MINISTRI KÄSKKIRI

05.10.2026 nr 83

Terviseministri 20. detsembri 2023. a käskkirja nr 177 „Integreeritud heaoluteenuste arendamise ja osutamise keskuste rajamise toetamine“ muutmine Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse § 10 lõigete 2 ja 4 alusel ning kooskõlas terviseministri 20. detsembri 2023. a käskkirja nr 177 „Integreeritud heaoluteenuste arendamise ja osutamise keskuste rajamise toetamine“ punktiga 9.6 muudan toetuse andmise tingimusi järgmiselt: 1. Asendan läbivalt projekti nr 1 (SA Narva Haigla) abikõlblikkuse lõpu kuupäeva „31.12.2026“ kuupäevaga „29.02.2028“. 2. Jätan punkti 3 tabelist välja veeru „Sihttase (2026)“. 3. Sõnastan punkti 6.4 järgmiselt: „6.4. Makse saamise aluseks olevaid dokumente ja tõendeid esitab elluviija RÜ-le e-toetuse keskkonna kaudu üks kord kuus“. 4. Asendan TAT lisa „TAT finantsplaan ja eelarve projektide ning kulukohtade kaupa“ käesoleva käskkirja lisaga (lisatud). (allkirjastatud digitaalselt) Karmen Joller sotsiaalminister

Sotsiaalministri käskkirja „Terviseministri 20. detsembri 2023. a käskkirja nr 177 „Integreeritud heaoluteenuste arendamise ja osutamise keskuste rajamise toetamine“

muutmine“ seletuskiri

I. Sissejuhatus Toetuse andmise tingimusi (edaspidi TAT) muudetakse, et pikendada SA Narva Haigla projekti abikõlblikkuse perioodi 2028. aasta veebruari lõpuni. Muudatuste tulemusena muutub ka TAT eelarve tegevuste ja aastate kaupa. Käskkirja on koostanud Sotsiaalministeeriumi välisvahendite osakonna nõunik Mari Knjazev (tel 5422 0685, [email protected]). Käskkirja juriidilise ekspertiisi on teinud Sotsiaalministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik Piret Eelmets (tel 626 9128, [email protected]). Käskkirja on keeletoimetanud Rahandusministeeriumi ühisosakonna dokumendihaldustalituse keeletoimetaja Virge Tammaru (tel 5919 9274, [email protected]). Märkused Muudatused ei ole seotud isikuandmete töötlemisega isikuandmete kaitse üldmääruse tähenduses. Muudatusel puudub otsene mõju halduskoormusele. Lisatakse küll kohustus esitada rakendusüksusele makse saamise aluseks olevaid dokumente üks kord kuus senise üks kord kvartalis asemel, kuid kuna praktikas seda juba tehakse, siis mõju halduskoormusele ei ole. Seletuskirjas on kirjeldatud ainult käskkirjas nimetatud TAT muudatusi. II. TAT muudatuste sisu Punktiga 1 pikendatakse läbivalt SA Narva Haigla projekti (projekt nr 1) abikõlblikkuse perioodi kuni 2028. aasta veebruari lõpuni. Pikendamise vajadus on tingitud sellest, et ehitushanke korraldamine lükkus edasi hilisemasse perioodi ja enam ei ole realistlik projekti 2026. aasta lõpuks valmis saada. Uue abikõlblikkuse perioodi lõppkuupäev tuleneb 31.07.2026 sõlmitud ehituslepingu täitmise tähtajast, st viimase ehitusakti allkirjastamise eeldatavast ajast. Kuna jaanuari tööde akti allkirjastamine jääb veebruarisse, siis kulude abikõlblikkuse seisukohast on vajalik, et projekti abikõlblikkuse periood kestaks kuni veebruari lõpuni. Punktiga 2 jäetakse näitajate tabelist välja 2026. aasta sihttase. See on tingitud sellest, et SA Narva Haigla projekt ei valmi 2026. aastal, mistõttu ei saa ka sellel aastal sihttase täituda. Mõlemad projektid valmivad 2028. aastal, mil saavutatakse ka näitajad. Punktiga 3 seatakse elluviijale kohustus esitada rakendusüksusele makse saamise aluseks olevaid dokumente ja tõendeid üks kord kuus. Varem oli seda võimalik teha üks kord kvartalis. Muudatuse põhjus on vajadus kiirendada väljamaksete tegemist, et aidata kaasa maksetega seotud eesmärkide saavutamisele. Kui kalendrikuus kulusid ei teki, siis null-reaga makset esitada ei tule. Punktiga 4 asendatakse TAT lisa „Finantsplaan ja eelarve kulukohtade kaupa“. Kuna SA Narva Haigla projekti abikõlblikkuse periood pikeneb, tuleb ka eelarvet muuta ja jaotada kulud kuni aastani 2028. III. TAT vastavus Euroopa Liidu õigusele

Käskkiri on vastavuses Euroopa Liidu õigusega. Käskkirja koostamisel on arvestatud järgmiste Euroopa Liidu õigusaktidega: 1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/1060, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+, Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi, Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad finantsreeglid; 2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/1058, mis käsitleb Euroopa Regionaalarengu Fondi ja Ühtekuuluvusfondi. IV. TAT muudatuste mõjud TAT abikõlblikkuse perioodi pikendamine võimaldab viia TAT planeeritud tegevusi ellu eesmärgipäraselt ja tulemuslikult. Maksete üks kord kuus esitamise nõue omab positiivset mõju toetuse kasutamise ajakohasusele. V. TAT muudatuste jõustumine Muudatused jõustuvad allkirjastamise hetkest. VI. TAT muudatuste kooskõlastamine Käskkirja eelnõu esitati eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu kooskõlastamiseks Rahandusministeeriumile, Kliimaministeeriumile, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile ning Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumile ja e-posti teel Riigi Tugiteenuste Keskusele, SA-le Narva Haigla ja SA-le Kuressaare Haigla. Samuti edastati eelnõu arvamuse avaldamiseks ühtekuuluvuspoliitika 2021–2027 rakenduskava seirekomisjonile ja Euroopa Komisjonile. Riigi Tugiteenuste Keskusel oli kommentaar 2026. aasta eelarve ja abikõlblikkuse perioodi lõppkuupäeva kohta. SA Narva Haigla soovis samuti abikõlblikkuse lõppkuupäeva pikendada. Ettepanekud võeti arvesse. Teised osapooled kooskõlastasid vaikimisi.