Seaduseelnõu algatamine

Dokumendiregister	Riigikantselei
Viit	26-01923-1
Registreeritud	08.10.2026
Sünkroonitud	10.10.2026
Liik
Funktsioon
Sari	02 Vabariigi Valitsuse istungite ja nõupidamiste ettevalmistamine ja korraldamine/2-6 Vabariigi Valitsuse poolt Riigikogule esitatud seaduste ja otsuste eelnõud ning nendega seotud kirjavahetus
Toimik
Juurdepääsupiirang	Avalik
Adressaat	Riigikogu juhatus
Saabumis/saatmisviis	Riigikogu juhatus
Vastutaja
Originaal	Ava uues aknas
	Taotle dokumendi eemaldamist või parandamist

Failid

26-01923-1.pdf

Eelnõu.docx

Eelnõu.pdf

Lisa 1.docx

Lisa 1.pdf

Lisa 2.docx

Lisa 2.pdf

Seletuskiri.docx

Seletuskiri.pdf

26-01923-1.pdf

Stenbocki maja / Rahukohtu 3 / 15161 Tallinn / Estonia / registrikood 70004809 +372 693 5555 / [email protected] / www.riigikantselei.ee

Riigikogu juhatus Meie: 08.10.2026 nr 2-6/26-01923-1

Seaduseelnõu algatamine

Vabariigi Valitsus algatab tervishoiuteenuste korraldamise seaduse muutmise seaduse eelnõu, mis oli arutusel Vabariigi Valitsuse 8. oktoobri 2026. a istungil. Riigikogus esindab seaduseelnõu menetlemisel Vabariigi Valitsust sotsiaalminister. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Heili Tõnisson Valitsuse nõunik Lisad: 1. Seaduseelnõu kahel lehel (PDF- ja DOCX-failid) 2. Seletuskiri 16 lehel (PDF- ja DOCX-failid) 3. Lisa 1 seletuskirja juurde seitsmel lehel (PDF- ja DOCX-failid) 4. Lisa 2 seletuskirja juurde neljal lehel (PDF- ja DOCX-failid) Heili Tõnisson [email protected]

Eelnõu.docx

EELNÕU

Tervishoiuteenuste korraldamise seaduse muutmise seadus

§ 1. Tervishoiuteenuste korraldamise seaduse muutmine

Tervishoiuteenuste korraldamise seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 8 täiendatakse lõikega 33 järgmises sõnastuses:

„(33) Perearst võib keelduda patsienti nimistusse registreerimast, kui nimistus on rohkem kui 1600 isikut ja patsiendil on samas teeninduspiirkonnas võimalik registreeruda teise perearsti nimistusse, milles on vähem kui 1600 isikut. Keeldumise korral annab perearst patsiendile teavet, kust on leitav teave nimistute kohta, milles on vähem kui 1600 isikut.“;

2) paragrahvi 8 lõige 43 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(43) Tervisekassa määrab perearsti nimistusse mitteregistreerunud isiku tema kirjaliku avalduse alusel nimistusse, lähtudes nimistu suurusest kuni 1600 isikut, eeldusel et samas teeninduspiirkonnas on sellise suurusega nimistuid, ning teeb selle isikule ja perearstile teatavaks kirjalikult või elektrooniliselt seitsme tööpäeva jooksul otsuse tegemisest arvates.“;

3) paragrahvi 8 lõike 48 punkt 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„3) perearsti tavapärased kontaktvastuvõtuajad;“;

4) paragrahvi 8 lõike 49 punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„2) perearsti tavapärased kontaktvastuvõtuajad;“;

5) paragrahvi 8 täiendatakse lõikega 62 järgmises sõnastuses:

„(62) Kui perearstiabi osutatakse perearsti nimistu alusel äriühingu kaudu käesoleva seaduse § 57 lõike 33 tähenduses, peab perearstiabi osutaja järgima käesoleva paragrahvi lõike 61 alusel kehtestatud määruses sätestatud nõudeid perearsti kontaktvastuvõttude korraldamisele.“;

6) paragrahvi 81 lõige 7 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(7) Pikaajaline asendamine võib kesta kuni üks aasta, erialase enesetäiendamisega seotud koolituse korral kuni kaks aastat, vanemapuhkuse korral selle lõppemiseni ja riigi või kohaliku omavalitsuse ametiülesannete täitmise ajal kuni volituste või ametiaja lõppemiseni.“;

7) paragrahvi 91 täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses:

„(4) Kui perearst soovib koos nimistuga perearstiabi osutaja või tervisekeskuse juurest lahkuda, on ta kohustatud sellest perearstiabi osutajat või tervisekeskusega seotud teisi perearstiabi osutajaid teavitama kuus kuud ette, kui pooled ei ole kokku leppinud lühemas ajas.“;

8) seadust täiendatakse §-ga 92 järgmises sõnastuses:

„§ 92. Perearstiabi riski- ja kriisipiirkonnad

(1) Perearstiabi regionaalse kättesaadavuse, järjepidevuse ja jätkusuutlikkuse tagamiseks kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega riski- ja kriisipiirkondade määramise alused ning regionaalselt rakendatavad meetmed ja nende rakendamise tingimused.

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud meetmed võivad hõlmata perearstiabi osutamist, tööle asumist, teenuse arendamist või peremeditsiini õpet toetavaid meetmeid või võimalikke ajutisi perearstiabi korralduslikke erisusi.“;

9) paragrahvi 151 pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„§ 151. Tervisekeskuse moodustamine ja pidamine“;

10) seaduse 2. peatüki 21. jagu täiendatakse §-ga 152 järgmises sõnastuses:

„§ 152. Tervisekeskuse ülesanded asenduse korraldamisel

Tervisekeskuses tegutsevalt perearstilt käesoleva seaduse §-s 37 nimetatud alusel nimistu äravõtmisel peavad tervisekeskuses tegutsevad perearstiabi osutajad tagama asenduse kuni kolmeks kuuks, välja arvatud juhul, kui tervisekeskuses tegutsev perearstiabi osutaja kasutab õigust saada selle nimistu asendajaks kuni:
1) ravi rahastamise lepingu perioodi lõpuni;
2) järgmise ravi rahastamise perioodi lõpuni, kui ravi rahastamise lepingu perioodi lõpuni on vähem kui kuus kuud.“;

11) paragrahvi 37 lõike 2 punktis 1 asendatakse arv „60“ arvuga „30“;

12) paragrahvi 57 lõiget 3 täiendatakse pärast tekstiosa „§ 81 lõigetes 2 ja 3“ tekstiosaga „ning §-s 152“;

13) paragrahvi 57 lõiget 34 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses:

„Põhimõtete ja nõuete täitmata jätmise korral kohaldatakse käesoleva seaduse §-s 37 perearstilt nimistu äravõtmise kohta sätestatut.“.

§ 2. Seaduse jõustumine

Käesolev seadus jõustub 2027. aasta 1. märtsil.

Lauri Hussar
Riigikogu esimees

Tallinn, 2026
Algatab Vabariigi Valitsus 12. oktoobril 2026. a nr 2-6/26-01923

Vabariigi Valitsuse nimel
(allkirjastatud digitaalselt)
Heili Tõnisson
Valitsuse nõunik

Eelnõu.pdf

EELNÕU

Tervishoiuteenuste korraldamise seaduse muutmise seadus

§ 1. Tervishoiuteenuste korraldamise seaduse muutmine

Tervishoiuteenuste korraldamise seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 8 täiendatakse lõikega 33 järgmises sõnastuses:

„(33) Perearst võib keelduda patsienti nimistusse registreerimast, kui nimistus on rohkem kui

1600 isikut ja patsiendil on samas teeninduspiirkonnas võimalik registreeruda teise perearsti

nimistusse, milles on vähem kui 1600 isikut. Keeldumise korral annab perearst patsiendile

teavet, kust on leitav teave nimistute kohta, milles on vähem kui 1600 isikut.“;

2) paragrahvi 8 lõige 43 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(43) Tervisekassa määrab perearsti nimistusse mitteregistreerunud isiku tema kirjaliku

avalduse alusel nimistusse, lähtudes nimistu suurusest kuni 1600 isikut, eeldusel et samas

teeninduspiirkonnas on sellise suurusega nimistuid, ning teeb selle isikule ja perearstile

teatavaks kirjalikult või elektrooniliselt seitsme tööpäeva jooksul otsuse tegemisest arvates.“;

3) paragrahvi 8 lõike 48 punkt 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„3) perearsti tavapärased kontaktvastuvõtuajad;“;

4) paragrahvi 8 lõike 49 punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„2) perearsti tavapärased kontaktvastuvõtuajad;“;

5) paragrahvi 8 täiendatakse lõikega 62 järgmises sõnastuses:

„(62) Kui perearstiabi osutatakse perearsti nimistu alusel äriühingu kaudu käesoleva seaduse §

57 lõike 33 tähenduses, peab perearstiabi osutaja järgima käesoleva paragrahvi lõike 61 alusel

kehtestatud määruses sätestatud nõudeid perearsti kontaktvastuvõttude korraldamisele.“;

6) paragrahvi 81 lõige 7 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(7) Pikaajaline asendamine võib kesta kuni üks aasta, erialase enesetäiendamisega seotud

koolituse korral kuni kaks aastat, vanemapuhkuse korral selle lõppemiseni ja riigi või kohaliku

omavalitsuse ametiülesannete täitmise ajal kuni volituste või ametiaja lõppemiseni.“;

7) paragrahvi 91 täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses:

„(4) Kui perearst soovib koos nimistuga perearstiabi osutaja või tervisekeskuse juurest lahkuda,

on ta kohustatud sellest perearstiabi osutajat või tervisekeskusega seotud teisi perearstiabi

osutajaid teavitama kuus kuud ette, kui pooled ei ole kokku leppinud lühemas ajas.“;

8) seadust täiendatakse §-ga 92 järgmises sõnastuses:

„§ 92. Perearstiabi riski- ja kriisipiirkonnad

(1) Perearstiabi regionaalse kättesaadavuse, järjepidevuse ja jätkusuutlikkuse tagamiseks

kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega riski- ja kriisipiirkondade määramise

alused ning regionaalselt rakendatavad meetmed ja nende rakendamise tingimused.

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud meetmed võivad hõlmata perearstiabi osutamist,

tööle asumist, teenuse arendamist või peremeditsiini õpet toetavaid meetmeid või võimalikke

ajutisi perearstiabi korralduslikke erisusi.“;

9) paragrahvi 151 pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„§ 151. Tervisekeskuse moodustamine ja pidamine“;

10) seaduse 2. peatüki 21. jagu täiendatakse §-ga 152 järgmises sõnastuses:

„§ 152. Tervisekeskuse ülesanded asenduse korraldamisel

Tervisekeskuses tegutsevalt perearstilt käesoleva seaduse §-s 37 nimetatud alusel nimistu

äravõtmisel peavad tervisekeskuses tegutsevad perearstiabi osutajad tagama asenduse kuni

kolmeks kuuks, välja arvatud juhul, kui tervisekeskuses tegutsev perearstiabi osutaja kasutab

õigust saada selle nimistu asendajaks kuni:

1) ravi rahastamise lepingu perioodi lõpuni;

2) järgmise ravi rahastamise perioodi lõpuni, kui ravi rahastamise lepingu perioodi lõpuni on

vähem kui kuus kuud.“;

11) paragrahvi 37 lõike 2 punktis 1 asendatakse arv „60“ arvuga „30“;

12) paragrahvi 57 lõiget 3 täiendatakse pärast tekstiosa „§ 81 lõigetes 2 ja 3“ tekstiosaga

„ning §-s 152“;

13) paragrahvi 57 lõiget 34 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses:

„Põhimõtete ja nõuete täitmata jätmise korral kohaldatakse käesoleva seaduse §-s 37 perearstilt

nimistu äravõtmise kohta sätestatut.“.

§ 2. Seaduse jõustumine

Käesolev seadus jõustub 2027. aasta 1. märtsil.

Lauri Hussar

Riigikogu esimees

Tallinn, 2026

Algatab Vabariigi Valitsus 12. oktoobril 2026. a nr 2-6/26-01923

Vabariigi Valitsuse nimel

(allkirjastatud digitaalselt)

Heili Tõnisson

Valitsuse nõunik

Lisa 1.docx

Tervishoiuteenuste korraldamise seaduse
muutmise seaduse eelnõu seletuskirja juurde
Lisa 1

Kooskõlastustabel

Esitatud märkused või ettepanekud
Sotsiaalministeeriumi seisukoht
Tervisekassa
Tervisekassa jääb suures osas enda 24.07.2026 arvamuses nr 1.5-1/3514-1 esitatud seisukohtade juurde, kuivõrd eelnõu uues versioonis ei ole esitatud seisukohti suuremas osas arvestatud. Mõistame, et mitmeid küsimusi on poliitikatuumikus arutatud ning nende puhul on tehtud poliitilised valikud. Peame siiski vajalikuks järgnevad seisukohad veel kord esile tuua:
- perearsti keeldumine 1600 inimesega nimistu puhul võib tekitada inimesele arstiabi kättesaadavuse tagamisel olulise ajalise lõhe. Jääme seisukoha juurde, et 1600 inimese piiri rakendamisel tuleb arvestada ka piirkonna tegelikke võimalusi perearstiabi tagada. Arvestades, et 35% perearstidest on üle 65-aastased, tuleb lähiaastatel leida lahendused, mis võimaldavad vajaduse korral teenindada suuremaid nimistuid või korraldada perearstiabi senisest paindlikumalt.
- Operatiivne rakenduspraktika peaks jääma paindlikult kujundatavaks määruse, metoodika või avaliku tööjuhendi tasemele.
- Nimistu piirsuuruste kuvamine peab toimuma registri omaniku juures, tehes infosüsteemis tähtaegselt vajaminevad täiendused.
- Seletuskiri ei kirjelda, millisel ajahetkel on nimistu suurus perearsti keeldumisõiguse hindamise aluseks, kuidas see fikseeritakse ning kuidas toimub hilisem kontroll, kas isiku nimistusse registreerimisest keeldumine oli põhjendatud.
Selgitame
Perearsti nimistusse registreerimisest keeldumise regulatsiooni rakendamisel arvestatakse jätkuvalt piirkondlikke vajadusi ning perearstiabi korraldamisega seotud asjaolusid. Nimistute korraldus on ka edaspidi Tervisekassa pädevuses. Lisaks luuakse riski- ja kriisipiirkondade regulatsiooniga võimalused piirkondlike erisuste arvestamiseks ning perearstiabi järjepidevuse tagamiseks.
Operatiivse rakenduspraktika täpsem kujundamine toimub vajaduse korral madalama taseme rakendusdokumentides. Samas peame vajalikuks, et seadusest tulenevad põhimõtted ja õigused oleksid selgelt sätestatud seaduse tasandil.
Nõustume, et pikemas perspektiivis peab nimistute piirsuuruste ja suuruste info olema avalikult ning ajakohaselt kättesaadav tervishoiukorralduse infosüsteemi (so MEDRE) omaniku juures. Vastavate arenduste ettevalmistamine on käimas.
Nimistu suuruse määramisel lähtutakse MEDRE-s kuvatavast nimistu suurusest kuu alguse seisuga. Kuu jooksul see näitaja registris ei muutu ning see on aluseks ka perearsti keeldumisõiguse rakendamisel. Sama põhimõtet kasutatakse juba praegu muu hulgas Tervisekassa poolt isikute nimistusse määramisel, mistõttu on tegemist väljakujunenud ja praktikas rakendatava lahendusega.

Eelnõusse on lisandunud säte, millega piiratakse perearsti võimalust senise teenuse osutaja juurest lahkumisel. Tervisekassa on praktikas täheldanud, et vahel jääb patsientide 6-kuuline teavitamistähtaeg liiga pikaks ning on perearsti ettevõtlusvabaduse mõttes liialt piirav. Seda eriti juhtudel, kus senised partnerlussuhted on läinud liiga konfliktseks ja ühine ettevõtlus ei toimi enam mõistlikult. Seletuskiri ei täpsusta, kes ja mis metoodikal on hinnanud antud tähtaja mõistlikuks, kuigi selline väide on esitatud. Seetõttu palume kaaluda eelnõu § 1 punktiga 10 (TTKS § 151 lg 4) ning kehtiva TTKS § 91 lg 3 muutmist viisil, kus etteteatamistähtaeg on veidi lühem, näiteks kolm kuud. Kolmekuuline tähtaeg jätab aega töötajate vahetuseks, ruumide leidmiseks, aga on tänases infoühiskonnas ka piisav aeg patsientide kohanemiseks. Tervisekassa märgib täiendavalt, et eelnõu seletuskirja mõjuanalüüs käsitleb etteteatamistähtaja osas üksnes mõju tervisekeskusele, kuid mitte perearstiabi osutaja suhtes, kes ei ole tervisekeskus.
Selgitame
Eelnõuga ei muudeta senist kuuekuulist patsientide etteteatamistähtaega. Sellest tulenevalt peame põhjendatuks, et samaväärne etteteatamisaeg kehtiks ka tervishoiuteenuse osutajale teavitamisel.
Etteteatamistähtaja eesmärk on tagada perearstiabi järjepidevus ning anda piisav aeg vajalike ümberkorralduste tegemiseks nii patsientidele, tervishoiuteenuse osutajale kui ka teistele asjaomastele osapooltele.
Mõju hindamisel on lähtutud vajadusest luua suuremad eeldused perearstiabikeskuste majandusliku jätkusuutlikkuse tagamiseks ning patsientide huvi saada katkematut ja kättesaadavat perearstiabi. Kuivõrd kuuekuuline teavitamistähtaeg patsientide suhtes jääb TTKS-s kehtima, on põhjendatud säilitada ka samaväärne tervishoiuteenuse osutajale etteteatamisaeg kui nimistuga perearst soovib TTO juurest nimistuga lahkuda, et TTO saaks teha vajalikud ümberkorraldused. Samas võivad osapooled kokku leppida lühemas ajas.
Lisaks palume selgitada § 9¹ lg 4 ja § 15¹ lg 4 teavitamiskohustuste omavahelist suhet. Mis erinevat eesmärki täidavad perearsti kohustus teavitada perearstiabi osutajat ning kohustus teavitada tervisekeskust? Samuti palume täpsustada, kas tervisekeskuse teavitamise kohustus kohaldub kõigil juhtudel või on see eelkõige mõeldud olukorraks, kus tervisekeskuses tegutseb mitu perearstiabi osutajat.
Arvestame
TTKS-i eelnõusse jääb ainult §9 lg 4 täiendus teavitamiskohustuse osas, mis laieneb ühtlasi ka tervisekeskusega seotud nimistuga perearstidele. Sellest tulenevalt ei ole §151 lg 4 sätte regulatsioon enam tõesti oluline.
Täiendatud eelnõud, et juhul kui nimistu on tervisekeskusega seotud, siis on jätkuvalt teavitamiskohustus.
Ühtlasi, kuigi kooskõlastustabeli kohaselt on seletuskirja mõjuanalüüsi täiendatud riski- ja kriisipiirkondade määramise alustega kaasneva koormuse osas Tervisekassale, ei kajastu see mõjuanalüüsis piisavalt. Seletuskirjas on üksnes märgitud, et ametnike töökoormus suureneb peamiselt uue süsteemi rakendamise alguses. Tervisekassa hinnangul ei ole töökoormuse kasv siiski üksnes ajutine. Riski- ja kriisipiirkondade määramine eeldab ka edaspidi andmete analüüsimist ja prognooside koostamist, otsuste põhjendamist ja läbipaistvuse tagamist ning vaiete lahendamist. Kuigi nõukogu täpne juhtimis- ja töökorraldus lepitakse kokku hiljem, näeb eelnõu kavand Tervisekassale ette ülesanded, millega kaasneb püsiv täiendav töökoormus. Seetõttu palume mõjuanalüüsi selles osas täiendada.
Selgitame
Nõustume, et riski- ja kriisipiirkondade määramisega kaasneb Tervisekassale täiendav töökoormus ka pärast süsteemi esmast rakendamist. Samas tuleb arvestada, et perearstiabi korraldamise ja kättesaadavuse tagamisega seotud analüüsi-, seire- ja planeerimisülesannete maht on kasvamas sõltumata käesolevast eelnõust, tulenevalt perearstiabi süsteemi laiematest väljakutsetest.
Riski- ja kriisipiirkondade regulatsioon loob senisest selgema õigusliku raamistiku piirkondlike probleemide hindamiseks ja lahendamiseks. Sellega seotud tegevused, sh andmete analüüsimine, prognooside koostamine ning otsuste põhjendamine, on käsitatavad osana perearstiabi jätkusuutlikkuse tagamise ülesannetest.
Seletuskirjas on mõju olemasolu kajastatud ning hinnatud, et suurem töökoormuse kasv kaasneb eeskätt süsteemi rakendamise algfaasis. Püsiva täiendava koormuse täpsem ulatus sõltub tulevasest rakenduspraktikast ning riski- ja kriisipiirkondade tegelikust kujunemisest. Seetõttu ei pea me vajalikuks mõjuanalüüsi selles osas täiendavalt muuta.

Eesti Perearstide Selts
Eesti Perearstide Selts tänab Sotsiaalministeeriumi konstruktiivse koostöö eest antud seaduse muudatuste tegemisel ja meie ettepanekutega arvestamisel. Loodame siiralt, et need meie head ettepanekud, mis jäid käesolevast seaduse muutmise ringist välja saavad järgmises etapis siiski läbi arutatud ja ka seaduse muudatusteks vormistatud Peame omalt poolt ülioluliseks liikumist pikas perspektiivis optimaalse nimistu suuruse suunas ja hea tahte koostöökokkulepe põhimõtete legaliseerimist ainuõigeks. Käesoleva seaduse muutmise eelnõule on meil 2 ettepanekut:
1. Palume seletuskirjas seaduse eesmärkide peatükis muuta punkti, kus mainitakse nimistuga perearsti lahkumise regulatsiooni täpsustamist üksnes tervisekeskuste osas. Antud regulatsioon laieneb kõigile perearstikeskustele (v.a. üksikpraksise erand).
2. Lisaks palume eelnõust jätta välja TTKS § 151 lõike 4, kuna perearstiabi osutaja regulatsioon, sh § 91 lg 4, kohaldub nagunii ka tervisekeskuse suhtes.
Arvestame
TTKS-i eelnõusse jääb ainult §9 lg 4 täiendus teavitamiskohustuse osas, mis laieneb ühtlasi ka tervisekeskusega seotud nimistuga perearstidele. Sellest tulenevalt ei ole §151 lg 4 sätte regulatsioon enam tõesti oluline.
Esitatud märkused või ettepanekud
Sotsiaalministeeriumi seisukoht
Eesti Esmatasandi Tervisekeskuste Liit
ETTKL ei ole eelnõu vastuvõtmise vastu, kuid peab vajalikuks esitada eelnõu osas järgmised märkused. ETTKL soovib juhtida esmalt tähelepanu eelnõuga kavandatavatele sätetele, mille kehtestamist seaduse tasandil me põhjendatuks ei pea. Meie hinnangul tooks nende nõuete sätestamine kaasa perearstiabi ülereguleerimise ning piiraks praktikas teenuse korraldamiseks vajalikku paindlikkust. Sellest lähtudes teeme ettepaneku alljärgnevad sätted üle vaadata:
- „(33) … Keeldumise korral annab perearst patsiendile teavet, kust on leitav teave nimistute kohta, milles on vähem kui 1600 isikut.“; → Meie hinnangul puudub vajadus sellise kohustuse eraldi seaduses sätestamiseks. Vastava teabe andmine patsiendile toimub praktikas juba praegu ning tegemist on tavapärase töökorraldusliku tegevusega, mis ei vaja täiendavat reguleerimist seaduse tasandil.
- „(43) … lähtudes nimistu suurusest … → Ettepanek on muuta üleval toodud sõnastust järgnevalt: „eelistades nimistuid suurusega kuni 1600 isikut“. Selline sõnastus on selgem ning annab ka Tervisekassale suurema paindlikkuse kuhu patsienti saab vajaduse korral paigutada.
Selgitame
TTKS § 8 lg 3³ kohaselt perearstile pandud teavitamiskohustuse eesmärk on tagada patsiendile vajalik informatsioon olukorras, kus perearst keeldub isiku nimistusse võtmisest. Kuigi teabe andmine toimub praktikas sageli juba praegu, peame oluliseks sätestada patsiendikeskne miinimumstandard ka seaduses. Isiku suunamine teabeallika juurde, kust on võimalik saada ülevaade väiksema täituvusega nimistutest, aitab kaasa perearstiabi kättesaadavusele ning vähendab riski, et inimene jääb vajaliku teabeta. Seetõttu ei pea me põhjendatuks vastava lause eemaldamist.

TTKS § 8 lg 4³ sõnastuse osas märgime, et eelnõus kasutatud lahendus on kooskõlas sarnaste põhimõtetega, mida kasutatakse ka ravi rahastamise lepingu regulatsioonis. Kavandatud sõnastus võimaldab lähtuda nimistute tegelikust suurusest ja tagab seeläbi läbipaistvama ning objektiivsema aluse otsuste tegemiseks. Seetõttu ei pea me vajalikuks asendada sõnastust väljendiga „eelistades nimistuid suurusega kuni 1600 isikut“.

Lisaks eelnõus kavandatud muudatustele soovib ETTKL tõstatada ühe täiendava teema, mida eelnõu praegu ei käsitle, kuid mille reguleerimine seaduse tasandil on vajalik. Teeme ettepaneku kaaluda patsiendi perearsti nimistust väljaarvamise aluste sätestamist. Praktikas on esinenud olukordi, kus patsiendi käitumine perearsti või tervisekeskuse töötajate suhtes on ähvardav või agressiivne, mis mõjutab nii töötajate turvatunnet, kui ka häirib tervisekeskuse tavapärast töökeskkonda ja teisi patsiente. Samuti on olnud juhtumeid, kus patsient esitab korduvalt ja pahatahtlikult alusetuid kaebusi Tervisekassale või Terviseametile. Mõlemad kirjeldatud olukorrad kahjustavad oluliselt patsiendi ja perearsti vahelist usaldussuhet ning võivad muuta ravisuhte jätkamise väga keeruliseks. Hetkel puuduvad perearstil sellistes olukordades õiguslikud vahendid, mille alusel saaks patsiendi nimistust välja arvata. ETTKL hinnangul tuleks kaaluda seaduses selgete aluste sätestamist, mille esinemisel oleks erandlikel juhtudel võimalik patsient nimistust välja arvata. Seejuures on oluline, et patsient ei jääks perearstiabita. Meie silmis ühe võimaliku lahendusena võiks selliste juhtumite puhul patsiendile uue perearsti leidmise ja teise nimistusse suunamise korraldamine jääda Tervisekassa ülesandeks.
Selgitame
Nimistust väljaarvamisega seotud küsimused vajavad põhjalikumat analüüsi ning on kavandatud aruteluks järgmistes TTKS-i muutmisringides. Seetõttu ei käsitleta nimetatud küsimust käesoleva eelnõu raames.

Viimaseks peab ETTKL vajalikuks juhtida tähelepanu ka tervishoiuteenuste korraldamise seaduse tervikliku ülevaatamise vajadusele. TTKS-i on oma pika kehtivusaja jooksul korduvalt muudetud ning seaduse tekst sisaldab muuhulgas mitmeid tänaseks kehtetuks tunnistatud sätteid. ETTKL hinnangul oleks põhjendatud seadus tervikuna üle vaadata ja korrastada, et tagada regulatsiooni parem selgus ja süsteemsus ning lihtsustada selle rakendamist praktikas.
Selgitame
Nõustume, et TTKS-i on korduvalt muudetud ning seaduse süsteemne korrastamine võib pikemas perspektiivis olla põhjendatud.
Käesoleva eelnõu eesmärk on siiski lahendada konkreetsed perearstiabi korraldamisega seotud probleemid ning luua vajalikud õiguslikud alused perearstiabi kättesaadavuse tagamiseks. Seaduse terviklik läbivaatamine ja/või korrastamise vajaduse hindamine väljub käesoleva eelnõu eesmärgist ning mahust.
Võtame esitatud ettepaneku teadmiseks ning arvestame seda TTKS-i edasiste arenduste ja võimalike tulevaste muutmisprotsesside kavandamisel.

Esitatud märkused või ettepanekud
Sotsiaalministeeriumi seisukoht
Eesti Linnade ja Valdade Liit
Eelnõu § 1 punkti 11 kohaselt täiendatakse tervishoiuteenuste korraldamise seadust (edaspidi TTKS) §-ga 152, mille kohaselt peab tervisekeskuses tegutsevad perearstiabi osutajad tagama perearsti asenduse kuni kolmeks kuuks, kui perearstilt on TTKS §-s 37 nimetatud alusel nimistu ära võetud (v.a kui esinevad §-s 152 punktides 1-2 nimetatud olukorrad). Eelnõuga laiendatakse oluliselt tervisekeskuste vastutust: tervisekeskusele pannakse kohustus korraldada ajutiselt perearstita jäänud nimistu teenindamise asendus. Perearstide puudus on süsteemne probleem ning tervisekeskusele asenduse tagamise kohustuse kehtestamine ei tekita piirkonda täiendavaid arste. Tervisekeskusele ei saa panna kohustust, mille täitmine ei pruugi objektiivselt olla tema võimuses. Tervisekeskuse roll peaks olema nimistu ajutise teenindamiseks koostöö korraldamine, mitte tingimusteta kohustus tagada perearsti asendus. Seaduse eelnõu mõjud teenuseosutajatele Eelnõu seletuskirjas (lk 12) on mõju teenuseosutajatele hinnatud järgmiselt: „Kokkuvõttes on mõju teenuseosutajatele erineva ulatusega. Tervisekeskustele kaasneb eelkõige töökorralduslik mõju seoses nimistu ajutise teenindamise kohustuse ja nimistuga perearsti lahkumise etteteatamisega, samal ajal parandab etteteatamiskohustus tervisekeskuste võimalust oma tegevust planeerida. Nimistu ajutise teenindamise muudatusega olulist mõju ega täiendavaid kulusid ei kaasne. Perearstiabi osutavatele äriühingutele, kes ei täida tervisekeskuse ülesandeid, on mõju väiksem ning avaldub eelkõige asenduse korraldamise nõuete täpsustumises.“ Ei saa nõustuda seletuskirjas toodud hinnanguga, et nimistu ajutise teenindamise kohustusega ei kaasne tervisekeskustele olulist mõju ega täiendavaid kulusid. Arsti asendamise korraldamine eeldab personali, ruumide, tugiteenuste ja juhtimisressursi kasutamist ning sellega kaasneb täiendav organisatsiooniline ja majanduslik koormus. Eelnõust tervikuna ilmneb suund, mille kohaselt suureneb tervisekeskuste roll perearstiabi järjepidevuse ja toimepidevuse tagamisel. Suurema vastutusega peavad kaasnema ka vastavad õigused, ressursid ja rahastus. Seaduse eelnõus kavandatud uued kohustused peaksid arvestama sellega, et Tervisekassa tervishoiukorralduslikku vastutust ega süsteemsest perearstide puudusest tulenevat riski ei kantaks järk-järgult üle tervisekeskustele ilma selgelt määratletud pädevuse, vastutuse piiride ja rahastuseta.
Selgitame
Kavandatava TTKS § 15² eesmärk ei ole panna tervisekeskustele vastutust süsteemse perearstide puuduse lahendamise eest, vaid tugevdada piirkondlikku koostööd ja tagada perearstiabi järjepidevus olukordades, kus nimistule ei osuta teenust enam perearst ning patsientidele tuleb ajutiselt tagada teenuse osutamine. Kohustust rakendatakse üksnes piiratud ajaks.
Seletuskirjas esitatud hinnangu kohaselt on muudatuse peamine mõju tervisekeskuste töökorralduslik ning selle eesmärk on kasutada tervisekeskuse mudelist tulenevaid võimalusi ressursside paindlikumaks rakendamiseks ja teenuse osutamise järjepidevuse tagamiseks. Samas nõustume, et muudatus võib teatud juhtudel kaasa tuua täiendavat korralduslikku koormust ning selle rakendamise mõju jälgitakse praktikas.
Tervisekeskustele pandud kohustus ei vabasta Tervisekassat, Terviseametit ega teisi asjaomaseid osapooli nende seadusest tulenevatest ülesannetest. Perearstiabi toimepidevuse tagamine eeldab jätkuvalt eri osapoolte koostööd ning vastutuse jagamist.
Lisaks on väljatöötamisel perearstiabi riski- ja kriisipiirkondadele meetmete määramise metoodika ning käesolev säte on üks meetmetest perearstiabi jätkusuutlikkuse tagamisel.

Eelnõu § 1 p 12 kohaselt lühendatakse TTKS § 37 lõikes 2 tähtaega, mille möödumisel võib Terviseamet perearstilt teenuse osutamise katkemise tõttu nimistu ära võtta, 60 kalendripäevalt 30 kalendripäevale. Kiirem reageerimine on patsientide seisukohast igati tervitatav, kuid hajaasustusega ja arstide nappusega piirkondades võib lühenenud tähtaeg tähendada, et kohapealne asendus- või ümberkorralduslahendus ei jõua sama kiiresti valmida kui varem. Palume tagada, et lühenenud tähtajaga kaasneks ka Tervisekassa ja tervisekeskuste (§ 15² kavandatud regulatsioon) suutlikkus asendus reaalselt kiiremini käivitada, et vältida teenusekatkestuste tekkimist just maapiirkondades, kus alternatiivseid perearste napib.
Selgitame
Tähtaja lühendamise eesmärk on tagada patsientidele kiiremini toimiv perearstiabi korraldus olukordades, kus nimistu teenindamine on katkenud. Teenuse järjepidevuse tagamisel teevad koostööd Terviseamet, Tervisekassa ning vajaduse korral teised piirkondlikud teenuseosutajad. Muudatuse rakendamisel arvestatakse ka hajaasustusega piirkondade eripäraga, et vältida teenusekatkestusi.

Eelnõu § 1 punktiga 8, millega kehtestatakse TTKS § 92, luuakse volitusnorm riski- ja kriisipiirkondade määramise aluste ja regionaalsete meetmete kehtestamiseks (rakendusakti kavand, Lisa 3). Kavandatud määruse § 5 kohaselt moodustab minister riski- ja kriisipiirkondade nõukogu, mille koosseisu kuuluvad senise kavandi järgi minister ja Tervisekassa, ilma kohaliku omavalitsuse esindatuseta. ELVL on jätkuvalt seisukohal, et nõukogu koosseisus peab olema kaasatud riski- ja kriisipiirkonna kohaliku omavalitsuse esindaja. Kohalik omavalitsus omab vahetut teadmist piirkonna tööjõuolukorrast, elamispinna ja taristu võimalustest ning transpordiühendustest, mis on riski- ja kriisipiirkonna meetmete (kavandatud määruse § 4:tegevus-, tööleasumis- ja arendustoetused, nimistute ajutine ümberkorraldamine) väljatöötamisel ja rakendamisel olulised sisendid. Palume täpsustada, kas ja millises vormis konsulteeritakse asjaomase omavalitsusüksusega enne piirkonnale riski- või kriisipiirkonna staatuse andmist või selle muutmist.
Selgitame
Ettepanek on täiendaval analüüsil ning lõplik lahendus kujundatakse rakendusakti koostamise käigus.

Eelnõu on koostatud õigusakti 03.06.2026. a kehtiva redaktsiooni alusel. Eelnõu koostajal tuleb eelnõu üle vaadata ja jälgida, et see on kooskõlas 01.01.2027. a jõustuva redaktsiooniga.
Arvestame
Kehtiva seaduse alusel ei ole perearstil õigust erakorraliselt keelduda patsiendi nimistusse võtmisest. Kahjuks on aga selliste juhtumite arv kasvav ja tulemuseks on, et perearst loobub nimistust ja oma ametist. Kuidas tagada perearstile kaitse ebastabiilse ja ohtliku käitumisega patsiendi eest?
Selgitame
Nimistust väljaarvamisega seotud küsimused vajavad põhjalikumat analüüsi ning on kavandatud aruteluks järgmistes TTKS-i muutmisringides. Seetõttu ei käsitleta nimetatud küsimust käesoleva eelnõu raames.

Lisa 1.pdf

Tervishoiuteenuste korraldamise seaduse

muutmise seaduse eelnõu seletuskirja juurde

Lisa 1

Kooskõlastustabel

Esitatud märkused või ettepanekud Sotsiaalministeeriumi seisukoht

Tervisekassa

Tervisekassa jääb suures osas enda 24.07.2026 arvamuses nr 1.5-1/3514-1

esitatud seisukohtade juurde, kuivõrd eelnõu uues versioonis ei ole esitatud

seisukohti suuremas osas arvestatud. Mõistame, et mitmeid küsimusi on

poliitikatuumikus arutatud ning nende puhul on tehtud poliitilised valikud.

Peame siiski vajalikuks järgnevad seisukohad veel kord esile tuua:

- perearsti keeldumine 1600 inimesega nimistu puhul võib tekitada

inimesele arstiabi kättesaadavuse tagamisel olulise ajalise lõhe. Jääme

seisukoha juurde, et 1600 inimese piiri rakendamisel tuleb arvestada ka

piirkonna tegelikke võimalusi perearstiabi tagada. Arvestades, et 35%

perearstidest on üle 65-aastased, tuleb lähiaastatel leida lahendused, mis

võimaldavad vajaduse korral teenindada suuremaid nimistuid või

korraldada perearstiabi senisest paindlikumalt.

- Operatiivne rakenduspraktika peaks jääma paindlikult kujundatavaks

määruse, metoodika või avaliku tööjuhendi tasemele.

- Nimistu piirsuuruste kuvamine peab toimuma registri omaniku juures,

tehes infosüsteemis tähtaegselt vajaminevad täiendused.

- Seletuskiri ei kirjelda, millisel ajahetkel on nimistu suurus perearsti

keeldumisõiguse hindamise aluseks, kuidas see fikseeritakse ning kuidas

toimub hilisem kontroll, kas isiku nimistusse registreerimisest keeldumine

oli põhjendatud.

Selgitame

Perearsti nimistusse registreerimisest keeldumise regulatsiooni

rakendamisel arvestatakse jätkuvalt piirkondlikke vajadusi ning perearstiabi

korraldamisega seotud asjaolusid. Nimistute korraldus on ka edaspidi

Tervisekassa pädevuses. Lisaks luuakse riski- ja kriisipiirkondade

regulatsiooniga võimalused piirkondlike erisuste arvestamiseks ning

perearstiabi järjepidevuse tagamiseks.

Operatiivse rakenduspraktika täpsem kujundamine toimub vajaduse korral

madalama taseme rakendusdokumentides. Samas peame vajalikuks, et

seadusest tulenevad põhimõtted ja õigused oleksid selgelt sätestatud seaduse

tasandil.

Nõustume, et pikemas perspektiivis peab nimistute piirsuuruste ja suuruste

info olema avalikult ning ajakohaselt kättesaadav tervishoiukorralduse

infosüsteemi (so MEDRE) omaniku juures. Vastavate arenduste

ettevalmistamine on käimas.

Nimistu suuruse määramisel lähtutakse MEDRE-s kuvatavast nimistu

suurusest kuu alguse seisuga. Kuu jooksul see näitaja registris ei muutu ning

see on aluseks ka perearsti keeldumisõiguse rakendamisel. Sama põhimõtet

kasutatakse juba praegu muu hulgas Tervisekassa poolt isikute nimistusse

määramisel, mistõttu on tegemist väljakujunenud ja praktikas rakendatava

lahendusega.

Eelnõusse on lisandunud säte, millega piiratakse perearsti võimalust senise

teenuse osutaja juurest lahkumisel. Tervisekassa on praktikas täheldanud, et

vahel jääb patsientide 6-kuuline teavitamistähtaeg liiga pikaks ning on

perearsti ettevõtlusvabaduse mõttes liialt piirav. Seda eriti juhtudel, kus

senised partnerlussuhted on läinud liiga konfliktseks ja ühine ettevõtlus ei

toimi enam mõistlikult. Seletuskiri ei täpsusta, kes ja mis metoodikal on

hinnanud antud tähtaja mõistlikuks, kuigi selline väide on esitatud. Seetõttu

palume kaaluda eelnõu § 1 punktiga 10 (TTKS § 151 lg 4) ning kehtiva

TTKS § 91 lg 3 muutmist viisil, kus etteteatamistähtaeg on veidi lühem,

näiteks kolm kuud. Kolmekuuline tähtaeg jätab aega töötajate vahetuseks,

ruumide leidmiseks, aga on tänases infoühiskonnas ka piisav aeg patsientide

kohanemiseks. Tervisekassa märgib täiendavalt, et eelnõu seletuskirja

mõjuanalüüs käsitleb etteteatamistähtaja osas üksnes mõju

tervisekeskusele, kuid mitte perearstiabi osutaja suhtes, kes ei ole

tervisekeskus.

Selgitame

Eelnõuga ei muudeta senist kuuekuulist patsientide etteteatamistähtaega.

Sellest tulenevalt peame põhjendatuks, et samaväärne etteteatamisaeg

kehtiks ka tervishoiuteenuse osutajale teavitamisel.

Etteteatamistähtaja eesmärk on tagada perearstiabi järjepidevus ning anda

piisav aeg vajalike ümberkorralduste tegemiseks nii patsientidele,

tervishoiuteenuse osutajale kui ka teistele asjaomastele osapooltele.

Mõju hindamisel on lähtutud vajadusest luua suuremad eeldused

perearstiabikeskuste majandusliku jätkusuutlikkuse tagamiseks ning

patsientide huvi saada katkematut ja kättesaadavat perearstiabi. Kuivõrd

kuuekuuline teavitamistähtaeg patsientide suhtes jääb TTKS-s kehtima, on

põhjendatud säilitada ka samaväärne tervishoiuteenuse osutajale

etteteatamisaeg kui nimistuga perearst soovib TTO juurest nimistuga

lahkuda, et TTO saaks teha vajalikud ümberkorraldused. Samas võivad

osapooled kokku leppida lühemas ajas.

Lisaks palume selgitada § 9¹ lg 4 ja § 15¹ lg 4 teavitamiskohustuste

omavahelist suhet. Mis erinevat eesmärki täidavad perearsti kohustus

teavitada perearstiabi osutajat ning kohustus teavitada tervisekeskust?

Samuti palume täpsustada, kas tervisekeskuse teavitamise kohustus

kohaldub kõigil juhtudel või on see eelkõige mõeldud olukorraks, kus

tervisekeskuses tegutseb mitu perearstiabi osutajat.

Arvestame

TTKS-i eelnõusse jääb ainult §9 lg 4 täiendus teavitamiskohustuse osas, mis

laieneb ühtlasi ka tervisekeskusega seotud nimistuga perearstidele. Sellest

tulenevalt ei ole §151 lg 4 sätte regulatsioon enam tõesti oluline.

Täiendatud eelnõud, et juhul kui nimistu on tervisekeskusega seotud, siis on

jätkuvalt teavitamiskohustus.

Ühtlasi, kuigi kooskõlastustabeli kohaselt on seletuskirja mõjuanalüüsi

täiendatud riski- ja kriisipiirkondade määramise alustega kaasneva

koormuse osas Tervisekassale, ei kajastu see mõjuanalüüsis piisavalt.

Seletuskirjas on üksnes märgitud, et ametnike töökoormus suureneb

peamiselt uue süsteemi rakendamise alguses. Tervisekassa hinnangul ei ole

töökoormuse kasv siiski üksnes ajutine. Riski- ja kriisipiirkondade

määramine eeldab ka edaspidi andmete analüüsimist ja prognooside

koostamist, otsuste põhjendamist ja läbipaistvuse tagamist ning vaiete

lahendamist. Kuigi nõukogu täpne juhtimis- ja töökorraldus lepitakse kokku

Selgitame

Nõustume, et riski- ja kriisipiirkondade määramisega kaasneb

Tervisekassale täiendav töökoormus ka pärast süsteemi esmast rakendamist.

Samas tuleb arvestada, et perearstiabi korraldamise ja kättesaadavuse

tagamisega seotud analüüsi-, seire- ja planeerimisülesannete maht on

kasvamas sõltumata käesolevast eelnõust, tulenevalt perearstiabi süsteemi

laiematest väljakutsetest.

Riski- ja kriisipiirkondade regulatsioon loob senisest selgema õigusliku

raamistiku piirkondlike probleemide hindamiseks ja lahendamiseks. Sellega

hiljem, näeb eelnõu kavand Tervisekassale ette ülesanded, millega kaasneb

püsiv täiendav töökoormus. Seetõttu palume mõjuanalüüsi selles osas

täiendada.

seotud tegevused, sh andmete analüüsimine, prognooside koostamine ning

otsuste põhjendamine, on käsitatavad osana perearstiabi jätkusuutlikkuse

tagamise ülesannetest.

Seletuskirjas on mõju olemasolu kajastatud ning hinnatud, et suurem

töökoormuse kasv kaasneb eeskätt süsteemi rakendamise algfaasis. Püsiva

täiendava koormuse täpsem ulatus sõltub tulevasest rakenduspraktikast ning

riski- ja kriisipiirkondade tegelikust kujunemisest. Seetõttu ei pea me

vajalikuks mõjuanalüüsi selles osas täiendavalt muuta.

Eesti Perearstide Selts

Eesti Perearstide Selts tänab Sotsiaalministeeriumi konstruktiivse koostöö

eest antud seaduse muudatuste tegemisel ja meie ettepanekutega

arvestamisel. Loodame siiralt, et need meie head ettepanekud, mis jäid

käesolevast seaduse muutmise ringist välja saavad järgmises etapis siiski

läbi arutatud ja ka seaduse muudatusteks vormistatud Peame omalt poolt

ülioluliseks liikumist pikas perspektiivis optimaalse nimistu suuruse suunas

ja hea tahte koostöökokkulepe põhimõtete legaliseerimist ainuõigeks.

Käesoleva seaduse muutmise eelnõule on meil 2 ettepanekut:

1. Palume seletuskirjas seaduse eesmärkide peatükis muuta punkti, kus

mainitakse nimistuga perearsti lahkumise regulatsiooni täpsustamist üksnes

tervisekeskuste osas. Antud regulatsioon laieneb kõigile perearstikeskustele

(v.a. üksikpraksise erand).

2. Lisaks palume eelnõust jätta välja TTKS § 151 lõike 4, kuna perearstiabi

osutaja regulatsioon, sh § 91 lg 4, kohaldub nagunii ka tervisekeskuse

suhtes.

Arvestame

TTKS-i eelnõusse jääb ainult §9 lg 4 täiendus teavitamiskohustuse osas, mis

laieneb ühtlasi ka tervisekeskusega seotud nimistuga perearstidele. Sellest

tulenevalt ei ole §151 lg 4 sätte regulatsioon enam tõesti oluline.

Esitatud märkused või ettepanekud Sotsiaalministeeriumi seisukoht

Eesti Esmatasandi Tervisekeskuste Liit

ETTKL ei ole eelnõu vastuvõtmise vastu, kuid peab vajalikuks esitada

eelnõu osas järgmised märkused. ETTKL soovib juhtida esmalt tähelepanu

eelnõuga kavandatavatele sätetele, mille kehtestamist seaduse tasandil me

põhjendatuks ei pea. Meie hinnangul tooks nende nõuete sätestamine kaasa

perearstiabi ülereguleerimise ning piiraks praktikas teenuse korraldamiseks

Selgitame

TTKS § 8 lg 3³ kohaselt perearstile pandud teavitamiskohustuse eesmärk on

tagada patsiendile vajalik informatsioon olukorras, kus perearst keeldub

isiku nimistusse võtmisest. Kuigi teabe andmine toimub praktikas sageli

juba praegu, peame oluliseks sätestada patsiendikeskne miinimumstandard

vajalikku paindlikkust. Sellest lähtudes teeme ettepaneku alljärgnevad

sätted üle vaadata:

- „(33) … Keeldumise korral annab perearst patsiendile teavet, kust on leitav

teave nimistute kohta, milles on vähem kui 1600 isikut.“; → Meie hinnangul

puudub vajadus sellise kohustuse eraldi seaduses sätestamiseks. Vastava

teabe andmine patsiendile toimub praktikas juba praegu ning tegemist on

tavapärase töökorraldusliku tegevusega, mis ei vaja täiendavat reguleerimist

seaduse tasandil.

- „(43) … lähtudes nimistu suurusest … → Ettepanek on muuta üleval

toodud sõnastust järgnevalt: „eelistades nimistuid suurusega kuni 1600

isikut“. Selline sõnastus on selgem ning annab ka Tervisekassale suurema

paindlikkuse kuhu patsienti saab vajaduse korral paigutada.

ka seaduses. Isiku suunamine teabeallika juurde, kust on võimalik saada

ülevaade väiksema täituvusega nimistutest, aitab kaasa perearstiabi

kättesaadavusele ning vähendab riski, et inimene jääb vajaliku teabeta.

Seetõttu ei pea me põhjendatuks vastava lause eemaldamist.

TTKS § 8 lg 4³ sõnastuse osas märgime, et eelnõus kasutatud lahendus on

kooskõlas sarnaste põhimõtetega, mida kasutatakse ka ravi rahastamise

lepingu regulatsioonis. Kavandatud sõnastus võimaldab lähtuda nimistute

tegelikust suurusest ja tagab seeläbi läbipaistvama ning objektiivsema aluse

otsuste tegemiseks. Seetõttu ei pea me vajalikuks asendada sõnastust

väljendiga „eelistades nimistuid suurusega kuni 1600 isikut“.

Lisaks eelnõus kavandatud muudatustele soovib ETTKL tõstatada ühe

täiendava teema, mida eelnõu praegu ei käsitle, kuid mille reguleerimine

seaduse tasandil on vajalik. Teeme ettepaneku kaaluda patsiendi perearsti

nimistust väljaarvamise aluste sätestamist. Praktikas on esinenud olukordi,

kus patsiendi käitumine perearsti või tervisekeskuse töötajate suhtes on

ähvardav või agressiivne, mis mõjutab nii töötajate turvatunnet, kui ka

häirib tervisekeskuse tavapärast töökeskkonda ja teisi patsiente. Samuti on

olnud juhtumeid, kus patsient esitab korduvalt ja pahatahtlikult alusetuid

kaebusi Tervisekassale või Terviseametile. Mõlemad kirjeldatud olukorrad

kahjustavad oluliselt patsiendi ja perearsti vahelist usaldussuhet ning võivad

muuta ravisuhte jätkamise väga keeruliseks. Hetkel puuduvad perearstil

sellistes olukordades õiguslikud vahendid, mille alusel saaks patsiendi

nimistust välja arvata. ETTKL hinnangul tuleks kaaluda seaduses selgete

aluste sätestamist, mille esinemisel oleks erandlikel juhtudel võimalik

patsient nimistust välja arvata. Seejuures on oluline, et patsient ei jääks

perearstiabita. Meie silmis ühe võimaliku lahendusena võiks selliste

juhtumite puhul patsiendile uue perearsti leidmise ja teise nimistusse

suunamise korraldamine jääda Tervisekassa ülesandeks.

Selgitame

Nimistust väljaarvamisega seotud küsimused vajavad põhjalikumat analüüsi

ning on kavandatud aruteluks järgmistes TTKS-i muutmisringides. Seetõttu

ei käsitleta nimetatud küsimust käesoleva eelnõu raames.

Viimaseks peab ETTKL vajalikuks juhtida tähelepanu ka tervishoiuteenuste

korraldamise seaduse tervikliku ülevaatamise vajadusele. TTKS-i on oma

pika kehtivusaja jooksul korduvalt muudetud ning seaduse tekst sisaldab

muuhulgas mitmeid tänaseks kehtetuks tunnistatud sätteid. ETTKL

hinnangul oleks põhjendatud seadus tervikuna üle vaadata ja korrastada, et

tagada regulatsiooni parem selgus ja süsteemsus ning lihtsustada selle

rakendamist praktikas.

Selgitame

Nõustume, et TTKS-i on korduvalt muudetud ning seaduse süsteemne

korrastamine võib pikemas perspektiivis olla põhjendatud.

Käesoleva eelnõu eesmärk on siiski lahendada konkreetsed perearstiabi

korraldamisega seotud probleemid ning luua vajalikud õiguslikud alused

perearstiabi kättesaadavuse tagamiseks. Seaduse terviklik läbivaatamine

ja/või korrastamise vajaduse hindamine väljub käesoleva eelnõu eesmärgist

ning mahust.

Võtame esitatud ettepaneku teadmiseks ning arvestame seda TTKS-i

edasiste arenduste ja võimalike tulevaste muutmisprotsesside kavandamisel.

Esitatud märkused või ettepanekud Sotsiaalministeeriumi seisukoht

Eesti Linnade ja Valdade Liit

Eelnõu § 1 punkti 11 kohaselt täiendatakse tervishoiuteenuste korraldamise

seadust (edaspidi TTKS) §-ga 152, mille kohaselt peab tervisekeskuses

tegutsevad perearstiabi osutajad tagama perearsti asenduse kuni kolmeks

kuuks, kui perearstilt on TTKS §-s 37 nimetatud alusel nimistu ära võetud

(v.a kui esinevad §-s 152 punktides 1-2 nimetatud olukorrad). Eelnõuga

laiendatakse oluliselt tervisekeskuste vastutust: tervisekeskusele pannakse

kohustus korraldada ajutiselt perearstita jäänud nimistu teenindamise

asendus. Perearstide puudus on süsteemne probleem ning tervisekeskusele

asenduse tagamise kohustuse kehtestamine ei tekita piirkonda täiendavaid

arste. Tervisekeskusele ei saa panna kohustust, mille täitmine ei pruugi

objektiivselt olla tema võimuses. Tervisekeskuse roll peaks olema nimistu

ajutise teenindamiseks koostöö korraldamine, mitte tingimusteta kohustus

tagada perearsti asendus. Seaduse eelnõu mõjud teenuseosutajatele Eelnõu

seletuskirjas (lk 12) on mõju teenuseosutajatele hinnatud järgmiselt:

„Kokkuvõttes on mõju teenuseosutajatele erineva ulatusega.

Tervisekeskustele kaasneb eelkõige töökorralduslik mõju seoses nimistu

ajutise teenindamise kohustuse ja nimistuga perearsti lahkumise

etteteatamisega, samal ajal parandab etteteatamiskohustus tervisekeskuste

võimalust oma tegevust planeerida. Nimistu ajutise teenindamise

Selgitame

Kavandatava TTKS § 15² eesmärk ei ole panna tervisekeskustele vastutust

süsteemse perearstide puuduse lahendamise eest, vaid tugevdada

piirkondlikku koostööd ja tagada perearstiabi järjepidevus olukordades, kus

nimistule ei osuta teenust enam perearst ning patsientidele tuleb ajutiselt

tagada teenuse osutamine. Kohustust rakendatakse üksnes piiratud ajaks.

Seletuskirjas esitatud hinnangu kohaselt on muudatuse peamine mõju

tervisekeskuste töökorralduslik ning selle eesmärk on kasutada

tervisekeskuse mudelist tulenevaid võimalusi ressursside paindlikumaks

rakendamiseks ja teenuse osutamise järjepidevuse tagamiseks. Samas

nõustume, et muudatus võib teatud juhtudel kaasa tuua täiendavat

korralduslikku koormust ning selle rakendamise mõju jälgitakse praktikas.

Tervisekeskustele pandud kohustus ei vabasta Tervisekassat, Terviseametit

ega teisi asjaomaseid osapooli nende seadusest tulenevatest ülesannetest.

Perearstiabi toimepidevuse tagamine eeldab jätkuvalt eri osapoolte

koostööd ning vastutuse jagamist.

Lisaks on väljatöötamisel perearstiabi riski- ja kriisipiirkondadele meetmete

määramise metoodika ning käesolev säte on üks meetmetest perearstiabi

jätkusuutlikkuse tagamisel.

muudatusega olulist mõju ega täiendavaid kulusid ei kaasne. Perearstiabi

osutavatele äriühingutele, kes ei täida tervisekeskuse ülesandeid, on mõju

väiksem ning avaldub eelkõige asenduse korraldamise nõuete

täpsustumises.“ Ei saa nõustuda seletuskirjas toodud hinnanguga, et nimistu

ajutise teenindamise kohustusega ei kaasne tervisekeskustele olulist mõju

ega täiendavaid kulusid. Arsti asendamise korraldamine eeldab personali,

ruumide, tugiteenuste ja juhtimisressursi kasutamist ning sellega kaasneb

täiendav organisatsiooniline ja majanduslik koormus. Eelnõust tervikuna

ilmneb suund, mille kohaselt suureneb tervisekeskuste roll perearstiabi

järjepidevuse ja toimepidevuse tagamisel. Suurema vastutusega peavad

kaasnema ka vastavad õigused, ressursid ja rahastus. Seaduse eelnõus

kavandatud uued kohustused peaksid arvestama sellega, et Tervisekassa

tervishoiukorralduslikku vastutust ega süsteemsest perearstide puudusest

tulenevat riski ei kantaks järk-järgult üle tervisekeskustele ilma selgelt

määratletud pädevuse, vastutuse piiride ja rahastuseta.

Eelnõu § 1 p 12 kohaselt lühendatakse TTKS § 37 lõikes 2 tähtaega, mille

möödumisel võib Terviseamet perearstilt teenuse osutamise katkemise tõttu

nimistu ära võtta, 60 kalendripäevalt 30 kalendripäevale. Kiirem

reageerimine on patsientide seisukohast igati tervitatav, kuid hajaasustusega

ja arstide nappusega piirkondades võib lühenenud tähtaeg tähendada, et

kohapealne asendus- või ümberkorralduslahendus ei jõua sama kiiresti

valmida kui varem. Palume tagada, et lühenenud tähtajaga kaasneks ka

Tervisekassa ja tervisekeskuste (§ 15² kavandatud regulatsioon) suutlikkus

asendus reaalselt kiiremini käivitada, et vältida teenusekatkestuste tekkimist

just maapiirkondades, kus alternatiivseid perearste napib.

Selgitame

Tähtaja lühendamise eesmärk on tagada patsientidele kiiremini toimiv

perearstiabi korraldus olukordades, kus nimistu teenindamine on katkenud.

Teenuse järjepidevuse tagamisel teevad koostööd Terviseamet,

Tervisekassa ning vajaduse korral teised piirkondlikud teenuseosutajad.

Muudatuse rakendamisel arvestatakse ka hajaasustusega piirkondade

eripäraga, et vältida teenusekatkestusi.

Eelnõu § 1 punktiga 8, millega kehtestatakse TTKS § 92, luuakse

volitusnorm riski- ja kriisipiirkondade määramise aluste ja regionaalsete

meetmete kehtestamiseks (rakendusakti kavand, Lisa 3). Kavandatud

määruse § 5 kohaselt moodustab minister riski- ja kriisipiirkondade

nõukogu, mille koosseisu kuuluvad senise kavandi järgi minister ja

Tervisekassa, ilma kohaliku omavalitsuse esindatuseta. ELVL on jätkuvalt

seisukohal, et nõukogu koosseisus peab olema kaasatud riski- ja

Selgitame

Ettepanek on täiendaval analüüsil ning lõplik lahendus kujundatakse

rakendusakti koostamise käigus.

kriisipiirkonna kohaliku omavalitsuse esindaja. Kohalik omavalitsus omab

vahetut teadmist piirkonna tööjõuolukorrast, elamispinna ja taristu

võimalustest ning transpordiühendustest, mis on riski- ja kriisipiirkonna

meetmete (kavandatud määruse § 4:tegevus-, tööleasumis- ja

arendustoetused, nimistute ajutine ümberkorraldamine) väljatöötamisel ja

rakendamisel olulised sisendid. Palume täpsustada, kas ja millises vormis

konsulteeritakse asjaomase omavalitsusüksusega enne piirkonnale riski- või

kriisipiirkonna staatuse andmist või selle muutmist.

Eelnõu on koostatud õigusakti 03.06.2026. a kehtiva redaktsiooni alusel.

Eelnõu koostajal tuleb eelnõu üle vaadata ja jälgida, et see on kooskõlas

01.01.2027. a jõustuva redaktsiooniga.

Arvestame

Kehtiva seaduse alusel ei ole perearstil õigust erakorraliselt keelduda

patsiendi nimistusse võtmisest. Kahjuks on aga selliste juhtumite arv kasvav

ja tulemuseks on, et perearst loobub nimistust ja oma ametist. Kuidas tagada

perearstile kaitse ebastabiilse ja ohtliku käitumisega patsiendi eest?

Selgitame

Nimistust väljaarvamisega seotud küsimused vajavad põhjalikumat analüüsi

ning on kavandatud aruteluks järgmistes TTKS-i muutmisringides. Seetõttu

ei käsitleta nimetatud küsimust käesoleva eelnõu raames.

Lisa 2.docx

Tervishoiuteenuste korraldamise seaduse
muutmise seaduse eelnõu seletuskirja juurde
Lisa 2

RAKENDUSAKTI KAVAND

MINISTRI MÄÄRUS

Ministri määruse muutmine
Määrus kehtestatakse tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 7 lõike 22, § 8 lõike 61 ja § 151 lõike 3 alusel.
§ 1. Sotsiaalministri 24. märts 2026 määruse nr 14 „Perearstiabi töökorraldus ning tervisekeskuse liigid ja nõuded“ muutmine
Sotsiaalministri 24. märts 2026 määruse nr 14 „Perearstiabi töökorraldus ning tervisekeskuse liigid ja nõuded“ tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 12 senine tekst loetakse lõikeks 1 ja §-i täiendatakse lõikega 2 järgmises sõnastuses:
„(2) Lisaks lõikes 1 nimetatud kohustusele võib laiendatud ülesannetega tervisekeskus täita järgmiseid ülesandeid vastavalt piirkonna vajadustele:
1) avab piirkonnas ühe või mitu tegevuskohta või filiaali;
2) tegutseb praktika- ja residentuuribaasina.“
§ 2. Määruse jõustumine
Määrus jõustub 1. märtsil 2027. a.

(allkirjastatud digitaalselt)
Karmen Joller
minister
(allkirjastatud digitaalselt)
Maarjo Mändmaa
Kantsler

RAKENDUSAKTI KAVAND

MINISTRI MÄÄRUS

Riski- ja kriisipiirkondade määramise alused ning regionaalsed meetmed ja nende rakendamine
Määrus kehtestatakse tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 92 lõike 1 alusel.
1. peatükk
Üldsätted
§ 1. Reguleerimisala ja eesmärk
Määrusega kehtestatakse perearstiabi riski- ja kriisipiirkondade määramise alused, regionaalselt rakendatavad meetmed ning meetmete rakendamise tingimused ja kord eesmärgiga tagada perearstiabi jätkusuutlikkus, järjepidevus ja kättesaadavus.
§ 2. Mõisted
(1) Riskipiirkond on käesolevas määruses sätestatud korras määratud piirkond, kus esineb oht perearstiabi kättesaadavuse või jätkusuutlikkuse halvenemiseks.
(2) Kriisipiirkond on käesolevas määruses sätestatud korras määratud piirkond, kus perearstiabi kättesaadavus on oluliselt häiritud või ei ole tagatud tavapärases korras.
(3) Riskiaste on Tervisekassa poolt käesoleva määruse alusel antav hinnang piirkonna perearstiabi kättesaadavust ja jätkusuutlikkust mõjutavate tegurite koondmõjule.
(4) Meetmed käesoleva määruse tähenduses on rahalised, korralduslikud või muud sekkumised, mida rakendatakse perearstiabi kättesaadavuse, järjepidevuse ja jätkusuutlikkuse tagamiseks riski- või kriisipiirkonnas.
2. peatükk
Riski- ja kriisipiirkondade määramise alused ning meetmed
§ 3. Riski- ja kriisipiirkondade riskiastme määramise alused
(1) Riskiastme määratlemisel hindab Tervisekassa järgmiseid andmeid:
1) nimistute jätkusuutlikkust iseloomustavaid näitajad;
2) elanike tervisenäitajad ja rahvastikumuutused;
3) perearstiabi teenuste kättesaadavust;
4) perearstiabi kvaliteedinäitajad.
(2) Lõikes 1 nimetatud näitajate hindamise tulemusel määrab Tervisekassa piirkonna riskiastme ning teeb ettepanekud meetmete rakendamiseks perearstiabi kättesaadavuse ja järjepidevuse tagamiseks.
(3) Täpne piirkonna riskiastme määramise metoodika ja meetmete rakendamise kavandamise põhimõtted sätestatakse juhendiga.
§ 4. Meetmed riski- ja kriisipiirkonnas
(1) Riski- ja kriisipiirkonnas võib rakendada alljärgnevaid meetmeid:
1) tegevuse, tööleasumise ning arendustoetusi;
2) residentuuriga seotud stiimuleid;
3) erisusi nõuetest, mis on sätestatud määrusega “Perearstiabi töökorraldus ning tervisekeskuse liigid ja nõuded”;
4) laiendatud ülesannetega tervisekeskuse lisalepingu sõlmimist;
5) nimistute ajutist ümberkorraldamist ja rahastamise erisusi.
§ 5. Riski- ja kriisipiirkondade nõukogu
(1) Minister moodustab käskkirjaga riski- ja kriisipiirkondade nõukogu (edaspidi nõukogu).
(2) Nõukogu ülesandeks on:
1) riski- ja kriisipiirkondade kinnitamine ning nende staatuse muutmine;
2) piirkondadele rakendatavate meetmete asjakohasuse hindamine;
3) meetmete rakendamine, muutmine või lõpetamine;
4) rakendatud meetmete tulemuslikkuse hindamine perearstiabi kättesaadavuse, järjepidevuse ja jätkusuutlikkuse tagamisel;
5) riski- ja kriisipiirkondade määramise aluste ja metoodika muutmine.
(3) Tervisekassa esitab nõukogule käesoleva määruse §-s 3 nimetatud andmed ning analüüsid riskiastme määramiseks ja ettepanekud meetmeteks.
3. peatükk
Laiendatud ülesannetega tervisekeskus
§ 6. Laiendatud ülesannetega tervisekeskuse lepingu sõlmimise tingimused ja kord
(1) Laiendatud ülesannetega tervisekeskuse lepingu sõlmimise tingimused:
1) tervisekeskus vastab õigusaktides ja Tervisekassaga sõlmitud lepingus sätestatud tingimustele;
2) tervisekeskusel on vajalik personal, taristu ja töökorraldus laiendatud ülesannete täitmiseks;
3) tervisekeskus on esitanud Tervisekassale kirjaliku nõusoleku laiendatud ülesannete täitmiseks.
(2) Laiendatud ülesannetega tervisekeskuse lepingu sõlmimise kord:
1) Tervisekassa avalikustab oma veebilehel piirkonna, kus esineb vajadus laiendatud ülesannetega tervisekeskuse teenuse osutamiseks, täidetavad ülesanded, hindamiskriteeriumid ning taotluste esitamise tähtaja. Hindamiskriteeriumid peavad arvestama piirkonna tervishoiuvajadust, teenuse kättesaadavust ja tervisekeskuse võimekust täita laiendatud tervisekeskuse ülesandeid;
2) tervisekeskus esitab Tervisekassale taotluse koos nõutud dokumentidega;
3) Tervisekassa hindab esitatud taotlusi käesoleva määruse lõikes 2 punktis 1 nimetatud hindamiskriteeriumide alusel;
4) Tervisekassa teeb otsuse laiendatud ülesannetega tervisekeskuse lepingu sõlmimise kohta 30 päeva jooksul taotluste esitamise tähtpäevast arvates;
5) tervisekeskusega, mille osas on tehtud positiivne otsus, sõlmib Tervisekassa vastava lepingu või lepingu lisa.
§ 7. Määruse jõustumine
Määrus jõustub 1. märtsil 2027. a.

(allkirjastatud digitaalselt)
Karmen Joller
minister

(allkirjastatud digitaalselt)
Maarjo Mändmaa
kantsler

Lisa 2.pdf

Tervishoiuteenuste korraldamise seaduse

muutmise seaduse eelnõu seletuskirja juurde

Lisa 2

RAKENDUSAKTI KAVAND

MINISTRI MÄÄRUS

Ministri määruse muutmine

Määrus kehtestatakse tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 7 lõike 22, § 8 lõike 61 ja

§ 151 lõike 3 alusel.

§ 1. Sotsiaalministri 24. märts 2026 määruse nr 14 „Perearstiabi töökorraldus ning

tervisekeskuse liigid ja nõuded“ muutmine

Sotsiaalministri 24. märts 2026 määruse nr 14 „Perearstiabi töökorraldus ning tervisekeskuse

liigid ja nõuded“ tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 12 senine tekst loetakse lõikeks 1 ja §-i täiendatakse lõikega 2 järgmises

sõnastuses:

„(2) Lisaks lõikes 1 nimetatud kohustusele võib laiendatud ülesannetega tervisekeskus täita

järgmiseid ülesandeid vastavalt piirkonna vajadustele:

1) avab piirkonnas ühe või mitu tegevuskohta või filiaali;

2) tegutseb praktika- ja residentuuribaasina.“

§ 2. Määruse jõustumine

Määrus jõustub 1. märtsil 2027. a.

(allkirjastatud digitaalselt)

Karmen Joller

minister

(allkirjastatud digitaalselt)

Maarjo Mändmaa

Kantsler

RAKENDUSAKTI KAVAND

MINISTRI MÄÄRUS

Riski- ja kriisipiirkondade määramise alused ning regionaalsed meetmed ja nende

rakendamine

Määrus kehtestatakse tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 92 lõike 1 alusel.

1. peatükk Üldsätted

§ 1. Reguleerimisala ja eesmärk

Määrusega kehtestatakse perearstiabi riski- ja kriisipiirkondade määramise alused, regionaalselt

rakendatavad meetmed ning meetmete rakendamise tingimused ja kord eesmärgiga tagada

perearstiabi jätkusuutlikkus, järjepidevus ja kättesaadavus.

§ 2. Mõisted

(1) Riskipiirkond on käesolevas määruses sätestatud korras määratud piirkond, kus esineb oht

perearstiabi kättesaadavuse või jätkusuutlikkuse halvenemiseks.

(2) Kriisipiirkond on käesolevas määruses sätestatud korras määratud piirkond, kus perearstiabi

kättesaadavus on oluliselt häiritud või ei ole tagatud tavapärases korras.

(3) Riskiaste on Tervisekassa poolt käesoleva määruse alusel antav hinnang piirkonna

perearstiabi kättesaadavust ja jätkusuutlikkust mõjutavate tegurite koondmõjule.

(4) Meetmed käesoleva määruse tähenduses on rahalised, korralduslikud või muud sekkumised,

mida rakendatakse perearstiabi kättesaadavuse, järjepidevuse ja jätkusuutlikkuse tagamiseks

riski- või kriisipiirkonnas.

2. peatükk

Riski- ja kriisipiirkondade määramise alused ning meetmed

§ 3. Riski- ja kriisipiirkondade riskiastme määramise alused

(1) Riskiastme määratlemisel hindab Tervisekassa järgmiseid andmeid:

1) nimistute jätkusuutlikkust iseloomustavaid näitajad;

2) elanike tervisenäitajad ja rahvastikumuutused;

3) perearstiabi teenuste kättesaadavust;

4) perearstiabi kvaliteedinäitajad.

(2) Lõikes 1 nimetatud näitajate hindamise tulemusel määrab Tervisekassa piirkonna riskiastme

ning teeb ettepanekud meetmete rakendamiseks perearstiabi kättesaadavuse ja järjepidevuse

tagamiseks.

(3) Täpne piirkonna riskiastme määramise metoodika ja meetmete rakendamise kavandamise

põhimõtted sätestatakse juhendiga.

§ 4. Meetmed riski- ja kriisipiirkonnas

(1) Riski- ja kriisipiirkonnas võib rakendada alljärgnevaid meetmeid:

1) tegevuse, tööleasumise ning arendustoetusi;

2) residentuuriga seotud stiimuleid;

3) erisusi nõuetest, mis on sätestatud määrusega “Perearstiabi töökorraldus ning tervisekeskuse

liigid ja nõuded”;

4) laiendatud ülesannetega tervisekeskuse lisalepingu sõlmimist;

5) nimistute ajutist ümberkorraldamist ja rahastamise erisusi.

§ 5. Riski- ja kriisipiirkondade nõukogu

(1) Minister moodustab käskkirjaga riski- ja kriisipiirkondade nõukogu (edaspidi nõukogu).

(2) Nõukogu ülesandeks on:

1) riski- ja kriisipiirkondade kinnitamine ning nende staatuse muutmine;

2) piirkondadele rakendatavate meetmete asjakohasuse hindamine;

3) meetmete rakendamine, muutmine või lõpetamine;

4) rakendatud meetmete tulemuslikkuse hindamine perearstiabi kättesaadavuse, järjepidevuse

ja jätkusuutlikkuse tagamisel;

5) riski- ja kriisipiirkondade määramise aluste ja metoodika muutmine.

(3) Tervisekassa esitab nõukogule käesoleva määruse §-s 3 nimetatud andmed ning analüüsid

riskiastme määramiseks ja ettepanekud meetmeteks.

3. peatükk

Laiendatud ülesannetega tervisekeskus § 6. Laiendatud ülesannetega tervisekeskuse lepingu sõlmimise tingimused ja kord

(1) Laiendatud ülesannetega tervisekeskuse lepingu sõlmimise tingimused:

1) tervisekeskus vastab õigusaktides ja Tervisekassaga sõlmitud lepingus sätestatud

tingimustele;

2) tervisekeskusel on vajalik personal, taristu ja töökorraldus laiendatud ülesannete täitmiseks;

3) tervisekeskus on esitanud Tervisekassale kirjaliku nõusoleku laiendatud ülesannete

täitmiseks.

(2) Laiendatud ülesannetega tervisekeskuse lepingu sõlmimise kord:

1) Tervisekassa avalikustab oma veebilehel piirkonna, kus esineb vajadus laiendatud

ülesannetega tervisekeskuse teenuse osutamiseks, täidetavad ülesanded, hindamiskriteeriumid

ning taotluste esitamise tähtaja. Hindamiskriteeriumid peavad arvestama piirkonna

tervishoiuvajadust, teenuse kättesaadavust ja tervisekeskuse võimekust täita laiendatud

tervisekeskuse ülesandeid;

2) tervisekeskus esitab Tervisekassale taotluse koos nõutud dokumentidega;

3) Tervisekassa hindab esitatud taotlusi käesoleva määruse lõikes 2 punktis 1 nimetatud

hindamiskriteeriumide alusel;

4) Tervisekassa teeb otsuse laiendatud ülesannetega tervisekeskuse lepingu sõlmimise kohta 30

päeva jooksul taotluste esitamise tähtpäevast arvates;

5) tervisekeskusega, mille osas on tehtud positiivne otsus, sõlmib Tervisekassa vastava lepingu

või lepingu lisa.

§ 7. Määruse jõustumine Määrus jõustub 1. märtsil 2027. a.

(allkirjastatud digitaalselt)

Karmen Joller

minister

(allkirjastatud digitaalselt)

Maarjo Mändmaa

kantsler

Seletuskiri.docx

Tervishoiuteenuste korraldamise seaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskiri

1. Sissejuhatus

1.1. Sisukokkuvõte

Esmatasandi tervishoid on tervishoiusüsteemi oluline osa ning perearstiabi on enamasti inimese esimene kokkupuude tervishoiusüsteemiga. Perearstiabil on oluline roll terviseprobleemide ennetamisel, varajasel avastamisel ja ravimisel ning patsiendi raviteekonna koordineerimisel.

Eelnõukohane seadus aitab toetada esmatasandi tervishoius esinevate süsteemsete probleemide lahendamist, mis on seotud perearsti nimistute ebaühtlase suuruse, perearstide kasvava töökoormuse, asenduste korraldamise piiratud võimaluste ja piirkondlike erinevustega perearstiabi kättesaadavuses. Mitmes piirkonnas on perearstiabi järjepidevuse tagamine muutunud keerulisemaks ning kehtiv õigusraamistik ei võimalda kõigis olukordades piisavalt paindlikult reageerida, mistõttu on vajalik teha muudatusi teenuse jätkusuutlikkuse ja kättesaadavuse parandamiseks.

Eelnõuga kavandatavad peamised muudatused on järgmised:
• luuakse volitusnorm riski- ja kriisipiirkondade1 määramise aluste ja regionaalselt rakendatavate meetmete kehtestamiseks ning laiendatud ülesannetega tervisekeskuse toimimiseks;
• antakse perearstile õigus keelduda patsienti nimistusse registreerimast, kui samas teeninduspiirkonnas on võimalik registreeruda nimistusse, milles on vähem kui 1600 isikut;
• täpsustatakse nimistu suurusega arvestamist Tervisekassa poolt isiku nimistusse määramisel;
• täpsustatakse perearstiabi osutamise korralduslikke nõudeid;
• täpsustatakse äriühingu korraldatava perearsti asendamise korda, sätestades selgemalt perearsti kvalifikatsiooniga arsti kaasamise nõuded kui ka nimistu äravõtmise alused;
• kehtestatakse tervisekeskuste kohustus korraldada teatud juhtudel nimistute ajutine teenindamine.

Eelnõu rakendamisel suureneb vähesel määral tervisekeskuste halduskoormus asenduste korraldamisega seotud ülesannete tõttu ning perearstide halduskoormus patsiendi teavitamise kohustuse täitmisel nimistusse võtmisest keeldumise korral ja nimistuga perearstiabi osutaja juurest lahkumisega seotud teabe edastamisel. Seevastu väheneb perearstiabi osutajate halduskoormus andmete esitamise kohustuste lihtsustamise tulemusena.

Riigiasutuste töökoormus suureneb muudatuste rakendamise alguses mõnevõrra, kuid pikemas perspektiivis selgem vastutusjaotus ja läbimõeldud protsessid vähendavad vajadust üksikjuhtumipõhiste lahenduste järele ning seeläbi väheneb töökoormus.

Kavandatavate muudatuste peamine eesmärk on parandada patsientide jaoks perearstiabi kättesaadavust ja järjepidevust. Muudatustega luuakse eeldused selleks, et perearstide töökoormus jaotuks piirkonnas ühtlasemalt ning perearstiabi osutamine oleks jätkusuutlikum. See võib aidata vähendada olukordi, kus ühe perearsti nimistu on ülekoormatud, samas kui piirkonnas on olemas väiksema koormusega nimistud, ning toetada seeläbi paremat ligipääsu perearsti ja pereõe vastuvõtule. Samuti aitavad muudatused vähendada riski, et patsiendid jäävad perearsti lahkumise, pikaajalise haigestumise või nimistu teenindamise katkemise tõttu pikemaks ajaks toimiva perearstiabita. Tervisekeskuste suurem roll ajutise teenindamise korraldamisel ning võimalus rakendada piirkondlikke meetmeid riski- ja kriisipiirkondades toetavad eesmärki tagada esmatasandi abi kättesaadavus võimalikult inimese elukoha lähedal ka riski- ja kriisipiirkondades.

1.2. Eelnõu ettevalmistaja

Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Sotsiaalministeeriumi tervishoiuteenuste osakonna esmatasandi tervishoiu ekspert Tiina Unukainen ([email protected]) ja tervishoiuteenuste osakonna esmatasandi nõunik Elina Müürsepp ([email protected]). Eelnõu juriidilise ekspertiisi on teinud Sotsiaalministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik Piret Eelmets ([email protected]). Mõjuanalüüsi on koostanud Sotsiaalministeeriumi analüüsiosakonna juhtivanalüütik Kadri Keller ([email protected]). Eelnõu on keeletoimetanud Rahandusministeeriumi ühisosakonna dokumendihaldustalituse keeletoimetaja Virge Tammaru ([email protected]).

1.3. Märkused

Eelnõu on seotud Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammiga2, milles on ette nähtud perearstiabisüsteemi jätkusuutlikkust toetavad tegevused. Eelnõu on seotud järgmise koalitsioonileppe punktiga – loome õiguslikud alused piirkondliku vastutusega tervisekeskuste võrgustiku moodustamiseks üle Eesti, et tagada ka väikeste perearstikeskuste toimepidevus. Tegevusena on ette nähtud koostada tervishoiuteenuste korraldamise seaduse muutmise seaduse eelnõu koos rakendusaktidega.

Eelnõuga muudetakse tervishoiuteenuste korraldamise seaduse (TTKS) redaktsiooni avaldamismärkega RT I, 30.06.2026, 132.

Eelnõu lähtub esmatasandi tervishoiu arengukavas 20353 nimetatud eesmärkidest.

Eelnõu ei ole seotud teiste menetluses olevate eelnõudega ega otseselt ka Euroopa Liidu õiguse rakendamisega.

Eelnõu seadusena vastuvõtmiseks on vajalik Riigikogu poolthäälteenamus.

Eelnõu on seotud isikuandmete töötlemisega isikuandmete kaitse üldmääruse tähenduses, kuid muudatuste tulemusel töödeldavate andmete hulk väheneb.

Eelnõu mõjutab halduskoormust. Täpsem halduskoormuse muutuste kirjeldus on esitatud seletuskirja mõjuanalüüsi osas.

2. Seaduse eesmärk

Eelnõu eesmärk on tugevdada esmatasandi tervishoiu toimimist, toetades:
• perearstiabi kättesaadavust kõikides piirkondades;
• perearstiabi osutamise järjepidevust perearsti töö katkemisel;
• perearstide töökoormuse paremat tasakaalu;
• tervisekeskuste suuremat rolli süsteemi toimivuse tagamisel.

Eesmärk on tugevdada esmatasandi tervishoiu toimimist, parandades perearstiabi kättesaadavust, järjepidevust ja jätkusuutlikkust. Eesmärgi saavutamiseks kavandatakse mitu omavahel seotud lahendust.

Esiteks luuakse võimalus tasakaalustada perearstide töökoormust, andes perearstile õiguse teatud tingimustel keelduda patsienti nimistusse registreerimast, kui nimistus on rohkem kui 1600 isikut ning samas teeninduspiirkonnas on võimalik registreeruda väiksema nimistuga perearsti juurde. Samuti täpsustatakse Tervisekassa kohustust arvestada nimistusse määramisel nimistute suurust. Muudatuste eesmärk on vähendada nimistute koormuse ebaühtlust ning toetada kvaliteetse perearstiabi kättesaadavust.

Teiseks täpsustatakse perearsti asendamise ja nimistute teenindamise korraldust. Selleks sätestatakse nõuded äriühingu kaudu korraldatava asenduse korral perearsti osaluse tagamiseks, täpsustatakse pikaajalise asendamise regulatsiooni ning nähakse tervisekeskustele teatud olukordades ette roll nimistute ajutisel teenindamisel. Muudatuste eesmärk on vähendada riski, et patsiendid jäävad perearsti töö katkemisel pikemaks ajaks toimiva perearstiabita.

Kolmandaks luuakse õiguslik alus riski- ja kriisipiirkondade määramiseks ning piirkondlike meetmete rakendamiseks olukordades, kus perearstiabi kättesaadavus või jätkusuutlikkus on ohustatud. See võimaldab tulevikus paindlikumalt reageerida piirkondade erinevatele vajadustele ning rakendada vajaduspõhiseid lahendusi, sealhulgas laiendatud ülesannetega tervisekeskuste mudelit.

Neljandaks täpsustatakse tervisekeskuste toimimisega seotud regulatsiooni, nähes ette etteteatamiskohustuse nimistuga perearsti lahkumise korral ning tervisekeskuste kohustuse korraldada teatud juhtudel nimistute ajutine teenindamine. Muudatuste eesmärk on suurendada tervisekeskuste suutlikkust tagada piirkonnas perearstiabi järjepidevus ning parandada teenuse korralduse prognoositavust.

Lisaks vähendatakse halduskoormust, kaotades kohustuse avaldada ja esitada pereõe iseseisva vastuvõtu aegade ja kontaktandmete teavet. Muudatus arvestab perearstiabi tänast töökorraldust ning võimaldab suunata ressursse enam sisulisele teenuse osutamisele.

Kehtiv regulatsioon ei võimalda piisavalt tõhusalt reageerida olukordadele, kus perearst lõpetab tegevuse või nimistu jääb teenindamata. Nendel juhtudel on Tervisekassa seni pidanud leidma olukorrale kiirelt lahenduse. Samuti puuduvad piisavad mehhanismid piirkondade eripärade arvestamiseks ja nimistute tasakaalustamiseks. Lisaks luuakse selged reeglid riski- ja kriisipiirkondades tegutsemiseks ning tehakse väiksemaid muudatusi asendamiste korraldamise regulatsioonis.

Eelnõu väljatöötamisele eelnes Sotsiaalministeeriumi koostatud ja 06.05.2026 kooskõlastamiseks esitatud perearstiabi tugevdamist puudutav väljatöötamiskavatsus4 (edaspidi VTK), mis saadeti arvamuse avaldamiseks seotud organisatsioonidele ja huvirühmadele ning mille kohta esitas tagasisidet 11 organisatsiooni ja kaks perearsti.

VTK hõlmas rohkem teemasid kui need, mida eelnõus kajastatakse. Mitmed teemad, mis VTK-s kajastust leidsid, vajavad pikemaid arutelusid ja analüüse, mistõttu on eelnõus välja toodud need muudatused, mis osapoolte nõusolekut enim arvestavad. VTK-ga võrreldes jäi eelnõust välja tervisekeskuste korralduse (tegevusluba, ühtsed kvaliteedikriteeriumid, tervisekeskuse konkursid, monopoliseerumise piiramine), nimistute asendamise ja järelevalvemehhanismide arendamisega seonduv.

Eelnõu esitati esimesele kooskõlastusringile 03.07.2026 ja selle kohta andis tagasisidet üheksa organisatsiooni. Eelnõu esitati teisele kooskõlastusringile 03.09.2026 ja sellele andis tagasisidet kaheksa organisatsiooni. Eelnõus käsitletavate teemade kohta antud teise ringi tagasiside ja Sotsiaalministeeriumi vastused on esitatud seletuskirja lisas 1.

3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Eelnõu koosneb kahest paragrahvist.

Eelnõu § 1 punktiga 1 täiendatakse § 8 lõikega 33. Seadusesse lisatakse varem hea tahte koostöökokkuleppes „Perearstiabi jätkusuutlikkuse tagamine“5 kirjeldatud säte (IV osa, 1. eesmärk), mille kohaselt on perearsti nimistu optimaalne suurus kuni 1600 isikut. Selline nimistu suurus toetab perearstiabi kvaliteeti ja kättesaadavust ning perearsti töökoormuse tasakaalustamist. Muudatusega antakse perearstile õigus keelduda patsienti nimistusse registreerimast, kui nimistus on rohkem kui 1600 isikut ning patsiendil on samas teeninduspiirkonnas võimalik registreeruda teise perearsti nimistusse, milles on vähem kui 1600 isikut.

Kavandatav optimaalne nimistu suurus ei muuda TTKS § 8 lõikes 4¹ sätestatud nimistu piirsuurusi. Nimetatud sätte kohaselt on perearsti nimistu piirsuurus 1200–2000 isikut või 2001–2400 isikut, kui nimistusse kantud isikutele osutab koos perearstiga perearstiabi vähemalt üks arsti kvalifikatsiooniga tervishoiutöötaja. Seega tähistab 1600 isikut optimaalset nimistu suurust, mitte nimistu maksimaalset piirsuurust. Kavandatav regulatsioon võimaldab perearstil eespool kirjeldatud tingimustel keelduda isiku nimistusse võtmisest juba enne TTKS § 8 lõikes 4¹ sätestatud maksimaalse piirsuuruse saavutamist.

Perearsti nimistusse registreerimise ja Tervisekassa poolt nimistusse määramise täpsem kord on sätestatud sotsiaalministri 7. detsembri 2012. a määruses nr 47 „Perearsti nimistu moodustamise, muutmise ja võrdlemise alused ja kord ning perearsti nimistute piirarv“ . Käesoleva muudatusega sätestatakse seaduses täiendav alus, mille esinemisel on perearstil õigus keelduda isiku nimistusse registreerimisest. Muus osas nimistusse registreerimise ja nimistusse määramise kord ei muutu.6

Muudatuse eesmärk on soodustada patsientide ühtlasemat jaotumist piirkonna nimistute vahel ning vähendada olukordi, kus osa nimistuid on märkimisväärselt üle koormatud, samas kui teistes nimistutes on vabu kohti.

Muudatuse rakendamise toetamiseks vaadatakse üle perearstide teeninduspiirkonnad ning Tervisekassa avaldab oma veebilehel teeninduspiirkondade kaupa teabe nimistute suuruse kohta. See võimaldab patsientidel saada paremat ülevaadet registreerimisvõimalustest ning toetab teadlike valikute tegemist perearsti nimistu valimisel. Perearst annab keeldumise korral patsiendile teada, kust ta leiab teavet nimistute kohta, milles on vähem kui 1600 isikut, viidates kas Tervisekassa veebilehel olevale nimistute kuvale või Terviseameti MEDRE-le. Kui aga teeninduspiirkonnas ei ole nimistut, milles on vähem kui 1600 isikut, ei ole perearstil selle sätte alusel võimalik keelduda patsienti nimistusse registreerimast.

Perearstiabi kvaliteedi ja jätkusuutlikkuse tagamiseks on oluline, et iga perearst teenindaks võimalikult jõukohast hulka patsiente. Pikaajaline ülekoormus suurendab perearstide ja -õdede läbipõlemise riski, kvaliteedi ja kättesaadavuse probleeme ning võib viia perearsti nimistust loobumiseni või erialalt lahkumiseni. Ülemäärase töökoormuse risk ja piiratud võimalused nimistu suurust reguleerida vähendavad ka perearsti eriala atraktiivsust ning raskendavad uute perearstide süsteemi tulemist. Muudatus aitab kaasa perearstide ja -õdede töökoormuse mõistlikul tasemel hoidmisele, parandab kvaliteetse perearstiabi kättesaadavust ning vähendab perearstisüsteemi jätkusuutlikkust ohustavaid riske.

Eelnõu § 1 punktiga 2 muudetakse § 8 lõiget 43. Muudatusega seatakse Tervisekassale kohustus lähtuda nimistusse mitteregistreerunud isiku perearsti nimistusse määramisel nimistu suurusest ning eelistada nimistuid, milles ei ole rohkem kui 1600 isikut. Sätte rakendamise eelduseks on asjaolu, et samas teeninduspiirkonnas on sellise suurusega nimistuid. Muudatuse eesmärk on toetada kvaliteetse ja kättesaadava perearstiabi tagamist. Muudatus lähtub § 1 punkti 1 kohta esitatud põhjendustest.

Mõju põhiõigustele

Eelnõu § 1 punktidega 1 ja 2 kavandatava muudatuse eesmärk on vähendada perearstide nimistute koormuse ebaühtlust ning toetada kvaliteetse perearstiabi kättesaadavust ja jätkusuutlikkust. Selleks antakse perearstile täiendav võimalus keelduda isiku nimistusse registreerimisest juhul, kui nimistus on üle 1600 isiku ning samas teeninduspiirkonnas on võimalik registreeruda teise perearsti nimistusse, kus on vähem kui 1600 isikut. Samuti kohustatakse Tervisekassat nimistusse mitteregistreerunud isiku perearsti nimistusse määramisel eelistama võimaluse korral nimistuid, milles on vähem kui 1600 isikut.

Kavandatav regulatsioon mõjutab isiku võimalust valida endale konkreetne perearst ning riivab seetõttu põhiseaduse §-st 19 tulenevat üldist eneseteostus- ja otsustusvabadust. Lisaks seostub regulatsioon põhiseaduse § 28 lõikes 1 sätestatud õigusega tervise kaitsele, mille üheks osaks on juurdepääs tervishoiuteenustele, sealhulgas perearstiabile.

Põhiseaduse § 28 kohaselt lasub riigil kohustus kujundada tervishoiusüsteem viisil, mis tagab tervishoiuteenuste kättesaadavuse kogu elanikkonnale. Riigil on selle kohustuse täitmisel avar kaalutlusruum tervishoiupoliitika kujundamisel ning tervishoiuteenuste korraldamise põhimõtete kehtestamisel. See hõlmab ka meetmete väljatöötamist, mille eesmärk on tagada perearstide töökoormuse mõistlik jaotus ning perearstiabi kvaliteetne toimimine.

Põhiõiguste riive eesmärk on tagada kvaliteetse ja kättesaadava perearstiabi osutamine ning toetada perearstisüsteemi jätkusuutlikkust. Tegemist on põhiseaduslikult legitiimse eesmärgiga, mis lähtub avalikust huvist tagada elanikkonnale toimiv perearstiabi.

Kavandatav meede on eesmärgi saavutamiseks sobiv. Patsientide ühtlasem suunamine piirkonna erinevate nimistute vahel aitab vältida olukordi, kus osa nimistuid on märkimisväärselt üle koormatud, samal ajal kui teistes nimistutes on vabu kohti. Tasakaalustatum töökoormus võimaldab perearstidel ja pereõdedel pühendada patsientidele rohkem aega ning parandab vastuvõttude, nõustamise ja muude teenuste kättesaadavust.

Muudatus on ka vajalik, kuna üksnes nimistute maksimaalse piirsuuruse regulatsioon ei võimalda ennetada olukorda, kus osa nimistuid kasvab märkimisväärselt suuremaks juba enne piirsuuruse saavutamist. Kavandatud lahendus võimaldab koormuse tasakaalustamist varasemas etapis ning aitab vähendada süsteemseid riske, mis kaasnevad perearstide ülekoormusega.

Piirang on mõõdukas. Isikult ei võeta ära õigust perearstiabile ega õigust perearsti nimistusse kuuluda. Piiratakse üksnes võimalust valida konkreetsel juhul eelistatud perearst, kui samas teeninduspiirkonnas on olemas väiksema koormusega nimistu või nimistud. Seega säilib isikule juurdepääs perearstiabile samas piirkonnas ning teenus jääb talle kättesaadavaks.

Piirangu mõõdukust suurendab asjaolu, et Tervisekassa avaldab oma veebilehel teeninduspiirkondade kaupa teabe nimistute suuruse kohta ning perearst peab keeldumise korral suunama patsiendi selle teabe juurde. See võimaldab inimesel teha teadlikke valikuid ning leida endale sobiva alternatiivse nimistu. Lisaks ei saa perearst keelduda isiku nimistusse registreerimisest nimetatud alusel juhul, kui samas teeninduspiirkonnas puudub nimistu, milles oleks vähem kui 1600 isikut.

Regulatsiooni proportsionaalsust toetab ka vajadus tagada perearstisüsteemi jätkusuutlikkus. Pikaajaline ülekoormus suurendab perearstide ja pereõdede läbipõlemise riski, raskendab tervishoiuteenuste osutamist ning võib viia nimistutest loobumise või perearstide süsteemist lahkumiseni. Samuti vähendab ülemäärane töökoormus perearsti eriala atraktiivsust ja raskendab uute perearstide tööle asumist. Nende riskide vähendamine aitab tagada elanikkonnale stabiilselt kättesaadava ja kvaliteetse perearstiabi ka pikemas perspektiivis.

Eeltoodust tulenevalt on kavandatav põhiõiguste riive õigustatud, kuna see teenib olulist avalikku huvi, on eesmärgi saavutamiseks sobiv ja vajalik ning ei piira isiku õigusi suuremal määral, kui eesmärgi saavutamiseks vajalik. Muudatus vastab põhiseaduse §-s 11 sätestatud proportsionaalsuse põhimõttele.

Eelnõu § 1 punktiga 3 muudetakse § 8 lõike 48 punkti 3, millest jäetakse välja nõue Terviseametil avaldada tervishoiukorralduse infosüsteemis info pereõe iseseisva vastuvõtu aegade ja kontaktandmete kohta. Arvestades, et pereõde on tänapäeval iseseisev spetsialist, kes tegutseb oma pädevuse piires ja tervisekeskustes ka roteeruvas korras, ei ole otstarbekas iga perearstiabi osutaja puhul esitada infot pereõe iseseisva vastuvõtu aegade ja kontaktandmete kohta. Lisaks peab perearsti peamises tegevuskohas olema kogu tegevuskoha lahtioleku ajal tagatud vähemalt ühe pereõe kohalolu. Nõue avaldada infot perearsti tavapäraste kontaktvastuvõtuaegade kohta säilib. Igapäevases töös võib ette tulla aga erakorralisi muudatusi, näiteks graafikute muutmine haigestumiste ajal, mistõttu on pidev info muutmine ebamõistlik ressursikasutus, sest perearstiabi osutamine toimub eelregistreerimise põhimõttel. Muudatuse eesmärk on tagada patsientidele selge ja ajakohane ülevaade perearsti kontaktvastuvõtu tavapärasest korraldusest ning vähendada perearstiabi osutajate halduskoormust (pidev teabe edastamine muudatuste korral).

Eelnõu § 1 punktiga 4 muudetakse § 8 lõike 49 punkti 2, millest jäetakse välja nõue perearstiabi osutamise tegevusloa omajal esitada Terviseameti iseteenindusportaali kaudu info pereõe iseseisva vastuvõtu aegade ja kontaktandmete kohta. Muudatuse põhjendused on esitatud eelnõu § 1 punkti 3 selgitustes.

Eelnõu § 1 punktiga 5 täiendatakse § 8 lõikega 62. Muudatuse eesmärk on tagada, et nimistu teenindamisel asenduse korras perearstiabi osutaja äriühingu kaudu säiliks siiski perearsti kvalifikatsiooniga isiku vahetu osalus ja tugi. Seetõttu täpsustatakse, et perearstiabi osutav äriühing peab järgima sama paragrahvi lõike 61 alusel kehtestatud määruses7 sätestatud nõudeid perearsti kontaktvastuvõttude korraldamisele. Muudatuse eesmärk on tagada, et kontaktvastuvõttude korraldus vastaks kehtestatud nõuetele ja et perearst osaleks sisuliselt nimistu patsientidele teenuse osutamisel.

Eelnõu § 1 punktiga 6 muudetakse § 81 lõiget 7. Muudatusega täiendatakse pikaajalise asendamise kestust reguleerivat sätet ning nähaks ette põhimõte, et kui perearst on valitud valitavale ametikohale, võib nimistu pikaajaline asendamine kesta kuni ametiaja või volituste tähtaja lõppemiseni. Kehtiv regulatsioon võimaldab pikaajalist asendamist kuni ühe aasta jooksul, erialase enesetäiendamisega seotud koolituse korral kuni kahe aasta jooksul ja vanemapuhkuse korral selle lõppemiseni. Praktikas võib ette tulla olukordi, kus perearst asub täitma riigi või kohaliku omavalitsuse valitavat või nimetatavat ametikohta ega saa seetõttu tööülesannete mahu tõttu pikema aja jooksul perearstina tegutseda. Sellisteks ametikohtadeks võivad olla näiteks Riigikogu liikme, Vabariigi Valitsuse liikme, vallavanema või linnapea amet.

Muudatuse eesmärk on tagada perearsti nimistu teenindamise järjepidevus ning vältida olukordi, kus perearst peaks valitaval ametikohal ülesannete täitmise tõttu loobuma nimistust. Kliinilisest praktikast on selgunud, et nimistuga kohanemine võtab palju aega ja seetõttu pole otstarbekas kujunenud usaldussuhet katkestada. OECD uuringud näitavad, et järjepidev kontakt perearstiga loob lisaväärtust, olles seotud suurema usaldusega tervishoiusüsteemi vastu ja paremate hinnanguliste tervisetulemitega.8 Samuti loob muudatus suurema õigusselguse ja -kindluse nii perearstidele, asendajatele kui ka Tervisekassale ja Terviseametile, sidudes asendamise kestuse selgelt ametiülesannete täitmise perioodiga.

Eelnõu § 1 punktiga 7 täiendatakse § 91 lõikega 4. Muudatuse eesmärk on luua kinnitatud nimistuga perearstile perearstiabi osutaja juurest koos nimistuga lahkumise korral kohustus teavitada perearstiabi osutajat kuus kuud ette, välja arvatud juhul, kui pooled on kokku leppinud lühemas ajas. Olemuslikult ei ole eraldi teavitamine vajalik kui teavitaja või teavitatava isikud langevad lõppastmes kokku. Perearsti nimistu on perearstiabi osutaja toimimise oluline osa, olles seotud nii teenuste osutamise mahu kui ka rahastamisega. Perearsti ootamatu lahkumine koos nimistuga võib mõjutada perearstiabi osutaja võimet tagada kokkulepitud teenuse osutamine, personali rakendamine ja majanduslik jätkusuutlikkus. Kuuekuuline etteteatamistähtaeg on hinnatud mõistlikuks, kuna see tasakaalustab ühelt poolt perearsti õigust oma tegevus ümber korraldada ning teiselt poolt perearstiabi osutaja õigustatud huvi valmistuda olulisteks muudatusteks teenuse osutamisel. Sama etteteatamistähtaeg kehtib ka Tervisekassa ja patsientide teavitamisel tegevuskoha muudatustest. Pooltel on võimalik kokku leppida ka teistsuguses etteteatamistähtajas.

Eelnõu § 1 punktiga 8 täiendatakse seadust §-ga 92, milles kehtestatakse perearstiabi riski- ja kriisipiirkondade määramise alused ning regionaalselt rakendatavad meetmed ja nende rakendamise tingimused.

Uuringu „Tulevikuvaade tööjõu- ja oskuste vajadusele: perearstiabi“9 kohaselt on perearstide vanuselist koosseisu arvestades lähiaastatel oodata märkimisväärset tööjõupuudust. Eeldusel et perearstide tegelik pensionile mineku iga oluliselt ei muutu, on aastaks 2033 vaja vanuse tõttu asendada ligikaudu 420 perearsti ehk ligikaudu pooled praegu tegutsevatest perearstidest. Prognoositav koolituspakkumine võimaldab sellest asendusvajadusest katta ligikaudu 60% ehk umbes 255 perearsti. Katmata jääb seega ligikaudu 165 perearsti suurune asendusvajadus, mis vastab ligi 20%-le praegusest perearstide arvust.

2026. aasta alguse seisuga oli 132 055 inimest (s.o ca 9,8% elanikkonnast) 77 nimistus ilma alalise perearstita, neid teenindas asendusarst. 2025. aastal leiti viiel korral (Tallinn Mustamäe, Põltsamaa, Vinni vald ja 2 x Türi vald) nimistule teenuseosutaja (asendaja) alles paar nädalat enne perearsti või asendusarsti nimistuga töö lõpetamist, mistõttu oli teenuse saamise katkemise ohus ligi 8575 inimest. 01.04.2026 seisuga on 65–83 vanusevahemikus 258 perearsti, kes teenindavad kokku 268 nimistut (sh kümme asendusnimistut ehk osadel teenindada rohkem kui üks nimistu).10

Eespool kirjeldatud arengutendentsid suurendavad riski, et teatud piirkondades võib perearstiabi kättesaadavus ja järjepidevus halveneda. Seetõttu on vajalik luua õiguslik alus riski- ja kriisipiirkondade määramiseks ning regionaalsete meetmete rakendamiseks, mis võimaldavad reageerida piirkondlikele probleemidele paindlikumalt ja toetada perearstiabi jätkusuutlikkust.

Tervishoiu- ja sotsiaalvaldkonna integratsiooni reformi11 raames kujundatava piirkondliku koostöökorralduse kaudu saadakse sisendit riski- ja kriisipiirkondades rakendatavate regionaalsete meetmete vajaduse ja sisu kohta. Samuti toetab piirkondlik koostöökorraldus nende meetmete rakendamise kavandamist ja koordineerimist piirkonnas.

Meetmed hõlmavad eelkõige olukordi, kus perearstiabi ei ole võimalik tavapärasel viisil jätkusuutlikult osutada ning teenuse kättesaadavuse tagamiseks on vaja rakendada alternatiivseid teenuseosutamise mudeleid. See võib hõlmata näiteks kontaktvastuvõttude senisest suuremat kombineerimist kaugvastuvõttudega, eriõdede ja üldarstide laiemat kaasamist teenuse osutamisse, nimistu teenindamist mitme perearsti koostöös ning laiendatud ülesannetega tervisekeskuse teenuste piirkondlikku pakkumist.

Lisaks on vaja välja töötada motivatsioonimehhanismid, mis toetaksid residentuuri läbimist ning tervishoiutöötajate tööle asumist riski- ja kriisipiirkondades.

Erimudelite ja muude meetmete rakendamine peab toimuma kontrollitud tingimustes ning nende mõju tuleb süsteemselt hinnata. Meetmete rakendamise ulatus ja kestus peavad lähtuma piirkonna konkreetsest vajadusest. Osa meetmeid on oma olemuselt ajutised ning neid rakendatakse üksnes seni, kuni püsib nende rakendamise tinginud vajadus. Hindamise tulemusel peab olema võimalik otsustada, kas rakendatud lahendust on põhjendatud jätkata või laiemalt rakendada või on võimalik taastada perearstiabi osutamine tavapärase korralduse alusel. Perearstiabi kättesaadavuse ja järjepidevuse tagamine on oluline ka tervishoiusüsteemi kui terviku toimimise ja ressursside tõhusa kasutamise seisukohalt. Mitmed rahvusvahelised uuringud on näidanud, et tugev esmatasandi tervishoid võimaldab lahendada terviseprobleeme varases etapis ning aitab kaasa tervishoiusüsteemi jätkusuutlikkusele.12, 13

Seetõttu on perearstiabi kättesaadavuse ja jätkusuutlikkuse tagamine oluline mitte üksnes esmatasandi tervishoiu toimimise, vaid kogu tervishoiusüsteemi jätkusuutlikkuse ja ressursside tõhusa kasutamise seisukohalt. Riski- ja kriisipiirkondades rakendatavate meetmete eesmärk on võimaldada perearstiabi kättesaadavuse säilitamist ka olukorras, kus teenuse osutamine tavapärase korralduse alusel ei ole ajutiselt või pikema aja jooksul võimalik.

Eelnõu § 1 punktiga 9 muudetakse § 151 pealkirja. Eesmärk on viia pealkiri vastavusse sätete sisuga, sest §-s 151 käsitletakse lisaks tervisekeskuse moodustamisele ka tervisekeskuse pidamist. Sellest tulenevalt lisatakse pealkirja lisaks tervisekeskuse moodustamisele ka sõna „pidamine“.

Eelnõu § 1 punktiga 10 täiendatakse seaduse 2. peatüki 21. jagu §-ga 152, milles sätestatakse tervisekeskuse ülesanded asenduse korraldamisel.

Lähiaastatel suureneb järsult pensionile minevate perearstide arv ja sellega seonduvalt vajadus leida nimistutele uued perearstid. Tervisekassal on kohustus leida nimistule uus perearst, mis tihtipeale on keeruline ülesanne, sest ei pruugi leiduda perearste, kes oleks nõus nimistut üle võtma. Tervisekeskuste loomisega on kaasnenud Tervisekassal võimalus saada tervisekeskuses tegutsevatelt perearstiabi osutajatelt tuge asenduse korraldamisel ja uue perearsti leidmisel. Seetõttu nähakse tervisekeskuses tegutseva(te)le perearstiabi osutaja(te)le ette kohustus korraldada sellele nimistule asendusarst kuni kolmeks kuuks. Samas on tervisekeskuses tegutseval perearstiabi osutajal võimalik seda nimistut asendada ka kuni ravi rahastamise lepingu (ravikindlustuse seaduse § 36 lõike 51 tähenduses) perioodi lõpuni või juhul, kui ravi rahastamise lepingu perioodi lõpuni on vähem kui kuus kuud, uue perioodi lõpuni.

Eelnõu § 1 punktiga 11 muudetakse § 37 lõike 2 punkti 1, millega lühendatakse tähtaega, millal Terviseamet võib teenuse katkemise tõttu perearstilt nimistu ära võtta, seniselt 60 kalendripäevalt 30 kalendripäevale.

Muudatuse eesmärk on võimaldada kiiremat sekkumist olukordades, kus perearstiabi osutamine on pikemat aega katkenud ning puudub perspektiiv teenuse tavapäraseks taastumiseks. Perearstiabi on inimese esmane kokkupuude tervishoiusüsteemiga ning pikaajaline teenuse katkemine võib mõjutada nii tervishoiuteenuste kättesaadavust kui ka ravi järjepidevust. Kehtiv 60-kalendripäevane tähtaeg võib osutuda liiga pikaks olukordades, kus teenuse osutamine on sisuliselt katkenud ning patsientide teenindamiseks tuleb leida uus korraldus. Lühem tähtaeg võimaldab Terviseametil ja Tervisekassal reageerida kiiremini ning rakendada vajalikke meetmeid perearstiabi järjepidevuse tagamiseks.

Eelnõu § 1 punktiga 12 täiendatakse § 57 lõiget 3 viitega §-le 152. Tervisekassa korraldab vajaduse korral perearsti nimistu alusel tegutsevate perearstide ajutist asendamist. Lisandunud viite kaudu täpsustatakse, et Tervisekassa ei tee seda sel ajal, kui perearsti ajutist asendamist korraldab § 152 alusel tervisekeskus. Kui tervisekeskusel ei ole asendusperioodi lõpuks õnnestunud nimistule konkursi teel perearsti leida, korraldab vastavalt seadusele nimistu edasist asendamist Tervisekassa.

Eelnõu § 1 punktiga 13 täiendatakse § 57 lõiget 34 teise lausega, milles sätestatakse, et kui nimistut asendab perearstiabi osutav äriühing ning ta ei täida sätestatud nõudeid ja põhimõtteid, on võimalik nii Tervisekassal kui ka Terviseametil äriühingult nimistu ära võtta §-s 37 sätestatud korras. Sätte eesmärk on tagada nõuete ja põhimõtete järgimine ning võimalikud järelevalvemeetmed võrdsetel alustel nii kinnitatud nimistuga perearstidele kui ka nimistute asendamise korras, sõltumata asendajast.

Eelnõu §-ga 2 nähakse ette seaduse jõustumise aeg, mis on 2027. aasta 1. märts.

4. Eelnõu terminoloogia

Eelnõus ei kasutata uusi termineid.

5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Eelnõu ei ole seotud Euroopa Liidu õigusega.

6. Seaduse mõjud

6.1. Sotsiaalne, majanduslik ja regionaalne mõju

Eelnõuga kavandatud muudatused mõjutavad patsiente, perearste ja -õdesid, teenuseosutajaid (perearstiabi osutavad äriühingud ja tervisekeskused), kohalikke omavalitsusi ja riiki, sealhulgas Tervisekassat ja Terviseametit. Mõju tuvastati neljas valdkonnas: sotsiaalne mõju, majanduslik mõju, regionaalne mõju ja mõju riigivalitsemisele. Muudes valdkondades mõju ei tuvastatud.

Mõjuanalüüs lähtub eelnõu eesmärgist tugevdada esmatasandi tervishoiu toimimist, toetades perearstiabi kättesaadavust kõikides piirkondades, teenuse osutamise järjepidevust perearsti töö katkemisel, perearstide töökoormuse paremat tasakaalu ja tervisekeskuste suuremat rolli süsteemi toimivuse tagamisel. Mõjusid käsitletakse sihtrühmade kaupa ning avalikku sektorit (kohalikud omavalitsused ja riik) puudutavaid mõjusid käsitletakse detailsemalt punktis 7.

Sihtrühm 1: patsiendid

Patsientide puhul hinnatakse eelkõige nimistute suuruse tasakaalustamist puudutavate muudatuste, riski- ja kriisipiirkondades rakendatavate meetmete ning perearstiabi järjepidevuse tagamiseks kavandatud muudatuste mõju.

Patsientidele avaldub mõju eelkõige perearstiabi kättesaadavuse, järjepidevuse ja piirkondliku korralduse kaudu. Sihtrühmaks on kõik perearstiabi vajavad inimesed ehk sisuliselt kogu Eesti elanikkond. Perearstide nimistusse kuulus 01.06.2026 seisuga 1 343 838 inimest ehk ligikaudu 99% elanikkonnast ning perearstiabiteenuseid on ajavahemikus 01.06.2025–01.06.2026 kasutanud 1 053 466 inimest ehk 77% elanikest. Kõigist patsientidest 4% olid vanuses 0–4 aastat, 17% vanuses 5–19 aastat, 24% vanuses 20–39 aastat, 28% vanuses 40–59 aastat, 22% vanuses 60–79 aastat ja 6% vähemalt 80-aastased.14 2025. aastal tehti perearstiabis 3 504 680 vastuvõttu15, mille hulka on arvestatud nii perearsti ja -õe kontaktvastuvõtud kui ka nõustamised kaugteel (nt telefon, digiteenindusplatvorm). Need andmed näitavad, et perearstiabi sihtrühm on väga lai ja perearstiabi on sageli kasutatav esmatasandi tervishoiuteenus.

Tervisekassa prognoosi kohaselt kasvab perearstiabi kasutus lähiaastatel ka rahvaarvu vähenemise tingimustes. Aastatel 2027–2032 suureneb nii visiitide koguarv kui ka visiitide arv elaniku kohta aastas, viimati nimetatu 5,72-lt 5,81-ni ja 2036. aastaks 5,90-ni.16 See viitab vajadusele hoida perearstiabi korraldus sellisena, et teenuse kättesaadavus ja järjepidevus oleksid tagatud ka suureneva teenusevajaduse korral.

Regionaalne mõju patsientidele seisneb selles, et eelnõuga kavandatu kohaselt luuakse õiguslik alus rakendada piirkondlikke meetmeid olukordades, kus perearstiabi kättesaadavus või jätkusuutlikkus on ohustatud. Mõju ei ole kogu Eestis ühetaoline, vaid sõltub piirkonna perearstide vanuselisest koosseisust, asendusnimistute arvust, nimistute suurusest ja uute perearstide leidmise võimalustest. Mõju võib olla suurem piirkondades, kus perearstide asendamine või uute perearstide leidmine on keerulisem ning kus alalise perearstita nimistute tekkimise risk on suurem.

Eelnõuga kavandatud muudatus aitab vähendada riski, et patsiendid jäävad perearsti töö katkemisel või nimistu alalise perearstita jäämisel pikemaks ajaks toimiva perearstiabita. Mõju avaldub eelkõige nende muudatuste kaudu, millega täpsustatakse nimistute ajutise teenindamise korraldust ning lühendatakse aega, mille möödumisel saab Terviseamet hinnata nimistu äravõtmise vajadust olukorras, kus teenuse osutamine on katkenud. Nende muudatuste koosmõju on suunatud sellele, et teenuse katkestuse korral leitaks patsientidele kiiremini toimiv korraldus.

Mõju on suurem nendele patsientidele, kelle tervishoiuvajadus on püsivam või suurem, sealhulgas eakatele, kroonilise haigusega inimestele, lastele ja sagedamini perearstiabi vajavatele patsientidele. Perearstiabi järjepidevus mõjutab muu hulgas terviseprobleemide varajast märkamist, krooniliste haiguste jälgimist, ravimite kasutamise järjepidevust ja patsiendi edasist liikumist tervishoiusüsteemis.

Nimistute suuruse tasakaalustamise põhimõte võib teatud juhtudel piirata patsiendi võimalust registreeruda eelistatud perearsti nimistusse, kui selles nimistus on rohkem kui 1600 isikut ning samas teeninduspiirkonnas on võimalik registreeruda väiksema nimistuga perearsti juurde. Mõju patsiendi valikuvabadusele on siiski piiratud, sest juurdepääs perearstiabile samas teeninduspiirkonnas säilib. Samal ajal aitab muudatus vähendada olukordi, kus osa nimistuid kasvab ebamõistlikult suureks, samas kui samas piirkonnas on väiksema koormusega nimistuid. See võib parandada perearstiabi tegelikku kättesaadavust ja kvaliteeti, sealhulgas vastuvõtule pääsemist ja perearstikeskusega ühenduse saamist.

Patsientidele otsest majanduslikku mõju ei kaasne. Kaudselt võib perearstiabi parem kättesaadavus ja järjepidevus vähendada vajadust pöörduda erakorralise meditsiini või eriarstiabi poole ning aidata vältida terviseprobleemide süvenemist.

Kokkuvõttes on mõju patsientidele valdavalt positiivne, avaldudes eelkõige perearstiabi kättesaadavuse ja järjepidevuse paranemises. Samas võib nimistute suuruse tasakaalustamisega teatud juhtudel kaasneda piiratud ebasoodne mõju patsiendi valikuvabadusele.

Sihtrühm 2: perearstid ja pereõed

Perearstide ja pereõdede puhul hinnatakse eelkõige nimistute suuruse tasakaalustamist ning pikaajalise asendamise regulatsiooni puudutavate muudatuste mõju. Halduskoormusele avalduvat mõju käsitletakse eraldi punktis 6.2.

Perearstidele ja pereõdedele avaldub mõju peamiselt töökoormuse, töökorralduse ja õigusselguse kaudu. Eestis oli 01.06.2026 seisuga 782 perearsti nimistut, mida teenindas 1122 arsti, sealhulgas 706 perearsti, ja 1785 õde. Keskmiselt kuulus nimistusse 1705 inimest. Suurim oli keskmine nimistu Tartumaal ja Valgamaal, vastavalt 1875 ja 1807 inimest ning väikseim Võrumaal, kus keskmine nimistu oli 1510 inimest.17

Arstide vanuseline koosseis viitab sellele, et olemasoleva tööjõu säilitamine on lähiaastatel üks perearstiabi peamisi riske. 2026. aasta aprilli seisuga oli arstide keskmine vanus 57,9 aastat (mediaan 60 aastat) ning 34,7% arstidest olid 65+ vanuses. Kõige vanema vanuselise koosseisuga paistavad silma Ida‑Viru maakond (keskmine vanus 62,9 aastat, 65+ osakaal 53,1%), Pärnu (keskmine 61,8 aastat) ja Võru maakond (65+ osakaal 52,4%), samas kui noorema vanuselise koosseisuga on Harju (keskmine 53,1 aastat) ja Rapla maakond (keskmine 52,2 aastat).18 Need andmed näitavad, et perearstiabi tööjõurisk ei jaotu piirkondade vahel ühtlaselt ning võib osades maakondades mõjutada teenuse kättesaadavust kiiremini.

Eelnõuga kavandatav nimistu optimaalse suuruse põhimõte ja sellega seotud võimalus teatud tingimustel keelduda patsienti nimistusse registreerimast toetab perearstide töökoormuse ühtlasemat jaotumist. Muudatus aitab vähendada olukordi, kus patsiendid koonduvad juba ülekoormatud nimistutesse, kuigi samas teeninduspiirkonnas on olemas väiksema nimistuga perearst. Mõju on suurem piirkondades, kus nimistute suurus ületab optimaalset piiri või kus nimistute koormus on sama teeninduspiirkonna sees ebaühtlane.

Töökoormuse paremal jaotumisel on positiivne mõju ka pereõdedele, sest nimistu suurus mõjutab kogu perearstikeskuse meeskonna töömahtu. See puudutab vastuvõtte, nõustamist, krooniliste haigete jälgimist, ennetustegevust, dokumenteerimist ja patsientidega suhtlemist. Kui nimistute koormus jaotub ühtlasemalt, väheneb eelduslikult ka pereõdede töökoormuse koondumine ülekoormatud nimistutesse.

Perearstidele avaldub mõju ka pikaajalise asendamise regulatsiooni täpsustamise kaudu. Asendamise võimaluse laiendamine olukorrale, kus perearst on valitud valitavale ametikohale, võimaldab säilitada nimistu ja perearsti seose ka juhul, kui perearst ei saa ajutiselt perearstina töötada. See vähendab vajadust nimistust loobuda ning loob suurema õigusselguse perearstile, asendajale ja teenuse korraldamisega seotud asutustele.

Kokkuvõttes on mõju perearstidele ja pereõdedele valdavalt positiivne. Mõju seisneb töökoormuse tasakaalustamise võimaluste paranemises ja asendamise regulatsiooni selginemises. Mõju on suurem piirkondades ja nimistutes, kus nimistute suurus ületab optimaalset piiri või kus asendusvajadus on suurem.

Sihtrühm 3: teenuseosutajad (perearstiabi osutavad äriühingud ja tervisekeskused)

Teenuseosutajate puhul hinnatakse eelkõige tervisekeskuse nimistu ajutise teenindamise kohustuse, nimistuga perearsti lahkumise etteteatamiskohustuse ning äriühingu kaudu korraldatava asenduse nõuete täpsustamise mõju. Riski- ja kriisipiirkondades võib mõju avalduda lisaks nendele tervisekeskustele, kellele rakendatavate meetmete raames nähakse ette laiendatud ülesandeid.

Teenuseosutajatele avaldub mõju peamiselt töökorralduse, vastutuse ja õigusselguse kaudu. Mõju on suurem tervisekeskustele, sest eelnõuga täpsustatakse nende rolli perearstiabi järjepidevuse tagamisel olukordades, kus nimistu teenindamise vajadus on ajutine.

01.06.2026 seisuga oli Eestis 71 tervisekeskust, kus 646 arsti ja 983 õde teenindasid kokku 401 nimistut. Keskmiselt oli tervisekeskuste kohta 9,1 arsti ja 13,86 õde. Tervisekeskustes teenindatavatesse nimistutesse kuulus kokku 696 499 inimest, mis moodustas ligikaudu 52% kõigist perearstide nimistutesse kuuluvatest inimestest. Ajavahemikul 01.06.2025–01.06.2026 kasutas tervisekeskustes perearstiabiteenuseid 549 534 inimest ehk ligikaudu 52% kõigist perearstiabiteenuseid kasutanud inimestest.19 Seega võib tervisekeskuste rolli muutus mõjutada olulist osa perearstiabi korraldusest.

Mõju tervisekeskustele ei ole siiski ühesugune. See sõltub tervisekeskuse suurusest, teenindatavate nimistute arvust, piirkonna tööjõuolukorrast, perearstide vanuselisest koosseisust ning sellest, kui sageli tekib vajadus nimistu ajutiseks teenindamiseks. Mõju võib olla suurem piirkondades, kus uute perearstide või asendusarstide leidmine on keerulisem ja kus alalise perearstita nimistute tekkimise risk on suurem. 01.06.2026 seisuga oli kõige rohkem tervisekeskustes teenindatavaid nimistuid Harju maakonnas, kus 33 tervisekeskuses teenindati 186 nimistut, ja Tartu maakonnas, kus viies tervisekeskuses teenindati 50 nimistut. Ida-Viru maakonnas tegutses neli tervisekeskust 30 nimistuga ja Lääne-Viru maakonnas viis tervisekeskust 23 nimistuga.20

Eelnõuga kavandatakse kehtestada tervisekeskuses tegutsevale perearstiabi osutajale kohustus korraldada teatud juhul nimistule asendusarst kuni kolmeks kuuks. See suurendab tervisekeskuse rolli perearstiabi järjepidevuse tagamisel ja võimaldab kasutada kohaliku tasandi teadmist piirkonna töökorraldusest, personalist, ruumidest ja võimalikest asenduslahendustest. Selgem ajutise teenindamise kohustus vähendab riski, et nimistu jääb perearsti lahkumise või teenuse katkemise korral vahepealsel perioodil teenindamata ning annab rohkem aega püsivama lahenduse leidmiseks.

Muudatus täpsustab tervisekeskuse ülesandeid nimistu ajutise teenindamise korral. Asendusperioodil säilib nimistu eest saadav rahastus. Juhul kui tervisekeskuses tegutsev perearstiabi osutaja kasutab õigust jätkata nimistu teenindamist kuni ravi rahastamise lepingu perioodi lõpuni või järgmise ravi rahastamise perioodi lõpuni, on tegemist tervisekeskuses tegutseva perearstiabi osutaja vabatahtliku otsusega ning nimistu teenindamine on kaetud selle eest saadava rahastusega.

Perearstiabi osutajale avaldab mõju ka kuuekuuline etteteatamiskohustus juhul, kui perearst soovib perearstiabi osutaja juurest koos nimistuga lahkuda. Perearsti nimistu on perearstiabi osutajale toimimise ja rahastamise seisukohalt oluline, sest majanduslik stabiilsus sõltub muu hulgas sellest, mitu nimistuga perearsti keskuses töötab. Etteteatamiskohustus annab perearstiabi osutajale aega kavandada töökorralduse muudatusi, hinnata personali- ja ruumivajadust ning vähendada teenuse osutamise häirete riski. Mõju on perearstiabi osutajatele positiivne, sest see parandab tegevuse planeeritavust. Perearstiabi osutaja juurest lahkumisest etteteatamise mõju ei ole suur, sest sama etteteatamistähtaeg kehtib ka tegevuskoha muutmisest Tervisekassa ja patsientide teavitamisel.

Perearstiabi osutavatele äriühingutele, kes ei täida tervisekeskuse ülesandeid, on mõju väiksem. Mõju seisneb peamiselt perearstiabi osutamise korralduslike nõuete täpsustamises olukorras, kus nimistut teenindatakse asenduse korras äriühingu kaudu. Nõuetele vastavalt tegutsevatele teenuseosutajatele ei too muudatus eelduslikult kaasa olulist töökorralduslikku ega majanduslikku muutust. Mõju võib avalduda eeskätt nendele teenuseosutajatele, kelle senises töökorralduses ei ole perearsti sisuline osalus või kontaktvastuvõttude nõuetekohane korraldus olnud piisavalt selgelt tagatud.

Riski- ja kriisipiirkondades rakendatavate meetmete mõju võib avalduda tervisekeskustele juhul, kui neile nähakse ette laiendatud ülesandeid. Mõju ulatus sõltub konkreetses piirkonnas rakendatavast meetmest ja tervisekeskusele antavatest ülesannetest. Kuna meetmete täpsem sisu ja rakendamise tingimused kehtestatakse rakendusaktiga, ei ole selle mõju eelnõu tasandil võimalik täpsemalt hinnata.

Kokkuvõttes on mõju teenuseosutajatele erineva ulatusega. Tervisekeskustele kaasneb eelkõige töökorralduslik mõju seoses nimistu ajutise teenindamise kohustusega ning perearstiabi osutajatele nimistuga perearsti lahkumise etteteatamisega, samal ajal parandab etteteatamiskohustus perearstiabi osutaja võimalust oma tegevust planeerida. Nimistu ajutise teenindamise muudatusega olulist mõju ega täiendavaid kulusid ei kaasne. Perearstiabi osutavatele äriühingutele, kes ei täida tervisekeskuse ülesandeid, on mõju väiksem ning avaldub eelkõige asenduse korraldamise nõuete täpsustumises.

6.2. Mõju halduskoormusele

Halduskoormuse puhul hinnatakse eelkõige pereõe iseseisva vastuvõtu aegade ja kontaktandmete avaldamise ja esitamise kohustuse kaotamise, perearsti nimistusse registreerimisest keeldumisega seotud teavitamise ning tervisekeskuse nimistu ajutise teenindamisega seotud mõju.

Eelnõuga kavandatud muudatused mõjutavad halduskoormust eri sihtrühmades erinevalt. Perearstide, pereõdede ja teiste perearstiabi osutajate halduskoormus väheneb, kuna kaotatakse kohustus esitada Terviseameti iseteenindusportaali kaudu pereõe iseseisva vastuvõtu ajad ja kontaktandmed. Igapäevases töökorralduses võib sageli ette tulla muudatusi, näiteks töötaja haigestumise, töögraafikute ümberkorraldamise või tervisekeskuses rakendatava roteeruva töökorralduse tõttu. Selliste muudatuste pidev kajastamine infosüsteemis on ajamahukas ega suurenda tingimata patsiendi jaoks avaldatud teabe väärtust. Perearstiabi osutaja juurde registreerumine toimub eelregistreeringu alusel. Kohustus esitada perearsti tavapärased kontaktvastuvõtuajad on oluline üldinfo mõttes. Kohustuse kaotamine vähendab andmete korduva uuendamisega seotud halduskoormust ning võimaldab perearstiabi osutajatel keskenduda põhitegevusele.

Perearstidele võib kaasneda piiratud lisakoormus olukordades, kus nad kasutavad eelnõuga kavandatavat võimalust keelduda patsienti nimistusse registreerimast põhjusel, et nimistus on rohkem kui 1600 isikut ning patsiendil on võimalik registreeruda teise, samas teeninduspiirkonnas tegutseva perearsti nimistusse, milles on vähem kui 1600 isikut. Sellisel juhul tuleb perearstil anda patsiendile teada, kust ta leiab teavet sama teeninduspiirkonna nimistute kohta, milles on vähem kui 1600 isikut. Tegemist on siiski piiratud ja tingimusliku lisakoormusega, kuna keeldumise võimalus tekib üksnes seaduses sätestatud eelduste täitmisel ja tegemist on võimalusega. Lisaks töötab Tervisekassa välja vastava töölaua, mis võimaldab perearstidel mugavalt saada teavet teeninduspiirkondade ja neis tegutsevate perearstide nimistute kohta.
Tervisekeskusele nimistu ajutise teenindamise korraldamisega kaasnev halduskoormus eeldatavalt keskmine. Koormus on suurem uue ülesande rakendamise alguses, kuna tuleb kujundada vajalik töökorraldus, leida sobiv asenduskorraldus ja sõlmida kokkulepped. Edaspidi võib asendamise korraldamisega kaasnev koormus tänu väljakujunenud töökorraldusele ja varasemale kogemusele väheneda.

Perearstiabi osutajatele lisandub teatav halduslik mõju ka kuuekuulise etteteatamiskohustuse rakendamisel juhul, kui perearst soovib lahkuda keskusest koos nimistuga. Samas on selle mõju laad pigem tegevuse planeeritavust parandav. Etteteatamine annab perearstiabi osutajale rohkem aega töökorralduse, personali ja ruumide kasutuse ümberhindamiseks ning aitab vähendada ootamatute muudatustega kaasnevat korralduslikku survet. Nimistuga perearstiabi osutaja juurest lahkumisest etteteatamise mõju ei ole suur, kuna sama etteteatamistähtaeg kehtib ka tegevuskoha muutmisest Tervisekassa ja patsientide teavitamisel.

Kokkuvõttes väheneb eelnõuga kavandatud muudatuste tulemusena perearstide, pereõdede ja perearstiabi osutajate halduskoormus andmete esitamise kohustuse vähenemise tõttu. Perearstidele võib nimistusse patsiendi registreerimisest keeldumise korral kaasneda piiratud lisakoormus. Tervisekeskusele nimistu ajutise teenindamise korraldamisega kaasnev halduskoormuse mõju on eeldatavalt väike.

7. Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad kulud ja tulud

Kohalikele omavalitsustele eelnõu kohaselt uusi ülesandeid ega rahalisi kohustusi ei panda. Mõju kohalikele omavalitsustele on kaudne ja avaldub eelkõige piirkondades, kus perearstiabi kättesaadavuse või järjepidevuse risk on suurem.

Perearstiabi kättesaadavus mõjutab elanike heaolu ning kohaliku sotsiaal- ja tervishoiuvõrgustiku toimimist. Kui eelnõuga kavandatud muudatused aitavad vältida perearstiabi katkemist või lühendada teenusekatkestusi, võib see kaudselt vähendada survet kohaliku tasandi tugiteenustele. Otsest majanduslikku mõju kohalikele omavalitsustele ei kaasne. Kohalike omavalitsuste roll võib olla eelkõige toetav ja koostööpõhine, näiteks piirkondliku teenuse kättesaadavuse probleemidest teavitamisel või kohaliku tasandi info vahendamisel, kuid eelnõu kohaselt ei anta neile uusi õiguslikke ülesandeid.

Riigiasutustest mõjutavad muudatused eelkõige Tervisekassat ja Terviseametit. Tervisekassa ülesanded muutuvad nimistute tasakaalustamise, perearstiabi järjepidevuse tagamise ja regionaalsete riskide juhtimise kaudu. Tervisekassal tuleb nimistusse mitteregistreerunud isiku perearsti nimistusse määramisel arvestada nimistu suurust ning eelistada nimistuid, milles ei ole rohkem kui 1600 isikut. Samuti võib Tervisekassa töökoormus suureneda riski- ja kriisipiirkondade hindamisel, piirkondlike meetmete kavandamisel ning tervisekeskustega koostöö korraldamisel. Samas võib Tervisekassa koormus mõnes töölõigus väheneda, sest tervisekeskustele antakse selgem roll nimistute ajutisel teenindamisel ja asenduste korraldamisel. See võimaldab kasutada kohaliku tasandi teadmist ja olemasolevat töökorraldust olukordades, kus nimistu jääb alalise perearstita või teenuse osutamise järjepidevus on ohustatud. Selgem vastutusjaotus võib vähendada vajadust üksikjuhtumipõhiste lahenduste järele ning toetada Tervisekassa ja tervisekeskuste koostööd nimistu ajutise teenindamise korraldamisel.

Terviseametile avaldub mõju eelkõige sekkumisvõimaluste kaudu. Eelnõu kohaselt lühendatakse aega, mille järel võib Terviseamet perearstilt nimistu ära võtta, kui teenuse osutamine on katkenud, seniselt 60 kalendripäevalt 30 kalendripäevale. Muudatus võimaldab kiiremini reageerida olukordades, kus perearstiabi osutamine on sisuliselt katkenud ja teenuse tavapärane taastumine ei ole tõenäoline.

Tervisekassa ja Terviseameti jaoks võib muudatus kaasa tuua vajaduse tihedamaks infovahetuseks, sest nimistu teenindamise katkemise, asenduse korraldamise ja võimaliku nimistu äravõtmise korral tuleb tegutseda kiiremini ja koordineeritumalt. See mõju on seotud eelkõige juhtumite menetlemise ajaraami lühenemise ja vastutusjaotuse täpsustumisega, mitte uue eraldiseisva ülesande loomisega.

Terviseametile otsest majanduslikku mõju ei kaasne. Tervisekassa võimalik lisakulu sõltub eelkõige rakendusaktides sätestatavatest riski- ja kriisipiirkondade meetmetest, nende ulatusest ja rakendamise sagedusest. Eelarvemõju, mida rahastatakse eelkõige Tervisekassa ravikindlustuse eelarvest, täpsustub meetmete väljatöötamisel ja rakendusakti koostamisel. Alustatakse meetmetest, mida saab rakendada olemasoleva rahastuse raames.

8. Rakendusaktid

Seaduse vastuvõtmisel tuleb muuta sotsiaalministri 24. märtsi 2026. a määrust nr 14 „Perearstiabi töökorraldus ning tervisekeskuse liigid ja nõuded“ (seletuskirja lisas 2).

Määruse nr 14 muutmine on vajalik, kuna laiendatud funktsioonidega tervisekeskusi rakendatakse ühe võimaliku meetmena riski- ja kriisipiirkondades perearstiabi kättesaadavuse ja jätkusuutlikkuse tagamiseks. Määruses täiendatakse laiendatud funktsioonidega tervisekeskuse ülesandeid. Muu hulgas nähakse ette võimalus tegutseda praktika- ja residentuuribaasina. Selle ülesande lisamine ei välista, et praktika- ja residentuuribaasidena võivad jätkuvalt tegutseda ka teised perearstikeskused.

Seaduse vastuvõtmisel tuleb kehtestada sotsiaalministri määrus „Riski- ja kriisipiirkondade määramise alused ning regionaalsed meetmed ja nende rakendamine“ (seletuskirja lisas 2).

9. Seaduse jõustumine

Seadus jõustub 2027. aasta 1. märtsil, et anda riigiasutustele ja perearstikeskustele piisav aeg seadusest tulenevate muudatuste ettevalmistamiseks ja rakendamiseks ning tagada muudatuste sujuv jõustumine.

10. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon

Eelnõu esitati kooskõlastamiseks eelnõude infosüsteemi (EIS) 26-0796 kaudu ning arvamuse avaldamiseks Tervisekassale, Eesti Perearstide Seltsile, Esmatasandi Tervisekeskuste Liidule, Eesti Õdede Liidule, Eesti Pereõdede Ühingule, Eesti Haiglate Liidule, Eesti Arstide Liidule, Eesti Patsientide Esindusühingule, Eesti Patsientide Liidule, Eesti Puuetega Inimeste Fond SA-le, Eesti Puuetega Inimeste Kojale, Eesti Linnade ja Valdade Liidule. Eelnõu kohta andis sisulist tagasisidet ja esitas kommentaare Tervisekassa, Eesti Perearstide Selts, Eesti Puuetega Inimeste Koda, Eesti Linnade ja Valdade Liit, Eesti Õdede Liit, Eesti Põletikulise Soolehaiguse Selts. Lisaks andis tagasisidet ka Esmatasandi Tervisekeskuste Liit, kelle tagasiside ei sisaldanud sisulisi märkusi eelnõu kohta.

Eelnõus käsitletavate teemade kohta antud tagasiside ja Sotsiaalministeeriumi vastused on esitatud seletuskirja lisas 1.

Algatab Vabariigi Valitsus 12. oktoobril 2026. a

Vabariigi Valitsuse nimel

(allkirjastatud digitaalselt)
Heili Tõnisson
Valitsuse nõunik

Seletuskiri.pdf

Tervishoiuteenuste korraldamise seaduse muutmise seaduse

eelnõu seletuskiri

1. Sissejuhatus

1.1. Sisukokkuvõte

Esmatasandi tervishoid on tervishoiusüsteemi oluline osa ning perearstiabi on enamasti inimese

esimene kokkupuude tervishoiusüsteemiga. Perearstiabil on oluline roll terviseprobleemide

ennetamisel, varajasel avastamisel ja ravimisel ning patsiendi raviteekonna koordineerimisel.

Eelnõukohane seadus aitab toetada esmatasandi tervishoius esinevate süsteemsete probleemide

lahendamist, mis on seotud perearsti nimistute ebaühtlase suuruse, perearstide kasvava

töökoormuse, asenduste korraldamise piiratud võimaluste ja piirkondlike erinevustega

perearstiabi kättesaadavuses. Mitmes piirkonnas on perearstiabi järjepidevuse tagamine

muutunud keerulisemaks ning kehtiv õigusraamistik ei võimalda kõigis olukordades piisavalt

paindlikult reageerida, mistõttu on vajalik teha muudatusi teenuse jätkusuutlikkuse ja

kättesaadavuse parandamiseks.

Eelnõuga kavandatavad peamised muudatused on järgmised:

• luuakse volitusnorm riski- ja kriisipiirkondade1 määramise aluste ja regionaalselt

rakendatavate meetmete kehtestamiseks ning laiendatud ülesannetega tervisekeskuse

toimimiseks;

• antakse perearstile õigus keelduda patsienti nimistusse registreerimast, kui samas

teeninduspiirkonnas on võimalik registreeruda nimistusse, milles on vähem kui 1600 isikut;

• täpsustatakse nimistu suurusega arvestamist Tervisekassa poolt isiku nimistusse

määramisel;

• täpsustatakse perearstiabi osutamise korralduslikke nõudeid;

• täpsustatakse äriühingu korraldatava perearsti asendamise korda, sätestades selgemalt

perearsti kvalifikatsiooniga arsti kaasamise nõuded kui ka nimistu äravõtmise alused;

• kehtestatakse tervisekeskuste kohustus korraldada teatud juhtudel nimistute ajutine

teenindamine.

Eelnõu rakendamisel suureneb vähesel määral tervisekeskuste halduskoormus asenduste

korraldamisega seotud ülesannete tõttu ning perearstide halduskoormus patsiendi teavitamise

kohustuse täitmisel nimistusse võtmisest keeldumise korral ja nimistuga perearstiabi osutaja

juurest lahkumisega seotud teabe edastamisel. Seevastu väheneb perearstiabi osutajate

halduskoormus andmete esitamise kohustuste lihtsustamise tulemusena.

Riigiasutuste töökoormus suureneb muudatuste rakendamise alguses mõnevõrra, kuid pikemas

perspektiivis selgem vastutusjaotus ja läbimõeldud protsessid vähendavad vajadust

üksikjuhtumipõhiste lahenduste järele ning seeläbi väheneb töökoormus.

Kavandatavate muudatuste peamine eesmärk on parandada patsientide jaoks perearstiabi

kättesaadavust ja järjepidevust. Muudatustega luuakse eeldused selleks, et perearstide

töökoormus jaotuks piirkonnas ühtlasemalt ning perearstiabi osutamine oleks jätkusuutlikum.

See võib aidata vähendada olukordi, kus ühe perearsti nimistu on ülekoormatud, samas kui

1 Tegemist on olukordadega, kus perearstiabi kättesaadavus või jätkusuutlikkus on ohustatud.

piirkonnas on olemas väiksema koormusega nimistud, ning toetada seeläbi paremat ligipääsu

perearsti ja pereõe vastuvõtule. Samuti aitavad muudatused vähendada riski, et patsiendid

jäävad perearsti lahkumise, pikaajalise haigestumise või nimistu teenindamise katkemise tõttu

pikemaks ajaks toimiva perearstiabita. Tervisekeskuste suurem roll ajutise teenindamise

korraldamisel ning võimalus rakendada piirkondlikke meetmeid riski- ja kriisipiirkondades

toetavad eesmärki tagada esmatasandi abi kättesaadavus võimalikult inimese elukoha lähedal

ka riski- ja kriisipiirkondades.

1.2. Eelnõu ettevalmistaja

Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Sotsiaalministeeriumi tervishoiuteenuste osakonna

esmatasandi tervishoiu ekspert Tiina Unukainen ([email protected]) ja tervishoiuteenuste

osakonna esmatasandi nõunik Elina Müürsepp ([email protected]). Eelnõu juriidilise

ekspertiisi on teinud Sotsiaalministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik Piret Eelmets

([email protected]). Mõjuanalüüsi on koostanud Sotsiaalministeeriumi analüüsiosakonna

juhtivanalüütik Kadri Keller ([email protected]). Eelnõu on keeletoimetanud

Rahandusministeeriumi ühisosakonna dokumendihaldustalituse keeletoimetaja Virge

Tammaru ([email protected]).

1.3. Märkused

Eelnõu on seotud Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammiga2, milles on ette nähtud

perearstiabisüsteemi jätkusuutlikkust toetavad tegevused. Eelnõu on seotud järgmise

koalitsioonileppe punktiga – loome õiguslikud alused piirkondliku vastutusega tervisekeskuste

võrgustiku moodustamiseks üle Eesti, et tagada ka väikeste perearstikeskuste toimepidevus.

Tegevusena on ette nähtud koostada tervishoiuteenuste korraldamise seaduse muutmise

seaduse eelnõu koos rakendusaktidega.

Eelnõuga muudetakse tervishoiuteenuste korraldamise seaduse (TTKS) redaktsiooni

avaldamismärkega RT I, 30.06.2026, 132.

Eelnõu lähtub esmatasandi tervishoiu arengukavas 20353 nimetatud eesmärkidest.

Eelnõu ei ole seotud teiste menetluses olevate eelnõudega ega otseselt ka Euroopa Liidu õiguse

rakendamisega.

Eelnõu seadusena vastuvõtmiseks on vajalik Riigikogu poolthäälteenamus.

Eelnõu on seotud isikuandmete töötlemisega isikuandmete kaitse üldmääruse tähenduses, kuid

muudatuste tulemusel töödeldavate andmete hulk väheneb.

Eelnõu mõjutab halduskoormust. Täpsem halduskoormuse muutuste kirjeldus on esitatud

seletuskirja mõjuanalüüsi osas.

2. Seaduse eesmärk

Eelnõu eesmärk on tugevdada esmatasandi tervishoiu toimimist, toetades:

• perearstiabi kättesaadavust kõikides piirkondades;

• perearstiabi osutamise järjepidevust perearsti töö katkemisel;

2 Vabariigi Valitsuse tegevusprogramm. 3 Esmatasandi tervishoiu arengukava 2035.pdf.

• perearstide töökoormuse paremat tasakaalu;

• tervisekeskuste suuremat rolli süsteemi toimivuse tagamisel.

Eesmärk on tugevdada esmatasandi tervishoiu toimimist, parandades perearstiabi

kättesaadavust, järjepidevust ja jätkusuutlikkust. Eesmärgi saavutamiseks kavandatakse mitu

omavahel seotud lahendust.

Esiteks luuakse võimalus tasakaalustada perearstide töökoormust, andes perearstile õiguse

teatud tingimustel keelduda patsienti nimistusse registreerimast, kui nimistus on rohkem kui

1600 isikut ning samas teeninduspiirkonnas on võimalik registreeruda väiksema nimistuga

perearsti juurde. Samuti täpsustatakse Tervisekassa kohustust arvestada nimistusse määramisel

nimistute suurust. Muudatuste eesmärk on vähendada nimistute koormuse ebaühtlust ning

toetada kvaliteetse perearstiabi kättesaadavust.

Teiseks täpsustatakse perearsti asendamise ja nimistute teenindamise korraldust. Selleks

sätestatakse nõuded äriühingu kaudu korraldatava asenduse korral perearsti osaluse tagamiseks,

täpsustatakse pikaajalise asendamise regulatsiooni ning nähakse tervisekeskustele teatud

olukordades ette roll nimistute ajutisel teenindamisel. Muudatuste eesmärk on vähendada riski,

et patsiendid jäävad perearsti töö katkemisel pikemaks ajaks toimiva perearstiabita.

Kolmandaks luuakse õiguslik alus riski- ja kriisipiirkondade määramiseks ning piirkondlike

meetmete rakendamiseks olukordades, kus perearstiabi kättesaadavus või jätkusuutlikkus on

ohustatud. See võimaldab tulevikus paindlikumalt reageerida piirkondade erinevatele

vajadustele ning rakendada vajaduspõhiseid lahendusi, sealhulgas laiendatud ülesannetega

tervisekeskuste mudelit.

Neljandaks täpsustatakse tervisekeskuste toimimisega seotud regulatsiooni, nähes ette

etteteatamiskohustuse nimistuga perearsti lahkumise korral ning tervisekeskuste kohustuse

korraldada teatud juhtudel nimistute ajutine teenindamine. Muudatuste eesmärk on suurendada

tervisekeskuste suutlikkust tagada piirkonnas perearstiabi järjepidevus ning parandada teenuse

korralduse prognoositavust.

Lisaks vähendatakse halduskoormust, kaotades kohustuse avaldada ja esitada pereõe iseseisva

vastuvõtu aegade ja kontaktandmete teavet. Muudatus arvestab perearstiabi tänast töökorraldust

ning võimaldab suunata ressursse enam sisulisele teenuse osutamisele.

Kehtiv regulatsioon ei võimalda piisavalt tõhusalt reageerida olukordadele, kus perearst lõpetab

tegevuse või nimistu jääb teenindamata. Nendel juhtudel on Tervisekassa seni pidanud leidma

olukorrale kiirelt lahenduse. Samuti puuduvad piisavad mehhanismid piirkondade eripärade

arvestamiseks ja nimistute tasakaalustamiseks. Lisaks luuakse selged reeglid riski- ja

kriisipiirkondades tegutsemiseks ning tehakse väiksemaid muudatusi asendamiste korraldamise

regulatsioonis.

Eelnõu väljatöötamisele eelnes Sotsiaalministeeriumi koostatud ja 06.05.2026

kooskõlastamiseks esitatud perearstiabi tugevdamist puudutav väljatöötamiskavatsus4

(edaspidi VTK), mis saadeti arvamuse avaldamiseks seotud organisatsioonidele ja

huvirühmadele ning mille kohta esitas tagasisidet 11 organisatsiooni ja kaks perearsti.

VTK hõlmas rohkem teemasid kui need, mida eelnõus kajastatakse. Mitmed teemad, mis VTK-

s kajastust leidsid, vajavad pikemaid arutelusid ja analüüse, mistõttu on eelnõus välja toodud

4 Tervishoiuteenuste korraldamise seaduse (perearstiabi tugevdamine) eelnõu väljatöötamiskavatsus – EIS.

need muudatused, mis osapoolte nõusolekut enim arvestavad. VTK-ga võrreldes jäi eelnõust

välja tervisekeskuste korralduse (tegevusluba, ühtsed kvaliteedikriteeriumid, tervisekeskuse

konkursid, monopoliseerumise piiramine), nimistute asendamise ja järelevalvemehhanismide

arendamisega seonduv.

Eelnõu esitati esimesele kooskõlastusringile 03.07.2026 ja selle kohta andis tagasisidet üheksa

organisatsiooni. Eelnõu esitati teisele kooskõlastusringile 03.09.2026 ja sellele andis tagasisidet

kaheksa organisatsiooni. Eelnõus käsitletavate teemade kohta antud teise ringi tagasiside ja

Sotsiaalministeeriumi vastused on esitatud seletuskirja lisas 1.

3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Eelnõu koosneb kahest paragrahvist.

Eelnõu § 1 punktiga 1 täiendatakse§ 8 lõikega 33. Seadusesse lisatakse varem hea tahte

koostöökokkuleppes „Perearstiabi jätkusuutlikkuse tagamine“5 kirjeldatud säte (IV osa, 1.

eesmärk), mille kohaselt on perearsti nimistu optimaalne suurus kuni 1600 isikut. Selline

nimistu suurus toetab perearstiabi kvaliteeti ja kättesaadavust ning perearsti töökoormuse

tasakaalustamist. Muudatusega antakse perearstile õigus keelduda patsienti nimistusse

registreerimast, kui nimistus on rohkem kui 1600 isikut ning patsiendil on samas

teeninduspiirkonnas võimalik registreeruda teise perearsti nimistusse, milles on vähem kui

1600 isikut.

Kavandatav optimaalne nimistu suurus ei muuda TTKS § 8 lõikes 4¹ sätestatud nimistu

piirsuurusi. Nimetatud sätte kohaselt on perearsti nimistu piirsuurus 1200–2000 isikut või

2001–2400 isikut, kui nimistusse kantud isikutele osutab koos perearstiga perearstiabi vähemalt

üks arsti kvalifikatsiooniga tervishoiutöötaja. Seega tähistab 1600 isikut optimaalset nimistu

suurust, mitte nimistu maksimaalset piirsuurust. Kavandatav regulatsioon võimaldab perearstil

eespool kirjeldatud tingimustel keelduda isiku nimistusse võtmisest juba enne TTKS § 8 lõikes

4¹ sätestatud maksimaalse piirsuuruse saavutamist.

Perearsti nimistusse registreerimise ja Tervisekassa poolt nimistusse määramise täpsem kord

on sätestatud sotsiaalministri 7. detsembri 2012. a määruses nr 47 „Perearsti nimistu

moodustamise, muutmise ja võrdlemise alused ja kord ning perearsti nimistute piirarv“ .

Käesoleva muudatusega sätestatakse seaduses täiendav alus, mille esinemisel on perearstil

õigus keelduda isiku nimistusse registreerimisest. Muus osas nimistusse registreerimise ja

nimistusse määramise kord ei muutu.6

Muudatuse eesmärk on soodustada patsientide ühtlasemat jaotumist piirkonna nimistute vahel

ning vähendada olukordi, kus osa nimistuid on märkimisväärselt üle koormatud, samas kui

teistes nimistutes on vabu kohti.

Muudatuse rakendamise toetamiseks vaadatakse üle perearstide teeninduspiirkonnad ning

Tervisekassa avaldab oma veebilehel teeninduspiirkondade kaupa teabe nimistute suuruse

kohta. See võimaldab patsientidel saada paremat ülevaadet registreerimisvõimalustest ning

toetab teadlike valikute tegemist perearsti nimistu valimisel. Perearst annab keeldumise korral

patsiendile teada, kust ta leiab teavet nimistute kohta, milles on vähem kui 1600 isikut, viidates

kas Tervisekassa veebilehel olevale nimistute kuvale või Terviseameti MEDRE-le. Kui aga

5 Hea tahte koostöökokkulepe „Perearstiabi jätkusuutlikkuse tagamine“. 6 Perearsti nimistu moodustamise, muutmise ja võrdlemise alused ja kord ning perearsti nimistute piirarv-Riigi

Teataja

teeninduspiirkonnas ei ole nimistut, milles on vähem kui 1600 isikut, ei ole perearstil selle sätte

alusel võimalik keelduda patsienti nimistusse registreerimast.

Perearstiabi kvaliteedi ja jätkusuutlikkuse tagamiseks on oluline, et iga perearst teenindaks

võimalikult jõukohast hulka patsiente. Pikaajaline ülekoormus suurendab perearstide ja -õdede

läbipõlemise riski, kvaliteedi ja kättesaadavuse probleeme ning võib viia perearsti nimistust

loobumiseni või erialalt lahkumiseni. Ülemäärase töökoormuse risk ja piiratud võimalused

nimistu suurust reguleerida vähendavad ka perearsti eriala atraktiivsust ning raskendavad uute

perearstide süsteemi tulemist. Muudatus aitab kaasa perearstide ja -õdede töökoormuse

mõistlikul tasemel hoidmisele, parandab kvaliteetse perearstiabi kättesaadavust ning vähendab

perearstisüsteemi jätkusuutlikkust ohustavaid riske.

Eelnõu § 1 punktiga 2 muudetakse § 8 lõiget 43. Muudatusega seatakse Tervisekassale

kohustus lähtuda nimistusse mitteregistreerunud isiku perearsti nimistusse määramisel nimistu

suurusest ning eelistada nimistuid, milles ei ole rohkem kui 1600 isikut. Sätte rakendamise

eelduseks on asjaolu, et samas teeninduspiirkonnas on sellise suurusega nimistuid. Muudatuse

eesmärk on toetada kvaliteetse ja kättesaadava perearstiabi tagamist. Muudatus lähtub § 1

punkti 1 kohta esitatud põhjendustest.

Mõju põhiõigustele

Eelnõu § 1 punktidega 1 ja 2 kavandatava muudatuse eesmärk on vähendada perearstide

nimistute koormuse ebaühtlust ning toetada kvaliteetse perearstiabi kättesaadavust ja

jätkusuutlikkust. Selleks antakse perearstile täiendav võimalus keelduda isiku nimistusse

registreerimisest juhul, kui nimistus on üle 1600 isiku ning samas teeninduspiirkonnas on

võimalik registreeruda teise perearsti nimistusse, kus on vähem kui 1600 isikut. Samuti

kohustatakse Tervisekassat nimistusse mitteregistreerunud isiku perearsti nimistusse

määramisel eelistama võimaluse korral nimistuid, milles on vähem kui 1600 isikut.

Kavandatav regulatsioon mõjutab isiku võimalust valida endale konkreetne perearst ning riivab

seetõttu põhiseaduse §-st 19 tulenevat üldist eneseteostus- ja otsustusvabadust. Lisaks seostub

regulatsioon põhiseaduse § 28 lõikes 1 sätestatud õigusega tervise kaitsele, mille üheks osaks

on juurdepääs tervishoiuteenustele, sealhulgas perearstiabile.

Põhiseaduse § 28 kohaselt lasub riigil kohustus kujundada tervishoiusüsteem viisil, mis tagab

tervishoiuteenuste kättesaadavuse kogu elanikkonnale. Riigil on selle kohustuse täitmisel avar

kaalutlusruum tervishoiupoliitika kujundamisel ning tervishoiuteenuste korraldamise

põhimõtete kehtestamisel. See hõlmab ka meetmete väljatöötamist, mille eesmärk on tagada

perearstide töökoormuse mõistlik jaotus ning perearstiabi kvaliteetne toimimine.

Põhiõiguste riive eesmärk on tagada kvaliteetse ja kättesaadava perearstiabi osutamine ning

toetada perearstisüsteemi jätkusuutlikkust. Tegemist on põhiseaduslikult legitiimse

eesmärgiga, mis lähtub avalikust huvist tagada elanikkonnale toimiv perearstiabi.

Kavandatav meede on eesmärgi saavutamiseks sobiv. Patsientide ühtlasem suunamine

piirkonna erinevate nimistute vahel aitab vältida olukordi, kus osa nimistuid on

märkimisväärselt üle koormatud, samal ajal kui teistes nimistutes on vabu kohti.

Tasakaalustatum töökoormus võimaldab perearstidel ja pereõdedel pühendada patsientidele

rohkem aega ning parandab vastuvõttude, nõustamise ja muude teenuste kättesaadavust.

Muudatus on ka vajalik, kuna üksnes nimistute maksimaalse piirsuuruse regulatsioon ei

võimalda ennetada olukorda, kus osa nimistuid kasvab märkimisväärselt suuremaks juba enne

piirsuuruse saavutamist. Kavandatud lahendus võimaldab koormuse tasakaalustamist

varasemas etapis ning aitab vähendada süsteemseid riske, mis kaasnevad perearstide

ülekoormusega.

Piirang on mõõdukas. Isikult ei võeta ära õigust perearstiabile ega õigust perearsti nimistusse

kuuluda. Piiratakse üksnes võimalust valida konkreetsel juhul eelistatud perearst, kui samas

teeninduspiirkonnas on olemas väiksema koormusega nimistu või nimistud. Seega säilib isikule

juurdepääs perearstiabile samas piirkonnas ning teenus jääb talle kättesaadavaks.

Piirangu mõõdukust suurendab asjaolu, et Tervisekassa avaldab oma veebilehel

teeninduspiirkondade kaupa teabe nimistute suuruse kohta ning perearst peab keeldumise korral

suunama patsiendi selle teabe juurde. See võimaldab inimesel teha teadlikke valikuid ning leida

endale sobiva alternatiivse nimistu. Lisaks ei saa perearst keelduda isiku nimistusse

registreerimisest nimetatud alusel juhul, kui samas teeninduspiirkonnas puudub nimistu, milles

oleks vähem kui 1600 isikut.

Regulatsiooni proportsionaalsust toetab ka vajadus tagada perearstisüsteemi jätkusuutlikkus.

Pikaajaline ülekoormus suurendab perearstide ja pereõdede läbipõlemise riski, raskendab

tervishoiuteenuste osutamist ning võib viia nimistutest loobumise või perearstide süsteemist

lahkumiseni. Samuti vähendab ülemäärane töökoormus perearsti eriala atraktiivsust ja

raskendab uute perearstide tööle asumist. Nende riskide vähendamine aitab tagada

elanikkonnale stabiilselt kättesaadava ja kvaliteetse perearstiabi ka pikemas perspektiivis.

Eeltoodust tulenevalt on kavandatav põhiõiguste riive õigustatud, kuna see teenib olulist

avalikku huvi, on eesmärgi saavutamiseks sobiv ja vajalik ning ei piira isiku õigusi suuremal

määral, kui eesmärgi saavutamiseks vajalik. Muudatus vastab põhiseaduse §-s 11 sätestatud

proportsionaalsuse põhimõttele.

Eelnõu § 1 punktiga 3 muudetakse § 8 lõike 48 punkti 3, millest jäetakse välja nõue

Terviseametil avaldada tervishoiukorralduse infosüsteemis info pereõe iseseisva vastuvõtu

aegade ja kontaktandmete kohta. Arvestades, et pereõde on tänapäeval iseseisev spetsialist, kes

tegutseb oma pädevuse piires ja tervisekeskustes ka roteeruvas korras, ei ole otstarbekas iga

perearstiabi osutaja puhul esitada infot pereõe iseseisva vastuvõtu aegade ja kontaktandmete

kohta. Lisaks peab perearsti peamises tegevuskohas olema kogu tegevuskoha lahtioleku ajal

tagatud vähemalt ühe pereõe kohalolu. Nõue avaldada infot perearsti tavapäraste

kontaktvastuvõtuaegade kohta säilib. Igapäevases töös võib ette tulla aga erakorralisi

muudatusi, näiteks graafikute muutmine haigestumiste ajal, mistõttu on pidev info muutmine

ebamõistlik ressursikasutus, sest perearstiabi osutamine toimub eelregistreerimise põhimõttel.

Muudatuse eesmärk on tagada patsientidele selge ja ajakohane ülevaade perearsti

kontaktvastuvõtu tavapärasest korraldusest ning vähendada perearstiabi osutajate

halduskoormust (pidev teabe edastamine muudatuste korral).

Eelnõu § 1 punktiga 4 muudetakse § 8 lõike 49 punkti 2, millest jäetakse välja nõue

perearstiabi osutamise tegevusloa omajal esitada Terviseameti iseteenindusportaali kaudu info

pereõe iseseisva vastuvõtu aegade ja kontaktandmete kohta. Muudatuse põhjendused on

esitatud eelnõu § 1 punkti 3 selgitustes.

Eelnõu § 1 punktiga 5 täiendatakse § 8 lõikega 62. Muudatuse eesmärk on tagada, et nimistu

teenindamisel asenduse korras perearstiabi osutaja äriühingu kaudu säiliks siiski perearsti

kvalifikatsiooniga isiku vahetu osalus ja tugi. Seetõttu täpsustatakse, et perearstiabi osutav

äriühing peab järgima sama paragrahvi lõike 61 alusel kehtestatud määruses7 sätestatud nõudeid

perearsti kontaktvastuvõttude korraldamisele. Muudatuse eesmärk on tagada, et

kontaktvastuvõttude korraldus vastaks kehtestatud nõuetele ja et perearst osaleks sisuliselt

nimistu patsientidele teenuse osutamisel.

Eelnõu § 1 punktiga 6 muudetakse § 81 lõiget 7. Muudatusega täiendatakse pikaajalise

asendamise kestust reguleerivat sätet ning nähaks ette põhimõte, et kui perearst on valitud

valitavale ametikohale, võib nimistu pikaajaline asendamine kesta kuni ametiaja või volituste

tähtaja lõppemiseni. Kehtiv regulatsioon võimaldab pikaajalist asendamist kuni ühe aasta

jooksul, erialase enesetäiendamisega seotud koolituse korral kuni kahe aasta jooksul ja

vanemapuhkuse korral selle lõppemiseni. Praktikas võib ette tulla olukordi, kus perearst asub

täitma riigi või kohaliku omavalitsuse valitavat või nimetatavat ametikohta ega saa seetõttu

tööülesannete mahu tõttu pikema aja jooksul perearstina tegutseda. Sellisteks ametikohtadeks

võivad olla näiteks Riigikogu liikme, Vabariigi Valitsuse liikme, vallavanema või linnapea

amet.

Muudatuse eesmärk on tagada perearsti nimistu teenindamise järjepidevus ning vältida

olukordi, kus perearst peaks valitaval ametikohal ülesannete täitmise tõttu loobuma nimistust.

Kliinilisest praktikast on selgunud, et nimistuga kohanemine võtab palju aega ja seetõttu pole

otstarbekas kujunenud usaldussuhet katkestada. OECD uuringud näitavad, et järjepidev kontakt

perearstiga loob lisaväärtust, olles seotud suurema usaldusega tervishoiusüsteemi vastu ja

paremate hinnanguliste tervisetulemitega.8 Samuti loob muudatus suurema õigusselguse ja -

kindluse nii perearstidele, asendajatele kui ka Tervisekassale ja Terviseametile, sidudes

asendamise kestuse selgelt ametiülesannete täitmise perioodiga.

Eelnõu § 1 punktiga 7 täiendatakse § 91 lõikega 4. Muudatuse eesmärk on luua kinnitatud

nimistuga perearstile perearstiabi osutaja juurest koos nimistuga lahkumise korral kohustus

teavitada perearstiabi osutajat kuus kuud ette, välja arvatud juhul, kui pooled on kokku leppinud

lühemas ajas. Olemuslikult ei ole eraldi teavitamine vajalik kui teavitaja või teavitatava isikud

langevad lõppastmes kokku. Perearsti nimistu on perearstiabi osutaja toimimise oluline osa,

olles seotud nii teenuste osutamise mahu kui ka rahastamisega. Perearsti ootamatu lahkumine

koos nimistuga võib mõjutada perearstiabi osutaja võimet tagada kokkulepitud teenuse

osutamine, personali rakendamine ja majanduslik jätkusuutlikkus. Kuuekuuline

etteteatamistähtaeg on hinnatud mõistlikuks, kuna see tasakaalustab ühelt poolt perearsti õigust

oma tegevus ümber korraldada ning teiselt poolt perearstiabi osutaja õigustatud huvi valmistuda

olulisteks muudatusteks teenuse osutamisel. Sama etteteatamistähtaeg kehtib ka Tervisekassa

ja patsientide teavitamisel tegevuskoha muudatustest. Pooltel on võimalik kokku leppida ka

teistsuguses etteteatamistähtajas.

Eelnõu § 1 punktiga 8 täiendatakse seadust §-ga 92, milles kehtestatakse perearstiabi riski- ja

kriisipiirkondade määramise alused ning regionaalselt rakendatavad meetmed ja nende

rakendamise tingimused.

Uuringu „Tulevikuvaade tööjõu- ja oskuste vajadusele: perearstiabi“9 kohaselt on perearstide

vanuselist koosseisu arvestades lähiaastatel oodata märkimisväärset tööjõupuudust. Eeldusel et

perearstide tegelik pensionile mineku iga oluliselt ei muutu, on aastaks 2033 vaja vanuse tõttu

asendada ligikaudu 420 perearsti ehk ligikaudu pooled praegu tegutsevatest perearstidest.

7 Perearstiabi töökorraldus ning tervisekeskuse liigid ja nõuded - Riigi Teataja. 8 OECD. Does Healthcare Deliver? Results from the Patient-Reported Indicator Surveys (PaRIS)

https://www.oecd.org/content/dam/oecd/en/publications/reports/2025/02/does-healthcare-

deliver_978507f1/c8af05a5-en.pdf. 9 OSKA. Tulevikuvaade tööjõu- ja oskuste vajadusele: perearstiabi. Perearstiabi | OSKA uuringud.

Prognoositav koolituspakkumine võimaldab sellest asendusvajadusest katta ligikaudu 60% ehk

umbes 255 perearsti. Katmata jääb seega ligikaudu 165 perearsti suurune asendusvajadus, mis

vastab ligi 20%-le praegusest perearstide arvust.

2026. aasta alguse seisugaoli 132 055 inimest (s.o ca 9,8% elanikkonnast) 77 nimistus ilma

alalise perearstita, neid teenindas asendusarst. 2025. aastal leiti viiel korral (Tallinn Mustamäe,

Põltsamaa, Vinni vald ja 2 x Türi vald) nimistule teenuseosutaja (asendaja) alles paar nädalat

enne perearsti või asendusarsti nimistuga töö lõpetamist, mistõttu oli teenuse saamise katkemise

ohus ligi 8575 inimest. 01.04.2026 seisuga on 65–83 vanusevahemikus 258 perearsti, kes

teenindavad kokku 268 nimistut (sh kümme asendusnimistut ehk osadel teenindada rohkem kui

üks nimistu).10

Eespool kirjeldatud arengutendentsid suurendavad riski, et teatud piirkondades võib

perearstiabi kättesaadavus ja järjepidevus halveneda. Seetõttu on vajalik luua õiguslik alus

riski- ja kriisipiirkondade määramiseks ning regionaalsete meetmete rakendamiseks, mis

võimaldavad reageerida piirkondlikele probleemidele paindlikumalt ja toetada perearstiabi

jätkusuutlikkust.

Tervishoiu- ja sotsiaalvaldkonna integratsiooni reformi11 raames kujundatava piirkondliku

koostöökorralduse kaudu saadakse sisendit riski- ja kriisipiirkondades rakendatavate

regionaalsete meetmete vajaduse ja sisu kohta. Samuti toetab piirkondlik koostöökorraldus

nende meetmete rakendamise kavandamist ja koordineerimist piirkonnas.

Meetmed hõlmavad eelkõige olukordi, kus perearstiabi ei ole võimalik tavapärasel viisil

jätkusuutlikult osutada ning teenuse kättesaadavuse tagamiseks on vaja rakendada

alternatiivseid teenuseosutamise mudeleid. See võib hõlmata näiteks kontaktvastuvõttude

senisest suuremat kombineerimist kaugvastuvõttudega, eriõdede ja üldarstide laiemat kaasamist

teenuse osutamisse, nimistu teenindamist mitme perearsti koostöös ning laiendatud

ülesannetega tervisekeskuse teenuste piirkondlikku pakkumist.

Lisaks on vaja välja töötada motivatsioonimehhanismid, mis toetaksid residentuuri läbimist

ning tervishoiutöötajate tööle asumist riski- ja kriisipiirkondades.

Erimudelite ja muude meetmete rakendamine peab toimuma kontrollitud tingimustes ning

nende mõju tuleb süsteemselt hinnata. Meetmete rakendamise ulatus ja kestus peavad lähtuma

piirkonna konkreetsest vajadusest. Osa meetmeid on oma olemuselt ajutised ning neid

rakendatakse üksnes seni, kuni püsib nende rakendamise tinginud vajadus. Hindamise

tulemusel peab olema võimalik otsustada, kas rakendatud lahendust on põhjendatud jätkata või

laiemalt rakendada või on võimalik taastada perearstiabi osutamine tavapärase korralduse

alusel. Perearstiabi kättesaadavuse ja järjepidevuse tagamine on oluline ka tervishoiusüsteemi

kui terviku toimimise ja ressursside tõhusa kasutamise seisukohalt. Mitmed rahvusvahelised

uuringud on näidanud, et tugev esmatasandi tervishoid võimaldab lahendada terviseprobleeme

varases etapis ning aitab kaasa tervishoiusüsteemi jätkusuutlikkusele.12, 13

Seetõttu on perearstiabi kättesaadavuse ja jätkusuutlikkuse tagamine oluline mitte üksnes

esmatasandi tervishoiu toimimise, vaid kogu tervishoiusüsteemi jätkusuutlikkuse ja ressursside

tõhusa kasutamise seisukohalt. Riski- ja kriisipiirkondades rakendatavate meetmete eesmärk on

10 Tervisekassa andmed, 2026. 11 https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/513a34b3-f9cd-4597-99f2-7b04f0d96615 12 https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/15121917/. 13 https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/23972001/.

võimaldada perearstiabi kättesaadavuse säilitamist ka olukorras, kus teenuse osutamine

tavapärase korralduse alusel ei ole ajutiselt või pikema aja jooksul võimalik.

Eelnõu § 1 punktiga 9 muudetakse § 151 pealkirja. Eesmärk on viia pealkiri vastavusse sätete

sisuga, sest §-s 151 käsitletakse lisaks tervisekeskuse moodustamisele ka tervisekeskuse

pidamist. Sellest tulenevalt lisatakse pealkirja lisaks tervisekeskuse moodustamisele ka sõna

„pidamine“.

Eelnõu § 1 punktiga 10 täiendatakse seaduse 2. peatüki 21. jagu §-ga 152, milles sätestatakse

tervisekeskuse ülesanded asenduse korraldamisel.

Lähiaastatel suureneb järsult pensionile minevate perearstide arv ja sellega seonduvalt vajadus

leida nimistutele uued perearstid. Tervisekassal on kohustus leida nimistule uus perearst, mis

tihtipeale on keeruline ülesanne, sest ei pruugi leiduda perearste, kes oleks nõus nimistut üle

võtma. Tervisekeskuste loomisega on kaasnenud Tervisekassal võimalus saada tervisekeskuses

tegutsevatelt perearstiabi osutajatelt tuge asenduse korraldamisel ja uue perearsti leidmisel.

Seetõttu nähakse tervisekeskuses tegutseva(te)le perearstiabi osutaja(te)le ette kohustus

korraldada sellele nimistule asendusarst kuni kolmeks kuuks. Samas on tervisekeskuses

tegutseval perearstiabi osutajal võimalik seda nimistut asendada ka kuni ravi rahastamise

lepingu (ravikindlustuse seaduse § 36 lõike 51 tähenduses) perioodi lõpuni või juhul, kui ravi

rahastamise lepingu perioodi lõpuni on vähem kui kuus kuud, uue perioodi lõpuni.

Eelnõu § 1 punktiga 11 muudetakse § 37 lõike 2 punkti 1, millega lühendatakse tähtaega,

millal Terviseamet võib teenuse katkemise tõttu perearstilt nimistu ära võtta, seniselt

60 kalendripäevalt 30 kalendripäevale.

Muudatuse eesmärk on võimaldada kiiremat sekkumist olukordades, kus perearstiabi

osutamine on pikemat aega katkenud ning puudub perspektiiv teenuse tavapäraseks

taastumiseks. Perearstiabi on inimese esmane kokkupuude tervishoiusüsteemiga ning

pikaajaline teenuse katkemine võib mõjutada nii tervishoiuteenuste kättesaadavust kui ka ravi

järjepidevust. Kehtiv 60-kalendripäevane tähtaeg võib osutuda liiga pikaks olukordades, kus

teenuse osutamine on sisuliselt katkenud ning patsientide teenindamiseks tuleb leida uus

korraldus. Lühem tähtaeg võimaldab Terviseametil ja Tervisekassal reageerida kiiremini ning

rakendada vajalikke meetmeid perearstiabi järjepidevuse tagamiseks.

Eelnõu § 1 punktiga 12 täiendatakse § 57 lõiget 3 viitega §-le 152. Tervisekassa korraldab

vajaduse korral perearsti nimistu alusel tegutsevate perearstide ajutist asendamist. Lisandunud

viite kaudu täpsustatakse, et Tervisekassa ei tee seda sel ajal, kui perearsti ajutist asendamist

korraldab § 152 alusel tervisekeskus. Kui tervisekeskusel ei ole asendusperioodi lõpuks

õnnestunud nimistule konkursi teel perearsti leida, korraldab vastavalt seadusele nimistu edasist

asendamist Tervisekassa.

Eelnõu § 1 punktiga 13 täiendatakse § 57 lõiget 34 teise lausega, milles sätestatakse, et kui

nimistut asendab perearstiabi osutav äriühing ning ta ei täida sätestatud nõudeid ja põhimõtteid,

on võimalik nii Tervisekassal kui ka Terviseametil äriühingult nimistu ära võtta §-s 37

sätestatud korras. Sätte eesmärk on tagada nõuete ja põhimõtete järgimine ning võimalikud

järelevalvemeetmed võrdsetel alustel nii kinnitatud nimistuga perearstidele kui ka nimistute

asendamise korras, sõltumata asendajast.

Eelnõu §-ga 2 nähakse ette seaduse jõustumise aeg, mis on 2027. aasta 1. märts.

4. Eelnõu terminoloogia

Eelnõus ei kasutata uusi termineid.

5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Eelnõu ei ole seotud Euroopa Liidu õigusega.

6. Seaduse mõjud

6.1. Sotsiaalne, majanduslik ja regionaalne mõju

Eelnõuga kavandatud muudatused mõjutavad patsiente, perearste ja -õdesid, teenuseosutajaid

(perearstiabi osutavad äriühingud ja tervisekeskused), kohalikke omavalitsusi ja riiki,

sealhulgas Tervisekassat ja Terviseametit. Mõju tuvastati neljas valdkonnas: sotsiaalne mõju,

majanduslik mõju, regionaalne mõju ja mõju riigivalitsemisele. Muudes valdkondades mõju ei

tuvastatud.

Mõjuanalüüs lähtub eelnõu eesmärgist tugevdada esmatasandi tervishoiu toimimist, toetades

perearstiabi kättesaadavust kõikides piirkondades, teenuse osutamise järjepidevust perearsti töö

katkemisel, perearstide töökoormuse paremat tasakaalu ja tervisekeskuste suuremat rolli

süsteemi toimivuse tagamisel. Mõjusid käsitletakse sihtrühmade kaupa ning avalikku sektorit

(kohalikud omavalitsused ja riik) puudutavaid mõjusid käsitletakse detailsemalt punktis 7.

Sihtrühm 1: patsiendid

Patsientide puhul hinnatakse eelkõige nimistute suuruse tasakaalustamist puudutavate

muudatuste, riski- ja kriisipiirkondades rakendatavate meetmete ning perearstiabi

järjepidevuse tagamiseks kavandatud muudatuste mõju.

Patsientidele avaldub mõju eelkõige perearstiabi kättesaadavuse, järjepidevuse ja piirkondliku

korralduse kaudu. Sihtrühmaks on kõik perearstiabi vajavad inimesed ehk sisuliselt kogu Eesti

elanikkond. Perearstide nimistusse kuulus 01.06.2026 seisuga 1 343 838 inimest ehk ligikaudu

99% elanikkonnast ning perearstiabiteenuseid on ajavahemikus 01.06.2025–01.06.2026

kasutanud 1 053 466 inimest ehk 77% elanikest. Kõigist patsientidest 4% olid vanuses 0–4

aastat, 17% vanuses 5–19 aastat, 24% vanuses 20–39 aastat, 28% vanuses 40–59 aastat, 22%

vanuses 60–79 aastat ja 6% vähemalt 80-aastased.14 2025. aastal tehti perearstiabis 3 504 680

vastuvõttu15, mille hulka on arvestatud nii perearsti ja -õe kontaktvastuvõtud kui ka

nõustamised kaugteel (nt telefon, digiteenindusplatvorm). Need andmed näitavad, et

perearstiabi sihtrühm on väga lai ja perearstiabi on sageli kasutatav esmatasandi

tervishoiuteenus.

Tervisekassa prognoosi kohaselt kasvab perearstiabi kasutus lähiaastatel ka rahvaarvu

vähenemise tingimustes. Aastatel 2027–2032 suureneb nii visiitide koguarv kui ka visiitide arv

elaniku kohta aastas, viimati nimetatu 5,72-lt 5,81-ni ja 2036. aastaks 5,90-ni.16 See viitab

vajadusele hoida perearstiabi korraldus sellisena, et teenuse kättesaadavus ja järjepidevus

oleksid tagatud ka suureneva teenusevajaduse korral.

Regionaalne mõju patsientidele seisneb selles, et eelnõuga kavandatu kohaselt luuakse õiguslik

alus rakendada piirkondlikke meetmeid olukordades, kus perearstiabi kättesaadavus või

14 Ülevaade perearstide nimistutest | Tervisekassa, 12.06.2026. 15 Tervisekassa andmed, 12.03.2026. 16 Ülevaade perearstide nimistutest | Tervisekassa, 12.06.2026.

jätkusuutlikkus on ohustatud. Mõju ei ole kogu Eestis ühetaoline, vaid sõltub piirkonna

perearstide vanuselisest koosseisust, asendusnimistute arvust, nimistute suurusest ja uute

perearstide leidmise võimalustest. Mõju võib olla suurem piirkondades, kus perearstide

asendamine või uute perearstide leidmine on keerulisem ning kus alalise perearstita nimistute

tekkimise risk on suurem.

Eelnõuga kavandatud muudatus aitab vähendada riski, et patsiendid jäävad perearsti töö

katkemisel või nimistu alalise perearstita jäämisel pikemaks ajaks toimiva perearstiabita. Mõju

avaldub eelkõige nende muudatuste kaudu, millega täpsustatakse nimistute ajutise

teenindamise korraldust ning lühendatakse aega, mille möödumisel saab Terviseamet hinnata

nimistu äravõtmise vajadust olukorras, kus teenuse osutamine on katkenud. Nende muudatuste

koosmõju on suunatud sellele, et teenuse katkestuse korral leitaks patsientidele kiiremini toimiv

korraldus.

Mõju on suurem nendele patsientidele, kelle tervishoiuvajadus on püsivam või suurem,

sealhulgas eakatele, kroonilise haigusega inimestele, lastele ja sagedamini perearstiabi

vajavatele patsientidele. Perearstiabi järjepidevus mõjutab muu hulgas terviseprobleemide

varajast märkamist, krooniliste haiguste jälgimist, ravimite kasutamise järjepidevust ja

patsiendi edasist liikumist tervishoiusüsteemis.

Nimistute suuruse tasakaalustamise põhimõte võib teatud juhtudel piirata patsiendi võimalust

registreeruda eelistatud perearsti nimistusse, kui selles nimistus on rohkem kui 1600 isikut ning

samas teeninduspiirkonnas on võimalik registreeruda väiksema nimistuga perearsti juurde.

Mõju patsiendi valikuvabadusele on siiski piiratud, sest juurdepääs perearstiabile samas

teeninduspiirkonnas säilib. Samal ajal aitab muudatus vähendada olukordi, kus osa nimistuid

kasvab ebamõistlikult suureks, samas kui samas piirkonnas on väiksema koormusega nimistuid.

See võib parandada perearstiabi tegelikku kättesaadavust ja kvaliteeti, sealhulgas vastuvõtule

pääsemist ja perearstikeskusega ühenduse saamist.

Patsientidele otsest majanduslikku mõju ei kaasne. Kaudselt võib perearstiabi parem

kättesaadavus ja järjepidevus vähendada vajadust pöörduda erakorralise meditsiini või

eriarstiabi poole ning aidata vältida terviseprobleemide süvenemist.

Kokkuvõttes on mõju patsientidele valdavalt positiivne, avaldudes eelkõige perearstiabi

kättesaadavuse ja järjepidevuse paranemises. Samas võib nimistute suuruse

tasakaalustamisega teatud juhtudel kaasneda piiratud ebasoodne mõju patsiendi

valikuvabadusele.

Sihtrühm 2: perearstid ja pereõed

Perearstide ja pereõdede puhul hinnatakse eelkõige nimistute suuruse tasakaalustamist ning

pikaajalise asendamise regulatsiooni puudutavate muudatuste mõju. Halduskoormusele

avalduvat mõju käsitletakse eraldi punktis 6.2.

Perearstidele ja pereõdedele avaldub mõju peamiselt töökoormuse, töökorralduse ja

õigusselguse kaudu. Eestis oli 01.06.2026 seisuga 782 perearsti nimistut, mida teenindas

1122 arsti, sealhulgas 706 perearsti, ja 1785 õde. Keskmiselt kuulus nimistusse 1705 inimest.

Suurim oli keskmine nimistu Tartumaal ja Valgamaal, vastavalt 1875 ja 1807 inimest ning

väikseim Võrumaal, kus keskmine nimistu oli 1510 inimest.17

17 Ülevaade perearstide nimistutest | Tervisekassa, 12.06.2026.

Arstide vanuseline koosseis viitab sellele, et olemasoleva tööjõu säilitamine on lähiaastatel üks

perearstiabi peamisi riske. 2026. aasta aprilli seisuga oli arstide keskmine vanus 57,9 aastat

(mediaan 60 aastat) ning 34,7% arstidest olid 65+ vanuses. Kõige vanema vanuselise

koosseisuga paistavad silma Ida‑Viru maakond (keskmine vanus 62,9 aastat, 65+ osakaal

53,1%), Pärnu (keskmine 61,8 aastat) ja Võru maakond (65+ osakaal 52,4%), samas kui

noorema vanuselise koosseisuga on Harju (keskmine 53,1 aastat) ja Rapla maakond (keskmine

52,2 aastat).18 Need andmed näitavad, et perearstiabi tööjõurisk ei jaotu piirkondade vahel

ühtlaselt ning võib osades maakondades mõjutada teenuse kättesaadavust kiiremini.

Eelnõuga kavandatav nimistu optimaalse suuruse põhimõte ja sellega seotud võimalus teatud

tingimustel keelduda patsienti nimistusse registreerimast toetab perearstide töökoormuse

ühtlasemat jaotumist. Muudatus aitab vähendada olukordi, kus patsiendid koonduvad juba

ülekoormatud nimistutesse, kuigi samas teeninduspiirkonnas on olemas väiksema nimistuga

perearst. Mõju on suurem piirkondades, kus nimistute suurus ületab optimaalset piiri või kus

nimistute koormus on sama teeninduspiirkonna sees ebaühtlane.

Töökoormuse paremal jaotumisel on positiivne mõju ka pereõdedele, sest nimistu suurus

mõjutab kogu perearstikeskuse meeskonna töömahtu. See puudutab vastuvõtte, nõustamist,

krooniliste haigete jälgimist, ennetustegevust, dokumenteerimist ja patsientidega suhtlemist.

Kui nimistute koormus jaotub ühtlasemalt, väheneb eelduslikult ka pereõdede töökoormuse

koondumine ülekoormatud nimistutesse.

Perearstidele avaldub mõju ka pikaajalise asendamise regulatsiooni täpsustamise kaudu.

Asendamise võimaluse laiendamine olukorrale, kus perearst on valitud valitavale ametikohale,

võimaldab säilitada nimistu ja perearsti seose ka juhul, kui perearst ei saa ajutiselt perearstina

töötada. See vähendab vajadust nimistust loobuda ning loob suurema õigusselguse perearstile,

asendajale ja teenuse korraldamisega seotud asutustele.

Kokkuvõttes on mõju perearstidele ja pereõdedele valdavalt positiivne. Mõju seisneb

töökoormuse tasakaalustamise võimaluste paranemises ja asendamise regulatsiooni

selginemises. Mõju on suurem piirkondades ja nimistutes, kus nimistute suurus ületab

optimaalset piiri või kus asendusvajadus on suurem.

Sihtrühm 3: teenuseosutajad (perearstiabi osutavad äriühingud ja tervisekeskused)

Teenuseosutajate puhul hinnatakse eelkõige tervisekeskuse nimistu ajutise teenindamise

kohustuse, nimistuga perearsti lahkumise etteteatamiskohustuse ning äriühingu kaudu

korraldatava asenduse nõuete täpsustamise mõju. Riski- ja kriisipiirkondades võib mõju

avalduda lisaks nendele tervisekeskustele, kellele rakendatavate meetmete raames nähakse ette

laiendatud ülesandeid.

Teenuseosutajatele avaldub mõju peamiselt töökorralduse, vastutuse ja õigusselguse kaudu.

Mõju on suurem tervisekeskustele, sest eelnõuga täpsustatakse nende rolli perearstiabi

järjepidevuse tagamisel olukordades, kus nimistu teenindamise vajadus on ajutine.

01.06.2026 seisuga oli Eestis 71 tervisekeskust, kus 646 arsti ja 983 õde teenindasid kokku

401 nimistut. Keskmiselt oli tervisekeskuste kohta 9,1 arsti ja 13,86 õde. Tervisekeskustes

teenindatavatesse nimistutesse kuulus kokku 696 499 inimest, mis moodustas ligikaudu 52%

kõigist perearstide nimistutesse kuuluvatest inimestest. Ajavahemikul 01.06.2025–01.06.2026

kasutas tervisekeskustes perearstiabiteenuseid 549 534 inimest ehk ligikaudu 52% kõigist

18 Tervisekassa andmed, 09.04.2026.

perearstiabiteenuseid kasutanud inimestest.19 Seega võib tervisekeskuste rolli muutus mõjutada

olulist osa perearstiabi korraldusest.

Mõju tervisekeskustele ei ole siiski ühesugune. See sõltub tervisekeskuse suurusest,

teenindatavate nimistute arvust, piirkonna tööjõuolukorrast, perearstide vanuselisest

koosseisust ning sellest, kui sageli tekib vajadus nimistu ajutiseks teenindamiseks. Mõju võib

olla suurem piirkondades, kus uute perearstide või asendusarstide leidmine on keerulisem ja

kus alalise perearstita nimistute tekkimise risk on suurem. 01.06.2026 seisuga oli kõige rohkem

tervisekeskustes teenindatavaid nimistuid Harju maakonnas, kus 33 tervisekeskuses teenindati

186 nimistut, ja Tartu maakonnas, kus viies tervisekeskuses teenindati 50 nimistut. Ida-Viru

maakonnas tegutses neli tervisekeskust 30 nimistuga ja Lääne-Viru maakonnas viis

tervisekeskust 23 nimistuga.20

Eelnõuga kavandatakse kehtestada tervisekeskuses tegutsevale perearstiabi osutajale kohustus

korraldada teatud juhul nimistule asendusarst kuni kolmeks kuuks. See suurendab

tervisekeskuse rolli perearstiabi järjepidevuse tagamisel ja võimaldab kasutada kohaliku tasandi

teadmist piirkonna töökorraldusest, personalist, ruumidest ja võimalikest asenduslahendustest.

Selgem ajutise teenindamise kohustus vähendab riski, et nimistu jääb perearsti lahkumise või

teenuse katkemise korral vahepealsel perioodil teenindamata ning annab rohkem aega

püsivama lahenduse leidmiseks.

Muudatus täpsustab tervisekeskuse ülesandeid nimistu ajutise teenindamise korral.

Asendusperioodil säilib nimistu eest saadav rahastus. Juhul kui tervisekeskuses tegutsev

perearstiabi osutaja kasutab õigust jätkata nimistu teenindamist kuni ravi rahastamise lepingu

perioodi lõpuni või järgmise ravi rahastamise perioodi lõpuni, on tegemist tervisekeskuses

tegutseva perearstiabi osutaja vabatahtliku otsusega ning nimistu teenindamine on kaetud selle

eest saadava rahastusega.

Perearstiabi osutajale avaldab mõju ka kuuekuuline etteteatamiskohustus juhul, kui perearst

soovib perearstiabi osutaja juurest koos nimistuga lahkuda. Perearsti nimistu on perearstiabi

osutajale toimimise ja rahastamise seisukohalt oluline, sest majanduslik stabiilsus sõltub muu

hulgas sellest, mitu nimistuga perearsti keskuses töötab. Etteteatamiskohustus annab

perearstiabi osutajale aega kavandada töökorralduse muudatusi, hinnata personali- ja

ruumivajadust ning vähendada teenuse osutamise häirete riski. Mõju on perearstiabi osutajatele

positiivne, sest see parandab tegevuse planeeritavust. Perearstiabi osutaja juurest lahkumisest

etteteatamise mõju ei ole suur, sest sama etteteatamistähtaeg kehtib ka tegevuskoha muutmisest

Tervisekassa ja patsientide teavitamisel.

Perearstiabi osutavatele äriühingutele, kes ei täida tervisekeskuse ülesandeid, on mõju väiksem.

Mõju seisneb peamiselt perearstiabi osutamise korralduslike nõuete täpsustamises olukorras,

kus nimistut teenindatakse asenduse korras äriühingu kaudu. Nõuetele vastavalt tegutsevatele

teenuseosutajatele ei too muudatus eelduslikult kaasa olulist töökorralduslikku ega

majanduslikku muutust. Mõju võib avalduda eeskätt nendele teenuseosutajatele, kelle senises

töökorralduses ei ole perearsti sisuline osalus või kontaktvastuvõttude nõuetekohane korraldus

olnud piisavalt selgelt tagatud.

Riski- ja kriisipiirkondades rakendatavate meetmete mõju võib avalduda tervisekeskustele

juhul, kui neile nähakse ette laiendatud ülesandeid. Mõju ulatus sõltub konkreetses piirkonnas

rakendatavast meetmest ja tervisekeskusele antavatest ülesannetest. Kuna meetmete täpsem

19 Ülevaade perearstide nimistutest | Tervisekassa, 12.06.2026. 20 Ülevaade perearstide nimistutest | Tervisekassa, 12.06.2026.

sisu ja rakendamise tingimused kehtestatakse rakendusaktiga, ei ole selle mõju eelnõu tasandil

võimalik täpsemalt hinnata.

Kokkuvõttes on mõju teenuseosutajatele erineva ulatusega. Tervisekeskustele kaasneb

eelkõige töökorralduslik mõju seoses nimistu ajutise teenindamise kohustusega ning

perearstiabi osutajatele nimistuga perearsti lahkumise etteteatamisega, samal ajal

parandab etteteatamiskohustus perearstiabi osutaja võimalust oma tegevust planeerida.

Nimistu ajutise teenindamise muudatusega olulist mõju ega täiendavaid kulusid ei

kaasne. Perearstiabi osutavatele äriühingutele, kes ei täida tervisekeskuse ülesandeid, on

mõju väiksem ning avaldub eelkõige asenduse korraldamise nõuete täpsustumises.

6.2. Mõju halduskoormusele

Halduskoormuse puhul hinnatakse eelkõige pereõe iseseisva vastuvõtu aegade ja

kontaktandmete avaldamise ja esitamise kohustuse kaotamise, perearsti nimistusse

registreerimisest keeldumisega seotud teavitamise ning tervisekeskuse nimistu ajutise

teenindamisega seotud mõju.

Eelnõuga kavandatud muudatused mõjutavad halduskoormust eri sihtrühmades erinevalt.

Perearstide, pereõdede ja teiste perearstiabi osutajate halduskoormus väheneb, kuna kaotatakse

kohustus esitada Terviseameti iseteenindusportaali kaudu pereõe iseseisva vastuvõtu ajad ja

kontaktandmed. Igapäevases töökorralduses võib sageli ette tulla muudatusi, näiteks töötaja

haigestumise, töögraafikute ümberkorraldamise või tervisekeskuses rakendatava roteeruva

töökorralduse tõttu. Selliste muudatuste pidev kajastamine infosüsteemis on ajamahukas ega

suurenda tingimata patsiendi jaoks avaldatud teabe väärtust. Perearstiabi osutaja juurde

registreerumine toimub eelregistreeringu alusel. Kohustus esitada perearsti tavapärased

kontaktvastuvõtuajad on oluline üldinfo mõttes. Kohustuse kaotamine vähendab andmete

korduva uuendamisega seotud halduskoormust ning võimaldab perearstiabi osutajatel

keskenduda põhitegevusele.

Perearstidele võib kaasneda piiratud lisakoormus olukordades, kus nad kasutavad eelnõuga

kavandatavat võimalust keelduda patsienti nimistusse registreerimast põhjusel, et nimistus on

rohkem kui 1600 isikut ning patsiendil on võimalik registreeruda teise, samas

teeninduspiirkonnas tegutseva perearsti nimistusse, milles on vähem kui 1600 isikut. Sellisel

juhul tuleb perearstil anda patsiendile teada, kust ta leiab teavet sama teeninduspiirkonna

nimistute kohta, milles on vähem kui 1600 isikut. Tegemist on siiski piiratud ja tingimusliku

lisakoormusega, kuna keeldumise võimalus tekib üksnes seaduses sätestatud eelduste täitmisel

ja tegemist on võimalusega. Lisaks töötab Tervisekassa välja vastava töölaua, mis võimaldab

perearstidel mugavalt saada teavet teeninduspiirkondade ja neis tegutsevate perearstide

nimistute kohta.

Tervisekeskusele nimistu ajutise teenindamise korraldamisega kaasnev halduskoormus

eeldatavalt keskmine. Koormus on suurem uue ülesande rakendamise alguses, kuna tuleb

kujundada vajalik töökorraldus, leida sobiv asenduskorraldus ja sõlmida kokkulepped. Edaspidi

võib asendamise korraldamisega kaasnev koormus tänu väljakujunenud töökorraldusele ja

varasemale kogemusele väheneda.

Perearstiabi osutajatele lisandub teatav halduslik mõju ka kuuekuulise etteteatamiskohustuse

rakendamisel juhul, kui perearst soovib lahkuda keskusest koos nimistuga. Samas on selle mõju

laad pigem tegevuse planeeritavust parandav. Etteteatamine annab perearstiabi osutajale

rohkem aega töökorralduse, personali ja ruumide kasutuse ümberhindamiseks ning aitab

vähendada ootamatute muudatustega kaasnevat korralduslikku survet. Nimistuga perearstiabi

osutaja juurest lahkumisest etteteatamise mõju ei ole suur, kuna sama etteteatamistähtaeg kehtib

ka tegevuskoha muutmisest Tervisekassa ja patsientide teavitamisel.

Kokkuvõttes väheneb eelnõuga kavandatud muudatuste tulemusena perearstide,

pereõdede ja perearstiabi osutajate halduskoormus andmete esitamise kohustuse

vähenemise tõttu. Perearstidele võib nimistusse patsiendi registreerimisest keeldumise

korral kaasneda piiratud lisakoormus. Tervisekeskusele nimistu ajutise teenindamise

korraldamisega kaasnev halduskoormuse mõju on eeldatavalt väike.

7. Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad

kulud ja tulud

Kohalikele omavalitsustele eelnõu kohaselt uusi ülesandeid ega rahalisi kohustusi ei panda.

Mõju kohalikele omavalitsustele on kaudne ja avaldub eelkõige piirkondades, kus perearstiabi

kättesaadavuse või järjepidevuse risk on suurem.

Perearstiabi kättesaadavus mõjutab elanike heaolu ning kohaliku sotsiaal- ja

tervishoiuvõrgustiku toimimist. Kui eelnõuga kavandatud muudatused aitavad vältida

perearstiabi katkemist või lühendada teenusekatkestusi, võib see kaudselt vähendada survet

kohaliku tasandi tugiteenustele. Otsest majanduslikku mõju kohalikele omavalitsustele ei

kaasne. Kohalike omavalitsuste roll võib olla eelkõige toetav ja koostööpõhine, näiteks

piirkondliku teenuse kättesaadavuse probleemidest teavitamisel või kohaliku tasandi info

vahendamisel, kuid eelnõu kohaselt ei anta neile uusi õiguslikke ülesandeid.

Riigiasutustest mõjutavad muudatused eelkõige Tervisekassat ja Terviseametit. Tervisekassa

ülesanded muutuvad nimistute tasakaalustamise, perearstiabi järjepidevuse tagamise ja

regionaalsete riskide juhtimise kaudu. Tervisekassal tuleb nimistusse mitteregistreerunud isiku

perearsti nimistusse määramisel arvestada nimistu suurust ning eelistada nimistuid, milles ei

ole rohkem kui 1600 isikut. Samuti võib Tervisekassa töökoormus suureneda riski- ja

kriisipiirkondade hindamisel, piirkondlike meetmete kavandamisel ning tervisekeskustega

koostöö korraldamisel. Samas võib Tervisekassa koormus mõnes töölõigus väheneda, sest

tervisekeskustele antakse selgem roll nimistute ajutisel teenindamisel ja asenduste

korraldamisel. See võimaldab kasutada kohaliku tasandi teadmist ja olemasolevat töökorraldust

olukordades, kus nimistu jääb alalise perearstita või teenuse osutamise järjepidevus on

ohustatud. Selgem vastutusjaotus võib vähendada vajadust üksikjuhtumipõhiste lahenduste

järele ning toetada Tervisekassa ja tervisekeskuste koostööd nimistu ajutise teenindamise

korraldamisel.

Terviseametile avaldub mõju eelkõige sekkumisvõimaluste kaudu. Eelnõu kohaselt

lühendatakse aega, mille järel võib Terviseamet perearstilt nimistu ära võtta, kui teenuse

osutamine on katkenud, seniselt 60 kalendripäevalt 30 kalendripäevale. Muudatus võimaldab

kiiremini reageerida olukordades, kus perearstiabi osutamine on sisuliselt katkenud ja teenuse

tavapärane taastumine ei ole tõenäoline.

Tervisekassa ja Terviseameti jaoks võib muudatus kaasa tuua vajaduse tihedamaks

infovahetuseks, sest nimistu teenindamise katkemise, asenduse korraldamise ja võimaliku

nimistu äravõtmise korral tuleb tegutseda kiiremini ja koordineeritumalt. See mõju on seotud

eelkõige juhtumite menetlemise ajaraami lühenemise ja vastutusjaotuse täpsustumisega, mitte

uue eraldiseisva ülesande loomisega.

Terviseametile otsest majanduslikku mõju ei kaasne. Tervisekassa võimalik lisakulu sõltub

eelkõige rakendusaktides sätestatavatest riski- ja kriisipiirkondade meetmetest, nende ulatusest

ja rakendamise sagedusest. Eelarvemõju, mida rahastatakse eelkõige Tervisekassa

ravikindlustuse eelarvest, täpsustub meetmete väljatöötamisel ja rakendusakti koostamisel.

Alustatakse meetmetest, mida saab rakendada olemasoleva rahastuse raames.

8. Rakendusaktid

Seaduse vastuvõtmisel tuleb muuta sotsiaalministri 24. märtsi 2026. a määrust nr 14

„Perearstiabi töökorraldus ning tervisekeskuse liigid ja nõuded“ (seletuskirja lisas 2).

Määruse nr 14 muutmine on vajalik, kuna laiendatud funktsioonidega tervisekeskusi

rakendatakse ühe võimaliku meetmena riski- ja kriisipiirkondades perearstiabi kättesaadavuse

ja jätkusuutlikkuse tagamiseks. Määruses täiendatakse laiendatud funktsioonidega

tervisekeskuse ülesandeid. Muu hulgas nähakse ette võimalus tegutseda praktika- ja

residentuuribaasina. Selle ülesande lisamine ei välista, et praktika- ja residentuuribaasidena

võivad jätkuvalt tegutseda ka teised perearstikeskused.

Seaduse vastuvõtmisel tuleb kehtestada sotsiaalministri määrus „Riski- ja kriisipiirkondade

määramise alused ning regionaalsed meetmed ja nende rakendamine“ (seletuskirja lisas 2).

9. Seaduse jõustumine

Seadus jõustub 2027. aasta 1. märtsil, et anda riigiasutustele ja perearstikeskustele piisav aeg

seadusest tulenevate muudatuste ettevalmistamiseks ja rakendamiseks ning tagada muudatuste

sujuv jõustumine.

10. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon

Eelnõu esitati kooskõlastamiseks eelnõude infosüsteemi (EIS) 26-0796 kaudu ning arvamuse

avaldamiseks Tervisekassale, Eesti Perearstide Seltsile, Esmatasandi Tervisekeskuste Liidule,

Eesti Õdede Liidule, Eesti Pereõdede Ühingule, Eesti Haiglate Liidule, Eesti Arstide Liidule,

Eesti Patsientide Esindusühingule, Eesti Patsientide Liidule, Eesti Puuetega Inimeste Fond SA-

le, Eesti Puuetega Inimeste Kojale, Eesti Linnade ja Valdade Liidule. Eelnõu kohta andis

sisulist tagasisidet ja esitas kommentaare Tervisekassa, Eesti Perearstide Selts, Eesti Puuetega

Inimeste Koda, Eesti Linnade ja Valdade Liit, Eesti Õdede Liit, Eesti Põletikulise Soolehaiguse

Selts. Lisaks andis tagasisidet ka Esmatasandi Tervisekeskuste Liit, kelle tagasiside ei

sisaldanud sisulisi märkusi eelnõu kohta.

Eelnõus käsitletavate teemade kohta antud tagasiside ja Sotsiaalministeeriumi vastused on

esitatud seletuskirja lisas 1.

Algatab Vabariigi Valitsus 12. oktoobril 2026. a

Vabariigi Valitsuse nimel

(allkirjastatud digitaalselt)

Heili Tõnisson

Valitsuse nõunik

Seaduseelnõu algatamine

Dokumendi eemaldamise taotlus

Failid