| Dokumendiregister | Sotsiaalministeerium |
| Viit | 5.2-2/2377-2 |
| Registreeritud | 09.10.2026 |
| Sünkroonitud | 11.10.2026 |
| Liik | Sissetulev kiri |
| Funktsioon | 5.2 Tervishoiuteenuste kättesaadavuse korraldamine |
| Sari | 5.2-2 Tervishoiuteenuste kavandamise ja korraldamisega seotud kirjavahetus (Arhiiviväärtuslik) |
| Toimik | 5.2-2/2026 |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Adressaat | Õiguskantsler |
| Saabumis/saatmisviis | Õiguskantsler |
| Vastutaja | Liis Paas (Sotsiaalministeerium) |
| Originaal | Ava uues aknas |
| Taotle dokumendi eemaldamist või parandamist |
Saatja: Ülle Madise - OKK <[email protected]>
Saadetud: reede, 9. oktoober 2026 15:28
Adressaat: Karmen Joller - SOM <[email protected]>
Koopia: Õiguskantsleri Kantselei - OKK <[email protected]>;
Alar Ambros - OKK <[email protected]>; Liiri
Oja - OKK <[email protected]>
Teema: RE: Patsiendisaladuse kaitse
Tere Karmen!
Kolleegid (cc) valmistasid Sinu küsimusele vastuse.
Küsisid, kas kehtiva TTKS § 59³ lõike 7 alusel võib TEHIK täielikult keelduda uurimisasutustele süüteomenetluseks vajalike terviseandmete väljastamisest.
Tõsi, kehtiv säte on liiga lai ja vajab täpsustamist, nagu märkisin ka sotsiaalkomisjonile antud vastuses. Sama oluline on, et kavandatava muudatusega nähakse seaduses ette tõhusad kaitsemeetmed.
Siiski ei saa tekkida olukorda, kus kuni seaduse muutmiseni ei ole uurimisasutustel võimalik saada süüteomenetluseks vajalikke andmeid (nt ka õiguskantsleri poolt abstraktse normikontrolli alustamine ei takista kehtiva seaduse täitmist). Sealhulgas selleks, et tagada kuriteoohvritele vajalik abi. Põhiseadus näeb ette, et seaduses sätestatud juhtudel ja korras võib kuriteo tõkestamiseks või kurjategija tabamiseks olla põhjendatud sekkumine eraellu. Riigil on kohustus tagada igaühele riigi ja seaduse kaitse.
See ei tähenda, et uurimisasutused võiksid küsida ja tervise infosüsteemist tuleks väljastada kõiki terviseandmeid valimatult. Ka kehtiv säte eeldab andmekaitsenõuete järgimist ning üksnes nende andmete töötlemist, mis on tõepoolest vältimatult vajalikud. Iga andmepäring peab olema põhjendatud ning sellest peab selgelt nähtuma, milliseid andmeid, millise menetluse raames ja mis eesmärgil vajatakse.
See ei välista, et kohus võib konkreetses kohtumenetluses tunnistada need andmed tõendina lubamatuks. Ühtlasi ei ole õiguskantsleri ülesandeks hinnata seaduse või seaduse kohaldamise vastavust EL õigusele.
Loodan, et sellest on abi ja et korralik alus andmete väljastamiseks jõustub peagi.
Ilusat nädalavahetust soovides
Ülle
| Nimi | K.p. | Δ | Viit | Tüüp | Org | Osapooled |
|---|