Vastus pöördumisele

1

Geili Keppi

Teema: FW: Videovalve alane küsimus

From: Geili Keppi Sent: Wednesday, April 10, 2024 5:28 PM To: 'Helen Hindrichson-Nairis' <[email protected]> Subject: RE: Videovalve alane küsimus Tere, Helen! Vabandan viibinud vastuse eest! Selgitan esmalt, et igasugune isikuandmetega tehtav toiming, sealhulgas ka isiku kaameratega jälgimine ja pildi salvestamine, on isikuandmete töötlemine. Isikuandmeteks loetakse igasugust teavet tuvastatud või tuvastatava füüsilise isiku kohta (isikuandmete kaitse üldmääruse artikkel 4 punkt 1). AS Eesti Raudteel on seejuures kohustus järgida üldmääruse artiklis 5 sätestatud põhimõtteid, sh lõiget 1 punkti a, mille kohaselt peab andmetöötlus olema seaduslik, õiglane ja isikule läbipaistev. Lisaks on väga tähtis, et andmetöötlus oleks ka eesmärgipärane ja minimaalne. Täpsemalt on põhimõtete kohta võimalik lugeda veel siit. Kaamerate puhul tuleb silmas pidada, et nende kasutamine kujutab endast, võrreldes teiste isikuandmete kogumise viisidega, kõige intensiivsemat eraelu riivet. Seetõttu tuleb kaamerate kasutus alati põhjalikult läbi kaaluda. See tähendab, et läbi tuleb viia (sh ka dokumenteerida) õigustatud huvi analüüs, kus arvestatakse mh ka võimalikku riivet oma töötajatele ja muudele isikutele (sh nt ka alltöövõtjad, reisijad) kes kaamera vaatevälja jäävad. Üldiselt on keelatud kasutada kaameraid töötajate ja töökohustuste täimise kontrollimiseks. Kaamerate kasutamine isikute ja vara kaitseks on lubatud. Kaameraid saab kasutada üksnes isikuandmete kaitse üldmääruses sätestatud õigustatud huvi alusel, mitte nõusoleku. Täpsemalt on õigustatud huvi analüüsi kohta võimalik lugeda siit: https://www.aki.ee/sites/default/files/dokumendid/oigustatud_huvi_juhend_aki_26.05.2020.pdf Nimetatud õigusliku aluse kasutamise võimalikkuse ning selle hindamise võib jagada piltlikult kolmeastmeliseks ehk:

1. isikuandmete töötleja või kolmandate isikute õigustatud huvid ja nende kaalukus, 2. andmesubjekti õigused ja huvid ning kaalukus ning 3. vastanduvate huvide kaalumine, sh esialgne hinnang ja vajadusel täiendavad kaitsemeetmed ning lõplik

hinnang.

See, kui andmetöötlejal on õigustatud huvi isikuandmete töötlemiseks, ei tähenda automaatselt, et andmetöötlejal oleks võimalik tugineda õigustatud huvi õiguslikule alusele. Vastutava töötleja (AS Eesti Raudtee) huvi õigustatus on vaid lähtepunkt ehk üks elementidest, mida tuleb analüüsida ning see, kas õigustatud huvi alusele saab tugineda, sõltubki tasakaalustamise tulemusest. Läbi peab olema viidud korrektne õigustatud huvi analüüs. Õigustatud huvid peavad olema sõnastatud piisavalt selgelt. Selleks on vaja reaalset ja hetkel esinevat huvi – midagi, mis on seotud parasjagu toimuva tegevuse või kasuga, mida eeldatakse saada lähitulevikus. Teisisõnu ei piisa huvidest, mis on liiga ebamäärased või spekulatiivsed. Kui õigustatud huvid ei ole piisavalt selgelt sõnastatud, ei ole võimalik nimetatud huvisid ka andmesubjekti huvide ja põhiõigustega tasakaalustada. Seega on oluline, et õigustatud huvi oleks kooskõlas kehtivate õigusaktidega, sõnastatud piisavalt selgelt (st piisavalt konkreetne) ning reaalne ja hetkel esinev. Selle hindamiseks on vaja selgelt määratleda ohud varale või isikutele, selgitada nende ohtude tõsidust ja realiseerumise tõenäosust ning analüüsida, kas sama eesmärki oleks võimalik saavutada ka alternatiivsete ja isikuid vähemriivavamate meetoditega. Ehk, kas üldse on vaja sellisel eesmärgil kaameraid kasutada ja kas tööde teostamise fakti on võimalik ka muul viisil fikseerida.

2

Lisaks tuleb analüüsida, millised on võimalikud isikute (kõik kes kaamera vaatevälja jäävad) huvid või põhiõigused ja - vabadused, mida võidakse kaamerate kasutamisega kahjustada, ning tasakaalustada andmetöötleja õigustatud huvid andmesubjektide huvide ja põhiõigustega. Oluline on silmas pidada, et vastutava töötleja või kolmanda isiku õigustatud huvid ei kaalu automaatselt üles kaitstavate andmesubjektide põhiõiguste ja -vabadustega seotud huve. Kui andmetöötleja leiab, et tema õigustatud huvi on kaalukas, kuid riive andmesubjekti õigustele on samuti kaalukas, tuleb kaaluda erinevate kaitsemeetmete rakendamist, näiteks lühem andmete säilitustähtaeg vms. Igasuguste kaamerate kasutamisel üleüldiselt üks tähtsamatest nõuetest on isikute, kes vaatevälja jäävad (nii töötajad, töövõtjad, reisijad jne), selge teavitamine nii õiguslikust alusest kui ka täpsematest eesmärkidest, sh võimaldamine tutvuda kõigi asjakohaste dokumentidega. See tähendab, et koostatud peavad olema andmekaitsetingimused. Andmekaitsetingimused on seotud läbipaistvuse põhimõttega, mis eeldab seda, et isikuandmete töötlemisega seotud teave ja sõnumid on lihtsalt kättesaadavad (näiteks veebilehel), arusaadavad ning selgelt ja lihtsalt sõnastatud. Lisaks on võimalik andmekaitsetingimuste kohta lugeda veel siit: https://www.aki.ee/isikuandmed/andmetootlejale/andmekaitsetingimuste-koostamisest Videovalve puhul tuleks kõige olulisem teave esitada teavitussildil: töötlemise eesmärk, õiguslik alus, vastutava töötleja nimi ja kontaktandmed ning info, kus saab tutvuda andmekaitsetingimustega . Andmekaitse Inspektsioon on loonud kaamera kasutamisest teavitamise sildi genereerija, mis aitab luua nõuetekohase sildi. Kaamerate teavitussildid peavad sisaldama 4 kohustuslikku andmevälja. Üks neist peab olema viide pikemalt loetavatele tingimustele, mis võivad olla osa üldistest andmekaitsetingimustest. Teavitussildid peavad olema piisavalt suured ja nähtaval kohal. Seega soovitan teil põhjalikult analüüsida, kuidas teenusepakkujatega sõlmitud lepingute täitmist kontrollida ja kas selleks on siiski alternatiivseid meetmeid, mis oleks kõikidele isikutele vähem riivavamad. Lisaks, kas eesmärki (kinnitada töö teostamise fakti) on võimalik saavutada üldse isikuandmeid töötlemata, sest tegelikult ei pea AS Eesti Raudtee selle eesmärgi täitmiseks töötlema vaatevälja jäävate inimeste (sh perroonil rongi ootajad) isikuandmeid, vaid tähtis on asjaolu, kas näiteks lumi on lükatud või mitte ja perroon hooldatud. Kohustused ning vastutus tuleb muidugi reguleerida ka omavahelises lepingus. Lisaks soovitan veel tutvuda ka Andmekaitse Inspektsiooni poolt koostatud kaamerate kasutamise juhendiga ja korduma kippuvad küsimused rubriigiga, mis annavad vastuse veel mitmetele küsimustele. Parimate soovidega Geili Keppi Jurist [email protected] + 372 6274141 ERAELU KAITSE JA RIIGI LÄBIPAISTVUSE EEST Tatari 39 | 10134 Tallinn | Eesti LinkedIn I Youtube

From: Helen Hindrichson-Nairis <[email protected]> Sent: Monday, April 8, 2024 2:16 PM To: Geili Keppi <[email protected]> Cc: AKI info <[email protected]> Subject: RE: Videovalve alane küsimus

3

Tere Kas on oodata sel teemal, mida küsisin, tagasisidet? Parimate soovidega Helen Hindrichson-Nairis dokumendihalduse osakonna juhataja AS Eesti Raudtee Telliskivi 60/2, 15073 Tallinn, Eesti M +372 520 4632 [email protected] www.evr.ee

From: Helen Hindrichson-Nairis Sent: teisipäev, 12. märts 2024 14:10 To: [email protected] Cc: [email protected] Subject: Videovalve alane küsimus Tere Geili Eelmisel aastal 9.november käisite meile andmekaitsealast tarkust jagamas. Meil on esile kerkinud küsimus, et kuidas ja mis tingimustel on meil võimalik teostada järelevalvet töövõtja tegevuse üle (nt lumetõrje, koristamised) perroonidel. Lühidalt võimalus platvormidele paigaldatud kaameratest fikseerida tööde teostamise fakti so kui kaamera asukoht võimaldab, siis tööde teostamise algust/lõppu. Kui kaamera ei võimalda fikseerida koristava sõiduki saabumist ja äraminekut, siis vähemalt fakti- millal oli töömees kaamera vaateväljas. Kas meil on õigus selleks kasutada videovalvet/ jälgimissüsteemi? Mis see endaga kaasa toob või kuidas see peab olema dokumentides sätestatud? Mis on see õiguslik huvi? Lisaks kindlasti peab olema töövõtja sellest teadlik ja oma nõusoleku andma? On teil anda mõnda head praktikat või see on pigem riskantne tee? AS-Eesti-Raudtee-andmekaitsetingimused-veebi.pdf (evr.ee)

Tähelepanu! Tegemist on välisvõrgust saabunud kirjaga. Tundmatu saatja korral palume linke ja faile mitte avada.

4

Parimate soovidega Helen Hindrichson-Nairis dokumendihalduse osakonna juhataja AS Eesti Raudtee Telliskivi 60/2, 15073 Tallinn, Eesti M +372 520 4632 [email protected] www.evr.ee