EELNÕU

07.10.2026

JUSTIITS- JA DIGIMINISTER

MÄÄRUS

Justiitsministri määruste muutmine seoses kohtute seaduse muutmisega

Määrus kehtestatakse kohtute seaduse § 34 lõike 3 ning § 42 lõike 1, kinnistusraamatuseaduse

§ 1 lõike 2, äriregistri seaduse § 7 lõike 1, kommertspandiseaduse § 37, laeva lipuõiguse ja

laevaregistrite seaduse § 77 lõike 2 ning tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 592 lõike 1 alusel.

§ 1. Justiitsministri 15. veebruari 2006. a määruse nr 5 „Kohtute infosüsteemi

põhimäärus“ muutmine

Justiitsministri 15. veebruari 2006. a määruses nr 5 „Kohtute infosüsteemi põhimäärus“ tehakse

järgmised muudatused:

1) määruse preambulist jäetakse välja tekstiosa „avaliku teabe seaduse § 3¹ lõike 8¹“;

2) paragrahv 1 sõnastatakse järgmiselt:

„§ 1. Kohtute infosüsteem

Kohtute infosüsteem on riigi infosüsteemi kuuluv andmekogu (edaspidi ka register).“;

3) paragrahv 2 tunnistatakse kehtetuks;

4) paragrahvi 4 tekst sõnastatakse järgmiselt:

„Kohtute infosüsteemi peetakse ühetasandilise andmekoguna, mis on infosüsteemide

andmevahetuskihi X-tee kaudu liidestatud e-toimiku süsteemi ja teiste andmekogudega.“;

5) paragrahvi 5 tekst sõnastatakse järgmiselt:

„§ 5. Registri töötlejad

(1) Kohtute infosüsteemi kaasvastutavad töötlejad on kohtuasutused, sealhulgas

kohtuhaldusteenistus registri pidamise ja arendamise korraldajana.

(2) Kohtute infosüsteemi volitatud töötleja on kohtuhaldusteenistuse määratud asutus või

juriidiline isik.“;

6) paragrahvid 6–62 tunnistatakse kehtetuks;

7) paragrahvi 8 tekst sõnastatakse järgmiselt:

„Kohtuasja registreerimisel kohtute infosüsteemis moodustatakse kohtuasja number maa-,

haldus- ja ringkonnakohtu asjaajamiskorras ettenähtud viisil.“;

8) paragrahvi 9 lõike 2 punkt 3 sõnastatakse järgmiselt:

„3) menetlusdokumendid maa-, haldus- ja ringkonnakohtu asjaajamiskorras ettenähtud viisil;“;

9) paragrahvi 9 lõike 2 punkt 31 tunnistatakse kehtetuks;

10) paragrahvi 9 lõige 3 tunnistatakse kehtetuks;

11) paragrahvi 10 lõige 1 sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Registri kasutaja töötleb registri andmeid vastavalt kohtumenetluse seadustike, maa-,

haldus- ja ringkonnakohtu asjaajamiskorra, kohtu kodukorra ja käesoleva põhimääruse nõuetele

ning kohtuhaldusteenistuse koostatud kasutusjuhendile.“;

12) paragrahvi 11 punktist 1 jäetakse välja sõna „jõustunud“;

13) paragrahv 12 sõnastatakse järgmiselt:

„§ 12. Kaasvastutavate töötlejate pädevus

(1) Kohtuhaldusteenistus:

1) vastutab registri pidamise ja andmete väljastamise õiguspärasuse ja otstarbekuse eest;

2) määrab registri turvanõuded ja juhib registri pidamist, andes volitatud töötlejatele ja

andmesaajatele selleks vajalikke juhiseid;

3) teeb registri pidamise üle järelevalvet;

4) korraldab registris avastatud ebaõigete andmete parandamise või neile ligipääsu sulgemise;

5) nõuab kaasvastutavatelt töötlejatelt registrisse sisestamata jäetud andmete sisestamist või

ebaõigete andmete parandamist;

6) võtab andmete turvalisuse – käideldavuse, autentsuse, tervikluse ja konfidentsiaalsuse –

tagamiseks kasutusele registri turvanõuetele vastavaid organisatsioonilisi, füüsilisi ja

infotehnoloogilisi turvameetmeid;

7) korraldab volitatud töötleja kaudu registrisse kantud andmete säilitamise vastavalt

kehtestatud nõuetele ja selleks varukoopiate tegemise ning muude organisatsiooniliste,

füüsiliste ja infotehnoloogiliste meetmete kasutamise;

8) tagab volitatud töötleja kaudu kohtulahendite sisuliseks analüüsiks vajaliku

infotehnoloogilise keskkonna ja süstematiseerimiseks otsingumootori olemasolu;

9) tagab registri andmete sisestamise, muutmise ja kustutamise ning registri andmetega

tutvumise ainult sellise õigusega isikutele.

(2) Kohtuasutus:

1) sisestab registrisse andmed kõikide tema menetluses olevate kohtuasjade kohta vastavalt

määruse lisale 1 ja salvestab registrisse § 9 lõikes 2 nimetatud dokumendid;

2) vastutab registrisse sisestatud andmete õigsuse eest;

3) tagab andmete sisestamise registrisse § 10 lõikes 3 sätestatud tähtaja jooksul;

4) määrab asutuses isikud, kellel on õigus registrisse andmeid sisestada ja neid kasutada;

5) annab registri andmetes puuduste avastamise korral sellest viivitamata teada

kohtuhaldusteenistusele, välja arvatud juhul, kui tal on võimalik puudus iseseisvalt kõrvaldada

või kui avastatud puudus on ebaoluline;

6) täidab käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 5 sätestatud kohtuhaldusteenistuse nõude kolme

tööpäeva jooksul selle saamisest arvates;

7) tagab registri andmete sisestamise, muutmise ja kustutamise ning registri andmetega

tutvumise ainult sellise õigusega isikutele;

8) võtab andmete turvalisuse – käideldavuse, autentsuse, tervikluse ja konfidentsiaalsuse –

tagamiseks registri turvanõuetele vastavaid organisatsioonilisi, füüsilisi ja infotehnoloogilisi

turvameetmeid ning rakendab neid järjepidevalt;

9) koostab teise ja kolmanda astme kohtulahendite kohta andmed, mille koosseisu kuuluvad

märksõnad, annotatsioonid ning lahendis käsitletud paragrahvid.

(3) Käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 9 nimetatud andmete sisestamine kuulub

ringkonnakohtu ja Riigikohtu pädevusse.

(4) Andmesubjekti jaoks on kaasvastutavate töötlejate kontaktpunktiks kohtuhaldusteenistus,

kes tagab ning korraldab vastuste andmise ja suhtluse andmekaitse küsimustes.“;

14) paragrahvi 13 tekst sõnastatakse järgmiselt:

„§ 13. Volitatud töötleja pädevus

Volitatud töötleja haldab ja arendab infosüsteemi, töötleb ja kaitseb andmeid, osutab

kasutajatuge ning täidab muid talle õigusaktiga või kohtuhaldusteenistuse pandud kohustusi.“;

15) paragrahvi 14 lõikes 2 asendatakse sõnad „kohtumaja juhti“ sõnadega „struktuuriüksuse

juhti“;

16) paragrahvi 16 lõike 1 punktis 3 asendatakse sõna „konsultant“ sõnaga „kohtujurist“;

17) paragrahvi 16 lõikest 2 jäetakse välja tekstiosa „kohtumaja menetluses olevates

kohtuasjades,“;

18) paragrahvid 17 ja 19 tunnistatakse kehtetuks;

19) määruse lisa 2 tunnistatakse kehtetuks.

§ 2. Justiitsministri 30. juuni 2010. a määruse nr 24 „Kohtu kinnistusosakonna

kodukord“ muutmine

Justiitsministri 30. juuni 2010. a määruses nr 24 „Kohtu kinnistusosakonna kodukord“ tehakse

järgmised muudatused:

1) määruse pealkiri sõnastatakse järgmiselt:

„Kinnistusraamatu ja laevakinnistusraamatu pidamise kord“;

2) määruses asendatakse sõna „kohtudirektor“ sõnadega „kohtu esimees“ vastavas käändes;

3) paragrahvi 11 tekstist jäetakse välja sõnad „Tartu Maakohtu kinnistusosakonna töökorraldust

ning“;

4) paragrahv 2 sõnastatakse järgmiselt:

㤠2. Kohtu asjaajamiskorra kohaldamine

Tartu Maakohtu kinnistusosakonna asjaajamisele kohaldatakse justiitsministri 8. veebruari

2018. a määruses nr 7 „Maa-, haldus- ja ringkonnakohtu asjaajamiskord“ sätestatut niivõrd,

kuivõrd käesolev määrus ei sätesta teisiti.“;

5) paragrahvid 3, 5–9, 11 ja 13, § 21 lõige 1, § 25 lõige 2 ning §-d 37, 40, 133 lõiked 1 ja 2 ning

134 tunnistatakse kehtetuks.

§ 3. Justiitsministri 19. detsembri 2012. a määruse nr 60 „Kohtu registriosakonna

kodukord“ muutmine

Justiitsministri 19. detsembri 2012. a määruses nr 60 „Kohtu registriosakonna kodukord“

tehakse järgmised muudatused:

1) määruse pealkiri sõnastatakse järgmiselt:

„Äriregistri ja kommertspandiregistri pidamise kord“;

2) määruses asendatakse sõna „kohtudirektor“ sõnadega „kohtu esimees“ vastavas käändes;

3) paragrahvist 1 jäetakse välja tekstiosa „Tartu Maakohtu registriosakonna (edaspidi

registriosakond) töökorraldust ning“;

4) paragrahv 2 sõnastatakse järgmiselt:

㤠2. Kohtu asjaajamiskorra kohaldamine

Tartu Maakohtu registriosakonna (edaspidi registriosakond) asjaajamisele kohaldatakse

justiitsministri 8. veebruari 2018. a määruses nr 7 „Maa-, haldus- ja ringkonnakohtu

asjaajamiskord“ sätestatut niivõrd, kuivõrd käesolev määrus ei sätesta teisiti.“;

5) paragrahvi 52 punktist 4 jäetakse välja tekstiosa „, samuti § 6 lõikes 4 nimetatud dokumente“;

6) paragrahvid 3, 6–9, 11, 13–15, 19 ja 20, 25, 38 ja 161–165 tunnistatakse kehtetuks.

§ 4. Justiitsministri 8. veebruari 2018. a määruse nr 7 „Maa-, haldus- ja ringkonnakohtu

kantselei kodukord“ muutmine

Justiitsministri 8. veebruari 2018. a määruses nr 7 „Maa-, haldus- ja ringkonnakohtu kantselei

kodukord“ tehakse järgmised muudatused:

1) määruse pealkirjas asendatakse sõnad „kantselei kodukord“ sõnaga „asjaajamiskord“;

2) määruse preambulist jäetakse välja tekstiosa „ja § 127“;

3) paragrahvi 1 tekst sõnastatakse järgmiselt:

„Määrusega kehtestatakse kohtu asjaajamise kord.“;

4) paragrahvid 2–9 tunnistatakse kehtetuks;

5) paragrahvi 15 lõige 2 tunnistatakse kehtetuks;

6) paragrahvi 19 lõikes 5 asendatakse tekstiosa „§ 57 lõikes 2“ tekstiosaga „§-s 56“;

7) paragrahvi 27 lõige 2 sõnastatakse järgmiselt :

„(2) Digitaalne toimik koosneb kohtute infosüsteemis ja e-toimikus registreeritud

dokumentidest.“;

8) paragrahvi 28 lõikest 2 jäetakse välja tekstiosa „, kohtumaja juht“;

9) paragrahvi 28 lõige 5 tunnistatakse kehtetuks;

10) paragrahvi 30 lõikest 1 jäetakse välja tekstiosa „, kohtumaja juhi“;

11) paragrahvi 32 lõige 6 sõnastatakse järgmiselt:

„(6) Kohus kehtestab liigitusskeemi pärast avaliku arhiiviga kooskõlastamist.“;

12) paragrahvi 36 lõikes 5 asendatakse sõna „kohtudirektor“ sõnaga „kohus“ ;

13) paragrahvi 38 lõigetes 2 ja 8 asendatakse sõna „kohtudirektor“ sõnadega „kohtu esimees“;

14) paragrahvi 38 lõikest 3 jäetakse välja sõnad „või kohtudirektori“;

15) paragrahvi 38 lõige 9 tunnistatakse kehtetuks;

16) paragrahvi 40 lõige 1 sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Rikutud ja kehtetute riigivapiga pitsatite hävitamise viisi määrab kohtu esimees.“;

17) paragrahvid 42–44 tunnistatakse kehtetuks.

§ 5. Määruse jõustumine

Määrus jõustub 1. jaanuaril 2027. a.

Liisa-Ly Pakosta

Minister

Tiina Uudeberg

Kantsler

Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / +372 620 8100 / [email protected]/ www.justdigi.ee Registrikood 70000898

Riigikohus Kohtute nõukogu

Meie 07.10.2026 nr 8-1/7295-1

Kohtute seaduse muutmisega seotud justiitsministri määruste muutmine Esitame arvamuse avaldamiseks kohtute seaduse muutmisega seotud justiitsministri määruste muutmise eelnõu. Palume Teil esitada oma kooskõlastus ja arvamused hiljemalt 10 tööpäeva jooksul kirja kättesaamisest. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Liisa-Ly Pakosta justiits- ja digiminister Lisa: 1. Eelnõu

2. Seletuskiri Marilin Reintamm 680 3116 [email protected] Lisaadressaadid: Tartu Maakohtu kinnistusosakond

Tartu Maakohtu registriosakond Harju Maakohus Pärnu Maakohus Tartu Maakohus Viru Maakohus Tartu Ringkonnakohus Tallinna Ringkonnakohus Tallinna Halduskohus Tartu Halduskohus Registrite ja Infosüsteemide Keskus

1

Kohtute seaduse muutmisega seotud justiitsministri määruste muutmise

määruse eelnõu seletuskiri

1. Sissejuhatus

1.1. Sisukokkuvõte

Määruse eelnõu on koostatud 1. jaanuaril 2027 jõustuva kohtute seaduse muutmise ja sellega

seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse rakendamiseks. Kohtute seaduse muudatusega

antakse kohtuhaldusülesanded valdavas osas Justiits- ja Digiministeeriumilt üle

kohtusüsteemile ehk kohtuhaldus läheb täitevvõimult üle kohtuvõimule. Kohtute haldamise ja

arendamise korraldamiseks kohtusüsteemis luuakse senise kohtute haldamise nõukoja

ümberkujundamise teel kohtute nõukogu. Eraldi kohtuasutusena luuakse Kohtuhaldusteenistus

(KHT), mis hakkab pakkuma kohtutele tugiteenuseid ja nõukogule tuge kohtute arendamisel.

KHTsse koondatakse senised Justiits- ja Digiministeeriumi kohtuhaldusülesanded.

Muudatuse tõttu ei saa ministri määrustes säilitada viiteid Justiits- ja Digiministeeriumi või

seniste kohtustruktuuride ülesannetele ulatuses, milles need ülesanded lähevad

Kohtuhaldusteenistusele või kuuluvad edaspidi kohtuasutuse enda sisemise korralduse hulka.

Seetõttu tuleb ministri määrused, mis reguleerivad kohtute haldusülesannete täitmist, kohtute

infosüsteemi pidamist ja kohtu struktuuriüksuste sisemist töökorraldust, uue

kohtuhalduskorraldusega kooskõlla viia.

Justiitsministri 15. veebruari 2006. a määruse nr 5 „Kohtute infosüsteemi põhimäärus“

muudatused viivad infosüsteemi töötlejate ja nende ülesannete regulatsiooni kooskõlla

reformijärgse kohtuhalduse korraldusega. Kohtute infosüsteem määratletakse riigi infosüsteemi

kuuluva andmekoguna ning kehtetuks tunnistatakse senist haldusmudelit kirjeldavad või

seaduses sätestatud regulatsiooni kordavad sätted. Kohtute infosüsteemi kaasvastutavad

töötlejad on kohtuasutused, sealhulgas KHT registri pidamise ja arendamise korraldajana.

Volitatud töötleja määrab KHT.

KHT vastutab registri pidamise ja andmete väljastamise õiguspärasuse ja otstarbekuse eest,

määrab registri turvanõuded, juhib registri pidamist, teeb registri pidamise üle järelevalvet ning

korraldab ebaõigete andmete parandamise või neile ligipääsu sulgemise.

Kohtuasutus sisestab infosüsteemi tema menetluses olevate kohtuasjade andmed ja vajalikud

dokumendid, vastutab andmete õigsuse ja õigeaegse sisestamise eest, määrab andmete

sisestamise ja kasutamise õigusega isikud ning rakendab andmete turvalisuse tagamiseks

vajalikke meetmeid.

Lisaks asendatakse termin „kohtumaja juht“ terminiga „struktuuriüksuse juht“ ja konsultandi

ametinimetus kohtujuristi ametinimetusega ning tunnistatakse kehtetuks sätted, mis ei vasta

enam uuele haldusmudelile.

Justiitsministri 30. juuni 2010. a määruse nr 24 „Kohtu kinnistusosakonna kodukord“ pealkiri

sõnastatakse kujul „Kinnistusraamatu ja laevakinnistusraamatu pidamise kord“. Määrus

reguleerib edaspidi kinnistusraamatu ja laevakinnistusraamatu pidamist. Määruses asendatakse

läbivalt viited kohtudirektorile viidetega kohtu esimehele. Muudatus on tingitud kohtute

2

seaduse muutmisega kaasnevast kohtute struktuurimuudatusest ja kohtudirektori ametikoha

kaotamisest.

Kinnistusosakonna kodukorrast jäetakse välja osakondade struktuuri ja sisemist töökorraldust

reguleerivad sätted. Kuna määrusesse jäävad registrite pidamist käsitlevad sätted, muudetakse

ka määruse pealkirja. Registrite pidamiseks vajalik menetluslik ja tehniline regulatsioon jääb

määrusesse alles.

Justiitsministri 19. detsembri 2012. a määruse nr 60 „Kohtu registriosakonna kodukord“

pealkiri sõnastatakse kujul „Äriregistri ja kommertspandiregistri pidamise kord“. Määrus

reguleerib edaspidi äriregistri, sealhulgas mittetulundusühingute ja sihtasutuste registri, ning

kommertspandiregistri pidamist. Määruses asendatakse läbivalt viited kohtudirektorile

viidetega kohtu esimehele. Muudatus on tingitud kohtute seaduse muutmisega kaasnevast

kohtute struktuurimuudatusest ja kohtudirektori ametikoha kaotamisest.

Registriosakonna kodukorrast jäetakse välja osakondade struktuuri ja sisemist töökorraldust

reguleerivad sätted. Kuna määrusesse jäävad registrite pidamist käsitlevad sätted, muudetakse

ka määruse pealkirja. Registrite pidamiseks vajalik menetluslik ja tehniline regulatsioon jääb

määrusesse alles.

Justiitsministri 8. veebruari 2018. a määruse nr 7 „Maa-, haldus- ja ringkonnakohtu kantselei

kodukord“ pealkirjas asendatakse sõnad „kantselei kodukord“ sõnaga „asjaajamiskord“ ning

määruse reguleerimisalana sätestatakse kohtu asjaajamise kord. Muudatus lähtub kohtute

seaduse uuest volitusnormist, mille kohaselt kehtestab valdkonna eest vastutav minister maa-,

haldus- ja ringkonnakohtu asjaajamiskorra.

Kohtute seaduse § 42 muudatuse kohaselt koondatakse esimese ja teise astme kohtu struktuur,

koosseis, kohtuteenistujate ülesanded, sisekorraeeskiri ja töökorraldus ühte dokumenti – kohtu

kodukorda. Kodukorra kehtestab kohtu eestseisus, kuulates enne ära kohtu üldkogu arvamuse.

Seetõttu ei ole edaspidi vaja ministri määrusega eraldi kantselei kodukorda reguleerida. Maa-,

haldus- ja ringkonnakohtu kantselei kodukord nimetatakse ümber maa-, haldus- ja

ringkonnakohtu asjaajamiskorraks ning määrusesse jäävad kohtu asjaajamist reguleerivad

sätted.

Eelnõuga ajakohastatakse määruses kasutatud ametinimetused. Sätetes, milles muu seadus

paneb asjaomase ülesande asutuse juhile, asendatakse sõna „kohtudirektor“ sõnadega „kohtu

esimees“. Samuti jäetakse määrusest välja viited kohtumaja juhile, kuna sellist ametikohta

enam ei ole.

Eelnõu ei suurenda halduskoormust.

1.2. Eelnõu ettevalmistajad

Eelnõu ja seletuskirja maa-, haldus- ja ringkonnakohtu asjaajamiskorda puudutava osa on

koostanud Justiits- ja Digiministeeriumi kohtute talituse nõunik Marilin Reintamm

([email protected], 680 3116), äriregistri ja kommertspandiregistri pidamise korda

puudutava osa on koostanud tsiviilõiguse talituse nõunik Siret Neeve ([email protected])

ning kinnistusraamatu ja laevakinnistusraamatu pidamise korda puudutava osa sama talituse

nõunik Kadri Laud ([email protected]). Kohtute infosüsteemi põhimäärust puudutava osa

on koostanud kohtureformi projektijuht Viljar Peep ([email protected]).

3

Eelnõu ja seletuskirja on keeletoimetanud õiguspoliitika osakonna õigusloome korralduse

talituse toimetaja Inge Mehide ([email protected]).

1.3. Märkused

Määruse eelnõu kohaselt muudetakse järgmisi justiitsministri määrusi:

1) 15. veebruari 2006. a määrus nr 5 „Kohtute infosüsteemi põhimäärus“, RT I, 21.03.2025, 8;

2) 30. juuni 2010. a määrus nr 24 „Kohtu kinnistusosakonna kodukord“, RT I, 06.12.2024, 10;

3) 19. detsembri 2012. a määrus nr 60 „Kohtu registriosakonna kodukord“, RT I, 02.06.2026,

8;

4) 8. veebruari 2018. a määrus nr 7 „Maa-, haldus- ja ringkonnakohtu kantselei kodukord“, RT

I, 18.09.2025, 17.

Eelnõu on seotud Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammiga 2025–2027. 1 See näeb

kohtukorralduse vallas ette ülesande suurendada kohtute sõltumatust täitevvõimust ja

kiirendada kohtuotsuseni jõudmist, võrdsustades kohtute halduse ja arenduse põhiseadusliku

institutsiooniga, muuta kohtute haldamine tõhusamaks ning kohtunikuamet ja kohtute

juhtimine paindlikumaks ning vähendada ametkondadevahelisi piire.

2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

2.1. Justiitsministri 15. veebruari 2006. a määruse nr 5 „Kohtute infosüsteemi

põhimäärus“ muutmine

Eelnõu § 1 kohaselt muudetakse kohtute infosüsteemi põhimäärust.

Määruse preambulist jäetakse välja viide avaliku teabe seaduse § 3¹ lõikele 8¹, kuna nimetatud

säte on kehtetuks tunnistatud.

Paragrahvi 1 sõnastust muudetakse selguse huvides. Muudatus ei ole sisuline, sellega

parandatakse senist kohmakat sõnastust.

Paragrahv 2 tunnistatakse kehtetuks, kuna selles sätestatu dubleerib kohtute seaduse § 34

lõiget 1.

Paragrahvist 4 jäetakse välja kohtute infosüsteemiga liidestatud andmekogude loetelu. Lisaks

seni nimetatud e-toimiku süsteemile ja maksekäsu infosüsteemile on kavas luua liidestusi ka

teiste andmekogudega, näiteks rahvastikuregistri, äriregistri ja kinnistusraamatuga. Seetõttu ei

ole otstarbekas liidestatud andmekogusid põhimääruses ammendavalt loetleda. Samuti jäetakse

terminist „ühetasandiline infotehnoloogiline andmekogu“ välja selles kontekstis tähendusetu ja

eksitav sõna „infotehnoloogiline“.

Paragrahvi 5 muudetakse seoses kohtute infosüsteemi töötlejate ringi muutumisega.

Kaasvastutavate töötlejate ring tuleneb kohtute seaduse § 34 lõikest 2. Volitatud töötlejaid enam

põhimääruses ei loetleta. Avaliku teabe seaduse § 43⁴ lõigete 2 ja 3 kohaselt määrab volitatud

töötleja vastutav töötleja. Kohtute infosüsteemi puhul määrab volitatud töötleja

kohtuhaldusteenistus registri pidamise ja arendamise korraldajana.

1 Vabariigi Valitsuse tegevusprogramm | Eesti Vabariigi Valitsus

4

Paragrahvides 6–6² ja §-s 17 sätestatud registri kasutajate juurdepääsu haldamise regulatsioon

tunnistatakse kehtetuks seoses kohtuhalduse üleandmise ja registri töötlejate muutumisega.

Kehtiva põhimääruse kohaselt korraldavad registri kasutajate juurdepääsu ning peavad

kasutajate üle arvestust Justiits- ja Digiministeerium kui senine vastutav töötleja ning Registrite

ja Infosüsteemide Keskus kui põhimäärusega määratud volitatud töötleja. Muudatuste kohaselt

muutuvad registri vastutavad töötlejad ning volitatud töötlejaid ei määrata enam põhimääruses.

Kehtivas põhimääruses on detailselt reguleeritud nii kohtusiseste kui ka kohtuväliste kasutajate

juurdepääsu haldamine. Kohtute infosüsteem on eelkõige kohtute sisemine tööplatvorm, mille

pidamist ja arendamist korraldab kohtuhaldusteenistus. Kohtusiseste kasutajate rollide ja

juurdepääsuõiguste kindlaksmääramine on infosüsteemi kasutamise korralduslik ja tehniline

küsimus, mida ei ole vaja põhimääruse tasandil üksikasjalikult reguleerida. Seda korraldab

edaspidi kohtuhaldusteenistus muu hulgas infosüsteemi kasutusjuhendi kaudu.

Samuti ei ole vaja säilitada põhimääruses kohtuväliste kasutajate juurdepääsu haldamise

üksikasjalikku regulatsiooni, sealhulgas juurdepääsuõiguste regulaarse kontrollimise ja taotluse

vormi nõudeid. Kohtuväliste kasutajate juurdepääsu haldamise korraldab edaspidi

kohtuhaldusteenistus vastavalt põhimääruses sätestatud pädevusele.

Muudatused ei mõjuta e-toimiku süsteemi pidamist ega teistele asutustele e-toimiku kaudu

kohtumenetluse andmetele juurdepääsu võimaldamist. Kohtute infosüsteem on kohtute

kasutatav tööplatvorm ja üks e-toimiku süsteemis olevate menetlusandmete ametkondlikest

kasutajaliidestest.

Paragrahvis 8 asendatakse kohtute seaduse § 42 muudatustest lähtudes viide kohtukantselei

kodukorrale viitega maa-, haldus- ja ringkonnakohtu asjaajamiskorrale.

Paragrahvi 9 lõike 2 punktis 3 asendatakse viide kantselei kodukorrale viitega maa-, haldus-

ja ringkonnakohtu asjaajamiskorrale. Lõike 2 punkt 3¹ tunnistatakse kehtetuks, kuna

elektrooniliste ja paberdokumentide käitlemise nõuded on sätestatud asjaajamiskorras ning

nende eristamine kohtute infosüsteemi põhimääruses ei ole vajalik. Lõige 3 tunnistatakse

kehtetuks, kuna selles sätestatu dubleerib asjaajamiskorra regulatsiooni.

Paragrahvi 10 lõiget 1 muudetakse selliselt, et säte on suunatud registri kasutajale ehk

füüsilisele isikule, kes töötleb registri andmeid oma teenistusülesannete täitmiseks. Kehtivas

määruses on säte ebaõigesti suunatud registri volitatud töötlejatele. Justiits- ja Digiministeerium

asendatakse registri kasutusjuhendi koostajana kohtuhaldusteenistusega ning õigusaktide

loetellu lisatakse maa-, haldus- ja ringkonnakohtu asjaajamiskord.

Paragrahvi 11 punktist 1 jäetakse välja sõna „jõustunud“. Muudatusega viiakse

kohtulahendite avalikustamist käsitlev säte vastavusse 1. jaanuaril 2027 jõustuva põhimõttega,

mille kohaselt avaldatakse ka jõustumata kohtulahendeid.

Paragrahvid 12 ja 13 sõnastatakse ümber seoses kohtuhalduse üleandmise ja kohtute seaduse

§ 34 muudatustega. Paragrahvis 12 sätestatakse kohtuhaldusteenistuse ja kohtuasutuste kui

kohtute infosüsteemi kaasvastutavate töötlejate pädevus. Kohtuhaldusteenistus korraldab muu

hulgas registri pidamist ja arendamist, määrab registri turvanõuded, teeb registri pidamise üle

järelevalvet ning korraldab registris avastatud ebaõigete andmete parandamist. Kohtuasutuste

ülesandeks jääb eelkõige nende menetluses olevate kohtuasjade andmete ja dokumentide

registrisse kandmine ning nende andmete õigsuse tagamine. Andmesubjekti jaoks on

kaasvastutavate töötlejate kontaktpunktiks kohtuhaldusteenistus.

5

Paragrahvis 13 sätestatakse volitatud töötleja pädevus. Volitatud töötleja haldab ja arendab

infosüsteemi, töötleb ja kaitseb andmeid, osutab kasutajatuge ning täidab muid talle õigusaktiga

või kohtuhaldusteenistuse pandud kohustusi. Volitatud töötleja ülesannete määramisel

lähtutakse avaliku teabe seaduse § 43⁴ lõigetest 2 ja 3 ning kohtute seaduse § 34 lõikest 2.

Paragrahvide 12 ja 13 regulatsioon vastab 17. juunil 2026 vastu võetud kohtute seaduse ja teiste

seaduste muutmise seaduse seletuskirja lisas esitatud rakendusakti kavandile.

Paragrahvi 14 lõikes 2 asendatakse viide kohtumaja juhile viitega struktuuriüksuse juhile.

Paragrahvi 16 lõike 1 punktis 3 asendatakse konsultant kohtujuristiga ning lõikest 2 jäetakse

välja viide kohtumaja menetluses olevatele kohtuasjadele. Muudatustega viiakse põhimäärus

kooskõlla kohtute seaduses tehtud muudatustega, sealhulgas kaotades kohtumajad kui

struktuuriüksused ja asendades konsultandid kohtujuristidega.

Paragrahv 19 tunnistatakse kehtetuks. Sätte eraldi säilitamine ei ole vajalik, kuna

kohtuhaldusteenistuse ja kohtuasutuste pädevus nähakse ette avaliku teabe seaduse 5¹. peatükist

ja põhimääruse §-st 12. Teiste pädevate järelevalveasutuste pädevus nähakse ette avaliku teabe

seaduse 6. peatükist. Kehtivas sättes sisalduv järelevalveasutuste loetelu ei ole enam ajakohane.

Määruse lisa 2 tunnistatakse kehtetuks. Lisas 2 on kehtestatud kohtute infosüsteemi

kasutusõiguse saamise taotluse vorm. Kuna määrusest jäetakse välja säte, mis näeb ette taotluse

esitamise nimetatud vormil, puudub edaspidi vajadus ka vastava lisa järele. Lisa kehtetuks

tunnistamine on seotud põhimääruse vastava sätte kehtetuks tunnistamisega ega too kaasa

iseseisvat sisulist muudatust.

2.2. Justiitsministri 30. juuni 2010. a määruse nr 24 „Kohtu kinnistusosakonna

kodukord“ muutmine

Eelnõu § 2 kohaselt muudetakse kohtu kinnistusosakonna kodukorda.

Paragrahvi 11 sõnastusest jäetakse välja tekstiosa „Tartu Maakohtu kinnistusosakonna

töökorraldust ning“. Kohtute seaduse § 42 lõike 1 muudatuse kohaselt kuulub esimese ja teise

astme kohtu, sealhulgas Tartu Maakohtu kinnistusosakonna, struktuuri, koosseisu,

kohtuteenistujate ülesannete, sisekorraeeskirja ja töökorralduse reguleerimine alates 2027.

aasta 1. jaanuarist kohtu eestseisuse pädevusse. Seega ei reguleeri justiits- ja digiministri

kehtestatav määrus edaspidi kinnistusosakonna töökorraldust.

Paragrahvi 2 pealkirja ja sõnastust muudetakse seoses justiitsministri 8. veebruari 2018. a

määruse nr 7 „Maa-, haldus- ja ringkonnakohtu asjaajamiskord“ kohaldamisega. Sättes

täpsustatakse, et Tartu Maakohtu kinnistusosakonna asjaajamisele kohaldatakse nimetatud

määruses sätestatut niivõrd, kuivõrd kinnistusraamatu ja laevakinnistusraamatu pidamise kord

ei sätesta teisiti.

Paragrahvid 3, 5–9, 11 ja 13, § 21 lõige 1, § 25 lõige 2, §-d 37, 40, § 133 lõiked 1 ja 2 ning

§ 134 tunnistatakse kehtetuks, sest need käsitlevad kinnistusosakonna organisatsiooni või

sisemist töökorraldust. Vastavalt kohtute seaduse § 42 lõike 1 muudatusele reguleerib seda

valdkonda alates 2027. aasta 1. jaanuarist kohtu eestseisus. Kehtetuks tunnistatakse sätted, mis

reguleerivad kinnistusosakonna koosseisu, teenistujate teenistusse nimetamist ning eri

ametikohtade nimetamist ja tööülesandeid (§-d 3, 5–9, 11 ja 13).

6

Paragrahvi 21 lõige 1 tunnistatakse kehtetuks, kuna see räägib kinnistusosakonna hoone

märgistamisest. Kuna kinnistusosakonnal ei ole enam füüsilist asukohta, ei ole määruse § 21

lõige 1 ajakohane.

Paragrahvi 25 lõige 2 tunnistatakse kehtetuks, kuna dokumentide vastuvõtmise korraldamine

on kinnistusosakonna sisekorralduslik küsimus ning seda ei ole vaja määruse tasandil

reguleerida.

Paragrahv 37 tunnistatakse kehtetuks, kuna enam ei toimu dokumentide füüsilist

transportimist kohtumajade vahel. Dokumendid on digitaalsed ning neid edastatakse

infosüsteemide kaudu.

Paragrahv 40 tunnistatakse kehtetuks, kuna sättel ei ole sisulist tähendust. Paragrahv 40 keelab

kinnistusosakonnal osutada muid tasulisi teenuseid. Seaduses on sätestatud, milliste toimingute

eest kinnistusosakond riigilõivu küsib. Eraldi teenuseid kinnistusosakond ei osuta.

Paragrahv 133 lõiked 1 ja 2 ning § 134, mis reguleerivad registriasjade jaotuskorda ning

ümberjaotamist, tunnistatakse kehtetuks. Registriasjade jaotamine ja ümberjaotamine on

kinnistusosakonna sisemise töökorralduse küsimus, mida reguleeritakse edaspidi kohtu

sisekorralduslikes dokumentides.

Registrite pidamiseks vajalik menetluslik ja tehniline regulatsioon jääb määrusesse alles.

2.3. Justiitsministri 19. detsembri 2012. a määruse nr 60 „Kohtu registriosakonna

kodukord“ muutmine

Eelnõu § 3 kohaselt muudetakse kohtu registriosakonna kodukorda.

Paragrahvi 1 sõnastusest jäetakse välja tekstiosa „Tartu Maakohtu registriosakonna (edaspidi

registriosakond) töökorraldust ning“. Kohtute seaduse § 42 lõike 1 muudatuse kohaselt kuulub

esimese ja teise astme kohtu, sealhulgas Tartu maakohtu registriosakonna, struktuuri,

koosseisu, kohtuteenistujate ülesannete, sisekorraeeskirja ja töökorralduse reguleerimine alates

2027. aasta 1. jaanuarist kohtu eestseisuse pädevusse. Seega ei reguleeri justiits- ja digiministri

kehtestatav määrus edaspidi registriosakonna töökorraldust.

Paragrahvi 2 pealkirja ja sõnastust muudetakse seoses justiitsministri 8. veebruari 2018. a

määruse nr 7 „Maa-, haldus- ja ringkonnakohtu kantselei kodukord“ muutmisega. Alates 2027.

aasta 1. jaanuarist on selle määruse pealkiri „Maa-, haldus- ja ringkonnakohtu asjaajamiskord“

ning § 2 pealkirjas ja sõnastuses tehakse viidatava määruse nimetuses vastavad muudatused.

Lisaks esitatakse § 2 sõnastuses registripidaja täisnimetus (Tartu Maakohtu registriosakond) ja

edaspidi määruse tekstis kasutatav lühendatud nimetus. Muudatus on tingitud § 1 muutmisest.

Nimelt jäetakse §-st 1 muu hulgas välja tekstiosa „Tartu Maakohtu registriosakonna (edaspidi

registriosakond)“ ja registripidajat mainitakse esimest korda määruse §-s 2.

Paragrahvi 52 punktist 4 jäetakse välja tekstiosa „, samuti § 6 lõikes 4 nimetatud dokumente“.

Paragrahvi 6 lõikes 4 reguleeritakse registriosakonna juhataja vahetumisel asjaajamise

üleandmist. Seda reguleerib edaspidi maa-, haldus- ja ringkonnakohtu asjaajamiskord ning § 6

lõige 4 tunnistatakse kehtetuks. Seega jäetakse ka § 52 punktist 4 välja viide kehtetuks

tunnistatavale sättele.

7

Paragrahvid 3, 6–9, 11, 13–15, 19–20, 25, 38 ja 161–165 tunnistatakse kehtetuks, sest need

käsitlevad registriosakonna struktuuri ja sisemist töökorraldust. Vastavalt kohtute seaduse § 42

lõike 1 muudatusele reguleerib seda valdkonda alates 2027. aasta 1. jaanuarist kohtu eestseisus.

Registrite pidamise sisuline regulatsioon säilib ulatuses, milles selle kehtestamiseks on ministril

volitus. Kehtetuks tunnistatakse järgmine regulatsioon:

 registriosakonna koosseis ning teenistujate ametisse nimetamine (§ 3),

 juhataja nimetamine (§ 6),

 juhataja ülesanded ja töökoormus (§ 7),

 kantseleijuhataja ametikoht (§ 8),

 kantseleijuhataja ülesanded (§ 9),

 kohtunikuabi ametitoimingud (§ 11),

 registrisekretäri ülesanded (§ 13),

 registrisekretäri kohustus pöörduda kohtuniku või kohtunikuabi poole (§ 14),

 registrisekretäri taandus (§ 15),

 täiendusõppe kohustus (§ 19),

 juhendamiskohustus (§ 20),

 dokumentide vastuvõtmise õigus (§ 25),

 tasuliste lisateenuste osutamise keeld (§ 38),

 registriosakonna teenistujate tööjaotusplaani kehtestamine ja sisu (§ 161),

 registriosakonna teenistujate tööjaotusplaani põhimõtted (§ 162),

 registriasjade ümberjaotamine menetleja eemalviibimisel (§ 163),

 registriasjade automatiseeritud jaotamine (§ 164),

 menetleja taandamine (§ 165).

2.4. Justiitsministri 8. veebruari 2018. a määruse nr 7 „Maa-, haldus- ja ringkonnakohtu

kantselei kodukord“ muutmine

Eelnõu § 4 kohaselt muudetakse maa-, haldus- ja ringkonnakohtu kantselei kodukorda.

Määruse pealkirjas asendatakse sõnad „kantselei kodukord“ sõnaga „asjaajamiskord“ ning § 1

sõnastatakse ümber. Muudatused tulenevad sellest, et määrusega ei reguleerita edaspidi kohtu

kantselei organisatsiooni ja sisemist töökorraldust, vaid kohtu asjaajamist.

Määruse preambulist jäetakse välja viide kohtute seaduse §-le 127, kuna nimetatud säte on

kehtetuks tunnistatud.

Paragrahvid 2–9 tunnistatakse kehtetuks. Need sätted käsitlevad kantselei organisatsiooni ja

sisemist töökorraldust. Kuna kohtu struktuur, koosseis, kohtuteenistujate ülesanded,

sisekorraeeskiri ja töökorraldus nähakse edaspidi ette kohtu kodukorras, ei ole eraldi ministri

määrusega kehtestatavat kantselei kodukorda enam vaja. Määrusesse jäävad kohtu asjaajamist

käsitlevad normid.

Paragrahvi 15 lõige 2 tunnistatakse kehtetuks. Vabariigi Valitsuse 25. mai 2017. a määrus nr

88 „Teenuste korraldamise ja teabehalduse alused“ kohaldub kohtutele vahetult, mistõttu ei ole

sellele kohtu asjaajamiskorras eraldi viidata vaja. Samuti ei ole sättes sisalduv viide Justiits- ja

Digiministeeriumi asjaajamiskorrale enam ajakohane, kuna ministeeriumis ei ole enam selle

nimetusega asjaajamist reguleerivat dokumenti.

8

Paragrahvi 19 lõikes 5 ajakohastatakse viide tsiviilkohtumenetluse seadustikule. Muudatus on

tehniline.

Paragrahvi 27 lõikes 2 täpsustatakse, et digitaalne toimik koosneb kohtute infosüsteemis ja

e-toimikus registreeritud dokumentidest. Kriminaalkohtumenetluses ei paikne kogu

kohtuasjaga seotud dokumentatsioon üksnes kohtute infosüsteemis. Kohtueelses menetluses

koostatud ja menetluse käigus esitatud dokumendid registreeritakse e-toimikus ning

kriminaalmenetluse seadustik käsitleb e-toimikut kriminaalmenetluse dokumentide ja andmete

pidamise keskkonnana. Kriminaalmenetluse seadustiku § 160¹ lõigete 4 ja 5 kohaselt võib

kriminaal- ja kohtutoimikut pidada digitaalsena ning digitaalse toimiku korral salvestatakse

dokumendid e-toimiku süsteemis asjakohase menetluse juures. Samuti näeb

kriminaalmenetluse seadustiku § 160² lõige 1 ette digitaalsete taotluste, kaebuste ja muude

dokumentide edastamise e-toimiku süsteemi kaudu ning vahetult edastatud digitaalse

dokumendi kandmise menetleja poolt e-toimiku süsteemi.

Seetõttu peaks digitaalne toimik kajastama tegelikku dokumentide paiknemist ning hõlmama

lisaks kohtute infosüsteemis registreeritud dokumentidele ja andmetele ka e-toimikus

registreeritud dokumente.

Paragrahvi 28 lõikest 2 ja § 30 lõikest 1 jäetakse välja viited kohtumaja juhile. Muudatused

tulenevad sellest, et kohtute seadus ei näe ette kohtumaja juhi ametikohta.

Paragrahvi 28 lõige 5 tunnistatakse kehtetuks. Kohtutoimikuga tutvumise praktiline korraldus

kinnipidamisasutuses ei ole kohtu asjaajamise küsimus, mistõttu ei ole selle reguleerimine

kohtu asjaajamiskorras vajalik.

Paragrahvi 32 lõiget 6 muudetakse selliselt, et liigitusskeemi kehtestab kohus pärast avaliku

arhiiviga kooskõlastamist. Muudatus tuleneb kohtudirektori ametikoha kaotamisest ning

liigitusskeemi kehtestamine nähakse ette kohtu ülesandena.

Paragrahvi 36 lõikes 5 asendatakse sõna „kohtudirektor“ sõnaga „kohus“. Muudatus tuleneb

kohtudirektori ametikoha kaotamisest. Kuna säte käsitleb kohtu asjaajamist, nähakse

dokumendiplankide kasutamise täpsema korra kehtestamine ette kohtu ülesandena.

Paragrahvi 38 lõigetes 2 ja 8 asendatakse sõna „kohtudirektor“ sõnadega „kohtu esimees“

ning lõikest 3 jäetakse välja viide kohtudirektorile. Muudatused tulenevad kohtudirektori

ametikoha kaotamisest.

Paragrahvi 38 lõige 9 tunnistatakse kehtetuks. Säte käsitleb kohtu sisemist töökorraldust,

mistõttu ei ole selle reguleerimine kohtu asjaajamiskorras vajalik.

Paragrahvi 40 lõige 1 viiakse kooskõlla riigivapi seaduse § 21 lõikega 4, mille kohaselt määrab

rikutud ja kehtetute riigivapiga pitsatite ning dokumendiplankide hävitamise viisi riigiasutuse

juht. Kehtiva sätte kohaselt korraldab aegunud või kasutamiskõlbmatuks muutunud pitsati

hävitamise kohtudirektor. Muudatuse kohaselt määrab rikutud ja kehtetute riigivapiga pitsatite

hävitamise viisi kohtu esimees.

Paragrahvid 42–44 tunnistatakse kehtetuks. Avaliku teenistuse seaduse § 56 kohaselt on

ametnik ametikohalt vabastamisel kohustatud asjaajamise ja ametiasutuse poolt talle

9

kasutamiseks antud vara üle andma ametiasutuses selleks kehtestatud korras. Seetõttu ei ole

asjaajamise ja vara üleandmise korra täpsem reguleerimine ministri määruses vajalik.

3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Kavandatavad muudatused ei ole seotud Euroopa Liidu õigusega.

4. Määruse mõjud

Määruse peamine mõju on organisatsiooniline. Ministri määrused viiakse kooskõlla kohtute

seaduse alusel kujuneva ülesannete jaotusega. Kohtuhaldusteenistusele antakse kohtute

infosüsteemi pidamise ja arendamise korraldamise ülesanded ning kohtuasutuste vastutus

nende menetluses olevate asjade andmete õigsuse ja õigeaegse sisestamise eest säilib.

Muudatuse positiivne mõju seisneb selles, et kohtute infosüsteemi töötlejate pädevus ja

andmesubjekti kontaktpunkt on selgemalt määratud. Kohtud saavad ise korraldada oma

digitaalse tööplatvormi (KIS, SALME) kujundamist. Vastava teenuse tellimine läheb

lihtsamaks, kuna juhtimisahel lüheneb. Infosüsteemi tellijad on kohtute teenistujad ja/või

kohtunikud, kes on ka ise arenduste lõppkasutajad, mistõttu on pädevad tegema kohtuniku

töölauda ja kohtu sisemist töökorraldust mõjutavaid valikuid.

Justiits- ja Digiministeerium vabaneb ülesandest tellida kohtusüsteemisisese kasutajaliidese

haldamist ja arendamist. Selle asemel saab keskenduda suuremale pildile, eri infosüsteemide

koostoimele ja turvalisusele. Registrite ja Infosüsteemide Keskuse jaoks saab selgemaks, kes

on teenuse tellija, teenuse juhtimine läheb lihtsamaks.

Kohtu sisemise töökorralduse koondamine kodukorda vähendab dokumentide dubleerimist,

lihtsustab nende ajakohastamist ning võimaldab saada kohtu struktuurist ja töökorraldusest

tervikliku ülevaate. Registrimäärustest ja asjaajamiskorrast eemaldatakse sätted, mis

reguleerivad kohtuasutuse sisemist korraldust ega kuulu enam ministri pädevusse.

Eelnõuga ei muudeta kohtumenetluse korda, kohtusse pöördumise võimalusi, registritesse

kantavate andmete põhikoosseisu ega registriandmete avalikkuse või juurdepääsu tingimusi.

Isikutele ei kaasne uusi kohustusi ega piiranguid. Muudatustel puuduvad negatiivsed mõjud.

5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise

eeldatavad tulud

Määruse rakendamine toimub kohtuhalduse reformi elluviimiseks kavandatud tegevuste

raames. Kohtute infosüsteemi halduslike rollide ja kasutajaõiguste ümberkorraldamine ning

kohtute sisemiste töökorralduslike dokumentide ajakohastamine tehakse

Kohtuhaldusteenistuse tegevuse alustamiseks ette nähtud ressursside piires. Määruse

rakendamisega ei kaasne lisakulusid ega riigieelarvelisi tulusid.

6. Määruse jõustumine

Määrus jõustub 1. jaanuaril 2027. Samal kuupäeval jõustuvad määruse aluseks olevad kohtute

seaduse muudatused ning alustab tegevust Kohtuhaldusteenistus. Määruse ja seaduse üheaegne

jõustumine tagab rakendusaktide kooskõla uue kohtuhalduse korraldusega.

10

7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon

Eelnõu esitatakse arvamuse avaldamiseks Riigikohtule, kohtute nõukogule, esimese ja teise

astme kohtutele, Tartu Maakohtu kinnistus- ja registriosakonnale ning Registrite ja

Infosüsteemide Keskusele.

EELNÕU

07.10.2026

JUSTIITS- JA DIGIMINISTER

MÄÄRUS

Justiitsministri määruste muutmine seoses kohtute seaduse muutmisega

Määrus kehtestatakse kohtute seaduse § 34 lõike 3 ning § 42 lõike 1, kinnistusraamatuseaduse

§ 1 lõike 2, äriregistri seaduse § 7 lõike 1, kommertspandiseaduse § 37, laeva lipuõiguse ja

laevaregistrite seaduse § 77 lõike 2 ning tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 592 lõike 1 alusel.

§ 1. Justiitsministri 15. veebruari 2006. a määruse nr 5 „Kohtute infosüsteemi

põhimäärus“ muutmine

Justiitsministri 15. veebruari 2006. a määruses nr 5 „Kohtute infosüsteemi põhimäärus“ tehakse

järgmised muudatused:

1) määruse preambulist jäetakse välja tekstiosa „avaliku teabe seaduse § 3¹ lõike 8¹“;

2) paragrahv 1 sõnastatakse järgmiselt:

„§ 1. Kohtute infosüsteem

Kohtute infosüsteem on riigi infosüsteemi kuuluv andmekogu (edaspidi ka register).“;

3) paragrahv 2 tunnistatakse kehtetuks;

4) paragrahvi 4 tekst sõnastatakse järgmiselt:

„Kohtute infosüsteemi peetakse ühetasandilise andmekoguna, mis on infosüsteemide

andmevahetuskihi X-tee kaudu liidestatud e-toimiku süsteemi ja teiste andmekogudega.“;

5) paragrahvi 5 tekst sõnastatakse järgmiselt:

„§ 5. Registri töötlejad

(1) Kohtute infosüsteemi kaasvastutavad töötlejad on kohtuasutused, sealhulgas

kohtuhaldusteenistus registri pidamise ja arendamise korraldajana.

(2) Kohtute infosüsteemi volitatud töötleja on kohtuhaldusteenistuse määratud asutus või

juriidiline isik.“;

6) paragrahvid 6–62 tunnistatakse kehtetuks;

7) paragrahvi 8 tekst sõnastatakse järgmiselt:

„Kohtuasja registreerimisel kohtute infosüsteemis moodustatakse kohtuasja number maa-,

haldus- ja ringkonnakohtu asjaajamiskorras ettenähtud viisil.“;

8) paragrahvi 9 lõike 2 punkt 3 sõnastatakse järgmiselt:

„3) menetlusdokumendid maa-, haldus- ja ringkonnakohtu asjaajamiskorras ettenähtud viisil;“;

9) paragrahvi 9 lõike 2 punkt 31 tunnistatakse kehtetuks;

10) paragrahvi 9 lõige 3 tunnistatakse kehtetuks;

11) paragrahvi 10 lõige 1 sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Registri kasutaja töötleb registri andmeid vastavalt kohtumenetluse seadustike, maa-,

haldus- ja ringkonnakohtu asjaajamiskorra, kohtu kodukorra ja käesoleva põhimääruse nõuetele

ning kohtuhaldusteenistuse koostatud kasutusjuhendile.“;

12) paragrahvi 11 punktist 1 jäetakse välja sõna „jõustunud“;

13) paragrahv 12 sõnastatakse järgmiselt:

„§ 12. Kaasvastutavate töötlejate pädevus

(1) Kohtuhaldusteenistus:

1) vastutab registri pidamise ja andmete väljastamise õiguspärasuse ja otstarbekuse eest;

2) määrab registri turvanõuded ja juhib registri pidamist, andes volitatud töötlejatele ja

andmesaajatele selleks vajalikke juhiseid;

3) teeb registri pidamise üle järelevalvet;

4) korraldab registris avastatud ebaõigete andmete parandamise või neile ligipääsu sulgemise;

5) nõuab kaasvastutavatelt töötlejatelt registrisse sisestamata jäetud andmete sisestamist või

ebaõigete andmete parandamist;

6) võtab andmete turvalisuse – käideldavuse, autentsuse, tervikluse ja konfidentsiaalsuse –

tagamiseks kasutusele registri turvanõuetele vastavaid organisatsioonilisi, füüsilisi ja

infotehnoloogilisi turvameetmeid;

7) korraldab volitatud töötleja kaudu registrisse kantud andmete säilitamise vastavalt

kehtestatud nõuetele ja selleks varukoopiate tegemise ning muude organisatsiooniliste,

füüsiliste ja infotehnoloogiliste meetmete kasutamise;

8) tagab volitatud töötleja kaudu kohtulahendite sisuliseks analüüsiks vajaliku

infotehnoloogilise keskkonna ja süstematiseerimiseks otsingumootori olemasolu;

9) tagab registri andmete sisestamise, muutmise ja kustutamise ning registri andmetega

tutvumise ainult sellise õigusega isikutele.

(2) Kohtuasutus:

1) sisestab registrisse andmed kõikide tema menetluses olevate kohtuasjade kohta vastavalt

määruse lisale 1 ja salvestab registrisse § 9 lõikes 2 nimetatud dokumendid;

2) vastutab registrisse sisestatud andmete õigsuse eest;

3) tagab andmete sisestamise registrisse § 10 lõikes 3 sätestatud tähtaja jooksul;

4) määrab asutuses isikud, kellel on õigus registrisse andmeid sisestada ja neid kasutada;

5) annab registri andmetes puuduste avastamise korral sellest viivitamata teada

kohtuhaldusteenistusele, välja arvatud juhul, kui tal on võimalik puudus iseseisvalt kõrvaldada

või kui avastatud puudus on ebaoluline;

6) täidab käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 5 sätestatud kohtuhaldusteenistuse nõude kolme

tööpäeva jooksul selle saamisest arvates;

7) tagab registri andmete sisestamise, muutmise ja kustutamise ning registri andmetega

tutvumise ainult sellise õigusega isikutele;

8) võtab andmete turvalisuse – käideldavuse, autentsuse, tervikluse ja konfidentsiaalsuse –

tagamiseks registri turvanõuetele vastavaid organisatsioonilisi, füüsilisi ja infotehnoloogilisi

turvameetmeid ning rakendab neid järjepidevalt;

9) koostab teise ja kolmanda astme kohtulahendite kohta andmed, mille koosseisu kuuluvad

märksõnad, annotatsioonid ning lahendis käsitletud paragrahvid.

(3) Käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 9 nimetatud andmete sisestamine kuulub

ringkonnakohtu ja Riigikohtu pädevusse.

(4) Andmesubjekti jaoks on kaasvastutavate töötlejate kontaktpunktiks kohtuhaldusteenistus,

kes tagab ning korraldab vastuste andmise ja suhtluse andmekaitse küsimustes.“;

14) paragrahvi 13 tekst sõnastatakse järgmiselt:

„§ 13. Volitatud töötleja pädevus

Volitatud töötleja haldab ja arendab infosüsteemi, töötleb ja kaitseb andmeid, osutab

kasutajatuge ning täidab muid talle õigusaktiga või kohtuhaldusteenistuse pandud kohustusi.“;

15) paragrahvi 14 lõikes 2 asendatakse sõnad „kohtumaja juhti“ sõnadega „struktuuriüksuse

juhti“;

16) paragrahvi 16 lõike 1 punktis 3 asendatakse sõna „konsultant“ sõnaga „kohtujurist“;

17) paragrahvi 16 lõikest 2 jäetakse välja tekstiosa „kohtumaja menetluses olevates

kohtuasjades,“;

18) paragrahvid 17 ja 19 tunnistatakse kehtetuks;

19) määruse lisa 2 tunnistatakse kehtetuks.

§ 2. Justiitsministri 30. juuni 2010. a määruse nr 24 „Kohtu kinnistusosakonna

kodukord“ muutmine

Justiitsministri 30. juuni 2010. a määruses nr 24 „Kohtu kinnistusosakonna kodukord“ tehakse

järgmised muudatused:

1) määruse pealkiri sõnastatakse järgmiselt:

„Kinnistusraamatu ja laevakinnistusraamatu pidamise kord“;

2) määruses asendatakse sõna „kohtudirektor“ sõnadega „kohtu esimees“ vastavas käändes;

3) paragrahvi 11 tekstist jäetakse välja sõnad „Tartu Maakohtu kinnistusosakonna töökorraldust

ning“;

4) paragrahv 2 sõnastatakse järgmiselt:

㤠2. Kohtu asjaajamiskorra kohaldamine

Tartu Maakohtu kinnistusosakonna asjaajamisele kohaldatakse justiitsministri 8. veebruari

2018. a määruses nr 7 „Maa-, haldus- ja ringkonnakohtu asjaajamiskord“ sätestatut niivõrd,

kuivõrd käesolev määrus ei sätesta teisiti.“;

5) paragrahvid 3, 5–9, 11 ja 13, § 21 lõige 1, § 25 lõige 2 ning §-d 37, 40, 133 lõiked 1 ja 2 ning

134 tunnistatakse kehtetuks.

§ 3. Justiitsministri 19. detsembri 2012. a määruse nr 60 „Kohtu registriosakonna

kodukord“ muutmine

Justiitsministri 19. detsembri 2012. a määruses nr 60 „Kohtu registriosakonna kodukord“

tehakse järgmised muudatused:

1) määruse pealkiri sõnastatakse järgmiselt:

„Äriregistri ja kommertspandiregistri pidamise kord“;

2) määruses asendatakse sõna „kohtudirektor“ sõnadega „kohtu esimees“ vastavas käändes;

3) paragrahvist 1 jäetakse välja tekstiosa „Tartu Maakohtu registriosakonna (edaspidi

registriosakond) töökorraldust ning“;

4) paragrahv 2 sõnastatakse järgmiselt:

㤠2. Kohtu asjaajamiskorra kohaldamine

Tartu Maakohtu registriosakonna (edaspidi registriosakond) asjaajamisele kohaldatakse

justiitsministri 8. veebruari 2018. a määruses nr 7 „Maa-, haldus- ja ringkonnakohtu

asjaajamiskord“ sätestatut niivõrd, kuivõrd käesolev määrus ei sätesta teisiti.“;

5) paragrahvi 52 punktist 4 jäetakse välja tekstiosa „, samuti § 6 lõikes 4 nimetatud dokumente“;

6) paragrahvid 3, 6–9, 11, 13–15, 19 ja 20, 25, 38 ja 161–165 tunnistatakse kehtetuks.

§ 4. Justiitsministri 8. veebruari 2018. a määruse nr 7 „Maa-, haldus- ja ringkonnakohtu

kantselei kodukord“ muutmine

Justiitsministri 8. veebruari 2018. a määruses nr 7 „Maa-, haldus- ja ringkonnakohtu kantselei

kodukord“ tehakse järgmised muudatused:

1) määruse pealkirjas asendatakse sõnad „kantselei kodukord“ sõnaga „asjaajamiskord“;

2) määruse preambulist jäetakse välja tekstiosa „ja § 127“;

3) paragrahvi 1 tekst sõnastatakse järgmiselt:

„Määrusega kehtestatakse kohtu asjaajamise kord.“;

4) paragrahvid 2–9 tunnistatakse kehtetuks;

5) paragrahvi 15 lõige 2 tunnistatakse kehtetuks;

6) paragrahvi 19 lõikes 5 asendatakse tekstiosa „§ 57 lõikes 2“ tekstiosaga „§-s 56“;

7) paragrahvi 27 lõige 2 sõnastatakse järgmiselt :

„(2) Digitaalne toimik koosneb kohtute infosüsteemis ja e-toimikus registreeritud

dokumentidest.“;

8) paragrahvi 28 lõikest 2 jäetakse välja tekstiosa „, kohtumaja juht“;

9) paragrahvi 28 lõige 5 tunnistatakse kehtetuks;

10) paragrahvi 30 lõikest 1 jäetakse välja tekstiosa „, kohtumaja juhi“;

11) paragrahvi 32 lõige 6 sõnastatakse järgmiselt:

„(6) Kohus kehtestab liigitusskeemi pärast avaliku arhiiviga kooskõlastamist.“;

12) paragrahvi 36 lõikes 5 asendatakse sõna „kohtudirektor“ sõnaga „kohus“ ;

13) paragrahvi 38 lõigetes 2 ja 8 asendatakse sõna „kohtudirektor“ sõnadega „kohtu esimees“;

14) paragrahvi 38 lõikest 3 jäetakse välja sõnad „või kohtudirektori“;

15) paragrahvi 38 lõige 9 tunnistatakse kehtetuks;

16) paragrahvi 40 lõige 1 sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Rikutud ja kehtetute riigivapiga pitsatite hävitamise viisi määrab kohtu esimees.“;

17) paragrahvid 42–44 tunnistatakse kehtetuks.

§ 5. Määruse jõustumine

Määrus jõustub 1. jaanuaril 2027. a.

Liisa-Ly Pakosta

Minister

Tiina Uudeberg

Kantsler

Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / +372 620 8100 / [email protected]/ www.justdigi.ee Registrikood 70000898

Riigikohus Kohtute nõukogu

Meie 07.10.2026 nr 8-1/7295-1

Kohtute seaduse muutmisega seotud justiitsministri määruste muutmine Esitame arvamuse avaldamiseks kohtute seaduse muutmisega seotud justiitsministri määruste muutmise eelnõu. Palume Teil esitada oma kooskõlastus ja arvamused hiljemalt 10 tööpäeva jooksul kirja kättesaamisest. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Liisa-Ly Pakosta justiits- ja digiminister Lisa: 1. Eelnõu

2. Seletuskiri Marilin Reintamm 680 3116 [email protected] Lisaadressaadid: Tartu Maakohtu kinnistusosakond

Tartu Maakohtu registriosakond Harju Maakohus Pärnu Maakohus Tartu Maakohus Viru Maakohus Tartu Ringkonnakohus Tallinna Ringkonnakohus Tallinna Halduskohus Tartu Halduskohus Registrite ja Infosüsteemide Keskus

1

Kohtute seaduse muutmisega seotud justiitsministri määruste muutmise

määruse eelnõu seletuskiri

1. Sissejuhatus

1.1. Sisukokkuvõte

Määruse eelnõu on koostatud 1. jaanuaril 2027 jõustuva kohtute seaduse muutmise ja sellega

seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse rakendamiseks. Kohtute seaduse muudatusega

antakse kohtuhaldusülesanded valdavas osas Justiits- ja Digiministeeriumilt üle

kohtusüsteemile ehk kohtuhaldus läheb täitevvõimult üle kohtuvõimule. Kohtute haldamise ja

arendamise korraldamiseks kohtusüsteemis luuakse senise kohtute haldamise nõukoja

ümberkujundamise teel kohtute nõukogu. Eraldi kohtuasutusena luuakse Kohtuhaldusteenistus

(KHT), mis hakkab pakkuma kohtutele tugiteenuseid ja nõukogule tuge kohtute arendamisel.

KHTsse koondatakse senised Justiits- ja Digiministeeriumi kohtuhaldusülesanded.

Muudatuse tõttu ei saa ministri määrustes säilitada viiteid Justiits- ja Digiministeeriumi või

seniste kohtustruktuuride ülesannetele ulatuses, milles need ülesanded lähevad

Kohtuhaldusteenistusele või kuuluvad edaspidi kohtuasutuse enda sisemise korralduse hulka.

Seetõttu tuleb ministri määrused, mis reguleerivad kohtute haldusülesannete täitmist, kohtute

infosüsteemi pidamist ja kohtu struktuuriüksuste sisemist töökorraldust, uue

kohtuhalduskorraldusega kooskõlla viia.

Justiitsministri 15. veebruari 2006. a määruse nr 5 „Kohtute infosüsteemi põhimäärus“

muudatused viivad infosüsteemi töötlejate ja nende ülesannete regulatsiooni kooskõlla

reformijärgse kohtuhalduse korraldusega. Kohtute infosüsteem määratletakse riigi infosüsteemi

kuuluva andmekoguna ning kehtetuks tunnistatakse senist haldusmudelit kirjeldavad või

seaduses sätestatud regulatsiooni kordavad sätted. Kohtute infosüsteemi kaasvastutavad

töötlejad on kohtuasutused, sealhulgas KHT registri pidamise ja arendamise korraldajana.

Volitatud töötleja määrab KHT.

KHT vastutab registri pidamise ja andmete väljastamise õiguspärasuse ja otstarbekuse eest,

määrab registri turvanõuded, juhib registri pidamist, teeb registri pidamise üle järelevalvet ning

korraldab ebaõigete andmete parandamise või neile ligipääsu sulgemise.

Kohtuasutus sisestab infosüsteemi tema menetluses olevate kohtuasjade andmed ja vajalikud

dokumendid, vastutab andmete õigsuse ja õigeaegse sisestamise eest, määrab andmete

sisestamise ja kasutamise õigusega isikud ning rakendab andmete turvalisuse tagamiseks

vajalikke meetmeid.

Lisaks asendatakse termin „kohtumaja juht“ terminiga „struktuuriüksuse juht“ ja konsultandi

ametinimetus kohtujuristi ametinimetusega ning tunnistatakse kehtetuks sätted, mis ei vasta

enam uuele haldusmudelile.

Justiitsministri 30. juuni 2010. a määruse nr 24 „Kohtu kinnistusosakonna kodukord“ pealkiri

sõnastatakse kujul „Kinnistusraamatu ja laevakinnistusraamatu pidamise kord“. Määrus

reguleerib edaspidi kinnistusraamatu ja laevakinnistusraamatu pidamist. Määruses asendatakse

läbivalt viited kohtudirektorile viidetega kohtu esimehele. Muudatus on tingitud kohtute

2

seaduse muutmisega kaasnevast kohtute struktuurimuudatusest ja kohtudirektori ametikoha

kaotamisest.

Kinnistusosakonna kodukorrast jäetakse välja osakondade struktuuri ja sisemist töökorraldust

reguleerivad sätted. Kuna määrusesse jäävad registrite pidamist käsitlevad sätted, muudetakse

ka määruse pealkirja. Registrite pidamiseks vajalik menetluslik ja tehniline regulatsioon jääb

määrusesse alles.

Justiitsministri 19. detsembri 2012. a määruse nr 60 „Kohtu registriosakonna kodukord“

pealkiri sõnastatakse kujul „Äriregistri ja kommertspandiregistri pidamise kord“. Määrus

reguleerib edaspidi äriregistri, sealhulgas mittetulundusühingute ja sihtasutuste registri, ning

kommertspandiregistri pidamist. Määruses asendatakse läbivalt viited kohtudirektorile

viidetega kohtu esimehele. Muudatus on tingitud kohtute seaduse muutmisega kaasnevast

kohtute struktuurimuudatusest ja kohtudirektori ametikoha kaotamisest.

Registriosakonna kodukorrast jäetakse välja osakondade struktuuri ja sisemist töökorraldust

reguleerivad sätted. Kuna määrusesse jäävad registrite pidamist käsitlevad sätted, muudetakse

ka määruse pealkirja. Registrite pidamiseks vajalik menetluslik ja tehniline regulatsioon jääb

määrusesse alles.

Justiitsministri 8. veebruari 2018. a määruse nr 7 „Maa-, haldus- ja ringkonnakohtu kantselei

kodukord“ pealkirjas asendatakse sõnad „kantselei kodukord“ sõnaga „asjaajamiskord“ ning

määruse reguleerimisalana sätestatakse kohtu asjaajamise kord. Muudatus lähtub kohtute

seaduse uuest volitusnormist, mille kohaselt kehtestab valdkonna eest vastutav minister maa-,

haldus- ja ringkonnakohtu asjaajamiskorra.

Kohtute seaduse § 42 muudatuse kohaselt koondatakse esimese ja teise astme kohtu struktuur,

koosseis, kohtuteenistujate ülesanded, sisekorraeeskiri ja töökorraldus ühte dokumenti – kohtu

kodukorda. Kodukorra kehtestab kohtu eestseisus, kuulates enne ära kohtu üldkogu arvamuse.

Seetõttu ei ole edaspidi vaja ministri määrusega eraldi kantselei kodukorda reguleerida. Maa-,

haldus- ja ringkonnakohtu kantselei kodukord nimetatakse ümber maa-, haldus- ja

ringkonnakohtu asjaajamiskorraks ning määrusesse jäävad kohtu asjaajamist reguleerivad

sätted.

Eelnõuga ajakohastatakse määruses kasutatud ametinimetused. Sätetes, milles muu seadus

paneb asjaomase ülesande asutuse juhile, asendatakse sõna „kohtudirektor“ sõnadega „kohtu

esimees“. Samuti jäetakse määrusest välja viited kohtumaja juhile, kuna sellist ametikohta

enam ei ole.

Eelnõu ei suurenda halduskoormust.

1.2. Eelnõu ettevalmistajad

Eelnõu ja seletuskirja maa-, haldus- ja ringkonnakohtu asjaajamiskorda puudutava osa on

koostanud Justiits- ja Digiministeeriumi kohtute talituse nõunik Marilin Reintamm

([email protected], 680 3116), äriregistri ja kommertspandiregistri pidamise korda

puudutava osa on koostanud tsiviilõiguse talituse nõunik Siret Neeve ([email protected])

ning kinnistusraamatu ja laevakinnistusraamatu pidamise korda puudutava osa sama talituse

nõunik Kadri Laud ([email protected]). Kohtute infosüsteemi põhimäärust puudutava osa

on koostanud kohtureformi projektijuht Viljar Peep ([email protected]).

3

Eelnõu ja seletuskirja on keeletoimetanud õiguspoliitika osakonna õigusloome korralduse

talituse toimetaja Inge Mehide ([email protected]).

1.3. Märkused

Määruse eelnõu kohaselt muudetakse järgmisi justiitsministri määrusi:

1) 15. veebruari 2006. a määrus nr 5 „Kohtute infosüsteemi põhimäärus“, RT I, 21.03.2025, 8;

2) 30. juuni 2010. a määrus nr 24 „Kohtu kinnistusosakonna kodukord“, RT I, 06.12.2024, 10;

3) 19. detsembri 2012. a määrus nr 60 „Kohtu registriosakonna kodukord“, RT I, 02.06.2026,

8;

4) 8. veebruari 2018. a määrus nr 7 „Maa-, haldus- ja ringkonnakohtu kantselei kodukord“, RT

I, 18.09.2025, 17.

Eelnõu on seotud Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammiga 2025–2027. 1 See näeb

kohtukorralduse vallas ette ülesande suurendada kohtute sõltumatust täitevvõimust ja

kiirendada kohtuotsuseni jõudmist, võrdsustades kohtute halduse ja arenduse põhiseadusliku

institutsiooniga, muuta kohtute haldamine tõhusamaks ning kohtunikuamet ja kohtute

juhtimine paindlikumaks ning vähendada ametkondadevahelisi piire.

2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

2.1. Justiitsministri 15. veebruari 2006. a määruse nr 5 „Kohtute infosüsteemi

põhimäärus“ muutmine

Eelnõu § 1 kohaselt muudetakse kohtute infosüsteemi põhimäärust.

Määruse preambulist jäetakse välja viide avaliku teabe seaduse § 3¹ lõikele 8¹, kuna nimetatud

säte on kehtetuks tunnistatud.

Paragrahvi 1 sõnastust muudetakse selguse huvides. Muudatus ei ole sisuline, sellega

parandatakse senist kohmakat sõnastust.

Paragrahv 2 tunnistatakse kehtetuks, kuna selles sätestatu dubleerib kohtute seaduse § 34

lõiget 1.

Paragrahvist 4 jäetakse välja kohtute infosüsteemiga liidestatud andmekogude loetelu. Lisaks

seni nimetatud e-toimiku süsteemile ja maksekäsu infosüsteemile on kavas luua liidestusi ka

teiste andmekogudega, näiteks rahvastikuregistri, äriregistri ja kinnistusraamatuga. Seetõttu ei

ole otstarbekas liidestatud andmekogusid põhimääruses ammendavalt loetleda. Samuti jäetakse

terminist „ühetasandiline infotehnoloogiline andmekogu“ välja selles kontekstis tähendusetu ja

eksitav sõna „infotehnoloogiline“.

Paragrahvi 5 muudetakse seoses kohtute infosüsteemi töötlejate ringi muutumisega.

Kaasvastutavate töötlejate ring tuleneb kohtute seaduse § 34 lõikest 2. Volitatud töötlejaid enam

põhimääruses ei loetleta. Avaliku teabe seaduse § 43⁴ lõigete 2 ja 3 kohaselt määrab volitatud

töötleja vastutav töötleja. Kohtute infosüsteemi puhul määrab volitatud töötleja

kohtuhaldusteenistus registri pidamise ja arendamise korraldajana.

1 Vabariigi Valitsuse tegevusprogramm | Eesti Vabariigi Valitsus

4

Paragrahvides 6–6² ja §-s 17 sätestatud registri kasutajate juurdepääsu haldamise regulatsioon

tunnistatakse kehtetuks seoses kohtuhalduse üleandmise ja registri töötlejate muutumisega.

Kehtiva põhimääruse kohaselt korraldavad registri kasutajate juurdepääsu ning peavad

kasutajate üle arvestust Justiits- ja Digiministeerium kui senine vastutav töötleja ning Registrite

ja Infosüsteemide Keskus kui põhimäärusega määratud volitatud töötleja. Muudatuste kohaselt

muutuvad registri vastutavad töötlejad ning volitatud töötlejaid ei määrata enam põhimääruses.

Kehtivas põhimääruses on detailselt reguleeritud nii kohtusiseste kui ka kohtuväliste kasutajate

juurdepääsu haldamine. Kohtute infosüsteem on eelkõige kohtute sisemine tööplatvorm, mille

pidamist ja arendamist korraldab kohtuhaldusteenistus. Kohtusiseste kasutajate rollide ja

juurdepääsuõiguste kindlaksmääramine on infosüsteemi kasutamise korralduslik ja tehniline

küsimus, mida ei ole vaja põhimääruse tasandil üksikasjalikult reguleerida. Seda korraldab

edaspidi kohtuhaldusteenistus muu hulgas infosüsteemi kasutusjuhendi kaudu.

Samuti ei ole vaja säilitada põhimääruses kohtuväliste kasutajate juurdepääsu haldamise

üksikasjalikku regulatsiooni, sealhulgas juurdepääsuõiguste regulaarse kontrollimise ja taotluse

vormi nõudeid. Kohtuväliste kasutajate juurdepääsu haldamise korraldab edaspidi

kohtuhaldusteenistus vastavalt põhimääruses sätestatud pädevusele.

Muudatused ei mõjuta e-toimiku süsteemi pidamist ega teistele asutustele e-toimiku kaudu

kohtumenetluse andmetele juurdepääsu võimaldamist. Kohtute infosüsteem on kohtute

kasutatav tööplatvorm ja üks e-toimiku süsteemis olevate menetlusandmete ametkondlikest

kasutajaliidestest.

Paragrahvis 8 asendatakse kohtute seaduse § 42 muudatustest lähtudes viide kohtukantselei

kodukorrale viitega maa-, haldus- ja ringkonnakohtu asjaajamiskorrale.

Paragrahvi 9 lõike 2 punktis 3 asendatakse viide kantselei kodukorrale viitega maa-, haldus-

ja ringkonnakohtu asjaajamiskorrale. Lõike 2 punkt 3¹ tunnistatakse kehtetuks, kuna

elektrooniliste ja paberdokumentide käitlemise nõuded on sätestatud asjaajamiskorras ning

nende eristamine kohtute infosüsteemi põhimääruses ei ole vajalik. Lõige 3 tunnistatakse

kehtetuks, kuna selles sätestatu dubleerib asjaajamiskorra regulatsiooni.

Paragrahvi 10 lõiget 1 muudetakse selliselt, et säte on suunatud registri kasutajale ehk

füüsilisele isikule, kes töötleb registri andmeid oma teenistusülesannete täitmiseks. Kehtivas

määruses on säte ebaõigesti suunatud registri volitatud töötlejatele. Justiits- ja Digiministeerium

asendatakse registri kasutusjuhendi koostajana kohtuhaldusteenistusega ning õigusaktide

loetellu lisatakse maa-, haldus- ja ringkonnakohtu asjaajamiskord.

Paragrahvi 11 punktist 1 jäetakse välja sõna „jõustunud“. Muudatusega viiakse

kohtulahendite avalikustamist käsitlev säte vastavusse 1. jaanuaril 2027 jõustuva põhimõttega,

mille kohaselt avaldatakse ka jõustumata kohtulahendeid.

Paragrahvid 12 ja 13 sõnastatakse ümber seoses kohtuhalduse üleandmise ja kohtute seaduse

§ 34 muudatustega. Paragrahvis 12 sätestatakse kohtuhaldusteenistuse ja kohtuasutuste kui

kohtute infosüsteemi kaasvastutavate töötlejate pädevus. Kohtuhaldusteenistus korraldab muu

hulgas registri pidamist ja arendamist, määrab registri turvanõuded, teeb registri pidamise üle

järelevalvet ning korraldab registris avastatud ebaõigete andmete parandamist. Kohtuasutuste

ülesandeks jääb eelkõige nende menetluses olevate kohtuasjade andmete ja dokumentide

registrisse kandmine ning nende andmete õigsuse tagamine. Andmesubjekti jaoks on

kaasvastutavate töötlejate kontaktpunktiks kohtuhaldusteenistus.

5

Paragrahvis 13 sätestatakse volitatud töötleja pädevus. Volitatud töötleja haldab ja arendab

infosüsteemi, töötleb ja kaitseb andmeid, osutab kasutajatuge ning täidab muid talle õigusaktiga

või kohtuhaldusteenistuse pandud kohustusi. Volitatud töötleja ülesannete määramisel

lähtutakse avaliku teabe seaduse § 43⁴ lõigetest 2 ja 3 ning kohtute seaduse § 34 lõikest 2.

Paragrahvide 12 ja 13 regulatsioon vastab 17. juunil 2026 vastu võetud kohtute seaduse ja teiste

seaduste muutmise seaduse seletuskirja lisas esitatud rakendusakti kavandile.

Paragrahvi 14 lõikes 2 asendatakse viide kohtumaja juhile viitega struktuuriüksuse juhile.

Paragrahvi 16 lõike 1 punktis 3 asendatakse konsultant kohtujuristiga ning lõikest 2 jäetakse

välja viide kohtumaja menetluses olevatele kohtuasjadele. Muudatustega viiakse põhimäärus

kooskõlla kohtute seaduses tehtud muudatustega, sealhulgas kaotades kohtumajad kui

struktuuriüksused ja asendades konsultandid kohtujuristidega.

Paragrahv 19 tunnistatakse kehtetuks. Sätte eraldi säilitamine ei ole vajalik, kuna

kohtuhaldusteenistuse ja kohtuasutuste pädevus nähakse ette avaliku teabe seaduse 5¹. peatükist

ja põhimääruse §-st 12. Teiste pädevate järelevalveasutuste pädevus nähakse ette avaliku teabe

seaduse 6. peatükist. Kehtivas sättes sisalduv järelevalveasutuste loetelu ei ole enam ajakohane.

Määruse lisa 2 tunnistatakse kehtetuks. Lisas 2 on kehtestatud kohtute infosüsteemi

kasutusõiguse saamise taotluse vorm. Kuna määrusest jäetakse välja säte, mis näeb ette taotluse

esitamise nimetatud vormil, puudub edaspidi vajadus ka vastava lisa järele. Lisa kehtetuks

tunnistamine on seotud põhimääruse vastava sätte kehtetuks tunnistamisega ega too kaasa

iseseisvat sisulist muudatust.

2.2. Justiitsministri 30. juuni 2010. a määruse nr 24 „Kohtu kinnistusosakonna

kodukord“ muutmine

Eelnõu § 2 kohaselt muudetakse kohtu kinnistusosakonna kodukorda.

Paragrahvi 11 sõnastusest jäetakse välja tekstiosa „Tartu Maakohtu kinnistusosakonna

töökorraldust ning“. Kohtute seaduse § 42 lõike 1 muudatuse kohaselt kuulub esimese ja teise

astme kohtu, sealhulgas Tartu Maakohtu kinnistusosakonna, struktuuri, koosseisu,

kohtuteenistujate ülesannete, sisekorraeeskirja ja töökorralduse reguleerimine alates 2027.

aasta 1. jaanuarist kohtu eestseisuse pädevusse. Seega ei reguleeri justiits- ja digiministri

kehtestatav määrus edaspidi kinnistusosakonna töökorraldust.

Paragrahvi 2 pealkirja ja sõnastust muudetakse seoses justiitsministri 8. veebruari 2018. a

määruse nr 7 „Maa-, haldus- ja ringkonnakohtu asjaajamiskord“ kohaldamisega. Sättes

täpsustatakse, et Tartu Maakohtu kinnistusosakonna asjaajamisele kohaldatakse nimetatud

määruses sätestatut niivõrd, kuivõrd kinnistusraamatu ja laevakinnistusraamatu pidamise kord

ei sätesta teisiti.

Paragrahvid 3, 5–9, 11 ja 13, § 21 lõige 1, § 25 lõige 2, §-d 37, 40, § 133 lõiked 1 ja 2 ning

§ 134 tunnistatakse kehtetuks, sest need käsitlevad kinnistusosakonna organisatsiooni või

sisemist töökorraldust. Vastavalt kohtute seaduse § 42 lõike 1 muudatusele reguleerib seda

valdkonda alates 2027. aasta 1. jaanuarist kohtu eestseisus. Kehtetuks tunnistatakse sätted, mis

reguleerivad kinnistusosakonna koosseisu, teenistujate teenistusse nimetamist ning eri

ametikohtade nimetamist ja tööülesandeid (§-d 3, 5–9, 11 ja 13).

6

Paragrahvi 21 lõige 1 tunnistatakse kehtetuks, kuna see räägib kinnistusosakonna hoone

märgistamisest. Kuna kinnistusosakonnal ei ole enam füüsilist asukohta, ei ole määruse § 21

lõige 1 ajakohane.

Paragrahvi 25 lõige 2 tunnistatakse kehtetuks, kuna dokumentide vastuvõtmise korraldamine

on kinnistusosakonna sisekorralduslik küsimus ning seda ei ole vaja määruse tasandil

reguleerida.

Paragrahv 37 tunnistatakse kehtetuks, kuna enam ei toimu dokumentide füüsilist

transportimist kohtumajade vahel. Dokumendid on digitaalsed ning neid edastatakse

infosüsteemide kaudu.

Paragrahv 40 tunnistatakse kehtetuks, kuna sättel ei ole sisulist tähendust. Paragrahv 40 keelab

kinnistusosakonnal osutada muid tasulisi teenuseid. Seaduses on sätestatud, milliste toimingute

eest kinnistusosakond riigilõivu küsib. Eraldi teenuseid kinnistusosakond ei osuta.

Paragrahv 133 lõiked 1 ja 2 ning § 134, mis reguleerivad registriasjade jaotuskorda ning

ümberjaotamist, tunnistatakse kehtetuks. Registriasjade jaotamine ja ümberjaotamine on

kinnistusosakonna sisemise töökorralduse küsimus, mida reguleeritakse edaspidi kohtu

sisekorralduslikes dokumentides.

Registrite pidamiseks vajalik menetluslik ja tehniline regulatsioon jääb määrusesse alles.

2.3. Justiitsministri 19. detsembri 2012. a määruse nr 60 „Kohtu registriosakonna

kodukord“ muutmine

Eelnõu § 3 kohaselt muudetakse kohtu registriosakonna kodukorda.

Paragrahvi 1 sõnastusest jäetakse välja tekstiosa „Tartu Maakohtu registriosakonna (edaspidi

registriosakond) töökorraldust ning“. Kohtute seaduse § 42 lõike 1 muudatuse kohaselt kuulub

esimese ja teise astme kohtu, sealhulgas Tartu maakohtu registriosakonna, struktuuri,

koosseisu, kohtuteenistujate ülesannete, sisekorraeeskirja ja töökorralduse reguleerimine alates

2027. aasta 1. jaanuarist kohtu eestseisuse pädevusse. Seega ei reguleeri justiits- ja digiministri

kehtestatav määrus edaspidi registriosakonna töökorraldust.

Paragrahvi 2 pealkirja ja sõnastust muudetakse seoses justiitsministri 8. veebruari 2018. a

määruse nr 7 „Maa-, haldus- ja ringkonnakohtu kantselei kodukord“ muutmisega. Alates 2027.

aasta 1. jaanuarist on selle määruse pealkiri „Maa-, haldus- ja ringkonnakohtu asjaajamiskord“

ning § 2 pealkirjas ja sõnastuses tehakse viidatava määruse nimetuses vastavad muudatused.

Lisaks esitatakse § 2 sõnastuses registripidaja täisnimetus (Tartu Maakohtu registriosakond) ja

edaspidi määruse tekstis kasutatav lühendatud nimetus. Muudatus on tingitud § 1 muutmisest.

Nimelt jäetakse §-st 1 muu hulgas välja tekstiosa „Tartu Maakohtu registriosakonna (edaspidi

registriosakond)“ ja registripidajat mainitakse esimest korda määruse §-s 2.

Paragrahvi 52 punktist 4 jäetakse välja tekstiosa „, samuti § 6 lõikes 4 nimetatud dokumente“.

Paragrahvi 6 lõikes 4 reguleeritakse registriosakonna juhataja vahetumisel asjaajamise

üleandmist. Seda reguleerib edaspidi maa-, haldus- ja ringkonnakohtu asjaajamiskord ning § 6

lõige 4 tunnistatakse kehtetuks. Seega jäetakse ka § 52 punktist 4 välja viide kehtetuks

tunnistatavale sättele.

7

Paragrahvid 3, 6–9, 11, 13–15, 19–20, 25, 38 ja 161–165 tunnistatakse kehtetuks, sest need

käsitlevad registriosakonna struktuuri ja sisemist töökorraldust. Vastavalt kohtute seaduse § 42

lõike 1 muudatusele reguleerib seda valdkonda alates 2027. aasta 1. jaanuarist kohtu eestseisus.

Registrite pidamise sisuline regulatsioon säilib ulatuses, milles selle kehtestamiseks on ministril

volitus. Kehtetuks tunnistatakse järgmine regulatsioon:

 registriosakonna koosseis ning teenistujate ametisse nimetamine (§ 3),

 juhataja nimetamine (§ 6),

 juhataja ülesanded ja töökoormus (§ 7),

 kantseleijuhataja ametikoht (§ 8),

 kantseleijuhataja ülesanded (§ 9),

 kohtunikuabi ametitoimingud (§ 11),

 registrisekretäri ülesanded (§ 13),

 registrisekretäri kohustus pöörduda kohtuniku või kohtunikuabi poole (§ 14),

 registrisekretäri taandus (§ 15),

 täiendusõppe kohustus (§ 19),

 juhendamiskohustus (§ 20),

 dokumentide vastuvõtmise õigus (§ 25),

 tasuliste lisateenuste osutamise keeld (§ 38),

 registriosakonna teenistujate tööjaotusplaani kehtestamine ja sisu (§ 161),

 registriosakonna teenistujate tööjaotusplaani põhimõtted (§ 162),

 registriasjade ümberjaotamine menetleja eemalviibimisel (§ 163),

 registriasjade automatiseeritud jaotamine (§ 164),

 menetleja taandamine (§ 165).

2.4. Justiitsministri 8. veebruari 2018. a määruse nr 7 „Maa-, haldus- ja ringkonnakohtu

kantselei kodukord“ muutmine

Eelnõu § 4 kohaselt muudetakse maa-, haldus- ja ringkonnakohtu kantselei kodukorda.

Määruse pealkirjas asendatakse sõnad „kantselei kodukord“ sõnaga „asjaajamiskord“ ning § 1

sõnastatakse ümber. Muudatused tulenevad sellest, et määrusega ei reguleerita edaspidi kohtu

kantselei organisatsiooni ja sisemist töökorraldust, vaid kohtu asjaajamist.

Määruse preambulist jäetakse välja viide kohtute seaduse §-le 127, kuna nimetatud säte on

kehtetuks tunnistatud.

Paragrahvid 2–9 tunnistatakse kehtetuks. Need sätted käsitlevad kantselei organisatsiooni ja

sisemist töökorraldust. Kuna kohtu struktuur, koosseis, kohtuteenistujate ülesanded,

sisekorraeeskiri ja töökorraldus nähakse edaspidi ette kohtu kodukorras, ei ole eraldi ministri

määrusega kehtestatavat kantselei kodukorda enam vaja. Määrusesse jäävad kohtu asjaajamist

käsitlevad normid.

Paragrahvi 15 lõige 2 tunnistatakse kehtetuks. Vabariigi Valitsuse 25. mai 2017. a määrus nr

88 „Teenuste korraldamise ja teabehalduse alused“ kohaldub kohtutele vahetult, mistõttu ei ole

sellele kohtu asjaajamiskorras eraldi viidata vaja. Samuti ei ole sättes sisalduv viide Justiits- ja

Digiministeeriumi asjaajamiskorrale enam ajakohane, kuna ministeeriumis ei ole enam selle

nimetusega asjaajamist reguleerivat dokumenti.

8

Paragrahvi 19 lõikes 5 ajakohastatakse viide tsiviilkohtumenetluse seadustikule. Muudatus on

tehniline.

Paragrahvi 27 lõikes 2 täpsustatakse, et digitaalne toimik koosneb kohtute infosüsteemis ja

e-toimikus registreeritud dokumentidest. Kriminaalkohtumenetluses ei paikne kogu

kohtuasjaga seotud dokumentatsioon üksnes kohtute infosüsteemis. Kohtueelses menetluses

koostatud ja menetluse käigus esitatud dokumendid registreeritakse e-toimikus ning

kriminaalmenetluse seadustik käsitleb e-toimikut kriminaalmenetluse dokumentide ja andmete

pidamise keskkonnana. Kriminaalmenetluse seadustiku § 160¹ lõigete 4 ja 5 kohaselt võib

kriminaal- ja kohtutoimikut pidada digitaalsena ning digitaalse toimiku korral salvestatakse

dokumendid e-toimiku süsteemis asjakohase menetluse juures. Samuti näeb

kriminaalmenetluse seadustiku § 160² lõige 1 ette digitaalsete taotluste, kaebuste ja muude

dokumentide edastamise e-toimiku süsteemi kaudu ning vahetult edastatud digitaalse

dokumendi kandmise menetleja poolt e-toimiku süsteemi.

Seetõttu peaks digitaalne toimik kajastama tegelikku dokumentide paiknemist ning hõlmama

lisaks kohtute infosüsteemis registreeritud dokumentidele ja andmetele ka e-toimikus

registreeritud dokumente.

Paragrahvi 28 lõikest 2 ja § 30 lõikest 1 jäetakse välja viited kohtumaja juhile. Muudatused

tulenevad sellest, et kohtute seadus ei näe ette kohtumaja juhi ametikohta.

Paragrahvi 28 lõige 5 tunnistatakse kehtetuks. Kohtutoimikuga tutvumise praktiline korraldus

kinnipidamisasutuses ei ole kohtu asjaajamise küsimus, mistõttu ei ole selle reguleerimine

kohtu asjaajamiskorras vajalik.

Paragrahvi 32 lõiget 6 muudetakse selliselt, et liigitusskeemi kehtestab kohus pärast avaliku

arhiiviga kooskõlastamist. Muudatus tuleneb kohtudirektori ametikoha kaotamisest ning

liigitusskeemi kehtestamine nähakse ette kohtu ülesandena.

Paragrahvi 36 lõikes 5 asendatakse sõna „kohtudirektor“ sõnaga „kohus“. Muudatus tuleneb

kohtudirektori ametikoha kaotamisest. Kuna säte käsitleb kohtu asjaajamist, nähakse

dokumendiplankide kasutamise täpsema korra kehtestamine ette kohtu ülesandena.

Paragrahvi 38 lõigetes 2 ja 8 asendatakse sõna „kohtudirektor“ sõnadega „kohtu esimees“

ning lõikest 3 jäetakse välja viide kohtudirektorile. Muudatused tulenevad kohtudirektori

ametikoha kaotamisest.

Paragrahvi 38 lõige 9 tunnistatakse kehtetuks. Säte käsitleb kohtu sisemist töökorraldust,

mistõttu ei ole selle reguleerimine kohtu asjaajamiskorras vajalik.

Paragrahvi 40 lõige 1 viiakse kooskõlla riigivapi seaduse § 21 lõikega 4, mille kohaselt määrab

rikutud ja kehtetute riigivapiga pitsatite ning dokumendiplankide hävitamise viisi riigiasutuse

juht. Kehtiva sätte kohaselt korraldab aegunud või kasutamiskõlbmatuks muutunud pitsati

hävitamise kohtudirektor. Muudatuse kohaselt määrab rikutud ja kehtetute riigivapiga pitsatite

hävitamise viisi kohtu esimees.

Paragrahvid 42–44 tunnistatakse kehtetuks. Avaliku teenistuse seaduse § 56 kohaselt on

ametnik ametikohalt vabastamisel kohustatud asjaajamise ja ametiasutuse poolt talle

9

kasutamiseks antud vara üle andma ametiasutuses selleks kehtestatud korras. Seetõttu ei ole

asjaajamise ja vara üleandmise korra täpsem reguleerimine ministri määruses vajalik.

3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Kavandatavad muudatused ei ole seotud Euroopa Liidu õigusega.

4. Määruse mõjud

Määruse peamine mõju on organisatsiooniline. Ministri määrused viiakse kooskõlla kohtute

seaduse alusel kujuneva ülesannete jaotusega. Kohtuhaldusteenistusele antakse kohtute

infosüsteemi pidamise ja arendamise korraldamise ülesanded ning kohtuasutuste vastutus

nende menetluses olevate asjade andmete õigsuse ja õigeaegse sisestamise eest säilib.

Muudatuse positiivne mõju seisneb selles, et kohtute infosüsteemi töötlejate pädevus ja

andmesubjekti kontaktpunkt on selgemalt määratud. Kohtud saavad ise korraldada oma

digitaalse tööplatvormi (KIS, SALME) kujundamist. Vastava teenuse tellimine läheb

lihtsamaks, kuna juhtimisahel lüheneb. Infosüsteemi tellijad on kohtute teenistujad ja/või

kohtunikud, kes on ka ise arenduste lõppkasutajad, mistõttu on pädevad tegema kohtuniku

töölauda ja kohtu sisemist töökorraldust mõjutavaid valikuid.

Justiits- ja Digiministeerium vabaneb ülesandest tellida kohtusüsteemisisese kasutajaliidese

haldamist ja arendamist. Selle asemel saab keskenduda suuremale pildile, eri infosüsteemide

koostoimele ja turvalisusele. Registrite ja Infosüsteemide Keskuse jaoks saab selgemaks, kes

on teenuse tellija, teenuse juhtimine läheb lihtsamaks.

Kohtu sisemise töökorralduse koondamine kodukorda vähendab dokumentide dubleerimist,

lihtsustab nende ajakohastamist ning võimaldab saada kohtu struktuurist ja töökorraldusest

tervikliku ülevaate. Registrimäärustest ja asjaajamiskorrast eemaldatakse sätted, mis

reguleerivad kohtuasutuse sisemist korraldust ega kuulu enam ministri pädevusse.

Eelnõuga ei muudeta kohtumenetluse korda, kohtusse pöördumise võimalusi, registritesse

kantavate andmete põhikoosseisu ega registriandmete avalikkuse või juurdepääsu tingimusi.

Isikutele ei kaasne uusi kohustusi ega piiranguid. Muudatustel puuduvad negatiivsed mõjud.

5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise

eeldatavad tulud

Määruse rakendamine toimub kohtuhalduse reformi elluviimiseks kavandatud tegevuste

raames. Kohtute infosüsteemi halduslike rollide ja kasutajaõiguste ümberkorraldamine ning

kohtute sisemiste töökorralduslike dokumentide ajakohastamine tehakse

Kohtuhaldusteenistuse tegevuse alustamiseks ette nähtud ressursside piires. Määruse

rakendamisega ei kaasne lisakulusid ega riigieelarvelisi tulusid.

6. Määruse jõustumine

Määrus jõustub 1. jaanuaril 2027. Samal kuupäeval jõustuvad määruse aluseks olevad kohtute

seaduse muudatused ning alustab tegevust Kohtuhaldusteenistus. Määruse ja seaduse üheaegne

jõustumine tagab rakendusaktide kooskõla uue kohtuhalduse korraldusega.

10

7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon

Eelnõu esitatakse arvamuse avaldamiseks Riigikohtule, kohtute nõukogule, esimese ja teise

astme kohtutele, Tartu Maakohtu kinnistus- ja registriosakonnale ning Registrite ja

Infosüsteemide Keskusele.