Tere, Tõnu!

Aitäh, et seda teemat käsitlete. Filmimise, pildistamise ja kaameratega seotud küsimused on läbi aastate olnud meie töölaual ühed sagedasemad. Viimasel ajal on nende hulka üha enam lisandunud ka droonidega seotud muresid.

Droonide lennutamine võib olla põnev ja tehniliselt arendav hobi, kuid see eeldab ka austust teiste inimeste privaatsuse vastu. Oma kodus on igal inimesel õigus tunda end turvaliselt ja vabalt, ilma et teda drooniga salaja jälgitaks, filmitaks või pildistataks. Kodu ja koduaed on inimese kõige privaatsem ruum ning droonil ei ole õigust sinna tungida ega kellegi koduseid toimetusi jälgida. Mida siis sellises olukorras teha ja kuidas oma privaatsust kaitsta? Paraku läheb siit edasi asi veidi keerulisemaks.

Enamikel juhtudel märkame ju ainult drooni ennast. See lendab anonüümselt akna taga või koduaia kohal ning seejärel kaob. Sellises olukorras on sageli praktiliselt võimatu kindlaks teha, kes drooni lennutas. Piltlikult öeldes ei ole droonil ju numbrimärki. Üldjuhul ei tea inimene isegi seda, kas üldse või mida temast filmiti. Sel juhul on üsna keeruline midagi ette võtta. Oleme soovitanud, et kui vähegi võimalik, võiks drooni tegevust dokumenteerida, näiteks see ise videosse võtta.

Praktikas on ette tulnud ka juhtumeid, kus drooni lennutaja on teada. Näiteks kui inimene juhib drooni läheduses või on tegemist naabri või tuttavaga, kes piirkonnas sageli drooni lennutab. Sellisel juhul on olukord veidi lihtsam. Soovitame esmalt lennutajaga rääkida ja selgitada, miks selline tegevus tekitab ebamugavust või hirmu. Samuti võib küsida selgitusi ja vajadusel nõuda salvestiste kustutamist. Kui omavahel kokkuleppele ei jõuta, saab inimene vastavalt olukorrale pöörduda Andmekaitse Inspektsiooni, politsei või kohtu poole.

Kui rääkida regulatsioonist, siis õhusõidukilt pildistamise või filmimise kohta eraldi andmekaitsereegleid ei ole, mistõttu kehtivad siin üldised kaamerate kasutamise põhimõtted. Kui pildile või videosse jäävad äratuntavad inimesed, siis on tegemist isikuandmetega. Eraisikute puhul kehtib niinimetatud isikliku otstarbe erand. See tähendab, et iseenda jaoks võib jäädvustada keda tahes ka ilma nõusolekuta, kui salvestisi ei levitata kitsast pereringist väljapoole ega kasutata näiteks ärilisel eesmärgil. Ka selle erandi puhul tuleb aga jääda mõistlikuks ja arvestada, et kellegi kodusesse privaatsfääri kaameraga tungida ei tohi.

Olukord muutub aga niipea, kui salvestist soovitakse avalikustada. Sel juhul peab järgima andmekaitsenõudeid.

Lisaks andmekaitsenõuetele kehtivad droonidele ka lennureeglid. Tiheasustuse kohal või inimeste läheduses tohib lennata vaid kindlatel tingimustel ning sageli on selleks vaja luba. Kui drooni kasutatakse selleks, et mingi konkreetse inimese kohta teadlikult infot koguda või teda jälgida, võib tegemist olla juba eraviisilise jälitustegevusega, mis on kuritegu.

Loodan, et minu selgitustest on teema käsitlemisel abi. Lisainfot leiab AKI veebist ja kaamerate kasutamise juhendist:

• * https://www.aki.ee/isikuandmed/kkk/kaamerad#kaamerad-11
• * Juhend kaamerate kasutamise kohta.pdf

Heade soovidega

Tere

AI ütles, et droonide lennutamine erakinnistutel on lubatud, aga see võib puudutada privaatsust. Saaremaal Salavere küla oli suvi otsa kimpus koduõues lendavate droonidega. (Lähedus Kaali järvele). 

Palun lugejatele selgitada, kuidas nad ennast saavad kaitsta droonide eest. Millisel juhul on mõtet politsei poole pöörduda? Saan aru, et drooniga filmitu avaldamine on keelatud. Palun selgitada, millistel põhjustel  on üldse lubatud inimese koduõue filmimine. Ilmselt mandri korteriinimestele võõras teema, aga me siin saare peal  toimetame koduõues suvel rannariietes ja ei ole huvitatud enda eksponeerimisest kinoekraanil.

Tõnu Veldre

Saarte Hääl

4530210