Paldiski mnt 81, 10614 Tallinn telefon +372 794 3500 registrikood 70008799

Paju 2, 50603 Tartu e-post: [email protected] KMKN EE101339803

Akadeemia 2, 80011 Pärnu www.terviseamet.ee EE891010220034796011

Kooli 2a, 41598 Jõhvi viitenumber 2800048574

Tallinna Linnaplaneerimise Amet

[email protected]

Teie 10.09.2026 nr DP041840

Meie 08.10.2026 nr 9.3-1/26/7070-2

Tervise tn 5 ja lähiala detailplaneering

Tallinna Linnaplaneerimise Amet esitas Terviseametile (edaspidi amet) kooskõlastamiseks Tervise

tn 5 kinnistu ja lähiala detailplaneeringu.

Detailplaneeringu koostamise eesmärk on koostada Tervise tn 5 kinnistule linnaehituslikult sobiv

hoonestuslahendus ning määrata selle alusel moodustatavatele kruntidele ehitusõigus äriruumidega

korterelamute ehitamiseks ning esitada piirkonna liikluskorralduse ettepanek, lisaks anda

heakorrastuse, haljastuse, juurdepääsuteede, parkimise ja tehnovõrkudega varustamise

põhimõtteline lahendus. Kristiine linnaosa üldplaneeringu kohaselt paikneb planeeritud maa-ala

segahoonestusala juhtotstarbega alal. Detailplaneeringu lahendus vastab Kristiine linnaosa

üldplaneeringule.

Amet on tutvunud esitatud materjalidega ja märgib järgmist:

1. Planeeritavale alale rakenduvad keskkonnaministri 16. detsembri 2016. a määruses nr 71

„Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise

meetodid“ (edaspidi KeM määrus nr 71) lisas 1 toodud III mürakategooria liiklusmüra

piirväärtused, mis on päeval 65 dBA (müratundliku hoone teepoolsel küljel 70 dBA) ja öösel 55

dBA (müratundliku hoone teepoolsel küljel 60 dBA). Liiklusmüra maksimaalne helirõhutase

müratundlike hoonetega aladel ei tohi ületada päeval 85 dBA ja öösel 75 dBA (KeM määrus nr

71 § 6 lg 3). Äri- ja kaubandustegevusest leviv müra ei tohi ületada päeval 55 dBA ja öösel 45

dBA. Tööstusmüra tasemed ei tohi ületada päeval 65 dBA, öösel 50 dBA. Maksimaalne

müratase ei tohi ületada tööstusmüra korral päeval 75 dBA, öösel 60 dBA.

2. Alale on koostatud mürahinnang (Hendrikson DGE, töö nr 25005350, 09.01.2026, edaspidi

mürahinnang).

1. Mürahinnangus keskendutakse perspektiivse linnaliiklusega kaasneva mõju hindamisele

vaadeldaval alal, sh hinnatakse mürataset detailplaneeringu realiseerimise järgselt, arvestatakse

raudtee ning perspektiivse Viljandi maantee – Tervise tänava ühendustee liiklusmüraga (sh

perspektiivse trammiteega). Perspektiivse müraolukorra modelleerimise lähteandmetena

kasutatakse Kristiine linnaosa ÜP liiklusuuringu raames koostatud liiklusprognoosi, mis

kajastab ka perspektiivset Viljandi maantee - Tervise tänava ühendusteed. Perspektiivse

trammitee puhul võeti liikluskoormused vastavalt tavapärastele Tallinna trammiliinide

liiklusgraafikule (ümardades andmed ülespoole). Raudteeliikluse (reisirongid) lähteandmed on

võetud vastavalt AS Eesti Liinirongide (Elron) liiklusgraafikuperioodil 2025-2026

(arvutusmudelis võeti aluseks tegelikkusest ca 10% suuremad väärtused). Kaubarongide

liikluskoormuseks võeti mürahinnangus ümardatult 2 kaubarongi ööpäevas kahes sõidusuunas

suunas (Statistikaameti andmed).

2(5)

Mürahinnangus on toodud, et piirkonnas esineb ka lennuliiklusega kaasnevat müra, kuid

Tallinna linna välisõhu strateegilise mürakaardi (ELLE, 2022) kohaselt ei ole planeeringuala

piirkonnas ette näha normtasemete lähedast lennuliikluse müra. Vastavalt strateegilise

mürakaardi andmetele ulatub planeeringuala piirkonda päevane hinnatud müratase vahemikus

40-45 dB ja öine müra hinnatud tase, mis jääb väiksemaks kui 40 dB.

Planeeringulahendus tagab tingimused, et rekreatsioonialasid ja laste mänguväljakuid

planeeritakse ainult pos 14 alale ning mujale mitte. Mürahinnangu kohaselt tagatakse

seega olulisel osal planeeritud alast liiklusmüra normidele vastamine. 2.

3. Esitatud materjalid sisaldavad keskkonnamürast põhjustatud helirõhutasemete mõõtmisi

(Akukon Eesti OÜ, töö nr 200883-M01, 25.06.2020, edaspidi tööstusmüra mõõtmised).

Mõõtmiste eesmärgiks oli hinnata Tänavapuhastuse AS äritegevuse müra. Mõõtmised kestsid

24h ja teostati 5,5 meetri kõrgusel ajavahemikul 10.06.2020 kell 17.35 - 11.06.2020 kell 17.46.

Välivaatluste ja piirkonna maakasutuse ning ettevõtete tegevusega tutvumise tulemusena selgus,

et märkimisväärset tööstusliku iseloomuga müra võib planeeringualale kanduda ainult

Tänavapuhastuse AS tegevusest tingituna.

Mõõtmispunktis fikseeritud kogu päevase ajavahemiku müra hinnatud tase oli 54 dB ja kogu

öise ajavahemiku müra hinnatud tase oli 53 dB Hinnatud müratase, kus ei ole arvestatud

linnulaulu ja rongiliikluse mõju, vaid ainult Tänavapuhastus AS-i äritegevuse müra on öösel 47

dB.

Tööstusmüra mõõtmistest saab järeldada, et planeeritaval alal ületatakse KeM määruses nr 71

lisas 1 toodud tööstusmüra sihtväärtusi öisel ajal.Päevasel ajal ületusi eeltoodu järgi ei esine.

3. Amet arvestab, et kavandatavad hooned mõjuvad müratõkkena teistele müratundlikele

aladele. Planeeringu lahendus tagab maa-alal äritegevuse normide vastavuse, kuid sellise

lahenduse puhul tuleb erilist tähelepanu pöörata hoonete sisemüra tagamisele, sh

maksimaalsete müratasemete osas. Siseruumide müratasemed ei tohi ületada sotsiaalministri

12.11.2025 määruses nr 61 „Nõuded müra, sealhulgas ultra- ja infraheli ohutusele elamutes ja

ühiskasutusega hoonetes ning helirõhutaseme mõõtmise meetodid“ (edaspidi SoM määrus nr

61) kehtestatud normtasemeid.

4. Esitatud materjalid sisaldavad helirõhutasemete mõõtmisi (Akukon Eesti OÜ, töö nr 261237-

M01-32650, 11.08.2026, edaspidi liiklusmüra mõõtmised). Mõõtmisandmete analüüs teostati

24 h ajaperioodile 29.07.26 kell 16:00 - 30.07.26 kell 16:00. Mõõtmispunkt asus Tervise tänav

5 kõrvalkinnistu Järve tänav 4T kergliiklustee ääres (raudteepool). Peamise müraallikana

tuvastati liiklusmüra – rongid ja lennukid, maksimaalsed müratasemed olid põhjustatud

enamasti reisirongide signaalidest ja lennukitest, aga ka reisirongide möödumisest

mõõteseadmest.

Mõõtmistest selgus, et hinnatud müratase päeval on 56 dB ja öösel 45 dB, mis ei ületa KeM

määruses nr 71 lisas 1 toodud liiklusmüra piirväärtusi. Maksimaalne helirõhutase ulatus päeval

kuni 100 dB ja öösel kuni 78 dB.

Eeltoodust järeldub, et nii päeval kui ka öösel ületatakse KeM määruses nr 71 sätestatud

liiklusmüra maksimaalseid tasemeid. Maksimaalsete müratasemete ületusi esines päevasel

ajal veel mitmel korral (kell 10 88 dB, kell 14 87 dB, kell 15 86 dB).

Liiklusmüra mõõtmiste graafikus 2 (väljavõte 30.07 kell 8:19- 9:35 mõõtmisandmetest koos

selgitustega) on selgitatud, et maksimaalne helirõhutase 100 dB oli põhjustatud vedurist ja

tugevast (madalama sagedusega) hoiatussignaalist. Välja toodi veel, et sinised teravad tipud

graafikul on põhjustatud (reisi)rongide möödumisest ja vile laskmisest.

Eeltoodu järgi saab järeldada, et kõrgemad tasemed olid põhjustatud muuhulgas ka

(reisi)rongide möödumisest. Amet palub edaspidi segaduse vältimiseks eemaldada

müraallikad, millele ei ole kehtestatud KeM määruses nr 71 toodud normtasemeid nagu

3(5)

näiteks hoiatussignaalid. Praegu saab amet lähtuda, et valjemaid helirõhutasemeid

tekitasid muuhulgas ka rongide möödumine.

Planeeritava ala kõrvalt sõidavad ka kaubarongid. Mürahinnangu järgi võib seal 2 kaubarong

ööpäevas liikuda. Teostatud mõõtmistest ei selgu, milline on kaubarongide müramõju (sh

maksimaalse) planeeritavale alale. Ameti hinnangul on oluline välja selgitada ka

kaubarongidest levivad müratasemed (sh maksimaalsed), kuna nende mõju

planeeringualale ja planeeritavatele hoonetele võib olla märkimisväärne ning tekkida võib

vajadus kavandada täiendavaid leevendavaid meetmeid

5. Planeeritud alale ulatub raudtee kaitsevöönd ning pos 10 ja pos 11 paiknevad

müratundlikud hooned kavandatakse eelnimetatud kaitsevööndisse. Kuna pos 10 ja pos 11

kavandatavad hooned jäävad osaliselt raudtee kaitsevööndisse, siis tuleb erilist tähelepanu

pöörata, et siseruumides oleksid müratasemed tagatud vastavalt SoM määrusele nr 61 ning

vibratsioontasemed vastavalt sotsiaalministri 01.10.2025 määruses nr 54 „Vibratsiooni

piirväärtused elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning vibratsiooni hindamise kord“ (edaspidi

SoM määrus nr 54) toodud normtasemetele.

6. Detailplaneeringu seletuskirjas on välja toodud järgnev: „Parki (pos 14) ja hoovialale (eelkõige

pos 10 ja 11) kavandatava rekreatiivse tegevuse planeerimisel arvestada mürauuringu

tulemustega ning kavandada puhkenurgad ja mänguväljakud alale, kus on võimalik tagada

Keskkonnaministri 16.12.2016 määruses nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja

mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ vastav müratase.“

Põhijooniselt ei selgu, et pos 10 ja pos 11 kavandatakse puhke- ja mängualasid. Juhul kui

planeeritakse, siis tuleks need kanda ka põhijoonisele ning edaspidi käsitleda, kui

müratundlikke alasid.

Kui võimalik, siis võiks ka mürahinnangus ära märkida, kuhu on planeeritud

müratundlikud alad, kui neid on POS 10, POS11 planeeritud (nt mänguväljakud,

puhkealad jne). Normid kehtivad müratundlike hoonete teepoolsetele külgedele ning maa-

aladele.

Esitatud materjalidest ei selgu, millist hoonete lahendust kavandatakse pos 10 ja pos 11,

sest mürahinnangus on müratasemeid hinnatud ühtemoodi, kuid põhijoonisel on märgitud

teistmoodi. Amet juhib tähelepanu, et hoonete lahendusel võib olla suur mõju, eriti kui

hoone mõjub ise müratõkestavalt. Edaspidi tuleks hinnata ja/või kirjeldada mõlemat

lahendust.

7. Tähelepanu tuleks pöörata sellele, et äripindadelt levivad müratasemed ei ületaks müratundlikes

ruumides SoM määruse nr 61 lisas 1 välja toodud normtasemeid. Välisõhus levivate äri- ja

kaubandustegevuse tekitatava müra piirväärtusena rakendatakse KeM määrus nr 71 lisas 1

toodud tööstusmüra sihtväärtust.

8. Tähelepanu tuleks pöörata asjaolule, et planeeritavas keskkonnas tekitavad lisaks tehno- ja

tööstusseadmetele müra ka laadimisaladel toimuv sh seisva mootoriga veokid külmemal ajal,

teenindava transpordi liikumise müra, kaubavedamise seadmete müra, töökeskkonna

ohutussignaalid ning muu äri- ja tootmistegevusega seonduv. Seda ka juhul kui äri- või tootmine

iseseisvalt on keskkonnasõbralik. Detailplaneeringu elluviimisel ning tegevuse alustamisel tuleb

hinnata kujunenud olukorda ning kaaluda vajadusel täiendavaid leevendusmeetmeid (sh

müratõkete rajamist). Tööstusmüra, tehnoseadmete ning äri- ja kaubandustegevuse

müratasemed ei tohi ületada KeM määruses nr 71 lisas 1 kehtestatud normtasemeid.

9. Pos 12 krundi kasutamise sihtotstarbeks on märgitud Ärimaa ≤ 50% / Elamumaa ≥ 50% või Th

100% (tootmishooned). Krundile on määratud ehitusõigus kuni kaheteistkümne maapealse ja

4(5)

kuni kahe maa-aluse korrusega äriruumidega eluhoonete ehitamiseks. Teise maa-aluse korruse

ehitamise vajadus selgub ehitusprojekti koostamisel. Hoonete kasutamise otstarbed: eluruumid,

kaubandus, teenindus, bürood, vaba aja veetmine jms, vajadusel alajaam.

Amet juhib tähelepanu, et juhul kui planeeritakse tootmishooneid, siis tuleb veenduda, et

müratundlikele aladele ja hoonetele leviv müratase ei ületaks KeM määruses nr 71 toodud

tööstusmüra normtasemeid (sh maksimaalseid), vajadusel tuleb kavandada leevendavaid

meetmeid (sh hinnates selle efektiivsust). Vibratsioonitasemed ei tohi ületada SoM määruses nr

54 kehtestatud normtasemeid.

10. Alajaama asukoha valikul arvestada majandus- ja taristuministri 25.06.2015 määruses nr 73

„Ehitise kaitsevööndi ulatus, kaitsevööndis tegutsemise kord ja kaitsevööndi tähistusele

esitatavad nõuded“ § 10 lõikes 6 tooduga, mille alusel ulatub alajaamade ja jaotusseadmete

ümber kaitsevöönd 2 meetri kaugusele piirdeaiast, seinast või nende puudumisel seadmest.

Siseruumide müratasemed ei tohi ületada SoM määruse nr 61 kehtestatud normtasemeid.

Välisõhus levivad müratasemed ei tohi ületada KeM määruses nr 71 sätestatud normtasemeid.

11. Detailplaneeringu seletuskirjas on välja toodud järgnev: „Tehnoseadmete paigutamisel jälgida,

et need ei oleks suunatud teiste elamute poole. Tehnoseadmete müratasemed peavad vastama

KeM määruse nr 71 lisas 1 kehtestatud tööstusmüra sihtväärtusele.“

Tehnoseadmete paigutamisel tuleb jälgida, et lisaks elamutele ei oleks need suunatud ka

müratundlike alade ning teiste müratundlike hoonetega alade poole. Ka eelnimetatutele kehtivad

KeM määruses nr 71 sätestatud normtasemed.

12. Esitatud materjalides on insolatsioonianalüüs (ConArte OÜ, 20.03.2026, töö nr 439). Töö

eesmärgiks on selgitada välja kuidas mõjutab Tervise tn 5 kinnistu ja lähiala detailplaneeringu

realiseerumine naaberelamute (Elektroni tn 10, Energia tn 13a, Energia tn 13) insolatsiooni

kestuse olukorda.

Insolatsioonianalüüsist selgub, et detailplaneeringu realiseerimisel on tagatud

naaberhoonete korterites juhendiga nõutav insolatsioonikestus (minimaalselt säilib 53%

ja 3h 3min).

Insolatsioonianalüüsis ja põhijoonisel olevate hoonete paigutus ja korruselisus on

erinevad. Ameti hinnangul tuleks edaspidi hinnata vajadust insolatsioonianalüüsi

korrigeerimiseks.

Edaspidi arvestada ka standardiga EVS-EN 17037:2019+A1:2021 „Päevavalgus hoonetes“.

13. Esitatud materjalides viidatakse sotsiaalministri 04.03.2002 määrusele nr 42 „Müra

normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise

meetodid”, kuid see ei ole enam kehtiv. Siseruumide müratasemed ei tohi ületada SoM määruse

nr 61 kehtestatud normtasemeid.

14. Esitatud materjalides viidatakse standardile EVS 840:2017 „Juhised radoonikaitse meetmete

kasutamiseks uutes ja olemasolevates hoonetes“, kuid see ei ole enam kehtiv. Siseruumides tuleb

tagada radooniohutu keskkond vastavalt EVS 840:2023 „Juhised radoonikaitse meetmete

kasutamiseks uutes ja olemasolevates hoonetes“ toodule. Tähelepanu tuleb pöörata asjaolule, et

radoonisisaldus ei ole pinnases ühtlaselt jaotunud. Määramaks asjakohaseid leevendavaid

meetmeid, tuleks detailplaneeringu alal teostada radoonitasemete mõõtmised

15. Esitatud materjalides viidatakse sotsiaalministri 21.02.2002 määrusele nr 38 „Mitteioniseeriva

kiirguse piirväärtused elu- ja puhkealal, elamutes ja ühiskasutusega hoonetes, õpperuumides ja

5(5)

mitteioniseeriva kiirguse tasemete mõõtmine“, kuid see ei ole enam kehtiv. Elu- ja puhkealadel,

elamutes, lasteasutustes, koolides, haiglates ning muudes ühiskasutusega hoonetes ja kohtades,

kus inimene võib viibida on elektromagnetvälju iseloomustavate füüsikaliste suuruste hindamise

kord ja piirväärtused kehtestatud sotsiaalministri määruses 01.09.2025 „Mitteioniseeriva

kiirguse ohutuse tagamise nõuded ja hindamise kord.

16. Esitatud materjalides viidatakse sotsiaalministri 17.05.2002 määrusele nr 78 „Vibratsiooni

piirväärtused elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning vibratsiooni mõõtmise meetodid”, kuid

see ei ole enam kehtiv. Vibratsioonitasemed (sh ehitusaegsed) ei tohi ületada SoM määruse nr

54 kehtestatud normtasemeid.

17. Ehitustegevusel arvestada, et impulssmüra piirväärtusena rakendatakse asjakohase

mürakategooria tööstusmüra normtaset. Impulssmüra põhjustavat tööd võib teha tööpäevadel

kella 07.00-19.00.

18. Valgustuse paigutusel arvestada läheduses paiknevate ja kavandavate elamualadega ning vältida

nende ülemäärast valgustamist. Vajadusel kavandada leevendavaid meetmeid.

Planeerimisseaduse § 126 lõike 1 punkti 12 kohaselt on detailplaneeringu ülesanne müra-,

vibratsiooni-, saasteriski- ja insolatsioonitingimusi ning muid keskkonnatingimusi tagavate

nõuete seadmine.

Esitatud materjalidest selgub, et planeeritavale alale leviv maksimaalne liiklusmüra tase

ületab KeM määruses nr 71 toodud normtasemeid. Arvestades eeltoodud ja käesolevas kirjas

välja toodut ei kooskõlasta amet esitatud detailplaneeringu lahendust.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Kristiina Seiton

vaneminspektor (keskkonnatervis)

Põhja regionaalosakond

Kristiina Seiton

51966484 [email protected]