Regionaal- ja Põllumajandusministeerium_arvamus

Madis Kallas

Regionaal- ja

Põllumajandusministeerium

[email protected]

Teie nr

Meie 10.04.2024 nr 18-2/240567/2402127

Maamaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu

Austatud regionaalminister

Tutvusin maamaksuseaduse (MaaMS) muutmise seaduse eelnõu ja seletuskirjaga (EIS-i toimik

24-0273). Juhin Teie tähelepanu eelnõu ja seletuskirja mõningatele puudustele.

On tervitatav, et soovitakse suurendada kohalike omavalitsuste otsustusõigust enda tuluallikate

üle, kuid seda tuleb teha kooskõlas Eesti Vabariigi põhiseadusega (PS).

Maamaks on riiklik maks (maksukorralduse seaduse § 3 lg 2 p 3) ning riikliku maksu kehtestamisel

peab järgima PS §-s 113 sätestatud nõudeid. PS § 113 puudutavas kohtupraktikas on rõhutatud, et

riikliku maksu elementide üle peab otsustama Riigikogu. Nii on Riigikohus märkinud, et kõik

maksuõigussuhte kohustuslikud elemendid – maksumaksja, maksu objekt, maksumäär, maksu

saaja, maksu tasumise kord ja tähtpäev – peavad olema kindlaks määratud seadusega.1 Ka

maksusoodustus peab olema sätestatud seadusega.

Otsustusõiguse delegeerimine võib olla lubatud vaid juhul, kui volituse piirid on seaduses kindlaks

määratud. Nii saavad omavalitsused otsustada maamaksumäära üle seaduses sätestatud alam- ja

ülemmäära piires (MaaMS § 5 lg 1).

Eelnõu järgi tahetakse anda kodualuse maa maksuvabastuse otsustamise õigus kohalikele

omavalitsustele. Seejuures ei seata piiranguid, kui suure summa ulatuses või kui suure pindala

kohta maksuvabastust saab. Niisiis saavad linnad ja vallad eelnõu järgi õiguse otsustada, kas

kodualuse maa maksuvabastus on null või mistahes suuruses summa. Teisisõnu tahetakse anda

valdadele või linnadele piiramatu voli otsustada selle üle, kas ja millises ulatuses kehtib kodualuse

maa omanikele riiklik maks.

Arvestades seda, kuidas on kohus seni sisustanud PS § 113, on kaheldav, kas selline

seadusemuudatus on põhiseadusega kooskõlas. Riikliku maksu üle peab otsustama Riigikogu. See

tähendab, et riiklikust maksust vabastamise tingimuste määramine ei ole kohaliku elu küsimus.

Kui avalik-õiguslik kohustus on määratletud riikliku maksuna, tuleb sellest maksu kujundamisel

ja muutmisel lähtuda. Vastasel juhul tuleks riikliku maksu asemel kehtestada kohalik maks.

1 RKPJKo 23.03.1998, 3-4-1-2-98.

2

Kohaliku maksu üle saab otsustada kohalik omavalitsus. Kohalikest maksudest vabastamise üle

on kohalikel omavalitsustel suurem otsustusõigus kui riiklikest maksudest vabastamise üle.

Kindlasti tuleks uuesti üle vaadata ka põhjused, mille tõttu parlament otsustas üle kümne aasta

tagasi kõik Eesti elanikud kodualuse maa maksust vabastada. Selle seaduse eelnõu seletuskirjas

on märgitud: „Maksuõiguse ühe põhiprintsiibi kohaselt ei tohi omandimaks sundida omandist

loobuma, tänase kõrge maamaksuga on seda põhimõtet rikutud ja löögi alla on sattunud just

põlisasumite elanikud. […] Õigusriik eristub seadusriigist sellega, et igal kehtestatud

regulatsioonil on eesmärk ning seadusel, ka maksuseadusel, mõte. Maa maksustamise eesmärk ei

ole erinevalt levinud väärarusaamast seotud konkreetsete avalike teenuste pakkumise, näiteks

kanaliseerimise lõpuleviimisega. Õigusteooria kohaselt peaks maamaks soodustama maa

tõhusamat kasutamist ja toimima maa müügi elavdamise vahendina. Seadus, mille eesmärk on

elavdada kodude müüki, on ühiskondlikult destruktiivse iseloomuga.“2

Seega ajendas parlamenti kogu riigis ühetaolist kodualuse maa maksuvabastust kehtestama mure

selle pärast, et maamaks võib olla koduomanikele liialt koormav ning sundida inimesi kodust

loobuma. Sooviti vältida sotsiaalsete pingete teket ning kõne all oli ka küsimus, kas kodualuse

maa maksustamine on õiglane ja moraalne.

Eelnõu koostaja peab võtma selge seisukoha, kas kodualuse maa eest võetava maksu kui riikliku

maksu proportsionaalsuse peab tagama riik või tohib selle jätta valdade ja linnade otsustada. Tuleb

ka põhjendada, kas riikliku maksu võib eri omavalitsustes kehtestada sedavõrd erinevatel alustel,

et ühes linnas või vallas on kodualune maa maksuvaba ja teisal maksuvabastust ei anta. Need

küsimused tuleb läbi mõelda põhiseaduse printsiipidest lähtudes.

Mõistagi tekivad maa maksustamisel erinevused ka piirkondlikult erinevate maa hindade tõttu ja

erinevate maamaksumäärade tõttu. Esimesel juhul sõltub maa hind selle piirkonna turuhindadest,

kus inimene elab, ning teisel juhul kehtestab volikogu maamaksumäärad seadusega sätestatud piire

arvestades. Kodualuse maa maksuvabastuse kehtestamine sõltuks eelnõu järgi valla- või

linnavolikogu otsusest.

Eelnõuga on kavas suurendada alates 2025. aasta 1. jaanuarist maamaksu aastase tõusu lubatud

ülemmäära 10 protsendilt 50 protsendile. See tähendab, et aastas tasumisele kuuluv maamaks võib

tõusta eelmise aastaga võrreldes poole võrra. 2026. aasta 1. jaanuarist tahetakse seesugune

kodualuse maa omanikku kaitsev piirang üldse kaotada ja otsustamine jääb kohalikule

omavalitsusele.

Maamaksu tõusu piirang võeti vastu 23. veebruaril 2022 ning see jõustus 1. jaanuaril 2024. Selle

seadusemuudatusega sooviti tagada, et pärast 2022. aastal tehtud korralise maa hindamise

tulemuste rakendamist 2024. aastal ei tekiks hüppelist maamaksu tõusu. Hüppelise maksutõusu

vältimiseks kaaluti toona sedagi, kas anda rahandusministrile õigus otsustada, millal uued maa

hindamise tulemused kasutusele võtta.3 Kuna ka see lahendus ei olnud PS § 113 arvestades

probleemitu (maksubaasi üle ei saa otsustada minister), sätestati seadusega maksutõusu piirang.

Inimestele anti lubadus, et isegi kui hindamise tulemusel maa hind hüppeliselt kasvab, tõuseb

maamaks järgmistel aastatel üksnes 10 protsendi kaupa ning seetõttu ei tarvitse kellelgi karta

järsku maksutõusu.

2 Koduomanikke maamaksust vabastava maamaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu (51 SE) seletuskiri. 3 Vt õiguskantsleri 5.10.2016 seisukohta maa hindamise seaduse ja maakatastriseaduse muutmise seaduseelnõu

väljatöötamise kavatsuse kohta.

3

Kui kavandatava seadusemuudatusega lubatakse 2025. aastal tõsta maamaks 50 protsenti

kõrgemaks, kui oli eelmisel aastal, saab inimeste usaldus riigi vastu taas löögi.

Seletuskirjas tuleb vastata ka küsimusele, kas riikliku maksu põhimõtetega on kooskõlas, et

kohalikud omavalitsused saavad otsustada, mitu protsenti võib maamaks suureneda. Tuleb

kaaluda, kas see, et kohalikule omavalitsusele seab piirid maksu alam- ja ülemmäär, on piisav või

peaks Riigikogu tagama, et maa hindamise tulemusel kaasnev maamaksutõus ei oleks nii järsk.

Eelnõu seletuskirjas pole esitatud eelnõu põhiseaduspärasuse analüüsi. Seletuskirjas on selle kohta

vaid 5. alajaotus pealkirjaga „Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele ja Eesti Vabariigi

põhiseadusele“, kuid peatükis on vaid üks lause: „Eelnõu reguleerimisala ei puuduta Euroopa

Liidu õigust“.

Palun analüüsige neid küsimusi ning kaaluge eelnõu muutmist nii, et kavandatud muudatused

oleksid kooskõlas põhiseadusega. Ühtlasi palun esitage eelnõu seletuskirjas muudatuste

põhiseaduspärasuse analüüs.

Austusega

/allkirjastatud digitaalselt/

Ülle Madise

Kristi Lahesoo 693 8409

[email protected]