EN EN

EUROPEAN COMMISSION

Brussels, 1.10.2026 COM(2026) 515 final

2026/0292 (CNS)

Proposal for a

COUNCIL DIRECTIVE

amending Directive 2006/112/EC as regards the extension of the application period of

the optional reverse charge mechanism in relation to supplies of certain goods and

services susceptible to fraud and of the Quick Reaction Mechanism against VAT fraud

EN 1 EN

EXPLANATORY MEMORANDUM

1. CONTEXT OF THE PROPOSAL

• Reasons for and objectives of the proposal

The purpose of the current proposal for a Directive amending Council Directive 2006/112/EC

of 28 November 2006 on the common system of value added tax (hereafter the ‘VAT

Directive’) is to prolong: 1) the possibility for Member States to apply the reverse charge

mechanism (RCM) to combat existing fraud in supplies of goods and services included in

Article 199a(1) of the VAT Directive, and 2) the possibility to use the Quick Reaction

Mechanism (QRM), as set out in Article 199b of the VAT Directive, to combat fraud via the

application of the RCM in very specific cases.

As a general rule, Article 193 of the VAT Directive stipulates that the taxable person

supplying goods or services is liable to pay VAT. As a derogation, the RCM allows to

designate the recipient of the supply as the person liable for the payment of the VAT due.

Under this RCM, VAT is not charged by the supplier but accounted for by the customer (a

taxable person) in his VAT return. This VAT may be then deducted in that same VAT return

and, therefore, insofar this person has a full right of deduction, the result is neutral for the

customer.

The RCM is used to combat fraud and, in particular, Missing Trader Intra-Community

(MTIC) fraud. This type of fraud occurs when a trader acquires goods, transported or

dispatched from another Member State, by means of a supply exempt from VAT, and sells

them on including VAT on the invoice to the customer. After having received the VAT

amount from the customer, such trader disappears before paying the VAT due to the tax

authorities. At the same time, the customer acting in good faith can normally deduct the VAT

he paid to the supplier through his VAT return.

The RCM, based on Article 199a of the VAT Directive, allows Member States to fight

missing trader fraud in the pre-defined sensitive areas where it typically occurs on their

territory. The application of Article 199a is optional for Member States. Once suppliers are

obliged to use the RCM for such domestic supplies, they cannot charge VAT on their invoice.

They will subsequently not receive the VAT amount from their customer and, as a result, such

traders cannot disappear with the amount of VAT received. The QRM of Article 199b of the

VAT Directive is an exceptional measure allowing Member States to quickly introduce, in

cases of imperative urgency, a temporary RCM for supplies of goods and services in sectors

where sudden and massive fraud occurred and which are not listed in Article 199a of the VAT

Directive. This procedure is exceptional and extremely quick as the Commission has to react

within one month, either with a negative opinion or to confirm in writing to the Member State

concerned that it does not object the measure. The Member State may adopt the QRM special

measure from the date of receipt of that confirmation. By using this mechanism, Member

States can bridge the period required for obtaining a ‘normal’ derogation under Article 395 of

the VAT Directive, which can take up to six months. Such a derogation requires a proposal

from the Commission and unanimous adoption by the Council.

EN 2 EN

Article 199a of the VAT Directive was introduced1 for the period 2010 until 30 June 2015 and

was a first time extended2, with amendments, until 31 December 2018. Article 199b of the

VAT Directive was introduced3 for the period 2013 until 31 December 2018. Both Articles

199a and 199b of the VAT Directive were subsequently extended4 until 30 June 2022 in order

to coincide with the initially foreseen date on which the so-called ‘VAT definitive system’, a

simpler and fraud-proof system for intra-Union trade of goods, would enter into force5. Since

negotiations on that definitive system were still ongoing by that initial date and in the light of

a previous Commission report on the effects of the said articles6, the measures were again

extended until 31 December 20267. However, these negotiations did not lead to an agreement,

and the Commission finally withdrew its proposals in the framework of its Work Programme

20258.

Meanwhile, and in accordance with the Tax Action Plan9, the Commission developed a VAT

modernisation package, taking into account the opportunities offered by digital technologies

under the heading of ‘VAT in the Digital Age’ (ViDA). This package, adopted by the Council

on 11 March 202510, contains three different parts of which one is the so-called Digital

Reporting Requirements (DRR). Under this DDR, EU cross-border transactions in relation to

both goods and services will, by July 2030, require near real-time digital reporting by taxable

persons in combination with the obligatory use of structured electronic invoices in a standard

EU format. This will be combined with Member States’ existing, or to be developed, domestic

digital real-time transaction reporting obligations (which must align with EU standards

by 1 January 2035). Tax authorities will subsequently have access to transaction-based

1 Council Directive 2010/23/EU of 16 March 2010 amending Directive 2006/112/EC on the common

system of value added tax, as regards an optional and temporary application of the reverse charge

mechanism in relation to supplies of certain services susceptible to fraud (OJ L 72, 20.3.2010, p. 1–2). 2 Council Directive 2013/43/EU of 22 July 2013 amending Directive 2006/112/EC on the common

system of value added tax, as regards an optional and temporary application of the reverse charge

mechanism in relation to supplies of certain goods and services susceptible to fraud (OJ L 201,

26.7.2013, p. 4–6). 3 Council Directive 2013/42/EU of 22 July 2013 amending Directive 2006/112/EC on the common

system of value added tax, as regards a quick Reaction Mechanism against VAT fraud (OJ L 201,

26.7.2013, p. 1). 4 Council Directive (EU) 2018/1695 of 6 November 2018 amending Directive 2006/112/EC on the

common system of value added tax as regards the period of application of the optional reverse charge

mechanism in relation to supplies of certain goods and services susceptible to fraud and of the Quick

Reaction Mechanism against VAT fraud (OJ L 282, 12.11.2018, p. 5-7). 5 Proposal for a Council Directive amending Directive 2006/112/EC as regards harmonising and

simplifying certain rules in the value added tax system and introducing the definitive system for the

taxation of trade between Member States, COM(2017) 569 final.

Proposal for a Council Directive amending Directive 2006/112/EC as regards the introduction of the

detailed technical measures for the operation of the definitive VAT system for the taxation of trade

between Member States, COM(2018) 329 final. 6 Report of 8 March 2018 from the Commission to the Council and the European Parliament on the

effects of Articles 199a and 199b of Council Directive 2006/112/EC on combatting fraud, COM(2018)

118 final. 7 Council Directive (EU) 2022/890 of 3 June 2022 amending Directive 2006/112/EC as regards the

extension of the application period of the optional reverse charge mechanism in relation to supplies of

certain goods and services susceptible to fraud and of the Quick Reaction Mechanism against VAT

fraud (OJ L 155, 8.6.2022, p. 1–2). 8 Communication of 11 February 2025 from the Commission to the European Parliament, the Council,

the European Economic and Social Committee and the Committee of the Regions - Commission work

programme 2025, COM(2025) 45 final. 9 Communication from the Commission to the European Parliament and the Council - An action plan for

fair and simple taxation supporting the recovery strategy, COM(2020) 312 final. 10 See: Adoption of the VAT in the Digital Age package - Taxation and Customs Union

EN 3 EN

information, including bank details, as from July 2030 via the so-called central VIES, a new

and centralised hub for online cross-border reporting and taxpayer identification. This will

allow Member States to step up against fraud and, in particular, MTIC fraud. At the same

time, the package allows Member States to introduce already as of 2025 domestic e-invoicing

obligations, possibly accompanied with a reporting obligation, thus covering the same level of

information available for domestic supplies.

Until such system is in place as from 1 July 2030, it is reasonable and prudent that Articles

199a and 199b of the VAT Directive are prolonged to keep these measures, although

derogating from the general principles of VAT, in place.

• Consistency with existing policy provisions in the policy area

As explained, the timing as regards the extension of Articles 199a and 199b of the VAT

Directive is consistent with the entry into application of the DRR as part of the VAT in the

Digital Age package.

• Consistency with other Union policies

Article 199a of the VAT Directive covers under the RCM, among others, the EU trading in

greenhouse gas emission allowances (EU Emission Trading System (ETS)). Given the

amounts at stake, it is it is essential that the ETS is further protected from VAT fraud and, in

particular, in the light of the extension to the so-called ETS2 system.

2. LEGAL BASIS, SUBSIDIARITY AND PROPORTIONALITY

• Legal basis

The Directive amends the VAT Directive on the basis of Article 113 of the Treaty on the

Functioning of the European Union.

As the proposal prolongs the application of certain provisions of the Directive, an amendment

of the VAT Directive is necessary.

• Subsidiarity (for non-exclusive competence)

According to the principle of subsidiarity, as set out in Article 5(3) of the Treaty on European

Union, action at Union level may only be taken if the envisaged aims cannot be achieved

sufficiently by the Member States alone and can therefore, by reason of the scale or effects of

the proposed actions, be better achieved by the Union.

The objective of fighting fraud via the application of the RCM and the possibility to use the

QRM to fight sudden and massive fraud is best achieved at Union level and finds its specific

legal basis in the VAT Directive. Therefore, the prolongation of these measures requires an

amendment to the VAT Directive.

• Proportionality

Because of the optional and temporary character of the prolonged measures, the proposal is

proportionate to the aim pursued which is to combat fraud in certain supplies of goods and

services and help Member States to tackle sudden and massive VAT fraud.

• Choice of the instrument

A Directive is proposed in view of amending the VAT Directive.

EN 4 EN

3. RESULTS OF EX-POST EVALUATIONS, STAKEHOLDER

CONSULTATIONS AND IMPACT ASSESSMENTS

• Ex-post evaluations/fitness checks of existing legislation

The Commission presented a report, at the time of the second prolongation, on the functioning

and effects of the reverse charge mechanism in relation to Articles 199a and 199b of the VAT

Directive11 and concluded at that time that the measures in these Articles were useful in the

fight against fraud.

• Stakeholder consultations

For this extension, a questionnaire, to which all Member States replied, was sent on 6 March

2026 as to assess the current use of the RCM and to ask whether, on the basis of experience at

national level, it would be useful to extend the RCM and QRM for another limited period.

On the basis of the replies, it appears that all Member States (except Malta) apply the RCM in

relation to at least one category of Art. 199a of the VAT Directive. Twenty-two Member

States apply the RCM to the greenhouse gas emission allowance trading (ETS) and is

therefore the most used category. Then, in descending order, use of the RCM is applied to the

category of mobile phones (fifteen Member States), other units for compliance with the

emission allowance trading Directive (fourteen Member States), game consoles, tablet PC's

and laptops (fourteen Member States), integrated circuit devices (twelve Member States), gas

and electricity supplied to a taxable dealer (twelve Member States), raw and semi-finished

metals (twelve Member States), gas and electricity certificates (ten Member States), cereals

and industrial crops (six Member States), telecommunication services (five Member States).

Twenty-four Member States declared that the RCM, as applied in their country, has been

useful in combating fraud.

Although never used in practice, eighteen Member States considered that it would still be

useful to keep the QRM, in the same or slightly amended form.

• Collection and use of expertise

Separate from the Commission’s work in this field, the European Parliamentary Research

Service (EPRS) published a comprehensive study on 22 June 2026 as regards the

implementation, impact, effectiveness and future relevance of the VAT reverse charge

mechanism in the EU.12 This external study recommends continuity of Articles 199a and 199b

beyond 2026, particularly during the transition towards the ViDA framework and wider

digital VAT controls. At the same time, the study underlines that the continued use of the

reverse charge mechanism should be subject to regular review, demonstrated fraud risk and

proportionality and that these measures should form part of a broader and increasingly digital

EU VAT anti-fraud framework.

This proposal to extend Articles 199a and 199b of the VAT Directive is therefore largely in

line with the findings and recommendations of the EPRS study.

11 Report of 8 March 2018 from the Commission to the Council and the European Parliament on the

effects of Articles 199a and 199b of Council Directive 2006/112/EC on combatting fraud, COM(2018)

118 final. 12 See : The implementation and impact of the VAT reverse charge mechanism in the EU

EN 5 EN

4. BUDGETARY IMPLICATIONS

Given that this proposal extends anti-fraud measures in the field of VAT, it will have no

negative implications for the Union's budget.

EN 1 EN

2026/0292 (CNS)

Proposal for a

COUNCIL DIRECTIVE

amending Directive 2006/112/EC as regards the extension of the application period of

the optional reverse charge mechanism in relation to supplies of certain goods and

services susceptible to fraud and of the Quick Reaction Mechanism against VAT fraud

THE COUNCIL OF THE EUROPEAN UNION,

Having regard to the Treaty on the Functioning of the European Union, and in particular

Article 113 thereof,

Having regard to the proposal from the European Commission,

After transmission of the draft legislative act to the national parliaments,

Having regard to the opinion of the European Parliament1,

Having regard to the opinion of the European Economic and Social Committee2,

Acting in accordance with a special legislative procedure,

Whereas:

(1) Council Directive 2006/112/EC3 provides for Member States to use, on an optional

basis, the reverse charge mechanism (RCM) for the payment of value added tax

(VAT) on supplies of pre-defined goods and services that are susceptible to fraud, in

particular, Missing Trader Intra-Community (MTIC) fraud. The RCM allows Member

States to designate the recipient of supplies of goods or services as the person liable to

pay VAT. That Directive also provides for the Quick Reaction Mechanism (QRM),

which offers Member States, under certain strict conditions, a faster procedure that

allows for the introduction of the RCM on other categories, resulting in a more

adequate and effective response to sudden and massive fraud. The application period

of both mechanisms expires on 31 December 2026.

(2) On 11 March 2025, the Council adopted Directive (EU) 2025/5164, which sets out,

inter alia, digital reporting requirements for cross-border supplies of goods and

services within the Union made between taxable persons. Member States are to apply

the national measures transposing those requirements from 1 July 2030. The

requirements entail the use of a mandatory electronic system, including e-invoicing for

cross-border business-to-business transactions, almost real time reporting and

automated data transmission and allow, for example, for cross-referencing of reported

data at transactional level. They should considerably contribute to the fight against

MTIC fraud.

1 OJ C , , p. . 2 OJ C , , p. . 3 Council Directive 2006/112/EC of 28 November 2006 on the common system of value added tax (OJ L

347, 11.12.2006, p. 1, ELI: http://data.europa.eu/eli/dir/2006/112/oj). 4 Council Directive (EU) 2025/516 of 11 March 2025 amending Directive 2006/112/EC as regards VAT

rules for the digital age (OJ L, 2025/516, 25.03.2025, ELI: http://data.europa.eu/eli/dir/2025/516/oj).

EN 2 EN

(3) On 6 February 2026, the Commission sent a questionnaire to the Member States

regarding their actual use of the RCM and their views on the functioning and

usefulness of the RCM and the QRM as an anti-fraud tool. It appears from the replies

that almost all Member States apply the RCM to at least one type of good or service,

with the greenhouse gas emission allowance trading system as the most used category.

Further, most Member States declared that the RCM, as applied in their territory, has

been useful in combating fraud and considered it useful to extend its date of

application. They also considered the QRM, although it has yet to be used in practice,

useful as a deterrent, as it allows the Commission to react very quickly in case of

sudden and massive VAT fraud.

(4) The RCM and the QRM have been useful as temporary and targeted measures and

their expiration would deprive Member States of efficient tools to fight fraud. The

application period of the RCM and the QRM should therefore be extended for another

limited period of time, to allow Member States to put in place the cross-border digital

reporting requirements provided for in Council Directive (EU) 2025/516 and to

introduce or adapt domestic e-invoicing rules.

(5) Since the objective of this Directive, namely maintaining efficient tools to fight fraud,

cannot be sufficiently achieved by the Member States but can rather, by reason of the

effects of the action, be better achieved at Union level, the Union may adopt measures,

in accordance with the principle of subsidiarity as set out in Article 5 of the Treaty on

European Union. In accordance with the principle of proportionality as set out in that

Article, this Directive does not go beyond what is necessary in order to achieve that

objective.

(6) The extension will have no adverse impact on the Union's own resources accruing

from VAT.

(7) Directive 2006/112/EC should therefore be amended accordingly,

HAS ADOPTED THIS DIRECTIVE:

Article 1

Directive 2006/112/EC is amended as follows:

(1) in Article 199a(1), the introductory wording is replaced by the following:

‘Until 30 June 2030, Member States may provide that the person liable for the

payment of VAT is the taxable person to whom any of the following supplies are

made:’;

(2) in Article 199b, paragraph 6 is replaced by the following:

‘6. The QRM special measure as provided for in paragraph 1 shall apply until

30 June 2030.’.

Article 2

This Directive shall enter into force on the twentieth day following that of its publication in

the Official Journal of the European Union.

EN 3 EN

Article 3

This Directive is addressed to the Member States.

Done at Brussels,

For the Council

The President

ET ET

EUROOPA KOMISJON

Brüssel, 1.10.2026 COM(2026) 515 final

2026/0292 (CNS)

Ettepanek:

NÕUKOGU DIREKTIIV,

millega muudetakse direktiivi 2006/112/EÜ seoses vabatahtliku pöördmaksustamise

kohaldamisaja pikendamisega teatavate pettusealdiste kaupade ja teenuste tarnete

suhtes ning käibemaksupettuste vastase kiirreageerimismehhanismi kohaldamisaja

pikendamisega

ET 1 ET

SELETUSKIRI

1. ETTEPANEKU TAUST

• Ettepaneku põhjused ja eesmärgid

Käesoleva, nõukogu 28. novembri 2006. aasta direktiivi 2006/112/EÜ (mis käsitleb ühist

käibemaksusüsteemi) (edaspidi „käibemaksudirektiiv“) muutmist käsitleva direktiivi

ettepaneku eesmärk on pikendada 1) aega, mille jooksul liikmesriigid võivad kohaldada

pöördmaksustamist, et võidelda pettustega kaubatarnete ja osutatud teenuste puhul, mis on

hõlmatud käibemaksudirektiivi artikli 199a lõikega 1, ning 2) aega, mille jooksul võib

kasutada kiirreageerimismehhanismi, nagu on sätestatud käibemaksudirektiivi artiklis 199b,

pettuste vastu võitlemiseks pöördmaksustamise kohaldamise kaudu erandjuhtudel.

Käibemaksudirektiivi artikli 193 kohaselt peab reeglina käibemaksu tasuma kaupu tarniv või

teenuseid osutav maksukohustuslane. Erandina võimaldab pöördmaksustamine määrata

kindlaks, et tasumisele kuuluva käibemaksu maksmise eest vastutab kaupade või teenuste

saaja. Pöördmaksustamise kohaselt ei nõua käibemaksu tarnija, vaid klient

(maksukohustuslane) kajastab käibemaksu oma käibedeklaratsioonis. Selle käibemaksu võib

seejärel maha arvata samas käibedeklaratsioonis ja seega, kui sellel isikul on täielik

mahaarvamisõigus, on tulemus kliendi jaoks neutraalne.

Pöördmaksustamist kasutatakse pettuste ja eelkõige varifirmadega seotud ühendusesiseste

pettuste vastu võitlemiseks. Sellist liiki pettusega on tegemist siis, kui ettevõtja omandab

teisest liikmesriigist transporditud või lähetatud kaupu käibemaksust vabastatud tarnetena ja

lisab neid edasi müües kliendi arvele käibemaksu. Pärast seda, kui klient on käibemaksu

tasunud, kaob ettevõtja enne, kui on maksuhaldurile maksnud tasumisele kuuluva

käibemaksu. Samal ajal võib klient, kes tegutseb heas usus, oma käibedeklaratsioonis üldjuhul

maha arvata käibemaksu, mille ta tarnijale maksis.

Pöördmaksustamine, mis põhineb käibemaksudirektiivi artiklil 199a, võimaldab

liikmesriikidel võidelda varifirmadega seotud pettuste vastu eelnevalt kindlaks määratud

tundlikes valdkondades, kus need tavaliselt nende territooriumil toimuvad. Artikli 199a

kohaldamine on liikmesriikidele vabatahtlik. Kui tarnijad on kohustatud kasutama selliste

omamaiste tarnete puhul pöördmaksustamist, ei või nad enda väljastatud arvetele lisada

käibemaksu. Tarnija ei saa seega käibemaksu oma kliendilt ning seetõttu ei ole tal võimalik

saadud käibemaksuga kaduda. Käibemaksudirektiivi artiklis 199b sätestatud

kiirreageerimismehhanism on erakorraline meede, mis võimaldab liikmesriikidel tungivalt

kiireloomulistel juhtudel võtta kiiresti kasutusele ajutise pöördmaksustamise kaupade

tarnimise ja teenuste osutamise puhul sellistes sektorites, kus on toime pandud ootamatu ja

suuremahuline maksupettus ja mis ei ole loetletud käibemaksudirektiivi artiklis 199a. See

menetlus on erandlik ja äärmiselt kiire, kuna komisjon peab ühe kuu jooksul reageerima kas

negatiivse arvamusega või kirjalikult kinnitama asjaomasele liikmesriigile, et ta ei esita

meetme suhtes vastuväiteid. Liikmesriik võib kiirreageerimismehhanismi erimeetme vastu

võtta alates sellise kinnituse saamise kuupäevast. Selle mehhanismi abil on liikmesriikidel

võimalik katta ajavahemik, mis on ette nähtud käibemaksudirektiivi artikli 395 kohase

tavapärase erandi taotlemiseks, mis võib võtta kuni kuus kuud. Sellise erandi tegemiseks on

vaja komisjoni ettepanekut ja selle ühehäälset vastuvõtmist nõukogus.

ET 2 ET

Käibemaksudirektiivi artikkel 199a kehtestati1 ajavahemikuks 2010. aasta – 30. juuni 2015

ning selle kohaldamist pikendati esimest korda2 (muudatustega) kuni 31. detsembrini 2018.

Käibemaksudirektiivi artikkel 199b kehtestati3 ajavahemikuks 2013. aasta – 31. detsember

2018. Käibemaksudirektiivi artiklite 199a ja 199b kohaldamist pikendati4 seejärel kuni 30.

juunini 2022, et see langeks kokku esialgselt kavandatud nn lõpliku käibemaksusüsteemi ehk

liidusisese kaubavahetuse lihtsama ja pettusekindla süsteemi jõustumise kuupäevaga5. Kuna

läbirääkimised selle lõpliku süsteemi üle olid kõnealuseks esialgseks kuupäevaks veel pooleli

ja võttes arvesse komisjoni eelmist aruannet nimetatud artiklite mõju kohta,6 pikendati

meetmete kehtivust taas kuni 31. detsembrini 20267. Need läbirääkimised ei viinud aga

kokkuleppeni ja komisjon võttis lõpuks oma ettepanekud enda 2025. aasta tööprogrammi

raames tagasi8.

Vahepeal töötas komisjon kooskõlas maksualase tegevuskavaga9 ja digitehnoloogia

pakutavaid võimalusi arvesse võttes välja käibemaksukorra ajakohastamise paketi pealkirja

„Käibemaks digiajastul“ (ViDA) all. See pakett, mille nõukogu võttis vastu 11. märtsil

2025,10 sisaldab kolme eri osa, millest üks on nn digitaalse aruandluse nõuded. Nende

digitaalse aruandluse nõuete kohaselt on nii kaupade kui ka teenustega seotud ELi piiriüleste

tehingute korral vaja 2030. aasta juuliks maksukohustuslastelt peaaegu reaalajas digitaalset

aruandlust koos kohustusega kasutada struktureeritud e-arveid ELi standardvormis. See

kombineeritakse liikmesriikide olemasolevate või väljatöötatavate digitaalsete reaalajas

tehingute aruandluskohustustega (mis peavad olema ELi standarditega kooskõlas 1.

jaanuariks 2035). Maksuhalduritel on seejärel alates 2030. aasta juulist juurdepääs

tehingupõhisele teabele, sealhulgas pangaandmetele, nn keskse VIESi kaudu, mis on uus ja

1 Nõukogu 16. märtsi 2010. aasta direktiiv 2010/23/EL, millega muudetakse direktiivi 2006/112/EÜ (mis

käsitleb ühist käibemaksusüsteemi) seoses pöördmaksustamise valikulise ja ajutise kohaldamisega

teatavate pettusealdiste kaupade ja teenuste tarnete suhtes (ELT L 72, 20.3.2010, lk 1–2). 2 Nõukogu 22. juuli 2013. aasta direktiiv 2013/43/EL, millega muudetakse direktiivi 2006/112/EÜ (mis

käsitleb ühist käibemaksusüsteemi) seoses pöördmaksustamise valikulise ja ajutise kohaldamisega

teatavate pettusealdiste kaupade ja teenuste tarnete suhtes (ELT L 201, 26.7.2013, lk 4–6). 3 Nõukogu 22. juuli 2013. aasta direktiiv 2013/42/EL, millega muudetakse direktiivi 2006/112/EÜ (mis

käsitleb ühist käibemaksusüsteemi) seoses käibemaksupettuste vastase kiirreageerimismehhanismiga

(ELT L 201, 26.7.2013, lk 1). 4 Nõukogu 6. novembri 2018. aasta direktiiv (EL) 2018/1695, millega muudetakse direktiivi

2006/112/EÜ (mis käsitleb ühist käibemaksusüsteemi) seoses teatavate pettusealdiste kaupade ja

teenuste tarnete puhul rakendatava vabatahtliku pöördmaksustamismehhanismi ning

käibemaksupettuste vastase kiirreageerimismehhanismi kohaldamisajaga (ELT L 282, 12.11.2018, lk 5–

7). 5 Ettepanek: nõukogu direktiiv, millega muudetakse direktiivi 2006/112/EÜ seoses käibemaksusüsteemi

teatavate eeskirjade ühtlustamise ja lihtsustamisega ning võetakse kasutusele liikmesriikidevahelise

kaubanduse maksustamise lõplik süsteem (COM(2017) 569 final).

Ettepanek: nõukogu direktiiv, millega muudetakse direktiivi 2006/112/EÜ seoses üksikasjalike

tehniliste meetmete kehtestamisega liikmesriikidevahelise kaubanduse maksustamisel kohaldatava

lõpliku käibemaksusüsteemi toimimiseks (COM(2018) 329 final). 6 Komisjoni 8. märtsi 2018. aasta aruanne nõukogule ja Euroopa Parlamendile, mis käsitleb nõukogu

direktiivi 2006/112/EÜ artiklite 199a ja 199b mõju pettusevastasele võitlusele (COM(2018) 118 final). 7 Nõukogu 3. juuni 2022. aasta direktiiv (EL) 2022/890, millega muudetakse direktiivi 2006/112/EÜ

seoses vabatahtliku pöördmaksustamise kohaldamisaja pikendamisega teatavate pettusealdiste kaupade

ja teenuste tarnete suhtes ning käibemaksupettuste vastase kiirreageerimismehhanismi kohaldamisaja

pikendamisega (ELT L 155, 8.6.2022, lk 1–2). 8 Komisjoni 11. veebruari 2025. aasta teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja

Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Komisjoni 2025. aasta tööprogramm“ (COM(2025) 45

final). 9 Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile ja nõukogule „Õiglase ja lihtsa maksustamise tegevuskava,

millega toetatakse majanduse taastamise strateegiat“ (COM(2020) 312 final). 10 Vt: „Käibemaks digiajastul“ – Maksundus ja tolliliit.

ET 3 ET

tsentraliseeritud veebipõhise piiriülese aruandluse ja maksumaksjate tuvastamise keskus. See

võimaldab liikmesriikidel võidelda pettuste, eelkõige varifirmadega seotud ühendusesisese

pettuse vastu. Samal ajal võimaldab pakett liikmesriikidel kehtestada juba alates 2025. aastast

riigisisesed e-arveldamise kohustused, millega võib kaasneda aruandluskohustus ja mis

hõlmavad seega samal tasemel teavet, mis on kättesaadav riigisiseste tarnete jaoks.

Kuni sellise süsteemi kehtestamiseni alates 1. juulist 2030 on põhjendatud ja mõistlik

pikendada käibemaksudirektiivi artiklite 199a ja 199b kehtivust, et säilitada kõnealused

meetmed, kuigi need kalduvad kõrvale käibemaksu üldpõhimõtetest.

• Kooskõla poliitikavaldkonnas praegu kehtivate õigusnormidega

Nagu selgitatud, on käibemaksudirektiivi artiklite 199a ja 199b laiendamise ajastus kooskõlas

digitaalse aruandluse nõuete kohaldamise algusega osana paketist „Käibemaks digiajastul“.

• Kooskõla muude liidu tegevuspõhimõtetega

Käibemaksudirektiivi artikkel 199a hõlmab pöördmaksustamise raames muu hulgas ELi

kasvuhoonegaaside saastekvootidega kauplemist (ELi heitkogustega kauplemise süsteem

(HKS)). Arvestades kaalul olevaid summasid, on oluline, et HKS oleks täiendavalt kaitstud

käibemaksupettuse eest, pidades eelkõige silmas nn HKS2 süsteemi laiendamist.

2. ÕIGUSLIK ALUS, SUBSIDIAARSUS JA PROPORTSIONAALSUS

• Õiguslik alus

Direktiiviga muudetakse käibemaksudirektiivi Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 113

alusel.

Kuna ettepanekuga pikendatakse direktiivi teatavate sätete kohaldamisaega, on vaja

käibemaksudirektiivi muuta.

• Subsidiaarsus (ainupädevusse mittekuuluva valdkonna puhul)

Euroopa Liidu lepingu artikli 5 lõikes 3 sätestatud subsidiaarsuse põhimõtte kohaselt võib

liidu tasandil meetmeid võtta ainult juhul, kui liikmesriigid eraldi ei suuda kavandatud

eesmärke piisavalt saavutada ning seepärast saab neid kavandatava meetme ulatuse või toime

tõttu paremini saavutada liidu tasandil.

Pöördmaksustamise mehhanismi kohaldamise kaudu pettuste vastu võitlemise ning ootamatu

ja suuremahulise pettuse vastu võitlemiseks kiirreageerimismehhanismi kasutamise võimaluse

eesmärki on kõige parem saavutada liidu tasandil ning selle konkreetne õiguslik alus on

käibemaksudirektiiv. Seepärast on kõnealuste meetmete kestuse pikendamiseks vaja muuta

käibemaksudirektiivi.

• Proportsionaalsus

Pikendatava kestusega meetmete vabatahtliku ja ajutise laadi tõttu on ettepanek

proportsionaalne taotletava eesmärgiga, milleks on teatavate kaupade tarnimise ja teenuste

osutamisega seotud pettuste vastane võitlus ning liikmesriikidele abi osutamine ootamatute ja

suuremahuliste käibemaksupettustega toimetulekul.

• Vahendi valik

Muudetakse kehtivat käibemaksudirektiivi ja seega valitakse vahendiks direktiiv.

ET 4 ET

3. JÄRELHINDAMISE, SIDUSRÜHMADEGA KONSULTEERIMISE JA MÕJU

HINDAMISE TULEMUSED

• Praegu kehtivate õigusaktide järelhindamine või toimivuse kontroll

Komisjon esitas teise pikenduse kehtivuse ajal aruande pöördmaksustamise toimimise ja mõju

kohta seoses käibemaksudirektiivi artiklitega 199a ja 199b11 ning jõudis toona järeldusele, et

kõnealustes artiklites sätestatud meetmed on pettusevastases võitluses kasulikud.

• Konsulteerimine sidusrühmadega

Praeguseks pikendamiseks saadeti 6. märtsil 2026 küsimustik, et hinnata pöördmaksustamise

praegust kasutamist ja küsida, kas riigi tasandi kogemuste põhjal oleks kasulik pikendada

pöördmaksustamist ja kiirreageerimismehhanismi veel üheks piiratud ajavahemikuks;

küsimustikule vastasid kõik liikmesriigid.

Vastustest ilmneb, et kõik liikmesriigid (v.a Malta) kohaldavad pöördmaksustamise

mehhanismi vähemalt ühe käibemaksudirektiivi artiklis 199a sätestatud kategooria suhtes. 22

liikmesriiki kohaldavad pöördmaksustamise mehhanismi kasvuhoonegaaside

saastekvootidega kauplemise (HKS) suhtes ja see on seega kõige enam kasutatav kategooria.

Seejärel kohaldatakse pöördmaksustamise mehhanismi kahanevas järjekorras

mobiiltelefonide kategooriale (15 liikmesriiki), muudele kaubaartiklitele saastekvootidega

kauplemise direktiivi järgimiseks (14 liikmesriiki), mängukonsoolidele, tahvelarvutitele ja

sülearvutitele (14 liikmesriiki), integraallülitusseadmetele (12 liikmesriiki),

maksukohustuslasest edasimüüjale tarnitavale gaasile ja elektrile (12 liikmesriiki),

toormetallile ja metallide pooltoodetele (12 liikmesriiki), gaasi- ja elektrisertifikaatidele (10

liikmesriiki), teraviljale ja tehnilistele kultuuridele (6 liikmesriiki),

telekommunikatsiooniteenustele (5 liikmesriiki).

24 liikmesriiki teatasid, et nende riigis kohaldatav pöördmaksustamine on olnud

pettusevastases võitluses kasulik.

18 liikmesriiki leidsid, et kuigi kiirreageerimismehhanismi ei ole praktikas kunagi kasutatud,

oleks siiski kasulik säilitada see samal või veidi muudetud kujul.

• Eksperdiarvamuste kogumine ja kasutamine

Lisaks komisjoni tööle selles valdkonnas avaldas Euroopa Parlamendi uuringuteenistus 22.

juunil 2026 põhjaliku uuringu käibemaksu pöördmaksustamise mehhanismi rakendamise,

mõju, tõhususe ja tulevase asjakohasuse kohta ELis12. Selles välisuuringus soovitatakse

jätkata artiklite 199a ja 199b kohaldamist ka pärast 2026. aastat, eelkõige ViDA raamistikule

ülemineku ja laiema digitaalse käibemaksukontrolli ajal. Samal ajal rõhutatakse uuringus, et

pöördmaksustamise mehhanismi tuleks edasi kasutada siis, kui seda korrapäraselt läbi

vaadatakse, pettuserisk on tõendatud ja proportsionaalsus on tagatud ning et need meetmed

peaksid moodustama osa laiemast ja üha digitaalsemast ELi käibemaksupettuste vastasest

raamistikust.

Käesolev ettepanek laiendada käibemaksudirektiivi artikleid 199a ja 199b on seega suures

osas kooskõlas Euroopa Parlamendi uuringuteenistuse uuringu järelduste ja soovitustega.

11 Komisjoni 8. märtsi 2018. aasta aruanne nõukogule ja Euroopa Parlamendile, mis käsitleb nõukogu

direktiivi 2006/112/EÜ artiklite 199a ja 199b mõju pettusevastasele võitlusele (COM(2018) 118 final). 12 Vt: Käibemaksu pöördmaksustamise mehhanismi rakendamine ja mõju ELis.

ET 5 ET

4. MÕJU EELARVELE

Kuna käesoleva ettepanekuga laiendatakse pettusevastaseid meetmeid käibemaksu

valdkonnas, ei ole sellel negatiivset mõju liidu eelarvele.

ET 1 ET

2026/0292 (CNS)

Ettepanek:

NÕUKOGU DIREKTIIV,

millega muudetakse direktiivi 2006/112/EÜ seoses vabatahtliku pöördmaksustamise

kohaldamisaja pikendamisega teatavate pettusealdiste kaupade ja teenuste tarnete

suhtes ning käibemaksupettuste vastase kiirreageerimismehhanismi kohaldamisaja

pikendamisega

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artiklit 113,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi arvamust1,

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust2,

toimides seadusandliku erimenetluse kohaselt

ning arvestades järgmist:

(1) Nõukogu direktiiviga 2006/112/EÜ3 võimaldatakse liikmesriikidel kasutada

käibemaksustamisel pöördmaksustamist selliste eelnevalt kindlaks määratud kaupade

tarnimise ja teenuste osutamise suhtes, mille puhul on tõenäolised pettused ning

eelkõige varifirmadega seotud ühendusesisesed pettused. Pöördmaksustamine

võimaldab liikmesriikidel määrata käibemaksu tasumise eest vastutavaks isikuks

kaupade või teenuste saaja. Kõnealuse direktiiviga nähakse samuti ette

kiirreageerimismehhanism, mille kohaselt võivad liikmesriigid teatavatel rangetel

tingimustel kasutada kiiremat menetlust, mis võimaldab kehtestada

pöördmaksustamist muude kategooriate suhtes, mille tulemuseks on asjakohasem ja

tõhusam reageerimine ootamatutele ja suuremahulistele pettustele. Nii

pöördmaksustamise kui ka kiirreageerimismehhanismi kohaldamisaeg lõpeb

31. detsembril 2026.

(2) Nõukogu võttis 11. märtsil 2025 vastu direktiivi (EL) 2025/516,4 milles on muu hulgas

sätestatud digitaalse aruandluse nõuded maksukohustuslaste vaheliste piiriüleste

kaubatarnete ja teenuste osutamise kohta liidus. Liikmesriigid peavad kohaldama

riiklikke meetmeid, millega need nõuded üle võetakse, alates 1. juulist 2030. Nõuded

hõlmavad kohustusliku elektroonilise süsteemi kasutamist, sealhulgas e-arveldamist

ettevõtjatevaheliste piiriüleste tehingute puhul, peaaegu reaalajas aruandlust ja

1 ELT C , , lk . 2 ELT C , , lk . 3 Nõukogu 28. novembri 2006. aasta direktiiv 2006/112/EÜ, mis käsitleb ühist käibemaksusüsteemi

(ELT L 347, 11.12.2006, lk 1, ELI: http://data.europa.eu/eli/dir/2006/112/oj). 4 Nõukogu 11. märtsi 2025. aasta direktiiv (EL) 2025/516, millega muudetakse direktiivi 2006/112/EÜ

digiajastu käibemaksunormide osas (ELT L, 2025/516, 25.3.2025, ELI:

http://data.europa.eu/eli/dir/2025/516/oj).

ET 2 ET

automaatset andmeedastust ning võimaldavad näiteks esitatud andmete ristviitamist

tehingu tasandil. Need peaksid märkimisväärselt kaasa aitama varifirmadega seotud

ühendusesisese pettuse vastasele võitlusele.

(3) 6. veebruaril 2026 saatis komisjon liikmesriikidele küsimustiku pöördmaksustamise

tegeliku kasutamise kohta ning nende arvamuste kohta pöördmaksustamise ja

kiirreageerimismehhanismi toimimisest ja kasulikkusest pettusevastase vahendina.

Vastustest ilmneb, et peaaegu kõik liikmesriigid kohaldavad pöördmaksustamise

mehhanismi vähemalt üht liiki kauba või teenuse suhtes, kusjuures kõige enam

kasutatav kategooria on kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikutega kauplemise

süsteem. Lisaks teatas enamik liikmesriike, et pöördmaksustamine, nagu seda

kohaldatakse nende territooriumil, on olnud kasulik pettusevastases võitluses, ning

pidas kasulikuks pikendada selle kohaldamiskuupäeva. Samuti pidasid nad

kiirreageerimismehhanismi kasulikuks hoiatusvahendiks, kuigi seda ei ole veel

praktikas kasutatud, kuna see võimaldab komisjonil ootamatute ja suuremahuliste

käibemaksupettuste korral väga kiiresti reageerida.

(4) Pöördmaksustamine ja kiirreageerimismehhanism on olnud kasulikud ajutiste ja

sihipäraste meetmetena ning nende kehtivuse lõppemine jätaks liikmesriigid ilma

tõhusatest pettusevastase võitluse vahenditest. Pöördmaksustamise ja

kiirreageerimismehhanismi kohaldamisaega tuleks seetõttu pikendada veel ühe

piiratud ajavahemiku võrra, et võimaldada liikmesriikidel kehtestada nõukogu

direktiivis (EL) 2025/516 sätestatud piiriülese digitaalse aruandluse nõuded ning

kehtestada riigisisesed e-arveldamise eeskirjad või neid kohandada.

(5) Kuna käesoleva direktiivi eesmärki säilitada tõhusad pettusevastase võitluse vahendid

ei suuda liikmesriigid piisavas ulatuses saavutada, küll aga saab seda kavandatud

meetme toime tõttu paremini saavutada liidu tasandil, võib liit võtta meetmeid

kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega.

Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev

direktiiv nimetatud eesmärgi saavutamiseks vajalikust kaugemale.

(6) Pikendamine ei mõjuta ebasoodsalt käibemaksust laekuvaid liidu omavahendeid.

(7) Direktiivi 2006/112/EÜ tuleks seetõttu vastavalt muuta,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA DIREKTIIVI:

Artikkel 1

Direktiivi 2006/112/EÜ muudetakse järgmiselt:

(1) artikli 199a lõike 1 sissejuhatav osa asendatakse järgmisega:

„Kuni 30. juunini 2030 võivad liikmesriigid ette näha, et käibemaksu on kohustatud

tasuma maksukohustuslane, kellele tehakse mõni järgmistest tarnetest:“;

(2) artikli 199b lõige 6 asendatakse järgmisega:

„6. Lõikes 1 sätestatud kiirreageerimismehhanismi erimeedet kohaldatakse kuni

30. juunini 2030.“

Artikkel 2

Käesolev direktiiv jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu

Teatajas.

ET 3 ET

Artikkel 3

Käesolev direktiiv on adresseeritud liikmesriikidele.

Brüssel,

Nõukogu nimel

eesistuja