Milliseid teadus-, arendus- ja innovatsioonifookusi peaks Eesti eelisarendama? TAIP nõukogu istung

29.09.2026

Milliseid teadus-, arendus- ja innovatsioonifookusi peaks Eesti eelisarendama? TAIP nõukogu istung

29.09.2026 Eesti võimekus

Rahvusvaheline nõudlus

Kõrge lisand-

väärtus

Fookusvaldkond

Kelle vaadetel kokkuvõte põhineb?

• Teadus ja tehnoloogia: Erkki Karo, Heli Valtna

• Ettevõtluse ja innovatsiooni tugisüsteem: Kati Kongi, Madis Raukas, Vaido Mikheim

• Investeeringud ja ettevõtlus: Margus Uudam, Mart Maasik, Sten Tamkivi

• Majandus, taristu ja tulevikuvaade: Gunnar Okk, Tea Danilov

• TAIP nõukogu liikmed

Sisend: intervjuud + TAIP nõukogu arutelu + nende põhjal koostatud süntees.

1. Kas Eestis on olemas usutav kompetentsi-tuumik? Põhiküsimus: Kas meil on piisav lähtekoht, millele järgmine arenguhüpe rajada?

• Fookus peab tuginema olemasolevale või realistlikult kasvatatavale teadus-, inim- ja ettevõtlusvõimekusele, mitte üksnes maailmas populaarsele teemale.

• Tõendiks võivad olla ettevõtted, teadusrühmad, oskused, andmed, taristu, regulatiivne kogemus, järelkasvu koolitamisvõime ja kompetentsed inimesed.

• Ühest tugevast teadlasest, ettevõttest või projektist ei piisa. Vajalik on kriitiline mass, mis vähendab sõltuvust üksikutest tegijatest.

Võimalikud tõendid: talent ja järelkasv, ettevõtted, teadustase, taristu, erakapital, rahvusvahelised partnerid.

2. Kas fookus on piisavalt selge ja kõrge väärtusega? Põhiküsimus: Millist konkreetset võimekust või väärtusahela positsiooni Eesti tahab arendada?

• Fookus ei peaks olema terve lai majandussektor, kuid ka mitte üks kiiresti vananev tehnoloogia.

• Sobiv tase võib olla väärtusahela osa, kõrge väärtusega nišš, sektoriülene võimekus või püsiv probleem, mille lahendamiseks saab tehnoloogiaid aja jooksul vahetada.

• Fookusel peab olema selge väärtust loov tuum, milles Eesti saab rahvusvaheliselt eristuda.

Oluline tasakaal:

• piisavalt kitsas, et tekiks tegelik spetsialiseerumine;

• piisavalt lai, et säiliks kohanemisvõime;

• piisavalt konkreetne, et oleks võimalik ressursse päriselt suunata.

3. Kas fookus võimaldab Eestil väärtusahelas tõusta? Põhiküsimus: Kas Eesti saab selle kaudu kontrollida kõrge väärtusega ja teistele vajalikku kompetentsi või lüli?

• Eesmärk ei pea olema kogu väärtusahela Eestisse toomine.

• Kõrge väärtus võib paikneda lõpptootes, kuid ka spetsiifilises komponendis, tehnoloogilises pudelikaelas või muus raskesti asendatavas võimekuses.

• Hinnata tuleb, kas suurem osa loodavast teadmusest, kompetentsist ja majanduslikust väärtusest jääb Eestisse.

• Arvesse tuleb võtta ka geopoliitilist paiknemist ja strateegiliste sõltuvuste vähendamist.

• Väikeriigile on atraktiivsed valdkonnad, kus piiratud inim- ja kapitaliressursiga saab luua suurt rahvusvahelist väärtust.

Ambitsioon ei pea olema kogu väärtusahela omamine, vaid maailmatasemel positsioon selle kõige väärtuslikumas või kriitilisemas osas.

4. Kas tulevikus on piisav rahvusvaheline nõudlus? Põhiküsimus: Kas Eesti võimekus vastab kasvavale ja pikaajaliselt olulisele turuvajadusele?

• Ainult Eesti pakkumispoolsest kompetentsist ei piisa. Vajalik on usutav rahvusvaheline nõudlus.

• Tugevad signaalid on tegelik kliendinõudlus, turukasv, ettevõtete ja investorite tegevus ning teiste riikide strateegilised panused.

• Tänane tugevus on stardipositsioon, kuid valiku põhjendus peab tulema sellest, kuhu on võimalik edasi jõuda.

Kuidas eristada hype’i:

1. Kas on olemas tegelikud kliendid või kasutusvajadus?

2. Kas nõudlust kinnitab mitu sõltumatut signaali?

3. Kas valdkonna väärtus säilib ka juhul, kui tänane tehnoloogia või ärimudel muutub?

5. Kas saab tekkida terviklik ökosüsteem ja vajalik inimkapital? Põhiküsimus: Kas teadusest on võimalik jõuda ettevõtluse, tootmise ja rahvusvahelise turuni?

• Tugev fookus ei sõltu ühest ettevõttest või teadlasest, vaid võimaldab kujuneda ettevõtete, teadmiste, talentide, investorite ja tugiteenuste ökosüsteemil.

• Vajalik peab olema realistlik arengutee teadusest demonstratsiooni, tootestamise, tootmise ja turule jõudmiseni.

• Inimkapital on üks raskemini ja aeglasemalt kasvatatavaid eeldusi. Lisaks teadusele on vaja inseneeriat, ettevõtlust, rahvusvahelist müügivõimekust ja kapitali. Fookus peab olema kooskõlas Eesti tegeliku ja kasvatatava talendibaasiga; arvestada tuleb järelkasvu, rahvusvahelise talendi ligitõmbamise ja demograafilise piiranguga.

Test: Kui konkreetne tehnoloogia või ettevõte ebaõnnestub, kas Eestisse jäävad rakendatav kompetents, inimesed, taristu või uute ettevõtete tekkimise võime?

6. Kas fookus ühendab ambitsiooni, ühiskondliku vajaduse ja juhitava riski? Põhiküsimus: Kas fookus loob korraga teadusliku, majandusliku ja Eesti jaoks strateegilise võimaluse?

• Kõige tugevamates fookustes kohtuvad maailmatasemel teadus, ettevõtluspotentsiaal, ühiskondlik või strateegiline vajadus ning ekspordi- ja skaleerimisvõime.

• Üksnes teaduslikust tipptasemest, kohalikust vajadusest või ühe ettevõtte olemasolust ei piisa.

• Metoodika ei tohiks valida ainult juba tõestatud võitjaid. Ruumi peab jääma teadusest tekkivatele läbimurretele ja maailmataseme ambitsioonile.

• Ühiskondlik vajadus on tugevam valikualus siis, kui Eesti toimib testkeskkonnana lahendusele, millel on ka rahvusvaheline kasutus- ja ekspordipotentsiaal.

Riskipõhimõte:

• nullrisk ei loo tõenäoliselt uut konkurentsieelist;

• üks väga kõrge riskiga panus ei tohiks moodustada kogu portfelli;

• kompetentsid peaksid olema ülekantavad teistesse rakendustesse.

Kokkuvõte: ettepanek fookuste valiku raamistikuks Fookuse sobivust hinnatakse kuue küsimuse kaudu

1. Kompetents: kas Eestis on tõendatav kompetentsituumik ja kriitiline mass?

2. Selgus: kas fookusel on konkreetne ja eristuv tuum?

3. Väärtus: kas Eesti saab võtta kõrge lisandväärtusega ja raskesti asendatava rolli?

4. Nõudlus: kas olemas on kasvav ja pikaajaline rahvusvaheline vajadus?

5. Teostatavus: kas inimkapital ja kogu arengutee on realistlikult kujundatavad?

6. Ambitsioon ja mõju: kas kohtuvad maailmataseme teadus, ettevõtlus, skaleeritavus ja Eesti strateegiline vajadus?

Kokkuvõte: ettepanek fookuste valiku raamistikuks Läbivad rakenduspõhimõtted

• Pikk vaade, lühikesed õppimistsüklid: mõju hinnatakse vähemalt kümnendi perspektiivis, kuid fookuseid tuleb uue info põhjal kohandada.

• Tegelik prioritiseerimine: eelisarendamine peab tähendama nähtavat ressursi ja tähelepanu kontsentratsiooni.

• Portfellitasakaal: fookustamise kõrval tuleb säilitada laiapõhjaline teadusbaas ja võimalus uutel läbimurretel tekkida.

• Etapiviisiline mõõtmine: alguses hinnata talenti, teadus- ja arendustegevust, ettevõtete teket ja investeeringuid; hiljem eksporti, tootlikkust, lisandväärtust ja majanduslikku mõju.

• Fookused valitakse nende unikaalse väärtuse järgi, kuid kõiki fookuseid hinnatakse ka läbi Eestile olusite horisontaalsete teemade integreerimise läbi (näiteks: tehisintellekt, arvutusvõimekus, vastupidavus (resilience)).

Kokkuvõtteks

• Edukas fookus ei ole ilmtingimata see, mida Eesti täna hästi oskab.

• Edukas fookus on see, kus Eesti suudab 10 aasta pärast omada maailma jaoks kriitilist kompetentsi.

Eesti võimekus

Rahvusvaheline nõudlus

Kõrge lisand-

väärtus

Fookusvaldkond

ISTUNGI PROTOKOLL Stenbocki maja, istungite saal 29.09.2026 nr 6-1/112 Algus 29.09.2026 kell 15:00 Lõpp 29.09.2026 kell 16:30 Juhatas Kristen Michal Protokollis Inga Kõue Osa võtsid Andi Hektor

Dan Bogdanov Jane Luht Liina Vahtras Maive Rute Mart Ustav Petri-Jaan Lahtvee Rainer Sternfeld Toomas Asser

Juures viibisid Haridus- ja Teadusministeerium: Renno Veinthal, Katrin Kiisler, Gea Kangilaski (Teamsi vahendusel) Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium: Sigrid Rajalo Riigikantselei: Kristi Klaas, Ivan Lavrentjev

1. Konkurentsivõimelisem majandus ja teadmussiire 2028+ riigiplaanis Ettekanne: Sigrid Rajalo (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium), Katrin Kiisler (Haridus- ja Teadusministeerium), Triin Tomingas (Rahandusministeerium) Rahandusministeerium andis ülevaate Euroopa Liidu järgmise eelarveperioodi 2028–2034 ja Eesti riigiplaani ettevalmistamisest. Uuel perioodil koondatakse seniseid rahastusinstrumente, vähendatakse killustatust ning suurendatakse liikmesriikide paindlikkust vahendite suunamisel. Eesti riigiplaani indikatiivne maht on ligikaudu 6,5 miljardit eurot, millest esimeses etapis kavandatakse 5,5 miljardi euro kasutamine. Riigiplaani prioriteedid hõlmavad muu hulgas konkurentsivõimet, julgeolekut ja riigikaitset, põllumajandust ja maaelu, inimeste võimekust ning regionaalset tasakaalu. Lisaks riigiplaanile on Eesti jaoks oluline suurendada osalust Euroopa Liidu kesksetes konkurentsipõhistes fondides. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (MKM) keskendub järgmise perioodi meetmetes eelkõige töötleva tööstuse tootlikkuse ja investeeringute kasvatamisele. MKM-i kavandatavate meetmete maht on ligikaudu 413 miljonit eurot ning need hõlmavad tööstusinvesteeringuid, eksporti ja uutele turgudele sisenemist, kapitalile ligipääsu, teadmusmahukat innovatsiooni, digitaliseerimist ja automatiseerimist. Koos teiste

ministeeriumide tegevustega on ettevõtluse konkurentsivõimet toetavate meetmete kavandatav

.

2 (4)

ministeeriumide tegevustega on ettevõtluse konkurentsivõimet toetavate meetmete kavandatav maht ligikaudu 604 miljonit eurot. Haridus- ja Teadusministeerium (HTM) tõi esile teadus- ja arendustegevuse senise suure sõltuvuse Euroopa Liidu struktuurivahenditest ning nende vahendite olulise vähenemise järgmisel perioodil. HTM-i vastutusalas on 2028+ riigiplaanis teadus- ja arendustegevuseks kavandatud 50 miljonit eurot. Piiratud vahendite korral peetakse esmatähtsaks teadmussiiret, sealhulgas teadusasutuste ja ettevõtete rakendusuuringuid ning doktorikraadiga inimeste liikumist ja koostööd ettevõtetega. Lisaks HTM-ile on teadmuspõhise innovatsiooniga seotud tegevusi kavandamas ka Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (70 miljonit), Kaitseministeerium (15 miljonit) ning Regionaal- ja Põllumajandusministeerium (35 miljonit). Koos teiste ministeeriumide tegevustega on otsesed teadus- ja arendustegevusele ning innovatsioonile suunatud vahendid 165 miljonit eurot. Arutelus rõhutati vajadust hoida riigi teadus- ja arendustegevuse rahastus vähemalt 1% SKP-st tasemel ning luua ettevõtetele eeldused erasektori teadus- ja arendustegevuse investeeringute kasvatamiseks. Teadmussiirde meetmed peavad olema järjepidevad, vältima rahastuse liigset killustamist ning tugevdama ülikoolide ja ettevõtete koostööd. Oluliseks peeti ka Eesti taotlejate süsteemset toetamist Euroopa Liidu kesksetest konkurentsipõhistest fondidest raha kaasamisel, kuna järgmise perioodi rahastusmudel suurendab konkurentsipõhise rahastuse tähtsust. Uue riigiplaani meetmed kujundatakse senisest enam tulemuspõhiselt. Seetõttu tuleb meetmete kavandamisel seada realistlikud ja mõõdetavad tulemused ning arvestada, et riigiplaani rahastus kavandatakse kahes etapis. Teise etapi prioriteetide ettevalmistamisega tuleb alustada varakult. OTSUSED: 1. Võtta Rahandusministeeriumi, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ning Haridus- ja Teadusministeeriumi esitatud informatsioon teadmiseks. 2. Eelisarendatavate fookusvaldkondade valiku põhimõtted Ettekanne: Petri-Jaan Lahtvee, TAIP nõukogu liige TAIP nõukogu 19. mail toimunud istungil anti nõukogu liikmetele ülesanne pakkuda MKM- ile välja põhimõtted, mille alusel valida teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni poliitikas kitsamaid eelisarendatavaid fookusvaldkondi. Mitme eksperdi intervjuu tulemusel valminud põhimõtete raamistik ei määra konkreetseid valdkondi, vaid loob lähtekohad valikute metoodika väljatöötamiseks. Nõukogu liikme, Petri-Jaan Lahtvee esitatud põhimõtete raamistik toob esile, et fookusvaldkonna valiku eelduseks on Eestis olemasolev või realistlikult arendatav kompetentsituumik, mis hõlmab teadus-, ettevõtlus- ja inimkapitali võimekust. Valdkond peab olema piisavalt selgelt piiritletud, võimaldama Eestil liikuda globaalses väärtusahelas kõrgema lisandväärtusega positsioonile ning omama rahvusvahelist kasvu-, nõudlus- ja ekspordipotentsiaali. Valikutes tuleb arvestada vähemalt 10–15 aasta perspektiivi, tehnoloogiliste suundumuste, geopoliitiliste muutuste ja strateegiliste sõltuvustega. Sealjuures ei tähenda, et eelisarendatavate fookusvaldkondade prioritiseerimisega asendatakse senised horisontaalsed teadus- ja ettevõtluspoliitika meetmed. Kehtiv teadus-, arendus-, innovatsiooni-

ja ettevõtluspoliitika arengukava (TAIE 2021–2035) määrab endiselt kindlaks olulised

3 (4)

ja ettevõtluspoliitika arengukava (TAIE 2021–2035) määrab endiselt kindlaks olulised fookusvaldkonnad, kuid mille sees on vajadus seada täpsemaid ja kitsamaid arenduspotentsiaale. Järgnevas arutelus peeti oluliseks, et kitsamate fookuste valiku metoodika loomisel arvestataks terviklikku ökosüsteemi, sh ettevõtteid, teadusvõimekust, inimesi, kapitali, taristut ja tugistruktuure. Olemasolev ettevõtlus- ja ekspordivõimekus on oluline lähtekoht, kuid metoodika peab jätma ruumi ka uutele teadusest sirguvatele valdkondadele, kus riigi selge suunavalik ja toetus võib aidata uut võimekust tekitada. Fookuse sobivuse hindamisel tuleb arvestada, kui suur osa loodavast lisandväärtusest, teadmistest ja muudest positiivsetest mõjudest jääb Eesti majandusse. Nõukogu liikmed rõhutasid ka, et pikaajalise mõju saavutamiseks on vaja poliitilist järjepidevust, kuid valikuid tuleb perioodiliselt hinnata ning uue teadmise või muutunud majandusolude korral peab olema võimalik fookuseid muuta või lõpetada, arvestades tulevikuseiret ja globaalseid trendimuutuseid uutes tehnoloogiates. Samuti on oluline otsustus- ja rakenduskiirus ning võime meelitada teadmise ülekandmiseks ja konkurentsivõime kasvuks Eestisse rahvusvahelist talenti ja kompetentsi. OTSUSED: 1. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumil võtta eelisarendatavate kitsamate fookusvaldkondade valikumetoodika väljatöötamisel arvesse TAIP nõukogu esitatud põhimõtteid ja jätkata valikuprotsessi ettevalmistamisega. 2. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumil esitada väljatöötatud metoodika ja esmased ettepanekud kitsamateks fookusvaldkondadeks TAIP nõukogule teadmiseks hiljemalt 2027. aasta märtsis. 3. Vaheülevaade andmemajanduse ja andmete väärindamise suunal Ettekanne: Dan Bogdanov, TAIP nõukogu liige Nõukogu liige Dan Bogdanov andis vaheülevaate 19. mai 2026 TAIP nõukogu istungil kokku lepitud tegevuste edenemisest. Justiits- ja Digiministeeriumile (JDM) antud tööülesannete keskmes on andmete teisese kasutuse taristu ühtse platvormi kujundamine eri asutuste üleselt, riigi kesksete andmekvaliteedi ja teisese kasutuse teenuste kavandamine ning tehisintellekti arendamise ja juurutamise toetamine. Andmete teisese kasutuse ühisel korraldamisel on JDM viinud läbi ümarlaua ning on esitamas ettepanekut Statistikaametile, Riigi Infosüsteemide Ametile, Sotsiaalministeeriumile, Haridus- ja Teadusministeeriumile ning Eesti Teadusagentuurile. Bogdanov rõhutas ka tugevalt vajadust tagada Eestis piisav suveräänne tehisintellekti taristu eelkõige riigikaitse, siseturvalisuse ja tundlikke isikuandmeid töötlevate rakenduste jaoks, sh hariduses ja tervisevaldkonnas ning arvestada taristuvajaduse kasvuga. Nõukogule jagati ka infot, et JDM on tehisintellekti taristu puhul ette valmistamas juhiseid, mis toetavad sobiva ja turvalise taristu valikut. OTSUSED: 1. Võtta Dan Bogdanovi esitatud informatsioon teadmiseks

4 (4)

4. Järgmise istungi toimumine ja teemad TAIP nõukogu 17. novembriks kavandatud istungit ei toimu ning Riigikantselei leiab uue istungiaja. Lepiti kokku, et järgmise istungi teemade ettepanekud tuleb koondada 20. oktoobriks 2026. (allkirjastatud digitaalselt) Kristen Michal koosoleku juhataja

(allkirjastatud digitaalselt) Inga Kõue protokollija