Stenbocki maja / Rahukohtu 3 / 15161 Tallinn / Estonia / registrikood 70004809 +372 693 5555 / [email protected] / www.riigikantselei.ee

Riigikogu juhatus   Meie: 09.10.2026 nr 2-6/26-01938-1

      Riigikogu otsuse eelnõu esitamine

  Vabariigi Valitsus esitab Riigikogu otsuse "Kaitseväe kasutamise  tähtaja pikendamine Eesti  riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Euroopa Liidu rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil  EUNAVFOR Aspides" eelnõu, mis oli arutusel Vabariigi Valitsuse 1. oktoobri 2026. a istungil.   Riigikogus esindab eelnõu menetlemisel Vabariigi Valitsust kaitseminister.     Lugupidamisega     (allkirjastatud digitaalselt) Heili Tõnisson Valitsuse nõunik     Lisad:  1. Riigikogu otsuse eelnõu ühel lehel (PDF- ja DOCX-failid)  2. Seletuskiri kahel lehel (PDF- ja DOCX-failid)    Heili Tõnisson [email protected]

.

EELNÕU

Riigikogu otsus

Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi

rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Euroopa Liidu rahvusvahelisel

sõjalisel operatsioonil EUNAVFOR Aspides

Eesti Vabariigi põhiseaduse § 128 lõike 1 ning kriisiolukorra ja riigikaitse seaduse § 141 lõike 1

alusel Riigikogu otsustab:

1. Pikendada alates 2027. aasta 1. jaanuarist Riigikogu 2025. aasta 5. novembri otsuses

„Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel

Euroopa Liidu rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil EUNAVFOR Aspides“ sätestatud kuni

kolme kaitseväelase kasutamise tähtaega Euroopa Liidu rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil

EUNAVFOR Aspides (The European Union Naval Force Operation Aspides) 2027. aasta 31.

detsembrini.

2. Käesoleva otsuse punktis 1 seatud Kaitseväe isikkoosseisu ülempiiri võib

rotatsiooniperioodil suurendada kuni kuue kaitseväelaseni ühe kuu jooksul alates rotatsioonis

osalevate kaitseväelaste saabumisest Euroopa Liidu rahvusvahelisele sõjalisele operatsioonile

EUNAVFOR Aspides.

Lauri Hussar

Riigikogu esimees

Tallinn, 2026

Esitab Vabariigi Valitsus 12. oktoobril 2026. a 2-6/26-01938

Vabariigi Valitsuse nimel

(allkirjastatud digitaalselt)

Heili Tõnisson

Valitsuse nõunik

1

Riigikogu otsuse

„Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi

rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Euroopa Liidu

rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil EUNAVFOR Aspides“

eelnõu seletuskiri

Sissejuhatus

Käesolev Riigikogu otsuse eelnõu võimaldab panustada kuni kolme kaitseväelasega Euroopa Liidu

(EL) sõjalisele operatsioonile EUNAVFOR Aspides (European Union Naval Force Operation

Aspides)Punase mere regioonis. Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Kaitseministeeriumi poliitika

planeerimise osakonna nõunik Pearu Pirsko ([email protected]) ning vastutav

jurist on Karl Urmas Sule ([email protected]).

EUNAVFOR Aspides

EL-i nõukogu moodustas seoses Punase mere kriisiga8. veebruari 2024. aasta otsusega 2024/583

merendusjulgeoleku operatsiooni EUNAVFOR Aspides. Operatsioon alustas tegevust

19. veebruaril 2024. Sõjalise operatsiooni EUNAVFOR Aspides eesmärk on saavutada mereline

kohalolek ja olukorrateadlikkus operatsioonialal ning tagada meresõiduvabadus Punasel merel

koostöös samameelsete merejulgeoleku tagajatega. Peamisteks ülesanneteks on kaitsta aluseid

rünnakute eest ning eskortida neid kogu operatsiooniala piires, tagades seeläbi aluste turvalisuse ja

meresõiduvabaduse. Olupildi loomise osaks on ka varilaevastiku tegevuse jälgimine.

Operatsiooniala moodustavad Bab el Mandebi ja Hormuzi väina, Punase ja Araabia mere ning

Adeni, Omaani ja Pärsia lahe rahvusvahelised veed. Operatsioon on rangelt kaitsva iseloomuga

ehk selle raames ei korraldata sõjalisi rünnakuid.

Aspidese praegune mandaat kehtib 2027. aasta veebruarini ning hetkel ei ole märke, et operatsiooni

mandaati ei pikendataks. Operatsiooni ülem on juhtriigi Kreeka kommodoor Vasileios Gryparis.

Aspidese peakorter asub Kreekas, Larissas. Operatsioonivägede staap tegutseb Itaalia mereväe

alusel. Operatsioonil osalevad 21 EL liikmesriiki, alustega panustavad operatsiooni tegevusse teiste

hulgas Kreeka, Prantsusmaa ja Saksamaa.

Eesti panus

Operatsioonil osalemisega panustab Eesti EL-i ühise julgeoleku- ja kaitsepoliitika tegevusse,

rahvusvahelisse julgeolekusse ja kaubalaevade meresõiduvabaduse tagamisse ning operatsioonil

osalevate liikmesriikide suur arv annab hea võimaluse laialdaseks rahvusvaheliseks koostööks.

Lisaks operatsiooni juhtriigile Kreekale toonitavad selle jätkuvat olulisust ka Prantsusmaa ja

Itaalia. Operatsiooni tegevuse otsese tulemusena on viimastel aastatel märgatavalt vähenenud

rünnakud EL lipu all seilavate aluste vastu.

Eesti panustab 2026. aastal operatsioonile ühe kaitseväelasega, kes täidab operatsioonivägede

staabi lahinguvalve vahetuse ülema abi ametikohta. Tema ülesanne on seirata olukorda

operatsioonide juhtimise keskuses, et tagada olukorrateadlikkus ülemale, staabile ja teistele

asjaosalistele. Täna osaleb Eesti kaitseväelane operatsioonil Kreekas paiknevas vägede peakorteris,

varasemalt on Eesti kaitseväelane paiknenud ka Itaalia ja Hollandi mereväe alustel. Eesti

2

mereväelastele pakub operatsioon väljundi erialateadmiste praktiseerimiseks ning rahvusvahelise

staabitöö kogemuse omandamiseks. 2027. aastaks taotleme operatsioonile EUNAVFOR Aspides

mandaati kuni 3 kaitseväelasega panustamiseks.

Õiguslik alus

Operatsioon EUNAVFOR Aspides on algatatud Euroopa Liidu lepingu artiklite 42 ja 431 alusel.

Operatsiooni tegevus põhineb enesekaitseõigusel ning on joondatud ÜRO resolutsiooniga 2722,

mis nõuab Huthi mässulistelt rünnakute lõpetamist ja tunnistab enesekaitseõigust selliste rünnakute

vastu kooskõlas rahvusvahelise õigusega. Selleks, et tagada isikkoosseisu (sealhulgas Eesti

lähetatavate kaitseväelaste) privileegid, immuniteet ja lisagarantiid operatsiooni peakorteris,

rakendatakse Euroopa Liidu vägede staatuse lepet2 ning operatsioonivägede staabi puhul lipuriigi

õigust ja sõlmitud vastuvõtva riigi toetuse kokkuleppeid.

Operatsioonil osalemise õiguslik alus on riigisiseses õiguses kriisiolukorra ja riigikaitse seaduse

(edaspidi KorkS) § 139 punkt 2, kuna tegemist on ÜRO põhikirja VI ja VII peatükis sätestatu alusel

rahu ja julgeoleku säilitamise või taastamise eesmärgil korraldatava sõjalise operatsiooni või

rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtete ja normidega kooskõlas oleva muu sõjalise

operatsiooniga.

Vabariigi Valitsus otsustas 1. aprillil 2024 alustada operatsioonil osalemist RiKS-i § 34 lõike 61

alusel, andes Kaitseväele korralduse panustada operatsioonile EUNAVFOR Aspides kuni kolme

kaitseväelasega. Kaitseväe edasine kasutamine samal operatsioonil otsustatakse KorkS-i § 141

lõikes 1 sätestatud korras.

Panustamisega seotud kulu

2027. aastal on operatsioonil EUNAVFOR Aspides osalemisega seotud Kaitseväe tegevuskulude

maht hinnanguliselt 55 949 eurot (käibemaksuta), mis kaetakse Kaitseministeeriumi valitsemisala

eelarvest.

Eelnõu kooskõlastamine

Eelnõu esitati kooskõlastamiseks eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu 26-0793/01.

Esitab Vabariigi Valitsus 12. oktoobril 2026. a

Vabariigi Valitsuse nimel

(allkirjastatud digitaalselt)

Heili Tõnisson

Valitsuse nõunik

1 Euroopa Liidu lepingu artiklites 42 ja 43 on sätestatud liikmesriikide ühise julgeoleku- ja kaitsepoliitika elluviimise

alused, et edendada Euroopa Liidu eesmärke ning kaitsta liidu huve, sealhulgas tagada ja tugevdada rahvusvahelist

julgeolekut, kaasates vajaduse korral liikmesriikide sõjalisi vahendeid, et viia läbi ka väljaspool Euroopa Liitu

toimuvaid operatsioone. 2 Status of Forces Agreement, SOFA – Euroopa Liidu liikmesriikide kokkulepe, milles käsitletakse Euroopa Liidu

institutsioonidesse lähetatud sõjalise ja tsiviilkoosseisu liikmete staatust ning peakortereid ja vägesid, mis võidakse

anda Euroopa Liidu kasutusse selleks, et ette valmistada ja täita Euroopa Liidu lepingu artikli 17 lõikes 2 viidatud

ülesandeid, sealhulgas õppuste jaoks, ning selles kontekstis Euroopa Liidu kasutusse antud liikmesriikide sõjalise ja

tsiviilkoosseisu liikmeid.