Vabariigi Valitsus
[email protected]
[email protected] Meie 07.10.2026 nr 4/170
Ettepanek langetada diislikütuse aktsiisimäära
kuni kuueks kuuks ELi miinimumtasemele
Lugupeetud Kristen Michal!
Eesti Kaubandus-Tööstuskoda teeb Vabariigi Valitsusele ettepaneku langetada maksimaalselt kuueks kuuks diislikütuse aktsiisimäära ELi miinimumtasemeni ehk praeguselt 0,428 eurolt 0,330 eurole liitri kohta. Aktsiisimäära langetamine on vajalik, et säilitada ettevõtete konkurentsivõime ning pidurdada inflatsiooni.
Lisaks soovitame luua mehhanism, mis võimaldaks edaspidi hinnata, millises ulatuses on mõistlik diislikütuse või ka muude kütuste aktsiisimäära ootamatute ja erandlike asjaolude korral kasvõi ajutiselt langetada ning nende asjaolude äralangemisel uuesti tõsta. Selline mehhanism võiks muu hulgas arvestada diislikütuse maailmaturuhinnaga ja teiste liikmesriikide diislikütuse aktsiisimääradega. Selline lähenemine tagaks, et aktsiisimäära ajutise langetamise protsess oleks operatiivsem, läbipaistvam ja andmetele tuginev ning soodsam aktsiisimäär kehtiks üksnes perioodil, mil see on majanduslikult põhjendatud.
Järgnevalt selgitame lähemalt diislikütuse aktsiisimäära ajutise langetamise ettepanekut.
1. Mitmed ELi riigid on vähendanud aktsiisi
Kaubanduskoja hinnangul on oluline vaadata, kui kõrge on diislikütuse aktsiisimäär Eestis võrdluses teiste liikmesriikidega ning milliseid muudatusi on teised liikmesriigid teinud või plaanivad teha aktsiisimäärades seoses kõrgete kütusehindadega. Kui Eestis kehtib kõrgem aktsiisimäär kui meie lähiregioonis ja mitmed teised riigid on otsustanud kasvõi ajutiselt vähendada aktsiisimäära, siis see kahjustab Eesti ettevõtjate konkurentsivõimet.
Eestis on diislikütuse aktsiisimäär 0,428 eurot liitri kohta. Tabelist 1 on näha, et 1. oktoobri seisuga on Eestist madalam aktsiisimäär 18 liikmesriigis. Eestist kõrgem aktsiisimäär on üksnes 8 liikmesriigis.
Eesti jaoks on oluline vaadata, milline on aktsiisimäär meie lähiriikides. Eestist madalam määr on praegu nii Lätis (0,330 eurot liitri kohta), Rootsis (0,110 eurot liitri kohta), Poolas (0,330 eurot liitri kohta) kui ka Saksamaal (0,330 eurot liitri kohta). Eestist kõrgem määr on Soomes (0,511 eurot liitri kohta) ja Leedus (0,5 eurot liitri kohta).
Eelkõige Lähis-Ida kriisi tõttu on kütusehinnad tõusnud kogu Euroopas. Seetõttu on mitmed liikmesriigid juba otsustanud diislikütuse aktsiisimäära langetada või plaanivad seda teha lähitulevikus. Meie lähiriikidest langetas Läti diislikütuse aktsiisimäära 1. aprillist 2026 0,467 eurolt 0,396 eurole ning 1. oktoobrist 2026 kuni 31. detsembrini 2026 0,330 eurole liitri kohta. Saksamaa vähendas aktsiisimäära 1. oktoobrist 2026 kuni 31. detsembrini 2026 0,470 eurolt 0,330 eurole liitri kohta. Lisaks on aktsiisimäära vähendanud Rootsi, Iirimaa, Hispaania ja Horvaatia. Meile teadaolevalt käivad hetkel arutelud ka Soomes ja Leedus selle üle, millises ulatuses ajutiselt vähendada diislikütuse aktsiisimäära.
Tabel 1: Diislikütuse aktsiisimäär ELi riikides
Liikmesriik
Diislikütuse aktsiisimäär
Diislikütuse jaehind
Prantsusmaa
0,608 €/l
2,371 €/l
Belgia
0,600 €/l
2,430 €/l
Taani
0,570 €/l
2,542 €/l
Holland
0,550 €/l
2,526 €/l
Itaalia
0,533 €/l
2,351 €/l
Soome
0,511 €/l
2,523 €/l
Leedu
0,500 €/l
2,253 €/l
Malta
0,472 €/l
1,210 €/l
Saksamaa
0,470 €/l (alates 01.10.2026 0,330 €/l)
2,437 €/l
Eesti
0,428 €/l
2,239 €/l
Rumeenia
0,426 €/l
2,104 €/l
Luksemburg
0,422 €/l
2,095 €/l
Kreeka
0,410 €/l
2,216 €/l
Tšehhi
0,409 €/l
2,076 €/l
Küpros
0,400 €/l
2,023 €/l
Läti
0,396 €/l (alates 01.10.2026 0,330 €/l)
2,132 €/l
Poola
0,389 €/l
2,060 €/l
Austria
0,378 €/l
2,259 €/l
Slovakkia
0,368 €/l
1,978 €/l
Ungari
0,368 €/l
1,932 €/l
Sloveenia
0,330 €/l
2,011 €/l
Bulgaaria
0,330 €/l
1,928 €/l
Portugal
0,253 €/l
2,186 €/l
Horvaatia
0,230 €/l
2,036 €/l
Iirimaa
0,182 €/l
2,123 €/l
Hispaania
0,179 €/l
1,934 €/l
Rootsi
0,110 €/l
2,135 €/l
Aktsiisimäärad on käibemaksuta, jaehinnad sisaldavad kõiki makse. Aktsiisimäärad ja jaehinnad on 28. septembri 2026 seisuga (Euroopa Komisjoni Weekly Oil Bulletin).
Kui Eesti langetaks diislikütuse aktsiisimäära ELi miinimumini ehk praeguselt 0,428 eurolt 0,330 eurole liitri kohta, oleks Eestist madalam või Eestiga samal tasemel aktsiisimäär 9 liikmesriigis.
2. Aktsiisimäära langetamine aitab pidurdada inflatsiooni
Valdavat osa Eestis tarbitavast diislikütusest kasutatakse ettevõtluses. Diislikütuse aktsiisimäär mõjutab seega eelkõige ettevõtlussektorit, kuid kaudselt ka kõiki tarbijaid. Kõige otsesemalt puudutab see maismaavedu, kuid mõjutatud on näiteks ka ehitus, mäetööstus, põllumajandus ja töötlev tööstus, kus diislikütusel või transpordikuludel on suurem osakaal kuludest kui mitmes teises valdkonnas.
Kõrge diislikütuse hind jõuab teenuste ja kaupade lõpphindadesse. Kui Eesti ettevõtja peab kasutama oluliselt kallimat kütust kui tema konkurent naaberriigis, muutub Eesti ettevõtja toode või teenus kallimaks ja konkurentsivõime väheneb. Lisaks kandub kõrge kütusehind teenuste ja kaupade lõpphinna kaudu ka tarbijateni.
Seega diislikütuse aktsiisimäära langetamine aitab pidurdada inflatsiooni ning säilitada ettevõtete konkurentsivõimet.
3. Aktsiisimäära langetamisega kaasnev positiivne mõju kaalub üles riigieelarve tulude ajutise vähenemise
Kaubanduskoda peab väga oluliseks, et järgnevatel aastatel väheneks riigieelarve puudujääk. Mõistame, et diislikütuse aktsiisimäära kasvõi ajutine vähendamine muudab riigieelarve puudujäägi vähendamise keerulisemaks. Samas oleme seisukohal, et praeguses olukorras on diislikütuse aktsiisimäära langetamisega seotud positiivsed mõjud kaalukamad kui negatiivsed mõjud.
Esiteks juhime tähelepanu sellele, et kuna Läti on langetanud diislikütuse aktsiisimäära ELi miinimumini, siis kaasneb sellega Eesti jaoks risk, et nii rahvusvahelisi vedusid tegevad veokid kui ka Läti ja Eesti piiri lähedal asuvad ettevõtjad ja inimesed hakkavad senisest rohkem Lätis tankima. Eraisikud ostavad Lätis tankides sageli ka muid kaupu ja teenuseid. Sellisel juhul jääb Eestil saamata lisaks aktsiisitulule ka käibemaks. Kui Eesti vähendaks aktsiisimäära Lätiga samale tasemele, jääks see negatiivne mõju riigieelarvele ära.
Lisaks oleks aktsiisimäära ajutisel vähendamisel positiivne mõju Eesti ettevõtjate konkurentsivõimele. Muudatus aitaks pidurdada inflatsiooni, avaldades seeläbi positiivset mõju ka inimeste ostujõule.
Aktsiisimäära langetamisega kaasnevat negatiivset mõju vähendab ka asjaolu, et tegemist oleks ajutise langetamisega. Meie ettepaneku kohaselt võiks madalam aktsiisimäär kehtida maksimaalselt kuus kuud.
Selleks, et aktsiisimäära langetamine oleks mõistlik ja majanduslikult põhjendatud, teeme ettepaneku luua mehhanism, mis võimaldaks edaspidi hinnata, millises ulatuses kasvõi ajutiselt langetada diislikütuse või ka muude kütuste aktsiisimäära ootamatute ja erandlike asjaolude korral ning nende asjaolude äralangemisel uuesti tõsta. Selline mehhanism võiks muu hulgas arvestada diislikütuse maailmaturuhinnaga ja teiste liikmesriikide diislikütuse aktsiisimääradega. Selline lähenemine tagaks, et aktsiisimäära ajutise langetamise protsess oleks operatiivsem, läbipaistvam ja andmetele tuginev ning soodsam aktsiisimäär kehtiks üksnes perioodil, mil see on majanduslikult põhjendatud. Kaubanduskoda on valmis kaasa mõtlema ja osalema sellise mehhanismi loomisel.
Kaubanduskoja ettepanek:
Langetada diislikütuse aktsiisimäära esimesel võimalusel maksimaalselt kuueks kuuks ELi miinimumtasemele ehk praeguselt 0,428 eurolt 0,330 eurole liitri kohta. Lisaks soovitame luua läbipaistev, operatiivne ja andmetele tuginev mehhanism, mis võimaldaks hinnata, millises ulatuses on mõistlik diislikütuse aktsiisimäära ootamatute ja erandlike asjaolude korral kasvõi ajutiselt langetada ning nende asjaolude äralangemisel uuesti tõsta.
Lugupidamisega
/allkirjastatud digitaalselt/
Mait Palts
Eesti Kaubandus-Tööstuskoja peadirektor
Sandra Melani Mellikov
[email protected] 6040071