Arvamus eelnõule

Tatari tn 39 / 10134 Tallinn / 627 4135 / [email protected] / www.aki.ee

Registrikood 70004235

Lp Kalle Laanet

Justiitsministeerium

[email protected]

Teie: 26.03.2024 nr 8-1/3041-1 Meie: 10.04.2024 nr 2.3-5/24/814-2

Arvamus kohtuekspertiisi

infosüsteemi põhimääruse eelnõule

Täname, et saatsite Andmekaitse Inspektsioonile arvamuse avaldamiseks justiitsministri

määruse „Kohtuekspertiisi infosüsteemi põhimäärus“ eelnõu.

Meil on esitatud eelnõu osas järgmised tähelepanekud.

1. Avaliku teabe seaduse § 431 lõike 1 ja § 433 lõike 1 järgi on andmekogu riigi, kohaliku

omavalitsuse või muu avalik-õigusliku isiku või avalikke ülesandeid täitva

eraõigusliku isiku infosüsteemis töödeldavate korrastatud andmete kogum, mis

asutatakse seadusega või selle alusel antud õigusaktiga ning mida kasutatakse

seaduses, selle alusel antud õigusaktis või rahvusvahelises lepingus sätestatud

ülesannete täitmiseks.

Andmekaitse Inspektsioon on andmekogude juhendis selgitanud, et kui register on

andmekogu sünonüüm, siis infosüsteem seda ei ole. Infosüsteem on tehniline ja mitte

õiguslik termin. Sealjuures on andmekogu alati infosüsteem, kuid infosüsteem ei ole

alati õiguslikus mõttes andmekogu. Küll aga võivad mitu andmekogu tehniliselt

moodustada ühe infosüsteemi (nt kohtute registriosakonnas peetavad viis registrit).

Eelnõust nähtub, et andmekogu koosneb küll erinevatest andmestikest, kuid nende

puhul ei saa öelda, et tegemist oleks erinevatest andmekogudest moodustatud

infosüsteemiga. Seetõttu soovitame eelnõus asendada sõna „infosüsteem“ sõnaga

„andmekogu“.

2. Kohtuekspertiisiseaduse (KES) § 16 lõike 3 ja põhimääruse eelnõu § 4 lõike 1 järgi on

andmekogu vastutavaks töötlejaks Justiitsministeerium ning volitatud töötlejaks Eesti

Kohtuekspertiisi Instituut (EKEI), mille põhimäärusest tulenevate ülesannete

täitmiseks andmekogu tegelikult asutatakse.

Andmekaitse Inspektsioon on andmekogude juhendis (lk 13) selgitanud, et 2007. aasta

lõpuni kehtinud andmekogude seadus (mida täna asendab AvTs andmekogude

peatükk) lähtus sellest, et ministeeriumid olid andmekogude vastutavad töötlejad ning

andmekogude pidajad (ministeeriumi haldusala asutused) üksnes volitatud töötlejad.

Oleme juhendis leidnud, et põhimõtteliselt võib seda skeemi ka täna kasutada, kuid

selle eelduseks on, et ministeerium täidab ka tegelikult vastutava töötleja funktsioone

ning et volitatud töötleja tegutseb ministeeriumi juhtimisel (AvTS § 434).

Põhimääruse eelnõu § 4 lõige 3 loetleb vastutava töötleja ülesanded. Nimetatud lõike

punkti 3 kohaselt võib vastutav töötleja anda täpsemaid juhiseid ja korraldusi

2 (4)

volitatud töötlejale. Sättest võib välja lugeda, et vastutav töötleja ei ole kohustatud

andma volitatud töötlejale juhiseid ja korraldusi, vaid võib seda teha.

AvTS § 434 lõigete 2 ja 3 kohaselt võib vastutav töötleja volitada edasi andmete

töötlemist ja majutamist ning volitatud töötleja on kohustatud täitma vastutava töötleja

juhiseid andmete töötlemisel ja andmekogu majutamisel ning tagama andmekogu

turvalisuse.

Soovitame kaaluda eelnõu § 4 lõike 3 punkti 3 sõnastuse muutmist selliselt, et oleks

selgelt mõistetav vastutava töötleja kohustus anda volitatud töötlejatele juhiseid ja

korraldusi.

3. Eelnõu § 5 loetleb andmekogusse kantavad andmed menetlusasjas määratava

ekspertiisi ja iseseisva ekspertarvamusena vormistatava uuringu kohta. Nimetatud

paragrahvi lõike 2 järgi kantakse ekspertiisimäärus andmekogusse kas digitaalse

andmestikuna või failina. Samas ei nähtu põhimääruse eelnõust, milline on

ekspertiisimääruse, aga ka eksperdiarvamuse kohta andmekogusse kantava digitaalse

andmestiku andmekoosseis. Samuti kantakse andmekogusse digitaalse andmestikuna

ekspertiisi- või uuringu käigus koostatud dokumendid, fotod, video-ja helisalvestised,

kuid selgusetuks jääb, mida täpsemalt on digitaalse andmestiku puhul silmas peetud

ning milliseid andmeid andmestikku kantakse.

Märgime, et kui seaduse tasandil ei pea andmekogusse kogutavate andmete täielik

loetelu olema välja toodud, siis põhimäärus peab sisaldama andmekogusse kogutavate

andmete ammendavat loetelu.

4. Eelnõu § 6 loetleb andmed, mis kantakse andmekogusse tasulise ekspertiisi tellija

kohta ning § 7 ekspertiisi või uuringuga seotud isikute kohta. Seletuskirjas on

selgitatud, et EKEI võib teha ka füüsilistele isikutele menetlusasjadega mitteseotud

tasulisi ekspertiise. Tasulise ekspertiisi tellija kohta andmekogusse kogutavad andmed

on loetletud eelnõu § 6 lõikes 1, mille punkti 4 järgi on kogutavateks andmeteks ka

kontaktandmed, milleks lisaks telefoninumbrile ja e-posti aadressile on vajadusel ka

postiaadress. Eelnõu seletuskirjas on selgitatud, et andmed on vajalikud tellijaga

ühenduse võtmiseks nt kokkulepitud aja pikendamiseks ning tavaliselt suheldakse

telefoni või e-kirja teel.

Samuti kantakse eelnõu § 7 lõike 1 punkti 4 järgi ekspertiisi või uuringuga seotud

isiku kohta andmekogusse kontaktandmetena lisaks e-posti aadressile ja

telefoninumbrile ka vajaduse korral postiaadress. Seletuskirjas on selgitatud, et

tavaliselt suheldakse kas telefoni teel või e-posti vahendusel, aga vajaduse korral, kui

isikul ei ole näiteks e-posti aadressi, kantakse infosüsteemi postiaadress.

Antud juhul jääb siiski selgusetuks, millisel juhul võib tekkida vajadus postiaadresside

kogumiseks andmekogusse ja kes selle vajaduse üle otsustab. Samas võib seletuskirjas

toodud selgitustest siiski järeldada, et nii ekspertiisi tellija kui ka ekspertiisi või

uuringuga seotud füüsilise isiku puhul kogutakse andmekogusse postiaadresse temaga

ühenduse võtmiseks ning pigem ikkagi ainult juhul, kui ühenduse saamiseks puuduvad

muud võimalused.

Selgitame, et isikuandmete töötlemisel tuleb alati järgida EL isikuandmete kaitse

üldmääruse (IKÜM) artiklis 5 loetletud isikuandmete töötlemise põhimõtteid, sh

eesmärgipärasuse ja minimaalsuse põhimõtteid. Nende kahe põhimõtte järgi tohib

isikuandmeid koguda ainult täpselt ja selgelt kindlaksmääratud eesmärkidel ning

ainult ulatuses, mis on nende konkreetsete eesmärkide täitmiseks vajalik.

Selleks, et vältida liiasusega andmete kogumist, soovitame eelnõu § 6 lõike 1 punkt 4

ja § 7 lõike 1 punkt 4 sõnastada selliselt, et oleks aru saada, millisel juhul on õigus

koguda andmekogusse füüsilise isiku postiaadresse.

3 (4)

5. Põhimääruse eelnõu § 12 lõike 2 punkti 2 järgi kasutab kohtuekspertiisi andmekogu

andmeallikana rahvastikuregistrit, kust saadakse nii tasulise ekspertiisi tellija kui ka

ekspertiisi või uuringuga seotud isikute kohta lisaks nimele, isikukoodile ja

kontaktandmetele andmeid ka isiku perekonnaseisu kohta ning temaga seoses olevate

teiste isikute (vanemad, abikaasa, registreeritud elukaaslane, laps) andmed

esitlusinfona.

Seletuskirjas on selgitatud, et lähedaste andmed on vajalikud eelkõige kohtuarstidele,

kes kasutavad rahvastikuregistri andmeid, et kontrollida, kas isikul on õigus saada

lahanguaktidest väljavõtteid või surmatõendit. Samuti on pärimismenetluse korral

vajalik abielusuhte kontrollimine. Samas jääb selgusetuks, milliseid andmeid

rahvastikuregistrist lähedaste kohta esitlusinfona edastatakse ning kas saadud andmed

salvestatakse andmekogusse. Kui lähtuda seletuskirjas toodud andmete töötlemise

eesmärgist, siis piisab andmetest, mis annavad vastuse küsimusele, kas ja mis ajast on

rahvastikuregistris vastav seos olemas. Palume nii põhimäärust kui ka seletuskirja

selles osas täpsustada.

6. Eelnõu § 14 lõike 1 järgi logitakse andmekogus tehtavad isikuandmete töötlemise

toimingud isikuandmete kaitse seaduse (IKS) § 36 kohaselt. Juhime tähelepanu, et

IKS § 12 lõike 1 järgi kohaldatakse IKS 4. peatükki (§-d 12–50) isikuandmete

töötlemisele õiguskaitseasutuste poolt süütegude tõkestamisel, avastamisel ja

menetlemisel ning karistuse täideviimisel. IKS § 13 lõike 2 järgi käsitatakse

õiguskaitseasutusena asutust või asutuse struktuurüksust, mis on pädev seaduse alusel

süütegu tõkestama, avastama ja menetlema või karistust täide viima.

EKEI põhimääruse § 1 lõike 1 järgi on EKEI puhul tegemist ekspertiisiasutusega,

mille üheks ülesandeks on kohtu, prokuraturi, uurimisasutuse, väärteo kohtuvälise

menetleja, haldusorgani või muu isiku taotlusel oma pädevusvaldkonnas ekspertiiside

ja uuringute tegemine, nõuetekohane vormistamine ning tellijale väljastamine1, kuid

puudub süüteo tõkestamise, avastamise ja menetlemise pädevus. Seega leiame, et

EKEI ei saa isikuandmete töötlemisel lähtuda IKS 4. peatükis toodust.

7. Põhimääruse eelnõu seletuskirja 13. lehekülje viimases lõigus viidatakse eelnõu § 4

lõike 4 punktile 5, mille kohaselt tagavad mõlemad volitatud töötlejad, et andmekogus

teeb toiminguid selleks õigustatud isik. Ilmselt on tegemist eksitusega ning soovitud

on viidata § 4 lõike 4 punktile 4.

8. Eelnõu § 18 reguleerib andmete väljastamist andmekogust. Nimetatud paragrahvi järgi

andmekogusse kantud andmeid ei avalikusta ning andmeid väljastatakse ainult selleks

õigustatud isikule seaduses sätestatud juhul. Sama paragrahvi lõige 3 täpsustab, et

ekspertiisi või uuringuga seotud isikule väljastatakse andmeid kohtuekspertiisiseaduse

§ 1 lõikes 2 nimetatud kohtumenetluse seadustes ning muudes seadustes sätestatud

juhtudel ja korras. Eeltoodust saab järeldada, et andmekogusse kogutud andmeid

väljastatakse ainult juhul, kui tegemist on menetlusasjas tehtud ekspertiisiga ning

õigus andmeid saada tuleneb seadusest. Samas jääb selgusetuks, kas tasulise

ekspertiisi tellijal ja ekspertiisiga seotud füüsilisel isikul on üldse õigus andmekogust

andmeid saada.

Põhimääruse eelnõu seletuskirjas on küll selgitatud, et tasulise ekspertiisi puhul

tulenevad andmesubjekti õigused andmete saamisel IKÜM-st, kuid eelnõu tekstist see

otseselt ei selgu. Soovitame läbipaistvuse tagamiseks lisada vastav säte ka

põhimäärusesse, vastasel juhul võib põhimääruse lugejale jääda ekslik mulje nagu

puuduks tasulise ekspertiisi puhul füüsilisel isikul üldse õigus teda puudutavate

1 EKEI põhimääruse § 6 punkt 1 (https://www.riigiteataja.ee/akt/106102023001#para6)

4 (4)

andmete saamiseks.

9. Eelnõu § 11 lõike 3 järgi on andmekogu alusdokumentideks ekspertiisimäärus,

uuringutaotlus, tellimus ja leping või muu asjakohane dokument. Põhimääruse eelnõu

§ 20 järgi, kui eelloetletud dokumendid digiteeritakse, siis võib paberdokumendi

hävitada. Kuna tekstist nähtuvalt ei ole tegemist hävitamise kohustusega, vaid vastutav

töötleja võib alusdokumendi küll digiteerida, aga jätkuvalt paberdokumenti edasi

säilitada, siis palume täpsustada, kui kaua säilitatakse sellisel juhul alusdokumente.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Pille Lehis

peadirektor

Koostaja: Terje Enula

[email protected], telefon 627 4144