Stenbocki maja / Rahukohtu 3 / 15161 Tallinn / Estonia / registrikood 70004809 +372 693 5555 / [email protected] / www.riigikantselei.ee

Riigikogu juhatus   Meie: 09.10.2026 nr 2-6/26-01939-1

      Riigikogu otsuse eelnõu esitamine

  Vabariigi Valitsus esitab Riigikogu otsuse "Kaitseväelaste piirarvu määramine kiireloomulise  vajaduse  korral  muul  rahvusvahelisel  sõjalisel  operatsioonil  osalemiseks"  eelnõu,  mis  oli  arutusel Vabariigi Valitsuse 1. oktoobri 2026. a istungil.   Riigikogus esindab eelnõu menetlemisel Vabariigi Valitsust kaitseminister.     Lugupidamisega     (allkirjastatud digitaalselt) Heili Tõnisson Valitsuse nõunik     Lisad:  1. Riigikogu otsuse eelnõu ühel lehel (PDF- ja DOCX-failid)  2. Seletuskiri kahel lehel (PDF- ja DOCX-failid)    Heili Tõnisson [email protected]

.

EELNÕU

Riigikogu otsus

Kaitseväelaste piirarvu määramine kiireloomulise vajaduse korral

muul rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil osalemiseks

Eesti Vabariigi põhiseaduse § 128 lõike 1 ning kriisiolukorra ja riigikaitse seaduse § 141 lõike 5

alusel Riigikogu otsustab:

Määrata 2027. aasta 1. jaanuarist kuni 2027. aasta 31. detsembrini kaitseväelaste, kes võivad

osaleda kiireloomulise vajaduse korral riigi julgeoleku huvides muul rahvusvahelisel sõjalisel

operatsioonil, piirarvuks 100.

Lauri Hussar

Riigikogu esimees

Tallinn, 2026

Esitab Vabariigi Valitsus 12. oktoobril 2026. a 2-6/26-01939

Vabariigi Valitsuse nimel

(allkirjastatud digitaalselt)

Heili Tõnisson

Valitsuse nõunik

1

Riigikogu otsuse

„Kaitseväelaste piirarvu määramine kiireloomulise vajaduse

korral muul rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil osalemiseks“

eelnõu seletuskiri

Sissejuhatus

Käesolev Riigikogu otsuse eelnõu võimaldab kasutada kuni 100 kaitseväelast kriisiolukorra ja

riigikaitse seaduse (edaspidi KorkS) § 141 lõike 5 alusel, mille kohaselt määrab Riigikogu oma

otsusega igaks aastaks nende kaitseväelaste piirarvu, kes võivad osaleda kiireloomulise

vajaduse korral riigi julgeoleku huvides muul rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil. Mandaadi

piirmäär on sama, mis Riigikogu 5. novembri 2025 otsusega „Kaitseväe kasutamine Eesti riigi

rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni või selle

liikmesriigi, Euroopa Liidu või Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni juhitaval muul

rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil sellesse esmakordsel panustamisel“ määratud

2026. aastaks. Eesti täpne panus ja selle suurus oleneb konkreetse operatsiooni vajadustest ning

otsustatakse KorkS § 141 lõike 6 alusel.

Riigikogu otsuse eelnõu ja seletuskirja on koostanud Kaitseministeeriumi poliitika planeerimise

osakonna nõunik Pearu Pirsko ([email protected]) ning vastutav jurist on

Karl Urmas Sule ([email protected]).

Riigikogu otsusega antavate õiguste kasutamise eelised

Rahvusvaheline julgeolekuolukord on ebastabiilne nii Euroopas, Lähis-Idas kui ka Aafrikas.

Konfliktid ja kriisid maailma eri regioonides võivad eskaleeruda ootamatult ja kiiresti ning

vajaduse korral peab Eesti olema suuteline kiiresti ja paindlikult lähetama Kaitseväe üksusi

kriisi- või konfliktipiirkonda, et panustada rahvusvahelise stabiilsuse tagamisse ja kaitsta

seeläbi ka Eesti julgeolekuhuve. Käesoleva mandaadi andmine võimaldab Eestil paindlikumalt

reageerida kiiresti eskaleeruvale olukorrale, mis ei mahu muude kiiret reageerimist

võimaldavate erandite alla (nt NATO valmidusüksuste koosseisus osalemine).

Operatsioonile saadetava kontingendi suurus peab jääma Riigikogu kehtestatud piirarvu

piiresse. KorkS § 141 lõike 6 järgi annab sama paragrahvi lõikes 5 sätestatud Riigikogu otsuse

alusel Kaitseväele korralduse alustada osalemist või lõpetada osalemine muul rahvusvahelisel

sõjalisel operatsioonil Vabariigi Valitsus, võttes arvesse Riigikogu riigikaitsekomisjoni

seisukoha. Korraldus tehakse viivitamata teatavaks Vabariigi Presidendile, Riigikogu juhatusele

ja Riigikogu riigikaitsekomisjoni ja väliskomisjoni esimeestele.

KorkS § 141 lõike 5 sõnastus on võrreldes varasema RiKS-i § 34 lõikega 4 veidi muutunud.

Antud sätte alusel rahvusvahelistel sõjalistel operatsioonidel osalemine ei ole piiritletud enam

NATO või selle liikmesriigi, Euroopa Liidu või ÜRO juhitavate operatsioonidega.

Vabariigi Valitsus andis Kaitseväele esmakordselt varasema RiKS-i § 34 lõike 61 alusel

korralduse alustada rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil osalemist 2. aprilli 2020 otsusega.

Otsus oli seotud 2020. aasta 31. märtsi Euroopa Liidu Nõukogu otsusega lõpetada sõjaline

2

operatsioon EUNAVFOR Med/Sophia ja selle asemel alustada uut sõjalist operatsiooni

EUNAVFOR Med/Irini. Ajakriitilisuse tõttu ei olnud võimalik Riigikogu otsust taotleda,

mistõttu alustati ühe kaitseväelasega panustamist Euroopa Liidu uuel sõjalisel operatsioonil

EUNAVFOR Med/Irini Vabariigi Valitsuse korralduse alusel. Teist korda otsustas Vabariigi

Valitsus alustada operatsioonil osalemist RiKS-i § 34 lõike 61 alusel 23. septembril 2021, andes

Kaitseväele korralduse panustada ühe kaitseväelasega Euroopa Liidu väljaõppemissioonile

European Union Training Mission in Mozambique Mosambiigis. Kuna julgeolekuolukord

Mosambiigis oli kiirelt halvenenud ning Euroopa Liidu väljaõppemissiooni panus regiooni oli

vajalik kiireloomuliselt, ei olnud võimalik uuel operatsioonil osalemiseks taotleda Riigikogu

otsust. Alates 1. jaanuarist 2022 jätkas Eesti Mosambiigis läbiviidavale missioonile panustamist

Riigikogu RiKS-i § 34 lõike 1 alusel antud mandaadi alusel. Samuti otsustas Vabariigi Valitsus

alustada operatsioonil osalemist RiKS-i § 34 lõike 61 alusel 1. aprillil 2024, andes Kaitseväele

korralduse panustada kuni kolme kaitseväelasega Euroopa Liidu rahvusvahelisele sõjalisele

operatsioonile European Union Naval Force operation Aspides Punase mere piirkonnas.

Panustamisega seotud kulud

Kaitseväe koosseisu lähetamisega kaasnevaid kulusid ei ole võimalik täpselt prognoosida, sest

need sõltuvad konkreetsest operatsioonist, Eesti panusest, operatsioonipiirkonnast ja kestusest.

Vajaduse korral koostatakse võimalike kulude prognoos ja need kaetakse Kaitseministeeriumi

valitsemisala 2027. aasta eelarvest. Selleks on riigieelarve seaduses antud Vabariigi Valitsusele

õigus teha muudatusi Kaitseväe koosseisu rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil osalemiseks

Kaitseministeeriumi valitsemisala vahendite liigenduses riigieelarve muutmisel või

lisaeelarvega.

Eelnõu kooskõlastamine

Eelnõu esitati kooskõlastamiseks eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu 26-0790/01.

Esitab Vabariigi Valitsus 12. oktoobril 2026. a

Vabariigi Valitsuse nimel

(allkirjastatud digitaalselt)

Heili Tõnisson

Valitsuse nõunik