1

ESMAR VESI OÜ ÜHISVEEVÄRGI JA -KANALISATSIOONI LIITUMISTASU

ARVUTAMISE METOODIKA

1. Üldist

1.1 Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni liitumistasu arvutamise metoodika (metoodika) reguleerib

liitumistasu arvutamise põhimõtteid liitumisel Esmar Vesi OÜ (edaspidi ka vee-ettevõtja)

kuuluva või valduses oleva ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni torustikuga kõigis Esmar Vesi OÜ

tegevuspiirkondades, kus Esmar Vesi OÜ on määratud kohaliku omavalitsuse poolt vee-

ettevõtjaks.

1.2 Metoodika aluseks on ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seadus (ÜVVKS) ning selle alusel

kehtestatud õigusaktid.

1.3 Vee-ettevõtja lähtub ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni rajamisel optimaalseimast ühisveevärgi

ja -kanalisatsiooni süsteemi konfiguratsioonist ja heast inseneritavast, eelistades võimaluse

korral keskkonnasäästlikke lahendusi.

1.4 Tarbimiskoha liitumiseks vajalike tööde teostamisel kasutab vee-ettevõtja rahalisi vahendeid

säästlikult ja otstarbekalt, tagades erinevate pakkumuste võrdlemise teel parima võimaliku

hinna ja kvaliteedi suhte.

1.5 Vee-ettevõtja järgib ühetaoliste tarbimiskohtade puhul võrdse kohtlemise põhimõtet,

pidades silmas, et liitujatele seatavad piirangud ja kriteeriumid oleksid eesmärgi suhtes

proportsionaalsed, asjakohased ja põhjendatud.

2. Mõisted

2.1 Ühisveevärk ja -kanalisatsioon (ÜVK) – ehitiste ja seadmete süsteem, mille kaudu

varustatakse tarbijaid joogiveega ja juhitakse ära ning puhastatakse reo- ja sademevett ning

mille projekteeritud jõudlus on vähemalt kümme kuupmeetrit ööpäevas ja mis teenindab

vähemalt 50 inimest. ÜVK-na käsitatakse ka süsteemi, mille projekteeritud jõudlus on alla

kümne kuupmeetri ööpäevas või mis teenindab alla 50 inimese ja mille kohaliku omavalitsuse

üksus on ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kavaga määranud ÜVK-ks. ÜVK-na

käsitatakse ühisveevärki või ühiskanalisatsiooni eraldi või mõlemat koos.

2.2 Liituja – tarbimiskoha omanik, kes soovib liita tarbimiskoha veevärki ja/või kanalisatsiooni

ÜVK-ga või muuta liitumistingimusi (liitumispunkti tehnilise lahenduse muutmine,

liitumispunkti asukoha muutmine, liitumistasu arvutamise aluseks oleva maksimaalse

vooluhulga muutmine, täiendava liitumispunkti rajamine), millega kaasnevad vee-ettevõtjale

kulutused.

2.3 Liitumistasu – liituja poolt makstav tasu ÜVK-ga liitumiseks või liitumistingimuste

muutmiseks (sh liitumistasu arvestusaluse muutmiseks). Liitumistasu koosneb ühendustasust ja

arendamistasust.

2.4 ÜVK kava – ÜVK arendamise kava, mis on kinnitatud kohaliku omavalitsuse volikogu

poolt ja millest vee-ettevõtja lähtub ÜVK ehitamisel.

2

2.5 Arenduspiirkond – ÜVK kavas või detailplaneeringu alusel sätestatud piirkond (otseselt

liitumisega seostatav), kus arendatakse ÜVK-d.

2.6 Ühendustasu – liitumistasu osa, mis katab tarbimiskoha ÜVK-ga ühendamiseks tehtud

kulutused: näiteks liitumispunkti (s.h. maakraan) väljaehitamise kulu ja ühendustoru ehituse

kulu sh ühendustoru ühendustööd peatorustikuga. Ühendustasu on seotud konkreetse

tarbimiskohaga, st tagab üksnes liidetava tarbimiskoha, mitte piirkonna ühendamise ÜVK-ga.

Seega ei sõltu ühendustasu piirkonna ÜVK kavast, samuti pole see otseses seoses liidetava

tarbimiskoha suuruse, sellel paiknevate hoonete pindala vms.

2.7 Peatorustik – torustik, mille kaudu tagatakse rohkem kui ühe tarbimiskoha ÜVK-ga

liitmine.

2.8 Ühendustoru – haru peatorustikust kuni liitumispunktini.

2.9 Arendamiskomponent – liitumistasus sisalduva arendamistasu arvutamise aluseks olev

komponent. Arendamiskomponent ei ole mõeldud selleks, et tagada kõigi ÜVK arendamise

kavas ettenähtud arendamiskulude rahastamine. Arendamiskomponendiga kaetakse konkreetse

arenduspiirkonna tarbimiskohtade liitmiseks vajalikud arendamiskulud (ennekõike piirkonna

liitmiseks vajalik peatorustik koos vajalike seadmete ja liitumiskaevudega). Liitumise hetkeks

peavad olema arendamiskomponendi arvutamise aluseks olevad kulud dokumentaalselt

tõendatavad. Liitumise hetkeks veel ehitamata ÜVK rajatisi liitumistasu

arendamiskomponendiga katta ei tohi. Ühes konkreetses arenduspiirkonnas on

arendamiskomponent kõikidele liitujatele ühesugune.

2.10 Arendamistasu – liitumistasu osa, mis saadakse arendamiskomponendi jagamisel

summaarse liitumistasu arvestusalusega ning saadud tulemuse korrutamisel konkreetse

tarbimiskoha liitumistasu arvestusalusega (vt punkt 3.2 valemit).

2.11 Liitumistasu arvestusalus – liitumistingimustes ja/või liitumislepingus sätestatud

tarbimiskoha maksimaalne vooluhulk (liiter/sekund), mille järgi arvutatakse välja

arendamistasu.

2.12 Metoodikas defineerimata juhtudel kasutatakse ÜVVKS-i mõisteid.

3. Liitumistasu arvutamise põhimõtted

3.1 Liitumistasu arvutamise aluseks olevateks kulukomponentideks võivad olla:

projektijuhtimise kulud, projekteerimiskulud, omanikujärelevalve kulud, ehitus ja -materjalide

kulud, teiste kommunikatsioonide ümbertõstmiskulud, kulud tänavate sulgemiseks ja transpordi

ümbersuunamiseks, kulud teekatte ja haljastuse taastamiseks, maksud, riigilõivud, servituutide

seadmised jm kulutused, mis on otseselt seostatavad tarbimiskoha ÜVK-ga liitmisega.

Liitumistasu ei tohi sisaldada tagastamatu abi korras (näiteks kohalikult omavalitsuselt,

Euroopa Liidult, Eesti riigilt jm rahastajatelt) saadud rahalistest vahenditest teostatud

investeeringuid. Liitumistasu ei sisalda tarbimiskoha veevärgi ja/või kanalisatsiooni

väljaehitamise kulusid.

3.2 Liitumistasu arvutamise valem

LT = AK / X × Xl + ÜT ehk LT = AT + ÜT

kus:

LT – liitumistasu;

3

AK – arendamiskomponent;

Xl – tarbimiskoha liitumistasu arvestusalus ehk tarbimiskoha maksimaalne vooluhulk;

X – arenduspiirkonna summaarne liitumistasu arvestusalus ehk summa arenduspiirkonna

tarbimiskohtade maksimaalsetest vooluhulkadest;

ÜT – ühendustasu;

AT – arendamistasu.

3.3 Kogu makstav liitumistasu koosneb erinevate veeteenuste tarbimiseks liitumise eest

küsitavate liitumistasude summast.

3.4 Arenduspiirkonnas, kus liitub kogum ühetaolisi tarbimiskohtasid (kõigil tarbimiskohtadel

on võrdne maksimaalne vooluhulk), võib kõigile tarbimiskohtadele rakendada ühesuurust

ühendustasu, kui täpse ühendustasu välja arvutamine võib osutuda ebamõistlikult keeruliseks.

3.5 Kui ÜVK arendamine toimub ÜVK kava väliselt liituja taotluse alusel ja kokkuleppel vee-

ettevõtjaga, arvutatakse liitumistasu kõikide vee-ettevõtja põhjendatud kulutuste alusel, mis on

otseselt vajalikud ÜVK kava välise liituja liitmiseks (s.h muudatused veetöötlusjaamas ning

reoveepuhastusjaamas). Tehtavad kulud peavad olema dokumentaalselt tõestatavad ÜVK-ga

liitumise hetkeks.

3.6 Kui ÜVK on osaliselt või täielikult välja ehitatud tagastamatu abi korras saadud rahalistest

vahenditest, siis arvatakse tagastamatu abi korras saadud rahaliste vahendite eest tehtud

kulutused liitumistasust maha. Kui ÜVK ehitatakse välja ainult tagastamatu abi korras saadud

rahalistest vahenditest, võib liitumistasu kujuneda nulliks.

4. Liitumistasu tagastamise alused

4.1 Kui ÜVK on ehitatud üksnes liituja jaoks, kes on liitumistasuga tasunud liitumiseks tehtud

kulutused täies ulatuses, kuna vee-ettevõtjal ei olnud piirkonnas teada teisi liitujaid, ning

olemasoleva ÜVK-ga liitub seitsme aasta jooksul pärast liitumistasu tasumist uusi liitujaid,

tagastab vee-ettevõtja kolme kuu jooksul pärast iga uue liitumislepingu sõlmimist ja vastava

liitumistasu või iga-aastase osamakse tasumist varem liitumistasu tasunud isikule

proportsionaalse osa tasutud liitumistasust.

4.2 Tagastatava liitumistasu osa arvutamisel lähtutakse liitumiseks tehtud kulutustest ja

liitumistasu arvutamise metoodikast ning võetakse arvesse ÜVK põhivara akumuleeritud kulum

s.t tagastatava liitumistasu osa leidmisel vähendatakse arendamiskomponenti summa võrra, mis

vastab selle põhivara kasuliku eluea alusel arvutatud kulumile.

4.3 Kui punktis 4.1 nimetatud liitujaks on rohkem kui üks isik, siis kehtib liitumistasu

tagastamine kõigile isikutele, kelle liitumistasude summa katab liitumiseks tehtud kulutused

täies ulatuses.

5. Lõppsätted

Liitumistasu arvutamise aluseks on käibemaksuta summad. Liitumistasule lisandub käibemaks

vastavalt Eesti Vabariigis kehtivatele õigusaktidele.

Tatari 39 / 10134 Tallinn / 667 2400 / [email protected] / Registrikood 70000303

OTSUS

07.10.2026 nr 9-3/2026-038

Esmar Vesi OÜ ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni liitumistasu arvutamise metoodika

kooskõlastamine

Esmar Vesi OÜ taotlusel hindas Konkurentsiamet kooskõlastamiseks esitatud ühisveevärgi

ja -kanalisatsiooni liitumistasu arvutamise metoodika (metoodika) vastavust ühisveevärgi

ja -kanalisatsiooni seaduse (ÜVVKS) § 20 kuni § 23 kehtestatud nõuetega ning otsustab

metoodika täies ulatuses

kooskõlastada.

Vee-ettevõtja peab avalikustama kooskõlastatud liitumistasu arvutamise metoodika oma

veebilehel (ÜVVKS § 21 lg 4).

Otsusega mittenõustumisel on 30 päeva jooksul alates otsuse teatavaks tegemisest õigus esitada

vaie otsuse või selle osa tühistamiseks Konkurentsiametile või kaebus Tallinna Halduskohtule.

(allkirjastatud digitaalselt)

Evelin Pärn-Lee

peadirektor

Lisa: „Esmar Vesi OÜ ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni liitumistasu arvutamise

metoodika“ kolmel leheküljel

Liina Kalm

[email protected]

2 (7)

Otsuse tegemise asjaolud

1. Haldusmenetluse alustamine

Vee-ettevõtjal, välja arvatud ÜVVKS §-s 28 sätestatud isikul, on õigus võtta tarbimiskoha

omanikult ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga (ÜVK) liitumise eest põhjendatud liitumistasu,

arvestades ÜVVKS-is sätestatut (ÜVVKS § 20 lg 1).

Liitumistasu suuruse arvutab vee-ettevõtja, arvestades ÜVVKS § 21 alusel koostatud

liitumistasu arvutamise metoodikat (ÜVVKS § 20 lg 2).

Vee-ettevõtja koostab metoodika kooskõlas ÜVVKS § 21 lg-s 2 – 4 ning ÜVVKS §-des 22 ja

23 sätestatuga (ÜVVKS § 21 lg 1).

Esmar Vesi OÜ osutab veeteenust Tallinnas Pirita linnaosas Mähe, Lepiku ja Udeselja

tegevuspiirkonnas ning Aegna saarel. Tallinna Linnavolikogu 14.06.2012 otsusega nr 911 on

Esmar Vesi OÜ määratud vee-ettevõtjaks Tallinna ühisveevarustuse ja –kanalisatsiooni Mähe

ja Aegna saare tegevuspiirkonnas. Tallinna Linnavolikogu 11.12.2014 otsusega nr 1902 on

Esmar Vesi OÜ määratud vee-ettevõtjaks Lepiku ja Udeselja tegevuspiirkonnas.

Esmar Vesi OÜ soovib kõigis oma tegevuspiirkondades kasutada sama metoodikat. ÜVVKS §

21 lg 3 alusel esitas vee-ettevõtja metoodika kooskõlastamiseks Konkurentsiametile.

Konkurentsiamet võtab Esmar Vesi OÜ metoodika põhjendatuse hindamisel aluseks ÜVVKS-s

kajastatu.

2. Menetlusosaline

Esmar Vesi OÜ (registrikood 12258270; aadress Rohuneeme tee 12, Haabneeme alevik, Viimsi

vald 74001, Harju maakond) põhitegevusalaks on muu jaemüük väljaspool kauplusi, kioskeid

ja turge. Lisategevusaladeks on veekogumine, -töötlus ja -varustus ning kanalisatsioon ja

heitveekäitlus.

3. Menetluse käik

28.09.2026 registreeriti Konkurentsiametis Esmar Vesi OÜ taotlus metoodika

kooskõlastamiseks.

Esmar Vesi OÜ kooskõlastamiseks esitatud metoodika koosneb järgmistest osadest:

1. Üldist

2. Mõisted

3. Liitumistasu arvutamise põhimõtted

4. Liitumistasu tagastamise alused

5. Lõppsätted

Järgnevalt annab Konkurentsiamet hinnangu kõikides metoodika osades kajastatule.

1 https://oigusaktid.tallinn.ee/?id=3001&aktid=123445&fd=1&leht=1&q_sort=elex_akt.akt_vkp 2 https://aktal.tallinnlv.ee/?frame=/static/Otsused2014.html

3 (7)

4. Metoodika osa „1. Üldist“

Otsuse selles osas annab Konkurentsiamet hinnangu metoodika osale „1. Üldist“.

4.1. Konkurentsiameti seisukoht metoodika punktile 1.1: Liitumistasu on õigus võtta vaid

kohaliku omavalitsuse üksuse poolt määratud vee-ettevõtjal (ÜVVKS § 20 lg 1). Seega

on põhjendatud, kui vee-ettevõtja osundab, et metoodika on mõeldud rakendamiseks vaid

nendes tegevuspiirkondades, kus ta on vee-ettevõtjaks määratud.

4.2. Konkurentsiameti seisukoht metoodika punktile 1.2: Ühisveevärgi

ja -kanalisatsiooniga liitumisega seotud alussätted on kirjeldatud ÜVVKS-is ning selle

alusel kohaliku omavalitsuse poolt kehtestatud õigusaktides. Seega on asjakohane

metoodikas neile õigusaktidele viidata ning Konkurentsiamet peab metoodika punkti 1.2

põhjendatuks.

4.3. Konkurentsiameti seisukoht metoodika punktile 1.3: Konkurentsiamet peab

põhjendatuks metoodika punktis 1.3 kajastatut, kuna see annab kindluse, et vee-ettevõtja

tegutseb ÜVK rajamisel vastutustundlikult nii tehnilistes kui keskkonnaga seotud

küsimustes.

4.4. Konkurentsiameti seisukoht metoodika punktile 1.4: Konkurentsiamet peab

põhjendatuks metoodika punktis 1.4. kajastatut, kuna see langeb kokku riigihangete

seaduse § 3 toodud põhimõtetega. See säte tagab, et isegi kui tarbimiskoha liitmiseks

teostatavate tööde/investeeringute osas ei ole välja kuulutatud riigihanget, on tarbijatele

tagatud riigihangete seadusega sätestatu, s.t tööd/investeeringud on teostatud õiglastel ja

läbipaistvatel alustel.

4.5. Konkurentsiameti seisukoht metoodika punktile 1.5: Konkurentsiamet peab

põhjendatuks metoodika punktis 1.5. kajastatut, kuna see järgib Eesti Vabariigi

põhiseaduse § 12 sätestatud võrdse kohtlemise põhimõtet, millest lähtuvalt tuleb

ühesuguseid tarbimiskohtasid ÜVVKS-s sätestatu suhtes kohelda ühtemoodi. Võrdse

kohtlemise põhimõte on sätestatud ka ÜVVKS § 1 lg 2, kus see on nõutud ühisveevärgi

ja -kanalisatsiooni teenuse hinna kohta, kuid põhimõte on laiendatav ka liitumistasule.

5. Metoodika osa “2. Mõisted”

Otsuse selles osas annab Konkurentsiamet hinnangu metoodikas esitatud mõistetele.

5.1. Konkurentsiameti seisukoht metoodika punktile 2.1: Konkurentsiamet peab

metoodika punkti 2.1 põhjendatuks, kuna mõiste „Ühisveevärk ja -kanalisatsioon

(ÜVK)“ on metoodikas läbivalt kasutusel ning kasutatud sõnastus vastab ÜVVKS § 3

sõnastusele.

5.2. Konkurentsiameti seisukoht metoodika punktile 2.2: Konkurentsiamet peab

metoodika punkti 2.2 põhjendatuks, kuna mõiste „Liituja“ on metoodikas läbivalt

kasutusel ning kasutatud sõnastus tugineb ÜVVKS-ile.

5.3. Konkurentsiameti seisukoht metoodika punktile 2.3: Vee-ettevõtjal, välja arvatud

ÜVVKS §-s 28 sätestatud isikul, on õigus võtta tarbimiskoha omanikult ühisveevärgi ja

-kanalisatsiooniga liitumise eest põhjendatud liitumistasu, arvestades ÜVVKS-is

sätestatut (ÜVVKS § 20 lg 1). Liitumistasuga tagatakse: 1) ühisveevärgi

4 (7)

ja -kanalisatsiooni arendamine ning 2) tarbimiskoha veevärgi ja kanalisatsiooni

ühendamine ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumispunktis (ÜVVKS § 20 lg 3).

Metoodika mõiste selgitab seda sätet märkides, et liitumistasu koosneb ühendustasust ja

arendamistasust.

Konkurentsiamet peab metoodika punkti 2.3 põhjendatuks, kuna mõiste „Liitumistasu“

definitsioon on vastavuses ÜVVKS §-ga 20.

5.4. Konkurentsiameti seisukoht metoodika punktile 2.4: Konkurentsiamet peab

metoodika punkti 2.4 põhjendatuks, kuna mõiste „ÜVK kava“ on metoodikas läbivalt

kasutusel ning mõiste sõnastus tugineb ÜVVKS-ile.

5.5. Konkurentsiameti seisukoht metoodika punktile 2.5: Konkurentsiamet peab

metoodika punkti 2.5 põhjendatuks, kuna mõiste „Arenduspiirkond“ on metoodikas

läbivalt kasutusel ning ÜVK-d arendatakse üldjuhul ÜVK kava järgi (ÜVVKS § 16 lg 1),

milles on reeglina osundatud arenduspiirkonnad.

5.6. Konkurentsiameti seisukoht metoodika punktile 2.6: Liitumistasuga tagatakse

tarbimiskoha veevärgi ja kanalisatsiooni ühendamine ÜVK-ga liitumispunktis (ÜVVKS

§ 20 lg 3 p 2). Põhjendatud on täpsustamine, et see liitumistasu osa on seotud ainult

konkreetse tarbimiskoha ÜVK-ga liitmisega. Samuti on asjakohane nimetada levinumad

ühendamisega seotud kulud. ÜVVKS § 20 lg 3 p 2 alusel peab Konkurentsiamet

põhjendatuks mõiste „Ühendustasu“ sõnastust.

5.7. Konkurentsiameti seisukoht metoodika punktile 2.7: Mõiste „Peatorustik“

defineerimine on põhjendatud, kuna see võimaldab paremini mõista metoodika punktis

2.8 kajastatut.

5.8. Konkurentsiameti seisukoht metoodika punktile 2.8: Konkurentsiamet loeb mõiste

„Ühendustoru“ definitsiooni põhjendatuks, kuna see võimaldab paremini mõista ÜVVKS

§ 20 lg 3 p 2 kajastatut. Ühendustoru mõiste määratleb ühemõtteliselt, et see on toru, mis

jääb liitumispunkti ning metoodika punktis 2.7 nimetatud peatorustiku vahele.

5.9. Konkurentsiameti seisukoht metoodika punktile 2.9: Arendamiskomponent on üks

liige liitumistasu arvutamise valemis. Liitumistasuga tagatakse ÜVK arendamine

(ÜVVKS § 20 lg 3 p 1). Seejuures võib vee-ettevõtja võtta liitumistasu vaid nende

kulutuste ulatuses, mis on vajalikud tarbimiskoha veevärgi ja kanalisatsiooni liitmiseks

ÜVK-ga (ÜVVKS § 22 lg 1). ÜVVKS § 20 lg 3 p 1 ja § 22 lg 1 koostoime tõttu koosneb

arendamiskomponent kõigist kuludest, mis on vajalikud konkreetse arenduspiirkonna

kinnistute liitmiseks ÜVK-ga ja mida vee-ettevõtja suudab tõendada. Kuna konkreetse

piirkonna ÜVK arendamiseks tehtavad kulud tuleb katta kõigil selle piirkonna

tarbimiskohtadel, siis on ühe piirkonna tarbimiskohtade liitumistasu arvutamiseks

ühesugune arendamiskomponent.

Eelneva põhjal peab Konkurentsiamet põhjendatuks mõiste „Arendamiskomponent“

definitsiooni.

5.10. Konkurentsiameti seisukoht metoodika punktile 2.10: Liitumistasuga tagatakse ÜVK

arendamine (ÜVVKS § 20 lg 3 p 1). Arendamiseks tehtavad kulud kaetakse liitumistasus

sisalduva arendamistasuga, mis arvutatakse arendamiskomponendi alusel. Mõiste

kirjeldab sõnadega arendamistasu arvutamist liitumistasu arvutamise valemi järgi.

5 (7)

Konkurentsiamet peab põhjendatuks mõiste „Arendamistasu“ sõnastust, kuna see selgitab

ÜVVKS § 20 lg 3 p-i 1.

5.11. Konkurentsiameti seisukoht metoodika punktile 2.11: Liitumistasu sisaldab

arendamistasu, millega tagatakse ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamine.

Liitumistasu peab põhinema vee-ettevõtja tehtud vajalikel kulutustel (ÜVVKS § 22 lg 1).

Seega on oluline ÜVK arendamiskomponendi jagamise aluse (liitumistasu arvestusaluse)

määratlemine, et arendamistasu suurus oleks sõltuvuses sellest, kui suur osa

arendusmeetmete kogukuludest on seotud konkreetse tarbimiskohaga. Arendamis-

komponent on summaarne kulu, mille peavad katma kõik selles piirkonnas ÜVK-ga

liituvad tarbimiskohad.

Metoodikas on Esmar Vesi OÜ arendamiskomponendi jagamise alusena ehk liitumistasu

arvestusalusena näinud ette maksimaalse vooluhulga liitumispunktis. Konkurentsiamet

peab põhjendatuks arendamiskomponendi jagamise alusena maksimaalset vooluhulka

(liiter/sekund), kuna kogu ÜVK süsteem peab olema ehitatud nii, et see võimaldaks

kõikidel klientidel tarbida ÜVK teenust igal ajahetkel liitumislepingus sätestatud

liitumistasu arvestusaluse ulatuses.

Sobiv ühik teenuse tarbimise määramiseks on liiter, kuna see on samaliigiline veeteenuse

mõõtühikuga kuupmeeter (1 m3 = 1000 liitrit). Ajahetke määramiseks on aga sobiv ühik

sekund. Tund või minut ei ole sobivad ajahetke määramiseks, sest kui pool minutit/tundi

teenust ei osutata, siis teenust ei ole osutatud igal ajahetkel ning pool minutit/tundi on

piisavalt pikk periood, et teenuse osutamist või mitteosutamist märgata. Seega väljendab

Esmar Vesi OÜ metoodika punktis 2.11 nimetatud liitumistasu arvestusalus (liiter/sekund

ehk l/s) selgelt igale kliendile igal ajahetkel osutatava teenuse tarbimise taset ehk on selge

alus arendamiskomponendi jagamiseks. Lisaks on ühik l/s kasutusel hoone veevärgi

standardis EVS 835:2022 normvooluhulkade ühikuna.

Eelneva põhjal peab Konkurentsiamet põhjendatuks metoodika mõiste „Liitumistasu

arvestusalus“ definitsiooni.

5.12. Konkurentsiameti seisukoht metoodika punktile 2.12: Konkurentsiamet peab

põhjendatuks, et lisaks metoodikas defineeritud mõistetele kasutatakse ÜVVKS-is

defineeritud mõisteid.

6. Metoodika osa „3. Liitumistasu arvutamise põhimõtted“

6.1. Konkurentsiameti seisukoht metoodika punktile 3.1: Vee-ettevõtja võib võtta

liitumistasu vaid nende kulutuste ulatuses, mis on vajalikud tarbimiskoha veevärgi ja

kanalisatsiooni liitmiseks ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga (ÜVVKS § 22 lg 1).

Metoodika mõistes „ühendustasu“ on nimetatud peamised tarbimiskoha ühendamiseks

vajalikud kulud. Metoodika punktis 3.1 on Esmar Vesi OÜ esitanud loetelu kuludest, mis

võivad samuti olla vajalikud tarbimiskoha liitmiseks ÜVK-ga. Seega annab metoodika

punkt 3.1 liitujale lisainformatsiooni, millised kulud võivad olla liitumiseks vajalikud ja

sisalduda liitumistasus. Eelneva põhjal peab Konkurentsiamet põhjendatuks metoodika

punkti 3.1.

6.2. Konkurentsiameti seisukoht metoodika punktile 3.2: Liitumistasu arvutamise

metoodika peab sisaldama liitumistasu arvutamise valemit koos selgitustega (ÜVVKS §

21 lg 2). Seega on liitumistasu arvutamise valem metoodika kohustuslik osa.

6 (7)

Metoodika punkti 2.3 järgi koosneb liitumistasu ühendustasust ja arendamistasust ning

seda väljendab ka punktis 3.2 esitatud valem.

Arendamistasu saadakse arendamiskomponendi jagamisel summaarse liitumistasu

arvestusalusega ning saadud tulemuse korrutamisel konkreetse tarbimiskoha liitumistasu

arvestusalusega (vt ka metoodika punkt 2.10).

Arendamistasu arvutamise aluseks olev arendamiskomponent moodustub kulutustest,

mis on tehtud ÜVK arendamiseks võimaldamaks tarbimiskohaga seotud kogu

arenduspiirkonnal tarbida ÜVK teenust igal ajahetkel. Arendamiskomponent kuulub

jagamisele vaid nende tarbimiskohtade vahel, mille liitmiseks olid vastavad kulutused

(arendamiskomponent) tehtud. Seetõttu on põhjendatud konkreetse arendamis-

komponendi jagamine tarbimiskohtade vahel lähtudes sellest, millise osa moodustab

konkreetse tarbimiskoha liitumistasu arvestusalus kõikide vastava arendamis-

komponendiga seotud tarbimiskohtade liitumistasu arvestusaluste summast ehk

summaarsest liitumistasu arvestusalusest.

ÜVK süsteem peab tagama kõikidele liitunutele ÜVK teenuse tarbimise võimaluse

liitumistingimustes ja/või liitumislepingus lubatud liitumistasu arvestusaluse ulatuses.

Metoodikas esitatud liitumistasu arvutamise valem tuleneb otseselt ÜVVKS § 20 lg 3,

mille kohaselt tagatakse liitumistasuga ÜVK arendamiseks tehtud kulud (AT) ja

tarbimiskoha ühendamiseks tehtud kulud (ÜT).

Eelneva põhjal peab Konkurentsiamet põhjendatuks metoodika punkti 3.2.

6.3. Konkurentsiameti seisukoht metoodika punktile 3.3: Punktis 3.3 on Esmar Vesi OÜ

selgitanud, et kui liituja soovib liituda nii ühisveevärgi kui ka ühiskanalisatsiooniga, siis

koosneb summaarne liitumistasu ühisveevärgiga liitumise kulude ja

ühiskanalisatsiooniga liitumise kulude summast. See punkt aitab paremini mõista

metoodika rakendamist ja Konkurentsiamet loeb selle punkti põhjendatuks.

6.4. Konkurentsiameti seisukoht metoodika punktile 3.4: Konkurentsiamet peab

metoodika punkti 3.4 põhjendatuks, kuna selles kajastuvad võrdse kohtlemise ja

otstarbekuse põhimõte. Nende kohaselt rakendatakse kõikidele ühetaolistele (võrdse

maksimaalse vooluhulgaga) tarbimiskohtadele ühes arenduspiirkonnas ühesuurust

ühendustasu, et vältida tarbetuid kulutusi iga tarbimiskoha personaalse ühendustasu

väljaarvutamiseks, mis kokkuvõttes tooks kaasa liitumistasu kasvu.

6.5. Konkurentsiameti seisukoht metoodika punktile 3.5: Konkurentsiamet peab

metoodika punkti 3.5 põhjendatuks, kuna samad põhimõtted on sätestatud ÜVVKS § 22

lg 3.

6.6. Konkurentsiameti seisukoht metoodika punktile 3.6: Konkurentsiamet peab

metoodika punkti 3.6 põhjendatuks, sest see tugineb otseselt ÜVVKS § 22 lg-l 2.

Põhjendatud on ka täiendus, et liitumistasu võib kujuneda nulliks, kui ÜVK on välja

ehitatud ainult tagastamatu abi korras saadud rahalistest vahenditest.

7. Metoodika osa „4. Liitumistasu tagastamise alused“

7.1. Konkurentsiameti seisukoht metoodika punktile 4.1: ÜVVKS § 21 lg 2 sätestab

liitumistasu arvutamise metoodika kohustusliku osana liitumistasu tagastamise aluseid ja

ulatust, mistõttu on põhjendatud käsitada metoodikas liitumistasu tagastamist. Metoodika

7 (7)

punktis 4.1 kirjeldatud olukord vastab ÜVVKS § 23 lg-s 1 kirjeldatule. Eelneva põhjal

peab Konkurentsiamet põhjendatuks metoodika punkti 4.1.

7.2. Konkurentsiameti seisukoht metoodika punktile 4.2: Konkurentsiamet loeb

metoodika punktis 4.2 esitatu põhjendatuks, sest selgitus põhineb otseselt ÜVVKS § 23

lg-s 2 kajastatul. Põhjendatud on ka selgitus arvesse võetava akumuleeritud kulumi kohta,

kuna see tugineb raamatupidamise arvestuses kasutatavale põhimõttele.

7.3. Konkurentsiameti seisukoht metoodika punktile 4.3: Konkurentsiamet peab

põhjendatuks metoodika punktis 4.3 esitatut, kuna see järgib nii Eesti Vabariigi

põhiseaduse §-s 12 kui ka ÜVVKS § 1 lg 2 sätestatud võrdse kohtlemise põhimõtet. Kui

ÜVK rajatakse näiteks viie liituja jaoks, kes kõik koos on tasunud liitumiseks tehtud

kulutused täies ulatuses, kuna piirkonnas ei olnud teada teisi liitujaid, ning selle ÜVK-ga

liitub seitsme aasta jooksul pärast liitumistasu tasumist uusi liitujaid, siis kehtib

liitumistasu tagastamine kõigile viiele algsele liitujale.

8. Metoodika osa „5. Lõppsätted“

Konkurentsiameti seisukoht metoodika punktile 5: Konkurentsiamet loeb metoodika

punktis 5 esitatu põhjendatuks, sest punkt selgitab kehtiva käibemaksu lisandumist makstavale

liitumistasule.