1. Keskkonnakaitseloa taotlus

Taotlus

Taotluse number T-KL/1033882-3

Taotluse liik Keskkonnaloa taotlus

Loa registrinumber Rapm-104

Loa liik Keskkonnaluba

Taotleja andmed

Registrikood / Isikukood 10111516

Ärinimi / Nimi aktsiaselts KIIRKANDUR

Tegevuse ülevaade

Taotluse kokkuvõtlikult sõnastatud sisu Taotlusel on täidetud õhu eriosa tabelid, et taotleda käitisel õhusaasteluba, mis on seaduses sätestud künniskoguste kohaselt vajalik.

Lisaks õhu osale soovime muuta kõrvaltingimust nr 5 järgmiselt: 5. Karjääri lubatud tööaeg on esmaspäevast reedeni (v.a riigipühad) kell 07:00-19:00. Puur- ja lõhketööd ning toodangu väljavedu on lubatud esmaspäevast reedeni (v.a riigipühad) kell 08.00- 17.00. Kokkuleppel kohaliku omavalitsusega võib vajadusel töötamise kellaaegu ajutiselt muuta.

Muude keskkonnaloa andmete muutmist jäätmete ja maapõue osas ei ole taotleta.

Parandustaotluse selgitus Korrigeeritud taotlust vastavalt Keskkonnaameti 13.07.2026. a kirjale nr DM-136994-4 ja Keskkonnaameti 13.08.2026. kirjale nr DM-136994-7. Müra modelleerimisel on võetud arvesse materjali väljavedu ja täpsustatud leevendusmeetmeid (täiendatud vormi 5.4.12). Alates 20.04.2026 kehtiva atmosfääriõhu kaitse seaduse § 56 lg 2¹ kohaselt kohaldatakse müra sihtväärtust müratundliku ala planeeringu koostamisel juhul, kui planeeringuga muudetakse maakasutuse juhtotstarvet ja planeeringualal ei ole müra sihtväärtus ületatud. Seega ei tulene kehtivast regulatsioonist, et II kategooria müra sihtväärtust tuleb automaatselt kohaldada olemasoleva tegevuse keskkonnaloa muutmise menetluses üksnes seetõttu, et lähikinnistud on üldplaneeringu kohaselt elamumaa.

Tegevuse kirjeldus, iseloomustus, eesmärk ja põhjendus

Põhitegevusalaks on maavara kaevandamine, mille käigus väljutatakse saasteained välisõhku.

Tegevusega kaasneda võivate keskkonnahäiringute (lõhn, müra, vibratsioon, tolm jne) kirjeldus

Tegevusega kaasnevad keskkonnahäiringud on väljatoodud varasemas kaevandamisloa taotluse seletuskirjas ja keskonnamõju on hinnatud ning Sutlema III lubjakivikarjääri KMH aruanne on heaks kiidetud Keskkonnaameti 17.08.2011 kirjaga nr HJR 6-7/11/6443-7. Sutlema I ja II mäeeraldistel tegevus väheneb või kaob proportsionaalselt Sutlema III peal suurenemisega, seetõttu pole koosmõju ümbritsevate heiteallikatega arvestatud.

Käitis/tegevuskoht

Nimetus Sutlema lubjakivimaardla Sutlema III lubjakivikarjäär

Aadress Lümandu karjäär, Lümandu küla, Kohila vald, Rapla maakond

Territoriaalkood 4681

Katastritunnus(ed) 31701:001:1351

Objekti L-EST97 koordinaadid X: 6559761, Y: 534651

Käitise territoorium Ruumikuju: 1 lahustükk. Puudutatud katastriüksus: Lümandu karjäär (31701:001:1351).

Loa taotletav kehtivusaeg Tähtajaline

Kehtivus aastates

Alates

Kuni 02.09.2043

Puudutatud kohalikud omavalitsused KOV nimi KOV EHAK kood Kohila vald, Rapla maakond 0317

5.1. Heiteallikad

5.2. Käitise kategooria

Heite ​allikas Väljuvate gaaside parameetrid Tegevusala, tehnoloogiaprotsess, seade Heiteallika keskkonnaregistri kood

Nr plaanil või kaardil

Nimetus L-EST97 koordinaadid

Ava läbi ​‐ mõõt, m

Väljumis ​‐ kõrgus, m

Joon ​‐ kiirus, m/s

Tempera ​‐ tuur, °C

SNAP kood Lisategevuse SNAP kood

1 Puurimine X: 6559825, Y: 534730

0.05 1 5 10 040623 - Töötlemine puidu-, paberi-, toiduainete jne tööstuses - pealmaakaevandamine (v.a tahkete fossiilkütuste kaevandamine)

2 Lõhkamine X: 6559795, Y: 534735 X: 6559815, Y: 534785

10 040623 - Töötlemine puidu-, paberi-, toiduainete jne tööstuses - pealmaakaevandamine (v.a tahkete fossiilkütuste kaevandamine)

3 Purustus-sorteerimissõlm I (purustamine, sõelumine, laadimine)

X: 6559868, Y: 534550 X: 6559898, Y: 534600

10 040623 - Töötlemine puidu-, paberi-, toiduainete jne tööstuses - pealmaakaevandamine (v.a tahkete fossiilkütuste kaevandamine)

4 Purustus-sorteerimissõlm II (purustamine, sõelumine, laadimine)

X: 6559629, Y: 534707 X: 6559659, Y: 534757

10 040623 - Töötlemine puidu-, paberi-, toiduainete jne tööstuses - pealmaakaevandamine (v.a tahkete fossiilkütuste kaevandamine)

5 Purustus-sorteerimissõlm III (purustamine, sõelumine, laadimine)

X: 6559784, Y: 535254 X: 6559812, Y: 535304

10 040623 - Töötlemine puidu-, paberi-, toiduainete jne tööstuses - pealmaakaevandamine (v.a tahkete fossiilkütuste kaevandamine)

Nende tegevusalade EMTAK koodid, millele luba taotled 08111 - Dekoratiivkivi, lubjakivi, kipsi, kiltkivi ja muu kivi kaevandamine

Põletusseade Ei

Keskmise võimsusega põletus ​seade Ei

Suure võimsusega põletus ​seade Ei

Orgaaniliste lahustite (kaasa arvatud kemikaalides sisalduvate lahustite) kasutamine

Ei

Nafta ​saaduste, muude mootori- või vedel ​kütuste, kütuse ​komponentide või kütuse ​sarnaste toodete laadimine (terminal või tankla)

Ei

Seakasvatus Ei

Veisekasvatus Ei

Kodulinnukasvatus Ei

E-PRTR registri kohustuslane Ei

Kasvuhoone ​gaaside lubatud heitkoguse ühikutega kauplemise süsteemi kohustuslane

Ei

3/18

5.4.1. Üldandmed

Lubatud heitkoguste projekti koostaja

Nimi Inseneribüroo STEIGER OÜ

Registrikood/isikukood 11206437

Postiaadress Männiku tee 104/1

Telefon 53314567

E-posti aadress [email protected]

Sissejuhatus

Viited õigusaktidele, juhendmaterjalidele ja kasutatud kirjandusele - Atmosfääriõhu kaitse seadus; - Keskkonnaministri 23.10.2019. a määrus nr 56 "Keskkonnaloa taotlusele esitatavad täpsustavad nõuded ja loa andmise kord ning keskkonnaloa taotluse ja loa andmekoosseis"; - Keskkonnaministri 14.12.2016 määrus nr 67 "Tegevuse künnisvõimsused ja saasteainete heidete künniskogused, millest alates on käitise tegevuse jaoks nõutav õhusaasteluba"; - Keskkonnaministri 27.12.2016 määrus nr 75 "Õhukvaliteedi piir- ja sihtväärtused, õhukvaliteedi muud piirnormid ning õhukvaliteedi hindamispiirid"; - Keskkonnaministri 27.12.2016 määrus nr 84 "Õhukvaliteedi hindamise kord"; - Keskkonnaministri 16.12.2016 määrus nr 71 “Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid”; - AP, Fifth Edition Compilation of Air Pollutant Emission Factors, Volume 1: Stationary Point and Area Sources. 11.9. Western Surface Coal Mining; - Environment Canada, Pits and Quarries Reporting Guide; - Tomberg, T. Lõhketööd. Tallinna Tehnikaülikool, Mäeinstituut, Tallinn 1998; - AP, Fifth Edition Compilation of Air Pollutant Emission Factors, Volume 1: Stationary Point and Area Sources. 13.2.4 Aggregate Handling and Storage Piles; - AP, Fifth Edition Compilation of Air Pollutant Emission Factors, Volume 1: Stationary Point and Area Sources. 11.19.2 Crushed Stone Processing and Pulverized Mineral Processing. - Keskkonnaamet. 2025. Eestis enamlevinud maavarade (liiv, kruus, dolokivi, lubjakivi) kaevandamisel ja töötlemisel välisõhu saasteainete heitkoguste arvutamise metoodiline juhend.

Tehnoloogilised kaardid Lisa 1: Sutlema_III_plokkskeem.png

Lähteandmed, mille alusel on esitatud tootmismaht, kütusekulu ja muud andmed

Lähtmeandmed pärinevad kehtivast maavara kaevandamise loast ja sellega seotud materjalidest (leitavad taotluse 6. osast) ning arendajalt saadud informatsioonist.

Käitise asukoha kirjeldus

4/18

Käitise asukoha kirjelduses esitatakse heiteallika(te) asukoha kirjeldus Taotletav Sutlema III lubjakivikarjäär asub Rapla maakonnas Kohila vallas Lümandu külas, jäädes riigiomandisse kuuluvale, Kliimaministeeriumi poolt valitsetavale, Lümandu karjääri (tunnus 31701:001:1351, mäetööstusmaa 100%) kinnistule, mille volitatud asutus on Maa- ja Ruumiamet. Taotletava mäeeraldise teenindusmaa pindala on 66,18 ha, sh mäeeraldis pindalaga 57,97 ha.

Lähimate majapidamiste õuealad jäävad taotletava mäeeraldise teenindusmaa välipiirist ~165 m kaugusele kirdesse Tammetõru (tunnus 31701:001:2280) ja ~300 m kaugusele lõunasse Kõrgemaa (tunnus 31701:001:0365) kinnistule.

Tegemist on aktiivse mäeeraldisega, kus toimub lubjakivi kaevandamine, külgnedes ühtlasti ka aktiivsete Sutlema ja Sutlema II lubakivikarjääridega.

Lubjakivi kaevandamisel ja selle töötlemisel (purustamine, sõelumine) käitise territooriumil on arvestatud järgmiste heiteallikatega: 1) lõhkeaukude puurimine (heiteallikas 1); 2) lõhkamine (heiteallikas 2); 3) lubjakivi purustamine/sõelumine purustus-sorteerimissõlmes ja laadimistööd (heiteallikas 3, 4 ja 5).

Heiteallikate asukoht karjääris muutub vastavalt mäetööde arengule, kuid need jäävad käitise piiridesse.

Käitise asukoha kaart sobivas, kuid mitte väiksemas kui 1:20 000 mõõtkavas

Lisa 2: Joonis_1._Sutlema_III_kaitise_asukoha_kaart.pdf

Heiteallikate asendiplaan või koordinaatidega skeem, kuid mitte väiksemas kui 1:5000 mõõtkavas

Lisa 3: Joonis_2._Sutlema_III_kaitise_asendiplaan.pdf

Saasteainete hajumistingimusi mõjutavad olulised geograafilised ja tehnogeensed objektid

Olulised geograafilised (maapinna asukohast ja reljeefist tulenevad) ja tehnogeensed (infrastruktuuri jm rajatised) objektid, mis mõjutaksid oluliselt saasteainete hajumistingimusi, taotletava käitise lähipiirkonnas (kuni 500 m kaugusel tootmisterritooriumi piirist) puuduvad.

Ilmastikutingimuste iseloomustus Heiteallikale kõige lähemaks Riigi Ilmateenistuse vaatlusjaamaks on Kuusiku meteroloogiajaam. Perioodi 2020 - 2025 keskmised meteroloogilised andmed on toodud alljärgnevalt:

II kvartali kuu keskmine õhutemperatuur: 10,7 C III kvartali kuu keskmine õhutemperatuur: 15,7 C Aastate keskmine õhutemperatuur: 7,1 C Aastate keskmine tuule kiirus: 2,9 m/s Aastate keskmine sademete summa: 666 mm

Tuulteroos, fail Lisa 4: Kuusiku_2025_tuulteroos.PNG

Saasteainete heitkoguste määramise kirjeldus

Saasteainete heitkoguste mõõtmistulemused, mis on aluseks heitkoguste määramisel ja mõõtepunktide kirjeldus

Puuduvad

5/18

5.4.5. Saasteainete püüdeseadmed ja heite vähendamise tehnoloogiaseadmed

5.4.6. Heiteallikate prognoositav tööaja dünaamika

Heiteallikas Puurimine (1)

Koormus Tööstus üks vahetus E-R

Lisainfo heiteallika tööaja kohta

Kuude tööaja dünaamika protsentides hetkelisest heitkogusest

Jaanuar 100

Veebruar 100

Märts 100

Arvutusmetoodikad, mis on aluseks heitkoguste määramisel AP, Fifth Edition Compilation of Air Pollutant Emission Factors, Volume 1: Stationary Point and Area Sources. 11.9. Western Surface Coal Mining (https://www3.epa.gov/ttn/chief/ap42/ch11/final/c11s09.pdf) Environment Canada Pits and Quarries Reporting Guide (https://www.canada.ca/en/environment- climatechange/services/nationalpollutant-releaseinventory/report/pits-quarries-guide.html#s8_8) AP, Fifth Edition Compilation of Air Pollutant Emission Factors, Volume 1: Stationary Point and Area Sources. 13.2.4 Aggregate Handling and Storage Piles (http://www.epa.gov/ttn/chief/ap42/ch13/final/c13s0204.pdf) AP, Fifth Edition Compilation of Air Pollutant Emission Factors, Volume 1: Stationary Point and Area Sources. 11.19.2 Crushed Stone Processing and Pulverized Mineral Processing (http://www.epa.gov/ttn/chief/ap42/ch11/final/c11s1902.pdf) Keskkonnaamet. 2025. Eestis enamlevinud maavarade (liiv, kruus, dolokivi, lubjakivi) kaevandamisel ja töötlemisel välisõhu saasteainete heitkoguste arvutamise metoodiline juhend.

Arvutuskäik iga saasteaine kohta juhul, kui kasutatakse arvutusmetoodikat

Manusena on lisatud heiteallikate saasteainete heite arvutuskäigud. Arvestades purustus-sorteerimissõlmede töötamiseks vajalikke tööprotsesside iseloomu (kaevise laadimine ekskavaatoriga, purusti ja sõeluri jadamisi paiknemine, valmistoodangu laadimine laaduriga) ning nende kõrvuti paiknemist, on nii laadimistöid kui ka purustamist ja sõelumist ühe sõlme raames käsitletud ühtse heiteallikana.

Manused Lisa 5: KOTKAS_arvutuskaik_Sutlema_III__06.2026_.asice

Heite ​allikas Püüdeseade Nimetus, tüüp Arv Püüdeseadme töökorras oleku kontroll ja sagedus Püütav saasteaine

CAS nr Nimetus Projekteeritud puhastusaste Puhastusastme ühik Muu ühik Puurimine (1) Tekstiilfiltrid 12 Pole vajalik, sest filtreid hooldatakse perioodiliselt, mis tagab nende töö efektiivsuse. PM-sum Osakesed 99.5 %

PM10 Peened osakesed (PM10) 99.5 % PM2,5 Eriti peened osakesed (PM2,5) 99.5 %

Muud heite vähendamise meetmed Purustus-sorteerimissõlmest ja killustiku laadimisega kaasneva tolmu minimiseerimiseks tuleks kuival perioodil materjali ja laoplatse niisutada vastavalt vajadusele.

6/18

Aprill 100

Mai 100

Juuni 100

Juuli 100

August 100

September 100

Oktoober 100

November 100

Detsember 100

Päevade tööaja dünaamika protsentides hetkelisest heitkogusest Kellaaeg E - R L P

00 - 01 0 0 0

01 - 02 0 0 0

02 - 03 0 0 0

03 - 04 0 0 0

04 - 05 0 0 0

05 - 06 0 0 0

06 - 07 0 0 0

07 - 08 0 0 0

08 - 09 0 0 0

09 - 10 100 0 0

10 - 11 100 0 0

11 - 12 100 0 0

12 - 13 100 0 0

13 - 14 100 0 0

14 - 15 0 0 0

15 - 16 0 0 0

16 - 17 0 0 0

17 - 18 0 0 0

18 - 19 0 0 0

19 - 20 0 0 0

20 - 21 0 0 0

21 - 22 0 0 0

22 - 23 0 0 0

23 - 24 0 0 0

7/18

Heiteallikas Lõhkamine (2)

Koormus Tööstus üks vahetus E-R

Lisainfo heiteallika tööaja kohta

Kuude tööaja dünaamika protsentides hetkelisest heitkogusest

Jaanuar 100

Veebruar 100

Märts 100

Aprill 100

Mai 100

Juuni 100

Juuli 100

August 100

September 100

Oktoober 100

November 100

Detsember 100

Päevade tööaja dünaamika protsentides hetkelisest heitkogusest Kellaaeg E - R L P

00 - 01 0 0 0

01 - 02 0 0 0

02 - 03 0 0 0

03 - 04 0 0 0

04 - 05 0 0 0

05 - 06 0 0 0

06 - 07 0 0 0

07 - 08 0 0 0

08 - 09 0 0 0

09 - 10 0 0 0

10 - 11 0 0 0

11 - 12 0 0 0

12 - 13 0 0 0

13 - 14 100 0 0

14 - 15 0 0 0

15 - 16 0 0 0

8/18

16 - 17 0 0 0

17 - 18 0 0 0

18 - 19 0 0 0

19 - 20 0 0 0

20 - 21 0 0 0

21 - 22 0 0 0

22 - 23 0 0 0

23 - 24 0 0 0

Heiteallikas Purustus-sorteerimissõlm I (purustamine, sõelumine, laadimine) (3) Purustus-sorteerimissõlm II (purustamine, sõelumine, laadimine) (4) Purustus-sorteerimissõlm III (purustamine, sõelumine, laadimine) (5)

Koormus Tööstus üks vahetus E-R

Lisainfo heiteallika tööaja kohta

Kuude tööaja dünaamika protsentides hetkelisest heitkogusest

Jaanuar 100

Veebruar 100

Märts 100

Aprill 100

Mai 100

Juuni 100

Juuli 100

August 100

September 100

Oktoober 100

November 100

Detsember 100

Päevade tööaja dünaamika protsentides hetkelisest heitkogusest Kellaaeg E - R L P

00 - 01 0 0 0

01 - 02 0 0 0

02 - 03 0 0 0

03 - 04 0 0 0

04 - 05 0 0 0

9/18

05 - 06 0 0 0

06 - 07 0 0 0

07 - 08 100 0 0

08 - 09 100 0 0

09 - 10 100 0 0

10 - 11 100 0 0

11 - 12 100 0 0

12 - 13 100 0 0

13 - 14 100 0 0

14 - 15 100 0 0

15 - 16 100 0 0

16 - 17 100 0 0

17 - 18 100 0 0

18 - 19 100 0 0

19 - 20 0 0 0

20 - 21 0 0 0

21 - 22 0 0 0

22 - 23 0 0 0

23 - 24 0 0 0

5.4.10. Muudest tegevustest välisõhku väljutatud saasteainete heitkogused Heite ​allikas Välisõhku väljutatud saasteaine

CAS nr Nimetus Heitkogus Kanda vormile 5.5 Hetkeline Aastas Kogus Ühik Kogus Ühik

Puurimine (1) PM-sum Osakesed 0.004 g/s 0.009 t Jah PM10 Peened osakesed (PM10) 0.002 g/s 0.005 t Jah PM2,5 Eriti peened osakesed (PM2,5) 0.002 g/s 0.005 t Jah

Lõhkamine (2) PM-sum Osakesed 1.933 g/s 0.209 t Jah PM10 Peened osakesed (PM10) 1.005 g/s 0.109 t Jah PM2,5 Eriti peened osakesed (PM2,5) 0.058 g/s 0.006 t Jah 630-08-0 Süsinikmonooksiid 0.708 g/s 0.077 t Jah 10102-44-0 Lämmastikdioksiid 0.778 g/s 0.084 t Jah

Purustus-sorteerimissõlm I (purustamine, sõelumine, laadimine) (3) PM-sum Osakesed 0.058 g/s 0.691 t Jah PM10 Peened osakesed (PM10) 0.026 g/s 0.317 t Jah PM2,5 Eriti peened osakesed (PM2,5) 0.003 g/s 0.042 t Jah

Purustus-sorteerimissõlm II (purustamine, sõelumine, laadimine) (4) PM-sum Osakesed 0.058 g/s 0.691 t Jah PM10 Peened osakesed (PM10) 0.026 g/s 0.317 t Jah PM2,5 Eriti peened osakesed (PM2,5) 0.003 g/s 0.042 t Jah

Purustus-sorteerimissõlm III (purustamine, sõelumine, laadimine) (5) PM-sum Osakesed 0.058 g/s 0.691 t Jah PM10 Peened osakesed (PM10) 0.026 g/s 0.317 t Jah PM2,5 Eriti peened osakesed (PM2,5) 0.003 g/s 0.042 t Jah

10/18

5.4.12. Välisõhus leviv müra

5.4.13. Ühel tootmisterritooriumil ja sellest väljaspool paiknevate heiteallikate koosmõju

Põhjendus andmete edasi mittekandmise kohta tabelisse 5.5

Müraallikad Müraallika nimetus Müraallika koordinaadid Purutus-sorteerimissõlm I X: 6559883, Y: 534575 Purutus-sorteerimissõlm II X: 6559644, Y: 534732 Purutus-sorteerimissõlm III X: 6559799, Y: 535279

Mürataseme hinnang Mõjutatava müratundliku ala kategooria

Kohalduv päevane müra normtase, dBA

Käitise müra päevane tase antud alal, ekvivalenttase LpA,eq,T, dB

Hinnang päevase müra normtasemele vastavuse kohta

Kohalduv öine müra normtase, dBA

Käitise müra öine tase antud alal, ekvivalenttase LpA,eq,T, dB

Hinnang öise müra normtasemele vastavuse kohta

II kategooria 60 51 Vastab 45 0

Müraallikate kaart koos müratasemega Lisa 6: Joonis_3._Sutlema_III_toostusmura_09.2026.pdf

Mõjutatavad müratundlikud alad Müratundlikud alad on piirkonnas paiknevate lähimate majapidamiste õuealad (II kategooria).

Müra vähendamise meetmed

Meetmete rakendamise lõpptähtaeg või põhjendus, miks ei ole vaja müra vähendamise meetmeid rakendada

Lähimate majapidamiste õuealadeni ülenormatiivne müratase (>60 dB) ei levi ning kehtestatud piirväärtused on tagatud. Müra modelleerimisel on arvestatud, et purustussõlmed paiknevad karjääris maapinnal (st kaevandamata alal, mitte karjäärisüvendis), ehk modelleerimine näitab müra maksimaalset taset. Tegelikkuses paikneb purustussõlm maapinnal ainult katendi väärindamisel. Lubjakivist killustiku tootmisel paiknevad purustussõlmed karjäärisüvendis ja see vähendab müra levikut oluliselt. Purustussõlmed liiguvad karjäärisüvendisse esimesel võimalusel, kui katend väärindatud. Lisaks pole modelleerimisel arvestatud ka kõrghaljastusega. Eeltoodust tulenevalt on mõistlik teha müra mõõtmine esimesel aastal ja kui müratase jääb alla piirväärtuse, pole vaja täiendavaid leevendusmeetmeid. Juhul, kui siiski müratase ületab piirväärtust, on täiendava meetmena müra häiringute leevendamiseks võimalik rajada katendivallid tootmisterritooriumi piirile nendes suundades, kus majapidamised paiknevad.

11/18

5.4.13. Ühel tootmisterritooriumil ja sellest väljaspool paiknevate heiteallikate koosmõju

5.4.16. Õhukvaliteedi taseme määramise kirjeldus

Heite ​allikate numbrid plaanil või kaardil

Saasteaine Õhu ​kvaliteedi tase CAS nr Nimetus Summaarne hetkeline

heitkogus Ühik Keskmistamisaeg Õhu ​kvaliteedi piir- või siht ​‐

väärtus Ühik Maksimaalne arvutuslik õhukvaliteedi tase väljaspool

tootmisterritooriumi, ∑Cm Suhe Cm / Keskmistamisaeg

2 630-08-0 Süsinikmonooksiid 0.708 g/s 8 tundi 10 000 µg/m³ 87.50 0.009

2 10102- 44-0

Lämmastikdioksiid 0.778 g/s 1 tund 200 µg/m³ 94.70 0.474 1 aasta 40 µg/m³ 0.60 0.015

1, 5, 3, 4 PM2,5 Eriti peened osakesed (PM2,5)

0.069 g/s 1 aasta 25 µg/m³ 0.08 0.003

1, 5, 3, 4 PM10 Peened osakesed (PM10) 1.085 g/s 24 tundi 50 µg/m³ 3.30 0.066 1 aasta 40 µg/m³ 0.90 0.022

2 PM2,5 Eriti peened osakesed (PM2,5)

0.058 g/s 1 aasta 25 µg/m³ 0.04 0.002

2 PM10 Peened osakesed (PM10) 1.005 g/s 24 tundi 50 µg/m³ 2.80 0.056 1 aasta 40 µg/m³ 0.70 0.018

Koosmõju kirjeldus Taotletava käitise heiteallikatest kattuvad ajaliselt puurimine (heiteallikas nr 1) ja purustus-sorteerimissõlmede töö (heiteallikas nr 3, 4 ja 5). Lõhkamise (heiteallikas nr 2) ajal on karjääris tööd peatatud ja koosmõju ei esine.

Õhukvaliteedi taseme määramise kohtade loetelu mõõtmiste korral ja mõõtetulemused

Puuduvad

Välisõhu kvaliteedi taseme määramise hajumisarvutusprogrammid

Airviro

Arvutamiseks valitud meteoaasta

Kasutatud meteoroloogiliste parameetrite loetelu Automaatselt vastavalt Airviro programmile.

Meteoroloogiliste parameetrite mõõtepunktide asukohad Riigi Ilmateenistuse Kuusiku meteoroloogiajaam

12/18

5.4.17. Järeldused ja ettepanekud

Viide meteroloogilise mudeli andmetele Automaatselt vastavalt Airviro programmile.

Viide kasutatud topograafiliste sisendandmete kohta Automaatselt vastavalt Airviro programmile.

Fooniandmete kirjeldus (koosmõjusse kaasatavad käitised, seireandmed)

Taotletava käitise lähipiirkonnas (kuni 500 m ulatuses) ei paikne teisi fooniallikaid.

Ümbritseva piirkonna välisõhu kvaliteedi taseme muutumine pärast heiteallika töölerakendamist

Peale heiteallikate töölerakendamist ei muutu ümbritseva piirkonna välisõhu kvaliteedi tase olulisel määral. Saasteainete lubatud kontsentratsioone välisõhus väljaspool tootmisterritooriumi ei ületata.

Mudeldatud hajumisarvutuse kaardid Saasteainete hajumisarvutuste kaardid on leitavad Airviro moodulist, manusena on lisatud väljavõtted piltidena.

Manused Lisa 7: Airviro_hajumispildid_Sutlema_III.rar

Välisõhku väljutatavate saasteainete otsesel mõõtmisel või arvutuslikult saadud õhukvaliteedi taseme maksimaalväärtuste vastavus atmosfääriõhu kaitse seaduse § 47 alusel kehtestatud saasteainete õhukvaliteedi piirväärtustele väljaspool tootmisterritooriumi ja käitist ümbritsevas piirkonnas olevate elumajade juures.

Lähtuvalt Airviro saasteainete hajumisarvutuste tulemustest ei esine taotletava käitise heiteallikate töötamisel ühegi saasteaine lõikes piirväärtuste ületamist väljaspool tootmisterritooriumi.

Müra esinemisel hinnang atmosfääriõhu kaitse seaduse § 56 lõike 4 alusel kehtestatud välisõhus leviva müra normtasemetele vastavuse kohta

Lähimate elumajade õuealadel atmosfääriõhu kaitse seaduse alusel kehtestatud II kategooria tööstusmüra piirväärtust 60 dB ei ületata ning olulist välisõhu kvaliteedi langust ei esine. Õuealadel jäävad müratasemed umbes 50 dB tasemele.

13/18

5.5. Heiteallikad ning saasteainete aasta ja hetkelised heitkogused heiteallikate kaupa

Heiteallikad ja saasteained, mille osakaal on välisõhu saastatuse tekitamises suurim

Suurima osakaaluga saasteainete heitkoguste osas on purustus-sorteerimissõlmede opereerimisega kaasnev osakeste heide.

Ettepanekud õhusaasteloaga kehtestatavate saasteainete heitkoguste kohta ning rakendatavate saasteainete heite, müra ning lõhnaaine esinemise vähendamise meetmete kohta

Kehtestada saasteainete heitkogused vastavalt tabelites 5.5 ja 5.6 toodud väärtusele. Heite vähendamise ja leviku piiramise meetmed: 1. Mäetööde mõju vähendamiseks ei tohiks metsa langetada kohe kogu mäeeraldise ulatuses, vaid vastavalt kaevandamise etappidele järk-järgult. 2. Mäeeraldiselt kooritavat katendimaterjali saab ladustada vallidena teenindusmaa piirile, et vähendada karjäärialalt välja levivat müra. 3. Killustiku laadimisega kaasneva tolmu minimiseerimiseks kuival perioodil tuleb laadimisplatsi niisutada. 3. Hooldada mäemasinaid õigeaegselt.

Ettepanekud välisõhku väljutatavate saasteainete heitkoguste, lõhna, müra ja õhukvaliteedi omaseireks ning seirejaama asukohaks

Õhukvaliteedi ja müra omaseire ei ole vajalik, kuivõrd prognoositavad saasteainete kontsentratsioonid tootmisterritooriumi piiril ja müratase lähimate tundlike objektide (majapidamiste) juures ei ületa kehtestatud piirväärtusi. Seiret (pistelisi mõõtmisi) on võimalik teha vastavalt vajadusele (nt ümberkaudsetelt majapidamistelt kaebuste esinemisel).

Ettepanekud saasteainete heitkoguste vähendamiseks ebasoodsate ilmastikutingimuste esinemise korral

Karjäärisiseste teede ja laoplatside niisutamine.

Informatsioon tegevusega kaasneda võiva muu keskkonnahäiringu kohta keskkonnaseadustiku üldosa seaduse § 3 tähenduses. St et ehk lisaks sellele, et tegevusega võib avalduda ebasoodne mõju eelkõige välisõhule, tuleb LHK projektis märkida (kui asjakohane) muud keskkonnahäiringud, mis võivad konkreetse tegevuse tagajärjel tekkida. Näiteks ebasoodne mõju inimese varale või kultuuripärandile.

Teisi olulisi kavandatava tegevusega kaasnevaid mõjusid ei esine või on need kirjeldatud keskkonnaloa taotluse seletuskirjas.

Muud heite vähendamise meetmed

Heiteallikas Välisõhku väljutatud saasteaine CAS nr Nimetus Heite liik Heitkogus Äkkheite keskmine prognoositav kontsentratsioon, mg/Nm³ Kanda vormile 5.6

Hetkeline Aastas Kogus Mõõtühik Kogus Mõõtühik

Lõhkamine (2) PM-sum Osakesed Tavaheide 1.933 g/s 0.209 t Jah PM10 Peened osakesed (PM10) Tavaheide 1.005 g/s 0.109 t Jah PM2,5 Eriti peened osakesed (PM2,5) Tavaheide 0.058 g/s 0.006 t Jah 630-08-0 Süsinikmonooksiid Tavaheide 0.708 g/s 0.077 t Jah 10102-44-0 Lämmastikdioksiid Tavaheide 0.778 g/s 0.084 t Jah

Puurimine (1) PM-sum Osakesed Tavaheide 0.004 g/s 0.009 t Jah PM10 Peened osakesed (PM10) Tavaheide 0.002 g/s 0.005 t Jah PM2,5 Eriti peened osakesed (PM2,5) Tavaheide 0.002 g/s 0.005 t Jah

Purustus-sorteerimissõlm III (purustamine, sõelumine, laadimine) (5) PM-sum Osakesed Tavaheide 0.058 g/s 0.691 t Jah PM10 Peened osakesed (PM10) Tavaheide 0.026 g/s 0.317 t Jah PM2,5 Eriti peened osakesed (PM2,5) Tavaheide 0.003 g/s 0.042 t Jah

Purustus-sorteerimissõlm I (purustamine, sõelumine, laadimine) (3) PM-sum Osakesed Tavaheide 0.058 g/s 0.691 t Jah PM10 Peened osakesed (PM10) Tavaheide 0.026 g/s 0.317 t Jah PM2,5 Eriti peened osakesed (PM2,5) Tavaheide 0.003 g/s 0.042 t Jah

Purustus-sorteerimissõlm II (purustamine, sõelumine, laadimine) (4) PM-sum Osakesed Tavaheide 0.058 g/s 0.691 t Jah PM10 Peened osakesed (PM10) Tavaheide 0.026 g/s 0.317 t Jah PM2,5 Eriti peened osakesed (PM2,5) Tavaheide 0.003 g/s 0.042 t Jah

14/18

RM on raskmetall. Raskmetallid on järgmised metallid ja poolmetallid ning nende ühendid: plii (Pb), kaadmium (Cd), elavhõbe (Hg), arseen (As), kroom (Cr), vask (Cu), nikkel (Ni), seleen (Se), tsink (Zn), koobalt (Co), vanaadium (V), tallium (Tl), mangaan (Mn), molübdeen (Mo), tina (Sn), baarium (Ba), berüllium (Be), uraan (U).

POSid on püsivad orgaanilised saasteained, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 850/2004 püsivate orgaaniliste saasteainete kohta lisas 1 nimetatud ained ja benso(a)püreen, benso(b)fluoranteen, benso(k)fluoranteen ning indeno(1,2,3-cd)püreen.

PCDDd/PCDFd on polüklooritud dibenso-p-dioksiinid ja dibensofuraanid.

5.6. Välisõhku väljutatavate saasteainete loetelu ja nende taotletavad heitkogused aastas

6.1. Maavara kaevandamine

Põhjendus andmete edasi mittekandmise kohta tabelisse 5.6

CAS nr Nimetus Heitkogus aastas Kogus Mõõtühik

10102-44-0 Lämmastikdioksiid 0.084 t 630-08-0 Süsinikmonooksiid 0.077 t PM-sum Osakesed 2.291 t PM10 Peened osakesed (PM10) 1.065 t PM2,5 Eriti peened osakesed (PM2,5) 0.137 t

15/18

6.1. Maavara kaevandamine

Maardlad

Maardla ja mäeeraldis

Jrk nr 1.

Mäeeraldise olek olemasoleva muutmine

Registrikaardi nr 832

Maardla nimetus Sutlema

Maardla osa nimetus

Maardla põhimaavara lubjakivi

Mäeeraldise nimetus Sutlema III lubjakivikarjäär

Mäeeraldisel on teenindusmaa Jah

Mäeeraldise ruumikuju Ruumikuju: 1 lahustükk.

Teenindusmaa ruumikuju Ruumikuju: 1 lahustükk.

Mäeeraldise pindala (ha) 57.97

Käitise ehk mäeeraldise teenindusmaa pindala (ha) 66.18

Kaevandatava katendi kogus (tuh m³) 1 178

Kaevandatava mulla kogus (tuh m³) 128

Kaevandatud maavara kasutamise otstarve täitepinnas, ehituskillustik

Minimaalne tootmismaht aastas

Keskmine tootmismaht aastas 210

Plokid Nimetus Kasutusala Liik Varu

Kogus Ühik Kuupäev

4 plokk 1206 - täitekruus aT - aktiivne tarbevaru 1 087 tuh m³ 30.09.2021

9 plokk 0807 - madalamargiline ehituslubjakivi aT - aktiivne tarbevaru 5 172 tuh m³ 30.09.2021

Tegevusala andmed Jrk nr Kasutusala Maksimaalne aastane tootmismaht Kaevandatav varu

Kogus Ühik Kogus Ühik 1. 1206 - täitekruus tuh m³ 1 072 tuh m³ 2. 0807 - madalamargiline ehituslubjakivi tuh m³ 5 102 tuh m³

16/18

Jrk nr 1.

Geoloogilise uuringu loa omaja KIIRKANDUR AS

Geoloogilise uuringu loa registreerimise number Rapm-026

Geoloogilise uuringu loa kehtivuse aeg 01.12.2007

Geoloogilise uuringu aruande nimetus R. Sinisalu, T.Tuuling. Rapla maakonna Sutlema uuringuala lubjakivi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.01.2007)

Geoloogiafondi number 7878

Maavaravaru arvele võtmise otsuse number KKM käskkiri nr 1106

Maavaravaru arvele võtmise otsuse kuupäev 08.10.2007

Jrk nr 2.

Geoloogilise uuringu loa omaja -

Geoloogilise uuringu loa registreerimise number -

Geoloogilise uuringu loa kehtivuse aeg 01.01.1900

Geoloogilise uuringu aruande nimetus Sutlema lubjakivimaardla maavara kvaliteedi ümberhindamise seletuskiri (varu seisuga 30.09.2021) (Tuuling, 2021)

Geoloogiafondi number 9542

Maavaravaru arvele võtmise otsuse number Maa-ameti korraldus nr 1-17/21/3175

Maavaravaru arvele võtmise otsuse kuupäev 29.12.2021

6.2. Graafilised lisad ja lisadokumendid

Geoloogilised uuringud

Kaevandatud maa korrastamine

Kaevandatud maa kasutamise otstarve metsamaa

Graafilised lisad

Markšeidermõõdistamine Lisa 8: Sutlema_III_2026_1.asice

Keskkonnaloa mäeeraldise plaan Lisa 9: 1Maeeraldise_plaan.pdf

Keskkonnaloa geoloogilised läbilõiked Lisa 10: 2Geoloogilised_labiloiked.pdf

Keskkonnaloa korrastatud maa plaan Lisa 11: 3Korrastatud_ala_plaan.pdf

17/18

7. Teave keskkonnamõju hindamise eelhinnangu andmiseks

8. Taotluse lisad

Lisadokumendid

Taotluse juurde käiv seletuskiri Lisa 12: Sutlema_III_kaev.loa_seletuskiri.pdf

Maavara arvele võtmise dokumendi ärakiri Lisa 13: Rapla_maakonnas_asuva_Sutlema_lubjakivimaardla_registrikande_muutmine.asice

GIS ja CAD failid Lisa 14: isojooned_lamam.dgn

Lisa 15: piir_teenindusmaa.dgn

Lisa 16: piir_maeeraldis.dgn

Lisa 17: isojooned_maapind.dgn

Tegevuse täpsustus, füüsilised näitajad ning asjakohasel juhul lammutustööde kirjeldus

Vastav teave on esitatud taotluse seletuskirjas ja KMH aruandes.

Tegevuse asukoha ja eeldatava mõjuala kirjeldus Tegevusega kaasnevad keskkonnahäiringud on väljatoodud varasemas kaevandamisloa taotluse seletuskirjas ja keskonnamõju on hinnatud ning Sutlema III lubjakivikarjääri KMH aruanne on heaks kiidetud Keskkonnaameti 17.08.2011 kirjaga nr HJR 6-7/11/6443-7. Sutlema I ja II mäeeraldistel tegevus väheneb või kaob proportsionaalselt Sutlema III peal suurenemisega, seetõttu pole koosmõju ümbritsevate heiteallikatega arvestatud.

Tegevusega oluliselt mõjutatavate keskkonnaelementide kirjeldus Vastav teave on esitatud taotluse seletuskirjas ja KMH aruandes.

Teave kavandatava tegevusega eeldatavalt kaasneva olulise keskkonnamõju kohta

Vastav teave on esitatud taotluse seletuskirjas, vormides 5.4.12, 5.4.16, 5.4.17 ja KMH aruandes.

Kavandatava tegevuse erisused ja meetmed Vastav teave on esitatud taotluses, taotluse seletuskirjas ja KMH aruandes.

Muu eelhinnangu info Lisa 18: EGF8317_kd_001_nr_001_aruanne.pdf

Nimetus Manus Seisukoht piirinaabri kirjale Lisa 19: Seisukoha_edastamine.asice

18/18

31701:001:1351

Lümandu karjäär 31701:001:1351

Lümandu karjäär

31701:001:1351

Lümandu karjäär

31701:001:1351

Lümandu karjäär

V ä ik e -P

e e tr i

3 1 7 0 1 :0

0 1 :1

0 7 3

31701:001:1352

Vardi metskond 71

3 1 7 0 1 :0

0 1 :0

4 4 6

1 1 2 4 7 Ä

ä s

m ä e -H

a g e ri t e e

3 1 7 0 1 :0

0 1 :0

4 4 5

V a rd i

m e ts

k o n d 9

8

V a rd i

m e ts

k o n d 7

1

3 1 7 0 1 :0

0 1 :1

3 5 2

Vardi metskond 244

31701:001:1353

V a rd i

m e ts

k o n d 7

1

3 1 7 0 1 :0

0 1 :1

3 5 2

3 1 7 0 1 :0

0 1 :1

3 5 3

V a rd i

m e ts

k o n d 2

4 4

V a rd i

m e ts

k o n d 7

1

3 1 7 0 1 :0

0 1 :1

3 5 2

Ambuse kruusakarjäär

31701:001:0153

R is tt e e

3 1 7 0 1 :0

0 1 :0

2 3 8

1:1,4

1:1,4

1:1,4

1:1,4

1:1,4

1:1,4

1:1,4

1:1,4

50

51

52

53

54

55

56

57

58

59

60

61

62

63

64

65

66

67

68

69

70

50

51

52

53

54

55

56

57

58

59

60

61

62

63

64

65

66

67

68

69

70

50

51

52

53

54

55

56

57

58

59

60

61

62

63

64

65

66

67

68

69

70

50

51

52

53

54

55

56

57

58

59

60

61

62

63

64

65

66

67

68

69

70

50

51

52

53

54

55

56

57

58

59

60

61

62

63

64

65

66

67

68

50

51

52

53

54

55

56

57

58

59

60

61

62

63

64

65

66

67

68

50

51

52

53

54

55

56

57

58

59

60

61

62

63

64

65

66

67

68

69

50

51

52

53

54

55

56

57

58

59

60

61

62

63

64

65

66

67

68

69

49

48

47

46

45

44

43

42

48

49

47

48

49

41

42

43

44

45

46

47

48

49

39

40

47

45

46

47

48

49

48

49

44

45

46

47

48

49

Plokk 4 aT

Plokk 9 aT

Plokk 8 P

Plokk 8 P

Plokk 9 aT

Plokk 4 aT

Plokk 9 aT

Plokk 4 aT

Plokk 8 P

Plokk 9 aT

Plokk 4 aT

Plokk 8 P

Plokk 9 aT

Plokk 4 aT

Plokk 6 pT

Plokk 3 pT

Plokk 1 aT

Plokk 8 P

Plokk 8 P

Plokk 7 aT

12 aT

13 aT 15 pT

14 pT

Läbilõige I-I' Läbilõige II-II'

Läbilõige III-III'

Läbilõige IV-IV'

S m

N m

N m

W m

E m

SW m

NW m

SE m

Ip2

54.52

15,0

PA 10

65,99

15,0

PA 11

67,36

16,4

PA 13

67,96

15,0

15,0

PA 4/21

67,65

14,2

PA 1/21

64,51

PA 12

66,54

15,0

15,0

PA 3/21

66,27

10,2

15,0

15,0

PA 4/21

67,65

VP 1/21

60,21

PA 24

66,48

13,4

PA 25

66,92

15,0

15,0

PA 10

65,99

15,0

PA 3/81

65,82

1,7

PA 5/81

64,44

1,1

PA 2

54,03

15,0

PA 24

66,48

13,4

PA 14

65,68

15,0

15,0

14,2

PA 9

PA 15

PA 3

PA 5

PA 18

PA 23

60,79

59,60

66,00

57,24

64,62

62,29

PA 7

63,55

PA 11

67,36

16,4

VP 1/21

60,21

KL, KT killustiku füüsikalis-mehaaniline katse FML, FMT kivimi füüsikalis-mehaaniline katse

11,35

1,7

6,8

20KL LA 32

0,9

8,0

1KT LA 31

2KT LA 30

1,3

5,5

1KL LA 31

11,0

2KL LA 34

16,0

3KL LA 31

3,7

11,0

4KL LA 33

5KL LA 35

3,2

9,0

3KT LA 38

4KT LA 36

3,9

9,0

4-1KL F 1,7

4-2KL F 0,8

0,6

5,6

1-1KL F 2,0

1-2KL F 1,3

2,8

5,8

6KL LA 29

12,9

7KL LA 42

8KL LA 33

1,1

4,9

5KT LA 29

10,1

6KT LA 33

7KT LA 31

0,7

5,1

3-1KL F 4,0

3-2KL F 1,1

2,0

8,5

8KT LA 29

0,4

3,6

10KL LA 35

7,7

11KL LA 35

10,8

12KL LA 32

13KL

3,1

S1-1KL LA 34 F 1,2

6,2

S1-2KL LA 34 F 1,2

3,7

1k

5,7

2k

3k

8,8

4k

10,8

5k

12,0

6k

7k

1,5

3,1

16K

4,7

17K

6,7

18K

9,1

19K

11,2

20K

13,2

21K

2,7

5,4

27K

7,7

28K

9,0

29K

10,7

30K

12,3

31K

32K

3,2

5,5

33K

8,3

34K

10,2

35K

12,8

36K

37K

0,2

0,9

8,0

1KT LA 31

2KT LA 30

0,2

1,8

2,7

5,4

27K

7,7

28K

9,0

29K

10,7

30K

12,3

31K

32K

0,2

0,2

0,2

0,2

0,3

0,2

0,3

0,1

0,3

0,3

3,9

9,0

0,3

1,2

0,5 0,2 0,5

0,1 0,2

5,7

0,2

1,5

6,3 4,0

7,0

2,4 4,0

0,2

11,7 11,7 12,5

2,4

13,5

1,1

0,8

1,2

3,5

7,0

1,0

0,3

0,7

0,3 0,2

0,3

1,7

10,512,8

10,7

9,7

8,2 12,5

12,2

8,8

1,3

5,5

1KL LA 31 F 0,0

1,5

3,1

16K

4,7

17K

3,1

S1-1KL LA F

4-1KL F 1,7

4-2KL F 0,8

8,3

8FML

10,8

9FML

12,9

10FML

11FML

8,0

12FML

13FML

5,0

4FMT

11,3

5FMT

6FMT

1,9 8K

9K

5,5

10K

6,5

11K

8,5

12K

10,5

13K

12,5

14K

15K

5,4

11,5

12,2

9,7

12,3

34 1,2

21KL LA 27

22KL LA 26

9KT LA 28

04.12.2005

vt. 50,84 m

04.12.2005

vt. 53,29 m

04.12.2005

vt. 54,16 m

08.05.2007

vt. 55,78 m

04.12.2005

vt. 55,46 m

08.05.2007

vt. 53,62 m

04.12.2005

vt. 50,82 m

04.12.2005

vt. 53,29 m

04.12.2005

vt. 50,79 m

04.12.2005

vt. 53,04 m

04.12.2005

vt. 50,13 m

04.12.2005

vt. 54,30 m

08.05.2007

vt. 55,78 m

04.12.2005

vt. 50,40 m

04.12.2005

vt. 50,05 m

04.12.2005

vt. 52,48 m

04.12.2005

vt. 50,99 m

04.12.2005

vt. 54,16 m

Kasvukiht

Ladu / sõelmed

Saviliivmoreen

Katastriüksuse nimi, piir ja tunnus

Lubjakivi (Vormsi lade Kõrgessaare kihistu)

Lubjakivi (Nabala lade Saunja kihistu)

Lubjakivi (Nabala lade Paekna kihistu)

Murenenud lubjakivi

Sügavus maapinnast, m

0 200 m100

Vääriselupaik

Lubjakivi dolomiidikas

Dolokivi

maavara ammendamisel

Uuringuaegne veetase ja eeldatav veetase

Teekaitsevöönd

Mäeeraldise piir

Mäeeraldise teenindusmaa piir

Külgneva mäeeraldise piir

Külgneva mäeeraldise teenindusmaa piir

Ploki piir (aT - aktiivne tarbevaru, pT - passiivne tarbevaru)

Ploki piir (P - prognoosvaru)

Lümandu karjäär

31701:001:1351

OÜ Inseneribüroo STEIGER

Mõõtkava

Männiku tee 104, 11216 Tallinn

Objekti nimetus ja aadress Joonise sisu

Koostas

Kinnitas Töö nr

Kuupäev

+372 668 1011, [email protected]

Loa omanik aktsiaselts KIIRKANDUR

Järvekalda tee 1, 76912 Harju maakond

[email protected]

Hendrik Klaas /Allkirjastatud digitaalselt/

/Allkirjastatud digitaalselt/

Graafiline lisa 2/3

(esindaja nimi ja allkiri) /Allkirjastatud digitaalselt/

V 1 : 100

H 1 : 2000

07.07.2022

22/4045

I-I' ... IV-IV'

Geoloogilised läbilõiked

Kohila vald, Rapla maakond

Sutlema III lubjakivikarjäär

3. Kasutatud tarkvara: Bentley PowerCivil for Baltics V8i (litsents: 70000661800020).

(OÜ Inseneribüroo STEIGER, töö nr 21/3644).

- Sutlema lubjakivimaardla maavara kvaliteedi ümberhindamise seletuskiri (varu seisuga 30.09.2021)

2. Läbilõigete koostamisel on kasutatud:

1. Kõrgused EH2000 süsteemis.

Märkused:

Kaevandamisel jäetav nõlv ja nõlvus

Allan Koger

Sutlema I lubjakivikarjäär

Sutlema III lubjakivikarjäärSutlema III lubjakivikarjäär

Sutlema III lubjakivikarjäär

Sutlema III lubjakivikarjäär

O ks 3

O sn 3

O pk 3

O ks 3

O ks 3

O ks 3

O ks 3

O ks 3

O sn 3

O sn 3

O sn 3

O sn 3

O sn 3

O sn 3

O sn 3

O sn 3

O pk 3

Puuraugu sügavus, m

Sügavus maapinnast, m

Puuraugu number

Suudme abs kõrgus, m

Mõõtmise kuupäev Veetaseme abs kõrgus, m

Füüsikalis-mehaaniliste katsete proovi number Killustiku LA tegur Killustiku külmakindlus

Keemiline analüüs ja proovi number

Vaatluspunkti number

Maapinna abs kõrgus, m

Füüsikalis-mehaaniliste katsete proovi number Killustiku LA tegur Killustiku külmakindlus

VEP nr.101046

VEP nr.101048

56.53

55.65

56.05

56.99 58.55 58.27

58.19

57.86

58.06

57.94

57.99 58.46

59.82 59.83

59.43 58.79

59.06

58.56

60.61

60.86

61.83 62.07

62.18

63.16

63.04

63.55

64.04

64.54

65.36

65.39

65.21

64.96

65.12

65.54

65.66

65.84

6 0 .3

6

60.36

60.34

6 0 .2

6

6 0 .3

8

6 0 .3

8

6 0 .3

1

6 0 .4

1

60.23

5 9 .2

6

61.16

59.53

62.44

63.74 63.72

66.00

66.09

66.19

66.08

60.56 61.88

60.78

58.32 63.49 61.96

63.20

55.69

57.62

59.14

58.54

57.78

58.31

58.56

57.84 57.85

57.96 55.73

56.22

55.83

56.22 56.67

56.78 58.30

58.09

58.15

57.99 60.55

60.01

60.45

58.81

59.25

58.43

65.75

67.94

61.59

66.10

65.36

60.58

64.37

64.71

64.44

63.14

66.29

67.74

62.76

62.22

63.17

59.09

58.69

60.66

60.30

63.85

61.54

61.05

63.51

64.53

64.00

65.02

63.71

66.05

66.15 59.60

60.51

60.41

62.14

57.95

62.05

60.45

57.32

66.12 57.51

61.93

62.15

62.34 62.30

63.32

63.19

63.48

63.50

63.99

64.42

6 2 .0

4

6 2 .6

4

6 3 .5

3

6 3 .9

2

6 4 .5

2

6 5 .0

0

6 5 .9

9

6 6 .0

4

6 6 .1

5

62.55 62.6063.12

63.68

64.4464.28

63.10 63.05

63.72

63.66

64.78

63.52 64.13

64.27 64.45 64.38 64.02

65.17

66.64

65.6065.51

65.14

65.18

64.40

62.31 61.50

61.15 61.15

57.49 57.62

55.61 55.10

55.07

53.57

54.19

54.43

54.84

54.14 54.48

54.73

55.17

55.25

56.79

56.96

56.51

55.45

56.01

55.70

55.78

55.80

56.53

58.73 59.91

60.40

61.91

58.31

59.11

60.83

59.47

59.80

59.97

60.48

59.01

60.65

59.23

58.62

58.77 59.52

59.52

59.48

59.87

60.23

60.02

59.09

61.15

58.58

58.56

61.01

60.64

58.56

58.37 59.1760.33

62.20

60.22

59.31

56.54

56.12

56.96

56.17

55.88

55.07

56.58

55.70

55.81

58.71

55.59

62.14

61.69

55.45

55.45

65.50

60.73 60.87

61.71 61.69

64.23

64.19

62.60

62.22

63.33

63.75 63.82

64.10

63.33

63.75 64.54

65.08

65.56

64.59

64.43

63.70

64.47

64.68

63.39

63.30

63.65

64.34 64.62

64.34

68.36

66.99

68.37

68.16

66.05

65.84

64.87

56.27

56.09

55.54 55.09

57.2262.58

62.03

61.82

62.79

62.43

57.26

55.17

54.18 54.45

54.37

53.89 54.04 54.12

55.06

54.28

54.07

62.33

59.44

60.16

62.10

62.31

62.94

63.70

64.17

63.15

61.39

61.77

61.91

60.93

60.77

61.90

61.99

62.27

62.66

61.14

60.40

62.04

61.85

60.38

59.94

58.54

5 8 .3 5

57.96

57.54

57.00

56.90

57.23

5 7 .4 9

5 6 .6 8

5 5 .7 1

55.48

56.09

56.37

55.22 55.06

55.04

55.53 55.84

59.82

59.61

59.70

58.74

59.66

59.59

61.29

56.07

58.50

64.04

63.66

63.49

64.11

61.89

61.50

56.67

59.58

55.52

56.23 55.51

59.21 57.29

60.90

55.60

58.38

55.78

54.82 54.29

59.93

57.81

57.75

61.20

54.21

58.02

53.50

54.22

55.91

54.15

53.31

53.74

58.15

61.49

54.90

56.45 54.32

61.82

54.64

62.25

56.00

61.81

55.56

61.70

57.12

63.74

55.89

62.77

58.04

63.33

57.18

62.91

60.19 56.28

63.73

56.45

63.22

56.31

62.17

58.27

56.91

62.74

60.58

64.07

57.42

59.41

65.78

65.22

58.47

64.14 57.00

58.23

63.70 56.33

56.85

61.30

63.00

62.12

53.89

63.96

56.40 59.66

55.65 60.85

58.00

57.85

54.87

59.90

55.08

62.83

56.55

55.06

52.38

52.20

53.28

52.53

53.42

54.26

53.58

53.50

53.41

54.34

53.77

54.26

53.42

54.51

54.53

54.53

54.84

55.40

54.78

53.38

54.51

55.75

56.37

55.37

55.59

54.74

56.35

52.00

52.31

51.92

52.54

53.47

53.40

54.33

55.33

54.65

55.66

54.56 54.57

55.60

55.45

56.65

56.38

56.55

55.49

55.50

54.52

54.71

54.23

54.70

53.57

52.66

52.79

52.69

52.71

52.56

53.22

53.57

53.58

53.37

66,83

66,43

66,83

66,22

65,18

64,89

64,45 61,57

61,69

64,24

64,28

63,27

65,18

64,99

64,78

65,09

65,08

65,07

65,05

65,02

64,42

64,34

64,56

61,66

61,51

61,22

61,20

61,05

61,73

61,35

61,38

61,40

61,26

61,28

61,27

61,22

61,21

61,24

61,24

61,19

61,05

61,11

61,11

61,09

61,01

61,01

61,00

60,93

60,93

60,96

60,87

55,91

55,78

55,86

55,15

55,76

55,88

55,0155,14

60,78

60,69

60,63

60,83

60,52

60,49

60,68

60,4660,63

60,28 58,86

58,60

55,55

56,18

56,24

55,84

55,74

56,11

56,54

55,69

55,83

56,55

56,70

55,82

55,86

56,68

56,79

55,65 55,74

56,40

56,44

56,59

56,60

56,89

56,60

60,92

60,75

62,38

62,83

62,51

62,61

61,19

61,18

60,87

61,62

60,81

61,26

61,66

61,68

60,63

60,56

60,63

60,70

56,54

62,27 61,90

53,75

56,81

56,87

55,76

55,76

56,80

56,69

56,69 61,01 60,67

60,74

56,30

57,34 57,59

58,58 58,64

58,35

60,26

60,40

61,66

61,93

60,65

60,62 60,85 60,42

60,36

56,13

56,62

64,39

64,90

65,02 64,91

63,62 63,36

65,63

66,14

66,68 67,37

67,32

65,49

65,93

61,07

60,91

60,81

60,87

56,37

60,76

55,72 60,45

62,20

62,56

62,47

52,95

65,70

65,06

64,84

62,06 58,32

63,78

63,65

62,85

63,32

60,77

67,09

66,49 63,73 66,34

5 8 ,5 1

57,04

60,63

61,42

60,34

60,78

64,06

62,39

62,45

62,35

57,19 57,28

57,22

57,06

60,50

60,52

60,57

60,48

60,49

60,47

60,49

60,51

60,27

60,44 60,31

60,32

53,98

53,86

53,87

53,91

53,99

54,02

53,42

53,69

53,96

53,62

53,70

53,76

53,83

54,09

53,85

53,5953,74

53,49

53,64

54,20

53,97

53,82

53,98

58,78

58,81

58,65

58,98

53,77

53,81

53,78

53,70

53,71

53,70

53,59

53,70

65,17

61,91

62,39 57,44

57,41

65,24

59,49 59,52

60,19

59,89

59,32

60,16

60,12

60,10

60,42

53,87

60,34

54,00

60,58

61,09

60,38

60,43

60,64

53,98

60,51

60,58

60,30

60,95 62,45

62,47

62,57

62,38

63,98

65,39

5 9 ,2

9

59,44

5 9 ,8

5

6 0 ,1 5

6 0 ,2 0

5 9 ,4

0 ,

57,46

57,28

56,82

56,55

56,76

57,58

57,33

62,36 62,82

66,37

65,07

64,90

63,81

59,43

64,86

64,51 60,10

63,39

58,81

60,88 60,79

58,83

62,28

63,34

65,24 67,64

60,31

62,00

62,55

62,70

62,11 63,04

63,00 61,08

63,79

60,99

62,24 61,16

61,25

60,74

57,04

58,14

57,84 59,52 58,93

58,85

58,93

59,12

59,54

59,23

60,27

60,03 60,27

58,63

57,31

57,50

57,47

57,45

57,34

57,43 57,63

57,35

57,31

57,25

57,60

60,30

56,91

52,52

Pinnas

Sõelmed

Sõelmed

Sõelmed

Sõelmed

Sõelmed

Sõelmed

Sõelmed

Sõelmed

Sõelmed

Bassein

Parkla

plats Tehnika

Sõelmed

Sõelmed

Bassein

Bassein

Ladu

Kruus Pinnas

Sõelmed

Ladu

Kruus Pinnas Kivid

Sõelmed

Kruus Pinnas Kivid

Sõelmed

Ladu

Ladu

Ladu

Ladu

Ladu

H a g e ri

Ä ä s

m ä e

Ä ä s

m ä e -H

a g e ri te

e

31701:001:0350

31701:001:2280

31701:001:2210

31701:001:0153

31701:001:2498

31701:001:0238

31701:001:0365

31701:001:0366

31701:001:0445

31701:001:0446

31701:001:0495

31701:001:1073

31701:001:1352

31701:001:1353

31701:001:1351

Koidu

Tammetõru

Ambuse kruusakarjäär

Vardi metskond 73

Risttee

Kõrgemaa

Kruusamäe

V ardi m

etskond 98

11247 Ä äsm

äe-H ageri tee

Liblika

Väike-Peetri

Vardi metskond 71

Vardi metskond 244

Lümandu karjäär

11247 Ä äsm

äe-H ageri tee

vt.53,05

vt.53,05

58

5 5

5 6

5 6

5 7

5 7

5 8

5 9

5 9

6 0

6 0

60

61

6 1

6 1

6 2

63

63

63

64

64

65

65

65

6 2

6 4

58

58

59

5 85 7

5 6

58

58

6 0 6

0

61

5 9

58

5 9

5 9 6 0

61

56

56 56

5 6

53

5 3

53

53 53

5 3

5 3

53 54

5 4

54

54

54

54

54

5 5

55

55

55

5 5

55 52

53

53

5 3

5 3

53

53

5 3

53

54 54

54

54

54

54

54

5 4

5 4

54

54 55

55

5 5

5 5

55

55

55

55

55

5 5

55

55

5 6

56

56

56

56

56

5 6

5 6

6

56

56

56

5 6

56

6

56

56

57

57

57

5 7

57

57

57

5 7

57

57

57

57

5 7

5 7

57

5 7

58

5 8

58

58

58

5 8

58

58

58

58

5 8

5 8

8

5 8

58

59

5 9

59

59

59

5 9

59

59

59

59

5 9

59

59

59

60

60

6 0

60

60

60

60

6 0

60

60

60

6 0

60

61

6 1

61

61

61

6 1

61

61

61

61

6 1

62

62

62

62

6 2

6 2

62

62

6 2

63

63

63

63

6 3

63

63

63

6 3

64

64

64

64

6 4

64

6 4

64

6 4

65

65

6 5

65

65

65

66

66

55

Plokk 1 aT

Plokk 8 P

Plokk 6 pT Plokk 3 pT

Plokk 1 aT

Plokk 2 aT Plokk 5 aT

Plokk 8 P

Plokk 8 P

Plokk 8 P

Plokk 7 aT

Plokk 13 aT Plokk 12 aT

Plokk 8 P

P lo

k k 7 a

T

Plokk 1 pT Plokk 14 pT

Plokk 8 P

P lo

k k 1

6 p

T

1

2

3

4 5

6

7

8

9

10

11

12

15

17

18

22 23

24

13

14

16

19

20

21

1'

2'

3'

4'

5'

6'

7'

8'

9'

10'

11' 12'

13'

14'

15' 16'

17'

18'

22'

19'

20'

21'

Mäeeraldise piiripunktide

koordinaadid

Mäeeraldise teenindusmaa

piiripunktide koordinaadid

Nr X Y

OÜ Inseneribüroo STEIGER

Mõõtkava

Männiku tee 104, 11216 Tallinn

Objekti nimetus ja aadress Joonise sisu

Koostas

Kinnitas Töö nr

Kuupäev

+372 668 1011, [email protected]

Loa omanik

[email protected] (esindaja nimi ja allkiri)

/Allkirjastatud digitaalselt/

0 200 m100

1:2000

Kaardileht nr 6332 Kohila

Kohila vald, Rapla maakond

Sutlema III lubjakivikarjäär

aktsiaselts KIIRKANDUR

Järvekalda tee 1, 76912 Harju maakond

/Allkirjastatud digitaalselt/

/Allkirjastatud digitaalselt/

Hendrik Klaas

22/4045

07.07.2022

Teekaitsevöönd

Mäeeraldise piir, piiripunkt ja piiripunkti number

Maapinna samakõrgusjoon, m

Katastriüksuse nimi, piir ja tunnus

1

1' Mäeeraldise teenindusmaa piir, piiripunkt ja piiripunkti number

31701:001:1351

Maardla piir (asendiplaanil)

Kõrvaloleva mäeeraldise piir

Kõrvaloleva mäeeraldise teenindusmaa piir

Lümandu karjäär

Ploki piir (aT - aktiivne tarbevaru, pT - passiivne tarbevaru)

Ploki piir (P - prognoosvaru)

Vääriselupaik

Korrastatud ala plaan

Graafiline lisa 3/3

4. Kasutatud tarkvara: Bentley PowerCivil for Baltics V8i (litsents: 70000661800020).

(OÜ Inseneribüroo STEIGER, töö nr 21/3644).

- Sutlema lubjakivimaardla maavara kvaliteedi ümberhindamise seletuskiri (varu seisuga 30.09.2021)

- Keskkonnaregistri Sutlema maardla plokkide ja mäeeraldiste piiriandmeid (seisuga 30.06.2022);

- Maa-ameti aluskaartide avalikku WMS-teenust (kitsenduste andmed);

- Maa-ameti väljastatud katastriüksuste piiriandmeid (seisuga 06.07.2022);

3. Plaani koostamisel on kasutatud:

2. Asendiplaan: Maa-ameti X-GIS kaardirakendus.

1. Koordinaadid L-Est 97 süsteemis, kõrgused EH2000 süsteemis.

Märkused:

Metsamaa (pindala 66,18 ha)

Allan Koger

Nr X Y

1 6 559 979,56 534 199,17

2 6 560 002,32 534 441,63

3 6 560 025,46 534 688,17

4 6 560 048,30 534 931,44

5 6 560 051,88 534 969,61

6 6 559 831,70 534 976,05

7 6 559 884,70 535 057,56

8 6 560 003,39 535 221,39

9 6 560 052,70 535 216,26

10 6 559 992,12 535 417,23

11 6 559 928,22 535 457,16

12 6 559 867,43 535 492,47

13 6 559 827,19 535 480,86

14 6 559 650,95 535 250,12

15 6 559 689,09 535 181,40

16 6 559 816,91 534 941,07

17 6 559 775,58 534 874,54

18 6 559 532,81 534 957,00

20 6 559 485,13 534 733,49

21 6 559 470,37 534 485,11

22 6 559 463,87 534 375,74

23 6 559 446,85 534 199,30

24 6 559 659,85 533 949,03

Pindala 57,97 ha

19 6 559 531,71 534 951,31

Sutlema II lubjakivikarjäär

Sutlema I lubjakivikarjäär

Sutlema III lubjakivikarjäär

Lümandu kruusakarjäär

Metsamaa (pindala 66,18 ha)

1' 6 560 069,74 535 159,92

2' 6 560 052,70 535 216,26

3' 6 559 992,12 535 417,23

4' 6 559 928,22 535 457,16

5' 6 559 867,43 535 492,47

6' 6 559 827,19 535 480,86

7' 6 559 650,95 535 250,12

10' 6 559 775,58 534 874,54

11' 6 559 532,81 534 957,00

12' 6 559 531,71 534 951,31

13' 6 559 485,13 534 733,49

14' 6 559 463,87 534 375,74

15' 6 559 446,85 534 199,30

16' 6 559 439,68 534 124,95

17' 6 559 659,85 533 949,03

18' 6 559 955,79 533 949,15

19' 6 559 979,56 534 199,17

20' 6 560 002,32 534 441,63

21' 6 560 025,46 534 688,17

22' 6 560 051,88 534 969,61

Pindala 66,18 ha

9' 6 559 816,91 534 941,07

8' 6 559 689,09 535 181,40

N

6 560 000

6 559 800

6 559 600

6 559 400

5 3 4 0

0 0

5 3 4 2

0 0

5 3 4 4

0 0

5 3 4 6

0 0

5 3 4 8

0 0

5 3 5 0

0 0

5 3 5 2

0 0

5 3 5 4

0 0

5 3 5 6

0 0

66

AS KIIRKANDUR

SUTLEMA III LUBJAKIVIKARJÄÄRI MÄEERALDISE KAEVANDAMISE

LOA TAOTLUS

Sutlema lubjakivimaardla (reg. kaart 832)

Rapla maakond Kohila vald Lümandu küla

2008-2014

Seletuskiri

1. Mäeeraldise saamise vajaduse põhjendus, kasutamise eesmärk ja maavara kasutusalad

AS Kiirkandur, kelle tegevusalaks on kruusa-, liiva- ja paekarjääride haldamine ning majandamine, taotleb Raplamaa Keskkonnateenistuselt (alates 01.02.2009 Keskkonnaameti Harju-Järva-Rapla regioon) kohaliku tähtsusega Sutlema lubjakivimaardlale Sutlema III lubjakivikarjääri mäeeraldise avamiseks kaevandamise luba. Taotletav mäeeraldis paikneb RMK Vardi metskonna maatükil M-71. Sutlema lubjakivimaardla geoloogilise uuringu tegi OÜ Eesti Geoloogiakeskus Raplamaa keskkonnateenistuse poolt välja antud uuringuloa RAPM-026 alusel. AS Kiirkandur soovib mäeeraldise kattekihis olevat moreenpinnast (kaasnev maavara) töödelda ja rikastada ning kasutada seda kohalike teede korrashoiul kruuskillustikuna, lubjakivist (põhimaavara) valmistatakse tsiviil- ja teedeehitusel kasutatavat kõrgemargilist ehituskillustikku. Kaeveloa kehtivuse ajaks taotletakse 25 aastat.

2. Mäeeraldise maa-ala ja selle lähiümbruse kirjeldus (maa- valdused, maakasutus, hoonestus, kommunikatsioonid ja piirangutega alad)

Sutlema III mäeeraldis asub Rapla maakonnas Kohila vallas Lümandu külas, RMK Vardi metskonna maatükil M-71 (kat. tunnus 31701:001:0444). Kagus külgneb taotletav mäeeraldis Kiirkandur AS-i Sutlema I ja Sutlema II lubjakivikarjääridega, kus kaevetööd toimuvad kaevelubade Rapm-059 (kehtib kuni 06.04.2019) ja Rapm-062 (kehtib kuni 01.12.2016) järgselt. Idas on riigi kõrvalmaanteele 11247 Ääsmäe– Hageri (31701:001:2210) ja selle 2009. aastal ehitatud teeõgvendusele (31701:001:0446) jäetud maksimaalne (50 m) tee kaitsevööndi laius. Kirdes külgneb mäeeraldis 1,2 ha suuruse metsa vääriselupaigaga (VEP 101046, salumännikud ja männi segametsad), mille varu (täitekruus ja ehituslubjakivi) on keskkonnaministri 08.10.2007 käskkirjaga nr 1106 tunnistatud passiivseteks tarbevaruks.

Taotletav mäeeraldis paikneb aluspõhja kõrgendikul, kus maapinna kõrgused on vahemikus abs 57–68 meetrit. Kõrgendikul avaveekogud puuduvad, kuid samas on kõrgendiku põhjavesi lokaalseks toitealaks Vasalemma, Kasari ja Maidla jõgede lähteallikatele. Lähim neist, mis ka Vasalemma jõe lähteks olev allikas, asub mäeeraldise läänepiirist ca 1,2 km kaugusel Lümandu külas. Maidla ja Kasari jõgede lähted jäävad veidi kaugemale, vastavalt 4 ja 6 km kaugusele kagu ja lõuna-kagu suunas.

Mäeeraldise põhjapiirist ca 1 km kaugusele jääb Kanarbiku kraav, mis kannab vee Vasalemma jõkke.

Lähimad majapidamised paiknevad taotletava mäeeraldise suhtes järgmiselt: Tammetõru talu jääb mäeeraldise idapiirist ca 200 m ja Kõrgemaa talu lõunapiirist 300 m kaugusele. Taotletaval Sutlema III mäeeraldisel puuduvad kommunikatsioonid ja muud piirangud.

3. Andmed tehtud geoloogiliste uuringute kohta, maardla lühikene geoloogiline ja hüdrogeoloogiline iseloomustus

Uuritus. 1,4 km2 suurune Sutlema lubjakivi perspektiivala eraldati Tallinna lähiümbruse geoloogilise kaardistamise käigus (Stumbur jt., 1965). Perspektiivalale puurauke ei rajatud ja laboriuuringuteks proove ei võetud. Kasulikuks kihiks arvati Vormsi ja Nabala lademe lubjakivi paksusega 4 m, perspektiivala ressursiks hinnati 5,7 mln m3. 2006–2007. a tegi OÜ Eesti Geoloogiakeskus AS Kiirkandur tellimusel Sutlema uuringuruumi geoloogilise uuringu, mille eesmärgiks oli Vormsi ja Nabala lademe kivimi ja sellest valmistatud killustiku omaduste ning kaevetingimuste selgitamine (Sinisalu jt., 2007). Uuringualale rajati 27 puurauku (süg. 10,2–16,4 m), koostati uuringuruumi teenindusala topoalus (M 1:2000), proovid võeti moreenist ja lubjakivist, tehti geofüüsikalisi ja hüdrogeoloogilisi mõõtmisi jne. Uuringutöö aruande vaatas läbi Eesti Maavarade Komisjon (EMK), kes soovitas moreeni arvele võtta täitekruusana (kood 1206) ja lubjakivi kõrgemargilise ehituslubjakivina (kood 0803). Keskkonnaministri 08.10.2007.a käskkirjaga nr 1106 kantakse uuringuruumis arvutatud varud keskkonnaregistri maardlate nimistusse Sutlema lubjakivimaardlana (reg. kaart nr 832) järgmiste mahtudega: - kõrgemargilise ehituslubjakivi aktiivne tarbevaru 72,34 ha pindalal

5992 tuh m3; - kõrgemargilise ehituslubjakivi passiivne tarbevaru (metsa

vääriselupaik VID 101046) 1,20 ha pindalal 124 tuh m3; - täitekruusa aktiivne tarbevaru 74,69 ha pindalal 1377 tuh m3; - täitekruusa passiivne tarbevaru (VID 101046) 1,20 ha pindalal

14 tuh m3. 2009.a. väljastas Keskkonnaameti Harju-Järva-Rapla regioon Kiirkandur AS-le Sutlema I ja Sutlema II lubjakivikarjääride mäeeraldiste kaevandamise load Rapm-059 ja Ramp-062, kehtivuse ajaga vastavalt 29.05.2009−06.04.2019. a ja 16.09.2009−01.12.2016. a. Sutlema I mäeeraldise pindala oli 6,14 ha ja ehituslubjakivi kaevandatav varu 470 tuh m3 (1. plokk). Sutlema II mäeeraldise pindala oli 5,28 ha ning

ehituslubjakivi kaevandatav varu 353 tuh m3 (2. plokk) ja täitekruusa kaevevaru 131 tuh m3 (5. plokk). 2008–2011.a. Sutlema III lubjakivikarjääri kaevandamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise (KMH) algatas 13.06.2008. a Raplamaa keskkonnaamet (praeguseks Keskkonnaameti Harju-Järva-Rapla regioon) juhataja korraldusega nr 59-1-1/1581. KMH hindamise algatamise aluseks oli AS Kiirkandur Sutlema III lubjakivikarjääri kaevandamise loa taotlus, mille eesmärgiks oli lubjakivist ehituskillustiku tootmine ja täitekruusa kaevandamine. Taotletava mäeeraldise pindala oli 62,12 ha. Mäeeraldise piiresse jäi ka 1,20 ha suurune passiivse tarbevaruga (plokid 6 ja 3) metsa vääriselupaik (VEP 101046), mille varu ei kuulunud kaevantatava varu hulka. Taotletava mäeeraldise ehituslubjakivi aktiivne tarbevaru oli 5169 tuhm³(9. ja 10. plokk), täitekruusa aktiivne tarbevaru 1226 tuh m³ (4. ja 11. plokk), kasvukihi maht 133 tuh m³. Mäeeraldise varu asus põhjaveetasemest kõrgemal. KMH käigus selgus, et olulisemateksümbruskonda (inimest ja looduskeskkonda)mõjutavateks teguriteks, mis kavandatava tegevusega kaasnevad, on mõju põhjaveele, tolm, müra, maavõnked ja maastiku pöördumatu ümberkujundamine. KMH käigus dokumenteeriti 18 kaevu põhjavee seisund, mõõdeti lõhketööde mõju lähemate elamute vundamentidele ja kaevuvee kvaliteedile, tolmu teket ja levikut jne. Selleks, et kaevandamisega ei kaasneks olulisi negatiivseid keskkonnamõjusid soovitati Sutlema III lubjakivikarjääris arvestada KMH käigus esiletoodud asjaoludega, nagu:

• Jätkata KMH käigus uuritud lähiümbruse elanikkonna puur- ja salvkaevude põhjavee taseme ja kvaliteedi seiret;

• Tolmu leviku vähendamiseks kasta kuival ajal karjääri teid ja laoplatse;

• Karjääritehnika poolt tekitatud müra leviku vähendamiseks paigutada purustus-sorteerimissõlm elamutest võimlikult kaugele karjääri põhja, katendivallidega piiratud alale,

• Lõhketöid teha lõhketööde passi alusel, mis välistab kivimitükkide laialipaiskumise väljaspool ohutsooni, ülenormatiivsed maavõnked ja ohtliku lööklaine tekke;

• Metsa 1,20 ha suuruse vääriselupaiga (VEP 101046) pinnase niiskusrežiimi muutuste vältimiseks tuleks vääriselupaiga piirile rajada moreenpinnasest vall;

• Vähendada taotletava mäeeraldise pindala 2,16 ha võrra, millest 1,20 ha hõlmab vääriselupaiga ja 0,96 ha vääriselupaiga

ümbritseva ala, millega oleks tagatud ühendus vääriselupaigast põhja poole jääva metsamassiiviga (KMH aruande joonisel 11 on esitatud vähendatud mäeeraldise piiripunktide koordinaadid);

• Kaevandamisega kaasneva kumulatiivse mõju vältimiseks soovitati kaevandamise loa väljaandjal sätestada kaevandamise loa täiendava tingimusena, et puur-lõhketööd Sutlema III karjääris ei tohiks toimuda samaaegselt naabruses asuvas Sutlema I ja Sutlema II karjääris. Samuti, kui Sutlema I ja II karjääris töötab purustus- sorteerimissõlm, siis purustus-sorteerimissõlme samaaegsel töötamisel Sutlema III karjääris peab nende vahemaa olema selline, et tehnika poolt tekitatud müra väljaspool karjääre ei ületaks lubatud normpiire;

• Tööde läbiviimise aja suhtes soovitab Kohila Vallavalitsus Keskkonnaametil märkida kaeveloa eritingimusena: “AS Kiirkandur teostab lõhkamistöid tööpäevadel 09,00−17.00, materjali purustamistöid 07.00−19,00, muid töid, sh sõelumistöid 7.00−21,00; puhkepäevadel ja riiklikel pühadel teostab töid (sh lõhkamine, purustamine, sõelumine) 10.00−17.00. Erandkorras on lubatud tööde tegemine muul ajal lähiümbruses (s.o, kuni 1 km karjäärist) olevate kinnistute maaomanike ja Kohila Vallavalitsuse nõusolekul”.

• Hageri aleviku vahel saab liiklust ohutumaks muuta eelkõige kiiruse piiramisega.

Keskkonnaameti Harju-Järva-Rapla regiooni juhataja 17.08.2011 kirjaga nr HJR 6-7/11/6443-7 kiideti heaks ja kinnitati Sutlema III lubjakivikarjääri KMH aruandes toodud soovitused ning võimalike keskkonnamõjude leevendusmeetmed, millega tuleb kavandatava tegevuse elluviimisel arvestada ja rakendada. Selleks, et kaevandamine ei rikuks mäeeraldise kirdeosas asuva metsa vääriselupaiga (VEP101046) mulla niiskusrežiimi ja et vääriselupaigal säiliks ühendus põhja pool asuva metsamassiiviga, tuleb selles piirkonnas nihutada mäeeraldise piire ja vähendada pindala. Seega, jätta vääriselupaik VEP101046 (1,20 ha) ning selle ümbrusest maa-ala 0,96 ha (kokku 2,16 ha) ulatuses mulla niiskusrežiimi säilitamise eesmärgil mäeeraldise piiridest välja, ning vähendada mäeeraldise teenindusmaa piiri 1,20 ha võrra, jättes välja vääriselupaiga. Maardla geoloogiline läbilõige. Sutlema lubjakivimaardla paikneb aluspõhjalisel kõrgendikul ja selle jalamil, kus kvaternaarisetete paksus on järgmine: kasvukihi paksus 0,2–0,4 m ja moreenpinnase paksus 0–5,5 m. Kõrgendiku lael levib Vormsi lademe Kõrgessaare kihistu (O3vrK)

hallikas lubjakivi, mille lamam on 60–61 m abs kõrgustasemel. Vormsi lademe lubjakivi paksus maardlal on 0–3,8 m, see suidub maapinna langust jälgides lõuna suunas. Vormsi lademe Kõrgessaare kihistu (O3vrK) lubjakivi lamamiks on Nabala lademe Saunja kihistu (O3nbS) afaniitne kuni mikrokristalliline lubjakivi, mille iseloomulikuks tunnuseks on hallide ja beežide kivimikihtide vaheldumine. Hallile kivimikihile on iseloomulikud harvad horisontaal- kuni lainjaskihilised pruunikad kerogeensed lubimergli kelmed ja õhukesed vahekihid, millede paksus on valdavalt 0,5–1,5 cm, harva kuni 5 cm. Beežikas kivim on kohati peenpoorne või kavernoosne, mis viitab lubjakivi sekundaarsele dolomiidistumisele. Paiguti on lubjakivi esindatud kogu paksuses dolomiidika lubjakivi või dolokiviga (pa. 11; 19; 27). Saunja kihistu allosas sageneb lubimergli vahekihitide esinemine ning ilmub ka püriidikiri. Kohati esineb ka amorfse räni valgeid suletisi, mudasööjate käike ning kaltsiidiga täidetud lõhesid. Maardla geoloogilise uuringutöö käigus rajatud puuraukudes nr 1 ja 2 tehti kindlaks Saunja kihistu kontakt selle lamamiks oleva Paekna kihistuga, mis jääb 41 m abs kõrgusele. Seega on Saunja kihistu kogupaksus maardlal ca 21 m. Sutlema III mäeeraldise kasulikuks kihiks on valdavalt Nabala lademe Saunja kihistu lubjakivi. Saunja kihistu lamamiks on Nabala lademe Paekna kihistu (O3nbP), mis on esindatud savika lainjaskihilise poolmugulja kuni mugulja lubjakiviga, kus vahelduvad lubi- ja savimergli vahekihid. Tasemeti esineb ka lasuvale Saunja kihistule iseloomulikke püriidikirjalisi afaniitse lubjakivi vahekihte. Sutlema maardla geoloogiline läbilõige on järgmine:

Geol. Paksus, m Lühikirjeldus

indeks alates kuni keskm.

QIV 0,0 0,4 0,2 Kasvukiht. gIII 0,0 7,0+ 1,9 Saviliivmoreen, rohke jämepurruga.

O3vrK 0,0 3,8 1,2 Lubjakivi, detriidikas, veidi savikas, hallikas. O3nbS 5,6 21,0 18,0 Lubjakivi, afaniitne kuni mikrokristalliline, tihe, plaat-

jas, keskmise-paksukihiline kuni massiivne, kohati dolomiidistunud, harvade kerogeensete lubimergli

vahekihtidega, kihistu allosas püriidikirjaline. O3nbP 0,0 5,5+ Lubjakivi, savikas, lainjaskihilise poolmugulja kuni

mugulja tekstuuriga, lubi- ja savimergli vahekihtidega.

Hüdrogeoloogilised tingimused. Sutlema lubjakivimaardla asub aluspõhjalisel kõrgendikul, kus puudub hüdrograafiavõrk ning sadevete pindmine äravool. Seega läheb kõrgendikule langenud sadevesi valdavalt põhjavee toiteks, aurumiseks ja transpiratsiooniks. Intensiivse

lumesulamise perioodil ja vihmavalingute korral ei ole välistatud ka ajutine liigvee pindmine äravool. Uuringuandmeil on maardla kvaternaarisetete keskmine paksus 2,1 m (kasvukiht ja moreenpinnas), mis on Nabala–Rakvere põhjaveekihi aeratsioonivööks. Nabala ja Rakvere veekihi vettkandvaks kivimiks on Vormsi, Nabala ja Rakvere lademete lubjakivi, kus põhjavesi on vabapinnaline. Maardla põhjaveetase on maapinnast 2,9–14,9 m sügavusel, abs vahemikus 50–54 m. Vertikaalsuunas mõjutavad vete liikumist ka kivimis esinevad lõhed, millede hulk ja amplituud väheneb sügavuse suunas. Kompleksi ülemine osa, kuhu kuulub Kõrgessaare ja Saunja kihistu lubjakivi, on väga veerikas. Katsepumpamisel pumbaga, mille tootlikus on 7,2 m³/h, saavutati puuraugus nr 1 veetaseme alanduseks 0,02 m, mis annab veekihi ülemise osa veejuhtivuseks 11000 m²/ööp. Kui hinnata põhjaveetaseme muutuste pikaajalist vaatlusrida, võttes analoogiks Maidla vaatluskaevu 304, siis on võimalik kuni 1-meetrine veetaseme tõus üle uuringuaja maksimaalse. Kõrge veeseis püsib väga lühikest aega – orienteeruvalt 3–7 päeva. Keemiliselt koostiselt on maardla põhjavesi HCO3-Ca-tüüpi, kuivjäägiga 320 mg/l, mõõdukalt kare, üldkaredus on 5,82 mg-ekv/l. Arvestades piirkonna hüdrogeoloogiliste tingimuste eripäraga, kus veerikas Nabala–Rakvere veekompleks on lokaalseks toitealaks Maidla, Vasalemma ja Kasari jõgede lätetele, on maardla aktiivne tarbevaru arvutatud vaid veepealses osas, jättes veekihi kaitseks 1 m paksuse paelasundi. Kavandatav paekivi kaevandamine Sutlema maardlal ei mõjuta ümbruskonna talude puurkaevude veetasemeid ja vee kvaliteeti. Taotletavast Sutlema II mäeeraldisest 0,2 km kirdes on Tammetõru talu puurkaevu veetase maapinnast 6,9 m sügavusel, abs kõrgusel 47,6 m (20.08.2006. a.) ja Pärniku talu puurkaevus, mis jääb taotletavast mäeeraldisest 0,3 km lõuna poole, maapinnast 12,5 m sügavusel, abs kõrgusel 46,2 m (20.08.2006.a.).

4. Maardla sh mäeeraldise maavara, kvantitatiivne ja kvalitatiivne iseloomustus, võimalikud kasutusalad

Kattekiht: moreenpinnas sisaldab jämepurdu 37,6% ning savi- ja tolmuosakesi 23,7%. Lubjakivi: survetugevus - kuivas olekus 129 Mpa, veega küllastunult 108 Mpa, pärast 25 külmutus-sulatustsüklit 110 Mpa; tihedus - 2529 kg/m3; poorsus - 1,5%; mahumass - 2495 kg/m3. Kivimist valmistatud killustik: survetugevus silindris - kadu 15% (fr. 10–20 mm); kulumiskindlus – kadu 31% (fraktsioon 10–20 mm); külmakindlus – kadu peale 25 külmatsüklit 1,5–2,7%; purunemiskindlus (Los-Angelese meetodil) – kadu 33% (fr. 10–14 mm); löögikindlus–55;

savi- ja tolmuosakeste sisaldus 4,5%; plaatjate ja nõeljate terade sisaldus 17,5% (fr. 8–16 mm); nõrkade terade sisaldus 15,7%; veeimavus 3,2%; mahumass 1212 kg/m3; terade näivtihedus 2,66–2,73 Mg/m3. Killustiku saagis mäemassist 72,8%. Kivimi keemilist koostist iseloomustab 11-st puuraugust võetud 56 proovi. Uuringuala kivimiks on lubjakivi, mille CaO sisaldus on vahemikus 48–49%. Uuringuala keskosas on Saunja kihistu kivim kohati kõrgendatud MgO sisaldusega, mis viitab lubjakivi sekundaarsele dolomiidistumisele. Kihistu ülemises osas esineb dolomiidikas lubjakivi (MgO sisaldus 12–13%) ja alumises osas dolokivi (MgO sisaldus 17– 18%). Dolomiidistumine ei ole ulatusliku pindalalise levikuga, see on lokaalne ja seotud kivimeis esinevate lõhedega. Ülaltoodu kokkuvõtteks: Sutlema maardla moreenpinnas kvalifitseerub kõrgendatud savi- ja tolmuosakeste sisalduse tõttu täitekruusaks, millest peale purustamist ja fraktsioneerimist saab kruuskillustikku, mida kasutatakse teede korrashoiuks ja remondiks. Lubjakivi sobib kõrgemargilise ehituskillustiku tootmiseks, mille garanteeritud survemark on “800” ja külmakindlus 25 ts. Killustiku saagis mäemassist on ca 73%.

5. Mäetööde lühike kirjeldus Tingimused mäetööde läbiviimiseks Sutlema III mäeeraldisel on soodsad, kuna tulenevalt maardla hüdrogeoloogilistest tingimustest ei planeerita veealust kaevandamist. Mäeeraldise kaevandatav varu paikneb veetasemest kõrgemal. Kaevetöödele eelnevalt eemaldatakse mets ja võsa, juuritakse kännud ja kooritakse kasvukiht. Kasvukiht ladustatakse kuni 3 m kõrguste vaaludena mäeeraldise äärealadele ja mäeeraldise teenindusmaale ning säilitatakse kaeveala rekultiveerimise tarbeks. Kaevetööd toimuvad kahes-kolmes kaeveastmes: esmalt kaevandatakse täitekruus ja seejärel lubjakivi. Lubjakivi kaevandamine toimub kohati kahes kaeveastmes. Kasvukiht kooritakse buldooseriga, täitekruusa kaevandatakse ekskavaatoriga. Lubjakivi kobestamisel kasutatakse vibropiiki, aga ka puur- ja lõhketöid. Saadud kaevis laaditakse ekskavaatori või kopplaaduriga kallurile ja transporditakse purustus- sorteerimissõlme, kus see purustatakse ja sõelutakse vajalikeks fraktsioonideks. Täitekruusa paksus mäeeraldisel on 0–7,0 m (keskm. 1,9 m), suurem mäeeraldise lõunaosas. Lubjakivi paksus on 1,3–12,1 m (keskm. 8,3 m), suurem mäeeraldise põhjaosas. Täitekruusast ja lubjakivist saadud killustik ja sõelmed ladustatakse eraldi, selleks ettevalmistatud laoplatsil. Valmistoodangu laoplatsid rajatakse ammendatud karjäärialale. Osa sõelmeid leiab kasutamist ammendatud karjääriala püsinõlvade kujundamisel. Karjäärist väljaveetav materjal laaditakse kallurile ekskavaatori või kopplaaduriga. Juurde- ja

väljapääsutee mäeeraldisele kulgeb Hageri–Ääsmäe teelt läbi Sutlema I ja Sutlema II karjääri.

6. Mäeeraldise piiride ja sügavuse põhjendus koos kaevandamisele kuuluva varu määramisega

Taotletav Sutlema III mäeeraldis jälgib Keskkonnaministri 08.10.2007.a käskkirjaga nr 1106 kinnitatud Sutlema lubjakivimaardla varukontuuri. Mäeeraldis paikneb lubjakivimaardla 4., 9., 10. ja 11. aktiivse tarbevaruga varuplokkide piires, milledest plokkides 4 ja 11 on täitekruus (1206) ning plokkides 9 ja 10 on ehituslubjakivi (0803).

Mäeeraldise põhjapiiril on metsasiht; idas riigi kõrvalmaantee 11247 Ääsmäe–Hageri (31701:001:2210) ja selle 2009. aastal ehitatud õgvendus (31701:001:0446), milledele on jäetud 50 m laiune kaitsevöönd; lõunas ja läänes jälgib mäeeraldis lubjakivimaardla kontuuri; lõuna-kagus külgneb Sutlema I (31701:001:0366) ja Sutlema II lubjakivikarjääri (31701:001:0153) mäeeraldistega.

Sutlema III mäeeraldis on piiritletud nurgapunktidega nr 1 ... 21, kasuliku kihi lamami määrab põhjavee tase, mille kaitseks on jäetud 1 m paksune paekiht. Kasuliku kihi lamam on vahemikus abs 50,8–56,6 m.

Keskkonnaameti Harju-Järva-Rapla regiooni juhataja 17.08.2011 kirjaga nr HJR 6-7/11/6443-7 heaks kiidetud Sutlema III lubjakivikarjääri KMH aruandes soovitati vääriselupaik (VEP 101046) ning seda ümbritsev ala kokku 2,16 ha mäeeraldise piiridest välja jätta, ning mäeeraldise teenindusmaad vähendada 1,20 ha võrra, jättes välja vääriselupaiga.

Peale selle väheneb taotletava mäeeraldise ja selle teenindusmaa pindala KMH menetlemise ajal rajatud Ääsmäe–Hageri teeõgvenduse kaitsevööndi tõttu veel 0,52 ha võrra.

Seega kujuneb taotletava mäeeraldise pindalaks 59,44 ha ning mäeeraldise teenindusmaa pindalaks 66,18 ha. Mäeeraldise pindala vähenemisega väheneb ka mäeeraldise varu: Vääriselupaika ümbritseval 0,96 ha suurusel alal on: kasvukihti 3 tuhm³ (keskm. paksus 0,3 m); täitekruusa aT−8 tuhm³ (0,8 m); ehituslubjakivi aT−104 tuhm³ (10,8 m). Ääsmäe–Hageri teeõgvenduse kaitsevööndis 0,52 ha suurusel alal on: kasvukihti 2 tuhm³ (0,3 m); täitekruusa aT−14 tuhm³ (2,7 m); ehituslubjakivi aT−51 tuhm³ (9,8 m).

Taotletava Sutlema III 59,44 ha suuruse mäeeraldise geoloogiline varu on järgmine: kasvukihti 133−5=128 tuh m³; täitekruusa 1226−22=1204 tuh m³, ehituslubjakivi 5169−155=5014 tuh m³.

Kindlustamaks mäeeraldise välipiiri puutumatuse tuleb kaevetööde käigus jätta osa kattekihti (kasvukiht ja täitekruus) kaevandamata, et seal kujuneks nõlvus 1:1,4 (35°). Nõlvaterviku all olev lubjakivi jääb kaevandamata. Nõlvaesine lubjakivi kaeveaste on vertikaalne. Lubjakivi kaeveaste kujundatakse peale nõlvatäite tagasipaigaldamist, milleks kasutatakse täitekruusa ja lubjakivi töötlemisel tekkinud sõelmeid, nõlvusega 1:2 (25°). Kadu nõlvatervikutes arvutatakse mäeeraldise ringpiiril 3220 m ulatuses. Kadu nõlvatervikus ei arvutata Sutlema I ja Sutlema II mäeeraldisega külgnevas osas. Nõlvatervikutes kaevandamata jääva kasvukihi, täitekruusa ja lubjakivi mahtude arvutamisel on aluseks mäeeraldise piiralale rajatud puuraukude (pa), seinapuhastuste (SP) ja interpol.punktide (Ip) alusel arvutatud keskmised.

Mäeeraldise põhjakülje piiripunktide (pp) 21−1 vahemik on 879 m, siin on pa-3−pa-29−pa-5−pa-28−Ip-3 andmeil lubjakivi katva kattekihi keskmine paksus 1,7 m, sh 0,2 m kasvukihti ja 1,5 m täitekruusa. 2,4 m laiuse nõlvaterviku kujundamisel jääb kaevandamata kasvukihti 26 m3 ja täitekruusa 1780 m3 (2 tuh m3). Ehituslubjakivi (keskm. 9,4 m) jääb kattekihi nõlvaterviku all kaevandamata 19830 m3 (20 m3).

Mäeeraldise kirdeosas VEP 101046 ümbritsevate pp 1 ... 6 vahemik on 450 m, siin on Ip-3−Ip-4−pa-14−Ip5 andmeil kattekihi keskmine paksus 1,1 m, sh 0,3 m kasvukihti ja 0,8 m täitekruusa. 1,6 m laiuse nõlvaterviku kujundamisel jääb kaevandamata kasvukihti 34 m3 ja täitekruusa 378 m3 (0,4 tuh m3). Ehituslubjakivi (keskm. 10,8 m) jääb kattekihi nõlvaterviku all kaevandamata 7776 m3 (8 tuh m3).

Mäeeraldise idakülje pp 6 ... 10 vahemik on 397 m, siin on Ip- 3−Ip-6−SP-1 andmeil kattekihi keskmine paksus 2,2 m, sh 0,3 m kasvukihti ja 1,9 m täitekruusa. 3,1 m laiuse nõlvaterviku kujundamisel jääb kaevandamata kasvukihti 30 m3 ja täitekruusa 905 m3 (1 tuh m3). Ehituslubjakivi (keskm. 10,6 m) jääb kattekihi nõlvaterviku all kaevandamata 13045 m3 (13 tuh m3).

Mäeeraldise lõunakülje pp 16 ... 19 vahemik on 764 m, siin on pa- 27−pa-18−pa-26−SP-3+Ip-2 andmeil kattekihi keskmine paksus 3,8 m, sh 0,3 m kasvukihti ja 3,5 m täitekruusa. 5,4 m laiuse nõlvaterviku kujundamisel jääb kaevandamata kasvukihti 57 m3 ja täitekruusa 7928 m3 (8 tuh m3). Ehituslubjakivi (keskm. 4,7 m) jääb kattekihi nõlvaterviku all kaevandamata 19390 m3 (19 tuh m3).

Mäeeraldise läänekülje pp 19 ... 21 vahemik on 730 m, siin on SP- 3+Ip-2−pa-9−pa-3 andmeil kattekihi keskmine paksus 5,3 m, sh 0,2 m kasvukihti ja 5,1 m täitekruusa. 7,6 m laiuse nõlvaterviku kujundamisel jääb kaevandamata kasvukihti 56 m3 ja täitekruusa 14650 m3 (15 tuh m3).

Ehituslubjakivi (keskm. 3,3 m) jääb kattekihi nõlvaterviku all kaevandamata 18308 m3 (18 tuh m3). Kokku jääb nõlvatervikutes kaevandamata 0,2 tuh m3 (203 m3) kasvukihti; 26 tuh m3 (25641 m3) täitekruusa; 78 tuh m3 (78349 m3) ehituslubjakivi.

Seega on Sutlema III mäeeraldise kaevandatav varu järgmine:

- täitekruusa (1206) – 1204 – 26 = 1178 tuh m³, sh 4. plokis 1172 tuh m3 ja 6. plokis 6 tuh m3;

- ehituslubjakivi (0803) – 5014 – 78 = 4936 tuh m3, sh 9. plokis 4919 tuh m3 ja 10. plokis 17 tuh m3.

Kasvukihi maht on 128 tuh m3. 7. Mäetööde mõju keskkonnale ja abinõud selle

vähendamiseks

Igasuguste mäetöödega kaasneb mõju keskkonnale, seda ei saa vältida, küll aga minimeerida. Taotletav mäeeraldis paikneb metsamaal. Kaevetöödel võib eeldada tolmu, müra ja vibratsiooni teket. Tolmu peamisteks tekitajateks karjääris on puur- ja lõhketööd, purustus- sorteerimissõlm, karjääris liikuv transport ja laoplatsid. Puur-lõhketöödel, kui kivim on kuiv ja topise materjali ei niisutata, võib tuulise ilmaga tolmupilv kanduda 100–200 m laiuse vööndina kuni 600 m kaugusele (vaatlusandmed avamaal, Harku paekarjääris). Tuulevaikse ilmaga langeb tolm lõhkamiskoha vahetusse ümbrusesse tagasi. Kaevemasinate poolt tekitatud tolmu hulk on väike, kuna masinate liikumiskiirus on väike ja tolm sadestub 40–50 m raadiuses. Kaugemale võib tolm levida tingituna killustikku vedavatest kallurautodest nii karjäärisisestel kui ka väljaveoteedel. Seniste vaatluste põhjal võib lagedal maastikul tolm levida keskmise tugevusega tuulega kuni 200 m kaugusele. Tolmu leviku tõkestamiseks tuleb kuival ajal ja tuulise ilma korral regulaarselt niisutada karjääri sisse- ja väljaveoteid, purustussorteerimissõlme ümbrust, laoplatsil sorteeritud materjali kuhilaid jne. Müra tekitavad karjääris töötavad seadmed (buldooser, ekskavaator, kopplaadur, kallurauto) ja purustussorteerimissõlm. Transpordimasinal on müratase normeeritud. Eestis kehtivate müra normtasemete järgi on 150 kW ja suuremate mootorite ning täismassiga 12 t ja raskemate veokite müratase vahemikus 84–90 dB. Samasugust müra tekitavad ka ekskavaator, buldooser ja kopplaadur. Avamaal alaneb müratase 100 m kaugusel müraallikast 16 dB võrra, 200 m kaugusel 20 dB ja 300 m kaugusel 23 dB võrra. Karjääris liiguvad masinad süvendis või

puistangute vahel, mis toimivad müratõketena ja alandavad mürataset 18– 25 dB võrra. Seega on karjääri tööees töötavate masinate müratase 200 m kaugusel 52 dB ja transpordimasinatel (väljaspool süvist) 70 dB. Avamaal töötavates killustikusõlmedes on müratasemeks mõõdetud 250 m kaugusel kuni 70 dB. Vajaliku suurusega kaeveõõnsuse tekkimisel paigutatakse purustussorteerimissõlm karjääri põhja, mille tulemusena tekib täiendav müraekraan ning müratase väheneb. Arendaja on kohustatud järgima sotsiaalministri 04.03.2002.a määrusega nr 42 kehtestatud müra normtasemeid. Mäetöödega tekkiva müra tase ei tohi päevasel ajal ületada 60 dB ja öisel ajal 55 dB. Karjääri teenindava transpordi liiklusmüra piirtase ei tohi elamupiirkondades päevasel ajal ületada 60 dB ja öisel ajal 55 dB. Vibratsioon. Paekivi raimamisel kasutatakse nii vibropiiki kui ka puur- ja lõhketöid, millega kaasneb seismiline mõju ning paratamatult ka kivimitükkide laialipaiskumine. Lähimad talud, Kõrgemaa ja Tammetõru, paiknevad taotletava mäeeraldise lõunapiirist ja ida piirist vastavalt 300 m ja 200 m kaugusel. Vastavalt Lõhkematerjalideseaduse § 42 punktile 2 peavad lõhketöö parameetrid ja kasutatavad kaitsevahendid vältima lõhketöö ohualasse jäävate ehitiste ja seadmete kahjustamist lööklaine, kildude laialipaiskumise ning seismilise võnkumise mõju eest. Mäetööd karjääris ei saa kuidagi põhjustada piirkonna veerežiimi muutust, kuna kaevetöid ei teostata allpool veetaset. Kaevetööd viiakse läbi nii, et oleks välistatud õlireostuse sattumine pinnasesse ja sealtkaudu põhjavette. Kaevandamise ja materjali töötlemise käigus ei teki tootmisjääke. Kaevetöödel peetakse kinni kehtivatest mäetööde korda sätestavatest eeskirjadest ja nõuetest: regulaarselt viiakse läbi töötavate seadmete tehnoülevaatusi, tangitakse ja määritakse seadmeid selleks ettenähtud kohtades, kontrollitakse ohutusvahendite olemasolu, instrueeritakse regulaarselt töötajaid jne. Kaevetööd toimuvad aastaringselt.

8. Maavaravaru kaevandamisega rikutud maa korrastamine

Kaevandamisega Sutlema III lubjakivikarjääri mäeeraldisel kujundatakse ümber maa-ala reljeef, pinnas ja taimestik ca 66 hektaril, kus enne kaevandamist asus metsamaa ja maapinna kõrgus jäi 57−68 m absoluutsele kõrgusele. Peale karjääri ammendumist ja põhja ning nõlvade korrastamist (tasandamist) taastatakse karjääri ala metsamaaks, kus maapinna kõrgus jääb 51−56 m absoluutse kõrguse vahemikku. Korrastamise käigus täidetakse karjääri seinte järsud osad savika moreenpinnase ja lubjakivi töötlemisel tekkinud sõelmetega selliselt, et nõlva kalle oleks suhtega 1:2, mis kindlustab pinnase püsimise nõlval, nõlva bioloogilise korrastamise (mullaga katmise) ja istutatud metsa

kasvu. Koos ammendatud Sutlema I ja Sutlema II lubjakivikarjääriga on korrastatud ja metsamaaks taastatud ala suuruseks ca 75 hektarut. Kaeveala rekultiveerimise projekt, selle tähtajad ja tingimused koostatakse ja kooskõlastatakse Keskkonnaameti Harju-Järva-Rapla regiooni, RMK ja kohaliku omavalitsusega.

Kasutatud kirjandus. Põldvere, A., Truu, M., Rohtla, R., 2011. Sutlema III lubjakivikarjääri keskkonnamõju hindamise aruanne. OÜ Eesti Geoloogiakeskus. EGF 8317. Sinisalu, R., Tuuling, T., 2007. Rapla maakonna Sutlema uuringuala lubjakivi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.01.2007.a.). EGF 7878. Stumbur, H., Jõgi, S., 1965. Aruanne otsingu-kaardistamistöödest Suur- Tallinna ja selle ümbruse territooriumil mõõtkavas 1:50 000. EGF 2394. Seletuskirja koostas Rein Sinisalu OÜ Eesti Geoloogiakeskuse vanemgeoloog

Kaevandamisjäätmekava Kiirkandur AS

Sutlema lubjakivimaardla (reg.kaart 832) Taotletavale Sutlema III lubjakivikarjääri mäeeraldisele

Käesoleva kaevandamisjäätmekava koostamise vajadus tuleneb Jäätmeseaduse (RT I, 17.03.2011, 18) ja selle rakendusaktide nõuetest.

Taotletav Sutlema III mäeeraldis teenindusmaa pindalaga 66,18 ha ja mäeeraldis pindalaga 59,44 ha paikneb Rapla maakonnas Kohila vallas Lümandu külas, Ääsmäe–Hageri maantee ääres, RMK Vardi metskonna maatükil M-71 (KÜ 31701:001:0444). AS Kiirkandur kavatseb mäeeraldise kattekihis olevat moreeni (kaasnev maavara) töödelda ja rikastada ning kasutada seda kohalike teede korrashoiul kruuskillustikuna. Mäeeraldise lubjakivist (põhimaavara) valmistatakse tsiviil- ja teedeehitusel kasutatavat kõrgemargilist ehituskillustikku. Kaeveala hilisem korrastamissuund – metsamaa.

Kaevandamisjäätmekava koostamisel on lähtutud Jäätmeseaduse, vastu võetud 28.01.2004 (RT I 2004, 9, 52) § 421. Kaevandamisjäätmekava ning keskkonnaministri määruse 09.11.2010 nr 56 “Kevandamisjäätmete käitlemise kord” (RT I 2010, 1) kehtestatud nõuetest. Maapõueseaduse, vastu võetud 23.01.2004 (RT I 2004, 84, 572) § 27 lg 31 mõistes on Sutlema III lubjakivikarjääri mäeeraldise piires kaevandamisjäätmeks kasvukiht (muld). Mäeeraldise kasvukihi keskmine paksus on 0,2 m. Kaevandatavaks kihiks on kasvukihi all olev moreenpinnas paksusega 0,6–5,5 m ja Vormsi ja Nabala lademe lubjakivi, paksusega 1,3–11,0 m. Kaevetööd toimuvad mäeeraldisel pealpool põhjavee taset. Mulla maht mäeeraldisel on 128 tuh m³, moreenpinnase maht 1178 tuh m³ ja lubjakivi maht 4936 tuh m³. Muld kooritakse ja vallitatakse kuni 3 m kõrgustesse vallidesse ja säilitatakse kaeveala rekultiveerimise tarbeks. Mulla koorimine ja vallitamine toimub reeglina kuival aastaajal selle loodusliku niiskuse juures. Tagamaks vallide geotehnilist stabiilsust silutakse nende küljed ja pealispind. Vabariigi Valitsuse 06.02.2004.a määrusega nr 102 kinnitatud jäätmete nimistu kohaselt on mulla puhul tegemist mittemaaksete maavarade kaevandamisjäätmega, millele vastab nimistu kood 010102. Mulla vallitamine mäeeraldise teenindusmaale ei nõua suletud jäätmehoidla järelhooldust ja järelvalvet. Välistatud on õhu ja vee kaudu eralduvate saasteainete teke ja levik, muld on geotehniliselt ja geokeemiliselt stabiilne pinnas. Keskkonnale ohtlike ainete (sh. raskemetallide) sisaldus ladustatavas materjalis ei ületa looduslikke taustkontsentratsioone (keskkonnaministri määrus 11.08.2010 nr 38 “Ohtlike ainete sisalduse piirväärtused pinnases” (RT I 2010, 57, 373 toodud sitarve) ja sellega ei kaasne keskkonnale saasteohtu. EÜ Komisjoni otsuse 30.04.2009, 2009/359/EÜ kriteeriumite järgi on materjal käsitletav kui püsijääde. Vastavalt Jäätmeseadusele § 352 on antud jäätmehoidla B- kategooria jäätmehoidla, kuna ei esine ühtegi § 352 lõikes 5 punktides 1–7 toodud asjaoludest. Mulla ladustamiskohta ei rakendata Jäätmeseaduse (RT I 2004, 9, 52) § 1 lõige 32 kohaselt jäätmehoidla sulgemise nõudeid. Moreeni ja lubjakivi kaevandamise käigus toimub selle purustamine ja sõelumine erinevateks fraktsioonideks, mis kõik leiab kasutamist üld- ja teedeehituses aga ka ammendatud mäeraldise püsinõlvade kujundamisel tagasitäitematerjalina. Materjali töötlemisel jääke või rikastamisjäätmeid Jäätmeseaduse § 71 mõistes ei teki. Koostas: OÜ Eesti Geoloogiakeskuse vanemgeoloog Rein Sinisalu

Rapla maakonnas asuva Sutlema

lubjakivimaardla registrikande

muutmine

AS Kiirkandur esitas Maa-ametile Sutlema lubjakivimaardla olemasoleva ehituslubjakivi ja

täitekruusa ümberhindamise aruande (saabunud 20.12.2021, kirja registreerimise nr 9-3/21/14726-

5). Aruanne on koostatud varasemate uuringutega kogutud geoloogilise andmestiku ning Sutlema

I lubjakivikarjääri (kaevandamisloa omaja AS Kiirkandur; loa nr Rapm-059), Sutlema II

lubjakivikarjääri (kaevandamisloa omaja AS Kiirkandur; loa nr Rapm-062) ja Sutlema III

lubjakivikarjääri (kaevandamisloa omaja AS Kiirkandur; loa nr Rapm-104) piires 2021. a läbi

viidud geoloogilise uuringu tulemuste põhjal.

Sutlema lubjakivikarjääri, Sutlema II lubjakivikarjääri ja Sutlema III lubjakivikarjääri piires olev

maavara on arvele võetud keskkonnaministri 26.05.2005. a määruses nr 44 esitatud nõuetest

lähtuvalt. Töö eesmärk oli hinnata ümber karjääride piires olev ehituslubjakivi varu, täitekruusa

varu ümber ei hinnata. Aruandes on selgitatud, et 2007. a mäeeraldiste ja mäeeraldisi ümbritsevate

plokkide piires tehtud geoloogilise uuringu käigus on tehtud puursüdamikest killustiku

purunemiskindluse katsed ka EVS-EN 1097-2 standardi järgi, kuid külmakindluse katsed EVS-

EN 1367-1 standardi järgi ei tehtud. Selleks, et iseloomustada maavara külmakindlust määruse nr

52 „Üldgeoloogilise uurimistöö ning maavara geoloogilise uuringu kord ja nõuded ning nõuded

fosforiidi, metallitoorme, põlevkivi, aluskorra ehituskivi, järvelubja, järvemuda, meremuda,

kruusa, liiva, lubjakivi, dolokivi, savi ja turba omaduste kohta maavarana

arvelevõtmiseks“ (edaspidi nimetatud Korra) 7. peatüki „Karbonaatkivimi uurimise ja maavarana

arvelevõtmise nõuded” kohaselt, puuriti proovimaterjali saamiseks mäeeraldistele täiendavalt 4

puurauku ja lisaks võeti proovid kahest paljandist. Proovivõtukohad paiknevad maardlal ühtlase

korrapärase võrguna, mis võimaldab maavara kasutusala ümberhinnata kogu maardlas.

Ühtlasi täpsustati aruandes ka lubjakivi ja täitekruusa plokkide piire ja hinnati osaliselt passiivseks

varu, mille kaevandamine ja kasutamine on õigusaktide kohaselt keelatud või ei ole selle

kaevandamine ja kasutamine keskkonnakaitse vajadust arvestades võimalik. Lisaks tehakse

aruandes ettepanek liita üheks plokiks täitekruusa 4. ja 11. ploki varud ning lubjakivi 9. ja 10. ploki

varud.

Maavaravaru on arvutatud plokkides (aruandes 1. - 4., 6., 7., 9. ja 12. - 16. plokid), mis paiknevad

Rapla maakonnas Kohila vallas Lümandu külas riigile kuuluvatel Keskkonnaministeeriumi

valitsemisel olevatel katastriüksustel Lümandu karjäär (tunnus 31701:001:1351) ja Ambuse

kruusakarjäär (tunnus 31701:001:0153), millede volitatud asutus on Maa-amet, Vardi metskond

KORRALDUS

29. detsember 2021 nr 1-17/21/3175

2

71 (tunnus 31701:001:1352), mille volitatud asutus on Riigimetsa Majandamise Keskus,

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisel oleval katastriüksusel 11247 Ääsmäe-

Hageri tee (tunnus 31701:001:0446) ning eraomandisse kuuluval katastriüksusel Kruusamäe

(tunnus 31701:001:0366).

Aruandes moodustatud varuplokid hõlmavad Sutlema lubjakivimaardla ehituslubjakivi aktiivse

tarbevaru 1., 2., 9., 10. ja 13. plokke, ehituslubjakivi passiivse tarbevaru 3. plokki, täitekruusa

aktiivse tarbevaru 4., 5., 7., 11. ja 12. plokke ning täitekruusa passiivse tarbevaru 6. plokki.

Aruandes moodustatud 6,14 ha suurune varuplokk (aruandes 1. plokk) asub täielikult Sutlema I

lubjakivikarjääri mäeeraldise (kaevandamisluba nr Rapm-059) piires, 5,28 ha suurune varuplokk

(aruandes 2. plokk) asub täielikult Sutlema II lubjakivikarjääri mäeeraldise (kaevandamisluba nr

Rapm-062) piires ja 57,97 ha suurune varuplokk (aruandes 4. ja 9. plokk) asub Sutlema III

lubjakivikarjääri mäeeraldise (kaevandamisluba nr Rapm-104) piires. Sutlema II lubjakivikarjääri

piires oleva täitekruusa aktiivse tarbevaru 5. ploki pindala ja varu kogust ega kasutusala käesoleva

aruandega ei muudeta.

Aruandes moodustatud 14. ja 15. plokke läbib riigitee Ääsmäe – Hageri nr 11247, aruandes

moodustatud 16. ploki idaserv jääb nimetatud tee äärmise sõiduraja välimisest servast ~4 m

kaugusele. Aruandes on tehtud ettepanek hinnata passiivseks tee kaitsevööndisse moodustatud 14.,

15. ja 16. ploki varu.

Aruandes moodustatud 3. ja 6. ploki alal asub vääriselupaik VEP nr.101046 (põhitüüp männikud

ja männisegametsad). Keskkonnaamet on 11.10.2021 andnud hinnangu, et kaevandamine ei ole

vääriselupaigal lubatud. Aruandes on tehtud ettepanek võtta vääriselupaiga alale moodustatud 3.

ja 6. ploki varu arvele passiivse tarbevaruna.

Aruandes moodustatud 1., 2., 3., 9., 13. ja 15. plokkide piires on geoloogiline uuring läbi viidud

lähtudes 17.12.2018 vastu võetud keskkonnaministri määruse nr 52 „Üldgeoloogilise uurimistöö

ning maavara geoloogilise uuringu kord ja nõuded ning nõuded fosforiidi, metallitoorme,

põlevkivi, aluskorra ehituskivi, järvelubja, järvemuda, meremuda, kruusa, liiva, lubjakivi,

dolokivi, savi ja turba omaduste kohta maavarana arvelevõtmiseks“ (edaspidi Korra) nõuetest.

Uuritud maavara vastas madalamargilise ehituslubjakivi kasutusala määramise nõuetele.

Aruandes moodustatud 4., 6., 7., 12., 14., ja 16. plokkides olevat täitekruusa varu on uuritud

vastavalt 10.06.2005 - 31.12.2016 kehtinud keskkonnaministri 26.05.2005. a määruse nr 44

„Üldgeoloogilise uurimistöö ja maavara geoloogilise uuringu tegemise kord“ nõuetele. Käesolevas

aruandes plokkide kasutusala ei muudetud.

Maa-amet keskkonnaregistri maardlate nimistu volitatud töötlejana on aruande läbi vaadanud ning

nõustub muutma aruande alusel keskkonnaregistri kannet.

Keskkonnaregistri seaduse § 4 lõike 2, Vabariigi Valitsuse 27.05.2003 korralduse nr 333

„Keskkonnaregistri volitatud töötleja määramine“ punktide 2 ja 3, keskkonnaministri 13.01.2005

määruse nr 2 „Keskkonnaregistri pidamise täpsustatud kord“ § 30, maapõueseaduse § 21 lõigete

1 ja 2 ning § 23 lõigete 2, 6 ja 7 ning § 42 lõike 3 punkti 7 alusel, Korra § 45 lõike 2 ning

keskkonnaministri 02.05.2016 määruse nr 7 „Maa-ameti põhimäärus“ § 6 lõike 2 punkti 18 alusel:

1. Otsustan muuta OÜ Inseneribüroo STEIGER koostatud aruande „Sutlema

lubjakivimaardla maavara kvaliteedi ümberhindamise seletuskiri“ alusel seisuga

30.09.2021 keskkonnaregistri maardlate nimistus Sutlema lubjakivimaardla registrikannet

ja kinnitada aruandes esitatud piirides maavara järgmiselt:

1.1 madalamargilise ehituslubjakivi aktiivne tarbevaru pindalal 6,14 ha – 329 tuh m3 (1.

plokk, Sutlema I lubjakivikarjääri piires),

3

1.2 madalamargilise ehituslubjakivi aktiivne tarbevaru pindalal 5,28 ha – 268 tuh m3 (2.

plokk, Sutlema II lubjakivikarjääri piires),

1.3 täitekruusa aktiivne tarbevaru pindalal 57,97 ha – 1087 tuh m3 (4. plokk, Sutlema III

lubjakivikarjääri piires),

1.4 madalamargilise ehituslubjakivi aktiivne tarbevaru pindalal 57,97 ha – 5172 tuh m3

(9. plokk, 4. ploki lamamis, Sutlema III lubjakivikarjääri piires),

1.5 täitekruusa passiivne tarbevaru pindalal 3,63 ha – 26 tuh m3 (6. plokk, vääriselupaiga

ala),

1.6 madalamargilise ehituslubjakivi passiivne tarbevaru pindalal 3,63 ha – 388 tuh m3

(3. plokk, 6. ploki lamamis, vääriselupaiga ala),

1.7 täitekruusa aktiivne tarbevaru pindalal 0,37 ha – 12 tuh m3 (12. plokk),

1.8 madalamargilise ehituslubjakivi aktiivne tarbevaru pindalal 0,37 ha – 37 tuh m3 (13.

plokk, 12. ploki lamamis),

1.9 täitekruusa passiivne tarbevaru pindalal 0,15 ha – 4 tuh m3 (14. plokk, tee

kaitsevöönd),

1.10 madalamargilise ehituslubjakivi passiivne tarbevaru pindalal 0,15 ha – 14 tuh m3

(15. plokk, 14. ploki lamamis, tee kaitsevöönd),

1.11 täitekruusa aktiivne tarbevaru pindalal 1,43 ha – 7 tuh m3 (7. plokk),

1.12 täitekruusa passiivne tarbevaru pindalal 0,91 ha – 5 tuh m3 (16. plokk, tee

kaitsevöönd).

2. Viia registrisse (registrikaarti nr 0832) kande muudatus sisse vastavalt käesoleva

korralduse punktile 1.

3. Korraldus teha teatavaks AS-ile Kiirkandur, OÜ-le Inseneribüroo STEIGER,

Keskkonnaametile, Kohila vallavalitsusele.

Korralduse peale on võimalik esitada vaie Maa-ametile haldusmenetluse seaduses sätestatud

tähtajal, tingimustel ja korras või kaebus halduskohtusse halduskohtumenetluse seadustikus

sätestatud tähtajal, tingimustel ja korras. (allkirjastatud digitaalselt) Tambet Tiits

peadirektor

8317 ф EESTI GEOLOOGIAKESKUS

Tartu regionaalosakond, hüdrogeoloogia osakond

Ain Põldvere Merle Truu Ranek Rohtla

SUTLEMA III LUBJAKIVIKARJAARI

KESKKONNAMÕJU HINDAMISE

ARUANNE

Aivar PajupuuOÜ Eesti Geoloogiakeskus juhatuse liige

2011Torti 1

Kokki! aruandes s.h. fotosid _

__Jd tk.

Se ik teksti,

tk. ja fooiiiseid4 о

Eraldi graafilisi lisasid

Aruandes 4 lehte

—_ mappi Eesti Geoloogiakeskus

Geoloogiafond Inv. nr._ _____

SjO " £jdfb ci.

А köidet, sl

/allkiri/

I I I I SISUKORD

1. Hindamistulemuste kokkuvõte...................................................... . 2. Sissejuhatus...........................................................................................

2.1. Keskkonnamõju hindamise eesmärk............................................ 2.2. Andmed keskkonnamõju hindamise objekti kohta, kavandatava

tegevusega kaasnevad keskkonnamõjud...................................... 2.3. Keskkonnamõju hindamise protsessi osalised............................ 2.4. Keskkonnamõju hindamise algatamine, läbiviimine ja avalikustamine.. 9 2.5. Ülevaade kasutatud dokumentidest ja allikatest....................................

3. Mõjutatava keskkonna kirjeldus.................................................................... 3.1. Sutlema lubjakivikivimaardlal kavandatava Sutlema III

lubjakivikarjääri asukoha ja selle ümbruse iseloomustus..................... 3.1.1. Asukoht, asustus, infrastruktuur.............................................. 3.1.2. Ümbruskonna vesivarustus, vee kvaliteet................................

3.2. Geoloogilise ja hüdrogeoloogilise ehituse põhijooned......................... 3.2.1. Pinnakate................................................................................... 3.2.2. Aluspõhi.................................................................................... 3.2.3. Hüdrogeoloogiline ehitus.........................................................

3.3. Maavara (kasulik kiht)........................................................................... 3.4. Looduskaitsealad, loodus-ja keskkonnakaitselised objektid...............

4. Kavandatava kaevandamise ja selle võimalike alternatiivide kirjeldus ning võrdlus....................................................................................................

4.1. Kattekihi eemaldamine ja täitekruusa ning ehituslubjakivi kaevandamiseks ettevalmistamine.........................................................

4.2. Täitekruusa kaevandamine.................................................................... . 4.3. Ehituslubjakivi kaevandamine ja tehnoloogiline vedu..........................

4.3.1. Mäetööde põhiprotsess - ehituslubjakivi kobestamine............ 4.3.2. Ehituslubjakivi raimamise ehk kobestamise alternatiivide

võrdlus....................................................................................... 4.3.3. Mäemassi purustamine, toodangu ladustamine ja laadimine,

transport................................................................................... . 4.3.4. Maardlate ja tootmisalade võrdlus............................................

4.4. O-alternatiivi kirjeldus........................................................................... 5. Kavandatava tegevusega kaasnev keskkonnamõju, selle

lee vendamismeetmed................................................................. .......... 5.1. Hinnang puur-lõhketöödega ja hüdrovasaraga raimamisega

kaasnevatele keskkonnamõjudele (maavõnked, kivimikildude laialipaiskumine, õhulööklaine, gaasi ja tolmu emisioon, müra...........

5.2. Hinnang tolmu eraldumise kogusele ja levikule ning müra intensiivsusele ja levikule materjali töötlemisel ning transpordil, karjääritehnika poolt tekitatud heitgaaside mõju..................................

5.3. Hinnang kaevandamise mõju kohta piirkonna vee kvaliteedile ja veetasemele, Lümandu maastikukaitsealale, Väheru järvele...............

5.4. Hinnang vee reostamisele lõhkamisel....................................................

5I 7 7

I 7 9

I 10 10

I 10 10 11

I 15 15 15

I 17 18 18

I 19

20I 21 21 21I 23

I 24 25 25

I 26

I 26

I 32

34I 36

I I I

I I I

5.5. Hinnang kaevandamise mõjust maastikule, inimeste puhkamis­ võimalustele, ammendatud karjääri ala korrastamisvõimalused...........

5.6. Hinnang kaevandamise mõjust loomastikule ja taimestikule, sh metsa vääriselupaigale VID 101046.................................................................

5.7. Hinnang juurdepääsuteede säilimisele kavandatavat karjääri ümbritsevatele metsakinnistutele............................................................

5.8. Hinnang kaevandamise ja killustiku tootmise jäätmetele...................... 5.9. Hinnang kaevandamisega kaasnevale radooni ohule............................. 5.10. Võimalikud avariid tootmistsüklis ja kaasnevate keskkonnariskide

hinnang.................................................................................................... 6. Loodusressursid............................................................................................... 7. Kavandatava tegevuse keskkonnamõjude kontroll, meetmed oluliste

negatiivsete keskkonnamõjude kõrvaldamiseks............... ...................... 8. Üldsuse suhtumine kavandatavasse tegevusse.............................................. 9. Hindamistulemuste lühikokkuvõte................................................................ Kasutatud materjal..............................................................................................

I 36

36I 39 39I 39

39I 41

41

I 42 43 43

I Tekstilisad

I 1. Keskkonnaministeeriumi Raplamaa keskkonnateenistuse juhataja korraldus 13.06.2008. a nr 39-1-1/1581 keskkonnamõju hindamise algatamise kohta..... 2. AS Kiirkanduri poolt Sutlema III karjääri rajamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise (KMH) programmi avaliku arutelu protokoll......... 3. Sutlema lubjakivimaardlas Sutlema III lubjakivikarjääris karbonaatkivimite kaevandamise keskkonnamõju hindamise programm........................................ 4. Keskkonnaameti Harju-Järva-Rapla regiooni juhataja kiri 30.04.2010. a nr HJR 6-7/19737-2 keskkonnamõju hindamise programmi heakskiitmise kohta..................................................................................................................... 5. Sutlema III lubjakivikarjääri kaevandamise keskkonnamõju hindamise (KMH) käigus mõõdistatud salv- ja puurkaevude andmestik............................. 6. AS Kiirkandur poolt teostatud kaevude veetaseme seire Sutlema I ja Sutlema II karjääride lähedal asuvates salvkaevudes, vee analüüsi tulemused... 67 7. Aragon Consulting OÜ seismika mõõtmise protokollid nr 20/09 ja 17/09... 71 8. AS Kiirkandur Sutlema III lubjakivikarjääri seirekava {projekt)................. 9. AS Kiirkanduri poolt Sutlema III lubjakivikarjääri KMH aruande avaliku arutelu protokoll (13.04.2011) koos osalejate nimekirjaga.............................. 10. Toivo Sepa e-kirjad Keskkonnaametile (12.04.2011; 14.04.2011)........... . 11. Kohila Vallavalitsuse kiri nr 17-6.4/853 (15.04.2011)............................... 12. Kokkuvõte Sutlema III lubjakivikarjääri keskkonnamõju hindamise (KMH) aruande avaliku arutelu koosolekust ja vastustest aruande avalikustamise käigus esitatud küsimustele ning ettepanekutele (A.Põldvere).. 86

46

47I 58

I 64

I 66

I 73

I 75 83 85

I I Graafdine lisa 1

Sutlema III lubjakivikarjääri keskkonnamõju hindamise ülevaatekaart. Mõõtkava 1:50 000I

I I I

5

1. HINDAMISTULEMUSTE KOKKUVÕTE

Sutlema III lubjakivikarjääri kaevandamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise (KMH) algatas 13.06.2008. a Raplamaa keskkonnaamet, (praeguseks Keskkonnaameti Harju-Järva- Rapla regioon) juhataja korraldusega nr 59-1-1/1581. Keskkonnamõju hindamise algatamise aluseks oli AS Kiirkandur Sutlema III lubjakivikarjääri kaevandamise loa taotlus. Mäeeraldist taotletakse Sutlema lubjakivimaardlas Raplamaal Kohila vallas riigile kuuluva metsamaa piires. Kavandatava tegevuse eesmärgiks on lubjakivist ehituskillustiku tootmine ja täitekruusa kaevandamine. Lubjakivi kavatsetakse kobestada puur-lõhketööde abil. Taotletava mäeeraldise pindala on 62,12 ha. Mäeeraldise piiresse jääb ka 1,2 ha suurune passiivse tarbevaruga plokk, millel asub metsa vääriselupaik. Kaevandatava ehituslubjakivi aktiivne tarbevaru on 5169 tuh. m3 ja lubjakivi katva täitekruusa kaevandatav varu 1226 tuh m3. Kogu varu asub põhjaveetasemest kõrgemal. Kaeveluba taotletakse 25 aastaks, mis loob eelduse piirkonna ehitusobjektide varustamiseks ehituskillustikuga ja täitekruusaga pikas perspektiivis.

Keskkonnamõju hindamise aluseks oli programm, mis on Keskkonnaameti Harju-Järva- Rapla regiooni poolt heaks kiidetud. Keskkonnamõju hindamine toimus vastavalt keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadusele ning juhinduti Keskkonnaministeeriumi 2007. a KMH juhendist: „Juhised menetluse läbiviimiseks tegevusloa tasandil”.

Keskkonnamõjude hindamise aruandes anti hinnang Sutlema III lubjakivikarjääri avamise ja töötamisega kaasnevatele keskkonnamõjudele, nende ulatusele ning negatiivsete mõjude leevendamisvõimalustele.

Olulisemateks ümbruskonda (inimest ja looduskeskkonda) mõjutavateks teguriteks, mis kavandatava tegevusega kaasnevad, on mõju põhjaveele, tolm, müra, maavõnked ja maastiku pöördumatu ümberkujundamine.

Keskkonnamõju hindamise käigus on dokumenteeritud Sutlema III lubjakivikarjääri ümbruse 18 kaevu põhjavee seisund, luues sellega aluse kavandatava kaevandamisega kaasneda võivate mõjude väljaselgitamiseks ümbruskonna põhjavee veetasemele ja kvaliteedile ning võimaldades täiendada senist seirekaevude võrku (Pärniku, Tammetõru, Kõrgemaa talu) täiendavate kaevudega (näiteks Ülevainu talu kaev taotletavast mäeeraldisest edela pool).

Keskkonnamõju hindamisel on arvestatud ka taotletava mäeeraldisega piirnevates Sutlema I ja II lubjakivikarjäärides kaevandamisel esinevate keskkonnamõjude ulatusega ja tehtud seirete tulemustega. Senine maavõngete mõõtmine ja puurkaevude vee kvaliteedi analüüsimine karjääride ümbruses on näidanud, et lubjakivi kobestamine puur-lõhketööde abil ja kobestatud lubjakivi purustamine pole muutnud põhjavee kvaliteeti lähimate talude (Pärniku, Tammetõru ja Kõrgemaa) puurkaevudes. Lõhkamistega kaasnevate maavõngete tugevus on lähimate elamute (Kuivakünka, Kõrgemaa) vundamentide külge paigutatud seismograafide andmetel kordades madalam võngetest, mis oleksid hoonetele ohtlikud.

Keskkonnamõju hindamise tulemusena selgus, et senine lubjakivi kaevandamine Sutlema maardlal asuvates lubjakivikarjäärides pole põhjustanud olulisi negatiivseid keskkonna­ mõjusid, mida poleks suudetud leevendada. Näiteks tolmu tekke ja leviku vähendamiseks karjääri ja Hageri aleviku vahelisel lõigul on kruuskattega Ääsmäe-Hageri maantee ligikaudu 3 km pikkune lõik viidud arendaja poolt musta katte alla.

6

Selleks, et kaevandamisega ei kaasneks olulisi negatiivseid keskkonnamõjusid ka taotletavas Sutlema III lubjakivikarjääris, tuleks arvestada allpool kirjeldatuga.

Põhjavee taseme ja kvaliteedi jälgimiseks jätkata senist puurkaevude seiret ja täiendada seirekaevude võrku taotletavast mäeeraldisest edela pool asuva Ülevainu talu kaevuga.

Tolmu leviku vähendamiseks kuival ajal karjääri teid ja laoplatse kasta.

Karjääri tehnika poolt tekitatud müra leviku vähendamiseks paigutada purustus- sorteerimissõlm elamutest võimalikult kaugele karjääri põhja, katendivallidega piiratud alale.

Lõhketöid teha vaid lõhketööde passi alusel, mis välistab kivimitükkide laialipaiskumise väljaspool ohutsooni, ülenormatiivsed maavõnked ja ohtliku lööklaine tekke.

Metsa vääriselupaigas pinnase niiskusrežiimi muutuste vältimiseks tuleks vääriselupaiga piirile rajada moreenpinnasest (mäeeraldise kattekihist) vall ja mäeeraldise pindala vääriselupaiga suunal 0,96 ha võrra vähendada. Joonisel 11 on esitatud vähendatud mäeeraldise piiripunktide koordinaadid.

Kaevandamisega kaasnevate kumulatiivsete negatiivsete mõjude vältimiseks saab kaevandamise loa väljaandja sätestada kaevandamise loa täiendava tingimusena, et puur- lohketööd Sutlema III lubjakivikarjääris ei tohi toimuda samaaegselt puur-lõhketöödega naabruses asuvas Sutlema I ja II lubjakivikarjääris. Samuti on võimalik sätestada, et juhul kui Sutlema I või II karjääris töötab purustus-sorteerimissõlm, siis purustus-sorteerimissõlme samaaegsel töötamisel Sutlema III lubjakivikarjääris peab nende vahemaa olema selline, et tehnika poolt tekitatud müra väljaspool karjääre ei ületaks lubatud piirnorme.

Kokkulepe töö läbiviimise aja kohta arendaja ja Kohila Vallavalitsuse vahel on kirja pandud Kohila Vallavalitsuse kirjas nr 17-6.4/853. Lepiti kokku, et Keskkonnaamet märgiks kaevandamise loa eritingimustena järgmist: „AS Kiirkandur teostab tööpäevadel lõhkamistöid 09.00-17.00, materjali purustamistöid 07.00-19.00, muid töid, sh sõelumistöid 7.00-21.00; puhkepäevadel ja riiklikel pühadel teostab töid (sh lõhkamine, purustamine, sõelumine) 10.00-17.00. Erandkorras on lubatud tööde tegemine muul ajal lähiümbruses (s.o kuni 1 km karjäärist) olevate kinnistute maaomanike ja Kohila Vallavalitsuse nõusolekul.

Hageri aleviku vahel saab liiklust ohutumaks muuta eelkõige kiiruse piiramisega.

Rakendades käesolevas töös näidatud leevendamismeetmed ja tehes vajalikud lisainvesteeringud, on keskkonnamõju hindamise läbiviija arvates Sutlema III lubjakivi­ karjääris võimalik kaevandada, kahjustamata olulisel määral elu- ja looduskeskkonda. Leevendus- ja kompenseerimismeetmete rakendamise vajaduse ja piisavuse ning lõpliku otsuse kaevandamise lubatavuse kohta langetab järelevalve teostaja ja otsustaja, kelleks on käesoleval juhul Keskkonnaamet.

i I 7

I 2. SISSEJUHATUS

2.1. Keskkonnamõju hindamise eesmärk

I Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (§ 2, lõige 1) alusel on keskkonnamõju hindamise (KMH) eesmärk:

1) teha kavandatava tegevuse keskkonnamõju hindamise tulemuste alusel ettepanek kavandatavaks tegevuseks sobivaima lahendusvariandi valimiseks, millega on võimalik vältida või minimeerida keskkonnaseisundi kahjustumist; 2) anda tegevusloa andjale teavet kavandatava tegevuse ja selle alternatiivsete võimalustega kaasneva keskkonnamõju ning negatiivse keskkonnamõju vältimise või minimeerimise võimaluste kohta; 3) võimaldada keskkonnamõju hindamise tulemusi arvestada tegevusloa andmise menetluses.

I I I I Keskkonnamõju hindamisel tuleb keskenduda eelkõige olulise keskkonnamõju

väljaselgitamisele ja keskkonnaloa sellest tulenevate keskkonnanõuete määratlemisele. Keskkonnamõju on oluline, kui see võib eeldatavalt ületada tegevuskoha keskkonnataluvust, põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi või seada ohtu inimese tervise ja heaolu, kultuuripärandi või vara.I 2.2. Andmed keskkonnamõju hindamise objekti kohta, kavandatava tegevusega kaasnevad keskkonnamõjudI AS Kiirkandur taotleb ehituslubjakivi ja täitekruusa kaevandamise luba Sutlema III lubjakivikarjääri mäeeraldisel. Taotletav mäeeraldis asub Raplamaal Kohila vallas Lümandu külas Sutlema lubjakivimaardla piires (graafiline lisa 1, joonis 1). Taotletava Sutlema III lubjakivikarjääri mäeeraldise pindala on 62,12 ha, mäeeraldise teenindusmaa pindala 66,71 ha. Mäeeraldise piiresse jääb ka 1,2 ha suurune passiivse tarbevaruga plokk, millel asub metsa vääriselupaik. Kaevandatava ehituslubjakivi aktiivne tarbevaru on 5169 tuh. m3 ja lubjakivi katva täitekruusa kaevandatav varu 1226 tuhm3. Kogu varu (nii ehituslubjakivi kui täitekruusa puhul) jääb põhjaveetasemest kõrgemale.

I I I

AS Kiirkandur kavatseb Sutlema III lubjakivikarjääri ehituslubjakivist toota kõrgekvaliteedilist ehituskillustikku, mida saab kasutada nii ehitustöödel kui ka teede ehitusel Kesk- ja Põhja-Eestis. Lubjakivi katendis asuvat täitekruusa kasutatakse samuti valdavalt teede ehituses.

I |

Karjääri tööajaks planeeritakse kakskümmend viis aastat ja ehituslubjakivi keskmiseks kaevandatavaks aastaseks mahuks 210 tuh. m3 ning täitekruusa keskmiseks kaevandatavaks aastaseks mahuks 50 tuh. m3.I Kaevandatakse etapiviisiliselt. Väljatöötatud (ammendatud varuga) ala taastatakse korrastamisprojekti alusel metsamaaks esimesel võimalusel.I Ehituslubjakivi kobestamiseks kavatsetakse kasutada lõhkamist, mida on alates 2009. aastast tehtud naabruses asuval Sutlema I mäeeraldisel ja millega kaasnevat maapinna seismilist võnkumist on seire käigus mõõdetud lähimate hoonete vundamentidel. Lubjakivist valmistatud ehituskillustiku transpordiks kasutatakse Ääsmäe-Hageri maanteed, mille on arendaja, AS Kiirkandur viinud Hageri ja osaliselt Ääsmäe suunal musta katte alla.

I I I I

00

F гл * 3- «

Щ̂ 2 SO Q

о « 4 •, ö sa 3 *r EL ®

Joonis 1. Ülevaade Sutlema III lubjakivikarjääri mäeeraldise (piiritletud punase joonega) ja mäeeraldise teenindusmaa (piiritletud kollase joonega) ümbruse looduskaitseobjektidest, maaüksustest ja asustusest (elamud märgitud sümbolmärkidega). Mõõtkava 1:15 000. Aerofoto Maa-ameti WMS teenusest. Punase katkendjoonega on märgitud Sutlema I ja Sutlema II lubjakivikaijääri mäeeraldis.

&

V

9

Kavandatava tegevuse eeldatavalt olulisemateks keskkonnamõjudeks on müra ja tolm, maapinna seismiline võnkumine (vibratsioon), mõju põhjaveele, mõju maastikule, mõju ümbruskonnas elavate inimeste elukvaliteedile, ehitistele, metsa vääriselupaigale.

2.3. Keskkonnamõju hindamise protsessi osalised

Arendaja: AS Kiirkandur, registrikood 10111516, aadress Järvekalda tee 1, Harkujärve, 76902, Harku vald, Harjumaa. Majandustegevuse registri nr KKA000034. Kontaktisik Tiit Ploom, tel. 5013667, e-post: [email protected].

Otsustaja ja järelvalve teostaja: Keskkonnaameti Harju-Järva-Rapla regioon, Tallinna mnt 14, Rapla, 79513, telefon 4841171, e-post [email protected].

Ekspert: OÜ Eesti Geoloogiakeskus, Kadaka tee 82, Tallinn, 12168. Vastutav ekspert Ain Põldvere, litsents KMH 0137, telefon 5104753, e-post [email protected].

Keskkonnamõju hindamise aruande koostamisel osalesid Merle Truu (OÜ Eesti Geoloogiakeskus, hüdrogeoloog, tel. 6720087) ja Ranek Rohtla (OÜ Eesti Geoloogiakeskus, geoloog, tel. 7339004), välitöid tegid Andreas-Erik Schmied (OÜ Eesti Geoloogiakeskus, vanemhüdrogeoloog, tel. 6720073), Mati Leigus (OÜ Eesti Geoloogiakeskus, vanemgeoloog, tel. 6720087).

Asjast huvitatud isikud: AS Kiirkandur, Kohila Vallavalitsus, Keskkonnaameti Harju-Järva-Rapla regioon, kavandatava karjääri ümbruse elanikud ja maaomanikud ning killustiku veotee ääres elavad inimesed.

2.4. Keskkonnamõju hindamise algatamine, läbiviimine ja avalikustamine

3. aprillil 2008. a võttis Raplamaa keskkonnateenistus menetlusse AS Kiirkandur maavara kaevandamise loa taotluse ehituslubjakivi ja täitekruusa kaevandamiseks Rapla maakonnas Kohila vallas riigimaal katastriüksusel RMK Vardi metskonna maatükk M-71 (31701:001:0444) Sutlema lubjakivimaardlas Sutlema III lubjakivikarjääris pindalaga 62,12 ha (koos teenindusmaaga 66,71 ha). Vastavalt keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse paragrahv 11 lg 2, vaatas otsustaja (Raplamaa keskkonnaamet, praeguseks Keskkonnaameti Harju-Järva-Rapla regioon) AS Kiirkandur poolt esitatud kaevandamise loa taotluse läbi ja algatas keskkonnamõju hindamise (KMH) 13.06.2008. a juhataja korraldusega nr 59-1-1/1581 (lisa 1). Keskkonnamõju hindamise algatamisest, programmi väljapanekust ja avalikust arutelust teavitati menetlusosalisi ja avaldati vastavad teadaanded Ametlikes Teadaannetes 20. 06. 2008. a ning 14. 01. 2010. a.

Programmi täiendamiseks ja muutmiseks saabus ettepanekuid kuni programmi avaliku aruteluni, mis toimus Kohila vallamajas 02. 02. 2010. a. Sutlema III karjääri rajamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise (KMH) programmi avaliku arutelu protokoll on esitatud lisas 2. Programmi täiendusi tehti ka arutelul toimunud ettepanekute põhjal.

I I 10

I KMH programm (lisa 3) on heaks kiidetud Keskkonnaameti Harju-Järva-Rapla regiooni poolt (lisa 4) ja heakskiitmine avalikustatud Ametlikes Teadaannetes 07.05.2010. a. Heakskiidetud programmi alusel viidi läbi keskkonnamõju hindamine (KMH).

I 2.5. Ülevaade kasutatud dokumentidest ja allikatest

I Keskkonnamõju hindamisel tugineti kehtivatele seadustele, määrustele ja teistele normdokumentidele, samuti geoloogilise uuringu andmetele ning välivaatlustele. Arvestati kohalike elanike ja maaomanike poolt esitatud põhjendatud soovitusi ja ettepanekuid. Kasutatud seaduste ja määruste nimistu on toodud kirjanduse loetelus.I

I 3. MÕJUTATAVA KESKKONNA KIRJELDUS

3.1 Sutlema lubjakivikivimaardlal kavandatava Sutlema III lubjakivikarjääri asukoha ja selle ümbruse iseloomustusI 3.1.1. Asukoht, asustus, infrastruktuur

I Sutlema III lubjakivikarjääri mäeeraldise teenindusmaa pindala on 66,71 ha, sealhulgas mäeeraldise pindala 62,12 ha. Teenindusmaa piiresse jääb 1,2 ha suurune metsa vääriselupaik (joonis 1).I Sutlema III lubjakivikarjääri mäeeraldis (graafiline lisa 1) asub Raplamaal Kohila vallas Lümandu külas RMK Vardi metskonna maaüksuse nr 71 (31701:001:0444) keskosas. Taotletava mäeeraldise kagupiir puutub kokku Ambuse kruusakarjääri ja Kruusamäe maaüksustega, mille piires asuvad vastavalt Sutlema I ja Sutlema II lubjakivikarjääri mäeeraldis. Sutlema I ja Sutlema II mäeeraldisest vahetult lõuna pool asuvad Kõrgemaa ja Risttee maaüksused. Mäeeraldise idapiirist ligikaudu 50-100 m kaugusel asub Ääsmäe- Hageri musta kattega maantee. Maanteest ida poole jääb reformimata riigimaa ja RMK Vardi metskonna maatükk nr 73. Mäeeraldise läänepiiri lähedal asuvad Peetri, Koidu ja Juhani maaüksused, mis on osaliselt kaetud metsaga. Taotletav mäeeraldis asub metsamaal ja piirneb valdavas enamuses samuti metsamaaga. Kagu pool asuvad Sutlema I ja Sutlema II lubj aki vikarj äärid.

I I I I

Maapinna absoluutne kõrgus on mäeeraldise piires valdavalt 63-67 m vahemikus, vaid äärmises lääneosas langeb see 57 meetrini. Sutlema lubjakivimaardla, sh taotletava mäeeraldise lähiümbruses puuduvad veekogud, kuid aluspõhjalist kõrgendikku piiravad allikaterohked ulatuslikud soostunud alad (graafiline lisa 1), mis toidavad Vasalemma, Kasari ja Maidla jõgede lätteid. Vasalemma jõe lähteks olev allikatiik jääb maardla läänepiirist 1,2 km kaugusele. Maidla ja Kasari jõgede lähted jäävad veidi kaugemale, vastavalt 4 ja 6 km kaugusele kagu ja lõuna-kagu suunas. Maardla põhjapiirist 1 km kaugusele jääb Kanarbiku kraav, mis kannab oma vee Vasalemma jõkke (graafiline lisa 1).

Taotletaval Sutlema III mäeeraldisel puudub hoonestus, kommunikatsioonid ja muud piirangud. Mäeeraldis ei jää Natura 2000 võrgustiku alale, kuid kirdeosas asub 1,2 ha suurune metsa vääriselupaik. Mäeeraldisest ligikaudu 0,8 km kaugusel kagu pool asub Luiga paeala, kus asub pruunika pesajuure kasvukoht. Mäeeraldise läänepiirist ligikaudu kilomeetri kaugusel asub Lümandu maastikukaitseala (graafiline lisa 1), mis kaitseb Vasalemma jõe lätte ja ülemjooksuala vaheldusrikka maastikukompleksi ilmet ning liigirikkust. Lümandu

I I 11

I maastikukaitseala loomisel on mõeldud loomastiku ja taimestiku väga erinevate elupaigatüüpide kaitsele. Lümandu maastikukaitsealal kasvab III kategooria kaitsealune liik eesti soojumikas, samuti II ja III kategooria kaitsealused liigid: harilik käoraamat, kahkjaspunane sõrmkäpp, soo-neiuvaip ja suur-käopõll.I Sutlema lubjakivimaardla piirkonnas on kruuspinnast kaevandatud maa-ainese ja täitekruusa nime all juba aastakümneid mitmetes Pärniku ja Ambuse nimelistes karjäärides, mis jäävad taotletava mäeeraldise lõuna- ja edelaossa ning Ambuse kruusakarjääri maaüksusele. Viimase piiresse on 2009. aasta märtsis välja antud kaevandamise luba Rapm-059 (Sutlema I lubjakivikarjääri mäeeraldis). Selle mäeeraldise piires oli täitepinnase (maa-ainese) jääkvaru seisuga 01.01.2007. a vaid 20 tuh. m3. Sutlema I lubjakivikarjääri ehituslubjakivi varu oli kaeveloa väljaandmisel 470 tuh. nr, millest maavaravarude koondbilansi järgi on seniks (seisuga 01.01.2010) kaevandatud 6,2 tuh. m3. Ambuse kruusakarjääri maaüksusega piirnevale Kruusamäe maaüksusele on 2009. aasta septembris välja antud Sutlema II lubjakivikarjääri kaevandamise luba Rapm-062. Vastavalt kaevandamise loale Rapm-062 on mäeeraldise ehituslubjakivi varu 353 tuh. m3 ja täitekruusa varu 131 tuh. m3. Maavaravarude koondbilansi järgi (seisuga 01.01.2010) pole Sutlema II lubjakivikarjääris ehituslubjakivi kaevandatud. Täitekruusa on maardlast kaevandatud 8,3 tuh. m3. Käesoleval aastal on Sutlema I lubjakivikarjäärist kaevandatud 1,8 tuh. m3 ehituslubjakivi. Täitekruusa pole kaevandatud.

I I I I I

Sutlema I lubjakivikarjäärist vahetult ida pool asub Ääsmäe-Hageri maantee, mis Hageri aleviku suunal, ligikaudu 2,5 km ulatuses, on AS Kiirkanduri poolt viidud musta katte alla (joonis 2). Must kate on kohati rajatud ka Ääsmäe suunal. Nimetatud maanteed on kasutatud killustiku veoteena.

I I

Nii senised Sutlema lubjakivikarjääri de mäeeraldised kui ka taotletav asuvad Lümandu külas. Ida pool asub Sutlema ja kagu pool Hageri küla. Taotletavale mäeeraldisele kõige lähemad elamud Sutlema külas asuvad Tammetõru ja Kuivakünka maaüksusel (mäeeraldise piirist vastavalt 200 ja 700 m kaugusel), Lümandu külas Kõrgemaa, Pärniku ja Mesila maaüksusel (vastavalt 400 ja 500 m kaugusel). Lümandu küla elamud Ülevainu ja Peetri maaüksusel jäävad 700-800 m kaugusele, Kuuse, Kuuseoksa, Raja, Saueaugu, Väljaotsa ja Väljataguse maaüksusel 1,2-1,5 km kaugusele. Ligikaudu samale kaugusele jäävad Sutlema külakeskuse elamud. Kagu suunas asuva Hageri aleviku majapidamised jäävad taotletava mäeeraldise piirist ligikaudu 2 km kaugusele (graafiline lisa 1).

I I I

3.1.2. Ümbruskonna vesivarustus, vee kvaliteetI Valdav enamus Sutlema III lubjakivimaardla ümbruses olevate majapidamiste puurkaevude veest pärineb Ordoviitsiumi veekompleksi ülemisest, Nabala-Rakvere veekihist. Üksikmajapidamiste puurkaevude sügavused on enamasti vahemikus 20-40 m. Harvem on puurkaevude sügavuseks 60 m ja rohkem. Sutlema lubjakivimaardla ümbrusesse raadiusega ca 3 km jääb 27 puurkaevu, neli kaevu jäävad ~5 km maardlast läände ja üks puurkaev asub ~4 km loode pool. Need puurkaevud on arvel riiklikus keskkonnaregistris ja nende kaevude staatilise veetaseme absoluutkõrguste põhjal on koostatud joonis 3, millelt võime näha, et Sutlema lubjakivimaardla ümbruse veepinna üldine langus ja põhjavee liikumise suund on lääne ja loode suunas.

I I I I I I

ю

IIо51 гг tf>

191Ш С О

51. § "V ■ -

gs Ф Ь Л* (Я Joonis 2. Ääsmäe-Hageri maantee on 2010. a suvel Sutlema maardla ja Hageri aleviku vahelisel lõigul (tähistatud kollase joonega) viidud musta katte alla.

Põhiliselt on seda maanteed kasutatud ja kasutatakse ka tulevikus killustiku väljaveol Sutlema maardlast. Fotodel lõigud maanteest. Laia punase joonega on tähistatud Sutlema lubjakivimaardla piir. Punase numbriga I ja II on tähistatud Suitlema lutjakivikarjääri mäeeraldised, numbriga III taotletav mäeeraldis. Mõõtkava 1:20 000. Alus: Aerofoto Maa-ameti kaardirakendusest.

§ 1Л7 i. Ü>

■ «•

I I I I I I I I I I I I I Joonis 3. Sutlema lubjakivimaardla ümbruse Ordoviitsiumi põhjaveekompleksi

hüdroisohüpsid 32 puurkaevu ja Sutlema maardla geoloogiliste uuringupuuraukude põhjal.I E©sti Geoloogiakeskus

Geoloogšafond -5 Inv. nr.

Vjlo&AsO <2sr

I Jc V/ ^I

I I I I I

s5 оQ _ 10

'n < wl Щ ®о— QО o Э

4 Ö3 <Q Ö Sä

К з 2Г Joonis 4. Sutlema lubjakivimaardla kaevandamise keskkonnamõju hindamise (KMH) käigus dokumenteeritud puur- ja salvkaevud. Alus: Eesti baaskaart. Dokumenteerimise tulemused on esitatud lisas 5.

-4 6* Г-Чcк

15

Seoses keskkonnamõju hindamisega viidi 2010. a. novembris läbi Sutlema III lubjakivikarjääri ümbruse kaevude dokumenteerimine (joonis 4). Andmeid saadi 18 kaevu kohta. Uuringute käigus mõõdeti kaevude veetaset ja sügavust, määrati kaevu nurkkoordinaadid L-EST süsteemis ning küsitluse teel tehti kindlaks ka maksimaalsed ja minimaalsed veetasemed. Võimaluse korral mõõdeti spetsiaalse sondiga kaevuvee elektrijuhtivust, temperatuuri, soolsust, hapnikusisaldust, mineraalsust ja pH. Eelpool nimetatud andmestikku kajastab lisa 5. Kolme kaevu (Liiva talu kaev Lümandu külas, Mäeküla pumbamaja kaev Hageri alevikus ja Reinari talu kaev Aespa külas) kohta on teada täpsed sügavused, sest need on arvel riiklikus keskkonnaregistris. Liiva talu puurkaev on 16 m, Hageri alevikus Mäeküla pumbamaja puurkaev 160 m ja Aespa külas Reinari talu puurkaev 18,3 m sügavune. Mitmete kaevude veetaset ei saadud mõõta kaevu konstruktsiooni tõttu või polnud omanikke kodus ja kaevudele puudus juurdepääs. Dokumenteeritud puurkaevude sügavus on küsitluse alusel kuni 20 m, veetase maapinnast oli mõõtmise ajal kolmes kaevus alla 6 m ja neljas kaevus üle 11 m.

Sutlema maardla ümbruses on väga vähe salvkaeve. Lümandu külas asuva Ülevainu talu salvkaevu sügavus on 5,5 m ja Sutlema külas asuva Vindi talu salvkaevu sügavus on 6 m. Ülevainu talu salvkaevu veetase oli mõõdistamise ajal (2010. a. novembris) maapinnast 3,5 m sügavusel. Omaniku sõnul on maksimaalne veetase ~1,5 m maapinnast ning madalaima veetaseme korral on kaevus vett olnud ~0,5 m. Vindi talus kaevu konstruktsiooni tõttu veetaset mõõta ei saanud, kuid omaniku sõnul kaev kuivaks pole jäänud.

Sutlema I ja Sutlema II lubjakivikarjääride lähedal asuvates Tammetõru, Pärniku ja Kõrgemaa talude kaevudes teostab AS Kiirkandur vastavalt seirekavale seiret. Analüüsitud veeproovide (lisa 6) alusel vastab kaevude vesi joogivee normidele. Viimasel kolmel aastal (2008-2010) on põhjaveetase maapinnast Kõrgema ja Pärniku talu puurkaevus 12,5-12,8 m ning Tammetõru talu puurkaevus 6,9-7,0 m sügavusel. Geoloogiliste uuringute ajal, 2006. aasta 20. augustil (Sinisalu, Tuuling, 2007) oli Tammetõru talu puurkaevus veetase maapinnast 6,9 m sügavusel (47,6 m absoluutsel kõrgusel) ja Pärniku talu puurkaevus 12,5 m sügavusel (46,2 m absoluutsel kõrgusel).

3.2. Geoloogilise ja hüdrogeoloogilise ehituse põhijooned

3.2.1. Pinnakate

Taotletava Sutlema III lubjakivikarjääri mäeeraldise piires katab lubjakive õhuke kasvukiht (metsamuld) ja keskmiselt 2 m paksune rähkne saviliivmoreen (savine kruus), mille paksus mäeeraldise loodeosas ulatub 5,5 meetrini. Savist kruusa on aegade jooksul kaevandatud täitepinnasena (täitekruusana) ja kasutatud teede ehitamiseks. Joonisel 5 on vasakpoolsel fotol näha taotletava mäeeraldise edelaosas asuva vana täitepinnase karjääri savikast kruusast koosnevat 3-4 m kõrgust seina ja parempoolsel fotol Sutlema I lubjakivikarjääri paepõrandat, mida katnud savikas kruus on kaevandatud. Pinnakatte setteid on aegade jooksul kaevandatud ka Sutlema II lubjakivikarjääri mäeeraldisel asunud täitepinnase karjääridest.

3.2.2. Aluspõhi

Sutlema lubjakivimaardla ja sh taotletav mäeeraldis jäävad aluspõhja kõrgendikule ja selle nõlva-alale, kus aluspõhja pealispinna absoluutne kõrgus jääb kõrgendiku lael 63-65 m vahemikku. Maardla lääneosas, kõrgendiku nõlval, on aluspõhjakivimite pealispind oluliselt madalamal, ligikaudu 54-56 m absoluutsel kõrgusel.

ттщштшгт; -.. v ■ ■ ... ipf Щ :■ г:' ■ -■ --------------------------------- ------------------------------------------

штш..

а

р

>

. .. ■ ' ■'

li W! Щ -JM

—“■ ^*SW'ir

■Sf-f. ■■ ’

§У А

Ifer/ ^ "5If £••••' :< ;v Dv|T

Ш Ш *'l*:■£b. >

ШШ*

''

$£w 4 M f.ШШе>

■

■

M

л*-u *% '■

/' ШШЯШЖ n •t.LvSt ts: \ -"m J |C№ у ■; «7^ ,fir.‘WÜ4pT:L‘ Jü?Tjr

i! >1 С ■ *?L -s!

j

8- . №-i f* •.fki* ■•yi

л. ■•■V■ д».

•»žf-r: 1, '

t/^1

ONt —■

*3 U. fc.w Cl

SÄH?• Cm*. 2MLi . W'lal■w -Vm

;

Щ|Ш^ ■

п .«5 .=14 а г Sl- ' ■ ”, . N

’U* "4j № ИБ ■;

. V : -:--r ■'■■' r"'y

ts J

m 5HEkt .1

klš8i I. rr

"f.PBtjr iVitäJvr W*— ,4^ - V. •* Ш,~*V' 'Aganat tttf. ;"

>-t. ..J

Joonis 5. Sutlema lubjakivimaardla piires moodustab pinnakatte rähkne saviliivmoreen, mida on aastate jooksul kaevandatud täitekruusana ja kasutatud teede ehitamiseks. Vasakpoolsel fotol or näha vana täitekruusa karjääri 3-4 m kõigune nõlv, karjääri põhjas paljancub lubjakivi. Parempoolsel fotol on Sutleir.a I lubjakivikarjääri mäeeraldisel täitekruusa kihti näha vaid taamal, esiplaanil on kruus kaevandatud ja paljandub lubjakivipõrand. Alus: aerofoto Maa-ameti kaardirakendusest. I- Sutlema 1 lubjakivikarjääri mäeeralcis; II - Sutlema II lubjakivikarjääri mäeeraldis; III - taotletav Sutlema III lubjakivikarjääri mäeeraldis.

17

Sutlema lubjakivimaardla piirkonnas moodustavad aluspõhjakivimite maapinnalähedase osa (kuni 30 m sügavuseni) Vormsi lademe Kõrgessaare kihistu ja Nabala lademe Saunja ning Paekna kihistu lubjakivid, millest taotletava mäeeraldise piiresse jäävad vaid Kõrgessaare ja Saunja kihistu lubjakivid. Paekna kihistu lubjakivid jäävad mäeeraldise alumisest piirist oluliselt sügavamale. Kõrgessaare kihistu nõrgalt savikad detriidikad lubjakivid, mille paksus ulatub 3,8 meetrini, levivad vaid kõrgendiku lael. Maardla lääne-ja lõunaosas need lubjakivid puuduvad ja seal avanevad pinnakatte setete all Saunja kihistu afaniitsed ja mikrokristallilised lubjakivid. Saunja kihistu lubjakivile on iseloomulikud harvad horisontaal- kuni lainjaskihilised pruunikad kerogeensed lubimergli kelmed ja õhukesed vahekihid, millede paksus on valdavalt 0,5-1,5 cm, harva ka kuni 5 cm. Lubjakivi on kohati peenpoorne või kavernoosne, mis viitab lubjakivi sekundaarsele dolomiidistumisele. Saunja kihistu allosas sageneb lubimergli vahekihtide esinemine. Maardla lääneosas on geoloogiliste uuringutega kindlaks tehtud Saunja kihistu lubjakivide alumine kontakt lamava Paekna kihistu lubjakiviga, mis jääb 41 m absoluutsele kõrgusele. Seega ulatub Saunja kihistu lubjakivide kogupaksus 21 meetrini, millest mäeeraldise piiresse jääb vaid ülemine 3,7-10,8 m paksune kiht. Paekna kihistu on esindatud lainjaskihilise poolmugulja kuni mugulja lubjakiviga. Paekna kihistule on iseloomulik lubi- ja savimergli vahekihtide vaheldumine, milles esineb tasemeti Saunja kihistule iseloomulikke afaniitse lubjakivi vahekihte. Paekna kihistu lubjakivid jäävad taotletava Sutlema III mäeeraldise põhjast oluliselt madalamale ja nendeni lubjakivivaru ei ulatu.

Sutlema maardla piirkonnas, nagu mujalgi paekivikihtide levikualal, on lubjakivilasundi ülemises osas kivim lõheline, kohati poorne, kuid sügavuse suurenedes lõhede arv väheneb ja kivim muutub massiivsemaks.

3.2.3. Hüdrogeoloogiline ehitus

Sutlema lubjakivimaardla koos taotletava mäeeraldisega asub aluspõhjakivimite kõrgendikul, mis on Maidla, Vasalemma ja Kasari jõgede lokaalseks veelahkmeks. Maapinna maksimaalne absoluutne kõrgus ulatub maardla piires 68 meetrini. Maapinna kõrgus alaneb lääne, loode ja lõuna suunas 51-52 m absoluutse kõrguseni. Pinnakatte setted, mille paksus on keskmiselt ligikaudu 2 meetrit, koosnevad põhiliselt halvasti vett läbilaskvast (väikese fdtratsioonikoefitsiendiga) moreenist, mis on aluspõhja ülemisele, Nabala-Rakvere veekihile aeratsioonivööks. Maardla piirkonnas puudub hüdrograafiavõrk, mis praktiliselt välistab pindmise äravoolu ning sademed kulutatakse põhiliselt põhjavee toiteks, aurumiseks ja transpiratsiooniks. Intensiivse lumesulamise perioodil ja vihmavalingute korral ei ole välistatud ka pindmine äravool.

Nabala-Rakvere põhjaveekihi vettkandev osa, mis on veerikas, jääb Sutlema maardla olemasolevate ja kavandatava karjääri põhja tasemest madalamale, 50-54 m absoluutsele kõrgusele. Vertikaalsuunas mõjutavad põhjavee liikumist ja kogust kivimis esinevad lõhed ja tühikud, millede hulk ja suurus väheneb sügavuse suunas. Kui hinnata põhjaveetaseme muutuste pikaajalist vaatlusrida (võttes aluseks riikliku seirevõrgu Maidla vaatluskaevu 304), siis veetaseme kõikumine võib ulatuda meetrini. Kõrge veeseis püsib väga lühikest aega - orienteeruvalt 3-7 päeva. Et Sutlema maardla põhjaveekiht toitub sademetest, on ta surveta. Veekihti toitev vesi valgub laiali igas suunas, väljudes reljeefi madalamates osades. Sutlema lubjakivimaardla ümbruse põhjavee taseme üldine langus ja põhjavee liikumise suund on lääne ja loode poole (joonis 3, graafiline lisa 1).

18

Keemiliselt koostiselt on piirkonna põhjavesi HC03-Ca-tüüpi, kuivjäägiga 320 mg/1, mõõdukalt kare, üldkaredus on 5,82 mg-ekv/1 (Sinisalu, Tuuling, 2007).

Nii senine kui ka kavandatav kaevandamine toimub ülevalpool põhjaveetaset, mistõttu kaevude veetasemetes pole muudatusi ette näha. Samuti ei tohiks paekivi kaevandamine mõjutada ümbruskonna talude puurkaevude vee kvaliteeti.

3.3. Maavara (kasulik kiht)

Taotletava Sutlema III lubjakivikarjääri mäeeraldise kasulik kiht koosneb ehituslubjakivist (Ordoviitsiumi ladestu Kõrgessare ja Saunja kihistu lubjakivi) ja seda katvast täitekruusast (Kvaternaari ladestu setted).

Taotletava Sutlema III lubjakivikarjääri mäeeraldise ehituslubjakivi varu on 5169 tuh. nr ja täitekruusa aktiivne tarbevaru 1226 tuh. m\ Kogu kasulik kiht jääb põhjaveetasemest kõrgemale. Mäeeraldisele jääva ehituslubjakivi kihi keskmine paksus on 8,3 m ja täitekruusa kihi keskmine paksus 2,0 m.

Mäeeraldisel asuv lubjakivi vastab füüsikalis-mehaanilistelt omadustelt kõrgemargilisele ehituskivile esitatavatele nõudmistele. Lubjakivi survetugevus on kuivas olekus keskmiselt 129 Mpa, veega küllastunult 108 Mpa, pärast 25 külmutus-sulatustsüklit 110 Mpa, tihedus 2529 kg/m3, poorsus 1,5%, mahumass 2495 kg/m3.

Lubjakivist valmistatud killustiku (fraktsioon 10-20 mm) survetugevuse katsetamisel silindris on massikadu keskmiselt 15%, kulumiskindluse katsetamisel 31%, külmutamisel-sulatamisel 25 tsükli järel 1,5-2,7%, purunemiskindluse (los Angelese meetod) katsetamisel 33% (fraktsioon 10-14 mm). Killustiku savi- ja tolmuosakeste keskmine sisaldus on 4,5%, plaatjate ja nõeljate osakeste sisaldus 17,5%, nõrkade terade sisaldus 15,7%, veeimavus 3,2%, mahumass 1212 kg/m3, terade näivtihedus 2,66-2,73 Mg/m3. Killustiku keskmine saagis on 72,8%.

Mäeeraldisel asuvas täitekruusas on savi- ja tolmuosakeste keskmine sisaldus 23,7% ja jämepurru (>5 m) sisaldus 37,6%. Täitekruusa saab looduslikul kujul kasutada täitepinnasena, fraktsioneeritult ja purustatult kruuskillustikuna.

3.4. Looduskaitsealad, loodus- ja keskkonnakaitselised objektid

Taotletav Sutlema III lubjakivikarjäär ei jää Natura 2000 alale, kuid asub piirkondliku tähtsusega rohekoridoril. Lähim looduskaitsealune objekt on Käoküla tamm, mis jääb taotletava mäeeraldise piirist ca 300 m kirdesse (joonis 1). Lümandu maastikukaitseala (ühtlasi Natura 2000 loodusala) asub ligikaudu 1 km kaugusel lääne pool. Sutlema mõisa park koos tiikidega jääb ligikaudu 1,5 km ida poole ja Hageri karstiala ligikaudu 2,5 km kaugusele kagu poole. Vasalemma jõe lähteks olev allikatiik asub Lümandu külas, taotletavast mäeeraldisest ca 1,2 km kaugusel. Mäeeraldise läänepiirist ligikaudu kilomeetri kaugusel asub Lümandu maastikukaitseala (graafiline lisa 1), mis kaitseb Vasalemma jõe lätte ja ülemjooksuala vaheldusrikka maastikukompleksi ilmet ning liigirikkust. Lümandu maastikukaitseala loomisel on mõeldud loomastiku ja taimestiku väga erinevate elupaigatüüpide kaitsele. Lümandu maastikukaitsealal kasvab III kategooria kaitsealune liik eesti soojumikas, samuti II ja III kategooria kaitsealused liigid harilik käoraamat, kahkjaspunane sõrmkäpp, soo-neiuvaip ja suur-käopõll.I

19

Mäeeraldise kirdeossa, ligikaudu 1,2 ha suurusele alale jääb metsa vääriselupaik, mille piires on Sutlema maardla ehituslubjakivi varu passiivne ehk mittekaevandatav.

4. KAVANDATAVA KAEVANDAMISE JA SELLE VÕIMALIKE ALTERNATIIVIDE KIRJELDUS NING VÕRDLUS

Sutlema III lubjakivikarjäärile kaevandamise loa taotlemisega peetakse silmas pikaajalist kaevandamise arendamist Sutlema maardlas ja piirkonna varustamist ehituskillustikuga vähemalt 20-30 aasta perspektiivis. Ehituskillustiku pikaajalise tootmise kasuks Sutlema maardlast räägib asjaolu, et kogu kaevandatav lubjakivi varu asub põhjaveetasemest kõrgemal ja kaevandamisega ei kaasne põhjavee väljapumpamist ning veetaseme alandamist, mis on reeglina enamusele paekivikarjääridele ja nende ümbruse keskkonnale suurimaks probleemiks kogu vabariigis.

Taotletaval Sutlema III lubjakivikarjääri mäeeraldisel kavatsetakse jätkata lubjakivi ja täitekruusa kaevandamist samasuguste vahendite ja töövõtetega, nagu seda tehakse seni Sutlema I ja II lubjakivikarjääris. Sutlema III lubjakivikarjääris kavatsetakse kaevandama hakata alles peale varude ammendumist olemasolevas Sutlema I ja II lubjakivikarjääris. Aktiivset kaevandamist (lõhkamist, lubjakivi purustamist) mitmes karjääris samaaegselt ei toimu. Mõlema, nii Sutlema I kui ka II lubjakivikarjääri kaevandamise loas on lubatud aastane keskmine kaevandatav maht 100 tuh. m3, seega kokku 200 tuh. m3. Kaevandamise maksimaalset aastast mahtu pole kaevanduslubadega sätestatud, mis tähendab, et turu suurema nõudluse korral on lubatud ka suuremad aastased mahud tingimusel, et kaevandamisega ei kaasne olulisi negatiivseid keskkonnamõjusid. Oluliste negatiivsete keskkonnamõjude ennetamiseks on nii Sutlema I kui ka II karjääri kaevandamise loa lahutamatuks osaks seirekava, mille alusel tehtud keskkonnaseire tulemused esitatakse regulaarselt loa andjale.

Sutlema III lubjakivikarjääri kaevandamise loaga taotletakse lubjakivi kaevandamise aastaseks keskmiseks mahuks 210 tuh. m3 ja kaasneva maavara, täitekruusa aastaseks keskmiseks kaevandatavaks mahuks 50 tuh. m3. Kaevandamise loa kehtivusajaks taotletakse 25 aastat. Kuna taotletava, Sutlema III lubjakivikarjääri kaevandatav keskmine aastane maht (210 tuh. m3) on ligilähedane senise Sutlema I ja II lubjakivikarjääri aastase keskmise lubatud kaevandatava kogumahuga (200 tuh. m3) ja Sutlema karjäärides samaaegselt ei kaevandata, siis Sutlema maardlast aastane keskmine kaevandatav maht ei suurene, seega ei saa suureneda ka kaevandamise mahust põhjustatud keskkonnamõjud.

AS Kiirkandur kaevandab ehituslubjakivi Sutlema lubjakivimaardlas alates 2009. aastast, kui anti välja kaevandamise load Rapm-059 ja Rapm-062 (vastavalt Sutlema I ja Sutlema II lubjakivikarjäärile). AS Kiirkandur on Sutlema I lubjakivikarjääri asukohas lubjakivi peal lasuvat täitekruusa (maa-ainest) kaevandanud Kohila Vallavalitsuse poolt välja antud maa- ainese kaevandamiseloa alusel alates 2004. aastast. Kaevandatava ehituslubjakivi varu on Sutlema I ja II lubjakivikarjääris kokku 823 tuh. m3, täitekruusa varu 131 tuh. m3. Sutlema I lubjakivikarjääri mäeeraldise pindala on 6,14 ha, Sutlema II lubjakivikarjääri mäeeraldise pindala 5,28 ha. Kokku on seniste mäeeraldiste pindala 11,42 ha. Sutlema I lubjakivikarjääri kaevandamise luba kehtib 10 aastat, Sutlema II lubjakivikarjääril 7 aastat. Mõlema karjääri kaevandamise loas on aastaseks keskmiseks kaevandatavaks varuks sätestatud 100 tuh. m3, seega kokku 200 tuh. m3 aastas. Sellise keskmise kaevandamise mahu juures jätkub Sutlema I ja II lubjakivikarjääri kaevandatavat varu ligikaudu neljaks kuni viieks aastaks ja aasta

I I 20

I jooksul ammendatakse ligikaudu 2,3-2,8 ha suurune karjääri ala. Vastavalt korrastamisprojektile korrastatakse ammendatud karjääri alad järk-järgult metsamaaks.

I Kaevandamine kavandatavas Sutlema III lubjakivikarjääris ei hakka erinema senisest tööprotsessist olemasolevates karjäärides. Õigupoolest võiks taotletava Sutlema lubjakivikarjääri mäeeraldist vaadelda kui olemasolevate karjääride mäeeraldiste laiendust, kus kaevandamist jätkatakse kaeve-eega, mis on jõudnud taotletava karjääri kagupiirile.I Kaevandamisega on jõutud kõige kaugemale Sutlema I lubjakivikarjääri mäeeraldisel (Ambuse kruusakarjääri maaüksusel), kus AS Kiirkandur kaevandab alates 2004. aastast lubjakivi peal asuvat täitepinnast (täitekruusa) ja alates 2009. aastast ka ehituslubjakivi. Käesolevaks ajaks on praktiliselt kogu Sutlema I lubjakivikarjääri maa-alalt pinnakate (muld ja täitepinnas) eemaldatud. Muld on vallitatud mäeeraldise teenindusmaa lõuna- ja idapiirile, jämepurrurohke täitepinnas (täitekruus) on purustatud, fraktsioneeritud ning realiseeritud või ladustatud toodanguna mäeeraldise teenindusmaal.

I I I Sutlema II lubjakivikarjääri mäeeraldiselt (asub Kruusamäe maaüksusel) on mullakiht

osaliselt kooritud ja 2009. aastal on kaevandatud 3,2 tuh. m3 täitekruusa. Lubjakivi pole kaevandatud.I Kuna Sutlema maardlas ja seal asuvates mäeeraldistes on kaks maavara (põhimaavarana ehituslubjakivi ja kaasneva maavarana täitekruus), siis neid kaevandatakse kompleksselt, st lubjakivi kaevandamiseks tuleb esmalt kaevandada seda kattev täitekruus.I 4.1. Kattekihi eemaldamine ja täitekruusa ning ehituslubjakivi kaevandamiseks ettevalmistamineI Sutlema III lubjakivikarjääri kaevetöödele eelnevad ettevalmistavad tööd, mille käigus kooritakse etappide kaupa (vastavalt arengukavale) kattekiht (muld), mis vallitatakse mäeeraldise teenindusmaa piirile. Kasvukihi (mulla) maht on 133 tuh. m3. 3-5 m kõrguse vallilaadse pinnavormi rajamine mäeeraldise või konkreetse kaeve-ala ümber vähendab oluliselt müra, tolmu ja lõhkamisproduktide levikut. Kattekiht eemaldatakse etappide kaupa pindalalt, mis võimaldab arendada täitekruusa ja ehituslubjakivi planeeritud kaevandamist. Kattekihi koorimist alustatakse mäeeraldise kagu-lõunaosast, Sutlema I ja Sutlema II mäeeraldise piirilt.

I I I

Taotletava mäeeraldise pindala on ligikaudu 62 ha ja kaeveluba taotletakse 25 aastaks. Aastas raadatakse mets ja kooritakse katend keskmiselt 2,5 hektarilt. Metsa langetamine on tavapärane lühiajaline metsatöö - töötatakse harvesteriga ja traktoriga ning sellega kaasnev müra on samaväärne müraga igapäevastel metsatöödel. Peale metsa langetamist ja kändude juurimist kooritakse kattekiht (muld), mis vallitatakse kaevandamise loas ettenähtud kaeveala piirile - tavapärane ekskavaatori või buldooseriga tehtav lühiajaline mullatöö, mida tehakse ka ehitusplatsidel, teetrasside ettevalmistamisel, tiikide kaevamisel jm. Keskmiselt kooritakse aastas katendit 2,5 ha ehk 25 000 ruutmeetrilt. Keskmine katendi (mullakihi) paksus on 0,2 m. Kooritud katendi maht aastas on 5000 m3 (25 000m2x0,2m). Katendi eemaldamisel kasutatakse reeglina roomikkäigul buldooserit. Viiekümne meetrise veokauguse korral eemaldab buldooser tunnis 55,0 m3 katendit. Seega on aastas katendi koorimiseks vajalik buldooseri tööaeg 90 tundi ehk ca 12 tööpäeva. Kuna katend on looduslikult niiske, siis tolmu eraldumine on minimaalne. Buldooseri mootori töötamise heitgaasid hajuvad kiiresti. Tegevus on lühiajaline, ca 12 tööpäeva ehk kaks nädalat aastas.

I I I I I I I

I I 21

I 4.2. Täitekruusa kaevandamine

Nii senistes kui ka taotletavas mäeeraldises on lisaks ehituslubjakivile maavarana arvel ka täitekruus, millest saab purustamise ja fraktsioneerimise abil toota teede ehituseks vajalikke ehitusmaterjale - purustatud kruusa, kruuskillustiku erinevaid fraktsioone ja sõelmeid. Täitekruusa kaevandamiseks kasutatakse ekskavaatorit ja töötlemiseks (purustamiseks ja fraktsioneerimiseks) kaasaegset mobiilset purustus-sorteerimissõlme, mille tootlikkus on kuni 300 tonni tunnis. Täitekruusa ühe kuupmeetri kaal on keskmiselt 1,7 tonni, seega aastase keskmise täitekruusa koguse (50 tuh. m3 ehk 85 tuhat tonni) purustamiseks ja fraktsioneerimiseks kulub ligikaudu 35-40 m tööpäeva ehk täitekruusa töötlemiseks töötab purustus-sorteerimissõlm aastas ligikaudu kaks kuud. Täitekruusa kaevandamisega valmistatakse ette piirkonnad, kus järgneb ehituslubjakivi kaevandamine, peale ehituslubjakivi kaevandamist karjääri etapiviisiline korrastamine ja taastamine metsamaaks.

I I I I

4.3. Ehituslubjakivi kaevandamine ja tehnoloogiline vedu

I AS Kiirkandur taotleb Sutlema III lubjakivikarjääris ehituslubjakivi aastaseks keskmiseks kaevandatavaks mahuks 210 tuh. m\ Kaevandamist jätkatakse kaeve-eega piirnevast Sutlema I ja Sutlema II lubjakivikarjäärist. Sõltuvalt lubjakivikihi paksusest kaevandatakse kas ühe või kahe astanguga. Lubjakivikihi keskmine paksus on 8,3 meetrit. Kogu kaevandatav lubjakivikiht asub põhjaveetasemest kõrgemal. Senine lubjakivi kaevandamiskogemus Sutlema I lubjakivikarjääris on näidanud, et lubjakivi on otstarbekas kobestada puur- lõhketööde abil. 2009. aastal on lõhketööde tulemusel kujunenud Sutlema I lubjakivikarjääri idaossa, täitekruusast vabastatud alale, ligikaudu 6 m kõrgune Saunja kihistu lubjakivist paekivisein (joonis 6).

I I I

4.3.1. Mäetööde põhiprotsess - ehituslubjakivi kobestamine

I Kõrge survetugevusega kivimite, sh Sutlema maardla ehituslubjakivide sobivamaks kobestusviisiks on puur-lõhketööd, mis kaasaegses mäetööstuses on kaljuste kivimite kobestamise levinuim moodus. Puur-lõhketöid on alates 2009. aastast edukalt kasutatud ka Sutlema maardla Sutlema I lubjakivikarjääri mäeeraldisel asuvate lubjakivikihtide kobestamiseks. Puur-lõhketöid kavatsetakse kasutada põhilise kobestusviisina ka Sutlema III lubjakivikarjääris. Kivimi kobestamiseks puur-lõhketöödega on kõigepealt vaja lõhatavale astangule puurida laenguaukude võrk. Laenguaukude sügavus vastab kaevandatava kihi (astme) paksusele, millele lisandub tehnoloogiast lähtuv ülepuure. Lõhkamise eel laenguaugud laetakse lõhkeainega. Lõhkamine toimub lühiviitmeetodil. Sellega tagatakse üheaegselt lõhatava lõhkeaine väiksem kogus ja vähenevad lõhketöödest tulenevad ohud (maavõnked, kivimitükkide laialipaiskumine).

I I I I I I I I I

I I I I I I I I I I I I I I I I I

Joonis 6. Masslõhkamise tulemusena kujunenud ligikaudu 6 m kõrgune Saunja kihistu lubjakivist paekivisein (A) Sutlema I lubjakivikarjääri mäeeraldisel. Lõhkamisega kobestatud lubjakivi on lõhkamiskohast ära veetud ja purustatud ehituskillustikuks (B)

I I I I

I I 23

4.3.2. Ehituslubjakivi raimamise ehk kobestamise alternatiivide võrdlus

Ehituslubjakivi kobestamismeetodite üle otsustatakse keskkonnamõju (õhu kvaliteet, müra ja vibratsiooni tase, mõju põhjaveele, mõju tervisele) ja majandustulemuste järgi. Alljärgnevalt (tabel 1) võrreldakse kahe (puur-lõhketööd, hüdrovasaraga kobestamine), põhimõtteliselt erineva kobestustehnoloogia mõjusid 5 palli süsteemis. Kui üks nendest mõjudest pole rahuldav (pallide arv 1), pole kaevandamine võimalik. Võrdlus on koostatud Eesti juhtivate mäeinseneride H. Viilupi ja I. Maristi kogemuste ja arvamuste põhjal.

Toodud tabelist järeldub, et piirkondades, kus lõhkamisega õhkupaiskunud kivimitükid ei ohusta inimeste vara ja tervist, on karbonaatkivimite kobestamine puur-lõhketöödega keskkonnasõbralikum. Hüdrovasaraga kobestamist tuleb kaaluda piirkondades, mis jäävad kas maantee või elamute lähedusse.

I I I I I

Tabel 1 Kaevandamismeetodite võrdlus pallides

Karbonaatkivimite kobestamine puur-

lõhketöödega

I Hüdrovasaraga raimamineKaevandamismeetod

KriteeriumI Majanduslik tasuvus Õhu kvaliteet

4 2 3 3I Tl Müraja

vibratsioon 3 2ee •g о 33 'f3 5 Vee kvaliteet 3 3

I Veetase kaevudes 3Ui 3 Tervisekaitse 4 3

Keskmine punktide arv 3,3 2,7

I Pallide arvu iseloomustus 5 4 3 2 1

I Majanduslik tasuvus

Väga kiire Kiire Keskmine Aeglane Väga aeglane

Õhu kvaliteet

Muutub palju paremaks

Muutub paremaks

Jääb samaks Halveneb Ei vasta normideleI Müra Väheneb palju Väheneb Jääb samaks Suureneb Ei vasta normideleja3

lõ1 vibratsiooК 5- nc 3 Vee

kvaliteet Muutub palju

paremaks Muutub

paremaks Tõuseb

Ei mõjuta Halveneb Ei vasta normidele

о ä -r

<L>I Veetase puur­

kaevudes

Tõuseb palju Ei mõjuta Väheneb Vesi kaobt4

Tervise­ kaitse

Töötingimused muutuvad palju

paremaks

Töötingimu- Töötingimu- sedjäävad

samaks

Töötingimu- Töötingimu- sed ei vasta normideleI sed sed

muutuvad paremaks

halvenevad

I I I I

I I 24

I Tabel 1 järg

Karbonaatkivimite kaevandamise valikud - lõhketööde eelistamise põhjendusI Pallide arv puur- lõhketööde

Kriteeriumite kirjeldus Alternatiiv

asendamisel rai maini segaI Kriteerium

Majanduslik tasuvus 2 Kulud on suured. Selleks, et toota raimamisega sama palju kui puur- lõhketöödega, on vaja osta täiendavalt hüdrovasaraid. Lisada veel pideva hoolduse tasud, kütuse maksumus ja masinisti palk Õhu kvaliteet jääb samaks. Vahe tekib sellest, et lõhkamisel on tolmuheide lühiajaline ja suurem, raimates on aga tolmuheide pidev ja väiksem. Kokku tuleb tolmuheitme aastane kogus ikka sama suur. Kui lõhkamisel on müraja vibratsioon hetkeline, siis raimates on müraja vibratsioon pidev.____________________ Kuna lõhatakse ja raimatakse veetasemest kõrgemal, siis vee kvaliteet ei muutu_____ Puurkaevude veetase kaevandamise mõjuraadiuses ei muutu sõltumata kaevandamise viisist__________________ Tervisekaitse seisukohalt muudab pidev

1 müra töötingimused halvemaks.

I I Õhu kvaliteet 3

I Müraja vibratsioon

203

I Й 73

3 E Vee kvaliteet 3

I Veetase puurkaevudes

3

I Tervisekaitse 2

I 4.3.3. Mäemassi purustamine, toodangu ladustamine ja laadimine, transport

Kobestatud mäemassi (kaevise) laadimiseks kavandatakse kasutada kas kopplaadurit või ekskavaatorit, mis laeb kobestatud lubjakivi massi kallurveokitele, mis transpordivad selle purustus-sorteerimissõlme. Väiksematel veokaugustel (kuni 50-60 m) võib mäemassi transpordiks purustus-sorteerimissõlme kasutada ka ainult kopplaadurit.

Kaevis purustatakse ja sorteeritakse (sõelutakse) karjääri territooriumile paigaldatud mobiilse purustus-sorteerimissõlme abil. Purustus-sorteerimissõlm paigutatakse karjääri põhja. Peenestatud ja tarbimiseks ettevalmistatud massi ladustamine kuhilatesse (või vahetult tellijate kalluritele) ja kuhilatest kalluritele toimub kopplaaduri abil. Transpordivahenditena kasutatakse kaasaegseid kallurautosid. Kuhilatest suunatakse nõutav fraktsioon tarbijateni musta katte alla viidud Ääsmäe-Hageri maanteed mööda.

Sutlema III lubjakivikarjääri mäeeraldiselt kavatsetakse aastas kaevandada keskmiselt 210 tuh. m3 ehituslubjakivi, millest valmistatakse ehituskillustikku. Ehituskillustiku saagis ligikaudu 73% ja lubjakivi erikaal 2,5 t/m3 (Sinisalu, Tuuling, 2007). Seega veetakse aastas (200 tööpäeva jooksul) karjäärist välja 383 tuh. tonni killustikku, mille transpordiks tarbijani tehakse 25 tonnise keskmise kandevõime juures 15320 reisi. Võttes tööpäevade arvuks 200, tehakse päevas ligikaudu 77 reisi. Kaheksatunnise tööpäeva jooksul tehakse tunnis keskmiselt 10 reisi.

I I I I I on

I I I I

I I 25

I 4.3.4. Maardlate ja tootmisalade võrdlus

Lähimad, tegutsevate ehituslubjakivi karjääridega maardlad on Vasalemma ja Rummu Harjumaal Vasalemma vallas ja Reinu Raplamaal Rapla vallas. Andmed maardlate ja karjääride kohta on esitatud tabelis 2.

I Tabel 2I Harju ja Rapla maakonna ehituskivi maardlate andmestik

Kaevandaja, 2009. aastal kaevandatud

Maardla, number nimistus

Varu 2009. aasta lõpu

seisuga

Mäe- eraldised

Kaevandamisviisid, mäenduslikud tingimusedI Vasalemma

(212) Ta 29764 tuh. m3

Vasalemma AS Partek Nordkalk 387 tuh. m

Lõhkamine, väljatakse ka veealust varu_______________________ Lõhkamine, väljatakse ka veealust varu

з

I Rummu Erksaar OÜ 0 tuh. m3

Ta 392 tuh. m3

Rummu (55)

Reinu Ta 3048 tuh. m3

Reinu AS Rapla Teed 62,5 tuh. m3

AS Kiirkandur 817 tuh. m

Lõhkamine, väljatakse ka veealust varu(787)I Sutlema

(832) Ta 5986 tuh. m3

Sutlema I Sutlema II

Lõhkamine, väljatakse veepealset varu

Ta - aktiivne (kaevandatav) tarbevaruI Esitatud andmetest ilmneb, et lähimates karjäärides (välja arvatud Sutlema I ja II) kaevandatakse ka põhjaveetasemest madalamal asuvat varu, mis tähendab, et selle kättesaamiseks toimub pidev vee väljapumpamine. Maavaravarude koondbilansi andmetel 2009. aastal Vasalemma lubjakivikarjäärist kaevandatud 387 tuh. m3 ehituslubjakivi ja Reinu lubjakivikarjäärist 62,5 tuh. m3 ehituslubjakivi. Sutlema III lubjakivikarjääri kavandatav keskmine aastane kaevandamise maht on 210 tuh. m3. Vastavalt maapõueseadusele, kaevandamise keskmine aastane maht võrdne mäeeraldise kaevandatava varu mahu ja loa kehtivuse aja jagatisega. Sutlema III lubjakivikarjääri mäeeraldise kaevandatava lubjakivi varu maht on 5169 tuh. m3 ja loa kehtivuseks taotletakse 25 aastat.

4.4. 0-alternatiivi kirjeldus

Kui Sutlema III lubjakivikarjääri ei rajata, jääb tarbevaru tasemel uuritud ehituslubjakivi ja täitekruusa varu kasutusele võtmata ja piirkonna varustuskindlustatus ehituskillustikuga väheneb. Selle tõttu tuleb puudujääva killustiku saamiseks kaevandada lubjakivi rohkem piirkonna teistest lubjakivikarjääridest, kus toimub põhjaveetaseme pidev alandamine ja väljapumpamine. Sutlema III lubjakivikarjääris asub aga lubjakivi põhjaveetasemest kõrgemal ja sealt kaevandades pole vaja põhjavett karjäärist välja pumbata.

Killustiku tootmisel, sorteerimisel, ladustamisel ja transpordil tehnoloogilisi alternatiive ei

I on

I on

I I I

vee

I I ole.

I I I I I

26

5. KAVANDATAVA TEGEVUSEGA KAASNEV KESKKONNAMÕJU, SELLE LEEVENDAMISMEETMED

Peatükist 4 järeldub, et Eestis kasutatakse karbonaatkivimite kaevandamisel kivimi eelnevaks kobestamiseks puur-lõhketöid ja hüdrovasaraga raimamist. Teised reaalsed kobestusviisid puuduvad. Raskete kobestajate (freeskombainid jms) kasutamine ei võimalda saada kvaliteetset materjali ja pole majanduslikult tasuv, nagu ka ligikaudu sajand tagasi laialt levinud paekivi käsitsimurdmine.

5.1. Hinnang puur-lõhketöödega ja hüdrovasaraga raimamisega kaasnevatele keskkonnamõjudele (maavõnked, kivimikildude laialipaiskumine, õhulööklaine, gaasi ja tolmu emisioon, müra)

Lõhkamisega kaasnevad maavõnked võivad ohustada eelkõige hooneid ja muid rajatisi, kui need asuvad lõhkamiskohale küllalt lähedal. Hoonete ja rajatiste tundlikkust võngetele iseloomustatakse lubatud võnkekiirusega. Sõltuvalt pinnasest, millel asub hoone vundament, hoone konstruktsioonist ja ehitusmaterjalist on määratud hoonetele lubatavad maksimaalsed võnkekiirused. Teades, milliseid maksimaalseid võnkekiirusi hoone konstruktsioon talub ja arvestades hoone kaugust lõhkamiskohast, saab määrata maksimaalsed seismiliselt ohutud lõhkelaengute suurused. Seda tehakse lõhketööde projektile esitatavate nõuete alusel.

Hoideobjekti kaitset tagavad lubatavad lõhkelaengu suurused arvutatakse järgmise valemi järgi:

I

2

d Q = ,kg0,493

8520 v

\ maks

kus: d - lõhkelaengu ja elamu vaheline kaugus (m); Vmaks - maksimaalne lubatud võnkekiirus hoonele (mm/s).

Lubatavad võnkekiirused ja ohutute laengute suurused Hoone kaugus lõhkamiskohast, m

Tabel 3 Hoone

materjal 200 300 400 500 600 1000 Kergbetoon 6,8 6,0 5,6 5,2 4,9 4,5

Hoonele lubatav maksimaalne võnkekiirus

mm/s Betoon ja tellis 9,0 8,0 7,5 7,0 6,5 6,0

Puit 10,8 9,6 9,5 8,4 7,8 7,2

Kergbetoon 35,3 70,1 116,9 169,3 229,8 587,1

Ohutu laengu mass, kg

Betoon ja tellis 46,5 93,2 155,5 226,9 303,6 779,8

Puit 55,7 111,5 186,0 271,6 363,5 932,9

I I 27

I Lubatavad maavõnke kiirused on määratud “Lõhkematerjali valmistamise, hoidmise ja kasutamise ohutuseeskirjadega”, mis 30.11.1999.a.

kinnitatud majandusministri määrusega nr 60on

I Kavandatav kaljupinnase kobestamine lõhkamise abil pole Sutlema maardlas esmakordne. Lõhketöödele spetsialiseerunud firma Intexler OÜ on 2009. aastal teinud ehituslubjakivi masslõhkamisi maardla idaosas Sutlema I lubjakivikarjääris (joonis 7). Kahe masslõhkamisega kaasnenud vertikaalsuunalist seismilist võnkumist on Keskkonnaameti poolt kinnitatud seirekava alusel ka mõõdetud lähimate elamute (Kuivakünka ja Kõrgemaa) vundamendi külge paigaldatud vibromonitoriga UVS 500. Maavõnkeid mõõtis Aragon Consulting OÜ. Seismilise võnkumise mõõtmistulemused on esitatud lisas 7.

Kahekümne teisel septembril tehtud masslõhkamisel (võnkumist mõõdetud ca 0,51 km kaugusel Kõrgemäe talu vundamendil) lõhati 1330 kg lõhkeainet, mis oli paigutatud 47 puurauku sügavusega 6,5 meetrit. Puuraukudes oli keskmiselt 28,4 kg lõhkeainet. Puuraugud olid rajatud kolme reana, ridadevaheline lõhkamise viibeaeg oli 65, 45 ja 25 millisekundit. Lõhkeaine erikulu lõhatava kaljupinnase kuupmeetri kohta oli 0,52—0,56 kg, mis tähendab, et kirjeldatud masslõhkamise tulemusena kobestati ligikaudu 2500 m3 ehituslubjakivi. Lõhkamisega kaasnenud vertikaalsuunaline seismiline võnkumine ligikaudu 0,5 km kaugusel Kõrgemaa talu juures oli 1,0 mm/s, mis on hoonetele lubatud maksimaalsetest võnkekiirustest kordades väiksem (tabel 3).

Neljateistkümnendal oktoobril tehtud masslõhkamisel (võnkumist mõõdetud ca 0,63 km kaugusel Kuivakünka talu vundamendil) lõhati 837 kg lõhkeainet, mis oli paigutatud 30 puurauku sügavusega 6,5 meetrit. Puuraukudes oli keskmiselt 27,9 kg lõhkeainet. Puuraugud olid rajatud kolme reana, ridadevaheline lõhkamise viibeaeg oli 65, 45 ja 25 millisekundit. Masslõhkamisega kobestati ligikaudu 1600 m3 kaljupinnast. Lõhkamisega kaasnenud vertikaalsuunaline seismiline võnkumine 0,63 km kaugusel Kuivakünka talu juures oli 1,0 mm/s (lisa 7), mis on lubatust kordades väiksem. Lõhkamistöödel kasutati tasakaalustatud või vähese positiivse hapnikubilansiga lõhkeaineid kas granuleeritud või patroneeritud kujul.

Lähtuvalt kaeveloas taotletud kaevandamise aastasest keskmisest kogusest (210 tuh. m3), on nädalas tarvis lõhata ca 4300 irf ehituslubjakivi. Seega lõhkeaine kulu moodustab nädalas kuni 2200 kg. Lõhkamiskord, lõhkepuuraukude tihedus ja sügavus, lõhatava mäemassi kogus ja tingimused sõltuvad korraga lõhatava maavarakihi paksusest, kvaliteedist ja vajalikust kobestatud massi kogusest, kuid samuti tööde vahetust asukohast ning määratakse lõhketööde kaardi (passi) ja laengu konstruktsiooniga (Lõhkematerjali..., 1999). Lõhketööde passi koostamisel tuleb passis kehtestada puuraukude diameeter ja nõuded topise pikkuse kohta. On soovitatav, et lõhkamiseks vajalike puuraukude puurimine toimub kas märgpuurimismeetodil või tolmupüüduriga varustatud pneumomeetodil. Tuleb kasutada lühiviitlõhkamist. See vähendab seismilist efekti ja õhku paiskuva tolmu kogust. Sõltuvalt vajalikust tootmise mahust toimub lõhkamine nädalas 2-3 korda. Senised Sutlema I karjääris lõhkamistega kaasnenud vertikaalsuunalised seismilised maavõnked on jäänud 0,5-0,6 km kaugusel asuvate hoonete vundamentide juures kordades väiksemaks sellistest võngetest, mis hooneid kahjustaksid.

I I I I I I I I I I I I I I I I I

а x

'Ч.

Cj

a \ # ionis 7. Mass lõhkamise seismiliste maavõngete maõtmine Kuivakünka ja Kõrgemaa hoonete vundamentidel. Mõõtis Aragrn Consulting OÜ

22.septembril ja 14. oktoobril 2009. a. Mõõtmistulemuste protokollid on esitatud lisas 7. ю OO

I 29

Seega maavõngete seisukohalt Sutlema lubjakivikarjäärides puur-lõhketööde tegemiseks käesoleval ajal olulised piirangud puuduvad. Lõhkamisel laenguaugu meetodil topise pikkusega üle 15 laenguaugu läbimõõdu ohtlikku lööklainet ei teki. Eesti oludes kujuneb karjäärides laenguaugu meetodil topise pikkuseks alati rohkem kui 15 laenguaugu läbimõõtu.

Laengu konstruktsioon määratakse lõhketööde projektis, kus määratakse ka topise pikkus. Sutlema III lubjakivikarjääri ehituslubjakivi saab kobestada reeglina lõhkamiste abil ja vaid erijuhtudel (maantee lähedal jms) võib tekkida vajadus kasutada kaljupinnase kobestamiseks raimamist. Kuigi kivimi mehaaniline raimamine hüdrovasaraga on tehnoloogiliselt võimalik kogu mäeeraldisel, pole selle kasutamine otstarbekas, sest mehaanilise raimamisega kaasneb pidev tugev müra.

Kaasajal läbiviidavad lõhketööd ei paiska purustatud materjali õhku, vaid kobestavad kivimit. Plahvatusega paiskuvad õhku purustatava lubjakivi tükid, mis võivad ohustada inimesi, seadmeid ja hooneid. Lähtuvalt ohutuseeskirjast, on masslõhkamise korral, laenguaugu meetodil lõhates, inimesele ohutu kaugus 200 meetrit (joonis 8). Kildude laialipaiskumist saab reguleerida lõhketööde projektiga ja viia see vajadusel miinimumini. Kaasaegse lõhkamise metoodikaid kasutades ei paisku lõhkamisel üksikud killud kaugemale kui 50 m (Vesiloo, 2008, joonis 9). Valdav osa kilde langeb maha vahetult lõhatava ploki juures. Enne lõhkamist peab ohtlik ala olema looduses märgistatud ja välja pandud valve selliselt, et oleks välditud kõrvaliste inimeste sattumine lõhketööde ohutsooni. Lõhketööde tegemine on reguleeritud lõhkematerjaliseaduse ja selle alama astme õigusaktidega.

Lõhketööde tegemisel paiskub õhku plahvatusgaase ja peent lubjakivi tolmu. Eesti Vabariigis kasutada lubatud lõhkeainete puhul on tagatud, et plahvatusgaaside kontsentratsioon on normi piirides ega kujuta ohtu keskkonnale ega inimestele, sest esmaselt peab olema tagatud lõhketööde personali ja karjääris töötajate ohutus, kes regulaarselt viibivad lõhkamiskoha läheduses.

Tolmu ja gaasi levik sõltub ilmast (õhuniiskus, tuule tugevus ja suund). Selle tõttu tuleb lõhketööde tegemisel arvestada eelkõige tuule suuna ja tugevusega. Kuusiku meteoroloogiajaama andmetel valdavad piirkonnas edela- ja idatuuled. Lõhketöid tuleks vältida eelkõige tugevate põhjakaarte tuulte korral, sest lõuna suunas asub Kõrgemaa talu ja selles suunas on metsabarjäär kõige väiksema ulatusega.

Tööinspektsiooni poolt Harku karjääris tuulealusel küljel tolmu sees, lõhkekohast 150 m kaugusel, tehtud õhu analüüsid näitasid et lõhkegaasis oli ainult CO2 (Vesiloo, 2008). Mürgiseid gaasid СО ja NOx puudusid.

Ainult kuivades tingimustes lõhates, kus nii lõhatav kivim kui topise materjal (tavaliselt puurpuru, liiv või sõelmed) on kuiv, võib tuulise ilmaga (4-6 m/s) lõhkamisel tekkiv tolm levida lõhkamise kohast lagedal maastikul kuni 600 m kaugusele. Vastavaid mõõtmisi on tehtud Paul Vesiloo poolt Harku lubjakivikarjääris avamaa tingimustes. Sutlema III lubjakivikarjääris toimub lõhkamine esmalt 3-5 m kõrguste katendivallide vahel, hiljem lisaks 6-7 m kõrguste seintega karjääri süvendis, mida piirab mets. Valdav enamus lõhkamise tahketest komponentidest settib karjääris või lähiümbruses. Selliste kaitsebarjääridega piiratud alal on tolmu levik kaks kuni kolm korda väiksem kui avatud maastikul. Kuna taotletavat Sutlema III mäeeraldist ümbritseb mets, siis on tolmu leviku ulatus oluliselt väiksem. Tuulevaikse ilmaga lõhates settib tolm lõhkamiskoha ümbruses, sajakonna meetri raadiuses. Kuiva aega on Eestis suhteliselt vähe. Sel ajal saab kasutada lõhatava ploki niisutamist või

I f © Ыо

о О

°о О

- ао.

$

44аз

Joonis 8. Sutlema maardla mäeeraldisi (piiritletud punase pidev-ja katkendjoonega) ümbritsev sinine siksakjoon markeerib ala, mille piirist kaugemale jäävad kaevandamisega kaasnevad mõjud (maavõnked, kivimitükkide laialipaiskamine, müraja tolm) tasemele, mis ei ületa lubatud piirnorme ega ohusta keskkonda ja inimesi. Metsaga kaetud alal väheneb kaevandamisega kaasnevate mõjude ulatus veelgi. Majapidamised on märgitud sümbolmärkidega VEP-vääriselupaik. Mõõtkava 1:15 000. Aerofoto Maa-ameti WMS teenusest.

I

I I I I I

Joonis 9. Lõhkamine lubjakivikarjääris (Sopimetsa karjäär Jõgevamaal). Sarivõtte 2. (ülal) ja 15. (all) kaader. Lõhatud nõlva kõrgus on 5-6 m. Kivitükkide lennukõrgus paarkümmend meetrit, lennukaugus alla 50 m. Tolmu ja heitgaaside vertikaalne levik ca 20-25 m. Tolm hajus mõne minuti jooksul ja ei väljunud karjääri alalt.

I I I I I

I I 32

I märgade topiste kasutamist. Tolmu levikut saab reguleerida, valides töö tegemiseks sobivad tuule suunad. Järeldus - plahvatusgaas CCb hajub kiiresti. Tolmu emissiooni on võimalik juhtida ja vähendada ning hoida lubatu piirides.I Lõhkamise käigus tekkiva ja õhku paiskuva tolmja fraktsiooni sisaldus on väga väike ja tolmu eraldumine lühiaegne. Tolmu tekib purustatud karbonaatkivimite kohta kuni 0,11 kg/m3 (Kruus, 2002). Tekkivast tolmust on õhu saasteainena arvestatavat tolmu (osakeste aerodünaamiline diameeter <10 pm) ca 40%. Siit järeldub, et 210 tuh. m3 karbonaatkivimite kaevandamisel aastas eraldub lõhkamisega 9,2 t tolmu (210 000 x 0,11 x 0,4).

I I

Lõhketöödel tekkiva tolmu mõju on väga lühiajaline. Kuna lõhkamise ajal on töö karjääris seisatud, siis teiste tööprotsesside täiendavat tolmu ei lisandu. Karjääri ümbritsevas metsas on lõhkamisega kaasneva tolmu levik alla 50 meetri. Lõhketööde mõjutegurite võimalik maksimaalne ulatus on toodud joonisel 8.

I I 5.2. Hinnang tolmu eraldumise kogusele ja levikule ning müra intensiivsusele ja levikule

materjali töötlemisel ning transpordil, karjääritehnika poolt tekitatud heitgaaside mõju

I Aastas kobestatud kivimite mass on ca 550 0001 (210 000 m3 x 2,6 t/m3). Karjääris kavatsetakse kasutada mobiilset purustit ja sõelasid, mis vastavad Euroopas kehtivatele tolmu ja müra nõuetele ja on kooskõlas EÜ masinadirektiivi 98/37/EÜ sätetega, vastavate EEEL ühtlustatud standarditega ning riiklike BS standardite ja määrustega. Purustus- sorteerimissõlme tootlikkusel 200 t/h töötab seade aastas 1365 tundi.

I I Kui tolmu utiliseerimine on välja lülitatud ja niisutamist ei kasutata, on kivimi purustamisel

välisõhku eralduva tolmu kogus (kg/h) kalkuleeritav valemist: P,= K| x K2X K3 x K4 x K5X В x C, kus ; K] - tolmufraktsiooni osa materjalis (0,03) K2 - atmosfääri jõudva tolmufraktsiooni osa (0,01) K3 - kohalikke meteoroloogilisi tingimusi arvestav koefitsient (1,2) K4 - tootmissõlme tuulekaitset arvestav koefitsient (1) K5-materjali niiskust arvestav koefitsient (0,7) В - puiste kõrgust arvestav koefitsient (0,7) Ct - purustatava ja sorteeritava kivimi kogus (keskmiselt 200 t/tunnis).

I I I

Eelnevast tulenevalt võib mäeeraldisel aastas purustus-sorteerimisseadme 1365 töötunni jooksul tekkida tolmu 48 tonni ehk 9,8 grammi sekundis. Purustus-sorteerimissõlm paikneb reeglina karjääri süvendis, karjääri seinte ja katendivallide vahel, mistõttu tekkinud tolm ei levi kaugele, vaid settib purustus-sorteerimissõlme lähedal 50-100 m kaugusel ja jääb karjääri territooriumile.

Karjääris killustiku autodele laadimisel tekib tolmu laadimiskohas purustus-sorteerimisliini lähedal kuival ajal ligi 4,5 g/s. Laadimist teostatakse ca 683 tundi aastas (50% karjääri tööajast). Tolmu eraldub kuival perioodil laadimisel aastas 11 t (683 töötunni jooksul). Sutlema III lubjakivikarjääris laaditav killustik on niiske, lisaks killustiku niisutamisele tuleb arvestada sademetega ja seega on laadimisel eralduva tolmu kogus vähemalt 2 korda madalam arvutatust kuiva killustiku jaoks, st 5,5 t ehk tegevuse kulgemise ajal 2,3 g/s.

I 33

Materjali laadimisel tekkinud tolm settib 50-100 m kaugusel karjääri piires. Kaugemale võib levida tolm, mis tekib materjali transpordil. Selle vältimiseks kuival ajal karjääri teid kastetakse. Kruuskattega teedel võib tamspordimasinate poolt tekitatud tolm levida 200-300 m kaugusel. Selle vältimiseks viis AS Kiirkandur 2010. aastal Ääsmäe-Hageri maantee ligikaudu 3 km pikkuse lõigu Sutlema maardla ja Hageri aleviku vahel musta katte alla.

Kogu tegevuse käigus eralduvad tolmukogused on väikesed, karbonaatse koostisega ja suurem osa tolmuosakestest langeb maapinnale karjääris või selle lähiümbruses metsa piires. Näiteks Kundas, Aru-Lõuna lubjakivikarjääris tehtud uuringud on näidanud (Kört, 2004), et killustiku valmistamisel lenduva tolmu sisaldus õhus vähenes tolmuallikast (purustus- sorteerimissõlmest) kaugenedes oluliselt. Tolmuallika lähedal saadi õhu maksimaalseks saastetasemeks 5,06 mg/m3. Juba 160 m kaugusel saasteallikast langes tolmu sisaldus õhus tasemele 0,5 mg/m3, mis vastavalt välisõhu kaitse seadusele on piirmääraks elamute piirkonna õhus. Senine kaevandamine Sutlema I ja II lubjakivikarjääri mäeeraldisel pole põhjustanud tolmuheidet, mis oleks kahjustanud inimeste tervist või oleks kohalike elanike elukorraldust oluliselt häirinud. Ka lubjakivikarjääris ei tohiks tolmu heide ületada välisõhu kaitse seadusega kehtestatud piirnorme lähimate elamute (Tammetõru, Kõrgemaa, Pärniku) juures. Tuleb siiski jälgida, et purustus-sorteerimissõlm, kui suurim tolmu allikas, asuks lähimatest elamutest võimalikult kaugel.

kavandatavas Sutlema III

Kobestatud kivimite töötlemisel on peamised müra tekitajad purustus-sorteerimissõlm, laadimisseadmed (kopplaadur, ekskavaator) ja transpordivahendid (kallurid). Reeglina on aga töötleva, laadiva ja transportiva tehnika vahekauguseks kümned ja sajad meetrid. Vaatamata sellele põhjustavad need mehhanismid tööpäeva jooksul pideva mürafooni. Graafikul 1 esitatud mürataseme sumbuvus avamaastikul. Täiendavateks müra summutavateks faktoriteks on karjääride puhul karjääri seinad, katendivallid karjääri piiril ja karjääri ümbritsev mets.

Graafik 1

on

Mürataseme sumbuvuse graafik avamaastikul

8 • <0

ж о чз ж с сВ о ,

bfm ГЧ. Q tivО ^

% О о

в? л

$

3 £№

©ш

Normide järgi on 150 kW ja suuremate mootoritega ning täismassiga 12 t ja raskemate masinate ning karjääritehnika (ekskavaatorid, buldooserid, kopplaadurid, purustus- sorteerimissõlm) müratase 84-90 dB vahemikus. Müraallikast eemaldudes müratase alaneb avamaal 32 dB võrra 100 m kaugusel, 38 dB 200 m kaugusel ja 42 dB 300 m kaugusel.

I I

34

Karjäär ja kohati ka veotee paikneb metsaga ümbritsetud alal. Metsa toimel sumbub müra täiendavalt 5 dB 50 m kohta.

Kaevandamisega kaasnevat müra taset on mõõdetud mitmetes paekivikarjäärides. Üheks näiteks on müra mõõtmised 2008. a Jõgevamaal Sopimetsa dolokivikarjääris, kus keskkonnamõju hindamist tegi ekspert Ain Põldvere. Müra mõõtmisi tegi Tartu Tervisekaitsetalituse ekspert Ilmar Orav. Müra mõõdeti olukorras, kus töötas kogu karjääri tehnika, kaasa arvatud purustus-sorteerimissõlm. Müra mõõdeti vahetult purustus- sorteerimissõlme juures, 100 m kaugusel (karjääri põhjas), 200 m kaugusel (karjääri põhjas) ja 300 m kaugusel (väljaspool karjääri). Karjäär asub lagedal alal. Mõõtmistulemuste põhjal selgus, et purustus-sorteerimissõlmest 100 ja 200 m kaugusel karjääri põhjas ei ületanud müratase 60 dB ja 300 m kaugusel (väljaspool karjääri) ei ületanud müratase 50 dB.

Taotletava Sutlema III lubjakivikarjääri puhul pole tegemist avamaastikuga, vaid karjääri ümbritseb mets ning kaevandamistehnika asukoht saab olema karjääri seinte ning katendivallide vahel, mis on müra summutavateks täiendavateks teguriteks. Seega kaevandamistehnika poolt tekitatav müra ei ületa väljaspool karjääri lubatud piirnorme. Välismüra normtase III kategooria segaalal (elamud ja ühiskasutusega hooned, kaubandus-, teenindus-ja tootmishooned) on päevane (7.00-23.00) normatiivne müratase 60 dB.

Toodangu transpordiks kasutatavate kallurautode poolt põhjustatud maksimaalne müratase jääb maantee ääres asuvate elamute juures alla 60 dB, mis ei ületa välisohus päevasel ajal elamurajoonides lubatud (60 dB) mürataset (Müra normaal tasemed...,2002). Kallurautode juhid on veoteedel kohustatud täitma liikluseeskirja nõudeid. Sutlema III lubjakivikarjääri kasutuselevõtuga ei ole ette näha liikluse intensiivistumist killustiku veoteedel, sest taotletavas karjääris hakkab kaevandama sama firma, kes kaevandab juba olemasolevates karjäärides ja liikluse intensiivsus sõltub mitte karjääride arvust, vaid eelkõige piirkonna ehitusobjektide vajadusest killustiku järele.

Kallurautod tarbivad töötamisel diiselkütust, sõltuvalt mootori töö intensiivsusest, 20 kuni 40 liitrit tunnis. Ligikaudu sama palju tarbivad ka ekskavaator (kopplaadur), purusti ja kopplaadur. Kui arvestada, et karjääris töötavad normaaltingimustes korraga ekskavaator (kopplaadur), 2 kallurautot ja purustus-sorteerimissõlm ning täiendavalt 2 autot ja kopplaadur killustiku ladustamisel ja veol, eraldub minutis õhku ligi 10 kuni 15 kg heitgaase. Heitgaasid hajuvad õhus kiiresti ja nendes esinevate saastekomponentide sisaldus ei ületa lubatud piirväärtusi (Välisõhu..., 2004).

5.3. Hinnang kaevandamise mõju kohta piirkonna vee kvaliteedile ja veetasemele, Lümandu maastikukaitsealale, Väheru järvele

Sutlema maardla, sh Sutlema III lubjakivikarjääri piirkonnas levib survevaba Ordoviitsiumi veekompleksi Nabala-Rakvere lõheliste lubjakivide veekiht, mis toitub sademetest ja lume sulavetest. Keskmiselt kahe meetri paksuses pinnakattes, mis koosneb rähksest saviliiv- ja liivsavimoreenist, püsivat veekihti ei moodustu. Pinnakattesetted on aeratsioonivööndiks, mille kaudu sademed infiltreeruvad Ordoviitsiumi veekompleksi lõhelistesse karbonaatkivimitesse.

Sutlema III lubjakivikarjäär asub aluspõhjalisel kõrgendikul, mis on Maidla, Vasalemma ja Kasari jõe lokaalseks veelahkmeks ja mida piiravad ulatuslikud, mitmekümne ruutkilomeetri

I I 35

I suurused sootasandikud (graafiline lisa 1). Soosetetesse (turbasse) akumuleerunud veevarud toidavad nii lääne suunas asuva Vasalemma jõe kui ka põhja suunas asuva Maidla jõe lätteid. Sutlema maardla kaevandatav ehituslubjakivi varu asub põhjaveetasemest kõrgemal, mistõttu selle kaevandamiseks põhjaveetaset ei alandata ja põhjavee režiimi ei mõjutata.I 2010. a. novembris Sutlema maardla ümbruses tehtud talukaevude dokumenteerimine näitas, et piirkonna veevarustus baseerub põhiliselt puurkaevude (sügavus valdavalt 20-40 m) kasutamisel. Vaid üksikutes taludes kasutatakse salvkaevude vett (lisa 5). Kuna tegemist on üksikmajapidamistega, siis veevõtt kaevudest on väike.

I I Lähimad kaevud asuvad kavandatavast karjäärist ida ja lõuna pool (joonis 4). Piirkonna üldine

põhjavee liikumise suund ja staatilise taseme langus on lääne ja loode suunas (joonis 3, graafiline lisa 1), kus kolme kilomeetri raadiuses kaevud puuduvad.I Sutlema maardlal (kaasa arvatud Sutlema III lubjakivikarjääri mäeeraldisel) kaevandades on kahtlemata vajalik jätkata senist, lähimate majapidamiste (Tammetõru, Pärniku ja Kõrgemaa) kaevude vee kvaliteedi ja veetaseme seiret. Senised seire tulemused näitavad, et aastatel 2008-2010 on veetase maapinnast Kõrgemaa ja Pärniku talu kaevus stabiilselt 12,5-12,8 m ning Tammetõru talu kaevus 6,9-7,0 m sügavusel. Samal tasemel asus veepind ka geoloogiliste uuringute tegemise ajal 2006. aastal. Kaevude veetaseme muutused on seotud eelkõige põhjaveetaseme sesoonse kõikumisega.

I I I Kuna taotletava Sutlema III lubjakivikarjääri kaevandatav varu asub põhjaveetasemest

kõrgemal, siis ei eeldata kaevandamise olulist negatiivset mõju piirkonna veerežiimile ja vee kvaliteedile.I Vaatamata sellele tuleks lisada olemasolevate seirekaevude hulka ka Ülevainu talu salvkaev, et jälgida vee kvaliteeti ja veetaset ka maardlast edela pool. Esialgne seirekaevude võrgustik on ära toodud graafilisel lisal 1. Andmed nende kaevude veetaseme ja vee omaduste kohta on esitatud lisas 5 ja 6. Juhul kui kaevandamise tulemusena alaneb karjääri mõjupiirkonnas olevates kaevudes veetase tarbimist mittevõimaldavale tasemele, tuleb arendajal need asendada sügavamatest veekihtidest toituvate kaevudega.

I I

Mäeeraldise läänepiirist ligikaudu kilomeetri kaugusel asub Lümandu maastikukaitseala (graafiline lisa 1), mis kaitseb Vasalemma jõe lätte ja ülemjooksuala vaheldusrikka maastikukompleksi ilmet ning liigirikkust. Maastikukaitseala eeskiri näeb ette puisniitude, allikate ja allikasoode, nõrglubja-allikate, vanade loodusmetsade, rohunditerikaste kuusikute, soostuvate ja soo-lehtmetsade kaitse. Lümandu maastikukaitsealal kasvab III kategooria kaitsealune liigid: eesti soojumikas, samuti II ja III kategooria kaitsealused liigid harilik käoraamat, kahkjaspunane sõrmkäpp, soo-neiuvaip ja suur-käopõll.

I I I Kuna Sutlema III lubjakivikarjäär kujuneb põhjaveetasemest kõrgemale ja kaevandamisega ei

kaasne põhjaveetaseme alandamist, siis kaevandamine ei mõjuta ulatuslikul soostunud alal paikneva Lümandu maastikukaitseala veerežiimi, mis on aluseks maastikukaitseala taimekoosluste püsimisele. Juhul kui kaevandamisega kaasnebki mingi mõju piirkonna pinnase veerežiimile, jääb see kordades väiksemaks looduslikust mõjust, mis on seotud eelkõige sademete sesoonse muutusega.

i I I I I

I 36

Keskkonnamõju hindamise programmi arutelul tunti muret selle üle, et kavandatav tegevus võib avaldada negatiivset mõju Väheru järvele, sealsele kalapüügile, puhkemaastikule, pärandkultuuriobjektidele.

Väheru järv, mida ümbritseb Vaharu soo, asub Sutlema III lubjakivikarjääri loodepiirist ligikaudu 3 km kaugusel, kuhu kaevandamise mõju mingil moel ei ulatu. Kaevandamine ei mõjuta ka järve lähedal asuvat Vaharu puisniidu pärandkooslust (objekt leitav Maa-ameti pärandkultuuri kaardirakendusest).

5.4. Hinnang vee reostamisele lõhkamisel

Paekivi lõhkamise kohta karjäärides on jäänud inimestele arvamus, et lõhkeaine võib tingida vee reostuse. Seda ilmselt omal ajal kirjandusse sattunud informatsioonist vette sattunud nitraatidest. Paul Vesiloo ekspertarvamusest (2008) selgub, et seda ka juhtus nõukogude­ aegses karjäärimajanduses, kui kasutati märgade puuraukude laadimiseks halvasti pakendatud lõhkeaineid. Kaasajal kasutatavad lõhkeained on veekindlalt pakendatud ega tekita vee reostamise ohtu. Lubjakivikarjääride vee analüüsides pole täheldatud lõhkeainest tekitatud vee reostust. Järeldus - veekindlalt pakendatud lõhkeaine ei reosta vett. Käesoleval juhul asuvad lõhkelaengud veetasemest kõrgemal.

5.5. Hinnang kaevandamise mõjust maastikule, inimeste puhkamisvõimalustele, ammendatud karjääri ala korrastamisvõimalused

Kaevandamisega Sutlema III lubjakivikarjääri mäeeraldisel kujundatakse ümber maa-ala reljeef, pinnas ja taimestik ligikaudu 60-70 hektaril, kus enne kaevandamist asus metsamaa ja maapinna absoluutne kõrgus jäi 54-68 m absoluutsele kõrgusele (joonis 10). Peale karjääri ammendumist ja põhja ning nõlvade korrastamist (tasandamist) taastatakse karjääri ala metsamaaks, kus maapinna kõrgus jääb 52-56 m absoluutse kõrguse vahemikku (joonis 10). Korrastamise käigus täidetakse karjääri seinte järsud osad savika moreenpinnasega selliselt, et nõlva kalle oleks vähemalt suhtega 1:2, mis kindlustab pinnase püsimise nõlval, nõlva bioloogilise korrastamise (mullaga katmise) ja istutatud metsa kasvu. Koos ammendatud Sutlema I ja II lubjakivikarjääriga on korrastatud ja metsamaaks taastatud ala suuruseks ligikaudu 75 hektarit. Korrastamise projekt, selle tähtajad ja tingimused kooskõlastatakse Keskkonnaameti ja kohaliku omavalitsusega.

Piirkonna elanike puhkamisvõimalused oluliselt ei vähene, sest ulatuslikud marja- ja seenemetsad ning jahialad jäävad kavandatavast karjäärist ka põhjaja lääne poole.

5.6. Hinnang kaevandamise mõjust loomastikule ja taimestikule, sh metsa vääriselupaigale YID 101046

Sutlema III lubjakivikarjääri mäeeraldis asub metsamaal, kus kogu taimestik kaevandamise käigus hävib, kuid maavara ammendamise käigus korrastatakse karjääri ala metsamaaks. Loomade pääsu karjääri pidurdab seda ümbritsev katendist vall.

Taotletava mäeeraldise piiridesse jääb 1,2 ha suurune metsa vääriselupaik, mille piires asub ehituslubjakivi passiivne varu. Selleks, et kaevandamine ei rikuks vääriselupaiga mulla veerežiimi ja säiliks ühendus põhja pool asuva metsamassiiviga, tuleks selles piirkonnas taotletava mäeeraldise piire nihutada ja pindala vähendada. Kui võtta aluseks joonisel 11 esitatud mäeeraldise nurgapunktide koordinaadid, siis väheneb taotletava mäeeraldise pindala

Joonis 10. Lümandu, Hageri jaSutlemapiirkonnareljeefirnudel koos Sutt ema maardla alareljeefiga enne (ülal) ja peale (all) kaevandamist. Rohelise värviga on märgtud metsa alad, punaste mudukestenamq^idamised. Punasejoonega on piiritletud Sutlemamsrdlaala

Eesti Geoloogiakeskus Geoloogiafond

SJbjJt' <&0 " (/ 1

3. Inv. ПГ.

a.

2 7

Metsa vääriselupaik VEP 101046

(1,2 ha) 86

3

4 ‘ST 5

♦ Vähendatud Sutlema III lubjakivikarjääri mäeeraldis

(ilma vääriselupaiga ja selle lähiümbruseta, pindala 59,97 ha) 9

13 14

12 ♦

11 10 19

Vähendatud pindalaga Sutlema III lubjakivikarjääri mäeeraldise nurgapunktide koordinaadid

15 Nurgapunkt X Y

1 6559979.54 6560061.47 6559969.12 6559893.15 6559884.71 6560003.38 6560052.70 6559960.87 6559827.19 6559651.24 6559650.95 6559689.09 6559816.91 6559775.58 6559532.81 6559485.14 6559463.87 6559446.85 6559659.85

534199.25 535071.79 535034.05 535037.86 535057.55 535221.40 535216.27 535520.80 535480.86 535250.50 535250,12 535181.40 534941.07 534874.54 534957.00 534733.50 534375.75 534199.31 533949.04

2 16 3

П 417180 5 6 7 8О0 9°О 5

■ ■

to ^ 0> <Q

TS* sr 3 ЗГI cl а

10 и 12 13 14 15 16 17 18

e 19

aj О Pindala 59,97 ha

Joonis 11. Vähendatud pindalaga Sutlema III lubjakivikarjääri mäeeraldis ilma metsa vääriselupaiga ja selle lähiümbruseta. Mäeeraldise vähendamine metsa vääriselupaiga lähiümbruses (roheline ala, 0,96 ha) on vajalik sealse mulla niiskusreziimi säilitamiseks.

U> OO

39

(ilma vääriselupaigata) ligikaudu hektari võrra. Mäeeraldise ja vääriselupaiga piirialale jääb ligikaudu 5-6 m laiune riba, mille taotlemisel mäeeraldise teenindusmaa hulka saab sinna rajada moreenpinnasest valli, mis on täiendavaks meetmeks säilitamaks vääriselupaiga mulla veerežiimi ka selle serva-aladel. Tegemist on küll vaid ettevaatusabinõuga, sest lubjakive katva, keskmiselt 1,2 m paksuse, rähksest saviliiv- ja liivsavimoreenist koosneva mullaaluse kihi horisontaalne ja vertikaalne filtratsioonikoefitsient on piisavalt väike, et tagada mulla vajalik niiskus ka kuivadel perioodidel.

Taotletav mäeeraldis ei jää Natura 2000 võrgustiku alale, jäädes samas ulatusliku rohevõrgustiku ühele osale, maakondliku tähtsusega rohekoridorile К 9. Kavandatavast karjäärist põhja ja lõuna poole jääva, metsaga kaetud ala ulatus on kaks-kolmsada meetrit, mida peetakse piisavaks, et rohekoridor toimiks. Seda enam, et tegevus karjääris toimub samaaegselt vaid paaril hektaril ja sellel ajal, kui metsloomade aktiivset liikumist ei toimu. Sarnased ida-läänesuunalised rohekoridorid jäävad ka lõuna ja põhja poole.

Mäeeraldisest ca 800 m kaugusel kagu pool asub Luiga paeala, ligikaudu kilomeetri kaugusel lääne pool Lümandu maastikukaitseala. Kavandatava karjääriga seotud tegevuse mõjud nendeni ei ulatu.

5.7. Hinnang juurdepääsuteede säilimisele kavandatavat karjääri ümbritsevatele metsakinnistutele

Keskkonnamõju hindamise programmi arutelul tunti muret selle pärast, et senised teed, mida kasutati kavandatavast karjäärist põhja pool asuvate metsakinnistute teenindamiseks, tõenäoliselt kaevandamise tõttu hävivad.

Juba programmi arutelul andis arendaja lubaduse, et kaevandamise jõudmisel seniste metsateede piires asuva maavarani, kindlustatakse kinnistute teenindamiseks karjäärist läbipääs. Läbipääsu tagamise saab kaevandamise loa väljaandja seada ka loa täiendavaks tingimuseks.

5.8. Hinnang kaevandamise ja killustiku tootmise jäätmetele

Ehituslubjakivi ja täitekruusa kaevandamise, killustiku tootmise ja kasutamiseks ettevalmistusega tootmisjäätmeid ei teki. Kasutust leiavad kõik killustikufraktsioonid, kaasa arvatud tootmise käigus utiliseeritud kivitolm. Tootmisjäätmetena võib tinglikult käsitleda ainult ajutisi mullapuistanguid ja väga savikat täitekruusa. Ajutised kattekihi puistangud kasutatakse karjääri nõlvade tasandamiseks ja bioloogiliseks korrastamiseks.

5.9. Hinnang kaevandamisega kaasnevale radooni ohule

Kaevandatavad karbonaatkivimid on madala uraani ja raadiumi sisaldusega (< 1,5 mg/kg). Nendes raadiumi lagunemisel tekkiva ja pinnasepooride õhku eralduva radooni sisaldus jääb samuti madalaks (<30 000 Bq/m3) ning ei kujuta ohtu inimeste tervisele.

5.10. Võimalikud avariid tootmistsüklis ja kaasnevate keskkonnariskide hinnang

Tootmine karjääris toimub organiseeritult ja pideva järelvalve all. Pidev järelevalve kuulub karjäärimeistri otseste töökohustuste hulka, kes võimalike avariide korral rakendab meetmed nende likvideerimiseks. Vajadusel tootmine peatatakse, keskkonnakahjude vältimiseks

о

Joonis 12. Sutlema III lubjakivikarjääri asukoht väljavõttel Harju maakonna rohelise võrgustiku kaardist (mõõtkava 1:150 000). Rohevõrgustiku kaardi alusel jääb kavandatav karjäär ida-läänesuunalisele, maakondliku tähtsusega rohekoridorile (K 9), kus karjäärist põhjaja lõuna poole jääva metsaga kaetud ala ulatus on kaks-kolmsada meetrit, mida peetakse piisavaks, et rohekoridor saaks toimida. Seda enam, et tegevus karjääris toimub samaaegselt vaic paaril hektaril ja ajal, kui metsloomade aktiivset liikumist ei toimu. Samased ida-läänesuunalised rohekoridorid jäävad ka lõuna ja põhja poole.

I I 41

I kaasatakse avarii likvideerimisel spetsialiste või toimitakse varem kooskõlastatud käitumisjuhendi järgi.

I 6. LOODUSRESSURSID

I AS Kiirkandur poolt taotletava mäeeraldise piires asuva kõrgemargilise ehituslubjakivi ja täitekruusa aktiivse tarbevaru maht on vastavalt 5169 tuh. m3 ja 1226 tuh. m3. Maa-alal teised loodusvarad puuduvad.I

I 7. KAVANDATAVA TEGEVUSE KESKKONNAMÕJUDE KONTROLL, MEETMED OLULISTE NEGATIIVSETE KESKKONNAMÕJUDE KÕRVALDAMISEKS

I Ennetusprintsiibist lähtudes tuleb kaevude vee kvaliteedi ja veetasemete võimalike muutuste jälgimiseks lisaks senistele kaevudele (Tammetõru, Kõrgemaa, Pärniku talu) lisada seirevõrku Ülevainu talu kaev, mis asub Sutlema maardlast edela pool. Veeproovid kaevudest võetakse enne kaevandamise alustamist ja perioodiliselt kaevandamise jooksul. Veeproovid võetakse lämmastikuühendite, naftaproduktide ja hõljumi määramiseks. Pretensioonide korral täiendatakse proovimist vajavate kaevude nimistut. Seirekaevud sätestatakse kaevandamise loa täiendavates tingimustes ja seirekavas. Kui kaevandamise tulemusena karjääri mõjupiirkonnas olevates kaevudes alaneb veetase voi halveneb vee kvaliteet tarbimist mittevõimaldava tasemeni, tuleb arendajal asendada need sügavamatest veekihtidest toituvate kaevudega. Mõjude kõrvaldamiseni kaevandamise luba peatatakse.

I I I

Lõhkamisega kaasnevate maavõngete seire. Maavõnkeid on mõõdetud 2009. aastal Sutlema I lubjakivikarjääris tehtud masslõhkamiste ajal. Lõhkamistega kaasnenud maavõnked jäid lähimate elamute juures 0,5-0,6 km kaugusel tasemele, mis olid ehitistele lubatud maksimaalsetest võnkekiirustest oluliselt väiksemad. Maavõnkeid tuleb mõõta juhul, kui Sutlema III lubjakivikarjääris korraga lõhatava lõhkeaine kogus on oluliselt suurem senistest lõhkeaine kogustest. Enne lõhketööde alustamist tuleb läbi viia karjääri mõjupiirkonda jäävate hoonete passistamine, mis loob aluse hoonetele maavara kaevandamisega põhjustatud võimalike kahjustuste tuvastamiseks ning arendaja poolt likvideerimiseks ja kompenseerimiseks. Lõhkamise täpsest ajakavast peab kaevandaja teavitama karjääri mõjupiirkonda jäävaid elanikke võimalikult varakult ja viisil, et oleks tagatud igal eeldatavalt mõjutatud isikul informatsiooni kättesaamine. Lubatust suuremate maavõngete ilmnemisel, mis võivad ohustada hoonete konstruktsiooni ja inimesi, muudetakse lõhketööde passi - vähendatakse lõhkelaengute suurust määral, mis tagab lõhkamise ohutuse hoonetele ja neis elavatele inimestele.

I I I I I Mürataseme mõõtmine. Karjääri tehnoloogiline müra ja killustiku transpordiga kaasnev

müra peavad jääma normidega kehtestatud piiridesse. Müra taset mõõdetakse põhjendatud pretensioonide korral piirkondades, kus see elanikke häirib. Müra leviku täiendavaks tõkestamiseks tuleb juba kaevandamise algperioodil rajada mäeeraldise lõuna- ja idapiirile katendist vallid. Hoonete läheduses lubatust suurema müra ilmnemisel viiakse müra allikas (purustus-sorteerimissõlm või muu karjääritehnika) kaugusele, kus müra mõjutatava objekti juures ei ületa lubatud piire. Vastasel korral tegevus peatatakse.

I I I I I

42

Tolmusisalduse mõõtmine õhus. Kui esitatakse pretensioone õhu kvaliteedi kohta, mõõdetakse mõjutatud piirkonnas tolmusisaldust õhus. Tolmu leviku täiendavaks tõkestamiseks tuleb juba kaevandamise algperioodil rajada mäeeraldise lõuna- ja idapiirile katendist vallid. Pikkadel kuivadel perioodidel (suvel) tuleb niisutada lisaks karjääri teedele ka laos olevat peenmaterjali (fraktsioon 0-4 mm), et vähendada tuulega levivat tolmu otse puistangust. Lubatust suurema tolmusisalduse ilmnemisel hoonete läheduses viiakse tolmu allikas (purustus-sorteerimissõlm või muu karjääritehnika) kaugusele, kus lubatust suurem tolmuheide mõjutatava objektini ei ulatu.

Mäeeraldise vähendamine metsa vääriselupaiga piirialal. Selleks, et kaevandamine ei rikuks mäeeraldise kirdeosas asuva metsa vääriselupaiga mulla veerežiimi ja et vääriselupaiga piirkonnal säiliks ühendus põhja pool asuva metsamassiiviga, tuleks selles piirkonnas taotletava mäeeraldise piire nihutada ja pindala vähendada. Mäeeraldist on soovitav vähendada 0,96 ha võrra. Mäeeraldise ja vääriselupaiga piirialale jätta ligikaudu 5-6 m laiune riba, kuhu saab rajada moreenpinnasest valli, mis on täiendavaks meetmeks säilitamaks mulla veerežiimi ka vääriselupaiga serva-aladel. Tegemist on küll vaid ettevaatusabinõuga, sest lubjakive katva, keskmiselt 1,2 m paksuse, rähksest saviliiv- ja liivsavimoreenist koosneva mullaaluse kihi horisontaalne ja vertikaalne fdtratsioonikoefitsient on piisavalt väike, et tagada mulla vajalik niiskus ka kuivadel perioodidel.

Kaevandamisega kaasnevate kumulatiivsete negatiivsete mõjude vältimine. Kuna nii senistel, Sutlema I ja Sutlema II lubjakivikarjääri mäeeraldisel kui ka taotletaval, Sutlema III lubjakivikarjääri mäeeraldisel on sama arendaja, siis tõenäoliselt ei toimu mitmel mäeeraldisel üheaegselt tegevusi (lõhkamine, purustamine jms), mille koosmõju (maavõnked, müra, tolm) ületaks lubatud piirnorme kohtades, kus need kahjustaksid inimeste tervist ja vara või ületaksid keskkonna taluvuspiiri. Kaevandamise loa väljaandja saab sellist olukorda vältida, kehtestades näiteks kaevandamise loa täiendava tingimusena, et puur-lõhketööd Sutlema III lubjakivikarjääris ei tohi toimuda samaaegselt puur-lõhketöödega naabruses asuvas Sutlema I ja II lubjakivikarjääris. Samuti on võimalik sätestada, et juhul kui Sutlema I või II karjääris töötab purustus-sorteerimissõlm, siis purustus-sorteerimissõlme samaaegsel töötamisel Sutlema III lubjakivikarjääris peab nende vahemaa olema selline, et tehnika poolt tekitatud müra väljaspool karjääre ei ületaks lubatud piirnorme.

Läbipääsu tagamine karjääriga piirnevate kinnistute teenindamiseks. Juba programmi arutelul andis arendaja lubaduse, et kaevandamise jõudmisel mäeeraldisel asuvate metsateede aluse maavara kaevandamiseni, kindlustatakse kinnistute teenindamiseks karjäärist läbipääs. Läbipääsu tagamise saab kaevandamise loa väljaandja seada ka loa täiendavaks tingimuseks.

8. ÜLDSUSE SUHTUMINE KAVANDATAVASSE TEGEVUSSE

Üldsuse suhtumine ettevõtte tegevusse on erinev. Programmi arutelul leiti, et keskkonnamõjude hindamine on vajalik ja kaevandamine ei tohi häirida tavapärast elu. Olulisel kohal oli huvi, kuidas mõjutab kaevandamine ümbruskonna kaevude veetaset ja vee kvaliteeti ja kuidas vähendada tolmu levikut killustiku transpordi teedel.

I I 43

I 9. HINDAMISTULEMUSTE LÜHIKOKKUVÕTE

Ehituslubjakivi ja täitekruusa kaevandamine Sutlema III lubjakivikarjääris põhjaveetasemest kõrgemal on võimalik, kui peetakse kinni kehtestatud keskkonnanormidest, kaevandamise loa täiendavatest tingimustest ja seirekavast. Täiendavate tingimuste seadmisel on üheks aluseks käesoleva keskkonnamõju hindamise aruanne.

I I Taotletava Sutlema III lubjakivikarjääri mäeeraldisel (ka äärmises kirdeosas, Ääsmäe-Hageri

maantee lähedal) on võimalik lubjakive kobestada puur-lõhketöödega, kui peetakse kinni lõhketööde passist, milles on välja arvutatud ohutud lõhkelaengu massid.I Sutlema maadla ja Hageri aleviku vaheline Ääsmäe-Hageri maantee on viidud musta katte alla, mille tõttu on oluliselt vähenenud killustiku väljaveoga kaasnenud tolmu teke ja levik.I Mäeeraldise kirdeosas asuva metsa vääriselupaiga mulla veerežiimi säilitamiseks tuleb taotletavat mäeeraldist selles suunas vähendada.I Kumulatiivsete negatiivsete mõjude vältimiseks tuleb hoiduda üheaegsetest puur-lõhketöödest erinevatel mäeeraldistel, samuti jälgida, et purustus-sorteerimissõlmede üheaegsel töötamisel oleksid nende vahemaad piisavad, et tehnika poolt tekitatud müra väljaspool karjääre ei ületaks lubatud piirnorme.

I I Kaevandamine (ka lõhkamine) Sutlema I ja II lubjakivikarjääri mäeeraldisel ja tehtud seired

(seismoseire, kaevuvee kvaliteedi seire) on näidanud, et senise kaevandamisega ei ole kaasnenud olulisi negatiivseid keskkonnamõjusid.I Keskkonnaekspert Ain Põldvere

Kasutatud materjal

Harju maakonna teemaplaneering „Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused”. Tallinn, 2003. Harju maakonna rohelise võrgustiku kaart (mõõtkava 1:150 000).

Hunadi, O., 2000. Traffic Vibrations in Buildings.

Joogivee kvaliteedi ja kontrollinõuded ning analüüsimeetodid. Sotsiaalministri 31. 07. 2001. a. määrus nr 82.

Kaevandamisseadus (RT I 2003, 20, 118).

Kaevandamise ja kaeveõõne teisese kasutamise ohutusnõuded (Majandus-ja kommunikatsiooniministri 10. 08. 2004. a. määrus nr 172).

Kaevandamise ja kaeveõõne teisese kasutamise projektile esitatavad nõuded (Majandus- ja kommunikatsiooniministri 21. 11. 2003. a. määrus nr 248).

44

Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus (RT I, 24. 03. 2005, 15, 8).

Keskkonnaministri 11.01.2007. a käskkiri nr 41 (Vääriselupaiga kaitse korraldamine).

Keskkonnaregistri maardlate nimistu Sutlema lubjakivimaardla registrikaart nr 832.

Kohila valla üldplaneering aastani 2015.

Kruus, V., 2002. Atmosfääriheidete piirmäärade kehtestamine Tondi-Väo karjääris. OÜ Väo Paas.

Kört, M., 2004. Aru-Lõuna lubjakivi karjääri saasteallikatest välisõhku eralduvate saasteainete lubatud heitkoguste projekt. AS Kunda Nordic Tsement.

Lõhkematerjali valmistamise ja hoidmise ohutuseeskiri Majandusministri 30. 11. 1999. a. määrus nr 60.

Lõhketöö projektile esitatavad nõuded. Majandus-ja kommunikatsiooniministri 01. 06. 2005. a. määrus nr 64.

Maapõueseadus (RT I 2004, 84, 572; 2005, 15, 87; 67, 512; 2006, 14, 109; 58, 439; 2007, 42, 303; 66, 408).

Maavara kaevandamisloa taotluse vorm, kaevandamisloa taotlusele, seletuskirjale ja graafilisele lisale esitatavad täpsustatud nõuded, kaevandamisloa andmise, muutmise ja ümberregistreerimise menetlustoimingute tähtajad ja kaevandamisloa vorm. Kinnitatud keskkonnaministri 06. 05. 2005.a. määrusega nr 36. (RTL, 17.05.2005,51,717).

Markšeideritöö kord. Majandus-ja kommunikatsiooniministri 09. 12. 2003. a. määrus nr 258.

Metsaregister: http://register.metsad.ee/avalik/

Mootorsõiduki heitgaasis sisalduvate saasteainete heitkoguste, suitsususe ja mürataseme piirväärtused (RTL 2004, 128, 1986).

Müra normaal tasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise tulemused. Sotsiaalministri 04. 03. 2002. a. määrus nr 42.

Punktmüra allika sumbuvuse arvutus: „Point Source” http:/www.nonoise.org.

Sinisalu, R., Tuuling, T., 2007. Rapla maakonna Sutlema uuringuala lubjakivi geoloogilise uuringu aruanne. EGF 7878.

Sinisalu, R., 2008. Sutlema III lubjakivikarjääri mäeeraldise kaevandamise loa taotlus.I Sutlema I lubjakivikarjääri kaevandamise luba Rapm-059.

I Sutlema II lubjakivikarjääri kaevandamise luba Rapm-062.

I I

I I I Technical Guides - Calculation of Road Traffic Noise 1988. NPL The UK's National

Measurement Laboratory.

I Vesiloo, P., 2008. Ekspertarvamus veealuse dolokivi kaevandamise kohta Marinova maardla Pedaja karjääris. AS Põlva Teed.

I Välisõhu saastatuse taseme piir-, sihtväärtused ja saastetaluvuse piirmäärad, saasteainete sisalduse häiretasemed ja kaugemad eesmärgid ning saasteainete sisaldusest teavitamise tase. Keskkonnaministri 07. 09. 2004. a. määrus nr 115.I

I I I I I I

46 Lisa ! j

KESKKONNAMINISTEERIUM Raplamaa Keskkonnateenistuse

juhataja

KORRALDUS

nr!Ъ. 4it loogRapla

Keskkonnamõju hindamise algatamine

AS Kiirkandur esitas 01.04.2008.a Raplamaa keskkonnateenistusele maavara kaevandamise loa taotluse Rapla maakonnas Kohila vallas Lümandu külas Sutlema III lubjakivikarjäärile katastriüksusel „Vardi metskonna maatükk M-71“ (31701:001:2496) pindalaga 62,12 hektarit, teenindusmaaga 66,71 hektarit, täitekruusa ja ehituslubjakivi kaevandamiseks. Luba taotletakse kehtivusajaga 25 aastaks. Taotlus on avalikustatud ametlikus väljaandes „Ametlikud Teadaanded11 03.04.2008.a. Keskkonnateenistusele ei ole laekunud asjasse puutuvaid ettepanekuid ja vastuväiteid.

1. Keskkonnamõju hipdamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 11 lõigete 2, 3, 8 ja 11 alusel:

Raplamaa keskkonnateenistus, aadressiga Tallinna mnt 14, 79513 Rapla, algatab keskkonnamõju hindamise Sutlema.III lubjakivikarjääris kaevandamise kohta.

Kavandatavaks tegevuseks on täitekruusa ja ehituslubjakivi kaevandamine.

Maavara kaevandamise loa väljaandmise menetlemise käigus on vaja hinnata, kuna kaevandamist taotletakse suuremal kui 25 hektarikeskkonnamõju

suurusel alal ja tegevusega võib kaasneda oluline keskkonnamõju.

Maavara kaevandamise keskkonnamõju hindamise menetluse juures ei ole teiste tegevusvaldkondade keskkonnamõju hindamiste menetlusi.

Täiendavate keskkonnauuringute vajadus puudub.

2. Tegevusloa taotluse menetlus peatub keskkonnamõju hindamise heakskiitmiseni.

liidetud

aruande

3. Haldusakti saab vaidlustada 30 päeva jooksul, haldusmenetlusseaduses sätestatud vaidemenetluse korras.

alates väljaandmisest,

Hetti Kask juhataja'

:■

I

I I 47

Lisa 2

AS Kiirkanduri poolt Sutlema III karjääri rajamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise (KMH) programmi avaliku arutelu

I I

PROTOKOLLI I 02.02.2010.a.

Kohila vald, Tohisoo mõis

I Koosolekut juhatas AS Kiirkanduri esindajana jurist hr Siim Roode. Koosolekul osales 21 inimest, nende hulgas AS Kiirkandur juhatuse liige hr Tiit Ploom. Osalejate nimekiri lisatud.

Koosoleku avasõnas juhtis hr Siim Roode osalejate tähelepanu tõsiolule, et arutelu objektiks KMH programm, mille käigus tuleb peatähelepanu suunata KMH programmis kajastatud

probleemide ja eesmärkide arutelule, täpsustamisele ja vajadusel täiendamisele, ehk küsimustele kaasnevad või võivad kaasneda Sutlema III paekivi karjääri rajamise ja seal kaevandamisega.

Päevakord: 1. Keskkonnaekspertide grupijuhi A. Põldvere ettekanne KMH programmi algatamisest. 2. Arvamused, küsimused ja soovitused

Enne päevakorra 1. punkti pöördus koosoleku juhataja kohalviibivate valla juhtide ja keskkonnateenistuse spetsialistide poole küsimusega, kas nende hulgast soovib keegi sõna. Vallavanem hr. Andrus Saare ütles, et tema osaleb koosolekul pigem naaberkinnistu omaniku kui vallavanemana, oma esindajaks nimetas hr. Saare EGK-st hr Ain Põldverel. Kohila vallavalitsuse keskkonnanõunik pr Ingrid Võmo lisas, et Sutlema Ill-ga seoses valla- valitsusse positiivset ega negatiivset huvi laekunud ei ole.

A. Põldvere tutvustab Sutlema III KMH programmi, lisades, et kohalolijatel on võimalik seda täiendada. A. Põldvere hinnangul on loomult analoogne tegevus. Vastavalt seirekavale toimunud veetaseme mõõtmine kaevudes, hinnatud saasteainete kogust, kaevandamise mõju loodusele, müra intensiivsust hinnatud.

Osalesid:

I onI ja erinevat lähenemist vajavatele probleemidele ning vastuoludele, mis

I I I I I KMH-t teha lihtsam, kuna Sutlema I ja II toimub ise-

I I 1. Tiit Ploom

Anneli Liiva Andro Rooste Elar Valk Raul Aalde Ingrid Võrno Ain Põldvere Kalev Ollo Rein Voog

AS Kiirkandur Keskkonnainspektsioon Keskkonnainspektsioon Keskkonnaamet tel.484 11 77 Keskkonnaamet tel.484 11 82 Kohila vallavalitsuse keskkonnanõunik tel.53 41 2412 Eesti Geoloogiakeskus AS Kiirkandur EMTEL

2. 3.I 4. 5. 6.I 7. 8. 9.I

I I

48

10. Siim Roode 11. Andrus Saare 12. Aivar Tamm 13. Eve Tamm 14. Armin Rudi 15. Meelis Karp 16. Eero Volt 17. Toomas Tomb 18. Valentina Kozlova Tammetõru talu 19. Ehtel Vares 20. Ivar Karp 21. Relika Mustasaar AS Kiirkandur; protokollija

Koosoleku juhtaja naaberkinnistu esindaja tel.52 626 000 (vallavanem) Kõrgemaa talu Kõrgemaa talu Nõmme talu, [email protected] Saueaugu talu Kuuse talu Ülevainu talu

Ülevainu talu Saueaugu talu

Koosoleku juhataja hr Siim Roode annab sõna valla esindajana vallvanem hr. Andrus Saarele.

Hr. Andrus Saare täpsustab, et valda esindab antud arutelul keskkonnanõunik pr. Ingrid Võrno ning hr Saare sai ametliku kutse naaberkinnistu omanikuna, seetõttu ei ole temal sissejuhatuseks midagi lisada.

Hr.Roodc küsib, kas keskkonnanõunik pr Ingrid Võrnol on midagi lisada.

Pr Võrno ütleb, et hetkel avalikku huvi (positiivset ega negatiivset) valda laekunud ei ole ning avaldab arvamust, et tänasel avalikul arutelul saavad selgeks kohalikud probleemid, ettepanekud ja vastuväited.

Hr Roode annab sõna Eesti Geoloogiakeskuse esindajale, keskkonnamõjude hindamise eksperdile hr Ain Põldverele.

Hr. Põldvere teatab, et Keskkonnaamet on algatanud Sutlema III KMH. Arendaja AS Kiirkandur taotleb kaevandamisluba Sutlema III lubjakivikarjääris ca 62 ha-1. Kuna pindala on nii suur, siis vastavalt seadusele tuleb igal juhul KMH selle kaevandamisega kaasneda võivate keskkonnamõjude kohta teha. Varasemalt on välja antud Sutlema I ja II kaevandamisluba. Sutlema I kaevandatakse täitekruusa ja ehituslubjakivi. Sutlema II täitekruusa, lubjkivi ei ole kaevandatud. Mõni sõna piirkonna geoloogilisest situatsioonist. Taotletav Sutlema III mäeeraldis asub aluspõhjal mitte kõvikul, mis tähendab seda, et kaevandada kavatsetav lubjakivi asub põhjavee tasemest kõrgemal. Reeglina Eestis kaevandatav lubjakivi asub põhjavee tasemest madalamal ning enamasti kaasneb sellega ka vee välja pumpamine. Konkreetsel juhul vee välja pumpamist ei toimu, kuna kogu kivim on nn. kuiv. Kuidas kivi kavatsetakse kaevandada? Samuti nagu Sutlema I ja Sutlema II, kas raimamise või lõhkamise teel, peale mida kobestatud kivim purustatakse, sorteeritakse ja veetakse tarbijale. Tegevus kavandatakse Vardi metskonna maaüksusele, vahetusläheduses asuvad mõned kinnistud (lähikinnistute aadressid on ka kaardil ära toodud). Sutlema III KMH-ga on hr. Põldverel kui eksperdil lihtsam toimetada, sest analoogne tegevus toimub juba naabruses asuvas Sultema I lubjakivikarjääris, kus kivi lõhatud ja purustatud. Vastavalt Keskkonnaameti poolt seatud seirekavale on vastavaid tegevusi ka seiratudn - mõõdetud lõhkamisega kaasnevat vibratsiooni ning ka lähedal asuvate kaevude veetaset ( hr Tiit Ploom täpsustab, et enne kaevandamise alustamist). Seetõttu on hr

on

I I 49

Põldvere hinnangul Sutlema III KMH tegemiseks lähtealus suhteliselt hea, sest paralleele ei pea otsima teistest karjääridest, kuidas see tegevus võib mõjutada. Tegutsev karjäär Sutlema I ning suure tõenäosusega on see tegevus, mida kavatsetakse läbi viia Sutlema III-s hr Põldvere hinnangul sama iseloomuga nagu Sutlema I-s. Kui Sutlema I-s ammendunud, liigutakse edasi Sutlema ITe ja Sutlema Ill-e. Tegevuse kohta on programm koostatud ning antud koosolekul toimub programmi tutvustus ja kõigil kohalviibijatel on võimalik seda argumenteeritult täiendada. KMH käigus kavatsetakse hinnata välisõhku paisatavate saasteainete kontsentratsiooni ja heitkoguseid, antakse hinnang kaevandamise mõju kohta pinnase-ja põhjaveele ning mõju piirkonda jäävate kaevude veetasemele. Kaevandamise mõju kohta maastikule ning loodusele (metsale, vääriselupaigale, loomadele-lindudele). Hinnatakse müra intensiivsust, mis kavandatava tegevusega kaasneb -nii lõhkamisel, purustamisel, kui transpordil. Kuna lõhkamisel kaasnevat müra on mõõdetud ning seireandmed on olemas, siis saab neid arendajalt võtta, andmeid töödelda ja vajadusel teha täiendavaid mõõtmisi. Üldjoontes tegemist tüüpilise KMH programmiga, mille käigus hinnatakse kõiki võimalikke kaasneda võivaid keskkonnamõjusid ja nende olulisust (kas üldse ja kui olulise negatiivse keskkonna­ mõjuga nad on). Piirkonnas ühtegi alternatiivset lubjakivi karjääri hr Põldvere kinnitusel ei ole. Lähim Nabala, mille kohta on sisse antud kaevandamise loa taotlus ning käib KMH. Lõuna pool väike Reinu karjäär. Tallinna suunal aga alterantiivset ei ole. Hr Põldvere lisab, et Keskkonnaametist jõudis temani kiri, kui inimesed muretsevad põhjavee pärast. Hr Põldvere juhib tähelepanu, et geoloogilises aruandes on kaevandamise loa taotluses

on näha mäeeraldis ja kus asub põhjavee tase. Samas on teada ka naabruses asuvate kaevude veetase. Kui mäeeraldise lamam asub 50-54m, siis kaevude veetase 46-47m. Nii, et reaalselt mäeeraldise alla jääb 6-7m paksune paekiht, mis on põhimõtteliselt veevaba, kuna salvkaevude veetase markeerib ära põhjavee tase, ülemist põhjavee taset (?). Läbilõikel on puurimise hetkel lubjakivis olnud veetase, mis on väga muutlik ja kaevandamise puhul selle kõviku peal veetase oluliselt alaneb ja jääb sellisele tasemele nagu on salvkaevude veetase u 46-47m otskõrgus. Lõpetuseks teatab hr Põldvere ka, et Lümandu maastikukaitseala lähim piiripunkt taotletavast mäeeraldise piirist on ligikaudu 700 m, sinna vahele jääb ka metsamassiiv.

Hr Armin Rudi (Nõmme talust ca 1 km kaugusel), kellel on esimene küsimus menetluse poole pealt. Milles on KMH programmi eesmärk- kas eesmärk on anda suunised keskkonnamõjude hindamisele, mille tulemuseks on KMH aruanne?

Hr Roode vastab, et hr Rudi on saanud sellest õigesti aru, täpsustades et KMH programmis määratakse ära need konkreetsed keskkonnamõjud, mille osas tuleb kavandatava tegevuse mõjusid ja tagajärgi hinnata.

Hr Rudi - sellest tulenevalt järgmine küsimus. Tutvudes programmiga leidis ta, et seal võrdlemisi kategoorilises vormis väidetud, et kaevandamise tulemusel ümbritsevate kaevude veetase ja -kvaliteet ei muutu. Kas see põhineb eelnevatel uuringutel ja on programmi eesmärk?

I on

I on varu

I I I on

I on

I I ära toodud geoloogilised läbilõiked, millest

I I I I I I on

I Hr Roode vastab, et kuivõrd juba käesoleval ajal geologilise KMH programmi koostamisel ekspertidele selge, et kaevandamise mõju ümbritsevale veetasemele on ebaoluline, siis selle KMH käigus eraldi hüdrogeoloogilist uuringut läbi ei viida.

on

I I I I

I I 50

Hr Põldvere lisab, et kuna Sutlema I ja II mäeeraldisel on kinnitatud seirekava ning arendaja mõõdab ümbritsevate kaevude veetaset ning vajadusel võtab veeproove. Kuna Sutlema III tegevus analoogne, mahud on ehk suuremad, liigutakse paari ha võrra edasi, tagant korrastatakse. Tegevuse sisu ei muutu võrreldes Sutlema I ja tõenäoliselt pannakse ka sellel mäeeraldisel väga range seirekava, mõõdetakse veetaset, kontrollitakse vee kvaliteeti, aga geoloogilised eeldused salvkaevude vee kvaliteedi halvenemiseks puuduvad, põhjust pole, kui just sõnniku patareisid ladustama hakatakse.

Hr Rudi uurib, et kus oleks seiretulemustega võimalik tutvuda?

Hr Roode või hr. Põldvere vastab, et Keskkonnaametis.

Hr Ploom lisab, et võime saata ka AS-i Kiirkandur poolt.

Hr Rudi soovi teada, kui suur on areaal (milline on raadius või kus asusid seirepunktid), kus seiret teostatud on?

I on

I I I I I Hr Ploom ja hr Ollo annavad sõna lähima talu peremehele hr Aivar Tamrrkele, kelle

majapidamise lähistel on AS Kiirkandur 4-5 korda lõhanud ning paluvad kommenteerida, kas on vee kvaliteet või tase muutunud.I Hr Tamm ( Kõrgemaa talu) ütleb, et neil on hetkel raske vastata, kuna peale külmade ilmade saabumist jäätus vesi kaevus ära.I Hr Põldvere lisab, et see ei ole mäetegevuse tulemus.

HrTamm vastab, et sügisel oli kõik korras.

Hr Roode meenutab hr Rudi poolt esitatud küsimust ning vastab, et juhul, kui hr Rudi saab andmed seire tulemuste kohta, saab ta ka andmed seirepunktide kohta.

Hr Rudi ütleb, et tema kinnistu lähedal (ca lkm kaugusel karjäärist) ei ole seiret tehtud ning tema ettepanek on, et tulevikus toimuda võivate muudatuste või pahanduste vältimiseks teha ka seal seire.

I I I I Pr Valentina Kozlova (Tammetõru talu) võtab sõna, öeldes, et tema asub 175m kaugusel

karjäärist. Kui karjääris toimub lõhkamine, on vesi kaevus mudane. Kui lõhkamine lõpetatakse, muutub vesi kasutamiskõlblikuks. Peale kaevandamise alustamist karjääris tema tervis oluliselt halvenenud. On seal elanud 30.a., istutanud metsa oma kätega. Suvel, kui karjäär töötas, oli aed kõik tolmune, seetõttu on seal elada peaaegu võimatu. On üritanud elamist müüa, kuid ostjad ei taha, kuna lähedal asub karjäär.

Hr Roode tänab jutu eest ja küsib, kas pr Kozloval on ka konkreetseid küsimusi.

Pr Kozlova küsib, et kuidas on arendajate arvates võimalik seal elada niimoodi?

Hr Tiit Ploom küsib, kus pr Kozlova töötab?

Pr Kozlova vastab, et ta on juba 25.a. pensionär.

I on

oma

I I I I I I

51

Hr Rudi lisab eelnevale oma kommentaari, öeldes, et pr Kozlova Tammetõru talu on mainitud programmis samas lõigus, kus on mainitud ka Pärniku talu ning seal on kirjas, et karjäär ei mõjuta mingil määral vett. Mõõtmisi on tehtud nii Tammetõru kui ka Pärniku talus. Hr Kalev Ollo kommenteerib, et varem ei ole sealt pretensiooni tulnud ning kui proove võetud, siis tulemused negatiivsed ei ole olnud. Hr Ollo peab juttu emotsionaalseks fantaasiaks.

on

Hr Roode täpsustab, et meie asi antud koosolekul kaardistada need asjaolud, mida tuleb KMH käigus uurida ning vastavalt hiljem panna need tingimused loale. Kaevandamise käigus seire jne.

Hr Ploom lisab, et tema ettepanek oleks järgmine, et kuna järgmisel aastal Sutlema I ja II teostatakse nagunii töid, siis vahetult sel momendil (ca lOmin vahega), kui teostatakse lõhkamist, võtame pr Kozlova kaevust proovi, mis annab tõese tulemuse ning millest peaks selguma, kas vesi läheb lõhkamise ajal häguseks või mitte. Seeläbi saaksime ka teada, kas pr Kozlova poolt esitatud väited on tõesed või pooleldi tõesed.

Hr Põldvere lisab, et seda saab seirekavasse täiendavalt juurde panna.

Hr Ploom on ettepanekuga nõus ja ütleb, et lisame Sutlema I seirekavasse, et iga kord, kui Sutlema I-s lõhkame, alati kontrollime Tammetõru kinnistu veenäitajaid (Marja tn veelaborisse viime).Kuigi seda on varem tehtud ja antud pretensioon tuleb meie jaoks üllatusena.

me

Hr Rudi täpsustab, et tema ettepanek seisnes selles, et kui peaks selguma, et seiret teostati ainult nende kahe talu ulatuses, mis on programmis kirjas, siis peaks seda ala kindlasti laiendama.

Hr Ploom vastab, et Sutlema 1-1 oli seire ca 500m raadiusega. Lubab raadiust suurendada.

Hr Põldvere lisab, et meil on võimalik praegu programmi sisse panna, et kui tuleb ettepanek, et seire oleks nt 1 km raadiusega, siis valitakse välja seirekaevud, kust peale lõhkamist või intensiivsel kaevandamise perioodil võtta veetaseme või kvaliteedi proovid, ning kui programmis sees, siis hindame seda. Ühtlasi soovib hr Põldvere teada, kust hr Rudi luges välja, et programmis on kirjas, et Tammetõru ja Pärniku talu veetaset on mõõdetud ning nendega midagi ei juhtu?

Hr Rudi vastab, et programmis on kirjas lause, et kavandatav paekivi kaevandamine Sutlema III lubjakivi karjääris ei mõjuta ümbruskonna talude puurkaevude veetasemeid ja vee kvaliteeti.

see on

Hr Põldvere vastab, et see on etteteadmine, kui meil muid andmeid pole. Kui KMH teeme ja saame teada, et tegelikult 175 m kaugusel või isegi 350 m kaugusel mõjutab, siis on see konkreetne näide ning seda me hindamegi ja kontrollime. Seirekavasse lähevad sisse ka kilomeetri kaugusel asuvad kaevud.

Hr Toomas Tomb küsib, et kas tehtav seire hõlmab ka põhjavee liikumissuunda ja -kiirust eri aastaaegadel (kuivadel-põuastel, märgadel)?

52

Hr Põldvere vastab, et geoloogiliste uuringute käigus on välja selgitatud, kui läbilõiget vaadata, kus põhjavesi uuringute hetkel asus. Kuna Sutlema III on kolme jõe lahknemise alal, siis veetase langeb igas suunas (Maidla, Kasari ja Vasalemma jõe suunas). Selles mõttes otsereljeefis läheb veetase madalamale. Hr Ploom lisab, et see jääb 2-3m tasemest kõrgemale. Me ei lähe põhjavee tasemest alla poole. Me ei hakka vett pumpama ning põhjavee tase jääb alati allapoole, kui meie kaevepõhja kõrgus.

Hr Roode lisab, et põhjaveest allpool kaevandamist ei toimu.

Hr Tomb teeb ettepaneku, et panna seirekavasse sisse põhjavee liikumise suund ja kiirus.

Hr Põldvere kommentaar on, et see ei ole seire. Füüsiliselt pannakse puurkaevus, mis konkreetsel alal soolalahus sisse ning kuskil teistes kaevudes mõõdetakse vee elektrilisi omadusi. Nõukogude ajal pandi hästi kontrastset värvainet sisse, siis oli näha, kuhu vesi liikus. Seda on varasemal ajal ka tehtud, see on täiesti ohutu. Seega on võimalik välja selgitada vee liikumise suunda, aga seirekavasse on seda keeruline panna, sest kuidas seda maa sees jälgida? Pigem saab seda seirata niimoodi, et kui kuskil kaevus tekib probleeme, võimalik välja selgitada, kas konkreetne kaevandamine on selle probleemi põhjustanud ja siis saamegi öelda, et see ongi konkreetsel aastaajal ja veetaseme juures vee liikumise suund. Hr Põldvere lisab, et programmis võib sees olla küll, et hinnatakse põhjavee liikumise suunda ja võimalikku liikumise suunda, aga see selgitatakse välja. Fakt on see, et veetase järgib reljeefi. Kui ta tuleb maa seest välja, on tegemist allikaga. Järgib lõhelisi kivimeid ja voolab kõrgemalt madalamale. Antud KMH käigus tehakse ka piirkonna reljeefi ning tõenäoliselt ka hüdrogeoloogilise mudeli, kus on näha põhjavee tasemed; reljeef kus ta kivimites. Selle mudeli alusel võib hinnata vee liikumise suundi ja võimalikke piirkondi, mida ta võib reostada (praegu tundub, et praegu liigub ta Tammetõru suunas).

Hr Ploom ütleb, et Nabalas, kus KMH hüdrogeoloogiline hinnang on tehtud, liigub põhjavesi lõuna põhja suunas. Sutlema III-s peab uurima, kuna tegemist on kõrgema kohaga.

Hr Põldvere lisab, et reljeefi mudeli ja hüdrogeoloogilise mudeli põhjal saame seda hinnata. Põhjavesi võib voolata ka lääne suunas (Kasari jõe suunas), kuna kõrgem koht, liigub reljeefilt madalamale.

on

on

maa sees

on

I

Hr Eero Volt (Kuuse talu) tunneb huvi, kas tee hakkab vanast karjäärist läbi käima, Pärnikust läbi ei lähe?

Hr. Ploom vastab, et vanast. Väljavedu hakkab minema I, II, järjest läheme ja tuleme siis tagasi. Pärnikust läbi sõitma ei hakata. Riigimaantee kohta hr Ploom ei oska öelda. Kui riigi pool kokkuleppeid peab, siis on lubatud, et see tehakse musta katte alla. Kui on valla teid, millele tahetakse karjäärist saada materjale ning tegemist on ühekordsete vedudega, siis ikka veetakse, kuid mingit massvedu kindlasti sealt toimuma ei hakka. Sellega ei ole ka AS Kiirkandur arvestanud.

Hr Meelis Karp (Saueaugu talu) küsib, et läbi karjääri jookseb üks siht. Kui kaevandamine sinnani jõuab, kas sinna tehakse uus tee või kuidas sinna saab? Seal on kinnistu ja mets. Seal on eraomand.

I I

I I 53

Hr Ploom ütleb, et antud probleem kirjutatakse kindlasti üles ning me peame tagama juurdepääsu.

Hr Ollo lisab, et lepime kokku ja et kuna tegu on väiksema veoga, siis saab metsa välja vedada läbi karjääri. Sellega ei tohiks probleemi tekkida. Tolm ja müra. Hr Karp soovib teada ka, et kuna tal on sealt elamine u 1 km kaugusel. Kui suur on müraja kui palju on tolmu?

Hr Roode vastab, et seda peabki KMH välja selgitama. Seda pole võimalik hetkel vastata. Müraja tolmu mõjud on üks osa KM hindamisest.

Hr Põldvere täpsustab, et igal juhul peab hr Karp saama oma kinnistu juurde ning me kindlustame läbipääsu.

Hr Karp näitab kaardil, kust on tee RMK poolt läbi kaevatud.

Hr Saare lisab, et tee läbikaevamine on õigustühine ning tuleb taastada. Keegi ei küsinud maaomanikelt nõu ega konsulteerinud nendega, et selle sissesõidu võib läbi kaevata. Tegelikult tuleb sinna panna truup ja tee taastada. See on omavoliline tegevus, odavuse mõttes, truup jäetud panemata.

Hr Ploom arvab, et selles asjas tuleks Põhja Regionaalse Maanteeametiga rääkida. Samuti ütleb hr Karp'iie, et oleme ennegi karjääridest läbisõite taganud. Me paneme ette väravad, kuid anname võtmed, et saakside käia (väravad avada ja sulgeda).

Hr Ollo toob näite, kuidas on meil Lõuna-Eesti ühes karjääris lahendatud.

Hr Rudi arvates on tore, et uuringuid tehakse. Sutlema piirkond on karstiala. On teada, et kui mõisa taha omal ajal laut tehti, oli mõju kaevudele oluline. Kultuuripärandi pool ka olemas. Kui minna loode poole, siis on seal Vahango järv. Kui kaardilt kontrollida, pärandkultuuri objekt (seal on ka teisi). Piirkond on kohalike inimeste jaoks kujunenud puhkekohaks (kalapüük jne). Juhul, kui tee täiesti kinni pannakse, siis inimesest alt enam järve äärde ei saa.

I I I I I I I I I I on see

I Hr Põldvere vastab, et kuna tegemist on riigi maaga, siis on tee võimalik piki riigimaa piiri edasi tõsta. Siis ei lähe ta era kinnistute peale ning ei kahjusta otseselt kellegi huve. Kildu karjääris on ning on võimalik tõsta see tee ka karjääri serva taha.

Hr Ploom ütleb, et võime vähendada ka kaevandatava maa-ala selle tee võrra.

ütleb, et hetkel on kaevandamise loa taotlus. Taotletakse midagi, KMH tulemusel öeldakse, et peaks vähendama ala, siis vähendataksegi. Tee on võimalik viia täpselt sinna, RMKga on see kokku lepitav. Maa võetakse riigilt rendile. Maatükk jaotatakse kaheks, AS makstakse renditasu. Sinna pannakse kohustus seada sinna tee, aga see võib praeguse majanduse juures juhtuda 20.a. pärast.

Hr Rudi soovib, et KMH programmi pandaks punkt, mis võtaks arvesse kaevandamise mõju pärandkultuuriobjektidele ning seal eksisteerivatele puhkealadele.

Hr Põldvere

54

Hr Ollo lisab, et inimestel on alati hirm, et mis saab karjäärist peale kaevandamise lõppu, kas sinna tuleb järv vms? Antud juhul sinna veekogu ei tule. Ilmselt metsastatakse hiljem.

Hr Rudi ütleb, et tal on hirm, et karjääridele leitakse hiljem mingi muu rakendust, nt. tuleb sinna prügihoidla.

Hr Ploom ütleb, et varem see oligi mitteametlik prügimägi, kuhu inimesed oma sodi tõid. Meie vedasime hulga prügi enne kaevandamise algust ära.

Hr Rudi lisab, et u 6.a. aasta tagasi otsis Ragn Sells potentsiaalseid prügiladustamise kohti ning see piirkond oli üks nendest, mis neile huvi pakkus.

Hr Ollo ja Ploom ütlevad, et see on valla otsus, mis sinna peale kaevandamise lõppu tuleb. Meie peame tegema rekultiveerimise kava ning selle järgi hakkama korda tegema seda ala, kus kaevandamine on lõpetatud.

Hr Põldvere lisab, et kui Keskkonnaamet annab välja kaevandamise loa, on seal täiendavad tingimused, mis puudutavad korrastamise projekti ning arengukava. Kui etapi kaupa kaevandatakse, siis juhul, kui on ca 2 ha kaevandatud, tuleb nõlvad tasandada ning metsastada. Selle 62 ha on sama asi. Ei ole nii, et tegu on suure kaeveauguga, vaid töö käigus 25-30.aasta jooksul korrastatakse seda pidevalt.

Hr Ollo ütleb, et me ei kaevanda nii, et võtame pealt kihtide kaupa, vaid teeme augu ja läheme järjest edasi, s.t. et tagant tulles jõuame selle ala, mis on oma kaevandamise taseme saavutanud, korrastada.

I Hr Rudi soovib küsida logistika kohta. Tema elamu asub Ääsmäe-Hageri mnt. ääres (kruusateel). Olenevalt tuule suunast, raskeveokite sõidu korral, kui on ida või kirde tuul, kandub kogu tolm elamisse.

Hr Ploom ütleb, et Maanteeametiga on kokkulepe, et see tee läheb musta katte alla ia juba 2010.a.

Hr Rudi ütleb, et seda peaks uurima ja pikema perioodi jooksul. Nt. Eelmisel 2009.a. seda probleemi polnud, 2008.a. oli see väga suur probleem. Plaaniti teha valda ka kiri, aga kuna vald kastis tee ära, jäi see tegemata.

Hr Põldvere ütleb, et seda probleemi on seega võimalik lahendada?!

Hr. Saare ütleb, et käis Maanteeametis sama teemaga. Kuigi ta ei saanud vastust, et 100% raha olemas ning see tee ära tehakse 2010.a., kuid hr Saarem mainis ka AS Kiirkandur panust selle tee ehitusse. Tehti selline kaup, et nii valla, elanike kui AS Kiirkandur poolt tuleks Maanteeametit survestada. Kui seal aktiivseks tegevuseks ja veoks läbi Kohila alevi läheb, leitakse Maanteeameti poolt finantsid kuskilt mujalt. Maanteeameti arvates pole mõistlik eelmisel aastal tehtud teed uuesti lõhkuda, vaid panna must kate peale. Uuesti kohtutakse jaanipäeva, ehk saab siis täpsema vastuse. Kui muud hetkel ei saa, siis kastmisega aidatakse riigi poolt.

Hr Rudi avaldab soovi, et KMH annaks vastuse, kui palju tee kasutamise intensiivsus suureneb.

enne

55

Hr Ollo lisab, et kindlasti tehakse KMH raames ka mürafooni. Praegu hea teha, kuna tegeleme sama asjaga, millega tahame seal edasi tegeleda. Ilmselt saab kaevandamine toimuma lõhkamise teel. Oleme teinud mõõtmisi, lõhkamiste ajal (3 korda), kuidas lõhkamine mõjutab ümbruskonna elamuid (vibratsioon jnej.Siiani on olnud kõik normis. Selge on see, et kaevandamine on häiriv tegevus kohalike elanike jaoks. Vald ka võidab, kuna kaevandamise tasud, mida vallal on võimalik sealt saada, ei ole väga väikesed. Praegu ei ole see aeg, kus kohalike inimestega ei arvesta nagu NL ajal.

Hr Ploom lisab, et me ei kaevanda seal pidevalt, vaid tsüklitena. Kui on konkreetne tellimus, teeme selle valmis ja lahkume. Aastast kuni 6 kuud on tööperiood. Kõik oleneb, kui palju teeehitusobjekte. Kui on rohkem, teeme rohkem tööd. Seadmed on liikuvad, toome kohale ja kui töö valmis, viime ära.

me

on

Hr Rudi küsib tööprotsessi kohta, et kas peal olev moreeni kiht võetakse ka kasutusele täitematerjalina ning kas selle ümbertöötlemine hakkab seal kohapeal käima?

Hr Ploom vastab, et katsume teha sellele eelsõelumist (paekivi kätte saada), kui on piisavalt palju. Mingist protsendist alates ei ole seda mõtet teha, kuna teda vähe sees. Kui on liivakamat materjali, siis seda saame kasutada täitematerjalina nt valla teedel. Ülejäänud jääb rekultiveerimise jaoks. Mingi kogus on ette nähtud ja varuna arvele võetud 1,2 miljonit.

Hr Põldvere lisab, et moreeni või rähkset saviliiva arvele ei võeta. Vastavalt maapõueseadusele, kui jämedat materjali on üle 35% on tegemist ehituskruusaga. Savi ja tolmu ei tohi olla üle 20%-i. Praegusel juhul on sealses katendis nn täitekruus, kus on savi ja tolmu 32%. Väga savine materjal ei lähe sõelast läbi. See jääb korrastamiseks. Osaliselt võimalik ära kasutada, osaliselt läheb täiteks.

Hr Rudi täpsustab, et kas KMH puhul hinnatakse ka seda mõju, mis tekib selle ümbertöötlemise protsessi käigus?

Hr Põldvere vastab, et hinnatakse kõiki koosmõjusid.

Pr Tamm (Kõrgemaa talu). Kas kaevandamisel määratletakse ära ka ajaline piir (tööaegadel, nädalalõppudel), kellaajaliselt, millal kaevandamine toimub?

Hr Ploom vastab, et praegu on vallaga kokkulepe, kus on väga konkreetselt kirjas, mis kellast mis kellani võib kaevandada. Samuti on kirjas, et kui tahame täiendavat aega saada, peame ise käima ja inimestega rääkima. Võime määrata ära kogukonna, kellega peame asjad läbi rääkima, s.t et inimesed teavad asjast ette. Kõik oleneb tellimusest, kui on suur tellimus, siis on öö see aeg, mille arvelt tööd teha. Töö on tsükliline. Kõik oleneb olukorrast.

Hr Ollo lisab, et kuna Eestis on teeehitus tsükliline ja 90% materjalist tehakse suvel, seetõttu tuleb tööd teha ka öösel.

Pr Tamm ütleb, et väljavedu isegi ei häiri, pigem häirib purustamine (mitte sõelumine).

Hr Ollo ütleb, et esimesed lõhkamised on tehtud, nüüd lähevad seadmed sügavamale ning mürafoon väheneb. Müravallid tõstetakse kõrgemale. Sutlema I-s pannakse suur hulk materjali nõlvadesse.

I I 56

I Hr Karp küsib, et kui sügavale võib kaevandus minna?

Hr Põldvere vastab, et lubatud piirid on näha joonisel. Ilm on kaeveloas lubjakivi sügavamale ei minda.

Hr Karp küsib, et mis saab siis kui midagi juhtub ümbruskonna kaevude veega?

Hr Ploom vastab, et me puurime kaevud.

Hr Rudi ütleb, et sel juhul tõuseb oluliselt raua sisaldus

Hr Põldvere ütleb, et selleks seirevõrk tehaksegi ning vee kvaliteeti mõõdetakse.

Hr Karp ütleb, et hetkel ei ole tal oma vee kohta ühtki halba sõna. Kui juhtub, et põhjaveega midagi juhtub, mis siis saab? Karjääri põhi on põhjaveest 2-3 m kõrgemal.

Hr Põldvere vastab, et selleks ongi karjääris ette nähtud tankimise kohad, seisu platsid. Me ei saa lähtuda sellest, et äkki midagi juhtub.

Hr Roode võtab asja kokku, öeldes et jutt käib võimaluses, et juhtub keskkonna reostus. Kaevandamine ei ole sellise ohtlikkusega tegevus. Selle käigus on ohuks vaid masina kütusepaagis olev kütus. Kui suur on tõenäosus, et masinaga juhtub midagi karjääris või maanteel?

I I I vees.

I I I I I Kui kaevandamise tagajärjel peaks kellegi kaevuvesi rikutud saama, siis on kaevandaja asi

lahendada see probleem, kas kaevata uus salvkaev või teha puurkaev. Kui põhjuslik tuvastatud, siis kaevandaja peab selle hüvitama.

Hr Karp küsib, et mis hüved veel kaasnevad? Lümandu külale, kas muutuvad teed paremaks? Hetkel ei taha isegi koolibuss sealt sõita ning lapsed ei saa kooli.

Hr Ollo ja Ploom kommenteerivad, et meil on vallaga koostöölepe ning vald saab igal aastal teatud osa materjali, kas päris tasuta või soodsa hinnaga. Samuti on vald saanud maavaramaksu näol raha. Kuidas vald seda kasutab, pole AS Kiirkandur otsustada.

Hr Ollo lisab veel võimalike õnnetuste kohta, et meid käiakse pidevalt kontrollimas. Kui midagi juhtub, likvideeritakse see kiiresti ja puhtalt (näide, kus meie karjääris käisid kütusevargad ning maha voolas 200 1 kütust).

Hr Karp küsib üle, et ega lõhkamisi väljaspool tööaega ei tehta?

Hr Ploom vastab, et lõhkamise kord on kirjas juba Sutlema I. Seal peaks olema kuni 16ni. Enne peab olema kooskõlastus vallaga. Me ostame lõhketööd sisse, ise me lõhkamisi läbi viia ei tohi. Hr Ploom lisab, et kaevandamisega seoses toimib väga tugev kontroll erinevate organite poolt. Trahvid on väga suured (miljonites), kui midagi pahasti on. Siiani ei ole meil suuri rikkumisi olnud.

seos on

I I I I I I I I I I

57

Koosoleku juhataja teavitab osavõtjaid, et arvamusi, märkusi ja soovitusi programmi kohta võib veel saata 10 päeva jooksul kirjalikult või e-postiga Keskkonnaministeeriumi, AS-i Kiirkandur kontorisse või Eesti Geoloogiakeskus OÜ-sse.

Hr Roode võtab kokku koosoleku, mis on kestnud 1 h ja 10 min. Tõdedes, et küsimuste ring, mis koosoleku pidamise tingis, on saanud esialgsed vastused. Protokolli saadame ka valda ning kellel on soovi, neile ka jäetud kontaktidele.

Protokollija: / Relika Mustasaar, AS Kiirkandur /

Koosoleku juhataja: / Siim Roode , AS Kiirkandur esindaja, jurist/

I

58

Lisa 3 ф EESTI GEOLOOGIAKESKUS

SUTLEMA LUBJAKIVIMAARDLAS SUTLEMA III LUBJAKIVIKARJÄÄRIS

KARBONAATKIVIMITE KAEVANDAMISE KESKKONNAMÕJU HINDAMISE PROGRAMM

ARENDAJA AS Kiirkandur

TÄITJA OÜ Eesti Geoloogiakeskus

VASTUTAV TAITJA Ain Põldvere

OÜ Eesti Geoloogiakeskuse Tartu regionaalosakonna juhataja, keskkonnaekspert, litsents KMH 0108

JARELEVAATAJ A/OTSUSTAJA Keskkonnaameti Harju-Järva-Rapla regioon

Tartu, 2010

59

1. Sissejuhatus

1.1. Teave keskkonnamõju hindamise osaliste kohta (arendaja, otsustaja, ekspert, asjast huvitatud isikud). Arendaja: AS Kiirkandur, Järvekalda tee 1, Harkujärve, 76902, Harku vald, Harjumaa, Eesti. Arendajat esindab juhataja Tiit Ploom, e-post [email protected]. Otsustaja ja järelvalvaja: Keskkonnaameti Harju-Järva-Rapla regioon, Tallinna mnt 14, Rapla, 79513, telefon 4841171, e-post [email protected]. Ekspert: OÜ Eesti Geoloogiakeskus, Kadaka tee 82, Tallinn, 12168. Vastutav ekspert on Ain Põldvere, litsents KMH 0108, telefon 7339004, e-post [email protected]. Asjast huvitatud isikud: Kohila Vallavalitsus, ümbruskonna elanikud ja teised asjast huvitatud isikud.

1.2. Keskkonnamõju hindamise vajadus ja eesmärk. Lähtudes “Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadusest” (RT I 2005, 15, 8) on keskkonna mõju hindamise algatamise põhjuseks asjaolu, et kavandatav tegevus on olulise keskkonnamõjuga. Antud juhul on kavandatav tegevus olulise keskkonnamõjuga, kuna taotletava mäeeraldise pindala on suurem kui 25 ha (KeMHS § 6 lg 1 p 28). Keskkonnamõju hindamise eesmärgiks on anda hinnang kavandatava tegevusega kaasnevatele keskkonnamõjudele.

1.3. Programmiga saab tutvuda Kohila Vallavalitsuses ja Keskkonnaameti Harju- Järva-Rapla regioonis.

1.4. Ülevaade keskkonnamõju hindamist reguleerivatest dokumentidest. Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus (RK, RTI, 24.03.2005, 15, 87), Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb kaaluda keskkonnamõju hindamise algatamise vajalikkust täpsustatud loetelu (VV, RTI, 08.09.2005, 46,383), Välisõhu kaitse seadus (RT I 2004, 43, 298), Välisõhu saastatuse taseme määramise kord (KM, RTL 27.09.2004, 128), Müra normtasemed elu ja puhkealadel, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid (SOM. RTL, 14.03.2002, 38, 511), Lõhketöö projektile esitatavad nõuded (MKM, RTL, 10.06.2005, 63, 910), Vibratsiooni piirväärtused elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning vibratsiooni mõõtmise meetodid (SOM, RTL, 29.05.2002, 62, 931), Maapõueseadus (RK, RT I 2004, 84, 572), Heitvee veekogusse või pinnasesse juhtimise kord (VV, RT I 2001, 69, 424), KMH metoodika järgib EMIECO Keskkonnamõju hindamise koolituskursust ja seisneb prognoositavate keskkonnamõjude võrdlemises ülaltoodud määrustes kehtestatud piirnormidega. Võrreldakse alternatiivsete tegevuskavade keskkonnamõju ja tehakse soovitus optimaalse variandi rakendamiseks.

2. Kavandatava tegevuse asukoht, eesmärk ja vajadus.

Taotletav mäeeraldis paikneb Rapla maakonnas Kohila vallas Lümandu külas RMK Vardi metskonna maatükil M-71. Taotletava mäeeraldise pindala on 62,12 ha, sh 1,20 ha metsa vääriselupaik (VID 101046), mille varu on arvel passiivse tarbevaruna. Teenindusmaa suurus on 66,71 ha. Sutlema III mäeeraldisel on täitekruusa kaevandatav varu 1226 tuhm3, ja ehituslubjakivi kaevandatav varu 5169 tuhm3. Kogu varu asub veetasemest kõrgemal. AS

I I 60

I Kiirkandur soovib karbonaatkivimeid kaevandada maksimaalselt 100 tuhm3 aastas. Kaevandusluba taotletakse 25 aastaks. AS Kiirkandur kavatseb taotletava mäeeraldise kattekihiks olevat moreenpinnast (kaasnev maavara) ning kruusa töödelda ja rikastada, et kasutada seda kohalike teede korrashoiul kruuskillustikuna. Mäeeraldise lubjakivist (põhimaavara) valmistatakse tsiviil- ja teedeehitusel kasutatavat kõrgemargilist ehituskillustikku. Kvaliteetse ehituskillustiku nõudlus suureneb iga aastaga nii Kesk- kui Põhja-Eestis.

I I

3. Mõjutatava keskkonna kirjeldusI 3.1. Sutlema III lubjakivimaardla asukoha ja selle ümbruse iseloomustus (asukoht, reljeef, veekogud, maaüksused, asustatus, maade iseloomustus, teedevõrk, looduskaitseobjektid). Taotletav Sutlema III lubjakivikarjääri mäeeraldis asub Rapla maakonnas Kohila vallas Lümandu külas, RMK Vardi metskonna maatükil M-71 (kat. tunnus 31701:001:2496). Taotletav Sutlema III mäeeraldis külgneb lõuna-kagus Kruusamäe eramaa (31701:001:0366) ja AS Kiirkandur Ambuse kruusakarjääri mäeeraldisega (31701:001:0153), idaosas paikneb 1,20 ha suurune metsa vääriselupaik (VID 101046). Taotletav mäeeraldis jääb kuuse- ja lehtpuumetsaga kaetud aluspõhja kõrgendikule ja selle nõlvaalale, kus maapinna absoluutne kõrgus ulatub lääneosas 54 m-ni ja kesk- ning idaosas kuni 68 m-ni. Taotletava mäeeraldise kaguosas, astangu jalamil, asub tegutsev Ambuse täitepinnasekarjäär. Varem on mitmeid Pärniku- ja Ambuse nimelisi täitepinnasekarjääre olnud taotletava mäeeraldise edela-ja lõunaosas. Sutlema lubjakivimaardlal puuduvad veekogud, kuid kõrgendik, millel maardla paikneb, on lokaalseks toitealaks Vasalemma, Kasari ja Maidla jõgede lähteallikatele. Lähim neist on Vasalemma jõe lähteks olev allikatiik Lümandu külas, mis jääb maardla läänepiirist 1,2 km kaugusele. Maidla ja Kasari jõgede lähted jäävad veidi kaugemale, vastavalt 4 ja 6 km kaugusele kagu ja lõuna-kagu suunas. Maardla põhjapiirist 1 km kaugusele jääb Kanarbiku kraav, mis kannab oma vee Vasalemma jõkke. Lähimad talud paiknevad taotletava mäeeraldise suhtes järgmiselt: Tammetõru talu jääb mäeeraldise idapiirist ca 200 m ja Kõrgemaa talu lõunapiirist 300 m kaugusele, piirneb taotletava mäeeraldisega. Taotletaval Sutlema III mäeeraldisel ja mäeeraldisega piirnevatel Kruusamäe (31701:001:0366) ja Ambuse Kruusakarjääri (31701:001:0153) maaüksustel hoonestus puudub. Keskkonnamõju hindamise käigus koostatakse ülevaatekaart (mõõtkava 1:10 000) koos oluliste objektide märkimisega vähemalt 3 km raadiuses planeeritavast karjäärist. Esialgsete hinnangute järgi ükski kaevandamisega seotud keskkonnamõju kaugemale ei ulatu.

I I I I I I I I I

3.2. Geoloogilise ja hüdrogeoloogilise ehituse põhijooned (pinnakate, aluspõhi, hüdrogeoloogiline ehitus, veekasutus) maavara (litoloogiline koostis, lasuvustingimused, kihi paksus, maht, keemiline koostis, füüsikalis-mehaanilised omadused). Geoloogiline ehitus. Sutlema lubjakivimaardla asub aluspõhjalisel kõrgendikul, kus pinnakattesetete paksus on järgmine: kasvukihi paksus 0,2-0,4 m ja moreenpinnase paksus 0- 5,5 m. Kõrgendiku lael, maardla kesk- ja põhjaosas, moodustab aluspõhjakivimite ülemise osa Vormsi lademe Kõrgessaare kihistu lubjakivi, mille lamam on 60-61 m absoluutsel kõrgusel. Kõrgessaare kihistu lubjakivi paksus ulatub 3,8 meetrini ja väheneb maapinna langust jälgides lõuna suunas. Kõrgessaare kihistu lamamiks on Nabala lademe Saunja kihistu afaniitne kuni mikrokristalliline lubjakivi, mille paksu ulatub 21 meetrini. Üksikutes uuringupuuraukudes on lubjakivi kogu paksuses dolomiidistunud.

I I I I I I

61

Sutlema III mäeeraldise kasulikuks kihiks on rohke jämepurruga moreenpinnas (täitekruus) ja valdavalt Saunja kihistu lubjakivi (ehituslubjakivi) ning vähesel Kõrgessaare kihistu lubjakivi (ehituslubjakivi). Hüdrogeoloogilised tingimused. Sutlema lubjakivimaardla asub aluspõhjalisel kõrgendikul, kus puudub hüdrograafiavõrk ning sadevete pindmine äravool. Seega läheb kõrgendikule langenud sadevesi valdavalt põhjavee toiteks, aurumiseks ja transpiratsiooniks. Intensiivse lumesulamise perioodil ja vihmavalingute korral ei ole välistatud ka ajutine liigvee pindmine äravool. Geoloogiliste uuringute andmetel on pinnakattesetete keskmine paksus 2,1 m (kasvukiht ja moreenpinnas), mis on Nabala-Rakvere põhjaveekihi aeratsioonivööks. Nabala ja Rakvere veekihi vettkandvaks kivimiks on Vormsi, Nabala ja Rakvere lademe lubjakivi, kus põhjavesi on vabapinnaline. Põhjaveetase on maardla piires maapinnast 2,9-14,9 m sügavusel, st 50-54 m absoluutsel kõrgusel. Vertikaalsuunas mõjutavad vete liikumist ka kivimis esinevad lõhed, millede hulk ja amplituud väheneb sügavuse suunas. Veerikkad lubjakivid jäävad kavandatava karjääri põhja tasemest madalamale ja kogu kaevandatav kasulik kiht jääb põhjavee tasemest kõrgemale. Lubjakivi kaevandamisega vett karjäärist välja ei pumbata ja seega ei mõjutata põhjavee taset. Kavandatav paekivi kaevandamine Sutlema III lubjakivikarjääris ei mõjuta ümbruskonna talude puurkaevude veetasemeid ja vee kvaliteeti. Taotletavast mäeeraldisest 0,2 km kirdes on Tammetõru talu puurkaevu veetase maapinnast 6,9 m sügavusel ehk 47,6 m absoluutsel kõrgusel (mõõdetud 20.08.2006) ja 0,3 km lõunas on Pärniku talu puurkaevu veetase maapinnast 12,5 m sügavusel ehk 46,2 m absoluutsel kõrgusel (mõõdetud 20.08.2006). Maavara. Täitekruus. Sutlema maardla (taotletava mäeeraldise) piires esineb pinnakattes rohket jämepurdu sisaldavat väga savikat kruusa, mis on maavaravarude registris arvele võetud täitekruusana, millest peale purustamist ja fraktsioneerimist saab kruuskillustikku, mida on võimalik kasutada teede korrashoiuks ja remondiks. Täitekruusa keskmine jämepurru sisaldus on 37,6% ja savi- ning tolmuosakeste keskmine sisaldus 23,7%. Mäeeraldise piiresse jääva täitekruusa aktiivne tarbevaru on 1226 tuh m3. Täitekruusa varu asub veetasemest kõrgemal. Lubjakivi. Mäeeraldise piiresse jääva kõrgemargilise ehituslubjakivi aktiivne tarbevaru 5169 tuh m3. Kogu varu asub veetasemest kõrgemal. Kasuliku kihi keskmine paksus on 8,5 m, kasuliku kihi lamami absoluutne kõrgus 50,8-56,6 m (keskmiselt 53,4 m). Keskmiselt on lubjakivi survetugevus kuivas olekus 129 Mpa, veega küllastunult 108 Mpa, pärast 25 külmutus-sulatustsüklit 110 Mpa, tihedus 2529 kg/m3, poorsus 1,5%; mahumass 2495 kg/m3. Kivimist valmistatud killustiku omadused: survetugevus silindris - kadu 15% (fr. 10-20 mm); kulumiskindlus - kadu 31% (fraktsioon 10-20 mm); külmakindlus - kadu peale 25 külmatsüklit 1,5-2,7%; purunemiskindlus (Los-Angelese meetodil) - kadu 33% (fr. 10-14 mm); löögikindlus-55; savi- ja tolmuosakeste sisaldus 4,5%; plaatjate ja nõeljate terade sisaldus 17,5% (fr. 8-16 mm); nõrkade terade sisaldus 15,7%; veeimavus 3,2%; mahumass 1212 kg/m3; terade näivtihedus 2,66-2,73 Mg/m3. Killustiku saagis mäemassist 72,8%. Kivimi keemilist koostist iseloomustab 11-st puuraugust võetud 56 proovi. Valdab lubjakivi, mille CaO sisaldus on vahemikus 48^19%. Kohati, kus liubjakivi on dolomiidistunud, on MgO sisaldus 12-18%.

3.3. Mäetööde tegevusjärjekord (kändude juurimine, mulla koorimine ja ladustamine; täitekruusa kaevandamine ja töötlemine, kaljupinnase kobestamine puur-lõhketööde või hüdrovasaraga raimamise abil, kobestatud mäemassi purustamine ja sorteerimine, toorme ladustamine ja laadimine, transport).

I I 62

I Tegevus karjääris toimub 25 aasta jooksul ja aastas kaevandatakse keskmiselt 2,5 ha suuruselt alalt. Kasuliku kihi ammendumisel korrastatakse kaevandatud ala metsamaaks. Kaevandamise lõpuaastatel kasvab enamusel karjääri alal mets, mille vanus ulatub esimestel aastatel korrastatud aladel 20 aastani.I 4. Kavandatava kaevandamise ja selle võimalike alternatiivide kirjeldusI

4.1. 0-variant (tegevust ei toimu). 4.2. Alternatiivsed tootmismahud. 4.3. Alternatiivsed karbonaatkivimite kobestamise tehnoloogiad (puur-lõhketööd, hüdrovasaraga raimamine, mäekombainiga tootmine). 4.4. Alternatiivsed karbonaatkivimite maardlad.

I I

5. Kavandatava tegevuse ja selle alternatiividega kaasneva keskkonnamõju määratlemineI

5.1. Välisõhku paisatavate saasteainete kontsentratsiooni ja heitkoguste määramine ja levik, mõju inimestele ja looduskeskkonnale (tolmu leviku prognooskaart). 5.2. Hinnang kaevandamise mõju kohta pinna-, pinnase- ja põhjavee tasemele ning kaevandamise mõjupiirkonda jäävate kaevude veetasemele (ümbruskonna põhjavee taseme, liikumissuundade ja liikumiskiiruste prognooskaart). 5.3. Kaevandamise mõju maastikule. 5.4. Kaevandamise mõju taimedele, sh metsa vääriselupaigale, loomadele ja lindudele. 5.5. Kaevandamise ja killustiku tootmisega tekkivad tootmisjäätmed. Hinnang jäätmete kõrvaldamise, ladustamise, taaskasutamise jt variantidele. 5.6. Müra intensiivsus ja levik ning selle mõju inimese tervisele (müra leviku prognooskaart). 5.7. Lõhketööde ja vibratsiooni ning õhulööklaine prognoos, levik kaardipildis. Kaevandamise (s.h lõhketööde) mõju inimeste tervisele ja ehitistele. 5.8. Kaevandamisega kaasneva võimaliku radooni oht. 5.9. Võimalikud avariid tootmistsüklis ja kaasnevate keskkonnariskide hinnang. 5.10. Hinnang karjääride koosmõjust (Sutlema I, Ilja III lubjakivikarjäär), kaasa arvatud täitekruusa kaevandamine. 5.11. Killustiku väljaveoteedel toimuva tegevuse (transpordimüra, vibratsioon, õhusaaste) mõju inimese elukeskkonnale, liiklustiheduse kasvu analüüs. 5.12. Mõju inimeste puhkevõimalustele, kaasa arvatud kaevandamise mõju pärandkultuuri objektidele (Vahango järv jt). 5.13. Kaevandatud ala korrastamine ja sellega kaasnevad muutused. 5.14. Kavandatava tegevuse ja selle alternatiivide vastavus planeeringutele, arengukavadele ja keskkonnakaitsealastele õigusaktidele. 5.15. Negatiivse keskkonnamõju vältimise või leevendamise võimalused. Hinnang leevendamise võimaluste efektiivsuse kohta.

I I I I I

6. Alternatiivsete lahenduste võrdlus ja sobivaima variandi valik

7. Hinnang loodusressursi kasutamise otstarbekuse ja efektiivsuse kohta

I I 63

I 8. Hinnang keskkonnaseire vajalikkuse kohta, ettepanekud seire läbiviimiseks, seire liigid

I 9. Üldsuse (ümbruskonna elanike) suhtumine kavandatavasse tegevusse Kavandatava tegevuse elluviimiseks maavara kaevandamise loa taotlemise ja keskkonnamõju hindamise käigus esitatud kolmandate isikute ettepanekud, vastuväited ja küsimused. Ettepanekute ja vastuväidete arvestamise selgitused või arvestamata jätmise põhjendused ning küsimuste vastused.

I I 10. Kokkuvõte

Planeeritava Sutlema III lubjakivikarjääri piirinaabrid, keda teavitatakse KMH aruande avalikustamisest:I Katastri nr 31701:001:0366 31701:001:0153 31701:001:2489 31701:001:0365 31701:001:0238

Kinnistu nimi Kruusamäe Ambuse kruusakarjäär Peetri Kõrgemaa Risttee

I I I Keskkonnamõju hindamise ajakava:

I 1. KHM programmi avalikustamine - j aanuar 2010; 2. KHM programmi täiendamine avalikustamise tulemuste alusel - veebruar 2010; 3. KMH programmi esitamine KMH järelevalve teostajale kinnitamiseks - veebruar 2010; 4. KMH programmi kinnitamine KMH järelevalve teostaja poolt - mai 2010; 5. KMH aruande koostamine ja esitamine Keskkonnaametile - detsember 2010; 6. KMH aruande avalikustamine - jaanuar 2011; 7. Avalikustamise käigus tehtud ettepanekute analüüs, vajadusel aruande täiendamine -

veebruar-märts 2011; 8. KMH aruande esitamine kinnitamiseks - aprill 2011.

I I I Keskkonnamõju hindamise vastutav ekspert on Ain Põldvere. Täiendavaid eksperte

(hüdrogeoloogiline modelleerimine, ehitiste seisund ja kaevetööde mõju ehitistele, looduskaitse, mõju elusloodusele, müra, tolm jt. kaevandamise mõjud keskkonnale jne) kaasatakse keskkonnamõju hindamise käigus.

I I

Ain Põldvere Litsents KMH 0137 OÜ Eesti Geoloogiakeskus, Tartu regionaalosakonna juhataja Tel. 51 04 753 Rõõmu tee 1,51013 Tartu

I I I I I

Keskkonnaamet Narva mnt 7A, 15172 Tallinn, registrikood 70008658

Tel 627 2193, faks 627 2182, [email protected] www.keskkonnaamet.ee

64ЖЛ KESKKONNAAMET -^5^ Harju-Järva-Rapla regioon

AS Kiirkandur Järvekalda tee 1 Harkujärve Harku vald 76902 HARJU MAAKOND

Teie: 21.04.2010

Meie:^.04.2010 nr HJR 6-7/19737--U

Keskkonnamõju hindamise programmi heakskiitmine

AS Kiirkandur esitas Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) § 18 lg 1 esitatud dokumendid ja või nende koopiad programmi heakskiitmiseks Keskkonnaametile.

Keskkonnamõju hindamise (edaspidi KMH) programm vastab KeHJS § 13 nõuetele. Kavandatava tegevuse eesmärgiks on Kohila vallas Lümandu külas RMK Vardi metskonna maatükil M-71, mäeeraldisel pindalaga 62,12 ha, sh l,2ha metsa vääriselupaik (VID 101046), karbonaatkivimite kaevandamine. KMH programm sisaldab kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiivsete võimaluste tutvustust. KMH programm sisaldab teavet kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiivsete võimaluste KMH sisu kohta, sealhulgas teavet kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiivsete võimaluste eeldatavate mõjuallikate, mõjuala suuruse ning mõjutatavate keskkonnaelementide kohta. KMH programm sisaldab KMH protsessi ajakava ning arendaja ja eksperdi andmeid.

Ekspert vastab sama seaduse § 14 nõuetele, vastutav ekspert Ain Põldvere (litsents nr KMH 0108). Täiendavaid eksperte (hüdrogeoloogiline modelleerimine, ehitiste seisund ja kaevetööde mõju ehitistele, looduskaitse, mõju elusloodusele, müra, tolm jt. kaevandamise mõjud keskkonnale) kaasatakse KMH käigus.

Otsustaja korraldatud keskkonnamõju hindamise programmi avalik väljapanek, sellest teavitamine ja avalik arutelu toimusid vastavalt ette nähtud korrale. Teade KMH avalikust väljapanekust ilmus 14. jaanuaril 2010. a ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded. Kirjalikult teavitati KeHJS § 16 lõike 3 punktides 1-6 nimetatud isikuid. KMH programmi avalik väljapanek toimus ajavahemikul 14. jaanuar - 02. veebruar 2010. a. KMH programmiga sai tutvuda Keskkonnaameti Harju-Järva-Rapla regiooni Rapla kontoris ruumis 328, Keskkonnaameti kodulehel ja Kohila vallavalitsuses. KMH avalik arutelu toimus 02. veebruaril 2010. a kell 18.00 Tohisoo mõisas. Otsustajale, arendajale ja eksperdile laekunud seisukohtadele ja ettepanekutele on vastatud kirjalikult.

Järelvalve tulemused on järgmised:

1. programmi avalikustamisel ei ole rikutud kehtestatud nõudeid;

2. programm vastab KeHJS § 13 sätestatud nõuetele;

Raplamaa Tallinna mnt 14, pk 5, 79513 Rapla Tel 484 1171 faks 485 5798 [email protected]

Järvamaa Wiedemanni 13, 72213 Türi Tel 384 8688, faks 385 7118 [email protected]

Harjumaa Viljandi mnt 16, 11216 Tallinn Tel 674 4800, faks 674 4801 [email protected]

I йнеш

I I 65

I 3. arendaja on esitanud KeHJS 18 lõikes 1 nimetatud dokumendid heakskiitmiseks;

4. programmi kohta esitatud ettepanekutele on vastatud ja neid on vajadusel arvestatud;

5. kuna programm on asjakohane ja piisav kavandatava tegevuse keskkonnamõju hindamiseks, otsustan:

Lähtudes KeHJS § 18 lõike 3 punktidest 1-5, otsustan heakskiita Sutlema lubjakivimaardla Sutlema III lubjakivikarjääris karbonaatkivimite kaevandamise keskkonnamõju hindamise programmi.

I I I

Lugupidamisega

Allan Piik Juhataja

Koopia: Kohila Vallavalitsus, Vabaduse 1, 79801 Kohila; Ain Põldvere, OÜ Eesti Geoloogiakeskus, Kadaka tee 82, 12168 Tallinn

Elar Vulla 484 1177

66

Lisa 5 Sutlema III lubjakivimaardlas kaevandamise keskkonnamõju hindamise (KMH) käigus mõõdistatud salv-ja puurkaevude andmestik

Jrk Aadress Akti Kuupäev Kaevu liik *

Sügavus, m Staatiline veetase

maapinnast, m Vee

tempera­ tuur, °C

Vee elektri-

juhtivus, pS/cm

Lahustunud mineraal-

ainete sisaldus, g/L

Vee soolsus.

Lahus­ tunud 02, küllast.%

Lahus- pH Märkused tunud 0:,.nr nr

mg/Lppt

1 Hageri alevik. Lai tee 20 2.11.2010 Ei saanud mõõta, kedagi ei olnud. Alevi tscntraalvcsi? 2 Lümandu k, Kõrgcmaa

m/ü 2.11.2010 Ei ole kodus

3 Llimandu k. Pärniku m/ii 3 2.11.2010 PK 29.5 arvatav 12,15 6,89 360 0.358 0,27 21,7 2.64 7,81 Sanitaarkaitseala 10 m, seisund rahuldav 4 Sutlema k, Välja m/ü 3.11.2010 Tühi, elanikke ei ole, käsipump - mõõta ei saa 5 Sutlema k, Tammetõru 5 3.11.2010 PK 12-15 6,61 7,15 434 0.428 0,32 70,8 8,55 7,73 Minimaalne põhjaveetase (küsitluse andmetel) - vähe vett, vesi sogane. Sanitaarkaitseala

-10 m, seisund rahuldav.m/ü arvatav 6 Llimandu k. Mesila m/ü 2.11.2010 Lagunenud hooned, tühi, kaevu ei ole 7 Llimandu k, Peetri m/ii 2.11.2010 Ei ole kodus 8 Lümandu k, Ülevainu m/ü 8a 2.11.2010 SK 5,55

mõõdetud 3,5 8,25 322 0,308 0,23 82,2 9,66 8,10 Maksimaalne põhjaveetase (küsitluse andmetel) -1,5 m maapinnast ning minimaalne

põhjaveetase - ca 0,5 m vett kaevus. 9 Lümandu k. Liiva m/ü 9 2.11.2010 PK 16 Sanitaarkaitseala >20 m, seisund hea. Puurkaev on põhjaveeregistris - kat.nr 30425 10 Lümandu k, Väljataguse

m/ü 10 2.11.2010 PK 20 arvatav 11,35 7,05 345 0,342 0,25 83,2 10,07 7,87

11 Lümandu k. Saueaugu m/ü

11 2.11.2010 PK -18-19 arvatav

-9 arvatav 8,85 378 0,355 0,27 84,9 9,83 7,89 Minimaalne põhjaveetase (küsitluse andmetel) -13 m. Sanitaarkaitseala umbes 6-7 m, seisund hea.

12 Lümandu k, Kuuseoksa m/ü

12 2.11.2010 PK -20 arvatav 14,30 7,67 428 0.416 0,31 60,4 7,20 7,80 Sanitaarkaitseala 10 m, seisund hea.

13 Lümandu k. Raja m/i: 2.11.2010 Puurkaev õues olemas, ei ole kodus. 14 Lümandu k, Kaeravälja

m/ü 14 2.11.2010 PK -20 arvatav 12,55 8.87 389 0,366 0,27 81,3 9,41 8.09 Sanitaarkaitseala -10 m, seisund hea.

15 Lümandu k. Kuuse m/ii 2.11.2010 Käsipump, mõõta ei saa, ei ole kodus. 16 Lümandu k. Kõrtsi m/ü 16 2.11.2010 PK -19 arvatav 14-15 arvatav 9,56 365 0,336 0,25 68,1 7,75 8.18 Minimaalne põhjaveetase (küsitluse andmetel) - kuival ajal jääb kuivaks.

Sanitaarkaitseala -10 m, seisund hea. 17 Lümandu k, Väljaotsa

m/ü 2.11.2010 Ei ole kodus.

Sutlema k, Kuivakttnka m/ü

3.11.2010 PK 20 arvatav18 18 9,31 339 0,315 0,23 82,3 9,43 7,90 Maksimaalne põhjaveetase (küsitluse andmetel) -10 m ning minimaalne põhjaveetase -14 m. Sanitaarkaitseala -5 m, seisund hea.

19 Hageri k, Kipsu m/ü 19 3.11.2010 PK 13,82 443 0,366 0,27 82,7 8,54 7,86 Minimaalne põhjaveetase (küsitluse andmetel) - kuivaks ei ole jäänud. Sanitaarkaitseala -5 m, seisund hea. Kaevu sügavust ja veetaset mõõta ei saa, kaev talveks kinni pandud

20 Hageri k, Nõmmela m/ü 20 3.11.2010 PK 23 arvatav Ei saa mõõta 14,57 390 0,317 0,24 72,9 7.41 8,16 Minimaalne põhjaveetase (küsitluse andmetel) - kuivaks ei ole jäänud. 21 Hageri k. Kivimurru m/ü 3.11.2010 Ei ole kodus. 22 Hageri k, Liivapoe m/ü 3.11.2010 Ei ole kodus. 23 Sutlema k. Vindi m/ü 23 3.11.2010 SK -6 arvatav Käsipump,

mõõta ei saa 7,80 318 0,307 0,23 57,1 6,79 7,97 Minimaalne põhjaveetase (küsitluse andmetel) - kuivaks ei ole jäänud.

24 Sutlema k, Metsaveere m/ü

24 3.11.2010 PK 25 arvatav -12-13 arvatav 7,94 360 0,347 0,26 59,9 7,10 7,79 Sanitaarkaitseala 5-10 m, seisund hea.

25 Sutlema k. Kivimäe m/ü 3.11.2010 Ei ole kodus. Puurkaev õues, käsipump peal - mõõta ei saa 26 Hageri k, Kipsu A m/ü 3.11.2010 Ei ole kodus. 27 Hageri k, Nõmme m/ü 27 3.11.2010 PK -20-23

arvatav Ei saa mõõta Sanitaarkaitseala >10 m, seisund hea.

28 Hageri a-k, Mäeküla pumbamaja

3.11.2010 PK 160 Küla kortermajad, tsentraalvesi ? Puurkaev on registris - kat.nr 1684.

29 Sutlema k, Raudoja m/ü 29 3.11.2010 PK -20 arvatav Ei saa mõõta 16.69 434 0,336 0,25 78,8 7.66 7,89 Sanitaarkaitseala -30 m, seisund hea. 30 Sutlema k, Orava, Piibe ja

Uuetorni maaüksused 30 3.11.2010 PK -20 arvatav 10-12 arvatav 8,56 392 0,372 0,28 65,9 7,68 7,82 Maksimaalne põhjaveetase (küsitluse andmetel) -5-6 m. Sanitaarkaitseala >20 m,

seisund hea. 31 Aespa k, Reinari m/ü 31 3.11.2010 PK 18.3 4,39 15.56 432 0.343 0,26 47,0 4.68 7,84 Sanitaarkaitseala 30 m, seisund hea. Puurkaev on registris - kat.nr 18548

* PK - puurkaev; SK - salvkaev Kaevude mõõdistamise viisid läbi OÜ Eesti Geoloogiakeskuse vanemhüdrogeoloog Andreas Schmied ja vanemgeoloog Mati Leigus Kaevu asukoht (aadressi alusel) on esitatud joonisel 4.

I I

6? Lisa 6

I I шишшш I Keskkonnaame t.

Harju-Järva-Rapla regioon Raul Aalde Tallinna mnt 14 pk 5 79513 RaplaI

I 30.09,2010

I ÕiendI AS Kiirkandur poolt teostatud kaevude veetaseme seire Sutlma l ja Sutlema II karjääride lähedal asuvates salvkaevudes.I

I Tammetõru talu: 20.08.2008 Maapinnast: 6,9

ABS tase: 47,6

08.09.2009 29.09.2010 7,0 6,9

47,7 47,6

I Pärniku talu:

Maapinnast: ABS tase:I 12,5 12,5 12,6

46,2 46,2 46,3

Kõrgema talu: Maapinnast:

ABS tase: I 12,6 12,6 12,8

46,3 46,3 46,5

I Lugupidamisega,

I зД-уТ- , Kalev Ollb AS Kiirkandur MüügijuhtI

I AS Kiirkandur Järvekalda tee 1 Harkujärve 76902 Harku vaid Harjumaa. ESTONIA

I Tel: +372 6870 388 Fax: +372 6870 390 E-mail: [email protected]

Reg.kood 10111516 a/a 221011011809 Hansapank, kood 767

I I

I I

ее

I EESTI GEOLOOGIAKESKUSE LABOR EAK poolt akrediteeritud katselabor

registreerimisnumbriga L093

Kadaka tee 82, 12618, Tallinn Tel. 6 720 074, 52 56298 e-ma.il: rn.kalkunfaiegk.eeI

VEE ANALÜÜSI TULEMUSEDI TELLIJA: AS Kiirkandur OBJEKT: Hageri küla, Pärniku talu Tellimus nr.: V08-541 Kuupäev: 15.09.08

I lk 1/1

Määratud komponent

Pärniku talu pk mg/1 mg-ekv

MeetodI NHt Na+

<0.07 2.5 0.11 1.0 0.03

110.0 5.49

fotokolorimeetria leek-fotomeetriaI Kf u

Ca2+ tiitrimineI 2+Mg 15.4 1.27 44

Töilid Fe2i Katioonide summa

0.12 fotokolorimeetri а 0.12

I 6.90 arvestuslik tiitrimine kaalanalöüs fotokolorimeetria

СГ 10.3 0.29 22.4 0.47

6.8 0.11 <0.004

S04 2' N03 NCV CO3 HCO3 ‘ Anioonide summa Üldkaredus Karb.k aredus

♦Mittckarb. karedus

I 2- <6.0 tiitrimine 378.3 6.20I 7,07 arvestuslik

tiitrimine6.76 6.20 44

I 0.56 arvestuslik elektromeetria fotokolorimeetria tiitrimine tiitrimine kaalanalüüs visuaalne

pH 7.2 Si02

*Vaba СО: PHT mgÕ/1 Kuivjääk

♦Värvus kraadides ♦Läbipaistvus cm ♦Sade

3.9

I 26.4 1.7

363.0

I 10 >30 ei ole

44

44

I * tähistatud määrang ei kuulu akrediteeritud meetodite alasse.

Proov võetud: 09.09.08 Proov laborisse: 09.09.08 Analüüsitud: 11.09.08I

I Analüütik: N. Baiabina

Mare Kalkun j Labori juhataja:I

I I

69

EESTI GEOLOOGIAKESKUSE LABOR EAK poolt akrediteeritud katselabor

regi sireen m isn umbriga L093

Kadaka tee 82, 12618, Tallinn Tel, 6 720 074, 52 56298 e-mail: [email protected]

VEE ANALÜÜSI TULEMUSED

TELLIJA: AS Kiir kand ui OBJEKT: Lümandu küla, Kõrgema talu Tellimus nr.; V08-555 Kuupäev: 17.09.08 lkl/1

Määratud komponent

Kõrgema talu pk mg/1 mg-ekv

Meetod

NlV <0.07 1.5 0,07 2.5 0.06

101.6 5.07 10.2 0.84

<0.06 <0.06

fotokolorimeetria leek-fotomeetriaNa+

K* 44.

Ca2' tiitrimine 2+Mg 44

Felltci Fe2* Katioonide summa

fotokolorimeetria

6.04 arvestuslik tiitrimine kaalanalüüs fotokolorimeetria

СГ 6.7 0.19 7.6 0.16 2.9 0.05 0.004

2-SO4 NO3 ' NO, co,2- HCO,■ Anioonide summa Üldkaredus Karb.karedus

* Mittdkarb. karedus

<6.0 tiitrimine 347.8 5.70 44

6.10 arvestuslik tiitrimine5.91

5.70 44

0.21 arvestuslik elektromeetria fotokolori meet ri а tiitrimine tiitrimine kaalanalüüs visuaalne

pH 7.4 SiO,

*Vaba CO2 PHT mgO/1 Kuivjääk

*Värvus kraadides * Läbipaistvus cm *Sade

4.9 15.4

2.6 325.0

15 >30 44

ei ole 44

* tähistatud määrang ei kuulu akrediteeritud meetodite alasse.

Proov võetud: 15.09.08 Proov laborisse: 15.09.08 Analüüsitud: 16.09.08

Analüütik: N. Balabina

/ Mare Kaikun /* S Labori juhataja: У1

I I I EESTI GEOLOOGIAKESKUSE LABOR

EAK poolt akrediteeritud katselabor registreeri misnumbriga L093

Kadaka tee 82, 12618, Tallinn Tel. 6 720 074, 52 56298 e-mail: [email protected]I

VEE ANALÜÜSI TULEMUSEDI TELLIJA: AS Kiirkandur OBJEKT: Hageri küla, Tammetõru talu Tellimus nr.: V08-541 Kuupäev: 15.09,08

I lk I/l

Määratud komponent

Tammetõru talu pk mg/l mg-ekv

MeetodI NH4+ <0.07

2.5 0.11 2.0 0.05

110.0 5.49 15.4 1.27

fotokolorimeetria leek-fotomeetriaI Na+

K+ ii

Ca2+ tiitrimineI Mg ii

Fftua Fe2" Katioonide summa

0.13 fotokolori meetria 0.13 ü

I 6.92 arvestuslik tiitrimine kaalanalüüs fotokolorimeetria

СГ 10.3 0.29 17.7 0.37 6.2 0.10

<0.004

2-SO4

I NOj- NÖ2' СО} 2‘

HCO3 : Anioonide summa Üldkaredus

<6.0 tiitrimine 384.4 6.30I 7.06 arvestuslik

tiitrimine6.76 Karb.karedus

* M ittekarb. karedus 6.30 iiI 0.46 arvestuslik

elektromeetria fotokolorimeetria tiitrimine tiitrimine kaalanalüüs visuaalne

pH 7.2 Si02

*Vaba СОг PHT mgO/1 Kuivjääk

♦Värvus kraadides ♦Läbipaistvus cm ♦Sade

5.6I 26.4 1.4

370.0

I 5 >30 ei ole

ti

ii

I * tähistatud määrang ei kuulu akrediteeritud meetodite alasse.

Proov võetud: 09.09.08 Proov laborisse: 09.09.08 Analüüsitud: 11.09.08

I I Analüütik: N. Balabina

Mare Kalkun Labori juhataja:I

I I

Aragon Consulting OÜisa 7

Kiirkandur AS 29. September 2009.a. nr 01

Seismika mõõtmine

Protokoll nr 17/09

22. septembril 2009.a toimus Sutlema 1. paekarjääris masslõhkamine. Vibromonitoriga UVS 500 mõõdetud vertikaalsuunalise seismilise võnkumise tulemused olid järgmised:

l)Kõrgemaa UVS500/387, kaugus -0,51 km, kell 15:27 max võnkekiirus 1,0 mm/s,

Selgituseks seadusandlusest:

Lõhkematerjaliseaduse1 (RT 1 2004, 25, 170) § 42 lõike 4 alusel on majandus- ja kommunikatsiooniminister kehtestanud 01.06.2005 määruse nr 64 „Lõhketöö projektile esitatavad nõuded'4 ning sama seaduse § 13 lõike 7 alusel 21.11.2007.a. määruse nr 88 „Lõhkematerjali käitlemise kord“.

Projektis kasutatavatel arvutustel juhindutakse määruse nr 64 lisas „Ohuala ja ohutute laengute määramine44 esitatust. Õhulööklaine maksimaalne lubatud ülerõhk hoonetele on 500 Pa ja inimestele 10000 Pa.

Lugupidamisega

Toomas Tamošjunas 53 493 101

Hirve 17 Tallinn 10915 Tallinn

Tel: +372 6577999 Faks: +372 6577999

Reg nr 11003527 a/k 10220036921017

Eesti Ühispank

Aragon Consulting OÜ

Kiirkandur AS 14. Oktoober 2009.a. nr 02

Seismika mõõtmine

Protokoll nr 20/09

14. oktoobril 2009.a toimus Sutlema 1. paekarjääris mass lõhkamine. Vibro monitoriga UVS 500 mõõdetud vertikaalsuunalise seismilise võnkumise tulemused olid järgmised:

UVS500/118, kaugus -0,63 km, max võnkekiirus 1,0 mm/s,

1) К uiva kiin ka kell 15:39

Selgituseks seadusandlusest:

Lõhkematerjaliseaduse1 (RT I 2004, 25, 170) § 42 lõike 4 alusel on majandus- ja kommunikatsiooniminister kehtestanud 01.06.2005 määruse nr 64 „Lõhketöö projektile esitatavad nõuded“ ning sama seaduse § 13 lõike 7 alusel 21.11.2007.a. määruse nr 88 „Lõhkematerjali käitlemise kord".

Projektis kasutatavatel arvutustel juhindutakse määruse nr 64 lisas „Ohuala ja ohutute laengute määramine" esitatust. Õhulööklaine maksimaalne lubatud ülerõhk hoonetele on 500 Pa ja inimestele 10000 Pa.

Lugupidamisega

Toomas Tamošjunas 53 493 101

Hirve 17 Tallinn 10915 Tallinn

Tel: +372 6577999 Faks: +372 6577999

Reg nr 11003527 a/k 10220036921017

Eesti Ühispank

73

AS KIIRKANDUR SUTLEMA III LUBJAKIVIKARJÄÄRI SEIREKAVA (projekt)

Lisa 8

Kaevandamisloaga sätestatavad täiendavad

Tegevused sätestatud tingimuste täitmiseks

Töö teostaja, vastutaja

Tehtud tööde tulemuste esitamine, rakendatavad meetmed

tingimused 1. Tagada ümbruskonna kaevude vee kvaliteet ja vältida kaevude veetaseme

Enne kaevandamise alustamist teostada Pärniku, Tammetõru, Kõrgemaa ja Ülevainu (vajadusel ka kaugemal asuvate) kaevude joogivee kvaliteedi määramine ning veetaseme mõõtmine. Võetakse veeproovid loetletud kaevudest, määratakse naftaproduktid, hõljum, N03; N02 ja NH4 ning mõõdetakse kaevude veetase.

Litsentseeritud veeproovide võtja, atesteeritud laboratoorium.

Tööde tulemused esitatakse ühe kuu jooksul peale tööde lõpetamist aruande vormis kaevandamise loa väljaandjale (Keskkonnaameti Rapla kontor). Seiratud kaevudes (põhjendatud juhtudel ka teistes ümbruskonna kaevudes) kaevandamise tulemusel toimunud vee kvaliteedi halvenemise kohustatakse arendajat kaevud rekonstrueerima või rajama uued.

alanemist sellisel määral, et tekivad probleemid majapidamiste veega varustamisel.

2. Pärniku, Tammetõru ja Ülevainu talu salvkaevu veetaseme ja vee kvaliteedi seire.

Seiratakse 2 korda aastas (kevadine maksimum, suvine miinimum) peale lubjakivi kaevandamise alustamist. Mõõdetakse veetase ja veeproovidest määratakse naftaproduktid, hõljum, NQ3; NQ2 ja NH4

AS Kiirkandur vastutav isik.

Tööde tulemused esitatakse kord aastas aruande vormis kaevandamise loa väljaandjale (Keskkonnaameti Rapla kontor).

3. Kaevandamine allpool põhjaveetaset on keelatud.

Jälgitakse kaevandamise käigus pidevalt.

AS Kiirkandur vastutav isik

Allpool põhjavee taset kaevandamise korral rikutakse kaevandamisloa tingimusi ja kaevandamisloa väljaand.ja võib loa peatada.

4. Lõhkelaengute mõju kontroll, kumulatiivse mõju vältimine.

Lõhkelaengute mõju kontrolliks tehakse seismoseiret lähimate talude (Kõrgemaa, Ülevainu, Kuivakünka, Tammetõru) juures kord esimese viie lõhkamise jooksul. Samaaegselt ei tohi teha lõhketöid mitmes karjääris (Sutlema I, II, III)._________________

Litsentseeritud firma.

Lõhketööde alustamisest teavitatakse kaevandamise loa väljaandjat. Seismoseire tulemused edastatakse loa väljaandjale. Põhjendatud pretensioonide korral peab lõhketöid tegev firma muutma lõhkamistööde passis seatud tingimusi, et lõhkamine ei kahjustaks lähimaid hooneid ega elanikke. Lõhkamisega kaasnenud kahju hüvitatakse kahjusaajale._________________________

74

5. Lõhketööde teostamine. Lõhketöid tehakse vastavalt lõhketööde passile. Lõhketööde sagedus - mitte üle kolme korra nädalas. Lõhatakse tööpäevadel ajavahemikus 10-16. Tugeva tuule korral lähimate majade suunas ei lõhata.

Litsentseeritud firma. AS Kiirkandur vastutav isik.

Lõhketöödel ei tohi ületada kehtivaid piirnorme. Põhjendatud pretensioonide korral teeb ekspertiisi erapooletu litsentseeritud firma. Puuduste avastamisel peab lõhketöid teostav firma muutma lõhketööde passi ja viima oma tegevuse vastavusse kehtivate normatiividega.

6. Reostus karjääris, tehnilised rikked.

Jälgitakse, et tehnika ja laoplats oleks korras ja ei tekiks naftaproduktide reostust. Reostuse likvideerimiseks peavad karjääris olema vastavad vahendid.

AS Kiirkandur vastutav isik.

Reostuskolle tuleb koheselt likvideerida, et naftaproduktid ei satuks põhjavette. Arendaja on kohustatud reostusjuhtumist koheselt teavitama loa väljaandjat ja informeerima, milliseid meetmeid rakendati selle likvideerimisel.

7. Tolmu vältimine. Kuival ajal karjäärisiseseid teid kastetakse. Väljaveoteed muudetakse tolmuvabaks.

Põhjendatud pretensioonide korral võib kaevandamise loa väljaandja loa peatada ja nõuda arendajalt sätestatud tingimuste täitmist.

AS Kiirkandur vastutav isik.

8. Transpordiga kaasnevate keskkonnamõjude vältimine

Kaevandamisel ja kaevandatava materjali transpordil peab karjääri lähedal paiknevate elumajade ning transporditee äärsete elumajade juures müra tase, vibratsioon ja välisõhu saastetase jääma lubatud piiridesse.

AS Kiirkandur vastutav isik.

Põhjendatud pretensioonide korral võib kahjukannataja nõuda transpordiga kaasnevate mõjude kontrollimist. Ekspertiisi viib läbi litsentseeritud firma. Puuduste ilmnemisel peab arendaja viima oma tegevuse vastavusse kehtivate normatiividega või tegevuse peatama. Rakendatud meetmetest teavitatakse loa väljaandjat.

10. Metsa, sh metsa vääriselupaiga kahjustamise vältimine.

Kaevandamine ei tohi kahjustada karjääri ümbruses kasvavat metsa ega metsa vääriselupaika.

AS Kiirkandur vastutav isik.

Põhjendatud pretensioonide korral võib metsaomanik nõuda ekspertiisi tegemist. Puuduste ilmnemisel peab arendaja viima oma tegevuse vastavusse kehtivate normatiividega või tegevuse peatama. Tekitatud kahju korvab arendaja. Rakendatud meetmetest teavitatakse loa väljaandjat.________________________________

Ain PõldvereKoostas:

keskkonnaekspert, litsents nr. KMH 0137

75

Lisa 9

AS Kiirkanduri poolt Sutlema III lubjakivimaardla keskkonnamõju hindamise aruande avalik arutelu

PROTOKOLL

13.04.2011 kl 15. Keskkonnaameti Harju-Järva-Rapla regioon Tohisoo mõis

Koosolekut juhatas AS Kiirkanduri esindajana jurist hr Siim Roode Koosolekul osales 13 inimest, nende hulgas AS Kiirkandur juhatuse liige hr Tiit Ploom. Osalejate nimekiri lisatud (nimekirjast puudub Keskkonnainspektsiooni esindanud meesterahva nimi).

Avasõnas juhtis hr Siim Roode osalejate tähelepanu asjaolule, et koosoleku objektiks on Sutlema III KMH aruande avalik arutelu, mille päevakorrapunktid on järgnevad:

1. KMH aruande koostaja hr Ain Põldvere avasõna, milles antakse ülevaade tehtud töödest.

2. Kui kellelgi on tekkinud küsimusi- selgitavaid või täpsustavaid- saab neid küsida. 3. Kui kellelgi on KM leevendavate meetmete kohta ettepanekuid, siis võib need

esitada.

Enne päevakorra 1. punkti soovis sõna võtta Kohila abivallavanem hr Argo Luik, kes palus protokolli sisse kanda palve, et KKA, kui läbiviija võtaks arvesse ning vaataks läbi ka samal õhtul toimuva külakoosoleku käigus arutusele tulevaid ja tehtavaid ettepanekuid.

Hr Kalev Ollo AS-ist Kiirkandur kinnitab, et AS-i Kiirkandur esindajad osalevad ka õhtusel koosolekul ning võtavad kaasa praegusel hetkel tehtavad ettepanekud ning kuulavad ära külakoosoleku! tehtavad ettepanekud. Lisaks saab ettepanekuid saata otse hr A. Põldverele ning kuna tegemist on avaliku aruteluga, siis on neid võimalik edastada ka interneti kaudu.

I

Hr Luik lisab, et kuna ettepanekute tegemisel on kehtestatud tähtajad, siis kas koosolekul tehtavad võimalikud ettepanekud lähevad veel läbivaatamisele ja arvesse?

Hr Ollo pöördub küsimusega kui pikk on ettepanekute esitamise tähtaeg, hr Roode poole ning saab vastuseks, et ettepanekuid saab viimasel hetkel teha veel avaliku arutelu koosolekul. Sisuliselt on see Keskkonnaameti otsustada, kas ta võtab hiljem (peale avalikku arutelu ) tehtud ettepanekuid arvesse, kuid üldiselt on praktika siiski selline,et ettepanekud võetakse menetluse käigus arvesse.

Hr A. Põldvere lisab, otsus peaks tulema Keskkonnaametilt, et kas võetakse ettepanekuid arvesse, kuid reeglina on olnud nii, et juuksekarva pole lõhki hakatud

76

ajama ning kui arvamused tulevad mõned tunnid peale avalikku arutelu, siis on neid ka arvesse võetud. Samas otsustab ka KKA selle, kuhu tõmmata ajalimiidi piir.

Hr Luik täpsustab, et tema palve seisnebki selles, et KKA, kui läbiviija arvestaks 13.aprilli õhtul toimuva küla koosolekul käigus tehtavate ettepanekutega.

Hr Põldvere ütleb, et hea oleks kui võimalusel esitataks ettepanekud täna, siis jääb avaliku arutelu koosoleku protokolli sellest.

Samuti kinnitab hr Põldvere, et kui koosolekul leitakse, et aruanne ei vasta seadusele ning midagi olulist on jäätud tegemata, siis on põhimõtteliselt võimalik, et KKA võib otsustada aruande täienduste tegemise ning uue avalikustamise üle. Kui aga koosolekul leitakse, et täiendavad küsimused saavad vastatud, siis loetakse see etapp lõppenuks. Kui tekib küsimusi ja aruannet puudutavaid ettepanekuid, siis see protokollitakse, vastused esitatakse küsijale kirjalikult ning vastavalt sellele täiendatakse ka aruannet. Kui ei täiendata, siis KKA põhjendab, mis ei täiendatud.

Hr Luik palub veelkord kinnitust sellele, et õhtusel koosolekul tehtavad otsused ja ette-panekud lähevad kaalumisele.

Hr Roode vastab, et koosoleku läbiviija ning KMH tegija püüavad teha kõik endast sõltuva, et tehtud ettepanekuid võetaks arvesse, kuidas aga KKA otsustab, ei kuulu enam meie kompetentsi. Garantiid anda ei saa, kuid kõik ettepanekud edastatakse otsustajale.

Hr Põldvere tunneb huvi, et miks küla koosolek nii hilja korraldatakse, sest avaliku arutelu koosolek oli teada juba 1-1,5k varem? Hr. Luik vastab, et kuna paljudel külaelanikel polnud avalikule arutelule võimalik tulla, siis lükati koosolek samal päeval hilisemale kellaajale.

Hr Ploom kinnitab, et varasema kohtumise käigus külavanemaga on lubatud, et sealsel koosolekul tehtavate ettepanekutega püütakse arvestada. Hr Ollo lisab, et ettepanekud pannakse kirja, kuid kuna otsustaja on KKA, siis ei saa AS Kiirkandur oma garantiid lahendustele anda.

Hr Luik ütleb, et ta ei sooviks sellist lahendit, et hilisema otsustamise käigus selgub, et tänasel koosolekul tehtud ettepanekuid ei võeta/võetud menetluse käigus arvesse. Kui tema soov on aktsepteeritav, siis oleks ta sellega nõus.

Hr Roode annab sõna hr. Põldverele.

Hr Põldvere tutvustab KMH aruande sisu, mis on avalikult kättesaadav nii Kohila vallas kui ka internetis, tuues lühikokkuvõttena välja olulisema:

• Sutlema III lubjakivikarjääri KMH algatati KKA poolt 2008.a. arendaja AS-i Kiirkandur taotluse põhjal.

• Taotletav ala asub Kohila vallas, Raplamaal, riigimaa piires. • Eesmärgiks lubjakivist ehituskillu ning kruusa tootmine. • Kobestamine teostatakse puur-lõhketöödega.

77

• Taotletava ala suurus ca 62 ha. • Kaevanduse piires ca 1,5 ha suurune passiivse tarbevarublokk, millel asub

vääriselupaik. • Kaevanduses aktiivset tarbevaru 5,17 milj/m3. • Kogu varu asub põhjavee tasemest kõrgemal. • Kaeveluba taotletakse 25. aastaks.

Kaevandatav lubjakivikillustik ning täitekruus loob eelduse piirkonna tee- ehitusobjektide varustamiseks pikas perspektiivis.I KMH eesmärgiks: 1. KMH tulemuste alusel teha selgeks sobivaim kaevelahendus, millega on

võimalik vältida keskkonnaseisundi kahjustamist. 2. Anda tegevusloa taotlejale teada keskkonnamõjude võimalikkusest ning

negatiivsete mõjude vältimisest ning minimeerimisest. 3. KMH tulemusi arvestatakse loa andmise menetluses.

KMH on oluline, kui kavandatav tegevus võib ohtu seada kultuuripärandi, inimesed, linnud-loomad ja vara.

Sutlema III arendajaks on AS Kiirkandur, otsustajaks ning järelvaatajaks KKA Harju- Järva-Rapla regioon. KMH läbiviija EGK, töögrupijuhiks hr A. Põldvere.

KMH aluseks oli programm, mis on KKA poolt heaks kiidetud. Programmi koostamisel on arvestatud ka 02.02.2010.a. Tohisoo mõisas toimunud programmi arutelu koosolekul tehtud ettepanekutega (mõjude ulatusel, negatiivsetel mõjudel, leevendamise võimalustega). Põhiraskus põhjaveel ning veetarbimise probleemidel - kas kaevandamise käigus kaob vesi? KMH käigus on dokumenteeritud Sutlema lubjakivikarjääri naabruses asuva 18 kaevu põhjavee seisund. Võimaldades senisele täiendavat seiret pakuti välja lisaks ka Ülevainu talu kaev, mis asub taotletavast alast edela pool.

KMH on arvestatud ka piirnevate Sutlema I ja Sutlema II-s esinevate keskkonna­ mõjude ulatusega ning seirete tulemusega. Senised mõõtmiste tulemused on näidanud, et kobestamine puur-lõhketöödega pole mõjutanud põhjavee kvaliteeti puurkaevudes. Lõhkamisega kaasnevate võngete tugevus lähimate elamuteni on kordades madalam tasemest, mis oleks majadele ohtlik. KMH tulemusel selgus, et senine lubjakivi kaevandamine Sutlema I ja II-s pole põhjustanud negatiivseid keskkonnamõjusid, mida poleks suudetud leevendada. Nt tolmu vähendamiseks on kruuskattega teed ca 3km ulatuses viidud musta katte alla.

KMH olulisemad järeldused:

• Põhjaveetaseme jälgimiseks jätkata seiret täiendavalt ka Ülevainu talu kaevuga. Kui suur peaks seirevõrk olema, on kaeveloa väljaandja otsustada.

• Kuival ajal kasta teid ja platse. • Vääriselupaiga piirile vall, et niiskus püsiks, sellel suunal 1 ha võrra

kaevandamist vähendada. • Üheaegseid lõhketöid Sutlema I, Ilja III teha ei tohi

I I 78

I • Masinad tuleb paigaldada karjääri põhja, vallid kõrgemaks teha • Lõhketööde tegemine lõhketööde passi alusel.

I Hr Põldvere lisab, et võrreldes teiste lubjakivikarjääridega, kus kaevandatav varu asub põhjavee tasemest madalamal, Sutlema III põhjavee tasemest allapoole ei minda, seega pole ka probleemi põhjaveele. Kuna Sutlema I ja II on juba kaevandatud ja lõhatud, siis oleksid võimalikud negatiivsed mõjud, kaeveluba peatamist nõudvad asjaolud, pidanud juba ilmnema. Ka on sama läänesuunaline astang ning kuna kaevetööd toimuvad pikaajaliselt ja pidevalt korrastatakse ka juba kaevandatud/ammendunud ala, siis ei tohiks olla asjaolusid, mis takistaksid kaeveloa saamist. Hr Põldvere märgib, et 13.04 saabus talle ka kiri hr T. Sepalt vääriselupaiga inventeerimise ettepanekuga ning et Sutlema III KMH võiks sisaldada vääriselupaiga kirjeldust.

I I I I Hr Sepp lisab, et ta küsis ka kaeveala kohta.

Hr Põldvere vastab, et antud asja arutati 2010.a. ja kui hr Sepp antud koosolekul ei viibinud ning antud ettepanekut ei teinud, ei saa eeldada, et botaanikud on ala läbi käinud. Samuti on antud info vääriselupaiga kohta olemas internetis. Kui peaks kaevandamistööde käigus selguma, et antud piirkonnas on I kategooria taimi, siis moodustatakse kaitseala või Ilja III kategooria taimed istutatakse ümber. Inventuuri tegemiseks ei ole siiani vajadust olnud ja kui see vajalik, siis tehakse ekspertiis, kuid selle jaoks on vaja KKA heakskiit.

I I I Hr Roode lisab, et KMH tegija ise inventuuri ei tee, vaid fikseerib olukorra.

Hr Põldvere ütleb, et KKA kaalub loa andmist ning täiendavate tingimuste lisamist. KKA on palju looduskaitse spetsialiste, kui leitakse, et on vaja teha täiendav inventuur, siis kaeve peatatakse (nagu nt muinsuskaitseobjektide puhul). Kui sellised taimed leitakse, kaeve seiskub ning siis otsustatakse juba edasi, kuidas toimida. Kuna antud ala on vääriselupaigana juba dokumenteeritud, siis on ka enam-vähem selge, mis seal asub, keegi 60ha maad lihtsalt niisama läbi inventeerima ei hakka.

I I

KKA hr Raul Aalde lisab, antud maastikku peetakse tavapäraseks ning seal pole olnud vajadust botaanilisi uuringuid läbi viia. Kuna ta ise osales projektis, mille käigus vääriselupaiku kaardistab, sai ka Sutlema III sinna sisse. Otsest viidet, et tegemist oleks tõsiselt hinnatud elupaigaga, pole, kuid tema väärtust paraneb aastatega ning seetõttu on hinnatud potentsiaalse vääriselupaigana.

I I I Hr Põldvere lisab, et kui ilmneb, et on taimi, siis saab ala kitsendada, ala passiivseks

teha. Hetkel leitud selliseid taimi pole, kuid nende leidmine pole ka välistatud. Sellisel juhul KKA ka reageerib, algatatakse piiranguvööndi moodustamine, taimed istutatakse ümber või ala kitsendatakse.I Hr Sepp lisab, et kasvukoha tüübid ning taimestiku info peaksid kirjas olema. Hr Põldvere vastab, et aruanne peaks sisaldama eelkõige mõjusid, mis võivad olla olulised. Ei tohi koormata infoga, mis on vabalt kättesaadav ka nt internetis. Tuleb valida, mis on oluline ja mis mitte.

I I I I

79

Hr Luik tunneb huvi, kas külaelanikelt on tulnud ettepanekuid tööde teostamise aja suhtes (töörežiim) ?

Hr Ploom vastab, et külavanemaga on räägitud konkreetsetest aegadest, ka eriperioodidest, millal on vaja palju materjali toota ning tootmine peaks käima ööpäev läbi. Eriperioodil toimub kõik vastastikusel kokkuleppel (külavanem, vald, AS Kiirkandur). Tootmine toimub üldjuhul lühiajaliselt, ca 3kuud aastas, seadmed on liikuvad. Väljaveo periood võib olla pikem, ka kuni 6k, seda kõike aga vastavalt tee- ehitusobjektidele ning nõudlusele.

Hr Luik teeb loa andjale ettepaneku töid teostada tööpäevadel kl 8-20 või 7-19, laupäeval-pühapäeval 10-17. Lähiümbruse (kuni lkm) kinnistuomanike nõusolekul ka muul ajal.

Hr Ollo lisab, et erinevad tööetapid tekitavad erineval hulgal müra. Töid teostatakse tsükliliselt ning kindlasti kokkuleppel külaga.

Hr Luik teeb loa andjale ettepaneku, et kui küla koosolekul tulevad kellaajad arutlusele, siis võetaks neid aegu ka arvesse.

Hr Aalde lisab, et KKA loa andjana peab tingimuste täitmist jälgima. Samuti peavad esitatud tingimused olevama kontrollitavad. Samas on see ka läve küsimus, et kuidas on taluvus ning peab olema võimalus mõõta, kus, kui kaugel ja mis müra teeb.

Hr Ollo püstitab küsimuse, et kuna Sutlema I-s on töid tehtud, kas valda on tulnud kaebusi? Hr Luik vastab, et ühest laekunud kaebusest on arendaja teadlik ning see on ka lahenduse leidnud. Kuna oluline on võimalikult vähe häirida kohalikke elanikke, siis on hr Luige ettepanek jõuda täpsustatud kellaaegade osas selgusele.

Hr Ploom lubab, et valle tõstetakse kõrgemaks ning masinad pannakse madalamale karjääri põhja, mis võimaldab müra taseme vähenemist. Antud töö on veel tegemisel.

Hr Luik palub antud asja fikseerida ning küsib kas AS Kiirkandur arendajana on kellaaegadega nõus? Hr. Ploom kinnitab nõusolekut.

Hr Ollo juhib tähelepanu, et vallal on ka seaduslik jõud töö reguleerimiseks kui peaksid tekkima vastuolud.

Hr Aalde lisab, et loa andmise eelduseks on tingimuste ära kuulamine ning lisab, et hea oleks, kui tööaja tingimused saaksid korralikult formuleeritud.

Hr Luik lisab, et sellest ka antud ettepanek on tingitud, eelkõige sõltub see aga külaelanikest.

Hr Roode palub lisab, et loa andja on kinnitanud, et võtab elanike ettepanekud arvesse.

80

Hr Luik lisab, et kaevusid puudutavad küsimused said lahenuse. Tähelepanu tuleks pöörata müra seirele. Hr Ploom täpsustab, et kui lähemate kaevudega on kõik korras, siis ei ole probleeme ka kaugematega. Müra osas lubab AS Kiirkandur teostada detsibellide mõõtmist, ise küsimus on see, kui tihti seda tuleks teha. Hr Põldvere lisab, et võngete mõõtmist on tehtud ning see on jäänud alla piirmäära (lubatust madalam). Intensiivsel perioodil mõõdetakse müra 200-300m kaugusel. Selle tingimuse võib panna ka programmi sisse. Mõõtmisi on võimalik teostada ööpäeva ringselt. Hr Luike huvitab, et kui tuleb kaebus, siis milline on järgmine protsess? Hr Põldvere vastab, et tellib arendaja või vald müra mõõtmise, mille eest tasub arendaja. Kui müra tase ületab lubatut, siis otsitakse vahendeid, et seda leevendada (kas muudetakse seadmete asukohta karjääris, tõstetakse valle vms). Juhitakse tähelepanu asjaolule, et kui vald tellib mõõtmise, siis ei saa süüdistada arendajat selles, et mõõtmistulemusi on kuidagi arendaja kasuks muudetud. Hr Ollo lisab, et AS-i Kiirkandur purustid vastavad EL-i normidele ning on EL-i poolt sertifitseeritud. Mürafoon on neil väiksem, kui nt maanteel sõitval rekkal.

Hr Roode pöördub osalejate poole, et kas on kellelgi küsimusi tekkinud.

Sõna soovib Hageri külavanem pr. Esne Ernits, kes toob esmajärjekorras välja tunnustavalt fakti, et müra tase võrreldes aastatetaguse ajaga on tõesti vähenenud, kuid tunneb muret transpordi suhtes. Nimelt huvitab pr Ernitsat, kui suur on liiklusvoog Hageri ning kui suur Ääsmäe poole, kuna antud tee ääres asub kool ning muret tekitab laste ohutus.

Hr Ollo vastab, et antud küsimust on puudutatud ka vallas. Liiklus kulgeb objekti suunas, kui vaja, siis ka läbi Hageri. Kui liiklus suunata ringiga sihtpunkti, tuleb vallal selle eest tasuda. Samas pakutakse välja võimalus, et üles saab panna kiiruspiirangut reguleerivad märgid. Antud olukorras on siis võimalik kohale kutsuda politsei, kes märkidest kinnipidamist kontrollib ning vajadusel rikkujaid trahvib.

Pr Ernitsat antud lahendus-ettepanek rahuldab, enda kinnitusel tajust sellist vastust ootaski. Kui märkidega saaks kiirust piirata, siis oleks kõik korras!

Hr Luik lisab, et Maanteeamet reguleerib seda asja ning sinna tuleb teha sellekohane taotlus, juhul, kui liiklusvoog on suur. Hr Ollo lisab veel omaltpoolt, et antud asjast tuleb kindlasti valda märku anda.

Hr Põldvere lisab täiendavalt, et kuna hetkel on ainult arendajaid üks, siis sõltub kõik tema väljaveo võimalustest ning kõike annab kergemini korraldada, mitme arendaja puhul oleks olukord keerulisem.

Hr Aalde täiendab, et seirekava on loas eri tingimusena. Loa välja andmisel tehakse eraldi heakskiitev otsus. Hetkel pole looduskaitse bioloogid andnud sisendeid, et midagi oleks vaja täpsemalt uurida või vaadata. Lisaks kaevandamisele kontrollitakse muudki, lisaks on mets RMK hallata.

Hr Ollo lisab, et kaevandamine toimub järk-järgult ning kaevandatud ala korrastatakse.

I I I Hr Sepp palub siiski, et KMH käigus uuritaks, milliseid taimi antud alal on.

I Hr Põldvere lisab, et kui antud piirkonnast leitakse kaitsmist vajavaid taimi, ala kitsendatakse.

I Hr Roode kinnitab hr Sepale, et kuna tegemist on RMK alaga, siis eelnevalt kindlasti vaadatakse üle, mis taimed antud alal asuvad.

I Kuna osalejatel rohkem küsimusi ega ettepanekuid ei ole, lõpetab hr Roode koololeku kl 16.15

I I Protokollija: / Relika Mustasaar, AS Kiirkandur /

I / Siim Roode , AS Kiirkandur esindaja, jurist/Koosoleku juhataja:

I I I I I I I I I I I I

Sl.

Sutlema III lubjakivikarjääri keskkonnamõju hindamise aruande avalik arutelu

Kohilas Tohisoo mõisas 13.04.2011

AllkiriAsutus/amet Kontakt (tel nr/e-post)

Jrk Nimi nr 'j *

jt 3

CVfV, taot^br', ^o-uoQ,1 '£оЛ;Га.1' / —

jcokfo vaMarüJb-fbUsjl \jiXvJ5UJUt OI U sss-(,™&>, «'у.Ух„S>vS5»

4 АX FGKJlaXiц

Г £&>/<! ВШХ: Фи*44.ю<*&.**- ((йл Uno (оилА^-Ä. (■QcuJL6 гт tlvjl '5-jV£=CU Ul-<AA-A ^4/0

Г<РПб^ /сс /fW* -----------------------------/"--------------- -------------------- X"0 ^ I ^ и&н* ■ &

nc Äl^-—/ . aji Idilu/aiuAst/. Wboq. ^clxS-у^Л S

Q. 'ЫКшАтысал, t in^joCo)/о C /s -Jl^^^kCucUoX. lypzsttX/v <ž5f

4~vv^\A.k*0 i ^ 1лЛлЛи /г\ . 15f VjÕJ-öoo ojtjüt i - QA^O (cU lso.Wl.tp-v , <2j^

£rO VVJL. ?lr\ V/КлЗОЪW.

Page 1 of 1

Lisa 1083 Tiia Tulp - Sutlema III KMH

"Toivo Sepp" <[email protected]> "[email protected]" <[email protected]> 4/12/2011 17:00

From: То: Date: Subject: Sutlema III KMH

Sutlema III lubjakivikaevanduse KMH võiks sisaldada ka kavandatava kaevandusala ja selle serva jääva vääriselupaiga taimkatte kirjeldust, mis kasvukohatüübid ja liigid on seal. Ilmselt oleks vajalik väliinventuur.I —mail.ee reklaam— PARFÜÜMID kuni 70% soodsamalt! Telli juba homseks.I

SaaLUNUL i>KKQ]nnaametissb

—........ Ä7.....20y>.e , / Registreerimisnumber

13.04.2011file://C:\Documents and Settings\kasutaja\Local Settings\Temp\XPgrpwise\4DA4852...

L | - mm ш шт

tnai 1 box:///C|/Oocumeiits and Settings/ain/Application Data/Thunderbir...wd: Sutlema III lubjakivikarjäärikmh aruande eelnöukohta

84Subject: Fwd: Sutlema III lubjakivikarjäärikmh aruande eelnöukohta From: "Egle Alt" <[email protected]> Date: Mon, 18 Apr 2011 08:18:36 +0300 То: "Ain Põldvere" <[email protected]>

Tere!

Edastan Teile veel ühe märkuste kirja Sutlema III lubjakivikarjääri KMH aruande kohta, mis laekus meile eelmise nädala lõpus.

Lugupidamisega,

Egle Alt keskkonnakorralduse spetsialist Keskkonnaamet Harju-Järva-Rapla regioon 38 48 744

>>> Toivo Sepp <[email protected]> 4/14/2011 4:52 PL >>> Keskkonnamõjude aruande eelnõu lk. 34 järgi ei jää kavandatav karjäär rohevõrgustiku alale. Lk 34, ptk 3.4. algus: 'Taotletav Sutlema III lubjakivikarjäär ei jää Natura 2000 ega rohevõrgustiku aladele."

Lk 39 järgi paikneb aga kavandatav karjäär rohevõrgustiku alal:

'Taotletav mäeeraldis ei jää Natura 2000 võrgustiku alale, jäädes samas ulatusliku rohevõrgustiku serva-alale, mis ei takista aga rohevõrgustiku toimimist."

Seega on tekstis vastuolu. Joonis selgitaks hästi olukorda.

I 11.05.2011 19:45II

I I 85

I I KOHILA VALLAVALITSUS I Lp Ain Põldvere

OÜ Eesti Geoloogiakeskus Kadaka tee 82 TallinnI Keskkonnaamet Harju-Järva-Rapla regioon Tallinna mnt 14 Rapla

I 15.04.2011 nr 17-6.4/853I

Ettepanekud Sutlema III lubjakivikarjääri keskkonnamõju hindamise aruande täiendamiseks

Vastavalt KKM hindamise programmi avaliku arutelu koosolekul Tohisool 13.04.2011 kell 15.00 saavutatud kokkuleppele edastame Teile keskkonnamõjuhindamise aruande täiendamiseks tehtud ettepanekud, mis tehti Sutlema külakoosolekul, mis leidis 13.04.2011 kell 19.00 Sutlema külas Linnupesa lasteaias. Sutlema külakoosolekul tehti järgmised ettepanekud: L KMH aruandes ei kajastata ja ei ole kaalutletud tolmu levimist rohumaadele, põldudele (mõju loomadele, põllukultuuridele). Palun hinnata ka seda mõju. 2. Kuna valdavalt on Eestis läänetuuled, siis karjääris tekkiva tolmu tõkestamiseks alustada kaevandamist nii, et olemasolev mets tõkestaks tolmu levikut Sutlema asulasse. Siin ei tugineda eraomanduses metsale, sest omanikele ei saa keelata metsa majandamist (raietöid). 3. Materjali massvedude puhul arvestada vajadusel olemasolevate asumitega, st nt Hageri koolimaja juures ja nt Sutlema küla lasteaia juures peaks vedaja vähendama sõidukiirust laste liiklusohutuse tagamiseks, samuti tuleb Maanteeameti Põhja Regioonist tuleb taotleda ajutised liikluskiiruse piirangu märgid.

Kaevandusloale palume märkida järgmised eritingimused kaevetööde ajapiirangu kohta, mida on aktsepteerinud ka AS-i Kiirkandur esindajad Kalev Ollo ja Tiit Ploom:

Kiirkandur teostab tööpäevadel lõhkamistöid 09.00-17.00, materjali purustamistöid 07.00-19.00, muid töid sh sõelumistöid 7.00-21.00; puhkepäevadel ja riiklikel pühadel teostab töid (sh lõhkamine, purustamine, sõelumine) 10.00-17.00. Erandkorras lubatud tööde tegemine muul ajal lähiümbruses (s.o kuni 1 km karjäärist) olevate kinnistute omanike ja Kohila Vallavalitsuse nõusolekul.

I I aset

I I saa

I I I 1. AS

onI I Lugupidamisega

/allkirjastatud digitaalselt/ Argo Luik Abivallavanem vallavanema ülesannetesI

I Kadri Raus, tel 5556 0084 Vabaduse 1 79804 KOHILA RAPLAMAA

Telefon 489 4760 Faks 489 4790 E-post: [email protected]

Registrikood 75018851 Arvelduskonto 10802003808002I

I

86

Lisa 12 Kokkuvõtu Sutlema III lubjakivikarjääri keskkonnamõju hindamise (KMH)

aruande avaliku arutelu koosolekust ja vastustest aruande avalikustamise käigus esitatud küsimustele ning ettepanekutele

Sutlema III lubjakivikarjääri KMH aruande avalik arutelu toimus 13.04.2011. a Kohila vallas Tohisoo mõisas. Koosolekut juhatas AS Kiirkanduri esindajana jurist Siim Roode, protokollis Relika Mustasaar (AS Kiirkandur). Ülevaate KMH aruandest andis keskkonnaekspert Ain Põldvere (OÜ Eesti Geoloogiakeskus).

Koosolekul oli 13 osalejat, kellest Tiit Ploom, Kalev Ollo, Siim Roode ja Relika Mustasaar esindasid aktsiaseltsi Kiirkandur, Argo Luik ja Kadri Raus Kohila Vallavalitsust, Raul Aalde Keskkonnaametit, Ain Põldvere, Merle Truu ja Mati Leigus osaühingut Eesti Geoloogiakeskus. Kohal oli Hageri külavanem Esne Ernits ja taimekoosluste uurija Toivo Sepp.

I Avasõnas juhtis koosoleku juhataja Siim Roode osalejate tähelepanu sellele, et arutlusel on Sutlema III lubjakivikarjääri KMH aruanne ja tutvustas päevakorda.

I Seejärel palus Kohila valla abivallavanem Argo Luik, et KMH aruande täiendamisel võetakse arvesse ettepanekuid, mis tehakse sama päeva õhtul toimuval külakoosolekul. Arendaja esindajana lubas Tiit Ploom, et koosoleku ettepanekutega arvestatakse, kuid otsustaja on selles osas Keskkonnaamet.I Keskkonnaekspert Ain Põldvere tutvustas KMH aruannet, mis oli avalikkusele kättesaadav nii Kohila vallas kui internetis. Alljärgnevalt lühikokkuvõte Ain Põldvere ettekandest.

Keskkonnamõjude hindamise aruandes anti hinnang Sutlema III lubjakivikarjääri avamise ja töötamisega kaasnevatele keskkonnamõjudele, nende ulatusele ning negatiivsete mõjude leevendamisvõimalustele. Olulisemateks ümbruskonda (inimest ja looduskeskkonda) mõjutavateks teguriteks, mis kavandatava tegevusega kaasnevad, on tehnoloogiline tolm, müra, maavõnked ja maastiku pöördumatu ümberkujundamine. Ümbruskonna elanike poolt on tõstatatud ka küsimus kaevandamise võimalikust mõjust põhjaveele, kuigi kaevandatakse põhjaveetasemest kõrgemal ja veetaset ei alandata. Keskkonnamõju hindamise käigus on dokumenteeritud Sutlema III lubjakivikarjääri ümbruse 18 kaevu põhjavee seisund, luues sellega aluse kavandatava kaevandamisega kaasneda võivate mõjude väljaselgitamiseks ümbruskonna põhjavee veetasemele ja kvaliteedile ning võimaldades täiendada senist seirekaevude võrku (Pärniku, Tammetõru, Kõrgemaa talu) täiendavate kaevudega (näiteks Ülevainu talu kaev taotletavast mäeeraldisest edela pool).

Keskkonnamõju hindamisel on arvestatud ka taotletava mäeeraldisega piirnevates Sutlema I ja II lubjakivikarjäärides kaevandamisel esinevate keskkonnamõjude ulatusega ja tehtud seirete tulemustega. Senine maavõngete mõõtmine ja puurkaevude vee kvaliteedi analüüsimine karjääride ümbruses on näidanud, et lubjakivi kobestamine puur-lõhketööde abil ja kobestatud lubjakivi purustamine pole muutnud põhjavee kvaliteeti lähimate talude (Pärniku, Tammetõru ja Kõrgemaa) puurkaevudes. Lõhkamistega kaasnevate maavõngete tugevus on lähimate elamute (Kuivakünka, Kõrgemaa) vundamentide külge paigutatud seismograafide andmetel kordades madalam võngetest, mis oleksid hoonetele ohtlikud.

I

87

Keskkonnamõju hindamise tulemusena selgus, et senine lubjakivi kaevandamine Sutlema maardlal asuvates lubjakivikarjaarides pole põhjustanud olulisi negatiivseid keskkonna­ mõjusid, mida poleks suudetud leevendada. Näiteks tolmu tekke ja leviku vähendamiseks karjääri ja Hageri aleviku vahelisel teelõigul on kruuskattega Ääsmäe-Hageri maantee ligikaudu 3 km pikkune lõik viidud arendaja poolt musta katte alla.

Selleks, et kaevandamisega ei kaasneks olulisi negatiivseid keskkonnamõjusid ka taotletavas Sutlema III lubjakivikarjääris, tuleks arvestada järgnevaga. Põhjavee taseme ja kvaliteedi jälgimiseks jätkata senist puurkaevude seiret ja täiendada seirekaevude võrku taotletavast mäeeraldisest edela pool asuva Ülevainu talu kaevuga. Tolmu leviku vähendamiseks kuival ajal karjääri teid ja laoplatse kasta. Karjääritehnika poolt tekitatud müra leviku vähendamiseks paigutada purustus- sorteerimissõlm elamutest võimalikult kaugele karjääri põhja, katendivallidega piiratud alale. Lõhketöid teha vaid lõhketööde passi alusel, mis välistab kivimitükkide laialipaiskumise väljaspool ohutsooni, ülenormatiivsed maavõnked ja ohtliku lööklaine tekke. Metsa vääriselupaigas pinnase niiskusrežiimi muutuste vältimiseks tuleks vääriselupaiga piirile rajada moreenpinnasest (mäeeraldise kattekihist) vall ja kaeveloa taotlemisel mäeeraldise pindala vääriselupaiga suunal 0,96 ha võrra vähendada. Kaevandamisega kaasnevate kumulatiivsete negatiivsete mõjude vältimiseks saab kaevandamise loa väljaandja sätestada kaevandamise loa täiendava tingimusena, et puur- lõhketööd Sutlema III lubjakivikarjääris ei tohi toimuda samaaegselt puur-lõhketöödega naabruses asuvas Sutlema I ja II lubjakivikarjääris. Samuti on võimalik sätestada, et juhul kui Sutlema I või II karjääris töötab purustus-sorteerimissõlm, siis purustus-sorteerimissõlme samaaegsel töötamisel Sutlema III lubjakivikarjääris peab nende vahemaa olema selline, et tehnika poolt tekitatud müra väljaspool karjääre ei ületaks lubatud piirnorme. Rakendades käesolevas töös näidatud leevendamismeetmed, on Sutlema III lubjakivikarjääris võimalik kaevandada, kahjustamata olulisel määral elu- ja looduskeskkonda. Leevendus- ja kompenseerimismeetmete rakendamise vajaduse ja piisavuse ning lõpliku otsuse kaevandamise lubatavuse kohta langetab järelevalve teostaja ja otsustaja, kelleks on käesoleval juhul Keskkonnaamet.

Aruande avalikustamise käigus laekus Toivo Sepalt arvamus, et KMH võiks sisaldada kavandatava kaevandusala ja selle serva jääva vääriselupaiga kirjeldust, kasvukohatüüpide ja liikide esitust ning väliinventuuri. Ain Põldvere vastas, et vastavalt vääriselupaiga VEP nr 101046 registrikaardile on seal põhitüübiks salu-männikud ja männi segametsad, kasvukoha tüübiks sinilille kasvukohatüüp. Vääriselupaiga kaitse korraldamine on kehtestatud keskkonnaministri käskkirjaga nr 41 (11.01.2007). Metsaseaduse paragrahv 23 lõike 3 alusel sätestatakse, et RMK-I tuleb korraldada tema poolt majandatavas metsas vääriselupaikade kaitse vastavalt Metsaressursi arvestuslikus registris toodud majandamisjuhistele. Kontroll käskkirja täitmise üle on pandud looduskaitse ja metsanduse asekantslerile.

Keskkonnaameti esindaja Raul Aalde täiendas, et tema osales projektis, mille raames seda vääriselupaika kaardistati. Otsest viidet, et tegemist oleks tõsiselt hinnatud elupaigaga, pole, kuid sarapiku väärtus, mis on raiutud metsa asemele kasvanud, suureneb aastatega.

Keskkonnameti esindaja Raul Aalde lisas, et kavandatava karjääri alal asuvat metsa peetakse tavapäraseks (okaspuumets - kuusk, mänd, kask, kasvukohatüüp: sinilille) ja vajadus botaanilise inventuuri järele puudub.

I

88

Ain Põldvere lisas, et kui kaevandamistööde käigus (mis toimuvad etapiviisiliselt ja kestavad vähemalt paarkümmend aastat) peaks selguma, et antud piirkonnas on I kaitsekategooria taimi, siis Keskkonnaamet algatab kasvukohtade kaitse alla võtmine. II või III kaitsekategooria taimede kasvukohtade ilmsikstulekul on Keskkonnaametil õigus otsustada nende taimede ümberistutamise vajaduse üle. Arutelu lõpus lisas Ain Põldvere veelkord, et kui antud alal leitakse kaitsealuseid taimi, siis Keskkonnaametil on õigus kaitsealuste taimede kasvukohtades mäeeraldise ala ka vähendada.

Kohila valla abivallavanem Argo Luik tunneb huvi, kas on tulnud ettepanekuid tööde teostamise aja kohta ja kui õhtusel külakoosolekul tulevad kellaajad arutlusele, siis kas neid võetakse arvesse. Argo Luik teeb konkreetsed ettepanekud töö läbiviimise aegade kohta, millega Tiit Ploom (AS Kiirkandur) nõustub. Kokkulepe töö läbiviimise aja kohta arendaja ja Kohila Vallavalitsuse vahel on kirja pandud Kohila Vallavalitsuse kirjas nr 17-6.4/853, mis koostati 13.04.2011. a kell 19 toimunud külakoosoleku põhjal. Lepiti kokku, et Keskkonnaamet märgiks kaevandamise loa eritingimustena järgmist: „AS Kiirkandur teostab tööpäevadel lõhkamistöid 09.00-17.00, materjali purustamistöid 07.00-19.00, muid töid, sh sõelumistöid 7.00-21.00; puhkepäevadel ja riiklikel pühadel teostab töid (sh lõhkamine, purustamine, sõelumine) 10.00-17.00. Erandkorras on lubatud tööde tegemine muul ajal lähiümbruses (s.o kuni 1 km karjäärist) olevate kinnistute maaomanike ja Kohila Vallavalitsuse nõusolekul. Kohila Vallavalitsuse kiri lisatakse KMH aruandele.

Kohila valla abivallavanem soovib, et kaevandamise käigus tuleks tähelepanu pöörata müraja seismiliste võngete seirele.

Ain Põldvere vastab, et senised, Sutlema I karjääris lõhkamistega kaasnenud vertikaalsuunalised seismilised maavõnked on jäänud 0,5-0,6 km kaugusel asuvate hoonete vundamentide juures kordades väiksemaks sellistest võngetest, mis hooneid kahjustaksid. Kavandatav tegevus ei erine senisest tegevusest. Vajadusel (kaebuste korral) tuleb teha arendaja kulul müra ja seismiliste võngete mõõtmisi. Senine kaevandamine Sutlema I lubjakivikarjääris pole põhjustanud ülenormatiivset müra. Müramõõtmiste vajaduse ja sageduse üle otsustab loa väljaandja. Arendaja esindaja Kalev Ollo lisab, et AS-i Kiirkandur purustid vastavad EL-i normidele.

Sõna võtab Hageri külavanem Esne Ernits, kes toob esmajärjekorras välja, et müra tase võrreldes aastatetaguse ajaga on tõesti vähenenud, kuid tunneb muret, et Hageri küla läbivad veokid ohustavad koolilapsi.

Kalev Ollo (AS Kiirkandur) vastab, et veoteede võimalusi on arutatud ka vallas. Hageri aleviku vahel saab liiklust ohutumaks muuta eelkõige kiiruse piiramisega. Hageri külavanemat lahendus-ettepanek rahuldas. Kohila valla abivallavanem Argo Luik lisab, et Maanteeamet reguleerib seda asja ning sinna tuleb teha sellekohane taotlus.

15.04.2011. a edastas Kohila Vallavalitsus KMH aruande koostajale kirja nr 17-6.4/853, mis võttis kokku Sutlema külakoosoleku ettepanekud aruande täiendamise kohta.

Soovitakse, et hinnatakse kaevandamisega kaasneva tolmu mõju rohumaadele ja põldudele (mõju loomadele, põllukultuuridele). Kuna valdavad läänetuuled, siis soovitakse, et kaevandamist alustatakse nii, et olemasolev mets tõkestaks tolmu levikut Sutlema asulasse. Arvestada ei saa eraomandis oleva metsaga, sest omanikele ei saa keelata metsaraiet.

89

Taotletava Sutlema III lubjakivikarjääri mäeeraldist saab vaadelda kui olemasolevate karjääride mäeeraldiste laiendust, kus kaevandamist jätkatakse kaeve-eega, mis on jõudnud taotletava karjääri kagupiirile ehk Sutlema II lubjakivikarjääri lääne- ja põhjaserva (vt joonis 1). Selleks ajaks on Sutlema I ja II lubjakivikarjäär valdavas enamuses korrastatud ja karjääride alale on istutatud mets. Kaeve-eega liigutakse lääne poole ja tõenäoliselt alles 10- 15 aasta pärast hakatakse kaeve-eega liikuma mäeeraldise põhja-loodeosast tagasi ida suunas. Selleks ajaks on Sutlema I ja II lubjakivikarjääri alal sirgunud noor mets, mis on väga heaks täiendavaks tolmutõkkeks. Ka siis, kui piki mäeeraldise põhjaosa liigutakse kaeve-eega ida suunas, on kaeve-ala lääne poolt kaitstud metsaga. Seega on karjääri alalt tolmu sattumine Sutlema külla praktiliselt välistatud. Seda enam, et kuival ajal karjääri teid kastetakse ja Ääsmäe-Hageri maantee on viidud musta katte alla. Lattu sorteeritud materjal (erinevad killustikufraktsioonid, purustatud kruus, sõelmed) on looduslikult niisked ja nende laadimisel tekkiva tolmu kogus väike. Lähima, Kuusiku ilmajaama pikaajalise vaatlusrea andmetel on vihmased, sademeterohked kuud juuli kuni september (sademeid vastavalt 84, 93 ja 84 mm), st kuud, kus ehitustegevus on intensiivsem ja rohkem vajatakse ka killustikku. Kuivem on juuni (68 mm sademeid), veel kuivem mai ja aprill (sademeid vastavalt 49 ja 39 mm). Tolmu leviku tõkestamiseks väljapoole karjääri piire peab arendaja karjäärisiseseid veoteid ja laoplatse kuival ajal kastma.

Aruande avalikustamise käigus laekus Toivo Sepalt e-kirjaga märkus, et KMH aruande tekstis peatüki 3.4. alguses on märgitud, et „Sutlema III lubjakivikarjäär ei jää Natura 2000 ega rohevõrgustiku aladele”, aga peatükis 5.6. on kirjas, et „Taotletav karjäär ei jää Natura 2000 võrgustiku alale, jäädes samas ulatusliku rohevõrgustiku serva alale, mis ei takista rohevõrgustiku toimimist.”

Vastavalt Toomas Sepa e-kirjas tehtud märkusele on aruande peatükis 3.4. sõnastus parandatud ja märgitud, et „Taotletav Sutlema III lubjakivikarjäär ei jää Natura 2000 alale, kuid asub piirkondliku tähtsusega rohekoridoril”. Peatükki 5.6. on täiendatud ja lisatud on joonis 12. Sutlema III lubjakivikarjääri asukoht väljavõttel Harju maakonna rohelise võrgustiku kaardist (mõõtkava 1:150 000). Rohevõrgustiku kaardi alusel jääb kavandatav karjäär ida-läänesuunalisele, maakondliku tähtsusega rohekoridorile (K9), kus karjäärist põhja ja lõuna poole jääva metsaga kaetud ala ulatus on kaks-kolmsada meetrit, mida peetakse piisavaks, et rohekoridor saaks toimida. Seda enam, et tegevus karjääris toimub samaaegselt vaid paaril hektaril ja ajal, kui metsloomade aktiivset liikumist ei toimu. Sarnased ida- läänesuunalised rohekoridorid jäävad ka lõuna ja põhja poole.

Käesolev kokkuvõte saadetakse arendaja poolt Toomas Sepale, Kohila Vallavalitsusele, Keskkonnaametile, Hageri külavanemale.

Aruandele lisatakse käesolev kokkuvõte, aruande avaliku arutelu protokoll, osalejate nimekiri, Toomas Sepa e-kirjad Keskkonnaametile, Kohila Vallavalitsuse kiri nr 17-6.4/853 (15.04.2011).

Kokkuvõtte koostas:

Ain Põldvere

Keskkonnaekspert, litsents KMH 0137

Ametlikud teadaanded Page 1 of 1- $0 '

AMETLIKUD TEADAANDEDRIK Reqi-strite ja infosüsteemid*» Keskus

eRIK Äriregistri teabestisteemKinnistusraamat Äriregistri ettevõtjaportaal

Keskkonnamõju hindamise teated

Keskkonnaameti Harju-Järva-Rapla regioon (edaspidi nimetatud Keskkonnaamet) keskkonnamõju hindamise (edaspidi nimetatud KMH) järelevalvajana teatab Sutlema III lubjakivikarjääri KMH aruande heakskiitmisest.

Sutlema III lubjakivikarjääri KMH algatati 13. juunil 2008. a maavara kaevandamise loa taotluse menetluse raames vastavalt keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 6 lõike 1 punktile 28, mille kohaselt on keskkonnamõju oluline, kui pealmaakaevandamine toimub suuremal kui 25 ha suurusel alal. Kavandatava tegevuse eesmärgiks on Sutlema lubjakivimaardlas Sutlema III lubjakarjääri mäeeraldisel ehituslubjakivi ja täitekruusa kaevandamine. Mäeeraldis pindalaga 62,12 ha (koos teenindusmaaga 66,71 ha) asub Raplamaal Kohila vallas Lümandu külas riigimaa katastriüksusel "Vardi metskond 71" (katastritunnus 31701:001:0444).

Arendajaks on AS Kiirkandur (Järvekalda tee 1, Harkujärve, 76902 Harku vald, Harjumaa). KMH ekspert on OÜ Eesti Geoloogiakeskus (Kadaka tee 82, 12168 Tallinn), ekspertrühma juhtivaks eksperdiks on Ain Põldvere (litsents KMH 0137). Otsustaja ja KMH järelevalvaja on Keskkonnaamet.

30.08.2011

KMH aruande ja selle heakskiitmise otsusega saab tutvuda tööpäevadel Keskkonnaameti Harju- Järva-Rapla regiooni Järvamaa kontoris, aadressil Wiedemanni 13, Türi 72213. Kontaktisik Egle Alt, tel 384 8744, e-post [email protected].

on

Registrite ja Infosüsteemide Keskus - Lõkke 4, 19081 Tallinn. Tel. 6 636 322 Faks 646 0165 [email protected] Kasutustingimused

I I I I I http://www.ametlikudteadaanded.ee/index.php?act=l&teade=2230044 17.02.2012

AS Kiirkandur Järvekalda tee 1 Tel: +372 611 8010 Registrikood 10111516 Harkujärve E-mail: [email protected] EE472200221011011809 76912 Harku vald Swedbank Harjumaa, Eesti

Keskkonnaamet

30.07.2026 Seisukoha edastamine Allpool edastame oma kommentaarid piirinaabri pöördumisele. „Valesti valitud normtase: Esitatud joonise märkustes on toodud, et modelleeritud tulemused on võrreldavad keskkonnaministri 16.12.2016. a määruse nr 71 II kategooria päevase aja tööstusmüra piirnormiga 60 dB. Kohustus lähtuda sihtväärtusest: Kohila Vallavalitsus on kehtestanud uue Kohila valla üldplaneeringu (otsus avaldatud 10.12.2024). Seaduse kohaselt tuleb uute planeeringutega aladel tagada müra sihtväärtuste täitmine. Viidatud määruse Lisa 1 kohaselt on II kategooria alal (elamumaa, maatulundusmaa õuealad) päevase tööstusmüra sihtväärtus rangelt 50 dBA. Arendaja ei saa ega tohi võtta elukeskkonna mõjutamise aluseks 60 dBA piirväärtust.“ Valla ÜP ei saa olla vastuolus seadusega. Kohila valla ÜP-s on mainitud vaid sihtväärtusi II kategooria maa-alal, kuid atmosfääriõhu kaitse seaduses ja piirväärtuste määruses on toodud, et müra sihtväärtust kohaldatakse müratundliku ala planeeringu koostamisel, kui planeeringuga muudetakse maakasutuse juhtotstarvet ja planeeringualal ei ole müra sihtväärtus ületatud. Karjäär ei ole planeeritav müratundlik ala. Juhul, kui sinna tahetaks teha lasteaeda, siis tuleb järgida sihtväärtusi. Samuti on need majapidamised seal juba täna olemas ja neid kui müratundlike alasid ei planeerita. Seega saab lähtuda piirväärtustest. Piirnormide määruses on definitsioonid sellised: (1) Uus planeeritav ala käesoleva määruse tähenduses on väljaspool tiheasustusala või kompaktse hoonestusega piirkonda kavandatav seni hoonestamata uus müratundlik ala. (2) Müratundlik ala käesoleva määruse mõistes on üldplaneeringu juhtotstarbega määratud ala, millele on kehtestatud müra normtasemed. „Lisaks eelnevale pean vajalikuks rõhutada modelleerimise puudulikkust reaalsete tööprotsesside peegeldamisel. Mudelis on küll arvestatud halvimaks stsenaariumiks seadmete üheaegset töötamist (3 ekskavaatorit, 3 frontaallaadurit, 3 purustus- sorteerimissõlme ja puurmasin), kuid sealt on puudu väga oluline müraallikas – samaaegne materjali väljavedu. Kui karjäär töötab täisvõimsusel, kaasneb sellega

paratamatult pidev raskeveokite liikumine, manööverdamine ja laadimine. Väljaveoga kaasnev transpordimüra koos masinate mootorimüra, tagurdamissignaalidega jms tekitab elukeskkonnale täiendavat koormust. See tähendab, et tegelik summaarne müratase saab olema veelgi kõrgem kui mudelis näidatud 51.1 dB.“ Keskkonnaloa taotlus on tehtud käitisele ehk karjääris sees toimuvatele tööprotsessidele. Seepärast ei ole loataotluse mürahinnangus käsitlenud väljavedu, sest see jääb väljapoole käitise territooriumi. Tavapäraselt hinnatakse seda KMH käigus, Sutlema III lubjakivikarjääri KMHs on välja toodud, et ei ole ette näha väljaveo liikluse intensiivistumist, kuna taotletavas karjääris kaevandab sama firma, kes ka olemasolevates karjäärides. Sutlema I ja II mäeeraldised on ammendumas, mis laias laastus tähendab veokoormuse sisulist tasaarveldumist erinevate mäeeraldiste vahel, mitte kordades suurenemist. „Eraldi soovin tähelepanu juhtida karjääride kumulatiivsele mõjule. Arendaja enda taotluse seletuskirjas on märgitud, et tegemist on aktiivse mäeeraldisega, mis külgneb aktiivsete Sutlema I ja Sutlema II lubjakivikarjääridega. Keskkonnaameti registrist nähtub, et lisaks käesolevale menetlusele on paralleelselt pooleli ka aktiivsed keskkonnakaitseloa muutmise menetlused nii Sutlema I lubjakivikarjäärile (menetlus M- 125213, luba nr Rapm-059) kui ka Sutlema II lubjakivikarjäärile (menetlus M-125214, luba nr Rapm-062). Nende vahetus läheduses asuvate karjääride potentsiaalne samaaegne töötamine tekitab paratamatult kumulatiivse müraefekti, mida praegune, vaid ühte karjääri isoleeritult vaatav mudel ei arvesta. Elukeskkonna terviklikuks kaitsmiseks tuleb hinnata piirkonna summaarset müratausta.“ Sutlema I ja II mäeeraldised on ammendumas, mistõttu Sutlema I ja II aladel tegevus väheneb või kaob proportsionaalselt Sutlema III peal suurenemisega. Sutlema I ja II keskkonnalubade taotlused on välisõhu osas küll menetluses, ent oleme nimetatud menetlustes parandustaotlusi koostamas, et välisõhu osadest loobuda. Kogu Sutlema karjääride territooriumil on kolm purustussõlme, mis vastavalt taotletavale keskkonnaloale hakkavad peamiselt paiknema Sutlema III lubjakivikarjääri alal. Lisaks eeltoodule peame vajalikuks rõhutada, nii nagu ka keskkonnaloa taotluse müra joonisel on mainitud, siis kõrghaljastuse (metsa) paiknemisega mäeeraldisel ega selle lähiümbruses arvestatud ei ole (vaba helivälja tingimus). Tegelikkuses on Sutlema II ümber valdavalt mets ning ka Vindi talu paikneb metsa sees. See tähendab, et tegelikud tasemed on madalamad. Kui palju – seda saab mõõta kohapeal vajadusel, aga kindlasti ei ole levik nii lausaline ja sümmeetriliselt värviline nagu müra joonisel toodud. Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ Tiit Ploom juhataja aktsiaselts KIIRKANDUR

Tammetõru Ld = 51.1 dB

Kuivakünka Ld = 44.9 dB

Kõrgemaa Ld = 50.2 dB

Point Source Area Source Road Building Foliage Ground Absorption Receiver Calculation Area

unktallikas Pindallikas Tee El - või ühiskondlik hoone Kõrval- või tootmishoone Sutlema III mäeeraldise piir Majapidamise õueala Sutlema III mäeeraldise teenindusmaa piir

> 35 dB > 40 dB > 45 dB > 50 dB > 55 dB > 60 dB > 65 dB > 70 dB > 75 dB > 80 dB

Kuupäev 23.09.2026 Koostas: Priit Kallaste

Töö nr 26/5550Kinnitas: Aadu Niidas

Mõõtkava 1 : 8 500

Sutlema III lubjakivikarjääri keskkonnaloa taotlus Müra hajumine

Joonise sisuTöö nimetus Joonise nr 3

OÜ Inseneribüroo STEIGER Männiku tee 104, 11216 Tallinn Tel 668 1013, Faks 668 1018

Karjääri töötamine

Päevane hinnatud tööstusmüra (kell 7-23)

Ld, dB(A)

Modelleeritud tulemused on võrreldavad keskkonnaministri 16.12.2016. a määruses nr 71 kehtestatud II kategooria päevase aja tööstusmüra piirnormiga 60 dB.

Märkused: - Kasutatud standardid: tööstusmüral ISO 9613 - Kasutatud tarkvara: Datakustik CadnaA 2026 Pro - Kaardi koostamisel on kasutatud Maa- ja Ruumiameti 2026 alusandmeid

Modelleerimisel kasutatud müraallikad ning tingimused: - Karjääris töötavad masinad: pöördkopp-ekskavaator 3 tk (105 dB), frontaallaadur 3 tk (107 dB), purustus-sorteerimissõlm 3 tk (118 dB), mis paiknevad 2 m kõrgusel maapinnast, ning puurmasin 1 tk (110 dB), mis paikneb 1 m kõrgusel maapinnast. - Masinad töötavad pidevalt terve päeva vältel 12 tundi ehk vahemikus kell 7-19, lõhkepuuraukude puurimine vahemikus 6 h päevas vahemikus 7-19. - Laadurite liikumine PSS-de ja ladude vahel toimub sagedusega 21 masinat/tunnis ja väljavedu karjäärist 10 masinat/tunnis kogu tööpäeva vältel. - Modelleerimisel on arvestatud karjääri lähiümbruse maapinna reljeefiga. Kaevandatava lubjakivi karjääriala piires on maapinna helineeldumisteguriks 0, muul ümbruskonnal 1. - Kõrghaljastuse (metsa) paiknemisega mäeeraldisel ega selle lähiümbruses arvestatud ei ole (vaba helivälja tingimus). - Müra hajumist on modelleeritud 2 m kõrgusel maapinnast ning 5 x 5 meetrise sammutihedusega, mis vastab keskkonnaministri 20.10.2016. a määruses nr 39 toodud nõuetele välisõhus leviva müra kaardistamiseks.

OÜ Inseneribüroo STEIGER

Sutlema III lubjakivikarjääri

markšeiderimõõdistamise seletuskiri (varu seisuga 13.03.2026)

Töö nr 26/5489

Tallinn 2026

OÜ Inseneribüroo STEIGER

Sutlema III lubjakivikarjääri markšeiderimõõdistamise seletuskiri (varu seisuga 13.03.2026) 2

Kinnitan

Erki Vaguri

Juhatuse liige . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

Kaevandatud maavaravaru arvutas:

Peeter Koll . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

Markšeider, tase 6

Kutsetunnistus nr 202663

OÜ Inseneribüroo STEIGER

Sutlema III lubjakivikarjääri markšeiderimõõdistamise seletuskiri (varu seisuga 13.03.2026) 3

SISUKORD

1 SISSEJUHATUS ...................................................................................... 4

2 MÄEERALDISE ÜLDISELOOMUSTUS JA UURITUS ................... 5

2.1 Karjääri asukoht ............................................................................................... 5

2.2 Geoloogiline uuritus ........................................................................................ 5

3 KAEVANDATUD MAAVARAVARU JA JÄÄKVARU ARVUTUS 7

3.1 Ajavahemikul 12.03.2025 – 13.03.2026 kaevandatud maavaravaru ............... 7

3.2 Mäeeraldise jääkvaru ja kaevandatav varu seisuga 13.03.2026 ...................... 7

4 KASUTATUD KIRJANDUS .................................................................. 8

TEKSTILISAD

1. Topograafilise mõõdistamise seletuskiri (lisa 1)

GRAAFILISED LISAD

1. Mäetööde plaan M 1:2 000 (joonis 1/2)

2. Mäeeraldise plaani geoloogiline läbilõige I - I’, mõõtkava hor. 1 : 2 000, vert. 1 :

100 (joonis 2/2)

OÜ Inseneribüroo STEIGER

Sutlema III lubjakivikarjääri markšeiderimõõdistamise seletuskiri (varu seisuga 13.03.2026) 4

1 SISSEJUHATUS

Sutlema III lubjakivikarjääri (Rapm-104) mäeeraldis (57,97 ha) ja selle teenindusmaa

(66,18 ha) asuvad Rapla maakonnas Kohila vallas Lümandu külas. Maavara

kaevandamisloa omanik ja kaevandaja on AS Kiirkandur. Maavara kaevandamise luba

kehtib 03.09.2018 kuni 02.09.2043. Sutlema III lubjakivikarjääri mäeeraldisega on seotud

Sutlema lubjakivimaardla madalamargilise ehitusdolokivi aktiivse tarbevaru plokk 9 ja

täitekruusa plokk 4. Mäeeraldise varu loa vormil on 1087 tuh m3 täitekruusa ning 5172

tuh m3 ehituslubjakivi.

Markšeiderimõõdistamise ja kaevandatud maavaravaru arvutuse ning sellest lähtuvalt

jääkvaru arvutuse Sutlema III lubjakivikarjääri mäeeraldisel tegi OÜ Inseneribüroo

STEIGER AS-i Kiirkandur tellimusel. Kaevandatud mahu arvutuse aluseks on

12.03.2025 ja 13.03.2026 markšeiderimõõdistused ja Sutlema lubjakivimaardla maavara

kvaliteedi ümberhindamise seletuskiri (OÜ Inseneribüroo STEIGER 21/3644). Välitööd

ja hilisemad kameraaltööd tegi markšeider Peeter Koll.

Mõõdistati L-EST 97 tasapinnaliste ristkoordinaatide süsteemis, kõrgused EH2000

süsteemis. EH2000 ja Balti 77 kõrguste erinevus Sutlema III lubjakivikarjääri

mäeeraldise piires on keskmiselt 0,22 m. Lähtekoordinaadid ja kõrgused - ESTPOS

püsijaamade võrk. Markšeiderimõõdistamine Sutlema III mäeeraldisel tehti reaalajas

kinemaatilise (RTK) GPS positsioneerimisega ja fotogramm-meetriliselt, seadmetega

Trimble R8s, ja DJI Mavic 3E RTK. GNSS vastuvõtuseade kontrolliti kohaliku

geodeetilise võrgu punktil 10826. Kontrollmõõdistamistel saadud tulemuste erinevus

geodeetiliste punktide andmekogus esitatud punktide suhtes jäi Maapõueseaduses lubatud

piiridesse (Lisa 1). Lisatud on mäetööde plaan (joonis 1/2) ja mäeeraldise plaani

geoloogilised läbilõiked (joonis 2/2).

Markšeiderimõõdistamine ja varu arvutus on tehtud vastavuses Maapõueseadusele ja

keskkonnaministri 05.04.2011. a määrusele nr 22 " Keskkonnatasu deklaratsiooni vormid

ja täitmise kord ning maavara kaevandamise mahu aruandele esitatavad nõuded, aruande

vorm ja esitamise kord" ja majandus- ja taristuministri 03.05.2019. a määrusele nr 32

"Markšeiderimõõdistuse täpsustatud nõuded ja kord".

OÜ Inseneribüroo STEIGER

Sutlema III lubjakivikarjääri markšeiderimõõdistamise seletuskiri (varu seisuga 13.03.2026) 5

2 MÄEERALDISE ÜLDISELOOMUSTUS JA UURITUS

2.1 Karjääri asukoht

Sutlema III lubjakivikarjäär pindalaga 55,94 ha hõlmab enamuse Sutlema maardla

pindalast, jäädes riigi omandisse kuuluvale katastriüksusele Lümandu karjäär

(31701:001:1351, 100% mäetööstusmaa). Loa Rapm-104 kehtivus on 03.09.2018 -

02.09.2043. Sutlema III lubjakivikarjäärist ida pool kulgeb Ääsmäe-Hageri riigitee nr

1124.. Sutlema III lubjakivikarjäär külgneb Sutlema I lubjakivikarjääri (Rapm-059, loa

omaja AS Kiirkandur) ja Sutlema II lubjakivikarjääriga (Rapm-062, loa omaja AS

Kiirkandur).

2.2 Geoloogiline uuritus

Sutlema lubjakivi perspektiivala pindalaga 1,4 km2 eraldati välja Tallinna lähiümbruse

geoloogilise kaardistamise käigus (Stumbur jt., 1965). Perspektiivalale puurauke ei

rajatud ja laboriuuringuteks proove ei võetud. Kasulikuks kihiks arvati Vormsi ja Nabala

lademe lubjakivi paksusega 4 m, perspektiivala ressursiks hinnati 5,7 mln m3. Sutlema

lubjakivi-maardla jääb selle perspektiivala kesk-lääneossa.

Maardla lõunaosas on korduvalt uuritud kvaternaarisetetega seotud maavarasid (Valt,

1979, 1981). Uuringute alusel anti paekõviku lõunaossa mitmeid mäeeraldisi.

Aluspõhjaastangu ees lasus karbonaatne veeristik ja tsementeerunud veeriseline kruus,

mis tänaseks on praktiliselt ammendatud.

2006 - 2007. a tegi OÜ Eesti Geoloogiakeskus AS Kiirkandur tellimusel Sutlema

uuringu-ruumi geoloogilise uuringu, mille eesmärgiks oli Vormsi ja Nabala lademe

kivimi ja sellest valmistatud killustiku omaduste ning kaevetingimuste selgitamine

(Sinisalu jt., 2007; EGF 7878). Uuringualale rajati 27 puurauku (sügavusega 10,2 - 16,4

m), koostati uuringuruumi teenindusala plaan (M 1 : 2000), võeti proovid kattekihist ja

lubjakivist, tehti geofüüsikalisi ja hüdrogeoloogilisi mõõtmisi. Geofüüsikalistest töödest

tehti vertikaalset elektrilist sondeerimist (VES), mille andmeid on käesolevas töös

kasutatud maardla lääne-edelaosas lubjakivi pealispinna modelleerimisel. Antud

piirkonnas muutub nii maapinna kui ka aluspõhja reljeef järsult, kuid puuraukude

andmeid mudeli koostamiseks ei olnud piisavalt. Kasulikust kihist võeti proovid

lähtekivimi füüsikalis-mehaanilisteks katseteks ning kivimist valmistatud killustiku

katseteks, kus lisaks GOST-i katsetele määrati ka killustiku purunemiskindlus Los

Angelese katsel (22 proovi 20 puuraugust, fr 10/14 mm). Viimaseid kasutatakse

käesolevas töös lubjakivist valmistatud killustiku purunemiskindluse ise-loomustamisel.

Kivimi keemilise koostise iseloomustamiseks võeti 57 proovi 10 puuraugust. Füüsikalis-

mehaaniliste näitajate (lähtekivimi survetugevuse ja külma-kindluse) alusel vastas

lubjakivi kõrgemargilise ehituslubjakivi nõuetele survetugevuse margiga “800” ja

külmakindlusmargiga 25. Uuringutöö aruande vaatas läbi Eesti Maavarade Komisjon, kes

soovitas moreenpinnase arvele võtta täitekruusana ja lubjakivi kõrgemargilise

ehituslubjakivina. Keskkonnaministri 08.10.2007.a käskkirjaga nr 1106 kanti

uuringuruumis arvutatud varud keskkonnaregistri maardlate nimistusse Sutlema

lubjakivimaardlana (registrikaart nr 832) järgmiste mahtudega:

- kõrgemargilise ehituslubjakivi aktiivne tarbevaru 72,34 ha pindalal 5992 tuh m3;

OÜ Inseneribüroo STEIGER

Sutlema III lubjakivikarjääri markšeiderimõõdistamise seletuskiri (varu seisuga 13.03.2026) 6

- kõrgemargilise ehituslubjakivi passiivne tarbevaru (metsa vääriselupaik VID 101046)

1,20 ha pindalal 124 tuh m3;

- täitekruusa aktiivne tarbevaru 74,69 ha pindalal 1377 tuh m3;

- täitekruusa passiivne tarbevaru (VID 101046) 1,20 ha pindalal 14 tuh m3.

2009. aastal väljastas Keskkonnaameti Harju-Järva-Rapla regioon AS-le Kiirkandur

Sutlema I ja Sutlema II lubjakivikarjääride mäeeraldiste kaevandamise load Rapm-059 ja

Ramp-062. Seoses Sutlema III lubjakivikarjääri kaevandamise loa taotlusega, algatas

Raplamaa keskkonnateenistus 13.06.2008 korraldusega nr 39-1-1/1581 Sutlema III

lubjakivikarjääri kaevandamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise (KMH). KMH

aruanne kiideti heaks Keskkonnaameti 17.08.2011 kirjaga nr HJR 6-7/11/6443-7.

Sutlema III lubjakivikarjääri kaevandamise luba anti AS-le Kiirkandur 03.09.2018. a.

2021. aastal tehti AS Kiirkandur tellimisel Maavara kvaliteedi ümberhindamine Sutlema

lubjakivimaardlas. Välitööde käigus puuriti mäeeraldistele 4 puurauku ja võeti proovid

puursüdamikust, lisaks võeti proovid kahest paljandist. Kokku tehti katsed 11 proovist,

kus määrati killustiku külmakindlus destilleeritud vees (EVS-EN 1367-1) ja 2 proovist ka

purunemiskindlus Los Angelese meetodil (EVS-EN 1097-2). Töö tulemusena hinnati

ümber Sutlema lubjakivimaardla ehituslubjakivi kvaliteet 73,54 ha pindalal. Sutlema

lubjakivimaardla maavaraks on madalamargiline ehitus-lubjakivi, mille purunemiskindlus

Los Angelese katsel on 28 - 42%, keskmiselt 33%, vastates kategooriale LA35 ja

külmakindlus 0,8 - 4,1%, keskmiselt 1,8%, vastates külma-kindluskategooriale F2.

Täiendavate piirangute lisandumisest tingitult muudeti maardla varuplokkide piire ning

arvutati nende varu. Samuti liideti Sutlema III lubjakivikarjääri ehituslubjakivi plokkide 9

aT ja 10 aT ning nende lasumis paiknevate täitekruusa plokkide 4 aT ja 11 aT varud,

mille paiknemine eraldi plokkides ei ole põhjendatud. Sutlema I ja II

lubjakivikarjääridega seotud plokkide varusid ümber ei arvutatud. Jääkvarud anti

keskkonnaregistri maardlate nimistu andmeil III kvartali lõpu seisuga (30.09.2021).

OÜ Inseneribüroo STEIGER

Sutlema III lubjakivikarjääri markšeiderimõõdistamise seletuskiri (varu seisuga 13.03.2026) 7

3 KAEVANDATUD MAAVARAVARU JA JÄÄKVARU ARVUTUS

Varu mudelarvutused on tehtud arvutiprogrammiga Bentley PowerCivil V8i (litsents:

70000661800020) triangulatsiooni interpoleerimismeetodiga. Varuarvutuse andmed on

toodud lisas 1.

3.1 Ajavahemikul 12.03.2025 – 13.03.2026 kaevandatud maavaravaru

Kaevandatud maavaravaru arvutamisel on kasutatud 30.11.2022, 29.11.2024, 12.03.2025

markšeiderimõõdistamiste ja maavaravaru ümberhindamise aruande andmeid.

Kaevandatud maavaravaru maht on leitud mõõdistatud andmete alusel koostatud

maapinnamudeli ja geoloogiliste pindade omavahelisel võrdlemisel.

Vastavalt arvutustele on ajavahemikul12.03.2025 – 13.03.2026 Sutlema III

lubjakivikarjääri mäeeraldiselt kaevandatud aktiivse tarbevaru plokist 4 täitekruusa 92

tuh m3,aktiivse tarbevaru plokist 9 on kaevandatud 149,5 tuh m3 ehituslubjakivi.

13.03.2026 seisuga on Sutlema III lubjakivikarjääri mäeeraldise teenindusmaal

kaevandamisega rikutud 13,1 ha.

Ajavahemikul 12.03.2025 – 13.03.2026 ei ole Sutlema III lubjakivikarjääri mäeeraldise

kõrvalt ega lamamist looduslikust olekust välja viidud maavara varu ega

keskkonnaregistris arvele võtmata kivimit või setendit.

3.2 Mäeeraldise jääkvaru ja kaevandatav varu seisuga 13.03.2026

Mäeeraldise jääkvaru ja kaevandatava varu arvutamisel on lähtutud perioodil 12.03.2025

– 13.03.2026 kaevandatud mahtudest ja jääkvaru ümberhindamise aruandes toodud

jääkvarudest. Töös Sutlema lubjakivimaardla maavara kvaliteedi ümberhindamise

seletuskiri (varu seisuga 30.09.2021) on leitud plokk 4 jääkvaru mudelarvutusena (1099

tuh m3) ning sellest on maha lahutatud välitööde ja aruande valmimise vahelisel ajal

deklareeritud kaevandatud maht (11 855,9 m3). Kuna markšeiderimõõdistuse käigus

arvutatakse kaevandatud maavara maht pinnamudelite vahel tuleb plokk 4 algvaruna

kasutada 1099 tuh m3. Sutlema III mäeeraldise jääkvarud on toodud tabelis 3.1.

Tabel 3.1. Sutlema III lubjakivikarjääri jääkvarud seisuga 13.03.2026

Plokk Kasutusala

Jääkvaru

seisuga

13.03.2026,

(tuh m3)

Bilansiline

jääkvaru

seisuga,

08.04.2026,

(tuh m3)

Tegeliku ja

bilansilise

jääkvaru

erinevus

seisuga

12.03.2025

(tuh m3)

Kaevandatav

jääkvaru, (tuh

m3)

4 aT täitekruus 880,64 903,244 -22,604 865,64

9 aT madalamargiline

ehituslubjakivi 5018,67 5032,397 -13,727 4948,67

OÜ Inseneribüroo STEIGER

Sutlema III lubjakivikarjääri markšeiderimõõdistamise seletuskiri (varu seisuga 13.03.2026) 8

4 KASUTATUD KIRJANDUS

1. Keskkonnaministri 05. aprilli 2011. a määrus nr 22 “Keskkonnatasu deklaratsiooni

vormid ja täitmise kord ning maavara kaevandamise mahu aruandele esitatavad

nõuded, aruande vorm ja esitamise kord“;

2. Majandus- ja taristuministri 03. mai 2019. a määrus nr 32 "Markšeiderimõõdistuse

täpsustatud nõuded ja kord";

3. Sutlema lubjakivimaardla maavara kvaliteedi ümberhindamise seletuskiri (varu

seisuga 30.09.2021), OÜ Inseneribüroo STEIGER, 2021;

4. Sutlema III lubjakivikarjääri markšeiderimõõdistuse seletuskiri (varu seisuga

12.03.2025), OÜ Inseneribüroo STEIGER, 2025;

OÜ Inseneribüroo STEIGER

Sutlema III lubjakivikarjääri markšeiderimõõdistamise seletuskiri (varu seisuga 13.03.2026) 9

LISA 1 - TOPOGRAAFILISE MÕÕDISTAMISE SELETUSKIRI

Töö nr: 26/5489

Objekt: Sutlema III lubjakivikarjäär

Objekti asukoht: Rapla maakond, Kohila vald

Mäeeraldise pindala: 57,97 ha

Mäeeraldise teenindusmaa pindala: 66,18 ha

Töö tellija: AS Kiirkandur

Töö läbiviijad: Peeter Koll

Kameraaltööd: Peeter Koll

Töö teostamise aeg:

- Välitööd 13.03.2026

- Kameraaltöö Märts, aprill 2026

Mõõdistamise eesmärk: Situatsiooni mõõdistamine ja mäetööde seisu

fikseerimine

Koordinaatide süsteem: L-Est 97, kõrgused EH2000 süsteemis

Mõõdistamisalus: ESTPOS püsijaamade võrk

Mõõdistamisviis: GNSS ja fotogramm-meetriline mõõdistus

Kasutatud instrumendid: Trimble R8s GNSS

DJI Mavic 3E RTK

Kontrollpunkti nr N E Z (EH2000) Mõõdistamisaeg

10826 6581563,236 540773,400 44,231

Kontroll 1 6581563,247 540773,412 44,255 13.03.2026

Erinevus 0,011 0,012 0,024

Kontroll 2 6581563,245 540773,392 44,243 13.03.2026

Erinevus 0,009 -0,008 0,012

Plaani mõõtkava: M 1:2000

Arvuti tarkvara: Bentley PowerCivil V8i (litsents:

70000661800020)

Peeter Koll

Markšeider

08.04.2026

VEP nr.101046

VEP nr.101048

52,95

66.16

65.44

68.25

67.00

66.49

68.32 67.10

66.60

66.37

66.11 66.17

65.74

65.92

65.64

67.13

65.54

66.76

66.94 67.42

67.59

67.38

66.83

66.99

66.98 67.08

66.35

65.36

65.06

66.32

65.55

65.46

66.28

65.83

65.49 65.39

64.84

64.47 64.62

64.07

63.96

63.54

63.17

60.33

56.53

55.65

56.05

56.99 58.55 58.27

58.19

57.86

58.06

57.94

57.99 58.46

59.82 59.83

59.43 58.79

59.06

58.56

60.61

60.86

61.83 62.07

62.18

63.16

63.04

63.55

64.04

64.54

65.36

65.39

65.21

64.96

65.12

65.54

65.66

65.84

66.16

66.38

66.47

66.32

66.20

66.27

67.25

67.84

68.37 68.59

6 0 .3

6

60.36

60.34

6 0 .2

6

6 0 .3

8

6 0 .3

8

6 0 .3

1

6 0 .4

1

60.23

5 9 .2

6

61.16

62.44

63.74 63.72

66.00

66.09

66.19

66.08

60.56 61.88

60.78

58.32 63.49 61.96

63.20

60.45

57.09

55.69

57.62

59.14

58.54

57.78

58.31

58.56

57.84 57.85

57.96 55.73

56.22

55.83

56.22 56.67

56.78 58.30

58.09

58.15

57.99 60.55

60.01

60.45

58.81

59.25

58.43

65.75

67.94

61.59

66.10

65.36

60.58

64.37

64.71

64.44

63.14

66.29

67.74

62.76

62.22

63.17

59.09

58.69

60.66

60.30

63.85

61.54

61.05

63.51

64.53

64.00

65.02

63.71

66.05

66.15

65.59

64.94

64.96

64.63

65.19

65.71

65.04

66.65

66.50

67.76

67.06

66.25

65.94

66.90 66.22

66.16 65.77

65.93 65.69

59.60

60.51

67.35

66.40

65.53

64.64

64.76

64.69

67.76

60.41

62.14

57.95

62.05

60.45

57.32

66.12 57.51

61.93

62.15

62.34 62.30

63.32

63.19

63.48

63.50

63.99

64.42

6 2 .0

4

6 2 .6

4

6 3 .5

3

6 3 .9

2

6 4 .5

2

6 5 .0

0

6 5 .9

9

6 6 .0

4

6 6 .1

5

62.55 62.6063.12

63.68

64.4464.28

63.10 63.05

63.72

63.66

64.78

63.52 64.13

64.27 64.45 64.38 64.02

65.17

65.38

66.62

66.01

66.20

65.96

66.30 66.10

66.15 66.31

66.37

65.85

66.40

66.67

66.16

66.32

66.64

65.6065.51

65.14

66.06

65.62

65.64

65.58 65.58

65.55 65.61

65.18

64.40

65.70

65.97

66.39

66.17

67.07

66.41

66.09

63.61 64.11

64.82 65.03

65.34 65.41

62.31 61.50

63.85

63.54

62.80

61.15 61.15

57.49 57.62

55.61 55.10

55.07

53.57

54.19

54.43

54.84

54.14 54.48

54.73

55.17

55.25

56.79

56.96

56.51

55.45

56.01

64.03

64.76

64.67

64.98

65.37

65.75

65.77

66.14

63.77

67.95

66.56

66.92

66.16

65.81

64.98

65.73 66.16 66.27

66.44

67.11

67.34

67.97

68.07 67.90 67.80

67.59

67.28

65.22

65.03

64.76

60.81 60.33

60.51

57.91

58.49

61.94 61.12

63.79

63.79

64.13

63.72

66.67

64.62

65.13

55.64

55.78 54.61

55.73

55.70

55.78

55.80

56.53

58.73 59.91

60.40

62.19 61.91

58.31

59.11

60.83

59.96

61.56

61.44

62.72

66.19

67.74

68.14

66.67

66.64

66.61 66.27

66.70

66.51

66.34

66.49

66.44

66.37

66.41

66.29

65.75

66.29

66.36

65.25

65.88

65.60

65.42 66.91

66.44

66.37

66.57

66.55

66.46

65.86

65.06

65.04

65.29

64.84

66.22

65.52

66.06

63.19

63.34

63.79

64.11

64.68

62.95

63.49

59.59

59.47

59.80

59.97

63.18

63.50

64.10

63.41

60.48

59.01

60.65

59.23

58.62

58.77 59.52

59.52

59.48

59.87

60.23

60.02

59.94

62.16

59.09

61.15

58.58

58.56

61.01

60.64

58.56

58.37 59.1760.33

62.20

62.15

69.29

67.94

67.56

66.33

60.22

59.31

56.54

56.12

56.96

56.17

55.88

55.07

56.58

55.70

55.81

58.71

55.59

62.14

61.69

55.45

55.45

65.50

60.73 60.87

61.71 61.69

64.23

64.19

62.60

62.22

63.33

63.75 63.82

64.10

63.33

63.75 64.54

65.08

65.56

66.02

64.59

65.00

64.43

64.33

63.70

64.47

64.68

64.73

63.39

63.30

63.65

64.34

64.99

65.31

64.62

64.34 64.73

65.78

65.46

65.47

65.59

66.34 66.23

66.74

67.22

67.99

65.95

65.21

66.53

67.01

66.77

66.91

66.72 67.54

68.15

67.48

67.21

67.79

68.35

68.59

68.66

66.28

66.03

68.36

67.06

68.16

68.84

66.62

66.44

68.71

68.10 67.99

68.68

67.42

68.69

66.91

65.65

65.78

65.85

66.08

65.98

68.51

66.99

68.37

68.16

68.22

67.86

68.90

66.05

66.09

66.02 65.96

66.12

66.80

68.43

65.76

66.05

65.84

65.89

65.69

64.87

65.90

65.44

65.54

66.00

66.81

66.54

66.10

66.71

65.26

65.13

66.00

64.91 63.95

64.62

63.83

63.86

63.82

64.29 64.73

65.24

66.00

63.88

65.70

66.3965.61

64.82

63.73

63.60

63.43

63.37 63.39

63.38

63.21

63.28

64.58

65.40

63.80 65.3064.64

63.48

64.49

64.57

66.17

64.82

63.70

56.27

56.09

55.54 55.09

57.2262.58

62.03

61.82

62.79

62.43

57.26

55.17

54.18 54.45

54.37

53.89 54.04 54.12

55.06

55.49

54.28

54.07

62.80

62.33

64.00

63.67

59.44

60.16

62.10

62.31

62.94

63.70

64.17

63.15

61.39

61.77

61.91

60.93

60.77

61.90

61.99

62.27

62.66

63.32

63.84

64.40

61.14

60.40

62.04

61.85

60.38

59.94

58.54

5 8 .3 5

57.96

57.54

57.00

56.90

58.42

57.23

57.40

57.99

5 7 .4 9

5 6 .6 8

5 5 .7 1

55.48

56.09

56.37

55.22 55.06

55.04

55.53 55.84

66.30

66.76

65.54

66.18

66.25

66.00 66.89

66.90

66.71

66.45

66.43

67.28

67.33

67.50

67.24

66.86

66.60

66.65

66.79

67.58

66.33 66.36 66.35

66.43

66.88

67.04

67.15 65.74

65.11

65.22

64.69

64.19

66.56 66.43

66.57

65.89

66.18

66.19

66.22

68.21

67.26

66.68

66.85

66.83

66.75

66.70

67.61

68.13

67.69

67.72

67.44

67.70

65.11

65.33

66.24

66.56

66.51

66.63

66.58

66.53

66.50

66.73

66.19

66.21

66.20

66.21 66.23

66.18

65.98

66.34

66.20

66.15

66.25

63.10

62.71

62.70

64.72

64.25

65.73

64.70

64.29 65.20

66.80

64.60 64.69

59.82

59.61

59.70

58.74 59.26

59.66

59.59

63.03

61.29

56.07

65.2063.4161.43 60.13

58.50

62.73

61.18

58.16

59.31 60.24

61.77

63.48

65.36

66.19

66.41

64.04

63.66

63.49

64.11

Pinnas

Sõelmed

Sõelmed

Sõelmed

Kruus Pinnas Kivid

Sõelmed

Sõelmed

Sõelmed

Sõelmed

Sõelmed

Sõelmed

Sõelmed

Bassein

Parkla

plats Tehnika

Sõelmed

Sõelmed

Bassein

Bassein

Ladu

Kruus Pinnas Kivid

Sõelmed

Kruus Pinnas

Sõelmed

66,83

66,43

66,83

66,22

65,18

64,89

64,45 61,57

61,69

64,24

64,28

63,27

65,18

64,99

64,78

65,09

65,08

65,07

65,05

65,02

64,42

64,34

64,56

61,66

61,51

61,22

61,20

61,05

61,73

61,35

61,38

61,40

61,26

61,28

61,27

61,22

61,21

61,24

61,24

61,19

61,05

61,11

61,11

61,09

61,01

61,01

61,00

60,93

60,93

60,96

60,87

55,91

55,78

55,86

55,15

55,76

55,88

55,0155,14

60,78

60,69

60,63

60,83

60,52

60,49

60,68

60,4660,63

60,28 58,86

58,60

55,55

56,18

56,24

55,84

55,74

56,11

56,54

55,69

55,83

56,55

56,70

55,82

55,86

56,68

56,79

55,65 55,74

56,40

56,44

56,59

56,60

56,89

56,60

60,92

60,75

62,38

62,83

62,51

62,61

61,19

61,18

60,87

61,62

60,81

61,26

61,66

61,68

60,63

60,56

60,63

60,70

56,54

62,27 61,90

53,75

56,81

56,87

55,76

55,76

56,80

56,69

56,69 61,01 60,67

60,74

62,39

62,45

62,35

57,19 57,28

57,22

60,50

60,52

60,57

60,48

60,49

60,47

60,49

60,51

60,27

60,44 60,31

60,32

53,98

53,86

53,87

53,91

53,99

54,02

53,42

53,69

53,96

53,62

53,70

53,76

53,83

54,09

53,85

53,5953,74

53,49

53,64

54,20

53,97

53,82

53,98

58,78

58,81

58,65

58,98

53,77

53,81

53,78

53,70

53,71

53,70

53,59

53,70

63,98

65,39

Ladu

H a g e ri

Ä ä s

m ä e

Ä ä s

m ä e -H

a g e ri te

e

Ladu

Ladu

Ladu

Ladu

Ladu

31701:001:0350

31701:001:2280

31701:001:2210

31701:001:0153

31701:001:2498

31701:001:0238

31701:001:0365

31701:001:0366

31701:001:0445

31701:001:0446

31701:001:0495

31701:001:1073

31701:001:1352

31701:001:1353

31701:001:1351

Koidu

Tammetõru

Ambuse kruusakarjäär

Vardi metskond 73

Risttee

Kõrgemaa

Kruusamäe

V ardi m

etskond 98

11247 Ä äsm

äe-H ageri tee

Liblika

Väike-Peetri

Vardi metskond 71

Vardi metskond 244

Lümandu karjäär

11247 Ä äsm

äe-H ageri tee

56,30

57,34 57,59

58,58 58,64

58,35

60,26

60,40

61,66

61,93

60,65

60,62 60,85 60,42

60,36

56,13

56,62

64,39

64,90

65,02 64,91

63,62 63,36

65,63

66,14

66,68 67,37

67,32

65,49

65,93

61,07

60,91

60,81

60,87

56,37

60,76

55,72 60,45

62,20

62,56

62,47 65,17

61,91

62,39 57,44

57,41

65,24

59,49 59,52

60,19

59,89

59,32

60,16

60,12

60,10

60,42

53,87

60,34

54,00

60,58

61,09

60,38

60,43

60,64

53,98

60,51

60,58

60,30

60,95 62,45

62,47

62,57

62,38

65,70

65,06

6 ,84

62,06 58,32

63,78

63,65

62,85

63,32

60,77

67,09

66,49 63,73 66,34

5 8 ,5 1

57,04

60,63

61,42

60,34

60,78

64,06

5 9 ,2

9

59,44

5 9 ,8

5

6 0 ,1 5

6 0 ,2 0

5 9 ,4

0 59,53

57,46

57,28

56,82

56,55

56,76

57,58

57,33

62,36 62,82

66,37

65,07

64,90

63,81

59,43

64,86

64,51 60,10

63,39

58,81

60,88 60,79

58,83

62,28

63,34

65,24 67,64

60,31

62,00

62,55

62,70

62,11 63,04

63,00 61,08

63,79

60,99

62,24 61,16

61,25

60,74

57,04

58,14

57,84 59,52 58,93

58,85

58,93

59,12

59,54

59,23

60,27

60,03 60,27

58,63

57,31

57,50

57,47

57,45

57,34

57,43 57,63

57,35

57,31

57,25

57,60

60,30

56,91

52,52

50,13

50,79

54,30

50,05

50,84

53,29

54,16

53,04

55,46

52,48

50,82

50,40

53,22

50,54

50,99

55,78

53,62

52,88

53,92

53,59

53,02

04.12.2005

04.12.2005

04.12.2005 04.12.2005

04.12.2005

04.12.2005

04.12.2005

04.12.2005

04.12.20 5

04.12.2005 04.12.2005

04.12.2005

4. 2.2005

04.12.2005

04.12.2005

08.05.2007

08.05.2007

08.05.2007

08.05.2007