Dokumendiregister | Õiguskantsleri Kantselei |
Viit | 7-5/240524/2402111 |
Registreeritud | 10.04.2024 |
Sünkroonitud | 11.04.2024 |
Liik | Väljaminev kiri |
Funktsioon | 7 Järelevalve põhiõiguste ja -vabaduste järgimise üle |
Sari | 7-5 Isiku kaebuse alusel KOV organi või asutuse tegevuse kontroll |
Toimik | 7-5/240524 |
Juurdepääsupiirang | Avalik |
Juurdepääsupiirang | |
Adressaat | Haabneeme Kool, Haridus- ja Teadusministeerium |
Saabumis/saatmisviis | Haabneeme Kool, Haridus- ja Teadusministeerium |
Vastutaja | Atko-Madis Tammar (Õiguskantsleri Kantselei, Sotsiaalsete õiguste osakond) |
Originaal | Ava uues aknas |
Vivika Kupper
Haabneeme Kool
Teie nr
Meie 10.04.2024 nr 7-5/240524/2402111
Õpilase teadmiste ja oskuste hindamine
Lugupeetud direktor
Õiguskantslerilt paluti hinnangut, kas Haabneeme Kool võib kooli hindamisjuhendiga anda
õpetajale õiguse järelevastamise korral õpilase hinnet alandada.
Leian, et Haabneeme Kooli hindamisjuhendi punktid 4.3.2 ja 8.4.4 on seadusega vastuolus, kuna
need lubavad õpetajal muuta järeltöö hindamisskaalat 5–10%. Nõnda võidakse hinnet alandada
või tõsta pelgalt selle tõttu, et tegemist on järeltööga. Seaduse järgi pole see lubatud. Hindamine
peab näitama õpilase teadmiste, oskuste ja vilumuse taset, toetades sellega õpilase arengut ja andes
õpilasele tema edasijõudmise kohta tagasisidet (põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse (PGS) § 29 lg
1). Eesmärk on välja selgitada õpilase õpitulemused, mille põhjal saab hinnata tema õppeedukust.
Ei ole põhjust järeltöö teinud õpilast hinde alandamisega karistada. Õigeks ei saa pidada ka seda,
kui õpilase järeltöö hinnet alusetult tõstetakse. Selline hindamine ei ole samuti lubatud.
Selgitasite õiguskantsleri nõunikule, et õpetajal on õigus otsustada, millisel juhul võib õpilase
järeltöö hindamisel tema hinnet muuta. Näiteks võib õpetaja õpilase hinnet alandada, kui järeltöö
on sama või sarnane tööga, mida õpilane on juba korra teinud. Tõite veel näiteks, et õpilane võib
meelega teha töö negatiivsele hindele, et tal oleks võimalik saada järeltööle minnes parem hinne.
Peate sellist käitumist ebaõiglaseks nende õpilaste suhtes, kes teevad töö kohe hindele „3“ või „4“
ning kes seetõttu ei saa oma hinnet järeltööga parandada.
Peab olema objektiivselt mõistetav, millisel tasemel on õpilase teadmised ja oskused õppekava
nõudeid arvestades. Õpilase teadmiste hindamisel kasutatakse hindamisskaalat, mille järgi 90–
100% suurimast võimalikust punktide summast annab hindeks „5“, 75–89% punktisummast hinde
„4“, 50–74% punktisummast hinde „3“, 20–49% punktisummast hinde „2“ ning 0–19%
punktisummast hinde „1“ (põhikooli riikliku õppekava § 21 lg 3). Riikliku õppekava kohaselt on
see hindamisskaala nii esmase töö kui ka järeltöö hindamise aluseks. Õpilasel on õigus tegemata
jäänud või negatiivsele hindele tehtud tööd järele vastata (põhikooli riikliku õppekava § 21 lg 7).
Eesmärk on, et õpilane omandaks materjali nii hästi kui võimalik ega jääks oma teadmistes ja
oskustes teistest maha. Järeltöö hindamisskaala muutmine ei aita seda eesmärki saavutada.
Põhikooli riikliku õppekava § 21 lõige 3 annab õpetajale võimaluse, et õppekavast erinevat
hindamisskaalat kasutatakse üksnes juhul, kui töö on õppekavas kehtestatud hindamisskaalat
arvestades lihtsam või keerulisem. Sellest tuleb õpilasi eelnevalt teavitada.
2
Õpilaste teadmiste ja oskuste kontrollimiseks saab koostada erineva raskusega töid. Nii esmane
töö kui ka järeltöö peavad olema raskusastmelt võrreldavad. Järeltööga mõõdetakse samu
õpitulemusi, mida mõõdeti esmase tööga. Kui õpilane õpib individuaalse õppekava järgi
(PGS § 18), peab töö olema koostatud vastavalt tema individuaalsele õppekavale.
Töö peab olema õpilasele mõistlikke pingutusi arvestades jõukohane, mõõtma õppekavaga
kehtestatud oskuste ja teadmiste taset ja andma õpilasele tagasisidet hindega, mis vastab põhikooli
riikliku õppekava § 21 lõikes 2 kirjeldatule. Õpilasel on õigus saada enda teadmiste ja oskuste
kohta tagasisidet, mis väljendub muu hulgas hindes. Hinde põhjal on võimalik ka otsustada, kas
õpilane võib vajada õppimisel tuge. Samuti võib järeltöö hinne mõjutada õpilase õppeaine eest
saadavat kokkuvõtvat hinnet (vt põhikooli riikliku õppekava § 22).
Haabneeme Kooli hindamisjuhendi kohaselt võib õpetaja hinnata õpilase järeltööd hindega „5“
või „4“, kui õpilane saab järeltöö eest 95% suurimast võimalikust punktide summast. Kuna
hindamisjuhend lubab õpetaja järeltöö hinnet ka tõsta, võib õpilane saada hoopis parema hinde,
mis ei peegelda töö tulemust. Selline kaalutlus on õpetaja subjektiivne otsus, mis ei pruugi sel
viisil aga anda objektiivset tagasisidet õpilase teadmistest ja oskustest.
Soovitan Haabneeme Koolil viia kooli hindamisjuhend seaduse ja riikliku õppekavaga kooskõlla.
Senikaua kui hindamisjuhendit ei ole muudetud, selgitage palun õpetajatele, et nad järeltööd
hinnates lähtuksid üksnes õpilase teadmiste, oskuste ja vilumuse tasemest. Juhul kui õpetaja on
hinnanud õpilase järeltööd teistsuguse hindamisskaala järgi kui esmast tööd, tuleks konkreetseid
asjaolusid arvestades järeltöö eest pandud hinne viia vastavusse põhikooli riikliku õppekava
§ 21 lõikes 3 kehtestatuga.
Lugupidamisega
/allkirjastatud digitaalselt/
Ülle Madise
Teadmiseks: Haridus- ja Teadusministeerium
Atko-Madis Tammar 693 8432