Tere!
Pöördun teie poole seoses NEET-noortele psühholoogilise nõustamise teenuse osutaja kvalifikatsiooninõuetega, mis on sätestatud Tööalase konkurentsivõime toetamise tingimustes § 5 lõige 13 punkt 2. Soovime teenuseosutajana paremini mõista, millistest kaalutlustest
on praegused nõuded kujunenud ja mida nendega eelkõige tagada soovitakse.
Mõistame, et teenust võib osutada kõrgharidusega spetsialist, kellel on vähemalt üheaastane töökogemus. Meil tekkis küsimus, miks on haridusnõue sõnastatud üldiselt „kõrgharidusena“ ning millest tuleneb üheaastase töökogemuse piir. „Kõrgharidus“ võib tähendada
nii bakalaureuse- kui ka magistrikraadi, kuigi nende õppe maht ja erialane ettevalmistus psühholoogias on erinevad, mistõttu on soov mõista, kas ja kuidas on seda nõude kujundamisel arvesse võetud.
Küsimus tekkis praktilisest olukorrast: meil on vene keelt kõnelev psühholoog, kellel on magistrikraad psühholoogias ja kes töötab järjepideva supervisiooni all, kuid kellel jääb üheaastasest töökogemusest puudu ligikaudu pool aastat. Seetõttu ei saa me teda
praegu teenuse osutamisse kaasata, kuigi venekeelse psühholoogilise toe järele on sihtrühmas suur vajadus. Praktikas tekib olukord, kus formaalne töökogemuse piir välistab sisuliselt väga hea erialase ettevalmistusega spetsialisti.
Sooviksime paremini mõista, millistest kaalutlustest lähtudes on seatud praegune haridus- ja töökogemuse nõue ning miks on töökogemuse piiriks just üks aasta. Samuti huvitab meid, kas tulevikus võiks olla võimalik vaadata spetsialisti pädevust terviklikumalt,
arvestades näiteks erialast haridust, supervisiooni ja töökogemust koos.
Meie eesmärk ei ole küsida erandit ega vaidlustada kehtivat nõuet, vaid saada paremini aru selle taustast ja loogikast. Teenuseosutajana tahame ühelt poolt tagada noortele kvaliteetse toe, kuid teisalt ka hoida abi võimalikult hästi kättesaadavana.
Oleksime väga tänulikud, kui saaksite nõude kujunemise tausta veidi avada.
Ette tänades
Dagmar Rahula
Vaimse tervise valdkonna tootejuht
Meliva AS
Mõisavahe 34c, Tartu