Harjumaa Saue vald Hüüru küla Lepapõllu detailplaneeringu koostamise algatamise ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmise seisukoha küsimine

E-kiri.eml

Tere

Saue Vallavalitsus küsib seisukohta Hüüru külas Lepapõllu katastriüksuse detailplaneeringu algatamise ja KSH mittealgatamise eelnõule.

Lugupidamisega

Kaili Tuulik

Planeeringute koordinaator

Saue Vallavalitsus

Eelnõu_Hüüru küla Lepapõllu katastriüksuse DP algatamine ning KSH.docx

KORRALDUS

Saue linn 2026 nr ....

Hüüru külas Lepapõllu katastriüksuse detailplaneeringu algatamine ning keskkonnamõju strateegilise hindamise mittealgatamine

I. Taotluse sisu
Saue Vallavalitsusele on esitatud taotlus detailplaneeringu algatamiseks Hüüru külas Lepapõllu (72501:001:1785, suurusega 70204 m², maatulundusmaa 100%) katastriüksusel, põhieesmärgiga katastriüksuse kruntideks jagamine, maa sihtotstarbe muutmiseks, ehitusõiguse määramiseks hoonete püstitamiseks ning sotsiaalmaa ja transpordimaa eraldamiseks.

II. Katastriüksuste asukoha kirjeldus ja olemasolev olukord
Planeeritav maa-ala asub Saue vallas, Hüüru külas, Vatsla tee ja Kodasema tee L5 vahelisel alal. Olemasolev ja laienev elamuala paikneb planeeringualast põhja, kirde, lõuna ning lääne pool. Lepapõllu katastriüksus on hoonestamata. Planeeritava maa-ala suuruseks on ca 7 ha. Ala läbib Elering AS-le kuuluv Harku-Tabasalu elektriõhuliin 35-110kV (kõrgepingeliin), mille kaitsevööndisse on keelatud hooneid kavandada. Detailplaneeringus on sellega arvestatud.

III. Detailplaneeringu koostamise eesmärk
Detailplaneeringu koostamise põhieesmärgiks on jagada Lepapõllu katastriüksus 19 elamu-, 3 transpordi- ja 3 üldkasutatavaks maaks ning ehitusõiguse määramine 16 üksik- ja 3 ridaelamu püstitamiseks. Transpordimaa katastriüksused kavandatakse juurdepääsuteede rajamiseks. Üldkasutatava maa katastriüksustele on planeeringuga kavandatud haljasalad ning mängu- ja spordiväljakud. Planeeringuala hoonestusalade määramisel on arvestatud ala läbivate elektriõhuliinidega, mille kaitsevöönd on 40 m mõlemal pool telge. Sinna alasse hooneid ei kavandata.

IV. Taotluse vastavus üldplaneeringule
Saue valla üldplaneeringu kohaselt asub detailplaneeringuks taotletav maa-ala tiheasustusalas ning maakasutuse juhtotstarbeks on määratud osaliselt pere –ja ridaelamumaa. Lepapõllu katastriüksus asub osaliselt üldplaneeringu järgi ka juhtotstarbeta alal, mis on määratud Harku-Tabasalu elektriõhuliini 35-110kV (kõrgepingeliin) ning selle kaitsevööndi tõttu. Elamukrundid on planeeritud pere- ja ridaelamumaa juhtotstarbega alale.

Detailplaneeringute kehtestamise tingimuseks üldplaneeringuga määratud tiheasustusega alal on liitumine ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga ning kavandatavate tegevustega kaasnevale liikluskoormusele vastav juurdepääsuvõimalus avaliku teedevõrgu kaudu. Uue hoonestuse rajamisel tiheasustusega alal tuleb üldplaneeringu punkti 4.4. alusel arvestada sellega, et elamualadel peab jalgsi liikumiseks sobiv avalik ruum (avalike ja erateenuste osutamise alad, haljasalad, pargid, mänguväljakud, kergliiklusteed, avatud õuealad jms) moodustama vähemalt 20% planeeritavast alast. Üldplaneeringu seletuskirja punkti 4.4. kohaselt peab pere- ja ridaelamumaa juhtotstarbe korral üksik- ja kaksikelamute maa moodustama elamuehituseks kavandatud kruntide maast vähemalt 70%, samuti peab uute rida- ja korterelamukruntide kavandamisel (pere-ja ridaelamumaal) koormusindeks (planeeritava ala pindala suhe korterite arvu) planeeritavat ala kui tervikut arvestades üldjuhul olema 400-800, suurenedes asula keskusest äärealade suunas. Üldplaneering sätestab, et tiheasustusega alal, kus puudub kõrghaljastus, on üldjuhul kõrghaljastuse rajamise arvestuslik miinimumnorm kuni 1500 m2 suuruse krundi kohta 1 puu, kuni 2000 m2 krundi kohta 2 puud, suurema krundi kohta 3 või enam puud. Detailplaneeringu algatamise eesmärk on kooskõlas Saue valla üldplaneeringus toodud nõuetega.

V. Sõlmitud kokkulepped
Detailplaneering viiakse ellu vastavalt halduslepingus nr …. märgitud põhimõtetel ja võlaõigusliku lepingu nr ...... alusel. Vallal on õigus jätta detailplaneeringu kohastele hoonetele ehitusload ja kasutusload väljastamata, juhul kui Huvitatud isik ei täida halduslepingus nimetatud kohustusi, mis on Huvitatud isiku ja valla vahelisel kokkuleppel ehitusloa ja kasutusloa taotlemise ja väljastamise eelduseks. Seega, vastavalt Saue Vallavalitsuse ja Huvitatud isiku vahel sõlmitud kirjalikule kokkuleppele, kaasneb Huvitatud isikul kehtestatud planeeringu elluviimisega kohustus omadest vahenditest välja ehitada kogu detailplaneeringu järgne tehniline infrastruktuur ja avalik ruum (detailplaneeringuga määratud avalikult kasutatavad juurdepääsuteed, kergliiklusteed (asfaltbetoonkattega) koos tänavavalgustusega, tehnovõrgud- ja rajatised, vee- ja kanalisatsioonitrassid vee-ettevõtja poolt määratavate liitumispunktideni, sadevee-ja drenaažisüsteem, elektrivarustus, sidevarustus) ning detailplaneeringuga avalikuks kasutuseks määratud avaliku ruumi katastriüksuste (transpordimaad ja sotsiaalmaad) tasuta võõrandamine vallale. Vallale tasuta võõrandatavate katastriüksuste üleandmiseks sõlmitakse enne Detailplaneeringu algatamist võlaõiguslik tasuta võõrandamisleping ja pärast kehtestamist sõlmitakse asjaõigusleping. Omandiõiguse üleandmise nõude tagamiseks kantakse kinnistutele eelmärge, mille kustutamiseks on vajalik Valla nõusolek. Juhul kui maaüksuste arv, suurused või paiknemine muutuvad esialgsega võrreldes oluliselt, on vaja sõlmida uus võlaõiguslik tasuta võõrandamisleping. Üleandmisega seotud notarikulud ja riigilõivu tasub Huvitatud isik.

Huvitatud isik on kohustatud Detailplaneeringuga kavandatud sotsiaalmaa katastriüksustele (üldkasutatav maa) oma kuludega rajama mängu-ja spordiväljakud vastavalt Halduslepingu/Kokkuleppe lisale ... Tehnilised tingimused mängu-ja spordirajatistele ning Detailplaneeringus sätestatule, kusjuures arvestatakse suurusjärguga 2000 EUR eluaseme kohta (mis indekseeritakse vastavalt aastapõhisele tarbijahinnaindeksile THI analoogselt sotsiaalse taristu tasule). Huvitatud isik kohustub toetama Valla sotsiaalobjektide väljaehitamist (sotsiaalse taristu tasu) väärtuses 10 000 € (kümme tuhat eurot) iga Detailplaneeringuga kavandatud eluaseme kohta (üksikelamu, ridaelamu boksi, paarismaja osa ja korteri kohta). Sotsiaalse taristu tasu suurus indekseeritakse vastavalt aastapõhisele tarbijahinnaindeksile (THI) alates detailplaneeringu kehtestamise aastast kuni sotsiaalse taristu tasu maksmiseni, arvestades tasu maksmisele eelnevalt avaldatud viimast THI-d. Negatiivse THI korral indekseerimist ei toimu, see tähendab, et sotsiaalse taristu tasu eluaseme kohta on minimaalselt 10 000 €. Ühe ridaelamu, paarismaja või korterelamu kohta tuleb nimetatud summa tasuda kõikide hoones olevate eluasemete (kavandatud eluasemete arv) eest korraga ühe osamaksena, mis vastab kavandatud eluasemete arvule ((10 000+10 000 x THI % tõus)x eluasemete arv). Juhul, kui nimetatud summa tasumisele eelneva aasta THI-d pole veel avaldatud, siis võetakse arvesse ehitusloa taotlemisele üle-eelmise aasta THI. Summa tasutakse Valla arveldusarvele enne iga Detailplaneeringuga kavandatud elamule ehitusloa väljastamist või enne Detailplaneeringuga kavandatud elamukruntide võõrandamist kolmanda(te)le isiku(te)le.

Huvitatud isik kohustub kõiki tegevusi finantseerima omadest vahenditest ning tal ei ole õigust nõuda vallalt detailplaneeringus ettenähtud sotsiaalmaa ja transpordimaa tasulist võõrandamist ega tasu või hüvitist teede ning tehnovõrkude ja –rajatiste väljaehitamise eest. Saue vallal on õigus loobuda detailplaneeringu elluviimise soovist ja tunnistada detailplaneering kehtetuks planeerimisseaduse § 140 lõike 1 punkti 2 alusel, kui Huvitatud isik ei täida oma kokkuleppega võetud kohustusi, ei taga detailplaneeringu ala kinnistute võõrandamisel kokkuleppe ülevõtmist detailplaneeringu ala kinnistu omandanud kolmanda isiku poolt ja detailplaneeringu ala igakordne omanik ei sõlmi Saue Vallavalitsusega eelnimetatud kokkuleppega samasisulist uut kokkulepet.

Detailplaneeringus tuleb kavandada varjumiskohtade ja/või varjendite rajamise võimalus vastavalt kehtivale kriisiolukorra ja riigikaitse seadusele.

Huvitatud isik on teadlik, et kõikidele teedele ja rajatistele, mida Huvitatud isik ehitab ja Vallale üle annab, tuleb tagada garantii (teedele 5-aastane, sademevee- ja tänavavalgustuse rajatistele, mängu-ja spordiväljakutele 4-aastane garantii). Huvitatud isik kohustub esitama Vallale garantii tagatiseks krediidiasutuse või kindlustusandja garantiikirja summale, mis vastab 4% teede ja rajatiste lepingu lõplikust hinnast (koos võimalike lepingu täitmise jooksul kokku lepitud lisatöödega) koos käibemaksuga. Garantiikirja tähtaeg peab olema 1 kuu võrra pikem kui garantiiaeg. Garantiikiri peab rakenduma esimesel nõudmisel ega tohi olla tingimuslik. Garantiikirjale peab kohalduma Eesti õigus.

Huvitatud isik on teadlik, et tuleb arvestada AS Koveki ÜVK osa projekti koostamiseks 2.07.2026 väljastatud tehnilistes eeltingimustes toodud nõuetega.

VI. Keskkonnamõju strateegilise hindamise mittealgatamine
Saue Vallavalitsus on keskkonnamõju strateegilise hindamise (edaspidi KSH) vajalikkust kaalunud lähtudes keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) § 33 lõigetest 3-6 esitatud nõuetest ja kriteeriumitest ning jõudnud tulemusele, et planeeringuga ette nähtud tegevused ei kuulu olulise keskkonnamõjuga tegevuste hulka. Antud juhul ei kavandata detailplaneeringuga tegevust, mis kuuluks KeHJS § 6 lõikes 1 nimetatud oluliste keskkonnamõjuga tegevuste loetellu. Küll aga planeeritakse detailplaneeringuga tegevusi, mis kuuluvad muu tegevuse alla, mis võivad kaasa tuua olulise keskkonnamõju ja seda nii KeHJS § 6 lõike 2 punktide 10 (infrastruktuuri ehitamine ja kasutamine) ning § 6 lõike 4 alusel kehtestatud määruse „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu“ § 13 lg 2. Määruse nr 224 § 13 p 2 kohaselt tuleb KSH algatamise vajalikkust kaaluda ning koostada KSH eelhinnang, kui koostatakse detailplaneering, millega kavandatakse ühisveevärgi ja kanalisatsiooni ning elurajooni rajamist. Lähtudes KeHJS §-st 33 lõikest 2 punktist 4, peab otsustaja (st Saue Vallavalitsus) andma eelhinnangu detailplaneeringu elluviimisega kaasneva keskkonnamõju olulisuse kohta.

Hüüru külas Lepapõllu katastriüksuse kohta on koostatud (koostaja Kobras OÜ, töö nr 2025-380) „Lepapõllu katastriüksuse ja lähiala detailplaneeringu (algatamata) keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang“. Eelhinnangu eesmärgiks on selgitada, kas detailplaneeringu koostamisel on vajalik keskkonnamõju strateegilise hindamise läbiviimine või mitte, mis on käesoleva korralduse lahutamatu osa. KSH eelhindamine on läbi viidud vastavalt KeHJS § 33 lõikele 3–5, lähtudes seejuures Eesti Vabariigis kehtivatest õigusaktidest ja heast tavast. Vastavalt planeerimisseaduse (PlanS) § 124 lg-le 5 on KSH kohustuslik detailplaneeringu koostamisel, kui planeering on aluseks KeHJS § 6 lõike 1 kohasele tegevusele. Antud juhul detailplaneeringuga kavandatav tegevus ei kuulu keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 6 lg 1 ehk olulise keskkonnamõjuga tegevuse alla.

Detailplaneeringu eesmärk on maakasutus- ja ehitustingimuste seadmine üksik- ja ridaelamute rajamiseks ning kruntide moodustamiseks, sh liikluskorralduse ning haljastuse ja heakorrastuse põhimõtete määramine. Planeeringuga kavandatakse kolm ridaelamut (kokku 14 boksi) ja 16 üksikelamut, vajalikud tehnovõrgud, juurdepääsuteed ja avaliku kasutusega haljasalad. KeHJS § 3 lg-le 1 hinnatakse keskkonnamõju, kui kavandatav tegevus toob eeldatavalt kaasa olulise keskkonnamõju. Kui tegevus ei kuulu nimetatud seaduse § 6 lg 1 olulise keskkonnamõjuga tegevuste loetelu hulka, tuleb anda eelhinnang selle kohta, kas seaduse § 6 lgs 2 toodud valdkondade tegevuste kavandamisel kaasneb oluline keskkonnamõju. KeHJS § 6 lg 2 p 10 alusel ning § 6 lõike 4 alusel kehtestatud määruse „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu“ § 13 lg 2 alusel tuleb eelhinnang koostata infrastruktuuri ehitamise valdkonnas, kui tegu on ühisveevärgi ja - kanalisatsiooni, bussi- ja autoparkide, elurajooni, staadioni, haigla, ülikooli, vangla, kaubanduskeskuse ning muude samalaadsete projektide arendamisega. 19 elamumaa krundi kavandamist võib liigitada elurajooni kavandamiseks.

Keskkonnamõju strateegilise hindamise vajalikkust hinnati KeHJS § 33 lõigete 3–5 alusel koostatud eelhinnangus. KSH eelhinnangu põhjal ei ole KSH algatamine Lepapõllu katastriüksuse ja lähiala detailplaneeringuga (algatamata) kavandatule vajalik, sest kavandatava tegevuse elluviimisel ei ole ette näha olulisi negatiivseid mõjusid planeeringuala ja lähiümbruse looduskeskkonnale, kultuurimälestistele ega inimese tervisele ja heaolule või neid on võimalik ennetada ja vähendada. Negatiivse keskkonnamõju vältimiseks on oluline järgida keskkonnakaitse ja tööohutuse nõudeid ning järgnevas kokkuvõtlikus loetelus esitatud meetmeid:

• Kaevetöödel tekkivaid jäätmeid tuleks sobivuse korral taaskasutada planeeringualal teedeehituses, maa-alade planeerimisel, täitmisel ja kujundamisel ning järele jäävat mittesobivat mineraalpinnast kasutada eelistatult elamukruntide maa-alade planeerimisel või muudel objektidel väljaspool planeeringuala.
• Ehitustööde läbiviimisel tuleb avariiolukordade tekkimise minimeerimiseks kasutada tehniliselt korras olevaid masinaid. Pinnase ja põhjavee saastumise ohu minimeerimiseks tuleb pidada kinni veeseaduses ja selle alamaktides sätestatud nõuetest, rakendada ehitustöödel keskkonnakaitse abinõusid ja pidada kinni tavapärastest ohutusnõuetest.
• Minimeerimaks veekasutusest ja reoveekäitlusest tulenevat võimalikku mõju põhja- ja pinnaveele, tuleb detailplaneeringu koostamisel lähtuda piirkonna vee-ettevõtja (AS Kovek) poolt väljastatud tehnilistest eeltingimustest.
• Sademevee käitlemisel tuleb juhinduda eeskätt veeseaduses ja selle alamaktides sätestatud nõuetest ning järgida üldprintsiipi, et sademevee käitlemise lahendused ei tohi kaasa tuua negatiivset mõju ümbritsevale maakasutusele (sh naaberkinnistutele) ega veekeskkonna seisundile. Oluline on eelistada lahendusi, mis vähendaks kõvakattega pindade osakaalu ja soodustavad sademevee pinnasesse imbumist (nt poorsed tänavakatted). Soovitatav on kasutada looduslähedasi lahendusi, mis võimaldavad sademeveest vabaneda eelkõige maastikukujundamise kaudu, vältides sademevee reostumist. Rajada sademevee kogumislahendused, mis võimaldavad sademevett kastmiseks kasutada. Arvestades, et planeeringualale ja selle naabrusesse on kavas rajada uued elamualad, tuleks kaaluda piirkonda kompleksse sademeveekanalisatsiooni rajamist.
• Tehnoseadmete (nt soojuspumbad ja ventilatsiooniseadmed) paigutamisel tuleb tagada vastavus kehtivatele müranormidele ning vältida liigsete häiringute teket naaberkinnistutel;
• Soovitatav on kõik ehitustööd, sh pinnase vedamistööd ja kaevetööd, teostada ajavahemikus kl 07.00–21.00. Hilisemal ajal tehtavate tööde puhul tuleb arvestada keskkonnaministri 16.12.2016 määruses nr 71 toodud piirväärtustega. Tekitatavat müra tuleb minimeerida ka päevasel ajal, kasutades tehniliselt korras olevaid masinaid ning vältides asjatut müra teket.
• Seadmeid, masinaid ja muid vibratsiooniallikaid tuleb paigaldada, hooldada ja kasutada sellisel viisil, et nende tekitatud vibratsioon elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ei ületa sotsiaalministri 01.10.2025 määrusega nr 54 kehtestatud piirväärtusi.
• Olenevalt ilmaoludest (kuivad perioodid, tugev tuul) võib ehtistööde ajal olla vajadus rakendada tolmu levikut vähendavaid meetmeid nagu teede niisutamine.
• Jäätmete käitlemisel tuleb lähtuda jäätmeseadusest ja Saue valla jäätmehoolduseeskirjast. Planeeringu koostamisel tuleb arvestada vajadusega soodustada jäätmete liigiti kogumist ja võimaldada ligipääs kogumismahutitele.
• Arheoloogiapärandi avastamisel tuleb lähtuda muinsuskaitseseaduse §-st 31 ning teha koostööd Muinsuskaitseametiga.
• Hooned tuleb tõhusalt soojustada ning lokaalsete küttesüsteemide kavandamisel eelistada võimalikult energiaefektiivsete kütmislahenduste (maaküte, õhkküte) kasutamist. Võimaluse korral kavandada päikeseenergia kasutamist taastuva energiaallikana (paneelide paigaldamine näiteks hoone katusele). Suure süsiniku heitkogusega hoonete konstruktsioonimaterjalid asendada võimaluse korral süsinikku siduvate materjalidega, eelkõige puiduga.
• Detailplaneeringu lahenduse koostamisel tuleb arvestada kliimamuutustega. Planeeringu koostamisel on vajalik arvestada sagenevate ja intensiivsemate sademetega ning kavandada lahendused, mis võimaldavad sademeveest vabaneda eelkõige nende tekkekohas. Hoonetes tuleb tagada efektiivsed ventilatsioonisüsteemid ja võimalus akende avamisega ruume õhutada. Soovitatav on olemasolevat kõrghaljastust maksimaalselt säilitada, mis aitab kõrge temperatuuri mõjusid leevendada.

Võttes aluseks Saue vallas Hüüru külas Lepapõllu katastriüksuse ja lähiala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnangu (koostaja Kobras OÜ, töö nr 2025-380) ning Saue valla üldplaneeringu ja selle juurde koostatud keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande, mis määratleb valla ruumilise arengu eesmärgid järgnevateks aastateks, siis Saue Vallavalitsuse seisukohalt puudub oluline keskkonnamõju ning tulenevalt keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadusest pole vajadust eraldi läbi viia keskkonnamõjude strateegilist hindamist. Detailplaneeringuga kavandatava tegevuse mõju suurus ja ruumiline ulatus ei ole ümbritsevale keskkonnale ohtlik ega ületa keskkonna vastupanu- ning taastumisvõimet. Detailplaneeringuga kavandatav tegevus ei sisalda keskkonnaohtlikke tegevusi ning keskkonnaohtlike objektide rajamist, seepärast olulisi negatiivseid mõjusid oodata ei ole. Võimalikud negatiivsed mõjurid on valdavalt ehitusaegsed ning pärast ehitustegevuse lõppu kaovad. Samuti ei ületata eeldatavalt õigusaktides kehtestatud lubatud piirväärtusi ega looduse taluvusvõimet. Võttes kasutusele vastavad meetmed on võimalik leevendada negatiivseid mõjusid ning vähendada miinimumini õnnetuste ilmnemise võimalust ehitusajal. Keskkonnamõju eelhinnangu tulemusel ei ületata kavandatava tegevusega eeldatavalt tegevuskoha keskkonnataluvust, ei põhjustata keskkonnas pöördumatuid muutusi, ega seata ohtu inimese tervist ja heaolu, kultuuripärandit ega vara. Kui detailplaneeringu edasise menetluse käigus selgub, et planeeringulahenduse väljatöötamiseks on vajalik teha täiendavaid uuringuid, analüüse, ekspertiise vms, siis tuleb Huvitatud isikul need teha ning planeeringusse lisada. Eesti põhjavee kaitstuse kaardi ja Saue valla üldplaneeringu kaardi andmetel on põhjavesi antud piirkonnas looduslikult nõrgalt kaitstud maapinnalt lähtuva punkt- või hajureostuse suhtes. Vastavalt sellele tuleb pöörata tähelepanu ehitusaegse veereostuse ohu vältimisele. Ehitustegevuse ajal peab ehitusmasinate parkimine, tankimine ja hooldus toimuma ette nähtud kõvakattega pindadel. Ehitusetegevus peab olema korraldatud selliselt, et oleks välistatud saasteainete sattumine pinna- ja põhjavette, eriti tugevatel sajuperioodidel.

Saue Vallavalitsus esitas Keskkonnaametile ning Maa-ja Ruumiametile vastavalt KeHJS § 33 lõikele 6 seisukoha andmiseks detailplaneeringu algatamise eelnõu koos detailplaneeringu eskiisettepanekuga ja detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnanguga Keskkonnaamet märkis oma .... aasta kirjaga nr ....., et ....
Maa-ja Ruumiamet märkis oma .... aasta kirjaga nr ....., et ....

Detailplaneeringu algatamise eelnõu koos korralduse lisadega saadeti arvamuse avaldamiseks ka Transpordiametile, AS Kovek-le ja Elering AS-le. Kaasatavate asutuste on Detailplaneeringu algatamise eelnõule lisatud.

Detailplaneeringu:
− koostamise algataja, koostamise korraldaja ja kehtestaja on Saue Vallavalitsus (aadress: Kütise 8, Saue linn, Saue vald, 76505, Harjumaa);
− koostaja on Kobras OÜ (aadress: Harju maakond, Tallinn, Ahtri tn 6a, 10151).

Arvestades eeltoodut ning käesoleva korralduse lahutamatuks lisaks oleva Kobras OÜ, (versioon september 2026) poolt koostatud KSH eelhinnangu ning võttes aluseks planeerimisseaduse § 124 lõiked 1-4 ja lõike 10, § 128 lõiked 1 ja 5-7, § 131 lõiked 1, 2 ja 2¹, § 139 lõike 2, KeHJS § 6 lõike 2 punktid 10 ja 22, lõige 4, § 33 lõike 2 punkti 4 ja lõiked 3-6, § 35 lõiked 3 ja 5-7, Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruse nr 224 “Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu¹ ” § 13 punkti 2, Saue Vallavolikogu 25. jaanuari 2018. aasta määruse nr 9 “Planeerimisseaduse ja ehitusseadustiku rakendamine Saue vallas“ § 4 punktid 1 ja 2, § 5 punktid 1, 8-10, Saue valla üldplaneering, Saue Vallavalitsuse ja huvitatud isiku vahel ... ... 2026. aastal sõlmitud kokkuleppe (nr.....) detailplaneeringu koostamise korraldamise osalise üleandmise kohta ja kokkuleppe detailplaneeringu realiseerimisega sh. infrastruktuuri väljaehitamisega kaasnevate kohustuste ja nende üleandmise kohta ning vara tasuta võõrandamise kohta, ... ... 2026. aastal sõlmitud võlaõigusliku lepingu (nr ...) ning võttes arvesse katastriüksuse omanike taotluse, annab Saue Vallavalitsus alljärgneva

korralduse:

1. Algatada Harju maakonnas Saue vallas Hüüru külas Lepapõllu (72501:001:1785) katastriüksuse detailplaneering, põhieesmärgiga katastriüksuste kruntideks jagamine, maa sihtotstarvete muutmiseks, ehitusõiguse määramiseks hoonete püstitamiseks ning sotsiaalmaa ja transpordimaa eraldamiseks. Ühtlasi määratakse detailplaneeringus üldised maakasutustingimused ning heakorrastuse, haljastuse, juurdepääsude, parkimise ja tehnovõrkudega varustamise põhimõtteline lahendus.
2. Detailplaneeringu koostamisel arvestada Saue valla üldplaneeringu nõuetega ning järgmiste lisanõuetega:
2.1 Üksikelamu krundile võib ette näha ühe kuni 2-korruselise elamu, kõrgusega maapinnast katuseharjani kuni 9,0 m ja 1-korruselised abihooned, kõrgusega maapinnast katuseharjani kuni 5,0 m. Krundi täisehituse protsent võib olla kuni 25%.
2.2 Ridaelamukrundile võib ette näha ühe 2-korruselise elamu, kõrgusega maapinnast katuseharjani kuni 9,0 m. Ridaelamu mahus kavandada abiruumid. Ridaelamu bokside vahele võib kavanda kuni 1,0 m kõrgusega piirde aia ja/või heki vastavalt kaasomanike omavahelistele kokkulepetele (tulenevalt Asjaõigusseadusest).
2.3 Kui planeeritava ridaelamu kütmiseks kavandatakse kasutada hoone fassaadile paigutatavaid soojuspumpade välimooduleid, tuleb need mürahäiringu minimeerimiseks paigutada kas ridaelamu tänavapoolsele küljele või arvestada muul moel häiringute vältimist naaberelamute õuealade suhtes. Vajadusel tuleb koostada müra modelleerimine.
2.4 Parkimine lahendada oma krundi piires. Parkimiskohtade planeerimisel ridaelamukruntidel tuleb arvestada ka külaliste parkimiskohtadega.
2.5 Hoonestuse rajamisel arvestada piirkonnas väljakujunenud ehituslaadiga ja sobivusega ümbritsevasse keskkonda ning arvestada olemasoleva kõrghaljastuse maksimaalse säilitamisega.
2.6 Detailplaneeringus tuleb kavandada varjumiskohtade ja/või varjendite rajamise võimalus vastavalt kehtivale hädaolukorra seadusele.
2.7 Detailplaneeringuga kavandatava asfaltbetoonkattega (asfaltbetoon min AC 16 surf, 100% tardkivi, paksusega 6 cm) juurdepääsuteed, teekatte minimaalse laiusega 5,6 m + kindlustamata peenrad 2*0,5 m koos LED-optilise tänavavalgustusega.
2.8 Detailplaneeringuga kavandada asfaltbetoonkattega (asfaltbetoon AC 8 surf 45% tardkivi, paksusega 5cm) kergliiklusteed, teekatte minimaalse laiusega 2.5 m koos LED-optilise tänavavalgustusega.
2.9 Detailplaneeringuga kavandada Mõisaniidu tee L1 (72501:001:0008) ja osaliselt ka Väljamaa tee (72601:001:1512) äärse kergliiklustee rekonstrueerimine (st ka olemasoleva tee osas vajalike ja sobilike aluskonstruktsioonide ümberehitamist lähtudes kehtivatest juhenditest ja eelkõige MTM 29.11.2024a. määrusest nr 72 „Tee ehitamise kvaliteedi nõuded“), asfalteerimine ja laiendamine asfaltbetoonkattega (asfaltbetoon AC 8 surf 45% tardkivi, paksusega 5cm), teekatte minimaalse laiusega 2.5 m + paigaldama sõidu- ja kergliiklustee vaheribale (kuni sõidutee ab katte servani) murukivi. Detailplaneeringuga kavandada Mõisaniidu tee L1 (72501:001:0008) madalamates punktides restkaevud ja maa-aluse imbtorustiku restkaevu asukohas 10 m pikkuselt.
2.10 Detailplaneeringuga kavandada jalgrajad koos aluskonstruktsioonide ja graniitsõelmetest fr0-8 mm kattega, teekatte minimaalse laiusega 2 m ning koos LED optikaga tänavavalgustusega.
2.11 Tupiktänavaid mitte kavandada.
2.12 Detailplaneeringualale kavandada sotsiaalmaa sihtotstarbega katastriüksused, kuhu tuleb kavandada mängu- ja spordiväljakud, vastavalt Detailplaneeringus ja Halduslepingus/Kokkuleppes ja selle lisas 2 sätestatule, kusjuures arvestatakse suurusjärguga 2000 EUR eluaseme kohta (mis indekseeritakse vastavalt aastapõhisele tarbijahinnaindeksile THI analoogselt sotsiaalse taristu tasule).
2.13 Detailplaneeringus kavandatud haljasalad ( sh ribapargid, pargid, kõrghaljastuse jne) tuleb rajada ajaks, millal on valminud kõik Detailplaneeringu teed ja tänavad (juurdepääsuteed, kergliiklusteed ja jalgrajad).
2.14 Detailplaneeringuga kavandatud sotsiaalmaa ja transpordimaa sihtotstarbega katastriüksused anda tasuta üle vallale.
2.15 Vallale tasuta võõrandatavate katastriüksuste üleandmiseks sõlmitakse enne Detailplaneeringu algatamist võlaõiguslik tasuta võõrandamisleping ja pärast kehtestamist sõlmitakse asjaõigusleping. Omandiõiguse üleandmise nõude tagamiseks kantakse kinnistutele eelmärge, mille kustutamiseks on vajalik Valla nõusolek. Juhul kui maaüksuste arv, suurused või paiknemine muutuvad esialgsega võrreldes oluliselt, on vaja sõlmida uus võlaõiguslik tasuta võõrandamisleping. Nii võlaõigusliku tasuta võõrandamislepingu kui ka asjaõiguslepingu sõlmimisega kaasnevad notarikulud ja riigilõivu tasub Huvitatud isik.
2.16 Kõikidele teedele ja rajatistele, mida Huvitatud isik ehitab ja Vallale üle annab, tuleb tagada garantii (teedele 5-aastane, sademevee- ja tänavavalgustuse rajatistele, mängu-ja spordiväljakutele 4-aastane garantii). Huvitatud isik kohustub esitama Vallale garantii tagatiseks krediidiasutuse või kindlustusandja garantiikirja summale, mis vastab 4% teede ja rajatiste lepingu lõplikust hinnast (koos võimalike lepingu täitmise jooksul kokku lepitud lisatöödega) koos käibemaksuga. Garantiikirja tähtaeg peab olema 1 kuu võrra pikem kui garantiiaeg. Garantiikiri peab rakenduma esimesel nõudmisel ega tohi olla tingimuslik. Garantiikirjale peab kohalduma Eesti õigus.
2.17 Veevarustus, sademevesi ja kanalisatsioon lahendada vastavalt piirkonna vee-ettevõtja AS Kovek poolt väljastatud tehnilistele tingimustele.
2.18 Planeeringuga anda tuletõrje veevarustuse ja sademevee ärajuhtimise lahendus, samuti sademevee kasutamise lahendused kastmisvee tarbeks.
2.19 Huvitatud isik on nõustunud ja kohustub omal kulul liituma ühisveevärgi ja kanalisatsiooniga (edaspidi ÜVK) ning lahendama Detailplaneeringuala ÜVK-ga liitumiseks veevarustuse ja kanalisatsiooni lähima liitumispunktini, ehitades välja vee- ja kanalisatsioonitrassid eelvooluni. ÜVK-ga liitumine on katastriüksuse kruntimise ja ehitusloa väljastamise eeltingimuseks, enne ÜVK-ga liitumist kinnistut lahti ei krundita. Veega varustamiseks ei ole lubatud kasutada lokaalseid (puur)kaeve ning ei ole lubatud kasutada reovee kogumiseks kogumismahuteid.
2.20 Huvitatud isik on teadlik, et piirkonnas saadaval olev vaba veeressurss ei võimalda selle kasutamist kastmiseks ega muudeks välitegevusteks. Planeeringuga tuleb ette näha kastmisvee tarbeks sademeveest toidetavad maa-alused mahutid 1 tk iga elamuühiku juurde (ligi 10 m³) ja lahendada torustike tööprojekti mahus.
2.21 Huvitatud isik on teadlik, et Detailplaneeringu ala veevarustuse tagamine eeldab Hüüru ja Vatsla veetorustiku ühendamist ja veetöötlusjaamade (VTJ) veeandvuse suurendamist. Tööde vajadus tuleb detailplaneeringu seletuskirjas selgesõnaliselt ära nimetada. Tõenäolised veetöötlusjaama tööd sisaldavad teise astme pumpade ja sagedusmuundurite (viimased vajaduse korral) vahetamist võimsamate vastu, veefiltrite võimsuse suurendamist ning süvaveepumpade vahetamist võimsamate vastu (vajadusel koos sagedusmuunduritega). Detailplaneeringuala omanikul tuleb arvestada rahalise osalemisega nimetatud veetorutike ühendamises ja VTJ tehtavates töödes.
2.22 Huvitatud isik on teadlik, et Detailplaneeringuala reovee kogus on formaalselt AS-i Tallinna Vesi ja AS Kovek kokku lepitud liitumispunktis Harku alevikus lepinguga katmata. Käesolevaks hetkeks on AS Tallinna Vesi väljendanud põhimõttelist nõusolekut suurendada ööpäevast kogust tingimusel, et hetkelist kogust (15 l/sek) ei ületata. Täiendava reoveemahu saamine võib kaasa tuua planeeringuala arendajale kohustuse tasuda kanalisatsiooni liitumistasu. AS Kovek ja Saue vald on alustanud tegevusi reovee lubatud koguse suurendamiseks, kuid käesolevate tehniliste tingimuste väljastamise hetkel puudub lõplik selgus selle võimaluste ja maksumuse kohta. Seetõttu tuleb arvestada, et käesoleva detailplaneeringu kehtestamine on võimalik üksnes siis, kui ööpäevast vastuvõetava reovee kogust Harkus AS-i Tallinna Vesi poolt on vajalikul määral suurendatud. Seetõttu tuleb asjast huvitatud isikul arvestada kulutustega täiendava reoveemahu saamiseks (puhvermahutid, reovee mõõdukaev jm). Planeeritava reoveepumpla juurde näha ette puhvermahuti, mille kasutatav maht võrdub ööpäevase planeeringuala reovee kogusega.
2.23 Kõikidele kinnistut läbivatele või paiknevatele tehnovõrkudele seada vajalikud notariaalsed servituudid võrguvaldajate kasuks.
2.24 Kui detailplaneeringu koostamise käigus selgub, et planeeringulahenduse väljatöötamiseks on vajalik teha täiendavaid uuringuid, analüüse, ekspertiise vms, siis tuleb need teha ning planeeringusse lisada.
2.25 Detailplaneeringu koostamisel teha koostööd järgmiste asutustega ning arvestada nende poolt saadetud seisukohtadega: Keskkonnaamet, Maa- ja Ruumiamet, Transpordiamet, Elering AS ja Kovek AS. Lisakooskõlastuste vajaduse määrab Saue Vallavalitsus esitatud eskiislahenduse alusel;
2.26 Kooskõlastuste vajaduse määrab Saue Vallavalitsus esitatud eskiislahenduse alusel.
2.27 Detailplaneeringu algatamine tähendab, et planeeringu koostamisele tuleb asuda.
3. Jätta Hüüru küla Lepapõllu katastriüksuse detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine algatamata, kuna eelhinnangu põhjal (lisa 2) eeldatav oluline keskkonnamõju puudub.
4. Saue Vallavalitsuse planeeringute spetsialistil või teda asendaval isikul teavitada detailplaneeringu algatamisest ajalehtedes Postimees ja Saue Valdur, Saue valla veebilehel ning väljaandes Ametlikud Teadaanded.
5. Saue Vallavalitsusel on õigus lõpetada algatatud detailplaneeringu menetlus ning tunnistada kehtetuks käesolev korraldus, kui hiljemalt kahe aasta jooksul alates korralduse vastuvõtmisest ei ole detailplaneeringu algatamist taotlenud isik või muu detailplaneeringu kehtestamisest huvitatud isik esitanud Saue Vallavalitsusele detailplaneeringu vastuvõtmiseks vajalikku dokumentatsiooni.
6. Detailplaneeringu algatamine on menetlustoiming, millega ei teki huvitatud isikule õigustatud ootust, et vallavalitsus detailplaneeringu vastu võtab või kehtestab. Menetlustoimingud on vaidlustatavad koos haldusaktiga (planeeringu vastuvõtmine või kehtestamine).

(allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt)
Andres Laisk Kirsti Saar
vallavanem vallasekretär

Lepapõllu DP_kaasatavad asutused (arvamuse küsimine).asice

Digiallkirjad

Allkirjade kehtivust ei ole kontrollitud.

KAILI TUULIK PNOEE-48608310299 2026-10-07 11:26:18

Lepapõllu DP_kaasatavad asutused arvamuse küsimine.pdf

Saue Vallavalitsus Registrikood 77000430 ak EE021700017001821116 Luminor Bank Kütise 8 / Saue linn / Saue vald / 76505 Harju maakond / EESTI ak EE097700771000592478 LHV Pank tel +372 679 0180 / [email protected] / www.sauevald.ee ak EE532200001120155821 Swedbank ak EE781010220028782015 SEB Pank

Keskkonnaamet

Maa- ja Ruumiamet

Transpordiamet

Elering AS

Kovek AS

7.10.2026 nr 5-5/7804

Seisukoha küsimine

Esitame keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse

§ 33 lõike 6 alusel seisukoha andmiseks Saue vallas Hüüru külas Lepapõllu katastriüksuse

detailplaneeringu koostamise algatamise ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata

jätmise korralduse eelnõu.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Kaili Tuulik

Planeeringute koordinaator

Lisad:

1. Detailplaneeringu koostamise algatamise ja keskkonnamõju strateegilise hindamise

algatamata jätmise korralduse eelnõu

2. Korralduse lisa 1

3. Korralduse lisa 2

2 (2)

Kaili Tuulik

+372 5193 0660 [email protected]

Lisa 1 eskiisettepanek (põhijoonis).pdf

Mõisaniidu tee 15

72701:001:0740

72 50

1: 00

08 M

õi sa

ni id

u te

e L1

72501:001:0468 Väljamaa tee 2

72501:001:0472 Väljamaa tee 1

72702:007:0120

72702:007:0140

72702:007:0170

72702:007:0190

72601:001:1046 Talvikese tee 1

72601:001:1504

72601:001:1505 Mõisaniidu tee 17

72501:001:1785 Lepapõllu

72701:001:0724 Vatsla tee 7

Vatsla tee 3

72701:001:1130 Kodasema tee L5

72701:001:1188 Vatsla tee L6

72701:001:1977 Mare

Vatslaveere AÜ 12

72702:007:0130 Vatslaveere AÜ 13

Vatslaveere AÜ 14

72702:007:0150 Vatslaveere AÜ 15

72702:007:0160 Vatslaveere AÜ 16

Vatslaveere AÜ 17

72702:007:0180 Vatslaveere AÜ 18

Vatslaveere AÜ 19

4

72501:001:1784 Vatsla tee 5

2,5 0,8

14

2

4

2,5 5,6

POS 23 3 214 m²

ER

POS 9 1 509 m²

EP

POS 4 1 170 m²

LT

POS 2 1 478 m²

LT

POS 14 1 626 m²

EP

POS 25 4 099 m²

ER

POS 18 1 715 m²

EP

POS 19 1 562 m²

EP

POS 20 1 716 m²

EP

POS 22 1 944 m²

EP

POS 16 1 689 m²

EP

POS 15 1 716 m²

EP

POS 21 1 661 m²

EP

POS 17 1 606 m²

EP

POS 7 1 534 m²

EP

POS 10 1 541 m²

EP

POS 8 1 531 m²

EP

POS 1 11 031 m²

HP

POS 3 6 171 m²

HP

POS 13 1 873 m²

EP

POS 5 7 131 m²

HP

POS 11 1 698 m²

EP

POS 6 1 622 m²

EP

POS 12 5 335 m²

LT

POS 24 4 030 m²

30.09.2026 1 1 1:1000 A2

Priit Paalo

Kadri Kattai

SMARTBROKER OÜ

LEPAPÕLLU KATASTRIÜKSUSE JA LÄHIALA DETAILPLANEERING

ESKIIS

planeeritud krundipiir

sõidukite juurdepääs planeeringualale

TINGMÄRGID

olemasolev katastriüksus

lubatud juurdepääs krundile

planeeritud kergliiklustee

planeeritud sõidutee

planeeritud lume lükkamise ala (piirete rajamise keeld)

planeeritud haljasala

elektri õhuliini kaitsevöönd

Märkused: 1. Joonise alusplaanina on kasutatud Maa-ameti geoportaali ortofotot. 2. Naabruses paikneva Mare maaüksuse osas on joonise alusplaanina kasutatud K-Projekt OÜ poolt 2023. aastal

koostatud Mare ja Karjavälja kinnistute detailplaneeringu põhijoonise eskiisi. 3. KOV-i projekteeritava kergliiklustee osas on lähtutud Partner Insenerid OÜ tööst nr P6-26. 4. Joonise mõõdud on antud meetrites.

olemasolev veehaarde hooldus- ala või sanitaarkaitseala

HARJUMAA, SAUE VALD, HÜÜRU KÜLA, LEPAPÕLLU

SAUE VALLAVALITSUS

2025-272

0 20 50 100 m10

Krundi kasutamise sihtotstarbed: EP - üksikelamu maa ER - ridaelamu maa HP - haljasala maa LT - tee ja tänava maa

Haljasala osakaal: Planeeringuala pindala on 70 204 m². Haljasala osakaalu arvestatakse 70 204 - 17 950 (elektri õhuliini kaitsevööndi alla jääv osa*) = 52 254 m²-lt. 20% arvestatavast pindalast on 10 451 m². Planeeringuga on arvestatud haljasalaks: 3 394* + 7 131 = 10 525 m². *kruntide POS 1 ja POS 3 osas ei arvestata haljasala pindala hulka elektri õhuliini kaitsevööndi alla jäävat osa (13 808 m²).

planeeritud hoonestusala

illustreeriv ridaelamu / üksikelamu asukoht

Alusandmed

Planeeringuga kavandatu

olemasolev / illustreeriv kõrghaljastus

planeeritud jalgrada

PLANEERINGUALA NÄITAJATE TABEL

KRUNTIDE KASUTAMISE TINGIMUSTE JA MAAKASUTUSE BILANSI TABEL

võimalik mängu- ja spordiväljaku asukoht

KOV-i projekteeritav kergliiklustee

planeeritud võimalik ülekäik

planeeritud murukivi

olemasolev kergliiklustee

olemasolev sõidutee

Lisa 2 KSHEH teabedokument.asice

Digiallkirjad

Allkirjade kehtivust ei ole kontrollitud.

MARGIT LILLEMA PNOEE-48707152731 2026-09-30 10:45:19

NOEELA KULM PNOEE-48501012749 2026-09-30 10:51:13

ERKI KÕND PNOEE-38403222726 2026-09-30 11:32:11

2026.09.30_Lepapõllu_DP_eelhinnang.pdf

TÖÖ NR 2025-380

Juhataja: Erki Kõnd

Projektijuht, keskkonnaekspert: Noeela Kulm

Vastutav täitja, keskkonnaekspert: Margit Lillema

Kontrollija: Ene Kõnd

Objekti asukoht: Harju maakond, Saue vald, Hüüru küla, Lepapõllu (72501:001:1785)

X= 6583974, Y= 530459

LEPAPÕLLU KATASTRIÜKSUSE JA LÄHIALA

DETAILPLANEERINGU (ALGATAMATA)

KESKKONNAMÕJU STRATEEGILISE HINDAMISE

EELHINNANG

Detsember 2025, täiendatud

september 2026

Tellija: SmartBroker OÜ

Kobras OÜ

Registrikood 10171636

[email protected]

Lepapõllu katastriüksuse ja lähiala detailplaneeringu (algatamata) keskkonnamõju

strateegilise hindamise eelhinnang

Töö nr 2025-380 .

.

Aadress: Harju maakond, Saue vald, Hüüru küla, Lepapõllu (72501:001:1785)

Koostaja: Kobras OÜ 2 / 38

ÜLDINFO

TÖÖ NIMETUS: Lepapõllu katastriüksuse ja lähiala detailplaneeringu (algatamata)

keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang

OBJEKTI ASUKOHT: Harju maakond, Saue vald, Hüüru küla, Lepapõllu (72501:001:1785)

TÖÖ EESMÄRK: Keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnangu läbiviimine

kavandatavale detailplaneeringule

TÖÖ LIIK: Keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang

TÖÖ TELLIJA: SmartBroker OÜ

Registrikood 14700439

Tartu maakond, Tartu linn, Tartu linn, Soola tn 3, 51004

Kontaktisik: Sander Rikken

Tel +372 5693 8128

[email protected]

TÖÖ TÄITJA: Kobras OÜ

Registrikood 10171636

Riia 35, 50410 Tartu

Tel +372 5665 1909

http://www.kobras.ee

Eksperdid: Margit Lillema – keskkonnaekspert, vastutav täitja

[email protected]

Noeela Kulm – projektijuht, keskkonnaekspert (KMH litsents nr KMH0159)

Urmas Uri – geoloog, keskkonnaekspert (KMH litsents KMH0046)

Tanel Mäger – geoloog

Kontrollija: Ene Kõnd – kontrollija

Lepapõllu katastriüksuse ja lähiala detailplaneeringu (algatamata) keskkonnamõju

strateegilise hindamise eelhinnang

Töö nr 2025-380 .

.

Aadress: Harju maakond, Saue vald, Hüüru küla, Lepapõllu (72501:001:1785)

Koostaja: Kobras OÜ 3 / 38

Kobras OÜ litsentsid / tegevusload:

1. Keskkonnamõju hindamise tegevuslitsentsid:

KMH0046 Urmas Uri; KMH0159 Noeela Kulm.

2. Keskkonnamõju strateegilise hindamise juhteksperdid:

Urmas Uri; Teele Nigola.

3. Hüdrogeoloogiliste tööde tegevusluba nr 379:

Hüdrogeoloogilised uuringud; Hüdrogeoloogiline kaardistamine.

4. Maakorraldustööde tegevuslitsents nr 635 MA-k.

5. MTR-i majandustegevusteated:

• Ehitusuuringud EG10171636-0001;

• Ehitusprojekti ekspertiis EK10171636-0002;

• Omanikujärelevalve EO10171636-0001;

• Projekteerimine EP10171636-0001;

• Muinsuskaitse E 377/2008.

6. Maaparandusalal Tegutsevate Ettevõtjate Registri (MATER) registreeringud:

• Maaparandussüsteemi omanikujärelevalve MO0010-00;

• Maaparandussüsteemi projekteerimine MP0010-00;

• Maaparanduse uurimistöö MU0010-00;

• Maaparanduse ekspertiis MK0010-00.

7. Muinsuskaitseameti pädevustunnistus PT 606/2012:

Mälestise liigid: ehitismälestis, ajaloomälestis, maailmapärandi objektil asuv ehitis.

Tööde liik: konserveerimise ja restaureerimise projektide koostamine, konserveerimis- ja

restaureerimistööde tegevuskavade koostamine maastikuarhitektuuri valdkonnas, muinsuskaitseline

järelevalve, planeeringu muinsuskaitse eritingimuste koostamine, uuringud ja uuringu tegevuskavade

koostamine.

8. Veeuuringut teostava proovivõtja atesteerimistunnistus (reoveesettest, pinnaveest, põhjaveest, heit- ja

reoveest proovivõtmine) Noeela Kulm - Nr 2074/22, Tanel Mäger – Nr 2075/22.

9. Kutsetunnistused:

• Diplomeeritud mäeinsener, tase 7, kutsetunnistus nr 176863 – Tanel Mäger;

• Volitatud hüdrotehnikainsener, tase 8, kutsetunnistus nr 167534 – Erki Kõnd;

• Volitatud hüdrotehnikainsener, tase 8, kutsetunnistus nr 131647 – Oleg Sosnovski;

• Volitatud hüdrotehnikainsener, tase 8, kutsetunnistus nr 180897 – Martin Võru;

• Diplomeeritud hüdrotehnikainsener, tase 7, kutsetunnistus nr 167600 – Ervin R. Piirsalu;

• Diplomeeritud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 7, kutse nr E000482 – Ervin R. Piirsalu;

• Volitatud maastikuarhitekt, tase 7, kutsetunnistus nr 204983 – Teele Nigola;

• Volitatud maastikuarhitekt, tase 7, kutsetunnistus nr 219417 – Kadri Kattai;

• Volitatud maastikuarhitekt, tase 7, kutsetunnistus nr 222980 – Priit Paalo;

• Ruumilise keskkonna planeerija, tase 7, kutsetunnistus 176300 – Teele Nigola;

• Geodeesiainsener, tase 7, kutsetunnistus nr 194138 – Ivo Maasik;

• Geodeesiainsener, tase 7, kutsetunnistus nr 194147– Marek Maaring;

• Maakorraldaja, tase 6, kutsetunnistus nr 202806 – Ivo Maasik;

• Markšeider, tase 6, kutsetunnistus nr 197275 – Ivo Maasik;

• Puurija, tase 3, kutsetunnistus nr 114525 – Peeter Lillak;

• Puurmeister, tase 5, kutsetunnistus nr 150111 – Peeter Lillak;

• Puittaimede hindaja, tase 5, kutsetunnistus nr 202712 – Kreete Lääne;

• Geodeet, tase 6, kutsetunnistus nr 213931 – Meelis Aro.

Lepapõllu katastriüksuse ja lähiala detailplaneeringu (algatamata) keskkonnamõju

strateegilise hindamise eelhinnang

Töö nr 2025-380 .

.

Aadress: Harju maakond, Saue vald, Hüüru küla, Lepapõllu (72501:001:1785)

Koostaja: Kobras OÜ 4 / 38

SISUKORD

1. SISSEJUHATUS ......................................................................................................................................................... 5

2. DETAILPLANEERINGU ISELOOM, SISU JA MAHT .............................................................................................. 6

2.1. PLANEERINGUALA ASUKOHT ........................................................................................................................................................... 6

2.2. KAVANDATAVA TEGEVUSE KIRJELDUS ............................................................................................................................................. 9

2.3. RESSURSSIDE, SH LOODUSVARADE JA ENERGIA KASUTAMINE ................................................................................................... 11

2.4. TEGEVUSEGA KAASNEVAD HEITED VETTE, PINNASESSE JA ÕHKU ............................................................................................... 11

2.5. TEGEVUSEGA KAASNEVATE OHU-, AVARIIOLUKORDADE, SUURÕNNETUSTE VÕI KATASTROOFIDE ESINEMISE VÕIMALIKKUS12

2.6. DETAILPLANEERINGU ASJAKOHASUS JA OLULISUS KESKKONNAKAALUTLUSTE INTEGREERIMISEL TEISTESSE

VALDKONDADESSE .................................................................................................................................................................................. 13

2.7. DETAILPLANEERINGU ELLUVIIMISEGA SEOTUD KESKKONNAPROBLEEMID ................................................................................. 13

2.8. DETAILPLANEERINGU TÄHTSUS EUROOPA LIIDU KESKKONNAALASTE ÕIGUSAKTIDE NÕUETE ÜLEVÕTMISEL ........................ 13

3. SEOS ASJAKOHASTE STRATEEGILISTE PLANEERIMISDOKUMENTIDEGA .................................................... 13

3.1. HARJU MAAKONNAPLANEERING ................................................................................................................................................... 13

3.2. SAUE VALLA ÜLDPLANEERING ........................................................................................................................................................ 13

3.3. DETAILPLANEERINGUD ................................................................................................................................................................... 14

4. DETAILPLANEERINGU ELLUVIIMISEGA EELDATAVALT MÕJUTATAVA KESKKONNA KIRJELDUS ........... 15

4.1. ASUSTUS JA MAAKASUTUS ............................................................................................................................................................ 15

4.2. MAASTIK JA TAIMESTIK .................................................................................................................................................................. 16

4.3. MULLASTIK, GEOLOOGIA JA HÜDROGEOLOOGIA ......................................................................................................................... 16

4.4. PINNAVESI ....................................................................................................................................................................................... 17

4.5. KAITSEALUSED LOODUSOBJEKTID, SH NATURA 2000 VÕRGUSTIKU ALAD ............................................................................... 18

4.6. KULTUURIPÄRAND .......................................................................................................................................................................... 19

4.7. KESKKONNA VASTUPANUVÕIME ................................................................................................................................................... 19

5. HINNANG KESKKONNAMÕJU OLULISUSELE JA KESKKONNAPROBLEEMID .............................................. 19

5.1. MÕJUALA RUUMILINE ULATUS JA MÕJUTATAV ELANIKKOND .................................................................................................... 19

5.2. MÕJU MAAKASUTUSELE ................................................................................................................................................................. 20

5.3. MÕJU MAAVARADE VARUDELE ..................................................................................................................................................... 20

5.4. MÕJU PINNASELE JA MULLASTIKULE ............................................................................................................................................. 20

5.5. MÕJU PINNA- JA PÕHJAVEELE ...................................................................................................................................................... 21

5.6. MÕJU ROHELISELE VÕRGUSTIKULE ................................................................................................................................................ 24

5.7. MÕJU LOODUSVÄÄRTUSTELE JA KAITSTAVATELE LOODUSOBJEKTIDELE (SH NATURA 2000 ALADELE) ................................. 24

5.8. MÕJU INIMESTE TERVISELE JA HEAOLULE ..................................................................................................................................... 25

5.9. MÕJU KULTUURIVÄÄRTUSTELE ...................................................................................................................................................... 30

5.10. TEKKIVAD JÄÄTMED NING NENDE KÄITLEMINE ......................................................................................................................... 30

5.11. KLIIMAMUUTUSED JA NENDEGA KOHANEMINE ......................................................................................................................... 31

5.12. ASJAKOHASTE SUURÕNNETUSTE JA KATASTROOFIDE OHT ...................................................................................................... 32

5.13. PIIRIÜLENE MÕJU .......................................................................................................................................................................... 32

5.14. KUMULATIIVNE MÕJU .................................................................................................................................................................. 32

6. EELHINNANGU KOKKUVÕTE JA JÄRELDUS ..................................................................................................... 32

7. KASUTATUD KIRJANDUS .................................................................................................................................... 37

Lepapõllu katastriüksuse ja lähiala detailplaneeringu (algatamata) keskkonnamõju

strateegilise hindamise eelhinnang

Töö nr 2025-380 .

.

Aadress: Harju maakond, Saue vald, Hüüru küla, Lepapõllu (72501:001:1785)

Koostaja: Kobras OÜ 5 / 38

1.SISSEJUHATUS

Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (vastu võetud 22.02.2005, edaspidi KeHJS)

§ 32 kohaselt on keskkonnamõju strateegiline hindamine (edaspidi KSH) strateegilise planeerimisdokumendi

elluviimisega kaasneva olulise keskkonnamõju tuvastamiseks, alternatiivsete võimaluste väljaselgitamiseks ning

ebasoodsat mõju leevendavate meetmete leidmiseks korraldatav hindamine.

KeHJS § 21 kohaselt on keskkonnamõju kavandatava tegevusega või strateegilise planeerimisdokumendi

elluviimisega eeldatavalt kaasnev vahetu või kaudne mõju keskkonnale, inimese tervisele ja heaolule,

kultuuripärandile või varale. KeHJS § 22 kohaselt on keskkonnamõju oluline, kui see võib eeldatavalt ületada

mõjuala keskkonnataluvust, põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi või seada ohtu inimese tervise ja

heaolu, kultuuripärandi või vara. KeHJS § 31 kohaselt on keskkonnamõju hindamise eesmärk anda tegevusloa

andjale teavet kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiivsete võimalustega kaasneva olulise

keskkonnamõju kohta ning kavandatavaks tegevuseks sobivaima lahendusvariandi valikuks, millega on

võimalik vältida või vähendada ebasoodsat mõju keskkonnale ning edendada säästvat arengut.

KeHJS § 34 lg 2 kohaselt algatab või jätab KSH algatamata strateegilise planeerimisdokumendi koostamise

algataja, kelleks planeerimisseaduse (vastu võetud 28.01.2015, edaspidi PlanS) § 128 lg 1 alusel on

detailplaneeringu korral kohalik omavalitsus (Saue Vallavalitsus või Vallavolikogu).

KeHJS § 33 lg 2 p 4 kohaselt tuleb KSH algatamise vajalikkust kaaluda ja anda selle kohta eelhinnang, kui

koostatakse detailplaneering, millega kavandatakse KeHJS § 6 lõikes 2 nimetatud valdkonda kuuluvat ja § 6

lõike 4 alusel kehtestatud määruses nimetatud tegevust. Keskkonnaministri 29.08.2005 määruse nr 224

„Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud

loetelu“ § 13 nimetab infrastruktuuri ehitamise valdkonda kuuluvad tegevused, mille korral tuleb anda

keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, sh ka elurajooni arendamine. Omavalitus on

detailplaneeringu koostajat teavitanud, et enne detailplaneeringu algatamist on vaja koostada KSH eelhinnang.

KSH eelhindamine on läbi viidud vastavalt KeHJS § 33 lõikele 3–5, lähtudes seejuures Eesti Vabariigis kehtivatest

õigusaktidest ja heast tavast.

Tulenevalt KeHJS § 33 lõikest 6 peab KSH vajalikkuse üle otsustamisel enne otsuse tegemist küsima seisukohta

kõigilt asjaomastelt asutustelt (täpsustatud KeHJS § 23), edastades neile seisukoha võtmiseks KeHJS § 33 lg 3

punktis 1 ja 2 ning lõikes 4 ja 5 nimetatud kriteeriumide alusel tehtud otsuse eelnõu.

Töö eesmärgiks on Lepapõllu katastriüksuse ja lähiala detailplaneeringuga (algatamata) kavandatavale

tegevusele KSH eelhinnangu koostamine, selgitamaks välja KSH algatamise ja läbiviimise vajalikkus.

KSH eelhinnang koostati Kobras OÜ poolt 29.12.2025 koostatud algatamiseelse eskiisjoonise alusel. Seoses

eskiisjoonises tehtud muudatustega (seisuga 30.09.2026; joonis 3) on KSH eelhinnangut täiendatud

kavandatava tegevuse kirjelduse ning AS Kovek poolt väljastatud tehniliste eeltingimuste osas. Lisaks on

kaitsealuste loodusobjektide osas ajakohastatud Eesti Looduse Infosüsteemi (edaspidi EELIS) andmeid ning

viidud eelhinnang kooskõlla vahepeal muutunud õigusaktidega. Tehtud muudatused ei mõjuta KSH

eelhinnangus esitatud järeldusi.

Lepapõllu katastriüksuse ja lähiala detailplaneeringu (algatamata) keskkonnamõju

strateegilise hindamise eelhinnang

Töö nr 2025-380 .

.

Aadress: Harju maakond, Saue vald, Hüüru küla, Lepapõllu (72501:001:1785)

Koostaja: Kobras OÜ 6 / 38

2.DETAILPLANEERINGU ISELOOM, SISU JA MAHT

2.1.PLANEERINGUALA ASUKOHT

Detailplaneeringu ala (edaspidi ka planeeringuala) asub Harju maakonnas Saue vallas Hüüru külas Lepapõllu

(kü tunnus 72501:001:1785) katastriüksusel (joonis 1 ja 2). Planeeringuala suurus on 70 204 m2.

Praeguses olukorras on ala hoonestamata, kuid alale jääb üks rajatis (varemed, millele on ehitatud ajutine

varikatus). Planeeringuala läbib jalgrada. Ala lõunaosas paikneb haritav maa, põhjaosas leidub põõsaid,

üksikuid puid ja puude gruppe. Idaosas asub metsatukk, mille põhiosa paikneb naaberkinnistul (Mare, kü

tunnus 72701:001:1977). Planeeringualast põhja, kirde, lõuna, lääne ja loode suunas asetsevad olemasolevad

elamud. Planeeringualaga seotud ja otseselt piirnevate katastriüksuste teave on esitatud tabelis 1. Ehkki

planeeringuala ümbruses leidub veel rohumaid, on tegemist kiiresti areneva elamupiirkonnaga, kuhu nähakse

ette uute elamualade kavandamine.

Joonis 1. Planeeringuala asukoht (aluskaart: Maa- ja Ruumiamet, 12.12.2025)

Lepapõllu katastriüksuse ja lähiala detailplaneeringu (algatamata) keskkonnamõju

strateegilise hindamise eelhinnang

Töö nr 2025-380 .

.

Aadress: Harju maakond, Saue vald, Hüüru küla, Lepapõllu (72501:001:1785)

Koostaja: Kobras OÜ 7 / 38

Joonis 2. Planeeringuala ja lähiümbrus (Maa- ja Ruumiamet, 16.12.2025)

Lepapõllu katastriüksuse ja lähiala detailplaneeringu (algatamata) keskkonnamõju strateegilise

hindamise eelhinnang

Töö nr 2025-380

Aadress: Harju maakond, Saue vald, Hüüru küla, Lepapõllu (72501:001:1785)

Koostaja: Kobras OÜ 8 / 38

Tabel 1. Ülevaade planeeringualaga seotud ja otseselt piirnevatest katastriüksustest (Maa- ja Ruumiamet, 17.12.2025)

Lähiaadress Katastritunnus Omandivorm Maa sihtotstarve

Kõlvikuline koosseis (m2)

Kogu

pindala

(m2)

Haritav maa

(m2)

Looduslik

rohumaa

(m2)

Metsamaa

(m2)

Õuemaa

(m2)

Muu maa

(m2)

Lepapõllu 72501:001:1785 Eraomand Maatulundusmaa 100% 26 141 29 296 9601 5166 70 204

Vatsla tee 7 72701:001:0724 Eraomand Elamumaa 100% 431 3675 896 5002

Vatsla tee 5 72501:001:1784 Eraomand Elamumaa 100% 388 7413 1372 9173

Mare 72701:001:1977 Eraomand Maatulundusmaa 100% 75 589 28 141 16 281 33 521 153 532

Kesa 72701:001:0094 Eraomand Maatulundusmaa 100% 75 323 70 33 75 426

Kodasema tee L5 72701:001:1130 Munitsipaalomand Transpordimaa 100% 3528 232 483 3185 7428

Talvikese tee 1 72601:001:1046 Munitsipaalomand Üldkasutatav maa 100% 7559 7559

Mõisaniidu tee L1 72501:001:0008 Munitsipaalomand Transpordimaa 100% 81 986 1955 3022

Väljamaa tee 72601:001:1512 Munitsipaalomand Transpordimaa 100% 507 477 4308 8423 13 715

Lepapõllu katastriüksuse ja lähiala detailplaneeringu (algatamata) keskkonnamõju

strateegilise hindamise eelhinnang

Töö nr 2025-380

.

Aadress: Harju maakond, Saue vald, Hüüru küla, Lepapõllu (72501:001:1785)

Koostaja: Kobras OÜ 9 / 38

2.2.KAVANDATAVA TEGEVUSE KIRJELDUS

Detailplaneeringu eesmärgiks on maakasutus- ja ehitustingimuste seadmine üksik- ja ridaelamute kruntide

moodustamiseks, sh liikluskorralduse ning haljastuse ja heakorrastuse põhimõtete määramine.

Detailplaneeringu algatamiseelse eskiisi (seisuga 30.09.2026) kohaselt kavandatakse Lepapõllu katastriüksusele

16 üksikelamu maa krunti, kolm ridaelamumaa krunti, kolm haljasala maa krunti ning kolm tee ja tänava maa

krunti (joonis 3). Alale kavandatakse üks nelja boksiga ning kaks viie boksiga ridaelamut, kokku 14

ridaelamuboksi. Kavandatav maakasutuse bilanss üksikelamu maa kruntide puhul on 38%, ridaelamu maa

kruntide puhul 16%, tee ja tänava maa kruntidel 11% ning haljasala maal 35%. Kahe viimatinimetatud

maakasutuse puhul kruntidele hoonestusõigust ei määrata.

Olemasolevad kommunikatsioonide liitumised (elekter, vesi, kanalisatsioon, side, gaas) alal puuduvad, kuid

planeeringualast põhja ja lääne suunas asuvate teedega (Kodasema tee ja Mõisaniidu tee) paralleelselt kulgeb

maa-alune vee ja kanalisatsiooni survetorustik. Planeeringuala veevarustus ja kanalisatsioon plaanitakse liita

kohaliku ühisveevärgi ja -kanalisatsioonisüsteemiga. AS Kovek poolt 02.07.2026 väljastatud tehniliste

eeltingimuste kohaselt ei võimalda piirkonnas saadaval olev vaba veeressurss selle kasutamist kastmiseks ega

muudeks välitegevusteks, mistõttu tuleb planeeringuga näha kastmisvee tarbeks ette sademeveest toidetavad

maa-alused mahutid (üks ligi 10 m³ mahuti iga elamuühiku juurde). Sademe- ja drenaaživee kinnistutelt

ärajuhtimine on võimalik olemasolevate kraavide ja projekteeritavate drenaažitorustike kaudu. Tuletõrje

veevarustus tuleb tagada nõuetele vastava mahuga mahutitega.

Ala läbib Harku-Tabasalu elektriõhuliin 35-110kV (kõrgepingeliin). Olemasolev juurdepääs on Kodasema teelt

(nr 7270229) ja Mõisaniidu teelt (tee nr 7270391). Planeeringuala läbivana kavandatakse uus tee, mis ühendab

omavahel planeeringualast põhja poole jäävat Kodasema teed ning lõunasse jäävat Talvikese teed (tee nr

7270761) ja Väljamaa teed (tee nr 7270740). Elamuala lõunaossa on kavandatud uus tee, mis kulgeb Mõisaniidu

teelt Mare katastriüksusele (kü tunnus 72701:001:1977).

Võrreldes 29.12.2025 eskiislahendusega on 30.09.2026 koostatud eskiisjoonisel muudetud kruntide suurusi

ning täpsustatud tee- ja tänavamaa kruntide jaotust, mille tulemusel on varasema nelja krundi asemel

kavandatud kolm krunti. Samuti on Kodasema tee äärde planeeringuala piirile kavandatud jalg- ja jalgrattatee

asukoht viidud Kodasema tee vastasküljele.

Lepapõllu katastriüksuse ja lähiala detailplaneeringu (algatamata) keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang

Töö nr 2025-380

Aadress: Harju maakond, Saue vald, Hüüru küla, Lepapõllu (72501:001:1785)

Koostaja: Kobras OÜ

10 / 38

Joonis 3. Lepapõllu katastriüksuse ja lähiala detailplaneeringu algatamiseelne eskiis (Kobras OÜ, 30.09.2026)

Lepapõllu katastriüksuse ja lähiala detailplaneeringu (algatamata) keskkonnamõju

strateegilise hindamise eelhinnang

Töö nr 2025-380

Aadress: Harju maakond, Saue vald, Hüüru küla, Lepapõllu (72501:001:1785)

Koostaja: Kobras OÜ

11 / 38

2.3.RESSURSSIDE, SH LOODUSVARADE JA ENERGIA KASUTAMINE

Praeguses planeerimisprotsessi staadiumis ei ole täpne ressursside (nt kruus, liiv, puit jms) kasutus teada ja

tugineda saab ainult teiste samalaadsete arenduste analoogiale. Teada on maa kui ressursi pindalaline

hõlmatus, planeeringuala suurus on 70 204 m2. Kavandatav ehitustegevus on suhteliselt ressursimahukas.

Planeeringualal vajalikke ressursse (nt maavarasid) ei ole ja need tuleb tuua teistest piirkondadest (v.a

ehitusalalt kooritav kasvupinnas, mida saab sobivuse korral osaliselt taaskasutada).

Oluline on, et arendustegevus arvestaks säästva arengu põhimõtteid ning selle järgimist tagavaid õigusakte ja

standardeid. PlanS § 12 rõhutab vajadust soodustada varem kasutuses olnud või ebapiisavalt kasutatud alade

otstarbekamat kasutamist, käsitleda tasakaalustatult ehitatud keskkonda ja looduskeskkonda, arvestades

olemasolevast keskkonnast ning asukohast tulenevaid asjaolusid, ja eelistada võimaluse korral

keskkonnasäästlikke ja energiatõhusaid lahendusi ning soodustada taastuvenergia kasutamist.

Ehitusseadustiku (vastu võetud 11.02.2015) § 9 toob välja keskkonnasäästlikkuse põhimõtte (ehitis, ehitamine

ja ehitise kasutamine peab olema võimalikult keskkonnasäästlik, sealhulgas tuleb ehitamisel säästlikult

kasutada loodusvarasid) ning § 11 sätestab konkreetsemad ehitisele esitatavad nõuded.

Kavandataval ehitustegevusel kasutatakse masinate ja seadmetega töö tegemisel mootoriõli, kütust ja

elektrienergiat, mille täpne kulu ei ole praeguses planeerimisprotsessi staadiumis teada, kuid eeldatavalt

tagatakse nende säästlik ja sihipärane kasutus.

Planeeringuga kavandatud hoonestuse kasutuselevõtt toob kaasa veekasutuse ning elektri- ja soojusenergia

kasutamise. Elamuala kasutusega kaasneb eeldatavalt tavapärane majapidamistega seotud ressursikasutus.

Praeguses planeerimisprotsessi staadiumis ei ole ressursikasutuse täpsed lahendused ja kogused teada, kuid

eeldatavalt kasutatakse ressursse säästvalt vastavalt ettenähtud projekteerimis- ja ehitusnormidele. Ressursside

optimaalsest kasutamisest on eeldatavalt huvitatud ka arendaja, sest see on otseselt seotud rahalise

kokkuhoiuga. Ressursside säästliku kasutuse tagab muuhulgas ka vajadus koostada detailplaneering ja sellele

järgnevad ehitusprojektid, mis soodustavad ressursikasutuse paremat jälgitavust, optimaalsust ja säästlikkust.

2.4.TEGEVUSEGA KAASNEVAD HEITED VETTE, PINNASESSE JA ÕHKU

Keskkonnaseadustiku üldosa seaduse (vastu võetud 16.02.2011, edaspidi KeÜS) § 7 lg 1 kohaselt on heide õhku,

vette või pinnasesse otseselt või kaudselt väljutatav aine, organism, energia, kiirgus, vibratsioon, soojus, valgus,

lõhn või müra. KeÜS § 7 lg 3 kohaselt on keskkonna kvaliteedi piirväärtus keskkonna keemilisele, füüsikalisele

või bioloogilisele näitajale kehtestatud piirväärtus, mida ei tohi inimese tervise ja keskkonna kaitsmise huvides

ületada ning § 7 lg 4 kohaselt on saastamine heite väljutamine nii, et see põhjustab keskkonnaohu või

keskkonnariski. KeÜS § 3 lg 1 kohaselt on keskkonnahäiring inimtegevusega kaasnev vahetu või kaudne

ebasoodne mõju keskkonnale, sealhulgas keskkonna kaudu toimiv mõju inimese tervisele, heaolule või varale

või kultuuripärandile. Keskkonnahäiring on ka selline ebasoodne mõju keskkonnale, mis ei ületa arvulist normi

või mis on arvulise normiga reguleerimata. KeÜS § 3 lg 2 p 1 ja 2 põhjal eeldatakse olulise keskkonnahäiringu

tekkimist keskkonna kvaliteedi piirväärtuse ületamisel ja saastatuse põhjustamisel. KeÜS § 14 sätestatud

hoolsuskohustusest tulenevalt peab igaüks rakendama meetmeid oma tegevuse või tegevusetusega

põhjustatava keskkonnahäiringu vähendamiseks niivõrd, kuivõrd seda on mõistlik eeldada. KeÜS § 16 sätestab,

et käitaja on kohustatud rakendama vajalikke meetmeid keskkonnaohu vältimiseks ja kohaseid

ettevaatusmeetmeid keskkonnariski vähendamiseks.

Lepapõllu katastriüksuse ja lähiala detailplaneeringu (algatamata) keskkonnamõju

strateegilise hindamise eelhinnang

Töö nr 2025-380

Aadress: Harju maakond, Saue vald, Hüüru küla, Lepapõllu (72501:001:1785)

Koostaja: Kobras OÜ

12 / 38

Ehitusperioodil on kavandatu puhul heited seotud eelkõige ehitusmasinate, transpordi ja ehitusmaterjalidega.

Olenevalt olukorrast võivad planeeringualast väljuda järgmised otsesed heited: müra, vibratsioon, valgus, lõhn,

välisõhu saasteained, saasteained sademeveega.

Kasutusperioodil on heited seotud eelkõige veekasutuse, liikluse ja soojusenergia tarbimisega. Võib esineda

järgmisi heiteid: valgus (eelkõige tänavate ja hoonete välisvalgustus), müra (eelkõige alal liikuvad sõidukid,

ventilatsioon, soojus-/jahutussüsteemid, olmemüra), heide vette (eelkõige ühisveevärgi reoveepuhastist väljuv

heitvesi ja saasteained sademeveega), välisõhu saasteained (eelkõige alal liikuvate sõidukite heitgaasid ja

liiklusest tulenev tolm, jäätmetega seotud lõhn), heide pinnasesse (eelkõige teede/tänavate talihooldega

seotud ained).

Tavapäraselt on ehitustööde perioodil kaasnevate heidete mõju pigem intensiivne, kuid ajutine ja lakkab pärast

ehitustegevuse lõppu. Heited esinevad tõenäoliselt kogu kasutusperioodi vältel, kuid on pigem vähem

intensiivsed ja perioodilise (nt tänavavalgustus ja transpordist tingitud heited) või sesoonse iseloomuga (nt

teede talihoolde heide pinnasesse).

2.5.TEGEVUSEGA KAASNEVATE OHU-, AVARIIOLUKORDADE, SUURÕNNETUSTE VÕI

KATASTROOFIDE ESINEMISE VÕIMALIKKUS

Ehitusstaadiumis peab avariiolukordade tekke vältimiseks ja vähendamiseks pidama kinni töötervishoiu ja

tööohutuse seaduses (vastu võetud 16.06.1999) tööohutuse tagamiseks kehtestatud nõuetest, mille hulka

kuuluvad muuhulgas nõuded, et töökoht ja töövahendid peavad olema tehniliselt heas seisukorras ja

korrapäraselt hooldatud, kaitsevahendid ja ohutusseadised peavad olema korrapäraselt hooldatud ja

kontrollitud ning tööandja ei tohi lubada tööle asuda töötajal, kellel puuduvad vajalikud erialateadmised ja

oskused ning töötervishoiu- ja tööohutusalased teadmised.

Ohu- või avariiolukorrad (sh tulekahju ja ohtlike ainete keskkonda sattumine) võivad nii ehitustegevusel kui ka

kasutusajal eelkõige kaasneda seoses alal kasutatavate mootorsõidukite ja muude seadmetega. Välistada ei

saa ka muid olukordi, mille tulemuseks on tulekahju, ning ekstreemsetest ilmaoludest (nt tugev tuul või

sademed) põhjustatud avariiolukordi. Kavandatud hoonestuse ja teede rajamisel on kavas teha ka pinnasetöid.

Teadaolevaid tehnovõrke alal peale elektriõhuliinide ei ole, kuid ei saa välistada õnnetusi näiteks demineerimist

vajavate objektidega. Kavandatu kasutusajal võib esineda avariiolukordi ka seoses vee-, kanalisatsiooni- ja

soojavarustustrassidega.

Ohu- ja avariiolukordade tekkimist ennetab ja vähendab ka detailplaneeringu ning sellele järgnevate

ehitusprojektide koostamine. PlanS § 126 kohaselt on detailplaneeringu ülesandeks muuhulgas tehnovõrkude

ja -rajatiste võimaliku asukoha määramine, liikluskorralduse põhimõtete määramine ja ehitise ehituslike

tingimuste määramine. Ehitusseadustiku § 11 kohaselt hõlmavad ehitisele esitatavad nõuded asjakohasel juhul

ka mehaanilist vastupidavust ja stabiilsust; tuleohutust; kasutamise ohutust ja juurdepääsu, sealhulgas ehitisest

inimeste evakuatsiooni ja pääste vajadusi ning operatiivkaarti.

Suurõnnetuste või katastroofide ohtu (tekkimise piisavat tõenäosust) kavandatava tegevusega ette näha ei ole.

Kavandatav tegevus ei hõlma suurtes kogustes kemikaale, ei kavandata tegevust, mis võiks põhjustada

ulatusliku õnnetuse (nt piisavalt suure ulatusega maasikutulekahju), avarii või elutähtsa teenuse raskete

tagajärgedega või pikaajalise katkestuse.

Kemikaaliseaduse (vastu võetud 29.10.2015) mõistes on suurõnnetus ettevõtte töö kontrolli alt väljumisest

Lepapõllu katastriüksuse ja lähiala detailplaneeringu (algatamata) keskkonnamõju

strateegilise hindamise eelhinnang

Töö nr 2025-380

Aadress: Harju maakond, Saue vald, Hüüru küla, Lepapõllu (72501:001:1785)

Koostaja: Kobras OÜ

13 / 38

tingitud ohtliku kemikaali ulatuslik leke, tulekahju või plahvatus, mis kohe või tulevikus põhjustab raskeid

tagajärgi inimese elule, tervisele või keskkonnale käitise sees või väljaspool seda ning mis on seotud ühe või

mitme ohtliku kemikaaliga.

Katastroof on hädaolukorra seaduse (vastu võetud 08.02.2017) tähenduses eelkõige inimtegevusest

põhjustatud ulatuslik õnnetus või avarii või muu samasuguse mõjuga sündmus, sealhulgas elutähtsa teenuse

raskete tagajärgedega või pikaajaline katkestus.

2.6.DETAILPLANEERINGU ASJAKOHASUS JA OLULISUS KESKKONNAKAALUTLUSTE

INTEGREERIMISEL TEISTESSE VALDKONDADESSE

Detailplaneeringus tuleb määrata tingimused ehitusõiguse elluviimiseks, muuhulgas ka nõuded

keskkonnakaitseliste tingimuste täimiseks (sh haljastuse, heakorra, jäätmete käitlemise jm asjakohased

põhimõtted), millega oleks võimalik maksimaalses ulatuses arvestada looduskeskkonna kõrgetasemelist

kaitsevajadust silmas pidades.

2.7.DETAILPLANEERINGU ELLUVIIMISEGA SEOTUD KESKKONNAPROBLEEMID

Planeeringualal ei ole tegemist kõrge loodusväärtusega alaga, mille puhul esineks oht oluliste

keskkonnaprobleemide tekkimiseks. Planeeringualal on esimene aluspõhjaline põhjaveekogum maapinnalt

lähtuva reosutse eest kaitsmata, kuid arvestades kavandatava tegevuste iseloomu ei ole tavapäraste

ettevaatusabinõude järgimisel ja nõuetele vastava reoveekäitluslahenduse kavandamisel ohtu oluliste

keskkonnaprobleemide tekkimiseks.

2.8.DETAILPLANEERINGU TÄHTSUS EUROOPA LIIDU KESKKONNAALASTE ÕIGUSAKTIDE

NÕUETE ÜLEVÕTMISEL

Eelhinnangu objektiks oleva detailplaneeringuga kavandatu puhul arvestatav seos puudub.

3.SEOS ASJAKOHASTE STRATEEGILISTE PLANEERIMISDOKUMENTIDEGA

3.1.HARJU MAAKONNAPLANEERING

Harju maakonnaplaneering 2030+ on kehtestatud riigihalduse ministri 09.04.2018 käskkirjaga nr 1.1-4/78.

Maakonnaplaneeringu kohaselt ala ei jää linnalise asustusega alale. Maakonnaplaneeringu ruumiliste väärtuste

kaardi alusel ei jää kavandatava tegevuse ala rohelise võrgustiku ega väärtusliku maastiku alale.

Maakonnaplaneeringust tulenevad kitsendused ala arendamiseks puuduvad.

Kavandatu ei ole vastuolus Harju maakonnaplaneeringuga 2030+.

3.2.SAUE VALLA ÜLDPLANEERING

Kavandatava tegevuse alal kehtib Saue Vallavolikogu 28.06.2021 otsusega nr 40 kehtestatud Saue valla

üldplaneering.

Üldplaneeringu kohaselt asub kavandatava tegevuse ala tiheasustusalal ning valdavalt on tegemist pere- ja

ridaelamumaaga (joonis 4). Ala lõunaosas paikneva elektripaigaldise kaitsevööndiga hõlmatud alale ja sellega

piirnevale lõigule maakasutuse juhtotstarvet määratud ei ole. Detailplaneeringu eskiisi (seisuga 30.09.2026)

kohaselt kavandatakse elektripaigaldise kaitsevööndiga kattuvale alale tee ja tänava maa ning haljasala maa.

Planeeringuala ei jää rohelise võrgustiku, väärtusliku maastiku ega väärtusliku põllumajandusmaa alale.

Lepapõllu katastriüksuse ja lähiala detailplaneeringu (algatamata) keskkonnamõju

strateegilise hindamise eelhinnang

Töö nr 2025-380

Aadress: Harju maakond, Saue vald, Hüüru küla, Lepapõllu (72501:001:1785)

Koostaja: Kobras OÜ

14 / 38

Üldplaneeringu seletuskirja kohaselt on pere- ja ridaelamu maa üksik-, kaksik-, muu kahe korteriga elamute,

ridaelamute, suvilate või aiamajade ehitamiseks ette nähtud maa. Üldplaneeringu tingimuste kohaselt peab

tiheasustusega alale uue hoonestuse rajamisel elamualadel jalgsi liikumiseks sobiv avalik ruum (avalike ja

erateenuste osutamise alad, haljasalad, pargid, mänguväljakud, kergliiklusteed, avatud õuealad jms)

moodustama vähemalt 20% planeeritavast alast. Käesoleval juhul ei arvestata nõude täitmise kontrollimisel

planeeringuala lõunaosas paiknevat elektri õhuliini kaitsevööndiga hõlmatud ala, mille pindala on 17 950 m².

Seega on arvestuslikuks planeeringuala pindalaks 52 254 m², millest 20% moodustab 10 451 m².

Planeeringulahenduses on üldplaneeringu nõude täitmise seisukohalt arvestatud haljasalana kokku 10 525 m²

(POS 1 arvestuslik pindala 3394 m² ja POS 3 pindala 7131 m²) ehk 20,14% arvestuslikust planeeringuala

pindalast, mistõttu on üldplaneeringus sätestatud minimaalne nõue täidetud. Planeeringuga kavandatud

haljasala maa kogupindala on seejuures suurem, kuid elektri õhuliini kaitsevööndi alla jäävat osa ei ole avaliku

ruumi minimaalse osakaalu arvutamisel arvesse võetud.

Elamuala kavandamine vastab üldplaneeringu põhimõtetele ning detailplaneeringu lahendus on

üldplaneeringuga kooskõlas.

Joonis 4. Väljavõte Saue valla üldplaneeringu (2021) kaardirakenduse joonisest

3.3.DETAILPLANEERINGUD

Planeeringualaga lõunas piirneval alal on Saue Vallavalitsuse 21.08.2019 korraldusega nr 978 kehtestatud

Hüüru küla Väljamaa kinnistu ja lähiala detailplaneering. Detailplaneeringu eesmärgiks oli jagada Väljamaa

Lepapõllu katastriüksuse ja lähiala detailplaneeringu (algatamata) keskkonnamõju

strateegilise hindamise eelhinnang

Töö nr 2025-380

Aadress: Harju maakond, Saue vald, Hüüru küla, Lepapõllu (72501:001:1785)

Koostaja: Kobras OÜ

15 / 38

kinnistu (kü tunnus 72601:001:0617) 34-ks üksikelamu,- sotsiaal-, transpordi- ja maatulundusmaa

sihtotstarbega krundiks ning määrata ehitusõigus üksikelamute, kahe korteriga elamute ja abihoonete

püstitamiseks. Detailplaneeringuga kavandatu on tänaseks ellu viidud.

Planeeringualast ca 13 m kaugusel edelas on Saue Vallavalitsuse 31.08.2022 korraldusega nr 931 kehtestatud

Harju maakonnas Saue vallas Hüüru külas Lehelinnu kinnistu ja lähiala detailplaneering. Detailplaneeringu

eesmärgiks oli jagada planeeringuala kokku 23-ks üksikelamu-, paariselamu-, sotsiaal-, transpordi- ja

maatulundusmaa sihtotstarbega kruntiks ning määrata ehitusõigus üksikelamute, kahe korteriga elamute ja

abihoonete püstitamiseks. Detailplaneeringuga kavandatu on tänaseks ellu viidud ning ala suuremalt jaolt

hoonestatud.

Planeeringuala lähialal puuduvad (seisuga 19.12.2025) menetluses olevad detailplaneeringud, millega tuleb

edasisel planeerimisel arvestada, kuid on teada elamu maa-alade moodustamise soov planeeringualast

kagusse jäävatel Mare (kü tunnus 72701:001:1977) ja Karjavälja (kü tunnus 72701:001:1979) katastriüksustel

(Maa- ja Ruumiameti planeeringute andmekogu, 19.12.2025).

4.DETAILPLANEERINGU ELLUVIIMISEGA EELDATAVALT MÕJUTATAVA

KESKKONNA KIRJELDUS

4.1.ASUSTUS JA MAAKASUTUS

Praeguses olukorras on planeeringuala hoonestuseta. Lähiümbruses asuvad elamumaa, maatulundusmaa,

üldkasutatava maa ning transpordimaa sihtotstarbega katastriüksused (joonis 5). Maatulundusmaade puhul on

valdavalt tegemist haritavate põllumaadega, mis on Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti (PRIA)

andmetel registrisse kantud püsirohumaana. Seejuures on püsirohumaana arvel ka ligikaudu üks kolmandik

Lepapõllu katastriüksusest (PRIA, 19.12.2025).

Joonis 5. Maakasutuse sihtotstarbed, põllumassiivid ja hooned planeeringualal ja lähialal

(Maa- ja Ruumiamet, 19.12.2025; PRIA, 19.12.2025)

Lepapõllu katastriüksuse ja lähiala detailplaneeringu (algatamata) keskkonnamõju

strateegilise hindamise eelhinnang

Töö nr 2025-380

Aadress: Harju maakond, Saue vald, Hüüru küla, Lepapõllu (72501:001:1785)

Koostaja: Kobras OÜ

16 / 38

Planeeringuala asub Kodasema tee (tee nr 7270229) ja Mõisaniidu tee (tee nr 7270391) ääres. Mõlemad teed

on avalikult kasutatavad kohalikud teed. Lähim riigitee on planeeringualast ca 1 km kaugusele idasse jääv

Tallinna-Paldiski tee (tee nr 8), kus aasta keskmine ööpäevane liiklussagedus lõigus km 13.543–15.102 oli 2024.

aastal 11551 autot ööpäevas (Maa- ja Ruumiamet, 19.12.2025).

4.2.MAASTIK JA TAIMESTIK

Planeeringuala lõunaosas paikneb haritav maa, põhjaosas leidub põõsaid, üksikuid puid ja puude gruppe

(joonis 6). Idaosas asub metsatukk, mille põhiosa paikneb naaberkinnistul (Mare, kü tunnus 72701:001:1977)

(Maa- ja Ruumiamet, 19.12.2025). Tegemist ei ole väärtusliku loodusliku ala ega rohelise võrgustiku osaga,

mida oleks asjakohane käsitleda kui ökosüsteemi teenuseid pakkuvat loodusvara.

Planeeringuala reljeef on tasane, maapinna absoluutkõrgused jäävad vahemikku 32–34 m (Maa- ja Ruumiamet,

19.12.2025).

Joonis 6. Vaade planeeringualale ja lähiümbrusele läänest 2024. aasta kevadel (Maa-ameti fotoladu,

pildistamise aeg: 30.04.2024)

4.3.MULLASTIK, GEOLOOGIA JA HÜDROGEOLOOGIA

Alal levivad õhukesed paepealsed mullad (Kh''), perspektiivse boniteediga 25. Loodes ja põhjas leidub vähesel

määral ka koreserikast leostunud mulda (Korg), perspektiivse boniteediga 41 (Maa- ja Ruumiamet, 20.12.2025).

Harju maakonnaplaneeringu kohaselt on maakonna põllumajandusmaa keskmine reaalboniteet 39 ning Eesti

keskmine 40, seega levivad planeeringalal valdavas osas väheviljakad mullad. Üldplaneeringuga ei ole ala

väärtuslike põllumajandusmaade hulka arvatud. Tegemist ei ole maaparandussüsteemide alaga (Maa- ja

Ruumiamet, 20.12.2025).

Tegemist on õhukese pinnakattega alaga, mille paksus on alla 1 m. Aluspõhjas avanevad Ülem-Ordoviitsiumi

ladestiku Viivikonna kihistu detriitne savikas lubjakivi kukersiidi vahekihtidega. Planeeringuala ei paikne

nitraaditundlikul alal ning maa-alal ei esine karstialasid (Maa- ja Ruumiamet, 20.12.2025). Eesti pinnase

radooniriski kaardi andmetel (andmed 2023. aasta seisuga) jääb ala radooniriski liigituse alusel keskmise või

madala radoonisisaldusega alale (Eesti Geoloogiteenistus, 22.12.2025).

Lepapõllu katastriüksuse ja lähiala detailplaneeringu (algatamata) keskkonnamõju

strateegilise hindamise eelhinnang

Töö nr 2025-380

Aadress: Harju maakond, Saue vald, Hüüru küla, Lepapõllu (72501:001:1785)

Koostaja: Kobras OÜ

17 / 38

Maavarasid planeeringualal ei leidu. Planeeringualast ca 120 m kaugusel põhjas asub Harku lubjakivimaardla

(registrikaardi nr 161) ning ca 420 m kaugusel idas Harku lubjakivimaardla 22 plokk. Maavara on määratud

aktiivseks tarbevaruks.

Alal asuvad Kambriumi-Vendi põhjaveekogum, Ordoviitsiumi-Kambriumi põhjaveekogum Lääne-Eesti

vesikonnas ja Siluri-Ordoviitsiumi Harju põhjaveekogum (Keskkonnaportaal, 20.12.2025), keskkonnaministri

01.10.2019 määruse nr 48 kohaselt vastavalt põhjaveekogumid nr 3, 4 ja 10. Kõigi põhjaveekogumite seisund

hinnati 2020. aastal heaks (tabel 2). Saue vallas on keskkonnaministri 06.04.2006 käskkirjaga nr 396 kinnitatud

põhjaveevarud aastani 2030 järgmiselt: Kambriumi-Vendi põhjaveekogum 1200 m3/d ja Ordoviitsiumi-

Kambriumi põhjaveekogum Lääne-Eesti vesikonnas 1300 m3/d.

Tabel 2. Planeeringualal asuvate põhjaveekogumite seisundi ülevaade (Marandi et al., 2020)

Põhja-

vee-

kogumi

number

Põhjaveekogumi

nimi

Seisundi koondhinnang

(2020) Halva või hea (ohustatud) seisundi põhjendus

Keemiline Koguseline

3 Kambriumi-Vendi

põhjaveekogum

Hea

(ohustatud)

Hea

(ohustatud)

Ohustatus on tingitud testide 21 ja 92

tulemustest, mis näitasid, et esineb soolase

vee sissetungi oht.

Kuigi testi 63 arvutuste alusel on koguseline

seisund hea, sest põhjavett tarbitakse vähem

kui on looduslik ressurss, on probleem

piirkonnas kinnitatud põhjaveevarude hulgas,

mis ületavad looduslikke varusid ligi 4 korda.

4

Ordoviitsiumi-

Kambriumi

põhjaveekogum

Lääne-Eesti

vesikonnas

Hea

(ohustatud) Hea

Ohustatus on tingitud testi 14 ja 21

tulemusena. Seisundi hinnangut mõjutavad

peamiselt kaks puurkaevu, mis näitavad

kloriidide sisalduse tõusutrendi

põhjaveekogumis, kuid hinnangu

koondusaldusväärsus on madal.

10

Siluri-Ordoviitsiumi

Harju

põhjaveekogum

Hea Hea

Põhjavesi on planeeringualal kaitsmata, esimese aluspõhjalise veekompleksi looduslik kaitstus maapinnalt

lähtuva punkt- või hajureostuse suhtes praktiliselt puudub. Lähim puurkaev (EELIS kood PRK0050479) asub

planeeringualast ca 17 m kaugusel Vatsla tee 7 katastriüksusel (kü tunnus 72701:001:0724) (Maa- ja

Ruumiamet, 20.12.2025). Puurkaev on rajatud 2011. aastal sügavusega 45 m, avades Ordoviitsiumi-Kambriumi

1 Test 2 – test põhjaveekogumi keemilise seisundi hindamiseks soolase või muu vee sissetungi ohust lähtuvalt.

2 Test 9 – test põhjaveekogumi koguselise seisundi hindamiseks soolase või muu vee sissetungi ohust lähtuvalt.

3 Test 6 – test põhjaveekogumi koguselise seisundi hindamiseks põhjaveeressursi bilansist lähtuvalt.

4 Test 1 – test põhjaveekogumi kui terviku üldise keemilise seisundi hindamiseks.

Lepapõllu katastriüksuse ja lähiala detailplaneeringu (algatamata) keskkonnamõju

strateegilise hindamise eelhinnang

Töö nr 2025-380

Aadress: Harju maakond, Saue vald, Hüüru küla, Lepapõllu (72501:001:1785)

Koostaja: Kobras OÜ

18 / 38

põhjaveekogumit Lääne-Eesti vesikonnas. Puurkaevule on määratud hooldusala raadiusega 10 m (EELIS,

20.12.2025).

4.4.PINNAVESI

Pinnaveekogusid planeeringualal ega vahetus läheduses ei leidu. Lähim veekogu on ca 570 m kaugusel

põhjaloodes asuv Naistesoo peakraav (EELIS kood VEE1095700) (EELIS, 20.12.2025).

4.5.KAITSEALUSED LOODUSOBJEKTID, SH NATURA 2000 VÕRGUSTIKU ALAD

Riiklikult (riigi või kohaliku omavalitsuse tasandil) kaitstavaid loodusväärtusi või nendega seotud alasid

planeeringualal ja vahetus ümbruses ei ole. Lähimaks kaitsealaks on ca 1,45 km kaugusel läänes asuv Sõrve

looduskaitseala (EELIS kood KLO1000758). Ligikaudu 2,1 km kaugusel läänes asub Vatsla väike-konnakotka

püsielupaik (EELIS kood KLO3002725), kus on registreeritud I kaitsekategooria linnu väike-konnakotkas (Clanga

pomarina) leiukoht (EELIS kood KLO9131675). Ligikaudu 810 m kaugusel põhjakirdes on registreeritud III

kaitsekategooria taimeliigi jumalakäpp (Orchis mascula) leiukoht (EELIS kood KLO9351027).

Natura 2000 alasid planeeringualal ega selle läheduses ei asu. Lähimad Natura 2000 alad on ca 2,7 km kaugusel

lõunaedelas asuv Vääna-Posti loodusala (EELIS kood RAH0000660) ja ca 3,9 km kaugusel edelas asuv Vääna

jõe loodusala (EELIS kood RAH0000613). Planeeringualaga idas ja läänes piirnevatel katastriüksustel on

inventeeritud Natura elupaigatüüp lood ehk alvarid (*6280), mis läänes ulatub vähesel määral ka Lepapõllu

katastriüksusele (joonis 7) (EELIS, 04.09.2026).

Vääriselupaiku planeeringualal ega lähialal ei asu (EELIS, 04.09.2026).

Joonis 7. Natura 2000 elupaigatüübid planeeringualal ja lähialal (aluskaart: Maa- ja Ruumiamet 20.12.2025;

andmed: EELIS 20.12.2025)

Lepapõllu katastriüksuse ja lähiala detailplaneeringu (algatamata) keskkonnamõju

strateegilise hindamise eelhinnang

Töö nr 2025-380

Aadress: Harju maakond, Saue vald, Hüüru küla, Lepapõllu (72501:001:1785)

Koostaja: Kobras OÜ

19 / 38

4.6.KULTUURIPÄRAND

Kultuurimälestisi planeeringualal ei asu. Lähim kultuurimälestis on ca 350 m kaugusel läänes asuv

arheoloogiamälestis Muistsed põllud (kultuurimälestiste registri nr 27435) (Maa- ja Ruumiamet, 20.12.2025).

Pärandkultuuri objekte planeeringualal ei asu. Lähim pärandkultuuri objekt on ca 830 m kaugusel lääneedelas

asuv Kabeli rehielamu (objektitüüp: rehielamud; registreerimisnumber: 726:REE:019) (Maa- ja Ruumiamet,

20.12.2025).

4.7.KESKKONNA VASTUPANUVÕIME

Ala tundlikkus on vastupanuvõime suurus. Selle hindamisel lähtutakse märgalade, jõeäärsete alade,

jõesuudmete, randade ja kallaste, merekeskkonna, pinnavormide, maastike, metsade, Natura 2000 võrgustiku

alade, kaitstavate loodusobjektide, alade, kus õigusaktidega kehtestatud nõudeid on ületatud või võidakse

ületada, tiheasutusega alade ning kultuuri- või arheoloogilise väärtusega alade vastupanuvõimest.

• Planeeringualal ja lähiümbruses on esimene aluspõhjaline põhjaveekiht maapinnalt lähtuva punkt- ja

hajureostuse eest kaitsmata. Õhukese pinnakatte tõttu on oht pinnasesse sattunud ainete ja ühendite

jõudmiseks aluspõhjas leviva põhjaveekogumini.

• Planeeringualal levivad Kambriumi-Vendi põhjaveekogum, Ordoviitsiumi-Kambriumi põhjaveekogum

Lääne-Eesti vesikonnas ja Siluri-Ordoviitsiumi Harju põhjaveekogum, mille seisund hinnati 2020. aastal

heaks.

• Planeeringualal ja lähiümbruses ei asu pinnaveekogusid.

• Planeeringualal ja lähiümbruses ei asu looduskaitsealuste taime-, seene- ega loomaliikide leiukohti

ega looduskaitse all olevaid alasid (sh Natura 2000 võrgustiku alasid).

• Planeeringualal esineb vähesel määral Natura elupaigatüüp lood ehk alvarid (*6280).

• Planeeringuala ei asu rohelise võrgustiku ega väärtusliku maastiku alal.

• Planeeringualal ega lähiümbruses ei ole märgalasid.

• Planeeringualal ega lähiümbruses ei ole registreeritud võõrliikide leiukohti.

• Planeeringualal ega lähiümbruses ei asu kultuuriväärtuslikke objekte ega alasid.

• Planeeringualal ega lähiümbruses (1 km raadiuses) ei asu keskkonnaloaga reguleeritud

õhusaasteallikaid, jäätmekäitluskohti, jääkreostusobjekte ega ohtlikke objekte (Keskkonnaotsuste

infosüsteem KOTKAS (edaspidi KOTKAS), 20.12.2025; Keskkonnaportaal, 2012.2025; Maa- ja

Ruumiamet, 20.12.2025).

5.HINNANG KESKKONNAMÕJU OLULISUSELE JA KESKKONNAPROBLEEMID

5.1.MÕJUALA RUUMILINE ULATUS JA MÕJUTATAV ELANIKKOND

Planeeritavate tegevuste keskkonnamõju jaguneb kaheks – ehitusaegne ja kasutusaegne mõju.

Ehitusaegsed mõjud avalduvad elamuala hoonete, juurdepääsutee, parklate ja tehnovõrkude rajamisel.

Ehitustegevusega kaasnevad pöördumatud mõjud, nagu loodusliku taimestiku eemaldamine, pinnasetööd ja

maastikuilme muutumine. Lisaks kaasnevad ehitamise perioodil lühiajalised mõjud, nagu ehitusmasinate ja

ehitustöödega seotud õhusaaste ja müra. Tegemist on ajutise iseloomuga mõjudega, mis lakkavad pärast

tööde lõpetamist. Ehitustööde mõju on pigem lokaalne, mõjuala piirdub ehitusplatsi ja selle vahetu ümbrusega.

Lepapõllu katastriüksuse ja lähiala detailplaneeringu (algatamata) keskkonnamõju

strateegilise hindamise eelhinnang

Töö nr 2025-380

Aadress: Harju maakond, Saue vald, Hüüru küla, Lepapõllu (72501:001:1785)

Koostaja: Kobras OÜ

20 / 38

Kasutusaegsed mõjud tulenevad eelkõige planeeringuala kasutamise iseloomu ja aktiivsuse muutumisest.

Varasemalt hoonestamata alale soovitakse rajada elamuala, mis suurendab piirkonna asustustihedust ja ala

kasutamise intensiivsust. Samas on planeeringuala läheduses juba praegu tihedama asustusega Vatsla küla

ning üldplaneeringuga on planeeringuala kontaktvööndis ja lähiümbruses kavandatud ka teisi pere- ja

ridaelamu maa-ala ning äri maa-ala juhtotstarbega alasid. Elamuala kasutamisega kaasneb liikluskoormus ja

sellest tulenev müra ja õhusaaste.

Ala kasutamisest on mõjutatud vahetus ümbruses elavad inimesed ning ka planeeringualale elama asuvad

inimesed. Kasutusaegne mõju avaldub üldiselt ka ala taimestikule ning alal elavatele ja seal liikuvatele

loomadele.

5.2.MÕJU MAAKASUTUSELE

Detailplaneeringuga nähakse praegu 100% ulatuses maatulundusmaa sihtotstarbega katastriüksusele ette

üksikelamute ja ridaelamute rajamine, lisaks tee ja tänava maa-ala ning haljasala maa krundid. Sihtotstarbe

muutmine annab eeldused ala kasutamiseks elamualana. Planeeringualale on kehtiva üldplaneeringuga

kavandatud tiheasustusega ala ning pere- ja ridaelamute maa-ala.

Siiani kasutuseta või püsirohumaana kasutusel olnud ala võetakse aktiivsesse kasutusse, maakasutuse iseloom

muutub suurel määral, seega on kavandatava tegevuse mõju maakasutusele intensiivne ja pikaajaline. Üldiselt

võib pidada mõju positiivseks, kuna see võimaldab Saue valla üldplaneeringuga ettenähtud maakasutust ja

toetab piirkonnas kavandatud arengusuunda.

5.3.MÕJU MAAVARADE VARUDELE

Hoonete ja rajatiste rajamisel ning kasutamisel tarbitakse paratamatult loodusvarasid (nt maa, vesi, energia,

ehitusmaterjalid). Praeguses planeerimisprotsessi staadiumis ei ole ressursikasutuse täpsed lahendused ja

kogused teada (vt ptk 2.3). Arvestades kavandatavate tööde eeldatavat mahtu, ei ole vajadus looduslike

maavarade (liiv, kruus, lubjakivist toodetud killustik) järele Eesti mastaabis väga suur. Vajalikud maavarad

(kruus, kivid jms) saadakse eeldatavalt võimalikult lähedal asuvatest karjääridest, kus ehitustegevuse

elluviimiseks sobivaid maavarasid kaevandatakse ja kus maavarade kaevandamise mõjusid on juba hinnatud.

Detailplaneeringu elluviimisega ei kaasne olulist mõju maavaradele.

5.4.MÕJU PINNASELE JA MULLASTIKULE

Alal on osaliselt tegemist haritava maaga, kus pinnas ja mullastik on juba mõjutatud inimtegevusest ja ei ole

säilinud looduslik seisund. Ala ei ole üldplaneeringu põhjal väärtuslik põllumajandusmaa, seega mõju

väärtuslikule põllumajandusmaale ei kaasne.

Hoonete, neid teenindavate juurdepääsuteede, parklate ja kommunikatsioonide rajamisel on vaja teha

pinnasetöid. Ehitustööde alalt on vajalik eemaldada ehituseks mittesobiv mullakiht ja selle all olev pinnas ning

asendada see ehitustegevuseks sobiva kandevõimega pinnasega (killustik, kruus, liiv). Ehitustegevusel on

mulla- ja kaevetöödel otsene mõju pinnasele ja mullastikule. Mõju on lokaalne ja piirdub planeeritud hoonete,

teede, parklate ja kommunikatsioonide asukoha ja vahetu lähedusega. Väljakaevatud ehitustöödeks

mittesobivat mineraalpinnast saab kasutada maa-alade planeerimisel või muudel objektidel väljaspool

planeeringuala (vt ka ptk 5.10).

Lepapõllu katastriüksuse ja lähiala detailplaneeringu (algatamata) keskkonnamõju

strateegilise hindamise eelhinnang

Töö nr 2025-380

Aadress: Harju maakond, Saue vald, Hüüru küla, Lepapõllu (72501:001:1785)

Koostaja: Kobras OÜ

21 / 38

Ehitustegevuse käigus on oht pinnase saastumiseks kütusega, ehitusmasinatest lekkiva õliga, planeeringualal

ladustatavate ja kasutatavate muude kemikaalidega jne. Lekete esinemise ohu minimeerimiseks tuleb kasutada

tehniliselt korras olevaid masinaid ning pidada kinni keskkonnakaitselistest ja tööohutusnõuetest.

Võimalikuks on ka ehitustöödel kasutatava tehnika ja masinate kasutamise tagajärjel toimuv avarii.

Avariiolukorrad ei iseloomusta tavapärast olukorda ja selliseid olukordi on võimalik minimeerida

keskkonnakaitselistest nõuetest ja tööohutusnõuetest kinnipidamisega.

Ohutusnõuete järgimisel ja tehniliselt korras masinate kasutamisel on lekete ja avarii esinemine ning

saasteainete levik pinnasesse ja olulise reostuse tekkimine ebatõenäoline. Ei ole alust eeldada pinnase reostuse

teket, mis põhjustaks pinnases keskkonnaministri 28.06.2019 määrusega nr 26 „Ohtlike ainete sisalduse

piirväärtused pinnases“ sätestatud ohtlike ainete sisalduse piirväärtuste ületamist.

Kuna eeldatavalt tuuakse alale kasvupinnast ka väljastpoolt planeeringuala, on asjakohane juhtida planeeringus

tähelepanu, et võõrliikide leviku takistamiseks ei tohi kasutada kasvupinnast, mis võib sisaldada võõrliikide

seemneid (sh pärineb teadaoleva võõrliigi kasvukohast).

Kavandatava tegevuse puhul esineb mõju pinnasele eelkõige ehitusstaadiumis. Ehitusaegne mõju pinnasele on

eelkõige seotud hoonete aluse maapinna ettevalmistamisega (ehituseks ebasobiva pinnase eemaldamisega,

maapinna osalise ümberkujundamisega, hoonete vundamentide rajamisega, juurdepääsuteede ja parklate ning

kommunikatsioonide rajamisega, samuti hoonestuse ümbruse korrastamisega). Kavandatava tegevuse mõju

pinnasele ja mullastikule on ehitustööde alal intensiivne ja mõju on pikaajaline, kuid tegemist on lokaalse

mõjuga. Pinnast on võimalik taaskasutada kruntide siseselt või mujal objektidel väljaspool planeeringuala ning

ehitustöödega rikutud ala taastatakse.

5.5.MÕJU PINNA- JA PÕHJAVEELE

Planeeringualal ja vahetus läheduses ei ole veekogusid, mida ehitustegevus või ala kasutus mõjutada võiks,

seega ei kaasne kavandatuga mõju pinnaveele. Planeeringualal on esimene aluspõhjaline veekogum

looduslikult kaitsmata, seetõttu on eriti oluline arvestada võimaliku mõjuga põhjaveele.

Kavandatud ehitustegevusel on oht põhjavee saastumiseks kütusega, ehitusmasinatest lekkiva õliga,

planeeringualal ladustatavate ja kasutatavate muude kemikaalidega jne. Ehitus- ja veomasinatest põhjustatud

õli- ja kütuselekete korral võivad saasteained jõuda ülemistesse põhjaveekihtidesse. Lekete esinemise ohu

minimeerimiseks tuleb kasutada tehniliselt korras olevaid masinaid ning pidada kinni keskkonnakaitselistest ja

tööohutusnõuetest.

Võimalik on ka ehitustöödel kasutatava tehnika ja masinate kasutamise tagajärjel toimuv avarii. Avariiolukorrad

ei iseloomusta tavapärast olukorda ja selliseid olukordi on võimalik minimeerida keskkonnakaitselistest

nõuetest ja tööohutusnõuetest kinnipidamisega. Ei ole alust eeldada põhjavee reostuse teket, mis põhjustaks

keskkonnaministri 04.09.2019 määrusega nr 39 „Ohtlike ainete põhjavee kvaliteedi piirväärtused“ sätestatud

põhjavee kvaliteedi piirväärtuste ületamist. Põhjavee saastumise ohu minimeerimiseks tuleb kinni pidada

veeseaduses (vastu võetud 30.01.2019) ja selle alamaktides sätestatud nõuetest, rakendada ehitustöödel

keskkonnakaitse abinõusid ja järgida tavapäraseid ohutusnõudeid. Ohutusreeglite järgimisel ja tehniliselt

korras masinate kasutamisel on lekete esinemine ja avarii tekkimine ning saasteainete levik pinnasesse, sealt

edasi põhjavette ning olulise reostuse tekkimine ebatõenäoline.

Lepapõllu katastriüksuse ja lähiala detailplaneeringu (algatamata) keskkonnamõju

strateegilise hindamise eelhinnang

Töö nr 2025-380

Aadress: Harju maakond, Saue vald, Hüüru küla, Lepapõllu (72501:001:1785)

Koostaja: Kobras OÜ

22 / 38

Kasutusaegsel perioodil on peamine põhjavee reostumise risk seotud mootorsõidukite parkimisega, kuna

parklates võib esineda sõidukite õlilekkeid. Kui õli lekib masinast asfaldile või muule parkla pinnasele, võib see

vihmaveega jõuda kõrval paiknevale looduslikule pinnasele, kus see imbub koos veega pinnasesse. Elamualal

on parklate kasutamise intensiivsus pigem madal ning õlileketega seotud risk põhjaveele väike.

Saue valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2022-2034 (edaspidi ÜVKA) alusel rajati

aastatel 2010-2012 Hüüru külla aadressile Muinasasula tee 7 veetöötlusjaam kahe puurkaevuga, vett võetakse

O-C ja C-V veekihist. Hüüru külas elas 01.01.2022. aasta seisuga 501 inimest, neist kasutavad ühisveevärgi- ja

kanalisatsiooniteenust 95%. ÜVKA kohaselt mahub Hüüru küla perspektiivsete tiheasustusalade

väljaarendamisel piirkonda täiendavalt kuni 600 eramut 1800 inimesega ja veetarbimisega Q=270 m³/d. Seega

on planeeringuga kavandatu puhul tegemist laiendusmahuga, millega on ÜVKA-s arvestatud.

Veekasutuse aastaaruande alusel oli Kambriumi-Vendi põhjaveekogumi (Cm-V) puurkaevu PK-1 Hüüru (51108)

veetarve 2024. aastal 2 508 m3 ning Ordoviitsiumi-Kambriumi põhjaveekogumi Lääne-Eesti vesikonnas (O-

Cm_Laane) puurkaevu (PK-2 Hüüru (51287) veetarve 10 851 m³. Veevõtt mõlemast puurkaevust jäi alla

keskkonnaloas nr L.VV/333110 lubatud koguse (lubatud vastavalt 5 100 m3/a ja 13 906 m3/a) (KOTKAS,

21.12.2025).

2025. aastal oli Kambriumi-Vendi põhjaveekogumi (Cm-V) puurkaevu PK-1 Hüüru (51108) veetarve 1 276 m3

ning Ordoviitsiumi-Kambriumi põhjaveekogumi Lääne-Eesti vesikonnas (O-Cm_Laane) puurkaevu PK-2 Hüüru

(51287) veetarve 14 455 m³. Veevõtt puurkaevust PK-1 Hüüru (51108) jäi alla keskkonnaloas nr L.VV/333110

lubatud koguse, kuid veevõtt puurkaevust PK-2 Hüüru (51287) ületas keskkonnaloaga lubatud kogust

(KOTKAS, 04.09.2026).

AS Kovek poolt 02.07.2026 väljastatud tehniliste eeltingimuste kohaselt eeldab detailplaneeringu ala

veevarustuse tagamine Hüüru ja Vatsla veetorustike ühendamist ning veetöötlusjaamade veeandvuse

suurendamist. Nende tööde vajadus tuleb detailplaneeringu seletuskirjas kajastada. Piirkonnas puudub piisav

vaba veeressurss kastmisvee ja muude välitegevustega seotud veevajaduse katmiseks, mistõttu tuleb

planeeringuga ette näha sademeveest toidetavad maa-alused kastmisveemahutid (üks mahuti iga elamuühiku

kohta, mahuga ligikaudu 10 m³). Tuletõrje veevarustus tuleb tagada nõuetele vastava mahuga

tuletõrjeveemahutite rajamisega.

Täiendava veevõtu võimalikkuse, vajalike tehniliste lahenduste ning keskkonnaloa muutmise vajaduse

hindamine on vee-ettevõtja ülesanne. Kui piirkonna arendamisest tuleneva täiendava veevajaduse katmiseks

osutub vajalikuks suurendada lubatud põhjaveevõttu, tuleb selle mõju põhjaveekogumi seisundile hinnata

keskkonnaloa muutmise menetluse käigus. Käesoleva detailplaneeringu raames ei ole võimalik hinnata kogu

piirkonna kavandatavate arenduste kumulatiivset mõju põhjaveevõtule ja põhjaveekogumile.

Arvestades, et piirkonnas kasutatavad põhjaveekogumid on heas koguselises ja heas (kuid ohustatud)

keemilises seisundis ning täiendava veevajaduse katmine on kavandatud vee-ettevõtja poolt juhitavate

arendustegevuste kaudu, ei ole detailplaneeringuga kavandatu elluviimisel põhjust eeldada olulise ebasoodsa

mõju avaldumist põhjaveekogumite seisundile.

Planeeringuala lähipiirkonda jääb Harku lubjakivikarjäär, mis mõjutab piirkonna põhjavett. Keskkonnaameti

poolt Harku maardla Harku II karjääri keskkonnaloa nr KMIN-086 muutmise taotlusele koostatud

Lepapõllu katastriüksuse ja lähiala detailplaneeringu (algatamata) keskkonnamõju

strateegilise hindamise eelhinnang

Töö nr 2025-380

Aadress: Harju maakond, Saue vald, Hüüru küla, Lepapõllu (72501:001:1785)

Koostaja: Kobras OÜ

23 / 38

keskkonnamõju hindamise eelhinnangu5 (edaspidi Harku II eelhinnang) kohaselt on Harku maardlas

hüdrogeoloogilised tingimused kujunenud pikaajalise kaevandamistegevuse käigus, mille tulemusel asuvad

töötavad karjäärid põhjavee alanduslehtri mõjualas. Töötavates Harku karjäärides on kujunenud

hüdrogeoloogiline veerežiim, kus põhjavee tase püsib absoluutsel kõrgusel 16–18 m. Kasulikust kihist allapoole

jäävast veepidemest sügavamal lasub Ordoviitsiumi-Kambriumi veekiht, mis on surveline ja see veekiht on

põhiliseks elanike ja ettevõtete veevarustuse allikaks. Veekiht lasub 17-19 m sügavusel maapinnast

(absoluutkõrgusel ca 11-13 m). Ümbruskonna vesivarustuses kasutatakse ka Kambrium-Vendi veekihti.

Karjääride veekõrvaldus ei avalda otseselt ega kaudselt mõju sellele veekihile. Kasuliku kaevise kihi all lasub

Silur-Ordoviitsiumi regionaalne veepide, mis takistab ülemise, Silur-Ordoviitsiumi veekihi vee imbumist

alumisse kihti. Seda eeldusel, et veepidet ei rikuta. See on ka üks nõue mäetöödele, et kaitsta alumist veekihti

võimalike reostuste eest ülemisest Siluri-Ordoviitsiumi veekihist, mida võivad põhjustada sügavad veekraavid

ja veekogujad pumplas.

Harku IV lubjakivikarjääri laienduse rajamise ja töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise programmi

(OÜ Inseneribüroo STEIGER, 2024) kohaselt on lubjakivi kaevandamisest tulenev peamine mõju põhjaveele ja

tarbekaevudele lõhkamistöödel tekkiv heljum, mis enne vee juhtimist eesvoolu setitatakse karjääri

settebasseinides. Osa tekkivat heljumit võib sadestuda karjääri põhjale selle tekkimiskoha vahetus läheduses

ning peened osakesed võivad infiltreeruda põhjavette. Selle tulemusena võib heljumirikas vesi mööda lasundis

esinevaid lõhesid ja pragusid levida piirkonna põhjavette, suurendades vee hägusust. Suurem osa heljumist

sadestub siiski veest välja karjääri vahetus läheduses. Reostusoht põhjaveele võib tekkida ka karjäärimasinate

avarii korral, kui kütus ja/või õli satub reostunud karjäärivee väljapumpamisel läbi karbonaatkivimites olevate

lõhede ja pragude põhjavette. Põhjavee reostumist on võimalik ettevaatusabinõude õigeaegsel rakendamisel

vältida.

Tuginedes eelnevale, ei halvenda kaevandamine oluliselt väljakujunenud põhjavee režiimi. Mäeeraldised

paiknevad alal, mis on põhjaveetaseme alanduse mõju all juba üle poole sajandi. Põhjavee reostusohtu on

ettevaatusabinõusid järgides võimalik vältida. Seega planeeringuala veevarustust ning veekvaliteeti

lähipiirkonnas asuv Harku karjäär eeldatavalt ei halvenda.

Reovee ärajuhtimine on plaanitud lahendada ühiskanalisatsiooni baasil. AS Kovek poolt 02.07.2026 väljastatud

tehniliste eeltingimuste kohaselt on reovee ühiskanalisatsiooni juhtimiseks vaja projekteerida ja rajada

kanalisatsioonitorustik tehnilistes eeltingimustes näidatud liitumispunktini. Samuti märgitakse, et

detailplaneeringu kehtestamine on võimalik üksnes siis, kui ööpäevast vastuvõetava reovee kogust Harkus on

AS-i Tallinna Vesi poolt vajalikul määral suurendatud.

Kuna reovee ärajuhtimine on kavandatud lahendada ühiskanalisatsiooni kaudu, ei kaasne tegevusega

eeldatavalt ebasoodsat mõju põhjaveele. Reovee kogumise ja puhastamisega seotud keskkonnamõjusid on

hinnatud vee-ettevõtja keskkonnaloa menetluse käigus. Detailplaneeringu koostamisel tuleb lähtuda AS Kovek

väljastatud tehnilistest eeltingimustest.

5 Registreeritud KOTKAS-s 16.08.2023 dokumendi nr DM-118268-31 all.

Lepapõllu katastriüksuse ja lähiala detailplaneeringu (algatamata) keskkonnamõju

strateegilise hindamise eelhinnang

Töö nr 2025-380

Aadress: Harju maakond, Saue vald, Hüüru küla, Lepapõllu (72501:001:1785)

Koostaja: Kobras OÜ

24 / 38

Sademevee käitlemisel tuleb juhinduda eeskätt veeseaduses ja selle alamaktides sätestatud nõuetest ning

järgida üldprintsiipi, et sademevee käitlemise lahendused ei tohi kaasa tuua negatiivset mõju ümbritsevale

maakasutusele ega veekeskkonna seisundile.

Eramute katustelt valguv sademevesi imbub samal krundil pinnasesse, kuid suurematel kõvakattega aladel

(teed, parklad) tuleb sademeveest vabanemiseks leida lahendus, mis ümbritsevaid alasid ei mõjuta.

Planeeringualal ega läheduses ei ole pinnaveekogusid, kuhu saaks sademevett juhtida. Sademevee pinnasesse

juhtimiseks peavad olema sobivad geoloogilised tingimused. Keskkonnaministri 08.11.2019 määruse nr 61

„Nõuded reovee puhastamise ning heit-, sademe-, kaevandus-, karjääri- ja jahutusvee suublasse juhtimise

kohta, nõuetele vastavuse hindamise meetmed ning saasteainesisalduse piirväärtused“ § 7 lõike 3 kohaselt

peab sademevee suublasse juhtimisel veeseaduse § 129 tähenduses immutussügavus olema aasta ringi

hinnanguliselt vähemalt 1,2 m ülalpool põhjavee kõrgeimat taset ning jääma hinnanguliselt vähemalt 1,2 m

kõrgemale aluspõhja kivimitest. Planeeringualal on pinnakate õhuke (alla 1 m), mistõttu võimalus sademevee

pinnasesse juhtimiseks (veeseaduse tähenduses) planeeringualal eeldatavalt puudub.

Eelnevast tulenevalt on oluline eelistada lahendusi, mis vähendaks kõvakattega pindade osakaalu ning

soodustaks sademevee pinnasesse imbumist (nt poorsed tänavakatted). Soovitatav on kasutada

looduslähedasi lahendusi, mis võimaldavad sademeveest vabaneda selle tekkekohas, vältides sademevee

reostumist. Veeseaduse § 129 lg 3 sätestab, et sademeveest vabanemiseks kasutatavaid looduslähedasi

lahendusi, nagu rohealasid, viibetiike, vihmaaedasid, imbkraave ja muid lahendusi, mis võimaldavad

sademeveest vabaneda eelkõige maastikukujundamise kaudu, vältides sademevee reostumist, ei käsitata

sademevee suublasse juhtimisena veeseaduse tähenduses. Rajada tuleb sademevee kogumislahendused, mis

võimaldavad sademevett kastmiseks kasutada.

ÜVKA kohaselt on Hüüru küla sademeveekanalisatsioon lahendatud kraavidega ning lähiaastatel olulisi

investeeringuid ei vaja. Sademeveekanalisatsiooni edasine arendamine sõltub piirkonda uute elamurajoonide

lisandumisest, mis võib tulevikus tõstatada vajaduse kompleksse sademeveekanalisatsiooni lahenduse järele.

Arvestades, et planeeringualale ja selle naabrusesse on kavas rajada uued elamualad, tuleks kaaluda piirkonda

kompleksse sademeveekanalisatsiooni rajamist.

Detailplaneeringu koostamisel tuleb analüüsida võimalikke sademeveest vabanemise võimalusi ning leida

sobiv lahendus või lahenduste kombinatsioon, mis võimaldaks elamualal naaberkinnistuid mõjutamata

sademevee käitlust lahendada. Planeeringus on asjakohane juhtida tähelepanu vajadusele ja võimalustele

vähendada kõvakattega pindadega ala, et seeläbi vähendada kõvadelt pindadelt koguneva sademevee kogust.

5.6.MÕJU ROHELISELE VÕRGUSTIKULE

Mõju rohelisele võrgustikule puudub, kuna planeeringuala ei asu rohelise võrgustiku alal, samuti ei kaasne

planeeringu elluviimisel selliseid tagajärgi, mis lähima rohelise võrgustiku koridori ja tugiala toimimisele mõju

võiksid avaldada.

5.7.MÕJU LOODUSVÄÄRTUSTELE JA KAITSTAVATELE LOODUSOBJEKTIDELE (SH

NATURA 2000 ALADELE)

Planeeringualal ega mõjutatavas piirkonnas ei asu kaitsealuseid loodusobjekte. Vahemaa tõttu ei ole

planeeringu elluviimisel ette näha mõju ca 1,45 km kaugusel loodes asuvale Sõrve looduskaitsealale, samuti

ca 810 m kaugusel põhjakirdes asuvale III kaitsekategooria taimeliigi jumalakäpp (Orchis mascula) leiukohale.

Lepapõllu katastriüksuse ja lähiala detailplaneeringu (algatamata) keskkonnamõju

strateegilise hindamise eelhinnang

Töö nr 2025-380

Aadress: Harju maakond, Saue vald, Hüüru küla, Lepapõllu (72501:001:1785)

Koostaja: Kobras OÜ

25 / 38

Planeeringuala ümbruses asuvate elamualade tõttu ei ole põhjust arvata, et planeeringuala oleks sobivaks

toitumisalaks ca 2,1 km kaugusel pesitsevale väike-konnakotkale (Clanga pomarina), mistõttu mõju väike-

konnakotkale planeeringuga kavandatu elluviimisel puudub.

Piirkonnas asuvate kaitsealuste loomade puhul ei ole põhjendatud eeldada olulist kokkupuudet kavandatud

tegevusega, kuna läheduses ei ole liike, kellel puhul võiks eeldada planeeringualal oleva rohumaa intensiivset

kasutamist toitumisalana vmt otstarbel. Tänu piisavalt suurele vahekaugusele ei ole välisõhku väljutatavate

heidete mõju ulatumine kaitsealuste loomade leiukohtadeni tõenäoline.

Kavandatava tegevuse iseloomust ja paiknemisest tulenevalt ei mõjutata kavandatuga kaitstavate alade ja

liikide seisundit.

Natura 2000 alasid planeeringualal ega selle mõjupiirkonnas ei asu. Lähimad Natura 2000 alad on ca 2,7 km

kaugusel lõunaedelas asuv Vääna-Posti loodusala ja ca 3,9 km kaugusel edelas asuv Vääna jõe loodusala.

Arvestades kavandatava tegevuse iseloomu ja paiknemist, on ebasoodne mõju Natura 2000 alade kaitse-

eesmärkidele (sh elupaikade ja kaitstavate liikide seisundile) ning Natura 2000 alade terviklikkusele välistatud.

Eeltoodust tulenevalt ei teostata KSH eelhinnangu käigus Natura eelhindamist.

Planeeringualaga idas ja läänes piirnevatel katastriüksustel on inventeeritud Natura 2000 elupaigatüüp lood

ehk alvarid (*6280), mis läänes ulatub vähesel määral ka Lepapõllu katastriüksusele. Planeeringualale ulatuva

Natura elupaiga koondseisund on EELIS andmetel B (hea). Samas asub planeeringuala piiril Mõisaniidu tee (tee

nr 7270391), millega Natura elupaiga ruumikuju kattub. Elupaik on inventeeritud 2000. aastal ning

ruumiandmed on tänaseks aegunud (EELIS, 04.09.2026). Elupaigatüübiga kattuval osal on planeeringualal

valdavas osas tegemist tehnogeense pinnasega (teevall) alaga, kus looduslikke kooslusi säilinud ei ole. Sellest

tulenevalt ei kaasne kavandatu elluviimisel eeldatavalt olulist ebasoodsat mõju Natura 2000 elupaigatüübile

lood ehk alvarid (*6280).

5.8.MÕJU INIMESTE TERVISELE JA HEAOLULE

5.8.1.Müra

Kavandatava tegevusega kaasneb hoonete, teede ja kommunikatsioonide rajamisel mürarikas ehitustegevus.

Müra teke oleneb tehtavate tööde iseloomust, kasutatavatest töövõtetest ja ehitusmasinatest.

Atmosfääriõhu kaitse seaduse (edaspidi AÕKS, vastu võetud 15.06.2016) § 59 kohaselt peab müraallika valdaja

tagama, et tema müraallika territooriumilt ei levi normtaset ületavat müra. Müra normtasemed on sätestatud

keskkonnaministri 16.12.2016 määrusega nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise,

määramise ja hindamise meetodid” (tabel 3). AÕKS § 57 kohaselt määratakse mürakategooriad vastavalt

üldplaneeringu maakasutuse juhtotstarbele. Saue valla üldplaneeringus on määratletud müra

normkategooriad, mida tuleb maakasutuse ja ehitustegevuse planeerimisel reeglina järgida ning millest võib

põhjendatud erandeid teha vallavalitsus kaalutlusotsusega. Pere- ja ridaelamumaa-ala ning haljasala maa-ala

on II kategooria alad (haridusasutuse, tervishoiu- ja sotsiaalhoolekandeasutuse ning elamu maa-alad,

rohealad).

Lepapõllu katastriüksuse ja lähiala detailplaneeringu (algatamata) keskkonnamõju

strateegilise hindamise eelhinnang

Töö nr 2025-380

Aadress: Harju maakond, Saue vald, Hüüru küla, Lepapõllu (72501:001:1785)

Koostaja: Kobras OÜ

26 / 38

Tabel 3. Müra normtasemed keskkonnaministri 16.12.2016 määruse nr 71 järgi (*müratundliku hoone

teepoolsel küljel)

Müra kategooria Müra piirväärtus (dBA) Müra sihtväärtus (dBA)

Liiklusmüra Tööstusmüra Liiklusmüra Tööstusmüra

II kategooria

haridusasutuste, tervishoiu- ja

sotsiaalhoolekandeasutuste

ning elamumaa-alad,

maatulundusmaa õuealad,

rohealad

Päev 60

65*

60 55 50

Öö 55

60*

45 50 40

Määruse kohaselt rakendatakse ehitusmüra piirväärtusena ajavahemikul kl 21.00–7.00 asjakohase

mürakategooria tööstusmüra normtaset, seega on seadusandluses ehitusmüra normeeritud vaid õhtusel ja

öisel ajal. Soovitatav on kõik ehitustööd, sh pinnase veotööd ja kaevetööd, teostada ajavahemikus kl 07.00–

21.00. Hilisemal ajal tehtavate tööde puhul tuleb arvestada keskkonnaministri 16.12.2016 määrusest nr 71

tulenevate piirväärtustega. Tekitatavat müra tuleb minimeerida ka päevasel ajal, kasutades tehniliselt korras

masinaid ning vältides asjatut müra teket. Kui ehitustööde tegemise ajal arvestatakse müratekke minimeerimise

vajadusega, on võimalik teha töid nii, et ei kaasne ehitustegevuse müra piirväärtuste ületamist. Eelistatult tuleks

vältida mürarikkaid töid alates kell 21:00.

Ehitustöödest on eelkõige mõjutatud lähimate katastriüksuste elanikud.

Elamuala kasutusajal on mürateke seotud eelkõige liikluse, kasutatavate seadmetega (konditsioneerid,

õhksoojuspumbad, muruniidukid) ja olmetegevustega. Võrreldes olemasoleva olukorraga muutub

arendustegevuse järel ala kasutusaktiivsus ja liikluskoormus märgatavalt, seega kaasneb piirkonnas ja eriti

planeeringualaga piirnevate katastriüksuste hoonete juures tunnetatav mürataseme tõus. Tegemist on

tavapärase elamualale iseloomuliku müraga ning ei ole seega oodata lähedal elavate inimeste tervist ja heaolu

mõjutava mürataseme kujunemist. Elamualasisest mürataset minimeerb ka elamualale sobiliku kiiruspiirangu

määramine.

Keskkonnaministri 16.12.2016 määruse nr 71 järgi rakendatakse tehnoseadmete poolt tekitatava müra

piirväärtusena tööstusmüra sihtväärtust. Elamuala sees tuleb tehnoseadmete paigutamisel arvestada, et

tagatud peab olema vastavus müra normtasemetele. Võimalusel tuleb müratekitavad seadmed

(konditsioneerid, õhksoojuspumbad jms) paigutada hoone välisküljele, mis ei ole suunatud naaberkinnistul

asuva elamu poole.

AÕKS § 58 lg 1 sätestab, et uute planeeringute koostamisel tuleb tagada, et planeeringu elluviimisel ei ületataks

piirkonna jaoks kehtestatud müra normtaset. AÕKS § 56 lg 21 kohaselt kohaldatakse müra sihtväärtust

müratundliku ala planeeringu koostamisel, kui planeeringuga muudetakse maakasutuse juhtotstarvet ja

planeeringualal ei ole müra sihtväärtus ületatud. AÕKS § 56 lg 2 selgitab, et müra sihtväärtus on piirväärtusest

rangem müra normtase müratundlike alade elukeskkonna parendamiseks või säilitamiseks. Kavandatava

tegevuse alal on üldplaneeringuga kavandatud uut maakasutust ning sellisel juhul on asjakohane lähtuda müra

sihtväärtusest.

AÕKS §-st 64 ja keskkonnaministri 20.10.2016 määrusest nr 39 „Välisõhu mürakaardi, strateegilise mürakaardi

ja müra vähendamise tegevuskava sisu kohta esitatavad tehnilised nõuded ja koostamise kord" lähtuvalt

Lepapõllu katastriüksuse ja lähiala detailplaneeringu (algatamata) keskkonnamõju

strateegilise hindamise eelhinnang

Töö nr 2025-380

Aadress: Harju maakond, Saue vald, Hüüru küla, Lepapõllu (72501:001:1785)

Koostaja: Kobras OÜ

27 / 38

koostas Maanteeamet 2022. aastal strateegilised mürakaardid, mille eesmärgiks on anda üldhinnang teatud

piirkonna erinevate müraallikate tekitatud müratasemete kohta ning laiemalt tagada keskkonnamüraga

kokkupuutumisest tingitud kahjulike mõjude vältimine, ennetamine või vähendamine. Paralleelselt

strateegiliste mürakaartidega koostati ka siseriiklikud mürakaardid, mis on koostatud müraindikaatoritele Ld ja

Ln arvutuskõrgusel 2 m ning on seega võrreldavad müra normtasemetega. Planeeringualale lähim müraallikas

2022. strateegilise mürakaardi alusel on Tallinna-Paldiski tee (tee nr 8), millelt lähtuv müra planeeringualani ei

ulatu (joonis 8) (Maa- ja Ruumiamet, 22.12.2025).

Joonis 8. Väljavõte 2022. aasta strateegilisest mürakaardist planeeringuala piirkonnas (Maa- ja Ruumiamet,

22.12.2025)

Piirkonna mürataset mõjutab Harku karjäär, kus tegutsevad AS Harku karjäär, Balti Kivi OÜ ja ASTrev-2 Grupp,

kelle tegevusega kaasneb müra. Harku karjääri müra levikut on hinnatud näiteks Saue valla välisõhu mürakaardi

(Akukon Eesti OÜ, 2019) koostamisel. Mürakaardi kohaselt on planeeringualal müratase alla 35 dB (joonis 9).

Tööstusmüra siht- ja piirväärtuse ületamist karjääri tegevusega planeeringualal ette ei ole näha, kuid teatud

tegevuste (nt lõhkamistööd) puhul ei ole mürahäiringute esinemist planeeringualal võimalik välistada.

Käesoleval ajal on menetluses taotlused Harku karjääri laiendamiseks. Harku karjääri laiendamise

keskkonnamõjusid hinnatakse vastavate keskkonnaloa taotluste menetluste raames. Siiski tuleb

detailplaneeringu koostamisel ja elluviimisel arvestada, et Harku karjäär perspektiivis laieneb planeeringuala

suunas. Üldplaneeringuga on planeeringuala ja Harku karjääri vahele planeeritud elamu- ja ärimaad, mis

arendustegevuse elluviimisel toimivad potentsiaalselt müratõkkena.

Planeeringuala

Lepapõllu katastriüksuse ja lähiala detailplaneeringu (algatamata) keskkonnamõju

strateegilise hindamise eelhinnang

Töö nr 2025-380

Aadress: Harju maakond, Saue vald, Hüüru küla, Lepapõllu (72501:001:1785)

Koostaja: Kobras OÜ

28 / 38

Joonis 9. Väljavõte Saue valla välisõhu mürakaardist Harku karjäärist lähtuva müra leviku kohta Hüüru külas

(Akukon Eesti OÜ, 2019)

Planeeringuga kavandatav tegevus ei põhjusta olulist mürahäiringut piirkonnas. Eelkõige kaasneb müra

ehitusperioodil, kuid mõju on ajutine. Kasutusperioodil kaasneb müra planeeringu elluviimisel lisanduvast

liikluskoormusest tulenevalt. Arvestades planeeringu mahtu, on ebatõenäoline liiklusmüra siht- ja piirväärtuste

ületamine piirkonnas.

5.8.2.Vibratsioon

Ehitiste rajamisel võib olla vajadus teha vibratsiooni tekitavaid töid (nt vaiade rammimine või materjalide

tihendamine vmt). Inimeste tervisekahjustuste ja ebameeldivate aistingute vältimiseks on sotsiaalministri

01.10.2025 määrusega nr 54 „Vibratsiooni piirväärtused elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning vibratsiooni

hindamise kord“ (edaspidi määrus nr 54) kehtestatud vibratsiooni piirväärtused elamutes ja ühiskasutusega

hoonetes. Määruse nr 54 lisas tuuakse välja vibratsiooni piirväärtused päevasel (07.00–23.00) ja öisel (23.00–

07.00) ajal. Määruse nr 54 § 1 lg 3 kohaselt tuleb seadmeid, masinaid ja muid vibratsiooniallikaid paigaldada,

hooldada ja kasutada sellisel viisil, et nende tekitatud vibratsioon elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ei ületa

määrusega kehtestatud piirväärtusi

Harku karjääris teostatakse lõhkamistöid, millega kaasneb vibratsioon. Mida suurem on lõhkelaengu mass ja

mida lähemal asub lõhkamiskoht, seda suuremad on oodatavad negatiivsed avalduvad mõjud. Maavõnked

levivad keskkonda lühiajaliselt (1 - 2 sekundit) ning ainult lõhkamise ajal, kuid need võivad ohustada piirkonna

elanikke ja nende vara (Harku II eelhinnang). Nõuded lõhkeainete käitlemisele on kehtestatud

lõhkematerjaliseaduses (vastu võetud 07.06.2017) ja tegevus reguleeritud maavara kaevandamise

keskkonnaloaga. Arvestades planeeringuala kaugust Harku karjäärist, ei ole lõhkamistöödega kaasnevate

Planeeringuala ligikaudne asukoht

Lepapõllu katastriüksuse ja lähiala detailplaneeringu (algatamata) keskkonnamõju

strateegilise hindamise eelhinnang

Töö nr 2025-380

Aadress: Harju maakond, Saue vald, Hüüru küla, Lepapõllu (72501:001:1785)

Koostaja: Kobras OÜ

29 / 38

maavõngete ulatumine planeeringualale tõenäoline. Käesoleva eelhinnangu raames ei ole võimalik hinnata

karjääri laienemisega kaasnevaid mõjusid, neid hinnatakse vastava keskkonnaloa taotluse keskkonnamõjude

hindamise käigus.

5.8.3.Õhusaaste

Kavandatavate hoonete, vajalike kommunikatsioonide (elekter, side, vesi, kanalisatsioon), juurdepääsuteede ja

parklate rajamiseks on vajalik ehitustegevus, mille käigus mõjutavad õhukvaliteeti ehitusmasinad ja

ehitusmaterjale transportivad masinad, mis paiskavad õhku heitgaase ja tolmuosakesi. Ka mulla- ja kaevetööde

tegemisel võib olenevalt ilmaoludest esineda intensiivset tolmuheidet. Töödega võib kaasneda ka lõhnaainete

(nt asfaldi laotamisel) heide.

Õhukvaliteedi piir- ja sihtväärtused on kehtestatud keskkonnaministri 27.12.2016 määrusega nr 75

„Õhukvaliteedi piir- ja sihtväärtused, õhukvaliteedi muud piirnormid ning õhukvaliteedi hindamispiirid“.

Lõhnaainete esinemise häiringutasemed on kehtestatud kliimaministri 06.07.2023 määrusega nr 37 „Lõhnaaine

esinemise hindamise kord, hindamisele esitatavad nõuded ja lõhnaaine esinemise häiringutasemed“.

Ehitustööde ajal võib kohati olla mõju õhukvaliteedile intensiivne, kuid tegemist on lühiajalise mõjuga, mis

ilmneb tööde tegemise ajal ja lakkab pärast tööde teostamist. Ehitustöödega kaasnevad heitekogused ei ole

teada, kuid inimeste tervist kahjustav välisõhu kvaliteedi piirväärtuste ületamine ega oluline lõhnast tingitud

häiring ei ole tõenäoline. Olenevalt ilmaoludest võib tekkida vajadus rakendada tolmulevikut vähendavaid

meetmeid nagu teede niisutamine.

Kavandatava elamuala kasutusperioodil võib peamiseks välisõhu kvaliteeti mõjutavaks teguriks olla liiklus.

Liiklusega kaasneb sisepõlemismootoris kütuse põletamise tagajärjel heitgaaside paiskumine õhku ning teelt

ja rehvide kulumisest õhku paisatavate peenete osakeste levik. Kasutusaegsel perioodil ei saa sõiduautode

kasutamisega seotud saasteainete heidet välisõhku pidada märkimisväärseks, tegemist on tavapärase

tiheasustusega alale iseloomuliku mõjuga. Piirkonnas toimub õhukvaliteedi muutumine, kuid ei ole alust

eeldada, et välisõhu kvaliteet muutub sedavõrd, et kehtestatud piirväärtusi ületatakse ja tekib oluline

keskkonnamõju.

Praeguses planeeringustaadiumis ei ole kasutatavad küttelahendused teada, kuid soovituslik on kasutada

võimalikult energiatõhusaid ja keskkonnasäästlikke lahendusi. Eelistatud oleks soojusvahetuspumpade

(õhksoojuspumbad, maasoojuspumbad jne) kasutamine.

Detailplaneeringuga kavandatakse elamuala rajamist, seega on asjakohane analüüsida, kas piirkonnas toimub

õhukvaliteeti oluliselt mõjutavaid tegevusi, mis kavandatava elamuala kvaliteeti mõjutada võivad.

Planeeringualal ega lähiümbruses ei ole keskkonnakaitselubade alusel tegutsevate ettevõtetega seotud

registreeritud õhusaasteallikaid. Lähimad registreeritud heiteallikad on planeeringualast ca 1,5 km kaugusel

idakagus asuv MCF Group Estonia OÜ avariigeneraator ja ca 1,6 km kaugusel põhjas asuv E-Betoonelement AS

katlamaja korsten (Keskkonnaportaal, 22.12.2025). Harku karjääris asuvad heiteallikad jäävad planeeringualast

ca 1,9 km kaugusele, lähim mäeeraldis ca 950 m kaugusele. Ettevõtete puhul on saasteainete heide õhku

reguleeritud keskkonnaloaga. Arvestades planeeringuala kaugust heiteallikatest, on piirväärtusi ületavate

saasteainete levimine planeeringualale ebatõenäoline.

Lepapõllu katastriüksuse ja lähiala detailplaneeringu (algatamata) keskkonnamõju

strateegilise hindamise eelhinnang

Töö nr 2025-380

Aadress: Harju maakond, Saue vald, Hüüru küla, Lepapõllu (72501:001:1785)

Koostaja: Kobras OÜ

30 / 38

Planeeringuala läheduses puuduvad suured teed, lähialal on valdavalt tegemist elamumaadega ja haritavate

maadega, mis on kasutusel püsirohumaana. Sellest tulenevalt ei ole olulist tolmu levikut planeeringualale ette

näha. Liiklusest tingitud õhukvaliteedi piirväärtuste ületamine kavandataval elamualal ei ole tõenäoline.

5.8.4.Ohuolukorrad

Võimalikke ohu- ja avariiolukordi on kirjeldatud peatükis 2.5. Kui ehitustööde käigus järgitakse õhu, pinnase,

pinnavee ja põhjavee kaitset puudutavaid õigusakte ning head ehitustava, siis on õnnetuste esinemise

tõenäosus ja võimalik oht inimeste tervisele väike.

Liiklusohutust mõjutab piirkonna teedel kujunev liikluskoormus. Planeeringualaga külgneva Kodasema tee (tee

nr 7270229) laius on 6 m ja Mõisaniidu tee (tee nr 7270391) laius 5 m (Maa- ja Ruumiamet, 21.12.2025).

Liiklusohtlikke olukordi võivad põhjustada ehitamisel kasutatavate suurte masinate ja veoautode seismine ning

liiklemine nimetatud teedel, kuid ohtlikke olukordi on võimalik õige liikluskorraldusega vältida. Eeldatavalt on

võimalik suunata ehitusmasinad Kodasema teelt otse planeeringualale, et vältida liiklustakistusi Mõisaniidu

teel.

Elamuala kasutusperioodil suureneb liikluskoormus Kodasema teel ja Mõisaniidu teel, kuid arvestades, et

planeeringuga kavandatud elamuühikute arv on 30, siis lisanduv liikluskoormus on tõenäoliselt pigem väike.

Ehitustööde perioodil tuleb korraldada ehitusmasinate liiklus selliselt, et säiliks olemasolevate teede läbitavus.

Ehitustööde ajal on liiklusohutus võimalik tagada liiklusmärke, ajutisi kiiruspiiranguid vms meetmeid kasutades.

Kasutusperioodil on liiklusohtlike olukordade esinemist võimalik minimeerida sobilike liikluskorralduse

meetmetega, näiteks elamualale sobiliku kiiruspiirangu seadmine.

5.9.MÕJU KULTUURIVÄÄRTUSTELE

Planeeringualal ei asu kultuurimälestisi ega pärandkultuuriobjekte ning kavandatava tegevusega ei ole tänu

piisavale vahekaugusele ette näha mõju avaldumist lähimatele kultuurimälestistele ja

pärandkultuuriobjektidele. Kuna kavandatu rajamisega kaasnevad mulla- ja kaevetööd, on planeeringus

asjakohane juhtida tähelepanu, et mulla- ja kaevetööde tegemisel tuleb arheoloogiapärandi avastamisel

lähtuda muinsuskaitseseaduse §-st 31 ning teha koostööd Muinsuskaitseametiga.

5.10.TEKKIVAD JÄÄTMED NING NENDE KÄITLEMINE

Praeguses planeerimisprotsessi staadiumis ei ole täpne jäätmeteke teada ja tugineda saab ainult teiste

samalaadsete arenduste analoogiale. Ehitustegevuse käigus tekib erinevat tüüpi jäätmeid, mille kogus

varieerub olenevalt teostatavatest töödest. Ehitustöödel on jäätmeteke seotud näiteks kaevetöödega ja

kasutatavate ehitusmaterjalide pakenditega. Olmejäätmeid tekib ehitustegevusel eeldatavalt vähe.

Planeeringualal puudub hoonestus, mille likvideerimisega kaasneks lammutusjäätmete teke. Alale jääva rajatise

(varemed, millele on ehitatud ajutine varikatus) likvideerimise korral on tekkivate jäätmete maht marginaalne.

Osa jäätmeid on võimalik suunata taaskasutusse ja osa utiliseerimisele. Kaevetöödel tekkivaid jäätmeid on

sobivuse korral võimalik planeeringualal taaskasutada teedeehituses, maa-alade planeerimisel, täitmisel ja

kujundamisel.

Kasutusperioodil kaasneb elamualal eeldatavalt tavapärane majapidamistega seotud olmejäätmete teke.

Jäätmete käitlemisel tuleb lähtuda jäätmeseadusest ja Saue valla jäätmehoolduseeskirjast (Saue Vallavolikogu

Lepapõllu katastriüksuse ja lähiala detailplaneeringu (algatamata) keskkonnamõju

strateegilise hindamise eelhinnang

Töö nr 2025-380

Aadress: Harju maakond, Saue vald, Hüüru küla, Lepapõllu (72501:001:1785)

Koostaja: Kobras OÜ

31 / 38

28.12.2023 määrus nr 26). Planeeringu koostamisel tuleb arvestada vajadusega soodustada jäätmete liigiti

kogumist.

5.11.KLIIMAMUUTUSED JA NENDEGA KOHANEMINE

Seos kliimamuutusega

Eestis kulub toodetud energiast 53% hoonetele. 2021. aasta kasvuhoonegaaside netoheitest moodustas ehitus-

ja kinnisvarasektor 40,3% ehk 6,3 miljonit tonni CO2-ekvivalenti, 2022 arvutuste järgi 42,7% (Rohetiiger SA,

2023).

Tekkepõhiselt tuli 2022. aastal 67,9% kasvuhoonegaasidest hoonete energiakasutusest, 13,3% hoonete

ehitusest ja 13,2% materjalide ekspordist (Rohetiiger SA, 2023). Uue hoone ehitus nõuab ehitusmaterjale, mille

tootmisel paisatakse õhku kasvuhoonegaase. Näiteks paisatakse tänapäeval ühe tonni tsemendi tootmisel

õhku ca 600 kg CO2. Mida energiatõhusam ehitis, seda suurem on üldjuhul ehitusmaterjalide proportsionaalne

jalajälg (Rohetiiger SA, 2023). Kuna hoone rajamiseks valitud materjalid moodustavad suure osakaalu kogu

hoone süsinikujalajäljest, on järgmistes projekteerimis- ja ehitusetappides oluline jälgida, millise tootja

materjale kasutatakse, saavutamaks võimalikult väike keskkonna jalajälg.

Hooned tuleb tõhusalt soojustada ning kasutada võimalikult energiaefektiivseid lokaalsed kütmislahendusi

(maaküte, õhkküte). Võimaluse korral tuleb kavandada päikeseenergia kasutamist taastuva energiaallikana

(paneelide paigaldamine näiteks hoone katusele).

Suure süsiniku heitkogusega hoonete konstruktsioonimaterjalid tuleks võimaluse korral asendada süsinikku

siduvate materjalidega, eelkõige puiduga.

Kliimamuutustega kohanemine

Kliimamuutustega kohanemise arengukava aastani 2030 (heaks kiidetud Vabariigi Valitsuse 02.03.2017

korraldusega nr 62) kohaselt ei ole Eestis toimuvad kliimamuutused nii äärmuslikud kui paljudes teistes riikides,

kuid prognooside kohaselt võib 21. sajandi jooksul toimuda järgmisi muutusi:

• temperatuuritõus, millest tuleneb jää- ja lumikatte vähenemine; kuuma- ja põuaperioodid; muutused

taimekasvus; võõrliikide, sh uute taimekahjurite ja haigustekitajate levik; külmumata ja liigniiske

metsamaa, mis piirab raievõimalusi; sesoonsete energiatarbimistippude muutused; elanike

terviseprobleemide sagenemine jms;

• sademete hulga suurenemine, millest tulenevad üleujutused, kuivenduskraavide ja -süsteemide ning

paisude hoolduse mahu suurenemine, jõgede kaldaerosiooni ja sellest tuleneva kaldakindlustamise

mahu suurenemine, surve elamute/rajatiste ümberpaigutamiseks, kaevandusvete pumpamismahu

suurenemine jms;

• merepinna tõus, millest tuleneb kaldaerosioon, oht kaldarajatistele, surve ehitiste ümberpaigutamiseks

jms;

• tormide sagenemine, millest tulenevad nõuded taristu ja ehitiste vastupidavusele ja tormitagajärgede

likvideerimise võimele.

Planeeringuala puhul on kõige olulisemateks muutusteks temperatuuritõus ja sademete hulga suurenemine

(sh ekstreemsete ilmaolude esinemine). Planeeringu koostamisel on vajalik arvestada sagenevate ja

intensiivsemate sademetega ning kavandada lahendused, mis võimaldavad sademeveest vabaneda eelkõige

Lepapõllu katastriüksuse ja lähiala detailplaneeringu (algatamata) keskkonnamõju

strateegilise hindamise eelhinnang

Töö nr 2025-380

Aadress: Harju maakond, Saue vald, Hüüru küla, Lepapõllu (72501:001:1785)

Koostaja: Kobras OÜ

32 / 38

nende tekkekohas (vt ka ptk 5.5). Hoonetes tuleb tagada efektiivsed ventilatsioonisüsteemid ja võimalus

akende avamisega ruume õhutada. Kõrghaljastusega on võimalik kõrge temperatuuri mõjusid leevendada.

Soovitatav on maksimaalselt säilitada olemasolevat kõrghaljastust, mis toetab kliimamuutuste leevendamist

lokaalsel tasandil.

Kuigi elamualale kavandatakse asfaltkattega sõiduteed ning vajalikud parklakohad, ei saa neid pidada olulisteks

soojussaare efekti tekitajateks, kuna parklad (st kõvakattega pinnad) pole suured.

Arvestades kavandatava tegevuse iseloomu ja mahtu, ei avalda detailplaneeringuga kavandatu olulist mõju

kliimamuutustele ning kliimamuutustega on võimalik detailplaneeringu lahenduse koostamisel arvestada

(piisavas ulatuses haljasala kavandamine ning kõrghaljastuse säilitamine/rajamine, sademeveest vabanemine

selle tekkekohal).

5.12.ASJAKOHASTE SUURÕNNETUSTE JA KATASTROOFIDE OHT

Kavandatav tegevus ei ole seotud suurõnnetuste või katastroofide ohuga, sealhulgas kliimamuutustest

põhjustatud suurõnnetuste või katastroofide ohuga.

5.13.PIIRIÜLENE MÕJU

Kavandatava tegevusega ei ole ette näha piiriülese mõju esinemist.

5.14.KUMULATIIVNE MÕJU

Üldplaneeringuga on planeeringualal ja lähipiirkonnas kavandatud pere- ja ridaelamu maa-ala ning äri maa-

ala juhtotstarbega alasid. Piirkonnas kavandatud maakasutuse realiseerimisel avaldub kumulatiivne mõju

näiteks maakasutusele, pinnasele, mullastikule ja taimestikule, õhukvaliteedile ja müratasemele,

loodusväärtustele, liiklusolukorrale jne. Piirkonnas kavandatud arengutega kaasnevat mõju on üldiselt

analüüsitud üldplaneeringu koostamisel. Praegu ei ole täpsem elamualade asustuskoormus ega äritegevuse

iseloom teada. Üldplaneeringuga kavandatud maakasutuse realiseerimisel kujuneb piirkond tiheasustusalaks,

millega kaasnevad tavapärased tiheasustusega alale iseloomulikud mõjud. Uute elamualade rajamisel ja sellega

seoses kõvakattega pindade lisandumisel võib probleemiks osutuda sademevee ärajuhtimine (vt ptk 5.5).

Kaaluda tuleks piirkonda kompleksse sademeveekanalisatsiooni rajamist.

Detailplaneeringuga kavandatuga ei kaasne keskkonnataluvuse ületamist, keskkonnas pöördumatute

muutuste põhjustamist ega inimese tervise ja heaolu, kultuuripärandi või vara ohtu seadmist, seega ei ole alust

eeldada olulise kumulatiivse keskkonnamõju esinemist.

6.EELHINNANGU KOKKUVÕTE JA JÄRELDUS

KSH eelhinnang koostati Kobras OÜ 29.12.2025 koostatud algatamiseelse eskiisjoonise alusel. Eelhinnangut on

täiendatud ja ajakohastatud lähtudes 30.09.2026 eskiisjoonisel (joonis 3) kajastatud lahendusest. Töö

eesmärgiks on Lepapõllu katastriüksuse ja lähiala detailplaneeringuga (algatamata) kavandatavale tegevusele

KSH eelhinnangu koostamine, selgitamaks välja KSH algatamise ja läbiviimise vajalikkus. KSH eelhinnangu

koostamise hetkel ei ole detailplaneering veel algatatud.

Detailplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamise üle otsustaja on kohalik omavalitsus

(Saue Vallavalitsus või Vallavolikogu). Tulenevalt KeHJS § 33 lõikest 6 peab KSH vajalikkuse üle otsustamisel

enne otsuse tegemist küsima seisukohta kõigilt asjaomastelt asutustelt (täpsustatud KeHJS § 23), edastades

Lepapõllu katastriüksuse ja lähiala detailplaneeringu (algatamata) keskkonnamõju

strateegilise hindamise eelhinnang

Töö nr 2025-380

Aadress: Harju maakond, Saue vald, Hüüru küla, Lepapõllu (72501:001:1785)

Koostaja: Kobras OÜ

33 / 38

neile seisukoha võtmiseks KeHJS § 33 lg 3 punktis 1 ja 2 ning lõikes 4 ja 5 nimetatud kriteeriumide alusel tehtud

otsuse eelnõu.

Detailplaneeringu eesmärk on maakasutus- ja ehitustingimuste seadmine üksik- ja ridaelamute rajamiseks ning

kruntide moodustamiseks, sh liikluskorralduse ning haljastuse ja heakorrastuse põhimõtete määramine (joonis

3). Planeeringuga kavandatakse kolm ridaelamut (kokku 14 boksi) ja 16 üksikelamut, vajalikud tehnovõrgud,

juurdepääsuteed ja avaliku kasutusega haljasalad.

Planeeringualal kehtib Harju maakonnaplaneering (kehtestatud riigihalduse ministri 09.04.2018 käskkirjaga

nr 1.1-4/78) ja Saue valla üldplaneering (kehtestatud Saue Vallavolikogu 28.06.2021 otsusega nr 40).

Lähiümbruses kehtestatud detailplaneeringud on tänaseks ellu viidud ning planeeringutega kavandatud

hoonestus suuremalt jaolt rajatud. Planeeringuala lähialal puuduvad (seisuga 19.12.2025) menetluses olevad

detailplaneeringud, millega tuleb edasisel planeerimisel arvestada, kuid on teada elamu maa-alade

moodustamise soov planeeringualast kagusse jäävatel Mare ja Karjavälja katastriüksusel.

Detailplaneeringu koostamisel tuleb arvestada üldiste tingimustega maa-alade kasutamiseks ja

üldplaneeringus esitatud põhimõtetega uue hoonestuse rajamiseks tiheasustusega alal, vajadusega kavandada

juurdepääsuteed olemasoleva avaliku teedevõrguni ja vajadusega järgida piirkonna vee-ettevõtja poolt

väljastatavaid tehnilisi tingimusi.

Detailplaneeringut on võimalik koostada kooskõlas alal kehtiva Saue valla üldplaneeringu tingimuste ja

põhimõtetega.

Detailplaneeringu elluviimisel muutub planeeringuala senine maatulundusmaa kasutus elamumaaks. Muutus

on pikaajaline, kuid kooskõlas üldplaneeringuga ning olulist negatiivset mõju maakasutusele ei kaasne.

Kavandatav arendus võimaldab Saue valla üldplaneeringuga ettenähtud maakasutust ja toetab piirkonnas

kavandatud arengusuunda.

Detailplaneeringu elluviimisega ei kaasne olulist mõju maavaradele. Karjääridest saadavate maavarade

kaevandamise mõjusid on juba hinnatud keskkonnaloa menetluste raames.

Detailplaneeringu elluviimisel kaasneb mõju pinnasele eelkõige ehitusstaadiumis. Kuna tegemist ei ole

loodusliku alaga ning pinnast on võimalik taaskasutada planeeringualal või mujal, ei kaasne töödega olulist

negatiivset mõju pinnasele.

Kavandatud ehitustegevusel on oht pinnase saastumiseks. Ohutustehnika järgimisel ja tehniliselt korras

masinate kasutamisel on lekete ja avarii esinemine ning saasteainete levik pinnasesse ja olulise reostuse

tekkimine ebatõenäoline.

Planeeringualal ega lähiümbruses ei ole pinnaveekogusid, seega ei kaasne kavandatuga mõju pinnaveele.

Esimene aluspõhjaline põhjaveekogum on maapinnalt lähtuva reostuse eest looduslikult kaitsmata.

Veeseaduses ja selle alamaktides sätestatud nõuetest kinni pidamisel, ohutustehnika järgimisel ja tehniliselt

korras masinate kasutamisel on lekete esinemine ja avarii tekkimine ning saasteainete levik pinnasesse, sealt

edasi põhjavette ning olulise reostuse tekkimine ebatõenäoline.

Kasutusaegsel perioodil on peamine põhjavee reostumise risk seotud elamute kasutajate mootorsõidukite

parkimisega, kuna parklates võib esineda sõidukite õlilekkeid, kuid põhjavee reostumise risk on eeldatavalt

väike.

Lepapõllu katastriüksuse ja lähiala detailplaneeringu (algatamata) keskkonnamõju

strateegilise hindamise eelhinnang

Töö nr 2025-380

Aadress: Harju maakond, Saue vald, Hüüru küla, Lepapõllu (72501:001:1785)

Koostaja: Kobras OÜ

34 / 38

Planeeringualal puudub ühisveevärk ja -kanalisatsioon, kuid see on olemas planeeringualaga piirnevatel aladel.

Veevarustus ja reoveekäitlus on kavandatud lahendada ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni baasil ning

nõuetekohaste lahenduste rakendamisel ja vee-ettevõtja (AS Kovek) väljastatud tehniliste eeltingimuste

järgimisel ei ole ette näha olulist ebasoodsat mõju põhjavee kvaliteedile ega põhjaveekogumite seisundile.

Planeeringualal ega läheduses ei ole pinnaveekogusid, kuhu saaks juhtida sademevett ning õhukese pinnakatte

tõttu ei ole sademevee pinnasesse juhtimine (veeseaduse tähenduses) tõenäoliselt võimalik. Oluline on

eelistada lahendusi, mis vähendaks kõvakattega pindade osakaalu ning võimalusel eelistada sademeveest

vabanemiseks looduslähedasi lahendusi, mida ei loeta sademevee suublasse juhtimiseks veeseaduse

tähenduses. Arvestades, et planeeringualale ja lähipiirkonda on kavas rajada uued elamualad, tuleks kaaluda

kompleksse sademeveekanalisatsiooni rajamist. Sobiva sademeveelahenduse valimisel ei kaasne olulist

ebasoodsat mõju põhjaveele.

Mõju rohelisele võrgustikule puudub, kuna planeeringuala ei asu rohelise võrgustiku alal.

Detailplaneeringu elluviimisega ei kaasne ebasoodsat mõju teadaolevatele loodusväärtustele ja kaitsealustele

loodusobjektidele, sh planeeringuala serva ulatuvale Natura elupaigatüübile lood ehk alvarid (6280). Mõju

Natura 2000 aladele on välistatud.

Kavandatava tegevusega kaasneb hoonete, teede, ja kommunikatsioonide rajamisel mürarikas ehitustegevus.

Müra teke oleneb tehtavate tööde iseloomust, kasutatavatest töövõtetest ja ehitusmasinatest. Kui ehitustööde

tegemise ajal arvestatakse müratekke minimeerimise vajadusega, on võimalik teha töid nii, et ei kaasne

ehitustegevuse käigus müra piirväärtuste ületamist.

Elamuala kasutusajal on mürateke seotud eelkõige liikluse, kasutatavate seadmetega (konditsioneerid,

õhksoojuspumbad, muruniidukid) ja olmetegevustega. Tegemist on tavapärase elamualale iseloomuliku

müraga ning ei ole seega oodata lähedal elavate inimeste tervist ja heaolu mõjutava mürataseme kujunemist.

Piirkonnas on põhjavesi ja välisõhu kvaliteet (sh müratase) mõjutatud Harku karjäärist, lisaks kaasneb

lõhkamistöödega vibratsioon. Käesoleval ajal ei ole põhjust eeldada, et Harku karjäärist tulenevad häiringud

planeeringualani ulatuksid, kuid detailplaneeringu koostamisel tuleb arvestada karjääri võimaliku laienemisega

planeeringuala suunas.

Ehitiste rajamisel võib olla vajadus teha vibratsiooni tekitavaid töid (nt vaiade rammimine või materjalide

tihendamine vms). Sotsiaalministri 01.10.2025 määrusega nr 54 arvestades ei ole põhjust eeldada olulise mõju

esinemist.

Ehitustöödel mõjutavad õhukvaliteeti näiteks kasutatavad ehitus- ja veomasinad (heitgaasid ja tolm), mulla- ja

kaevetööd (tolm), asfaldi laotamine (lõhn). Inimeste tervist kahjustav välisõhu kvaliteedi piirväärtuste ületamine

ega oluline lõhnast tingitud häiring ei ole tõenäoline.

Kavandatava elamuala kasutusperioodil võib peamiseks välisõhu kvaliteeti mõjutavaks teguriks olla liiklus

(heitgaasid ja tolm) ja olenevalt valitavast lahendusest ka küttesüsteemid (heitgaasid). Tegemist on tavapäraste

tiheasustusega seotud heidetega, millega ei kaasne olulist mõju õhukvaliteedile.

Ohu- või avariiolukorrad (sh tulekahju ja ohtlike ainete keskkonda sattumine) võivad ehitusperioodil ja

kasutusajal kaasneda eelkõige seoses alal kasutatavate mootorsõidukite ja muude seadmetega. Suurõnnetuste

või katastroofide ohtu (tekkimise piisavat tõenäosust) kavandatava tegevusega ette näha ei ole. Kavandatuga

Lepapõllu katastriüksuse ja lähiala detailplaneeringu (algatamata) keskkonnamõju

strateegilise hindamise eelhinnang

Töö nr 2025-380

Aadress: Harju maakond, Saue vald, Hüüru küla, Lepapõllu (72501:001:1785)

Koostaja: Kobras OÜ

35 / 38

kaasneb liikluskoormuse tõus, millega seotud liiklusoht on minimeeritav sobivaid liikluskorralduse meetmeteid

kasutades.

Detailplaneeringu elluviimisega ei kaasne ebasoodsat mõju teadaolevatele kultuuriväärtuslikele aladele ja

objektidele.

Planeeringu elluviimisega kaasneb tavapärane ehitusjäätmete teke. Elamualal on eeldatavalt tavapärane

majapidamistega seotud olmejäätmete teke. Kui jäätmed käideldakse vastavalt kehtivatele nõuetele, ei kaasne

jäätmete tekke ja käitlemise tõttu negatiivset keskkonnamõju.

Lähialal on üldplaneeringuga kavandatud elamu- ja ärimaa-ala, seega on ette näha asustuse tihenemist. On

põhjendatud eeldada, et piirkonnas üldplaneeringuga kavandatud maakasutuse realiseerimisel kaasnevad

tavapärased tiheasustusega alale iseloomulikud mõjud, millega ei kaasne olulise kumulatiivse keskkonnamõju

esinemist.

Arvestades kavandatava tegevuse iseloomu ja mahtu, ei avalda detailplaneeringuga kavandatu olulist mõju

kliimamuutustele ning kliimamuutustega on võimalik detailplaneeringu lahenduse koostamisel arvestada.

Kavandatav tegevus ei ole seotud suurõnnetuste või katastroofide ohuga, sealhulgas kliimamuutustest

põhjustatud suurõnnetuste või katastroofide ohuga.

Kavandatava tegevuse elluviimisel ei kaasne piiriülest mõju.

KSH eelhinnangu põhjal ei ole KSH algatamine Lepapõllu katastriüksuse ja lähiala detailplaneeringuga

(algatamata) kavandatule vajalik, sest kavandatava tegevuse elluviimisel ei ole ette näha olulisi negatiivseid

mõjusid planeeringuala ja lähiümbruse looduskeskkonnale, kultuurimälestistele ega inimese tervisele ja

heaolule või neid on võimalik ennetada ja vähendada. Negatiivse keskkonnamõju vältimiseks on oluline järgida

keskkonnakaitse ja tööohutuse nõudeid ning järgnevas kokkuvõtlikus loetelus esitatud meetmeid:

 Kaevetöödel tekkivaid jäätmeid tuleks sobivuse korral taaskasutada planeeringualal teedeehituses, maa-

alade planeerimisel, täitmisel ja kujundamisel ning järele jäävat mittesobivat mineraalpinnast kasutada

eelistatult elamukruntide maa-alade planeerimisel või muudel objektidel väljaspool planeeringuala.

 Ehitustööde läbiviimisel tuleb avariiolukordade tekkimise minimeerimiseks kasutada tehniliselt korras

olevaid masinaid. Pinnase ja põhjavee saastumise ohu minimeerimiseks tuleb pidada kinni veeseaduses

ja selle alamaktides sätestatud nõuetest, rakendada ehitustöödel keskkonnakaitse abinõusid ja pidada

kinni tavapärastest ohutusnõuetest.

 Minimeerimaks veekasutusest ja reoveekäitlusest tulenevat võimalikku mõju põhja- ja pinnaveele, tuleb

detailplaneeringu koostamisel lähtuda piirkonna vee-ettevõtja (AS Kovek) poolt väljastatud tehnilistest

eeltingimustest.

 Sademevee käitlemisel tuleb juhinduda eeskätt veeseaduses ja selle alamaktides sätestatud nõuetest

ning järgida üldprintsiipi, et sademevee käitlemise lahendused ei tohi kaasa tuua negatiivset mõju

ümbritsevale maakasutusele (sh naaberkinnistutele) ega veekeskkonna seisundile. Oluline on eelistada

lahendusi, mis vähendaks kõvakattega pindade osakaalu ja soodustavad sademevee pinnasesse

imbumist (nt poorsed tänavakatted). Soovitatav on kasutada looduslähedasi lahendusi, mis võimaldavad

sademeveest vabaneda eelkõige maastikukujundamise kaudu, vältides sademevee reostumist. Rajada

sademevee kogumislahendused, mis võimaldavad sademevett kastmiseks kasutada. Arvestades, et

Lepapõllu katastriüksuse ja lähiala detailplaneeringu (algatamata) keskkonnamõju

strateegilise hindamise eelhinnang

Töö nr 2025-380

Aadress: Harju maakond, Saue vald, Hüüru küla, Lepapõllu (72501:001:1785)

Koostaja: Kobras OÜ

36 / 38

planeeringualale ja selle naabrusesse on kavas rajada uued elamualad, tuleks kaaluda piirkonda

kompleksse sademeveekanalisatsiooni rajamist.

 Tehnoseadmete (nt soojuspumbad ja ventilatsiooniseadmed) paigutamisel tuleb tagada vastavus

kehtivatele müranormidele ning vältida liigsete häiringute teket naaberkinnistutel;

 Soovitatav on kõik ehitustööd, sh pinnase vedamistööd ja kaevetööd, teostada ajavahemikus kl 07.00–

21.00. Hilisemal ajal tehtavate tööde puhul tuleb arvestada keskkonnaministri 16.12.2016 määruses nr 71

toodud piirväärtustega. Tekitatavat müra tuleb minimeerida ka päevasel ajal, kasutades tehniliselt korras

olevaid masinaid ning vältides asjatut müra teket.

 Seadmeid, masinaid ja muid vibratsiooniallikaid tuleb paigaldada, hooldada ja kasutada sellisel viisil, et

nende tekitatud vibratsioon elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ei ületa sotsiaalministri 01.10.2025

määrusega nr 54 kehtestatud piirväärtusi.

 Olenevalt ilmaoludest (kuivad perioodid, tugev tuul) võib ehtistööde ajal olla vajadus rakendada tolmu

levikut vähendavaid meetmeid nagu teede niisutamine.

 Jäätmete käitlemisel tuleb lähtuda jäätmeseadusest ja Saue valla jäätmehoolduseeskirjast. Planeeringu

koostamisel tuleb arvestada vajadusega soodustada jäätmete liigiti kogumist ja võimaldada ligipääs

kogumismahutitele.

 Arheoloogiapärandi avastamisel tuleb lähtuda muinsuskaitseseaduse §-st 31 ning teha koostööd

Muinsuskaitseametiga.

 Hooned tuleb tõhusalt soojustada ning lokaalsete küttesüsteemide kavandamisel eelistada võimalikult

energiaefektiivsete kütmislahenduste (maaküte, õhkküte) kasutamist. Võimaluse korral kavandada

päikeseenergia kasutamist taastuva energiaallikana (paneelide paigaldamine näiteks hoone katusele).

Suure süsiniku heitkogusega hoonete konstruktsioonimaterjalid asendada võimaluse korral süsinikku

siduvate materjalidega, eelkõige puiduga.

 Detailplaneeringu lahenduse koostamisel tuleb arvestada kliimamuutustega. Planeeringu koostamisel

on vajalik arvestada sagenevate ja intensiivsemate sademetega ning kavandada lahendused, mis

võimaldavad sademeveest vabaneda eelkõige nende tekkekohas. Hoonetes tuleb tagada efektiivsed

ventilatsioonisüsteemid ja võimalus akende avamisega ruume õhutada. Soovitatav on olemasolevat

kõrghaljastust maksimaalselt säilitada, mis aitab kõrge temperatuuri mõjusid leevendada.

Lepapõllu katastriüksuse ja lähiala detailplaneeringu (algatamata) keskkonnamõju

strateegilise hindamise eelhinnang

Töö nr 2025-380

Aadress: Harju maakond, Saue vald, Hüüru küla, Lepapõllu (72501:001:1785)

Koostaja: Kobras OÜ

37 / 38

7.KASUTATUD KIRJANDUS

Õigusaktid

1. Atmosfääriõhu kaitse seadus, vastu võetud 15.06.2016.

2. Ehitusseadustik, vastu võetud 11.02.2015.

3. Hädaolukorra seadus, vastu võetud 08.02.2017.

4. Jäätmeseadus, vastu võetud 28.01.2004.

5. Kemikaaliseadus, vastu võetud 29.10.2015.

6. Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus, vastu võetud 22.02.2005.

7. Keskkonnaseadustiku üldosa seadus, vastu võetud 16.02.2011.

8. Lõhkematerjaliseadus, vastu võetud 07.06.2017.

9. Lõhnaaine esinemise hindamise kord, hindamisele esitatavad nõuded ja lõhnaaine esinemise

häiringutasemed, kliimaministri 06.07.2023 määrus nr 37.

10. Muinsuskaitseseadus, vastu võetud 20.02.2019.

11. Nõuded reovee puhastamise ning heit-, sademe-, kaevandus-, karjääri- ja jahutusvee suublasse juhtimise

kohta, nõuetele vastavuse hindamise meetmed ning saasteainesisalduse piirväärtused, vastu võetud

08.11.2019 keskkonnaministri 08.11.2019 määrusega nr 61.

12. Ohtlike ainete põhjavee kvaliteedi piirväärtused, keskkonnaministri 04.09.2019 määrus nr 39.

13. Ohtlike ainete sisalduse piirväärtused pinnases, keskkonnaministri 28.06.2019 määrus nr 26.

14. Planeerimisseadus, vastu võetud 28.01.2015.

15. Põhjaveekogumite nimekiri ja nende eristamise kord, seisundiklassid ja nende määramise kord,

seisundiklassidele vastavad keemilise seisundi määramiseks kasutatavate kvaliteedinäitajate väärtused ja

koguselise seisundi määramiseks kasutatavate näitajate tingimused, põhjavett ohustavate saasteainete

nimekiri, nende sisalduse läviväärtused põhjaveekogumite kaupa ja kvaliteedi piirväärtused põhjavees

ning taustataseme määramise põhimõtted, keskkonnaministri 01.10.2019 määrus nr 48.

16. Saue valla jäätmehoolduseeskiri, Saue Vallavolikogu 28.12.2023 määrus nr 26.

17. Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang,

täpsustatud loetelu, keskkonnaministri 29.08.2005 määrus nr 224.

18. Töötervishoiu ja tööohutuse seadus, vastu võetud 16.06.1999.

19. Veeseadus, vastu võetud 30.01.2019.

20. Vibratsiooni piirväärtused elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning vibratsiooni hindamise kord, vastu

võetud sotsiaalministri 01.10.2025 määrusega nr 54.

21. Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid,

keskkonnaministri 16.12.2016 määrus nr 71.

22. Välisõhu mürakaardi, strateegilise mürakaardi ja müra vähendamise tegevuskava sisu kohta esitatavad

tehnilised nõuded ja koostamise kord, keskkonnaministri 20.10.2016 määrus nr 39.

23. Õhukvaliteedi piir- ja sihtväärtused, õhukvaliteedi muud piirnormid ning õhukvaliteedi hindamispiirid,

keskkonnaministri 27.12.2016 määrus nr 75.

Strateegilised planeerimisdokumendid

1. Harju maakonnaplaneering 2030, kehtestatud riigihalduse ministri 09.04.2018 käskkirjaga nr 1.1-4/78.

Lepapõllu katastriüksuse ja lähiala detailplaneeringu (algatamata) keskkonnamõju

strateegilise hindamise eelhinnang

Töö nr 2025-380

Aadress: Harju maakond, Saue vald, Hüüru küla, Lepapõllu (72501:001:1785)

Koostaja: Kobras OÜ

38 / 38

2. Harju maakonnas Saue vallas Hüüru külas Lehelinnu kinnistu ja lähiala detailplaneering, kehtestatud Saue

Vallavalitsuse 31.08.2022 korraldusega nr 931.

3. Hüüru küla Väljamaa kinnistu ja lähiala detailplaneering, kehtestatud Saue Vallavalitsuse 21.08.2019

korraldusega nr 978.

4. Kliimamuutustega kohanemise arengukava aastani 2030, heaks kiidetud Vabariigi Valitsuse 02.03.2017

korraldusega nr 62.

5. Saue valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2022-2034, vastu võetud Saue

Vallavolikogu 24.11.2022 määrusega nr 32.

6. Saue valla üldplaneering, kehtestatud Saue Vallavolikogu 28.06.2021 otsusega nr 40.

Andmebaasid

1. EELIS (Eesti Looduse Infosüsteem), Keskkonnaagentuur (viimati vaadatud 04.09.2026).

2. Eesti Geoloogiateenistus, Eesti pinnase radooniriski kaart, 2023:

https://gis.egt.ee/portal/apps/experiencebuilder/experience/?id=f4363bc3bae34fe19e04458dc875375e

(viimati vaadatud 22.12.2025).

3. Keskkonnaotsuste Infosüsteem (KOTKAS): https://kotkas.envir.ee/ (viimati vaadatud 04.09.2026).

4. Keskkonnaportaal: https://keskkonnaportaal.ee/et (viimati vaadatud 22.12.2025).

5. Maa- ja Ruumiameti kaardirakendused: https://geoportaal.maaamet.ee/est/ (viimati vaadatud

22.12.2025). Maa- ja Ruumiameti planeeringute andmekogu: https://www.planeeringud.ee/plank-

web/#/planning (viimati vaadatud 19.12.2025).

6. Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet (PRIA): https://kls.pria.ee/kaart/ (viimati vaadatud

19.12.2025).

Muud allikad

1. Akukon Eesti OÜ, 2019. Saue valla välisõhu mürakaart.

2. Harju maakonna põhjaveevarude kinnitamine, keskkonnaministri 06.04.2006 käskkiri nr 396.

3. Keskkonnaamet, 2023. Harku maardla Harku II karjääri keskkonnaloa nr KMIN-086 muutmise taotlusele

keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine. Registreeritud Keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS

16.08.2023 dokumendi nr DM-118268-31 all.

4. Kobras OÜ, 2025. Lepapõllu katastriüksuse ja lähiala detailplaneeringu eskiis (seisuga 29.12.2025). Töö nr

2025-272.

5. Marandi, A., Karro, E., Osjamets, M., Polikarpus, M., Hunt, M. 2020. Eesti põhjaveekogumite seisund

perioodil 2014-2019. EGF 9416. Eesti Geoloogiateenistus, Rakvere.

6. OÜ Inseneribüroo STEIGER, 2024. Harku IV lubjakivikarjääri laienduse rajamise ja töötamisega kaasneva

keskkonnamõju hindamise programm.

7. Sihtasutus Rohetiiger, 2023. Ehituse teekaart 2040.