EN EN

EUROPEAN COMMISSION

Brussels, 6.10.2026 COM(2026) 543 final

REPORT FROM THE COMMISSION TO THE EUROPEAN PARLIAMENT AND

THE COUNCIL

on the Common Provisioning Fund in 2025

{SWD(2026) 305 final}

1

TABLE OF CONTENTS

INTRODUCTION .............................................................................................................................................................. 2

PART 1: KEY MILESTONES IN 2025 ................................................................................................................. 3

1.1. General overview ......................................................................................................................................... 3

1.2. Compartment structure .......................................................................................................................... 4

1.3. Guarantee calls and payment claims ........................................................................................... 6

1.4. Effective provisioning rate .................................................................................................................... 8

PART 2: INVESTMENT STRATEGY, PORTFOLIO COMPOSITION AND PERFORMANCE ..... 9

2.1. Composition and characteristics of the portfolio ............................................................... 9

2.2. Environmental, social and governance (ESG) footprint ............................................... 11

2.3. CPF performance in 2025 ................................................................................................................... 11

CONCLUSIONS ............................................................................................................................................................. 13

2

INTRODUCTION

This is the fifth annual report on the common provisioning fund (CPF) (1), covering the period from 1 January 2025 to 31 December 2025. It outlines the key developments related to the functioning of the CPF in 2025 and presents the main financial and risk parameters and the fund’s annual performance. It also presents the results of the Commission’s actions to enhance the fund’s longer-term performance by introducing a diversified investment universe.

The CPF was established under Article 215(1) of Regulation (EU, Euratom) 2024/2509 of the European Parliament and of the Council of 23 September 2024 on the financial rules applicable to the general budget of the Union (recast).It holds all provisions set aside by the EU budget or contributed by participating Member States to cover the risk of losses on operations guaranteed by the internal (2) and external (3) guarantees implemented by the European Union. In addition to budgetary guarantees, provisions are held in the CPF in respect of most of the macro-financial assistance (MFA) loans to third counties (4). The provisions held in the CPF constitute the capital reserve from which funds are drawn to meet guarantee calls on supported operations and other outflows.

The CPF became operational in January 2021. At the end of 2025, its net assets value stood at EUR 27.2 billion, making it the largest investment portfolio directly managed by the Commission.

The CPF successfully navigated market volatility in 2025, maintaining balanced exposure across asset classes, while its diversification into equities further enhanced overall performance. Overall, the portfolio achieved an absolute return of 3.85%. Following the results recorded in 2023 (+5.21%) and 2024 (+3.57%), which had offset the losses incurred by the fund in 2022 (a year marked by the steepest global bond sell-off in half a century), the 2025 performance further strengthened the fund’s loss-absorbing capacity.

Looking ahead, there is heightened uncertainty linked to geopolitical developments. Nevertheless, the current elevated level of yields provides a favourable foundation for medium-term performance.

This report focuses on issues related to the management of CPF assets. The evolution of contingent liabilities arising from budgetary guarantees and EU lending, against which CPF assets are held as provisions, is discussed in a separate report drawn up pursuant to Article 256 of the Financial Regulation.

(1) Pursuant to Article 217(1) of Regulation (EU, Euratom) 2024/2509 of the European Parliament and of the

Council of 23 September 2024 on the financial rules applicable to the general budget of the Union (recast) (the “Financial Regulation”), the Commission must report annually to the European Parliament and to the Council on the common provisioning fund. The asset management guidelines of the CPF (Commission Decision of 25 March 2020 on the asset management guidelines of the common provisioning fund (C(2020) 1896 final, OJ C 131, 22.4.2020, pp. 3–11)) provide further guidance on the contents of this report.

(2) European Fund for Strategic Investments (EFSI) and InvestEU. (3) External lending mandate (ELM), European Fund for Sustainable Development (EFSD) and European Fund for

Sustainable Development Plus (EFSD+). (4) Except MFA+ loans granted to Ukraine in 2023, and the Exceptional Revenue Acceleration (ERA) MFA loan granted to Ukraine as part of the G7 ERA initiative in 2024.

3

PART 1: KEY MILESTONES IN 2025

1.1. General overview

As in previous years, the fund was managed in line with its established governance structure (5) and procedures, without any operational incidents.

As at 31 December 2025, the value of net assets (6) was EUR 27.2 billion, representing an increase of EUR 4.0 billion since the end of 2024 (an increase of approx. 17% over the year). In 2025 the CPF received EUR 3.1 billion in net contributions from the EU budget or contributions from participating Member States and European Free Trade Association (EFTA) countries. The remainder of the increase in portfolio value (EUR 0.9 billion) mainly came from the increased market value of existing assets.

Figure 1: Evolution of the CPF’s net asset value (EUR billion)

More information on the financial statements is available in the staff working document accompanying this report.

(5) The governance structure was presented in the CPF annual report for 2021, EUR-Lex - 52022DC0213 - EN - EUR-Lex (europa.eu). (6) The net asset value (NAV) of the CPF is determined by the value of the total assets, less the liabilities, on the date on which the NAV is calculated.

0

5

10

15

20

25

30

2021 2022 2023 2024 2025

4

1.2. Compartment structure

While the assets of the CPF are managed in a single portfolio in accordance with a common investment policy, these provisioning resources are accounted for in different compartments.

Specifically, the provisioning held by the CPF is earmarked per budgetary guarantee/financial assistance programme (or for the Member States that contribute the provisioning for their InvestEU compartment) in line with their respective legal frameworks (7). The amounts assigned to each budgetary guarantee are booked in distinct compartments to allow the tracking of provisioning levels against those set by the legal basis establishing the guarantee. If provisions fall below certain levels, replenishments can be funded from the budgets of the respective programmes.

In 2025, one new InvestEU Member State compartment (8) was added.

On 31 December 2025, the CPF was composed of 19 compartments, with 17 of them fully operational and containing funds. The remaining compartments will be activated on receipt of the first inflows.

(7) In line with, for example, Articles 215(2), 215(4), 216(1) and 216(4) of the Financial Regulation. (8) For Portugal.

5

Table 1: CPF compartments as at 31.12.2025

Compartment Market value in EUR as of 31.12.2025

Compartments opened in 2021

EFSI 9 175 239 371

GFEA (9) 3 354 171 333

EFSD (10) 792 918 308

InvestEU (11) 7 124 578 871

Compartments opened in 2022

EFSD+ 3 582 508 961

Post-2020 MFA 228 000 668

Exceptional MFA Ukraine (12) 511 348 526

Post-2020 Euratom loans -

Repurposed ELM loans Ukraine -

InvestEU Guarantee Romania 242 559 639

InvestEU Guarantee Czech Republic 60 345 721

InvestEU Guarantee Finland 51 912 990

InvestEU Guarantee Greece 379 824 566

InvestEU Blending Operations 710 676 831

Compartments opened in 2023

InvestEU Guarantee Bulgaria132 950 691

InvestEU Guarantee Malta9 716 815

Compartments opened in 2024

Ukraine Guarantee 613 877 445

InvestEU Guarantee Spain 144 964 526

Compartments opened in 2025

InvestEU Guarantee Portugal 50 022 110

TOTAL 27 165 617 372

(9) Guarantee Fund for external actions (GFEA), holding the provisions for the external lending mandate (ELM), legacy (macro-financial assistance - MFA) and Euratom programmes. (10) European Fund for Sustainable Development. (11) EU compartment. (12) Under Decision (EU) 2022/1201 and Decision (EU) 2022/1628 providing exceptional macro-financial assistance to Ukraine.

6

Figure 2: CPF compartments size as at 31.12.2025

1.3. Guarantee calls and payment claims

The payment of guarantee calls and other claims is facilitated by a separate liquidity buffer, as provided for in the CPF asset management guidelines (AMGs) (13). The liquidity buffer is made up of limited reserves of cash held at the Commission’s Central Treasury to cover the cash outflows expected to materialise over a three-month period based on notifications from implementing partners.

At the start of 2025, the buffer had a balance of EUR 202 million. During the year it received inflows resulting from CPF redemptions amounting to EUR 569 million, while a net amount (guarantee calls net of recoveries) of nearly EUR 576 million was paid out in 2025 (14). As a result, at the end of 2025 the liquidity buffer’s balance stood at EUR 195 million.

The 2025 guarantee calls (15) and other demands (16) on the provisioning resources held by the CPF compartments are summarised below:

(13) Commission Decision of 25 March 2020 on the asset management guidelines of the common provisioning fund (C/2020/1896, OJ C 131, 22.4.2020, p. 3. (14) Compared to EUR 350 million in 2024. (15) Individual guarantee calls are dealt with in a separate report drawn up pursuant to Article 41(5), point (f), of the Financial Regulation. (16) Payments may arise in 2026 or later, which may require ex post adjustment of the 2025 accounts.

EFSD

EFSD+

EFSI

GFEA

INVESTEU

INVESTEU - lending

INVESTEU - MS comp.

MFA post-2020

MFA Ukraine

Ukraine Guarantee

7

Table 2: CPF outflows in 2025, detailed overview (guarantee calls net of recoveries)

Compartment in EUR million Nature of outflow

EFSD 7.37 guarantee calls

EFSD+ 1.19 guarantee calls

GFEA (Total: EUR -0.26 million)

-1.13 recoveries

0.88 legal expenses

EFSI 295.98 guarantee calls, administrative fees, funding costs, recovery costs and value adjustments

InvestEU EU 170.79 guarantee calls, administrative fees, funding costs and value adjustments

InvestEU Blending 71.65 guarantee calls, administrative fees, funding costs and value adjustments

InvestEU Romania 11.05 guarantee calls, administrative fees

InvestEU Greece 10.47 guarantee calls, administrative fees

InvestEU Malta 0.53 administrative fees

InvestEU Bulgaria 0.26 guarantee calls

InvestEU Spain 7.39 administrative fees

Total outflows 576.41

Figure 3: 2025 CPF outflows (EUR million)

7.37 1.19 0.88

295.98

170.79

71.65

11.05 10.47 0.53 0.26

7.39

0

100

200

300

EFSD EFSD+ GFEA EFSI InvestEU EU

InvestEU Blending

InvestEU Romania

InvestEU Greece

InvestEU Malta

InvestEU Bulgaria

InvestEU Spain

8

1.4. Effective provisioning rate

Article 216 of the Financial Regulation provides that the provisioning of budgetary guarantees and financial assistance to third countries in the CPF will be based on the effective provisioning rate (EPR) as defined in that Article. The EPR takes account of the fact that the pooled management of the CPF – as opposed to the management of separate guarantee funds – could result in potential diversification, if calls on the different compartments are not correlated in time or intensity.

The EPR is the ratio between

• the required amount of cash and cash equivalents held by the CPF, taking account of diversification effects between compartments, and

• the sum of the required amounts of cash and cash equivalents if each compartment is managed separately.

y law, the EPR should be set at between 95% and 100%, with a figure below 100% reflecting some diversification effects. As a result of (i) calculations based on the established methodology (17), (ii) the prevailing macroeconomic and geopolitical uncertainties (some of the CPF compartments being highly dependent on the evolution of the situation in Ukraine), and (iii) the absence of any observed diversification between calls on the provisions of the different compartments, the Commission proposed that the EPR for 2025 remain at 100%. This approach was confirmed in the adopted 2025 Annual udget.

(17) Commission Delegated Decision (EU, Euratom) 2021/135 of 12 November 2020 with detailed conditions for the calculation of the effective provisioning rate of the common provisioning fund (OJ L 42, 5.2.2021, p. 12), read in conjunction with Article 216(2) and Article 279 of the Financial Regulation.

9

PART 2: INVESTMENT STRATEGY, PORTFOLIO COMPOSITION

AND PERFORMANCE

The general principles and considerations informing the investment strategy are established by the CPF asset management guidelines and further described in the first annual report for 2021 (18). Based on the conservative approach enshrined in its asset management guidelines, the CPF is managed in a way that should, at a minimum, deliver capital preservation over its investment horizon (estimated at about 9 years) (19).

2.1. Composition and characteristics of the portfolio

Reflecting its prudent investment policy, the bulk of the assets in which the CPF invests are highly rated and liquid fixed-income securities, such as bonds and bills issued by governments, supranationals, state agencies and corporates. While most of these are euro- denominated, the portfolio also includes a small allocation to USD-denominated bonds (mostly US Treasuries); the related currency risk is hedged.

Following a modification of the asset management guidelines in 2022, the portfolio also holds a modest investment in exchange-traded funds tracking a broad index of European equities, to provide additional diversification and growth opportunities for the CPF.

As shown in Figure 4, at the end of 2025, the CPF portfolio was well diversified across the different asset classes.

The two biggest allocations were to bonds issued by sovereigns, supranationals and agencies (SSAs – 45%) and covered bonds (23%).

USD-denominated investments represented 4% of the portfolio’s market value (20), with currency risk hedged using forward contracts21.

The portfolio has multiple layers of liquidity, as the bulk of its assets across maturities can be readily liquidated if needed to meet guarantee calls. Moreover, as at December 2025, about 10% of the portfolio consisted of short-term liquid assets (22), providing an additional source of ready-to-hand liquidity, in addition to the abovementioned liquidity buffer that is held at the Commission’s Central Treasury (see Section 1.3).

(18) EUR-Lex - 52022DC0213 - EN - EUR-Lex (europa.eu) (19) Article 2(1) of the asset management guidelines. (20) Compared to 7% in 2024. (21) The assets of the CPF portfolio may be invested in currency-hedged highly liquid bonds denominated in US dollars and issued by sovereign and supranational entities, solely for the purposes of diversification and exposure to another interest-rate curve. (22) Compared to 11% in 2024.

10

The credit quality of the CPF portfolio was high, with an average rating of A23, suggesting a negligible default probability (24). Over 37% of the portfolio was invested in AAA securities (25), with the rest distributed across the investment-grade scale.

Equity represented about 7% of the portfolio’s market value at the end of 2025 (26). This

allocation contributed significantly to the overall positive portfolio performance, accounting

for 1.4%27 of the total annual return of 3.85%.

(23) The average rating is derived from the portfolio’s average probability of default rather than from a simple arithmetic average of individual issuer ratings. Since default probabilities show a non-linear increase across rating categories, particularly from the A range to the range, the implied average rating may be lower than a simple rating-based average. The reported average rating of A therefore reflects this methodology based on probability of default. (24) 0.04% default probability over a one-year horizon. (25) Compared to over 40% in 2024. (26) Compared to 7% in 2024. (27) Although equities represented only around 7-8% of the portfolio, they made a strong positive contribution to overall performance, reflecting the strong performance of the DJ STOXX in 2025.

11

Figure 4: CPF portfolio allocation at year-end (2025)

2.2. Environmental, social and governance (ESG) footprint

In 2025 the ESG footprint (28) of the portfolio increased further, with the share of ESG-labelled bonds (29) reaching 17%, compared to 16% in 2024. The proactive approach to ESG investing favours ESG-labelled bonds, provided they align with risk management criteria and overall investment strategy.

2.3. CPF performance in 2025

In 2025, trade negotiations, inflation dynamics and central bank actions were among the key drivers of market developments (see box below). Despite the market volatility induced mainly by trade negotiations, financial markets were supported by the gradual reduction in European Central ank (EC ) rates, combined with robust economic growth and resilient labour markets, and this had a positive impact on the valuation of the CPF portfolio. Against this background, the CPF achieved an annual return of +3.85%, exceeding its portfolio benchmark (30) (+3.65%).

(28) ESG footprint – a quick score showing the portfolio’s overall impact on environmental, social, and governance issues. (29) In assessing whether bonds are classified as ESG-labelled for the purposes of CPF allocation, the Commission relies on the published assessment of the ‘use of proceeds’ of the asset in question by the analytics and data providers which the Commission uses for its asset management function. (30) As per the CPF asset management guidelines (Decision C/2020/1896), ‘The assets should be managed by the financial manager on the basis of an investment strategy that is expressed in the form of a Strategic Asset Allocation, reflecting the investment objectives and the risk tolerance. The investment strategy should be reflected in a strategic benchmark (the ‘benchmark’). The benchmark should be set in line with good industry practices.’

45%

4%

23%

11%

7%

10%

12

Market developments in 2025

Financial markets in 2025 were largely shaped by the trajectory of inflation, central bank

policy decisions and geopolitical developments. Other major themes included the

evolution and implementation of the US administration’s foreign and trade policy agenda,

as well as the reform of Germany’s debt brake, which allowed higher borrowing.

In Europe, at the beginning of the year, markets were pricing between four and five

interest-rate cuts by the ECB, as inflation was steadily moving towards the target level

of 2%. The ECB followed through with a series of rate cuts, starting the year with four

consecutive reductions that brought its key policy rates to around 2%. During this period,

headline inflation fell from an annual high of 2.5% in January to a low of 1.9% in May,

before stabilising close to 2% for the remainder of the year.

The German 10-year government bond yield (Bund) began the year at 2.37% (almost its

lowest point of the year) and increased to the upper end of its range in March, reaching

2.89% following the announcement of reforms to Germany’s debt brake. Defence

spending above 1% of GDP and a EUR 500 billion infrastructure and climate fund were

exempted from the rule, allowing the government to borrow significantly more. This sharp

increase in Bund yields was partially reversed in April after the US administration

announced new trade tariffs affecting several trading partners. The move unsettled

markets and prompted a decline in Bund yields as investors sought the safety of assets.

As the year progressed, tariffs affecting the EU and several other countries were

subsequently negotiated down and economic data remained resilient. Bund yields

gradually increased again, closing the year at 2.85%.

In the United States, headline inflation started the year at around 3%, before easing to

2.3% in April, as energy prices fell. During this period, the Federal Reserve left its policy

rate unchanged at a target range of 4.25%–4.50%. The tariff announcements in April

contributed to renewed inflation concerns. Energy prices increased, and services inflation

remained elevated, pushing headline inflation back to around 3% by September. By that

time, the labour market showed signs of softening, prompting the Federal Reserve to

lower its policy rate by a cumulative 0.75 percentage points over the final three meetings

of the year, bringing the target range to 3.50%–3.75%. By year-end, headline inflation

had moderated to 2.7%. The yield on the 10-year US Treasury peaked in January 2025

at 4.80% before gradually decreasing to close the year at 4.14%.

Economic growth in both the United States and the European Union remained resilient,

despite earlier inflationary pressures and elevated interest rates. The US economy

maintained solid momentum, supported by consumer spending and investment, notably

related to artificial intelligence, while the EU experienced a gradual recovery as energy

pressures eased and domestic demand improved. Overall, both economies continued to

expand, while inflation gradually moved closer to target levels.

Equity markets also performed strongly during the year, with several major indices

reaching new all-time highs. The STOXX Europe 600 index rose by 16.7%, while the US

S&P 500 index increased by 16.4%.

13

CONCLUSIONS

In 2025, the CPF posted a solid absolute return of +3.85% (2024: +3.57%), outperforming its benchmark which returned +3.65%. In absolute terms, the fund’s return translated to an economic profit for 2025 of EUR 927 million (2024: EUR 755 million), further boosting its financial robustness and loss-absorption capacity. Although geopolitical uncertainties impact the outlook, the current level of yields offers a favourable foundation for returns over the medium term.

The CPF broadened its strategy in 2023 by progressively integrating a modest investment allocation to exchange-traded funds tracking pan-European equity indices. However, the bulk of the portfolio remains invested in highly rated and liquid fixed income investments.

Overall, the CPF remains strategically positioned to navigate volatility, meet any guarantee

calls in full and in time, and pursue long-term stability, consistent with its investment

objectives.

EN EN

EUROPEAN COMMISSION

Brussels, 6.10.2026

SWD(2026) 305 final

COMMISSION STAFF WORKING DOCUMENT

Accompanying the document

Report from the Commission to the European Parliament and the Council

on the Common Provisioning Fund in 2025

{COM(2026) 543 final}

1

TABLE OF CONTENTS INTRODUCTION ......................................................................................................... 2

EVOLUTION OF THE CPF PORTFOLIO IN 2025................................................................. 2

FINANCIAL STATEMENTS ............................................................................................ 2

Assets of the CPF ................................................................................................... 2

Balance sheet........................................................................................................ 2

Asset structure and value of compartments .............................................................. 3

Financial performance ............................................................................................ 6

2

INTRODUCTION

This staff working document (SWD) accompanies the annual report on the common provisioning fund (CPF) for 2025 and presents the financial statements of the fund.

EVOLUTION OF THE CPF PORTFOLIO IN 2025

The CPF is the largest of the portfolios managed by the Commission, with an asset value of EUR 27.2 billion at year-end. In 2025, the CPF received EUR 3.1 billion net in contributions (2024: EUR 3.6 billion).

The CPF comprises nineteen compartments, corresponding to provisions established by different EU legislative instruments, of which one was opened in 2025. Seventeen compartments are currently fully active and contain funds. The remaining two non-active compartments will be activated upon reception of the first corresponding inflows.

FINANCIAL STATEMENTS

Assets of the CPF

The net assets of the CPF stood at EUR 27.2 billion on 31 December 2025. The main assets were debt securities and investment funds, classified as fair value through surplus or deficit (EUR 27.1 billion).

Balance sheet

ASSETS (in EUR)

31 December 2025 31 December 2024

NON-CURRENT ASSETS 24 536 294 788 20 433 409 181

Financial assets at fair value through surplus or deficit

Securities 24 536 294 788 20 433 409 181

CURRENT ASSETS 2 656 484 326 2 829 271 181

Financial assets at fair value through surplus or deficit

Securities 2 481 719 526 2 740 175 712

Derivatives 13 889 832 -

Receivables 2 536 068 394 758

Cash and cash equivalents 158 338 900 88 700 711

Current accounts 154 565 878 84 309 101

Cash equivalents 3 659 574 4 138 993

Accrued interest on cash and cash equivalents

113 448 252 617

TOTAL ASSETS 27 192 779 114 23 262 680 362

3

NET ASSETS AND LIABILITIES (in EUR)

31 December 2025 31 December 2024

(A) NET ASSETS 27 165 617 372 23 180 569 085

Contribution from EU Budget 25 907 566 701 22 849 573 929

Retained earnings 330 995 156 -424 445 486

Economic result of the year 927 055 515 755 440 642

(B) CURRENT LIABILITIES 27 161 742 82 111 277

Financial liabilities at fair value through surplus or deficit

Derivatives - 21 526 134

Payables 27 161 742 60 585 143

Payables to the EU budget (intracompany)

- 60 299 149

Other payables 27 161 742 285 994

(A+B) TOTAL NET ASSETS

AND LIABILITIES 27 192 779 114 23 262 680 362

Asset structure and value of compartments

The top-rated (AAA) securities correspond to 37% of total assets. Cash and cash equivalents represent 0.6% of the total portfolio value. The average credit quality of the CPF at the end of 2025 was A, while the average one-year default probability was 0.04%. The sensitivity of the portfolio to interest-rate changes (i.e. the ‘modified duration’) was slightly higher than that of the benchmark. Specifically, the modified duration of the portfolio was 3.56, while the duration of the benchmark stood at 3.46 at the end of December 2025.

4

Figure 1: CPF portfolio in 2025– split by credit rating

Figure 2: CPF portfolio allocation by asset class vs. benchmark (1)

(1) Benchmark: expresses strategic asset allocation for the CPF based on the CPF investment horizon and CPF risk appetite. It provides long-term investment guidance to the CPF portfolio managers. Bucket 0: short-term assets with maturities of up to 1 year.

0. %

37.2%

.2%

3.2%

2. %

16.3%

6.5%

3.7%

10.3%

1.3%

1.0%

7.7%

5

At the end of 2025 the CPF consisted of nineteen compartments (with two non-active compartments). Each active compartment holds a number of CPF units or shares in the CPF. Changes in the market valuation of the CPF are reflected in the price of the units referred to as the net asset valuation (NAV), reflecting the market valuation of the assets belonging to each compartment at the end of each month.

Table 1: Value of compartments

Compartment as of

31.12.2025

Contributions less

redemptions (2)

in EUR

Number of

units

Market value

in EUR

EFSD 776 564 663 77 815 792 918 308

EFSD+ 3 294 187 216 351 576 3 582 508 961

EFSI 8 925 554 292 900 429 9 175 239 371

GFEA 3 255 135 941 329 168 3 354 171 333

INVESTEU 6 679 787 668 699 184 7 124 578 871

INVESTEU - Bulgaria 125 631 275 13 047 132 950 691

INVESTEU - Blending 653 566 683 69 744 710 676 831

INVESTEU - Czech R. 55 999 502 5 922 60 345 721

INVESTEU - Spain 142 606 089 14 226 144 964 526

INVESTEU - Finland 48 680 667 5 095 51 912 990

INVESTEU - Greece 361 687 885 37 275 379 824 566

INVESTEU - Malta 8 889 094 954 9 716 815

INVESTEU - Portugal 50 000 000 4 909 50 022 110

INVESTEU - Romania 225 783 665 23 804 242 559 639

MFA post-2020 212 612 736 22 375 228 000 668

MFA Ukraine 490 879 325 50 182 511 348 526

Ukraine Guarantee 600 000 000 60 244 613 877 445

Total CPF 25 907 566 7012 665 94927 165 617 372

(2) Outflows from the CPF.

6

T ble 2: nnu l perform nce nd V per unit

NAV per unit in EUR

31.12.2024 9 811.97062

31.12.2025 10 189.84975

Annual performance in %

since 31.12.2024: 3.851

Financial performance

The CPF ended the year with a financial result of EUR 907. million and an economic result (financial result plus operating result) of EUR 27.1 million.

The bulk of the financial revenue was generated by a gain on securities of EUR 782.5 million, which consists of EUR 52.1 million positive changes in market value reduced by a net loss of EUR 16 .6 million (3) from the foreign exchange valuation of the USD investments.

To this we must add:

(a) positive changes in the fair value of derivatives used for hedging the currency risk of the USD investments (EUR 121. million);

(b) interest received on cash holdings (EUR 3.0 million); (c) sundry items of EUR 3.7 million (e.g. securities lending).

This results in a financial revenue of EUR 11.1 million.

The financial expenses of EUR 3.2 million (mainly custody fees for securities holdings) must be subtracted from this.

By adding the net operating revenue of EUR 1 .1 million reflecting net gains linked to holding USD-denominated assets, the CPF achieved an economic result of EUR 27.1 million.

(3) USD-denominated assets are hedged against currency risk. Accordingly, foreign exchange losses of EUR 16 .6 million are partially offset by: (a) EUR 141.0 million in gains resulting from the transactions for hedging the currency risk of USD-denominated holdings (EUR 121. million from foreign exchange (FX) forwards and EUR 1 .1 million from factors such as the settlement of associated FX spot transactions), and (b) other gains (e.g. higher yield) from holding USD-denominated assets.

7

Statement of financial performance

The table below sets out the statement of financial performance for the year ending 31 December 2025 (amounts expressed in EUR).

2025 2024

Revenue from operating activities 73 436 803 6 209 827

Foreign exchange gains 73 436 803 6 209 827

Other revenue from operating activities - -

Expenses from operating activities -54 318 316 -29 581 290

Foreign exchange losses -54 301 613 -29 562 115

Other expenses from operating activities -16 703 -19 175

Audit fees -16 703 -19 175

RESULT FROM OPERATING ACTIVITIES 19 118 487 -23 371 463

Financial revenue 911 142 589 875 414 887

Interest revenue on cash and cash equivalents

3 000 260 4 826 437

Other financial income - fair value changes of securities

782 504 573 867 422 026

Other financial income - fair value changes of derivatives

121 937 512 -

Dividend income 299 136

Security lending income 3 658 960 3 117 000

Settlement penalties received 40 985 49 288

Financial expenses -3 205 561 -96 602 782

Interest expenses on cash and cash equivalents

-12 141 -34 838

Other financial expenses - fair value changes of securities

- -

Other financial expenses - fair value changes of derivatives

- -93 600 193

Custody fees and other financial expenses -3 193 420 -2 967 751

FINANCIAL RESULT 907 937 028 778 812 105

ECONOMIC RESULT OF THE YEAR 927 055 515 755 440 642

ET ET

EUROOPA KOMISJON

Brüssel, 6.10.2026 COM(2026) 543 final

KOMISJONI ARUANNE EUROOPA PARLAMENDILE JA NÕUKOGULE

ühise eraldisfondi kohta 2025. aastal

{SWD(2026) 305 final}

1

SISUKORD

SISSEJUHATUS ............................................................................................................................................................... 2

1. OSA. PEAMISED SAAVUTUSED 2025. AASTAL .................................................................................... 3

1.2. Ühise eraldisfondi osad ........................................................................................................................... 4

1.3. Tagatise realiseerimine ja maksenõuded .................................................................................. 6

1.4. Tegelik eraldiste määr ............................................................................................................................. 9

2. OSA. INVESTEERIMISSTRATEEGIA, PORTFELLI KOOSSEIS JA FINANTSTULEMUS .. 10

2.1. Portfelli koosseis ja näitajad ........................................................................................................... 10

2.2. Keskkonna-, sotsiaal- ja juhtimiskriteeriumide mõju ................................................... 12

2.3. Ühise eraldisfondi tulemuslikkus 2025. aastal .................................................................. 12

KOKKUVÕTE .................................................................................................................................................................. 14

2

SISSEJUHATUS

Käesolev aruanne on viies aastaaruanne ühise eraldisfondi1 kohta ja selles vaadeldakse ajavahemikku 1. jaanuarist kuni 31. detsembrini 2025. Selles on kirjeldatud olulisemaid ühise eraldisfondi toimimisega seotud sündmusi 2025. aastal, esitatud peamised finants- ja riskiparameetrid ning antud ülevaade fondi tulemuslikkusest aasta jooksul. Aruandes esitatakse ka tulemused, mida on andnud komisjoni tegevus investeerimiskeskkonna mitmekesistamiseks ja fondi pikaajalise finantstulemuste parandamiseks.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. septembri 2024. aasta määruse (EL, Euratom) 2024/2509 (mis käsitleb liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantsreegleid (uuesti sõnastatud)) artikli 215 lõike 1 alusel loodud ühises eraldisfondi moodustavad ELi eelarvest tehtud ja osalevatelt liikmesriikidelt saadud eraldised, millest kaetakse Euroopa Liidu rakendatavate sise-2 ja välistagatistega3 tagatud tehingutest tuleneva kahjumi risk. Lisaks eelarvelistele tagatistele hoitakse ühises eraldisfondis eraldisi enamiku kolmandatele riikidele antud makromajandusliku finantsabi laenude katteks4. Ühises eraldisfondis hoitavad eraldised moodustavad kapitalireservi, millest võetakse vahendeid toetatud tehingute tagatiste realiseerimiseks ja muude väljaminekute katmiseks.

Ühine eraldisfond alustas tegevust 2021. aasta jaanuaris. 2025. aasta lõpus oli selle vara puhasväärtus 27,2 miljardit eurot, mis teeb sellest ülekaalukalt suurima otseselt komisjoni hallatava investeeringuportfelli.

Ühine eraldisfond tuli 2025. aastal edukalt toime turu volatiilsusega, sest sellel oli tasakaalus riskipositsioon mitmes varaklassis. Ühise eraldisfondi üldist tulemuslikkust suurendas mitmekesistamine – investeerimine omakapitaliinstrumentidesse. Portfelli absoluutne tootlus oli 3,85 %. Kui 2023. aasta (+5,21 %) ja 2024. aasta (+3,57 %) tulemus korvas kahjumi, mille fond sai 2022. aastal – aastal, mil võlakirjade hoidjad müüsid maha suurima osa oma võlakirjadest viimase poole sajandi jooksul –, siis 2025. aasta tulemus suurendas fondi kahjumikatmisvõimet veelgi.

Oodata on geopoliitilistest muutustest tuleneva ebakindluse suurenemist. Sellest hoolimata loob praegune kõrge tootlus soodsa pinnase tulemuslikkuse paranemiseks keskpika ajavahemiku jooksul.

Käesolevas aruandes keskendutakse ühise eraldisfondi varade haldamisega seotud küsimustele. Nende tingimuslike kohustuste arengut, mis tulenevad eelarvelistest tagatistest ja ELi laenudest, mille tagatisena hoitakse ühise eraldisfondi varasid, käsitletakse finantsmääruse artikli 256 kohaselt koostatud eraldi aruandes.

1 Vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. septembri 2024. aasta määruse (EL, Euratom) 2024/2509 (mis

käsitleb liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantsreegleid (uuesti sõnastatud)) (edaspidi „finantsmäärus“) artikli 217 lõikele 1 esitab komisjon igal aastal Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande ühise eraldisfondi kohta. Ühise eraldisfondi varahalduse suunistes (komisjoni 25. märtsi 2020. aasta otsus ühise eraldisfondi varahalduse suuniste kohta (C(2020) 1896 (final), ELT C 131, 22.4.2020, lk 3–11) on esitatud täiendavaid juhiseid aruande sisu kohta.

2 Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fond (EFSI) ja programm „InvestEU“. 3 Välislaenude andmise volitus, Euroopa Kestliku Arengu Fond (EFSD) ja Euroopa Kestliku Arengu Fond+ (EFSD+). 4 Välja arvatud 2023. aastal Ukrainale antud makromajandusliku finantsabi+ laenud ja Ukrainale 2024. aastal G7 ERA algatuse raames antud erakorralise tulu kiirendamise laen.

3

1. OSA. PEAMISED SAAVUTUSED 2025. AASTAL

1.1. Ülevaade

Nagu varasematelgi aastatel, tegutses fond oma juhtimisstruktuuri5 ja -korra kohaselt ning selle toimimises ei esinenud tõrkeid.

31. detsembri 2025. aasta seisuga oli vara puhasväärtus6 27,2 miljardit eurot, mis tähendab 4,0 miljardi eurost (17 %) kasvu võrreldes 2024. aasta lõpuga. 2025. aastal sai ühine eraldisfond ELi eelarvest tehtud netomaksetena ning osalevate liikmesriikide ja Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsiooni (EFTA) riikide maksetena 3,1 miljardit eurot. Ülejäänud osa portfelli väärtuse suurenemisest (0,9 miljardit eurot) tuleneb peamiselt olemasolevate varade turuväärtuse kasvust.

Joonis 1. Ühise eraldisfondi varade puhasväärtuse muutumine (miljardites

eurodes)

Rohkem teavet finantsaruannete kohta on esitatud käesolevale aruandele lisatud komisjoni talituste töödokumendis.

5 Juhtimisstruktuuri tutvustati ühise eraldisfondi 2021. aasta aruandes (EUR-Lex – 52022DC0213 – ET – EUR-

Lex (europa.eu)). 6 Ühise eraldisfondi vara puhasväärtus on varade väärtus pärast kohustuste mahaarvamist teataval kuupäeval.

12,3

14,4

18,8

23,2

27,2

0

5

10

15

20

25

30

2021 2022 2023 2024 2025

4

1.2. Ühise eraldisfondi osad

Kuigi ühise eraldisfondi varasid hallatakse ühise investeerimispoliitika kohaselt ühe portfellina, toimub arvepidamine iga selle osa üle eraldi.

Seejuures on iga ühise eraldisfondi eraldis ette nähtud mõnele eelarvelisele tagatisele / finantsabiprogrammile (või liikmesriigile, kuid liikmesriik maksab eraldisi oma osasse programmis „InvestEU“) kooskõlas vastava õigusraamistikuga7. Igale eelarvelisele tagatisele eraldatud summad on seotud kindla osaga, et oleks võimalik jälgida tagatise taset ja võrrelda seda tagatise õiguslikus aluses sätestatud tasemega. Kui eraldis langeb allapoole teatavat taset, võib seda täiendada vastava programmi eelarvest.

2025. aastal lisati programmi „InvestEU“ üks uus osa ühe liikmesriigi jaoks8.

31. detsembril 2025 koosnes ühine eraldisfond 19 osast, millest 17 olid täielikult toimivad ja sisaldasid rahalisi vahendeid. Ülejäänud osad aktiveeritakse pärast esimese sissemakse laekumist.

7 Kooskõlas näiteks finantsmääruse artikli 215 lõigetega 2 ja 4 ning artikli 216 lõigetega 1 ja 4. 8 Portugali jaoks.

5

Tabel 1. Ühise eraldisfondi osad 31.12.2025 seisuga

Osa Turuväärtus eurodes 31.12.2025 seisuga

2021. aastal loodud osad

EFSI 9 175 239 371

Välistegevuse tagatisfond (GFEA)9 3 354 171 333

EFSD10 792 918 308

Programm „InvestEU“11 7 124 578 871

2022. aastal loodud osad

EFSD+ 3 582 508 961

2020. aasta järgne makromajanduslik finantsabi

228 000 668

Erakorraline makromajanduslik finantsabi Ukrainale12

511 348 526

2020. aasta järgsed Euratomi laenud –

Välislaenude andmise volituse alusel antavad muudetud otstarbega laenud Ukrainale

–

InvestEU Rumeenia tagatis 242 559 639

InvestEU Tšehhi Vabariigi tagatis 60 345 721

InvestEU Soome tagatis 51 912 990

InvestEU Kreeka tagatis 379 824 566

InvestEU segarahastamistoimingud 710 676 831

2023. aastal loodud osad

InvestEU Bulgaaria tagatis132 950 691

InvestEU Malta tagatis9 716 815

2024. aastal loodud osad

Ukraina tagatis 613 877 445

InvestEU Hispaania tagatis 144 964 526

2025. aastal loodud osad

InvestEU Portugali tagatis 50 022 110

KOKKU 27 165 617 372

9 Välistegevuse tagatisfond, milles hoitakse eraldisi välislaenude andmise volituse, varasemate perioodide

(makromajanduslik finantsabi) ja Euratomi programmide jaoks. 10 Euroopa Kestliku Arengu Fond. 11 ELi osa. 12 Otsuste (EL) 2022/1201 (erakorralise makromajandusliku finantsabi andmise kohta Ukrainale) ja (EL) 2022/1628 (millega antakse Ukrainale erakorralist makromajanduslikku finantsabi) alusel.

6

Joonis 2. Ühise eraldisfondi osade suurused 31.12.2025 seisuga

1.3. Tagatise realiseerimine ja maksenõuded

Ühise eraldisfondi varahalduse suuniste13 kohaselt toimub tagatiste realiseerimine ja muude nõuete maksmine eraldi likviidsuspuhvri arvelt. Likviidsuspuhver koosneb komisjoni keskkassas hoitavast piiratud rahareservist, mis on vajalik selleks, et katta rakenduspartnerite teadete alusel kolme kuu jooksul eeldatavasti tekkivad maksevajadused.

2025. aasta alguses oli likviidsuspuhvris 202 miljonit eurot. 2025. aastal jooksul oli laekumisi ühise eraldisfondi lunastuste arvel 569 miljonit eurot; väljamaksete netosumma (realiseeritud tagatised, millest on maha arvatud sissenõutud summad) ulatus peaaegu 576 miljoni euroni14. Kokkuvõttes oli 2025. aasta lõpus likviidsuspuhvris 195 miljonit eurot.

2025. aastal esitatud tagatise realiseerimise nõuded15 ja ühise eraldisfondi osades hoitavate eraldistega seotud muud nõuded16 on kokku võetud allpool.

13 Komisjoni 25. märtsi 2020. aasta otsus ühise eraldisfondi varahalduse suuniste kohta (C/2020/1896,

ELT C 131, 22.4.2020, lk 3). 14 2024. aastal 350 miljonit eurot. 15 Üksiktagatiste realiseerimiste kohta koostatakse eraldi aruanne vastavalt finantsmääruse artikli 41 lõikele 5. 16 Makseid võib olla vaja teha 2026. aastal või hiljem ja see võib nõuda 2025. aasta arvepidamise tagantjärele

korrigeerimist.

EFSD

EFSD+

EFSI

Välistegevuse tagatisfond

Programm „InvestEU“

InvestEU segarahastamine

InvestEU liikmesriikide osad

2020. aasta järgne makromajanduslik finantsabi

Erakorraline makromajanduslik finantsabi Ukrainale

Ukraina tagatis

7

Tabel 2. Ühise eraldisfondi väljaminekud 2025. aastal, üksikasjalik ülevaade

(tagatise realiseerimised, millest on maha arvatud sissenõutud summad)

Osa miljonites eurodes Väljamineku laad

EFSD 7,37 tagatiste realiseerimine

EFSD+ 1,19 tagatiste realiseerimine

Välistegevuse tagatisfond (GFEA) (Kokku: -0,26 miljonit eurot)

-1,13 sissenõutud summad

0,88

õigusabikulud

EFSI 295,98 tagatiste realiseerimine, haldustasud, rahastamis- ja sissenõudmiskulud, väärtuse

korrigeerimine

InvestEU EL 170,79 tagatiste realiseerimine, haldustasud, rahastamiskulud, väärtuse korrigeerimine

InvestEU segarahastamine 71,65 tagatiste realiseerimine, haldustasud, rahastamiskulud, väärtuse korrigeerimine

InvestEU Rumeenia 11,05 tagatiste realiseerimine, haldustasud

InvestEU Kreeka 10,47 tagatiste realiseerimine, haldustasud

InvestEU Malta 0,53 haldustasud

InvestEU Bulgaaria 0,26 tagatiste realiseerimine

InvestEU Hispaania 7,39 haldustasud

Väljaminekud kokku 576,41

Joonis 3. 2025. aasta ühise eraldisfondi väljaminekud (miljonites eurodes)

0

100

200

300

EFS EFSD+ Välis- tegevuse tagatisfond

EFSI InvestEU EL

InvestEU segarahas-

tamine

InvestEU Rumeenia

InvestEU Kreeka

InvestEU Malta

InvestEU Bulgaaria

InvestEU Hispaania

7,37 1,19 0,88

295,98

170,79

71,65

11,05 10,47 0,53 0,26

7,39

8

1.4. Tegelik eraldiste määr

Finantsmääruse artiklis 216 on sätestatud, et ühises eraldisfondis eelarveliste tagatiste ja kolmandatele riikidele antava finantsabi katteks ette nähtud eraldiste summa põhineb kõnealuses artiklis määratletud tegelikul eraldiste määral. Tegeliku eraldiste määra puhul võetakse arvesse, et ühisesse eraldisfondi koondatud haldamine – erinevalt eraldiseisvate tagatisfondide haldamisest – võib võimaldada hajutamist, kui eri osadele esitatavad nõuded ei lange ajaliselt ja mahult kokku.

Tegelik eraldiste määr on suhe

• ühises eraldisfondis hoitava nõutava raha ja raha ekvivalentide summa (võttes arvesse osadevahelise hajutamise mõju) ning

• iga osa eraldi haldamise korral nõutava raha ja raha ekvivalentide summa vahel. Õigusaktide kohaselt peaks tegelik eraldiste määr jääma vahemikku 95–100 %, kusjuures alla 100 % jääv näitaja peaks osutama teatavale hajutamise mõjule. Tulenevalt i) kehtestatud metoodikal17 põhinevatest arvutustest, ii) valitsevast makromajanduslikust ja geopoliitilisest ebakindlusest (mõned ühise eraldisfondi osad sõltuvad suurel määral Ukraina olukorrast) ning iii) sellest, et eri osade puhul esitatud nõuetes ei ole hajutamise mõju täheldatud, tegi komisjon ettepaneku, et tegelik eraldiste määr oleks ka 2025. aastal 100 %. See lähenemisviis leidis kinnitust 2025. aasta vastuvõetud eelarves.

17 Komisjoni 12. novembri 2020. aasta delegeeritud otsus (EL, Euratom) 2021/135, millega täiendatakse

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL, Euratom) 2018/1046 ühise eraldisfondi tegeliku eraldiste määra arvutamise üksikasjalike tingimustega (ELT L 42, 5.2.2021, lk 12), koostoimes finantsmääruse artikli 216 lõikega 2 ja artikliga 279.

9

2. OSA. INVESTEERIMISSTRATEEGIA, PORTFELLI KOOSSEIS JA

FINANTSTULEMUS

Ühise eraldisfondi investeerimisstrateegia aluseks olevad üldpõhimõtted ja kaalutlused on sätestatud ühise eraldisfondi varahalduse suunistes ning neid on üksikasjalikumalt kirjeldatud ühise eraldisfondi esimeses, 2021. aasta aruandes18. Tuginedes fondi varahalduse suunistes sätestatud konservatiivsele lähenemisviisile hallatakse ühist eraldisfondi nii, et investeerimisperioodi jooksul (ligikaudu 9 aastat) oleks tagatud vähemalt kapitali säilitamine19.

2.1. Portfelli koosseis ja näitajad

Konservatiivse investeerimispoliitika kohaselt on suurem osa ühise eraldisfondi investeeringutest tehtud kõrge reitinguga likviidsetesse fikseeritud tulumääraga väärtpaberitesse – valitsuste, riigiüleste asutuste, riigiasutuste ja äriühingute võlakirjadesse. Enamik neist on nomineeritud eurodes, kuid portfellis on ka natuke USA dollarites nomineeritud võlakirju (peamiselt Ameerika Ühendriikide riigivõlakirjad), mille valuutarisk on maandatud.

Seoses varahalduse põhimõtete muutmisega 2022. aastal on portfellis ka mõnevõrra Euroopa aktsiate üldindeksit jälgivate börsil kaubeldavate fondide osakuid. Need suurendavad ühise eraldisfondi varade hajutatust ja kasvuvõimalusi.

Nagu on näha joonisel 4, oli ühise eraldisfondi portfell 2025. aasta lõpus eri varaklasside lõikes hästi hajutatud.

Suurima osatähtsusega olid riikide ning riigiüleste ja muude asutuste võlakirjad (45 %) ja pandikirjad (23 %).

USA dollarites nomineeritud investeeringud moodustasid 4 % portfelli turuväärtusest,20 kusjuures valuutariski maandati forvardlepingutega21.

Portfellil on mitu likviidsuskihti ja suuremat osa selle varadest, tähtajast olenemata, saab realiseerida kohe, kui seda on vaja tagatise realiseerimiseks. Lisaks moodustasid 2025. aasta detsembris ligikaudu 10 % portfellist lühikese tähtajaga likviidsed varad,22 mis on veel üks koheselt kasutatav likviidsuse allikas lisaks eespool nimetatud likviidsuspuhvrile, mida hoitakse komisjoni keskkassas (vt punkt 1.3).

18 EUR-Lex - 52022DC0213 - ET - EUR-Lex (europa.eu). 19 Varahalduse suuniste artikli 2 lõige 1. 20 2024. aastal 7 %. 21 Ühise eraldisfondi portfelli varasid võib investeerida ainult väga likviidsetesse riiklike ja riigiüleste üksuste

USA dollarites nomineeritud võlakirjadesse, mille puhul on maandatud valuutakursi kõikumisest tulenevad riskid. Selliseid investeeringuid võib teha üksnes hajutamise ja teistsuguses intressikõveras riskipositsiooni võtmise eesmärgil.

22 2024. aastal 11 %.

10

Ühise eraldisfondi portfelli krediidikvaliteet oli kõrge (keskmine reiting on A),23 mis tähendab, et makseviivituse tõenäosus on väga väike24. Üle 37 % portfellist oli investeeritud AAA- reitinguga väärtpaberitesse,25 ülejäänu moodustasid muu investeerimisjärguga väärtpaberid.

Omakapitaliväärtpaberid moodustasid 2025. aasta lõpus ligikaudu 7 % portfelli

turuväärtusest26. Omakapitaliväärtpaberite osatähtsus kogu portfelli tulususes oli

märkimisväärne – kui portfelli aastane tootlus oli kokku 3,85 %, siis

omakapitaliväärtpaberite arvele langes 1,4 %27.

23 Keskmine reiting kajastab portfelli keskmist makseviivituse tõenäosust, mitte üksikute emitentide reitingute

lihtsat aritmeetilist keskmist. Kuna makseviivituse tõenäosuse suurenemine on eri reitingukategooriate (eelkõige kategooriast A kuni kategooriani BBB) vahel mittelineaarne, võib sellest tulenev keskmine reiting olla madalam kui lihtne reitingute keskmine. Seega on keskmine reiting A saadud makseviivituse tõenäosusel põhinevat metoodikat kasutades.

24 0,04 % makseviivituse tõenäosus üheaastase perioodi jooksul. 25 2024. aastal üle 40 %. 26 2024. aastal 7 %. 27 Kuigi omakapitaliväärtpaberid moodustasid portfellist vaid 7–8 %, andsid need üldisesse tulemuslikkusesse

tugeva panuse tänu DJ STOXXi heale tulemusele 2025. aastal.

11

Joonis 4. Ühise eraldisfondi portfelli jaotus 2025. aasta lõpu seisuga

2.2. Keskkonna-, sotsiaal- ja juhtimiskriteeriumide mõju

Portfelli keskkonna-, sotsiaal- ja juhtimiskriteeriumide mõju28 suurenes 2025. aastal veelgi – ESG-märgisega võlakirjade osakaal oli 17 %29 (2024. aastal 16 %). Ennetav lähenemisviis keskkonna-, sotsiaal- ja juhtimiskriteeriumidega arvestavale investeerimisele tähendab ESG- märgisega võlakirjade eelistamist, kui need on kooskõlas riskijuhtimiskriteeriumide ja üldise investeerimisstrateegiaga.

2.3. Ühise eraldisfondi tulemuslikkus 2025. aastal

2025. aastal mõjutasid turusuundumusi kõige rohkem kaubandusläbirääkimised, inflatsioon ja keskpangad (vt selgitav tekst allpool). Eelkõige kaubandusläbirääkimised tingisid turu volatiilsust, kuid Euroopa Keskpanga intressimäärade järkjärguline alandamine, hea majanduskasv ja vastupidav tööturg toetasid finantsturge ning see mõjus positiivselt ühise eraldisfondi portfelli väärtusele. Sellel taustal saavutas ühine eraldisfond +3,85 % aastatootluse, ületades portfelli võrdlusindeksit30 (+3,65 %).

28 Keskkonna-, sotsiaal- ja juhtimiskriteeriumide mõju (ESG) – esmane näitaja portfelli üldise mõju kohta

keskkonna-, sotsiaal- ja juhtimisküsimustele. 29 Hinnates seda, kas võlakirjad on ühise eraldisfondi jaotuse puhul liigitatud ESG-märgisega võlakirjadeks,

tugineb komisjon avaldatud hinnangule asjaomase vara tulu kasutamise kohta, mille on koostanud analüütikud ja andmeesitajad ning mida komisjon kasutab oma varade valitsemise funktsiooni täitmiseks.

30 Ühise eraldisfondi varahalduse suuniste (otsus C(2020) 1896) kohaselt peaks ühise eraldisfondi valitseja „varasid haldama varade strateegilisel jaotusel põhineva investeerimisstrateegia alusel, milles võetakse arvesse investeerimiseesmärke ja riskitaluvust. Investeerimisstrateegia peaks vastama strateegilisele võrdlusindeksile (edaspidi „võrdlusindeks“). Võrdlusindeks tuleks kehtestada kooskõlas tööstusharu heade tavadega.“

Omakapital 7 %

USA dollarites nomineeritud varad

4 %

Ettevõtete võlakirjad

11 %

Pandikirjad 23 %

Riigid, riigiülesed üksused ja

riigiasutused 45 %

Lühiajalised varad 10 %

12

Turumuutused 2025. aastal

2025. aastal kujundasid finantsturge peamiselt inflatsioon, keskpanga poliitikaotsused ja

geopoliitilised sündmused. Oluline oli ka Ameerika Ühendriikide administratsiooni

muutuva välis- ja kaubanduspoliitika tegevuskava rakendamine ning võlapiduri

reformimine Saksamaal, mis võimaldab tal rohkem laenu võtta.

Aasta alguses arvestati Euroopa turgudel sellega, et Euroopa Keskpank langetab aasta

jooksul intressimäära neli kuni viis korda, kuna inflatsioon langes pidevalt eesmärgiks

võetud 2 % poole. Euroopa Keskpank alustaski aastat nelja järjestikuse kärpega, mille

tulemusel vähenes baasintressimäär ligikaudu 2 %ni. Koguinflatsioon langes 2,5 %-lt

jaanuaris 1,9 %ni mais ning püsis ülejäänud aasta jooksul 2 % ringis.

Saksamaa 10-aastaste riigivõlakirjade (Bund) tootlus oli aasta alguses 2,37 % (mis oli

enam-vähem aasta madalaim punkt), kuid tõusis märtsis, pärast võlapiduri reformi

väljakuulutamist, aasta intressimääravahemiku ülaossa (2,89 %ni). Võlapiduri reeglitest

vabastati 1 % SKPst ületavad kaitsekulutused ning 500 miljardi euro suurune taristu- ja

kliimafond, mis võimaldas Saksamaa laenuvõtmist tublisti suurendada. Bund’ide tootlus,

mis oli kiiresti tõusnud, pöördus mõneks ajaks langusesse aprillis, kui Ameerika

Ühendriikide administratsioon teatas uute kaubanduse kaitsetollide kehtestamisest

mitme kaubanduspartneri suhtes. Ärevuse suurenemine turgudel põhjustas Bund’ide

tootluse vähenemist, kuna investorid otsisid turvalisi varasid. Hiljem aga lepiti kokku ELi

ja mitme muu riigi suhtes kehtestatud tollimaksude alandamises ning seejärel

majandusnäitajad stabiliseerusid. Bund’i tootlus hakkas jälle tõusma ning jõudis aasta

lõpus 2,85 %ni.

Ameerika Ühendriikides oli koguinflatsioon aasta alguses ligikaudu 3 %, kuid

energiahindade languse tõttu vähenes see aprillis 2,3 %ni. Sel ajal jättis Föderaalreserv

oma baasintressimäära muutumatuks 4,25–4,50 % tasemel. Aprillis teatavaks tehtud

tollimaksud suurendasid muret inflatsiooni pärast. Energiahinnad hakkasid tõusma,

teenuste inflatsioon oli kiire ja septembris ulatus koguinflatsioon enam-vähem 3 %ni. Siis

hakkas nõrgenema tööturg, mis ajendas Föderaalreservi langetama oma

baasintressimäära aasta kolmel viimasel koosolekul kokku 0,75 protsendipunkti võrra,

vahemikku 3,50–3,75 %. Aasta lõpuks aeglustus koguinflatsioon 2,7 %ni. Ameerika

Ühendriikide 10-aastase riigivõlakirja tootlus tõusis 2025. aasta jaanuaris 4,80 %ni, kuid

hakkas seejärel vähenema ja langes aasta lõpuks 4,14 %ni.

Majanduskasv püsis nii Ameerika Ühendriikides kui ka Euroopa Liidus, hoolimata

varasemast inflatsioonisurvest ja kõrgetest intressimääradest. Ameerika Ühendriikides oli

majanduskasv hoogne. Seda toetasid tarbimine ja investeerimine (eelkõige seoses

tehisintellektiga). Energiasurve vähenemise ja sisenõudluse suurenemise tõttu hakkas

majanduskasv vähehaaval hoogustuma ka ELis. Kokkuvõttes kasvas majandus nii

Ameerika Ühendriikide kui ka ELis, ning inflatsioon langes järk-järgult sihttaseme suunas.

Ka aktsiaturgudel oli hea aasta ja mitu peamist indeksit püstitas uusi rekordeid. STOXX

Europe 600 indeks tõusis 16,7 %, Ameerika Ühendriikide S&P 500 aga 16,4 %.

13

KOKKUVÕTE

2025. aastal ulatus ühise eraldisfondi tootlus 3,85 %ni (2024. aastal 3,57 %ni) ning oli seega parem kui võrdlusindeks, mis tõusis 3,65 %. Absoluutarvudes oli fondi majanduslik tootlus 2025. aastal 927 miljonit eurot (2024. aastal 755 miljonit eurot). Seega fondi finantsolukord paranes ja kahjumikatmisvõime suurenes. Kuigi geopoliitiline ebakindlus ei ole kadunud, loob praegune tootlus hea aluse tulu teenimiseks ka keskpikas perspektiivis.

Ühine eraldisfond laiendas 2023. aastal oma strateegiat ning hakkas järk-järgult tegema väiksemaid investeeringuid börsil kaubeldavatesse fondidesse, mis jälgivad üleeuroopalisi aktsiaindekseid. Portfelli peaosa moodustava endiselt investeeringud kõrge reitingu ja fikseeritud tulumääraga likviidsed väärtpaberid.

Kokkuvõttes on ühine eraldisfond endiselt strateegiliselt valmis toime tulema volatiilsusega,

täitma tagatise realiseerimise nõuded täielikult ja õigeaegselt ning tagama pikaajalise

stabiilsuse kooskõlas oma investeerimiseesmärkidega.