| Dokumendiregister | Transpordiamet |
| Viit | 8-1/26-087/16833-3 |
| Registreeritud | 06.10.2026 |
| Sünkroonitud | 09.10.2026 |
| Liik | Sissetulev kiri |
| Funktsioon | 8 TEETARISTU EHITAMINE JA REMONTIMINE |
| Sari | 8-1 Tee- ja teerajatiste projektid ning ehituse täitedokumentatsioon objektide kaupa |
| Toimik | 8-1/26-087 |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Adressaat | Muinsuskaitseamet |
| Saabumis/saatmisviis | Muinsuskaitseamet |
| Vastutaja | Kaarel Kaine (Users, Teehoiuteenistus, Planeerimise osakond, Projekteerimise üksus) |
| Originaal | Ava uues aknas |
| Taotle dokumendi eemaldamist või parandamist |
Reg.nr: 5-10/1759-1
Saatja nr: 8-1/26-087/16833-1
Manuses vastus Teie 22.09.2026 kirjale nr 8-1/26-087/16833-1.
Lugupidamisega
Peeter Nork
Muinsuskaitseamet
nõustamisosakonna juhataja asetäitja
[email protected]
5271575
Pikk 2 / 10123 Tallinn / + 372 640 3050 / [email protected] / www.muinsuskaitseamet.ee
Registrikood 70000958
Lp Kaarel Kaine
Transpordiamet Teie 22.09.2026 nr 8-1/26-087/16833-1
[email protected] Meie 06.10.2026 nr 5-10/1759-1
Muinsuskaitseameti tingimused riigitee 2 Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa km 129,6-130,3
Neanurme küla liiklusohtliku koha likvideerimise ehitusprojekti koostamiseks
Muinsuskaitseametilt küsiti tingimusi riigitee 2 Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa km 129,6-130,3
Neanurme küla liiklusohtliku koha likvideerimise ehitusprojekti koostamiseks. Projektialasse
jääb riikliku kaitse all olev arheoloogiamälestis Asulakoht (reg nr 9350) ning selle 50 m laiune
kaitsevöönd.
Tingimused on alljärgnevad ning palume need kanda projekti seletuskirja eraldi muinsuskaitse
peatükina ning asulakoha ja selle kaitsevööndi piirid tuleb kanda asendiplaanile. Projekt tuleb
kooskõlastada Muinsuskaitseametiga.
1. Asulakohtadel ehk vanadel küla- ja taluasemetel paiknevad elutegevuse jäljed ja
arheoloogiline kultuurkiht tavaliselt ebaühtlaselt ja laiguti – kultuurkihiga alade vahel võib olla
ka alasid, kus see puudub. Asulakohtade piirid on kaitse alla võtmise ajal määratud toona teada
olnud arheoloogiliste andmete põhjal ning kultuurkihti võib esineda ka väljaspool mälestise
piiri. Projektialal ei ole olemasolevate andmete põhjal võimalik täpsemalt piiritleda alasid, kus
arheoloogiline kultuurkiht on säilinud või puudub.
2. Sellest lähtuvalt tuleb mälestise alal ja selle kaitsevööndis kaevetöödel tellida arheoloogilise
uuringu läbiviimine (meetodiks kaevetööde arheoloogiline jälgimine). Kui jälgimise käigus
avastatakse säilinud arheoloogiline kultuurkiht või arheoloogilised struktuurid, mida ei ole
võimalik kavandatavate tööde käigus säilitada, otsustab Muinsuskaitseamet uuringutulemuste
põhjal edasise uuringu vajaduse ja meetodi.
3. Kaevamisel tuleb arvestada seisakutega, et arheoloogile oleks tagatud pinnases leiduva
arheoloogilise materjali tuvastamine ja dokumenteerimine. Pinnase eemaldamisel peab olema
ekskavaatori varustuses ka hammasteta kopp, mis arheoloogilist kultuurkihti kaevamise käigus
vähem lõhub.
4. Arheoloogilisi uuringuid võib läbi viia vastava pädevusega isik või ettevõtja (MuKS §-d 46-
47, § 68 lg 2 p 3, §-d 69-70). Arheoloogilise uuringu tegijad on leitavad kultuurimälestiste
registrist „Erialane pädevus“ → „Pädevustunnistused“ → „Filtreerimine - Omandatud eriala/
kvalifikatsioon, kraad: Arheoloog“.
4. Arheoloogiliste uuringute läbiviija otsimise ja sobiva aja ja tingimuste kokkuleppimisega
tuleb alustada aegsasti, kuna vastava pädevusega isikute ja ettevõtjate arv on piiratud. Uuring
tuleb kavandada ajale, mil ilmastiku- ja pinnaseolud võimaldavad arheoloogilist materjali
nõuetekohaselt tuvastada ja dokumenteerida. Arvestada tuleb, et külmunud pinnase ja
miinuskraadide korral ei pruugi arheoloogilise uuringu nõuetekohane läbiviimine olla võimalik.
Samuti tuleb arvestada sellega, et seadusest tulenevalt (MuKS § 47) peab arheoloog
Muinsuskaitseametile esitama uuringuteatise vähemalt 10 päeva enne uuringu toimumist ning
uuringu lubamise otsuse tähtaeg on kuni 30 päeva alates uuringuteatise esitamisest.
5. Muinsuskaitseameti määratud arheoloogilise jälgimise osas on juriidilisele isikule
uuringukulud hüvitatavad 50% ulatuses (1500 euro piires). Täpsem info hüvitise taotlemisest
Muinsuskaitseameti kodulehel (https://www.muinsuskaitseamet.ee/uuringute-huvitamine).
6. Kogu projektialal tuleb olla tähelepanelik ja arvestada arheoloogiliste leidude ja
arheoloogilise kultuurkihi ilmsikstuleku võimalusega. Muinsuskaitseseadusest tulenevalt (§ 31
lg 1) on leidja kohustatud tööd katkestama, jätma leiu leiukohta ning teatama sellest
Muinsuskaitseametile.
7. Enne tööde teostamise algust peab tööde teostaja taotlema Muinsuskaitseametist tööde
tegemise loa (MuKS § 52 lg 3; https://register.muinas.ee/ → peale sisse logimist vali
vasakpoolsest menüüst „Tööd mälestisel“ → „Tööde lubade taotlused“ → „Lisa“). Loataotlus
tuleb esitada ka siis kui tööd toimuvad samaaegselt nii mälestisel kui kaitsevööndis. Tööde
tegemise luba väljastatakse pärast arheoloogiliste uuringute uuringukava heakskiitu ja
uuringuteatise esitamist.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Peeter Nork
Nõustamisosakonna juhataja asetäitja
6403035
Pikk 2 / 10123 Tallinn / + 372 640 3050 / [email protected] / www.muinsuskaitseamet.ee
Registrikood 70000958
Lp Kaarel Kaine
Transpordiamet Teie 22.09.2026 nr 8-1/26-087/16833-1
[email protected] Meie 06.10.2026 nr 5-10/1759-1
Muinsuskaitseameti tingimused riigitee 2 Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa km 129,6-130,3
Neanurme küla liiklusohtliku koha likvideerimise ehitusprojekti koostamiseks
Muinsuskaitseametilt küsiti tingimusi riigitee 2 Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa km 129,6-130,3
Neanurme küla liiklusohtliku koha likvideerimise ehitusprojekti koostamiseks. Projektialasse
jääb riikliku kaitse all olev arheoloogiamälestis Asulakoht (reg nr 9350) ning selle 50 m laiune
kaitsevöönd.
Tingimused on alljärgnevad ning palume need kanda projekti seletuskirja eraldi muinsuskaitse
peatükina ning asulakoha ja selle kaitsevööndi piirid tuleb kanda asendiplaanile. Projekt tuleb
kooskõlastada Muinsuskaitseametiga.
1. Asulakohtadel ehk vanadel küla- ja taluasemetel paiknevad elutegevuse jäljed ja
arheoloogiline kultuurkiht tavaliselt ebaühtlaselt ja laiguti – kultuurkihiga alade vahel võib olla
ka alasid, kus see puudub. Asulakohtade piirid on kaitse alla võtmise ajal määratud toona teada
olnud arheoloogiliste andmete põhjal ning kultuurkihti võib esineda ka väljaspool mälestise
piiri. Projektialal ei ole olemasolevate andmete põhjal võimalik täpsemalt piiritleda alasid, kus
arheoloogiline kultuurkiht on säilinud või puudub.
2. Sellest lähtuvalt tuleb mälestise alal ja selle kaitsevööndis kaevetöödel tellida arheoloogilise
uuringu läbiviimine (meetodiks kaevetööde arheoloogiline jälgimine). Kui jälgimise käigus
avastatakse säilinud arheoloogiline kultuurkiht või arheoloogilised struktuurid, mida ei ole
võimalik kavandatavate tööde käigus säilitada, otsustab Muinsuskaitseamet uuringutulemuste
põhjal edasise uuringu vajaduse ja meetodi.
3. Kaevamisel tuleb arvestada seisakutega, et arheoloogile oleks tagatud pinnases leiduva
arheoloogilise materjali tuvastamine ja dokumenteerimine. Pinnase eemaldamisel peab olema
ekskavaatori varustuses ka hammasteta kopp, mis arheoloogilist kultuurkihti kaevamise käigus
vähem lõhub.
4. Arheoloogilisi uuringuid võib läbi viia vastava pädevusega isik või ettevõtja (MuKS §-d 46-
47, § 68 lg 2 p 3, §-d 69-70). Arheoloogilise uuringu tegijad on leitavad kultuurimälestiste
registrist „Erialane pädevus“ → „Pädevustunnistused“ → „Filtreerimine - Omandatud eriala/
kvalifikatsioon, kraad: Arheoloog“.
4. Arheoloogiliste uuringute läbiviija otsimise ja sobiva aja ja tingimuste kokkuleppimisega
tuleb alustada aegsasti, kuna vastava pädevusega isikute ja ettevõtjate arv on piiratud. Uuring
tuleb kavandada ajale, mil ilmastiku- ja pinnaseolud võimaldavad arheoloogilist materjali
nõuetekohaselt tuvastada ja dokumenteerida. Arvestada tuleb, et külmunud pinnase ja
miinuskraadide korral ei pruugi arheoloogilise uuringu nõuetekohane läbiviimine olla võimalik.
Samuti tuleb arvestada sellega, et seadusest tulenevalt (MuKS § 47) peab arheoloog
Muinsuskaitseametile esitama uuringuteatise vähemalt 10 päeva enne uuringu toimumist ning
uuringu lubamise otsuse tähtaeg on kuni 30 päeva alates uuringuteatise esitamisest.
5. Muinsuskaitseameti määratud arheoloogilise jälgimise osas on juriidilisele isikule
uuringukulud hüvitatavad 50% ulatuses (1500 euro piires). Täpsem info hüvitise taotlemisest
Muinsuskaitseameti kodulehel (https://www.muinsuskaitseamet.ee/uuringute-huvitamine).
6. Kogu projektialal tuleb olla tähelepanelik ja arvestada arheoloogiliste leidude ja
arheoloogilise kultuurkihi ilmsikstuleku võimalusega. Muinsuskaitseseadusest tulenevalt (§ 31
lg 1) on leidja kohustatud tööd katkestama, jätma leiu leiukohta ning teatama sellest
Muinsuskaitseametile.
7. Enne tööde teostamise algust peab tööde teostaja taotlema Muinsuskaitseametist tööde
tegemise loa (MuKS § 52 lg 3; https://register.muinas.ee/ → peale sisse logimist vali
vasakpoolsest menüüst „Tööd mälestisel“ → „Tööde lubade taotlused“ → „Lisa“). Loataotlus
tuleb esitada ka siis kui tööd toimuvad samaaegselt nii mälestisel kui kaitsevööndis. Tööde
tegemise luba väljastatakse pärast arheoloogiliste uuringute uuringukava heakskiitu ja
uuringuteatise esitamist.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Peeter Nork
Nõustamisosakonna juhataja asetäitja
6403035
| Nimi | K.p. | Δ | Viit | Tüüp | Org | Osapooled |
|---|