EELNÕU

01.10.2026

Anelema IV dolokivikarjääri keskkonnaloa muutmistaotlusele keskkonnamõju hindamise

algatamata jätmine

1. OTSUS

Lähtudes alljärgnevast, Osaühing Eesti Killustik 02.06.2026 esitatud Anelema IV dolokivikarjääri

keskkonnaloa muutmistaotlusest nr T-KL/1032127-3 ning tuginedes keskkonnamõju hindamise ja

keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 3 lõike 1 punktile 1, § 6 lõike 2 punktile 2 ja lõikele 4, § 6¹

lõigetele 3 ja 5, § 9 lõikele 1, § 11 lõigetele 2, 2², 2³, 4, 8 ja 8¹, Vabariigi Valitsuse 29.08.2005

määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise

vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu“ § 1 lõikele 1 ja § 3 punktile 4 ning keskkonnaministri

16.08.2017 määrusele nr 31 „Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded“, otsustab Keskkonnaamet:

1.1. Jätta algatamata keskkonnamõju hindamine Anelema IV dolokivikarjääri

keskkonnaloa muutmistaotlusele.

1.2. Anelema IV dolokarjääri keskkonnaloa muutmistaotluse menetlemisel arvestada

järgmiste keskkonnameetmetega:

1.2.1. Ettevaatusprintsiibist lähtudes tuleb ettevõttel ühe kuu jooksul Anelema IV

dolokivikarjääri keskkonnaloa nr L.MK/332978 muutmise jõustumisest teostada Jaagu-

Andrese (katastritunnus 18803:002:0372), Kopli (katastritunnus 18803:002:0115), Uue-

Hansu (katastritunnus 63801:001:0889) ja Jüri (katastritunnus 63801:001:0888) kinnistutel

asuvate kaevude veetaseme ja vee kvaliteedi seiret. Seiratavad näitajad on toodud punktis

3.2.5. Pärast esmast seiret tuleb edaspidi seiret teostada üks kord aastas;

1.2.2. Juhul kui Anelema V dolokivikarjääri keskkonnaluba väljastatakse ning

kaevandamistegevusega alustatakse tuleb Jaagu-Andrese (katastritunnus 18803:002:0372)

ja Kopli (katastritunnus 18803:002:0115) talude kaevude seiret teostada edaspidi Anelema V

dolokivikarjääri keskkonnaloa alusel ning seiretulemused esitatakse vastava loa raames.

Uue-Hansu kinnistu (katastritunnus 63801:001:0889) ning Jüri kinnistu (katastritunnus

63801:001:0888) kaevude seire jääb seejuures Anelema IV dolokivikarjääri keskkonnaloa

alusel teostatavaks;

1.2.3. Kui ettevõtte väitel ei ole veevarustuse häiringud seotud kaevandamisega, tuleb

kaevandajal tellida täiendav eksperthinnang, mille raames antakse hinnang, kas kaevude

veetaseme ja vee kvaliteedi muutused on tingitud kaevandamisest. Juhul, eksperthinnangust

selgub, et kaevandamise tõttu kaevus veetase on langenud nii madalale, et vett on raske kätte

saada või kaev jääb kuivaks ning vee kvaliteet on muutunud oluliselt, tuleb loa omanikul

tagada eelnevalt nimetatud kinnistu veevarustus. Eksperthinnangu koostaja peab omama

hüdrogeoloogiliste tööde tegevusluba. Eksperthinnang tuleb esitada

2

Keskkonnaametile, Põhja-Pärnumaa Vallavalitsusele ja kaevu omanikele. Eksperthinnangu

koostamise perioodil tuleb loa omajal tagada koostöös kohaliku omavalitsusega

probleemsetel kinnistutel ajutine veevarustus;

1.2.4. Juhul kui eksperthinnanguga on tõendatud, et veetase karjääri mõjupiirkonnas

olevates kaevudes on langenud tarbimist mittevõimaldavale tasemele või vee kvaliteet on

halvenenud kaevandaja tegevuse tõttu, siis tuleb arendajal asendada need uute kaevudega

ja kanda kõik sellega kaasnevad kulud (s.h. põhjendatult vanade kaevude tamponeerimine).

Uued kaevud tuleb rajada nii ruttu kui võimalik, kuid mitte hiljem kui 1 kuu jooksul;

1.2.5. Tuleb jätkata Angoja vee ja kuivendusvee seiret. Seires tuleb mõõta vastavad

hüdrokeemilised näitajad (pH, hõljuvainete hulk, BHT, vajadusel teised asjakohased

veekvaliteedi näitajad). Proov tuleb võtta kraavi suubumiskohas ojja ning ojas vastavalt 10

m enne kraavi suubumist. Kui näitajad erinevad mõõdetud algnäitajatest üle 10%, tuleb

leida hüdrotehnilised lahendused, mis vähendavad setete, toitainete ja pH mõju ojale.

Mõõtmise tulemused tuleb esitada Keskkonnaametile;

1.2.6. Väljaveoks kasutatavate teede seisundi tagamiseks ja jooksvate hooldustööde osas

keskkonnaloa omanikul teha tihedat koostööd tee omanikega ja kasutamise ajal pidevalt

jälgida, et tee seisukord ei halveneks ning vastaks majandus- ja kommunikatsiooniministri

14.07.2015 määrus nr 92 toodud nõuetele;

1.2.7. Katendivallid rajada kinnistu Tooma (katastritunnus 18803:002:0021), kinnistu Jaagu-

Andrese (katastritunnus 18803:002:0372), kinnistu Uue-Hansu (katastritunnus

63801:001:0889) ja Kopli (katastritunnus 18803:002:0115) suunas;

1.2.8. Kaebuste esinemisel tuleb loa omanikul korraldada aktiivse kaevandamistegevuse ja

maavara väljaveo ajal müra mõõtmised lähima müratundliku ala vastuvõtja

katastriüksusel. Mõõtmised tuleb läbi viia akrediteeritud mõõtja poolt ning selliselt, et

mõõtmistulemused võimaldaksid hinnata karjääri tegevusest põhjustatud mürataseme

vastavust kehtestatud piirnormidele. Piirnormide ületamise korral tuleb loa omanikul

viivitamata rakendada asjakohaseid leevendusmeetmeid ning korraldada karjääri töö ja

maavara väljavedu selliselt, et müratasemete piirnormide ületamist ei esineks. Pärast

leevendusmeetmete rakendamist tuleb lähima müratundliku ala vastuvõtja katastriüksusel

teha kontrollmõõtmised, et hinnata rakendatud leevendusmeetmete tõhusust ja veenduda

nõuete täitmises. Mõõtmistulemused koos mõõtmisprotokolliga tuleb esitada

Keskkonnaametile esimesel võimalusel pärast mõõtmiste tegemist;

1.2.9. Jälgida lõhketööde läbiviimisel tuule suunda. Kui tuule suund on lähedal asuvatele

(160-260 m) elumajadele ja kui tuule kiirus ületab 10 m/s, siis tuleb lõhketööd ajutiselt

peatada, kuni tuule suuna muutumiseni või tuule vaibumiseni;

1.2.10. Lõhketöödest tuleneva mõju leevendamiseks enne lõhketööde tegemist tuleb

passistada lõhketööde mõjupiirkonda jäävad majad. Juhul kui mõõdetavad maavõnked

ületavad hoonetele kehtestatud piirnorme, tuleb muuta lõhketööde parameetreid. Kaebuste

korral tuleb seirata maavõngete levikut seismograafidega, mis paigaldatakse maavõngete

3

suhtes tundliku objekti külge või vahetus lähedusse. Vajadusel võtta kasutusele täiendavad

leevendusmeetmed.

1.3. Täiendavad keskkonnauuringud ei ole vajalikud.

Keskkonnaamet teavitab KeHJS § 12 lõike 1¹ punkti 2 kohaselt käesolevast KMH algatamata

jätmisest 14 päeva jooksul ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded ning puudutatud isikuid ja

teisi menetlusosalisi eraldi kirjaga.

2. ASJAOLUD JA ÕIGUSLIKUD ALUSED

2.1. Osaühing Eesti Killustik (reg. kood10126848, aadress Jõgeva maakond, Põltsamaa vald, Rõstla

küla, Rõstla paekivikarjäär, 48022) esitas 05.03.2026 Keskkonnaametile taotluse Anelema IV

dolokivikarjääri keskkonnaloa muutmiseks (registreeritud keskkonnaotsuste infosüsteemis

KOTKAS dokumendina nr DM-135895-1, nõuetele vastav taotlus on esitatud 02.06.2026,

registreeritud KOTKAS-s dokumendina nr DM-135895-9). Osaühing Eesti Killustik soovib

laiendada Anelema IV dolokivikarjääri mäeeraldist Uduvere–Suigu–Nurme kõrvalmaantee nr

19210 suunas kokku 0,74 ha võrra. Laiendus jääb aktiivse mäeeraldise teenindusmaa piiresse.

Lisaks soovitakse keskkonnaloas nr KMIN-083 olev vee erikasutuse osa liita Anelema IV

dolokivikarjääri keskkonnaloaga nr L.MK/332978.

2.2. Keskkonnaamet kontrollis ettevõtte esitatud taotlusmaterjalide vastavust maapõueseadusele

(MaaPS), keskkonnaministri 23.10.2019 määrusele nr 56 „Keskkonnaloa taotlusele esitatavad

täpsustavad nõuded ja loa andmise kord ning keskkonnaloa taotluse ja loa andmekoosseis“ ning kas

koos taotlusega oli esitatud keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse

(KeHJS) § 6¹ lõike 1 kohane teave. Esitatud taotlus vastas nõuetele, sisaldades muu hulgas KeHJS

§ 6¹ lõikes 1 nimetatud teavet.

2.3. Keskkonnaloa muutmistaotlus on 16.06.2026 avalikustatud ametlikus väljaandes Ametlikud

Teadaanded. Keskkonnaamet teavitas 16.06.2026 kirjaga nr DM-135895-12 keskkonnaloa

muutmistaotluse esitamisest ja avatud menetluse algatamisest keskkonnaseadustiku üldosa seaduse

(KeÜS) § 46 lõike 1 punktides 1 ja 2 nimetatud isikuid. Avalikustamise käigus esitati üks arvamus.

Transpordiamet esitas 29.06.2026 arvamuse (registreeritud KOTKAS-s dokumendina nr DM-

135895-14), et riigitee kaitsevööndis on keelatud EhS § 70 lg 2 ja § 72 lg 1 nimetatud tegevused, sh

on keelatud ehitada ehitusloakohustuslikku teist ehitist, sealhulgas eemaldada ning kuhjata pinnast.

Riigitee kaitsevööndis kehtivatest piirangutest võib kõrvale kalduda Transpordiameti nõusolekul

vastavalt EhS § 70 lg 3.

Kui kavandatavad tegevused jäävad riigitee kaitsevööndisse tuleb Transpordiamet kaasata

edasisse menetlusse EhS § 70 lg 3 kohase nõusoleku saamiseks.

2.4. Kooskõlas MaaPS § 49 lõikega 6 edastas Keskkonnaamet Anelema IV dolokivikarjääri

keskkonnaloa muutmistaotluse 16.06.2026 kirjaga nr DM-135895-13 Põhja-Pärnumaa

Vallavalitsusele arvamuse avaldamiseks.

4

Põhja-Pärnumaa Vallavalitsus 28.07.2026 kirjaga nr 6-2/1163-1 (registreeritud KOTKAS-s

dokumendina nr DM-135895-15) palus pikendada Anelema IV dolokivikarjääri keskkonnaloa

muutmistaotlusele arvamuse andmise tähtaega kuni 18.09.2026. Keskkonnaamet nõustus

vastamistähtaja pikendamisega ning pikendas ka keskkonnamõjude hindamise algatamise või

algatamata jätmise otsuse tegemise tähtaega kuni 19.10.2026.

Põhja-Pärnumaa Vallavalitsus edastas 18.09.2026 kirjaga nr 1-3/39/2026 (registreeritud KOTKAS-

s dokumendina nr DM-135895-17) Põhja-Pärnumaa Vallavolikogu 16.09.2026 otsuse nr 39, milles

vallavolikogu nõustus Anelema IV dolokivikarjääri keskkonnaloa nr L.MK/332978 muutmisega

lisades täiendavad kõrvaltingimused:

1. juhul kui lähimate elamute Jaagu-Andrese (tunnus 18803:002:0372), Uue Hansu (tunnus

63801:001:0889), Jüri (63801:001:0888), Tooma (tunnus 18803:002:0021) ja Kopli

(18803:002:0115) kinnistute olemasolevates kaevudes alaneb veetase kaevandamise

tulemusena tarbimist mittevõimaldavale tasemele või vee kvaliteet halveneb (oluline negatiivne

mõju), tuleb arendajal asendada need sügavamatest veekihtidest toituvate kaevudega ja kanda

kõik sellega kaasnevad kulud (s.h. põhjendatult vanade kaevude tamponeerimine ja uute

veetrasside toomine hooneteni). Uued kaevud tuleb rajada nii ruttu kui võimalik, kuid mitte

hiljem kui 1 kuu jooksul probleemi ilmnemisest;

2. väljaveoks kasutatavate teede seisundi tagamiseks ja jooksvate hooldustööde osas keskkonnaloa

omanikul teha tihedat koostööd tee omanikega ja kasutamise ajal pidevalt jälgida, et tee

seisukord ei halveneks ning vastaks majandus- ja kommunikatsiooniministri 14.07.2015 määrus

nr 92 toodud nõuetele.

Lisaks soovis vallavolikogu täpsustada kehtiva loa kõrvaltingimust nr 3 seoses Jüri kinnistu

jagamisega järgnevalt:

- katendivallid rajada kinnistu Tooma (tunnus 18803:002:0021), kinnistu Jaagu-Andrese

(tunnus 18803:002:0372) ja kinnistu Uue-Hansu (tunnus 63801:001:0889) suunas.

Osaühing Eesti Killustik on kohaliku omavalitsuse täiendavate kõrvaltingimustega ning

täpsustusega tutvunud ja nendega nõustunud.

2.5. KeHJS § 3 lõike 1 punkti 1 kohaselt hinnatakse keskkonnamõju, kui taotletakse tegevusluba

või selle muutmist ning tegevusloa taotlemise või muutmise põhjuseks olev kavandatav tegevus

toob eeldatavalt kaasa olulise keskkonnamõju.

KeHJS § 11 lõike 2 kohaselt otsustaja vaatab tegevusloa taotluse läbi ning teeb otsuse

keskkonnamõju hindamise (KMH) algatamise või algatamata jätmise kohta KeHJS § 6 lõikes 2

nimetatud valdkondade tegevuse ja KeHJS § 6 lõikes 2¹ viidatud tegevuse korral õigusaktis

sätestatud tegevusloa taotluse menetlemise aja jooksul, kuid hiljemalt 90. päeval pärast KeHJS § 6¹

lõikes 1 loetletud teabe saamist. KeHJS § 9 lõike 1 kohaselt on otsustaja tegevusloa andja, MaaPS

§ 48 kohaselt annab kaevandamisloa Keskkonnaamet. Seega on Keskkonnaamet otsustajaks KeHJS

tähenduses.

KeHJS § 6 lõike 2 punkti 2, § 6¹ lõike 3, § 11 lõigete 2 ja 4 ning KeHJS § 6 lõike 4 alusel kehtestatud

Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda

5

keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu“ § 1 lõike 1 ja § 3 punkti 4

kohaselt peab otsustaja andma eelhinnangu selle kohta, kas pealmaakaevandamine kuni 25 hektari

suurusel alal on eeldatavalt olulise keskkonnamõjuga tegevus või mitte ning otsustama KMH

algatamise või algatamata jätmise üle.

KeHJS § 11 lõike 2³ järgi KMH vajalikkus otsustatakse, lähtudes eelhinnangust (vt ptk 3) ja

asjaomase asutuse seisukohast (seisukohad ning selgitused nendega arvestamise või arvestamata

jätmise kohta, vt ptk 4). KeHJS § 11 lõike 4 kohaselt, kui kavandatava tegevuse KMH algatamise

või algatamata jätmise otsus tehakse KeHJS § 6 lõike 2 või 2¹ alusel, lisatakse otsusele eelhinnang.

3. EELHINNANG

KeHJS § 6¹ lõike 3 kohaselt annab Keskkonnaamet eelhinnangu arendaja esitatud ja muu asjakohase

teabe alusel ning lähtudes kavandatavast tegevusest, selle asukohast ja eeldatavast

keskkonnamõjust. Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded on KeHJS § 6¹ lõike 5 alusel kehtestatud

keskkonnaministri 16.08.2017 määrusega nr 31 „Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded“ (määrus nr

31).

Keskkonnaamet on eelhinnangu andmisel kasutanud järgmisi materjale:

1. Anelema IV dolokivikarjääri keskkonnaloa muutmistaotlus, sh KeHJS § 6¹ lõike 1 kohane

teave;

2. Maa- ja Ruumiameti geoportaali kaardirakendused;

3. Eesti Looduse Infosüsteem (EELIS; https://infoleht.keskkonnainfo.ee/);

4. OÜ Inseneribüroo STEIGER töö “Eksperthinnang Anelema IV kaevandusloa muudatuse

mõjust põhjaveele” (Töö nr. 26/5532, edaspidi Anelema IV dolokivikarjääri põhjavee

hinnang);

5. Veersalu, K. “HÜDROLOOGILINE HINNANG ANELEMA IV DOLOKIVIKARJÄÄRI

EESVOOLULE (EELIS kood VEE1150504)” (edaspidi hüdroloogiline hinnang);

6. OÜ Eesti Geoloogiakeskus, 2011 „AS Reiden Dolomiit ja Põhjanael OÜ poolt Anelema

dolokivimaardla kaevandamise ja laiendamise keskkonnamõju hindamise aruanne“

(edaspidi KMH aruanne);

7. Pärnu maakonna planeering 2030+ (kehtestatud Riigihalduse ministri 29.03.2018

käskkirjaga nr 1.1-4/74);

8. Hetkel kehtiv Halinga valla üldplaneering (kehtestatud vallavolikogu 31.10.2012 määrusega

nr 22);

9. Lääne-Eesti vesikonna veemajanduskava 2022-20271 (kehtestatud Keskkonnaministri

07.10.2022 käskkirjaga nr 357 „Veemajanduskavad ja meetmeprogramm lisadega“).

10. Pinnaveekogumite seisundiinfo (kättesaadav: Pinnaveekogumite seisundiinfo |

Keskkonnaportaal);

11. Anelema dolokivimaardla Anelema IV dolokivikarjääri mäeeraldise maavara kvaliteedi ja

varu ümberhindamise seletuskiri (varu seisuga 01.01.2022), töö nr 21/3709 (OÜ

Inseneribüroo STEIGER).

3.1. Kavandatav tegevus

3.1.1. Tegevuse eesmärk, iseloom ja maht

6

Anelema IV dolokivikarjäär asub Pärnu maakonnas Põhja-Pärnumaa vallas Anelema külas, jäädes

Anelema dolokivimaardla lääneserva. Mäeeraldis koosneb kahest lahustükist, jäädes riigile

kuuluvatele kinnistutele Pae (katastritunnus 63801:001:0895) ja Karjääri (katastritunnus

63801:001:0891), millede valitseja on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ning

volitatud asutus Maa- ja Ruumiamet.

Osaühing Eesti Killustik omab Anelema IV dolokivikarjääri mäeeraldisel ehitusdolokivi

kaevandamiseks keskkonnaluba nr L.MK/332978 (kehtiv kuni 22.05.2049). Keskkonnaametile

esitatud muutmistaotluse kohaselt soovitakse laiendada Anelema IV dolokivikarjääri mäeeraldist

Uduvere–Suigu–Nurme kõrvalmaantee nr 19210 suunas kokku 0,74 ha võrra. Laiendus jääb

aktiivse mäeeraldise teenindusmaa piiresse. Lisaks eelnevale on käesoleva muutmistaotlusega

lisatud keskkonnaloale ka vee eriosa. Loa kehtivusaega ei pikendata.

Taotletava Anelema IV dolokivikarjääri mäeeraldise pindala on 7,13 ha ja teenindusmaa pindala

9,63 ha. Võrreldes kehtiva loaga on mäeeraldise pindala suurenenud ja teenindusmaa pindala

vähenenud, kuna käesoleva taotlusega on viidud Anelema IV dolokivikarjääri mäeeraldise piirid

vastavusse ploki piiriga ning mäeeraldise teenindusmaa piir omakorda vastavusse mäeeraldise

piiriga. Piiripunktide muutus on marginaalne (~0 – 40 cm). Kehtival loal on vastavad pindalad

6,39 ha ja 9,65 ha.

Taotletav mäeeraldis hõlmab Anelema dolokivimaardla aktiivse tarbevaru plokki 17.

Mäeeraldisega seotud madalamargilise ehitusdolokivi aktiivne tarvevaru seisuga 01.01.2022 on

552 tuh m³, kaevandatav varu kogus on 505 tuh m³. Maavara kaevandamise keskmiseks

tootmismahuks aastas on 22 tuh m³. Kaevandatud maavarakasutamise otstarbeks on killustiku

tootmine, ehitus- ja teedeehitus. Kaevandatud maa korrastamise suunaks on veekogu, rohu- ja

metsamaa.

Käesolev muutmistaotlus tugineb „Anelema dolokivimaardla Anelema IV dolokivikarjääri

mäeeraldise maavara kvaliteedi ja varu ümberhindamise seletuskirjal (varu seisuga 01.01.2022)“

(OÜ Inseneribüroo STEIGER, töö nr 21/3709).

Mäeeraldise laiendamisega ei liiguta lähemale elamutele ega võeta kasutusele uusi tehnoloogiaid.

Anelema IV dolokivikarjääris plaanitakse kasutada sama kaevandamise tehnoloogiat, mida

kasutatakse olemasolevatel Anelema dolokivikarjääride mäeeraldistel. Kaevandamiseks

kasutatakse olemasolevas Anelema dolokivikarjääris kasutatavat tehnikat. Dolokivi väljamine

taotletava Anelema IV dolokivikarjääri mäeeraldiselt toimub ühe astmena ülalpool alandatud

põhjavee taset puur-lõhketöödega. Karjääri teenindamiseks tuleb karjääri põhjast rajada

olemasoleva väljaveoteeni täiendav(ad) juurdepääsutee(d). Materjali väljaveoks planeeritakse

kasutada juba olemasolevate Anelema karjääride väljaveoteid.

Peale kattekihi eemaldamist toimub kasuliku kihi kobestamine puur-lõhketöödega. Lõhketöid

teostab arendaja poolt tellitud lepingu alusel litsentseeritud lõhketööde tegija, kes töötab puur

lõhketöödele nõutava vastava projekti järgi. Puur-lõhketööde jaoks on vajalik puurida lõhatavale

astangule vastavalt lõhketöö projektile antud vahekaugustele laenguaukude võrk. Peale lõhkamist

vajadusel lõhkamisest jäänud suuremad tükid purustatakse täiendavalt hüdrovasaraga. Järgnevalt

laeb ekskavaator kobestatud kivi kallurauto kasti. Kobestatud dolokivi suunatakse kallurautoga

edasi juba olemasoleval Anelema dolokivikarjääri mäeeraldisel paiknevasse statsionaarsesse

purustus-sorteerimissõlme, kus toimub lõhatud materjali purustamine ja killustiku erinevateks

7

fraktsioonideks sorteerimine. Dolokivi kaevandamisel ja töötlemisel ei teki mittelikviidset

fraktsiooni, kogu materjal turustatakse.

Varu ammendamisega kaasneb mäeeraldise ja mäeeraldise teenindusmaa korrastamine ja

tagastamine maavaldajale. Karjääri korrastamistöödega alustatakse kaevandamise ajal esimesel

tehnoloogilisel võimalusel. Kaevandatud maa korrastatakse lõplikult enne kaevandamisloa

kehtivuse lõppemist. Alal on kehtiv ja Keskkonnaameti poolt rakendamise nõusoleku saanud

korrastamise projekt, millele tuleb olustiku muutumise tõttu koostada lisa. Karjääri

korrastamistööd tuleb teostada vastavalt viimasele kinnitatud kaevandatud maa korrastamise

projektile. Kaevandatud maa korrastamise projekti koostamisel juhindutakse keskkonnaministri

07.04.2017. a määrusest nr 12. Kaevandatud maa korrastamise projekt koostatakse lähtudes

Keskkonnaameti poolt esitatud korrastamistingimustest (tingimused küsitud 29.01.2026,

dokumendi nr DM-135339-1).

Mäeeraldis ja selle teenindusmaa koosnevad kahest lahustükist, mille vahele jääb ~200 m pikkune

riba, mis vastab tänaseks kehtetu Angoja kalda piiranguvööndiga. Endise Angoja ülemjooks on

registrisse kantud Nimi teadmata kraav (EELIS kood VEE1150504), kuivõrd tegemist ei ole

loodusliku veekoguga.

Lähimad elamud jäävad ca 160 – 260 m kaugusel Kopli (katastritunnus 18803:002:0115), Jaagu-

Andrese (katastritunnus 18803:002:0372), Uue-Hansu (katastritunnus 63801:001:0889) ja Tooma

(katastritunnus 18803:002:0021) katastriüksustele.

Keskkonnaamet on andnud keskkonnaloa nr KMIN-083, mille vee eriosas on loastatud põhjavee

võtmine ning karjäärivee juhtimine suublasse ühe väljalasu kaudu. Anelema IV dolokivikarjääri

keskkonnaloa nr L.MK/332978 muutmise käigus soovitakse loale liita keskkonnaloa nr KMIN-083

vee erikasutuse osa. Selle käigus soovitakse suurendada nii võetava vee kui ka suublasse juhitava

vee kogust. Kehtivas keskkonnaloas KMIN-083 on aastane vooluhulk 400 000 m3, taotletavas loas

600 000m3). Vooluhulga suurenemine on seotud Anelema IV dolokivikarjääri uue ala

kasutuselevõtuga. Nimelt Anelema IV dolokivikarjääri lõunapoolsel lahustükil on oht, et süvendisse

koguneb liigselt sademevett, mida on masinate uppumisohu vältimiseks vaja alalt välja pumbata.

Seetõttu suureneb koos Anelema IV dolokivikarjääri ala lisandumisega ka arvestuslik võetava ja

suublasse juhitava vee aastane kogus.

3.1.2. Tegevuse seos asjakohaste strateegiliste planeerimisdokumentidega ning lähipiirkonna

praeguste ja planeeritavate tegevustega

Pärnu maakonna planeering 2030+ (kehtestatud Riigihalduse ministri 29.03.2018 käskkirjaga nr

1.1-4/74).

Maavara kasutuse perspektiivi järgi on maakonnaplaneeringuga maavarad jagatud kolme

kategooriasse.

I kategooria – alad, kus maavarade kaevandamine on soodustatud. Kaevandustegevus toimub juba

praegu ja mõistlik on kaevandamist jätkata.

II kategooria – alad, kus kaevandamise alustamiseks ei ole teada suuremaid takistusi.

8

III kategooria – alad, kus maavara kaevandamiseks on olulised kitsendused (nt tiheasustus,

looduskaitsealad, Natura 2000 alad) ja seetõttu maavarade kaevandamine nendel aladel ei ole

tõenäoliselt võimalik.

Kategoriseeritud maardlad on näidatud tehnilise taristu joonisel. Anelema dolokivimaardlas asuv

Anelema IV dolokivikarjäär on maakonnaplaneeringu kaardil „Tehniline taristu“ markeeritud kui I

kategooria ehitusmaavara.

Maardlate ja maavaravaru kaevandamisest mõjutatud alade kasutustingimused:

- maardlate kasutuselevõtul vältida alasid, mis asuvad väärtuslikel maastikel, rohelise võrgustiku

aladel ja väärtuslikel põllumajandusmaadel. Juhul, kui nimetatud aladel on kaevandamine

majanduslikult otstarbekas, rakendada meetmeid, et kaasnevad mõjud nendele aladele oleksid

leevendatud ja minimaalsed;

- kaevandamine kavandada ja korraldada selliselt, et tekiks võimalikult vähe mõju rohelisele

võrgustikule, maastiku ilmele ning puhkeotstarbelise, metsa- ja põllumajandusliku kasutuse

huvidele;

- asustatud alade piirkonnas on maavara kaevandamine problemaatiline tulenevalt kaasnevatest

häiringutest elanikele. Eelistada sama maavara kaevandamist eemal asustatud aladest;

- kaevandamisel hinnata ja leevendada transpordiga kaasnevaid mõjusid;

- kasutuselevõetud maardlates varud ammendada maksimaalselt ning alad korrastada;

- arvelevõetud maavaravarud säilitada kasutamis- ja kaevandamisväärsena;

- maavara I kategooria ja II kategooria aladele või nende vahetusse lähedusse ei tohi planeerida

tegevusi, mis välistavad edaspidi seal kaevandamise (nt planeerida uusi elamualasid);

- maardlate kasutuselevõtul või maardlas uute karjääride rajamisel tuleb enne maavara

kaevandamise lubamist selgitada välja keskkonnamõju võimalik ulatus (keskkonnamõju

hindamine; müra, tolmu ja vibratsiooni mõõtmine või modelleerimine,

hüdrogeoloogiliseduuringud jne) ning rakendada asjakohased meetmed kaasnevate

keskkonnamõjude vältimiseks või leevendamiseks. Suur osa maavara kaevandamise

negatiivsetest mõjudest on seotud materjali väljaveoga.

Mäeeraldise alal kehtib kuni uue, Põhja-Pärnumaa valla üldplaneeringu kehtestamiseni Halinga

valla üldplaneering (kehtestatud vallavolikogu 31.10.2012 määrusega nr 22).

Vallas paiknevad maardlad on kantud põhikaardile ning looduskaitse ja kinnismälestiste kitsenduste

ja piirangute kaardile. Kaevandamisega seotud tegevuste osas jälgitakse tegevuste

keskkonnasäästlikkust, minimaalset kahju loodusele ning suletavate karjääride (nende osade)

rekultiveerimist.

Halinga valla üldplaneeringu põhijoonise alusel jääb Anelema IV dolokivikarjäär Anelema maardla

väärtuslik põllumaa, mets, noor mets ja põõsastik alale. Maa- ja Ruumiameti geoportaali maardla

rakenduse alusel on mäeeraldise kinnistu sihtotstarve mäetööstusmaa 100%. Looduskaitse ja

kultuurimälestiste kitsenduste ja piirangute kaardi kohaselt Anelema IV dolokivikarjääri alale

kitsendused ja piirangud puuduvad. Geoportaali kitsenduste kaardi kohasel kattub ala elektriga

seotud kitsendustega (elektripaigaldise kaitsevöönd, alajaamad ja jaotusseadmed,

9

elektrimaakaabelliin), asjaõigusega seotud kitsendusega (PARI_775265) ja ressurssidega seotud

kitsendustega (Anelema maardla, Rapla- ja Pärnumaa maavarade teemaplaneeringu uuringuruum).

Maapõuepoliitika põhialused aastani 2050

Tuleb hinnata maapõue kasutamisega seotud olulisemad keskkonna-, majanduslikud ja sotsiaalsed

mõjud. Dolokivi tuleb kasutada maksimaalse lisandväärtusega, vältides raiskamist ja liigset

jäätmeteket. Kaevandamistegevus karjääris peab toimuma kooskõlas ruumilise planeerimisega ja

vältima konflikte teiste maakasutusviisidega.

Käesolev eelhinnang täidab keskkonnale avalduvate mõjude hindamise ülesannet. Seost kohaliku

omavalitsuse (endise valla) üldplaneeringuga ja Pärnu maakonna planeeringuga on kirjeldatud

käesoleva peatükis eelnevalt. Eeltoodust lähtuvalt ei ole kavandatav tegevus vastuolus strateegiliste

planeerimisdokumentide ja kehtivate õigusaktidega. Lähipiirkonna praeguseid ja planeeritavaid

tegevusi käsitletakse ptk-s 3.2.2.

3.1.3. Ressursside, sealhulgas loodusvarade, nagu maa, muld, pinnas, maavara, vesi ja

looduslik mitmekesisus, näiteks loomastik ja taimestik, kasutamine

Anelema IV dolokivikarjääri mäeeraldisele on koostatud mäeeraldise maavara kvaliteedi ja varu

ümberhindamise aruanne (OÜ Inseneribüroo STEIGER, töö nr 21/3709, EGF 9599).

Katendi paksus on 1,7 – 2,9 m, mille moodustavad kasvukiht ja saviliivmoreen. Kasvukihi paksus

on 0,2 – 0,4 m (keskmiselt 0,3 m). Moreeni paksus on 1,5 – 2,6 m (keskmiselt 1,8 m). Kasuliku

kihi ehitus on muutlik. Läbilõikes võib eraldada kaks kompleksi: ülemine on esindatud 7 – 8 m

paksuse pisikristallilise dolokiviga; alumises levib mõnevõrra savikam ja oluliselt nõrgem

pisikristalliline dolokivi. Nende vahel lasub savika dolokivi vahekiht. Kasuliku kihi keskmine

paksus on 7,7 m ning mäeeraldise lamam asub abs kõrgusel 16,2 m.

Anelema karjääri ja lähiümbruse looduslik maapind lainjas ja selle absoluutne kõrgus jääb 26–32

m piiridesse. Maapinna üldine kallakus on lõuna-edelasuunaline, keskmiselt ligi 1m kilomeetri

kohta. Tarbevaru ja piirkonna dolokive katab õhuke, kuni 3 m paksune kivirikas moreen ja osaliselt

murenenud dolokivi. Sellesse pinnakattesse infiltreerub valdav osa sademeveest, mis toidab

kõikjal pinnasevett. (KMH aruanne p 2.7, lk 27)

Dolokivi laiendus asub Siluri veekompleksi levilal. Veekompleksi hüdrogeoloogilised tingimused

on määratud Juuru lademe Anelema kihistu litoloogilise iseloomuga. Pinnasevesi (ehk

vabapinnaline põhjavesi) levib kihistu kivimites enam kui 20 m sügavuseni ehk jääb alla 10 m

absoluutse kõrguse taseme. Sügavamal levivate Jaani ja Adavere lademe kivimite läbilõikes esineb

mergleid ja savikaid karbonaatsete kivimite erimeid. Need võivad moodustada tingliku veepideme.

(KMH aruanne p 2.7, lk 27)

Anelema maardla näol on tegemist aktiivse kaevanduspiirkonnaga, kus on juba enam kui poole

sajandi vältel karbonaatkivimi kaevandamiseks põhjaveetaset reguleeritud. Looduslik

põhjaveetase Anelema karjääri piirkonnas on ~24 – 26 m abs, kuigi sademetest ja aurumisest

tulenev looduslik veetaseme kõikumine tähendab, et karbonaatkivimite põhjaveetase võib eri

aastaaegadel erineda >1 m võrra. Pikaajalise kaevandamise tulemusel on veetase Anelema

dolokivikarjääride põhjas langetatud võrreldes loodusliku tasemega 10 – 12 m, tasemeni 14 – 16

10

m abs. Kuivendamine on põhjustanud veetaseme alanemist ka karjääri ümbruses, s.t välja on

kujunenud põhjaveetaseme alanduslehter. (Anelema IV dolokivikarjääri põhjavee hinnang, lk 2).

Piirkonna salvkaevud ja mõned üksikud puurkaevud toituvad karjääri poolt avatud esimesest

aluspõhjalisest veekihist. Valdav osa puurkaeve avavad veidi sügavamat (~40 m maapinnast)

levivat Siluri kompleksi veekihti. (Anelema IV dolokivikarjääri põhjavee hinnang, lk 2).

Alanduslehtri ulatusest annab märku Anelema II dolokivikarjääri lääneserva rajatud puurauk PA

3/20, mis paiknes karjäärisüvendist ligikaudu 100 m kaugusel ning mille põhjaveetase asus 2020.

a septembris 23,75 m abs kõrgusel. Sellest võib järeldada, et alanduse oluline mõju ei ulatu 100

meetrist kaugemale. Samuti näitasid 2006. a Anelema II uuringu puuraukudes mõõdetud

veetasemed, et tegutsevast karjäärist lääne pool oli alanduse mõju ulatunud 50 - 100 m kaugusele.

(Anelema IV dolokivikarjääri põhjavee hinnang, lk 2).

Lähimad elamud jäävad ca 160 – 260 m kaugusel Kopli (katastritunnus 18803:002:0115), Jaagu-

Andrese (katastritunnus 18803:002:0372), Uue-Hansu (katastritunnus 63801:001:0889) ja Tooma

(katastritunnus 18803:002:0021) katastriüksustele.

Lähimad vooluveekogud on lõunasuunas voolavad Nimi teadmata kraav (EELIS kood

VEE1150504), Angoja (EELIS kood VEE11505009) ja Elbu oja (EELIS kood VEE1150300), mis

suubuvad lõpuks Sauga jõkke (EELIS kood VEE1148700).

Taotluse kohaselt juhitakse lõunapoolselt lahustükilt vesi torustiku kaudu Anelema karjääri

veekogurisse, kuid taotlejal on plaan rajada Matsu-Jüri (katastritunnus 18803:002:0084) kinnistule

täiendav settetiik, läbi mille juhitaks tulevikus nii Anelema IV dolokivikarjääri kui ka

keskkonnaloa nr KMIN-083 vesi.

Taotluse menetluse jooksul on Matsu-Jüri kinnistule ehitusprojekti alusel rajatud nõuetekohane

settetiik (ehitisregistri kood 221505844) ning Anelema IV dolokivikarjääri vesi juhitakse läbi

eesvoolu olemasolevate kraavide kaudu settetiiki. Anelema IV dolokivikarjääri põhjapoolsel

lahustükil koguneb külgnevatest kivimitest immitsev põhjavesi ja sademevesi isevoolselt karjääri

edelaossa, kust see pumbatakse läbi kraavide Nimi teadmata (EELIS kood VEE1150504) kraavi

ning kust see liigub läbi settetiigi väljalasu kaudu Angoja ojja (EELIS kood VEE11505009).

Anelema IV dolokivikarjääris ei ole kaitsealuste taime- ega loomaliikide elupaiku ega leiukohti

mäeeraldise ja teenindusmaa alal registreeritud.

Muu hulgas tuleb arvestada looduskaitseseaduse (LKS) § 55 lõikes 6¹ sätestatuga, kuna pesade ja

munade tahtlik hävitamine ja kahjustamine, pesade kõrvaldamine, samuti lindude tahtlik

häirimine, eriti pesitsemise ja poegade üleskasvatamise ajal, on keelatud. Viidatud säte kehtib

keskkonnaloa omajale sõltumata sellekohase tingimuse kandmisest loale. LKS ega MaaPS ei

kohusta kõrvaltingimust seadma ning keskkonnaloa andmist ei välista vastava kõrvaltingimuse

puudumine.

3.1.4. Tegevuse energiakasutus

Peamised energiatarbijad mäeeraldisel on seal töötavad seadmed ja masinad. Energiat kulub

ettevalmistustöödeks, maavara kaevandamiseks ja kaevise laadimiseks transpordivahenditele.

11

Anelema IV dolokivikarjääris plaanitakse kasutada sama kaevandamise tehnoloogiat, mida

kasutatakse olemasolevatel Anelema dolokivikarjääride mäeeraldistel. Kaevandamiseks

kasutatakse Anelema dolokivikarjääris kasutatavat tehnikat.

Dolokivi väljamine taotletava Anelema IV dolokivikarjääri mäeeraldiselt toimub ühe astmena

ülalpool alandatud põhjavee taset puur-lõhketöödega. Karjääri teenindamiseks tuleb karjääri põhjast

rajada olemasoleva väljaveoteeni täiendav(ad) juurdepääsutee(d). Materjali väljaveoks

planeeritakse kasutada juba olemasolevate Anelema karjääride väljaveoteid.

Peale kattekihi eemaldamist toimub kasuliku kihi kobestamine puur-lõhketöödega. Lõhketöid

teostab arendaja poolt tellitud lepingu alusel litsentseeritud lõhketööde tegija, kes töötab puur-

lõhketöödele nõutava vastava projekti järgi. Puur-lõhketööde jaoks on vajalik puurida lõhatavale

astangule vastavalt lõhketöö projektile antud vahekaugustele laenguaukude võrk. Peale lõhkamist

vajadusel lõhkamisest jäänud suuremad tükid purustatakse täiendavalt hüdrovasaraga. Järgnevalt

laeb ekskavaator kobestatud kivi kallurauto kasti. Kobestatud dolokivi suunatakse kallurautoga

edasi juba olemasoleval Anelema dolokivikarjääri mäeeraldisel paiknevasse statsionaarsesse

purustus-sorteerimissõlme, kus toimub lõhatud materjali purustamine ja killustiku erinevateks

fraktsioonideks sorteerimine.

Anelema IV dolokivikarjääri lõunapoolsel lahustükil on oht, et süvendisse koguneb liigselt

sademevett, mida on masinate uppumisohu vältimiseks vaja alalt välja pumbata.

Lisaks kulub energiat kuival ja tuulisel ajal väljaveoteede seisukorra tagamiseks ning tolmu tekke

vältimiseks karjääri väljaveoteede, killustikukuhilate, laoplatside ja töötlussõlmede ümbruse

niisutamiseks. Kütust kulub karjäärimasinate ja seadmete tööks.

3.1.5. Tegevusega kaasnevad tegurid, nagu heide vette, pinnasesse ja õhku ning müra,

vibratsioon, valgus, soojus, kiirgus ja lõhn

Maavara kaevandamisega mõjutatakse alati suuremal või vähemal määral looduskeskkonda.

Dolokivikarjääris kaevandamisel on peamisteks keskkonda mõjutavateks teguriteks maastikupildi

visuaalne muutumine, müra, õhusaaste, vibratsioon ja võimalik mõju põhjaveele.

3.1.5.1. Pinna- ja põhjavesi

Anelema karjääri ja lähiümbruse looduslik maapind lainjas ja selle absoluutne kõrgus jääb 26–32

m piiridesse. Maapinna üldine kallakus on lõuna-edelasuunaline, keskmiselt ligi 1m kilomeetri

kohta. Tarbevaru ja piirkonna dolokive katab õhuke, kuni 3 m paksune kivirikas moreen ja osaliselt

murenenud dolokivi. Sellesse pinnakattesse infiltreerub valdav osa sademeveest, mis toidab

kõikjal pinnasevett. Kui jätta arvestamata kõrgsoode laukajärved, siis maardla piirkonnas lahtised

seisva veega veekogud puuduvad. (KMH aruanne p 2.7, lk 27)

Anelema IV dolokivikarjäärist tulev vesi liigub isevoolselt Nimi teadmata kraavi (EELIS kood

VEE1150504). Nimetu kraav (EELIS kood VEE1150504) kanti registrisse seoses Angoja (EELIS

kood VEE1150500) ruumikuju muutmisega. Seni Angoja ülemjooksuks loetud lõik on ajalooliste

kaartide põhjal inimtekkeline kraav, mida pole põhjendatud Angojaks nimetada. Angoja ajaloolise

lähte asukoha tuvastamine on aga probleemne, kuna maaparandus on piirkonna vetevõrku tugevalt

mõjutanud ning ajaloolistel kaartidel (nt verstasel) on kujutatud katkendlikke looduslikke

12

vooluveekogusid. Seetõttu viidi Angoja lähe täpsemate andmete selgumiseni ajutisse asukohta

maaparanduse eesvooluks loetud lõigu algusesse. Senine Angoja ülemjooks võeti arvele uue

kraavina (EELIS kood VEE1150504), kuna tegemist on Anelema karjääri veelaskme suublaga

(Veeseadus § 3 lg 4 p 2)1. Nimetu kraav ning Angoja oja ei ole vooluveekogumina määratletud.

Angoja on määratletud “Riigi poolt korrashoitavate ühiseesvoolude loetelu” loetellu

(maaparandussüsteemi kood 6115050020000).

Nimi teadmata kraav ning Angoja oja ei ole pinnaveekogumina määratletud. Pinnaveekogumina

on määratletud Elbu oja (kood 1150300_1). Keskkonnaministri 07.10.2022 käskkirjaga nr 357

„Veemajanduskavad ja meetmeprogramm lisadega“9 (2022-2027) on kinnitatud Lääne-Eesti

vesikonna veemajanduskava 2022-2027 (edaspidi VMK). VMK on Elbu pinnaveekogumi

koondseisund hinnatud heaks. Veemajanduskomisjonile esitatud seletuskirja lisatabel Eesti

pinnaveekogumite seisundi 2024. a vahehinnangu kohta „Eesti veekogumite koondseisundi,

ökoloogilise seisundi või ökoloogilise potentsiaali ja keemilise seisundi 2024.a. ajakohastatud

hinnang“ kohaselt oli Elbu pinnaveekogumi koondseisund10 2024. aastal hea. Ökoloogiline

seisund on 2024. aastal hinnatud hea.

Kehtivas keskkonnaloas KMIN-083 on aastane vooluhulk 400 000 m3, taotletavas loas 600 000

m3). Vooluhulga suurenemine on seotud Anelema IV dolokivikarjääri uue ala kasutuselevõtuga.

Nimelt Anelema IV dolokivikarjääri lõunapoolsel lahustükil on oht, et süvendisse koguneb liigselt

sademevett, mida on masinate uppumisohu vältimiseks vaja alalt välja pumbata. Seetõttu suureneb

koos Anelema IV dolokivikarjääri ala laiendamisega ka arvestuslik võetava ja suublasse juhitava

vee aastane kogus.

Hüdroloogilise hinnangu (lk 2) alusel on lisanduv vooluhulk marginaalne ning veetaseme tõus ei

ole probleemiks. Täiendava leevendusmeetmena on taotleja rajanud settebasseini Matsu-Jüri

kinnistule (katastritunnus 18803:002:0084), mis aitab parendada veekvaliteeti. Selle rajamiseks on

koostatud ehitusprojekt „Anelema dolokivikarjääri settebasseini S-1 projekt“ (OÜ Inseneribüroo

STEIGER, töö nr 26/5481).

Kvaternaarisetted on esindatud põhiliselt saviliiv- ja liivsavimoreeniga, mis sisaldavad kruusateri ja

veeriseid. Kvaternaarisetted on suhteliselt veevaesed. Põhjaveekiht on seotud Alam-Siluri

Jaagarahu lademe dolokiviga (Siluri veekiht), mis moodustavad Anelema dolokivimaardla kasuliku

kihi. Ülemise kaevandamisele kuuluva kihi paksus on 7,1 – 8,7 m (keskmine 7,8 m). Sügavuti

muutub dolokivi savikamaks, esinevad õhukesed merglikihid. Kivimite veerohkus sõltub nende

lõhelisusest ning kavernoossusest. Põhjaveekihi toitumine toimub sademete filtreerumise teel läbi

katendi ja üldise põhjaveevoolu mõjul veekihis põhjast lõunasuunas.

Looduslik põhjaveetase Anelema karjääri piirkonnas on ~24 – 26 m abs, kuigi sademetest ja

aurumisest tulenev looduslik veetaseme kõikumine tähendab, et karbonaatkivimite põhjaveetase

võib eri aastaaegadel erineda >1 m võrra . Pikaajalise kaevandamise tulemusel on veetase Anelema

dolokivikarjääride põhjas langetatud võrreldes loodusliku tasemega 10 – 12 m, tasemeni 14 – 16 m

abs. Kuivendamine on põhjustanud veetaseme alanemist ka karjääri ümbruses, s.t välja on

kujunenud põhjaveetaseme alanduslehter.

Alanduslehtri ulatusest annab märku Anelema II dolokivikarjääri lääneserva rajatud puurauk PA

3/20, mis paiknes karjäärisüvendist ligikaudu 100 m kaugusel ning mille põhjaveetase asus 2020. a

septembris 23,75 m abs kõrgusel. Sellest võib järeldada, et alanduse oluline mõju ei ulatu 100

13

meetrist kaugemale. Samuti näitasid 2006. a Anelema II uuringu puuraukudes mõõdetud

veetasemed, et tegutsevast karjäärist lääne pool oli alanduse mõju ulatunud 50 - 100 m kaugusele.

Anelema IV dolokivikarjääri laienedes laieneb vastavalt ka alanduslehtri ulatus. Muutuse

prognoosimisel on samas maardlas realiseerunud alanduslehtri ulatus igal juhul parim indikatsioon,

võrrelduna katsepumpamiste tulemusel koostatud arvutuslike prognoosidega. Seda enam, et

laiendataval mäeeraldisel avatakse samade omadustega kivimikiht, mis varasemateski karjäärides.

Eeltoodud mõõtmiste ajaks oli kaevandamistegevus kestnud aastakümneid, seega oli karjääri

alanduslehter täielikult välja kujunenud. Kivimi omadused ei ole võrreldes selle ajaga muutunud,

seega vastavad andmed on siiani veel relevantsed. (Anelema IV dolokivikarjääri põhjavee hinnang,

lk 2-3)

Võttes kokku eelnevad andmed ulatub eri suundades vähem kui 100 m kaugusele või enam kui 200

m kaugusele (tõenäoliselt maksimaalselt ~500 m). Siiski, konkreetselt Anelema IV dolokivikarjääri

mäeeraldise piires 2007. a tehtud mõõtmiste alusel ei ulatunud alanduslehter kaugemale kui 100 m

karjääri piirist, mida kinnitab ka lõunapoolse lahustüki vahetus läheduses asuva seirekaevu 51760

(mis paikneb karjäärisüvendist ~170 m kaugusel) senini looduslik veetase. Kuna konkreetses paigas

tehtud mõõtmised väljendavad sealsete kivimite omadusi kõige paremini, tuuakse Anelema IV

dolokivikarjääri põhjavee hinnangus kahekordse ettevaatuspuhvri rakendamisel tajutava

põhjaveetaseme alanduslehtri ulatuse hinnanguks ~200 m karjääri piirist. Tulenevalt Anelema IV

dolokivikarjääri mäeeraldise mõõdukast laienemisest lõunasuunas vaid 20 m jagu laieneb ka vaid

samal määral alanduslehtri ulatus. (Anelema IV dolokivikarjääri põhjavee hinnang, lk 3)

Mäeeraldise praeguste piiride ning taotletava laienduse stsenaariumis prognoositud alanduslehtri

ulatus Anelema IV dolokivikarjääri lõunapoolse lahustüki ammendamise ajal on toodud alapeatükis

3.2.5 joonisel 1. Veega seonduvaid keskkonnameetmeid on kaalutletud alapeatükis 3.2.5.

Mäeeraldise alanduslehtrite ühinemisel nt taotletava Anelema V dolokivikarjääriga ei ole oodata

mittelineaarsete koosmõjude ilmnemist. Vastupidi, sissevool karjääridesse väheneb, kuna osa

kuivendatavast kivimist dreenib teise karjääri. (Anelema IVdolokivikarjääri põhjavee hinnang, lk

3)

Põhjavee kaitstuse kaardi (1:50 000) järgi on piirkonnas maapinnalt esimene aluspõhjaline

veekompleks looduslikult kaitsmata maapinnalt lähtuva reostuse suhtes. Hinnang on antud

maapinnalt esimese aluspõhjalise veekompleksi looduslikule kaitstusele maapinnalt lähtuva

potentsiaalse punkt- või hajureostuse eest.

Käesoleva laiendusega (0,74 ha) ei suurene Anelema karjääride kumulatiivsed koosmõjud olulisel

määral. Mäeeraldise laiendamisega ei liiguta lähemale elamutele ega võeta kasutusele uusi

tehnoloogiaid. Kuna käesolevaks hetkeks on taotletava Anelema IV dolokivikarjääri mäeeraldise

vahetus läheduses juba olemas pikaajaliselt toimiv Anelema dolokivikarjäär, siis looduskeskkond

on senisest tegevusest juba suurel määral mõjutatud ja füüsiliste keskkonnamõjude võimaliku

ulatuse kirjeldamisel võib tugineda olemasolevale karjäärile.

Karjääri võimalik mõju põhja- ja pinnaveele on seotud kaevandamiseks kasutatavate seadmete

avariiolukordadega. Kõige tõenäolisem mäeeraldisel toimuda võiv õnnetusjuhtum on seotud õli või

kütuse lekkega. Võimalike rikete ning avariide tagajärjel tekkiva kütuse- või õlireostuse

14

likvideerimiseks peab karjääris olemas vajalikus koguses absorbenti (näiteks turvas, saepuru või

sünteetilised absorbendid), millega saab tekkinud reostuse kokku korjata.

Karjäärimasinate avariiolukordade ennetamiseks tuleb neid perioodiliselt kontrollida ja kohapeal

neid mitte hooldama või äärmisel vajadusel tegema seda selleks ette nähtud hooldusplatsil, kus

peavad olemas olema õli kogumise ja tõrje vahendid. Leevendusmeetmete õigeaegsel rakendamisel

on võimalik pinna- ja põhjavee reostamist vältida. Võimaliku keskkonnamõju minimaliseerimiseks

jälgitakse ohutustehnika ja keskkonnaohutuse reegleid. Mäetöödel välistatakse pinnase ja vee

reostumine. Karjääris töötava seadme tehnilise rikke korral, mille tulemusena võib pinnas saastuda,

tuleb reostatud pinnas koheselt eemaldada. Masinate tehniliste rikete vältimiseks tuleb kasutada

kaasaegset ja ohutusnõuetele vastavat tehnikat. Töid korraldatakse tööohutusjuhendite ja

normdokumentide nõuete kohaselt.

Avariiolukordadega tekkimise tõenäosus on väike, kuna neid on võimalik õigeid töövõtteid

kasutades vältida. Samamoodi peab karjääris olema kogu aeg võimekus nendele reageerimiseks ja

nende likvideerimiseks. Seda aspekti on käsitletud ka käesoleva eelhinnangu ptk-s 3.1.7.

3.1.5.2. Õhk, tolm (peenosakesed)

Välisõhu kvaliteeti mõjutavad lõhkamistööd karjääris, purustus-sorteerimissõlme töö ja kaevise

transport (kaevandatud materjali laadimine, karjäärisisesed- ja kaevise väljaveoks kasutatavad

väljaveoteed). Tolmu eraldub vähesel määral ka maavara väljamisel. Osakeste eraldumine

mäeeraldisel toimuvatest tööprotsessidest sõltub kaevandamise tehnoloogiast, kaevise

kohapealsest töötlemisest kui ka ilmastikutingimustest (tuul, sademed jne). Transpordil kaasneb

tolmu eraldumine kruuskattega teedel liiklemisel transpordivahendite (eriti raskeveokite) ratastelt

ning lahtistelt koormatelt. Veose katmise nõuded on toodud liiklusseadustikus ja selle alamaktides.

Keskkonnaministri 14.12.2016 määruse nr 67 „Tegevuse künnisvõimsused ja saasteainete heidete

künniskogused, millest alates on käitise tegevuse jaoks nõutav õhusaasteluba“ (määrus nr 67)

kohaselt on õhusaasteluba nõutav, kui käitise kõikidest ühel tootmisterritooriumil asuvatest

heiteallikatest väljutatakse saasteaineid koguses, mis ületab määruse lisas nimetatud künniskogust.

Arvestades kavandatavat tegevust, on kohane hinnata määruse nr 67 lisas nimetatud saasteainetest

tahkete osakeste (edaspidi ka „tolm“) heite (PMsum) tekkimist. PMsum puhul on künniskoguseks

määratud 1 tonn aastas, millest suurema heite koguse korral on nõutav keskkonnaluba paiksest

heiteallikast saasteainete välisõhku väljutamiseks.

Saasteainete sisaldus (kontsentratsioon) välisõhus ei tohi väljaspool ettevõtte tootmisterritooriumi

(karjääriala) ületada vastavale saasteainele kehtestatud piirväärtust (õhukvaliteedi piirväärtust).

Õhukvaliteedi piirväärtused on saasteainetele kehtestatud keskkonnaministri 27.12.2016

määrusega nr 75 „Õhukvaliteedi piir- ja sihtväärtused, õhukvaliteedi muud piirnormid ning

õhukvaliteedi hindamispiirid“ (määrus nr 75).

Seletuskirja kohaselt: Lõhketöödest põhjustatud tolmupilv on hetkeline ning püsib õhus 3 – 5

minutit, seejärel hajub. Tolm, mida tekitavad kaevist transportivad masinad ja muud mäetööd

tegevad masinad, võib õhus püsida kuni 2 minutit ja levida tuule (kuni 6 m/s) korral maksimaalselt

kuni 600 m kaugusele. Kuna taotletaval alal ei purusta-sõeluta, on tolmu mõju minimaalne.

Lõhatud kaevis transporditakse kalluritega Anelema dolokivikarjääri, kus toimub selle edasine

töötlemine keskkonnaloale nr KMIN-083 lisatud õhuosa alusel.

15

Maavara kobestamine toimub puur-lõhketöödega kuni 22 000 m3 maavara varu ulatuses aastas.

Puurtöid teostatakse standardse puurmasinaga, mis on varustatud 12 filtrist koosneva

püüdeseadmega, mille püüdeefektiivsus on 99,5%. Puurimisel tekkiv tolm püütakse enamuses

kinni ning õhku eralduvad heitkogused on marginaalsed.

Puurimise eriheitmed tahkete osakeste kohta on järgmised:

PMsum = 0,59 kg/puurauk;

PM10 = 0,31 kg/puurauk;

PM2,5 = 0,31 kg/puurauk.

Puurimisega eralduvate tahkete osakeste aastase heitkoguse leidmiseks on vajalik teada

puuritavate puuraukude arvu. Lõhkamiseks puuritava augu sügavus on keskmiselt kuni 8 m.

Korraga lõhatakse kuni 5 000 m3 dolokivi, mille tarbeks on vajalik eelnevalt puurida ca 63

puurauku. Aastase kaevandamise mahu lõhkamiseks tuleb seega puurida 275 puurauku:

PMsum = 275 x 0,59 = 0,162 t/a, millest õhku eraldub 0,001 t/a;

PM10 = 275 x 0,31 = 0,085 t/a, millest õhku eraldub < 0,001 t/a;

PM2,5 = 275 x 0,31 = 0,085 t/a, millest õhku eraldub < 0,001 t/a.

Lõhketööd viiakse läbi vastavalt lõhketöö projektile ning töödel kasutatakse kvalifitseeritud

lõhkajat. Puur-lõhketöödel eralduvate tahkete osakeste heitkogused leitakse järgmise valemiga:

E – emissiooni faktor, tahkete osakeste kogus, kg/lõhkamise kohta;

A – lõhkeala pindala, m2 (kus lõhkamissügavus ≤ 21 m).

Metoodika kohaselt rakendatakse peenosakeste (PM10) heitkoguste leidmisel eeltoodud valemis

konstanti 0,52 ning eriti peenete osakeste (PM2,5) heitkoguste leidmisel konstanti 0,03. Arvestades,

et ühe lõhkamisega kobestatakse maavara kuni 5 000 m3 ulatuses, tuleb aastase kaevandamismahu

22 000 m3 raimamiseks lõhketöödega teostada ligikaudu 4 lõhkamist aastas, ühe lõhkamise ala

suuruseks kujuneb ligikaudu 500 m2. Eelviidatud metoodika kohaselt kujunevad aastased tahkete

osakeste heitkogused järgmiselt:

PMsum = 0,00022 x (500)1.5 x 4 = 0,011 t/a;

PM10 = 0,00022 x (500)1.5 x 4 x 0,52 = 0,006 t/a;

PM2,5 = 0,00022 x (500)1.5 x 4 x 0,03 = 0,0003 t/a.

Lõhketöödel eralduv tolm on lokaalse iseloomuga, mis põhjustab suuri kontsentratsioone ainult

lühiajaliselt ning lõhkekoha vahetus läheduses. Tekkinud tolmu kontsentratsioonid hajuvad paari

minutiga ning ei avalda olulist mõju pikemaajalistele keskmistele kontsentratsioonidele.

Lõhkamisel tekkivad põletmisgaasid (peamiselt CO, NOx ja SO2) heitmeid on võimalik arvutada

kasutatava lõhkeaine tüübi ja koguste kaudu. Dolokivi lõhkamisel on lõhkeaine erikuluks

kobestuslaengu puhul 0,4 – 0,5 kg/m3. Võttes lõhkeaine erikuluks 0,45 kg/m3 kohta, on aastase

16

toodangu kobestamiseks vajalik ligikaudu 9,9 t lõhkeainet. Ammooniumnitraadist eraldub

heitmeid 1 t lõhkeaine kohta CO 34 kg/t, NOx 8 kg/t ja SO2 - 1 kg/t (lõhkeaine „ANFO“).

Arvestades aastast lõhkeaine kulu, on põlemisgaaside aastaseks heitkogusteks:

CO = 34 kg/t x 9,9 t = 1040 kg/a = 0,337 t/a;

NOx = 8 kg/t x 9,9 t = 245 kg/a = 0,079 t/a;

SO2 = 1 kg/t x 9,9 t = 31 kg/a = 0,010 t/a.

Lõhkamisel eralduvad põlemisgaasid ja tolm esinevad vaid lõhkamise hetkel ja väga lühiajaliselt,

valdavalt mõne sekundi jooksul, pärast mida saasteaineid juurde ei teki. Seetõttu on tegemist

kontrollimatu väga lühiajalise heitega. Lõhketööde teostamise ajal on muud karjääritööd peatatud

ning teistest heiteallikatest täiendavaid heitkoguseid ei lisandu. Arvestades, et lõhkamisel toimub

saasteainete hajumine ligikaudu 5 minuti jooksul ehk 300 s jooksul, moodustaks lõhkamisel

eralduvad saasteained tunnikeskmistest ligikaudu 8,3% ehk lõhketööde heited moodustavad

heiteallika tööajalisest dünaamikast kaduvväikese osa.

Lõhatud kaevise laadimisel kallurisse eralduvate tahkete heitkoguste arvutamisel kasutatakse

eelnevalt mainitud metoodikast lähtuvalt valemit:

E – eriheide, tahkete osakeste kogus, kg/t (kg eriheidet materjali ühe t kukkumisel);

k – tahkete osakeste aerodünaamilisest läbimõõdust sõltuv konstant;

U – keskmine tuule kiirus, m/s;

M – materjali niiskussisaldus, %.

Kui kasutada Pärnu MJ aasta keskmist tuule kiirust 3,2 m/s ja kaevise niiskussisaldust 5%, saame

tulemuseks lõhatud kaevise ladustamisel puistangusse või laadimisel kallurisse PMsum ligikaudu

0,00062 kg/t ja PM10 ligikaudu 0,00029 kg/t ehk aastase tootmismahu 22 tuh m3 juures on tahkete

osakeste heitkogus lõhatud kaevise laadimisel kallurisse 0,0356 t/a. Anelema IV dolokivikarjääri

laiendamisel ei ole seega vajadust õhusaasteloa taotlemiseks. Tolmu tekke ja leviku tõkestamiseks

kuival perioodil võimalik teid ja toodangut kasta.

Esitatud heitkoguste hinnangu põhjal ei ole kavandatava aastase kaevandamismahu 22 000 m3

juures õhuluba vajalik, sest keskkonnaministri 14.12.2016 määruses nr 67 „Tegevuse

künnisvõimsused ja saasteainete heidete künniskogused, millest alates on käitise tegevuse jaoks

nõutav õhusaasteluba” toodud künniskoguseid kaevandamistegevuse käigus ei ületata.

Hetkel kehtival loal nr L.MK/332978 on toodud järgmine kõrvaltingimus:

- Tolmu tekke ja leviku tõkestamiseks tuleb sademetevaesel, kui ööpäeva keskmine

välistemperatuur on üle +5ºC, kasta karjääri veoteid pidevalt ning piirata veokite liikumiskiirust

kuni 30 km/h.

17

3.1.5.3. Müra

Kaevandamisel tekitavad müra nii mäetööde teostamiseks kui ka maavara transpordiks

kasutatavad masinad. Lühiajalist müra esineb ka lõhketööde teostamisel, kuid lõhketööde müra

puhul lühiajalist koosmõju ei esine, kuna samaaegseid lõhketöid ei kavandata ning pikaajaline

keskmine müraolukord on lõhketööde puhul tagasihoidlik.

Seletuskirja kohaselt: Kogu tegevus taotletaval Anelema IV dolokivikarjääri mäeeraldisel saab

toimuma samal viisil ja olemasoleva kaevandamistehnikaga. Purustatud kaevis kaubastatakse

killustikuna ning katendist tulev materjal turustatakse maksimaalses võimalikus mahus

täitematerjalina. Dolokivi kaevandamine toimub aastaringselt, sõltuvalt konkreetselt killustiku

nõudlusest ja ilmastikuoludest. Kaevandamise jätkamisel on peamisteks müra- ja tolmuallikateks

puur-lõhketööd, buldooser, kallurauto, ekskavaator ja kopplaadur. Täiendavaid masinaid laienduse

tõttu ei lisandu.

Lähimad elamud jäävad ca 160 – 260 m kaugusel Kopli (katastritunnus 18803:002:0115), Jaagu-

Andrese (katastritunnus 18803:002:0372), Uue-Hansu (katastritunnus 63801:001:0889) ja Tooma

(katastritunnus 18803:002:0021) katastriüksustele.

Helivõimsustase on akustiline energia, mida allikas kiirgab. Müratase ehk helirõhutase LpA on

helivõimsustaseme ja kauguse funktsioon, s.t müratase sõltub allika ja vastuvõtja vahelisest

kaugusest r ning allika helivõimsustasemest. Müratase lähima elamu juures on mäeeraldisel

elamule lähimas punktis pideval töötamisel leitav järgneva valemiga:

Arvutuse tulemused on käsitletavad pigem teoreetilise ja konservatiivse hinnanguna, kuna

kasutatavad valemid/mudelid ei arvesta müra levikut vähendavate teguritega, nagu reljeef,

haljastus ning ilmastikutingimused. Seetõttu on kõige asjakohasem lähtuda reaalselt töötavas

karjääris tehtud helirõhutaseme mõõtmistest. Kavandatava tegevusega ei kaasne olemasoleva

olukorra olulist muutust võrreldes kehtiva ja loastatud töökorraldusega.

Helirõhutaseme mõõtmised viidi läbi 24.04.2025 ajavahemikus kell 08:05 – 08:35 Anelema II

dolokivikarjääri tootmisterritooriumi edelanurgas. Mõõtepunkt paiknes karjääri edelaosas,

suunaga aktiivsete mäetööde poole, mis toimusid samuti mäeeraldise edelaosas. Mõõtepunkti

asukoht valiti vastavalt mõõtmise ajal valitsenud ja prognoositud tuulesuunale, paiknedes allatuult

purustus-sorteerimissõlmest, mis on karjääri peamine müra- ja tolmuallikas.

Mõõtmiste ajal töötas karjäär tavapärases töörežiimis, toimus killustiku tootmine mobiilses

purustus-sorteerimissõlmes, mida teenindasid ekskavaator ja kopp-laadurid. Lisaks toimus pidev

valmistoodangu laadimine ning väljavedu. Seetõttu võib mõõtmisi pidada esinduslikeks

tavapärase tööolukorra suhtes. Helirõhutaseme määramise mõõteajaks oli 30 minutit.

18

Mõõtmistulemuste kohaselt oli karjääri piiril mõõdetud ekvivalentne müratase 57 dB. Arvestades,

et elamute suunal on/rajatakse müratõkkevallid on põhjendatud eeldada, et tegelikud müratasemed

elamualadel on sellest oluliselt madalamad. Ülenormatiivne (60 dB) müratase esineb peamiselt

töötavate masinate vahetus läheduses, levides maksimaalselt 20 m (ekskavaator, laadur) kuni 40

m (purusti-sõelur) kaugusele. Kuna tegemist on ühele arendajale kuuluvate karjääridega, siis ei

viida töid läbi mitmes karjääris korraga ja puudub oluline kumulatiivne mõju. Tänase olukorra

olulist muutumist ei ole ette näha. Selleks, et minimeerida kaevandamise mõju lähimatele

elamutele, rajatakse teenindusmaale, Jaagu-Andrese, Uue-Hansu, ja Tooma elamute suunas

müratõkkevallid, mis müra täiendavalt lokaliseerivad.

Hetkel kehtival loal nr L.MK/332978 on toodud järgmised kõrvaltingimused:

- Müra leviku minimeerimiseks kaasata kaevandamisprojekti koostamisesse müraekspert.

- Katendivallid rajada kinnistu Tooma (tunnus: 18803:002:0021), kinnistu Jaagu-Andrese

(tunnus: 18803:002:0372) ja kinnistu Jüri (tunnus: 18802:002:0005) suunas.

- Karjääri lubatud tööaeg on esmaspäevast reedeni (v.a riigipühad) kell 08.00-18.00.

Vallavolikogu soovis täpsustada kehtiva loa kõrvaltingimust nr 3 seoses Jüri kinnistu jagamisega

Tingimus nr 3: Katendivallid rajada kinnistu Tooma (tunnus: 18803:002:0021), kinnistu Jaagu-

Andrese (tunnus: 18803:002:0372) ja kinnistu Jüri (tunnus: 18802:002:0005) suunas.

Uus sõnastus: katendivallid rajada kinnistu Tooma (katastritunnus 18803:002:0021), kinnistu

Jaagu-Andrese (katastritunnus 18803:002:0372) ja kinnistu Uue-Hansu (katastritunnus

63801:001:0889) suunas.

Keskkonnaamet peab põhjendatuks täiendada nimetatud loendit Kopli kinnistuga (katastritunnus

18803:002:0115), kuna kinnistu asub mäeeraldisest ligikaudu 135 m kaugusel.

Lisaks lisab veel Keskkonnaamet loale nr L.MK/332978 täiendava tingimuse, kuna see on vajalik

võimaliku kaevandamisest ja maavara väljaveost tuleneva müramõju kontrollimiseks lähimal

müratundlikul alal ning piirnormide ületamise korral mõju kiireks vähendamiseks.

- Kaebuste esinemisel tuleb loa omanikul korraldada aktiivse kaevandamistegevuse ja maavara

väljaveo ajal müra mõõtmised lähima müratundliku ala vastuvõtja katastriüksusel. Mõõtmised

tuleb läbi viia akrediteeritud mõõtja poolt ning selliselt, et mõõtmistulemused võimaldaksid

hinnata karjääri tegevusest põhjustatud mürataseme vastavust kehtestatud piirnormidele.

Piirnormide ületamise korral tuleb loa omanikul viivitamata rakendada asjakohaseid

leevendusmeetmeid ning korraldada karjääri töö ja maavara väljavedu selliselt, et

müratasemete piirnormide ületamist ei esineks. Pärast leevendusmeetmete rakendamist tuleb

lähima müratundliku ala vastuvõtja katastriüksusel teha kontrollmõõtmised, et hinnata

rakendatud leevendusmeetmete tõhusust ja veenduda nõuete täitmises. Mõõtmistulemused

koos mõõtmisprotokolliga tuleb esitada Keskkonnaametile esimesel võimalusel pärast

mõõtmiste tegemist.

19

3.1.5.4. Vibratsioon

Lisaks mürale ja tolmule on lõhketöödega kaasnevateks ohtudeks ka maavõnked, kivimitükkide

laialipaiskumine ning õhulööklaine. Vibratsioon on lühiajaline ning püsivat mõju keskkonnale ei

oma.

Vastavalt lõhkematerjaliseaduse § 42 punktile 2 peavad lõhketöö parameetrid ja kasutatavad

kaitsevahendid vältima lõhketöö ohualasse jäävate seadmete kahjustamist lööklaine, kildude

laialipaiskumise ning seismilise võnkumise mõju eest. Lõhkamisel tekkiva maavõngete mõju

vähendamiseks on soovitatav kasutada lühiviitlõhkamist, millega tagatakse vähim korraga lõhatav

lõhkeaine kogus. Lõhketöid viib karjääris läbi vastavat litsentsi omav ettevõtte, kes peab arvestama

nii karjääri geoloogilisi tingimusi kui ka maavõngete suhtes tundlikke objektide kaugust

lõhketöödest ja muid objektide iseärasusi ning vastavalt sellele koostab lõhketööde projekti ja

lõhketööde passi. Lõhketööde parameetrid ja kasutatavad kaitsevahendid valitakse selliselt, et on

välistatud lõhketööde ohualasse jäävate ehitiste ja seadmete kahjustamine lööklaine, kildude

laialipaiskumise ning seismilise võnkumise mõjul. Lõhketööd viiakse läbi vastavalt eelnevalt

koostatavale lõhketööde projektile ning töödel kasutatakse kvalifitseeritud lõhkajat.

Tundlikule objektile lähenedes on soovitatav pisteliselt mõõta maavõnkeid, saamaks täpsemat

infot piirkonna horisontaallainete levimise kohta, millele tuginedes on vajadusel võimalik

täpsustada ohutuid lõhkelaengu koguseid. Lõhketööde mõju on planeerimisel võimalik vähendada

korraga plahvatava laengu vähendamisega ja kasutades topise pikkust, mis ületab 15 lõhkeaugu

läbimõõtu.

Seoses lõhketöödega täiendava kõrvaltingimuse lisamist on käsitletud p 3.2.5.

3.1.5.5. Valgus, soojus, kiirgus ja lõhn

Valguse, soojuse, kiirguse ja lõhna reostust kaevandamistegevusest ümbruskonnale ei kaasne.

3.1.6. Tekkivad jäätmed ning nende käitlemine

Kaevandamisjäätmed on jäätmed, mis on tekkinud maavarade uuringute, maavarade kaevandamise,

rikastamise ja ladustamise ning kaevandamise töö tulemusena.

Kattekihi keskmine paksus on 2,0 m, sh kasvukihi paksus 0,3 m. Katendi maht mäeeraldisel on 153

tuh m3, sh kasvukiht mahuga 22 tuh m3. Ülejäänud katendi puhul on tegemist kvaliteetse

moreenpinnasega.

Seletuskirja kohaselt kaevandamisjäätmeid taotletava Anelema IV dolokivikarjääri

ekspluatatsioonil ei teki.

Karjääri ekspluateerimisel tuleb järgida maavarade kaevandamise ohutuse- ja keskkonnaalaseid

nõudeid. Karjäärialalt eemaldatud kattekihti ja dolokivi töötlemisel tekkivate sõelmete (juhul, kui

neid tekib) puhul on, sarnaselt muu toodanguga, tegemist sertifitseeritud tootega, mis realiseeritakse

20

täitematerjalina sarnaselt kaevandatavale maavarale. Seega, kuna mäeeraldisel lasuv katend

kasutatakse täies mahus piirkonna taristuehitusobjektidel ning dolokivi kaevandamisel ja

töötlemisel ei teki mittelikviidset fraktsiooni, siis mäeeraldisel jäätmeid jäätmeseaduse mõistes ei

teki ning puudub vajadus taotlusele lisada kaevandamisjäätmekava.

MaaPS §50 lg 6 kohaselt tuleb kaevandamisjäätmekava taotlusele lisada vaid nende tekkimisel.

Keskkonnale ohtlikud jäätmed tuleb koguda teistest jäätmetest eraldi (määrdeõlid, pliiakud,

patareid, õlised kaltsud jms) ja käidelda nõuetekohaselt (viia jäätmejaama vms).

3.1.7. Tegevusega kaasnevate avariiolukordade esinemise võimalikkus, sealhulgas heite

suurus

Mäetöödel on potentsiaalseteks reostusallikateks karjääri mäemasinate tehnilised avariid. Selle

tulemusel võib pinnasesse sattuda diiselkütust ja/või määrdeaineid, millega võidakse saastada nii

pinnast kui ka vett. Selle vältimiseks tuleb pidevalt jälgida masinate tehnilist seisundit ning

planeerida karjääri projektis avariide likvideerimise viisid. Tuleb tagada kütte- ja määrdeainete

pinnasesse sattumise vältimiseks ettenähtud kaitsevahendite olemasolu ja korrashoid. Remontimine

peab toimuma selleks ettenähtud kohtades. Võimaliku tekkinud reostuse likvideerimiseks peab

olema karjääris töötajatel teada kindel tegevusplaan.

3.1.8. Tegevuse seisukohast asjakohaste suurõnnetuste või katastroofide oht, sealhulgas

kliimamuutustest põhjustatud suurõnnetuste või katastroofide oht teaduslike andmete alusel

Tegevuse seisukohast asjakohaste suurõnnetuste või katastroofide oht puudub. Kaevandamisel tuleb

rangelt jälgida, et ei satuks kütust või määrdeaineid pinnasesse.

3.2. Kavandatava tegevuse asukoht ja mõjutatav keskkond

Peatükis 3.1.1 on ära toodud kavandatava tegevuse asukoht ja ptks-s 3.2.1. mõjutatav keskkond

ning siinkohal ei korrata.

3.2.1. Võimaliku mõjuala ulatus

Võimaliku mõjuala ulatus dolokivikarjääris on üldjuhul 360 – 600 m (olenevalt

ilmatikutingimustest). Lähimad elamud jäävad ca 160 – 260 m kaugusel Kopli (katastritunnus

18803:002:0115), Jaagu-Andrese (katastritunnus 18803:002:0372), Uue-Hansu (katastritunnus

63801:001:0889) ja Tooma (katastritunnus 18803:002:0021) katastriüksustele.

Võimalikeks mõjudeks on müra/tolmu (peenosakeste) häiring, lõhketöödega kaasnevad võnked ja

nende mõjud ning kaevandamise mõju põhjaveele ja tarbekaevudele.

Selleks, et minimeerida kaevandamise mõju lähimatele elamutele, rajatakse teenindusmaale,

Jaagu-Andrese, Uue-Hansu, Tooma ja Kopli elamute suunas müratõkkevallid, mis müra

täiendavalt lokaliseerivad. Ülenormatiivse (60 dB) mürahäiringut eeldada ei ole.

21

Aastased tahkete osakeste heitkogused on järgmised:

PMsum = 0,00022 x (500)1.5 x 4 = 0,011 t/a;

PM10 = 0,00022 x (500)1.5 x 4 x 0,52 = 0,006 t/a;

PM2,5 = 0,00022 x (500)1.5 x 4 x 0,03 = 0,0003 t/a.

Arvestades aastast lõhkeaine kulu, on põlemisgaaside aastaseks heitkogusteks:

CO = 34 kg/t x 9,9 t = 1040 kg/a = 0,337 t/a;

NOx = 8 kg/t x 9,9 t = 245 kg/a = 0,079 t/a;

SO2 = 1 kg/t x 9,9 t = 31 kg/a = 0,010 t/a.

Esitatud heitkoguste hinnangu põhjal ei ole kavandatava aastase kaevandamismahu 22 000 m3

juures õhuluba vajalik, sest keskkonnaministri 14.12.2016 määruses nr 67 „Tegevuse

künnisvõimsused ja saasteainete heidete künniskogused, millest alates on käitise tegevuse jaoks

nõutav õhusaasteluba” toodud künniskoguseid kaevandamistegevuse käigus ei ületata.

Vibratsioon on lühiajaline ning püsivat mõju keskkonnale eeldada ei ole.

Kaevandamisloa muudatus käsitleb vaid väikest, ~25 m laiust tsooni Anelema IV dolokivikarjääri

lõunaserval ning sellest tulenevalt on kehtivate kaevandamislubadega võrreldes lisanduv mõju

pinna- ja põhjaveele eeldatavasti marginaalne.

3.2.2. Olemasolev ja planeeritav maakasutus ning seal toimuvad või planeeritavad tegevused

Anelema IV dolokivikarjäär asub 100% mäetööstusmaal. Kaevandatava tegevusega on kaasnenud

ja kaasneb maa-ala reljeefi ja pinnase pöördumatu ümberkujundamine. Anelema IV

dolokivikarjääri mäeeraldise korrastatava maa otstarve on määratud maavara kaevandamise loas

nr L.MK/332978 veekogu.

Osaühing Eesti Killustik planeerib Anelema IV dolokivikarjääri mäeeraldise peale maavara

ammendamist korrastada veekoguks, rohu- ja metsamaaks.

Arvestades mäeeraldise lamami ja keskmise veetaseme kõrguseid, siis kujuneb ammendatud alale

~8,8 m sügavune veekogu. Veetaseme määravad peamiselt sademed, vähemal määral põhjaveest

toituv pinnaseveekiht. Kaevandamisel kujundatakse mäeeraldise perimeetrile maapinna stabiilsust

ja ohutust tagavad nõlvad. Katendi keskmise paksuse ca 2 m korral ning nõlvuse 1:2 juures kujuneb

veekogu ümber moodustatava kallasraja laiuseks ligikaudu 4 meetrit.

3.2.3. Alal esinevad loodusvarad, sealhulgas maa, muld, pinnas, maavara, vesi ja looduslik

mitmekesisus, nende kättesaadavus, kvaliteet ja taastumisvõimes

Anelema maardla paikneb Siluri ladestu Jaagarahu lademe Muhu kihistu (S2mh) avamusel.

22

Katendi paksus on 1,7 – 2,9 m, mille moodustavad kasvukiht ja saviliivmoreen. Kasvukihi paksus

on 0,2 – 0,4 m (keskmiselt 0,3 m). Moreeni paksus on 1,5 – 2,6 m (keskmiselt 1,8 m). Kasuliku kihi

ehitus on muutlik. Läbilõikes võib eraldada kaks kompleksi: ülemine on esindatud 7 – 8 m paksuse

pisikristallilise dolokiviga; alumises levib mõnevõrra savikam ja oluliselt nõrgem pisikristalliline

dolokivi. Nende vahel lasub savika dolokivi vahekiht. Kasuliku kihi keskmine paksus on 7,7 m ning

mäeeraldise lamam asub abs kõrgusel 16,2 m.

Katendi maht taotletaval mäeeraldisel on 153 tuh m3, sh kasvukiht mahuga 22 tuh m3.

Ploki 17 aT kivimist valmistatud killustiku kvaliteeti on iseloomustatud kolmest puuraugust võetud

9 proovi põhjal. Killustiku purunemiskindluse katsel LA meetodil oli kaalukadu (LA tegur) 31 –

37%, keskmiselt 34%, vastates LA kategooriale 35. Killustiku külmakindlus katsel oli kaalukadu

0,3 – 6,7%, keskmiselt 1,5%, vastates külmakindluskategooriale F2.

Põhjavee tase enne Anelema maardlas kaevandamist ligikaudu 60 aastat tagasi jäi abs kõrguse

tasemele 24,5 – 26 m. Kaevandamise tulemusel on see karjääris alandatud kuni karjääri põhjani, abs

kõrgusele ~16 m. Veepinna 10 meetrise alanduse tulemusel on kujunenud karjääri ümbritsev

alanduslehter. Karjäärivesi koguneb Anelema dolokivikarjääris ja Anelema IV dolokivikarjääri

põhjapoolsel lahustükil isevoolselt karjääri edelaossa, kust see pumbatakse läbi kraavide Angojja ja

juhitakse sealt edasi Elbu oja kaudu Sauga jõkke. Anelema IV dolokivikarjääri lõunapoolselt

lahustükilt pumbatakse vesi torustiku kaudu Anelema karjääri veekogurisse.

Dolokivi looduses ei taastu, mistõttu on tegemist taastumatu loodusvaraga ning puudub

looduskeskkonna vastupanuvõime. Kaevandamise käigus muutub täielikult ka loodusmaastik, kuid

see on taastatav karjääriala korrastamisega.

3.2.4. Keskkonna vastupanuvõime, mille hindamisel lähtutakse märgalade, jõeäärsete alade,

jõesuudmete, randade ja kallaste, merekeskkonna, pinnavormide, maastike, metsade,

Natura 2000 võrgustiku alade, kaitstavate loodusobjektide, alade, kus õigusaktidega

kehtestatud nõudeid on ületatud või võidakse ületada, tiheasutusega alade ning kultuuri- või

arheoloogilise väärtusega alade vastupanuvõime

Maavara kaevandamisega kaasneb mäeeraldise piires mäetööde käigus maastiku muutus ja

olemasoleva taimkatte hävimine. Planeeritav tegevus sarnaneb oma olemuselt ehitustegevusega.

Nagu iga ehitustegevusega, võib ka maavara kaevandamisega kaasneda keskkonnahäiringuid.

KeÜS § 3 lõike 1 kohaselt on keskkonnahäiring inimtegevusega kaasnev vahetu või kaudne

ebasoodne mõju keskkonnale. Keskkonnaloaga lubatud tegevusega kaasneda võivateks peamisteks

keskkonnamõjudeks on kaevandamise tehnoloogilise protsessi ja transpordiga kaasnev müra ja

peenosakeste heide välisõhku ning mõju maastikule ja maakasutusele.

Kaevandamistegevus toob endaga kaasa maastiku pikaajalise või püsiva muutumise. Samas on

näiteks majanduslikust aspektist oluline ka taastumatute maavarade jätkusuutliku kasutamise

tagamine. Karjääri töötamise jooksul looduslik mitmekesisus paratamatult vaesub. See saab hakata

23

taastuma peale karjääri korrastamist. Karjäär korrastatakse veekoguks, rohu- ja metsamaaks, kuhu

kujunevad uued kooslused.

Keskkonnaametile teadaolevalt ei esine taotletava karjääri mõjupiirkonnas alasid, kus õigusaktidega

kehtestatud nõudeid oleks ületatud või võidakse ületada.

Anelema IV dolokivikarjääri alale ei jää Natura 2000 võrgustiku ja looduskaitsealasid. Lähim

Natura 2000 võrgustiku ala on Oese soo hoiuala (EELIS kood KLO2000273). Loodusala asub

mäeeraldisest umbes 2,3 km kaugusel põhja suunas.

Taotletav Anelema IV dolokivikarjääri mäeeraldis ja selle teenindusmaa koosnevad kahest eraldi

lahustükist. Taotletava mäeeraldise lahustükke eraldab endine Angoja, mis on tänaseks selle

olemuse tõttu muudetud kraaviks (tegemist ei ole loodusliku vooluveekoguga) ehk lahustükkide

vahel ei ole enam kalda piiranguvööndit. Kavandatav mäeeraldise laiendamine ei mõjuta eeldatavalt

negatiivselt ~380 m kaugusel olevat Angoja piiranguvööndit ja Oese loodusala, arvestades

taotletava karjääri, piiranguvööndi ja loodusala omavahelist kaugust, kaevandatava maavara mahtu

ning kaevandamistehnoloogiat.

Taotletav maa-ala ei asu tiheasustusalal ning selle piires ja lähiümbruses puuduvad teadaolevalt

ajaloo-, kultuuri- või arheoloogilise väärtusega alad.

3.2.5. Inimese tervis ja heaolu ning elanikkond

KeÜS § 23 lõige 1 sätestab, et igaühel on õigus tervise- ja heaoluvajadustele vastavale keskkonnale,

millega tal on oluline puutumus. Lõike 2 kohaselt on oluline puutumus isikul, kes viibib tihti

mõjutatud keskkonnas, kasutab sageli mõjutatud loodusvara või kellel on muul põhjusel eriline seos

mõjutatud keskkonnaga. KeÜS § 3 lõike 1 kohaselt on keskkonnahäiring ka selline ebasoodne mõju

keskkonnale, mis ei ületa arvulist normi või mis on arvulise normiga reguleerimata. Siiski tuleb

võimaliku keskkonnahäiringu tekkimist võimalusel ennetada ning kui see pole võimalik, võtta

kasutusele leevendusmeetmed. Keskkonnaloa omanikul on kohustus hüvitada kaevandamisega

tekitatud kahju sõltumata oma süüst (MaaPS § 93 lõige 1).

Anelema IV dolokivikarjääris kaevandamisel on peamisteks keskkonda mõjutavateks teguriteks

maastikupildi visuaalne muutumine, müra, õhusaaste ja võimalik mõju põhjaveele.

Ümbruskonna maad (mis ei ole hõlmatud kaevandamisega) on valdavalt kasutuses

maatulundusmaana – põllu- ja metsamaana, läheduses asub ka elamumaid ja majapidamisi.

Lähedusse jääb ka tihedama hoonestusega alasid.

Lähimad elamud jäävad ca 160 – 260 m kaugusel Kopli (katastritunnus 18803:002:0115), Jaagu-

Andrese (katastritunnus 18803:002:0372), Uue-Hansu (katastritunnus 63801:001:0889) ja Tooma

(katastritunnus 18803:002:0021) katastriüksustele.

Kõige lähim puurkaev (PRK0051760) jääb Matsu-Jüri kinnistule (katastritunnus 18803:002:0084).

Tegemist on hüdrogeoloogilise uuringu puurauguga, mis on Eesti looduse infosüsteemi info

kohaselt staatuses “likvideeritav”.

24

Joonis 1. Anelema IV dolokivikarjääri ümber prognoositud alanduslehtri tajutav piir maavara

ammendumisel praeguse keskkonnaloa tingimustel ning karjääri laiendamise stsenaariumis. (OÜ

Inseneribüroo STEIGER, töö nr 26/5532)

Anelema IV dolokivikarjääri põhjavee hinnangus (lk 5) on jõutud järeldusele, et kaevandamisloa

muudatus käsitleb vaid väikest, ~25 m laiust tsooni Anelema IV dolokivikarjääri lõunaserval.

Sellest tulenevalt on kehtivate kaevandamislubadega võrreldes lisanduv mõju põhjaveele või

veevarustusele sisuliselt mittetajutav, eriti kuna karjäärist vastaval suunal puuduvad elamud. Kui

karjäärile lähimates kaevudes - Uue-Hansu (katastritunnus 63801:001:0889), Jaagu-Andrese

(katastritunnus 18803:002:0372), Kopli (katastritunnus 18803:002:0115) talud, tekivad karjääri

mõjul siiski veevarustusprobleemid, tuleb arendajal tagada ligipääs joogiveele, nt. sügavama

puurkaevu rajamisel või olemasoleva kaevu korrastamisel.

Keskkonnaamet menetleb hetkel Anelema V dolokivikarjääri keskkonnaloa esmataotlust1, mille

käigus koostati keskkonnamõju eelhinnang (KOTKAS dokumendi nr DM-133628-21).

Eelhinnangu käigus määrati ettevaatusprintsiibist lähtuvalt Anelema V dolokivikarjääri

mõjupiirkonda jäävate kinnistute: Mardi-Jaani (katastritunnus 18803:002:0191), Jaagu-Andrese

(katastritunnus 18803:002:0372), Põlde (katastritunnus 63801:001:0959), Matsu (katastritunnus

63801:001:0268), kaevude seire üks kord aastas. Seiratavad näitajad on järgmised: ammoonium,

elektrijuhtivus, heljum, hägusus, keemiline hapnikutarve, kloriid, lahustunud hapnik (O2),

naftasaadused, pH, PHT, raud, sulfaat, temperatuur, üldlämmastik (Nüld). Lisaks tuleb Mardi-Jaani

1 Registreeritud Keskkonnalubade infosüsteemis KOTKAS menetluse nr M-133628 all

25

(katastritunnus 18803:002:0191), Jaagu-Andrese (katastritunnus 18803:002:0372), Põlde

(katastritunnus 63801:001:0959), Matsu (katastritunnus 63801:001:0268) kinnistute kaevudest

teostada põhjaveetaseme mõõtmist üks kord aastas.

10.09.2026 toimus Pärnu-Jaagupi rahvamajas (Pärnu mnt 26, Pärnu-Jaagupi, Halinga) Anelema V

dolokivikarjääri avalik arutelu (KOTKAS dokumendi nr DM-133628-34), kus eraisik tegi

ettepaneku lisada põhjavee kvaliteedi ning veetaseme seiresse Kopli kinnistu (katastritunnus

18803:002:0115) kaev. Lähtuvalt eelnevast lisatakse Anelema V dolokivikarjääri keskkonnaloasse

Kopli kinnistu (18803:002:0115) kaev põhjavee kvaliteedi ning veetaseme seiresse üks kord

aastas.

Kuna varasemalt puuduvad andmed Kopli (katastritunnus 18803:002:0115), Mardi-Jaani

(katastritunnus 18803:002:0191), Jaagu-Andrese (katastritunnus 18803:002:0372), Põlde

(katastritunnus 63801:001:0959) ja Matsu (katastritunnus 63801:001:0268) kaevude veetaseme ja

kvaliteedi kohta, siis lisatakse Anelema V dolokivikarjääri loasse nõue teostada enne

kaevandamise algust fooniseire.

Anelema IV dolokivikarjääri põhjavee hinnangus (lk 5) välja toodud Jaagu-Andrese ja Kopli

talude kaevud kattuvad Anelema V dolokivikarjääri menetletava keskkonnaloaga. Anelema V

dolokivikarjääri puhul on tegemist esmataotluse menetlemisega ning ei ole teada, millistel

tingimustel ja millal Anelema V dolokivikarjääri keskkonnaluba väljastatakse. Seetõttu on

põhjavee seisundi muutuste hindamise tagamiseks vajalik teostada Anelema IV dolokivikarjääri

keskkonnaloa nr L.MK/332978 muutmise jõustumise hetkest ühe kuu jooksul Jaagu-Andrese

(katastritunnus 18803:002:0372) ja Kopli (katastritunnus 18803:002:0115) talude kaevude seire.

Samuti lisatakse Anelema IV dolokivikarjääri keskkonnaloasse nr L.MK/332978 Uue-Hansu

kinnistu (katastritunnus 63801:001:0889) kaevu veetaseme ja vee kvaliteedi seire nõue. Tuginedes

Anelema IV dolokivikarjääri põhjavee hinnangule (lk 5), lisatakse juurde seiratavaks näitajaks

kaltsium ja magneesium.

Juhul kui Anelema V dolokivikarjääri keskkonnaluba väljastatakse ning kaevandamistegevusega

alustatakse tuleb Jaagu-Andrese (katastritunnus 18803:002:0372) ja Kopli (katastritunnus

18803:002:0115) talude kaevude seiret teostada edaspidi Anelema V dolokivikarjääri

keskkonnaloa alusel ning seiretulemused esitatakse vastava loa raames. Uue-Hansu kinnistu

(katastritunnus 63801:001:0889) kaevu seire jääb seejuures Anelema IV dolokivikarjääri

keskkonnaloa alusel teostatavaks.

Põhja-Pärnumaa Vallavolikogu 16.09.2026 otsuses nr 39, milles vallavolikogu nõustus Anelema IV

dolokivikarjääri keskkonnaloa nr L.MK/332978 muutmisega lisades täiendava kõrvaltingimuse:

- juhul kui lähimate elamute Jaagu-Andrese (tunnus 18803:002:0372), Uue Hansu (tunnus

63801:001:0889), Jüri (63801:001:0888), Tooma (tunnus 18803:002:0021) ja Kopli

(18803:002:0115) kinnistute olemasolevates kaevudes alaneb veetase kaevandamise

tulemusena tarbimist mittevõimaldavale tasemele või vee kvaliteet halveneb (oluline negatiivne

mõju), tuleb arendajal asendada need sügavamatest veekihtidest toituvate kaevudega ja kanda

kõik sellega kaasnevad kulud (s.h. põhjendatult vanade kaevude tamponeerimine ja uute

veetrasside toomine hooneteni). Uued kaevud tuleb rajada nii ruttu kui võimalik, kuid mitte

hiljem kui 1 kuu jooksul probleemi ilmnemisest.

26

Anelema dolokivikarjääris on Keskkonnaamet andnud keskkonnaloa nr KMIN-083, kus on

määranud kõrvaltingimused, mille alusel tuleb teostada kaevude veetaseme ning kvaliteedi seiret

Tooma kinnistu (katastritunnus 18803:002:0021) puurkaevust (puurkaevu kat. tunnus 30751). Loa

omanik on kohustustest kinni pidanud ning on teostanud nõutud seireid loas kehtestatud tingimustel

pidevalt ning on seire andmed esitanud Keskkonnaametile infosüsteemi KOTKAS kaudu. Seega

eelpool nimetatud kaevudes toimub juba seire, mis muuhulgas on ka rangemalt nõutud, kui Põhja-

Pärnumaa Vallavolikogu poolt välja toodud seire sagedus. Samuti tuleb toonitada, et Anelema IV

dolokivikarjääri keskkonnaloa nr L.MK/332978 muutmise raames, liidetakse loale KMIN-083 vee-

eriosa.

Jüri kinnistu (katastritunnus 63801:001:0888) kaevu veetaseme ja vee kvaliteedi seire nõue lisatakse

Anelema IV dolokivikarjääri keskkonnaloasse nr L.MK/332978 samadel tingimusel nagu Uue-

Hansu kinnistu (katastritunnus 63801:001:0889) kaev.

Lisaks seatakse keskkonnaloasse tingimus, et kui kaevandamise käigus esineb kaebusi vee

kättesaadavuse osas kaevudest ja loa omaniku väitel ei ole veevarustuse häiringud seotud

kaevandamisega, tuleb kaevandajal tellida täiendav eksperthinnang, mille raames antakse hinnang,

kas kaevude veetaseme muutused on tingitud kaevandamisest. Eksperthinnang tuleb esitada

Keskkonnaametile ja Põhja-Pärnumaa Vallavalitsusele.

Kui eksperthinnanguga on tõendatud, et veetase karjääri mõjupiirkonnas olevates kaevudes on

langenud tarbimist mittevõimaldavale tasemele või vee kvaliteet on halvenenud kaevandaja

tegevuse tõttu, siis tuleb arendajal asendada need sügavamatest veekihtidest toituvate kaevudega

ja kanda kõik sellega kaasnevad kulud (rajada puurkaev, kaevu puhastada või vajadusel kaevu

süvendada). Veevarustus tuleb tagada nii ruttu kui võimalik, kuid mitte hiljem kui 1 kuu jooksul.

Leevendusmeetmete kasutamisel eeldatavalt ei ületata kaevandamisel piirmäärasid müra (sh

vibratsioon/võngete) ja õhusaaste osas.

Lõhketöödega kaasnevateks ohtudeks on maavõnked, kivimitükkide laialipaiskumine ning

õhulööklaine. Vibratsioon on lühiajaline ning püsivat mõju keskkonnale ei oma (vt p 3.1.5.4.).

Hetkel kehtival keskkonnaloa nr L.MK/332978 on järgmised kõrvaltingimused:

- Elanikke tuleb teavitada vähemalt 1 päev enne lõhketööde teostamist lihtkirja ja/või e-maili

teel.

- Jälgida lõhketööde läbiviimisel tuule suunda. Kui tuule suund on lähedal asuvatele (220 m)

elumajadele ja kui tuule kiirus ületab 10 m/s, siis tuleb lõhketööd ajutiselt peatada, kuni

tuule suuna muutumiseni või tuule vaibumiseni.

Keskkonnaamet täpsustab eelnevat kõrvaltinigmust järgnevalt:

- Jälgida lõhketööde läbiviimisel tuule suunda. Kui tuule suund on lähedal asuvatele (160-

260 m) elumajadele ja kui tuule kiirus ületab 10 m/s, siis tuleb lõhketööd ajutiselt peatada,

kuni tuule suuna muutumiseni või tuule vaibumiseni.

27

Lisaks seatakse keskkonnaloasse täiendav tingimus, et lõhketöödest tuleneva mõju

leevendamiseks enne lõhketööde tegemist tuleb passistada lõhketööde mõjupiirkonda jäävad

majad. Juhul kui mõõdetavad maavõnked ületavad hoonetele kehtestatud piirnorme, tuleb muuta

lõhketööde parameetreid. Kaebuste korral tuleb seirata maavõngete levikut seismograafidega, mis

paigaldatakse maavõngete suhtes tundliku objekti külge või vahetus lähedusse. Vajadusel võtta

kasutusele täiendavad leevendusmeetmed.

Tasakaalu hoidmine inimeste heaolu ja kaevandamistegevuse vahel on oluline. Mõistetavalt võib

tulenevalt iga indiviidi isiklikust tundlikkusest olla maavarade kaevandamisel ebasoodne mõju

vaatamata võimaliku häiringu õigusaktides sätestatud normeeritud piiridesse jäämisel.

Keskkonnaloale kõrvaltingimuste seadmise eesmärk on leevendada kaevandamisest tulenevaid

häiringuid eluhoonete ümbruses ja õuealal ajal, mil väljakujunenud, valdavaks saanud tööaega

silmas pidades viibivad elanikud kõige tõenäolisemalt kodus. Kuivõrd keskkonnaloa andmisest

keeldumiseks pole alust, on otstarbekas kaaluda keskkonnaloale kõrvaltingimuste lisamist tekkida

võivate keskkonnahäiringute vähendamiseks. Keskkonnaloa omajal tuleb võtta kasutusele kõik

võimalikud meetmed häiringute vähendamiseks.

3.3. Hinnang keskkonnamõju olulisusele

Anelema IV dolokivikarjääri mäeeraldisel kaevandamistegevusega kaasnevateks mõjudeks on mõju

pinna- ja põhjaveele, lõhkamistest/puur-lõhketöödest põhjustatud maavõnked, müra, tolm, ning

maakasutuse ja maastikupildi visuaalne muutumine.

3.3.1. Mõju suurus, mõjuala ulatus, mõju ilmnemise tõenäosus ja aeg, mõju laad, tugevus,

kestus, sagedus ja pöörduvus

Lähimad elamud jäävad ca 160 – 260 m kaugusel Kopli (katastritunnus 18803:002:0115), Jaagu-

Andrese (katastritunnus 18803:002:0372), Uue-Hansu (katastritunnus 63801:001:0889) ja Tooma

(katastritunnus 18803:002:0021) katastriüksustele.

Anelema IV dolokivikarjääri põhjavee hinnangus (lk 5) on jõutud järeldusele, et kaevandamisloa

muudatus käsitleb vaid väikest, ~25 m laiust tsooni Anelema IV dolokivikarjääri lõunaserval ning

sellest tulenevalt on kehtivate kaevandamislubadega võrreldes lisanduv mõju põhjaveele või

veevarustusele sisuliselt mittetajutav. Kui antud kinnistutel tekivad karjääri mõjul

veevarustusprobleemid, tuleb taotlejal tagada ligipääs joogiveele, nt. sügavama puurkaevu rajamisel

või olemasoleva kaevu korrastamisel.

Ülenormatiivne (60 dB) müratase esineb peamiselt töötavate masinate vahetus läheduses, levides

maksimaalselt 20 m (ekskavaator, laadur) kuni 40 m (purusti-sõelur) kaugusele. Kuna tegemist on

ühele arendajale kuuluvate karjääridega, siis ei viida töid läbi mitmes karjääris korraga ja puudub

oluline kumulatiivne mõju. Selleks, et minimeerida kaevandamise mõju lähimatele elamutele,

rajatakse teenindusmaale, Jaagu-Andrese, Uue-Hansu, Tooma ja Kopli elamute suunas

müratõkkevallid, mis müra täiendavalt lokaliseerivad.

28

Eelduslikult teostatakse puurtöid standardse puurmasinaga, mis on varustatud 12 filtrist koosneva

püüdeseadmega, mille püüdeefektiivsus on 99,5%. Puurimisel tekkiv tolm püütakse enamuses kinni

ning õhku eralduvad heitkogused on marginaalsed.

Lõhketöödel eralduv tolm on lokaalse iseloomuga, mis põhjustab suuri kontsentratsioone ainult

lühiajaliselt ning lõhkekoha vahetus läheduses. Tekkinud tolmu kontsentratsioonid hajuvad paari

minutiga ning ei avalda olulist mõju pikemaajalistele keskmistele kontsentratsioonidele.

Lõhkamisel eralduvad põlemisgaasid ja tolm esinevad vaid lõhkamise hetkel ja väga lühiajaliselt,

valdavalt mõne sekundi jooksul, pärast mida saasteaineid juurde ei teki. Seetõttu on tegemist

kontrollimatu väga lühiajalise heitega. Lõhketööde teostamise ajal on muud karjääritööd peatatud

ning teistest heiteallikatest täiendavaid heitkoguseid ei lisandu.

Keskkonnaministri 14.12.2016 määruses nr 67 „Tegevuse künnisvõimsused ja saasteainete heidete

künniskogused, millest alates on käitise tegevuse jaoks nõutav õhusaasteluba” toodud

künniskoguseid kaevandamistegevuse käigus ei ületata.

Kaevandamistegevusega kaasnevad häiringud avalduvad kaevandamise käigus keskkonnaloa

kehtivusaja jooksul (kuni 22.05.2049). Perioodil, kui kaevandamist ei toimu, kavandataval

tegevusel otseseid mõjusid (müra, tolm) ei ole v.a. visuaalne häiring. Pärast kaevandamistegevuse

lõppemist ning ala korrastamist lõpeb ka kavandatava tegevuse mõju.

Eelhinnangu järelduste kohaselt ei teki kavandatava tegevuse elluviimisel olulist negatiivset

keskkonnamõju, samas ümberkaudsetele elanikele tavapärasest enam häiringuid (müra, õhusaaste

jne) võib siiski tekkida. Võib eeldada, et häiringute esinemine on võimalik ja leevendatav. Kaebuste

korral tuleb häiringute intensiivsust mõõta ning vajadusel korraldada töö karjääris ümber.

3.3.2. Mõju piiriülesus

Kavandataval tegevusel puudub piiriülene mõju. Tegevus jääb riigipiirist enam kui 70 km

kaugusele.

3.3.3. Mõju kaitstavatele liikidele, loodusobjektidele, Natura 2000 võrgustiku alale

Anelema IV dolokivikarjääri ala ei paikne ühelgi kaitstaval loodusobjektil ja alale ei jää Natura

2000 võrgustiku ja looduskaitsealasid. Lähim Natura 2000 võrgustiku ala on Oese soo loodusala

(EELIS kood RAH0000316). Ala lõunapoolne lahustükk kattub Natura elupaigaga kadastikud

(5130).

Kadastikud on Eestis poollooduslikud kooslused, mis on enamasti kujunenud karjatamise ning

niitmise lõppemisel loopealsetel, liivanõmmedel ja muudes kuivades kasvukohtades asuvatele

endistele niitudele. Kadastikud kuuluvad Euroopa Liidu Loodusdirektiivi I lisasse. Eestis levinud

kadastikud saab laias laastus jaotada kadastikeks endistel loopealsetel (lookadastikud, tekkinud

avatud loopealsete võsastumisel) ning kadastikeks, mis on tekkinud teistsuguste niitude

(palunõmme ja aruniitude), aga ka raiesmike või söötis põldude kadakaga kinnikasvamisel.

29

Kadastikke kui poollooduslikku kooslust ohustab peamiselt selle hooldamata jätmine kui ka otsene

ehitustegevus elupaiga arvelt. Euroopa Liidu loodusdirektiivi (92/43/EMÜ) artikkel 17 kohase

viimase aruande (periood 2019-2024) põhjal on kadastike seisund soodne ja trend stabiilne.

Anelema IV dolokivikarjääri puhul on tegemist loa muutmisega ja maa-ala on juba oluliselt

muudetud, mistõttu seal ei ole enam kadastiku kooslust, mida antud tegevus saaks oluliselt

ebasoodsalt mõjutada.

Kuna kadastike elupaigatüübi üldhinnang viimase Loodusdirektiivi aruande alusel on soodne, ei

ole eeldada olulise ebasoodsa mõju avaldumist antud elupaigatüübile.

Karjääri lõunapoolse lahustüki idasuunas, ligikaudu 25 meetri kaugusel, paikneb vääriselupaik

VEP nr 210775. Põhjapoolne lahustükk piirneb lõuna poolt vääriselupaigaga VEP nr 210774, mis

on inventeeritud ja arvele võetud aktiivse maardla peale, Halinga metskond 184 (katastritunnus

63801:001:0890) katastriüksusel.

Metsaseaduse (MS) § 23 lõike 1 kohaselt on vääriselupaik (VEP) ala, kus kitsalt kohastunud,

ohustatud, ohualdiste või haruldaste liikide esinemise tõenäosus on suur. Sama § lõike 3 kohaselt

korraldab riigimetsas vääriselupaiga kaitset riigimetsa majandaja (RMK) vastavalt

Keskkonnaministri 04.01.2007 määruse nr 2 „Vääriselupaiga klassifikaator, valiku juhend, kaitse

korraldamine ning vääriselupaiga kaitsteks lepingu sõlmimine ja kasutusõiguse tasu arvutamise

täpsustatud alused“ (määrus).

Määruse § 261 lg 2 järgi on avalik-õigusliku isiku omandis olevas metsas ja riigimetsas asuvas

Eesti Looduse infosüsteemi kantud VEP-s keelatud raie,välja arvatud erandkorras tehtav raie

Keskkonnaameti nõusolekul. Vastavalt määruse seletuskirjale on taolisteks raieteks nt

teekaitsevööndi, maaparandussüsteemide ja elektriliinide hooldustööd, kergliiklustee rajamine ja

riigikaitseliste objektidega seotud tegevused. Erandkorras teostatav raie saab olla ka ohtlike puude

eemaldamine või VEP ellujäämise parandamiseks teostatav raie. Karjääri alla mineva metsa

raadamine ei klassifitseeru Keskkonnaameti nõusolekul erandkorras tehtava raie ja kujundusraie

alla.

Anelema IV dolokivikarjääri põhjapoolsest lahustükist ligikaudu 560 meetri kaugusel põhja suunas

paikneb III kaitsekategooriasse kuuluva liigi suurkoovitaja (Numenius arquata; EELIS kood

KLO9116647) elupaik.

Loode suunas, ligikaudu 800 meetri kaugusel, paiknevad III kaitsekategooriasse kuuluvate liikide

sookure (Grus grus; EELIS kood KLO9115086) elupaik ning kahkjaspunase sõrmkäpa

(Dactylorhiza incarnata; EELIS kood KLO9328040) elupaik ja leiukoht.

Suurkoovitaja (Numenius arquata) on Eestis hajusalt levinud haudelind, kes asustab

mitmesuguseid avamaastikke, sealhulgas jõeluhtasid, rannaniite, põllumajandusmaastikke,

lagerabasid ja soid. Liik puudub peamiselt piirkondades, kus domineerivad suured metsamassiivid.

Suurkoovitaja arvukus Eestis tõenäoliselt langes aastatel 1971–1990. Perioodil 1991–2008 liigi

arvukus algul kahanes, kuid perioodi teises pooles taastus. Varasemate arvukushinnangute kohaselt

pesitses Eestis ligikaudu 3000–5000 suurkoovitaja paari, mis moodustas umbes 7% Euroopa

asurkonnast.

30

Suurkoovitaja peamised ohutegurid Eestis on elupaikade hävimine ja nende kvaliteedi langus, mis

on seotud eelkõige põllumajandusliku tootmise intensiivistumisega. Väiksema tähtsusega

ohutegurid on kisklus, häirimine ja keskkonnamürgid. Suurkoovitaja kuulub looduskaitseseaduse

kohaselt III kaitsekategooriasse ning Eesti ohustatud liikide punase nimestiku 2008. aasta

hinnangu kohaselt oli liik ohuvälises seisundis.

Arvestades suurkoovitaja elupaiga paiknemist ligikaudu 560 meetri kaugusel, ei ole eeldatavalt

põhjust arvata, et kavandatav tegevus avaldaks elupaigale olulist otsest mõju. Võimaliku kaudse

mõju hindamisel tuleb seejuures arvestada eelkõige kavandatava tegevusega kaasneva müra,

häiringute ning võimalike veerežiimi muutustega.

Sookurg (Grus grus) on Eestis laialt levinud haudelind, kes asustab mitmesuguseid

märgalaelupaiku. Sobivad pesitsuspaigad paiknevad muu hulgas rannikuveekogude ja sisemaa

järvede läheduses. Olulisemateks ohuteguriteks on elupaikade kuivendamine, pesitsusaegne

häirimine ning kurnade ja poegade röövlus väikekiskjate, röövlindude ja metssigade poolt.

Kuna sookure elupaik paikneb ligikaudu 800 meetri kaugusel, on otsene mõju elupaigale

eeldatavalt vähetõenäoline. Võimaliku kaudse mõju hindamisel tuleb arvestada eelkõige

veerežiimi ja häiringutega seotud võimalikke muutusi.

Must-toonekurg ja Angoja toitumisala

10 km raadiusesse jääb kagu suunas, ligikaudu 7,4 km kaugusele, projekteeritav Eametsa must-

toonekure püsielupaik ning EELIS-es registreeritud must-toonekure (Ciconia nigra) elupaik

(EELIS kood KLO9124446).

Must-toonekurg (Ciconia nigra) on väheneva arvukusega linnuliik, kes on Eesti punase nimestiku

järgi ohualdis ning kuulub looduskaitseseaduse alusel I kaitsekategooriasse. Must-toonekure

elupaigad on eelkõige vanad, looduslikult mitmekesised ja vähese häirimisega metsamassiivid,

mille läheduses paiknevad sobivad toitumisveekogud.

Must-toonekurge peetakse inimpelglikuks ja inimtegevuse suhtes tundlikuks liigiks, eelkõige

pesapaiga läheduses (Janssen et al. 2004). Toitumispaikade arv ja kvaliteet on liigi ellujäämise ja

sigivuse seisukohalt olulise tähtsusega. Toitumisalade kvaliteedi halvenemist on peetud üheks

Eesti must-toonekure populatsiooni vähenenud produktiivsuse võimalikuks põhjuseks (Rosenvald

ja Lõhmus 2003). Must-toonekure ohutegurite hulka kuulub muu hulgas pesitsusaegne häirimine

ning häirimine toitumispaikadel, mida käsitletakse keskmise tähtsusega ohutegurina [1].

[1] Must-toonekure (Ciconia nigra) kaitse tegevuskava

Kavandatavast tegevusalast ligikaudu 100 m kaugusel ida suunas paikneb must-toonekure

toitumisala Angoja, kuhu kavandatakse juhtida karjääri kuivendusvesi. Angoja on must-toonekure

jaoks oluline toitumisveekogu ning selle seisund sõltub muu hulgas vee kvaliteedist. Seetõttu tuleb

tagada, et kuivendusvee juhtimine Angojja ei põhjustaks olulist muutust oja veekvaliteedis ega

halvendaks selle sobivust must-toonekure toitumisalana.

Angoja vee seisundi kohta on olemas kavandatava tegevuse eelne algandmestik ning

olemasolevate andmete kohaselt vastab vee kvaliteet kavandatava tegevuse seisukohast sobivale

algolukorrale. Karjääri tegevuse alustamisel ja selle käigus tuleb jätkata Angoja ning kuivendusvee

31

veekvaliteedi seiret, et oleks võimalik võrrelda näitajaid algolukorraga ning hinnata kavandatava

tegevuse võimalikku mõju. Seires tuleb muu hulgas jälgida pH-d, hõljuvainete sisaldust ja BHT-d

ning vajaduse korral ka teisi asjakohaseid veekvaliteedi näitajaid.

Kui seire käigus ilmneb võrreldes algolukorraga veekvaliteedi oluline muutus, sealhulgas näitajate

erinevus üle 10%, tuleb hinnata muutuse seost kavandatava tegevusega ning selle võimalikku mõju

Angoja seisundile ja must-toonekure toitumisvõimalustele. Kui tuvastatakse, et muutus on seotud

karjääri kuivendusvee juhtimisega ning võib kahjustada Angoja kui must-toonekure

toitumisveekogu seisundit, tuleb rakendada asjakohaseid hüdrotehnilisi lahendusi, millega

vähendada setete, toitainete ja pH muutuste mõju ojale.

Arvestades Angoja paiknemist ligikaudu 100 meetri kaugusel dolokivikarjäärist ning asjaolu, et

kuivendusvee juhtimine on kavandatud Angojja, ei saa võimalikku mõju must-toonekure

toitumisalale üksnes vahemaa põhjal välistada. Mõju olulisus sõltub eelkõige sellest, milline on

kuivendusvee kvaliteet, millises mahus vett Angojja juhitakse ning kas kuivendusvee juhtimine

põhjustab muutusi Angoja veerežiimis või vee kvaliteedis. Seetõttu on asjakohane kavandada vee

kvaliteedi seire ning vajaduse korral rakendada täiendavaid leevendusmeetmeid.

Kavandatava mäeeraldise laiendamine ei mõjuta eeldatavalt negatiivselt ~380 m kaugusel olevat

Angoja piiranguvööndit, arvestades taotletava karjääri, piiranguvööndi ja loodusala omavahelist

kaugust, kaevandatava maavara mahtu ning kaevandamistehnoloogiat.

Eeltoodust lähtuvalt lisab Keskkonnaamet järgneva täiendava keskkonnameetme:

- Tuleb jätkata Angoja vee ja kuivendusvee seiret. Seires tuleb mõõta vastavad hüdrokeemilised

näitajad (pH, hõljuvainete hulk, BHT, vajadusel teised asjakohased veekvaliteedi näitajad). Proov

tuleb võtta kraavi suubumiskohas ojja ning ojas vastavalt 10 m enne kraavi suubumist. Kui

näitajad erinevad mõõdetud algnäitajatest üle 10%, tuleb leida hüdrotehnilised lahendused, mis

vähendavad setete, toitainete ja pH mõju ojale. Mõõtmise tulemused tuleb esitada

Keskkonnaametile;

3.3.4. Kavandatava tegevuse koosmõju muude asjakohaste toimuvate või mõjualas

planeeritavate tegevustega

Tegemist on aastakümneid töös olnud karjääride piirkonnaga. Kuna tegemist on ühele arendajale

kuuluvate karjääridega, siis ei viida töid läbi mitmes karjääris korraga. Käesoleva laiendusega

(0,74 ha) ei suurene Anelema karjääride kumulatiivsed koosmõjud olulisel määral. Mäeeraldise

laiendamisega ei liiguta lähemale elamutele ega võeta kasutusele uusi tehnoloogiaid.

3.3.5. Ebasoodsa mõju tõhusa ennetamise, vältimise, vähendamise ja leevendamise võimalusi

Anelema IV dolokivikarjääris kaevandamisega kaasneda võivaid keskkonnahäiringuid on

pikemalt käsitletud käesoleva eelhinnangu punktides 3.1.5., 3.1.7 - 3.1.8., 3.2.3.-3.2.4 ja 3.3 ning

siinkohal ei korrata.

Lähtuvalt eelhinnangu kaalutlustest ja tuginedes Põhja-Pärnumaa Vallavolikogu 16.09.2026

otsusele nr 39 tuleb Anelema IV dolokivikarjääri keskkonnaloa muutmistaotluse menetlemisel

arvestada alljärgnevate keskkonnameetmetega:

32

1. Ettevaatusprintsiibist lähtudes tuleb ettevõttel ühe kuu jooksul Anelema IV dolokivikarjääri

keskkonnaloa nr L.MK/332978 muutmise jõustumisest teostada Jaagu-Andrese (katastritunnus

18803:002:0372), Kopli (katastritunnus 18803:002:0115), Uue-Hansu (katastritunnus

63801:001:0889) ja Jüri (katastritunnus 63801:001:0888) kinnistutel asuvate kaevude veetaseme

ja vee kvaliteedi seiret. Seiratavad näitajad on toodud punktis 3.2.5. Pärast esmast seiret tuleb

edaspidi seiret teostada üks kord aastas;

2. Juhul kui Anelema V dolokivikarjääri keskkonnaluba väljastatakse ning kaevandamistegevusega

alustatakse tuleb Jaagu-Andrese (katastritunnus 18803:002:0372) ja Kopli (katastritunnus

18803:002:0115) talude kaevude seiret teostada edaspidi Anelema V dolokivikarjääri

keskkonnaloa alusel ning seiretulemused esitatakse vastava loa raames. Uue-Hansu kinnistu

(katastritunnus 63801:001:0889) ning Jüri kinnistu (katastritunnus 63801:001:0888) kaevude

seire jääb seejuures Anelema IV dolokivikarjääri keskkonnaloa alusel teostatavaks;

3. Kui ettevõtte väitel ei ole veevarustuse häiringud seotud kaevandamisega, tuleb kaevandajal

tellida täiendav eksperthinnang, mille raames antakse hinnang, kas kaevude veetaseme ja vee

kvaliteedi muutused on tingitud kaevandamisest. Juhul, eksperthinnangust selgub, et

kaevandamise tõttu kaevus veetase on langenud nii madalale, et vett on raske kätte saada või kaev

jääb kuivaks ning vee kvaliteet on muutunud oluliselt, tuleb loa omanikul tagada eelnevalt

nimetatud kinnistu veevarustus. Eksperthinnangu koostaja peab omama hüdrogeoloogiliste tööde

tegevusluba. Eksperthinnang tuleb esitada Keskkonnaametile, Põhja-Pärnumaa Vallavalitsusele

ja kaevu omanikele. Eksperthinnangu koostamise perioodil tuleb loa omajal tagada koostöös

kohaliku omavalitsusega probleemsetel kinnistutel ajutine veevarustus;

4. Juhul kui eksperthinnanguga on tõendatud, et veetase karjääri mõjupiirkonnas olevates

kaevudes on langenud tarbimist mittevõimaldavale tasemele või vee kvaliteet on halvenenud

kaevandaja tegevuse tõttu, siis tuleb arendajal asendada need uute kaevudega ja kanda kõik

sellega kaasnevad kulud (s.h. põhjendatult vanade kaevude tamponeerimine). Uued kaevud tuleb

rajada nii ruttu kui võimalik, kuid mitte hiljem kui 1 kuu jooksul;

5. Tuleb jätkata Angoja vee ja kuivendusvee seiret. Seires tuleb mõõta vastavad hüdrokeemilised

näitajad (pH, hõljuvainete hulk, BHT, vajadusel teised asjakohased veekvaliteedi näitajad). Proov

tuleb võtta kraavi suubumiskohas ojja ning ojas vastavalt 10 m enne kraavi suubumist. Kui

näitajad erinevad mõõdetud algnäitajatest üle 10%, tuleb leida hüdrotehnilised lahendused, mis

vähendavad setete, toitainete ja pH mõju ojale. Mõõtmise tulemused tuleb esitada

Keskkonnaametile;

6. Väljaveoks kasutatavate teede seisundi tagamiseks ja jooksvate hooldustööde osas keskkonnaloa

omanikul teha tihedat koostööd tee omanikega ja kasutamise ajal pidevalt jälgida, et tee seisukord

ei halveneks ning vastaks majandus- ja kommunikatsiooniministri 14.07.2015 määrus nr 92

toodud nõuetele;

7. Katendivallid rajada kinnistu Tooma (katastritunnus 18803:002:0021), kinnistu Jaagu-Andrese

(katastritunnus 18803:002:0372), kinnistu Uue-Hansu (katastritunnus 63801:001:0889) ja Kopli

(katastritunnus 18803:002:0115) suunas;

33

8. Kaebuste esinemisel tuleb loa omanikul korraldada aktiivse kaevandamistegevuse ja maavara

väljaveo ajal müra mõõtmised lähima müratundliku ala vastuvõtja katastriüksusel. Mõõtmised

tuleb läbi viia akrediteeritud mõõtja poolt ning selliselt, et mõõtmistulemused võimaldaksid

hinnata karjääri tegevusest põhjustatud mürataseme vastavust kehtestatud piirnormidele.

Piirnormide ületamise korral tuleb loa omanikul viivitamata rakendada asjakohaseid

leevendusmeetmeid ning korraldada karjääri töö ja maavara väljavedu selliselt, et müratasemete

piirnormide ületamist ei esineks. Pärast leevendusmeetmete rakendamist tuleb lähima

müratundliku ala vastuvõtja katastriüksusel teha kontrollmõõtmised, et hinnata rakendatud

leevendusmeetmete tõhusust ja veenduda nõuete täitmises. Mõõtmistulemused koos

mõõtmisprotokolliga tuleb esitada Keskkonnaametile esimesel võimalusel pärast mõõtmiste

tegemist;

9. Jälgida lõhketööde läbiviimisel tuule suunda. Kui tuule suund on lähedal asuvatele (160-260 m)

elumajadele ja kui tuule kiirus ületab 10 m/s, siis tuleb lõhketööd ajutiselt peatada, kuni tuule

suuna muutumiseni või tuule vaibumiseni;

10. Lõhketöödest tuleneva mõju leevendamiseks enne lõhketööde tegemist tuleb passistada

lõhketööde mõjupiirkonda jäävad majad. Juhul kui mõõdetavad maavõnked ületavad hoonetele

kehtestatud piirnorme, tuleb muuta lõhketööde parameetreid. Kaebuste korral tuleb seirata

maavõngete levikut seismograafidega, mis paigaldatakse maavõngete suhtes tundliku objekti külge

või vahetus lähedusse. Vajadusel võtta kasutusele täiendavad leevendusmeetmed.

Keskkonnameetmed kantakse hiljem Anelema IV dolokivikarjääri loale kõrvaltingimusteks.

Vajadusel täpsustatakse keskkonnaloale kantavate kõrvaltingimuste sõnastust keskkonnaloa

andmise korralduses.

3.4. Eelhinnangu järeldus

Eelhindamise tulemusena järeldab Keskkonnaamet, et kavandataval tegevusel puudub oluline

keskkonnamõju, kuna:

1. Kavandatav tegevuskoht ei asu kaitstaval loodusobjektil ega Natura 2000 võrgustiku alal ning

kavandatava kaevandamisega eeldatavalt ei mõjutata ebasoodsalt kaitstavaid loodusobjekte ega

Natura 2000 võrgustiku alasid;

2. Kaevandamisloa muudatus käsitleb vaid väikest, ~25 m laiust tsooni Anelema IV

dolokivikarjääri lõunaserval ning sellest tulenevalt on kehtivate kaevandamislubadega võrreldes

lisanduv mõju pinna- ja põhjaveele eeldatavasti marginaalne. Lähtudes ettevaatusprintsiibist

tuleb teostada lähikinnistute kaevude veetaseme ning vee kvaliteedi seiret.

3. Leevendusmeetmete kasutamisel eeldatavalt ei ületata kaevandamisel piirmäärasid müra (sh

vibratsioon/võngete) ja õhusaaste osas;

4. Looduslik maastik kaevandamistööde käigus hävib, kuid see on kvalitatiivselt hiljem taastatav

maa-ala korrastamisega.

KeHJS § 11 lõike 8¹ kohaselt KMH algatamata jätmise otsus peab muu hulgas sisaldama

asjakohaseid KeHJS § 6¹ lõike 1 punkti 6 alusel esitatud kavandatava tegevuse erisusi või

keskkonnameetmeid muidu ilmneda võiva olulise ebasoodsa keskkonnamõju vältimiseks või

ennetamiseks. Määruse nr 31 § 5 lõike 2 järgi, kui eelhinnangu järelduseks on kavandatava tegevuse

34

KMH algatamata jätmine, esitatakse eelhinnangus põhjendatud juhul ettepanekud vajalikeks

keskkonnameetmeteks.

KeHJS § 3³ lõike 1 järgi keskkonnameetmed on kavandatava tegevuse elluviimisega kaasneva

ebasoodsa keskkonnamõju ennetamise, vältimise, vähendamise ja leevendamise ning põhjendatud

juhul heastamise meetmed. Keskkonnameetmete hulka arvatakse ka keskkonnaseire. KeHJS § 3³

lõike 2 kohaselt peavad keskkonnameetmed, sealhulgas keskkonnaseirega jälgitavate näitajate liik

ja seire kestus, olema proportsionaalsed kavandatava tegevuse iseloomu, asukoha ja mahuga ning

eeldatavalt avalduva keskkonnamõjuga.

Loa taotleja ei ole KeHJS § 6¹ lõike 1 punkti 6 alusel esitanud Keskkonnaametile teavet

kavandatava tegevuse erisuste või võetavate keskkonnameetmete kohta, millega loa taotleja

kavandab vältida või ennetada muidu ilmneda võivat olulist ebasoodsat keskkonnamõju.

Eelhinnangus analüüsitud info põhjal seatud keskkonnameetmed on toodud ptk-s 3.3.5. ning siin

kohal ei korrata.

4. ÄRAKUULAMINE

Keskkonnaamet saatis KeHJS § 11 lõike 2² alusel xx.xx.xxxx kirjaga nr x Anelema IV

dolokivikarjääri keskkonnaloa taotlusele koostatud keskkonnamõjude eelhinnangu ja KMH

algatamata jätmise otsuse eelnõu seisukoha võtmiseks, Põhja-Pärnumaa Vallavalitsusele, Maa- ja

Ruumiametile, Transpordiametile ja tutvumiseks Osaühingule Eesti Killustik, seisukoha esitamise

tähtajaga xx.xx.xxxx.

Keskkonnamõjude eelhinnangu ja KMH algatamata jätmise otsuse eelnõule laekus/ei laekunud

arvamusi.

Maigi Säinas 5918 4357 (maapõuebüroo)

[email protected]

Marlen Raska 5680 5915 (välisõhubüroo)

[email protected]

Karina Karpa 5199 3576 (veeosakond)

[email protected]

Liisu Aulik 5692 4060 (loodushoiutööde osakond)

[email protected]

Jaanus Nilp 5109 735 (metsaosakond)

[email protected]

Maa- ja Ruumiamet [email protected] Transpordiamet [email protected] Osaühing Eesti Killustik [email protected] Elektrilevi OÜ [email protected] Põhja-Pärnumaa Vallavalitsus [email protected]

05.10.2026 nr DM-135895-21

Anelema IV dolokivikarjääri keskkonnaloa muutmistaotlusele koostatud keskkonnamõju eelhinnangu ja keskkonnamõju hindamise algatamata jätmise otsuse eelnõule seisukoha küsimine

Osaühing Eesti Killustik (reg. kood 10126848, aadress Jõgeva maakond, Põltsamaa vald, Rõstla küla, Rõstla paekivikarjäär, 48022) esitas 05.03.2026 Keskkonnaametile taotluse Anelema IV dolokivikarjääri keskkonnaloa muutmiseks (registreeritud keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS dokumendina nr DM-135895-1, nõuetele vastav taotlus on esitatud 02.06.2026, registreeritud KOTKAS-s dokumendina nr DM-135895-9, menetluse nr M-135895 juurde). Osaühing Eesti Killustik soovib laiendada Anelema IV dolokivikarjääri mäeeraldist Uduvere–Suigu–Nurme kõrvalmaantee nr 19210 suunas kokku 0,74 ha võrra. Laiendus jääb aktiivse mäeeraldise teenindusmaa piiresse. Lisaks soovitakse keskkonnaloas nr KMIN-083 olev vee erikasutuse osa liita Anelema IV dolokivikarjääri keskkonnaloaga nr L.MK/332978. Anelema IV dolokivikarjäär asub Pärnu maakonnas Põhja-Pärnumaa vallas Anelema külas, jäädes Anelema dolokivimaardla lääneserva. Mäeeraldis koosneb kahest lahustükist, jäädes riigile kuuluvatele kinnistutele Pae (katastritunnus 63801:001:0895) ja Karjääri (katastritunnus 63801:001:0891), millede valitseja on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ning volitatud asutus Maa- ja Ruumiamet. Keskkonnaamet edastab Teile tutvumiseks ja seisukoha saamiseks Anelema IV dolokivikarjääri keskkonnaloa taotluse kohta koostatud eelhinnangu ja keskkonnamõju hindamise (edaspidi KMH) algatamata jätmise otsuse eelnõu. Palume esitada seisukoht esimesel võimalusel, kuid mitte hiljem kui 14 päeva jooksul, s.o hiljemalt 19.10.2026. Kui seisukohta ei ole ette antud tähtajaks antud ega tähtaega pikendatud, siis tehakse otsus Teie seisukohata.

Lugupidamisega

Roheline 64 / 80010 Pärnu / Tel 662 5999 / Faks 680 7427 / e-post: [email protected] / www.keskkonnaamet.ee / Registrikood 70008658

(allkirjastatud digitaalselt) Siret Punnisk juhataja maapõuebüroo

Lisa: Anelema IV dolokivikarjääri KMH eelhinnang ja algatamata jätmise otsuse eelnõu.pdf

Teadmiseks: Riigimetsa Majandamise Keskus

Maigi Säinas 5918 4357 [email protected]

2(2)

EELNÕU

01.10.2026

Anelema IV dolokivikarjääri keskkonnaloa muutmistaotlusele keskkonnamõju hindamise

algatamata jätmine

1. OTSUS

Lähtudes alljärgnevast, Osaühing Eesti Killustik 02.06.2026 esitatud Anelema IV dolokivikarjääri

keskkonnaloa muutmistaotlusest nr T-KL/1032127-3 ning tuginedes keskkonnamõju hindamise ja

keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 3 lõike 1 punktile 1, § 6 lõike 2 punktile 2 ja lõikele 4, § 6¹

lõigetele 3 ja 5, § 9 lõikele 1, § 11 lõigetele 2, 2², 2³, 4, 8 ja 8¹, Vabariigi Valitsuse 29.08.2005

määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise

vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu“ § 1 lõikele 1 ja § 3 punktile 4 ning keskkonnaministri

16.08.2017 määrusele nr 31 „Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded“, otsustab Keskkonnaamet:

1.1. Jätta algatamata keskkonnamõju hindamine Anelema IV dolokivikarjääri

keskkonnaloa muutmistaotlusele.

1.2. Anelema IV dolokarjääri keskkonnaloa muutmistaotluse menetlemisel arvestada

järgmiste keskkonnameetmetega:

1.2.1. Ettevaatusprintsiibist lähtudes tuleb ettevõttel ühe kuu jooksul Anelema IV

dolokivikarjääri keskkonnaloa nr L.MK/332978 muutmise jõustumisest teostada Jaagu-

Andrese (katastritunnus 18803:002:0372), Kopli (katastritunnus 18803:002:0115), Uue-

Hansu (katastritunnus 63801:001:0889) ja Jüri (katastritunnus 63801:001:0888) kinnistutel

asuvate kaevude veetaseme ja vee kvaliteedi seiret. Seiratavad näitajad on toodud punktis

3.2.5. Pärast esmast seiret tuleb edaspidi seiret teostada üks kord aastas;

1.2.2. Juhul kui Anelema V dolokivikarjääri keskkonnaluba väljastatakse ning

kaevandamistegevusega alustatakse tuleb Jaagu-Andrese (katastritunnus 18803:002:0372)

ja Kopli (katastritunnus 18803:002:0115) talude kaevude seiret teostada edaspidi Anelema V

dolokivikarjääri keskkonnaloa alusel ning seiretulemused esitatakse vastava loa raames.

Uue-Hansu kinnistu (katastritunnus 63801:001:0889) ning Jüri kinnistu (katastritunnus

63801:001:0888) kaevude seire jääb seejuures Anelema IV dolokivikarjääri keskkonnaloa

alusel teostatavaks;

1.2.3. Kui ettevõtte väitel ei ole veevarustuse häiringud seotud kaevandamisega, tuleb

kaevandajal tellida täiendav eksperthinnang, mille raames antakse hinnang, kas kaevude

veetaseme ja vee kvaliteedi muutused on tingitud kaevandamisest. Juhul, eksperthinnangust

selgub, et kaevandamise tõttu kaevus veetase on langenud nii madalale, et vett on raske kätte

saada või kaev jääb kuivaks ning vee kvaliteet on muutunud oluliselt, tuleb loa omanikul

tagada eelnevalt nimetatud kinnistu veevarustus. Eksperthinnangu koostaja peab omama

hüdrogeoloogiliste tööde tegevusluba. Eksperthinnang tuleb esitada

2

Keskkonnaametile, Põhja-Pärnumaa Vallavalitsusele ja kaevu omanikele. Eksperthinnangu

koostamise perioodil tuleb loa omajal tagada koostöös kohaliku omavalitsusega

probleemsetel kinnistutel ajutine veevarustus;

1.2.4. Juhul kui eksperthinnanguga on tõendatud, et veetase karjääri mõjupiirkonnas

olevates kaevudes on langenud tarbimist mittevõimaldavale tasemele või vee kvaliteet on

halvenenud kaevandaja tegevuse tõttu, siis tuleb arendajal asendada need uute kaevudega

ja kanda kõik sellega kaasnevad kulud (s.h. põhjendatult vanade kaevude tamponeerimine).

Uued kaevud tuleb rajada nii ruttu kui võimalik, kuid mitte hiljem kui 1 kuu jooksul;

1.2.5. Tuleb jätkata Angoja vee ja kuivendusvee seiret. Seires tuleb mõõta vastavad

hüdrokeemilised näitajad (pH, hõljuvainete hulk, BHT, vajadusel teised asjakohased

veekvaliteedi näitajad). Proov tuleb võtta kraavi suubumiskohas ojja ning ojas vastavalt 10

m enne kraavi suubumist. Kui näitajad erinevad mõõdetud algnäitajatest üle 10%, tuleb

leida hüdrotehnilised lahendused, mis vähendavad setete, toitainete ja pH mõju ojale.

Mõõtmise tulemused tuleb esitada Keskkonnaametile;

1.2.6. Väljaveoks kasutatavate teede seisundi tagamiseks ja jooksvate hooldustööde osas

keskkonnaloa omanikul teha tihedat koostööd tee omanikega ja kasutamise ajal pidevalt

jälgida, et tee seisukord ei halveneks ning vastaks majandus- ja kommunikatsiooniministri

14.07.2015 määrus nr 92 toodud nõuetele;

1.2.7. Katendivallid rajada kinnistu Tooma (katastritunnus 18803:002:0021), kinnistu Jaagu-

Andrese (katastritunnus 18803:002:0372), kinnistu Uue-Hansu (katastritunnus

63801:001:0889) ja Kopli (katastritunnus 18803:002:0115) suunas;

1.2.8. Kaebuste esinemisel tuleb loa omanikul korraldada aktiivse kaevandamistegevuse ja

maavara väljaveo ajal müra mõõtmised lähima müratundliku ala vastuvõtja

katastriüksusel. Mõõtmised tuleb läbi viia akrediteeritud mõõtja poolt ning selliselt, et

mõõtmistulemused võimaldaksid hinnata karjääri tegevusest põhjustatud mürataseme

vastavust kehtestatud piirnormidele. Piirnormide ületamise korral tuleb loa omanikul

viivitamata rakendada asjakohaseid leevendusmeetmeid ning korraldada karjääri töö ja

maavara väljavedu selliselt, et müratasemete piirnormide ületamist ei esineks. Pärast

leevendusmeetmete rakendamist tuleb lähima müratundliku ala vastuvõtja katastriüksusel

teha kontrollmõõtmised, et hinnata rakendatud leevendusmeetmete tõhusust ja veenduda

nõuete täitmises. Mõõtmistulemused koos mõõtmisprotokolliga tuleb esitada

Keskkonnaametile esimesel võimalusel pärast mõõtmiste tegemist;

1.2.9. Jälgida lõhketööde läbiviimisel tuule suunda. Kui tuule suund on lähedal asuvatele

(160-260 m) elumajadele ja kui tuule kiirus ületab 10 m/s, siis tuleb lõhketööd ajutiselt

peatada, kuni tuule suuna muutumiseni või tuule vaibumiseni;

1.2.10. Lõhketöödest tuleneva mõju leevendamiseks enne lõhketööde tegemist tuleb

passistada lõhketööde mõjupiirkonda jäävad majad. Juhul kui mõõdetavad maavõnked

ületavad hoonetele kehtestatud piirnorme, tuleb muuta lõhketööde parameetreid. Kaebuste

korral tuleb seirata maavõngete levikut seismograafidega, mis paigaldatakse maavõngete

3

suhtes tundliku objekti külge või vahetus lähedusse. Vajadusel võtta kasutusele täiendavad

leevendusmeetmed.

1.3. Täiendavad keskkonnauuringud ei ole vajalikud.

Keskkonnaamet teavitab KeHJS § 12 lõike 1¹ punkti 2 kohaselt käesolevast KMH algatamata

jätmisest 14 päeva jooksul ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded ning puudutatud isikuid ja

teisi menetlusosalisi eraldi kirjaga.

2. ASJAOLUD JA ÕIGUSLIKUD ALUSED

2.1. Osaühing Eesti Killustik (reg. kood10126848, aadress Jõgeva maakond, Põltsamaa vald, Rõstla

küla, Rõstla paekivikarjäär, 48022) esitas 05.03.2026 Keskkonnaametile taotluse Anelema IV

dolokivikarjääri keskkonnaloa muutmiseks (registreeritud keskkonnaotsuste infosüsteemis

KOTKAS dokumendina nr DM-135895-1, nõuetele vastav taotlus on esitatud 02.06.2026,

registreeritud KOTKAS-s dokumendina nr DM-135895-9). Osaühing Eesti Killustik soovib

laiendada Anelema IV dolokivikarjääri mäeeraldist Uduvere–Suigu–Nurme kõrvalmaantee nr

19210 suunas kokku 0,74 ha võrra. Laiendus jääb aktiivse mäeeraldise teenindusmaa piiresse.

Lisaks soovitakse keskkonnaloas nr KMIN-083 olev vee erikasutuse osa liita Anelema IV

dolokivikarjääri keskkonnaloaga nr L.MK/332978.

2.2. Keskkonnaamet kontrollis ettevõtte esitatud taotlusmaterjalide vastavust maapõueseadusele

(MaaPS), keskkonnaministri 23.10.2019 määrusele nr 56 „Keskkonnaloa taotlusele esitatavad

täpsustavad nõuded ja loa andmise kord ning keskkonnaloa taotluse ja loa andmekoosseis“ ning kas

koos taotlusega oli esitatud keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse

(KeHJS) § 6¹ lõike 1 kohane teave. Esitatud taotlus vastas nõuetele, sisaldades muu hulgas KeHJS

§ 6¹ lõikes 1 nimetatud teavet.

2.3. Keskkonnaloa muutmistaotlus on 16.06.2026 avalikustatud ametlikus väljaandes Ametlikud

Teadaanded. Keskkonnaamet teavitas 16.06.2026 kirjaga nr DM-135895-12 keskkonnaloa

muutmistaotluse esitamisest ja avatud menetluse algatamisest keskkonnaseadustiku üldosa seaduse

(KeÜS) § 46 lõike 1 punktides 1 ja 2 nimetatud isikuid. Avalikustamise käigus esitati üks arvamus.

Transpordiamet esitas 29.06.2026 arvamuse (registreeritud KOTKAS-s dokumendina nr DM-

135895-14), et riigitee kaitsevööndis on keelatud EhS § 70 lg 2 ja § 72 lg 1 nimetatud tegevused, sh

on keelatud ehitada ehitusloakohustuslikku teist ehitist, sealhulgas eemaldada ning kuhjata pinnast.

Riigitee kaitsevööndis kehtivatest piirangutest võib kõrvale kalduda Transpordiameti nõusolekul

vastavalt EhS § 70 lg 3.

Kui kavandatavad tegevused jäävad riigitee kaitsevööndisse tuleb Transpordiamet kaasata

edasisse menetlusse EhS § 70 lg 3 kohase nõusoleku saamiseks.

2.4. Kooskõlas MaaPS § 49 lõikega 6 edastas Keskkonnaamet Anelema IV dolokivikarjääri

keskkonnaloa muutmistaotluse 16.06.2026 kirjaga nr DM-135895-13 Põhja-Pärnumaa

Vallavalitsusele arvamuse avaldamiseks.

4

Põhja-Pärnumaa Vallavalitsus 28.07.2026 kirjaga nr 6-2/1163-1 (registreeritud KOTKAS-s

dokumendina nr DM-135895-15) palus pikendada Anelema IV dolokivikarjääri keskkonnaloa

muutmistaotlusele arvamuse andmise tähtaega kuni 18.09.2026. Keskkonnaamet nõustus

vastamistähtaja pikendamisega ning pikendas ka keskkonnamõjude hindamise algatamise või

algatamata jätmise otsuse tegemise tähtaega kuni 19.10.2026.

Põhja-Pärnumaa Vallavalitsus edastas 18.09.2026 kirjaga nr 1-3/39/2026 (registreeritud KOTKAS-

s dokumendina nr DM-135895-17) Põhja-Pärnumaa Vallavolikogu 16.09.2026 otsuse nr 39, milles

vallavolikogu nõustus Anelema IV dolokivikarjääri keskkonnaloa nr L.MK/332978 muutmisega

lisades täiendavad kõrvaltingimused:

1. juhul kui lähimate elamute Jaagu-Andrese (tunnus 18803:002:0372), Uue Hansu (tunnus

63801:001:0889), Jüri (63801:001:0888), Tooma (tunnus 18803:002:0021) ja Kopli

(18803:002:0115) kinnistute olemasolevates kaevudes alaneb veetase kaevandamise

tulemusena tarbimist mittevõimaldavale tasemele või vee kvaliteet halveneb (oluline negatiivne

mõju), tuleb arendajal asendada need sügavamatest veekihtidest toituvate kaevudega ja kanda

kõik sellega kaasnevad kulud (s.h. põhjendatult vanade kaevude tamponeerimine ja uute

veetrasside toomine hooneteni). Uued kaevud tuleb rajada nii ruttu kui võimalik, kuid mitte

hiljem kui 1 kuu jooksul probleemi ilmnemisest;

2. väljaveoks kasutatavate teede seisundi tagamiseks ja jooksvate hooldustööde osas keskkonnaloa

omanikul teha tihedat koostööd tee omanikega ja kasutamise ajal pidevalt jälgida, et tee

seisukord ei halveneks ning vastaks majandus- ja kommunikatsiooniministri 14.07.2015 määrus

nr 92 toodud nõuetele.

Lisaks soovis vallavolikogu täpsustada kehtiva loa kõrvaltingimust nr 3 seoses Jüri kinnistu

jagamisega järgnevalt:

- katendivallid rajada kinnistu Tooma (tunnus 18803:002:0021), kinnistu Jaagu-Andrese

(tunnus 18803:002:0372) ja kinnistu Uue-Hansu (tunnus 63801:001:0889) suunas.

Osaühing Eesti Killustik on kohaliku omavalitsuse täiendavate kõrvaltingimustega ning

täpsustusega tutvunud ja nendega nõustunud.

2.5. KeHJS § 3 lõike 1 punkti 1 kohaselt hinnatakse keskkonnamõju, kui taotletakse tegevusluba

või selle muutmist ning tegevusloa taotlemise või muutmise põhjuseks olev kavandatav tegevus

toob eeldatavalt kaasa olulise keskkonnamõju.

KeHJS § 11 lõike 2 kohaselt otsustaja vaatab tegevusloa taotluse läbi ning teeb otsuse

keskkonnamõju hindamise (KMH) algatamise või algatamata jätmise kohta KeHJS § 6 lõikes 2

nimetatud valdkondade tegevuse ja KeHJS § 6 lõikes 2¹ viidatud tegevuse korral õigusaktis

sätestatud tegevusloa taotluse menetlemise aja jooksul, kuid hiljemalt 90. päeval pärast KeHJS § 6¹

lõikes 1 loetletud teabe saamist. KeHJS § 9 lõike 1 kohaselt on otsustaja tegevusloa andja, MaaPS

§ 48 kohaselt annab kaevandamisloa Keskkonnaamet. Seega on Keskkonnaamet otsustajaks KeHJS

tähenduses.

KeHJS § 6 lõike 2 punkti 2, § 6¹ lõike 3, § 11 lõigete 2 ja 4 ning KeHJS § 6 lõike 4 alusel kehtestatud

Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda

5

keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu“ § 1 lõike 1 ja § 3 punkti 4

kohaselt peab otsustaja andma eelhinnangu selle kohta, kas pealmaakaevandamine kuni 25 hektari

suurusel alal on eeldatavalt olulise keskkonnamõjuga tegevus või mitte ning otsustama KMH

algatamise või algatamata jätmise üle.

KeHJS § 11 lõike 2³ järgi KMH vajalikkus otsustatakse, lähtudes eelhinnangust (vt ptk 3) ja

asjaomase asutuse seisukohast (seisukohad ning selgitused nendega arvestamise või arvestamata

jätmise kohta, vt ptk 4). KeHJS § 11 lõike 4 kohaselt, kui kavandatava tegevuse KMH algatamise

või algatamata jätmise otsus tehakse KeHJS § 6 lõike 2 või 2¹ alusel, lisatakse otsusele eelhinnang.

3. EELHINNANG

KeHJS § 6¹ lõike 3 kohaselt annab Keskkonnaamet eelhinnangu arendaja esitatud ja muu asjakohase

teabe alusel ning lähtudes kavandatavast tegevusest, selle asukohast ja eeldatavast

keskkonnamõjust. Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded on KeHJS § 6¹ lõike 5 alusel kehtestatud

keskkonnaministri 16.08.2017 määrusega nr 31 „Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded“ (määrus nr

31).

Keskkonnaamet on eelhinnangu andmisel kasutanud järgmisi materjale:

1. Anelema IV dolokivikarjääri keskkonnaloa muutmistaotlus, sh KeHJS § 6¹ lõike 1 kohane

teave;

2. Maa- ja Ruumiameti geoportaali kaardirakendused;

3. Eesti Looduse Infosüsteem (EELIS; https://infoleht.keskkonnainfo.ee/);

4. OÜ Inseneribüroo STEIGER töö “Eksperthinnang Anelema IV kaevandusloa muudatuse

mõjust põhjaveele” (Töö nr. 26/5532, edaspidi Anelema IV dolokivikarjääri põhjavee

hinnang);

5. Veersalu, K. “HÜDROLOOGILINE HINNANG ANELEMA IV DOLOKIVIKARJÄÄRI

EESVOOLULE (EELIS kood VEE1150504)” (edaspidi hüdroloogiline hinnang);

6. OÜ Eesti Geoloogiakeskus, 2011 „AS Reiden Dolomiit ja Põhjanael OÜ poolt Anelema

dolokivimaardla kaevandamise ja laiendamise keskkonnamõju hindamise aruanne“

(edaspidi KMH aruanne);

7. Pärnu maakonna planeering 2030+ (kehtestatud Riigihalduse ministri 29.03.2018

käskkirjaga nr 1.1-4/74);

8. Hetkel kehtiv Halinga valla üldplaneering (kehtestatud vallavolikogu 31.10.2012 määrusega

nr 22);

9. Lääne-Eesti vesikonna veemajanduskava 2022-20271 (kehtestatud Keskkonnaministri

07.10.2022 käskkirjaga nr 357 „Veemajanduskavad ja meetmeprogramm lisadega“).

10. Pinnaveekogumite seisundiinfo (kättesaadav: Pinnaveekogumite seisundiinfo |

Keskkonnaportaal);

11. Anelema dolokivimaardla Anelema IV dolokivikarjääri mäeeraldise maavara kvaliteedi ja

varu ümberhindamise seletuskiri (varu seisuga 01.01.2022), töö nr 21/3709 (OÜ

Inseneribüroo STEIGER).

3.1. Kavandatav tegevus

3.1.1. Tegevuse eesmärk, iseloom ja maht

6

Anelema IV dolokivikarjäär asub Pärnu maakonnas Põhja-Pärnumaa vallas Anelema külas, jäädes

Anelema dolokivimaardla lääneserva. Mäeeraldis koosneb kahest lahustükist, jäädes riigile

kuuluvatele kinnistutele Pae (katastritunnus 63801:001:0895) ja Karjääri (katastritunnus

63801:001:0891), millede valitseja on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ning

volitatud asutus Maa- ja Ruumiamet.

Osaühing Eesti Killustik omab Anelema IV dolokivikarjääri mäeeraldisel ehitusdolokivi

kaevandamiseks keskkonnaluba nr L.MK/332978 (kehtiv kuni 22.05.2049). Keskkonnaametile

esitatud muutmistaotluse kohaselt soovitakse laiendada Anelema IV dolokivikarjääri mäeeraldist

Uduvere–Suigu–Nurme kõrvalmaantee nr 19210 suunas kokku 0,74 ha võrra. Laiendus jääb

aktiivse mäeeraldise teenindusmaa piiresse. Lisaks eelnevale on käesoleva muutmistaotlusega

lisatud keskkonnaloale ka vee eriosa. Loa kehtivusaega ei pikendata.

Taotletava Anelema IV dolokivikarjääri mäeeraldise pindala on 7,13 ha ja teenindusmaa pindala

9,63 ha. Võrreldes kehtiva loaga on mäeeraldise pindala suurenenud ja teenindusmaa pindala

vähenenud, kuna käesoleva taotlusega on viidud Anelema IV dolokivikarjääri mäeeraldise piirid

vastavusse ploki piiriga ning mäeeraldise teenindusmaa piir omakorda vastavusse mäeeraldise

piiriga. Piiripunktide muutus on marginaalne (~0 – 40 cm). Kehtival loal on vastavad pindalad

6,39 ha ja 9,65 ha.

Taotletav mäeeraldis hõlmab Anelema dolokivimaardla aktiivse tarbevaru plokki 17.

Mäeeraldisega seotud madalamargilise ehitusdolokivi aktiivne tarvevaru seisuga 01.01.2022 on

552 tuh m³, kaevandatav varu kogus on 505 tuh m³. Maavara kaevandamise keskmiseks

tootmismahuks aastas on 22 tuh m³. Kaevandatud maavarakasutamise otstarbeks on killustiku

tootmine, ehitus- ja teedeehitus. Kaevandatud maa korrastamise suunaks on veekogu, rohu- ja

metsamaa.

Käesolev muutmistaotlus tugineb „Anelema dolokivimaardla Anelema IV dolokivikarjääri

mäeeraldise maavara kvaliteedi ja varu ümberhindamise seletuskirjal (varu seisuga 01.01.2022)“

(OÜ Inseneribüroo STEIGER, töö nr 21/3709).

Mäeeraldise laiendamisega ei liiguta lähemale elamutele ega võeta kasutusele uusi tehnoloogiaid.

Anelema IV dolokivikarjääris plaanitakse kasutada sama kaevandamise tehnoloogiat, mida

kasutatakse olemasolevatel Anelema dolokivikarjääride mäeeraldistel. Kaevandamiseks

kasutatakse olemasolevas Anelema dolokivikarjääris kasutatavat tehnikat. Dolokivi väljamine

taotletava Anelema IV dolokivikarjääri mäeeraldiselt toimub ühe astmena ülalpool alandatud

põhjavee taset puur-lõhketöödega. Karjääri teenindamiseks tuleb karjääri põhjast rajada

olemasoleva väljaveoteeni täiendav(ad) juurdepääsutee(d). Materjali väljaveoks planeeritakse

kasutada juba olemasolevate Anelema karjääride väljaveoteid.

Peale kattekihi eemaldamist toimub kasuliku kihi kobestamine puur-lõhketöödega. Lõhketöid

teostab arendaja poolt tellitud lepingu alusel litsentseeritud lõhketööde tegija, kes töötab puur

lõhketöödele nõutava vastava projekti järgi. Puur-lõhketööde jaoks on vajalik puurida lõhatavale

astangule vastavalt lõhketöö projektile antud vahekaugustele laenguaukude võrk. Peale lõhkamist

vajadusel lõhkamisest jäänud suuremad tükid purustatakse täiendavalt hüdrovasaraga. Järgnevalt

laeb ekskavaator kobestatud kivi kallurauto kasti. Kobestatud dolokivi suunatakse kallurautoga

edasi juba olemasoleval Anelema dolokivikarjääri mäeeraldisel paiknevasse statsionaarsesse

purustus-sorteerimissõlme, kus toimub lõhatud materjali purustamine ja killustiku erinevateks

7

fraktsioonideks sorteerimine. Dolokivi kaevandamisel ja töötlemisel ei teki mittelikviidset

fraktsiooni, kogu materjal turustatakse.

Varu ammendamisega kaasneb mäeeraldise ja mäeeraldise teenindusmaa korrastamine ja

tagastamine maavaldajale. Karjääri korrastamistöödega alustatakse kaevandamise ajal esimesel

tehnoloogilisel võimalusel. Kaevandatud maa korrastatakse lõplikult enne kaevandamisloa

kehtivuse lõppemist. Alal on kehtiv ja Keskkonnaameti poolt rakendamise nõusoleku saanud

korrastamise projekt, millele tuleb olustiku muutumise tõttu koostada lisa. Karjääri

korrastamistööd tuleb teostada vastavalt viimasele kinnitatud kaevandatud maa korrastamise

projektile. Kaevandatud maa korrastamise projekti koostamisel juhindutakse keskkonnaministri

07.04.2017. a määrusest nr 12. Kaevandatud maa korrastamise projekt koostatakse lähtudes

Keskkonnaameti poolt esitatud korrastamistingimustest (tingimused küsitud 29.01.2026,

dokumendi nr DM-135339-1).

Mäeeraldis ja selle teenindusmaa koosnevad kahest lahustükist, mille vahele jääb ~200 m pikkune

riba, mis vastab tänaseks kehtetu Angoja kalda piiranguvööndiga. Endise Angoja ülemjooks on

registrisse kantud Nimi teadmata kraav (EELIS kood VEE1150504), kuivõrd tegemist ei ole

loodusliku veekoguga.

Lähimad elamud jäävad ca 160 – 260 m kaugusel Kopli (katastritunnus 18803:002:0115), Jaagu-

Andrese (katastritunnus 18803:002:0372), Uue-Hansu (katastritunnus 63801:001:0889) ja Tooma

(katastritunnus 18803:002:0021) katastriüksustele.

Keskkonnaamet on andnud keskkonnaloa nr KMIN-083, mille vee eriosas on loastatud põhjavee

võtmine ning karjäärivee juhtimine suublasse ühe väljalasu kaudu. Anelema IV dolokivikarjääri

keskkonnaloa nr L.MK/332978 muutmise käigus soovitakse loale liita keskkonnaloa nr KMIN-083

vee erikasutuse osa. Selle käigus soovitakse suurendada nii võetava vee kui ka suublasse juhitava

vee kogust. Kehtivas keskkonnaloas KMIN-083 on aastane vooluhulk 400 000 m3, taotletavas loas

600 000m3). Vooluhulga suurenemine on seotud Anelema IV dolokivikarjääri uue ala

kasutuselevõtuga. Nimelt Anelema IV dolokivikarjääri lõunapoolsel lahustükil on oht, et süvendisse

koguneb liigselt sademevett, mida on masinate uppumisohu vältimiseks vaja alalt välja pumbata.

Seetõttu suureneb koos Anelema IV dolokivikarjääri ala lisandumisega ka arvestuslik võetava ja

suublasse juhitava vee aastane kogus.

3.1.2. Tegevuse seos asjakohaste strateegiliste planeerimisdokumentidega ning lähipiirkonna

praeguste ja planeeritavate tegevustega

Pärnu maakonna planeering 2030+ (kehtestatud Riigihalduse ministri 29.03.2018 käskkirjaga nr

1.1-4/74).

Maavara kasutuse perspektiivi järgi on maakonnaplaneeringuga maavarad jagatud kolme

kategooriasse.

I kategooria – alad, kus maavarade kaevandamine on soodustatud. Kaevandustegevus toimub juba

praegu ja mõistlik on kaevandamist jätkata.

II kategooria – alad, kus kaevandamise alustamiseks ei ole teada suuremaid takistusi.

8

III kategooria – alad, kus maavara kaevandamiseks on olulised kitsendused (nt tiheasustus,

looduskaitsealad, Natura 2000 alad) ja seetõttu maavarade kaevandamine nendel aladel ei ole

tõenäoliselt võimalik.

Kategoriseeritud maardlad on näidatud tehnilise taristu joonisel. Anelema dolokivimaardlas asuv

Anelema IV dolokivikarjäär on maakonnaplaneeringu kaardil „Tehniline taristu“ markeeritud kui I

kategooria ehitusmaavara.

Maardlate ja maavaravaru kaevandamisest mõjutatud alade kasutustingimused:

- maardlate kasutuselevõtul vältida alasid, mis asuvad väärtuslikel maastikel, rohelise võrgustiku

aladel ja väärtuslikel põllumajandusmaadel. Juhul, kui nimetatud aladel on kaevandamine

majanduslikult otstarbekas, rakendada meetmeid, et kaasnevad mõjud nendele aladele oleksid

leevendatud ja minimaalsed;

- kaevandamine kavandada ja korraldada selliselt, et tekiks võimalikult vähe mõju rohelisele

võrgustikule, maastiku ilmele ning puhkeotstarbelise, metsa- ja põllumajandusliku kasutuse

huvidele;

- asustatud alade piirkonnas on maavara kaevandamine problemaatiline tulenevalt kaasnevatest

häiringutest elanikele. Eelistada sama maavara kaevandamist eemal asustatud aladest;

- kaevandamisel hinnata ja leevendada transpordiga kaasnevaid mõjusid;

- kasutuselevõetud maardlates varud ammendada maksimaalselt ning alad korrastada;

- arvelevõetud maavaravarud säilitada kasutamis- ja kaevandamisväärsena;

- maavara I kategooria ja II kategooria aladele või nende vahetusse lähedusse ei tohi planeerida

tegevusi, mis välistavad edaspidi seal kaevandamise (nt planeerida uusi elamualasid);

- maardlate kasutuselevõtul või maardlas uute karjääride rajamisel tuleb enne maavara

kaevandamise lubamist selgitada välja keskkonnamõju võimalik ulatus (keskkonnamõju

hindamine; müra, tolmu ja vibratsiooni mõõtmine või modelleerimine,

hüdrogeoloogiliseduuringud jne) ning rakendada asjakohased meetmed kaasnevate

keskkonnamõjude vältimiseks või leevendamiseks. Suur osa maavara kaevandamise

negatiivsetest mõjudest on seotud materjali väljaveoga.

Mäeeraldise alal kehtib kuni uue, Põhja-Pärnumaa valla üldplaneeringu kehtestamiseni Halinga

valla üldplaneering (kehtestatud vallavolikogu 31.10.2012 määrusega nr 22).

Vallas paiknevad maardlad on kantud põhikaardile ning looduskaitse ja kinnismälestiste kitsenduste

ja piirangute kaardile. Kaevandamisega seotud tegevuste osas jälgitakse tegevuste

keskkonnasäästlikkust, minimaalset kahju loodusele ning suletavate karjääride (nende osade)

rekultiveerimist.

Halinga valla üldplaneeringu põhijoonise alusel jääb Anelema IV dolokivikarjäär Anelema maardla

väärtuslik põllumaa, mets, noor mets ja põõsastik alale. Maa- ja Ruumiameti geoportaali maardla

rakenduse alusel on mäeeraldise kinnistu sihtotstarve mäetööstusmaa 100%. Looduskaitse ja

kultuurimälestiste kitsenduste ja piirangute kaardi kohaselt Anelema IV dolokivikarjääri alale

kitsendused ja piirangud puuduvad. Geoportaali kitsenduste kaardi kohasel kattub ala elektriga

seotud kitsendustega (elektripaigaldise kaitsevöönd, alajaamad ja jaotusseadmed,

9

elektrimaakaabelliin), asjaõigusega seotud kitsendusega (PARI_775265) ja ressurssidega seotud

kitsendustega (Anelema maardla, Rapla- ja Pärnumaa maavarade teemaplaneeringu uuringuruum).

Maapõuepoliitika põhialused aastani 2050

Tuleb hinnata maapõue kasutamisega seotud olulisemad keskkonna-, majanduslikud ja sotsiaalsed

mõjud. Dolokivi tuleb kasutada maksimaalse lisandväärtusega, vältides raiskamist ja liigset

jäätmeteket. Kaevandamistegevus karjääris peab toimuma kooskõlas ruumilise planeerimisega ja

vältima konflikte teiste maakasutusviisidega.

Käesolev eelhinnang täidab keskkonnale avalduvate mõjude hindamise ülesannet. Seost kohaliku

omavalitsuse (endise valla) üldplaneeringuga ja Pärnu maakonna planeeringuga on kirjeldatud

käesoleva peatükis eelnevalt. Eeltoodust lähtuvalt ei ole kavandatav tegevus vastuolus strateegiliste

planeerimisdokumentide ja kehtivate õigusaktidega. Lähipiirkonna praeguseid ja planeeritavaid

tegevusi käsitletakse ptk-s 3.2.2.

3.1.3. Ressursside, sealhulgas loodusvarade, nagu maa, muld, pinnas, maavara, vesi ja

looduslik mitmekesisus, näiteks loomastik ja taimestik, kasutamine

Anelema IV dolokivikarjääri mäeeraldisele on koostatud mäeeraldise maavara kvaliteedi ja varu

ümberhindamise aruanne (OÜ Inseneribüroo STEIGER, töö nr 21/3709, EGF 9599).

Katendi paksus on 1,7 – 2,9 m, mille moodustavad kasvukiht ja saviliivmoreen. Kasvukihi paksus

on 0,2 – 0,4 m (keskmiselt 0,3 m). Moreeni paksus on 1,5 – 2,6 m (keskmiselt 1,8 m). Kasuliku

kihi ehitus on muutlik. Läbilõikes võib eraldada kaks kompleksi: ülemine on esindatud 7 – 8 m

paksuse pisikristallilise dolokiviga; alumises levib mõnevõrra savikam ja oluliselt nõrgem

pisikristalliline dolokivi. Nende vahel lasub savika dolokivi vahekiht. Kasuliku kihi keskmine

paksus on 7,7 m ning mäeeraldise lamam asub abs kõrgusel 16,2 m.

Anelema karjääri ja lähiümbruse looduslik maapind lainjas ja selle absoluutne kõrgus jääb 26–32

m piiridesse. Maapinna üldine kallakus on lõuna-edelasuunaline, keskmiselt ligi 1m kilomeetri

kohta. Tarbevaru ja piirkonna dolokive katab õhuke, kuni 3 m paksune kivirikas moreen ja osaliselt

murenenud dolokivi. Sellesse pinnakattesse infiltreerub valdav osa sademeveest, mis toidab

kõikjal pinnasevett. (KMH aruanne p 2.7, lk 27)

Dolokivi laiendus asub Siluri veekompleksi levilal. Veekompleksi hüdrogeoloogilised tingimused

on määratud Juuru lademe Anelema kihistu litoloogilise iseloomuga. Pinnasevesi (ehk

vabapinnaline põhjavesi) levib kihistu kivimites enam kui 20 m sügavuseni ehk jääb alla 10 m

absoluutse kõrguse taseme. Sügavamal levivate Jaani ja Adavere lademe kivimite läbilõikes esineb

mergleid ja savikaid karbonaatsete kivimite erimeid. Need võivad moodustada tingliku veepideme.

(KMH aruanne p 2.7, lk 27)

Anelema maardla näol on tegemist aktiivse kaevanduspiirkonnaga, kus on juba enam kui poole

sajandi vältel karbonaatkivimi kaevandamiseks põhjaveetaset reguleeritud. Looduslik

põhjaveetase Anelema karjääri piirkonnas on ~24 – 26 m abs, kuigi sademetest ja aurumisest

tulenev looduslik veetaseme kõikumine tähendab, et karbonaatkivimite põhjaveetase võib eri

aastaaegadel erineda >1 m võrra. Pikaajalise kaevandamise tulemusel on veetase Anelema

dolokivikarjääride põhjas langetatud võrreldes loodusliku tasemega 10 – 12 m, tasemeni 14 – 16

10

m abs. Kuivendamine on põhjustanud veetaseme alanemist ka karjääri ümbruses, s.t välja on

kujunenud põhjaveetaseme alanduslehter. (Anelema IV dolokivikarjääri põhjavee hinnang, lk 2).

Piirkonna salvkaevud ja mõned üksikud puurkaevud toituvad karjääri poolt avatud esimesest

aluspõhjalisest veekihist. Valdav osa puurkaeve avavad veidi sügavamat (~40 m maapinnast)

levivat Siluri kompleksi veekihti. (Anelema IV dolokivikarjääri põhjavee hinnang, lk 2).

Alanduslehtri ulatusest annab märku Anelema II dolokivikarjääri lääneserva rajatud puurauk PA

3/20, mis paiknes karjäärisüvendist ligikaudu 100 m kaugusel ning mille põhjaveetase asus 2020.

a septembris 23,75 m abs kõrgusel. Sellest võib järeldada, et alanduse oluline mõju ei ulatu 100

meetrist kaugemale. Samuti näitasid 2006. a Anelema II uuringu puuraukudes mõõdetud

veetasemed, et tegutsevast karjäärist lääne pool oli alanduse mõju ulatunud 50 - 100 m kaugusele.

(Anelema IV dolokivikarjääri põhjavee hinnang, lk 2).

Lähimad elamud jäävad ca 160 – 260 m kaugusel Kopli (katastritunnus 18803:002:0115), Jaagu-

Andrese (katastritunnus 18803:002:0372), Uue-Hansu (katastritunnus 63801:001:0889) ja Tooma

(katastritunnus 18803:002:0021) katastriüksustele.

Lähimad vooluveekogud on lõunasuunas voolavad Nimi teadmata kraav (EELIS kood

VEE1150504), Angoja (EELIS kood VEE11505009) ja Elbu oja (EELIS kood VEE1150300), mis

suubuvad lõpuks Sauga jõkke (EELIS kood VEE1148700).

Taotluse kohaselt juhitakse lõunapoolselt lahustükilt vesi torustiku kaudu Anelema karjääri

veekogurisse, kuid taotlejal on plaan rajada Matsu-Jüri (katastritunnus 18803:002:0084) kinnistule

täiendav settetiik, läbi mille juhitaks tulevikus nii Anelema IV dolokivikarjääri kui ka

keskkonnaloa nr KMIN-083 vesi.

Taotluse menetluse jooksul on Matsu-Jüri kinnistule ehitusprojekti alusel rajatud nõuetekohane

settetiik (ehitisregistri kood 221505844) ning Anelema IV dolokivikarjääri vesi juhitakse läbi

eesvoolu olemasolevate kraavide kaudu settetiiki. Anelema IV dolokivikarjääri põhjapoolsel

lahustükil koguneb külgnevatest kivimitest immitsev põhjavesi ja sademevesi isevoolselt karjääri

edelaossa, kust see pumbatakse läbi kraavide Nimi teadmata (EELIS kood VEE1150504) kraavi

ning kust see liigub läbi settetiigi väljalasu kaudu Angoja ojja (EELIS kood VEE11505009).

Anelema IV dolokivikarjääris ei ole kaitsealuste taime- ega loomaliikide elupaiku ega leiukohti

mäeeraldise ja teenindusmaa alal registreeritud.

Muu hulgas tuleb arvestada looduskaitseseaduse (LKS) § 55 lõikes 6¹ sätestatuga, kuna pesade ja

munade tahtlik hävitamine ja kahjustamine, pesade kõrvaldamine, samuti lindude tahtlik

häirimine, eriti pesitsemise ja poegade üleskasvatamise ajal, on keelatud. Viidatud säte kehtib

keskkonnaloa omajale sõltumata sellekohase tingimuse kandmisest loale. LKS ega MaaPS ei

kohusta kõrvaltingimust seadma ning keskkonnaloa andmist ei välista vastava kõrvaltingimuse

puudumine.

3.1.4. Tegevuse energiakasutus

Peamised energiatarbijad mäeeraldisel on seal töötavad seadmed ja masinad. Energiat kulub

ettevalmistustöödeks, maavara kaevandamiseks ja kaevise laadimiseks transpordivahenditele.

11

Anelema IV dolokivikarjääris plaanitakse kasutada sama kaevandamise tehnoloogiat, mida

kasutatakse olemasolevatel Anelema dolokivikarjääride mäeeraldistel. Kaevandamiseks

kasutatakse Anelema dolokivikarjääris kasutatavat tehnikat.

Dolokivi väljamine taotletava Anelema IV dolokivikarjääri mäeeraldiselt toimub ühe astmena

ülalpool alandatud põhjavee taset puur-lõhketöödega. Karjääri teenindamiseks tuleb karjääri põhjast

rajada olemasoleva väljaveoteeni täiendav(ad) juurdepääsutee(d). Materjali väljaveoks

planeeritakse kasutada juba olemasolevate Anelema karjääride väljaveoteid.

Peale kattekihi eemaldamist toimub kasuliku kihi kobestamine puur-lõhketöödega. Lõhketöid

teostab arendaja poolt tellitud lepingu alusel litsentseeritud lõhketööde tegija, kes töötab puur-

lõhketöödele nõutava vastava projekti järgi. Puur-lõhketööde jaoks on vajalik puurida lõhatavale

astangule vastavalt lõhketöö projektile antud vahekaugustele laenguaukude võrk. Peale lõhkamist

vajadusel lõhkamisest jäänud suuremad tükid purustatakse täiendavalt hüdrovasaraga. Järgnevalt

laeb ekskavaator kobestatud kivi kallurauto kasti. Kobestatud dolokivi suunatakse kallurautoga

edasi juba olemasoleval Anelema dolokivikarjääri mäeeraldisel paiknevasse statsionaarsesse

purustus-sorteerimissõlme, kus toimub lõhatud materjali purustamine ja killustiku erinevateks

fraktsioonideks sorteerimine.

Anelema IV dolokivikarjääri lõunapoolsel lahustükil on oht, et süvendisse koguneb liigselt

sademevett, mida on masinate uppumisohu vältimiseks vaja alalt välja pumbata.

Lisaks kulub energiat kuival ja tuulisel ajal väljaveoteede seisukorra tagamiseks ning tolmu tekke

vältimiseks karjääri väljaveoteede, killustikukuhilate, laoplatside ja töötlussõlmede ümbruse

niisutamiseks. Kütust kulub karjäärimasinate ja seadmete tööks.

3.1.5. Tegevusega kaasnevad tegurid, nagu heide vette, pinnasesse ja õhku ning müra,

vibratsioon, valgus, soojus, kiirgus ja lõhn

Maavara kaevandamisega mõjutatakse alati suuremal või vähemal määral looduskeskkonda.

Dolokivikarjääris kaevandamisel on peamisteks keskkonda mõjutavateks teguriteks maastikupildi

visuaalne muutumine, müra, õhusaaste, vibratsioon ja võimalik mõju põhjaveele.

3.1.5.1. Pinna- ja põhjavesi

Anelema karjääri ja lähiümbruse looduslik maapind lainjas ja selle absoluutne kõrgus jääb 26–32

m piiridesse. Maapinna üldine kallakus on lõuna-edelasuunaline, keskmiselt ligi 1m kilomeetri

kohta. Tarbevaru ja piirkonna dolokive katab õhuke, kuni 3 m paksune kivirikas moreen ja osaliselt

murenenud dolokivi. Sellesse pinnakattesse infiltreerub valdav osa sademeveest, mis toidab

kõikjal pinnasevett. Kui jätta arvestamata kõrgsoode laukajärved, siis maardla piirkonnas lahtised

seisva veega veekogud puuduvad. (KMH aruanne p 2.7, lk 27)

Anelema IV dolokivikarjäärist tulev vesi liigub isevoolselt Nimi teadmata kraavi (EELIS kood

VEE1150504). Nimetu kraav (EELIS kood VEE1150504) kanti registrisse seoses Angoja (EELIS

kood VEE1150500) ruumikuju muutmisega. Seni Angoja ülemjooksuks loetud lõik on ajalooliste

kaartide põhjal inimtekkeline kraav, mida pole põhjendatud Angojaks nimetada. Angoja ajaloolise

lähte asukoha tuvastamine on aga probleemne, kuna maaparandus on piirkonna vetevõrku tugevalt

mõjutanud ning ajaloolistel kaartidel (nt verstasel) on kujutatud katkendlikke looduslikke

12

vooluveekogusid. Seetõttu viidi Angoja lähe täpsemate andmete selgumiseni ajutisse asukohta

maaparanduse eesvooluks loetud lõigu algusesse. Senine Angoja ülemjooks võeti arvele uue

kraavina (EELIS kood VEE1150504), kuna tegemist on Anelema karjääri veelaskme suublaga

(Veeseadus § 3 lg 4 p 2)1. Nimetu kraav ning Angoja oja ei ole vooluveekogumina määratletud.

Angoja on määratletud “Riigi poolt korrashoitavate ühiseesvoolude loetelu” loetellu

(maaparandussüsteemi kood 6115050020000).

Nimi teadmata kraav ning Angoja oja ei ole pinnaveekogumina määratletud. Pinnaveekogumina

on määratletud Elbu oja (kood 1150300_1). Keskkonnaministri 07.10.2022 käskkirjaga nr 357

„Veemajanduskavad ja meetmeprogramm lisadega“9 (2022-2027) on kinnitatud Lääne-Eesti

vesikonna veemajanduskava 2022-2027 (edaspidi VMK). VMK on Elbu pinnaveekogumi

koondseisund hinnatud heaks. Veemajanduskomisjonile esitatud seletuskirja lisatabel Eesti

pinnaveekogumite seisundi 2024. a vahehinnangu kohta „Eesti veekogumite koondseisundi,

ökoloogilise seisundi või ökoloogilise potentsiaali ja keemilise seisundi 2024.a. ajakohastatud

hinnang“ kohaselt oli Elbu pinnaveekogumi koondseisund10 2024. aastal hea. Ökoloogiline

seisund on 2024. aastal hinnatud hea.

Kehtivas keskkonnaloas KMIN-083 on aastane vooluhulk 400 000 m3, taotletavas loas 600 000

m3). Vooluhulga suurenemine on seotud Anelema IV dolokivikarjääri uue ala kasutuselevõtuga.

Nimelt Anelema IV dolokivikarjääri lõunapoolsel lahustükil on oht, et süvendisse koguneb liigselt

sademevett, mida on masinate uppumisohu vältimiseks vaja alalt välja pumbata. Seetõttu suureneb

koos Anelema IV dolokivikarjääri ala laiendamisega ka arvestuslik võetava ja suublasse juhitava

vee aastane kogus.

Hüdroloogilise hinnangu (lk 2) alusel on lisanduv vooluhulk marginaalne ning veetaseme tõus ei

ole probleemiks. Täiendava leevendusmeetmena on taotleja rajanud settebasseini Matsu-Jüri

kinnistule (katastritunnus 18803:002:0084), mis aitab parendada veekvaliteeti. Selle rajamiseks on

koostatud ehitusprojekt „Anelema dolokivikarjääri settebasseini S-1 projekt“ (OÜ Inseneribüroo

STEIGER, töö nr 26/5481).

Kvaternaarisetted on esindatud põhiliselt saviliiv- ja liivsavimoreeniga, mis sisaldavad kruusateri ja

veeriseid. Kvaternaarisetted on suhteliselt veevaesed. Põhjaveekiht on seotud Alam-Siluri

Jaagarahu lademe dolokiviga (Siluri veekiht), mis moodustavad Anelema dolokivimaardla kasuliku

kihi. Ülemise kaevandamisele kuuluva kihi paksus on 7,1 – 8,7 m (keskmine 7,8 m). Sügavuti

muutub dolokivi savikamaks, esinevad õhukesed merglikihid. Kivimite veerohkus sõltub nende

lõhelisusest ning kavernoossusest. Põhjaveekihi toitumine toimub sademete filtreerumise teel läbi

katendi ja üldise põhjaveevoolu mõjul veekihis põhjast lõunasuunas.

Looduslik põhjaveetase Anelema karjääri piirkonnas on ~24 – 26 m abs, kuigi sademetest ja

aurumisest tulenev looduslik veetaseme kõikumine tähendab, et karbonaatkivimite põhjaveetase

võib eri aastaaegadel erineda >1 m võrra . Pikaajalise kaevandamise tulemusel on veetase Anelema

dolokivikarjääride põhjas langetatud võrreldes loodusliku tasemega 10 – 12 m, tasemeni 14 – 16 m

abs. Kuivendamine on põhjustanud veetaseme alanemist ka karjääri ümbruses, s.t välja on

kujunenud põhjaveetaseme alanduslehter.

Alanduslehtri ulatusest annab märku Anelema II dolokivikarjääri lääneserva rajatud puurauk PA

3/20, mis paiknes karjäärisüvendist ligikaudu 100 m kaugusel ning mille põhjaveetase asus 2020. a

septembris 23,75 m abs kõrgusel. Sellest võib järeldada, et alanduse oluline mõju ei ulatu 100

13

meetrist kaugemale. Samuti näitasid 2006. a Anelema II uuringu puuraukudes mõõdetud

veetasemed, et tegutsevast karjäärist lääne pool oli alanduse mõju ulatunud 50 - 100 m kaugusele.

Anelema IV dolokivikarjääri laienedes laieneb vastavalt ka alanduslehtri ulatus. Muutuse

prognoosimisel on samas maardlas realiseerunud alanduslehtri ulatus igal juhul parim indikatsioon,

võrrelduna katsepumpamiste tulemusel koostatud arvutuslike prognoosidega. Seda enam, et

laiendataval mäeeraldisel avatakse samade omadustega kivimikiht, mis varasemateski karjäärides.

Eeltoodud mõõtmiste ajaks oli kaevandamistegevus kestnud aastakümneid, seega oli karjääri

alanduslehter täielikult välja kujunenud. Kivimi omadused ei ole võrreldes selle ajaga muutunud,

seega vastavad andmed on siiani veel relevantsed. (Anelema IV dolokivikarjääri põhjavee hinnang,

lk 2-3)

Võttes kokku eelnevad andmed ulatub eri suundades vähem kui 100 m kaugusele või enam kui 200

m kaugusele (tõenäoliselt maksimaalselt ~500 m). Siiski, konkreetselt Anelema IV dolokivikarjääri

mäeeraldise piires 2007. a tehtud mõõtmiste alusel ei ulatunud alanduslehter kaugemale kui 100 m

karjääri piirist, mida kinnitab ka lõunapoolse lahustüki vahetus läheduses asuva seirekaevu 51760

(mis paikneb karjäärisüvendist ~170 m kaugusel) senini looduslik veetase. Kuna konkreetses paigas

tehtud mõõtmised väljendavad sealsete kivimite omadusi kõige paremini, tuuakse Anelema IV

dolokivikarjääri põhjavee hinnangus kahekordse ettevaatuspuhvri rakendamisel tajutava

põhjaveetaseme alanduslehtri ulatuse hinnanguks ~200 m karjääri piirist. Tulenevalt Anelema IV

dolokivikarjääri mäeeraldise mõõdukast laienemisest lõunasuunas vaid 20 m jagu laieneb ka vaid

samal määral alanduslehtri ulatus. (Anelema IV dolokivikarjääri põhjavee hinnang, lk 3)

Mäeeraldise praeguste piiride ning taotletava laienduse stsenaariumis prognoositud alanduslehtri

ulatus Anelema IV dolokivikarjääri lõunapoolse lahustüki ammendamise ajal on toodud alapeatükis

3.2.5 joonisel 1. Veega seonduvaid keskkonnameetmeid on kaalutletud alapeatükis 3.2.5.

Mäeeraldise alanduslehtrite ühinemisel nt taotletava Anelema V dolokivikarjääriga ei ole oodata

mittelineaarsete koosmõjude ilmnemist. Vastupidi, sissevool karjääridesse väheneb, kuna osa

kuivendatavast kivimist dreenib teise karjääri. (Anelema IVdolokivikarjääri põhjavee hinnang, lk

3)

Põhjavee kaitstuse kaardi (1:50 000) järgi on piirkonnas maapinnalt esimene aluspõhjaline

veekompleks looduslikult kaitsmata maapinnalt lähtuva reostuse suhtes. Hinnang on antud

maapinnalt esimese aluspõhjalise veekompleksi looduslikule kaitstusele maapinnalt lähtuva

potentsiaalse punkt- või hajureostuse eest.

Käesoleva laiendusega (0,74 ha) ei suurene Anelema karjääride kumulatiivsed koosmõjud olulisel

määral. Mäeeraldise laiendamisega ei liiguta lähemale elamutele ega võeta kasutusele uusi

tehnoloogiaid. Kuna käesolevaks hetkeks on taotletava Anelema IV dolokivikarjääri mäeeraldise

vahetus läheduses juba olemas pikaajaliselt toimiv Anelema dolokivikarjäär, siis looduskeskkond

on senisest tegevusest juba suurel määral mõjutatud ja füüsiliste keskkonnamõjude võimaliku

ulatuse kirjeldamisel võib tugineda olemasolevale karjäärile.

Karjääri võimalik mõju põhja- ja pinnaveele on seotud kaevandamiseks kasutatavate seadmete

avariiolukordadega. Kõige tõenäolisem mäeeraldisel toimuda võiv õnnetusjuhtum on seotud õli või

kütuse lekkega. Võimalike rikete ning avariide tagajärjel tekkiva kütuse- või õlireostuse

14

likvideerimiseks peab karjääris olemas vajalikus koguses absorbenti (näiteks turvas, saepuru või

sünteetilised absorbendid), millega saab tekkinud reostuse kokku korjata.

Karjäärimasinate avariiolukordade ennetamiseks tuleb neid perioodiliselt kontrollida ja kohapeal

neid mitte hooldama või äärmisel vajadusel tegema seda selleks ette nähtud hooldusplatsil, kus

peavad olemas olema õli kogumise ja tõrje vahendid. Leevendusmeetmete õigeaegsel rakendamisel

on võimalik pinna- ja põhjavee reostamist vältida. Võimaliku keskkonnamõju minimaliseerimiseks

jälgitakse ohutustehnika ja keskkonnaohutuse reegleid. Mäetöödel välistatakse pinnase ja vee

reostumine. Karjääris töötava seadme tehnilise rikke korral, mille tulemusena võib pinnas saastuda,

tuleb reostatud pinnas koheselt eemaldada. Masinate tehniliste rikete vältimiseks tuleb kasutada

kaasaegset ja ohutusnõuetele vastavat tehnikat. Töid korraldatakse tööohutusjuhendite ja

normdokumentide nõuete kohaselt.

Avariiolukordadega tekkimise tõenäosus on väike, kuna neid on võimalik õigeid töövõtteid

kasutades vältida. Samamoodi peab karjääris olema kogu aeg võimekus nendele reageerimiseks ja

nende likvideerimiseks. Seda aspekti on käsitletud ka käesoleva eelhinnangu ptk-s 3.1.7.

3.1.5.2. Õhk, tolm (peenosakesed)

Välisõhu kvaliteeti mõjutavad lõhkamistööd karjääris, purustus-sorteerimissõlme töö ja kaevise

transport (kaevandatud materjali laadimine, karjäärisisesed- ja kaevise väljaveoks kasutatavad

väljaveoteed). Tolmu eraldub vähesel määral ka maavara väljamisel. Osakeste eraldumine

mäeeraldisel toimuvatest tööprotsessidest sõltub kaevandamise tehnoloogiast, kaevise

kohapealsest töötlemisest kui ka ilmastikutingimustest (tuul, sademed jne). Transpordil kaasneb

tolmu eraldumine kruuskattega teedel liiklemisel transpordivahendite (eriti raskeveokite) ratastelt

ning lahtistelt koormatelt. Veose katmise nõuded on toodud liiklusseadustikus ja selle alamaktides.

Keskkonnaministri 14.12.2016 määruse nr 67 „Tegevuse künnisvõimsused ja saasteainete heidete

künniskogused, millest alates on käitise tegevuse jaoks nõutav õhusaasteluba“ (määrus nr 67)

kohaselt on õhusaasteluba nõutav, kui käitise kõikidest ühel tootmisterritooriumil asuvatest

heiteallikatest väljutatakse saasteaineid koguses, mis ületab määruse lisas nimetatud künniskogust.

Arvestades kavandatavat tegevust, on kohane hinnata määruse nr 67 lisas nimetatud saasteainetest

tahkete osakeste (edaspidi ka „tolm“) heite (PMsum) tekkimist. PMsum puhul on künniskoguseks

määratud 1 tonn aastas, millest suurema heite koguse korral on nõutav keskkonnaluba paiksest

heiteallikast saasteainete välisõhku väljutamiseks.

Saasteainete sisaldus (kontsentratsioon) välisõhus ei tohi väljaspool ettevõtte tootmisterritooriumi

(karjääriala) ületada vastavale saasteainele kehtestatud piirväärtust (õhukvaliteedi piirväärtust).

Õhukvaliteedi piirväärtused on saasteainetele kehtestatud keskkonnaministri 27.12.2016

määrusega nr 75 „Õhukvaliteedi piir- ja sihtväärtused, õhukvaliteedi muud piirnormid ning

õhukvaliteedi hindamispiirid“ (määrus nr 75).

Seletuskirja kohaselt: Lõhketöödest põhjustatud tolmupilv on hetkeline ning püsib õhus 3 – 5

minutit, seejärel hajub. Tolm, mida tekitavad kaevist transportivad masinad ja muud mäetööd

tegevad masinad, võib õhus püsida kuni 2 minutit ja levida tuule (kuni 6 m/s) korral maksimaalselt

kuni 600 m kaugusele. Kuna taotletaval alal ei purusta-sõeluta, on tolmu mõju minimaalne.

Lõhatud kaevis transporditakse kalluritega Anelema dolokivikarjääri, kus toimub selle edasine

töötlemine keskkonnaloale nr KMIN-083 lisatud õhuosa alusel.

15

Maavara kobestamine toimub puur-lõhketöödega kuni 22 000 m3 maavara varu ulatuses aastas.

Puurtöid teostatakse standardse puurmasinaga, mis on varustatud 12 filtrist koosneva

püüdeseadmega, mille püüdeefektiivsus on 99,5%. Puurimisel tekkiv tolm püütakse enamuses

kinni ning õhku eralduvad heitkogused on marginaalsed.

Puurimise eriheitmed tahkete osakeste kohta on järgmised:

PMsum = 0,59 kg/puurauk;

PM10 = 0,31 kg/puurauk;

PM2,5 = 0,31 kg/puurauk.

Puurimisega eralduvate tahkete osakeste aastase heitkoguse leidmiseks on vajalik teada

puuritavate puuraukude arvu. Lõhkamiseks puuritava augu sügavus on keskmiselt kuni 8 m.

Korraga lõhatakse kuni 5 000 m3 dolokivi, mille tarbeks on vajalik eelnevalt puurida ca 63

puurauku. Aastase kaevandamise mahu lõhkamiseks tuleb seega puurida 275 puurauku:

PMsum = 275 x 0,59 = 0,162 t/a, millest õhku eraldub 0,001 t/a;

PM10 = 275 x 0,31 = 0,085 t/a, millest õhku eraldub < 0,001 t/a;

PM2,5 = 275 x 0,31 = 0,085 t/a, millest õhku eraldub < 0,001 t/a.

Lõhketööd viiakse läbi vastavalt lõhketöö projektile ning töödel kasutatakse kvalifitseeritud

lõhkajat. Puur-lõhketöödel eralduvate tahkete osakeste heitkogused leitakse järgmise valemiga:

E – emissiooni faktor, tahkete osakeste kogus, kg/lõhkamise kohta;

A – lõhkeala pindala, m2 (kus lõhkamissügavus ≤ 21 m).

Metoodika kohaselt rakendatakse peenosakeste (PM10) heitkoguste leidmisel eeltoodud valemis

konstanti 0,52 ning eriti peenete osakeste (PM2,5) heitkoguste leidmisel konstanti 0,03. Arvestades,

et ühe lõhkamisega kobestatakse maavara kuni 5 000 m3 ulatuses, tuleb aastase kaevandamismahu

22 000 m3 raimamiseks lõhketöödega teostada ligikaudu 4 lõhkamist aastas, ühe lõhkamise ala

suuruseks kujuneb ligikaudu 500 m2. Eelviidatud metoodika kohaselt kujunevad aastased tahkete

osakeste heitkogused järgmiselt:

PMsum = 0,00022 x (500)1.5 x 4 = 0,011 t/a;

PM10 = 0,00022 x (500)1.5 x 4 x 0,52 = 0,006 t/a;

PM2,5 = 0,00022 x (500)1.5 x 4 x 0,03 = 0,0003 t/a.

Lõhketöödel eralduv tolm on lokaalse iseloomuga, mis põhjustab suuri kontsentratsioone ainult

lühiajaliselt ning lõhkekoha vahetus läheduses. Tekkinud tolmu kontsentratsioonid hajuvad paari

minutiga ning ei avalda olulist mõju pikemaajalistele keskmistele kontsentratsioonidele.

Lõhkamisel tekkivad põletmisgaasid (peamiselt CO, NOx ja SO2) heitmeid on võimalik arvutada

kasutatava lõhkeaine tüübi ja koguste kaudu. Dolokivi lõhkamisel on lõhkeaine erikuluks

kobestuslaengu puhul 0,4 – 0,5 kg/m3. Võttes lõhkeaine erikuluks 0,45 kg/m3 kohta, on aastase

16

toodangu kobestamiseks vajalik ligikaudu 9,9 t lõhkeainet. Ammooniumnitraadist eraldub

heitmeid 1 t lõhkeaine kohta CO 34 kg/t, NOx 8 kg/t ja SO2 - 1 kg/t (lõhkeaine „ANFO“).

Arvestades aastast lõhkeaine kulu, on põlemisgaaside aastaseks heitkogusteks:

CO = 34 kg/t x 9,9 t = 1040 kg/a = 0,337 t/a;

NOx = 8 kg/t x 9,9 t = 245 kg/a = 0,079 t/a;

SO2 = 1 kg/t x 9,9 t = 31 kg/a = 0,010 t/a.

Lõhkamisel eralduvad põlemisgaasid ja tolm esinevad vaid lõhkamise hetkel ja väga lühiajaliselt,

valdavalt mõne sekundi jooksul, pärast mida saasteaineid juurde ei teki. Seetõttu on tegemist

kontrollimatu väga lühiajalise heitega. Lõhketööde teostamise ajal on muud karjääritööd peatatud

ning teistest heiteallikatest täiendavaid heitkoguseid ei lisandu. Arvestades, et lõhkamisel toimub

saasteainete hajumine ligikaudu 5 minuti jooksul ehk 300 s jooksul, moodustaks lõhkamisel

eralduvad saasteained tunnikeskmistest ligikaudu 8,3% ehk lõhketööde heited moodustavad

heiteallika tööajalisest dünaamikast kaduvväikese osa.

Lõhatud kaevise laadimisel kallurisse eralduvate tahkete heitkoguste arvutamisel kasutatakse

eelnevalt mainitud metoodikast lähtuvalt valemit:

E – eriheide, tahkete osakeste kogus, kg/t (kg eriheidet materjali ühe t kukkumisel);

k – tahkete osakeste aerodünaamilisest läbimõõdust sõltuv konstant;

U – keskmine tuule kiirus, m/s;

M – materjali niiskussisaldus, %.

Kui kasutada Pärnu MJ aasta keskmist tuule kiirust 3,2 m/s ja kaevise niiskussisaldust 5%, saame

tulemuseks lõhatud kaevise ladustamisel puistangusse või laadimisel kallurisse PMsum ligikaudu

0,00062 kg/t ja PM10 ligikaudu 0,00029 kg/t ehk aastase tootmismahu 22 tuh m3 juures on tahkete

osakeste heitkogus lõhatud kaevise laadimisel kallurisse 0,0356 t/a. Anelema IV dolokivikarjääri

laiendamisel ei ole seega vajadust õhusaasteloa taotlemiseks. Tolmu tekke ja leviku tõkestamiseks

kuival perioodil võimalik teid ja toodangut kasta.

Esitatud heitkoguste hinnangu põhjal ei ole kavandatava aastase kaevandamismahu 22 000 m3

juures õhuluba vajalik, sest keskkonnaministri 14.12.2016 määruses nr 67 „Tegevuse

künnisvõimsused ja saasteainete heidete künniskogused, millest alates on käitise tegevuse jaoks

nõutav õhusaasteluba” toodud künniskoguseid kaevandamistegevuse käigus ei ületata.

Hetkel kehtival loal nr L.MK/332978 on toodud järgmine kõrvaltingimus:

- Tolmu tekke ja leviku tõkestamiseks tuleb sademetevaesel, kui ööpäeva keskmine

välistemperatuur on üle +5ºC, kasta karjääri veoteid pidevalt ning piirata veokite liikumiskiirust

kuni 30 km/h.

17

3.1.5.3. Müra

Kaevandamisel tekitavad müra nii mäetööde teostamiseks kui ka maavara transpordiks

kasutatavad masinad. Lühiajalist müra esineb ka lõhketööde teostamisel, kuid lõhketööde müra

puhul lühiajalist koosmõju ei esine, kuna samaaegseid lõhketöid ei kavandata ning pikaajaline

keskmine müraolukord on lõhketööde puhul tagasihoidlik.

Seletuskirja kohaselt: Kogu tegevus taotletaval Anelema IV dolokivikarjääri mäeeraldisel saab

toimuma samal viisil ja olemasoleva kaevandamistehnikaga. Purustatud kaevis kaubastatakse

killustikuna ning katendist tulev materjal turustatakse maksimaalses võimalikus mahus

täitematerjalina. Dolokivi kaevandamine toimub aastaringselt, sõltuvalt konkreetselt killustiku

nõudlusest ja ilmastikuoludest. Kaevandamise jätkamisel on peamisteks müra- ja tolmuallikateks

puur-lõhketööd, buldooser, kallurauto, ekskavaator ja kopplaadur. Täiendavaid masinaid laienduse

tõttu ei lisandu.

Lähimad elamud jäävad ca 160 – 260 m kaugusel Kopli (katastritunnus 18803:002:0115), Jaagu-

Andrese (katastritunnus 18803:002:0372), Uue-Hansu (katastritunnus 63801:001:0889) ja Tooma

(katastritunnus 18803:002:0021) katastriüksustele.

Helivõimsustase on akustiline energia, mida allikas kiirgab. Müratase ehk helirõhutase LpA on

helivõimsustaseme ja kauguse funktsioon, s.t müratase sõltub allika ja vastuvõtja vahelisest

kaugusest r ning allika helivõimsustasemest. Müratase lähima elamu juures on mäeeraldisel

elamule lähimas punktis pideval töötamisel leitav järgneva valemiga:

Arvutuse tulemused on käsitletavad pigem teoreetilise ja konservatiivse hinnanguna, kuna

kasutatavad valemid/mudelid ei arvesta müra levikut vähendavate teguritega, nagu reljeef,

haljastus ning ilmastikutingimused. Seetõttu on kõige asjakohasem lähtuda reaalselt töötavas

karjääris tehtud helirõhutaseme mõõtmistest. Kavandatava tegevusega ei kaasne olemasoleva

olukorra olulist muutust võrreldes kehtiva ja loastatud töökorraldusega.

Helirõhutaseme mõõtmised viidi läbi 24.04.2025 ajavahemikus kell 08:05 – 08:35 Anelema II

dolokivikarjääri tootmisterritooriumi edelanurgas. Mõõtepunkt paiknes karjääri edelaosas,

suunaga aktiivsete mäetööde poole, mis toimusid samuti mäeeraldise edelaosas. Mõõtepunkti

asukoht valiti vastavalt mõõtmise ajal valitsenud ja prognoositud tuulesuunale, paiknedes allatuult

purustus-sorteerimissõlmest, mis on karjääri peamine müra- ja tolmuallikas.

Mõõtmiste ajal töötas karjäär tavapärases töörežiimis, toimus killustiku tootmine mobiilses

purustus-sorteerimissõlmes, mida teenindasid ekskavaator ja kopp-laadurid. Lisaks toimus pidev

valmistoodangu laadimine ning väljavedu. Seetõttu võib mõõtmisi pidada esinduslikeks

tavapärase tööolukorra suhtes. Helirõhutaseme määramise mõõteajaks oli 30 minutit.

18

Mõõtmistulemuste kohaselt oli karjääri piiril mõõdetud ekvivalentne müratase 57 dB. Arvestades,

et elamute suunal on/rajatakse müratõkkevallid on põhjendatud eeldada, et tegelikud müratasemed

elamualadel on sellest oluliselt madalamad. Ülenormatiivne (60 dB) müratase esineb peamiselt

töötavate masinate vahetus läheduses, levides maksimaalselt 20 m (ekskavaator, laadur) kuni 40

m (purusti-sõelur) kaugusele. Kuna tegemist on ühele arendajale kuuluvate karjääridega, siis ei

viida töid läbi mitmes karjääris korraga ja puudub oluline kumulatiivne mõju. Tänase olukorra

olulist muutumist ei ole ette näha. Selleks, et minimeerida kaevandamise mõju lähimatele

elamutele, rajatakse teenindusmaale, Jaagu-Andrese, Uue-Hansu, ja Tooma elamute suunas

müratõkkevallid, mis müra täiendavalt lokaliseerivad.

Hetkel kehtival loal nr L.MK/332978 on toodud järgmised kõrvaltingimused:

- Müra leviku minimeerimiseks kaasata kaevandamisprojekti koostamisesse müraekspert.

- Katendivallid rajada kinnistu Tooma (tunnus: 18803:002:0021), kinnistu Jaagu-Andrese

(tunnus: 18803:002:0372) ja kinnistu Jüri (tunnus: 18802:002:0005) suunas.

- Karjääri lubatud tööaeg on esmaspäevast reedeni (v.a riigipühad) kell 08.00-18.00.

Vallavolikogu soovis täpsustada kehtiva loa kõrvaltingimust nr 3 seoses Jüri kinnistu jagamisega

Tingimus nr 3: Katendivallid rajada kinnistu Tooma (tunnus: 18803:002:0021), kinnistu Jaagu-

Andrese (tunnus: 18803:002:0372) ja kinnistu Jüri (tunnus: 18802:002:0005) suunas.

Uus sõnastus: katendivallid rajada kinnistu Tooma (katastritunnus 18803:002:0021), kinnistu

Jaagu-Andrese (katastritunnus 18803:002:0372) ja kinnistu Uue-Hansu (katastritunnus

63801:001:0889) suunas.

Keskkonnaamet peab põhjendatuks täiendada nimetatud loendit Kopli kinnistuga (katastritunnus

18803:002:0115), kuna kinnistu asub mäeeraldisest ligikaudu 135 m kaugusel.

Lisaks lisab veel Keskkonnaamet loale nr L.MK/332978 täiendava tingimuse, kuna see on vajalik

võimaliku kaevandamisest ja maavara väljaveost tuleneva müramõju kontrollimiseks lähimal

müratundlikul alal ning piirnormide ületamise korral mõju kiireks vähendamiseks.

- Kaebuste esinemisel tuleb loa omanikul korraldada aktiivse kaevandamistegevuse ja maavara

väljaveo ajal müra mõõtmised lähima müratundliku ala vastuvõtja katastriüksusel. Mõõtmised

tuleb läbi viia akrediteeritud mõõtja poolt ning selliselt, et mõõtmistulemused võimaldaksid

hinnata karjääri tegevusest põhjustatud mürataseme vastavust kehtestatud piirnormidele.

Piirnormide ületamise korral tuleb loa omanikul viivitamata rakendada asjakohaseid

leevendusmeetmeid ning korraldada karjääri töö ja maavara väljavedu selliselt, et

müratasemete piirnormide ületamist ei esineks. Pärast leevendusmeetmete rakendamist tuleb

lähima müratundliku ala vastuvõtja katastriüksusel teha kontrollmõõtmised, et hinnata

rakendatud leevendusmeetmete tõhusust ja veenduda nõuete täitmises. Mõõtmistulemused

koos mõõtmisprotokolliga tuleb esitada Keskkonnaametile esimesel võimalusel pärast

mõõtmiste tegemist.

19

3.1.5.4. Vibratsioon

Lisaks mürale ja tolmule on lõhketöödega kaasnevateks ohtudeks ka maavõnked, kivimitükkide

laialipaiskumine ning õhulööklaine. Vibratsioon on lühiajaline ning püsivat mõju keskkonnale ei

oma.

Vastavalt lõhkematerjaliseaduse § 42 punktile 2 peavad lõhketöö parameetrid ja kasutatavad

kaitsevahendid vältima lõhketöö ohualasse jäävate seadmete kahjustamist lööklaine, kildude

laialipaiskumise ning seismilise võnkumise mõju eest. Lõhkamisel tekkiva maavõngete mõju

vähendamiseks on soovitatav kasutada lühiviitlõhkamist, millega tagatakse vähim korraga lõhatav

lõhkeaine kogus. Lõhketöid viib karjääris läbi vastavat litsentsi omav ettevõtte, kes peab arvestama

nii karjääri geoloogilisi tingimusi kui ka maavõngete suhtes tundlikke objektide kaugust

lõhketöödest ja muid objektide iseärasusi ning vastavalt sellele koostab lõhketööde projekti ja

lõhketööde passi. Lõhketööde parameetrid ja kasutatavad kaitsevahendid valitakse selliselt, et on

välistatud lõhketööde ohualasse jäävate ehitiste ja seadmete kahjustamine lööklaine, kildude

laialipaiskumise ning seismilise võnkumise mõjul. Lõhketööd viiakse läbi vastavalt eelnevalt

koostatavale lõhketööde projektile ning töödel kasutatakse kvalifitseeritud lõhkajat.

Tundlikule objektile lähenedes on soovitatav pisteliselt mõõta maavõnkeid, saamaks täpsemat

infot piirkonna horisontaallainete levimise kohta, millele tuginedes on vajadusel võimalik

täpsustada ohutuid lõhkelaengu koguseid. Lõhketööde mõju on planeerimisel võimalik vähendada

korraga plahvatava laengu vähendamisega ja kasutades topise pikkust, mis ületab 15 lõhkeaugu

läbimõõtu.

Seoses lõhketöödega täiendava kõrvaltingimuse lisamist on käsitletud p 3.2.5.

3.1.5.5. Valgus, soojus, kiirgus ja lõhn

Valguse, soojuse, kiirguse ja lõhna reostust kaevandamistegevusest ümbruskonnale ei kaasne.

3.1.6. Tekkivad jäätmed ning nende käitlemine

Kaevandamisjäätmed on jäätmed, mis on tekkinud maavarade uuringute, maavarade kaevandamise,

rikastamise ja ladustamise ning kaevandamise töö tulemusena.

Kattekihi keskmine paksus on 2,0 m, sh kasvukihi paksus 0,3 m. Katendi maht mäeeraldisel on 153

tuh m3, sh kasvukiht mahuga 22 tuh m3. Ülejäänud katendi puhul on tegemist kvaliteetse

moreenpinnasega.

Seletuskirja kohaselt kaevandamisjäätmeid taotletava Anelema IV dolokivikarjääri

ekspluatatsioonil ei teki.

Karjääri ekspluateerimisel tuleb järgida maavarade kaevandamise ohutuse- ja keskkonnaalaseid

nõudeid. Karjäärialalt eemaldatud kattekihti ja dolokivi töötlemisel tekkivate sõelmete (juhul, kui

neid tekib) puhul on, sarnaselt muu toodanguga, tegemist sertifitseeritud tootega, mis realiseeritakse

20

täitematerjalina sarnaselt kaevandatavale maavarale. Seega, kuna mäeeraldisel lasuv katend

kasutatakse täies mahus piirkonna taristuehitusobjektidel ning dolokivi kaevandamisel ja

töötlemisel ei teki mittelikviidset fraktsiooni, siis mäeeraldisel jäätmeid jäätmeseaduse mõistes ei

teki ning puudub vajadus taotlusele lisada kaevandamisjäätmekava.

MaaPS §50 lg 6 kohaselt tuleb kaevandamisjäätmekava taotlusele lisada vaid nende tekkimisel.

Keskkonnale ohtlikud jäätmed tuleb koguda teistest jäätmetest eraldi (määrdeõlid, pliiakud,

patareid, õlised kaltsud jms) ja käidelda nõuetekohaselt (viia jäätmejaama vms).

3.1.7. Tegevusega kaasnevate avariiolukordade esinemise võimalikkus, sealhulgas heite

suurus

Mäetöödel on potentsiaalseteks reostusallikateks karjääri mäemasinate tehnilised avariid. Selle

tulemusel võib pinnasesse sattuda diiselkütust ja/või määrdeaineid, millega võidakse saastada nii

pinnast kui ka vett. Selle vältimiseks tuleb pidevalt jälgida masinate tehnilist seisundit ning

planeerida karjääri projektis avariide likvideerimise viisid. Tuleb tagada kütte- ja määrdeainete

pinnasesse sattumise vältimiseks ettenähtud kaitsevahendite olemasolu ja korrashoid. Remontimine

peab toimuma selleks ettenähtud kohtades. Võimaliku tekkinud reostuse likvideerimiseks peab

olema karjääris töötajatel teada kindel tegevusplaan.

3.1.8. Tegevuse seisukohast asjakohaste suurõnnetuste või katastroofide oht, sealhulgas

kliimamuutustest põhjustatud suurõnnetuste või katastroofide oht teaduslike andmete alusel

Tegevuse seisukohast asjakohaste suurõnnetuste või katastroofide oht puudub. Kaevandamisel tuleb

rangelt jälgida, et ei satuks kütust või määrdeaineid pinnasesse.

3.2. Kavandatava tegevuse asukoht ja mõjutatav keskkond

Peatükis 3.1.1 on ära toodud kavandatava tegevuse asukoht ja ptks-s 3.2.1. mõjutatav keskkond

ning siinkohal ei korrata.

3.2.1. Võimaliku mõjuala ulatus

Võimaliku mõjuala ulatus dolokivikarjääris on üldjuhul 360 – 600 m (olenevalt

ilmatikutingimustest). Lähimad elamud jäävad ca 160 – 260 m kaugusel Kopli (katastritunnus

18803:002:0115), Jaagu-Andrese (katastritunnus 18803:002:0372), Uue-Hansu (katastritunnus

63801:001:0889) ja Tooma (katastritunnus 18803:002:0021) katastriüksustele.

Võimalikeks mõjudeks on müra/tolmu (peenosakeste) häiring, lõhketöödega kaasnevad võnked ja

nende mõjud ning kaevandamise mõju põhjaveele ja tarbekaevudele.

Selleks, et minimeerida kaevandamise mõju lähimatele elamutele, rajatakse teenindusmaale,

Jaagu-Andrese, Uue-Hansu, Tooma ja Kopli elamute suunas müratõkkevallid, mis müra

täiendavalt lokaliseerivad. Ülenormatiivse (60 dB) mürahäiringut eeldada ei ole.

21

Aastased tahkete osakeste heitkogused on järgmised:

PMsum = 0,00022 x (500)1.5 x 4 = 0,011 t/a;

PM10 = 0,00022 x (500)1.5 x 4 x 0,52 = 0,006 t/a;

PM2,5 = 0,00022 x (500)1.5 x 4 x 0,03 = 0,0003 t/a.

Arvestades aastast lõhkeaine kulu, on põlemisgaaside aastaseks heitkogusteks:

CO = 34 kg/t x 9,9 t = 1040 kg/a = 0,337 t/a;

NOx = 8 kg/t x 9,9 t = 245 kg/a = 0,079 t/a;

SO2 = 1 kg/t x 9,9 t = 31 kg/a = 0,010 t/a.

Esitatud heitkoguste hinnangu põhjal ei ole kavandatava aastase kaevandamismahu 22 000 m3

juures õhuluba vajalik, sest keskkonnaministri 14.12.2016 määruses nr 67 „Tegevuse

künnisvõimsused ja saasteainete heidete künniskogused, millest alates on käitise tegevuse jaoks

nõutav õhusaasteluba” toodud künniskoguseid kaevandamistegevuse käigus ei ületata.

Vibratsioon on lühiajaline ning püsivat mõju keskkonnale eeldada ei ole.

Kaevandamisloa muudatus käsitleb vaid väikest, ~25 m laiust tsooni Anelema IV dolokivikarjääri

lõunaserval ning sellest tulenevalt on kehtivate kaevandamislubadega võrreldes lisanduv mõju

pinna- ja põhjaveele eeldatavasti marginaalne.

3.2.2. Olemasolev ja planeeritav maakasutus ning seal toimuvad või planeeritavad tegevused

Anelema IV dolokivikarjäär asub 100% mäetööstusmaal. Kaevandatava tegevusega on kaasnenud

ja kaasneb maa-ala reljeefi ja pinnase pöördumatu ümberkujundamine. Anelema IV

dolokivikarjääri mäeeraldise korrastatava maa otstarve on määratud maavara kaevandamise loas

nr L.MK/332978 veekogu.

Osaühing Eesti Killustik planeerib Anelema IV dolokivikarjääri mäeeraldise peale maavara

ammendamist korrastada veekoguks, rohu- ja metsamaaks.

Arvestades mäeeraldise lamami ja keskmise veetaseme kõrguseid, siis kujuneb ammendatud alale

~8,8 m sügavune veekogu. Veetaseme määravad peamiselt sademed, vähemal määral põhjaveest

toituv pinnaseveekiht. Kaevandamisel kujundatakse mäeeraldise perimeetrile maapinna stabiilsust

ja ohutust tagavad nõlvad. Katendi keskmise paksuse ca 2 m korral ning nõlvuse 1:2 juures kujuneb

veekogu ümber moodustatava kallasraja laiuseks ligikaudu 4 meetrit.

3.2.3. Alal esinevad loodusvarad, sealhulgas maa, muld, pinnas, maavara, vesi ja looduslik

mitmekesisus, nende kättesaadavus, kvaliteet ja taastumisvõimes

Anelema maardla paikneb Siluri ladestu Jaagarahu lademe Muhu kihistu (S2mh) avamusel.

22

Katendi paksus on 1,7 – 2,9 m, mille moodustavad kasvukiht ja saviliivmoreen. Kasvukihi paksus

on 0,2 – 0,4 m (keskmiselt 0,3 m). Moreeni paksus on 1,5 – 2,6 m (keskmiselt 1,8 m). Kasuliku kihi

ehitus on muutlik. Läbilõikes võib eraldada kaks kompleksi: ülemine on esindatud 7 – 8 m paksuse

pisikristallilise dolokiviga; alumises levib mõnevõrra savikam ja oluliselt nõrgem pisikristalliline

dolokivi. Nende vahel lasub savika dolokivi vahekiht. Kasuliku kihi keskmine paksus on 7,7 m ning

mäeeraldise lamam asub abs kõrgusel 16,2 m.

Katendi maht taotletaval mäeeraldisel on 153 tuh m3, sh kasvukiht mahuga 22 tuh m3.

Ploki 17 aT kivimist valmistatud killustiku kvaliteeti on iseloomustatud kolmest puuraugust võetud

9 proovi põhjal. Killustiku purunemiskindluse katsel LA meetodil oli kaalukadu (LA tegur) 31 –

37%, keskmiselt 34%, vastates LA kategooriale 35. Killustiku külmakindlus katsel oli kaalukadu

0,3 – 6,7%, keskmiselt 1,5%, vastates külmakindluskategooriale F2.

Põhjavee tase enne Anelema maardlas kaevandamist ligikaudu 60 aastat tagasi jäi abs kõrguse

tasemele 24,5 – 26 m. Kaevandamise tulemusel on see karjääris alandatud kuni karjääri põhjani, abs

kõrgusele ~16 m. Veepinna 10 meetrise alanduse tulemusel on kujunenud karjääri ümbritsev

alanduslehter. Karjäärivesi koguneb Anelema dolokivikarjääris ja Anelema IV dolokivikarjääri

põhjapoolsel lahustükil isevoolselt karjääri edelaossa, kust see pumbatakse läbi kraavide Angojja ja

juhitakse sealt edasi Elbu oja kaudu Sauga jõkke. Anelema IV dolokivikarjääri lõunapoolselt

lahustükilt pumbatakse vesi torustiku kaudu Anelema karjääri veekogurisse.

Dolokivi looduses ei taastu, mistõttu on tegemist taastumatu loodusvaraga ning puudub

looduskeskkonna vastupanuvõime. Kaevandamise käigus muutub täielikult ka loodusmaastik, kuid

see on taastatav karjääriala korrastamisega.

3.2.4. Keskkonna vastupanuvõime, mille hindamisel lähtutakse märgalade, jõeäärsete alade,

jõesuudmete, randade ja kallaste, merekeskkonna, pinnavormide, maastike, metsade,

Natura 2000 võrgustiku alade, kaitstavate loodusobjektide, alade, kus õigusaktidega

kehtestatud nõudeid on ületatud või võidakse ületada, tiheasutusega alade ning kultuuri- või

arheoloogilise väärtusega alade vastupanuvõime

Maavara kaevandamisega kaasneb mäeeraldise piires mäetööde käigus maastiku muutus ja

olemasoleva taimkatte hävimine. Planeeritav tegevus sarnaneb oma olemuselt ehitustegevusega.

Nagu iga ehitustegevusega, võib ka maavara kaevandamisega kaasneda keskkonnahäiringuid.

KeÜS § 3 lõike 1 kohaselt on keskkonnahäiring inimtegevusega kaasnev vahetu või kaudne

ebasoodne mõju keskkonnale. Keskkonnaloaga lubatud tegevusega kaasneda võivateks peamisteks

keskkonnamõjudeks on kaevandamise tehnoloogilise protsessi ja transpordiga kaasnev müra ja

peenosakeste heide välisõhku ning mõju maastikule ja maakasutusele.

Kaevandamistegevus toob endaga kaasa maastiku pikaajalise või püsiva muutumise. Samas on

näiteks majanduslikust aspektist oluline ka taastumatute maavarade jätkusuutliku kasutamise

tagamine. Karjääri töötamise jooksul looduslik mitmekesisus paratamatult vaesub. See saab hakata

23

taastuma peale karjääri korrastamist. Karjäär korrastatakse veekoguks, rohu- ja metsamaaks, kuhu

kujunevad uued kooslused.

Keskkonnaametile teadaolevalt ei esine taotletava karjääri mõjupiirkonnas alasid, kus õigusaktidega

kehtestatud nõudeid oleks ületatud või võidakse ületada.

Anelema IV dolokivikarjääri alale ei jää Natura 2000 võrgustiku ja looduskaitsealasid. Lähim

Natura 2000 võrgustiku ala on Oese soo hoiuala (EELIS kood KLO2000273). Loodusala asub

mäeeraldisest umbes 2,3 km kaugusel põhja suunas.

Taotletav Anelema IV dolokivikarjääri mäeeraldis ja selle teenindusmaa koosnevad kahest eraldi

lahustükist. Taotletava mäeeraldise lahustükke eraldab endine Angoja, mis on tänaseks selle

olemuse tõttu muudetud kraaviks (tegemist ei ole loodusliku vooluveekoguga) ehk lahustükkide

vahel ei ole enam kalda piiranguvööndit. Kavandatav mäeeraldise laiendamine ei mõjuta eeldatavalt

negatiivselt ~380 m kaugusel olevat Angoja piiranguvööndit ja Oese loodusala, arvestades

taotletava karjääri, piiranguvööndi ja loodusala omavahelist kaugust, kaevandatava maavara mahtu

ning kaevandamistehnoloogiat.

Taotletav maa-ala ei asu tiheasustusalal ning selle piires ja lähiümbruses puuduvad teadaolevalt

ajaloo-, kultuuri- või arheoloogilise väärtusega alad.

3.2.5. Inimese tervis ja heaolu ning elanikkond

KeÜS § 23 lõige 1 sätestab, et igaühel on õigus tervise- ja heaoluvajadustele vastavale keskkonnale,

millega tal on oluline puutumus. Lõike 2 kohaselt on oluline puutumus isikul, kes viibib tihti

mõjutatud keskkonnas, kasutab sageli mõjutatud loodusvara või kellel on muul põhjusel eriline seos

mõjutatud keskkonnaga. KeÜS § 3 lõike 1 kohaselt on keskkonnahäiring ka selline ebasoodne mõju

keskkonnale, mis ei ületa arvulist normi või mis on arvulise normiga reguleerimata. Siiski tuleb

võimaliku keskkonnahäiringu tekkimist võimalusel ennetada ning kui see pole võimalik, võtta

kasutusele leevendusmeetmed. Keskkonnaloa omanikul on kohustus hüvitada kaevandamisega

tekitatud kahju sõltumata oma süüst (MaaPS § 93 lõige 1).

Anelema IV dolokivikarjääris kaevandamisel on peamisteks keskkonda mõjutavateks teguriteks

maastikupildi visuaalne muutumine, müra, õhusaaste ja võimalik mõju põhjaveele.

Ümbruskonna maad (mis ei ole hõlmatud kaevandamisega) on valdavalt kasutuses

maatulundusmaana – põllu- ja metsamaana, läheduses asub ka elamumaid ja majapidamisi.

Lähedusse jääb ka tihedama hoonestusega alasid.

Lähimad elamud jäävad ca 160 – 260 m kaugusel Kopli (katastritunnus 18803:002:0115), Jaagu-

Andrese (katastritunnus 18803:002:0372), Uue-Hansu (katastritunnus 63801:001:0889) ja Tooma

(katastritunnus 18803:002:0021) katastriüksustele.

Kõige lähim puurkaev (PRK0051760) jääb Matsu-Jüri kinnistule (katastritunnus 18803:002:0084).

Tegemist on hüdrogeoloogilise uuringu puurauguga, mis on Eesti looduse infosüsteemi info

kohaselt staatuses “likvideeritav”.

24

Joonis 1. Anelema IV dolokivikarjääri ümber prognoositud alanduslehtri tajutav piir maavara

ammendumisel praeguse keskkonnaloa tingimustel ning karjääri laiendamise stsenaariumis. (OÜ

Inseneribüroo STEIGER, töö nr 26/5532)

Anelema IV dolokivikarjääri põhjavee hinnangus (lk 5) on jõutud järeldusele, et kaevandamisloa

muudatus käsitleb vaid väikest, ~25 m laiust tsooni Anelema IV dolokivikarjääri lõunaserval.

Sellest tulenevalt on kehtivate kaevandamislubadega võrreldes lisanduv mõju põhjaveele või

veevarustusele sisuliselt mittetajutav, eriti kuna karjäärist vastaval suunal puuduvad elamud. Kui

karjäärile lähimates kaevudes - Uue-Hansu (katastritunnus 63801:001:0889), Jaagu-Andrese

(katastritunnus 18803:002:0372), Kopli (katastritunnus 18803:002:0115) talud, tekivad karjääri

mõjul siiski veevarustusprobleemid, tuleb arendajal tagada ligipääs joogiveele, nt. sügavama

puurkaevu rajamisel või olemasoleva kaevu korrastamisel.

Keskkonnaamet menetleb hetkel Anelema V dolokivikarjääri keskkonnaloa esmataotlust1, mille

käigus koostati keskkonnamõju eelhinnang (KOTKAS dokumendi nr DM-133628-21).

Eelhinnangu käigus määrati ettevaatusprintsiibist lähtuvalt Anelema V dolokivikarjääri

mõjupiirkonda jäävate kinnistute: Mardi-Jaani (katastritunnus 18803:002:0191), Jaagu-Andrese

(katastritunnus 18803:002:0372), Põlde (katastritunnus 63801:001:0959), Matsu (katastritunnus

63801:001:0268), kaevude seire üks kord aastas. Seiratavad näitajad on järgmised: ammoonium,

elektrijuhtivus, heljum, hägusus, keemiline hapnikutarve, kloriid, lahustunud hapnik (O2),

naftasaadused, pH, PHT, raud, sulfaat, temperatuur, üldlämmastik (Nüld). Lisaks tuleb Mardi-Jaani

1 Registreeritud Keskkonnalubade infosüsteemis KOTKAS menetluse nr M-133628 all

25

(katastritunnus 18803:002:0191), Jaagu-Andrese (katastritunnus 18803:002:0372), Põlde

(katastritunnus 63801:001:0959), Matsu (katastritunnus 63801:001:0268) kinnistute kaevudest

teostada põhjaveetaseme mõõtmist üks kord aastas.

10.09.2026 toimus Pärnu-Jaagupi rahvamajas (Pärnu mnt 26, Pärnu-Jaagupi, Halinga) Anelema V

dolokivikarjääri avalik arutelu (KOTKAS dokumendi nr DM-133628-34), kus eraisik tegi

ettepaneku lisada põhjavee kvaliteedi ning veetaseme seiresse Kopli kinnistu (katastritunnus

18803:002:0115) kaev. Lähtuvalt eelnevast lisatakse Anelema V dolokivikarjääri keskkonnaloasse

Kopli kinnistu (18803:002:0115) kaev põhjavee kvaliteedi ning veetaseme seiresse üks kord

aastas.

Kuna varasemalt puuduvad andmed Kopli (katastritunnus 18803:002:0115), Mardi-Jaani

(katastritunnus 18803:002:0191), Jaagu-Andrese (katastritunnus 18803:002:0372), Põlde

(katastritunnus 63801:001:0959) ja Matsu (katastritunnus 63801:001:0268) kaevude veetaseme ja

kvaliteedi kohta, siis lisatakse Anelema V dolokivikarjääri loasse nõue teostada enne

kaevandamise algust fooniseire.

Anelema IV dolokivikarjääri põhjavee hinnangus (lk 5) välja toodud Jaagu-Andrese ja Kopli

talude kaevud kattuvad Anelema V dolokivikarjääri menetletava keskkonnaloaga. Anelema V

dolokivikarjääri puhul on tegemist esmataotluse menetlemisega ning ei ole teada, millistel

tingimustel ja millal Anelema V dolokivikarjääri keskkonnaluba väljastatakse. Seetõttu on

põhjavee seisundi muutuste hindamise tagamiseks vajalik teostada Anelema IV dolokivikarjääri

keskkonnaloa nr L.MK/332978 muutmise jõustumise hetkest ühe kuu jooksul Jaagu-Andrese

(katastritunnus 18803:002:0372) ja Kopli (katastritunnus 18803:002:0115) talude kaevude seire.

Samuti lisatakse Anelema IV dolokivikarjääri keskkonnaloasse nr L.MK/332978 Uue-Hansu

kinnistu (katastritunnus 63801:001:0889) kaevu veetaseme ja vee kvaliteedi seire nõue. Tuginedes

Anelema IV dolokivikarjääri põhjavee hinnangule (lk 5), lisatakse juurde seiratavaks näitajaks

kaltsium ja magneesium.

Juhul kui Anelema V dolokivikarjääri keskkonnaluba väljastatakse ning kaevandamistegevusega

alustatakse tuleb Jaagu-Andrese (katastritunnus 18803:002:0372) ja Kopli (katastritunnus

18803:002:0115) talude kaevude seiret teostada edaspidi Anelema V dolokivikarjääri

keskkonnaloa alusel ning seiretulemused esitatakse vastava loa raames. Uue-Hansu kinnistu

(katastritunnus 63801:001:0889) kaevu seire jääb seejuures Anelema IV dolokivikarjääri

keskkonnaloa alusel teostatavaks.

Põhja-Pärnumaa Vallavolikogu 16.09.2026 otsuses nr 39, milles vallavolikogu nõustus Anelema IV

dolokivikarjääri keskkonnaloa nr L.MK/332978 muutmisega lisades täiendava kõrvaltingimuse:

- juhul kui lähimate elamute Jaagu-Andrese (tunnus 18803:002:0372), Uue Hansu (tunnus

63801:001:0889), Jüri (63801:001:0888), Tooma (tunnus 18803:002:0021) ja Kopli

(18803:002:0115) kinnistute olemasolevates kaevudes alaneb veetase kaevandamise

tulemusena tarbimist mittevõimaldavale tasemele või vee kvaliteet halveneb (oluline negatiivne

mõju), tuleb arendajal asendada need sügavamatest veekihtidest toituvate kaevudega ja kanda

kõik sellega kaasnevad kulud (s.h. põhjendatult vanade kaevude tamponeerimine ja uute

veetrasside toomine hooneteni). Uued kaevud tuleb rajada nii ruttu kui võimalik, kuid mitte

hiljem kui 1 kuu jooksul probleemi ilmnemisest.

26

Anelema dolokivikarjääris on Keskkonnaamet andnud keskkonnaloa nr KMIN-083, kus on

määranud kõrvaltingimused, mille alusel tuleb teostada kaevude veetaseme ning kvaliteedi seiret

Tooma kinnistu (katastritunnus 18803:002:0021) puurkaevust (puurkaevu kat. tunnus 30751). Loa

omanik on kohustustest kinni pidanud ning on teostanud nõutud seireid loas kehtestatud tingimustel

pidevalt ning on seire andmed esitanud Keskkonnaametile infosüsteemi KOTKAS kaudu. Seega

eelpool nimetatud kaevudes toimub juba seire, mis muuhulgas on ka rangemalt nõutud, kui Põhja-

Pärnumaa Vallavolikogu poolt välja toodud seire sagedus. Samuti tuleb toonitada, et Anelema IV

dolokivikarjääri keskkonnaloa nr L.MK/332978 muutmise raames, liidetakse loale KMIN-083 vee-

eriosa.

Jüri kinnistu (katastritunnus 63801:001:0888) kaevu veetaseme ja vee kvaliteedi seire nõue lisatakse

Anelema IV dolokivikarjääri keskkonnaloasse nr L.MK/332978 samadel tingimusel nagu Uue-

Hansu kinnistu (katastritunnus 63801:001:0889) kaev.

Lisaks seatakse keskkonnaloasse tingimus, et kui kaevandamise käigus esineb kaebusi vee

kättesaadavuse osas kaevudest ja loa omaniku väitel ei ole veevarustuse häiringud seotud

kaevandamisega, tuleb kaevandajal tellida täiendav eksperthinnang, mille raames antakse hinnang,

kas kaevude veetaseme muutused on tingitud kaevandamisest. Eksperthinnang tuleb esitada

Keskkonnaametile ja Põhja-Pärnumaa Vallavalitsusele.

Kui eksperthinnanguga on tõendatud, et veetase karjääri mõjupiirkonnas olevates kaevudes on

langenud tarbimist mittevõimaldavale tasemele või vee kvaliteet on halvenenud kaevandaja

tegevuse tõttu, siis tuleb arendajal asendada need sügavamatest veekihtidest toituvate kaevudega

ja kanda kõik sellega kaasnevad kulud (rajada puurkaev, kaevu puhastada või vajadusel kaevu

süvendada). Veevarustus tuleb tagada nii ruttu kui võimalik, kuid mitte hiljem kui 1 kuu jooksul.

Leevendusmeetmete kasutamisel eeldatavalt ei ületata kaevandamisel piirmäärasid müra (sh

vibratsioon/võngete) ja õhusaaste osas.

Lõhketöödega kaasnevateks ohtudeks on maavõnked, kivimitükkide laialipaiskumine ning

õhulööklaine. Vibratsioon on lühiajaline ning püsivat mõju keskkonnale ei oma (vt p 3.1.5.4.).

Hetkel kehtival keskkonnaloa nr L.MK/332978 on järgmised kõrvaltingimused:

- Elanikke tuleb teavitada vähemalt 1 päev enne lõhketööde teostamist lihtkirja ja/või e-maili

teel.

- Jälgida lõhketööde läbiviimisel tuule suunda. Kui tuule suund on lähedal asuvatele (220 m)

elumajadele ja kui tuule kiirus ületab 10 m/s, siis tuleb lõhketööd ajutiselt peatada, kuni

tuule suuna muutumiseni või tuule vaibumiseni.

Keskkonnaamet täpsustab eelnevat kõrvaltinigmust järgnevalt:

- Jälgida lõhketööde läbiviimisel tuule suunda. Kui tuule suund on lähedal asuvatele (160-

260 m) elumajadele ja kui tuule kiirus ületab 10 m/s, siis tuleb lõhketööd ajutiselt peatada,

kuni tuule suuna muutumiseni või tuule vaibumiseni.

27

Lisaks seatakse keskkonnaloasse täiendav tingimus, et lõhketöödest tuleneva mõju

leevendamiseks enne lõhketööde tegemist tuleb passistada lõhketööde mõjupiirkonda jäävad

majad. Juhul kui mõõdetavad maavõnked ületavad hoonetele kehtestatud piirnorme, tuleb muuta

lõhketööde parameetreid. Kaebuste korral tuleb seirata maavõngete levikut seismograafidega, mis

paigaldatakse maavõngete suhtes tundliku objekti külge või vahetus lähedusse. Vajadusel võtta

kasutusele täiendavad leevendusmeetmed.

Tasakaalu hoidmine inimeste heaolu ja kaevandamistegevuse vahel on oluline. Mõistetavalt võib

tulenevalt iga indiviidi isiklikust tundlikkusest olla maavarade kaevandamisel ebasoodne mõju

vaatamata võimaliku häiringu õigusaktides sätestatud normeeritud piiridesse jäämisel.

Keskkonnaloale kõrvaltingimuste seadmise eesmärk on leevendada kaevandamisest tulenevaid

häiringuid eluhoonete ümbruses ja õuealal ajal, mil väljakujunenud, valdavaks saanud tööaega

silmas pidades viibivad elanikud kõige tõenäolisemalt kodus. Kuivõrd keskkonnaloa andmisest

keeldumiseks pole alust, on otstarbekas kaaluda keskkonnaloale kõrvaltingimuste lisamist tekkida

võivate keskkonnahäiringute vähendamiseks. Keskkonnaloa omajal tuleb võtta kasutusele kõik

võimalikud meetmed häiringute vähendamiseks.

3.3. Hinnang keskkonnamõju olulisusele

Anelema IV dolokivikarjääri mäeeraldisel kaevandamistegevusega kaasnevateks mõjudeks on mõju

pinna- ja põhjaveele, lõhkamistest/puur-lõhketöödest põhjustatud maavõnked, müra, tolm, ning

maakasutuse ja maastikupildi visuaalne muutumine.

3.3.1. Mõju suurus, mõjuala ulatus, mõju ilmnemise tõenäosus ja aeg, mõju laad, tugevus,

kestus, sagedus ja pöörduvus

Lähimad elamud jäävad ca 160 – 260 m kaugusel Kopli (katastritunnus 18803:002:0115), Jaagu-

Andrese (katastritunnus 18803:002:0372), Uue-Hansu (katastritunnus 63801:001:0889) ja Tooma

(katastritunnus 18803:002:0021) katastriüksustele.

Anelema IV dolokivikarjääri põhjavee hinnangus (lk 5) on jõutud järeldusele, et kaevandamisloa

muudatus käsitleb vaid väikest, ~25 m laiust tsooni Anelema IV dolokivikarjääri lõunaserval ning

sellest tulenevalt on kehtivate kaevandamislubadega võrreldes lisanduv mõju põhjaveele või

veevarustusele sisuliselt mittetajutav. Kui antud kinnistutel tekivad karjääri mõjul

veevarustusprobleemid, tuleb taotlejal tagada ligipääs joogiveele, nt. sügavama puurkaevu rajamisel

või olemasoleva kaevu korrastamisel.

Ülenormatiivne (60 dB) müratase esineb peamiselt töötavate masinate vahetus läheduses, levides

maksimaalselt 20 m (ekskavaator, laadur) kuni 40 m (purusti-sõelur) kaugusele. Kuna tegemist on

ühele arendajale kuuluvate karjääridega, siis ei viida töid läbi mitmes karjääris korraga ja puudub

oluline kumulatiivne mõju. Selleks, et minimeerida kaevandamise mõju lähimatele elamutele,

rajatakse teenindusmaale, Jaagu-Andrese, Uue-Hansu, Tooma ja Kopli elamute suunas

müratõkkevallid, mis müra täiendavalt lokaliseerivad.

28

Eelduslikult teostatakse puurtöid standardse puurmasinaga, mis on varustatud 12 filtrist koosneva

püüdeseadmega, mille püüdeefektiivsus on 99,5%. Puurimisel tekkiv tolm püütakse enamuses kinni

ning õhku eralduvad heitkogused on marginaalsed.

Lõhketöödel eralduv tolm on lokaalse iseloomuga, mis põhjustab suuri kontsentratsioone ainult

lühiajaliselt ning lõhkekoha vahetus läheduses. Tekkinud tolmu kontsentratsioonid hajuvad paari

minutiga ning ei avalda olulist mõju pikemaajalistele keskmistele kontsentratsioonidele.

Lõhkamisel eralduvad põlemisgaasid ja tolm esinevad vaid lõhkamise hetkel ja väga lühiajaliselt,

valdavalt mõne sekundi jooksul, pärast mida saasteaineid juurde ei teki. Seetõttu on tegemist

kontrollimatu väga lühiajalise heitega. Lõhketööde teostamise ajal on muud karjääritööd peatatud

ning teistest heiteallikatest täiendavaid heitkoguseid ei lisandu.

Keskkonnaministri 14.12.2016 määruses nr 67 „Tegevuse künnisvõimsused ja saasteainete heidete

künniskogused, millest alates on käitise tegevuse jaoks nõutav õhusaasteluba” toodud

künniskoguseid kaevandamistegevuse käigus ei ületata.

Kaevandamistegevusega kaasnevad häiringud avalduvad kaevandamise käigus keskkonnaloa

kehtivusaja jooksul (kuni 22.05.2049). Perioodil, kui kaevandamist ei toimu, kavandataval

tegevusel otseseid mõjusid (müra, tolm) ei ole v.a. visuaalne häiring. Pärast kaevandamistegevuse

lõppemist ning ala korrastamist lõpeb ka kavandatava tegevuse mõju.

Eelhinnangu järelduste kohaselt ei teki kavandatava tegevuse elluviimisel olulist negatiivset

keskkonnamõju, samas ümberkaudsetele elanikele tavapärasest enam häiringuid (müra, õhusaaste

jne) võib siiski tekkida. Võib eeldada, et häiringute esinemine on võimalik ja leevendatav. Kaebuste

korral tuleb häiringute intensiivsust mõõta ning vajadusel korraldada töö karjääris ümber.

3.3.2. Mõju piiriülesus

Kavandataval tegevusel puudub piiriülene mõju. Tegevus jääb riigipiirist enam kui 70 km

kaugusele.

3.3.3. Mõju kaitstavatele liikidele, loodusobjektidele, Natura 2000 võrgustiku alale

Anelema IV dolokivikarjääri ala ei paikne ühelgi kaitstaval loodusobjektil ja alale ei jää Natura

2000 võrgustiku ja looduskaitsealasid. Lähim Natura 2000 võrgustiku ala on Oese soo loodusala

(EELIS kood RAH0000316). Ala lõunapoolne lahustükk kattub Natura elupaigaga kadastikud

(5130).

Kadastikud on Eestis poollooduslikud kooslused, mis on enamasti kujunenud karjatamise ning

niitmise lõppemisel loopealsetel, liivanõmmedel ja muudes kuivades kasvukohtades asuvatele

endistele niitudele. Kadastikud kuuluvad Euroopa Liidu Loodusdirektiivi I lisasse. Eestis levinud

kadastikud saab laias laastus jaotada kadastikeks endistel loopealsetel (lookadastikud, tekkinud

avatud loopealsete võsastumisel) ning kadastikeks, mis on tekkinud teistsuguste niitude

(palunõmme ja aruniitude), aga ka raiesmike või söötis põldude kadakaga kinnikasvamisel.

29

Kadastikke kui poollooduslikku kooslust ohustab peamiselt selle hooldamata jätmine kui ka otsene

ehitustegevus elupaiga arvelt. Euroopa Liidu loodusdirektiivi (92/43/EMÜ) artikkel 17 kohase

viimase aruande (periood 2019-2024) põhjal on kadastike seisund soodne ja trend stabiilne.

Anelema IV dolokivikarjääri puhul on tegemist loa muutmisega ja maa-ala on juba oluliselt

muudetud, mistõttu seal ei ole enam kadastiku kooslust, mida antud tegevus saaks oluliselt

ebasoodsalt mõjutada.

Kuna kadastike elupaigatüübi üldhinnang viimase Loodusdirektiivi aruande alusel on soodne, ei

ole eeldada olulise ebasoodsa mõju avaldumist antud elupaigatüübile.

Karjääri lõunapoolse lahustüki idasuunas, ligikaudu 25 meetri kaugusel, paikneb vääriselupaik

VEP nr 210775. Põhjapoolne lahustükk piirneb lõuna poolt vääriselupaigaga VEP nr 210774, mis

on inventeeritud ja arvele võetud aktiivse maardla peale, Halinga metskond 184 (katastritunnus

63801:001:0890) katastriüksusel.

Metsaseaduse (MS) § 23 lõike 1 kohaselt on vääriselupaik (VEP) ala, kus kitsalt kohastunud,

ohustatud, ohualdiste või haruldaste liikide esinemise tõenäosus on suur. Sama § lõike 3 kohaselt

korraldab riigimetsas vääriselupaiga kaitset riigimetsa majandaja (RMK) vastavalt

Keskkonnaministri 04.01.2007 määruse nr 2 „Vääriselupaiga klassifikaator, valiku juhend, kaitse

korraldamine ning vääriselupaiga kaitsteks lepingu sõlmimine ja kasutusõiguse tasu arvutamise

täpsustatud alused“ (määrus).

Määruse § 261 lg 2 järgi on avalik-õigusliku isiku omandis olevas metsas ja riigimetsas asuvas

Eesti Looduse infosüsteemi kantud VEP-s keelatud raie,välja arvatud erandkorras tehtav raie

Keskkonnaameti nõusolekul. Vastavalt määruse seletuskirjale on taolisteks raieteks nt

teekaitsevööndi, maaparandussüsteemide ja elektriliinide hooldustööd, kergliiklustee rajamine ja

riigikaitseliste objektidega seotud tegevused. Erandkorras teostatav raie saab olla ka ohtlike puude

eemaldamine või VEP ellujäämise parandamiseks teostatav raie. Karjääri alla mineva metsa

raadamine ei klassifitseeru Keskkonnaameti nõusolekul erandkorras tehtava raie ja kujundusraie

alla.

Anelema IV dolokivikarjääri põhjapoolsest lahustükist ligikaudu 560 meetri kaugusel põhja suunas

paikneb III kaitsekategooriasse kuuluva liigi suurkoovitaja (Numenius arquata; EELIS kood

KLO9116647) elupaik.

Loode suunas, ligikaudu 800 meetri kaugusel, paiknevad III kaitsekategooriasse kuuluvate liikide

sookure (Grus grus; EELIS kood KLO9115086) elupaik ning kahkjaspunase sõrmkäpa

(Dactylorhiza incarnata; EELIS kood KLO9328040) elupaik ja leiukoht.

Suurkoovitaja (Numenius arquata) on Eestis hajusalt levinud haudelind, kes asustab

mitmesuguseid avamaastikke, sealhulgas jõeluhtasid, rannaniite, põllumajandusmaastikke,

lagerabasid ja soid. Liik puudub peamiselt piirkondades, kus domineerivad suured metsamassiivid.

Suurkoovitaja arvukus Eestis tõenäoliselt langes aastatel 1971–1990. Perioodil 1991–2008 liigi

arvukus algul kahanes, kuid perioodi teises pooles taastus. Varasemate arvukushinnangute kohaselt

pesitses Eestis ligikaudu 3000–5000 suurkoovitaja paari, mis moodustas umbes 7% Euroopa

asurkonnast.

30

Suurkoovitaja peamised ohutegurid Eestis on elupaikade hävimine ja nende kvaliteedi langus, mis

on seotud eelkõige põllumajandusliku tootmise intensiivistumisega. Väiksema tähtsusega

ohutegurid on kisklus, häirimine ja keskkonnamürgid. Suurkoovitaja kuulub looduskaitseseaduse

kohaselt III kaitsekategooriasse ning Eesti ohustatud liikide punase nimestiku 2008. aasta

hinnangu kohaselt oli liik ohuvälises seisundis.

Arvestades suurkoovitaja elupaiga paiknemist ligikaudu 560 meetri kaugusel, ei ole eeldatavalt

põhjust arvata, et kavandatav tegevus avaldaks elupaigale olulist otsest mõju. Võimaliku kaudse

mõju hindamisel tuleb seejuures arvestada eelkõige kavandatava tegevusega kaasneva müra,

häiringute ning võimalike veerežiimi muutustega.

Sookurg (Grus grus) on Eestis laialt levinud haudelind, kes asustab mitmesuguseid

märgalaelupaiku. Sobivad pesitsuspaigad paiknevad muu hulgas rannikuveekogude ja sisemaa

järvede läheduses. Olulisemateks ohuteguriteks on elupaikade kuivendamine, pesitsusaegne

häirimine ning kurnade ja poegade röövlus väikekiskjate, röövlindude ja metssigade poolt.

Kuna sookure elupaik paikneb ligikaudu 800 meetri kaugusel, on otsene mõju elupaigale

eeldatavalt vähetõenäoline. Võimaliku kaudse mõju hindamisel tuleb arvestada eelkõige

veerežiimi ja häiringutega seotud võimalikke muutusi.

Must-toonekurg ja Angoja toitumisala

10 km raadiusesse jääb kagu suunas, ligikaudu 7,4 km kaugusele, projekteeritav Eametsa must-

toonekure püsielupaik ning EELIS-es registreeritud must-toonekure (Ciconia nigra) elupaik

(EELIS kood KLO9124446).

Must-toonekurg (Ciconia nigra) on väheneva arvukusega linnuliik, kes on Eesti punase nimestiku

järgi ohualdis ning kuulub looduskaitseseaduse alusel I kaitsekategooriasse. Must-toonekure

elupaigad on eelkõige vanad, looduslikult mitmekesised ja vähese häirimisega metsamassiivid,

mille läheduses paiknevad sobivad toitumisveekogud.

Must-toonekurge peetakse inimpelglikuks ja inimtegevuse suhtes tundlikuks liigiks, eelkõige

pesapaiga läheduses (Janssen et al. 2004). Toitumispaikade arv ja kvaliteet on liigi ellujäämise ja

sigivuse seisukohalt olulise tähtsusega. Toitumisalade kvaliteedi halvenemist on peetud üheks

Eesti must-toonekure populatsiooni vähenenud produktiivsuse võimalikuks põhjuseks (Rosenvald

ja Lõhmus 2003). Must-toonekure ohutegurite hulka kuulub muu hulgas pesitsusaegne häirimine

ning häirimine toitumispaikadel, mida käsitletakse keskmise tähtsusega ohutegurina [1].

[1] Must-toonekure (Ciconia nigra) kaitse tegevuskava

Kavandatavast tegevusalast ligikaudu 100 m kaugusel ida suunas paikneb must-toonekure

toitumisala Angoja, kuhu kavandatakse juhtida karjääri kuivendusvesi. Angoja on must-toonekure

jaoks oluline toitumisveekogu ning selle seisund sõltub muu hulgas vee kvaliteedist. Seetõttu tuleb

tagada, et kuivendusvee juhtimine Angojja ei põhjustaks olulist muutust oja veekvaliteedis ega

halvendaks selle sobivust must-toonekure toitumisalana.

Angoja vee seisundi kohta on olemas kavandatava tegevuse eelne algandmestik ning

olemasolevate andmete kohaselt vastab vee kvaliteet kavandatava tegevuse seisukohast sobivale

algolukorrale. Karjääri tegevuse alustamisel ja selle käigus tuleb jätkata Angoja ning kuivendusvee

31

veekvaliteedi seiret, et oleks võimalik võrrelda näitajaid algolukorraga ning hinnata kavandatava

tegevuse võimalikku mõju. Seires tuleb muu hulgas jälgida pH-d, hõljuvainete sisaldust ja BHT-d

ning vajaduse korral ka teisi asjakohaseid veekvaliteedi näitajaid.

Kui seire käigus ilmneb võrreldes algolukorraga veekvaliteedi oluline muutus, sealhulgas näitajate

erinevus üle 10%, tuleb hinnata muutuse seost kavandatava tegevusega ning selle võimalikku mõju

Angoja seisundile ja must-toonekure toitumisvõimalustele. Kui tuvastatakse, et muutus on seotud

karjääri kuivendusvee juhtimisega ning võib kahjustada Angoja kui must-toonekure

toitumisveekogu seisundit, tuleb rakendada asjakohaseid hüdrotehnilisi lahendusi, millega

vähendada setete, toitainete ja pH muutuste mõju ojale.

Arvestades Angoja paiknemist ligikaudu 100 meetri kaugusel dolokivikarjäärist ning asjaolu, et

kuivendusvee juhtimine on kavandatud Angojja, ei saa võimalikku mõju must-toonekure

toitumisalale üksnes vahemaa põhjal välistada. Mõju olulisus sõltub eelkõige sellest, milline on

kuivendusvee kvaliteet, millises mahus vett Angojja juhitakse ning kas kuivendusvee juhtimine

põhjustab muutusi Angoja veerežiimis või vee kvaliteedis. Seetõttu on asjakohane kavandada vee

kvaliteedi seire ning vajaduse korral rakendada täiendavaid leevendusmeetmeid.

Kavandatava mäeeraldise laiendamine ei mõjuta eeldatavalt negatiivselt ~380 m kaugusel olevat

Angoja piiranguvööndit, arvestades taotletava karjääri, piiranguvööndi ja loodusala omavahelist

kaugust, kaevandatava maavara mahtu ning kaevandamistehnoloogiat.

Eeltoodust lähtuvalt lisab Keskkonnaamet järgneva täiendava keskkonnameetme:

- Tuleb jätkata Angoja vee ja kuivendusvee seiret. Seires tuleb mõõta vastavad hüdrokeemilised

näitajad (pH, hõljuvainete hulk, BHT, vajadusel teised asjakohased veekvaliteedi näitajad). Proov

tuleb võtta kraavi suubumiskohas ojja ning ojas vastavalt 10 m enne kraavi suubumist. Kui

näitajad erinevad mõõdetud algnäitajatest üle 10%, tuleb leida hüdrotehnilised lahendused, mis

vähendavad setete, toitainete ja pH mõju ojale. Mõõtmise tulemused tuleb esitada

Keskkonnaametile;

3.3.4. Kavandatava tegevuse koosmõju muude asjakohaste toimuvate või mõjualas

planeeritavate tegevustega

Tegemist on aastakümneid töös olnud karjääride piirkonnaga. Kuna tegemist on ühele arendajale

kuuluvate karjääridega, siis ei viida töid läbi mitmes karjääris korraga. Käesoleva laiendusega

(0,74 ha) ei suurene Anelema karjääride kumulatiivsed koosmõjud olulisel määral. Mäeeraldise

laiendamisega ei liiguta lähemale elamutele ega võeta kasutusele uusi tehnoloogiaid.

3.3.5. Ebasoodsa mõju tõhusa ennetamise, vältimise, vähendamise ja leevendamise võimalusi

Anelema IV dolokivikarjääris kaevandamisega kaasneda võivaid keskkonnahäiringuid on

pikemalt käsitletud käesoleva eelhinnangu punktides 3.1.5., 3.1.7 - 3.1.8., 3.2.3.-3.2.4 ja 3.3 ning

siinkohal ei korrata.

Lähtuvalt eelhinnangu kaalutlustest ja tuginedes Põhja-Pärnumaa Vallavolikogu 16.09.2026

otsusele nr 39 tuleb Anelema IV dolokivikarjääri keskkonnaloa muutmistaotluse menetlemisel

arvestada alljärgnevate keskkonnameetmetega:

32

1. Ettevaatusprintsiibist lähtudes tuleb ettevõttel ühe kuu jooksul Anelema IV dolokivikarjääri

keskkonnaloa nr L.MK/332978 muutmise jõustumisest teostada Jaagu-Andrese (katastritunnus

18803:002:0372), Kopli (katastritunnus 18803:002:0115), Uue-Hansu (katastritunnus

63801:001:0889) ja Jüri (katastritunnus 63801:001:0888) kinnistutel asuvate kaevude veetaseme

ja vee kvaliteedi seiret. Seiratavad näitajad on toodud punktis 3.2.5. Pärast esmast seiret tuleb

edaspidi seiret teostada üks kord aastas;

2. Juhul kui Anelema V dolokivikarjääri keskkonnaluba väljastatakse ning kaevandamistegevusega

alustatakse tuleb Jaagu-Andrese (katastritunnus 18803:002:0372) ja Kopli (katastritunnus

18803:002:0115) talude kaevude seiret teostada edaspidi Anelema V dolokivikarjääri

keskkonnaloa alusel ning seiretulemused esitatakse vastava loa raames. Uue-Hansu kinnistu

(katastritunnus 63801:001:0889) ning Jüri kinnistu (katastritunnus 63801:001:0888) kaevude

seire jääb seejuures Anelema IV dolokivikarjääri keskkonnaloa alusel teostatavaks;

3. Kui ettevõtte väitel ei ole veevarustuse häiringud seotud kaevandamisega, tuleb kaevandajal

tellida täiendav eksperthinnang, mille raames antakse hinnang, kas kaevude veetaseme ja vee

kvaliteedi muutused on tingitud kaevandamisest. Juhul, eksperthinnangust selgub, et

kaevandamise tõttu kaevus veetase on langenud nii madalale, et vett on raske kätte saada või kaev

jääb kuivaks ning vee kvaliteet on muutunud oluliselt, tuleb loa omanikul tagada eelnevalt

nimetatud kinnistu veevarustus. Eksperthinnangu koostaja peab omama hüdrogeoloogiliste tööde

tegevusluba. Eksperthinnang tuleb esitada Keskkonnaametile, Põhja-Pärnumaa Vallavalitsusele

ja kaevu omanikele. Eksperthinnangu koostamise perioodil tuleb loa omajal tagada koostöös

kohaliku omavalitsusega probleemsetel kinnistutel ajutine veevarustus;

4. Juhul kui eksperthinnanguga on tõendatud, et veetase karjääri mõjupiirkonnas olevates

kaevudes on langenud tarbimist mittevõimaldavale tasemele või vee kvaliteet on halvenenud

kaevandaja tegevuse tõttu, siis tuleb arendajal asendada need uute kaevudega ja kanda kõik

sellega kaasnevad kulud (s.h. põhjendatult vanade kaevude tamponeerimine). Uued kaevud tuleb

rajada nii ruttu kui võimalik, kuid mitte hiljem kui 1 kuu jooksul;

5. Tuleb jätkata Angoja vee ja kuivendusvee seiret. Seires tuleb mõõta vastavad hüdrokeemilised

näitajad (pH, hõljuvainete hulk, BHT, vajadusel teised asjakohased veekvaliteedi näitajad). Proov

tuleb võtta kraavi suubumiskohas ojja ning ojas vastavalt 10 m enne kraavi suubumist. Kui

näitajad erinevad mõõdetud algnäitajatest üle 10%, tuleb leida hüdrotehnilised lahendused, mis

vähendavad setete, toitainete ja pH mõju ojale. Mõõtmise tulemused tuleb esitada

Keskkonnaametile;

6. Väljaveoks kasutatavate teede seisundi tagamiseks ja jooksvate hooldustööde osas keskkonnaloa

omanikul teha tihedat koostööd tee omanikega ja kasutamise ajal pidevalt jälgida, et tee seisukord

ei halveneks ning vastaks majandus- ja kommunikatsiooniministri 14.07.2015 määrus nr 92

toodud nõuetele;

7. Katendivallid rajada kinnistu Tooma (katastritunnus 18803:002:0021), kinnistu Jaagu-Andrese

(katastritunnus 18803:002:0372), kinnistu Uue-Hansu (katastritunnus 63801:001:0889) ja Kopli

(katastritunnus 18803:002:0115) suunas;

33

8. Kaebuste esinemisel tuleb loa omanikul korraldada aktiivse kaevandamistegevuse ja maavara

väljaveo ajal müra mõõtmised lähima müratundliku ala vastuvõtja katastriüksusel. Mõõtmised

tuleb läbi viia akrediteeritud mõõtja poolt ning selliselt, et mõõtmistulemused võimaldaksid

hinnata karjääri tegevusest põhjustatud mürataseme vastavust kehtestatud piirnormidele.

Piirnormide ületamise korral tuleb loa omanikul viivitamata rakendada asjakohaseid

leevendusmeetmeid ning korraldada karjääri töö ja maavara väljavedu selliselt, et müratasemete

piirnormide ületamist ei esineks. Pärast leevendusmeetmete rakendamist tuleb lähima

müratundliku ala vastuvõtja katastriüksusel teha kontrollmõõtmised, et hinnata rakendatud

leevendusmeetmete tõhusust ja veenduda nõuete täitmises. Mõõtmistulemused koos

mõõtmisprotokolliga tuleb esitada Keskkonnaametile esimesel võimalusel pärast mõõtmiste

tegemist;

9. Jälgida lõhketööde läbiviimisel tuule suunda. Kui tuule suund on lähedal asuvatele (160-260 m)

elumajadele ja kui tuule kiirus ületab 10 m/s, siis tuleb lõhketööd ajutiselt peatada, kuni tuule

suuna muutumiseni või tuule vaibumiseni;

10. Lõhketöödest tuleneva mõju leevendamiseks enne lõhketööde tegemist tuleb passistada

lõhketööde mõjupiirkonda jäävad majad. Juhul kui mõõdetavad maavõnked ületavad hoonetele

kehtestatud piirnorme, tuleb muuta lõhketööde parameetreid. Kaebuste korral tuleb seirata

maavõngete levikut seismograafidega, mis paigaldatakse maavõngete suhtes tundliku objekti külge

või vahetus lähedusse. Vajadusel võtta kasutusele täiendavad leevendusmeetmed.

Keskkonnameetmed kantakse hiljem Anelema IV dolokivikarjääri loale kõrvaltingimusteks.

Vajadusel täpsustatakse keskkonnaloale kantavate kõrvaltingimuste sõnastust keskkonnaloa

andmise korralduses.

3.4. Eelhinnangu järeldus

Eelhindamise tulemusena järeldab Keskkonnaamet, et kavandataval tegevusel puudub oluline

keskkonnamõju, kuna:

1. Kavandatav tegevuskoht ei asu kaitstaval loodusobjektil ega Natura 2000 võrgustiku alal ning

kavandatava kaevandamisega eeldatavalt ei mõjutata ebasoodsalt kaitstavaid loodusobjekte ega

Natura 2000 võrgustiku alasid;

2. Kaevandamisloa muudatus käsitleb vaid väikest, ~25 m laiust tsooni Anelema IV

dolokivikarjääri lõunaserval ning sellest tulenevalt on kehtivate kaevandamislubadega võrreldes

lisanduv mõju pinna- ja põhjaveele eeldatavasti marginaalne. Lähtudes ettevaatusprintsiibist

tuleb teostada lähikinnistute kaevude veetaseme ning vee kvaliteedi seiret.

3. Leevendusmeetmete kasutamisel eeldatavalt ei ületata kaevandamisel piirmäärasid müra (sh

vibratsioon/võngete) ja õhusaaste osas;

4. Looduslik maastik kaevandamistööde käigus hävib, kuid see on kvalitatiivselt hiljem taastatav

maa-ala korrastamisega.

KeHJS § 11 lõike 8¹ kohaselt KMH algatamata jätmise otsus peab muu hulgas sisaldama

asjakohaseid KeHJS § 6¹ lõike 1 punkti 6 alusel esitatud kavandatava tegevuse erisusi või

keskkonnameetmeid muidu ilmneda võiva olulise ebasoodsa keskkonnamõju vältimiseks või

ennetamiseks. Määruse nr 31 § 5 lõike 2 järgi, kui eelhinnangu järelduseks on kavandatava tegevuse

34

KMH algatamata jätmine, esitatakse eelhinnangus põhjendatud juhul ettepanekud vajalikeks

keskkonnameetmeteks.

KeHJS § 3³ lõike 1 järgi keskkonnameetmed on kavandatava tegevuse elluviimisega kaasneva

ebasoodsa keskkonnamõju ennetamise, vältimise, vähendamise ja leevendamise ning põhjendatud

juhul heastamise meetmed. Keskkonnameetmete hulka arvatakse ka keskkonnaseire. KeHJS § 3³

lõike 2 kohaselt peavad keskkonnameetmed, sealhulgas keskkonnaseirega jälgitavate näitajate liik

ja seire kestus, olema proportsionaalsed kavandatava tegevuse iseloomu, asukoha ja mahuga ning

eeldatavalt avalduva keskkonnamõjuga.

Loa taotleja ei ole KeHJS § 6¹ lõike 1 punkti 6 alusel esitanud Keskkonnaametile teavet

kavandatava tegevuse erisuste või võetavate keskkonnameetmete kohta, millega loa taotleja

kavandab vältida või ennetada muidu ilmneda võivat olulist ebasoodsat keskkonnamõju.

Eelhinnangus analüüsitud info põhjal seatud keskkonnameetmed on toodud ptk-s 3.3.5. ning siin

kohal ei korrata.

4. ÄRAKUULAMINE

Keskkonnaamet saatis KeHJS § 11 lõike 2² alusel xx.xx.xxxx kirjaga nr x Anelema IV

dolokivikarjääri keskkonnaloa taotlusele koostatud keskkonnamõjude eelhinnangu ja KMH

algatamata jätmise otsuse eelnõu seisukoha võtmiseks, Põhja-Pärnumaa Vallavalitsusele, Maa- ja

Ruumiametile, Transpordiametile ja tutvumiseks Osaühingule Eesti Killustik, seisukoha esitamise

tähtajaga xx.xx.xxxx.

Keskkonnamõjude eelhinnangu ja KMH algatamata jätmise otsuse eelnõule laekus/ei laekunud

arvamusi.

Maigi Säinas 5918 4357 (maapõuebüroo)

[email protected]

Marlen Raska 5680 5915 (välisõhubüroo)

[email protected]

Karina Karpa 5199 3576 (veeosakond)

[email protected]

Liisu Aulik 5692 4060 (loodushoiutööde osakond)

[email protected]

Jaanus Nilp 5109 735 (metsaosakond)

[email protected]