Munga 18/ 50088 Tartu/ 735 0222/ [email protected]/ www.hm.ee/ Registrikood 70000740

Andmekaitse Inspektsioon 8.10.2026 nr 1.1-10.4/26/5337

Taotlus Eesti tööjõu-uuringu isikuandmete töötlemiseks

Austatud peadirektor Pille Lehis

Taotleme luba Eesti tööjõu-uuringu (ETU) pseudonüümitud isikuandmete töötlemiseks Haridus- ja Teadusministeeriumi analüüsiosakonnas. Taotlus koos lisaga on kirjale lisatud.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt) Triin Laasi-Õige kantsler

Lisad: 1. Töödeldavate ETU isikuandmete koosseis 2. Taotlus

Anne Ostrak 735 0147 [email protected]

Andmekaitse Inspektsioon

Tatari 39

Tallinn 10134

Haridus ja Teadusministeerium (taotluse esitaja)

TAOTLUS ISIKUANDMETE TÖÖTLEMISEKS TEADUSUURINGUS

Juhindudes isikuandmete kaitse seaduse (IKS) paragrahvis 6 sätestatust palun kooskõlastada

Uuringu pealkiri Eesti Tööjõu uuringu andmete kasutamine

Kas poliitika kujundamise uuring (IKS § 6 lg 5) või jah

uuring hõlmab eriliigilisi isikuandmeid ja puudub valdkondlik

eetikakomitee (IKS § 6 lg 4)

ei

Palume eelmise kahe lahtri puhul valida üks vastavalt õiguslikule alusele, v.a olukorras, kui poliitika kujundamise uuringu puhul

puudub valdkondlik eetikakomitee. Kui poliitika kujundamise uuringus töödeldakse eriliiki isikuandmeid, siis täita ka

eetikakomitee otsuse lahter.

Kas isikuandmete töötleja on määranud andmekaitsespetsialisti (sh

tema nimi ja kontaktandmed)?

Mirjam Reinthal

õigusnõunik-

andmekaitsespetsialist

[email protected]

735 2405

Kas on olemas eetikakomitee otsus? Kooskõlastuse olemasolul lisada see taotlusele.

Ei

Kas osa uuringust toimub andmesubjekti nõusoleku alusel? Kui jah, siis palume taotlusele lisada nõusoleku vorm või selle kavand ning küsimustik või

selle kavand.

Ei

1. Vastutava töötleja üldandmed

1.1. Vastutava töötleja nimi, registrikood,

aadress ja kontaktandmed (sh kontaktisik) analoogne registrikandega, kontaktisiku e-post, telefon

Haridus- ja Teadusministeerium

Munga 18

50088 Tartu

Kontaktisik:

Anne Ostrak

Analüüsivaldkonna juhtivanalüütik

[email protected]

Tel 735 0147

1.2. Isikuandmete töötlemiskoha aadress (kui

erineb registriandmetest) maja, tänav, asula/linn, maakond, postiindeks

Statistikaameti kaugtöökoht teadlaste

keskkonnas.

2. Volitatud töötleja üldandmed

2.1. Volitatud töötleja nimi, registrikood,

aadress ja kontaktandmed (sh kontaktisik)

Statistikaamet 70000332 Tatari tn 51, 10134,

Tallinn [email protected]

Aadress analoogne registrikandega, kontaktisiku e-post ja

telefoninumber 2.2. Isikuandmete töötlemiskoha aadress (kui

erineb registriandmetest) maja, tänav, asula/linn, maakond, postiindeks

Statistikaameti kaugtöökoht teadlaste

keskkonnas.

3. Mis on teadusuuringu läbiviimise õiguslik alus? Nimetage õigusakt, mis annab Teile õiguse teadusuuringut läbi viia. Ei piisa viitest IKS § 6-le. Poliitikakujundamise eesmärgil

läbiviidava uuringu puhul tuua välja volitusnorm, millest nähtub, et asutus on selle valdkonna eest vastutav. Akadeemilise

uuringu korral võib see olla näiteks Teadus- ja arendustegevuse korralduse seadus või teadus- või arendusprojekti avamise otsus,

leping vms.

1. Vastavalt Vabariigi Valitsuse seaduse § 58 lõikele 1 vastutab Haridus- ja

Teadusministeerium riigi haridus- ja täiskasvanuhariduspoliitika kujundamise ja

elluviimise eest. Haridus- ja Teadusministeeriumi põhimääruse § 5 punktide 1, 2, 3, 6

ja 7 kohaselt töötab ministeerium oma valitsemisalas välja riigi hariduspoliitika,

koordineerib selle kujundamiseks vajaliku teabe kogumist ja analüüsimist, töötab välja

poliitika elluviimiseks vajalikud arengukavad ja programmid ning korraldab nende

tulemuste hindamist, korraldab poliitika ja õigusaktide mõju hindamist ja selleks

vajalike uuringute ning statistika koostamist ning osaleb rahvusvahelises koostöös.

2. Haridusvaldkonna arengukava 2021–2035 seab eesmärgiks, et Eesti elanikud,

sealhulgas täiskasvanud õppijad, osalevad aktiivselt elukestvas õppes, et omandada ja

arendada teadmisi ning oskusi kogu elukaare jooksul. Riigi roll täiskasvanuhariduse

valdkonnas on toetada inimeste toimetulekut ja tööalast konkurentsivõimet ning

tagada, et täiskasvanutele suunatud õpivõimalused vastavad ühiskonna ja tööturu

vajadustele ning on kättesaadavad ja kaasavad.

3. Haridusvaldkonna arengukava elluviimist täiskasvanuhariduse valdkonnas toetavad

muu hulgas täiskasvanuhariduse arendamise programm VÕTI ning Õiglase

Üleminekufondi raames rakendatavad täiskasvanute oskuste arendamise ja ümberõppe

meetmed. Nimetatud meetmete kavandamiseks, seireks ja tulemuste hindamiseks

kasutatakse Eesti tööjõu- uuringu (ETU) andmete põhjal koostatavaid näitajaid ja

analüüse, sealhulgas elukestva õppe indikaatoreid.

4. Haridus- ja Teadusministeerium osaleb Eesti haridusvaldkonna rahvusvaheliste

näitajate seires ja kvaliteedi kontrollis. OECD iga-aastase Education at a Glance

andmekontrolli käigus kontrollib ministeerium muu hulgas Eesti kohta koostatud

ETU-l põhinevate haridusnäitajate, tabelite ja jooniste õigsust. ETU

individuaalandmete kasutamine võimaldab teha kontrollarvutusi ning hinnata EAG-s

Eesti kohta esitatud näitajate kooskõla ETU andmetega. ETU andmete edastamise

OECD-le korraldab Statistikaamet.

Isikuandmete töötlemine toimub poliitika kujundamise eesmärgil vastavalt isikuandmete kaitse

seaduse § 6 lõikele 5, mille kohaselt loetakse teadusuuringuks ka täidesaatva riigivõimu

analüüsid ja uuringud, mis tehakse poliitika kujundamise eesmärgil.

4. Mis on isikuandmete töötlemise eesmärk? Kirjeldage uuringu eesmärke ja püstitatud hüpoteese, mille saavutamiseks on vajalik isikuandmete töötlemine. Palume siin punktis

selgitada kogu uuringut, mitte ainult taotluse esemeks olevat osa (näitaks ka nõusoleku alusel toimuvat uuringu osa). Kui osa

uuringust toimub nõusoleku alusel, siis palume taotlusele lisada nõusoleku vorm või selle kavand ning küsimustik või selle kavand.

Isikuandmete töötlemise eesmärk on analüüsida täiskasvanute osalemist elukestvas õppes Eestis

ning hinnata, kuidas see erineb erinevate sotsiaal-demograafiliste rühmade ja piirkondade lõikes.

Analüüsi eesmärk on tuvastada sihtrühmad ja piirkonnad, kus täiskasvanute osalemine elukestvas

õppes on madalam, ning hinnata seoseid õppimises osalemise ja tööturuseisundi ning tööalase

olukorra vahel. Analüüsi tulemused on sisendiks täiskasvanuhariduspoliitika meetmete

kavandamisel, seires ja tulemuste hindamisel.

Lisaks riiklikule haridus- ja täiskasvanuhariduse seirele kasutatakse ETU andmeid Eesti

haridusandmete rahvusvahelise võrreldavuse ja kvaliteedi kontrolliks. Üheks eesmärgiks on

OECD iga-aastase väljaande Education at a Glance (EAG) andmekontrolli käigus Eesti kohta

koostatud ETU-l põhinevate näitajate, tabelite ja jooniste kontrollimine. ETU individuaalandmete

põhjal tehtavad kontrollarvutused võimaldavad hinnata Eesti kohta esitatud näitajate vastavust

ETU lähteandmetele ning tuvastada ja vajaduse korral selgitada erinevusi ETU andmete ja OECD

koostatud näitajate vahel.

Isikuandmete töötlemine toimub järgmistes analüütilistes tegevustes.

1. Regulaarne seireanalüüs

Regulaarse seireanalüüsi eesmärk on jälgida täiskasvanute osalemist elukestvas õppes ning selle

muutusi ajas. Seireanalüüsides kasutatakse Eesti tööjõu uuringu pseudonümiseeritud

individuaalandmeid, et arvutada elukestva õppe indikaatoreid ning hinnata osalemise erinevusi

sihtrühmade lõikes.

Seireanalüüsides hinnatakse eelkõige järgmisi täiskasvanuhariduse, elukestva õppe ning

haridustaset kirjeldavaid näitajaid:

• eri- ja kutsealase haridusega täiskasvanute (25–64aastaste) osakaal;

• täiskasvanute osalemine elukestvas õppes formaal- ja mitteformaalõppes (4 nädala

metoodika);

• täiskasvanute osalemine informaalõppes (4 nädala metoodika);

• täiskasvanute osalemine elukestvas õppes viimase 12 kuu jooksul (formaal- ja

mitteformaalõpe);

• täiskasvanute osalemine informaalõppes viimase 12 kuu jooksul;

• madala haridustasemega mitteõppivate 18-24aastaste osakaal (%);

• 25-64aastaste madala haridustasemega täiskasvanute elukestvas õppes osaluse määr (%);

• vähemalt keskharidusega 20-24aastaste osakaal (%);

• kolmanda taseme haridusega 25-34aastaste osakaal (%);

• enesehinnanguline võõrkeeleoskus (kahte või enamat kodukeelest erinevat keelt oskavate

inimeste osakaal %).

Nende näitajate puhul analüüsitakse peamiselt erinevusi sotsiaal-demograafiliste rühmade (nt

vanus, sugu, haridustase, rahvus) ja piirkondade lõikes ning hinnatakse muutusi ajas. Analüüsides

kasutatakse muu hulgas maakonna, soo, rahvuse ning koduse ja muu keele tunnuseid, et tuvastada

rühmad ja piirkonnad, kus elukestvas õppes osalemine on madalam, ning arvutada

võõrkeeleoskust kirjeldavat näitajat.

Individuaalandmete kasutamine võimaldab hinnata erinevusi rühmade ja piirkondade lõikes, mida

ei ole võimalik teha üksnes agregeeritud statistika põhjal.

Seireanalüüsi tulemused on sisendiks täiskasvanuhariduspoliitika kavandamisel, sh sihtrühmade

määratlemisel, koolituste ja arendustegevuste suunamisel ning teavitustegevuste planeerimisel.

2. Temaatilised analüüsid

Regulaarset seireanalüüsi täiendavad temaatilised analüüsid, mis keskenduvad kitsamatele

sihtrühmadele, konkreetsetele ajaperioodidele või spetsiifilistele poliitikaküsimustele. Erinevalt

regulaarsetest seireanalüüsidest ei piirdu temaatilised analüüsid üksnes standardsete näitajate

arvutamisega, vaid keskenduvad osalemist mõjutavate tegurite ja seoste süvitsi analüüsimisele.

Nende eesmärk on selgitada täiskasvanute elukestvas õppes osalemist mõjutavaid tegureid ning

anda sisendit poliitikameetmete kavandamiseks ja hindamiseks.

Temaatilised analüüsid kasutavad sama ETU andmestikku ning võimaldavad:

• analüüsida, kuidas elukestvas õppes osalemine seostub sotsiaal-demograafiliste tunnuste,

haridustaseme ning tööturuseisundi ja tööalase olukorraga;

• analüüsida kitsamaid sihtrühmi, kombineerides näiteks vanuse, soo, haridustaseme,

rahvuse, koduse keele, piirkonna ja tööturuseisundi tunnuseid;

• hinnata õppimises osalemise seoseid töö saamise viisi, töö iseloomu ning hariduse ja

tehtava töö vastavusega;

• analüüsida elukestvas õppes osalemise ja sellega seotud näitajate muutusi ajas;

• hinnata poliitikameetmete potentsiaalsete sihtrühmade suurust ja koosseisu.

Temaatilised analüüsid võimaldavad kombineerida erinevaid tunnuseid ja vaadelda kitsamaid

sihtrühmi või spetsiifilisi olukordi, mida regulaarne seire üldistatud kujul ei kata.

3. Rahvusvahelise haridusstatistika andmekontroll

ETU andmeid kasutatakse OECD iga-aastase väljaande Education at a Glance (EAG)

andmekontrolli käigus Eesti kohta koostatud ETU-l põhinevate näitajate, tabelite ja jooniste

kontrollimiseks. Kontrolli eesmärk on hinnata Eesti kohta esitatud näitajate õigsust ja kooskõla

ETU lähteandmetega ning vajaduse korral tuvastada ja selgitada erinevuste põhjuseid.

ETU-l põhinevad EAG näitajad käsitlevad muu hulgas haridustaset ja hariduses osalemist,

täiskasvanute osalemist elukestvas õppes ning hariduse ja tööturutulemuste vahelisi seoseid.

Näitajaid esitatakse erinevate rahvastikurühmade lõikes.

EAG sisaldab lisaks regulaarselt avaldatavatele näitajatele aastati vahelduvaid fookusteemasid.

Seetõttu võib andmekontrolliks vajalike ETU tunnuste koosseis eri aastatel erineda. Käesoleva

taotluse alusel töödeldakse siiski üksnes lisas 1 nimetatud tunnuseid ning neid kasutatakse EAG

andmekontrollis ainult juhul, kui vastava näitaja kontrollimiseks on konkreetne tunnus vajalik.

5. Selgitage, miks on isikut tuvastamist võimaldavate andmete töötlemine vältimatult vajalik

uuringu eesmärgi saavutamiseks.

Uuringu eesmärkide saavutamiseks ei töödelda otseselt isikut tuvastavaid andmeid (nt nime või

isikukoodi). Andmete töötlemine toimub pseudonüümitud kujul Statistikaameti kontrollitud

andmetöötluskeskkonnas. Andmeid ei seota teiste andmekogumitega.

Individuaaltasandi andmete kasutamine on siiski vältimatult vajalik, kuna punktis 4 kirjeldatud

näitajate arvutamine ja analüüside tegemine eeldab erinevate tunnuste kombineerimist

individuaaltasandil. See võimaldab arvutada elukestva õppe ja haridustaseme näitajaid,

analüüsida neid vanuse, soo, haridustaseme, piirkonna ja muude analüüsi eesmärgist tulenevate

tunnuste lõikes ning hinnata näitajate muutusi ajas. Samuti on individuaaltasandi andmed

vajalikud Education at a Glance'i ETU-põhiste näitajate kontrollarvutuste tegemiseks vastavalt

OECD kasutatavale metoodikale. Üksnes eelnevalt agregeeritud andmed ei võimalda vajalikke

tunnuseid analüüsi eesmärgile vastavalt kombineerida ega EAG näitajate kontrollarvutusi teha.

Isikuandmete töötlemisega seotud riskide maandamiseks rakendatakse asjakohaseid

kaitsemeetmeid: andmete töötlemine toimub üksnes Statistikaameti kontrollitud

andmetöötluskeskkonnas, ligipääs on piiratud volitatud kasutajatega ning keskkonnast

väljastatakse üksnes Statistikaameti väljundikontrolli läbinud agregeeritud tulemused.

6. Selgitage ülekaaluka huvi olemasolu.

Isikuandmete töötlemisel esineb ülekaalukas avalik huvi, kuna andmeid kasutatakse Haridus- ja

Teadusministeeriumi õigusaktidest tulenevate ülesannete täitmiseks haridus- ja

täiskasvanuhariduspoliitika kujundamisel, seires ja hindamisel. Elukestva õppe ja haridustaseme

näitajad ning nende põhjal tehtavad analüüsid on vajalikud poliitikameetmete kavandamiseks,

sihtrühmade ja piirkondlike erinevuste tuvastamiseks, ressursside suunamiseks ning poliitika

tulemuste hindamiseks.

Avalik huvi seisneb samuti Eesti haridusandmete kvaliteedi ja rahvusvahelise võrreldavuse

tagamises. ETU individuaalandmete põhjal tehtavad kontrollarvutused võimaldavad OECD iga-

aastase Education at a Glance andmekontrolli käigus kontrollida Eesti kohta koostatud ETU-l

põhinevate näitajate, tabelite ja jooniste õigsust ning kooskõla ETU lähteandmetega.

Töötlemine toimub piiratud ja kontrollitud tingimustes ning andmesubjektide õiguste riivet

vähendavad rakendatavad kaitsemeetmed: andmeid töödeldakse pseudonüümitud kujul üksnes

Statistikaameti kontrollitud andmetöötluskeskkonnas, ligipääs on piiratud volitatud kasutajatega

ning keskkonnast väljastatakse üksnes Statistikaameti väljundikontrolli läbinud agregeeritud

tulemused. Andmete kasutamine ei too kaasa üksikisikute profileerimist ega nende suhtes

individuaalsete otsuste tegemist.

Arvestades töötlemise avalikes huvides eesmärke, selle vajalikkust Haridus- ja

Teadusministeeriumi ülesannete täitmiseks ning rakendatavaid kaitsemeetmeid, kaalub avalik

huvi üles isikuandmete töötlemisega kaasneva riive andmesubjektide õigustele.

7. Selgitage, kuidas tagate, et isikuandmete töötlemine ei kahjusta ülemääraselt

andmesubjekti õigusi ega muuda tema kohustuste mahtu. Vajadusel loetleda täiendavaid kaitsemeetmeid privaatsuse riive vähendamiseks.

Isikuandmete töötlemine ei kahjusta ülemääraselt andmesubjektide õigusi, kuna andmeid

kasutatakse üksnes koondanalüüsideks poliitikakujundamise eesmärgil. Andmeid ei kasutata

üksikisikute hindamiseks ega otsuste tegemiseks. Töötlemine toimub pseudonüümitult ja

kontrollitud keskkonnas ning väljundid esitatakse agregeeritult, rakendades vajadusel täiendavaid

meetmeid (andmete minimeerimine, väikeste rühmade puhul väärtuste varjamine või

agregeerimine), et välistada isiku kaudne tuvastamine.

Erinevalt ülekaaluka huvi põhjendamisest on käesolevas punktis kirjeldatud konkreetsed

meetmed, millega on tagatud, et õigustatud andmetöötlus ei too kaasa ülemäärast riivet

andmesubjektide õigustele.

8. Kuidas toimub andmete edastamine isikuandmete allikalt teadusuuringu läbiviijani?

Andmete edastamine isikuandmete allikalt teadusuuringu läbiviijani toimub Statistikaameti poolt

hallatavas kontrollitud andmetöötluskeskkonnas (teadlaste töölaud). Uuringu läbiviijale avatakse

isikuline ligipääs vastavalt Statistikaameti kehtestatud korrale (kasutajakonto ja parooliga

autentimine). Isikuandmeid (sh pseudonüümitud andmeid) ei edastata uuringu läbiviija enda

töötlussüsteemidesse ega laadita alla; töötlemine toimub üksnes nimetatud keskkonnas.

Uuringu läbiviija ei kasuta isikuandmete töötlemiseks eraldi pilveteenuseid ega väliseid

töötlussüsteeme; kõik analüütilised töötlused viiakse läbi Statistikaameti keskkonnas. Analüüsi

tulemused väljastatakse üksnes agregeeritud kujul pärast väljundikontrolli ning väljundid ei

sisalda isikut tuvastada võimaldavaid andmeid.

Töötlussüsteemide ja serverite asukoht: Statistikaameti hallatavas keskkonnas; serverite asukoha

info on Statistikaametil.

9. Loetlege isikute kategooriad, kelle andmeid töödeldakse ning valimi suurus. Inimeste rühmad, keda uurida kavatsetakse ning kui palju neid on.

Töödeldavate isikute kategooriateks on Eesti tööjõu uuringu valimisse kuuluvad isikud. ETU on

Statistikaameti korraldatav regulaarne valikuuring, mille valim moodustatakse Eesti

elanikkonnast. ETU isikuküsimustiku andmestik hõlmab 15–89-aastaseid isikuid.

Haridus- ja Teadusministeerium ei teosta isikute eraldi valikut ETU valimisse kaasamiseks, vaid

kasutab Statistikaameti moodustatud ETU valimisse kuuluvate isikute pseudonümiseeritud

andmeid. Konkreetse analüüsi või näitaja arvutamisel piiritletakse ETU valimist vastava näitaja

metoodikale vastav analüüsitav isikute rühm. Regulaarse seire näitajate puhul kasutatakse muu

hulgas 18–24-, 20–24-, 25–34- ja 25–64-aastaste vanuserühmi. Rahvusvahelise haridusstatistika

andmekontrollis kasutatakse vastava Education at a Glance näitaja metoodikas määratletud

vanuserühmi.

ETU valimi suurus varieerub aastati, kuid on ligikaudu 20 000 isikut aastas. Mitme aasta andmete

kasutamisel sõltub töödeldavate kirjete arv analüüsi kaasatud ETU uuringuaastatest.

9.1. Tooge välja periood, mille kohta isikuandmete päring tehakse.

Isikuandmete päring hõlmab Eesti tööjõu uuringu andmeid alates 2020. aastast ning loa kehtivuse

ajal lisanduvaid ETU uuringuaastaid kuni 2031. aastani, ulatuses, milles vastava uuringuaasta

andmed muutuvad loa kehtivuse ajal Statistikaameti teadlaste töölaual kättesaadavaks.

Mitme järjestikuse aasta andmeid kasutatakse täiskasvanuhariduse ja elukestva õppe näitajate

muutuste ning trendide hindamiseks ja aegridade võrreldavuse tagamiseks. Rahvusvahelise

haridusstatistika andmekontrolli puhul kasutatakse vastava Education at a Glance näitaja

kontrollimiseks vajalike uuringuaastate ETU andmeid.

Ligipääsu ETU andmetele taotletakse viieks aastaks, kuni 31.12.2031, vastavalt Statistikaametiga

sõlmitavale andmekasutamise lepingule ja Andmekaitse Inspektsiooni loale. Loa kehtivuse ajal

lisanduvad ETU uuringuaastad võetakse kasutusele nende Statistikaameti teadlaste töölaual

kättesaadavaks muutumisel.

Analüüside eesmärk ei ole jälgida üksikisikuid ajas, vaid hinnata näitajaid ja nende muutusi

populatsiooni tasandil. Iga analüüsi ja andmekontrolli puhul kasutatakse üksnes selle eesmärgi

saavutamiseks vajalikke uuringuaastaid.

9.2. Loetlege töödeldavate isikuandmete kooseis. Tuua detailselt välja, milliseid isikuandmeid töödeldakse (nt ees- ja perenimi, isikukood, e-posti aadress jne) ning põhjendus, miks

just neid andmeid on uuringu eesmärgi täitmiseks vaja. Vajadusel esitada taotluse lisana (nt tabelina).

Töödeldavate isikuandmete koosseis piirdub punktis 4 kirjeldatud analüüside ja rahvusvahelise

haridusstatistika andmekontrolli läbiviimiseks vajalike tunnustega. Haridus- ja

Teadusministeeriumile Statistikaameti teadlaste töölaua keskkonnas kättesaadav andmestik ei

sisalda otseseid isikut tuvastavaid andmeid, nagu nimi, isikukood või kontaktandmed. HTM töötleb

ETU individuaalandmeid pseudonüümitud kujul üksnes Statistikaameti kontrollitud

andmetöötluskeskkonnas.

Töödeldavate tunnuste ammendav loetelu on esitatud taotluse lisas 1. Töödeldavad tunnused

jagunevad järgmistesse rühmadesse:

• Tehnilised ja metoodilised tunnused (nt vaatlusperioodi aasta, uuringukvartal ning

analüüsiks vajalikud kaalud), mida kasutatakse ETU metoodikale vastavate näitajate

arvutamiseks, tulemuste üldistamiseks ja eri perioodide võrreldavuse tagamiseks.

• Demograafilised tunnused (nt vanus ja sugu), mida kasutatakse näitajate arvutamiseks

metoodikas ette nähtud vanuserühmades ning erinevuste hindamiseks rahvastikurühmade

lõikes.

• Keele, rahvuse ja rändetaustaga seotud tunnused (nt kodune keel, rahvus, kodakondsus

ja eesti keele oskus), mida kasutatakse täiskasvanuhariduses osalemise erinevuste ning

konkreetsete sihtrühmade olukorra hindamiseks.

• Haridusega seotud tunnused (nt kõrgeim omandatud haridustase, haridustase ISCED

2011 järgi ning eri- ja kutsealase hariduse olemasolu), mida kasutatakse haridustaseme

näitajate arvutamiseks, madala haridustasemega sihtrühmade analüüsimiseks ning

haridustaseme ja õppimises osalemise seoste hindamiseks.

• Elukestvas õppes ja koolitusel osalemise tunnused (nt formaal- ja mitteformaalõppes

ning informaalses õppes osalemine viimase 4 nädala ja 12 kuu jooksul ning koolituse liigi,

kestuse ja rahastamisega seotud tunnused), mida kasutatakse elukestva õppe ja

täiskasvanuhariduse näitajate arvutamiseks ning õppimises osalemise mustrite

analüüsimiseks.

• Tööturuseisundi ja tööga seotud tunnused (nt hõiveseisund, töötus ja mitteaktiivsus, töö

otsimine ja tööle asumise soov, töö saamise viis, töölepingu ja töökoha iseloom ning muud

tööturuseisundit kirjeldavad tunnused), mida kasutatakse hariduse ja tööturuseisundi

vaheliste seoste analüüsimiseks, poliitikameetmete sihtrühmade hindamiseks ning

Education at a Glance'i ETU-põhiste tööturunäitajate kontrollimiseks.

• Sissetuleku ja töötingimustega seotud tunnused, mida kasutatakse juhul, kui need on

vajalikud punktis 4 kirjeldatud tööturu ja hariduse vaheliste seoste analüüsimiseks või

Education at a Glance'i ETU-põhiste näitajate kontrollimiseks.

• Leibkonna ja hoolduskoormusega seotud tunnused (nt laste olemasolu ja

hoolduskohustusega seotud tunnused), mida kasutatakse õppimises osalemist mõjutavate

pere- ja hoolduskohustustega seotud erinevuste analüüsimiseks.

• Piirkondlikud tunnused (nt elukoha maakond ja asustustiheduse kategooria), mida

kasutatakse piirkondlike erinevuste analüüsimiseks.

Iga konkreetse analüüsi või rahvusvahelise andmekontrolli puhul kasutatakse Lisa 1

andmekoosseisust üksnes selle eesmärgi saavutamiseks vajalikke tunnuseid. Statistikaameti

teadlaste töölaua keskkonnast väljastatakse üksnes Statistikaameti väljundikontrolli läbinud

agregeeritud tulemused.

9.3. Loetlege isikuandmete allikad. Nimetage konkreetsed isikuandmete allikad (nt registrid, küsitluslehed jne), kust isikuandmeid saadakse.

Isikuandmete allikaks on Statistikaameti valduses olev Eesti tööjõu-uuringu andmestik.

Isikuandmed saadakse Statistikaameti poolt kogutud ja hallatavatest andmetest ning tehakse

kättesaadavaks Statistikaameti kontrollitud andmetöötluskeskkonnas (teadlaste töölaud).

Uuringu läbiviija ei kogu isikuandmeid otse andmesubjektidelt ega kasuta täiendavaid väliseid

andmeallikaid.

9.4. Kas andmeandjatega (andmekogu vastutava töötlejaga) on konsulteeritud ning nad on

valmis väljastama uuringu eesmärgi saavutamiseks vajalikud andmed?

Statistikaamet ei väljasta isikuandmeid enne kehtiva andmekasutamise lepingu sõlmimist. Uue

andmekasutamise lepingu sõlmimine eeldab Andmekaitse Inspektsiooni loa olemasolu. Pärast

AKI loa saamist sõlmitakse Statistikaametiga andmekasutamise leping ning uuringu läbiviijale

avatakse ligipääs Statistikaameti teadlaste töölauale. Andmete töötlemine toimub seejärel

Statistikaameti kontrollitud keskkonnas, kus uuringu läbiviija koostab vajalikud päringud ning

Statistikaamet teostab andmete tehnilise väljastuse vastavalt kehtivale korrale.

10. Kas kogutud andmed pseudonümiseeritakse või anonümiseeritakse? Mis etapis seda

tehakse? Kes viib läbi pseudonümiseerimise või anonümiseerimise (vastutav töötleja, volitatud

töötleja, andmeandja vms)?

Kui andmeid ei pseudonümiseerita, siis selgitada, miks seda ei tehta.

Eesti tööjõu- uuringu andmed pseudonümiseeritakse enne Haridus- ja Teadusministeeriumile

ligipääsu võimaldamist Statistikaameti teadlaste töölaua keskkonnas. Pseudonümiseerimise viib

läbi Statistikaamet. Haridus- ja Teadusministeeriumile tehakse kättesaadavaks üksnes

pseudonüümitud individuaaltasandi andmed ning ministeerium ei töötle otseseid isikut

tuvastavaid andmeid (nt nime või isikukoodi).

Statistikaameti teadlaste töölaua keskkonnast väljastatakse üksnes Statistikaameti

väljundikontrolli läbinud agregeeritud tulemused, mis ei võimalda üksikisikute tuvastamist.

10.1. Loetlege pseudonümiseeritud andmete koosseis.

Andmete koosseis esitatud lisas 1.

10.2. Kirjeldage pseudonümiseerimise protsessi ja vahendeid.

Kui kasutatakse koodivõtit, siis tuua välja, kes koodivõtit säilitab ja kui kaua säilitab.

Pseudonümiseerimise viib läbi Statistikaamet enne andmete kättesaadavaks tegemist teadlaste

töölaua keskkonnas. Haridus- ja Teadusministeeriumile kättesaadav andmestik ei sisalda otseseid

isikut tuvastavaid tunnuseid ning ministeeriumil puudub võimalus pseudonüümitud andmeid

isikuga seostada. Pseudonümiseerimise tehnilised vahendid ning võimaliku koodivõtme

säilitamine on Statistikaameti korraldada. Haridus- ja Teadusministeeriumil puudub ligipääs

koodivõtmele või muule isiku tuvastamist võimaldavale seostamisvahendile.

10.3. Tooge välja pseudonümiseeritud andmete säilitamise aeg ja põhjendus.

Kui andmeid ei pseudonümiseerita, siis tuua välja andmete kustutamise tähtaeg. Vähemalt kvartali ja aasta täpsusega.

Pseudonüümitud individuaalandmete kasutamise tähtaeg lepitakse kokku Statistikaametiga

sõlmitavas andmekasutamise lepingus, mis sõlmitakse maksimaalselt viieks aastaks, kuni

31.12.2031. Lepingu alusel ettevalmistatud pseudonüümitud andmeid säilitatakse Statistikaameti

keskkonnas maksimaalselt 10 aastat.

11. Kas andmesubjekti teavitatakse

isikuandmete töötlemisest? Jah/ei

Jah

11.1. Kui vastasite ei, siis palun põhjendage

11.2. Kui vastasite jah, siis kirjeldage, kuidas

teavitatakse.

Andmesubjekte teavitab ETU andmete

kogumisest ja töötlemisest Statistikaamet.

Haridus- ja Teadusministeerium avaldab

käesoleva taotluse alusel toimuva

andmetöötluse kohta teabe oma veebilehel:

Isikuandmete töötlemine | Haridus- ja

Teadusministeerium

11.3. Kust on leitavad

andmekaitsetingimused?

Statistikaameti andmekaitse tingimused on

kirjas Andmekaitse | Statistikaamet Haridus- ja

Teadusministeeriumi isikuandmete töötlemise

tingimused on kirjas Isikuandmete töötlemine |

Haridus- ja Teadusministeerium

12. Kas isikuandmeid edastatakse

kolmandatesse riikidesse Jah/ei. Kui vastate küsimusele jah, siis täita ka järgnevad lahtrid.

Ei

12.1. Loetlege riigid, kuhu isikuandmeid

edastatakse.

-

12.2. Milliseid lisakaitsemeetmeid

kasutatakse?

-

Kinnitan, et taotluses esitatud andmed vastavad tegelikkusele.

Triin Laasi-Õige

kantsler

Taotluse lisad:

Lisa 1: Töödeldavate ETU isikuandmete koosseis