Vastus

Paldiski mnt 80 / 15092 Tallinn / 612 1360 / [email protected] / www.sotsiaalkindlustusamet.ee / registrikood 70001975

Lembi Uulimaa Põhja-Pärnumaa Sotsiaalkeskus [email protected]

Teie 11.03.2024 nr 4.2-3/656-1/

Meie 10.04.2024 nr 5.2-10/8120-3

Vastus erihoolekande teenuste ja ISTE pilootprojekti rahastamise kohta

Lugupeetud Lembi Uulimaa Vastuseks Teie poolt edastatud küsimustele: Küsimus nr 1. Põhja- Pärnumaa Vallavalitsus on sõlminud Sotsiaalkindlustusametiga erihoolekandeteenuste osutamiseks lepingu (uus leping nr 5.2 – 9/3990-1). Põhja-Pärnumaa Sotsiaalkeskus (end Vihtra Päevakeskus ja Vändra alevi Sotsiaalmaja) on valla allasutus kes osutab selle lepingu alusel erihoolekandeteenuseid (igapäevaelu toetamine, toetatud töötamine, toetatud elamine ning päeva – ja nädalahoiuteenus). Asutusel on oma eelarve mis kinnitatakse vallavolikogu poolt. (eraldi arveldusarvet ei ole) Kas teenuse osutamise rahalised vahendid on sihtotstarbelised ja mõeldud teenusega seotud kulude tagamiseks või ei ole sihtotstarbelised? Vastus. Sotsiaalkindlustusameti ja erihoolekandeteenuse osutaja vahel sõlmitud lepingus oli varem ja on ka uues, 01.04.24.a kehtima hakanud lepingus punkt, mis ütleb, et 2.1 Teenuseosutajal on lisaks tegevusvaldkonda reguleerivates õigusaktides sätestatud kohustustele kohustus: ........ 2.1.17 tagada Teenuse osutamisel rahaliste vahendite kasutamine sihtotstarbeliselt. Võibolla tekkis segadus seetõttu ,et lepingu uuendamise protsessis on osad lepingu punktide numbrid muutunud. Kinnitame, et erihoolekandeteenuse vahendid on kindlasti sihtotstarbelise kasutusega ning mõeldud teenusega seotud kulude tagamiseks. Küsimus nr 2. Põhja- Pärnumaa Vallavalitsus on sõlminud Sotsiaalkindlustusametiga koostöölepingu nr 2-9/54424-1 „Isikukeskse erihoolekande teenusmudeli rakendamine kohalikus omavalitsuses 2023- 2024“ Põhja-Pärnumaa Sotsiaalkeskus (end Vihtra Päevakeskus ja Vändra alevi Sotsiaalmaja) on valla allasutus, kes selle lepingu alusel on kohaliku omavalitsuse partner – osaleb pilootprojektis partnerina baastoetuse ja lisatoetuse komponentide osutajana. Meil on kinnitatud osutatavate komponentide hinnakiri. Kas komponentide osutamise rahalised vahendid on sihtotstarbelised?

2

Vastus: ISTE teenusmudeli piloteerimisel vastutab kohalik omavalitsus (edaspidi KOV) oma piirkonnas kogu psüühilise erivajadusega inimesele abi osutamise korralduse ja tervikprotsessi eest, sh teeb kõik endast oleneva, et tagada piirkonna abivajajatele vajalike teenuskomponentide kättesaadavus, selgitab välja või kehtestab teenuskomponentide hinnad. Teenusepakkujate leidmisel ja teenuskomponentide maksumuse kujundamisel (sh hinnakokkulepete sõlmimisel) võib KOV rakendada kõiki sotsiaalkaitseliste abimeetmete korraldamise võimalusi, lähtudes asjakohastest regulatsioonidest, sh KOVis kehtestatud hankekorrast, riigihangete seadusest ja muudest õigusaktidest ning rahaliste vahendite säästva ja eesmärgipärase kasutamise põhimõttest. SKA tasub KOVile teenusmudeli tegevustesse kaasatud abivajajatele reaalselt osutatud teenuskomponentide maksumuse KOVi poolt SKAle esitatud arvete alusel. Teenuskomponendid sisaldavad eeltööd, otsest tööd inimesega ja järeltööd, vajadusel dokumenteerimist. Kõik teenuskomponendi läbiviimisega kaasnevad kulud sisalduvad selle hinnas. ISTEs saab hinnastada tegevused vastavalt tegelikele kuludele (va 3 teenuskomponenti, millel on kehtestatud piirhind) teenuskomponentide osutamiseks, peab olema kehtiv hinnakiri, millest tuleb lähtuda. Kuna tegemist on ESF rahastusega projektiga, siis ISTE tegevustega seotud kulud peavad olema kasutatud sihtotstarbeliselt ja kulud omavahel eristatavad. KOVi puhul on volikogu pädevuses toetuste andmise ja valla või linna eelarvest finantseeritavate teenuste osutamise korra kehtestamine (KOKS § 22 lg 1 p 5) järgides kehtivaid seaduseid. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Lagle Kalberg talitusejuhataja Lagle Kalberg 53002295, [email protected]