| Dokumendiregister | Eesti Geoloogiateenistus |
| Viit | 13-1/26-1538 |
| Registreeritud | 06.10.2026 |
| Sünkroonitud | 09.10.2026 |
| Liik | Sissetulev kiri |
| Funktsioon | 13 Maavarade registri osakonna töö korraldamine |
| Sari | 13-1 Arvamuse andmine uuringu- ja kaevandamislubade taotlustele |
| Toimik | 13-1/2026 |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Adressaat | |
| Saabumis/saatmisviis | |
| Vastutaja | Valdo Tohver |
| Originaal | Ava uues aknas |
| Taotle dokumendi eemaldamist või parandamist |
1. Keskkonnakaitseloa taotlus
Taotlus
Taotluse number T-KL/1022992-5
Taotluse liik Keskkonnaloa taotlus
Taotleja andmed
Registrikood / Isikukood 10315153
Ärinimi / Nimi AS Nurme Turvas
Tegevuse ülevaade
Taotluse kokkuvõtlikult sõnastatud sisu Nurme Turvas OÜ on turba tootmisega tegelev mäetööstusettevõte, kes kaevandab aiandus- ja kütteturvast Lavassaare turbamaardlas Elbu IV turbatootmisalal (keskkonnaloa nr KMIN-033) ning Nurme Turvas tootmisalal (KMIN-009). Käesoleva keskkonnaloa taotlusega soovib taotleja laiendada oma senist tegevust turbatootmises ning võtta kasutusele Nurme V turbatootmisala mäeeraldis, mis asub samuti Lavassaare turbamaardlas ja paiknedes olemasolevate vahel. Käesolevaga taotleb ettevõte Nurme V turbatoomisalal maavara kaevandamise luba 30 aastaks, et varustada ettevõtet majandustegevuses vajaliku materjaliga. Varu hakatakse kasutama aianduses kasutatavate turbatoodete tootmiseks.
Parandustaotluse selgitus Parandati taotlust vastvalt eksperthinnangule ja Transpordiameti kirjale nr 7.1-7/25/10766-2
Tegevuse kirjeldus, iseloomustus, eesmärk ja põhjendus
Taotletaval Nurme V turbatootmisala mäeeraldisel viidi 2021. a. läbi geoloogiline uuring, mille alusel on registrisse kantud taotletava mäeeraldisega hõlmatavad vähe- ja hästilagunenud turba aktiivse tarbevaru plokid 108 ja 109 aT. 2023. a. viidi läbi Nurme V turbatootmisala geoloogiline uuring, mille alusel on registrisse kantud taotletava mäeeraldisega hõlmatavad vähe- ja hästilagunenud turba kaevandatava aktiivse reservaru plokid 118 ja 119 aR ning 120 ja 121 aR. Aktiivse tarbevaru plokid on kinnitatud Maa-ameti 06.07.2021 korraldusega nr 1 17/21/1732 ning kaevandatava aktiivse reservvaru plokid Maa-ameti 10.01.2024 korraldusega nr 1-17/24/69. 2021. aasta uuringuga laienes Lavassaare maardla piir Nurme V uuringuruumi teenindusmaa kirde ja ida ossa ning kinnitati alale aktiivsed tarbevaru plokid. 2024. aasta seisuga pole kasutatavate turbaalade piire vastavalt korrigeeritud. Käesolevas taotluses arvestatakse maavara varu aktiivse tarbevaru 108 ja 109 aT osalises ulatuses. Ala inimtegevusest mõjutatud (rajatud kuivenduskraavid) ja ei oma eeldatavalt olulist looduskaitseväärtust ning selle hilisem kaevandamine ei ole majanduslikult mõistlik.
Tegevusega kaasneda võivate keskkonnahäiringute (lõhn, müra, vibratsioon, tolm jne) kirjeldus
Täpsemalt seletuskirjas ptk. 6
Käitis/tegevuskoht
Nimetus Nurme V turbatootmisala
Aadress Halinga metskond 39, Nurme küla, Tori vald, Pärnu maakond
Territoriaalkood 5468
Katastritunnus(ed) 80901:001:0981
Objekti L-EST97 koordinaadid X: 6481724, Y: 530295
Käitise territoorium Ruumikuju: 1 lahustükk. Puudutatud katastriüksused: 4 Tallinn-Pärnu-Ikla tee (80601:001:0174), Halinga metskond 39 (80901:001:0981), Lille (80601:001:0173). Puudutatud veekogud: Kuresoo kraav (VEE1148720), Nurme kraav (VEE1148713), Torni oja (VEE1148712), Turbakraav (VEE1148719).
Loa taotletav kehtivusaeg Tähtajaline
Kehtivus aastates 30 aastat
Alates
Kuni
Puudutatud kohalikud omavalitsused KOV nimi KOV EHAK kood Tori vald, Pärnu maakond 0809 Pärnu linn, Pärnu maakond 0624 Põhja-Pärnumaa vald, Pärnu maakond 0638
Põhja-Pärnumaa vald, Pärnu maakond 0637 Tori vald, Pärnu maakond 0806
4.1. Veekasutuse ja veeheite üldkirjeldus
4.3. Saasteainete juhtimine suublasse sh heitveega, sademeveega, kaevandusveega, jahutusveega ja vesiviljeluses tekkiva veega
Väljalaskme jrk nr 1.
Reoveepuhasti nimi
Reoveepuhasti kood
Väljalaskme nimi UUS
Väljalaskme kood UUS
Väljalaskme tüüp Sademevee väljalask
Väljalaskme koordinaadid X: 6482108, Y: 529592
Suublasse juhtimise liik Veekogusse juhtimine
Taotletav vooluhulk suublasse juhtimiseks (m³) Periood I kvartal II kvartal III kvartal IV kvartal Aastas Ööpäevas Vooluhulga mõõtmise viis
2024-2054 18 500 18 500 18 500 18 500 74 000 Arvestuslik
Saaste- ja ohtliku aine prognoositav sisaldus ära juhitavas vees Periood Aine nimetus Aine sisaldus Ühik Aine kogus t/kv Aine kogus t/a
2024-2054 Biokeemiline hapnikutarve (BHT7) 15 mg/l
2024-2054 Keemiline hapnikutarve (KHT) 125 mg/l
2024-2054 Heljum 40 mg/l
2024-2054 Üldfosfor (Püld) 1 mg/l
2024-2054 Üldlämmastik (Nüld) 45 mg/l
2024-2054 Naftasaadused 5 mg/l
Vee erikasutusega mõjutatava ala/tegevuspiirkonna kirjeldus Vastav informatsioon on esitatud taotlusele lisatud seletuskirjas.
Andmed kavandatava tegevusega mõjutatava pinnaveekogu/põhjaveekihi seisundi kohta
Vastav informatsioon on esitatud taotlusele lisatud seletuskirjas.
Vee erikasutuse asukoha veekogu, maa- ja/või ehitise valdust tõendavad dokumendid
Lisa 1: Selgitus.docx
Teave vee erikasutusega seotud tehnoloogia ja tehnika kohta Nurme V turbatootmisala kuivendusvesi juhitakse läbi olemaoleva Nurme Turvas tootmisala kuivendussüsteemi ja väljalaskude ning läbi uue taotletava ala põhjaossa planeeritava väljalasu.
Vee erikasutusega kaasneva võimaliku negatiivse mõju vähendamise meetmete kirjeldus
Vastav informatsioon on esitatud taotlusele lisatud seletuskirjas.
Muud taotluse vee eriosaga seonduvad lisadokumendid Lisa 2: VELT_plaan.pdf
Kas tegevuseks on vaja planeeringut? Ei
3/7
Prognoositav sademevee vooluhulk (m³) Periood I kvartal II kvartal III kvartal IV kvartal Aastas Ööpäevas Vooluhulga mõõtmise viis
Saaste- ja ohtliku aine prognoositav sisaldus sademevees Periood Aine nimetus Aine sisaldus Ühik Aine kogus t/kv Aine kogus t/a
Väljalaskme seirepunkt Seire tüüp Koordinaadid Analüüsitava näitaja nimetus Seire aeg Seire sagedus
Üksikproov X: 6482108, Y: 529592 BHT7, KHT, heljum, Püld, Nüld, naftasaadused Üks kord poolaastas
Suubla
Suubla nimetus Torni oja
Suubla kood VEE1148712
Pinnaveekogumi nimi Sauga Uru ojast suudmeni (kood 1148700_3)
Pinnaveekogumi kood
Suublaks oleva pinnaveekogumi seisund
Ohtlike ainete segunemispiirkonna taotlus
Ohtlike ainete segunemispiirkonna projekt
Heitvee juhtimisel pinnasesse
Pinnase iseloomustus
Asukoha L-EST97 koordinaadid
Immutusala pindala (ha)
Põhjavee kaugus immutussügavusest (m)
Põhjaveekihi kaitstus
Suubla seirepunktid Seire tüüp Koordinaadid Analüüsitava näitaja nimetus Seire aeg Seire sagedus
6.1. Maavara kaevandamine 4/7
6.1. Maavara kaevandamine
Maardlad
Maardla ja mäeeraldis
Jrk nr 1.
Mäeeraldise olek uus mäeeraldis
Registrikaardi nr 197
Maardla nimetus Lavassaare
Maardla osa nimetus
Maardla põhimaavara turvas
Mäeeraldise nimetus Nurme V turbatootmisala
Mäeeraldisel on teenindusmaa Jah
Mäeeraldise ruumikuju Ruumikuju: 3 lahustükki.
Teenindusmaa ruumikuju Ruumikuju: 3 lahustükki.
Mäeeraldise pindala (ha) 83.87
Käitise ehk mäeeraldise teenindusmaa pindala (ha) 83.87
Kaevandatava katendi kogus (tuh m³) 168
Kaevandatava mulla kogus (tuh m³) 0
Kaevandatud maavara kasutamise otstarve aiandus
Minimaalne tootmismaht aastas
Keskmine tootmismaht aastas
Plokid Nimetus Kasutusala Liik Varu
Kogus Ühik Kuupäev
108 plokk 0202 - vähelagunenud turvas aT - aktiivne tarbevaru 118 tuh t 31.12.2023
109 plokk 0201 - hästilagunenud turvas aT - aktiivne tarbevaru 178 tuh t 31.12.2023
118 plokk 0202 - vähelagunenud turvas aR - aktiivne reservvaru 47 tuh t 31.12.2023
119 plokk 0201 - hästilagunenud turvas aR - aktiivne reservvaru 78 tuh t 31.12.2023
120 plokk 0202 - vähelagunenud turvas aR - aktiivne reservvaru 24 tuh t 31.12.2023
121 plokk 0201 - hästilagunenud turvas aR - aktiivne reservvaru 19 tuh t 31.12.2023
Tegevusala andmed
5/7
Jrk nr 1.
Geoloogilise uuringu loa omaja Nurme Turvas AS
Geoloogilise uuringu loa registreerimise number L.MU/508649
Geoloogilise uuringu loa kehtivuse aeg 11.06.2022
Geoloogilise uuringu aruande nimetus Lavassaare turbamaardla Nurme V uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne
Geoloogiafondi number 9500
Maavaravaru arvele võtmise otsuse number 1732
Maavaravaru arvele võtmise otsuse kuupäev 06.07.2021
Jrk nr 2.
Geoloogilise uuringu loa omaja Nurme Turvas AS
Geoloogilise uuringu loa registreerimise number -
Geoloogilise uuringu loa kehtivuse aeg 06.09.2021
Geoloogilise uuringu aruande nimetus Lavassaare turbamaardla plokkide 34 ja 35 aktiivse reservvaru osaline ümberhindamine ning arvamine kaevandatavaks ja kasutatavaks varuks (varu seisuga 31.03.2023)
Geoloogiafondi number 9820
Maavaravaru arvele võtmise otsuse number 69
Maavaravaru arvele võtmise otsuse kuupäev 10.01.2024
6.2. Graafilised lisad ja lisadokumendid
Jrk nr Kasutusala Maksimaalne aastane tootmismaht Kaevandatav varu Kogus Ühik Kogus Ühik
1. 0201 - hästilagunenud turvas 5 tuh t 249 tuh t 2. 0202 - vähelagunenud turvas 5 tuh t 189 tuh t
Geoloogilised uuringud
Kaevandatud maa korrastamine
Kaevandatud maa kasutamise otstarve taastuv soo
Graafilised lisad
Keskkonnaloa mäeeraldise plaan Lisa 3: Gr._lisa_1_Maeeraldise_plaan.pdf
Keskkonnaloa geoloogilised läbilõiked Lisa 4: Gr._lisa_2_Geoloogilised_labiloiked.pdf
6/7
7. Teave keskkonnamõju hindamise eelhinnangu andmiseks
8. Taotluse lisad
Keskkonnaloa korrastatud maa plaan Lisa 5: Gr._lisa_3_Korrastatud_ala_plaan.pdf
Lisadokumendid
Taotluse juurde käiv seletuskiri Lisa 6: Nurme_V_turbatootmisala_SK.asice
Maavara arvele võtmise dokumendi ärakiri Lisa 7: MA_korraldus_06.07.2021_nr_1732__1_.asice
Lisa 8: MA_korraldus_10.01.2024_nr_69__1_.asice
Üldgeoloogilise uurimistöö aruanne või geoloogilise uuringu aruanne Lisa 9: EGF9500.pdf
Lisa 10: EGF9820.pdf
GIS ja CAD failid Lisa 11: isojooned_maapind_3D.dgn
Lisa 12: isojooned_lamam_3D.dgn
Lisa 13: Nurme_V_piir.dgn
Tegevuse täpsustus, füüsilised näitajad ning asjakohasel juhul lammutustööde kirjeldus
Täpsemalt seletuskirja ptk. 1 ja 5
Tegevuse asukoha ja eeldatava mõjuala kirjeldus Täpsemalt seletuskirja ptk. 2 ja 6
Tegevusega oluliselt mõjutatavate keskkonnaelementide kirjeldus Täpsemalt seletuskirja ptk. 6
Teave kavandatava tegevusega eeldatavalt kaasneva olulise keskkonnamõju kohta
Täpsemalt seletuskirja ptk. 6
Kavandatava tegevuse erisused ja meetmed Täpsemalt seletuskirja ptk. 6
Nimetus Manus Elering KK Lisa 14: Lisa_1_Elering_AS_kooskolastus.asice.asice
Nurme V KLT materjalid Lisa 15: Nurme_V_turbatootmisala_graafika.asice
VELT plaan Lisa 16: VELT_plaan.pdf
PTA tehnilised tingimused Lisa 17: teenus_2412103.asice
Eksperthinnang Lisa 18: Taotletava_Nurme_V_turbatootmisala_ja_sellega_piirneva_rohevorgustiku_eksperthinnang.pdf
7/7
OÜ Inseneribüroo STEIGER Tel 668 1011 Äriregistrikood 11206437
Männiku tee 104/1 E-mail: [email protected] a/a EE701010220051598014
11216 Tallinn www.steiger.ee SEB Pank, kood 401
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Lavassaare turbamaardla plokkide 34 ja 35
aktiivse reservvaru osaline ümberhindamine ning
arvamine kaevandatavaks ja kasutatavaks varuks (varu seisuga 31.03.2023)
Seletuskiri
Töö nr 23/4405
Tallinn 2023
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Lavassaare turbamaardla plokkide 34 ja 35 aktiivse reservvaru osaline ümberhindamine
ning arvamine kaevandatavaks ja kasutatavaks varuks (varu seisuga 31.03.2023)
2
Kinnitan:
Helis Pormeister /allkirjastatud digitaalselt/
juhatuse liige
Seletuskirja koostas:
Rein Ramst /allkirjastatud digitaalselt/
Geoloog-geobotaanik
Kaja Paat /allkirjastatud digitaalselt/
Joonestaja
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Lavassaare turbamaardla plokkide 34 ja 35 aktiivse reservvaru osaline ümberhindamine
ning arvamine kaevandatavaks ja kasutatavaks varuks (varu seisuga 31.03.2023)
3
ANNOTATSIOON
Lavassaare turbamaardla plokkide 34 ja 35 aktiivse reservvaru osaline ümber-
hindamine ning arvamine kaevandatavaks ja kasutatavaks varuks (varu seisuga
31.03.2023). Seletuskiri.
Aruanne ühes köites, 16 lk teksti, 6 tekstilisa, 5 graafilist lisa, 19 elektroonilist lisa.
OÜ Inseneribüroo STEIGER, aadress Männiku tee 104/1, 11216 Tallinn.
AS Nurme Turvas taotleb turba aktiivse reservvaru arvamist kaevandatavaks ja kasuta-
tavaks varuks kahel lahustükil, mis hõlmavad 29,45 ha suuruse osa Lavassaare turba-
maardla varuplokkidest 34 aR ja 35 aR. Tegemist on aktiivse tarbevaru ja turbatootmis-
alade mäeeraldistega külgneva varuga, mis paikneb maardla äärealal. Eraldi ei ole selle
varu kasutuselevõtt majanduslikust ja tehnoloogilisest seisukohast otstarbekas. Seetõttu
tehaksegi ettepanek käsitletavate alade turbavaru kaevandatavaks ja kasutatavaks arva-
miseks, et oleks võimalik olemasolevate mäeeraldiste laiendamine nendele. Lisaks te-
hakse ettepanek arvata Lavassaare maardlast välja 5,38 ha suurune osa varuplokist 34
aR ja 4,04 ha varuplokist 35 aR, kuna sellel pinnal turbavaru ei esine.
Ümber hinnatud aktiivne reservvaru arvutati nelja plokina. Seisuga 31.03.2023 on
Lavassaare turbamaardlal moodustatud uute aktiivse reservvaru plokkide varu:
- ploki 118 aR aktiivne reservvaru 22,21 ha-l 47 tuh t vähelagunenud turvast;
- ploki 119 aR aktiivne reservvaru 22,21 ha-l 78 tuh t hästilagunenud turvast;
- ploki 120 aR aktiivne reservvaru 7,24 ha-l 24 tuh t vähelagunenud turvast;
- ploki 121 aR aktiivne reservvaru 7,24 ha-l 19 tuh t vähelagunenud turvast.
Ploki 35 aR pindala vähenes 33,49 ha ja varu 85 tuh t võrra ning ploki 34 aR pindala
34,83 ha ja varu 174 tuh t võrra.
Märksõnad: Pärnu maakond, Tori vald, Lavassaare turbamaardla, kaevandatav ja kasu-
tatav varu, vähelagunenud turvas, hästilagunenud turvas, aktiivne reservvvaru.
Koostas: Rein Ramst
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Lavassaare turbamaardla plokkide 34 ja 35 aktiivse reservvaru osaline ümberhindamine
ning arvamine kaevandatavaks ja kasutatavaks varuks (varu seisuga 31.03.2023)
4
SISUKORD
1. SISSEJUHATUS .................................................................................... 6 2. MAAVARA KAEVANDATAVAKS JA KASUTATAVAKS TUN-
NISTAMISE PÕHJENDUS .................................................................. 82.1. Nõuded kaevandatavaks ja kasutatavaks tunnistatavale reservvarule……………...8
2.2. Ala varasem geoloogiline uuritus……………………………………………….…8
2.3. Ala geoloogiline ehitus ja hüdrogeoloogilised tingimused…………………….…..9
2.4. Maavara kvaliteet ja selle kasutamine……………………………………….…….11
3. VARU ARVUTUS ................................................................................. 13
4. KOKKUVÕTE ...................................................................................... 15
5. KASUTATUD KIRJANDUS……………………………………...……...…16
TEKSTILISAD
1. Varasemate uuringute sondeerimispunktide andmestik ……………………….….17
2. Varasemate uuringute turba üldanalüüsi andmestik……………………………….19
3. Varuplokkide mahu arvutuse tulemused…………………………………………..23
4. Keskkonnaameti kooskõlastus aktiivse reservvaru tunnistamiseks kaevandatavaks
ja kasutatavaks varuks III kategooria kaitsealuse linnuliigi leiukoha piires………25
5. Elering AS kooskõlastus tegutsemiseks elektripaigaldise kaitsevööndis………….27
6. Tellija arvamus…………………………………………………………………….29
GRAAFILISED LISAD
1. Plokkide 120 aR ja 121 aR varu arvutuse plaan seisuga 31.03.2023, M 1 : 2 000
2. Plokkide 118 aR ja 119 aR varu arvutuse plaan seisuga 31.03.2023, M 1 : 2 000
3. Plokkide 120 aR ja 121 aR kasuliku kihi paksuse plaan, M 1 : 2000
4. Plokkide 118 aR ja 119 aR kasuliku kihi paksuse plaan, M 1 : 2000
5. Geoloogilised läbilõiked I-I’…III-III’. Mõõtkava H 1 : 2000, V 1 : 200
ELEKTROONILISED LISAD
1. Seletuskirja tekst.pdf
2. Seletuskirja tekstilisad.pdf
3. Graafiline lisa 1.pdf
4. Graafiline lisa 2.pdf
5. Graafiline lisa 3.pdf
6. Graafiline lisa 4.pdf
7. Graafiline lisa 5.pdf
8. Graafiline lisa 1.tif
9. Graafiline lisa 2.tif
10. Graafiline lisa 3.tif
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Lavassaare turbamaardla plokkide 34 ja 35 aktiivse reservvaru osaline ümberhindamine
ning arvamine kaevandatavaks ja kasutatavaks varuks (varu seisuga 31.03.2023)
5
11. Graafiline lisa 4.tif
12. Graafiline lisa 5.tif
13. Varuplokkide ruumikujud.dgn
14. Maapind.dgn
15. Plokkide 118 aR ja 120 aR lamam.dgn
16. Plokkide 119 aR ja121 aR lamam.dgn
17. Elering AS kooskõlastus.asice
18. Keskkonnaameti kooskõlastus.asice
19. Tellija arvamus.asice
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Lavassaare turbamaardla plokkide 34 ja 35 aktiivse reservvaru osaline ümberhindamine
ning arvamine kaevandatavaks ja kasutatavaks varuks (varu seisuga 31.03.2023)
6
1. SISSEJUHATUS
AS Nurme Turvas kaevandab Lavassaare turbamaardla kaguosas turvast Elbu IV ja
Nurme Turvas tootmisala mäeeraldistelt. Lavassaare soo kaguserval Nurme külas paik-
neb ka ettevõtte freesturba pakendamise tsehh. AS Nurme Turvas on huvitatud oma tege-
vuse pikaajalisest jätkamisest selles piirkonnas ning sealse turbavaru võimalikult efek-
tiivsest ja säästlikust kasutamisest. Seetõttu peetakse otstarbekaks võtta kasutusele ka
Lavassaare turbamaardla kaguserval väikestel lahustükkidel aktiivse reservvaruna arvel
olev turbavaru, mis piirneb aktiivse tarbevaruga tegutsevatel mäeeraldistel (joonis 1.1).
Sel eesmärgil tehakse maavarade registri vastutavale töötlejale ettepanek tunnistada see
aktiivne reservvaru kaevandatavaks ja kasutatavaks maavaravaruks. Tegemist on
puisraba ja rabamännikuga (foto 1.1), kus puuduvad kaevandamist välistavad piirangud.
Põhjapoolne lahustükk piirneb lõunas Torni oja kalda piiranguvööndiga, mille laius on
50 m veepiirist. Keskkonnaamet on andnud kooskõlastuse turba aktiivse reservvaru
kaevandatavaks ja kasutavaks arvamise tedre (LK III kat) elupaiga piires (lisa 4). Elering
AS on andnud Nurme Turvas AS-le kooskõlastuse tegutsemiseks lõunapoolset lahus-
tükki läbivate 330 kV Sindi - Harku õhuliini ja 110 kV Sindi - Audru õhuliini kaitse-
vööndis (lisa 5). Põhjapoolne lahustükk paikneb riigi omandis oleval Halinga metskond
39 maaüksusel (KÜ 80901:001:0981), lõunapoolne AS-le Nurme Turvas kuuluval Lille
(KÜ 80901:001:0752) maaüksusel. Lille maaüksusest edela pool paiknevate Raba (KÜ
73001:001:0273) ja Juhani (KÜ 73001:001:0272) maaüksuste omanik ei ole huvitatud
turba aktiivse reservvaru kaevandamisväärseks ja kasutatavaks arvamisest temale
kuuluvate kinnistute piires. Seetõttu jäid need ümber hinnatava varuga alast välja.
Joonis 1.1. Kaevandatavaks ja kasutatavaks arvatava aktiivse reservvaru paiknemise
skeem. Alus: Maa-ameti geoportaal
maardla piir
mäeeraldise piir
kaevandatavaks ja kasutatavaks arvatava aktiivse reservvaru piir
18 aT
19 aT
Nurme turbatoomisala
(ASB Greenworld Eesti)
Nurme III turbatoomisala
(ASB Greenworld Eesti)
49 aT
48 aT
Elbu IV turbaraba
(Nurme Turvas AS) 26 aT
27 aT
Elbu turbatoomisala
(AS Jiffy Products Estonia)
Nurme turvas toomisala
(Nurme Turvas AS)
16 aT
17 aT
20 aT
21 aT
99 aT
98 aT
108 aT
109 aT
108 aT
109 aT
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Lavassaare turbamaardla plokkide 34 ja 35 aktiivse reservvaru osaline ümberhindamine
ning arvamine kaevandatavaks ja kasutatavaks varuks (varu seisuga 31.03.2023)
7
Foto 1.1. Puisraba põhjapoolsel lahustükil. N 58º28´44´´; E 24º29´38´´;
foto: Rein Ramst; 21.01.2023
Foto 2.1. Nõlv lõunapoolse lahustüki idaserval. Vasakul AS Nurme Turvas tehnika
hoiuplats. N 58º27´18´´; E 24º30´04´´; foto: Rein Ramst; 21.01.2023
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Lavassaare turbamaardla plokkide 34 ja 35 aktiivse reservvaru osaline ümberhindamine
ning arvamine kaevandatavaks ja kasutatavaks varuks (varu seisuga 31.03.2023)
8
2. MAAVARA KAEVANDAVAKS JA KASUTATVAKS TUNNIS-
TAMISE PÕHJENDUS
2.1. Nõuded kaevandatavaks ja kasutatavaks tunnistatavale reservvarule
Vastavalt maapõueseaduse § 24 lõikele 1 võib valdkonna eest vastutav minister või
maavarade registri vastutav töötleja tunnistada täiendavat geoloogilist uuringut nõud-
mata aktiivse reservvaru kaevandatavaks ja kasutatavaks maavaravaruks, kui on täidetud
kõik järgmised tingimused:
1) maardla, milles reservvaru paikneb, on lihtsa ja ühtlase ehitusega;
2) reservvaru piirneb vahetult sama maavara tarbevaruga või paikneb tarbevaru
lamamis või lasumis;
3) reservvaru kaevandatavaks ja kasutatavaks tunnistamise asjakohasust tõendab
kaevandamine samas maardlas;
4) reservvaru asub maardla äärealal ning selle kaevandatavaks ja kasutatavaks
tunnistamise eesmärk on maavara säästlik kasutamine.
Järgnevalt käsitletakse joonisel 1.1 kujutatud Lavassaare turbamaardla aktiivse
reservvaru plokkide 34 aR ja 35 aR osade vastavust eelnimetatud tingimustele.
2.2. Ala varasem geoloogiline uuritus
Mõlemad Lavassaare turbamaardla osad, mille piires tehakse ettepanek aktiivse reserv-
varu kaevandatavaks ja kasutatavaks tunnistamiseks, paiknevad geoloogiliselt hästi uuri-
tud piirkondades. Põhjapoolse lahustüki varu on maavarade registris arvel aktiivse
reservvaru plokkide 34 aR (hästilagunenud turvas) ja 35 aR (vähelagunenud turvas)
osana ENSV MN Geoloogia Valitsuse 1976. a eeluuringu (EGF 5169) tulemuste alusel.
Alast vahetult lõuna poolt läks läbi eeluuringu siht VIII, millel sondeeriti turbalasundit
100 m intervalliga. Hiljem on see Torni ojast lõuna pool paiknev piirkond uuritud täpse-
malt OÜ Inseneribüroo Steiger Nurme V uuringuruumi geoloogilise uuringuga (EGF
9500) ja selle turbavaru on arvel aktiivse tarbevaruna plokkides 108 aT ja 109 aT (joonis
2.1). Põhjapoolsest lahustükist lääne pool paikneva Nurme III turbatootmisala varu on
maavarade registris arvel aktiivse tarbevaruna plokkides 48 aT ja 49 aT Eesti Geo-
loogiakeskuse 2009. a geoloogilise uuringu (EGF 8152) ning põhja pool oleva Elbu
turbatootmisala plokkides 24 aT ja 25 aT OÜ Inseneribüroo Steiger 2017. a jääkvaru
uuringu (EGF 8845) tulemusena. Alast idas olevate vanade turbaväljakute varu on maha
kantud Eesti Geoloogiakeskuse 2008. a uuringu (EGF 8058) alusel.
Lõunapoolse lahustüki turbavaru on arvel aktiivse reservvaruna plokkides 34 aR, 35 aR
samuti ENSV MN Geoloogia Valitsuse 1976. a eeluuringu andmete alusel. Selle
uuringu siht IX läbis ida-lääne suunaliselt kaevandamisväärseks hinnatava reservvaruga
ala keskosa. Alast 120 m lääne pool asus ka eeluuringu proovipunkt nr 30, millest võeti
0,25 m intervalliga proovid turba üldanalüüsiks. Maardla piir on selles piirkonnas
plaanidele kantud kunagiste mullastikukaartide alusel suhteliselt ebatäpsena. Lõuna
suunas ulatub rabanõlv maavarade registri järgsest maardla piirist 50 - 100 m lõuna
poole, ida suunas aga on umbes 5,4 ha suurusel alal turvas aastakümneid tagasi eemalda-
tud ning seal paikneb AS Nurme Turvas tehnika hoiuplats (foto 2.1). Loodest piirneb
lõunapoolne lahustükk Nurme Turvas tootmisala mäeeraldisega. Viimase piires paik-
nevad aktiivse tarbevaru plokid 16 aT ja 17 aT on uuritud OÜ Inseneribüroo Steiger
2020. a jääkvaru uuringuga (EGF 9380). Eesti Geoloogiakeskuse 2009. a geoloogilise
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Lavassaare turbamaardla plokkide 34 ja 35 aktiivse reservvaru osaline ümberhindamine
ning arvamine kaevandatavaks ja kasutatavaks varuks (varu seisuga 31.03.2023)
9
uuringu ala (aktiivse tarbevaru plokid 48 aT ja 49 aT) paikneb 120 m loode pool. Kokku-
võtlikult on käsitletava ala geoloogiline uuritus kujutatud joonisel 2.1.
Joonis 2.1. Lavassaare turbamaardla kaguosa uuritus. Alus: Maa-ameti geoportaal
OÜ Inseneribüroo Steiger 2022. a jääkvaru uuring (EGF 9675)
OÜ Inseneribüroo Steiger 2021. a geoloogiline uuring (EGF 9500)
OÜ Inseneribüroo Steiger 2020. a jääkvaru uuring (EGF 9380)
OÜ Inseneribüroo Steiger 2019. a jääkvaru uuring (EGF 9106)
OÜ Inseneribüroo Steiger 2017. a jääkvaru uuring (EGF 8845)
OÜ Inseneribüroo Steiger 2010. a jääkvaru uuring (EGF 8273)
Eesti Geoloogiakeskuse 2009. geoloogiline uuring (EGF 8152)
Eesti Geoloogiakeskuse 2008. a jääkvaru arvutus (EGF 8058)
ENSV MN Geoloogia Valitsuse 1976. a eeluuring (EGF5169)
Kaevandatavaks ja kasutatavaks arvatava aktiivse reservvaru piir
2.3. Ala geoloogiline ehitus ja hüdrogeoloogilised tingimused
Lavassaare turbamaardla paikneb Lääne-Eesti madaliku. Soo on tekkinud Litoriina staa-
diumis merest eraldunud laguunis. Aluspõhjas avanevate Ülem-Siluri Jaagarahu lademe
(S2jg) dolokivide pealispind paikneb keskmiselt 5 m allpool merepinda (Ramst jt , 2009).
Pinnkatte paksus on vaadeldavas piirkonnas umbes 15 m (Ramst jt., 2009). See koosneb
aluspõhja kivimitel lasuvast 3 - 5 m paksusest liivsavimoreeni (Q1jr_g) kihist, seda
katvatest savikatest jääjärvesetetest (Q1jr_lg) ja meresetetest (Q2_m) ning maapinnal
avanevatest soosetetest (Q2_b). Turba lamamis olevad setted koosnevad valdavalt üli-
peenest liivast (fraktsioon 0,10 - 0,63 mm) ning savist ja aleuriidist (Ramst jt, 2009).
Turbalasund on väga ühtlase ehitusega, koosnedes pealmises osas vähelagunenud raba-
turvastest (fuskumiturvas, villpea-sfagnumiturvas) ning alumises osas hästilagunenud
siirdesoo- ja madalsooturvastest (puu-rohuturvas, pillirooturvas). Turba lamam on väga
tasane, selle kõrgus erineb kaevandamisväärseks arvatavava reservvaruga alade ümber
paiknevates eelnevate uuringute punktides vaid mõnekümne sentimeetri ulatuses (lisa 1,
gr lisad 1-2). Ka maapind on mõlemal lahustükil väga tasane, selle abs kõrgus on
49 aT
48 aT 18 aT
19 aT
99 aT
98 aT
26 aT
27 aT
16 aT
17 aT
20 aT
21 aT
16 aT
17 aT
108 aT
109 aT
108 aT
109 aT
24 aT
25 aT
28 aT
29 aT
34 aR
35 aR
34 aR
35 aR
6 aT
40 aR
41 aR
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Lavassaare turbamaardla plokkide 34 ja 35 aktiivse reservvaru osaline ümberhindamine
ning arvamine kaevandatavaks ja kasutatavaks varuks (varu seisuga 31.03.2023)
10
valdavalt vahemikus 14 - 16 m. Lõunapoolne lahustükk piirneb ida poolt järsu astanguga
(foto 2.1, joonis 2.2), mis lamami ühtlast kõrgust arvestades võimaldab seal varu kon-
tuurida vaatamata uuringupunktide puudumisele selles piirkonnas.
Joonis 2.2. Lõunapoolse lahustüki reljeef. Alus: Maa-ameti geoportaal
Kaevandatavaks ja kasutatavaks arvatava aktiivse reservvaru piir
Maardla piir maavarade registri registrikaardi nr 197 järgi
Kõige ülemiseks põhjaveekihiks on vaadeldaval alal soosetete veekiht, mille veetase on
keskmiselt 0,2 m maapinnast, rabanõlvaga ja mäeeraldistega piirneval alal 0,5 - 1 m
maapinnast. Soosetete veekiht on vabapinnaline ja toitub peamiselt sademetest. Eelne-
vate uuringute (Ramst ja Küüsmaa, 2018) andmeil on turba filtratsioonikoefitsient
lasundis keskmiselt 0,5 m/ööp. Vesi on happeline, madala mineralisatsiooniga (alla 0,1
g/l). Iseloomulike omaduste (pruunikas värvus, spetsiifiline lõhn ja maitse) tõttu ei kasu-
tata soosetete vett joogi- või tarbeveena.
Jääjärvesetete ja meresetete veekiht on seotud väga väikese veeandvusega savide ja
aleuriitidega ning moodustab seetõttu suhtelise veepideme. Väikese veeandvusega on ka
liustikusetete veekiht, mis on seotud liivsavimoreeniga.
Siluri - Ordoviitsiumi põhjaveekompleks on seotud Jaagarahu lademe lõheliste dolo-
kividega. Kompleksi suure lõhelisusega kivimites koosneva ülaosa filtratsioonikoefit-
sient on enamasti vahemikus 10 - 50 m/ööp (Perens, 2001). Vesi on vesinikkarbonaatne
kaltsium-magneesiumiline. Siluri - Ordoviitsiumi Pärnu põhjaveekogumi vett kasuta-
takse ümbruskonna asulate ja majapidamiste veevarustuses.
Veetase kraavides, millesse saab suunata käsitletavate alade kuivendusvee (põhjapoolsel
lahustükil Torni oja, lõunapoolsel Nurme kraav ja Pika kraav) võimaldab turbalasundi
seal kuivendada isevoolselt kogu paksuses.
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Lavassaare turbamaardla plokkide 34 ja 35 aktiivse reservvaru osaline ümberhindamine
ning arvamine kaevandatavaks ja kasutatavaks varuks (varu seisuga 31.03.2023)
11
2.4. Maavara kvaliteet ja selle kasutamine
Kaevandatavaks arvatava aktiivse reservvaruga külgnevas Lavassaare turbamaardla osas
on tehtud arvukalt geoloogilisi uuringuid (joonis 2.1). Seetõttu on olemas ka piisav
laboratoorsete analüüside andmestik, mis võimaldab hinnata käsitletavate reservvaruga
alade turba kvaliteeti. Põhjapoolse lahustükiga külgnevalt alalt on erinevate uuringute
käigus võetud proove nii turba üldanalüüsiks kui raskemetallide sisalduse ja kütte-
väärtuse määramiseks. Kaevandatavaks ja kasutatavaks arvatava aktiivse reservvaru
plokkide 118 aR ja 119 aR turba keskmiste kvaliteedinäitajate arvutamiseks on käes-
olevas töös kasutatud nelja lähima uuringupunkti andmeid. Nendeks on Eesti Geoloo-
giakeskuse 2009. a geoloogilise uuringu (EGF 8152) proovipunktid 1/1 ja 3/-3, mis
paiknevad käsitletavast alast vastavalt 140 m ja 650 m kagu pool, OÜ Inseneribüroo
Steiger 2017. a jääkvaru uuringu (EGF 8845) proovipunkt 7-5 150 m põhja pool ning
2021. a geoloogilise uuringu (EGF 9500) proovipunkt 9, mis asub alast 120 m lõuna
pool (gr lisa 1). Lisas 2 esitatud analüüsiandmete alusel arvutatud plokkide 116 aR ja
117 aR keskmised kvaliteedinäitajad on esitatud tabelis 2.1.
Tabel 2.1 Varuplokkide 118 aR ja 119 aR turba keskmised kvaliteedinäitajad
Varuplokk Varu jaotus
Keskmised kvaliteedinäitajad
Looduslik
niiskus, %
Tuhasus,
% kuivainest
Happesus
pHKCL
Lagunemisaste
% Von Post
118 aR Vähelagunenud
turvas 92,10 2,73 3,10 20 H3
119 aR Hästilagunenud
turvas 91,95 4,74 4,35 29 H4
Lõunapoolsel lahustükil kaevandatavaks ja kasutatavaks arvatava aktiivse reservvaru
plokkide 120 aR ja 121 aR üldiste omaduste hindamiseks saab lisaks ala loodeosas
paiknenud ENSV MN Geoloogia Valitsuse 1976. a eeluuringu punktile IX/49 kasutada
550 m lääne pool asunud Eesti Geoloogiakeskuse 2009. a uuringu (EGF 8152) punkti
32/7 ning OÜ Inseneribüroo Steiger 2020. a jääkvaru uuringu (EGF 9380) käigus 300 m
põhja poole rajatud proovipunkti nr 5-12 (lisa 2). Nende andmete alusel arvutatud turba
keskmised kvaliteedinäitajad on esitatud tabelis 2.2.
Tabel 2.2. Varuplokkide 120 aR ja 121 aR turba keskmised kvaliteedinäitajad
Varuplokk Varu jaotus
Keskmised kvaliteedinäitajad
Looduslik
niiskus, %
Tuhasus,
% kuivainest
Happesus
pHKCL
Lagunemisaste
% Von Post
120 aR Vähelagunenud
turvas 91,77 1,43 3,08 16 H3
121 aR Hästilagunenud
turvas 89,48 5,05 3,96 30 H4
Kaevandatavaks hinnatava aktiivse reservvaruga plokkidest lääne pool paiknevates
aktiivse tarbevaru plokkides 48 aT ja 49 aT on Eesti Geoloogiakeskuse 2009. a uuringu
andmeil vähelagunenud turba keskmine kütteväärtus 2678 kcal/kg ning hästilagunenud
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Lavassaare turbamaardla plokkide 34 ja 35 aktiivse reservvaru osaline ümberhindamine
ning arvamine kaevandatavaks ja kasutatavaks varuks (varu seisuga 31.03.2023)
12
turba keskmine kütteväärtus 2857 kcal/kg (Ramst jt, 2009). Selle piirkonna turba raske-
metallide sisaldus on väike. Eelnimetatud uuringu andmeil sisaldab Lavassaare turba-
maardla ploki 49 aT vähelagunenud turvas ühe kilogrammi kuivaine kohta Cd 0,07mg,
Cr 0,3 mg, Ni 0,6 mg, Pb 4,9 mg, Hg 0,049 mg, Sr 11 mg, U 0,05 mg ning Th 0,1 mg.
Ploki 48 aT hästilagunenud turba vastavad sisaldused on: Cd 0,04 mg, Cr 0,6 mg, Ni 1,2
mg, Pb 2,2 mg, Hg 0,043 mg, Sr 25 mg, U 0,2 mg ja Th 0,2 mg. Samasugune on
raskemetallide sisaldus eeldatavasti ka kaevandatavaks ja kasutatavaks hinnatava
aktiivse reservvaru plokkides 120 aR , 121 aR, 118 aR ja 119 aR.
Nagu nähtub eeltoodust, vastab Lavassaare maardla aktiivse reservvaru plokkide 120
aR, 121 aR, 118 aR ja 119 aR turba kvaliteet turbale kui maavarale esitavatele nõuetele.
Selle sobivust kasvusubstraatide ja mullasegude valmistamiseks tõendab külgnevatelt
mäeeraldistelt kaevandatud turba töötlemise ning toodangu aianduses ja põllumajan-
duses kasutamise kogemus.
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Lavassaare turbamaardla plokkide 34 ja 35 aktiivse reservvaru osaline ümberhindamine
ning arvamine kaevandatavaks ja kasutatavaks varuks (varu seisuga 31.03.2023)
13
3. VARU ARVUTUS
Kaevandatavaks ja kasutatavaks arvatava aktiivse reservvaruga ala moodustab väga väi-
kese osa plokkide 34 aR ja 35 aR kogupindalast (ploki 34 aR pindala on maavarade
registri kohaselt 11 377,82 ha). Seetõttu ei annaks seisuga 31.03.2023 moodustatud uute
varuplokkide varu arvutamine eelnimetatud plokkide keskmise paksuse ja keskmiste
kvaliteedinäitajate alusel usaldusväärset tulemust. Plokkide 120 aR, 121 aR, 118 aR ja
119 aR varu seisuga 31.02.2023 arvutati varasemate uuringute uuringupunktide ning
Maa-ameti geoportaalist alla laaditud LiDAR-mõõdistuse andmete põhjal. Arvestades
asjaoluga, et geoloogilise uuringu korra kohaselt on reservvaru puhul nõutav uurin-
guvõrgu tihedus vähemalt 800 × 800 m, võimaldas see vajaliku täpsusega modelleerida
nii maapinna, turba lamami kui ka vähe- ja hästilagunenud turba plokkide vahelise pinna.
Turba lamami modelleerimist lihtsustab asjaolu, et Lavassaare turbamaardlas on see
väga tasane, olemasolevate uuringupunktide andmeil mõlemal lahustükil keskmiselt
10,65 m kõrgusel. Varuplokkide mahud arvutati programmi Bentley PowerCivil V8i
abil. Varu jagamisel vähe- ja hästilagunenud turba plokkideks ning varu arvutamisel
tonnides 40% tingniiskuse juures lähtuti keskkonnaministri 17.12.2018 määruse nr 52
nõuetest.
Olemasolevate uuringupunktide ja maapinna LiDAR- mõõdistamise andmestiku alusel
konstrueeritud pindade vahelise mahu arvutamisel saadi vähelagunenud turba kihi
mahuks plokis 118 aR 22,21 ha-l koos sugekihiga 387 tuh m3 (lisa 3). Rabalasundiga
alal loetakse vastavalt geoloogilise uuringu metoodikale sugekihi paksuseks 0,2 m.
Seega on sugekihi maht ploki 118 aR katendis: 222 tuh m2 × 0,2 m = 44 tuh m3 ja
kasuliku kihi maht 343 tuh m3. Vähelagunenud turba keskmine lagunemisaste plokis 118
aR on 20% ja keskmine looduslik niiskus 92,10%. Selliste kvaliteedinäitajate puhul
korrutatakse varu ümberarvutamiseks tonnidesse 40% tingniiskuse juures turbalasundi
maht koefitsiendiga 0,136.
Lavassaare turbamaardla aktiivse reservvaru ploki 118 aR vähelagunenud turba
varu seisuga 31.03.2023 on:
343 tuh m3 × 0,136 = 47 tuh t
Hästilagunenud turba kihi maht plokis 119 aR 22,21 ha-l on pindade järgi modelleerituna
573 tuh m3 (lisa 3). Hästilagunenud turba keskmine lagunemisaste plokis 119 aR on 29%
ja keskmine looduslik niiskus 91,95%. Sellistele kvaliteedinäitajatele vastab varu mahult
kaalule ümberarvutamise koefitsient 0,137.
Lavassaare turbamaardla aktiivse reservvaru ploki 119 aR hästilagunenud turba
varu seisuga 31.03.2023 on:
573 tuh m3 × 0,137 = 78 tuh t
Olemasolevate uuringupunktide ja maapinna LiDAR- mõõdistamise andmestiku alusel
konstrueeritud pindade vahelise mahu arvutamisel saadi vähelagunenud turba kihi
mahuks plokis 120 aR 7,24 ha-l koos sugekihiga 200 tuh m3 (lisa 3). Rabalasundiga alal
loetakse vastavalt geoloogilise uuringu metoodikale sugekihi paksuseks 0,2 m. Seega on
sugekihi maht ploki 120 aR katendis: 72 tuh m2 × 0,2 m = 14 tuh m3 ja kasuliku kihi
maht 186 tuh m3. Vähelagunenud turba keskmine lagunemisaste plokis 120 aR on 16%
ja keskmine looduslik niiskus 91,77%. Selliste kvaliteedinäitajate puhul korrutatakse
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Lavassaare turbamaardla plokkide 34 ja 35 aktiivse reservvaru osaline ümberhindamine
ning arvamine kaevandatavaks ja kasutatavaks varuks (varu seisuga 31.03.2023)
14
varu ümberarvutamiseks tonnidesse 40% tingniiskuse juures turbalasundi maht koefit-
siendiga 0,131.
Lavassaare turbamaardla aktiivse reservvaru ploki 120 aR vähelagunenud turba
varu seisuga 31.03.2023 on:
186 tuh m3 × 0,131 = 24 tuh t
Hästilagunenud turba kihi maht plokis 121 aR 7,24 ha-l on pindade järgi modelleerituna
106 tuh m3 (lisa 3). Hästilagunenud turba keskmine lagunemisaste plokis 121 aR on 30%
ja keskmine looduslik niiskus 89,48%. Sellistele kvaliteedinäitajatele vastab varu mahult
kaalule ümberarvutamise koefitsient 0,180.
Lavassaare turbamaardla aktiivse reservvaru ploki 121 aR hästilagunenud turba
varu seisuga 31.03.2023 on:
106 tuh m3 × 0,180 = 19 tuh t
Kokkuvõtlikult on kaevandatavaks ja kasutatavaks arvatav aktiivne reservvaru seisuga
31.03.2023 esitatud tabelis 3.1.
Tabel 3.1 Lavassaare turbamaaardla kaevandatavaks ja kasutatavaks arvatav aktiivne
reservvaru plokkide lõikes seisuga 31.03.2023
Ploki nr Pindala, Keskmine Maht, Koefit- Varu,
ha paksus, m* tuh m3 sient tuh t
118 aR 22,21 1,54 343 0,136 47
119 aR 22,21 2,58 573 0,137 78
120 aR 7,24 2,57 186 0,131 24
121 aR 7,24 1,46 106 0,180 19
* keskmine paksus ilma sugekihita on leitud ploki mahu ja pindala jagatisena
Uuringu tulemusena väheneb seisuga 31.03.2023 ploki 34 aR pindala 34,83 ha ja varu
174 tuh t ning ploki 35 aR pindala 33,49 ha ja varu 85 tuh t võrra.7,24 ha
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Lavassaare turbamaardla plokkide 34 ja 35 aktiivse reservvaru osaline ümberhindamine
ning arvamine kaevandatavaks ja kasutatavaks varuks (varu seisuga 31.03.2023)
15
4. KOKKUVÕTE
Lavassaare turbamaardla aktiivse reservvaru plokid 120 aR, 121 aR, 118 aR ja 119 aR
vastavad kõigile maapõueseaduse § 24 lõikes 1 esitatud tingimustele. Sellest lähtuvalt
tehakse maavarade registri vastutavale töötlejale ettepanek arvata seisuga 31.03.2023
kaevandatavaks ja kasutatavaks Lavassaare turbamaardla aktiivne reservvaru alljärg-
nevalt:
- plokis 118 aR 22,21 ha-l 47 tuh t vähelagunenud turvast;
- plokis 119 aR 22,21 ha-l 78 tuh t hästilagunenud turvast; - plokis 120 aR 7,24 ha-l 24 tuh t vähelagunenud turvast;
- plokis 121 aR 7,24 ha-l 19 tuh t hästilagunenud turvast.
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Lavassaare turbamaardla plokkide 34 ja 35 aktiivse reservvaru osaline ümberhindamine
ning arvamine kaevandatavaks ja kasutatavaks varuks (varu seisuga 31.03.2023)
16
3. KASUTATUD KIRJANDUS
1. Orgla, H., Nõmmsalu, V., Viigand, A., Lepp, A., 1976. Tootmiskoondise "Tootsi"
tellimusel teostatud Lavassaare turbamaardla idaosa eeluuringu aruanne. ENSV MN
Geoloogia Valitsus. EGF 5169.
2. Ramst, R., 2013. Lavassaare turbamaardla Elbu V uuringuruumi geoloogilise uurin-
gu aruanne. OÜ Eesti Geoloogiakeskus. EGF 8453.
3. Ramst, R., Paat, K., 2019. Lavassaare turbamaardla Elbu III turbatootmisala jääk-
varu uuringu aruanne (varu seisuga 31.05.2019). OÜ Inseneribüroo Steiger, EGF
9106.
4. Ramst, R., Paat, K., 2020. Lavassaare turbamaardla Nurme Turvas tootmisala ja
Nurme II turbatoomisala jääkvaru uuringu aruanne (varu seisuga 31.03.2020). OÜ
Inseneribüroo Steiger, EGF 9380.
5. Ramst, R., Salo, V., Halliste, L., Liibert, S., 2009. Lavassaare turbamaardla Nurme
kasvuturba tootmisala laienduse geoloogilise uuringu aruanne (varu arvutus seisuga
01.11.2009). OÜ Eesti Geoloogiakeskus. EGF 8152.
6. Ramst, R., Siir, S., Paat, K., 2022. Lavassaare turbamaardla Elbu IV mäeeraldise
jääkvaru uuringu aruanne (varu seisuga 15.05.2021). OÜ Inseneribüroo Steiger. EGF
9675.
7. Salo, V., Ramst, R., 2008. Kostivere, Hiiesoo, Elbu ja Pööravere mahajäetud turba-
tootmisalade jääkvaru arvutus seisuga 14.11.2008. OÜ Eesti Geoloogiakeskus. EGF
8058.
8. Triisberg, T., Kõpp, V., Jassik, E., 2010. Lavassaare turbamaardla Nurme uuringu-
ruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.10.2010. a). Töö nr 10/0588.
OÜ Inseneribüroo Steiger. EGF 8273.
9. Uppin, M, Vahtra, H., Talvik, R., 2017. Lavassaare turbamaardla Elbu turbatootmis-
ala jääkvaru uuringu aruanne (varu seisuga 31.03.2017. a). OÜ Inseneribüroo
Steiger. EGF 8845.
10
1 4
1 3
1 3
13
15
1 6
16
16
11
11
11
1 1
1 1
1 1
1 1
1 1
1 1
1 1
1 1
11
11
11
1 2
12
12
12
1 2
1 2
1 2
12
1 2
1 2
13
13
13
1 3
1 3
13
1 3
1 3
1 3
1 4
1 4
14 14
14
14
14
15
15
15
1 5
1 5
16
1 6
1 6
16
1 6
1 6
16
1 5
15
15
1 1
11 1 2 1 3
1 3
14
14
16
16
1 2
1 4
12
13
14
15
1 1
1 2
1 3
131 4
16
16
1 5
15
14
14
15
15
11,0
10 ,5
1 0 ,5
1 0 ,5
KoolisaluU u s -K
o o li
R e in
uL a u s a
OjalaudaSilla Vahemetsa
Räägumõisa
4 T
a ll in n -P
ä rn
u -I k la t e e
Raba
73001:001:0320
73001:001:0691
7 3 0 0 1 :0
0 1 :0
7 6 4
7 3 0 0 1 :0
0 1 :0
7 9 1
7 3 0 0 1 :0
0 1 :0
2 6 6
14901:001:012814901:001:0211 14901:001:0382
14901:001:0110
73001:001:1386
7 3 0 0 1 :0
0 1 :0
1 5 4
73001:001:0273
Halinga metskond 39
80901:001:0981
73001:001:0355
Elbu turbaraba
Nurme turbaraba 3
73001:001:0330 Nurme turbaraba 1
73001:001:0310
Nurme turbaraba 2
80901:001:0752
Lille
Räägumõisa
14901:001:0110
12.07
11.95 12.10
13.42
12.75
12.85
10.97
11.75
11.54
14.55
14.59
14.53
13.71
11.00
10.79
10.97
10.87
10.85
10.56
10.57
10.62
10.74 10.80
10.73
10.65
10.27 10.49
10.72
10.72
10.73
10.66
10.57
10.69
10.91
14.95 15.52
15.57
12.20
12.54 12.23
11.74
11.77
11.69
11.68
10.60 12.73 11.65
11.59
11.00
10.86
10.77
10.82
15.10
14.92 15.17
15.01
14.41
14.66
10.98
10.88
11.02
10.89
11.18
12.62
12.61
12.48
13.97
14.03
13.93
14.02
14.01
14.00
14.06
15.12
14.68
14.59
14.71
14.24
14.30
14.04
14.75
14.93
14.43
14.41
14.49
14.31
14.65
14.72
14.42
12.06
11.15
10.74
10.54
15.84
15.88
16.05
16.17
16.10
16.69
16.26
16.15
16.22
16.16
16.13
16.01
15.97
16.01
16.13
13.11
13.14
11.03
11.00
10.94
10.92
10.99
11.03
10.78
10.62
10.71
12.00
12.66
13.32
13.22
13.47
13.06
12.71
12.20
12.59
12.73
12.10
11.05
11.61
12.72
13.05
12.48
13.06
13.31
13.72
13.43
13.20
12.57
11.76
11.30
11.13
10.98
13.82
13.92
13.64
13.44
13.93
11.09
11.21
11.24
11.12
12.05
12.10
11.95
11.82
12.56
12.61
12.50
12.56
10.89
10.98
11.03
11.27
11.10
11.18
10.85
10.80
10.81
10.75
10.91
12.04
11.74
11.45
11.13
10.93
10.91
10.81
10.96
10.87
11.03
10.93
10.86
10.92
10.94
10.91
10.88
11.05
10.88
11.05
11.51
11.22
10.90
10.74
10.71
10.73
14.78
14.85
14.50
14.38
14.41
14.33
14.41
13.95
13.51
13.06
13.06
13.06
14.19
14.03
13.99
13.91
13.90
14.97
12.69
12.58
12.39
12.48
12.36
11.69
11.73
12.16
12.22
12.06
12.06
12.09
12.29
12.08
12.16
12.18
12.10
12.41
12.28
12.34
12.21
12.18
12.05
11.87
12.24
12.18
12.08
12.36
12.17
12.18
12.19
12.72
14.17
14.31
13.99
14.14
14.11
14.24
14.14
14.48
14.34
14.24
14.52
13.93
14.23
14.39
14.18
14.34
14.15
14.22
14.24
14.21
14.40
14.30
12.73
12.11
12.33
12.44
12.20
13.51
14.27
14.32
14.53
12.23
11.98
12.17
12.11
12.14
11.94
11.86
12.02
11.94
12.04
12.04
11.79
11.65
11.60
11.43
11.89
11.79
11.57
11.74
12.12
11.96
12.14
11.75
11.57
11.50
11.37
11.51
11.55
11.46
11.51
11.81
11.90
12.95
12.88
12.57
12.66
13.41
12.85
12.32
12.24
12.54
12.77
12.55
13.08
12.80
12.11
12.84
13.05
13.14
12.71
12.52
12.48
12.91
12.76
12.91
12.84
12.64 12.22
12.99
13.14
12.96
12.13
14.55
14.09
13.74
13.60
13.52
14.14
14.19
14.32
12.86
12.51
13.26
12.16
12.03
12.20
13.54
14.08
14.14
14.22
13.83
12.76
12.25
12.13
12.27
12.34
12.45
12.07
12.01
12.53
12.57
12.76
14.19
13.94
13.28
12.16
12.21
12.10
12.32
12.04
11.71
11.72
11.73
12.03
12.14
12.47
13.46
12.32
11.98
12.01
11.73
11.74
11.87
11.64
11.38
11.18
11.49
11.78
11.87
11.77
12.10
11.85
11.82
11.88
11.29
11.25
11.48
12.30
12.38
12.30
12.08
12.25
12.05
12.81
12.74
12.58
12.52
12.49
12.57
13.07
13.25
13.69
13.09
13.29
13.34
13.90
13.03
13.01
13.04
11.17
11.18
11.26
11.42
11.47
11.40
11.54
11.47
11.51
11.48
11.41
11.51
11.25
11.38
11.51
13.44
12.98
13.02
13.03
13.03
13.37
12.13
12.14
12.19
12.34 13.88
13.21
13.23
13.22
13.36
13.88
13.14
13.22
13.22
12.57
12.41
12.47
12.46
12.48
12.43
12.31
12.50
12.16
12.50
12.22
12.59
12.17
12.09
12.61
12.50
12.49
12.80
12.54
12.44
12.65
12.89
12.84
12.61
12.18
12.35
12.61
12.52
12.54
12.68
13.13
12.82
12.61
12.54
12.35
12.56
11.83
12.48
12.80
12.63
12.24
12.02
12.20
12.75
12.42
12.94
12.87
12.57
12.60
12.74
12.76
13.09 12.93
12.56
12.66
12.66
12.82
12.93
13.51
13.00
12.57
12.80
12.81
12.90
12.75
12.68
12.64
12.68
12.72
12.75
12.49
12.68
12.21
11.98
12.79
12.15
12.02
11.32
11.34
11.64
11.48
11.42
11.60
12.44
12.38
12.43
12.49
12.49
12.42
12.43
12.93
12.66
12.58
12.70
13.14
12.67
12.73
13.25
13.17
13.13
12.94
13.17
13.27
13.33
13.02
13.06
13.37
13.29
13.44 13.75
13.44
13.37
13.25
13.55
13.54
13.44
14.01
15.26
15.16
12.61
12.79
12.27
15.57
15.98
16.01
15.99
15.58
15.79
15.62
16.13
16.08 16.16
16.18
16.07
16.05
16.03
12.98
14.15
14.78
14.47
13.05
12.76
12.53
12.52
14.49
14.57
15.05
12.93
13.75
13.83
13.91
1 5 .0 3
1 4 .6 3
1 3 .2 5
1 3 .2 4
1 2 .9 4
1 2 .8 2
1 2 .9 6
1 3 .0 6
1 3 .4 6
1 3 .0 5
1 3 .3 4
1 3 .5 3
1 3 .6 7
1 3 .2 8
1 3 .1 8
1 3 .1 7
1 3 .4 0
13.36
13.41
13.70
11.62
12.36
12.32
11.84
11.79
12.23
11.16
11.37
10.61
1 2 .1
7
1 2 .1
4
1 2 .1
2
1 2 .1
5
1 2 .1
6
1 2 .1
0
1 2 .1
0
1 2 .0
7
1 2 .0
2
1 2 .1
9
15.29
12.82
12.88
12.82
12.73
12.57
11.95 11.14
12.19
12.90
14.71
11.34
13.59
13.70
13.46
13.25
13.51
13.61
14.99
15.03
15.13
15.06
15.36
15.03
14.93
1 5 .4 5
15.55
15.42
15.14
14.61
13.53
1 3 .2 9
15.47
15.25
15.47
15.45
15.27
15.12
14.87
15.50
15.88
15.99
15.81
16.02
13.97
11.23
11.21
11.24
10.95
11.23
14.17
14.28
13.93
13.84
13.69
14.06
13.76
15.27
15.54
14.95
14.96
15.10
15.40
11.78
13.44
10.43
10.72
11.22
13.59
14.01
14.17
11.20
10.68
10.71
10.87
10.77
11.16
10.87
10.80
10.69
14.50 14.59
14.46
14.49
14.40
15.43
15.55
15.65
15.56
15.54
15.68
15.67
15.63
15.66
15.54
15.67
15.60
15.52
15.58
15.47
15.54
15.50
15.59
15.60
15.62 15.67 15.64
15.70 15.63
15.64
15.56
11.01 11.01
11.22
11.19
10.95
11.37
14.88
15.01
14.96
14.97
15.01
14.92
14.99 15.09 14.90
13.87 14.05
13.97
13.96 13.92
13.78
13.84
15.86
16.05
15.94
16.03
15.99
15.87
16.09
15.97
15.88
15.86
15.75
15.61
15.89
15.65
15.93
15.84
15.90
16.04
16.12
15.93
16.19
16.27
16.37
16.36
13.75
13.47
13.49
13.44
14.67
13.26
13.10
13.38
13.23
13.50
13.70
13.22
10.11
14.06
13.82
13.85
13.77
13.81
13.90
13.88
14.02
14.01
13.97 14.12 14.10
14.11 14.19
10.96
14.27
14.19
11.19
11.41
12.35
12.60
14.74
14.56
13.87
14.44
14.45
14.52
15.16
15.20
15.90
15.98
16.09
16.04
15.95
16.03
15.94
1 4 .6 9
1 4 .7 5
1 4 .9 1
1 5 .1 6
1 5 .0 7
14.92
13.16
12.91
12.96
12.61
12.94
13.02
13.07
13.23
13.07
13.34
13.21
13.11
12.68
13.61
13.46
13.59 13.38
13.48
13.58
13.44
13.04
12.99
12.95
13.18
11.24
11.20
11.44
14.58
13.48
13.25
11.23
10.64
10.23
14.99
14.79
11.67
10.53
10.20
10.28
10.25
10.00
1 2 .0
4
14.08
13.63
14.69
12.69 12.65
12.61
12.13
12.18
12.27
10.17
12.45
11.51
11.13
10.97
11.26
14.64
14.58
14.57
14.38
14.60
12.46
12.15
11.73
10.76
10.76
10.87
11.02
11.15
11.19
11.16
11.01
11.36
11.08 10.90
12.27 13.29
13.03
13.12
10.35
10.38
11.25
11.20
11.68
11.10
11.08
12.02
14.26
13.57
13.39
13.49
12.63
12.53
14.04
15.12
15.23
15.48
15.94
15.86 16.01
15.92 15.92 15.99
14.96
14.98
15.10
15.11
15.19
14.96
15.05
14.21
13.69
13.59
13.49
15.93
15.98
15.57
11.61
10.99
10.74
10.83
13.45
13.65
13.47
13.55
13.56
48
13.90
13.92
13.95
13.93
14.76
15.98
12.96
10.89
13.59
12.92
12.94
12.68
12.90
10.47
10.65
15.28
14.33
12.82
13.60
10.80
10.99 14.58
14.90
15.59
15.89
15.97
10.69 10.79
10.96
15.85
15.19
10.54 11.04
11.08
11.05 13.35
13.68 15.43
16.07
16.06
15.30
10.67
10.95
10.62
10.54
11.56
11.20
15.77 16.03 15.99
16.10
15.96
15.95 15.54
10.87 10.97
11.53
12.21 15.77
10.65 14.86 12.11
10.60
10.95
11.11
10.66
10.86
11.80
16.29 16.28 16.08 16.36 16.15
15.93
15.41
12.86
14.30 14.62 14.98 15.11
15.56 15.54 15.80 15.67
15.92 15.04
15.04
15.88 15.90
15.37 15.16 15.83
15.53 15.35 15.91
15.17 16.05
15.17
15.71
14.65
14.79
15.13 15.44
15.00 15.08
15.53
14.67
15.40
15.04 15.40
14.14
15.38
14.67
14.80
15.06
14.80
14.03
14.02
14.49
13.58
13.17 13.65 14.26
13.14
14.43 14.72
15.03 14.90
15.04
15.22
14.50
14.69
14.75
14.37
14.32
14.28
14.23
14.27
14.25
14.30
14.21
14.22
14.32
14.39
14.42
14.23
14.19
14.04
14.36
14.42
14.43
14.27
14.20
15.17
15.25
15.31
15.46
15.40
14.26
14.51
14.47
14.53
14.51 14.61
14.44
14.31
14.32
14.12
14.28 14.46
14.28
14.16
14.34
14.44 14.43
14.28
14.09
13.90
14.02
14.04 13.96
13.91
14.16
14.23
14.33 14.30
14.21
14.19
14.17
13.93
14.03
13.82
14.07
14.15
14.30
14.42
14.15
13.95
13.66
13.26
13.13
13.31
13.14
13.18
13.29
13.41
13.71
13.55
13.62
13.80
14.03
13.75
13.68
13.59
13.84
14.03
13.71
13.50
13.42
13.34
13.25
13.27 13.74
13.84
13.78
13.59
13.56
13.79 13.80
13.52
13.58
13.49
13.52
13.59
13.67
13.71
13.70
13.62
13.49
13.69
13.83
13.81
13.93
13.61
14.27 14.25
14.74 14.84
14.24 14.35
14.37 14.55
14.09 14.68 14.54
15.81 15.97 15.99
14.71
14.19
13.13
13.36
12.37
12.55
15.29
13.48
15.74
15.61
16.18 16.21
16.16 16.20
16.14 15.65
14.99
15.23
15.24
14.62
14.80
14.75 15.19 15.43 15.77
16.02 16.00
15.05 15.18 14.63 14.44
13.74
13.42
13.69
13.40
13.07 14.15
14.57 14.59
14.64
14.71 15.04
14.80 14.31
14.85 14.95
14.69
14.26
13.90 14.39
13.96
13.68
13.08 15.35
15.04
14.99
15.39
15.13 15.20
15.10
14.08
14.77
14.85
14.30
14.05
14.52
14.16
16.12 16.10
14.77
14.57 14.88
14.44
14.55
14.24
12.52
15.35
15.17
15.02 14.87
15.02 14.48
14.15
14.86
10,35
19.11.2019
11,15
19.11.2019
9,55
22.11.2019
11,80
18.11.2019
10,36
22.11.2019
11,40
19.11.2019
11,11
18.11.2019
10,38
18.11.2019
11,13
22.11.2019
10,34
18.11.2019
11,12
22.11.2019
8,67
27.08.2020
8,22
27.08.202010,55
27.08.2020
11,39
27.08.2020
10,07
27.08.2020
9,95
27.08.2020
11,75
27.08.2020
9,42
27.08.2020
13,35
27.08.2020
9,63
27.08.2020
9,14
27.08.2020
9,63
27.08.2020
1 1 ,0
10,5
10,5
10,5
11,0
1 0 ,5
Plokk 21 aT
Plokk 20 aT
Plokk 34 aR
Plokk 35 aR
Plokk 34 aR
Plokk 35 aR
Plokk 48 aT
Plokk 49 aT
Plokk 48 aT
Plokk 21 aT
Plokk 7 aT
Plokk 16 aT
Plokk 17 aT
Plokk 16 aT
Plokk 17 aT
Plokk 16 aT
Plokk 17 aT Plokk 109 aT
Plokk 108 aT
Plokk 109 aT
Plokk 108 aT
Plokk 34 aR Plokk 35 aR
Plokk 34 aR
Plokk 13 aT Plokk 6 aT
Plokk 25 aT Plokk 24 aT
Plokk 119 aR
Plokk 118 aR
Plokk 34 aR
Plokk 121 aR
Plokk 120 aR
I
I'
II '
II I'
II I
II
IV
IV'
V '
V
1-2 14,69
1,4 4,4
2-1 15,20
1,6 4,6
2-2 15,08
1,4 4,7
2-3 4,59
1,8 4,0
3-1 14,54
1,6 3,9
4-2 14,10
2,1 3,7
4-3 12,30
0,4 1,7 5-1
13,89 1,6 3,4
5-2 12,29
0,5 1,6
6-1 13,50
1,4 2,8
6-2 11,71
- 0,9
6-3 11,99
0,4 1,2
6-4 12,59
0,9 1,9
6-8 11,26
- 0,6
6-9 11,70
0,1 1,1
6-10 12,27
0,6 1,5
6-11 11,76
0,2 0,9
6-12 11,36
- 0,6
6-13 12,00
- 1,4
7-1 12,72
0,5 1,9
7-5 12,37
1,2 1,7
8-1 12,37
0,3 1,4
8-5 11,84
- 0,9
1 13,96
2,1 3,2
2 13,50
1,9 3,4
3 14,81
1,6 4,2
4 15,68
1,7 5,1
5 15,82
1,4 5,4
6 16,15
1,5 5,2
7 15,85
1,4 5,3
8 15,35
1,4 4,5
9 15,95
1,1 5,4
10 15,61
1,5 4,9
11 15,57
1,5 5,0
12 14,70
1,5 3,9
13 14,64
2,1 4,0
14 14,34
2,0 3,8
15 14,62
2,4 3,8
16 14,23
2,0 3,5
17 13,09
1,5 2,7
18 13,38
1,4 2,7
19 13,12
1,3 1,9
22 14,08
2,3 3,1
23 14,11
2,2 3,4
20 13,90
1,5 2,9
21 14,11
1,8 3,3
25 13,50
1,7 2,5
24 13,10
1,8 2,3
29 12,23
0,2 1,3
30 13,45
1,7 2,75
35 12,39
- 1,8
28 13,15
0,8 2,4
27 12,82
0,7 2,2
36 15,52
1,5 5,2
37 14,08
1,4 3,3
38 11,46
0,2 0,5
39 10,76
- -
42 10,82
- -
41 10,84
- 0,1
47 13,52
1,3 2,7
46 12,75
1,0 2,0
45 10,81
- -
44 10,84
- -
43 10,91
- -
40 10,86
- -
52 12,94
1,6 2,2
51 11,30
- 0,5
50 10,72
- -
49 10,90
- 0,1
48 10,87
- -
53 12,26
1,2 1,6
55 12,41
1,3 1,7
54 12,58
1,5 1,7
56 11,85
- 1,0
57 12,75
1,0 1,6
58 12,84
1,5 1,9
60 12,51
0,9 1,5
61 12,48
1,5 2,4
62 12,28
- 0,7
IX/54 15,99
3,80 5,00
IX/53 16,52
4,20 5,60
IX/52 16,54
4,40 5,60
IX/51 16,41
4,40 5,60
IX/50 16,46
4,40 5,70
IX/49 16,22
4,25 5,50
6-14
13,11
0,50 2,40
6-15 12,40
1,00
1,80
2,40 0,40
12,97 5-13
13,18
0,90 2,70
5-14
5,40
15,79 1/0
2,10
1/-1
16,23
2,40 5,80
13,79
0,85
3,15
4-5 13,71
-
2,90
5-5
13,77
-
3,00
5-6 13,86
,00
2,70
6-6 13,89
0,40
3,25
6-5 14,39
0,50 3,85
7-5 14,50
2,75
3,75
7-6 13,99
0,80
3,30
8-6 14,06
0,85
3,45
8-5
14,35
-
3,75
9-5 14,73
-
4,00
9-6 14,46
-
3,75
10-2 11,06
- -
10-3 11,79
-
0,90
4-6
25 13,50
1,7 2,5 Kogu lasundi paksus, m
Vähelagunenud turba kihi paksus, m
Uuringupunkti abs kõrgus, m
Uuringupunkti nr
2020. a uuringupunkt
2019. a uuringupunkt
1976. a uuringupunkt
1
2
3
4
5
678
9
10 1
12
13
14 15
6 17
18 19
20 21
22
23
24
25
26
27 28
29
30
31
32
33
34
35
36
37
38
39
40
41
42
43
44
45
46
47
48
49
6 480 000
6 480 500
6 481 000
6 481 500
5 2 9 0
0 0
5 2 9 5
0 0
5 3 0 0
0 0
5 3 0 5
0 0
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Mõõtkava
Männiku tee 104, 11216 Tallinn
Objekti nimetus ja aadress Joonise sisu
Koostas
Kinnitas Töö nr
Kuupäev
+372 668 1011, [email protected]
Loa omanik
0 200 m100
/Allkirjastatud digitaalselt/
/Allkirjastatud digitaalselt/
1:5000
Maaparandushoiuala
Teekaitsevöönd
Elektripaigaldise kaitsevöönd
Ranna või kalda piiranguvöönd
Tori vald, Pärnu maakond
Nurme V turbatootmisala Mäeeraldise plaan
Tauri Põldema
Erki Vaguri
Graafiline lisa 1/3
24/4691
Nurme Turvas AS
Lille, Nurme küla Tori vald Pärnumaa 85004
Kaardileht nr 533 (Pärnu)
Maapinna samakõrgusjoon, m
Geoloogilise läbilõike joon
Katastriüksuse nimi, piir ja tunnus
I'I
Maardla piir (asendiplaanil)
Proovivõtupunkt
Mäeeraldise lamami samakõrgusjoon, m
Mäeeraldise piir, piiripunkt ja piiripunkti number 1
pT - passiivne tarbevaru, pR - passiivne reservvaru)
Ploki piir (aT - aktiivne tarbevaru, aR - aktiivne reservvaru,
Olemasoleva mäeeraldise piir
Olemasoleva mäeeraldise teenindusmaa piir
05.10.2026
Piiripunkt ja number kattuvad mäeeraldisega
Mäeeraldise teenindusmaa piir
5. Kasutatud tarkvara: Bentley PowerCivil for Baltics V8i (litsents: 70000661800020).
(OÜ Inseneribüroo STEIGER, töö nr 23/4405).
- 2023. aasta Nurme turbatootmisala laienduse topograafiline ja varu arvutuse plaan
(OÜ Inseneribüroo STEIGER, töö nr 20/2843).
- 2020. aasta Nurme V uuringuruumi topograafiline ja varu arvutuse plaan
- Maavarade registri maardlate, plokkide ja mäeeraldiste piiriandmeid (seisuga 05.10.2026);
- Keskkonnaagentuuri EELISe andmeid (seisuga 05.10.2026);
- Maa- ja Ruumiameti väljastatud kitsenduste andmeid (seisuga 05.10.2026);
- Maa- ja Ruumiameti väljastatud katastriüksuste piiriandmeid (seisuga 05.10.2026);
4. Plaani koostamisel on kasutatud:
Lyrurus tetrix (teder) leiupaigaga (KLO9129641)
3. Kogu taotletav ala kattub III kategooria kaitsealuse liigi
2. Asendiplaan: Maa-ameti X-GIS kaardirakendus.
1. Koordinaadid L-Est 97 süsteemis, kõrgused EH2000 süsteemis.
Märkused:
Veetaseme abs. kõrgus, mõõdistamise kuupäev
80901:001:0981
Halinga metskond 39
Nurme III turbatootmisala
tootmisala
Nurme Turvas
tootmisala
Nurme Turvas
Nr X Y
1 6 482 322,06 528 495,33
2 6 482 414,44 529 575,39
3 6 482 220,79 529 598,91
4 6 482 195,64 529 602,21
5 6 482 169,66 529 606,83
6 6 482 155,92 529 609,89
7 6 482 155,37 529 552,69
8 6 482 145,51 529 486,60
9 6 482 188,08 529 125,28
10 6 482 224,98 529 032,29
11 6 482 214,64 529 001,82
12 6 482 194,66 528 984,30
13 6 482 162,06 528 977,82
14 6 482 127,31 528 999,64
15 6 482 082,50 529 112,22
16 6 482 042,10 529 484,66
17 6 482 048,42 529 674,73
18 6 481 998,71 529 738,06
19 6 481 956,00 530 012,30
20 6 482 018,99 530 136,89
21 6 482 029,96 530 275,06
22 6 481 547,69 530 541,22
23 6 481 520,93 530 534,13
24 6 481 383,74 530 488,51
25 6 481 298,64 530 453,19
26 6 481 213,53 530 417,87
27 6 481 153,83 530 385,86
28 6 481 071,96 530 347,23
29 6 481 177,89 530 113,14
30 6 481 587,56 530 398,55
31 6 481 915,23 529 937,44
32 6 481 711,59 529 791,40
33 6 481 856,51 529 587,17
34 6 481 653,09 529 441,48
Pindala 83,87 ha
35 6 480 559,92 529 688,70
36 6 480 526,33 529 756,74
37 6 480 096,02 529 479,14
38 6 480 006,97 529 504,93
39 6 479 853,64 529 323,04
40 6 479 913,44 529 237,74
41 6 480 026,24 529 317,22
42 6 480 136,80 529 395,18
43 6 480 344,14 529 538,62
44 6 479 703,71 529 094,19
45 6 479 660,70 529 252,02
46 6 479 574,62 529 247,42
47 6 479 403,14 529 258,27
48 6 479 311,90 529 232,64
49 6 479 499,67 528 953,05
piiripunktide koordinaadid
Mäeeraldise ja teenindusmaa
N
13
11,0
15
9
10
11
12
13
14
15
16
17
18
9
10
11
12
13
14
15
16
17
18
9
10
11
12
13
14
15
16
17
9
10
11
12
13
14
15
16
17
9
10
11
12
13
14
15
16
9
10
11
12
13
14
15
16
9
10
11
12
13
14
15
9
10
11
12
13
14
15
9
10
11
12
13
14
15
9
10
11
12
13
14
15
Piketi nr 1-2
Maapinna abs kõrgus, m 14,69 16,15 15,85 15,35
Lamami abs kõrgus, m 10,29 10,95 10,55 10,85
Turbalasundi kogupaksus, m 4,40 5,20 5,30 4,50
Vähelag. turbakihi paksus, m
Vahekaugused, m
Piketi nr 4-2
Maapinna abs kõrgus, m 14,10 14,64 14,34 11,46
Lamami abs kõrgus, m 10,40 10,64 10,54 10,96
Turbalasundi kogupaksus, m 3,70 4,00 3,80 0,50
Vähelag. turbakihi paksus, m
Vahekaugused, m
Piketi nr 7-1
Maapinna abs kõrgus, m 12,72 13,90 14,11 14,08 14,11 13,52 12,75 10,81 10,84 10,91 10,86
Lamami abs kõrgus, m 10,82 11,00 10,81 10,98 10,71 10,82 10,75 10,81 10,84 10,91 10,86
Turbalasundi kogupaksus, m 1,90 2,90 3,30 3,10 3,40 2,70 2,00
Vähelag. turbakihi paksus, m
Vahekaugused, m
Piketi nr 6-8
Maapinna abs kõrgus, m 11,26 13,45 12,39
Lamami abs kõrgus, m 10,66 10,70 10,59
Turbalasundi kogupaksus, m 0,60 2,75 1,80
Vähelag. turbakihi paksus, m
Vahekaugused, m
Piketi nr 6-11
Maapinna abs kõrgus, m 11,76 12,75 13,1512,84
Lamami abs kõrgus, m 10,86 11,15 10,7510,94
Turbalasundi kogupaksus, m 0,90 1,60 2,40 1,90
Vähelag. turbakihi paksus, m
Vahekaugused, m
146 104 95 87 57 109 94 113 104 96 117 77 120 79 72 122
201 172 94 115 55
1,40 1,50 1,40 1,40 2,10 2,10 2,00 0,20 0,50 1,50 1,80 2,30 2,20 1,30 1,00
1,70 0,20 1,00 0,80 1,50
-
- -
-
-
-
-
-
--
6 7 8 13 14 38 20 21 22 23 47 46 45 44 43 40
30 35 57 28 58
O ja la
u d a
1 4 9 0 1 :0
0 1 :0
1 2 8
O ja la
u d a
1 4 9 0 1 :0
0 1 :0
1 2 8
Nurme turbaraba 2
73001:001:0310
Halinga metskond 39
80901:001:0981
Halinga metskond 39
80901:001:0981
Nurme turbaraba 2
73001:001:0310
Nurme turbaraba 3
73001:001:0320
Halinga metskond 39
80901:001:0981
Nurme turbaraba 2
73001:001:0310
Halinga metskond 39
80901:001:0981
Nurme turbaraba 1 73001:001:0330
Halinga metskond 39
80901:001:0981
Nurme turbaraba 2
73001:001:0310
Läbilõige I-I'
Läbilõige II-II'
Läbilõige III-III'
Läbilõige IV-IV' Läbilõige V-V'
S m
N m
SW m
NE m
SW m
NE m
NW m
SE m
NW m
SE m
30
5-12
46
6 7 8 9
10 11 12 13
36 37 38 39 40 41 42 43 44 45 46
Lagunemise aste, %
Tuhasus, %
Rabaturvas
Siirdesooturvas
Madalsooturvas
Proovi number
Maapinna kontuur
Turbalasundi lamam
Vähe- ja hästilagunenud turba vahepiir
Mäeeraldise teenindusmaa piir
Vähelagunenud turvas
Hästilagunenud turvas
Liivsavi / saviliiv
Katastriüksuse nimi, piir ja tunnus
Proovi number
Liiv
Proovivõtupunkt
aR - aktiivne reservvaru)
Ploki piir (aT - aktiivne tarbevaru,
III kategooria kaitsealused liigid
Uuringuaegne veetase
Eeldatav veetase maavara ammendamisel
0 500 m250
Mäeeraldise piir
Olemasoleva mäeeraldise piir
Olemasoleva mäeeraldise teenindusmaa piir
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Mõõtkava
Männiku tee 104, 11216 Tallinn
Objekti nimetus ja aadress Joonise sisu
Koostas
Kinnitas Töö nr
Kuupäev
+372 668 1011, [email protected]
Loa omanik
/Allkirjastatud digitaalselt/
/Allkirjastatud digitaalselt/
Tori vald, Pärnu maakond
Nurme V turbatootmisala
Tauri Põldema
Erki Vaguri 24/4691
Nurme Turvas AS
Lille, Nurme küla Tori vald Pärnumaa 85004
[email protected] V 1 : 100
H 1 : 5000
Graafiline lisa 2/3
05.10.2026
Geoloogilised läbilõiked I-I' ... V-V'
3. Kasutatud tarkvara: Bentley PowerCivil for Baltics V8i (litsents: 70000661800020).
2. Mõõdistas OÜ Inseneribüroo STEIGER 08.2020.
1. Kõrgused EH2000 süsteemis.
Märkused:
Jäetav põhjatervik
l.20%
t.2,00%
r.
ss.
ms.
Plokk 20 aT
Plokk 21 aT Plokk 20 aT
Plokk 21 aT
tootmisala
Nurme Turvas
Plokk 16 aT
Plokk 17 aT
Plokk 21 aT
tootmisala
Nurme Turvas
Plokk 17 aT
Plokk 108 aT
Plokk 109 aT Plokk 108 aT
Plokk 109 aT
Plokk 108 aT
Plokk 109 aT
Plokk 109 aT Plokk 109 aT
Plokk 108 aT Plokk 108 aT
P lo
k k 3
5 a
R P lo
k k 3
4 a
R
tootmisala
Nurme Turvas
tootmisala
Nurme Turvas
tootmisala
Nurme Turvas
15
L<25%
L>25%
T e e
T e e
T e e
(M 1:25)
9
läbilõige
Botaaniline
0,00
14
0,25
l.15% t.4,40% r.sfagnumi
15
0,50
l.25% t.5,08% r.sfagnumi-villpea
16
0,75
l.20% t.1,58% r.sfagnumi-villpea
17
1,10
l.15% t.1,48% r.villpea-sfagnumi
18 1,25
l.30% t.1,18% r.sfagnumi-villpea
19
1,50
l.35% t.1,13% r.puu-sfagnumi
20
1,75
l.20% t.1,25% r.villpea-sfagnumi
21
2,00
l.25% t.1,36% r.villpea-sfagnumi
22
2,25
l.30% t.1,36% r.sfagnumi-villpea
23
2,50
l.35% t.1,58% r.puu-sfagnumi
24
2,75
l.30% t.1,94% r.villpea-sfagnumi
25
3,00
l.20% t.1,50% r.sfagnumi-villpea
26
3,25
l.25% t.2,63% r.villpea-sfagnumi
27
3,50
l.25% t.2,77% r.villpea-sfagnumi
28
3,75
l.25% t.4,20% r.villpea-sfagnumi
29
4,00
l.30% t.1,85% r.villpea-sfagnumi
30
4,25
l.35% t.5,38% ss.rohu-sfagnumi
31
4,50
l.35% t.6,02% ms.tarna-pilliroo
32
4,75
l.35% t.8,76% ms.tarna-pilliroo
33
5,00
l.35% t.5,72% ms.tarna-pilliroo
34
5,25
l.35% t.5,22% ms.pilliroo- tarna
35 5,40
l.35% t.13,25% ms.tarna-pilliroo
(M 1:25)
30
läbilõige
Botaaniline
0,00
36
0,25
l.15% t.2,80% r.villpea-sfagnumi
37
0,50
l.25% t.2,50% r.sfagnumi-villpea
38
0,75
l.30% t.1,56% r.puu-villpea
39
1,00
l.15% t.1,46% r.villpea-sfagnumi
40
1,25
l.15% t.1,78% r.villpea-sfagnumi
41
1,50
l.15% t.2,04% r.villpea-sfagnumi
42
1,70
l.20% t.2,49% r.villpea-sfagnumi
43
2,00
l.30% t.2,12% r.villpea-sfagnumi
44
2,25
l.25% t.3,60% ss.rohu-sfagnumi
45
2,50
l.35% t.3,75% ms.puu-pilliroo
46
2,75
l.35% t.10,87% ms.puu-pilliroo
(M 1:25)
46
läbilõige
Botaaniline
0,00
6
0,30
l.20% t.6,25% r.sfagnumi
7
0,50
l.20% t.7,85% r.puu-sfagnumi
8
0,75
l.15% t.4,40% r.villpea-sfagnumi
9
1,00
l.20% t.4,74% r.sfagnumi
10
1,25
l.30% t.3,48% r.villpea-sfagnumi
11
1,50
l.35% t.3,40% ms.tarna-pilliroo
12
1,75
l.35% t.4,41% ms.tarna-pilliroo
13
2,00
l.40% t.7,32% ms.tarna-puu
15
11
11
11
1 1
1 1
1 1
1 1
1 1
1 1
1 1
1 1
11
11
11
1 2
12
12
12
1 2
1 2
1 2
13
13
1 3
1 3
1 3
1 4
14
14
14
14
1 5
15
15
1 5
16
1 6
1 6
16
1 6
1 6
16
15
15
15
1 1
1 2 1 3
13
14
14
14
16
16
15
12
12
13
14
15
1 1
1 2
13
1 5
15
14
14
15
KoolisaluU u s -K
o o li
R e in
uL a u s a
OjalaudaSilla Vahemetsa
Räägumõisa
Kummi 4 T
a ll in n -P
ä rn
u -I k la t e e
Raba
73001:001:0320
73001:001:0691
7 3 0 0 1 :0
0 1 :0
7 6 4
7 3 0 0 1 :0
0 1 :0
7 9 1
7 3 0 0 1 :0
0 1 :0
2 6 6
14901:001:012814901:001:0211 14901:001:0382
14901:001:0110
73001:001:1386
7 3 0 0 1 :0
0 1 :0
1 5 4
73001:001:0273
Halinga metskond 39
80901:001:0981
Nurme turbaraba 3
73001:001:0330 Nurme turbaraba 1
73001:001:0310
Nurme turbaraba 2
80901:001:0752
Lille
Torni
Räägumõisa
14901:001:0110
12.07
11.95 12.10
13.42
12.75
12.85
10.26
10.32 10.81
10.94 10.92
10.81
10.65
10.88
10.66
10.71
10.88
10.85
11.15
10.94
11.01
10.08
11.58
10.62
10.75
10.93
10.70
10.59
10.43
10.92
10.81
10.69 10.93
10.37
10.31
10.91
11.04 10.87
10.32
10.82
10.75
10.74
10.10
10.58
10.42
10.95
10.55
10.85
10.55
10.71
10.57
10.80
10.64
10.54
10.82
10.73
10.39
10.68
11.22
11.00
10.81
10.98
10.71
10.80
11.00
10.85
10.52
10.50
10.97
11.75
11.54
4 5
11.00
10.79
10.97
10.87
10.85
10.56
10.74 10.80
10.80
10.65
10.27 10.49
10.72
10.72
10.73
10.66
10.57
10.69
10.91
14.95
12.20
12.54 12.23
11.74
11.77
11.69
11.68
10.60 12.73 11.65
11.59
11.00
10.86
10.77
10.82
10.88
11.02
10.89
11.18
12.62
15.12
14.68
14.59
14.71
14.24
14.30
14.04
14.75
14.93
14.43
14.41
14.49
14.31
14.65
14.72
14.42
14.78
14.55
14.68
14.18
14.22
12.06
11.15
10.74
10.54
15.84
15.88
16.05
16.17
16.10
16.45
16.65
16.69
16.26
16.15
16.22
16.16
16.13
16.01
15.97
16.01
16.13
16.17
11.03
11.00
10.94
10.92
10.99
11.03
10.78
10.62
10.71
12.00
12.20
12.59
12.73
12.10
11.05
11.61
11.30
11.13
10.98
13.92
13.64
13.44
11.09
11.21
11.24
11.12
12.05
12.10
11.95
11.82
12.56
12.61
12.50
12.56
10.89
10.98
11.03
11.27
11.10
11.18
10.85
10.80
10.81
10.75
10.91
12.04
11.74
11.45
11.13
10.93
10.91
10.81
10.96
10.87
11.03
10.93
10.86
10.92
10.94
10.91
10.88
11.05
10.88
11.05
11.51
11.22
10.76
10.59
10.73
10.84
10.78
10.83
10.82
10.86
10.73
10.86
10.88
10.86 10.80
10.75
10.85
10.85
11.09
10.65
10.75
10.70
10.71 10.83
10.62
10.71
10.79
10.77
10.84
10.80
10.90
10.75
10.69
10.74
10.71
10.74
10.73
14.78
14.85
14.50
14.38
14.41
14.33
14.41
13.95
13.51
13.06
13.06
13.06
14.19
14.03
13.99
13.91
13.90
12.69
12.58
12.39
12.48
12.36
11.69
11.73
12.16
12.22
12.06
12.06
12.09
12.29
12.08
12.16
12.18
12.10
12.41
12.28
12.34
12.21
12.18
12.05
11.87
12.24
12.18
12.08
12.36
12.17
12.18
12.19
12.72
14.17
14.31
13.99
14.14
14.11
14.24
14.14
14.48
14.34
14.24
14.52
13.93
14.23
14.39
14.18
14.34
14.15
14.22
14.24
14.21
14.40
14.30
12.73
12.11
12.33
12.44
12.20
13.51
14.27
14.32
14.53
12.23
11.98
12.17
12.11
12.14
11.94
11.86
12.02
11.94
12.04
12.04
11.79
11.65
11.60
11.43
11.89
11.79
11.57
11.74
12.12
11.96
12.14
11.75
11.57
11.50
11.37
11.51
11.55
11.46
11.51
11.81
11.90
12.95
12.88
12.57
12.66
13.41
12.85
12.32
12.24
12.54
12.77
12.55
13.08
12.80
12.11
12.84
13.05
13.14
12.71
12.52
12.48
12.91
12.76
12.91
12.84
12.64 12.22
12.99
13.14
12.96
12.13
14.55
14.09
13.74
13.60
13.52
14.14
14.19
14.32
12.86
12.51
13.26
12.16
12.03
12.20
13.54
14.08
14.14
14.22
13.83
12.76
12.25
12.13
12.27
12.34
12.45
12.07
12.01
12.53
12.57
12.76
14.19
13.94
13.28
12.16
12.21
12.10
12.32
12.04
11.71
11.72
11.73
12.03
12.14
12.47
13.46
12.32
11.98
12.01
11.73
11.74
11.87
11.64
11.38
11.18
11.49
11.78
11.87
11.77
12.10
11.85
11.82
11.88
11.29
11.25
11.48
12.41
12.30
12.38
12.30
12.08
12.25
12.05
12.42
12.21
12.80
12.65
12.81
12.74
12.58
12.52
12.49
12.57
13.07
13.25
13.69
13.09
13.29
13.34
13.90
13.03
13.01
13.04
11.17
11.18
11.26
11.42
11.47
11.40
11.54
11.47
11.51
11.48
11.41
11.51
11.25
11.38
11.51
13.44
12.98
13.02
13.03
13.03
13.37
12.13
12.14
12.19
12.34 13.88
13.21
13.23
13.22
13.36
13.88
13.14
13.22
13.22
12.57
12.41
12.47
12.46
12.48
12.43
12.31
12.50
12.16
12.50
12.22
12.59
12.17
12.09
12.61
12.50
12.49
12.80
12.54
12.44
12.65
12.89
12.84
12.61
12.18
12.35
12.61
12.52
12.54
12.68
13.13
12.82
12.61
12.54
12.35
12.56
11.83
12.48
12.80
12.63
12.24
12.02
12.20
12.75
12.42
12.94
12.87
12.57
12.60
12.74
12.76
13.09 12.93
12.56
12.66
12.66
12.82
12.93
13.51
13.00
12.57
12.80
12.81
12.90
12.75
12.68
12.64
12.68
12.72
12.75
12.49
12.68
12.21
11.98
12.79
12.15
12.02
11.32
11.34
11.64
11.48
11.42
11.60
12.44
12.38
12.43
12.49
12.49
12.42
12.43
12.93
13.22
12.84
12.23
12.61
12.84
12.31
12.55
12.78
12.74
12.66
12.58
12.70
13.14
12.67
12.73
13.25
13.17
13.13
12.94
13.17
13.27
13.33
13.02
13.06
13.37
13.29
13.44 13.75
13.44
13.37
13.25
13.55
13.54
13.44
14.01
15.26
15.16
12.61
12.79
12.27
15.79
15.62
12.98
14.15
14.78
14.47
13.05
12.76
12.53
12.52
14.49
14.57
15.05
12.43
12.46
12.93
1 5 .0 3
1 4 .6 3
1 3 .2 5
1 3 .2 4
1 2 .9 4
1 2 .8 2
1 2 .9 6
1 3 .0 6
1 3 .4 6
1 3 .0 5
1 3 .3 4
1 3 .5 3
1 3 .6 7
1 3 .2 8
1 3 .1 8
1 3 .1 7
1 3 .4 0
13.36
13.41
13.70
11.62
12.36
12.32
11.84
11.79
12.23
11.16
11.37
10.61
1 2 .1
7
1 2 .1
4
1 2 .1
2
1 2 .1
5
1 2 .1
6
1 2 .1
0
1 2 .1
0
1 2 .0
7
1 2 .0
2
1 2 .1
9
15.29
12.82
12.88
12.82
12.73
12.57
11.95 11.14
12.19
12.90
14.71
11.34
13.59
13.70
13.46
13.25
13.51
13.61
14.99
15.03
15.13
15.06
15.36
15.03
14.93 1 5 .4 5
15.55
15.42
15.14
14.61
13.53
1 3 .2 9
15.21
15.47
15.25
15.47
15.45
15.27
15.12
14.87
15.50
15.88
15.99
15.81
16.02
13.97
11.23
11.21
11.24
10.95
11.23
13.47
15.27
15.54
14.95
14.96
15.10
15.40
11.78
10.43
10.72
11.22
13.59
14.01
14.17
11.20
10.68
10.71
10.87
10.77
11.16
10.87
10.80
10.69
15.43
15.55
15.65
15.56
15.54
15.68
15.67
15.63
15.66
15.54
15.67
15.60
15.52
15.58
11.01 11.01
11.22
11.19
10.95
11.37
14.97
15.01
14.92
14.99 15.09 14.90
13.87 14.05
13.97
15.86
16.05
15.94
16.03
15.99
15.87
16.09
15.97
15.88
15.86
15.75
15.61
15.89
15.65
15.93
15.84
15.90
16.04
16.12
15.93
16.19
16.27
16.37
16.36
16.05
15.81
13.73
13.75
13.47
13.49
13.44
13.26
13.10
13.38
13.23
13.50
13.70
13.22
13.28
10.11
14.19
10.96
14.27
14.19
11.19
11.41
12.35
12.60 13.87
14.52
15.16
15.20
1 4 .9 0
1 5 .0 0
1 4 .6 9
1 4 .7 5
1 4 .9 1
1 5 .1 6
1 5 .0 7
14.92
13.16
12.91
11.24
11.20
11.44
11.03
10.99
10.92
11.10
14.85
14.73
14.58
13.48
13.25
11.23
10.23
14.99
14.79
11.67
10.53
10.20
10.28
10.25
10.00
1 2 .0
4
10.53
13.63
12.69 12.65
12.61
12.13
12.18
12.27
10.17
11.13
10.97
11.26
14.64
14.58
14.57
14.38
14.60
12.46
12.15
11.73
10.76
10.76
10.87
11.02
11.15
11.19
11.16
11.01
11.36
11.08 10.90
12.27 13.29
13.03
13.12
10.35
10.38
11.25
11.20
11.68
11.10
11.08
12.02
14.26
13.57
13.39
13.49
12.63
12.53
14.04
14.96
14.98
15.10
15.11
15.19
14.96
15.05
14.21
13.69
13.59
13.49
11.61
10.99
10.74
10.83
48
10.89
12.68
12.90
15.28
14.33
12.82
14.58
14.90
15.59
15.89
15.97
15.85 15.58
15.19
15.07
15.34
14.84
14.41
14.40
14.81
10.79
10.96
12.73 11.69 12.35
14.68 14.76
14.03
11.54
12.54
11.74
13.32
14.68
15.33
15.57
15.85
15.19
14.68
13.22
11.68
12.02
11.05 10.71
10.64
10.55
10.62
10.54
10.69
11.04
11.08
11.05 13.35
13.68 15.43
16.07
16.06
15.30
10.67
10.95
10.62
10.54
11.56
11.20
15.77 16.03 15.99
16.10
15.96
15.95 15.54
10.87 10.97
11.53
12.21
10.65 14.86 12.11
10.60
10.95
11.11
10.66
10.86
11.80
15.41
14.30 14.62 14.98 15.11
15.56 15.54 15.80 15.67
15.92 15.04
15.04
15.88 15.90
15.37 15.16 15.83
15.53 15.35 15.91
15.17 16.05
15.17
15.71
14.65
14.79
15.13 15.44
15.00 15.08
15.53
14.67
15.40
15.04 15.40
14.14
15.38
14.67
14.80
15.06
14.80
14.03
14.02
14.49
13.58
13.17 13.65 14.26
13.14
14.43 14.72
15.03 14.90
15.04
15.22
14.27 14.04 14.26
14.12
14.28 14.46
14.28
14.16
13.90
14.02
14.04 13.96
13.91 14.17
13.93
14.03
13.82
14.07
13.26
13.13
13.31
13.14
13.18
13.55
13.62 13.84
14.03
13.71
13.50
13.42
13.34
13.59
13.56
13.79 13.80
13.52
13.58
13.71
13.70
13.62
13.49
13.69
13.83
13.81
13.49
13.52
13.37
13.61
13.27
13.72
13.74
14.64 14.27
14.95
14.25 14.74
14.84 14.24 14.35
14.68 14.54
14.71
14.19
13.13
13.36
12.37
12.55
13.48 15.39
15.13 15.20
15.10
14.08
14.77
14.85
14.30
14.05
14.16
14.77
14.57 14.88
14.44
14.55
14.24
14.48
14.15
10,35
19.11.2019
11,15
19.11.2019
9,55
22.11.2019
11,80
18.11.2019
10,36
22.11.2019
11,40
19.11.2019
11,11
18.11.2019
10,38
18.11.2019
10,76
18.11.2019
11,13
22.11.2019
11,12
22.11.2019
8,22
27.08.202010,55
27.08.2020
11,39
27.08.2020
10,07
27.08.2020
9,95
27.08.2020
11,75
27.08.2020
9,42
27.08.2020
13,35
27.08.2020
9,63
27.08.2020
9,14
27.08.2020
11,0
11,0
1 1 ,0
11,0
Plokk 21 aT
Plokk 20 aT
Plokk 34 aR
Plokk 35 aR
Plokk 34 aR
Plokk 35 aR
Plokk 48 aT
Plokk 49 aT
Plokk 48 aT
Plokk 21 aT
Plokk 7 aT
Plokk 16 aT
Plokk 17 aT
Plokk 16 aT
Plokk 17 aT
Plokk 16 aT
Plokk 17 aT
Plokk 34 aR Plokk 35 aR
Plokk 41 aR Plokk 40 aR
Plokk 34 aR
Plokk 34 aR
Plokk 13 aT Plokk aT
1
2
3
4
5
678
9
10 11
12
13
14 15
6 17
18 19
20 21
22
23
24
25
26
27 28
29
30
31
32
33
34
35
36
37
38
39
40
41
42
43
44
45
46
47
48
49
6 480 000
6 480 500
6 481 000
6 481 500
5 2 9 0
0 0
5 2 9 5
0 0
5 3 0 0
0 0
5 3 0 5
0 0
0 200 m100
Maapinna samakõrgusjoon, m
Katastriüksuse nimi, piir ja tunnus
Maardla piir (asendiplaanil)
Maaparandushoiuala
Teekaitsevöönd
Elektripaigaldise kaitsevöönd
Ranna või kalda piiranguvöönd
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Mõõtkava
Männiku tee 104, 11216 Tallinn
Objekti nimetus ja aadress Joonise sisu
Koostas
Kinnitas Töö nr
Kuupäev
+372 668 1011, [email protected]
Loa omanik
/Allkirjastatud digitaalselt/
/Allkirjastatud digitaalselt/
Tori vald, Pärnu maakond
Nurme V turbatootmisala
Tauri Põldema
Erki Vaguri
Graafiline lisa 3/3
24/4691
Nurme Turvas AS
Lille, Nurme küla Tori vald Pärnumaa 85004
Korrastatud ala plaan
1:5000
Mäeeraldise piir, piiripunkt ja piiripunkti number 1
pT - passiivne tarbevaru, pR - passiivne reservvaru)
Ploki piir (aT - aktiivne tarbevaru, aR - aktiivne reservvaru,
Olemasoleva mäeeraldise piir
Olemasoleva mäeeraldise teenindusmaa piir
Taastuv soo ala, pindala 83,87 ha
05.10.2026
Piiripunkt ja piiripunkti number ühtivad mäeeraldisega
Mäeeraldise teenindusmaa piir
5. Kasutatud tarkvara: Bentley PowerCivil for Baltics V8i (litsents: 70000661800020).
(OÜ Inseneribüroo STEIGER, töö nr 23/4405).
- 2023. aasta Nurme turbatootmisala laienduse topograafiline ja varu arvutuse plaan
(OÜ Inseneribüroo STEIGER, töö nr 20/2843).
- 2020. aasta Nurme V uuringuruumi topograafiline ja varu arvutuse plaan
- Maavarade registri maardlate, plokkide ja mäeeraldiste piiriandmeid (seisuga 05.10.2026);
- Keskkonnaagentuuri EELISe andmeid (seisuga 05.10.2026);
- Maa- ja Ruumiameti väljastatud kitsenduste andmeid (seisuga 05.10.2026);
- Maa- ja Ruumiameti väljastatud katastriüksuste piiriandmeid (seisuga 05.10.2026);
4. Plaani koostamisel on kasutatud:
Lyrurus tetrix (teder) leiupaigaga (KLO9129641)
3. Kogu taotletav ala kattub III kategooria kaitsealuse liigi
2. Asendiplaan: Maa-ameti X-GIS kaardirakendus.
1. Koordinaadid L-Est 97 süsteemis, kõrgused EH2000 süsteemis.
Märkused:
Kaardileht nr 533 (Pärnu)
Nurme II turbatootmisala
Nurme III turbatootmisala
tootmisala
Nurme Turvas
tootmisala
Nurme Turvas
Nr X Y
1 6 482 322,06 528 495,33
2 6 482 414,44 529 575,39
3 6 482 220,79 529 598,91
4 6 482 195,64 529 602,21
5 6 482 169,66 529 606,83
6 6 482 155,92 529 609,89
7 6 482 155,37 529 552,69
8 6 482 145,51 529 486,60
9 6 482 188,08 529 125,28
10 6 482 224,98 529 032,29
11 6 482 214,64 529 001,82
12 6 482 194,66 528 984,30
13 6 482 162,06 528 977,82
14 6 482 127,31 528 999,64
15 6 482 082,50 529 112,22
16 6 482 042,10 529 484,66
17 6 482 048,42 529 674,73
18 6 481 998,71 529 738,06
19 6 481 956,00 530 012,30
20 6 482 018,99 530 136,89
21 6 482 029,96 530 275,06
22 6 481 547,69 530 541,22
23 6 481 520,93 530 534,13
24 6 481 383,74 530 488,51
25 6 481 298,64 530 453,19
26 6 481 213,53 530 417,87
27 6 481 153,83 530 385,86
28 6 481 071,96 530 347,23
29 6 481 177,89 530 113,14
30 6 481 587,56 530 398,55
31 6 481 915,23 529 937,44
32 6 481 711,59 529 791,40
33 6 481 856,51 529 587,17
34 6 481 653,09 529 441,48
Pindala 83,87 ha
35 6 480 559,92 529 688,70
36 6 480 526,33 529 756,74
37 6 480 096,02 529 479,14
38 6 480 006,97 529 504,93
39 6 479 853,64 529 323,04
40 6 479 913,44 529 237,74
41 6 480 026,24 529 317,22
42 6 480 136,80 529 395,18
43 6 480 344,14 529 538,62
44 6 479 703,71 529 094,19
45 6 479 660,70 529 252,02
46 6 479 574,62 529 247,42
47 6 479 403,14 529 258,27
48 6 479 311,90 529 232,64
49 6 479 499,67 528 953,05
piiripunktide koordinaadid
Mäeeraldise ja teenindusmaa
N
13
2' 1'
1
1'
1
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Mõõtkava
Männiku tee 104, 11216 Tallinn
Objekti nimetus ja aadress Joonise sisu
Koostas
Kinnitas Töö nr
Kuupäev
+372 668 1011, [email protected]
Loa omanik
0 200 m100
/Allkirjastatud digitaalselt/
/Allkirjastatud digitaalselt/
1:5000
Kaardileht nr 533 (Pärnu)
VELT plaan
Tauri Põldema
Erki Vaguri
Maardla piir (asendiplaanil)
Mäeeraldise piir, piiripunkt ja piiripunkti number
Mäeeraldise teenindusmaa piir, piiripunkt ja piiripunkti number
Olemasoleva mäeeraldise piir
Olemasoleva mäeeraldise teenindusmaa piir
Valgala ja voolusuund
Tori vald, Pärnu maakond
Nurme V turbatootmisala
Nurme Turvas AS
Lille, Nurme küla Tori vald Pärnumaa 85004
24/4691
05.10.2026
Graafiline lisa
Rajatava settebasseini asukoht
2. Kasutatud: Maa-ameti must-valge põhikaart.
1. Asendiplaan: Maa-ameti X-GIS kaardirakendus.
Märkused:
KMIN-009 loa seirepunkt ja selle asukoht
Seirepunkt ja selle asukoht
Seirepunktide koordinaadid
2' 6479751 528595
1' 6479622 529553
Nr X Y
1 6482108 529592
Seirepunktide koordinaadid
Nr X Y
N
Teaduse 2, Saku, Harjumaa 75501 | 6 712 602 | [email protected] | www.pta.agri.ee
TAURI PÕLDEMA Harju maakond Tallinn Kesklinna linnaosa Tartu mnt 84a 10112 Teie: 16.04.2024 nr 6.2-2/16524 [email protected] Meie: 25.04.2024 nr 6.2-2/17706
Nurme V turbatootmisala liigvee suunamine maaparandussüsteemi eesvoolukraavidesse.
Esitasite taotluse tehniliste tingimuste saamiseks Nurme V turbaraba liigvete suunamiseks maaparandussüsteemi eesvoolukraavide kaudu. Maaparandusseaduse §53 lg 1 väljaspool ehitusloa või muu loa menetlust võib lisavett eesvoolu või kuivenduskraavi juhtida üksnes Põllumajandus- ja Toiduameti loal. Taotletava Nurme V turbatootmisala põhjapoolse tootmisala kuivendusveed plaanitakse juhtida Räägu maaparandussüsteemi (Torni oja). Vajalik on uurida Räägu 6114870010340/001 eesvoolu seisundit 0,65km ulatuses (koordinaadist 6482028; 529936) kuni (koordinaadini 6482314; 530471). Eesvoolu rekonstrueerimise (uuendamise) projekt vastavalt uurimistööde tulemusele 0,65 km. Projekt kooskõlastada Põllumajandus ja Toiduametiga. Kooskõlastamisse kaasata Tori Vallavalitsus, Keskkonnaameti Lääne regiooni, kinnisasja valdajad, kelle maal töid planeeritakse. Puukooli 6114870010190/001 eesvoolukraavil olemas rekonstrueerimis projekt. Osaliselt lahendatud liigvee suunamine suublasse (Sauga jõgi) Riigitee E67 Tallinn-Pärnu-Ikla km 99,5-120,6 Libatse-Nurme maaparandusliku osaga.
(allkirjastatud digitaalselt) KADRI PRIKK Peaspetsialist-koordinaator
Peeter Karpa Peaspetsialist Maaparanduse ja maakasutuse osakond Põllumajandus- ja Toiduamet ______________________________ [email protected] +372 59 192 122 Roheline 64/ Pärnu 80035/ Pärnumaa/ www.pta.agri.ee
OÜ Inseneribüroo STEIGER Nurme V turbatootmisala rohevõrgustiku eksperthinnang
1
Taotletava Nurme V turbatootmisala ja sellega piirneva rohevõrgustiku eksperthinnang (Töö nr 26/5499)
OÜ Inseneribüroo STEIGER Taotletava Nurme V turbatootmisala ja sellega piirneva rohevõrgustiku eksperthinnang
2
Kinnitas:
Aadu Niidas
Juhatuse liige
Koostas:
Hanna-Liina Pärnik-Pernik
Keskkonnaspetsialist
Välitöö teostasid:
Anna-Helena Purre
Keskkonnaekspert
Üllar Rammul
Keskkonnaspetsialist
Esikaane foto: vaade taotletavalt Nurme V alalt loomade jäljeridadele ja olemasolevale
Nurme Turvas tootmisalale; autor OÜ Inseneribüroo STEIGER (26.01.2026)
© 2026 OÜ Inseneribüroo STEIGER
OÜ Inseneribüroo STEIGER Taotletava Nurme V turbatootmisala ja sellega piirneva rohevõrgustiku eksperthinnang
3
SISUKORD
SISSEJUHATUS ............................................................................................................................ 4
1. UURINGUALA ......................................................................................................................... 5
1.1. Nurme piirkonna lähiümbruses toimunud metsamuutused ........................................ 6
2. ROHEVÕRGUSTIKU ÜLEVAADE ............................................................................................. 8
2.1. Rohevõrgustik ja taotletava Nurme V turbatootmisala paiknemine ........................... 8
2.1.1. Üldplaneeringu rohekoridor ................................................................................. 12
2.2. Via Baltica rohevõrgustikus .......................................................................................... 13
3. ULUKIFAUNA ISELOOMUSTUS ............................................................................................ 16
3.1. Välitööde metoodika .................................................................................................... 16
3.2. Välitööde tulemused .................................................................................................... 20
3.3. Loomade liikumine laiemas ruumilises kontekstis...................................................... 21
4. ÖKODUKTIDE JA MUUDE LÄBIPÄÄSUDE ROLL ................................................................... 26
4.1. Ökodukti toimimist tagavad tingimused ..................................................................... 26
4.2. Ökodukti kaitsevöönd .................................................................................................. 28
5. MÕJUDE HINNANG .............................................................................................................. 30
5.1. Mõju loomastikule ....................................................................................................... 30
5.2. Mõju Nurme ökodukti toimimisele ............................................................................. 31
5.3. Mõju rohevõrgustikule ................................................................................................. 32
5.4. Turbatootmise ja Via Baltica kumulatiivsete mõjude hindamine .............................. 34
6. LEEVENDUS- JA KOMPENSEERIMISMEETMED ................................................................... 37
6.1. Loomastiku liikumisteed ja rohekoridoride võimalikud lahendused ......................... 37
6.2. Loomasõbralikud lahendused töötavatel turbatootmisaladel ................................... 37
6.3. Edasine planeerimine ja etappide kaupa korrastamine ............................................. 39
KOKKUVÕTE ............................................................................................................................. 43
KASUTATUD KIRJANDUS .......................................................................................................... 45
OÜ Inseneribüroo STEIGER Taotletava Nurme V turbatootmisala ja sellega piirneva rohevõrgustiku eksperthinnang
4
SISSEJUHATUS
AS Nurme Turvas (Lille, Nurme küla, 85004 Tori vald, Pärnu maakond, reg nr 10315153;
edaspidi ka arendaja) tellis eksperthinnangu seoses Nurme V turbatootmisala rajamisega.
Arendaja soovib laiendada oma senist tegevust Lavassaare maardlas ning võtta kasutusele
Nurme V turbatootmisala mäeeraldis, mis asub samuti Lavassaare turbamaardlas,
paiknedes olemasoleva Nurme Turvas tootmisalaga külgnevatel aladel.
AS Nurme Turvas esitas 09.05.2025 Keskkonnaametile Lavassaare turbamaardlas asuval
Nurme V turbatootmisalal maavara kaevandamiseks ja vee erikasutuseks keskkonnaloa
taotluse. Keskkonnaamet edastas taotluse 27.06.2025 kirjaga nr DM-127610-15 kohalikule
omavalitsusele (Tori Vallavalitsus), kes 21.08.2025 otsusega nr 348 (registreeritud KOTKAS-
s 26.08.2025 nr DM-127610-18) ei nõustunud keskkonnaloa taotlusega, sest rohevõrgustiku
alal kavandatav tegevus ei vasta kehtivas Sauga valla üldplaneeringus sätestatule,
rohevõrgustiku ja projekteeritud ökodukti toimimist ei ole analüüsitud keskkonnaloa
taotluses ning sellega ei ole tagatud rohevõrgustiku toimimine.
Tulenevalt eelnevast tellis arendaja OÜ-lt Inseneribüroo STEIGER (Männiku tee 104/1,
11216 Tallinn, reg nr 11206437) Nurme V turbatootmisala ja sellega piirneva rohevõrgustiku
eksperthinnangu.
OÜ Inseneribüroo STEIGER Taotletava Nurme V turbatootmisala ja sellega piirneva rohevõrgustiku eksperthinnang
5
1. UURINGUALA
AS Nurme Turvas on turba tootmisega tegelev mäetööstusettevõte, kes kaevandab
aiandusturvast Lavassaare turbamaardlas Elbu IV turbatootmisalal (keskkonnaloa nr KMIN-
033, kehtib 16.02.2002 - 31.12.2056) ning Nurme Turvas tootmisalal (KMIN-009, kehtib
06.12.1997 - 10.06.2052).
Taotletav Nurme V turbatootmisala (joonis 1) asub Tori valla Nurme külas Halinga
metskonnas 39 asuval katastriüksusel (tunnus 80901:001:0981, riigivara valitsejaks on
Kliimaministeerium, volitatud asutuseks on Riigimetsa Majandamise Keskus) ja eraomandis
oleval katastriüksusel Lille (tunnus 80601:001:0173, omanik Nurme Turvas AS).
Joonis 1. Taotletav Nurme V turbatootmisala ja lähiümbruses kehtivad mäeeraldised.
(Aluskaart: Maa- ja Ruumiamet 2026, mõõtkava 1 : 24 000)
OÜ Inseneribüroo STEIGER Taotletava Nurme V turbatootmisala ja sellega piirneva rohevõrgustiku eksperthinnang
6
Ettevõte taotleb Nurme V turbatoomisalal maavara kaevandamise luba 30 aastaks, et
varustada ettevõtet majandustegevuseks vajaliku materjaliga. Taotletava mäeeraldise
lahustükkide ja selle teenindusmaa pindala on 101,25 ha. Kavandatav turba kaevandamine
puudutab kolme eraldiseisvat lahustükki pindaladega vastavalt 73,9 hektarit, 17,4 hektarit
ja 7,3 hektarit, lahustükkide kogupindala on seega 98,6 hektarit.
Nurme turbatootmis piirkonnas on turba kaevandamine toimunud vähemalt alates 20.
sajandi lõpust, mil asutati AS Nurme Turvas (1997). Tegemist on pikaajaliselt kasutusel olnud
tootmisalaga, kus turbatootmine on kujundanud piirkonna maakasutust ja maastikupilti.
Nurme Turvas tootmisterritooriumil on lisaks turbatootmisega seotud tegevustele
kavandatud äri- ja büroohoone koos seda teenindava taristuga. Projekteerimistingimuste
kohaselt on kavandatava hoone ehitusalune pind kuni 884 m² ning hoone paikneb
olemasoleva tehaseala kaguservas. Kavandatud lahendus hõlmab ka parkimisala ning
haljastatud puhkeala rajamist.
1.1.Nurme piirkonna lähiümbruses toimunud metsamuutused
Taotletava Nurme V turbatootmisala koosneb valdavalt sooalast, mille põhja- ja keskosa
lahustükkide äärealadel esineb vähesel määral metsa. Nendel metsaaladel, kokku viiel
eraldisel, on 2026. aastaks taotletud lageraieid ning 2025. aastal on lageraie juba teostatud
taotletava ala kirde osas (joonisel 2 tähistatud oranži ja sinise värviga).
Viimastel aastatel (2025–2026) toimunud ja kavandatavad lageraied on seotud Via Baltica
maanteetrassi rajamisega. Sellega seoses on raadatud metsamaad trassikoridoris ja selle
vahetus läheduses, ulatudes mööda maanteed põhjapoolsest lahustükist kuni keskmise
lahustükini (Metsaportaal 2026).
Samal joonisel on kujutatud ka juba toimunud metsamuutused taotletaval alal ja selle
lähiümbruses aastatel 2023, 2021, 2019, 2017 ja 2014 (Maa- ja Ruumiamet 2026).
OÜ Inseneribüroo STEIGER Taotletava Nurme V turbatootmisala ja sellega piirneva rohevõrgustiku eksperthinnang
7
ELME (elupaiga- või maastikuelemendid) kaardikihi põhjal on kujutatud
maismaaökosüsteemide ökoloogiline seisund, kus metsade puhul kirjeldavad klassid (A–F)
metsade looduslikkuse gradienti – A on kõige looduslikum. Niitude puhul iseloomustavad
klassid A kuni D2 funktsioneerimist niiduökosüsteemina – gradienti hästi hooldatud
pärandniidust degradeerunud kooslusteni. Soode puhul on olulisimaks näitajaks kuivenduse
mõju, mille alusel on sood jagatud klassidesse A (looduslik seisund, inimmõju puudub) kuni
E (turbatootmisala või valdavalt hävinud turbakihiga ala, toimiv kuivendusvõrk).
Põllumajanduslike ökosüsteemide puhul sõltuvad hinnangud eeskätt maastikuelementide
olemasolust ja nende mõjualade ulatusest (klassid A kuni D).
Joonis 2. Taotletava Nurme V turbatootmisala ja lähiümbruses toimunud metsamuutused.
(Aluskaart: ELME2 2023, mõõtkava 1 : 20 000)
OÜ Inseneribüroo STEIGER Taotletava Nurme V turbatootmisala ja sellega piirneva rohevõrgustiku eksperthinnang
8
2. ROHEVÕRGUSTIKU ÜLEVAADE
Rohevõrgustik on looduslike ja poollooduslike alade ökoloogiliselt toimuv võrgustik, et
tagada looduslike protsesside toimimine. Selle alla kuuluvad ka ökosüsteemide elustikku ja
ökosüsteemiteenuseid toetavad tehnilised rajatised (ökoduktid, rohekatused, roheseinad
jne). (Kutsar jt., 2018)
Rohevõrgustik aitab tasakaalustada ja leevendada arendustegevuste mõju maastikule ning
aitab tagada ökosüsteemide elurikkuse säilimise. Rohekoridoride eesmärk on tagada
tuumalade sidusus, vähendada elupaikade hävimise ja killustumise mõju elustikule. (Kutsar
jt., 2018)
Käesolevas peatükis käsitletakse rohevõrgustikku lähtudes Sauga valla üldplaneeringust,
mille kohaselt on rohekoridoridest kujundatud maastikus sidus võrgustik, kus tuumalad ja
koridorid on selgelt eristatud ning määratud on rohevõrgustiku toimimist tagavad
kasutustingimused. Ülevaade on antud seoses kavandatava Nurme V turbatootmisalaga, et
hinnata selle paiknemist rohevõrgustiku elementide suhtes ning kavandatava tegevuse
võimalikku mõju rohevõrgustiku sidususele ja toimimisele, sh. koosmõju projekteeritava Via
Baltica maanteega.
2.1. Rohevõrgustik ja taotletava Nurme V turbatootmisala
paiknemine
Taotletav Nurme V turbatootmisala kattub peaaegu täielikult Sauga valla üldplaneeringu
(kehtestatud Sauga Vallavolikogu 05.12.2016 otsusega nr 97) ja Pärnu
maakonnaplaneeringu 2030+ (kehtestatud Riigihalduse ministri 29.03.2018 käskkirjaga nr
1.1-4/74) kohase rohevõrgustiku koridori aladega.
OÜ Inseneribüroo STEIGER Taotletava Nurme V turbatootmisala ja sellega piirneva rohevõrgustiku eksperthinnang
9
Pärnu maakonna planeeringus 2030+ (2018) tuuakse välja, et Pärnumaa on eelkõige rikas
turba ja ehitusmaavarade poolest. Seal on välja toodud, et maavara kaevandamisel tagada
maavarade keskkonnasõbralik ja efektiivne kaevandamine minimaalsete kadudega.
Planeeringu järgi tähendab keskkonnasõbralik kaevandamine maardla kiiret ammendamist,
võimalikult suure koguse maavara väljamist võimalikult lühikese aja jooksul,
keskkonnanormide ületamise vältimist ning ala kiiret projektikohast korrastamist. Ressursi
efektiivne kasutamine tähendab kaevandatava maavara võimalikult täielikku väljamist ning
kaasnevate maavarade kasutamist. Maardlate ja maavaravaru kaevandamisest mõjutatud
alade kasutustingimustes on välja toodud, et maardlate kasutuselevõtul tasub vältida alasid,
mis asuvad muuhulgas rohelise võrgustiku aladel. Juhul, kui rohevõrgustiku aladel on
kaevandamine majanduslikult otstarbekas, tuleb rakendada meetmeid, et kaasnevad mõjud
nendele aladele oleksid leevendatud ja minimaalsed. Samuti tuleb kaevandamine
kavandada ja korraldada selliselt, et tekiks võimalikult vähe mõju rohelisele võrgustikule.
Sauga valla üldplaneeringus (Skepast & Puhkim OÜ, 2016b) on välja toodud järgmised
tingimused maakonna taseme rohelise võrgustiku toimimise tagamiseks ja säilitamiseks:
- Säilitada rohelise võrgustiku terviklikkus, sidusus ja vältida loodusalade killustamist;
- Rohelise võrgustiku toimimiseks tagada, et looduslike ja poollooduslike alade
osatähtsus tugialadel ei langeks alla 90% pindalast ning koridorides alla 70% koridori
keskmisest läbimõõdust. Rohelise võrgustiku tuumalade reaalne ulatus ei tohi
väheneda üle 10%;
- Vältida negatiivse keskkonnamõjuga, kõrge keskkonnariskiga ning teiste tööstus- ja
infrastruktuuriobjektide kavandamist rohelisse võrgustikku. Juhul, kui nende
rajamine on möödapääsmatu, tuleb eriti hoolikalt valida rajatiste asukohta ning
rakendada rohelise võrgustiku toimimise tagamiseks vajalikke leevendus- ja
kompensatsioonimeetmeid. Suurte, riigi toimimiseks vajalike objektide
OÜ Inseneribüroo STEIGER Taotletava Nurme V turbatootmisala ja sellega piirneva rohevõrgustiku eksperthinnang
10
kavandamisel rohevõrgustiku aladele, tuleb tagada rohevõrgustiku sidusus.
Objektide planeerimisel ja asukohavalikul tuleb võtta arvesse KSH ja KMH tulemusi;
- Vältida uute karjääride rajamist (sh olemasolevate laiendamist) rohelise võrgustiku
alale.
Nii uuringuala kui ka rohevõrgustiku koridor kulgevad piki olemasoleva Tallinna–Pärnu–Ikla
maanteed. Nurme raba rohekoridor ületab Tallinna–Pärnu–Ikla maanteed ning on
ruumiliselt ja funktsionaalselt ühenduses Räägu küla, Rütavere ja Rääma raba tugialadega
(joonis 3).
Joonis 3. Üldplaneeringuga muudetud rohevõrgustiku paiknemine võrreldes aluseks olnud
maakonna teemaplaneeringu kohase rohevõrgustikuga. Taotletav Nurme V mäeeraldis on
tähistatud punasega. (Aluskaart: Maa- ja Ruumiamet 2026, mõõtkava 1 : 70 000)
OÜ Inseneribüroo STEIGER Taotletava Nurme V turbatootmisala ja sellega piirneva rohevõrgustiku eksperthinnang
11
Sauga valla üldplaneeringu kohaselt on rohelist võrgustikku võrreldes Pärnu maakonna
teemaplaneeringuga oluliselt korrigeeritud, arvestades eelkõige maastikumustreid. Valla
tasandi jaoks liiga üldistatult kujutatud maakonnaplaneeringu rohekoridore täpsustati
vastavalt maastikupiiridele ja asustuse paiknemisele.
Maastikuloogikat ja loomade võimalikke liikumisteid arvestades on rohekoridoride asendit
mitmel juhul (enim Nurme ja Räägu külade piirkonnas) muudetud nii, et koridorid kataksid
paremini asustuseta loodusmaastike alasid ja ühtiks paremini reaalse ökoloogilise
võrgustikuga. (Skepast & Puhkim OÜ, 2016b)
Nimetatud muutus on toodud ka joonisel 4, kus on näha, et taotletava ala kattuvus
maakonnaplaneeringu järgse rohekoridoriga on võrreldes Sauga valla üldplaneeringu
omaga väiksem.
Joonis 4. Rohevõrgustiku paiknemine projekteeritava tee ja taotletava Nurme V mäeeraldise
piirkonnas Pärnu maakonnaplaneering 2030+ ja Sauga valla üldplaneeringu järgi.
(Aluskaart: Maa- ja Ruumiamet 2026, mõõtkava 1 : 35 000)
OÜ Inseneribüroo STEIGER Taotletava Nurme V turbatootmisala ja sellega piirneva rohevõrgustiku eksperthinnang
12
Rohelisest võrgustikust on välja jäetud ka varasemalt kasutuses olevad turbatootmisalad.
Kuigi pärast turbakaevandamist tootmisalad korrastatakse (tõenäoliselt luuakse tingimused
soo taastumiseks), toimub kaevandamine siiski aastakümneid, mille vältel alal elustik ja
funktsionaalsus rohealana praktiliselt puudub. (Skepast & Puhkim OÜ 2016a)
2.1.1. Üldplaneeringu rohekoridor
Üldplaneeringu rohekoridori analüüsi koostamisel määratleti rohekoridori ulatus taotletava
ala ümbruses, mis on tähistatud joonisel 3 sinise viirutusega.
Üldplaneeringus määratud rohekoridori kogupindala on 778,1 hektarit. Lahustükkide
kogupindala on 98,6 hektarit, mis moodustab ligikaudu 12,7% (vastavalt 9,5%, 2,2%, 0,9%)
üldplaneeringu rohekoridori kogupindalast. Kaevandamise järgselt jääb rohekoridorist alles
umbes 87,3%, ehk ligikaudu 679,5 hektarit.
Kuigi üldplaneeringu tasandil on mõjutatud osakaal suurem kui maakonnplaneeringus,
säilib valdavas osas rohekoridori pindala ning rohevõrgustiku funktsionaalne toimimine võib
säilida, eeldusel, et edasistes etappides rakendatakse leevendusmeetmeid, eelkõige
vahendatakse põhjapoolse ja keskmise lahustüki piire ning tagatakse ökoloogilised
ühendused lahustükkide vahel (vt peatükk 5.3.).
Käesolevas töös viidatakse Sauga valla üldplaneeringule ja selle keskkonnamõju
strateegilisele hindamisele, kuigi kavandatav tegevus paikneb tänapäevases Tori vallas.
Selgituseks märgitakse, et 2017. aasta haldusreformi käigus ühines Sauga vald Tori vallaga
ning uute halduspiiride alusel kehtivat üldplaneeringut koostatud ei ole. Seetõttu on
analüüsi aluseks võetud haldusreformi eelne Sauga valla planeeringudokumentatsioon, mis
hõlmab ka käesolevat planeeringuala.
Lisaks kasutatakse töös koostatava Tori valla rohevõrgustiku analüüsi „Tori valla
rohevõrgustiku analüüs ning rohevõrgustiku toimimise tagamiseks vajalike tingimuste
OÜ Inseneribüroo STEIGER Taotletava Nurme V turbatootmisala ja sellega piirneva rohevõrgustiku eksperthinnang
13
määramine“ (2023). Nimetatud analüüsi kasutatakse täiendava alusmaterjalina, et hinnata
planeeringuala paiknemist rohevõrgustikus ning täpsustada rohevõrgustiku elementide
(tuumalade ja koridoride) käsitlusi lähtudes kehtivast haldusjaotusest.
Sauga valla üldplaneeringu KSH aruanne ei ole eraldiseisev planeerimisdokument, vaid see
oli sisend Sauga valla üldplaneeringule. Antud analüüsis on nimetatud KSH aruanne
kajastatud, kuna see selgitab pikemalt, miks ja kuidas on üldplaneeringus endas
rohevõrgustikku kajastatud ning millest tulenevalt on üldplaneeringus rohevõrgustiku
asukohti täpsustatud.
2.2. Via Baltica rohevõrgustikus
Via Baltica trassikoridor (Pärnu Maavalitsus, 2012) on üks olulisemaid rohevõrgustikku
mõjutavaid taristuobjekte planeeringuala lähiümbruses, kuna selle ristumine
rohekoridoridega võib põhjustada olulisi konfliktsituatsioone loomastiku liikumisel. Suure
liikluskoormuse ja kiiruse tõttu avaldab maanteekoridor rohevõrgustikule tugevat
barjääriefekti, vähendades rohealade sidusust ning halvendades nende toimimist.
Lisaks kavandatakse piirkonda Nurme eritasandiline liiklussõlm, mis hõlmab maanteega
seotud ühendusteid, rampe ja viadukti ning suurendab transporditaristu osakaalu
rohekoridori piirkonnas. Seetõttu tuleb rohevõrgustiku toimimist hinnata terviklikult,
arvestades nii maantee väljaehitamise, Nurme liiklussõlme rajamise kui ka teiste piirkonnas
kavandatavate maakasutusmuutustega. (Skepast & Puhkim OÜ 2022)
Taotletava Nurme V turbatootmisala mäeeraldise kirde- ja ida osas lõikab Via Baltica
trassikoridor rohelise võrgustiku ala läbi. Joonisel 5 on kujutatud kaks rohevõrgustiku kohta,
kus maantee ristub rohekoridoridega. Seetõttu tuleb teetrasside projekteerimisel ette näha
loomapääsud ning vajaduse korral rakendada ka teisi leevendusmeetmed. (Skepast &
Puhkim OÜ 2022)
OÜ Inseneribüroo STEIGER Taotletava Nurme V turbatootmisala ja sellega piirneva rohevõrgustiku eksperthinnang
14
Joonis 5. Taotletava Nurme V mäeeraldise, loompääsude ja joonobjektide paiknemine
rohevõrgustikus. (Aluskaart: Maa- ja Ruumiamet 2026, mõõtkava 1 : 35 000)
Rohevõrgustiku ala ei ole tingimata takistuseks kaevandamislubade andmisel õigusaktides
sätestatud korras ja tingimustel, sest pikemas ajaskaalas on karjäärides kaevandamise näol
tegemist ajutise tegevusega, mille lõppemise järel kaovad ka häiringud loomastikule ning
mingil määral taastuvad elupaigad. Taotletav Nurme V mäeeraldised paiknevad
rohevõrgustiku koridoris. Koridorid on võrreldes tuumaladega vähem ulatuslikud ja
struktuurilt lihtsamad ning seetõttu ka ajas kiiremini muutuvad või ümberkujundatavad.
(Kutsar jt., 2018)
Erinevalt paljudest teistest maakasutusviisidest ei toimu turbakaevandamine
ööpäevaringselt ega aastaringselt ühtlase intensiivsusega. Töö on valdavalt hooajaline ja
OÜ Inseneribüroo STEIGER Taotletava Nurme V turbatootmisala ja sellega piirneva rohevõrgustiku eksperthinnang
15
sõltub ilmastikutingimustest, olles aktiivsem kuivematel perioodidel ning märkimisväärselt
piiratum varakevadel, sügisel ja talvel. Samuti toimub suurem osa tootmistegevusest
päevasel ajal, öisel ajal turbakaevandamist ei toimu.
OÜ Inseneribüroo STEIGER Taotletava Nurme V turbatootmisala ja sellega piirneva rohevõrgustiku eksperthinnang
16
3. ULUKIFAUNA ISELOOMUSTUS
Ulukifauna uuring viidi läbi taotletaval Nurme V turbatoomisalal kavandatava tegevuse
võimaliku mõju hindamiseks piirkonna rohevõrgustiku toimimisele. Uuringu eesmärk oli
selgitada välja taotletaval alal ja selle lähiümbruses esinevad suuremad ja keskmise
suurusega imetajad ning hinnata ala kasutust nende poolt, keskendudes liikumisteede
väljaselgitamisele.
3.1. Välitööde metoodika
Välitööd uuritaval alal toimusid 23.01.2026, 26.01.2026 ja 06.02.2026. Välitööd viisid läbi
zooloog-loomaökoloog Üllar Rammul ja taimeökoloog Anna-Helena Purre. Loomastiku
uurimisel kasutati peamiste meetoditena tegevusjälgede (jäljeread, toitumisjäljed,
ekskremendid) fikseerimist. Välitööde ajaks valiti lumikattega periood, kus jäljevaatlusele
eelnesid oluliste sademeteta päevad (22.-23.01.2026 48 h sademete summa 0,0 mm, 25.-
26.01.2026 48 h sademete summa 0,0 mm ja 05.-06.02.2026 48 h sademete summa 0,0
mm), et maksimeerida jälgede põhjal tuvastatavate loomade liikumiste ajavahemikku.
Lumikatte paksus oli piisav ja loomade jäljeread jälgitavad, jäljed on sügavad, jälgedele
sadanud/tuisanud vähene lumi ei takistanud jäljeridade, sh nende suuna kindlakstegemist.
Mõningatel juhtudel ei võimaldanud jäljed liigi määramist, kuid see ei takista andmete
kasutamist loomade liikumisteede ja rohevõrgustiku toimimise analüüsimisel.
Lisaks jäljeridadele registreeriti välitöödel ka teisi tegevusjälgi (ekskremendid, toitumis- ja
puhkamisjäljed). Uurijad liikusid jalgsi ja suuskadega, vaatlused fikseeriti GPS punktidena,
jäljeridasid ja muid loomade tegevusejälgi pildistati (joonis 6).
OÜ Inseneribüroo STEIGER Taotletava Nurme V turbatootmisala ja sellega piirneva rohevõrgustiku eksperthinnang
17
Joonis 6. Loomade tegevusjäljed uuritaval alal. (Fotod: Ü. Rammul, OÜ Inseneribüroo
STEIGER, vasakpoolne ja keskmine 26.01.2026; parempoolne 23.01.2026).
Kuna ekspertide varasematest kogemustest, välitöödest ning rajakaameravaatlustest on
teada, et turbatootmisalad, sh kraavid ei ole takistuseks loomade liikumisel, suunati
välitööde põhirõhk turbatootmisala kavandatavatele laiendustele ja turbatootmisala
idaosaga külgnevale rohekoridorile väljaspool kavandatavaid laiendusi, et selgitada nendes
loomade esinemine ja liikumisteed.
Välivaatluse tulemusi on kajastatud joonisel 7 „Välivaatluse käigus taotletaval Nurme V
turbatootmisalal, rohevõrgustikus ja seda ümbritseval alal registreeritud loomade
tegutsemisjäljed.“
Taotletava Nurme V turbatootmisalal ja selle lähiümbruses tuvastati välitööde käigus
järgnevate imetajate tegevusjäljed: põder (Alces alces), metskits (Capreolus capreolus),
halljänes (Lepus europaeus), valgejänes (Lepus timidus), ilves (Lynx lynx), nirk (Mustela sp.),
nugis (Martes sp.), rebane (Vulpes vulpes). Lindudest registreeriti tedre (Lyrurus tetrix)
esinemine (leiukoht KLO9129641), kes kuulub III kaitsekategooriasse, mistõttu tuleb tema
elupaiga ja liikumiskoridoridega edasises planeerimises arvestada (EELIS, 2026).
Välitöödega paralleelselt viidi läbi intervjuu turbatoomisala rabatööde juhiga (A. Paddernik,
23.01.2026, täpsustused 15.05.2026). Rabatööde juhi sõnul on viimastel aastatel
turbatootmisalal kohatud järgmisi loomi: metskitsi, jäneseid, rebaseid ja põtru. Varasematel
OÜ Inseneribüroo STEIGER Taotletava Nurme V turbatootmisala ja sellega piirneva rohevõrgustiku eksperthinnang
18
aastatel on turbatootmisalal kohatud ka loomi, kelle tegevusjälgi 2026. a välitööde käigus ei
registreeritud: metssiga, hunt ja karu. Vt ka järgnevad fotod (joonis 8).
Joonis 8. Põder (ülemisel pildil) ja hunt (alumisel pildil) turbatootmisalal. Fotod: A.Paddernik
OÜ Inseneribüroo STEIGER Taotletava Nurme V turbatootmisala ja sellega piirneva rohevõrgustiku eksperthinnang
19
Joonis 7. Välivaatluse käigus taotletaval Nurme V turbatootmisalal, rohevõrgustikus ja seda
ümbritseval alal registreeritud loomade tegutsemisjäljed.
OÜ Inseneribüroo STEIGER Taotletava Nurme V turbatootmisala ja sellega piirneva rohevõrgustiku eksperthinnang
20
3.2. Välitööde tulemused
Välitööde käigus tuvastati, et loomad, ületavad edukalt nii turbatootmisala tootmisväljakuid
kui ka kraave (joonis 9, tiiteleht). Registreeritud kraaviületused viitavad sellele, et
olemasolev kuivendussüsteem ei kujuta loomade liikumisele olulist füüsilist barjääri ning ala
on jätkuvalt seotud ümbritsevate elupaikadega. Mistõttu turbatootmisega kaasnev
maastikumuutus ei takista imetajate liikumist ega elupaikade vahelist ökoloogilist sidusust.
Joonis 9. Loomade kraaviületuse jäljed olemasoleval Nurme Turvas tootmisalal (Fotod: A.-
H. Purre, Ü. Rammul, OÜ Inseneribüroo STEIGER, 26.01.2026).
OÜ Inseneribüroo STEIGER Taotletava Nurme V turbatootmisala ja sellega piirneva rohevõrgustiku eksperthinnang
21
3.3. Loomade liikumine laiemas ruumilises kontekstis
Loomade liikumisteede ja rohevõrgustiku toimimise hindamisel ei piirdutud üksnes
taotletava Nurme V turbatootmisala lahustükkidega, vaid vaadeldi ka neid ümbritsevaid
metsa-, soo- ja turbatootmisalasid ning nende vahelisi ühendusalasid. Välitööde käigus
registreeriti loomade tegevusjälgi nii taotletaval alal kui ka selle lähiümbruses paiknevates
rohekoridori osades, mis võimaldab hinnata loomade liikumist laiemas ruumilises kontekstis
ning seostada seda piirkonna rohevõrgustiku toimimisega.
Välitööde tulemused näitasid, et loomade liikumine ei olnud koondunud üksnes üksikutele
metsasiiludele või taotletava ala piiresse, jäljeridu registreeriti kõigi kolme lahustüki
lähiümbruses. See viitab sellele, et piirkonda kasutatakse tervikliku liikumisruumina, kus
loomad liiguvad metsaalade, sooalade, olemasolevate turbatootmisalade ning
nendevaheliste ühendusalade vahel. Registreeritud jäljed kinnitavad, et olemasolevad
turbatootmisalad ei kujuta endast olulist liikumistõket ning loomad kasutavad piirkonda
jätkuvalt nii läbikäigu- kui ka elupaigana.
Loomade tegevusjälgi registreeriti nii lõunapoolse lahustüki piires kui ka sellest ida-, lõuna-
ja edelasuunas paiknevatel aladel (joonis 10). Jäljeridade suunad näitavad, et loomade
liikumine ei piirdu üksnes ühe kindla lineaarkoridoriga, vaid piirkonda kasutatakse
mitmesuunalise liikumisalana.
OÜ Inseneribüroo STEIGER Taotletava Nurme V turbatootmisala ja sellega piirneva rohevõrgustiku eksperthinnang
22
Joonis 10. Jäljeridade põhisuunad lõunapoolsel lahustükil (piirid punase joonega) ja selle
ümbrus. (Aluskaart: Maa- ja Ruumiamet 2026, mõõtkava 1 : 3 000)
Välitööde käigus registreeriti loomade jäljeridu nii lõunapoolse lahustüki ümbruses
(joonis 11), sh tootmiskompleksi vahetus läheduses. Jälgede esinemine erineva
maakasutusega aladel näitab, et loomad kasutavad liikumisel nii looduslikke metsaalasid kui
ka inimtegevusest mõjutatud alasid. Registreeritud jäljeridade põhjal ei ole täheldatav, et
olemasolev tootmiskompleks või seda ümbritsev taristu moodustaks loomade liikumisele
täieliku tõkke – loomad liiguvad ka taristu ümbruses. Öisel ajal tootmistegevust ja sellest
tulenevaid häiringuid ei ole ning loomad on harjunud objektidega, mis häiringut ega ohtu
ei põhjusta.
OÜ Inseneribüroo STEIGER Taotletava Nurme V turbatootmisala ja sellega piirneva rohevõrgustiku eksperthinnang
23
Lõunapoolse lahustüki ümbruses registreeritud jäljeridade suunad ja paiknemine viitavad,
et loomade liikumine toimub piirkonnas mitmesuunaliselt ning ala on seotud nii lääne- ja
edelasuunaliste metsaalade kui ka tootmisala ümbrusega. Välitööde tulemused ei viita
loomade liikumise koondumisele üksnes kitsasse koridori ega liikumisvõimaluste
katkemisele lõunapoolse lahustüki piirkonnas selle kasutusele võtmisel.
Joonis 11. Loomade jäljeread lõunapoolse lahustüki ümbruses (1), lahustüki põhjasuunas
(2) ja toomiskompleksi vahel (3) (Fotod: A.-H. Purre, Ü. Rammul, OÜ Inseneribüroo STEIGER,
26.01.2026).
Keskmise lahustüki ümbruses (joonis 12) registreeriti välitööde käigus loomade jäljeridu
mitmetes asukohtades. Jälgi leiti nii lahustüki servaaladel kui ka ümbritsevatel metsaaladel,
mis viitab loomade regulaarsele liikumisele piirkonnas. Lisaks registreeriti lahustükist välja,
idapoole jääval alal põdra lamamisasemed ja muud loomade tegevusjäljed, mis näitavad, et
piirkonda kasutatakse lisaks liikumisele ka puhkealana. See annab indikatsiooni, et
lahustükist välja jääv ala on loomade ööpäevaringse ajakasutuse aspektist olulisem kui
lahustükk, kuna seda kasutatakse lisaks liikumisele ka toitumiseks ning puhkamiseks.
OÜ Inseneribüroo STEIGER Taotletava Nurme V turbatootmisala ja sellega piirneva rohevõrgustiku eksperthinnang
24
Joonis 12. Loomade jäljeread keskmise lahustüki ümbruses (1 ja 2), põdra lamamisase
lahustüki ümbruses (3) (Fotod: A.-H. Purre, Ü. Rammul, OÜ Inseneribüroo STEIGER,
26.01.2026).
Põhjapoolse lahustüki ümbruses (joonis 13) registreeriti loomade tegevusjälgi mitmel
metsastunud alal. Jäljeridade paiknemine näitab loomade liikumist erinevate metsaosade
vahel ning kinnitab, et lahustüki ümbruses säilib aktiivne kasutus loomade poolt.
Registreeritud jäljed paiknevad piirkonnas, mida kasutavad loomad liikumiseks
olemasolevate metsaalade, rohevõrgustiku koridori ja ümbritsevate elupaikade vahel.
Välitööde tulemused viitavad, et ala funktsioneerib osana laiemast liikumiskoridorist ning
seda kasutatakse loomade poolt ka väljaspool taotletava mäeeraldise piire.
OÜ Inseneribüroo STEIGER Taotletava Nurme V turbatootmisala ja sellega piirneva rohevõrgustiku eksperthinnang
25
Joonis 13. Loomade jäljeread põhjapoolse lahustüki ümbritseval alal (Fotod: A.-H. Purre, Ü.
Rammul, OÜ Inseneribüroo STEIGER, 23.01.2026).
Välitööde käigus registreeriti loomade tegevusjälgi kõigi kolme lahustüki ümbruses,
sealhulgas tootmisalade läheduses ning metsamaadel väljaspool taotletava mäeeraldise
piire. Lisaks jäljeridadele registreeriti keskmise lahustüki lähiümbruses põdra
lamamisasemed, mis viitavad ala kasutamisele puhkealana.
OÜ Inseneribüroo STEIGER Taotletava Nurme V turbatootmisala ja sellega piirneva rohevõrgustiku eksperthinnang
26
4. ÖKODUKTIDE JA MUUDE LÄBIPÄÄSUDE ROLL
Suurulukite liikumise tagamiseks on eelistatuimaks lahenduseks ökodukt, kuna see
võimaldab rajada piisaval määral kõrghaljastust, et tagada loomadele loomulik ja turvaline
liikumiskeskkond. Ökoduktid tuleb kavandada eelkõige piirkondadesse, kus maantee ristub
suuremate metsaaladega, mis võimaldavad kõigi ulukiliikide liikumist, sealhulgas
inimpelglike liikide läbipääsu. Samuti tuleb arvestada aladega, kus on registreeritud
suurulukite intensiivsem liikumine. (Skepast & Puhkim OÜ 2022)
4.1. Ökodukti toimimist tagavad tingimused
Vajadus ökodukti rajamiseks tuleneb eelkõige asjaolust, et Via Baltica planeeringu tegevus
toimub piirkonnas, kus intensiivne inimtegevus ja suure läbilaskvusega transpordikoridorid
lõikavad läbi looduslikud elupaigad ning liikumisteed.
Taotletavast Nurme V turbatootmisalast 50 meetri kaugusele ida suunas jääb olemasolev
Tallinn–Pärnu–Ikla maantee, mis on maantee projekti kohaselt käsitletav olulise ruumilise
tõkkena nii suur- kui ka väikeulukite jaoks. Maantee ja sellega seotud taristu katkestavad
loodusliku maastiku sidususe ning suurendavad loomade hukkumise riski liikluses.
Ökodukt kavandatakse eeskätt suurulukite, sealhulgas põdra, metskitse ja metssea
liikumisvajadusi silmas pidades, kuid see loob sobivad tingimused ka teiste liikide
läbipääsuks. Erinevalt tavapärastest truup- või loomapääsulahendustest võimaldab ökodukt
kujundada piisava laiusega, loodusliku taimestikuga kaetud ületuskoha, mis vähendab
loomade stressi ja soodustab loomulikku liikumiskäitumist.
Väikeulukite liikumise tagamiseks on kavandatud 1,5 m kõrgune Torni oja väikeulukitunnel,
mis sobib kasutamiseks väikestele ja keskmise suurusega liikidele (nt rebane, jänes, nugis).
OÜ Inseneribüroo STEIGER Taotletava Nurme V turbatootmisala ja sellega piirneva rohevõrgustiku eksperthinnang
27
Suurulukite liikumise tagamiseks on kavandatud 60 meetrilise laiusega Nurme ökodukt.
Nurme ökodukti paiknemine on valitud arvestades nii olemasolevaid kui ka potentsiaalseid
loomade liikumisteid ning nende sidusust laiemas rohelise võrgustiku kontekstis. Nurme
ökodukt täidab olulist rolli Nurme turbatootmisala ja Tallinn–Pärnu–Ikla maantee vahelise
liikumistakistuse leevendamisel, suunates loomade liikumise kontrollitud ja ohutusse punkti
ning vähendades juhuslikke maanteeületusi.
Ökodukti toimimiseks on oluline tagada läbipääsu alal ja ühendusteedel ümbritsevate
elupaikadega loomadele soodne ja turvaline keskkond. Selleks tuleb loomaläbipääsude
ümber 500 m raadiuses ökodukti keskpunktist kehtestada kaitsevöönd (joonis 14), kus
vaikimisi kehtivad järgmised piirangud (Consultare OÜ 2023):
− Keelatud on jahipidamine. See hirmutab loomad läbipääsust eemale. Jahikeelualad tuleb
määrata kohapõhiselt ja maastikus selgelt eristuvate piiridega. Jahipiirangust tuleb
teavitada maaomanikku ja kohaliku jahimaa valdajat.
− Keelatud on lageraie ja metsa raadamine. Paljud liigid vajavad liikumiseks sidusat
kõrgpuistut ja väldivad lagedaid alasid. Ökoduktid, mis paiknevad metsaelupaikades on
rajatud peamiselt metsaliikidele. Metsa majandamisel võib kasutada püsimetsanduse
võtteid, mis tagavad kõrgpuistu katkematu sidususe.
− Keelatud on teede, hoonete, aedade, piirete jms objektide rajamine, mis võivad takistada
loomade ligipääsu ökoduktile. Ökodukti ees võib olla väike ja väga hõreda liiklusega tee, kuid
sellisel teel ei tohi olla kõvakatet (pinnas- ja kruusateed on aktsepteeritavad). Ökodukti ees
olev tee peab olema maapinnaga tasa ja võimalikult kitsas nii, et puuvõrad liituvad tee kohal.
− Keelatud on maavarade kaevandamine. Kaevandustegevusega kaasneb oluline häiring ja
karjäärialal toimub oluline maastiku muutus, mis võib takistada loomade liikumist.
Maakasutuse kaalutlemisel tuleb arvestada maavara kaitse põhimõtetega.
OÜ Inseneribüroo STEIGER Taotletava Nurme V turbatootmisala ja sellega piirneva rohevõrgustiku eksperthinnang
28
Joonis 14. Olemasoleva Nurme piirkonna turbatootmisala ja taotletava Nurme V
mäeeraldise paiknemine ning piirkonnas asuva Nurme ökodukti asukoht koos kaitsevööndi
ulatuse ja rohevõrgustiku elementidega. (Aluskaart: Maa- ja Ruumiamet 2026,
mõõtkava 1 : 24 000)
4.2. Ökodukti kaitsevöönd
Taotletavast Nurme V turbatootmisalast ida suunas kavandatava ökodukti kaitsevööndi
raadiuseks on määratud 500 meetrit. Kaitsevööndi eesmärk on tagada ökodukti toimimine
ning säilitada ja parandada loomade liikumisvõimalusi maastikus, vähendades häiringuid ja
takistusi ulukite liikumisel.
Joonisel 10 on ökodukti kaitsevöönd tähistatud rohelise ringina. Jooniselt nähtub, et Nurme
ökodukti kaitsevöönd ulatub osaliselt nii kaevandatava keskmise lahustüki
OÜ Inseneribüroo STEIGER Taotletava Nurme V turbatootmisala ja sellega piirneva rohevõrgustiku eksperthinnang
29
turbatootmisalale kui ka tehase alale. Tehase ala ei ole tarastatud, välja arvatud värav tee
peal, mistõttu on ala ulukitele üldjoontes läbitav.
Arvestades tehase ala avatud iseloomu ning asjaolu, et ökodukti kaitsevööndisse jäävad
tegevused võivad mõjutada ulukite liikumist ja ökodukti kasutatavust, on oluline pöörata
tähelepanu võimalike häiringute vähendamisele. Eelkõige tuleks Nurme V turbatootmisala
rajamisel vältida täiendavate füüsiliste tõkete rajamist, piirata müra ja valgusreostust ning
planeerida tegevused viisil, mis ei vähenda ökodukti toimimist ega kaitsevööndi eesmärkide
täitmist.
OÜ Inseneribüroo STEIGER Taotletava Nurme V turbatootmisala ja sellega piirneva rohevõrgustiku eksperthinnang
30
5. MÕJUDE HINNANG
5.1. Mõju loomastikule
Turbatootmine toimub valdavalt päevasel ajal, samas kui loomad on aktiivsed peamiselt
öisel ajal. Seetõttu ei kujuta turbatootmisalal liikuvad masinad loomastikule olulist ohtu ega
põhjusta märkimisväärset häiringut nende tavapärastele liikumisteedele.
Elupaikade kvaliteedi muutus turbatootmisala kontekstis seisneb eelkõige aktiivse
tootmistegevuse alla jäävate elupaikade olulises muutumises. Turba kaevandamisega
kaasneb olemasoleva taimkatte ja elupaigastruktuuri eemaldamine, mille tulemusel
kaotavad mitmed liigid oma senise elupaiga. Mõju ei piirdu siiski üksnes elupaikade
kadumisega, vaid väljendub ka loomade ruumikasutuse muutustes, kuna loomad liiguvad
häiringule reageerides ümbritsevatele aladele.
Valdav osa Eesti ulukifaunast on selliste maastikumuutustega suhteliselt hästi kohanenud
ning sobivad elupaigad säilivad maastikus laiemalt, võimaldades liikidel tootmisalade
ümbruses edasi liikuda.
Välitööde käigus registreeritud jäljeridade põhjal kasutavad loomad liikumiseks nii
metsaalasid, olemasolevaid turbatootmisalasid kui ka nendevahelisi üleminekualasid.
Jälgede registreerimine tootmisterritooriumi läheduses viitab, et olemasolev
tootmistegevus ei takista loomade liikumist täielikult ning loomad on piirkonnas kujunenud
maastikustruktuuriga kohanenud.
Elupaikade kvaliteeti mõjutab samuti see, et turbatootmisega seotud aktiivse tegevuse
aladel ja nende vahetus läheduses suureneb ajutiselt häiringute tase (nt müra ja muu
inimtegevus), mistõttu võivad inimpelglikumad liigid ja/või isendid neid alasid ajutiselt
vältida.
OÜ Inseneribüroo STEIGER Taotletava Nurme V turbatootmisala ja sellega piirneva rohevõrgustiku eksperthinnang
31
Kokkuvõttes on turbatootmise mõju loomastikule eelkõige lokaalne ja seotud otsese
elupaikade kadumise ning ajutise häiringuga. Samas on enamik liike võimelised kohanema
ning kasutama ümbritsevaid sobivaid elupaiku, mistõttu ei ole mõju piirkonna loomastikule
tervikuna eeldatavalt märkimisväärne.
5.2. Mõju Nurme ökodukti toimimisele
Nurme ökodukt, mis on kavandatud Via Baltica maanteelõigu lõunaossa, paikneb taotletava
Nurme V turbatootmisala suhtes ligikaudu 335 m kaugusel. Kuid arvestades ökoduktide
toimimiseks olulist 500 m kaitsevööndit, ulatub kavandatav tegevus osaliselt nende
mõjutsooni. Sellest tulenevalt ei saa mõju ökodukti toimimisele täielikult välistada.
Turbatootmisega kaasnevad tegevused, nagu kaevandamine, tehnika liikumine ja müra, ei
paikne vahetult ökodukti asukohas, kuid võivad mõjutada loomade liikumiskäitumist
ökodukti kaitsevööndis. Samas, arvestades ala osalist avatust, olemasolevat maakasutust
ning kavandatavaid leevendusmeetmeid, on mõju ulatus hinnatav väheoluliseks ega takista
ökodukti põhifunktsiooni täitmist loomade liikumisteede tagamisel. Samuti ei ole põhjust
eeldada, et Nurme V turbatootmisala tegevus mõjutaks oluliselt ökoduktiga seotud
elupaiku, loomade liikumisrütme või ökoduktile suunatud liikumiskoridore, kuna ökodukti
toimimine sõltub eelkõige sobivatest maastikuühendustest ning rahulikust ja
looduslähedasest keskkonnast, mis kavandatava tegevuse tulemusel olulisel määral ei
muutu.
Välitööde käigus registreeritud loomade tegevusjäljed kõigi kolme lahustüki ümbruses
näitavad, et loomade liikumine toimub piirkonnas mitmesuunaliselt ning ei piirdu üksnes
ühe liikumiskoridoriga. Registreeritud liikumissuunad viitavad ühenduste säilimisele
erinevate metsaalade, sooalade ja olemasolevate tootmisalade vahel, mis toetab eeldust,
et loomade ligipääs Nurme ökodukti suunal säilib.
OÜ Inseneribüroo STEIGER Taotletava Nurme V turbatootmisala ja sellega piirneva rohevõrgustiku eksperthinnang
32
Ökodukti toimimise seisukohast on oluline, et mäeeraldise idaossa jääks piisava ulatusega
liikumisruum loomade jõudmiseks ökodukti suunal. Käesolevas eksperthinnangus
kavandatud põhjapoolse lahustüki piiride vähendamine ida- ja kirdeosas aitab säilitada
piirkonnas laiemat liikumisala ning toetavad rohekoridori sidusust maantee läänepoolsel
alal.
Arvestades loomade tegevusjälgede paiknemist, piirkonnas säilinud liikumisvõimalusi ning
kavandatud leevendusmeetmeid, ei ole alust eeldada, et Nurme V turbatootmisala
rajamine katkestaks loomade ligipääsu Nurme ökoduktile või takistaks ökodukti
eesmärgipärast toimimist (loomade ohutu ja järjepidev liikumine üle maanteetaristu).
Kavandatavate muudatuste rakendamisel säilivad eeldatavasti loomade liikumisvõimalused
ökodukti suunal ning piirkonna rohevõrgustiku toimimiseks vajalik ökoloogiline ühendatus.
Pärast turbatootmise lõppemist kavandatakse kaevandusalade korrastamine märgalaks või
metsamaaks, millel on pikaajaline positiivne mõju piirkonna elurikkusele, sealhulgas
loomastikule. Taastatud ja looduslähedasemad elupaigad parandavad piirkonna
maastikulist sidusust ning loovad loomadele soodsamad liikumistingimused. Sellest
tulenevalt võib eeldada, et Nurme ökodukti kasutamine muutub pikemas perspektiivis
tõhusamaks, kuna ökodukt seostub paremini ümbritsevate looduslike elupaikadega.
5.3. Mõju rohevõrgustikule
Projekteeritud ökoduktid, rohesillad, väikeulukitunnelid ja kallasrajad võimaldavad loomade
liikumist ning parandavad rohevõrgustiku sidusust turbatootmisalal ja selle lähialal.
Kavandatud rajatised loovad funktsionaalsed ühendused seni killustunud rohekoridoride
vahel ning vähendavad maanteetaristu barjääriefekti nii suur- kui ka väikeulukite jaoks.
Taotletav Nurme V turbatootmisala paikneb rohevõrgustiku rohekoridori alal, mille
toimimise tagamisel tuleb arvestada nõudega, et koridori keskmist läbimõõtu ei tohi
vähendada alla 70%.
OÜ Inseneribüroo STEIGER Taotletava Nurme V turbatootmisala ja sellega piirneva rohevõrgustiku eksperthinnang
33
Analüüsi tulemusel selgus, et taotletava lahenduse korral ei vasta turbatootmisala
lahustükid nimetatud nõudele. Negatiivse mõju vältimiseks vähendatakse
leevendusmeetmena turbatootmisala põhjapoolse ja keskmise lahustükkide piire ulatuses,
mis tagab nõuetele vastava rohekoridori säilimise. Põhjapoolse lahustüki pindala
vähendatakse selle idapoolses servas maantee läänepoolsel küljel, kus rohekoridor on kõige
kitsam. Täiendavalt vähendatakse lahustüki kirdeosa loomade olulises liikumisalas.
Välitööde käigus registreeritud loomade tegevusjäljed näitasid, et piirkonnas ei toimu
liikumine üksnes ühe kitsalt piiritletud koridori kaudu, vaid loomad kasutavad erinevaid
metsa- ja sooalasid ning olemasoleva tootmisala lähiümbrust. Põhjapoolse lahustüki piiri
täiendav vähendamine kirdeosas võimaldab säilitada laiema ja sidusama liikumisala
mäeeraldise idaosas, kus registreeriti loomade olulisi liikumisteid. Seetõttu säilivad
piirkonnas alternatiivsed liikumisvõimalused ka juhul, kui osa loomade tavapärastest
liikumissuundadest muutub maantee, metsaraiete või turbatootmisega seotud häiringute
mõjul. Keskmise lahustüki pindala vähendatakse kuni ökodukti piirini (joonis 15).
Rohekoridori laius Nurme Turvas turbatootmisala ja maantee vahel on 380 m. Loodusliku
puhvri säilitamiseks vähendatakse taotletava Nurme V põhjapoolse lahustüki piire kuni 80
m.
Taotletava Nurme V turbatootmisala piiride vähendamise tulemusena kahaneb
rohekoridori laius 380 meetrilt 300 meetrini, mis moodustab ligikaudu 79% algsest laiusest
ning vastab nõudele, mille kohaselt ei tohi koridori keskmine läbimõõt väheneda alla 70%.
OÜ Inseneribüroo STEIGER Taotletava Nurme V turbatootmisala ja sellega piirneva rohevõrgustiku eksperthinnang
34
Joonis 15. Taotletava Nurme V turbatootmisala soovituslik piiride vähendamine.
(Aluskaart: Maa- ja Ruumiamet 2026, mõõtkava 1 : 20 000)
5.4. Turbatootmise ja Via Baltica kumulatiivsete mõjude
hindamine
Kumulatiivsete mõjude hindamisel tuleb lisaks kavandatavale Nurme V turbatootmisalale
arvestada Via Baltica väljaehitamisega koos Nurme liiklussõlmega, olemasolevate
turbatootmisaladega ning piirkonnas toimunud ja kavandatavate metsamuutustega.
Tegemist on samaaegselt rohekoridori mõjutavate tegevustega, mille koosmõju võib
mõjutada loomade liikumisvõimalusi ja rohevõrgustiku kvaliteeti.
OÜ Inseneribüroo STEIGER Taotletava Nurme V turbatootmisala ja sellega piirneva rohevõrgustiku eksperthinnang
35
Piirkonna suurimaks maastikumuutuseks võib pidada Via Baltica väljaehitamist koos Nurme
liiklussõlmega, kuna tegemist on ulatusliku transporditaristuga, mis suurendab maastiku
killustatust ning vähendab rohekoridori looduslike alade osakaalu. Samal ajal on piirkonnas
toimunud ja kavandatud metsaraietööd, mis võivad ajutiselt vähendada rohekoridori
kvaliteeti ja varjelisust eelkõige häiringutundlikumate liikide jaoks.
Kavandatava Via Baltica Libatse–Nurme 2+2 sõidurajaga maanteelõigu lõuna osa paikneb
taotletava Nurme V turbatootmisalast kõige kitsamas kohas ligikaudu 50 meetri kaugusel.
Lisaks maantee laiendamisele rajatakse piirkonda Nurme liiklussõlm, mille tulemusena
suureneb transporditaristu osakaal rohekoridori piirkonnas. Samas on Via Baltica projekti
raames kavandatud Nurme ökodukt ning muud loomade läbipääsu toetavad rajatised, mille
eesmärk on vähendada maantee ja liiklussõlmega kaasnevat barjääriefekti ning säilitada
loomade liikumisvõimalused maastikus.
Lisaks on kumulatiivsete mõjude hindamisel arvestatud tootmisterritooriumile kavandatud
äri- ja büroohoone rajamisega. Arvestades büroohoone paiknemist juba väljakujunenud
tootmisterritooriumil ning asjaolu, et tegemist ei ole uue eraldiseisva arendusalaga
rohevõrgustiku toimimiseks olulistel looduslikel aladel, on selle mõju loomade
liikumisvõimalustele ja rohekoridori toimimisele hinnatav lokaalseks. Võrreldes Via Baltica
väljaehitamise, Nurme liiklussõlme rajamise, metsamuutuste ning kavandatava
turbatootmisega on büroohoone rajamise mõju oluliselt väiksema ruumilise ulatusega ning
ei kujuta endast iseseisvat rohekoridori katkestavat tegurit.
Välitööde käigus registreeritud loomade tegevusjäljed kõigi kolme lahustüki ümbruses
näitavad siiski, et loomad kasutavad piirkonda jätkuvalt liikumisalana ka olemasolevate
tootmisalade, kraavide ja muu inimtegevuse läheduses. Samuti ei viita välitööde tulemused
loomade liikumise koondumisele üksnes ühte läbipääsukohta või liikumiskoridori.
OÜ Inseneribüroo STEIGER Taotletava Nurme V turbatootmisala ja sellega piirneva rohevõrgustiku eksperthinnang
36
Arvestades kavandatud leevendusmeetmeid, loomade registreeritud liikumist kõigi
lahustükkide ümbruses ning Nurme ökodukti rajamist, ei ole põhjust eeldada sellise
ulatusega kumulatiivset mõju, mis katkestaks piirkonna rohekoridori toimimise või välistaks
loomade liikumise maastikus. Suurimaks võimalikuks mõjuteguriks jääb piirkonna maastiku
kvaliteedi muutus, mis tuleneb erinevate arenduste ja metsamuutuste koosmõjust, kuid
olemasolevate välitööandmete põhjal ei viita see loomade liikumisvõimaluste katkemisele.
Leevendusmeetmeks on ettepanek vähendada taotletava põhjapoolse lahustüki
mäeeraldise piire selliselt, et turbatootmisala ja kavandatava maanteelõigu vahele säiliks
vähemalt kuni 130 meetri laiune looduslik puhverriba kavandatava laienduse ligikaudu 50
meetri asemel. Laiema puhverriba säilitamine aitaks täiendavalt leevendada võimalikke
häiringuid, toetada loomastiku liikumisvõimalusi ning vähendada kumulatiivsete mõjude
avaldumise tõenäosust.
OÜ Inseneribüroo STEIGER Taotletava Nurme V turbatootmisala ja sellega piirneva rohevõrgustiku eksperthinnang
37
6. LEEVENDUS- JA KOMPENSEERIMISMEETMED
6.1. Loomastiku liikumisteed ja rohekoridoride võimalikud
lahendused
Taotletav Nurme V turbatootmisala ja selle lähiümbrus paiknevad piirkonnas, kus
looduslikud elupaigad ja inimtegevusest tugevalt mõjutatud alad vahelduvad. Eriti oluline
on tagada loomastiku liikumisvõimalused alade vahel, kus esinevad kraavid,
turbatootmisalad ning intensiivselt kasutatavad transpordikoridorid. Kraavid võivad toimida
tehnogeensete tõketena, kuid vajaduse korral saab neid kujundada loomadele
läbitavamaks, näiteks laugemate kallaste või looduslähedase haljastuse abil. Samuti tuleb
arvestada, et aktiivselt kasutatavad liikumisteed, eriti tööpäeviti ja suvisel perioodil, mil
inimtegevuse intensiivsus on suurem, suurendavad häiringute ja liiklusõnnetuste riski.
Üldplaneeringus välja toodud rohekoridor, mis ühendab kahte planeeritavat loomapääsu
(joonised 4 ja 5), eeldab loomade liikumist alal, mis jääb taotletava Nurme V
turbatootmisala ning olemasoleva Tallinn–Pärnu–Ikla maantee vahele. Sellel lõigul on
looduslikult taimestatud ala laius hetkel ligikaudu 130 meetrit. Väliuuringud näitasid, et
selline laius sobib paljudele häiringut taluvamatele liikidele (vt joonis 7), võib see olla
ebapiisav loomadele, kes on häiringutele tundlikumad ja vajavad laiemat ning varjerikkamat
liikumiskoridori.
6.2. Loomasõbralikud lahendused töötavatel turbatootmisaladel
Skandinaavia riikides laialt levinud praktika kohaselt on võimalik rajada ka aktiivselt
kasutatavatele turbatootmisaladele loomasõbralikke liikumiskoridore. Nendeks võivad olla
näiteks lamedama profiiliga kraaviservad, läbipääsetavad truubid ning spetsiaalselt
OÜ Inseneribüroo STEIGER Taotletava Nurme V turbatootmisala ja sellega piirneva rohevõrgustiku eksperthinnang
38
kujundatud ülekäigud, mis võimaldavad loomadel tootmisalasid ohutult läbida. (Skepast &
Puhkim OÜ 2022)
Selliste lahenduste rakendamine Nurme piirkonnas on aidanud kaasa rohevõrgustiku
toimivusele ning vähendanud loomade kokkupuutest tulenevaid riske. Välitööde käigus
tehtud vaatlused kinnitasid, et loomad kasutavad ülekäike ja ületavad kraave ning liiguvad
piirkonnas nii ümbritsevatelt looduslikelt aladelt turbatootmisväljakutele kui ka vastupidi.
Joonisel 16 on esitatud aktiivselt kasutatavad loomade liikumisteed, mis koonduvad eeskätt
turbaväljakute servaaladele ja kitsamatesse läbipääsupiirkondadesse. Just nende
liikumisteede vahetus läheduses on soovitatav rajada laugete nõlvadega kraavid ja truubid,
mis vähendavad kraavide barjäärefekti ning võimaldavad loomadel tootmisalal liikuda ilma
ohtu sattumata. Kraavide põhja ja selle vahetu ülemineku kujundamine laugemate
nõlvadega on oluline, kuna loomad satuvad liikumisel kraavi eeskätt selle põhja ning just
sealt peab olema võimalik ohutult välja pääseda.
OÜ Inseneribüroo STEIGER Taotletava Nurme V turbatootmisala ja sellega piirneva rohevõrgustiku eksperthinnang
39
Joonis 16. Aktiivselt kasutatavad loomade liikumisteed ning soovitatavad
leevendusmeetmed planeeritavate kraavide ja truupidega taotletava Nurme V
turbatootmisala piirkonnas. (Aluskaart: Maa- ja Ruumiamet 2026, mõõtkava 1 : 20 000)
Selliste lahenduste sihipärane rakendamine joonisel näidatud liikumisteede ääres
võimaldab ühildada jätkuva turbakaevandamise ning looduskaitselised eesmärgid, toetades
liigirännet ja vähendades inimmõjust tulenevaid takistusi loomade tavapärasel liikumisel.
6.3. Edasine planeerimine ja etappide kaupa korrastamine
Lähtuvalt läbiviidud loomastiku-uuringu tulemustest on võimalik täpsemalt planeerida
taotletava ala väljaehitamist, määrata vajalikud leevendusmeetmed ning kujundada
korrastamisele minevate turbatootmisalade taastamislahendused viisil, mis toetab
piirkondlike rohekoridoride toimimist. Kuigi taotletaval Nurme V turbatootmisalal võib
OÜ Inseneribüroo STEIGER Taotletava Nurme V turbatootmisala ja sellega piirneva rohevõrgustiku eksperthinnang
40
korrastamistegevuse alustamiseni kuluda pärast ala kasutuselevõttu eeldatavalt
aastakümneid, piirneb see AS Nurme Turvas olemasoleva tootmisalaga, mis on osaliselt
lähiaastatel ammendumas.
Ehkki taotletava ala leevendusmeetmena ei ole võimalik kehtestada otseseid piiranguid
olemasolevatele mäeeraldistele, kavandab AS Nurme Turvas alustada osaliselt ammenduva
turbatootmisala korrastamist. Ettevõte on valmis korrastamistööde käigus looma
tingimused, mis võimaldavad alal toimida rohevõrgustiku osana.
Nurme Turvas tootmisalal on soodsad tingimused kaevandatud maa korrastamiseks
taastuvaks sooks, millele on küsitud Keskkonnaametilt korrastamistingimused
(registreeritud KOTKAS-s 21.04.2026 nr DM-136357-1). Ligikaudu viie aasta perspektiivis on
kavas etappide kaupa korrastada tootmisväljakud nr 3, 7, 8, 9 ja 11 kogupindalaga
hinnanguliselt 70–90 hektarit (joonis 17). Vastavalt järgnevate alade ammendumisele on
vajalik nende järgnev etapi-viisiline korrastamine, mida saab teha vastavalt alale taotletud
ja väljastamisel olevatest korrastamistingimustest. Arvestades Nurme Turvas tootmisala
paiknemisest on soovitav antud ala korrastamisprojekti koostamisse kaasata ka soo-ökoloog
ja looma-ökoloog. Korrastatud aladele areneb loomastikule elupaik ning korrastatud alad
pakuvad erinevaid bioloogilisele mitmekesisusega seotud ökosüsteemi teenuseid, st.
toimivad rohevõrgustiku osana ja moodustavad rohevõrgustiku asenduskoridori
planeeritavast Via Baltica trassist eemale.
OÜ Inseneribüroo STEIGER Taotletava Nurme V turbatootmisala ja sellega piirneva rohevõrgustiku eksperthinnang
41
Joonis 17. Tootmisväljakute nr 3, 7, 8, 9 ja 11 kavandatav etapiviisiline korrastamine.
(Aluskaart: Maa- ja Ruumiamet 2026, mõõtkava 1 : 20 000)
Võimalike negatiivsete mõjude vähendamiseks on soovitatav alustada ammendatud
tootmisväljakute korrastamist esimesel võimalusel pärast vastava loa saamist. Juhul kui
samaaegselt alustatakse ka taotletava Nurme V turbatootmisala kaevandamist pärast loa
saamist, tuleks kaaluda sealt eemaldatava sugekihi kasutamist Nurme Turvas
korrastamisprojektis korrastatavate alade bioloogilise taastamise toetamiseks. Sugekihi
kasutamine võimaldaks kiirendada taimestumist ning soodustada looduslähedaste
koosluste kujunemist taastatavatel tootmisväljakutel.
OÜ Inseneribüroo STEIGER Taotletava Nurme V turbatootmisala ja sellega piirneva rohevõrgustiku eksperthinnang
42
Lisaks on soovitatav rajada olemasolevale tootmisala tee servadesse metsane ala, mis
parandab maastiku sidusust ning loob loomadele (sh. ökodukti kasutavatele liikidele)
sobivama ja varjulisema liikumiskeskkonna kogu piirkonnas.
OÜ Inseneribüroo STEIGER Taotletava Nurme V turbatootmisala ja sellega piirneva rohevõrgustiku eksperthinnang
43
KOKKUVÕTE
Arendaja soovib alustada kaevandamist Nurme V mäeeraldiselt, mis paikneb kolme
lahustükina olemasoleva Nurme Turvas tootmisala põhja- ja ida osas. Taotletava
mäeeraldise lahustükkide ja selle teenindusmaa pindala on 101,25 ha. Hindamaks
taotletava tegevuse mõju rohevõrgustikule ja selgitamaks välja vajaminevaid
leevendusmeetmeid tellis arendaja käesoleva rohevõrgustiku eksperthinnangu.
Taotletav Nurme V turbatootmisala kattub peaaegu täielikult Sauga valla üldplaneeringu
rohevõrgustiku koridori ja Pärnu maakonnaplaneeringu 2030+ rohevõrgustiku koridori
aladega.
Üldplaneeringus määratud rohekoridori kogupindala on 778,1 hektarit. Lahustükkide
kogupindala on 98,6 hektarit, mis moodustab ligikaudu 12,7% (vastavalt 9,5%, 2,2%, 0,9%)
üldplaneeringu rohekoridori kogupindalast. Kaevandamise järgselt jääb rohekoridorist alles
umbes 87,3%, ehk ligikaudu 679,5 hektarit.
Sauga valla üldplaneeringus säilib valdavas osas rohekoridori funktsionaalne toimimine,
eeldusel, et edasistes etappides rakendatakse leevendusmeetmeid, eelkõige vähendatakse
põhjapoolse ja keskmise lahustüki piire ning tagatakse ökoloogilised ühendused
lahustükkide vahel.
Eeldades, et turbatootmisala rajamisega paralleelselt toimub ammendunud ala
korrastamine, võib eeldada, et rohevõrgustik jääb toimima, pakkudes jätkuvalt sellega
seotud ökosüsteemiteenuseid. Loomade liikumise seisukohalt on oluline hoida mäeeraldise
ala tarastamata ja turbatootmisala ümber teha laugete nõlvadega kraavid ja läbipääsetavad
truubid, sest loomad kasutavad liikumiseks ka aktiivses kasutuses turbatootmisala.
OÜ Inseneribüroo STEIGER Taotletava Nurme V turbatootmisala ja sellega piirneva rohevõrgustiku eksperthinnang
44
Leevendus- ja kompenseerimismeetmed:
- põhja- ja keskosa lahustüki taotletava mäeeraldise piiride vähendamine 16,56 ha
võrra (16,4% taotletava mäeeraldise pindalast; vt joonis 15);
- laugemate nõlvadega kraavilõikude rajamine, et parandada loomade
liikumisvõimalusi ja vähendada barjääriefekti (vt joonis 16);
- truupide rajamine põhilistele liikumisteedele loomastiku liikumise toetamiseks;
- Nurme Turvas tootmisala korrastamine etapi-viisiliselt elupaikade taastamise ja
rohevõrgustiku toimimise parandamise eesmärgil, soovituslik on kaasata
korrastamisprojekti koostamisse vastavad eksperdid.
OÜ Inseneribüroo STEIGER Taotletava Nurme V turbatootmisala ja sellega piirneva rohevõrgustiku eksperthinnang
45
KASUTATUD KIRJANDUS
Consultare OÜ. 2023. Tori valla rohevõrgustiku analüüs ning rohevõrgustiku toimimise
tagamiseks vajalike tingimuste määramine. Pärnu: Consultare OÜ. Tellija: Tori Vallavalitsus.
EELIS andmebaas. 2026. https://eelis.ee/ [21.04.2026]
Keskkonnaagentuur. 2023. ELME2 maismaaökosüsteemide seisundikaart.
https://www.arcgis.com/home/item.html?id=425285ea53bf4924b5a0f59a30273465
[14.05.2026]
Keskkonnaagentuur. 2026. Metsaportaal: metsateatiste register.
https://register.metsad.ee/ [14.05.2026]
Kutsar, R., Metspalu, P., Eschbaum, K., Vahtrus, S., Sepp, K. 2018. Rohevõrgustiku
planeerimisjuhend. Keskkonnaagentuur. OÜ Hendrikson & KO. Tallinn-Tartu 2018
Maa- ja Ruumiameti Geoportaal. https://xgis.maaamet.ee/xgis2/ [21.04.2026]
Pärnu maakonna planeering 2030+. Kehtestatud Riigihalduse ministri 29.03.2018
käskkirjaga nr 1.1-4/74.
Pärnu maakonnaplaneeringu teemaplaneering. 2012. Põhimaantee nr 4 (E67) Tallinn–
Pärnu–Ikla (Via Baltica) trassi asukoha täpsustamine km 92,0–170,0. Seletuskiri. Pärnu.
Riigi Ilmateenistuse Tallinn-Harku jaama andmed
http://www.ilmateenistus.ee/ilm/ilmavaatlused/sademed/24hsademed/
Skepast & Puhkim OÜ. 2016a. Sauga valla üldplaneering KSH aruanne. Tallinn: Skepast &
Puhkim OÜ. Tellija: Sauga Vallavalitsus.
Skepast & Puhkim OÜ. 2016b. Sauga valla üldplaneering. Aruanne. Tallinn: Skepast &
Puhkim OÜ. Tellija: Sauga Vallavalitsus.
OÜ Inseneribüroo STEIGER Taotletava Nurme V turbatootmisala ja sellega piirneva rohevõrgustiku eksperthinnang
46
Skepast & Puhkim OÜ. 2022. Põhimaantee nr 4 (E67) Tallinn–Pärnu–Ikla km 98,0–120,6
Libatse–Nurme lõigu põhiprojekti keskkonnamõju hindamine (KMH). Aruanne. Tallinn:
Skepast & Puhkim OÜ. Tellija: Transpordiamet.
2' 1'
1
1'
1
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Mõõtkava
Männiku tee 104, 11216 Tallinn
Objekti nimetus ja aadress Joonise sisu
Koostas
Kinnitas Töö nr
Kuupäev
+372 668 1011, [email protected]
Loa omanik
0 200 m100
/Allkirjastatud digitaalselt/
/Allkirjastatud digitaalselt/
1:5000
Kaardileht nr 533 (Pärnu)
VELT plaan
Tauri Põldema
Erki Vaguri
Maardla piir (asendiplaanil)
Mäeeraldise piir, piiripunkt ja piiripunkti number
Mäeeraldise teenindusmaa piir, piiripunkt ja piiripunkti number
Olemasoleva mäeeraldise piir
Olemasoleva mäeeraldise teenindusmaa piir
Valgala ja voolusuund
Tori vald, Pärnu maakond
Nurme V turbatootmisala
Nurme Turvas AS
Lille, Nurme küla Tori vald Pärnumaa 85004
24/4691
05.10.2026
Graafiline lisa
Rajatava settebasseini asukoht
2. Kasutatud: Maa-ameti must-valge põhikaart.
1. Asendiplaan: Maa-ameti X-GIS kaardirakendus.
Märkused:
KMIN-009 loa seirepunkt ja selle asukoht
Seirepunkt ja selle asukoht
Seirepunktide koordinaadid
2' 6479751 528595
1' 6479622 529553
Nr X Y
1 6482108 529592
Seirepunktide koordinaadid
Nr X Y
N
10
1 4
1 3
1 3
13
15
1 6
16
16
11
11
11
1 1
1 1
1 1
1 1
1 1
1 1
1 1
1 1
11
11
11
1 2
12
12
12
1 2
1 2
1 2
12
1 2
1 2
13
13
13
1 3
1 3
13
1 3
1 3
1 3
1 4
1 4
14 14
14
14
14
15
15
15
1 5
1 5
16
1 6
1 6
16
1 6
1 6
16
1 5
15
15
1 1
11 1 2 1 3
1 3
14
14
16
16
1 2
1 4
12
13
14
15
1 1
1 2
1 3
131 4
16
16
1 5
15
14
14
15
15
11,0
10 ,5
1 0 ,5
1 0 ,5
KoolisaluU u s -K
o o li
R e in
uL a u s a
OjalaudaSilla Vahemetsa
Räägumõisa
4 T
a ll in n -P
ä rn
u -I k la t e e
Raba
73001:001:0320
73001:001:0691
7 3 0 0 1 :0
0 1 :0
7 6 4
7 3 0 0 1 :0
0 1 :0
7 9 1
7 3 0 0 1 :0
0 1 :0
2 6 6
14901:001:012814901:001:0211 14901:001:0382
14901:001:0110
73001:001:1386
7 3 0 0 1 :0
0 1 :0
1 5 4
73001:001:0273
Halinga metskond 39
80901:001:0981
73001:001:0355
Elbu turbaraba
Nurme turbaraba 3
73001:001:0330 Nurme turbaraba 1
73001:001:0310
Nurme turbaraba 2
80901:001:0752
Lille
Räägumõisa
14901:001:0110
12.07
11.95 12.10
13.42
12.75
12.85
10.97
11.75
11.54
14.55
14.59
14.53
13.71
11.00
10.79
10.97
10.87
10.85
10.56
10.57
10.62
10.74 10.80
10.73
10.65
10.27 10.49
10.72
10.72
10.73
10.66
10.57
10.69
10.91
14.95 15.52
15.57
12.20
12.54 12.23
11.74
11.77
11.69
11.68
10.60 12.73 11.65
11.59
11.00
10.86
10.77
10.82
15.10
14.92 15.17
15.01
14.41
14.66
10.98
10.88
11.02
10.89
11.18
12.62
12.61
12.48
13.97
14.03
13.93
14.02
14.01
14.00
14.06
15.12
14.68
14.59
14.71
14.24
14.30
14.04
14.75
14.93
14.43
14.41
14.49
14.31
14.65
14.72
14.42
12.06
11.15
10.74
10.54
15.84
15.88
16.05
16.17
16.10
16.69
16.26
16.15
16.22
16.16
16.13
16.01
15.97
16.01
16.13
13.11
13.14
11.03
11.00
10.94
10.92
10.99
11.03
10.78
10.62
10.71
12.00
12.66
13.32
13.22
13.47
13.06
12.71
12.20
12.59
12.73
12.10
11.05
11.61
12.72
13.05
12.48
13.06
13.31
13.72
13.43
13.20
12.57
11.76
11.30
11.13
10.98
13.82
13.92
13.64
13.44
13.93
11.09
11.21
11.24
11.12
12.05
12.10
11.95
11.82
12.56
12.61
12.50
12.56
10.89
10.98
11.03
11.27
11.10
11.18
10.85
10.80
10.81
10.75
10.91
12.04
11.74
11.45
11.13
10.93
10.91
10.81
10.96
10.87
11.03
10.93
10.86
10.92
10.94
10.91
10.88
11.05
10.88
11.05
11.51
11.22
10.90
10.74
10.71
10.73
14.78
14.85
14.50
14.38
14.41
14.33
14.41
13.95
13.51
13.06
13.06
13.06
14.19
14.03
13.99
13.91
13.90
14.97
12.69
12.58
12.39
12.48
12.36
11.69
11.73
12.16
12.22
12.06
12.06
12.09
12.29
12.08
12.16
12.18
12.10
12.41
12.28
12.34
12.21
12.18
12.05
11.87
12.24
12.18
12.08
12.36
12.17
12.18
12.19
12.72
14.17
14.31
13.99
14.14
14.11
14.24
14.14
14.48
14.34
14.24
14.52
13.93
14.23
14.39
14.18
14.34
14.15
14.22
14.24
14.21
14.40
14.30
12.73
12.11
12.33
12.44
12.20
13.51
14.27
14.32
14.53
12.23
11.98
12.17
12.11
12.14
11.94
11.86
12.02
11.94
12.04
12.04
11.79
11.65
11.60
11.43
11.89
11.79
11.57
11.74
12.12
11.96
12.14
11.75
11.57
11.50
11.37
11.51
11.55
11.46
11.51
11.81
11.90
12.95
12.88
12.57
12.66
13.41
12.85
12.32
12.24
12.54
12.77
12.55
13.08
12.80
12.11
12.84
13.05
13.14
12.71
12.52
12.48
12.91
12.76
12.91
12.84
12.64 12.22
12.99
13.14
12.96
12.13
14.55
14.09
13.74
13.60
13.52
14.14
14.19
14.32
12.86
12.51
13.26
12.16
12.03
12.20
13.54
14.08
14.14
14.22
13.83
12.76
12.25
12.13
12.27
12.34
12.45
12.07
12.01
12.53
12.57
12.76
14.19
13.94
13.28
12.16
12.21
12.10
12.32
12.04
11.71
11.72
11.73
12.03
12.14
12.47
13.46
12.32
11.98
12.01
11.73
11.74
11.87
11.64
11.38
11.18
11.49
11.78
11.87
11.77
12.10
11.85
11.82
11.88
11.29
11.25
11.48
12.30
12.38
12.30
12.08
12.25
12.05
12.81
12.74
12.58
12.52
12.49
12.57
13.07
13.25
13.69
13.09
13.29
13.34
13.90
13.03
13.01
13.04
11.17
11.18
11.26
11.42
11.47
11.40
11.54
11.47
11.51
11.48
11.41
11.51
11.25
11.38
11.51
13.44
12.98
13.02
13.03
13.03
13.37
12.13
12.14
12.19
12.34 13.88
13.21
13.23
13.22
13.36
13.88
13.14
13.22
13.22
12.57
12.41
12.47
12.46
12.48
12.43
12.31
12.50
12.16
12.50
12.22
12.59
12.17
12.09
12.61
12.50
12.49
12.80
12.54
12.44
12.65
12.89
12.84
12.61
12.18
12.35
12.61
12.52
12.54
12.68
13.13
12.82
12.61
12.54
12.35
12.56
11.83
12.48
12.80
12.63
12.24
12.02
12.20
12.75
12.42
12.94
12.87
12.57
12.60
12.74
12.76
13.09 12.93
12.56
12.66
12.66
12.82
12.93
13.51
13.00
12.57
12.80
12.81
12.90
12.75
12.68
12.64
12.68
12.72
12.75
12.49
12.68
12.21
11.98
12.79
12.15
12.02
11.32
11.34
11.64
11.48
11.42
11.60
12.44
12.38
12.43
12.49
12.49
12.42
12.43
12.93
12.66
12.58
12.70
13.14
12.67
12.73
13.25
13.17
13.13
12.94
13.17
13.27
13.33
13.02
13.06
13.37
13.29
13.44 13.75
13.44
13.37
13.25
13.55
13.54
13.44
14.01
15.26
15.16
12.61
12.79
12.27
15.57
15.98
16.01
15.99
15.58
15.79
15.62
16.13
16.08 16.16
16.18
16.07
16.05
16.03
12.98
14.15
14.78
14.47
13.05
12.76
12.53
12.52
14.49
14.57
15.05
12.93
13.75
13.83
13.91
1 5 .0 3
1 4 .6 3
1 3 .2 5
1 3 .2 4
1 2 .9 4
1 2 .8 2
1 2 .9 6
1 3 .0 6
1 3 .4 6
1 3 .0 5
1 3 .3 4
1 3 .5 3
1 3 .6 7
1 3 .2 8
1 3 .1 8
1 3 .1 7
1 3 .4 0
13.36
13.41
13.70
11.62
12.36
12.32
11.84
11.79
12.23
11.16
11.37
10.61
1 2 .1
7
1 2 .1
4
1 2 .1
2
1 2 .1
5
1 2 .1
6
1 2 .1
0
1 2 .1
0
1 2 .0
7
1 2 .0
2
1 2 .1
9
15.29
12.82
12.88
12.82
12.73
12.57
11.95 11.14
12.19
12.90
14.71
11.34
13.59
13.70
13.46
13.25
13.51
13.61
14.99
15.03
15.13
15.06
15.36
15.03
14.93
1 5 .4 5
15.55
15.42
15.14
14.61
13.53
1 3 .2 9
15.47
15.25
15.47
15.45
15.27
15.12
14.87
15.50
15.88
15.99
15.81
16.02
13.97
11.23
11.21
11.24
10.95
11.23
14.17
14.28
13.93
13.84
13.69
14.06
13.76
15.27
15.54
14.95
14.96
15.10
15.40
11.78
13.44
10.43
10.72
11.22
13.59
14.01
14.17
11.20
10.68
10.71
10.87
10.77
11.16
10.87
10.80
10.69
14.50 14.59
14.46
14.49
14.40
15.43
15.55
15.65
15.56
15.54
15.68
15.67
15.63
15.66
15.54
15.67
15.60
15.52
15.58
15.47
15.54
15.50
15.59
15.60
15.62 15.67 15.64
15.70 15.63
15.64
15.56
11.01 11.01
11.22
11.19
10.95
11.37
14.88
15.01
14.96
14.97
15.01
14.92
14.99 15.09 14.90
13.87 14.05
13.97
13.96 13.92
13.78
13.84
15.86
16.05
15.94
16.03
15.99
15.87
16.09
15.97
15.88
15.86
15.75
15.61
15.89
15.65
15.93
15.84
15.90
16.04
16.12
15.93
16.19
16.27
16.37
16.36
13.75
13.47
13.49
13.44
14.67
13.26
13.10
13.38
13.23
13.50
13.70
13.22
10.11
14.06
13.82
13.85
13.77
13.81
13.90
13.88
14.02
14.01
13.97 14.12 14.10
14.11 14.19
10.96
14.27
14.19
11.19
11.41
12.35
12.60
14.74
14.56
13.87
14.44
14.45
14.52
15.16
15.20
15.90
15.98
16.09
16.04
15.95
16.03
15.94
1 4 .6 9
1 4 .7 5
1 4 .9 1
1 5 .1 6
1 5 .0 7
14.92
13.16
12.91
12.96
12.61
12.94
13.02
13.07
13.23
13.07
13.34
13.21
13.11
12.68
13.61
13.46
13.59 13.38
13.48
13.58
13.44
13.04
12.99
12.95
13.18
11.24
11.20
11.44
14.58
13.48
13.25
11.23
10.64
10.23
14.99
14.79
11.67
10.53
10.20
10.28
10.25
10.00
1 2 .0
4
14.08
13.63
14.69
12.69 12.65
12.61
12.13
12.18
12.27
10.17
12.45
11.51
11.13
10.97
11.26
14.64
14.58
14.57
14.38
14.60
12.46
12.15
11.73
10.76
10.76
10.87
11.02
11.15
11.19
11.16
11.01
11.36
11.08 10.90
12.27 13.29
13.03
13.12
10.35
10.38
11.25
11.20
11.68
11.10
11.08
12.02
14.26
13.57
13.39
13.49
12.63
12.53
14.04
15.12
15.23
15.48
15.94
15.86 16.01
15.92 15.92 15.99
14.96
14.98
15.10
15.11
15.19
14.96
15.05
14.21
13.69
13.59
13.49
15.93
15.98
15.57
11.61
10.99
10.74
10.83
13.45
13.65
13.47
13.55
13.56
48
13.90
13.92
13.95
13.93
14.76
15.98
12.96
10.89
13.59
12.92
12.94
12.68
12.90
10.47
10.65
15.28
14.33
12.82
13.60
10.80
10.99 14.58
14.90
15.59
15.89
15.97
10.69 10.79
10.96
15.85
15.19
10.54 11.04
11.08
11.05 13.35
13.68 15.43
16.07
16.06
15.30
10.67
10.95
10.62
10.54
11.56
11.20
15.77 16.03 15.99
16.10
15.96
15.95 15.54
10.87 10.97
11.53
12.21 15.77
10.65 14.86 12.11
10.60
10.95
11.11
10.66
10.86
11.80
16.29 16.28 16.08 16.36 16.15
15.93
15.41
12.86
14.30 14.62 14.98 15.11
15.56 15.54 15.80 15.67
15.92 15.04
15.04
15.88 15.90
15.37 15.16 15.83
15.53 15.35 15.91
15.17 16.05
15.17
15.71
14.65
14.79
15.13 15.44
15.00 15.08
15.53
14.67
15.40
15.04 15.40
14.14
15.38
14.67
14.80
15.06
14.80
14.03
14.02
14.49
13.58
13.17 13.65 14.26
13.14
14.43 14.72
15.03 14.90
15.04
15.22
14.50
14.69
14.75
14.37
14.32
14.28
14.23
14.27
14.25
14.30
14.21
14.22
14.32
14.39
14.42
14.23
14.19
14.04
14.36
14.42
14.43
14.27
14.20
15.17
15.25
15.31
15.46
15.40
14.26
14.51
14.47
14.53
14.51 14.61
14.44
14.31
14.32
14.12
14.28 14.46
14.28
14.16
14.34
14.44 14.43
14.28
14.09
13.90
14.02
14.04 13.96
13.91
14.16
14.23
14.33 14.30
14.21
14.19
14.17
13.93
14.03
13.82
14.07
14.15
14.30
14.42
14.15
13.95
13.66
13.26
13.13
13.31
13.14
13.18
13.29
13.41
13.71
13.55
13.62
13.80
14.03
13.75
13.68
13.59
13.84
14.03
13.71
13.50
13.42
13.34
13.25
13.27 13.74
13.84
13.78
13.59
13.56
13.79 13.80
13.52
13.58
13.49
13.52
13.59
13.67
13.71
13.70
13.62
13.49
13.69
13.83
13.81
13.93
13.61
14.27 14.25
14.74 14.84
14.24 14.35
14.37 14.55
14.09 14.68 14.54
15.81 15.97 15.99
14.71
14.19
13.13
13.36
12.37
12.55
15.29
13.48
15.74
15.61
16.18 16.21
16.16 16.20
16.14 15.65
14.99
15.23
15.24
14.62
14.80
14.75 15.19 15.43 15.77
16.02 16.00
15.05 15.18 14.63 14.44
13.74
13.42
13.69
13.40
13.07 14.15
14.57 14.59
14.64
14.71 15.04
14.80 14.31
14.85 14.95
14.69
14.26
13.90 14.39
13.96
13.68
13.08 15.35
15.04
14.99
15.39
15.13 15.20
15.10
14.08
14.77
14.85
14.30
14.05
14.52
14.16
16.12 16.10
14.77
14.57 14.88
14.44
14.55
14.24
12.52
15.35
15.17
15.02 14.87
15.02 14.48
14.15
14.86
10,35
19.11.2019
11,15
19.11.2019
9,55
22.11.2019
11,80
18.11.2019
10,36
22.11.2019
11,40
19.11.2019
11,11
18.11.2019
10,38
18.11.2019
11,13
22.11.2019
10,34
18.11.2019
11,12
22.11.2019
8,67
27.08.2020
8,22
27.08.202010,55
27.08.2020
11,39
27.08.2020
10,07
27.08.2020
9,95
27.08.2020
11,75
27.08.2020
9,42
27.08.2020
13,35
27.08.2020
9,63
27.08.2020
9,14
27.08.2020
9,63
27.08.2020
1 1 ,0
10,5
10,5
10,5
11,0
1 0 ,5
Plokk 21 aT
Plokk 20 aT
Plokk 34 aR
Plokk 35 aR
Plokk 34 aR
Plokk 35 aR
Plokk 48 aT
Plokk 49 aT
Plokk 48 aT
Plokk 21 aT
Plokk 7 aT
Plokk 16 aT
Plokk 17 aT
Plokk 16 aT
Plokk 17 aT
Plokk 16 aT
Plokk 17 aT Plokk 109 aT
Plokk 108 aT
Plokk 109 aT
Plokk 108 aT
Plokk 34 aR Plokk 35 aR
Plokk 34 aR
Plokk 13 aT Plokk 6 aT
Plokk 25 aT Plokk 24 aT
Plokk 119 aR
Plokk 118 aR
Plokk 34 aR
Plokk 121 aR
Plokk 120 aR
I
I'
II '
II I'
II I
II
IV
IV'
V '
V
1-2 14,69
1,4 4,4
2-1 15,20
1,6 4,6
2-2 15,08
1,4 4,7
2-3 4,59
1,8 4,0
3-1 14,54
1,6 3,9
4-2 14,10
2,1 3,7
4-3 12,30
0,4 1,7 5-1
13,89 1,6 3,4
5-2 12,29
0,5 1,6
6-1 13,50
1,4 2,8
6-2 11,71
- 0,9
6-3 11,99
0,4 1,2
6-4 12,59
0,9 1,9
6-8 11,26
- 0,6
6-9 11,70
0,1 1,1
6-10 12,27
0,6 1,5
6-11 11,76
0,2 0,9
6-12 11,36
- 0,6
6-13 12,00
- 1,4
7-1 12,72
0,5 1,9
7-5 12,37
1,2 1,7
8-1 12,37
0,3 1,4
8-5 11,84
- 0,9
1 13,96
2,1 3,2
2 13,50
1,9 3,4
3 14,81
1,6 4,2
4 15,68
1,7 5,1
5 15,82
1,4 5,4
6 16,15
1,5 5,2
7 15,85
1,4 5,3
8 15,35
1,4 4,5
9 15,95
1,1 5,4
10 15,61
1,5 4,9
11 15,57
1,5 5,0
12 14,70
1,5 3,9
13 14,64
2,1 4,0
14 14,34
2,0 3,8
15 14,62
2,4 3,8
16 14,23
2,0 3,5
17 13,09
1,5 2,7
18 13,38
1,4 2,7
19 13,12
1,3 1,9
22 14,08
2,3 3,1
23 14,11
2,2 3,4
20 13,90
1,5 2,9
21 14,11
1,8 3,3
25 13,50
1,7 2,5
24 13,10
1,8 2,3
29 12,23
0,2 1,3
30 13,45
1,7 2,75
35 12,39
- 1,8
28 13,15
0,8 2,4
27 12,82
0,7 2,2
36 15,52
1,5 5,2
37 14,08
1,4 3,3
38 11,46
0,2 0,5
39 10,76
- -
42 10,82
- -
41 10,84
- 0,1
47 13,52
1,3 2,7
46 12,75
1,0 2,0
45 10,81
- -
44 10,84
- -
43 10,91
- -
40 10,86
- -
52 12,94
1,6 2,2
51 11,30
- 0,5
50 10,72
- -
49 10,90
- 0,1
48 10,87
- -
53 12,26
1,2 1,6
55 12,41
1,3 1,7
54 12,58
1,5 1,7
56 11,85
- 1,0
57 12,75
1,0 1,6
58 12,84
1,5 1,9
60 12,51
0,9 1,5
61 12,48
1,5 2,4
62 12,28
- 0,7
IX/54 15,99
3,80 5,00
IX/53 16,52
4,20 5,60
IX/52 16,54
4,40 5,60
IX/51 16,41
4,40 5,60
IX/50 16,46
4,40 5,70
IX/49 16,22
4,25 5,50
6-14
13,11
0,50 2,40
6-15 12,40
1,00
1,80
2,40 0,40
12,97 5-13
13,18
0,90 2,70
5-14
5,40
15,79 1/0
2,10
1/-1
16,23
2,40 5,80
13,79
0,85
3,15
4-5 13,71
-
2,90
5-5
13,77
-
3,00
5-6 13,86
,00
2,70
6-6 13,89
0,40
3,25
6-5 14,39
0,50 3,85
7-5 14,50
2,75
3,75
7-6 13,99
0,80
3,30
8-6 14,06
0,85
3,45
8-5
14,35
-
3,75
9-5 14,73
-
4,00
9-6 14,46
-
3,75
10-2 11,06
- -
10-3 11,79
-
0,90
4-6
25 13,50
1,7 2,5 Kogu lasundi paksus, m
Vähelagunenud turba kihi paksus, m
Uuringupunkti abs kõrgus, m
Uuringupunkti nr
2020. a uuringupunkt
2019. a uuringupunkt
1976. a uuringupunkt
1
2
3
4
5
678
9
10 1
12
13
14 15
6 17
18 19
20 21
22
23
24
25
26
27 28
29
30
31
32
33
34
35
36
37
38
39
40
41
42
43
44
45
46
47
48
49
6 480 000
6 480 500
6 481 000
6 481 500
5 2 9 0
0 0
5 2 9 5
0 0
5 3 0 0
0 0
5 3 0 5
0 0
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Mõõtkava
Männiku tee 104, 11216 Tallinn
Objekti nimetus ja aadress Joonise sisu
Koostas
Kinnitas Töö nr
Kuupäev
+372 668 1011, [email protected]
Loa omanik
0 200 m100
/Allkirjastatud digitaalselt/
/Allkirjastatud digitaalselt/
1:5000
Maaparandushoiuala
Teekaitsevöönd
Elektripaigaldise kaitsevöönd
Ranna või kalda piiranguvöönd
Tori vald, Pärnu maakond
Nurme V turbatootmisala Mäeeraldise plaan
Tauri Põldema
Erki Vaguri
Graafiline lisa 1/3
24/4691
Nurme Turvas AS
Lille, Nurme küla Tori vald Pärnumaa 85004
Kaardileht nr 533 (Pärnu)
Maapinna samakõrgusjoon, m
Geoloogilise läbilõike joon
Katastriüksuse nimi, piir ja tunnus
I'I
Maardla piir (asendiplaanil)
Proovivõtupunkt
Mäeeraldise lamami samakõrgusjoon, m
Mäeeraldise piir, piiripunkt ja piiripunkti number 1
pT - passiivne tarbevaru, pR - passiivne reservvaru)
Ploki piir (aT - aktiivne tarbevaru, aR - aktiivne reservvaru,
Olemasoleva mäeeraldise piir
Olemasoleva mäeeraldise teenindusmaa piir
05.10.2026
Piiripunkt ja number kattuvad mäeeraldisega
Mäeeraldise teenindusmaa piir
5. Kasutatud tarkvara: Bentley PowerCivil for Baltics V8i (litsents: 70000661800020).
(OÜ Inseneribüroo STEIGER, töö nr 23/4405).
- 2023. aasta Nurme turbatootmisala laienduse topograafiline ja varu arvutuse plaan
(OÜ Inseneribüroo STEIGER, töö nr 20/2843).
- 2020. aasta Nurme V uuringuruumi topograafiline ja varu arvutuse plaan
- Maavarade registri maardlate, plokkide ja mäeeraldiste piiriandmeid (seisuga 05.10.2026);
- Keskkonnaagentuuri EELISe andmeid (seisuga 05.10.2026);
- Maa- ja Ruumiameti väljastatud kitsenduste andmeid (seisuga 05.10.2026);
- Maa- ja Ruumiameti väljastatud katastriüksuste piiriandmeid (seisuga 05.10.2026);
4. Plaani koostamisel on kasutatud:
Lyrurus tetrix (teder) leiupaigaga (KLO9129641)
3. Kogu taotletav ala kattub III kategooria kaitsealuse liigi
2. Asendiplaan: Maa-ameti X-GIS kaardirakendus.
1. Koordinaadid L-Est 97 süsteemis, kõrgused EH2000 süsteemis.
Märkused:
Veetaseme abs. kõrgus, mõõdistamise kuupäev
80901:001:0981
Halinga metskond 39
Nurme III turbatootmisala
tootmisala
Nurme Turvas
tootmisala
Nurme Turvas
Nr X Y
1 6 482 322,06 528 495,33
2 6 482 414,44 529 575,39
3 6 482 220,79 529 598,91
4 6 482 195,64 529 602,21
5 6 482 169,66 529 606,83
6 6 482 155,92 529 609,89
7 6 482 155,37 529 552,69
8 6 482 145,51 529 486,60
9 6 482 188,08 529 125,28
10 6 482 224,98 529 032,29
11 6 482 214,64 529 001,82
12 6 482 194,66 528 984,30
13 6 482 162,06 528 977,82
14 6 482 127,31 528 999,64
15 6 482 082,50 529 112,22
16 6 482 042,10 529 484,66
17 6 482 048,42 529 674,73
18 6 481 998,71 529 738,06
19 6 481 956,00 530 012,30
20 6 482 018,99 530 136,89
21 6 482 029,96 530 275,06
22 6 481 547,69 530 541,22
23 6 481 520,93 530 534,13
24 6 481 383,74 530 488,51
25 6 481 298,64 530 453,19
26 6 481 213,53 530 417,87
27 6 481 153,83 530 385,86
28 6 481 071,96 530 347,23
29 6 481 177,89 530 113,14
30 6 481 587,56 530 398,55
31 6 481 915,23 529 937,44
32 6 481 711,59 529 791,40
33 6 481 856,51 529 587,17
34 6 481 653,09 529 441,48
Pindala 83,87 ha
35 6 480 559,92 529 688,70
36 6 480 526,33 529 756,74
37 6 480 096,02 529 479,14
38 6 480 006,97 529 504,93
39 6 479 853,64 529 323,04
40 6 479 913,44 529 237,74
41 6 480 026,24 529 317,22
42 6 480 136,80 529 395,18
43 6 480 344,14 529 538,62
44 6 479 703,71 529 094,19
45 6 479 660,70 529 252,02
46 6 479 574,62 529 247,42
47 6 479 403,14 529 258,27
48 6 479 311,90 529 232,64
49 6 479 499,67 528 953,05
piiripunktide koordinaadid
Mäeeraldise ja teenindusmaa
N
13
11,0
15
9
10
11
12
13
14
15
16
17
18
9
10
11
12
13
14
15
16
17
18
9
10
11
12
13
14
15
16
17
9
10
11
12
13
14
15
16
17
9
10
11
12
13
14
15
16
9
10
11
12
13
14
15
16
9
10
11
12
13
14
15
9
10
11
12
13
14
15
9
10
11
12
13
14
15
9
10
11
12
13
14
15
Piketi nr 1-2
Maapinna abs kõrgus, m 14,69 16,15 15,85 15,35
Lamami abs kõrgus, m 10,29 10,95 10,55 10,85
Turbalasundi kogupaksus, m 4,40 5,20 5,30 4,50
Vähelag. turbakihi paksus, m
Vahekaugused, m
Piketi nr 4-2
Maapinna abs kõrgus, m 14,10 14,64 14,34 11,46
Lamami abs kõrgus, m 10,40 10,64 10,54 10,96
Turbalasundi kogupaksus, m 3,70 4,00 3,80 0,50
Vähelag. turbakihi paksus, m
Vahekaugused, m
Piketi nr 7-1
Maapinna abs kõrgus, m 12,72 13,90 14,11 14,08 14,11 13,52 12,75 10,81 10,84 10,91 10,86
Lamami abs kõrgus, m 10,82 11,00 10,81 10,98 10,71 10,82 10,75 10,81 10,84 10,91 10,86
Turbalasundi kogupaksus, m 1,90 2,90 3,30 3,10 3,40 2,70 2,00
Vähelag. turbakihi paksus, m
Vahekaugused, m
Piketi nr 6-8
Maapinna abs kõrgus, m 11,26 13,45 12,39
Lamami abs kõrgus, m 10,66 10,70 10,59
Turbalasundi kogupaksus, m 0,60 2,75 1,80
Vähelag. turbakihi paksus, m
Vahekaugused, m
Piketi nr 6-11
Maapinna abs kõrgus, m 11,76 12,75 13,1512,84
Lamami abs kõrgus, m 10,86 11,15 10,7510,94
Turbalasundi kogupaksus, m 0,90 1,60 2,40 1,90
Vähelag. turbakihi paksus, m
Vahekaugused, m
146 104 95 87 57 109 94 113 104 96 117 77 120 79 72 122
201 172 94 115 55
1,40 1,50 1,40 1,40 2,10 2,10 2,00 0,20 0,50 1,50 1,80 2,30 2,20 1,30 1,00
1,70 0,20 1,00 0,80 1,50
-
- -
-
-
-
-
-
--
6 7 8 13 14 38 20 21 22 23 47 46 45 44 43 40
30 35 57 28 58
O ja la
u d a
1 4 9 0 1 :0
0 1 :0
1 2 8
O ja la
u d a
1 4 9 0 1 :0
0 1 :0
1 2 8
Nurme turbaraba 2
73001:001:0310
Halinga metskond 39
80901:001:0981
Halinga metskond 39
80901:001:0981
Nurme turbaraba 2
73001:001:0310
Nurme turbaraba 3
73001:001:0320
Halinga metskond 39
80901:001:0981
Nurme turbaraba 2
73001:001:0310
Halinga metskond 39
80901:001:0981
Nurme turbaraba 1 73001:001:0330
Halinga metskond 39
80901:001:0981
Nurme turbaraba 2
73001:001:0310
Läbilõige I-I'
Läbilõige II-II'
Läbilõige III-III'
Läbilõige IV-IV' Läbilõige V-V'
S m
N m
SW m
NE m
SW m
NE m
NW m
SE m
NW m
SE m
30
5-12
46
6 7 8 9
10 11 12 13
36 37 38 39 40 41 42 43 44 45 46
Lagunemise aste, %
Tuhasus, %
Rabaturvas
Siirdesooturvas
Madalsooturvas
Proovi number
Maapinna kontuur
Turbalasundi lamam
Vähe- ja hästilagunenud turba vahepiir
Mäeeraldise teenindusmaa piir
Vähelagunenud turvas
Hästilagunenud turvas
Liivsavi / saviliiv
Katastriüksuse nimi, piir ja tunnus
Proovi number
Liiv
Proovivõtupunkt
aR - aktiivne reservvaru)
Ploki piir (aT - aktiivne tarbevaru,
III kategooria kaitsealused liigid
Uuringuaegne veetase
Eeldatav veetase maavara ammendamisel
0 500 m250
Mäeeraldise piir
Olemasoleva mäeeraldise piir
Olemasoleva mäeeraldise teenindusmaa piir
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Mõõtkava
Männiku tee 104, 11216 Tallinn
Objekti nimetus ja aadress Joonise sisu
Koostas
Kinnitas Töö nr
Kuupäev
+372 668 1011, [email protected]
Loa omanik
/Allkirjastatud digitaalselt/
/Allkirjastatud digitaalselt/
Tori vald, Pärnu maakond
Nurme V turbatootmisala
Tauri Põldema
Erki Vaguri 24/4691
Nurme Turvas AS
Lille, Nurme küla Tori vald Pärnumaa 85004
[email protected] V 1 : 100
H 1 : 5000
Graafiline lisa 2/3
05.10.2026
Geoloogilised läbilõiked I-I' ... V-V'
3. Kasutatud tarkvara: Bentley PowerCivil for Baltics V8i (litsents: 70000661800020).
2. Mõõdistas OÜ Inseneribüroo STEIGER 08.2020.
1. Kõrgused EH2000 süsteemis.
Märkused:
Jäetav põhjatervik
l.20%
t.2,00%
r.
ss.
ms.
Plokk 20 aT
Plokk 21 aT Plokk 20 aT
Plokk 21 aT
tootmisala
Nurme Turvas
Plokk 16 aT
Plokk 17 aT
Plokk 21 aT
tootmisala
Nurme Turvas
Plokk 17 aT
Plokk 108 aT
Plokk 109 aT Plokk 108 aT
Plokk 109 aT
Plokk 108 aT
Plokk 109 aT
Plokk 109 aT Plokk 109 aT
Plokk 108 aT Plokk 108 aT
P lo
k k 3
5 a
R P lo
k k 3
4 a
R
tootmisala
Nurme Turvas
tootmisala
Nurme Turvas
tootmisala
Nurme Turvas
15
L<25%
L>25%
T e e
T e e
T e e
(M 1:25)
9
läbilõige
Botaaniline
0,00
14
0,25
l.15% t.4,40% r.sfagnumi
15
0,50
l.25% t.5,08% r.sfagnumi-villpea
16
0,75
l.20% t.1,58% r.sfagnumi-villpea
17
1,10
l.15% t.1,48% r.villpea-sfagnumi
18 1,25
l.30% t.1,18% r.sfagnumi-villpea
19
1,50
l.35% t.1,13% r.puu-sfagnumi
20
1,75
l.20% t.1,25% r.villpea-sfagnumi
21
2,00
l.25% t.1,36% r.villpea-sfagnumi
22
2,25
l.30% t.1,36% r.sfagnumi-villpea
23
2,50
l.35% t.1,58% r.puu-sfagnumi
24
2,75
l.30% t.1,94% r.villpea-sfagnumi
25
3,00
l.20% t.1,50% r.sfagnumi-villpea
26
3,25
l.25% t.2,63% r.villpea-sfagnumi
27
3,50
l.25% t.2,77% r.villpea-sfagnumi
28
3,75
l.25% t.4,20% r.villpea-sfagnumi
29
4,00
l.30% t.1,85% r.villpea-sfagnumi
30
4,25
l.35% t.5,38% ss.rohu-sfagnumi
31
4,50
l.35% t.6,02% ms.tarna-pilliroo
32
4,75
l.35% t.8,76% ms.tarna-pilliroo
33
5,00
l.35% t.5,72% ms.tarna-pilliroo
34
5,25
l.35% t.5,22% ms.pilliroo- tarna
35 5,40
l.35% t.13,25% ms.tarna-pilliroo
(M 1:25)
30
läbilõige
Botaaniline
0,00
36
0,25
l.15% t.2,80% r.villpea-sfagnumi
37
0,50
l.25% t.2,50% r.sfagnumi-villpea
38
0,75
l.30% t.1,56% r.puu-villpea
39
1,00
l.15% t.1,46% r.villpea-sfagnumi
40
1,25
l.15% t.1,78% r.villpea-sfagnumi
41
1,50
l.15% t.2,04% r.villpea-sfagnumi
42
1,70
l.20% t.2,49% r.villpea-sfagnumi
43
2,00
l.30% t.2,12% r.villpea-sfagnumi
44
2,25
l.25% t.3,60% ss.rohu-sfagnumi
45
2,50
l.35% t.3,75% ms.puu-pilliroo
46
2,75
l.35% t.10,87% ms.puu-pilliroo
(M 1:25)
46
läbilõige
Botaaniline
0,00
6
0,30
l.20% t.6,25% r.sfagnumi
7
0,50
l.20% t.7,85% r.puu-sfagnumi
8
0,75
l.15% t.4,40% r.villpea-sfagnumi
9
1,00
l.20% t.4,74% r.sfagnumi
10
1,25
l.30% t.3,48% r.villpea-sfagnumi
11
1,50
l.35% t.3,40% ms.tarna-pilliroo
12
1,75
l.35% t.4,41% ms.tarna-pilliroo
13
2,00
l.40% t.7,32% ms.tarna-puu
15
11
11
11
1 1
1 1
1 1
1 1
1 1
1 1
1 1
1 1
11
11
11
1 2
12
12
12
1 2
1 2
1 2
13
13
1 3
1 3
1 3
1 4
14
14
14
14
1 5
15
15
1 5
16
1 6
1 6
16
1 6
1 6
16
15
15
15
1 1
1 2 1 3
13
14
14
14
16
16
15
12
12
13
14
15
1 1
1 2
13
1 5
15
14
14
15
KoolisaluU u s -K
o o li
R e in
uL a u s a
OjalaudaSilla Vahemetsa
Räägumõisa
Kummi 4 T
a ll in n -P
ä rn
u -I k la t e e
Raba
73001:001:0320
73001:001:0691
7 3 0 0 1 :0
0 1 :0
7 6 4
7 3 0 0 1 :0
0 1 :0
7 9 1
7 3 0 0 1 :0
0 1 :0
2 6 6
14901:001:012814901:001:0211 14901:001:0382
14901:001:0110
73001:001:1386
7 3 0 0 1 :0
0 1 :0
1 5 4
73001:001:0273
Halinga metskond 39
80901:001:0981
Nurme turbaraba 3
73001:001:0330 Nurme turbaraba 1
73001:001:0310
Nurme turbaraba 2
80901:001:0752
Lille
Torni
Räägumõisa
14901:001:0110
12.07
11.95 12.10
13.42
12.75
12.85
10.26
10.32 10.81
10.94 10.92
10.81
10.65
10.88
10.66
10.71
10.88
10.85
11.15
10.94
11.01
10.08
11.58
10.62
10.75
10.93
10.70
10.59
10.43
10.92
10.81
10.69 10.93
10.37
10.31
10.91
11.04 10.87
10.32
10.82
10.75
10.74
10.10
10.58
10.42
10.95
10.55
10.85
10.55
10.71
10.57
10.80
10.64
10.54
10.82
10.73
10.39
10.68
11.22
11.00
10.81
10.98
10.71
10.80
11.00
10.85
10.52
10.50
10.97
11.75
11.54
4 5
11.00
10.79
10.97
10.87
10.85
10.56
10.74 10.80
10.80
10.65
10.27 10.49
10.72
10.72
10.73
10.66
10.57
10.69
10.91
14.95
12.20
12.54 12.23
11.74
11.77
11.69
11.68
10.60 12.73 11.65
11.59
11.00
10.86
10.77
10.82
10.88
11.02
10.89
11.18
12.62
15.12
14.68
14.59
14.71
14.24
14.30
14.04
14.75
14.93
14.43
14.41
14.49
14.31
14.65
14.72
14.42
14.78
14.55
14.68
14.18
14.22
12.06
11.15
10.74
10.54
15.84
15.88
16.05
16.17
16.10
16.45
16.65
16.69
16.26
16.15
16.22
16.16
16.13
16.01
15.97
16.01
16.13
16.17
11.03
11.00
10.94
10.92
10.99
11.03
10.78
10.62
10.71
12.00
12.20
12.59
12.73
12.10
11.05
11.61
11.30
11.13
10.98
13.92
13.64
13.44
11.09
11.21
11.24
11.12
12.05
12.10
11.95
11.82
12.56
12.61
12.50
12.56
10.89
10.98
11.03
11.27
11.10
11.18
10.85
10.80
10.81
10.75
10.91
12.04
11.74
11.45
11.13
10.93
10.91
10.81
10.96
10.87
11.03
10.93
10.86
10.92
10.94
10.91
10.88
11.05
10.88
11.05
11.51
11.22
10.76
10.59
10.73
10.84
10.78
10.83
10.82
10.86
10.73
10.86
10.88
10.86 10.80
10.75
10.85
10.85
11.09
10.65
10.75
10.70
10.71 10.83
10.62
10.71
10.79
10.77
10.84
10.80
10.90
10.75
10.69
10.74
10.71
10.74
10.73
14.78
14.85
14.50
14.38
14.41
14.33
14.41
13.95
13.51
13.06
13.06
13.06
14.19
14.03
13.99
13.91
13.90
12.69
12.58
12.39
12.48
12.36
11.69
11.73
12.16
12.22
12.06
12.06
12.09
12.29
12.08
12.16
12.18
12.10
12.41
12.28
12.34
12.21
12.18
12.05
11.87
12.24
12.18
12.08
12.36
12.17
12.18
12.19
12.72
14.17
14.31
13.99
14.14
14.11
14.24
14.14
14.48
14.34
14.24
14.52
13.93
14.23
14.39
14.18
14.34
14.15
14.22
14.24
14.21
14.40
14.30
12.73
12.11
12.33
12.44
12.20
13.51
14.27
14.32
14.53
12.23
11.98
12.17
12.11
12.14
11.94
11.86
12.02
11.94
12.04
12.04
11.79
11.65
11.60
11.43
11.89
11.79
11.57
11.74
12.12
11.96
12.14
11.75
11.57
11.50
11.37
11.51
11.55
11.46
11.51
11.81
11.90
12.95
12.88
12.57
12.66
13.41
12.85
12.32
12.24
12.54
12.77
12.55
13.08
12.80
12.11
12.84
13.05
13.14
12.71
12.52
12.48
12.91
12.76
12.91
12.84
12.64 12.22
12.99
13.14
12.96
12.13
14.55
14.09
13.74
13.60
13.52
14.14
14.19
14.32
12.86
12.51
13.26
12.16
12.03
12.20
13.54
14.08
14.14
14.22
13.83
12.76
12.25
12.13
12.27
12.34
12.45
12.07
12.01
12.53
12.57
12.76
14.19
13.94
13.28
12.16
12.21
12.10
12.32
12.04
11.71
11.72
11.73
12.03
12.14
12.47
13.46
12.32
11.98
12.01
11.73
11.74
11.87
11.64
11.38
11.18
11.49
11.78
11.87
11.77
12.10
11.85
11.82
11.88
11.29
11.25
11.48
12.41
12.30
12.38
12.30
12.08
12.25
12.05
12.42
12.21
12.80
12.65
12.81
12.74
12.58
12.52
12.49
12.57
13.07
13.25
13.69
13.09
13.29
13.34
13.90
13.03
13.01
13.04
11.17
11.18
11.26
11.42
11.47
11.40
11.54
11.47
11.51
11.48
11.41
11.51
11.25
11.38
11.51
13.44
12.98
13.02
13.03
13.03
13.37
12.13
12.14
12.19
12.34 13.88
13.21
13.23
13.22
13.36
13.88
13.14
13.22
13.22
12.57
12.41
12.47
12.46
12.48
12.43
12.31
12.50
12.16
12.50
12.22
12.59
12.17
12.09
12.61
12.50
12.49
12.80
12.54
12.44
12.65
12.89
12.84
12.61
12.18
12.35
12.61
12.52
12.54
12.68
13.13
12.82
12.61
12.54
12.35
12.56
11.83
12.48
12.80
12.63
12.24
12.02
12.20
12.75
12.42
12.94
12.87
12.57
12.60
12.74
12.76
13.09 12.93
12.56
12.66
12.66
12.82
12.93
13.51
13.00
12.57
12.80
12.81
12.90
12.75
12.68
12.64
12.68
12.72
12.75
12.49
12.68
12.21
11.98
12.79
12.15
12.02
11.32
11.34
11.64
11.48
11.42
11.60
12.44
12.38
12.43
12.49
12.49
12.42
12.43
12.93
13.22
12.84
12.23
12.61
12.84
12.31
12.55
12.78
12.74
12.66
12.58
12.70
13.14
12.67
12.73
13.25
13.17
13.13
12.94
13.17
13.27
13.33
13.02
13.06
13.37
13.29
13.44 13.75
13.44
13.37
13.25
13.55
13.54
13.44
14.01
15.26
15.16
12.61
12.79
12.27
15.79
15.62
12.98
14.15
14.78
14.47
13.05
12.76
12.53
12.52
14.49
14.57
15.05
12.43
12.46
12.93
1 5 .0 3
1 4 .6 3
1 3 .2 5
1 3 .2 4
1 2 .9 4
1 2 .8 2
1 2 .9 6
1 3 .0 6
1 3 .4 6
1 3 .0 5
1 3 .3 4
1 3 .5 3
1 3 .6 7
1 3 .2 8
1 3 .1 8
1 3 .1 7
1 3 .4 0
13.36
13.41
13.70
11.62
12.36
12.32
11.84
11.79
12.23
11.16
11.37
10.61
1 2 .1
7
1 2 .1
4
1 2 .1
2
1 2 .1
5
1 2 .1
6
1 2 .1
0
1 2 .1
0
1 2 .0
7
1 2 .0
2
1 2 .1
9
15.29
12.82
12.88
12.82
12.73
12.57
11.95 11.14
12.19
12.90
14.71
11.34
13.59
13.70
13.46
13.25
13.51
13.61
14.99
15.03
15.13
15.06
15.36
15.03
14.93 1 5 .4 5
15.55
15.42
15.14
14.61
13.53
1 3 .2 9
15.21
15.47
15.25
15.47
15.45
15.27
15.12
14.87
15.50
15.88
15.99
15.81
16.02
13.97
11.23
11.21
11.24
10.95
11.23
13.47
15.27
15.54
14.95
14.96
15.10
15.40
11.78
10.43
10.72
11.22
13.59
14.01
14.17
11.20
10.68
10.71
10.87
10.77
11.16
10.87
10.80
10.69
15.43
15.55
15.65
15.56
15.54
15.68
15.67
15.63
15.66
15.54
15.67
15.60
15.52
15.58
11.01 11.01
11.22
11.19
10.95
11.37
14.97
15.01
14.92
14.99 15.09 14.90
13.87 14.05
13.97
15.86
16.05
15.94
16.03
15.99
15.87
16.09
15.97
15.88
15.86
15.75
15.61
15.89
15.65
15.93
15.84
15.90
16.04
16.12
15.93
16.19
16.27
16.37
16.36
16.05
15.81
13.73
13.75
13.47
13.49
13.44
13.26
13.10
13.38
13.23
13.50
13.70
13.22
13.28
10.11
14.19
10.96
14.27
14.19
11.19
11.41
12.35
12.60 13.87
14.52
15.16
15.20
1 4 .9 0
1 5 .0 0
1 4 .6 9
1 4 .7 5
1 4 .9 1
1 5 .1 6
1 5 .0 7
14.92
13.16
12.91
11.24
11.20
11.44
11.03
10.99
10.92
11.10
14.85
14.73
14.58
13.48
13.25
11.23
10.23
14.99
14.79
11.67
10.53
10.20
10.28
10.25
10.00
1 2 .0
4
10.53
13.63
12.69 12.65
12.61
12.13
12.18
12.27
10.17
11.13
10.97
11.26
14.64
14.58
14.57
14.38
14.60
12.46
12.15
11.73
10.76
10.76
10.87
11.02
11.15
11.19
11.16
11.01
11.36
11.08 10.90
12.27 13.29
13.03
13.12
10.35
10.38
11.25
11.20
11.68
11.10
11.08
12.02
14.26
13.57
13.39
13.49
12.63
12.53
14.04
14.96
14.98
15.10
15.11
15.19
14.96
15.05
14.21
13.69
13.59
13.49
11.61
10.99
10.74
10.83
48
10.89
12.68
12.90
15.28
14.33
12.82
14.58
14.90
15.59
15.89
15.97
15.85 15.58
15.19
15.07
15.34
14.84
14.41
14.40
14.81
10.79
10.96
12.73 11.69 12.35
14.68 14.76
14.03
11.54
12.54
11.74
13.32
14.68
15.33
15.57
15.85
15.19
14.68
13.22
11.68
12.02
11.05 10.71
10.64
10.55
10.62
10.54
10.69
11.04
11.08
11.05 13.35
13.68 15.43
16.07
16.06
15.30
10.67
10.95
10.62
10.54
11.56
11.20
15.77 16.03 15.99
16.10
15.96
15.95 15.54
10.87 10.97
11.53
12.21
10.65 14.86 12.11
10.60
10.95
11.11
10.66
10.86
11.80
15.41
14.30 14.62 14.98 15.11
15.56 15.54 15.80 15.67
15.92 15.04
15.04
15.88 15.90
15.37 15.16 15.83
15.53 15.35 15.91
15.17 16.05
15.17
15.71
14.65
14.79
15.13 15.44
15.00 15.08
15.53
14.67
15.40
15.04 15.40
14.14
15.38
14.67
14.80
15.06
14.80
14.03
14.02
14.49
13.58
13.17 13.65 14.26
13.14
14.43 14.72
15.03 14.90
15.04
15.22
14.27 14.04 14.26
14.12
14.28 14.46
14.28
14.16
13.90
14.02
14.04 13.96
13.91 14.17
13.93
14.03
13.82
14.07
13.26
13.13
13.31
13.14
13.18
13.55
13.62 13.84
14.03
13.71
13.50
13.42
13.34
13.59
13.56
13.79 13.80
13.52
13.58
13.71
13.70
13.62
13.49
13.69
13.83
13.81
13.49
13.52
13.37
13.61
13.27
13.72
13.74
14.64 14.27
14.95
14.25 14.74
14.84 14.24 14.35
14.68 14.54
14.71
14.19
13.13
13.36
12.37
12.55
13.48 15.39
15.13 15.20
15.10
14.08
14.77
14.85
14.30
14.05
14.16
14.77
14.57 14.88
14.44
14.55
14.24
14.48
14.15
10,35
19.11.2019
11,15
19.11.2019
9,55
22.11.2019
11,80
18.11.2019
10,36
22.11.2019
11,40
19.11.2019
11,11
18.11.2019
10,38
18.11.2019
10,76
18.11.2019
11,13
22.11.2019
11,12
22.11.2019
8,22
27.08.202010,55
27.08.2020
11,39
27.08.2020
10,07
27.08.2020
9,95
27.08.2020
11,75
27.08.2020
9,42
27.08.2020
13,35
27.08.2020
9,63
27.08.2020
9,14
27.08.2020
11,0
11,0
1 1 ,0
11,0
Plokk 21 aT
Plokk 20 aT
Plokk 34 aR
Plokk 35 aR
Plokk 34 aR
Plokk 35 aR
Plokk 48 aT
Plokk 49 aT
Plokk 48 aT
Plokk 21 aT
Plokk 7 aT
Plokk 16 aT
Plokk 17 aT
Plokk 16 aT
Plokk 17 aT
Plokk 16 aT
Plokk 17 aT
Plokk 34 aR Plokk 35 aR
Plokk 41 aR Plokk 40 aR
Plokk 34 aR
Plokk 34 aR
Plokk 13 aT Plokk aT
1
2
3
4
5
678
9
10 11
12
13
14 15
6 17
18 19
20 21
22
23
24
25
26
27 28
29
30
31
32
33
34
35
36
37
38
39
40
41
42
43
44
45
46
47
48
49
6 480 000
6 480 500
6 481 000
6 481 500
5 2 9 0
0 0
5 2 9 5
0 0
5 3 0 0
0 0
5 3 0 5
0 0
0 200 m100
Maapinna samakõrgusjoon, m
Katastriüksuse nimi, piir ja tunnus
Maardla piir (asendiplaanil)
Maaparandushoiuala
Teekaitsevöönd
Elektripaigaldise kaitsevöönd
Ranna või kalda piiranguvöönd
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Mõõtkava
Männiku tee 104, 11216 Tallinn
Objekti nimetus ja aadress Joonise sisu
Koostas
Kinnitas Töö nr
Kuupäev
+372 668 1011, [email protected]
Loa omanik
/Allkirjastatud digitaalselt/
/Allkirjastatud digitaalselt/
Tori vald, Pärnu maakond
Nurme V turbatootmisala
Tauri Põldema
Erki Vaguri
Graafiline lisa 3/3
24/4691
Nurme Turvas AS
Lille, Nurme küla Tori vald Pärnumaa 85004
Korrastatud ala plaan
1:5000
Mäeeraldise piir, piiripunkt ja piiripunkti number 1
pT - passiivne tarbevaru, pR - passiivne reservvaru)
Ploki piir (aT - aktiivne tarbevaru, aR - aktiivne reservvaru,
Olemasoleva mäeeraldise piir
Olemasoleva mäeeraldise teenindusmaa piir
Taastuv soo ala, pindala 83,87 ha
05.10.2026
Piiripunkt ja piiripunkti number ühtivad mäeeraldisega
Mäeeraldise teenindusmaa piir
5. Kasutatud tarkvara: Bentley PowerCivil for Baltics V8i (litsents: 70000661800020).
(OÜ Inseneribüroo STEIGER, töö nr 23/4405).
- 2023. aasta Nurme turbatootmisala laienduse topograafiline ja varu arvutuse plaan
(OÜ Inseneribüroo STEIGER, töö nr 20/2843).
- 2020. aasta Nurme V uuringuruumi topograafiline ja varu arvutuse plaan
- Maavarade registri maardlate, plokkide ja mäeeraldiste piiriandmeid (seisuga 05.10.2026);
- Keskkonnaagentuuri EELISe andmeid (seisuga 05.10.2026);
- Maa- ja Ruumiameti väljastatud kitsenduste andmeid (seisuga 05.10.2026);
- Maa- ja Ruumiameti väljastatud katastriüksuste piiriandmeid (seisuga 05.10.2026);
4. Plaani koostamisel on kasutatud:
Lyrurus tetrix (teder) leiupaigaga (KLO9129641)
3. Kogu taotletav ala kattub III kategooria kaitsealuse liigi
2. Asendiplaan: Maa-ameti X-GIS kaardirakendus.
1. Koordinaadid L-Est 97 süsteemis, kõrgused EH2000 süsteemis.
Märkused:
Kaardileht nr 533 (Pärnu)
Nurme II turbatootmisala
Nurme III turbatootmisala
tootmisala
Nurme Turvas
tootmisala
Nurme Turvas
Nr X Y
1 6 482 322,06 528 495,33
2 6 482 414,44 529 575,39
3 6 482 220,79 529 598,91
4 6 482 195,64 529 602,21
5 6 482 169,66 529 606,83
6 6 482 155,92 529 609,89
7 6 482 155,37 529 552,69
8 6 482 145,51 529 486,60
9 6 482 188,08 529 125,28
10 6 482 224,98 529 032,29
11 6 482 214,64 529 001,82
12 6 482 194,66 528 984,30
13 6 482 162,06 528 977,82
14 6 482 127,31 528 999,64
15 6 482 082,50 529 112,22
16 6 482 042,10 529 484,66
17 6 482 048,42 529 674,73
18 6 481 998,71 529 738,06
19 6 481 956,00 530 012,30
20 6 482 018,99 530 136,89
21 6 482 029,96 530 275,06
22 6 481 547,69 530 541,22
23 6 481 520,93 530 534,13
24 6 481 383,74 530 488,51
25 6 481 298,64 530 453,19
26 6 481 213,53 530 417,87
27 6 481 153,83 530 385,86
28 6 481 071,96 530 347,23
29 6 481 177,89 530 113,14
30 6 481 587,56 530 398,55
31 6 481 915,23 529 937,44
32 6 481 711,59 529 791,40
33 6 481 856,51 529 587,17
34 6 481 653,09 529 441,48
Pindala 83,87 ha
35 6 480 559,92 529 688,70
36 6 480 526,33 529 756,74
37 6 480 096,02 529 479,14
38 6 480 006,97 529 504,93
39 6 479 853,64 529 323,04
40 6 479 913,44 529 237,74
41 6 480 026,24 529 317,22
42 6 480 136,80 529 395,18
43 6 480 344,14 529 538,62
44 6 479 703,71 529 094,19
45 6 479 660,70 529 252,02
46 6 479 574,62 529 247,42
47 6 479 403,14 529 258,27
48 6 479 311,90 529 232,64
49 6 479 499,67 528 953,05
piiripunktide koordinaadid
Mäeeraldise ja teenindusmaa
N
13
Seletuskiri
1. Mäeeraldise saamise vajaduse põhjendus, kasutamise eesmärk ja maavara
kasutusalad
Nurme Turvas AS on turba tootmisega tegelev mäetööstusettevõte, kes kaevandab aiandus- ja
kütteturvast Lavassaare turbamaardlas Elbu IV turbatootmisalal (keskkonnaloa nr KMIN-033)
ning Nurme Turvas tootmisalal (KMIN-009). Käesoleva keskkonnaloa taotlusega soovib
taotleja laiendada oma senist tegevust turbatootmises ning võtta kasutusele Nurme V
turbatootmisala mäeeraldis, mis asub samuti Lavassaare turbamaardlas ja paiknedes
olemasolevate vahel.
Taotletaval Nurme V turbatootmisala mäeeraldisel viidi 2021. a. läbi geoloogiline uuring, mille
alusel on registrisse kantud taotletava mäeeraldisega hõlmatavad vähe- ja hästilagunenud turba
aktiivse tarbevaru plokid 108 ja 109 aT. 2023. a. viidi läbi Nurme V turbatootmisala
geoloogiline uuring, mille alusel on registrisse kantud taotletava mäeeraldisega hõlmatavad
vähe- ja hästilagunenud turba kaevandatava aktiivse reservaru plokid 118 ja 119 aR ning 120
ja 121 aR. Aktiivse tarbevaru plokid on kinnitatud Maa-ameti 06.07.2021 korraldusega nr 1
17/21/1732 ning kaevandatava aktiivse reservvaru plokid Maa-ameti 10.01.2024 korraldusega
nr 1-17/24/69.
2021. aasta uuringuga laienes Lavassaare maardla piir Nurme V uuringuruumi teenindusmaa
kirde ja ida ossa ning kinnitati alale aktiivsed tarbevaru plokid. 2024. aasta seisuga pole
kasutatavate turbaalade piire vastavalt korrigeeritud. Käesolevas taotluses arvestatakse maavara
varu aktiivse tarbevaru 108 ja 109 aT osalises ulatuses. Ala inimtegevusest mõjutatud (rajatud
kuivenduskraavid) ja ei oma eeldatavalt olulist looduskaitseväärtust ning selle hilisem
kaevandamine ei ole majanduslikult mõistlik.
Käesolevaga taotleb ettevõte Nurme V turbatoomisalal maavara kaevandamise luba 30 aastaks,
et varustada ettevõtet majandustegevuses vajaliku materjaliga. Varu hakatakse kasutama
aianduses kasutatavate turbatoodete tootmiseks.
Nurme V turbatootmisala mäeeraldisel kaevandamise maksimaalne määr võetakse taotleja
olemasolevate mäeeraldiste määradest vastavalt seletuskirja tabelis nr 4 toodud ettepanekule.
Vastavad muutmise taotlused esitatakse, siis kui käesoleva Nurme V turbatootmisala loa kohta
on tehtud loa andmise korralduse eelnõu.
2. Mäeeraldise maa-ala ja selle lähiümbruse kirjeldus
Nurme V turbatootmisala paikneb kolme lahustükina Pärnu maakonnas Tori vallas Nurme
külas, Pärnu linnast 5,5 km põhja pool. Lähimad Kurena küla majapidamised paiknevad
mäeeraldisest 0,6 km lääne ja Nurme küla talud 1 km kagu pool. Taotletava mäeeraldise ja selle
teenindusmaa pindala on 83,87 ha. Mäeeraldis paikneb Halinga metskond 39 (80901:001:0981)
ja Lille (80901:001:0752) katastriüksusel. Halingu metskond 39 omanik on riik, valitseja
Kliimaministeerium ning volitatud asutused Riigimetsa Majandamise Keskus ja Lille kinnistu
kuulub eraomandisse. Mäeeraldise lõunapoolsed lahustükid piirnevad lääne ja loode poolt
Nurme Turvas tootmisala mäeeraldisega ning põhjapoolne lahustükk lõunast ja põhjast Nurme
Turvas tootmisala, Elbu turbatootmisala ja Nurme III turbatootmisala mäeeraldistega.
Nurme V mäeeraldise põhjapoolne lahustükk piirneb idast Tallinn-Pärnu-Ikla põhi-maantee nr
4 kaitsevööndiga (7312466), lõunapoolne lahustükk kattub osaliselt Harku-Lihula-Sindi
330/110 kV elektriliini kaitsevööndiga (Lisa 1). Mäeeraldise põhjapoolset lahustükki lõikab
Torni oja, millele on looduskaitseseaduse § 37 alusel kehtestatud kalda piiranguvöönd laiusega
50 m veepiirist ning vahetult kirde pool Räägu maaparandushoiuala (KPO väline tunnus
6114870010340001).
3. Andmed tehtud geoloogiliste uuringute kohta, maardla lühikene geoloogiline ja
hüdrogeoloogiline iseloomustus
Lavassaare turbamaardla asub Lääne-Eesti madaliku lõunaosas. Maardla kaguserval paiknev
Nurme V mäeeraldis on ümbritsetud soostunud jääjärvetasandikuga. Maapinna abs kõrgus on
põhjaosas valdavalt 14 - 16 m vahemikus, lõunapoolsel lahustükil 13 - 14 m. Lavassaare
turbamaardlal on Lääne-Eesti rabadele iseloomulik järsk nõlv, millest soo serva poole langeb
maapind järsult 3 - 4 meetri võrra.
Pinnakatte paksus käsitletaval alal on ligikaudu 10 - 20 m (17,5 m puuraugus nr 15430, 9 m
puuraugus nr 30989). Aluspõhja kivimitel lasuva moreeni (Q1jr_g) kihi paksus on 3 - 5 m
(Ramst jt, 2009; Ramst ja Küüsmaa, 2018). Tegemist on liivsavimoreeniga, milles savi- ja
tolmuosakeste sisaldus on keskmiselt 50 - 60% (Širokova jt, 1990).
Jääjärvesetted (Q1jr_lg) on geoloogilises läbilõikes esindatud mõne meetri paksuse savi-kate
setete (viirsavi, liivsavi, saviliiv) kihiga ning viimastel lasub umbes sama paks Balti mere
erinevate arengustaadiumite vältel settinud aleuriidi või savi (Q2_m) kiht (Ramst jt, 2019).
Turba lamamis olevad setted koosnevad valdavalt ülipeenest liivast (fraktsioon 0,10 - 0,63 mm)
ning savist ja aleuriidist (Ramst jt, 2009).
Soosetete (Q2_b) kihi keskmine paksus Nurme V turbatoomisala mäeeraldise piires on 2,8 m,
suurim paksus 5,4 m ala loodeosas. Turba lamam paikneb valdavalt 10,5 - 11 m abs kõrguse
vahemikus.
Kõige ülemiseks põhjaveekihiks on vaadeldaval alal soosetete veekiht, mille veetase paikneb
0,1 - 0,5 m sügavusel maapinnast. Soosetete veekiht on vabapinnaline ja toitub peamiselt
sademetest. Eelnevate uuringute (Ramst ja Küüsmaa, 2018) andmeil on turba
filtratsioonikoefitsient lasundis keskmiselt 0,5 m/ööp. Lasundi pealmises, vähelagunenud raba-
ja siirdesooturbast koosnevas osas võib see ulatuda kuni 1 m/ööp, lasundi allosas paiknevas
hästilagunenud turba kihis aga alla 0,1 m/ööp. Vesi on happeline, madala mineralisatsiooniga
(alla 0,1 g/l). Iseloomulike omaduste (pruunikas värvus, spetsiifiline lõhn ja maitse) tõttu ei
kasutata soosetete vett joogi- või tarbeveena.
Jääjärvesetete ja meresetete veekiht on seotud väga väikese veeandvusega savide ja
aleuriitidega ning moodustab seetõttu suhtelise veepideme. Väikese veeandvusega on ka
liustikusetete veekiht, mis on seotud liivsavimoreeniga.
Siluri - Ordoviitsiumi põhjaveekompleks on seotud Jaagarahu lademe lõheliste dolo-kividega.
Kompleksi suure lõhelisusega kivimites koosneva ülaosa filtratsioonikoefit-sient on enamasti
vahemikus 10 - 50 m/ööp (Perens, 2001). Vesi on vesinikkarbonaatne kaltsium-
magneesiumiline. Siluri-Ordoviitsiumi Pärnu põhjaveekogumi vett kasutatakse ümbruskonna
asulate ja majapidamiste veevarustuses.
Turbalasundi keskmine paksus Nurme V mäeeraldisel on 2,8 m. Mäeeraldise põhjapoolse
lahustüki loodeosas on turvast üle 5 m. Vähelagunenud rabaturba (sfagnumiturvas, villpea-
sfagnumiturvas) kihi keskmine paksus koos sugekihiga on 1,5 m.
Vähelagunenud turba keskmine tuhasus mäeeraldise piires on 3,36% ja keskmine
lagunemisaste välitingimustes tehtud visuaalsete määrangute alusel 19%. Eesti
Geoloogiakeskuse 2009. a uuringu (EGF 8152) käigus tsentrifuugimeetodil tehtud määrangute
andmeil on vähelagunenud turba keskmine lagunemisaste vaadeldavas piirkonnas 18%. Kuna
2009. aasta uuringu ala külgneb Nurme V mäeeraldisega ning oli 2009. a samuti looduslikus
seisundis, siis võib viimast näitajat kasutada ka Nurme V mäeeraldise turba iseloomustamiseks.
Turbalasundi alumine osa koosneb hästilagunenud siirdesoo- (rohu-sfagnumiturvas) ja
madaslooturvastest (puu-pillirooturvas, tarna-pillirooturvas). Hästilagunenud turba keskmine
tuhasus Nurme V mäeeraldise piires on 4,08% ja keskmine lagunemisaste uuringu raames
tehtud välimäärangute andmeil 31%.
Tabel 1 Nurme V turbatootmisala turba keskmised kvaliteedinäitajad
VaruplokkVaru jaotus
Keskmised kvaliteedinäitajad
Looduslik
niiskus, %
Tuhasus, %
kuivainest
Happesus,
pHkcl
Lagunemisaste
%Von
Post
108 aTvähelagunenud90,203,363,318H3
109 aThästilagunenud91,234,083,931H5
118 aRvähelagunenud92,102,733,1020H3
119 aRhästilagunenud91,954,744,3529H4
120 aRvähelagunenud91,771,433,0816H3
121 aRhästilagunenud89,485,053,9630H4
Mäeeraldise turbalasundi kändude sisaldus nii plokkide lõikes kui kihiti on väike.
Vähelagunenud turba keskmine kännusus on 0,07% ning hästilagunenud turbal 0,06%.
4. Mäeeraldise piiride ja sügavuse põhjendus koos kaevandamisele kuuluvate varude
määramisega
Mäeeraldis kattub osaliselt Lavassaare turbamaardla aktiivsete tarbevaru plokkidega 108, 109
ning täielikult kaevandamisväärsete aktiivse reservvaru plokkidega 118, 119, 120, 121.
Sügavuti on mäeeraldise piiriks aktiivse tarbevaru ploki 109, aktiivse reservvaru 119 ja 121
lamam. Taotletava mäeeraldise ja selle teenindusmaa pindala on 83,87 ha. Mäeeraldisest jääb
välja osa plokist 108 ja 109 aT vastavalt koostatud rohevõrgustiku eksperthinnangule ja
Transpordiameti kirjale nr 7.1-7/25/10766-2. Väljajääva osa suurus plokil 108 aT on 17,04 ha
mahuga 25 tuh m3 ning plokil 109 aT 17,38 ha mahuga 22 tuh m3.
Taotletava mäeeraldise piiresse jäävast aktiivsest tarbevarust ei ole kogu hästilagunenud
turbakihid kaevandatav, kuna turbalasundi lamamini tuleb jätta korrastamiseks vajalik
jääkturba kiht. Mäeeraldisel on soodsad tingimused ala taastuvaks sooks moodustamiseks,
mille tarbeks jäetakse mäeeraldise põhja 20 cm paksune jääkkiht. Maavaravaru kadu jääkkihis
on leitav järgmiselt: mäeeraldise pindala x jääkkihi paksus x hästilagunenud turba mahult
massile ülemineku koefitsent = jääkkihi maht. Hästilagunenud turba mahult massile ülemineku
koefitsient ploki 109 puhul on 0,155, ploki 119 puhul 0,137 ja ploki 121 puhul 0,180.
Vähelagunenud turba mahult massile ülemineku koefitsient ploki 108 puhul on 0,152, ploki
118 puhul 0,136 ja ploki 120 puhul on 0,131.
Tabel 2 Taotletava ja kaevandatava maavaravaru kogus Nurme V turbatootmisalal (seisuga
31.12.2023. a.)
Plokk Maavara Pindala Keskmine
paksus, m
Mahult
kaalule
üle-
viimise
koefit-
sient
Aktiivne
tarbevaru,
tuh t
Kadu,
tuh t
Kaevandatav
varu, tuh t
108
aT
Vähe-
lagunenud
turvas
54,42 1,33 0,152 118 118
109
aT
Hästi-
lagunenud
turvas
54,42 1,79 0,155 178 17 161
118
aR
Vähe-
lagunenud
turvas
22,21 1,54 0,136 47 47
119
aR
Hästi-
lagunenud
turvas
22,21 2,58 0,137 78 6 72
120
aR
Vähe-
lagunenud
turvas
7,24 2,57 0,131 24 24
121
aR
Hästi-
lagunenud
turvas
7,24 1,46 0,180 19 3 16
Pärnu maakonna turba kaevandamise aastamäär on 840 tuh t, millest Maa-ameti Geoportaali
maardlate rakenduse andmetel on kasutusel kogu maakonna turba kaevandamise aastamäär.
Taotlejale kuulub Pärnu maakonnas kaks kehtiva keskkonnaloaga turbatootmisala
(keskkonnalubade nr KMIN-033 ja KMIN-009), mille kaevandamise aastamäärasid soovitakse
korrigeerida, et eraldada kaevandamismahtu ka taotletavate Nurme V turbatootmisalale
(tabel 4). Nurme V turbatootmisalale taotletakse keskkonnaluba 30 aastaks maksimaalse
aastase kaevandamise määraga 5 tuh t. Kuna esimese 5-10 aastaga ei toimu taotletavatel
aladel kaevandamist ettevalmistustööde tõttu, siis peale seda perioodi suurendatakse
maksimaalset aastamäära teiste lubade arvelt. Selle aja jooksul on Nurme Turvas
turbatootmisala mäeeraldise osad alad ammendunud.
Tabel 4 Nurme Turvas AS Pärnu maakonna turbatootmisalad ja maksimaalsed aastamäärad
Mäeeraldise
nimetus Keskkonnaloa nr
Kaevandamise
aastamäär seisuga
31.12.2023. a.
Korrigeeritud
kaevandamise
aastamäär
Elbu IV turbaraba KMIN-03365 65
Nurme Turvas
tootmisala KMIN-009 40 35
Nurme V
turbatootmisala - - 5
5. Kaevandamise käigus eemaldatava mulla kogus, selle ladustamine ja kasutamise
kirjeldus. Kavandatav tehnoloogia
Nurme V turbatootmisala piires asuv Lavassaare turbamaardla osa on looduslikus seisundis.
Tootmiseks ette valmistamiseks tuleb sellelt eemaldada taimestik ja sugekiht ning rajada
kuivenduskraavid ja väljaveoteed. Alal esineb älveid ja laukaid, kändusid on lasundis suhteliselt
vähe. Väljatöötamata turbaalal esineb vähelagunenud turba peal sugekiht, mille keskmine
paksus on 0,2 m. Sugekihi maht on 168 tuh m3. Taotletav mäeeraldis piirneb tegutseva Nurme
Turvas tootmisala, mille kuivendus-süsteemi ja teedevõrku saab kirde, kagu ja loode suunas
laiendada.
Turba kaevandamine toimub pinnaviisiliselt freesmeetodil. Freesmeetodil kaevandamise
tootlikkus sõltub kaevandatava turbalasundi kuivamistingimustest ja kvaliteedist.
Vähelagunenud turba puhul on freesitava kihi paksus keskmiselt 15 – 20 mm, hästilagunenud
turba korral keskmiselt 10 mm ühes tsüklis. Tootmistsükkel koosneb turbakihi freesimisest
õhukeste kihtidena, freesitud turba pööramisest, kogumisest ja aunatamisest. Aunade kõrgus
oleneb kasutatavatest masinatest, turbaliigist ja kogumishooaja kestusest. Pärast turbakihi
freesimist jäetakse turvas tootmisväljakutele kuivama. Kuivamise soodustamiseks pööratakse
freesitud turvast sõltuvalt valmistoodangu nõuetele kaks kuni kolm korda. Kuivanud turvas
kogutakse kokku. Turba kogumisel on plaanis kasutada tsüklonitega varustatud turbakogujad.
Tsüklonid vähendavad kogujast eralduvat turbatolmu umbes 70%, mis vähendab oluliselt
peenosakeste edasikandumist tootmisalal.
Kogutud turvas ladustatakse tootmisväljakute otstes paiknevatesse aunadesse ja veetakse
seejärel teenindusmaale rajatavatele kogumisplatsidele. Olenevalt ilmast võib periood
varieeruda.
Pärast kogutud turba aunatamist ja ladustamist kogumisplatsil toimub turba laadimine
ekskavaatoriga veoautodele ning väljavedu. Nurme V turbatootmisala toodang suunatakse AS
Nurme Turvas (Lille kinnistul, 80901:001:0752) tehastesse ning Pärnu sadamasse. Nurme V
turbatootmisala väljaveoteena on planeeritud kasutada olemasolevat Lavassaare maardlasisest
kruuskattega ja betoonplaatidest ehitatud väljaveoteed, mis kulgeb kõigi lahutükkide piiridel.
Nimetatud tee on rajatud turba tootmise ja väljaveo eesmärgil ning ei ole avalikus kasutuses.
Turba kaevandamine toimub tsükliliselt. Freesturba tootmisel loetakse tootmisperioodiks
ajavahemikku mai keskelt kuni augusti lõpuni, seega on hooaja pikkuseks jämedalt arvestades
~100 päeva. Turba tootmisel lasundist välja tulevad kännud korjatakse kokku, kuivatatakse
maksimaalselt 3 aastat ja realiseeritakse töötlemata küttepuiduna või kasutatakse olemasoleva
taristu hooldamiseks või uue taristu rajamiseks.
Taotletavast Nurme V turbatootmisalast vahetult lõunas ja läänes asuva Nurme Turvas
turbatootmisala kuivendussüsteemi saab Nurme V mäeeraldise suunas laiendada. Põhjapoolsele
lahustükile rajatava kuivendussüsteemi vett on võimalik juhtida lõuna suunas läbi olemasoleva
Nurme Turvas turbatootmisala mäeeraldisel oleva Nurme kraavi Sauga jõkke (tunnus
VEE1148700), kasutades loa KMIN-009 juurde kuuluva vee erikasutusloa määratud väljalaske
PM001 (~383 tuh m3/a) ja PM002 (~38 tuh m3/a). Samuti tuleb loodeosale juurde lisada uus
väljalase Torni ojja, mis suubub Sauga jõkke. Vastavad muudatused väljalaskude mahtude osas
KMIN-009 loas ja Põllumajandus- ja toiduameti tehnilised tingimused Torni oja osas tehakse
kui Nurme V turbatootmisala loa kohta on tehtud positiivne loa andmise korralduse eelnõu.
Vee suublasse juhtimiseks määratud väljalasud ning vooluhulkade jaotused võivad tootmisala
väljaehitamisel muutuda, vajadusel tuleb taotlejal veeluba vastavalt korrigeerida. Kuivõrd
Nurme Turvas turbatootmisala keskkonnaluba kehtib kuni 10.06.2052 võib tekkida vajadus
kuivendussüsteemi (väljalaskude) osaliseks ümberehitamiseks, et tagada Nurme V
turbatootmisalalt kuivendusvee ärajuhtimine ka siis, kui Nurme Turvas turbatootmisalal on
kaevandamine lõpetatud ning ala korrastatakse.
Täpne kuivendamise tehnoloogia ja skeem määratakse kaevandamise projektis.
Turbaheljumi edasikandumise tõkestamiseks on vaja rajatav kuivendusvõrk eesvooluga
ühendada settebasseini(de) kaudu. Lisaks kuivendusvee puhastamisele ühtlustavad
settebasseinid suurveeperioodil süsteemist välja voolava vee hulka. Settebasseine puhastatakse
regulaarselt ja settinud materjali segatakse toodanguga või kasutatakse rajatiste
konstruktsioonides. Hinnanguliselt juhitakse taotletavalt Nurme V turbatootmisala
mäeeraldiselt suublasse ligikaudu 261 tuh m3 vett aastas sellest Torni ojja ligikaudu 74 tuh m3
vett aastas. Tootmisala jaguneb neljaks valgalaks.
6. Kavandatava kaevandamise keskkonnamõju võimalik ulatus ja esineda võivad
avariiolukorrad
Turba kaevandamine väiksemal pindalal kui 150 ha ei ole keskkonnamõju hindamise ja
keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 6 lg 28 kohaselt olulise keskkonnamõjuga tegevus.
Taotletav mäeeraldise lahustükid moodustavad kokku 83,87 ha suuruse tootmisala.
Nurme V turbatootmisala rajamisel ja kasutamisel rakendatakse rohevõrgustiku
eksperthinnangus (OÜ Inseneribüroo STEIGER, töö nr 26/5499) käsitletud leevendusmeetmeid
loomade liikumisvõimaluste ja rohevõrgustiku sidususe säilitamiseks. Mäeeraldise ala hoitakse
tarastamata ning välditakse loomade liikumist takistavate täiendavate füüsiliste tõkete rajamist.
Eksperthinnangus näidatud peamiste liikumisteede piirkonnas kujundatakse kraavilõigud
laugete nõlvadega, tagades loomadele võimaluse kraave ületada ja kraavi sattumisel sealt
ohutult väljuda, ning rajatakse loomade liikumist võimaldavad truubid või ülekäigud.
Tootmistegevuse korraldamisel piiratakse müra ja valgusreostust, pöörates erilist tähelepanu
Nurme ökodukti suunaliste liikumisteede toimimisele. Rohevõrgustiku toimimise toetamiseks
kavandab AS Nurme Turvas olemasoleva Nurme Turvas tootmisala ammendunud osade
etapiviisilist korrastamist taastuvaks sooks, lähtudes korrastamistingimustest ja
korrastamisprojektist. Korrastamisprojekti koostamisse on soovitatav kaasata sooökoloog ja
loomaökoloog. Täiendavalt kaalutakse Nurme V alalt eemaldatava sugekihi kasutamist
korrastatavate alade bioloogilise taastamise toetamiseks ning olemasoleva tootmisala tee
servadesse metsase ala rajamist, et parandada loomade liikumiskeskkonna varjelisust ja
maastiku sidusust.
Turba kaevandamisega kaasneb paratamatult mõju keskkonnale. Turba kaevandamisega
kaasneb soo kuivendamine, turba pealmise taimkatte eemaldamine ja sellega seoses elupaikade
(ajutine) kadumine, piirkonna verežiimi mõjutamine, müra, tolm jm.
Lisaks veerežiimiga seotud mõjudele kaasneb turba tootmisega kaevandamisega seotud
masinate tekitatav mõju ehk müratase ja turbatolmu levik. Turbatootmisalade iseloomulikust
asukohtadest ja tootmisalade suurusest tulenevalt ei paikne üldjuhul mäeeraldise vahetus
läheduses tundlikke objekte (majapidamisi). Suuremad vahemaad võimaldavad luua
puhvertsooni müratasemete ja tahkete osakeste leviku soodsaks hajumiseks selliselt, et
ülenormatiivsed mõjud tundlike objektideni ei ulatu.
Turba tootmisel kasutatavate masinate tekitatav müra on sarnane põllumajandamisel tekkiva
müraga, sest kasutatakse analoogseid traktoreid. Kõrgemad müratasemed esinevad
lisaseadmete kasutamisel, näiteks vaakumkogujate töötamisel. Keskkonnaministri 16.12.2016.
aasta määruses nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise,
määramise ja hindamise meetodid“ toodud II kategooria (elamumaa-alad, maatulundusmaa
õuealad, rohealad) tööstusmüra piirväärtus päevasel ajal on 60 dB. Varasemalt on
turbatootmisaladel kaevandamise keskkonnamõju hindamise käigus järeldatud, et
turbatootmisel kasutatavate masinate töötamisel saavutatakse 60 dB tase ~100 m kaugusel ning
metsa olemasolul ~50 m kaugusel.
Tabel 5 Erinevate turbatootmisprotsesside tekitatavad helivõimsustasemed1
Protsess Helivõimsustase LwA, dB
Freesimine 108
Pööramine 98
Vaalutamine 100
1 Niskanen, I. 1998. Turvetuotanto ympäristömelun auheuttajana. Ympäristöntutkimuskeskus. Jyväskylän
Ylipisto
Freesturba pneumaatiline kogumine 104 - 113
Freesturba mehaaniline kogumine 104
Laadimine 107
Vastavalt kavandatavale tegevusele kasutatakse Nurme V mäeeraldise turbatootmisalal
mehaanilisi kogujaid. Freesturba mehaanilisel kogumisel on helivõimsustase 104 dB.
Helivõimsustase on akustiline energia, mida allikas kiirgab. Müratase ehk helirõhutase LpA on
helivõimsustaseme ja kauguse funktsioon, sest müratase sõltub allika ja vastuvõtja vahelisest
kaugusest r ning allika helivõimsustasemest.
Müratase on leitav järgneva valemiga:
= − 20 ∗ log − 8
Valemi järgi väheneb müratase allikast 6 dB võrra kauguse kahekordistumisel. Arvutuslik
müratase töötava vaakumkoguja korral erinevatel kaugustel on toodud tabelis 6.
Tabel 6 Müratasemed allikatest vaakumkoguja töötamisest erinevatel kaugustel
Kaugus r,
m 100 200 300 400 500 600 700 800
Müratase
LpA, dB 65 59 55 53 51 49 48 47
Lähimad majapidamised asuvad taotletavast mäeeraldisest ca 0,6 – 1,0 km kaugusel idas ja
kagus Laeva (tunnus 80901:001:1036) ja Vana-Tallinna mnt 38 (tunnus 73001:001:1147)
kinnistutel. Sellest tulenevalt ei ole ka konservatiivsetes tingimustes ette näha, et turba
tootmine Nurme V turbatootmisalal põhjustaks kehtestatud piirnormide ületamist
lähimate majapidamiste juures. Seda toetab ka asjaolu, et avaliku informatsiooni põhjal ei
ole Nurme Turvas turbatootmisalalt tuleneva müra suhtes kaebusi esitatud.
Lisaks mürale tekib ka turba kaevandamisel ja selle transportimisel tolm. Samuti võib tugeva
tuulega kuivalt tootmisväljakult toimuda tolmuosakeste erosioon. Turbatolmu emissioon sõltub
ilmastikutingimustest ehk tuule tugevusest ja sademetest, tootmisprotsessist, turba niiskusest,
lagunemisastmest ja tolmuosakeste hulgast. Sademeterohkel perioodil tekib turbatolmu vähem,
kuid turvast on freesmeetodil võimalik kaevandada ainult kuival ajal. Üleüldise praktika
kohaselt ülenormatiivne tolmu kontsentratsioon on lokaalne ehk ainult tööde tsoonis ning
mäeeraldise teenindusmaa piirest kaugemale ei levi.
Turba tootmisel tekkivate tahkete osakeste heitkogused on arvutatud lähtuvalt 2025.
aastal valminud hindamismetoodikale.2
2 Turba tootmiselt osakeste heide välisõhku. Hindamismetoodika (Versioon 1), ELLE OÜ 2025
Kasutatud sisendandmed on võetud käesolevast seletuskirjast. Tuginedes Riigi Ilmateenistuse
lähima meteoroloogiajaama (Pärnu) ilmaandmetele domineerivad taotletava ala piirkonnas
lõuna- ja edelatuuled ning keskmine tuulekiirus tootmisperioodil on 3,3 m/s.
Tabel 6 Nurme V turbatootmisalal tekkivad tahkete osakeste heitkogused
Protsess Aastane töödeldav
kogus, m3/a Eriheide, kg/m3 Heitkogus, t/a
Freesimine 33 492 0,00353 0,118
Pööramine 33 492 0,00636 0,213
Vallitamine 0 0,00212 0,000
Vaakumkogumine 33 492 0,00395 0,132
Mehaaniline
kogumine 0 0,01153 0,000
Aunatamine 33 492 0,00385 0,129
Laadimine 33 492 0,00247 0,083
Kokku 0,675
Eelnevast tulenevalt ei ületata keskkonnaministri 14.12.2016. a määrusega nr 67
kehtestatud tahkete osakeste künniskogust 1 t/a ning õhusaasteloa taotlemine ei ole
vajalik.
Tahkeid osakesi võib tekkida ka toodangu väljaveol. Maanteele viivad väljaveoteed on
olemasolevatele tootmisaladele rajatud kruusast, mis vähendab turbamaterjali kandumist
veokite ratastega maanteele. Samuti on maanteele pealesõidud paarikümne meetri ulatuses
kaetud asfaltkattega. Väljaveetavad valmistoodangu koormad peavad olema kaetud, et vältida
tuulega ärakannet. Arvestades asjaolu, et turbatootmisalalt hakkab toodangu transport toimuma
valdavalt väljaspool tootmisperioodi ehk kuiva perioodi, siis ei põhjusta toodangu transport
mäeeraldiselt tahkete osakeste seisukohast olulist mõju.
Taotletava Nurme V turbatootmisala piires ja vahetus läheduses kaitsealuste taimeliikide
kasvukihti keskkonnaregistri andmetel ei ole. Kogu taotletav ala aga kattub III kategooria
katisealuse liigi teder leiukohaga (KLO9129641)
Turba tootmisega kaasnevat mõju soosetete veetasemele, lisamata teisi kuivendamisega
mõjutatavaid tegureid, on jälgitud nt Põhara ja Kuislemma turbatootmisaladel. Mõlema turba-
tootmisala KMH raames tehtud veetasemete mõõtmiste põhjal hinnati alanduse maksimaalseks
raadiuseks 150 m. Läbiviidud mõõtmised näitasid, et kuivenduse mõju oli suurim ehk oluline
mäeeraldise piirist kuni 30 m kaugusele ning kauguse suurenedes mõju oluliselt vähenes.
Kuivendamise mõju oli väikseim sademeterikkal perioodil.
7. Kaevandatud maa korrastamine
Nurme V turbatootmisalal on soodsad tingimused kaevandatud maa korrastamiseks taastuvaks
sooks. Maavara ammendamisel moodustatava taastuva soo kõlviku pindala on 83,87 ha.
Soo taastamise võimalikkuse tagamiseks tuleb mäeeraldise põhja jätta 0,2 m paksune turba
jääkkiht, mis loob sobivad kasvutingimused turbasamblale. Lisaks õhukese turbakihi
olemasolule on soo taastamise seisukohast oluline korrastataval alal tagada reguleeritud ja
stabiilne veerežiim. Soo taastamisel on oluline hoida veetaset stabiilselt maapinnal. Viimast
saab edukalt tagada jagades ammendatud ala vastavalt lamami reljeefile väiksemateks aladeks
(terrassideks) ja eraldada need reguleeritud ülevooluga veetõkketammidega. Sellise meetodi
korral rajatakse korrastatavale alale mitmeid terrasse, mille veetase on erinev – samas on kogu
ala ühtlaselt üle ujutatud.
Suurvee perioodil tuleb liigvee ära juhtimiseks korrastamistööde ajal olemasolevatele
väljavooludele rajada veetaseme regulaatorid, mida saab vastavalt veeseisule kas sulgeda või
avada. Tehnilise korrastamise järel on soovituslik täiendavalt alale laotada turbasambla
fragmente, et kiirendada selle levikut ja kasvu.
Enne lõplike korrastamistöödega alustamist tuleb koostada korrastamise projekt, kus
määratakse vastavalt ammendatud alale täpsed tehnilised lahendused taastuva soo (vajadusel
ka metsamaa) tingimuste loomiseks. Korrastamise projekt tuleb koostada vastavalt
keskkonnaministri 07.04.2017. a. määruses nr 12 “Uuritud ning kaevandatud maa korrastamise
täpsustatud nõuded ja kord, kaevandatud maa korrastamise projekti sisu kohta esitatavad
nõuded ning maa korrastamise akti sisu ja vorm” kehtestatule.
Arvestades taotletava tegevuse perioodi pikkust, on täna keeruline anda hinnangut
korrastamistööde maksumuse kohta, kuna vahepealsel perioodil võib muutuda senine
turbatootmisalade taastamise metoodika ja tehnoloogia.
Palume luba välja anda digitaalselt, saates selle riiklikus äriregistris määratud e-posti aadressile.
Taotleja:
Riko Kivimägi / allkirjastatud digitaalselt /
Nurme Turvas AS
Juhatuse liige
Taotluse koostas 12.02.2024 a.
Tauri Põldema / allkirjastatud digitaalselt /
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Mäeinsener
Pärnu maakonnas asuva Lavassaare
turbamaardla registrikande muutmine
AS Nurme Turvas esitas Maa-ametile Lavassaare turbamaardla vähe- ja hästilagunenud turba
aktiivse reservvaru osalise ümberhindamise ning täiendava vähe- ja hästilagunenud turba aktiivse tarbevaru arvele võtmise aruande (saabunud 30.06.2021, kirja registreerimise nr 9-3/21/10573-3).
Aruanne on koostatud geoloogilise uuringu tulemuste põhjal (Keskkonnaamet on 11.06.2020 andnud Nurme V uuringuruumi geoloogilise uuringu loa nr L.MU/508649).
Maavaravaru on arvutatud plokkides (aruandes 108. ja 109. plokk), mis paiknevad Pärnu maakonnas Tori vallas Nurme külas riigile kuuluvatel Keskkonnaministeeriumi valitsemise l
olevatel katastriüksustel Halinga metskond 39 (tunnus 80901:001:0632), mille volitatud asutus on Riigimetsa Majandamise Keskus ning Nurme II rendikinnistu (tunnus 73001:001:0310) ja Nurme I rendikinnistu (tunnus 73001:001:0320), millede volitatud asutus on Maa-amet. Aruandes
moodustatud plokid paiknevad täielikult Nurme V uuringuruumis.
Ümberhindamiseks esitatud varuplokid hõlmavad osaliselt Lavassaare turbamaardla hästilagunenud turba aktiivse tarbevaru 34. plokki ja vähelagunenud turba aktiivse tarbevaru 35. plokki.
Geoloogiline uuring on läbi viidud lähtudes 17.12.2018 vastu võetud keskkonnaministri määruse
nr 52 „Üldgeoloogilise uurimistöö ning maavara geoloogilise uuringu kord ja nõuded ning nõuded fosforiidi, metallitoorme, põlevkivi, aluskorra ehituskivi, järvelubja, järvemuda, meremuda, kruusa, liiva, lubjakivi, dolokivi, savi ja turba omaduste kohta maavarana
arvelevõtmiseks“ (edaspidi Korra) nõuetest. Uuritud maavara vastas vähe- ja hästilagunenud turba kasutusala määramise nõuetele.
Maa-amet keskkonnaregistri maardlate nimistu volitatud töötlejana on aruande läbi vaadanud ning nõustub muutma aruande alusel keskkonnaregistri kannet.
Keskkonnaregistri seaduse § 4 lõike 2, Vabariigi Valitsuse 27.05.2003 korralduse nr 333
„Keskkonnaregistri volitatud töötleja määramine“ punktide 2 ja 3, keskkonnaministri 13.01.2005 määruse nr 2 „Keskkonnaregistri pidamise täpsustatud kord“ § 30, maapõueseaduse § 21 lõigete 1 ja 2 ning § 23 lõigete 2, 6 ja 7, Korra § 45 lõike 2 ning keskkonnaministri 02.05.2016 määruse
nr 7 „Maa-ameti põhimäärus“ § 6 lõike 2 punkti 18 alusel:
KORRALDUS
6. juuli 2021 nr 1-17/21/1732
2
1. Otsustan muuta OÜ Inseneribüroo STEIGER poolt koostatud aruande „Lavassaare turbamaardla Nurme V uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne“ alusel seisuga
31.08.2020 keskkonnaregistri maardlate nimistus Lavassaare turbamaardla registrikanne t ja kinnitada aruandes esitatud piirides varu järgmiselt:
1.1 vähelagunenud turba aktiivne tarbevaru pindalal 70,46 ha – 143 tuh t (108. plokk), 1.2 hästilagunenud turba aktiivne tarbevaru pindalal 71,80 ha – 200 tuh t (109. plokk).
2. Viia registrisse (registrikaarti nr 0197) kande muudatus sisse vastavalt käesoleva korralduse punktile 1.
3. Korraldus teha teatavaks Nurme Turvas AS-le, Inseneribüroo STEIGER OÜ-le, Keskkonnaametile, Tori Vallavalitsusele.
Korralduse peale on võimalik esitada vaie Maa-ametile haldusmenetluse seaduses sätestatud tähtajal, tingimustel ja korras või kaebus halduskohtusse halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud tähtajal, tingimustel ja korras. (allkirjastatud digitaalselt) Tambet Tiits
peadirektor
Pärnu maakonnas asuva Lavassaare
turbamaardla registrikande muutmine
AS Nurme Turvas esitas Maa-ametile aruande „Lavassaare turbamaardla plokkide 34 ja 35 aktiivse
reservvaru osaline ümberhindamine ning arvamine kaevandatavaks ja kasutatavaks varuks (varu seisuga 31.03.2023“ (saabunud 21.12.2023, kirja registreerimise nr 9-3/23/11553-3, edaspidi
aruanne). Geoloogiline uuring on läbi viidud varasemate geoloogiliste uuringute andmete alusel kameraaltööna.
Aruande koostamise eesmärgiks oli teha ettepanek tunnistada osa Lavassaare turbamaardla hästi - ja vähelagunenud turba aktiivse reservvaru 34. ja 35. plokkidest kaevandatavaks ning
kasutatavaks. Maavaravaru on arvutatud plokkides (aruandes 118.-121. plokk), mis paiknevad Pärnu maakonnas Tori vallas Nurme külas riigile kuuluval Kliimaministeeriumi valitsemisel oleval katastriüksusel Halinga metskond 39 (tunnus 80901:001:0981), mille volitatud asutus on
Riigimetsa Majandamise Keskus ning eraomandis oleval katastriüksusel Lille (tunnus 80901:001:0752).
Aruandes moodustatud vähe- ja hästilagunenud turba aktiivse reservvaru 118., 119., 120. ja 121. plokid hõlmavad osaliselt Lavassaare turbamaardla hästilagunenud turba aktiivse reservvaru 34.
plokki ja vähelagunenud turba aktiivse reservvaru 35. plokki. Plokkide kasutusala määramisel on lähtutud 17.12.2018 vastu võetud keskkonnaministri määruse nr 52 „Üldgeoloogilise uurimistöö
ning maavara geoloogilise uuringu kord ja nõuded ning nõuded fosforiidi, metallitoorme, põlevkivi, aluskorra ehituskivi, järvelubja, järvemuda, meremuda, kruusa, liiva, lubjakivi, dolokivi, savi ja turba omaduste kohta maavarana arvelevõtmiseks“ (edaspidi Korra) nõuetest.
Uuritud maavara vastas hästi- ja vähelagunenud turba nõuetele.
Aruandes taotletakse 118.-121. plokkide aktiivse reservvaru tunnistamist kasutatavaks ja kaevandatavaks. Maapõueseaduse (edaspidi MaaPS) § 24 kohaselt võib tunnistada täiendavat geoloogilist uuringut nõudmata aktiivse reservvaru kaevandatavaks ja kasutatavaks
maavaravaruks, kui on täidetud kõik järgmised tingimused: 1) maardla, milles reservvaru paikneb, on lihtsa ja ühtlase ehitusega; 2) reservvaru piirneb vahetult sama maavara tarbevaruga või paikneb
tarbevaru lamamis või lasumis; 3) reservvaru kaevandatavaks ja kasutatavaks tunnistamise asjakohasust tõendab kaevandamine samas maardlas; 4) reservvaru asub maardla äärealal ning selle kaevandatavaks ja kasutatavaks tunnistamise eesmärk on maavara säästlik kasutamine.
Aruandes moodustatud plokid külgnevad hästi- ja vähelagunenud turba aktiivse tarbevaruga,
Lavasaare turbamaardlas toimub aktiivne turba kaevandamine, tegu on mäeeraldistega külgneva
KORRALDUS
10. jaanuar 2024 nr 1-17/24/69
2
reservvaruga. Kaevandatavaks ja kasutatavaks tunnistamiseks esitatud varuplokid paiknevad maardla idaosa äärealadel. Eraldi ei ole selle varu kasutuselevõtt majanduslikust ja tehnoloogilisest
seisukohast otstarbekas.
Aruandes moodustatud plokid kattuvad osaliselt III kategooria kaitsealuse liigi Tetrao tetrix (teder, Eesti looduse infosüsteemi kood KLO9129641) elupaigaga. Aruandele on lisatud Keskkonnaameti kooskõlastus aktiivse reservvaru kasutatavaks ja kaevandatavaks tunnistamiseks.
Aruandes moodustatud 120. ja 121. plokki läbivad elektriõhuliinid 35-110 kV (kõrgepingeliin)
Sindi - Audru (VID kood L033) ja Sindi - Harku (VID kood L503). Aruandele on lisatud Elering AS-i kooskõlastus elektriõhuliinide kaitsevööndites turba kogumiseks.
Aruandes tehakse ettepanek korrigeerida arveloleva maardla piiri ning kustutada maavarade registrist Lavassaare turbamaardlast 5,38 ha suurune osa 34. plokist ja 4,04 ha suurune osa 35.
plokist, kus turvast ei esine. Aruande kohaselt on sellelt alalt turvas aastakümneid tagasi eemaldatud. Maa-ameti geoportaalis nähtava 2023. a ortofoto ja aruande järgi paikneb sellel alal AS Nurme Turvas tehnika hoiuplats. Maavarade registrist kustutatavad 34. ja 35. ploki osad asuvad
aruande esitajale kuuluval katastriüksusel Lille (tunnus 80901:001:0752) ning külgnevad lõunapoolsete ümberhinnatavate 120. ja 121. plokkidega.
Maa-amet maavarade registri vastutava töötlejana on aruande läbi vaadanud ning nõustub muutma aruande alusel maavarade registri kannet.
Maapõueseaduse § 21 lõigete 1 ja 2, § 23 lõigete 2, 6 ja 7 ning § 24 lõike 1, Korra § 45 lõike 2, §
47 lõike 2, keskkonnaministri 08.06.2022 määruse nr 25 „Maavarade registri asutamine ja andmekogu pidamise põhimäärus“ §-de 3 ja 7 ning § 9 lõike 1 punkti 1 ning keskkonnaministri 02.05.2016 määruse nr 7 „Maa-ameti põhimäärus“ § 6 lõike 2 punkti 18 alusel:
1. Otsustan muuta OÜ Inseneribüroo STEIGER koostatud aruande alusel seisuga 31.03.2023
maavarade registris Lavassaare turbamaardla registrikannet ja kinnitada aruandes esitatud piirides varu järgmiselt:
1.1. vähelagunenud turba aktiivne reservvaru pindalal 22,21 ha – 47 tuh t (aruandes 118.
plokk), 1.2. hästilagunenud turba aktiivne reservvaru pindalal 22,21 ha – 78 tuh t (aruandes 119.
plokk), 1.3. vähelagunenud turba aktiivne reservvaru pidalal 7,24 ha – 24 tuh t (aruandes 120.
plokk),
1.4. hästilagunenud turba aktiivne reservvaru pindalal 7,24 ha – 19 tuh t (aruandes 121. plokk).
2. Tunnistada korralduse punktides 1.1, 1.2, 1.3 ja 1.4 nimetatud vähelagunenud ja
hästilagunenud turba aktiivne reservvaru kaevandatavaks ning kasutatavaks.
3. Otsustan kustutada aruandes esitatud piirides maavarade registrist osaliselt Lavassaare
turbamaardla 34. ploki hästilagunenud turba aktiivse reservvaru pindalal 5,38 ha ja 35. ploki vähelagunud turba aktiivse reservvaru pindalal 4,04 ha.
4. Viia registrisse (registrikaarti nr 0197) kande muudatus sisse vastavalt käesoleva korralduse punktidele 1, 2 ja 3.
5. Korraldus teha teatavaks AS-le Nurme Turvas, OÜ-le Inseneribüroo STEIGER,
Keskkonnaametile, Tori Vallavalitsusele.
3
Korralduse peale on võimalik esitada vaie Maa-ametile haldusmenetluse seaduses sätestatud tähtajal, tingimustel ja korras või kaebus halduskohtusse halduskohtumenetluse seadustikus
sätestatud tähtajal, tingimustel ja korras. (allkirjastatud digitaalselt) Tambet Tiits peadirektor
OÜ Inseneribüroo STEIGER Tel 668 1011 Äriregistrikood 11206437
Männiku tee 104 E-mail: [email protected] a/a EE701010220051598014
11216 Tallinn www.steiger.ee SEB Pank, kood 401
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Lavassaare turbamaardla
Nurme V uuringuruumi
geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 31.08.2020)
Töö nr 20/2843
Tallinn 2021
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Lavassaare turbamaardla Nurme V uuringuruumi
geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 31.08.2020) 2
Kinnitan:
Helis Vahtra /allkirjastatud digitaalselt/
Juhatuse liige
Geoloogilise uuringu tegid:
Rein Ramst /allkirjastatud digitaalselt/
Geoloog-geobotaanik
Kaja Paat
Joonestaja /allkirjastatud digitaalselt/
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Lavassaare turbamaardla Nurme V uuringuruumi
geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 31.08.2020) 3
ANNOTATSIOON
Lavassaare turbamaardla Nurme V uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne
(varu seisuga 31.08.2020).
Aruanne ühes köites, 22 lk teksti, 11 tekstilisa, 3 graafilist lisa, 13 elektroonilist lisa.
OÜ Inseneribüroo STEIGER, aadress Männiku tee 104, 11216 Tallinn.
Nurme V uuringuruumi geoloogiline uuring tehti AS Nurme Turvas tellimusel. Uuringu-
ruumi teenindusala pindala on 82,53 ha. See asub Pärnu maakonnas Tori vallas Halinga
metskond 39 (KÜ 80901:001:0632, sihtotstarve 100% maatulundusmaa) maaüksusel.
Uuringuruum paikneb keskkonnaregistri maardlate nimistus (registrikaart nr 197) arvel
olevatel Lavassaare turbamaardla aktiivse reservvaru plokkide 34 aR ja 35 aR ning
osaliselt ka väljaspool maardla piire.
Töö eesmärgiks oli uuringuruumi turbavaru määramine täpsusega, mis võimaldaks selle
keskkonnaregistris arvele võtte aktiivse tarbevaruna. Selleks sondeeriti turbalasundit
200 × 100 m uuringuvõrguga ja võeti proove turba üldanalüüsiks kolmest punktist.
Töö tulemusena arvutati uuringuruumi aktiivne tarbevaru kahe plokina. Seisuga
31.08.2020 on Lavassaare turbamaardlal moodustatud uute plokkide varu:
- ploki 108 aT aktiivne tarbevaru 70,46 ha-l 143 tuh t vähelagunenud turvast;
- ploki 109 aT aktiivne tarbevaru 71,80 ha-l 200 tuh t hästilagunenud turvast
Ploki 34 aR pindala vähenes 59,10 ha ja varu 296 tuh t võrra, ploki 35 aR pindala 57,74 ha
ja varu 146 tuh t võrra.
Märksõnad: Pärnu maakond, Tori vald, Lavassaare turbamaardla, Nurme V uuringuruum,
vähelagunenud turvas, hästilagunenud turvas, aktiivne tarbevaru.
Koostas: Rein Ramst
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Lavassaare turbamaardla Nurme V uuringuruumi
geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 31.08.2020) 4
SISUKORD
1. SISSEJUHATUS ..................................................................................... 6
2. UURINGUPIIRKONNA ISELOOMUSTUS ....................................... 7
2.1 Asend ..................................................................................................................... 7
2.2 Taimestik ja kaitstavad loodusobjektid .................................................................. 7
3. GEOLOOGILINE UURITUS................................................................ 9
4.1 Turbalasundi sondeerimine ja proovide võtmine ................................................. 11
4.2 Laboratoorsed uuringud ....................................................................................... 11
4.3 Topograafilised tööd ............................................................................................ 11
4.4 Kameraaltööd ....................................................................................................... 12
4.5 Geoloogiliste tööde mõju keskkonnale ................................................................ 12
5. GEOLOOGILINE EHITUS JA HÜDROGEOLOOGILISED
TINGIMUSED ....................................................................................... 13
6. TURBALASUNDI ISELOOMUSTUS ................................................ 14
6.1 Lasundi paksus ja üldtehnilised omadused .......................................................... 14
6.2 Kännusus .............................................................................................................. 14
6.3 Raskemetallide sisaldus ....................................................................................... 15
6.4 Kütteväärtus ja lasundi energiasisaldus ............................................................... 16
7. MÄENDUSLIKUD TINGIMUSED .................................................... 17
8. VARU ARVUTUS ................................................................................. 19
9. KOKKUVÕTE ...................................................................................... 21
10. KASUTATUD KIRJANDUS ............................................................. 22
TEKSTILISAD
1. Geoloogilise uuringu luba L.MU/508649 ................................................................ 23
2. Turbalasundi sondeerimise andmestik .................................................................... 26
3. Turbalasundi kirjeldamise andmestik……………………………………………...28
4. Kraavide veetaseme mõõtmise andmestik……………………………………… ... 30
5. Topograafilise mõõdistamise seletuskiri .................................................................. 31
6. Turba üldanalüüsi tulemused ................................................................................... 33
7. Turba botaanilise koostise määramise andmestik.....................................................47
8. Varuplokkide mahu arvutuse tulemused .................................................................. 48
9. Uuringupuuraukude likvideerimise akt .................................................................... 50
10. Maapõuebüroo juhataja korraldus likvideerimise akti heakskiitmise kohta……….53
11. Tellija arvamus ......................................................................................................... 56
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Lavassaare turbamaardla Nurme V uuringuruumi
geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 31.08.2020) 5
GRAAFILISED LISAD
1. Topograafiline ja varu arvutuse plaan, M 1 : 5000
2. Kasuliku kihi paksuse plaan, M 1 : 5000
3. Geoloogilised läbilõiked I - I’…V - V’. Mõõtkava H 1 : 5000, V 1 : 100
ELEKTROONILISED LISAD
1. Aruande tekst.pdf
2. Aruande tekstilisad.pdf
3. Graafiline lisa 1.pdf
4. Graafiline lisa 2.pdf
5. Graafiline lisa 3.pdf
6. Graafiline lisa 1.tif
7. Graafiline lisa 2.tif
8. Graafiline lisa 3.tif
9. Varuplokkide ruumikujud.dgn
10. Maapind.dgn
11. Ploki 108 aT lamam.dgn
12. Ploki 109 aT lamam.dgn
13. Tellija arvamus.asice
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Lavassaare turbamaardla Nurme V uuringuruumi
geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 31.08.2020) 6
1. SISSEJUHATUS
Nurme V uuringuruumi geoloogilise uuringu tellija on AS Nurme Turvas. Geoloogilise
uuringu luba L.MU/508649 (lisa 1) väljastati 11.06.2020 ning kehtib kuni 11.06.2022.
Töö eesmärk oli Pärnu maakonnas Tori vallas paikneva uuringuruumi turbavaru uurimine
täpsusega, mis võimaldaks selle keskkonnaregistris arvele võtta aktiivse tarbevaruna.
Nurme V uuringuruumi teenindusala on arvatud keskkonnaministri 27.12.2016. a määru-
sega nr 87 kinnitatud kaevandamiseks sobivate turbaalade nimekirja.
Geoloogilised välitööd tegid ajavahemikul 26.08 - 28.08.2020 OÜ Inseneribüroo
STEIGER geoloog-geobotaanik Rein Ramst ja geoloogiainsener Sven Siir. Uuringu-
ruumi turbalasundit sondeeriti võrguga 200 × 100 m. Turba botaanilist koostist ja
lagunemisastet kogu läbilõike ulatuses kirjeldati 15 punktis. Proove turba üldanalüüsiks
võeti 3 uuringupunktist. Turbalasundi kändudesisalduse määramiseks rajati 2 platsi
mõõtmetega 1 × 100 m. Kõigi uuringupunktide asukohtade koordinaadid ja maapinna
kõrgused mõõdistati GPS-seadme abil.
Turba üldanalüüs tehti Eesti Keskkonnauuringute Keskuse laboratooriumis, turba liik
määrati botaanilise koostise alusel OÜ Inseneribüroo STEIGER geoloogia osakonnas.
Geoloogilise uuringu aruande koostas geoloog-geobotaanik Rein Ramst, graafilised lisad
vormistas joonestaja Kaja Paat.
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Lavassaare turbamaardla Nurme V uuringuruumi
geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 31.08.2020) 7
2. UURINGUPIIRKONNA ISELOOMUSTUS
2.1 Asend
Nurme V uuringuruum paikneb kahe lahustükina Pärnu maakonnas Tori vallas Nurme
külas, Pärnu linnast 5,5 km põhja pool (joonis 2.1). Lähimad Kurena küla majapidamised
paiknevad uuringuruumist 0,6 km loode ja Nurme küla talud 1 km kagu pool. Uuringu-
ruumi teenindusala pindala on 82,53 ha ja see paiknes geoloogilise uuringu loa
L.MU/508649 väljaandmise ajal 11.06.2020 tervikuna Halinga metskond 39 katastri-
üksusel (KÜ 73001:001:0818). Seisuga 01.07.2020 on kinnistusregistris registreeritud
piiride muudatus, mille järgselt Nurme V uuringuruum paikneb lisaks Halinga metskond
39 katastriüksusele (uus katastritunnus 80901:001:0632) kohati kuni 3 meetri laiuse
ribana ka Nurme I rendikinnistul (KÜ 73001:001:0320) ja Nurme II rendikinnistul (KÜ
73001:001:0310). Kinnistute omanik on riik, valitseja Keskkonnaministeerium ning voli-
tatud asutused Riigimetsa Majandamise Keskus (Halinga metskond 39 katastriüksus) ja
Maa-amet (Nurme I ja Nurme II rendikinnustud). Uuringuruumi lõunapoolne lahustükk
piirneb lääne ja põhja poolt ning põhjapoolne lahustükk lõunast Nurme Turvas tootmisala
ja Nurme II turbatootmisala mäeeraldistega.
Nurme V uuringuruumi põhjapoolne lahustükk piirneb idast Tallinn-Pärnu-Ikla põhi-
maantee nr 4 kaitsevööndiga, lõunapoolne lahustükk Harku-Lihula-Sindi 330/110 kV
elektriliini kaitsevööndiga. Uuringuruumist ligikaudu 50 m põhja pool paikneb Torni oja,
millele on looduskaitseseaduse § 37 alusel kehtestatud kalda piiranguvöönd laiusega
50 m veepiirist ning vahetult loode pool Räägu maaparandushoiuala (KPO väline tunnus
6114870010340001).
Nurme V uuringuruum paikneb Lavassaare turbamaardla kaguserval, hõlmates osaliselt
aktiivse reservvaru plokid 34 aR (hästilagunenud turvas) ja 35 aR (vähelagunenud
turvas). Lisaks ulatub uuringuruumi ida- ja loodeserv ka väljapoole keskkonnaregistri
(registrikaart nr 197) järgset Lavassaare turbamaardla piiri.
Käsitletav ala paikneb Eesti 1 : 50 000 baaskaardi Pärnu-Jaagupi lehel nr 5334. Kesk-
punkti geograafilised koordinaadid on uuringuruumi teenindusala lõunapoolsel lahustükil
58˚ 27' 41" pl ja 24˚ 30' 22" ip ning põhjapoolsel lahustükil 58˚ 28' 36" pl ja 24˚ 30' 49"
ip .
2.2 Taimestik ja kaitstavad loodusobjektid
Nurme V uuringuruumi teenindusalal on levinud puisraba ja puis-lageraba, kus puurinde
moodustavad 2 - 4 m kõrgused männid, puhmarindes domineerib kanarbik, rohurindes
tupp-villpea ja samblarindes turbasamblad (foto 2.1). Uuringuruumi põhja- ja idaserval
on rabanõlval ka rabamännikut ning loodeserval siirde- ja madalsoometsa.
Kaitsealuste looma- või taimeliikide leiukohti uuringuruumi piires keskkonnaregistri
andmeil ei ole. Vahetult lääne pool paikneval OÜ ASB Greenworld Eesti Nurme III
turbatootmisalal on registreeritud mitme III kategooria kaitsealuse linnuliigi (sookurg,
mudatilder, rüüt) esinemine.
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Lavassaare turbamaardla Nurme V uuringuruumi
geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 31.08.2020) 8
Joonis 2.1. Nurme V uuringuruumi paiknemise skeem. Alus: Maa-ameti geoportaal
Nurme V uuringuruum
mäeeraldise piir
maardla piir
Foto 2.1. Puis-lageraba Nurme V uuringuruumi idaosas. N 58º 28´ 15´´; E 24º 31´ 12´´;
foto: Rein Ramst; 25.11.2019
PÄRNU
Nurme III turba-
tootmisala
Nurme II turba-
tootmisala
Nurme Turvas
tootmisala
Nurme turba-
tootmisala
Elbu IV turbaraba Elbu turbatootmisala
Rääma II turba-
tootmisala
Rääma turba-
tootmisala
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Lavassaare turbamaardla Nurme V uuringuruumi
geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 31.08.2020) 9
3. GEOLOOGILINE UURITUS
Vaadeldavat piirkonda on korduvalt geoloogiliselt uuritud (joonis 3.1). ENSV MN
Geoloogia Valitsuse 1976. a eeluuring (EGF 5169) hõlmas kogu Lavassaare turbamaardla
idaosa. Lääne-idasuunaliste uuringusihtide vahekaugus oli 2 km, uuringupunktid paikne-
sid nendel 100 m vahedega. Võeti proove turba üldanalüüsiks ja keemilise koostise
määramiseks ning uuriti lasundi kändudesisaldust. Üks uuringusihtides läbis ida-lääne-
suunaliselt Nurme V uuringuruumi põhjapoolset lahustükki.
Nurme Turvas tootmisala jääkvaru uuringu tegi 1993. a Eesti Geoloogiakeskus (EGF
5273). Lasundit sondeeriti 100 × 200 m võrguga, proove võeti turba üldanalüüsiks ja
kütteväärtuse määramiseks. Sama töö käigus uuriti ka Elbu turbatootmisala praeguseks
ammendatud idaosa ning Elbu III turbatootmisala jääkvaru. OÜ Inseneribüroo STEIGER
määras Elbu III jääkvaru uuesti seisuga 31.05.2019 ning Elbu turbatootmisala jääkvaru
seisuga 31.03.2017 (EGF 8845).
2020. a tegi OÜ Inseneribüroo STEIGER Nurme Turvas AS-i tellimusel Nurme II turba-
tootmisala ja Nurme Turvas tootmisala jääkvaru uuringu (EGF 9380). Turbalasundit
sondeeriti 200 × 200 m võrguga, kuuest punktist võeti 0,25 m intervalliga proove turba
üldanalüüsiks.
Joonis 3.1. Lavassaare turbamaardla kaguosa uuritus. Alus: Maa-ameti geoportaal
Nurme V uuringuruumi teenindusala
OÜ Inseneribüroo SREIGER 2020. a jääkvaru uuring (EGF 9380)
OÜ Inseneribüroo STEIGER 2019. a jääkvaru uuring (EGF 9106)
OÜ Inseneribüroo STEIGER 2017. a jääkvaru uuring (EGF 8845)
OÜ Eesti Geoloogiakeskus 2009. a geoloogiline uuring (EGF 8152)
ENSV MN Geoloogia Valitsuse 1976. a eeluuring (EGF 5169)
OÜ Eesti Geoloogiakeskus 1993. a jääkvaru uuring (EGF 5273)
48 aT varuploki number
35 aR
34 aR
18 aT
19 aT
26 aT
27 aT
16 aT
17 aT
16 aT
17 aT
20 aT
21 aT
24 aT
25 aT
99 aT
98 aT
51 pT
50 pT
49 aT
48 aT
28 aT
29 aT
35 aR
34 aR
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Lavassaare turbamaardla Nurme V uuringuruumi
geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 31.08.2020) 10
Nurme V uuringuruumi teenindusala põhjaosaga lääne poolt piirneva Lavassaare turba-
maardla osa geoloogilise uuringu tegi Eesti Geoloogiakeskus 2009. a (EGF 8152). Uurin-
guvõrgu tihedus oli 200 × 200 m, proove võeti turba üldanalüüsiks ning kütteväärtuse ja
raskemetallide sisalduse määramiseks. Rajati ka 3 geoloogilist puurauku turba lamami
setete iseloomustamiseks. Selle uuringuruumi idaosas paikneb OÜ ASB Greenworld
Eesti Nurme III turbatootmisala mäeeraldis.
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Lavassaare turbamaardla Nurme V uuringuruumi
geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 31.08.2020) 11
4. UURINGU METOODIKA, MAHT JA KESKKONNAMÕJU
4.1 Turbalasundi sondeerimine ja proovide võtmine
Nurme V uuringuruumi geoloogilise uuringu välitööd tehti 2020. a augustis. Turba
tarbevaru uuringu puhul ei tohi uuringuvõrk olla hõredam kui 200 × 200 m. Kuna Nurme
V uuringuruumi puhul on tegemist maardla servaalaga, siis sondeeriti turbalasundit siin
varu täpsemaks kontuurimiseks võrguga 200 × 100 m. Kokku sondeeriti turbalasundit 56
punktis (lisa 2, gr lisa 1). Kõigis punktides määrati lasundi kogupaksus ja vähelagunenud
turba kihi paksus 0,05 m täpsusega ning iseloomustati visuaalselt määratavate tunnuste
alusel turba lamamis paiknevate setete litoloogilist koostist. GPS-seadme Trimble R8-2
GNSS abil mõõdistati kõigi uuringupunktide koordinaadid ning maapinna abs kõrgused.
Proovid turba üldanalüüsiks võeti 0,25 m intervalliga 3 uuringupunktist. Proovide kaal
oli vähemalt 0,4 kg ja nende koguarv oli 41.
4.2 Laboratoorsed uuringud
Võetud proovidest tehti Eesti Keskkonnauuringute Keskuse laboratooriumis (akredi-
teerimistunnistus L008) turba üldanalüüsi käigus järgmised määrangud:
- lagunemisaste kaalumeetodil;
- tuhasus kaalukao alusel 450o C juures tuhastamisel;
- looduslik niiskus kaalukao alusel 105o C juures kuivatamisel;
- happesus pHKCl
Keskkonnaministri 17.12.2018 määrusega nr 52 kinnitatud geoloogilise uuringu korras
on ette nähtud lagunemisastme määramist tsentrifuugimeetodil. Kõigi varasemate
turbauuringute puhul on seda nõuet järgitud. Käesoleva uuringu tegemise ajal Eestis
üheski laboratooriumis sellist määrangut ei tehtud. Eesti Keskkonnauuringute Keskuses
kaalumeetodil määratud lagunemisastmed (lisa 6) ei ole kahjuks võrreldavad varasemate
uuringute käigus tsentrifuugimeetodil tehtud määrangutega. Seetõttu on käesolevas töös
turba lagunemisastme hindamisel lähtuvalt määruse § 38 lõikest 7 kasutatud Eesti Geo-
loogiakeskuse 2009. a uuringu (EGF 8152) andmeid Lavassaare turbamaardla varu-
plokkide 48 at (hästilagunenud turvas) ja 49 aT (vähelagunenud turvas) kohta. Nimetatud
varuplokid piirnevad ida poolt vahetult Nurme V uuringuruumiga ning paiknevad alal,
millelt kaevandamist ei ole alustatud. Seega on sealne andmestik hästi kohaldatav samuti
looduslikus seisundis oleva Nurme V uuringuruumi varuplokkide 108 aT (vähelagunenud
turvas) ja 109 aT (hästilagunenud turvas) iseloomustamiseks.
Üldanalüüside tulemused on esitatud käesoleva aruande lisas 6. Nurme V uuringu käigus
määrati turba liik mikroskoobi abil OÜ Inseneribüroo STEIGER geoloogia osakonnas
(lisa 7).
4.3 Topograafilised tööd
Topograafilise mõõdistamise mõõtkavas 1 : 5000 tegi OÜ Inseneribüroo STEIGER 2020.
aasta augustis. Mõõdistati reaalajas kinemaatilise GPS positsioneerimisega seadmega
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Lavassaare turbamaardla Nurme V uuringuruumi
geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 31.08.2020) 12
Trimble R8-2 GNSS. Mõõdistamise alusena kasutati OÜ Geosoft VRS NOW baas-
jaamade võrku. Mõõdistati L-Est 97 koordinaatide süsteemis, kõrgused on määratud
EH2000 süsteemis.
Lisaks situatsiooni mõõdistamisele teostati veetasemete mõõtmisi kraavides 14 lävendil.
Veetasemete mõõtmise andmestik on esitatud tekstilisas 4. Topograafiline plaan
mõõtkavas 1 : 5000 koostati programmiga Bentley PowerCivil V8i (litsents:
70000661800020). Täiendavad andmed on esitatud topograafilise mõõdistamise seletus-
kirjas (lisa 5).
4.4 Kameraaltööd
Kameraaltööde käigus töötati läbi välitööde ja laboratoorsete uuringute andmestik ning
koostati geoloogilise uuringu seletuskiri koos graafiliste lisadega. Uuringuruumi aktiivne
tarbevaru arvutati 2 plokina. Turbavaru jagamisel vähe- ja hästilagunenud turbaks lähtuti
keskkonnaministri 17.12.2018 määruse nr 52 „Üldgeoloogilise uurimistöö ning maavara
geoloogilise uuringu kord ja nõuded ning nõuded fosforiidi, metallitoorme, põlevkivi,
aluskorra ehituskivi, järvelubja, järvemuda, meremuda, kruusa, liiva, lubjakivi, dolokivi,
savi ja turba omaduste kohta maavarana arvelevõtmiseks“ nõuetest. Määruse kohaselt on
vähelagunenud turvas raba- ja siirdesooturvas lagunemisastmega mitte üle 25% ning
madalsooturvas lagunemisastmega mitte üle 15%. Maavaraks loetakse turvas mine-
raalainete sisaldusega mitte üle 35% kuivaine massist.
Seletuskirja juurde kuuluvad plaanid ja geoloogilised läbilõiked (graafilised lisad 1 - 3)
koostati joonestusprogrammi Bentley PowerCivil V8i (litsents 70000661800020) abil.
Nimetatud programmi kasutati ka maapinna ja lamami reljeefi modelleerimisel ning varu
arvutamisel.
4.5 Geoloogiliste tööde mõju keskkonnale
Geoloogilise uuringu välitöid teostanud personal liikus Nurme V uuringuruumi piires
jalgsi. Raiet ei tehtud. Alal ei ole registreeritud kaitsealuste looma- või taimeliikide
esinemist ja seal puuduvad ka muud looduskaitse alla kuuluvad üksikobjektid, mille
seisundit välitööde käigus oleks võidud kahjustada.
Käsipuuriga rajatud puuraugud vajusid pärast puuri väljatõmbamist ise kinni ning nende
spetsiaalne likvideerimine ei olnud vajalik. Proovipunktidest võetud turvas pakiti kile-
kottidesse ja toimetati analüüside tegemiseks laboratooriumisse. Välitööde tegemisel
järgiti tuleohutuse nõudeid ning looduses viibimise üldtunnustatud reegleid. Seetõttu ei
jäänud alale pärast tööde lõppemist olmeprügi ja selle uuringueelne seisund säilis. Pärast
geoloogilise uuringu välitööde lõpetamist koostati puuraukude likvideerimise ja uuringu-
ruumi teenindusala korrastamise kohta akt, mille allkirjastasid uuringuloa valdaja,
uuringu teostaja ja maaomanik (lisa 9). Akt on heaks kiidetud Keskkonnaameti
maapõuebüroo juhataja korraldusega (lisa 10).
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Lavassaare turbamaardla Nurme V uuringuruumi
geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 31.08.2020) 13
5. GEOLOOGILINE EHITUS JA HÜDROGEOLOOGILISED
TINGIMUSED
Lavassaare turbamaardla asub Lääne-Eesti madaliku lõunaosas. Maardla kaguserval
paiknev Nurme V uuringuruum on ümbritsetud soostunud jääjärvetasandikuga. Maapinna
abs kõrgus on uuringuruumi põhjaosas valdavalt 14 - 16 m vahemikus, lõunapoolsel
lahustükil 13 - 14 m. Lavassaare turbamaardlal on Lääne-Eesti rabadele iseloomulik järsk
nõlv, millest soo serva poole langeb maapind järsult 3 - 4 meetri võrra.
Vaadeldav ala paikneb Ülem-Siluri Jaagarahu lademe Muhu kihistu (S2mh) dolokivide
avamusel. Aluspõhja pealispind on piirkonnas keskmiselt 5 m allpool merepinda (Ramst
jt, 2009). Puuraugus nr 15430 Nurme V uuringuruumist 1 km lõuna pool on
keskkonnaregistri andmeil lubjakivi pind abs tasemel -7,1 m, 0,2 km kagu pool puuraugus
nr 30989 tasemel -4,5 m ning 0,5 km põhja pool puuraugus nr 15939 tasemel +2 m.
Pinnakatte paksus käsitletaval alal on ligikaudu 10 - 20 m (17,5 m puuraugus nr 15430,
9 m puuraugus nr 30989). Aluspõhja kivimitel lasuva moreeni (Q1jr_g) kihi paksus on
3 - 5 m (Ramst jt, 2009; Ramst ja Küüsmaa, 2018). Tegemist on liivsavimoreeniga, milles
savi- ja tolmuosakeste sisaldus on keskmiselt 50 - 60% (Širokova jt, 1990).
Jääjärvesetted (Q1jr_lg) on geoloogilises läbilõikes esindatud mõne meetri paksuse savi-
kate setete (viirsavi, liivsavi, saviliiv) kihiga ning viimastel lasub umbes sama paks Balti
mere erinevate arengustaadiumite vältel settinud aleuriidi või savi (Q2_m) kiht (Ramst jt,
2019). Turba lamamis olevad setted koosnevad valdavalt ülipeenest liivast (fraktsioon
0,10 - 0,63 mm) ning savist ja aleuriidist (Ramst jt, 2009).
Soosetete (Q2_b) kihi keskmine paksus Nurme V uuringuruumi piires on 2,8 m, suurim
paksus 5,4 m ala loodeosas. Turba lamam paikneb valdavalt 10,5 - 11 m abs kõrguse
vahemikus.
Kõige ülemiseks põhjaveekihiks on vaadeldaval alal soosetete veekiht, mille veetase
paikneb 0,1 - 0,5 m sügavusel maapinnast. Soosetete veekiht on vabapinnaline ja toitub
peamiselt sademetest. Eelnevate uuringute (Ramst ja Küüsmaa, 2018) andmeil on turba
filtratsioonikoefitsient lasundis keskmiselt 0,5 m/ööp. Lasundi pealmises, vähelagunenud
raba- ja siirdesooturbast koosnevas osas võib see ulatuda kuni 1 m/ööp, lasundi allosas
paiknevas hästilagunenud turba kihis aga alla 0,1 m/ööp. Vesi on happeline, madala
mineralisatsiooniga (alla 0,1 g/l). Iseloomulike omaduste (pruunikas värvus, spetsiifiline
lõhn ja maitse) tõttu ei kasutata soosetete vett joogi- või tarbeveena.
Jääjärvesetete ja meresetete veekiht on seotud väga väikese veeandvusega savide ja
aleuriitidega ning moodustab seetõttu suhtelise veepideme. Väikese veeandvusega on ka
liustikusetete veekiht, mis on seotud liivsavimoreeniga.
Siluri - Ordoviitsiumi põhjaveekompleks on seotud Jaagarahu lademe lõheliste dolo-
kividega. Kompleksi suure lõhelisusega kivimites koosneva ülaosa filtratsioonikoefit-
sient on enamasti vahemikus 10 - 50 m/ööp (Perens, 2001). Vesi on vesinikkarbonaatne
kaltsium-magneesiumiline. Siluri-Ordoviitsiumi Pärnu põhjaveekogumi vett kasutatakse
ümbruskonna asulate ja majapidamiste veevarustuses.
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Lavassaare turbamaardla Nurme V uuringuruumi
geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 31.08.2020) 14
6. TURBALASUNDI ISELOOMUSTUS
6.1 Lasundi paksus ja üldtehnilised omadused
Turbalasundi keskmine paksus Nurme V uuringurumis on 2,8 m. Uuringuruumi loode-
osas on turvast üle 5 m, ala idaservas rabanõlva jalamil aga paiguti alla meetri või turvas
puudub üldse. Vähelagunenud rabaturba (sfagnumiturvas, villpea-sfagnumiturvas) kihi
keskmine paksus koos sugekihiga on 1,5 m.
Vähelagunenud turba keskmine tuhasus uuringuruumi piires on 3,36% ja keskmine
lagunemisaste välitingimustes tehtud visuaalsete määrangute (lisa 7) alusel 19%. Eesti
Geoloogiakeskuse 2009. a uuringu (EGF 8152) käigus tsentrifuugimeetodil tehtud
määrangute andmeil on vähelagunenud turba keskmine lagunemisaste vaadeldavas
piirkonnas 18%. Kuna 2009. aasta uuringu ala külgneb Nurme V uuringuruumiga ning
oli 2009. a samuti looduslikus seisundis, siis võib viimast näitajat kasutada ka Nurme V
uuringuruumi turba iseloomustamiseks.
Turbalasundi alumine osa koosneb hästilagunenud siirdesoo- (rohu-sfagnumiturvas) ja
madaslooturvastest (puu-pillirooturvas, tarna-pillirooturvas). Hästilagunenud turba kesk-
mine tuhasus Nurme V uuringuruumi piires on 4,08% ja keskmine lagunemisaste nii
käesoleva uuringu raames tehtud välimäärangute alusel kui Eesti Geoloogiakeskuse
2009. a uuringu andmeil 31%.
Turbaproovide üldanalüüsi tulemused on esitatud aruande lisas 6 ja kokkuvõtlikult tabelis
6.1.
Tabel 6.1 Nurme V uuringuruumi turba keskmised kvaliteedinäitajad
Varuplokk Varu jaotus
Keskmised kvaliteedinäitajad
Looduslik
niiskus, %
Tuhasus,
% kuivainest
Happesus
pHKCL
Lagunemisaste
% Von Post
108 aT Vähelagunenud
turvas 90,20 3,36 3,3 18 H3
109 aT Hästilagunenud
turvas 91,23 4,08 3,9 31 H5
6.2 Kännusus
Turbalasundi kändudesisalduse uurimiseks rajati Nurme V uuringuruumi kaks 100 m
pikkust prooviplatsi, millel tehti iga meetri tagant käsipuuriga kogu lasundit läbiv või
kännuni ulatuv torge. Väliandmeid analüüsiti Largini meetodil (Largin jt, 1976). Iga
0,5 m paksuse kihi kohta leiti kännutabamuste protsent, jagades kihis fikseeritud kännu-
tabamuste arvu seda kihti läbinud torgete arvuga (100 miinus eelmiste sügavuste kännu-
tabamuste koguarv). Seejärel arvutati kihtide kännutabamuste protsentide summa ja
üldine keskmine kännutabamuste protsent. Viimane saadakse üldise kännutabamuste
arvu jagamisel lasundi keskmise paksusega (tabel 6.2). Turbalasundi keskmine kännusus
platsidel leiti keskmise kännutabamuste protsendi alusel vastavast graafikust.
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Lavassaare turbamaardla Nurme V uuringuruumi
geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 31.08.2020) 15
Lasundi kändudesisaldus 0,5 m paksuste turbakihtide lõikes (tabel 6.3) leiti järgmise
valemi abil:
K = Kk × Ki × n
K
K - antud kihi kännusus;
Kk - lasundi keskmine kännusus;
Ki - kihi kännutabamuste protsent;
n - 0,5 m paksuste kihtide arv lasundis;
K - kännutabamuste protsentide summa platsil.
Tabel 6.2 Nurme V uuringuruumi turbalasundi keskmine kännusus
Platsi
asu-
koht
(p. nr)
Kesk-
mine
paksus,
m
Kännutabamuste arv kihiti/kännutabamuste % kihiti Taba-
muste
%%
summa
Üld. ta-
bam. arv/
üldine
keskmine
tabam. %
Keskm.
kännu-
sus, % 0,0-
0,5
0,5-
1,0
1,0-
1,5
1,5-
2,0
2,0-
2,5
2,5-
3,0
3,0-
3,5
3,5-
4,0
4,0-
4,5
4,5-
5,0
5,0-
5,5
Plokk 108 aT
9 1,75 1/1,00 0 0 1/1,01 2,01 2/1,14 0,06
30 1,30 1/1,00 0 2/2,02 3,02 3/2,31 0,08
108 aT keskmine: 0,07
Plokk 109 aT
9 3,45 1/1,01 1/1,03 0 0 0 1/1,04 0 0 3,08 3/0,87 0,05
30 1,20 1/1,01 0 1/1,02 0 2,03 2/1,67 0,08
109 aT keskmine: 0,06
Tabel 6.3 Nurme V uuringuruumi turbalasundi kännusus kihiti
Platsi
asukoht
(punkti nr)
Keskmine
paksus,
m
Keskmine
kännusus,
%
Kännusus kihiti, %
0,0-
0,5
0,5-
1,0
1,0-
1,5
1,5-
2,0
2,0-
2,5
2,5-
3,0
3,0-
3,5
3,5-
4,0
4,0-
4,5
4,5-
5,0
5,0-
5,5
Plokk 108 aT
9 1,75 0,06 0,12 0 0 0,12
30 1,30 0,08 0,08 0 0,16
Ploki 108 aT keskmised: 0,07 0,10 0 0,08 0,12
Plokk 109 aT
9 3,45 0,05 0,13 0,13 0 0 0 0,14 0 0
30 1,20 0,08 0,16 0 0,16 0
Ploki 109 aT keskmised: 0,06 0,16 0,07 0,15 0 0 0 0,14 0 0
Nagu nähtub tabelitest 6.2 ja 6.3, on Nurme V uuringuruumi turbalasundi kändude-
sisaldus väike. Vähelagunenud turba keskmine kännusus on 0,07% ning hästilagunenud
turbal 0,06%.
6.3 Raskemetallide sisaldus
Nurme V uuringuruumiga läänest külgneva Nurme III turbatootmisala piires on Eesti
Geoloogiakeskuse 2009. a geoloogilise uuringu (Ramst jt, 2009) käigus võetud nõuete-
kohaselt proovid turba raskemetallide sisalduse määramiseks. Seetõttu vastavalt kesk-
konnaministri 17.12.2018 määruse nr 52 „Üldgeoloogilise uurimistöö ning maavara
geoloogilise uuringu kord ja nõuded ning nõuded fosforiidi, metallitoorme, põlevkivi,
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Lavassaare turbamaardla Nurme V uuringuruumi
geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 31.08.2020) 16
aluskorra ehituskivi, järvelubja, järvemuda, meremuda, kruusa, liiva, lubjakivi, dolokivi,
savi ja turba omaduste kohta maavarana arvelevõtmiseks“ § 38 lõikele 7 kasutatakse
Nurme V uuringuruumi turba raskemetallide sisalduse iseloomustamiseks eelnimetatud
uuringu andmeid. Raskemetallide sisaldus Lavassaare turbamaardla kaguosa turbas on
madal, enamuse määratud elementide osas väiksem Eesti turbamaardlate keskmisest
(tabel 6.4).
Tabel 6.4 Raskemetallide sisaldus Lavassaare turbamaardla kaguosa turbas
Sisaldus kuivaines, mg/kg
Cd Pb Cr Ni Sr Th U Hg
Eesti Geoloogiakeskus 2009
Vähelagunenud turvas (plokk 49 aT)
0,07
4,9
0,3
0,6
11
0,1
0,05
0,049
Hästilagunenud turvas (plokk 48 aT) 0,04 2,2 0,6 1,2 25 0,2 0,20 0,043
Orru ja Orru 2003
Lavassaare maardla keskmine
Eesti turbamaardlate keskmine
0,103
0,120
2,7
3,3
0,7
3,1
1,0
3,7
12,3
21,9
0,12
0,47
0,08
1,27
0,054
0,050
6.4 Kütteväärtus ja lasundi energiasisaldus
Ka turba kütteväärtuse määramiseks on vaadeldavast piirkonnast võetud proove Eesti
Geoloogiakeskuse 2009. a jääkvaru uuringu (Ramst jt 2009) raames. Nurme V uuringu-
ruumiga külgnevate plokkide 49 aT (vähelagunenud turvas) ja 48 aT (hästilagunenud
turvas) keskmine küttevärtus on selle uuringu andmeil vastavalt 2678 kcal/kg ja
2857 kcal/kg. Seisuga 31.08.2020 on hästilagunenud turba aktiivne tarbevaru Nurme V
uuringuruumis plokis 109 aT 200 tuh t ja vähelagunenud turba aktiivne tarbervaru plokis
108 aT 143 tuh t. Ploki 109 aT hästilagunenud turba energiasisaldus on 622 GWh ja ploki
108 aT vähelagunenud turba energiasisaldus 445 GWh.
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Lavassaare turbamaardla Nurme V uuringuruumi
geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 31.08.2020) 17
7. MÄENDUSLIKUD TINGIMUSED
Nurme V uuringuruumi piires asuv Lavassaare turbamaardla osa on looduslikus seisun-
dis. Ala tootmiseks ettevalmistamiseks tuleb sellelt eemaldada taimestik ja sugekiht ning
rajada kuivenduskraavid ja väljaveoteed. Ala piirneb tegutsevate Nurme Turvas toot-
misala ja Nurme II mäeeraldistega, mille kuivendussüsteemi ja teedevõrgu saab välja
ehitatavale alale laiendada.
Turba lamam paikneb peaaegu kogu Nurme V uuringuruumi piires abs kõrgusel
10,5 - 11,0 m. See võimaldab uuringuruumi lõunapoolse lahustüki turbalasundi kuiven-
dada isevoolselt kogu paksuses ilma eesvoole süvendamata. Olemasolevad kraavid lõiku-
vad selles piirkonnas turba lamamisse ning nende veepind on viimasest 0,5 - 1 m mada-
lamal (foto 7.1).
Uuringuruumi põhjapoolse lahustüki turbalasundi saab olemasoleva kuivendussüsteemi
baasil isevoolselt kuivendada ligikaudu 11 m abs kõrguseni. Kuivendamata jääks umbes
0,5 m paksune põhjalähedane kiht. Kui rajada ala põhjaserva uus väljalask vee juhti-
miseks Torni ojja (foto 7.2), saaks lasundi kuivendada kogu paksuses.
Foto 7.1. Kraav Nurme V uuringuruumi lõunapoolse lahustüki põhjaserval. N 58°27′51″;
E 24°30′31´´; foto: Rein Ramst; 27.08.2020
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Lavassaare turbamaardla Nurme V uuringuruumi
geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 31.08.2020) 18
Foto 7.2 Torni oja Nurme V uuringuruumi põhjaserva juures. N 58°28′38´´; E 24°30′47´´;
foto: Rein Ramst; 27.08.2020
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Lavassaare turbamaardla Nurme V uuringuruumi
geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 31.08.2020) 19
8. VARU ARVUTUS
Nurme V uuringuruumi aktiivne tarbevaru seisuga 31.08.2020 arvutati 1 : 5000 mõõt-
kavas topograafilise plaani ning turbalasundi sondeerimise ja proovide labortoorse
analüüsi andmestiku alusel. Varuplokkide mahud arvutati programmi Bentley PowerCivil
V8i abil. Varu jagamisel vähe- ja hästilagunenud turba plokkideks ning varu arvutamisel
tonnides 40% tingniiskuse juures lähtuti keskkonnaministri 17.12.2018 määruse nr 52
nõuetest.
Keskkonnaregistri maardlate nimistus (registrikaart nr 197) on Nurme V uuringuruumi
varu arvel aktiivse reservvaru plokkides 35 aR (vähelagunenud turvas) ja 34 aR (hästi-
lagnenud turvas). Uuringuruumi kirdenurk paikneb väljapool Lavassaare turbamaardla
piiri. Nurme V uuringuruum piirneb Nurme Turvas tootmisala ja Nurme II mäeeraldis-
tega, mille jääkvaru uuringu tegi OÜ Inseneribüroo STEIGER seisuga 31.03.2020 (EGF
9380). Mäeeraldiste piires paiknevate varuplokkide 16 aT, 17 aT, 20 aT ja 21 aT kontuu-
rimisel lähtuti põhimõttest, et lõikudes, kus mäeeraldised ulatusid väljapoole katast-
riüksusi, võeti varuploki piiriks katastriüksuse piir. Kinnistusregistris on 01.07.2020
registreeritud muudatused, mille tulemusena vaadeldava piirkonna katastriüksuste piirid
on paari meetri võrra nihkunud ning seisuga 31.03.2020 moodustatud varuplokkide piirid
ei lange nendega enam kokku. Kuna Nurme V uuringuruumi näol on tegemist eelnime-
tatud mäeeraldiste tulevase laiendusega, ei tohiks see siiski probleeme tekitada. Seetõttu
on seisuga 31.08.2020 moodustatud varuplokkide 108 aT ja 109 aT piiriks mäeeraldistega
piirnevatel lõikudel võetud arvel olevate plokkide 16 aT, 17 aT, 20 aT ja 21 aT praegune
piir.
Turbalasundi sondeerimise ja maapinna geodeetilise mõõdistamise andmestiku alusel
konstrueeritud pindade vahelise mahu arvutamisel saadi Nurme V uuringuruumi vähe-
lagunenud turba kihi mahuks plokis 108 aT 70,46 ha-l koos sugekihiga 1080 tuh m3 (lisa
8). Tegemist on rabalasundiga, kus vastavalt geoloogilise uuringu metoodikale loetakse
sugekihi paksuseks 0,2 m. Seega on sugekihi maht ploki 108 aT katendis: 704,6 tuh m3 ×
0,2 m = 141 tuh m3 ja kasuliku kihi maht 939 tuh m3. Vähelagunenud turba keskmine
lagunemisaste plokis 108 aT on 18% ja keskmine looduslik niiskus 90,20%. Selliste
kvaliteedinäitajate puhul korrutatakse varu ümberarvutamiseks tonnidesse 40% tingniis-
kuse juures turbalasundi maht koefitsiendiga 0,152.
Lavassaare turbamaardla aktiivse tarbevaru ploki 108 aT vähelagunenud turba
varu seisuga 31.08.2020 on:
939 tuh m3 × 0,152 = 143 tuh t
Nurme V uuringuruumi hästilagunenud turba kihi maht plokis 109 aT 71,80 ha-l on
pindade järgi modelleerituna koos sugekihiga 1301 tuh m3 (lisa 8). Ala, mille piires
hästilagunenud turba katendis ei ole vähelagunenud turvast, on pindalaga 1,34 ha. Tege-
mist on siirdesoolasundiga servaalaga, kus sugekihi paksuseks vastavalt uuringu-
metoodikale loetakse 0,1 m. Seega on sugekihi maht ploki 109 aT katendis 13 tuh m3 ning
hästilagunenud turba maht plokis 109 aT: 1301 13 = 1288 tuh m3.Hästilagunenud turba
keskmine lagunemisaste plokis 109 aT on 31% ja keskmine looduslik niiskus 91,23%.
Sellistele kvaliteedinäitajatele vastab varu mahult kaalule ümberarvutamise koefitsient
0,155.
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Lavassaare turbamaardla Nurme V uuringuruumi
geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 31.08.2020) 20
Lavassaare turbamaardla aktiivse tarbevaru ploki 109 aT hästilagunenud turba
varu seisuga 31.08.2020 on:
1288 tuh m3 × 0,155 = 200 tuh t
Kokkuvõtlikult on Nurme V uuringuruumi varu seisuga 31.08.2020 esitatud tabelis 8.1.
Tabel 8.1 Nurme V uuringuruumi aktiivne tarbevaru plokkide lõikes seisuga 31.08.2020
Ploki nr Pindala, Keskmine Maht, Koefit- Varu,
ha paksus, m* tuh m3 sient tuh t
108 aT 70,46 1,33 939 0,152 143
109 aT 71,80 1,79 1288 0,155 200
* keskmine paksus ilma sugekihita on leitud ploki mahu ja pindala jagatisena
Uuringu tulemusena väheneb seisuga 31.08.2020 ploki 35 aR pindala 57,74 ha ja varu
146 tuh t võrra ning ploki 34 aR pindala 59,10 ha ja varu 296 tuh t võrra.
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Lavassaare turbamaardla Nurme V uuringuruumi
geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 31.08.2020) 21
9. KOKKUVÕTE
Nurme V uuringuruumi geoloogiline uuring Pärnu maakonnas Tori vallas tehti AS-i
Nurme Turvas tellimusel. Uuringu tulemusena esitatakse keskkonnaregistri maardlate
nimistu vastutavale täitjale 31.08.2020. a seisuga registrisse kandmiseks Lavassaare
turbamaardla aktiivne tarbevaru järgmistes kogustes:
- aktiivse tarbevaru plokk 108 aT pindalaga 70,46 ha - 143 tuh t vähelagunenud turvast;
- aktiivse tarbevaru plokk 109 aT pindalaga 71,80 ha - 200 tuh t hästilagunenud turvast;
Seisuga 31.08.2020 väheneb Lavassaare turbamaardla aktiivse reservvaru ploki 35 aR
pindala 57,74 ha ja varu 146 tuh t võrra ning ploki 34 aR pindala 59,10 ha ja varu 296 tuh t
võrra.
Varu kinnitamisel soovitame keskkonnaregistri maardlate nimistus Lavassaare turba-
maardla registrikaarti nr 197 sisse viia vastavad muudatused.
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Lavassaare turbamaardla Nurme V uuringuruumi
geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 31.08.2020) 22
10. KASUTATUD KIRJANDUS
1. Orgla, H., Nõmmsalu, V., Viigand, A., Lepp, A., 1976. Tootmiskoondise „Tootsi“
tellimusel teostatud Lavassaare turbamaardla idaosa eeluuringu aruanne. ENSV MN
Geoloogia Valitsus. EGF 5169.
2. Orru, M., Orru, H., 2003, Kahjulikud elemendid Eesti turbas, OÜ Eesti Geoloogia-
keskus.
3. Perens, R., 2001. Eesti põhjavee kaitstuse kaart 1:400 000. Eesti Geoloogiakeskus.
EGF 5269.
4. Ramst, R., Kallaste, P., Vohta, A., 2019. Lavassaare turbamaardla Elbu III turba-
tootmisala mäeeraldise jääkvaru uuringu aruanne (varu seisuga 31.05.2019). OÜ In-
seneribüroo STEIGER.
5. Ramst, R., Küüsmaa, A., 2018. Lavassaare turbamaardla Elbu VI uuringuruumi
geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.09.2108). OÜ Inseneribüroo
STEIGER. EGF 8962.
6. Ramst, R., Paat, K., 2020. Lavassaare turbamaardla Nurme Turvas tootmisala ja
Nurme II turbatootmisala jääkvaru uuringu aruanne (varu seisuga 31.03.2020). OÜ
Inseneribüroo STEIGER. EGF 9380.
7. Ramst, R., Salo, V., Halliste, L., Liibert, S., 2009. Lavassaare turbamaardla Nurme
kasvuturba tootmisala laienduse geoloogilise uuringu aruanne (varu arvutus seisuga
01.11.2009). OÜ Eesti Geoloogiakeskus. EGF 8152.
8. Ramst, R., Võsa, A., Veldre, M., Lepp, A., Lepp, V., 1993. Pärnu maakonna Lavas-
saare, Pööravere, Mõrdama, Kavasoo, Viira, Möksi, Kõrsa, Rääma, Tolkuse ja Võlla
turbamaardlate tootmisalade järeluuringu aruanne. Eesti Geoloogiakeskus. EGF
5273.
9. Širokova, M., Võsa, A., Ramst, R., 1990. Pärnu rajooni Lavassaare turbamaardla
Elbu uuringuala detailuuringu aruanne (vene k). TK Eesti Geoloogia. EGF 5258
10. Uppin, M., Vahtra, H., Talvik, R., 2017. Lavassaare turbamaardla Elbu turba-
tootmisala jääkvaru uuringu aruanne (varu seisuga 31.03.2017). OÜ Inseneribüroo
STEIGER. EGF 8845.