EN EN

EUROPEAN COMMISSION

Brussels, 1.10.2026 COM(2026) 523 final

2026/0294 (COD)

Proposal for a

REGULATION OF THE EUROPEAN PARLIAMENT AND OF THE COUNCIL

amending Regulation (EU) 2016/1628 as regards the inclusion of hydrogen as a

reference fuel for the testing of an engine type or engine family

{SWD(2026) 288 final}

(Text with EEA relevance)

EN 1 EN

EXPLANATORY MEMORANDUM

1. CONTEXT OF THE PROPOSAL

• Reasons for and objectives of the proposal

Hydrogen is an integral part of the European Union's strategy for achieving climate neutrality

by 2050, as outlined in the EU Hydrogen Strategy1. The strategy positions hydrogen as a

versatile energy carrier capable of decarbonising sectors that are challenging to electrify. By

promoting the production and use of renewable and clean hydrogen, the EU aims to scale

hydrogen technologies, reduce dependency on fossil fuels, and propel sustainable economic

growth. This vision is further supported by the REPowerEU plan2, which aims to reduce

dependency on fossil fuel imports and accelerate the transition to renewable energy sources,

including clean hydrogen production and utilization across various sectors.

The potential of hydrogen to facilitate decarbonisation is acknowledged within the UNECE

framework, where it is considered a viable fuel option for non-road mobile machinery

(NRMM)3. This recognition highlights hydrogen’s environmental benefits and its capacity to

significantly lower emissions from NRMM engines. Despite this international

acknowledgment, hydrogen is not listed as a reference fuel under Article 25 of Regulation

(EU) 2016/1628. The absence of hydrogen in the regulatory framework limits the NRMM

sector's ability to transition to more sustainable technologies, hindering the EU's goals of

reducing carbon emissions and dependence on fossil fuels as outlined in the European Green

Deal4. Without recognizing hydrogen as a reference fuel, the EU risks innovation and market

entry for hydrogen-powered NRMM, thereby missing out on technological advancement

opportunities.

Therefore the proposal aims at:

Closing the Regulatory Gap: The primary objective is to amend Regulation (EU) 2016/1628

to include hydrogen as a reference fuel, ensuring that EU regulations are consistent with

international standards and aligned with the Union's environmental and climate objectives.

Facilitate Decarbonization and Enhance Energy Security: By incorporating hydrogen into the

regulatory framework, the initiative supports the EU's strategy to reduce carbon emissions and

achieve climate neutrality by 2050. It helps reduce reliance on fossil fuels and contributes to a

resilient and sustainable energy system.

Stimulating Innovation and Industrial Competitiveness: Recognising hydrogen as a viable fuel

encourages innovation within the NRMM sector, supporting research, development, and

deployment of hydrogen technologies. It aligns EU regulations with UNECE standards,

facilitating international trade and maintaining the competitiveness of EU manufacturers

globally.

• Consistency with existing policy provisions in the policy area

Article 35 of Regulation (EU) 2016/1628 allows for exemptions for new technologies or new

concepts, thereby paving the way for innovations to be integrated within the NRMM sector. A

manufacturer may apply for an EU type-approval in respect of an engine type or engine

family that incorporates new technologies or new concepts. Following the exemption granted

1 COM(2020) 301 final 2 COM(2022) 230 final 3 UNECE Regulation No. 96, Revision 04 4 COM(2019) 640 final

EN 2 EN

to the Netherlands under Article 355, Article 36 obliges the Commission to take necessary

steps to adapt the delegated and implementing acts to take account of these technological

developments. The inclusion of hydrogen in the list of reference fuels is a precondition for the

subsequent amendments to the delegated and implementing acts

• Consistency with other Union policies

The proposal is consistent with existing Union policies aimed at sustainability, climate action,

and technological innovation.

The introduction of hydrogen as a fuel for NRMM is integral to advancing the EU’s climate

neutrality goals. The NRMM sector is significantly impacted by the Effort Sharing Regulation

(ESR), which is the primary regulatory driver for their decarbonisation. The ESR mandates

emissions reductions across non-ETS sectors, including transport, construction, agriculture,

and inland navigation, facilitating compliance with EU-wide climate objectives.

The Clean Industrial Deal6 underscores the EU’s commitment to transforming its industrial

base as part of the Green Deal. By supporting the adoption of hydrogen technologies, the

amendment aligns with the objective to transition industries towards low-carbon production

processes, enhancing competitiveness and fostering sustainable growth. It also supports the

EU Climate Law7, which makes climate neutrality by 2050 legally binding and sets a 2030

emissions-reduction target, by helping cut industrial emissions.

The proposal is fully aligned with the EU Hydrogen Strategy8, which positions hydrogen as a

key energy carrier in the EU’s path to climate neutrality. This strategy provides a framework

for scaling up hydrogen production and utilisation across various sectors, including transport

and industry, aligning with the EU’s overarching climate objectives.

The amendment is in line with the EU Industrial Maritime Strategy9, where hydrogen as

reference fuel for NRMM engines is specifically mentioned under Pillar IV - Access to

Innovation.

The amendment is consistent with the Regulation on CO2 emission standards for heavy duty

vehicles10, which aim to reduce emissions from the transport sector and promote the uptake of

zero and low emission vehicles, including hydrogen-powered vehicles. By enabling the use of

existing technologies in the NRMM sector, the proposal ensures consistency in how

decarbonisation is approached across different types of machinery and vehicles, promoting

proven technology for emission reduction.

2. LEGAL BASIS, SUBSIDIARITY AND PROPORTIONALITY

• Legal basis

The legal basis for the proposal is Article 114 of the Treaty on the Functioning of the

European Union (TFEU).

5 C(2025) 1153 final 6 COM(2025) 85 final 7 Regulation (EU) 2021/1119 8 COM(2020) 301 final 9 COM(2026) 111 final 10 Regulation (EU) 2019/1242

EN 3 EN

• Subsidiarity (for non-exclusive competence)

The NRMM market involves extensive transnational trade. Without a unified EU approach,

disparate national regulations could lead to market fragmentation, creating technical barriers

to trade and inefficiencies for businesses operating across multiple countries.

An EU-wide regulatory framework is essential to maintain a level playing field. This prevents

fragmentation and facilitates the free movement of goods within the internal market.

The exclusion of hydrogen from the list of possible fuels for use in NRMM could impede

technological innovation and delay the adoption of hydrogen technologies, counteracting

shared EU environmental goals and market integration efforts.

• Proportionality

The proposal aligns EU regulations with already established international standards set by the

UNECE.

The initiative does not impose additional costs or new administrative burdens on stakeholders,

but it removes obstacles for the placing on the market of innovative new technologies that

meet the requirements of international standards. This means any required adjustments are

proportionate to the benefits of environmental sustainability and market competitiveness.

The proposal is designed to facilitate the EU's strategic goals in climate action and

technological innovation without imposing unnecessary burdens on businesses or Member

States. It is focused specifically on closing the regulatory gap in a way that supports the

Union’s broader decarbonization and sustainability objectives.

The proposal maintains proportionality and ensures that regulatory changes are necessary,

suitable, and balanced relative to their anticipated benefits.

• Choice of the instrument

Once the Netherlands have been authorised to grant EU type-approval for hydrogen engines

pursuant to Article 35, the Commission shall adapt the Regulations accordingly as laid down

in Article 36 of the Regulation. However, the inclusion of new reference fuels like hydrogen

is not included in the empowerments granted to the Commission. Therefore, an amendment to

the existing regulation is the necessary instrument to achieve this alignment, ensuring

regulatory coherence and harmonisation within the internal market.

3. RESULTS OF EX-POST EVALUATIONS, STAKEHOLDER

CONSULTATIONS AND IMPACT ASSESSMENTS

• Ex-post evaluations/fitness checks of existing legislation

Not Applicable

• Stakeholder consultations

The elements of the proposal have been discussed with and supported by Member States and

stakeholders at the NRMM expert group meetings in September 2024 and October 2025.

• Collection and use of expertise

The amendment is based on established international standards and testing expertise derived

from UNECE Regulation No. 4911 and the recent amendments to Regulation No. 9612 for

11 E/ECE/324/Rev.1/Add.48/Rev.8/Amend.2, E/ECE/TRANS/505/Rev.1/Add.48/Rev.8/Amend.2 12 E/ECE/324/Rev.1/Add.95/Rev.4/Amend.1, E/ECE/TRANS/505/Rev.1/Add.95/Rev.4/Amend.1

EN 4 EN

mono- and dual-fuel engines, which recognise hydrogen as a potential fuel for NRMM

engines. Additionally, the process follows the Article 35 procedure of Regulation (EU)

2016/1628, as demonstrated by the authorisation granted to the Netherlands to grant EU type-

approval for a hydrogen mono-fuel engine13. The certification tests performed by the

designated technical service verified compliance with the existing environmental protection

standards.

• Impact assessment

The proposal does not require an impact assessment as it is aligned with the existing UNECE

Regulation 96, which already recognises hydrogen as a potential fuel. The proposal follows

the authorisation granted by the Commission to the Netherlands under Article 35 of the

Regulation (EU) 2016/1628 to grant EU type-approval for a hydrogen mono-fuel engine

based on extensive documentation. Article 36 of the Regulation stipulates that where the

Commission authorises the granting of an exemption pursuant to Article 35, it should

immediately take the steps necessary to adapt the delegated or implementing acts concerned

to technological developments. Against this background no further impact assessment is

necessary.

• Regulatory fitness and simplification

Not Applicable

• Fundamental rights

Not Applicable

4. BUDGETARY IMPLICATIONS

Not Applicable

5. OTHER ELEMENTS

• Implementation plans and monitoring, evaluation and reporting arrangements

Not Applicable

• Detailed explanation of the specific provisions of the proposal

The amendment makes two targeted changes to Regulation (EU) 2016/1628:

It adds hydrogen to the list of “reference fuels” used in the type-approval/emissions testing

framework.

It removes a CO₂ information/reporting obligation where the engine is operated solely on

hydrogen, because there is no CO₂ of fuel origin from combustion.

13 C(2025) 1153 final

EN 5 EN

2026/0294 (COD)

Proposal for a

REGULATION OF THE EUROPEAN PARLIAMENT AND OF THE COUNCIL

amending Regulation (EU) 2016/1628 as regards the inclusion of hydrogen as a

reference fuel for the testing of an engine type or engine family

(Text with EEA relevance)

THE EUROPEAN PARLIAMENT AND THE COUNCIL OF THE EUROPEAN UNION,

Having regard to the Treaty on the Functioning of the European Union, and in particular

Article 114 thereof,

Having regard to the proposal from the European Commission,

After transmission of the draft legislative act to the national Parliaments,

Having regard to the opinion of the European Economic and Social Committee1,

Acting in accordance with the ordinary legislative procedure,

Whereas:

(1) Regulation (EU) 2016/1628 of the European Parliament and of the Council2

establishes emission limits for air pollutants from engines installed in non-road mobile

machinery.

(2) The Commission, by Implementing Decision C(2025) 1153 final3 of 25 February 2025

authorised the Netherlands under the exemption regime laid down in Article 35 of

Regulation (EU) 2016/1628 to grant EU type-approval for a type of engine for non-

road mobile machinery operating solely on hydrogen fuel. After the granting of that

exemption hydrogen as a reference fuel should be included in Regulation (EU)

2016/1628 to ensure consistency and harmonisation across the Union.

(3) In order to facilitate the market access and ensure the competitiveness of Union

manufacturers in the global market, it is appropriate to align the Union's regulatory

standards with UNECE Regulation No 964, Revision 04, which includes hydrogen as

reference fuel for non-road mobile machinery engines.

1 OJ C [...], [...], p. [... 2 Regulation (EU) 2016/1628 of the European Parliament and of the Council of 14 September 2016 on

requirements relating to gaseous and particulate pollutant emission limits and type-approval for internal

combustion engines for non-road mobile machinery, amending Regulations (EU) No 1024/2012 and

(EU) No 167/2013, and amending and repealing Directive 97/68/EC (OJ L 252, 16.9.2016, p. 53, ELI:

http://data.europa.eu/eli/reg/2016/1628/oj). 3 C(2025) 1153 final, COMMISSION IMPLEMENTING DECISION of 25.2.2025 authorising the

Netherlands to grant an EU type-approval for a type of engine for non-road mobile machinery running

solely on hydrogen fuel 4 Regulation No 96 of the Economic Commission for Europe of the United Nations (UN/ECE) —

Uniform provisions concerning the approval of compression ignition (C.I.) engines to be installed in

EN 6 EN

(4) Engines operating solely on hydrogen do not emit carbon-dioxide of fuel origin during

combustion. It is therefore appropriate to exempt manufacturers of hydrogen engines

from the obligation to report CO2 emissions as part of the type-approval process, thus

simplifying regulatory requirements for that technology.

(5) Regulation (EU) 2016/1628 should therefore be amended accordingly,

HAVE ADOPTED THIS REGULATION:

Article 1

Amendments to Regulation (EU) 2016/1628

1. Regulation (EU) 2016/1628 is amended as follows:

1. in Article 25(2), the first subparagraph, the following point is added:

‘(g) hydrogen.’;

2. in Article 43, paragraph 4 is replaced by the following:

‘4. Manufacturers shall make available to OEMs the value of the carbon dioxide

(CO2) emissions determined during the EU type-approval process and shall instruct

the OEMs to communicate that information, together with explanatory information

on the test conditions, to the end-user of the non-road mobile machinery in which the

engine is intended to be installed. However, that value is not required for engines

operated solely on hydrogen.’

Article 2

Entry into force

This Regulation shall enter into force on the twentieth day following that of its publication in

the Official Journal of the European Union.

This Regulation shall be binding in its entirety and directly applicable in all Member States.

Done at Brussels,

For the European Parliament For the Council

The President The President

[...] [...]

agricultural and forestry tractors and in non-road mobile machinery with regard to the emissions of

pollutants by the engine (OJ L 88, 22.3.2014, p. 1, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2014/96/oj).

EN 7 EN

LEGISLATIVE FINANCIAL AND DIGITAL STATEMENT

1. FRAMEWORK OF THE PROPOSAL/INITIATIVE

1.1. Title of the proposal/initiative

REGULATION OF THE EUROPEAN PARLIAMENT AND OF THE COUNCIL

amending Regulation (EU) 2016/1628 as regards the inclusion of hydrogen as a

reference fuel for the testing of an engine type or engine family

1.2. Policy area(s) concerned

The amendment to include hydrogen as a reference fuel for non-road mobile

machinery (NRMM) in Regulation (EU) 2016/1628 primarily concerns several key

policy areas:

Environmental and Climate Policy: The proposal aligns with the EU’s broader

environmental goals, particularly in terms of reducing emissions and mitigating

climate change impacts. It supports initiatives like the European Green Deal, aiming

to transform the EU into a sustainable economy with minimal net emissions of

greenhouse gases.

Energy Policy: The inclusion of hydrogen fuel reflects the EU's strategic direction in

diversifying energy sources and promoting renewable and clean energy technologies.

This is consistent with the EU Hydrogen Strategy, which seeks to leverage

hydrogen's potential as a versatile energy carrier.

Industrial Policy: By fostering the adoption of hydrogen technology, the proposal

supports innovation and competitiveness within the EU's NRMM industrial sector. It

encourages research and development, leading to technological advancements and

the creation of new market opportunities in the NRMM sector.

Single Market Policy: The harmonization of standards across Member States is

crucial for maintaining the integrity of the EU’s internal market. The proposal

facilitates the free movement of goods, reduces technical trade barriers, and ensures a

level playing field for manufacturers and economic operators.

Health Policy: By reducing emissions of pollutants, such as nitrogen oxides and

particulate matter, the proposal contributes to better air quality and public health

outcomes, aligning with EU objectives to improve the well-being of its citizens.

These policy areas collectively support the EU’s strategic objectives of sustainability,

competitiveness, and market harmonization, reflecting an integrated approach to

addressing environmental and economic challenges.

1.3. Objective(s)

1.3.1. General objective(s)

The general objective of amending Regulation (EU) 2016/1628 to include hydrogen

as a reference fuel for internal combustion engines used in non-road mobile

machinery (NRMM) is to close the existing regulatory gap between the current EU

regulations and the international standards set by the UNECE, which already

recognise hydrogen as a possible fuel option. This amendment promotes

technological advancement and environmental sustainability within the NRMM

sector by facilitating the transition to cleaner energy solutions. By addressing this

regulatory alignment, the initiative ensures cohesion and consistency in the Union's

EN 8 EN

approach to climate change, innovation, and market harmonization, thereby

supporting competitive advantage for EU manufacturers in global markets.

1.3.2. Specific objective(s)

Specific objective No. 1: Facilitate decarbonization, environmental sustainability,

and enhancing energy security

Hydrogen is a recognised fuel in the EU’s strategy to reduce carbon emissions and

achieve climate neutrality by 2050. By including hydrogen into the regulatory

framework for NRMM, this initiative contributes directly to the decarbonisation of a

traditionally fossil-fuel-dependent sector.

Diversifying energy sources by including hydrogen helps reduce the EU's

dependence on fossil fuels. Through initiatives like the EU Hydrogen Strategy, this

move supports the development of a sustainable and secure energy system,

contributing to the overall resilience of the EU's energy supply.

Specific objective 2:Stimulating Innovation and Industrial Competitiveness

By recognising hydrogen as a reference fuel, the amendment encourages innovation

within the NRMM sector, stimulating research and development of new

technologies. This initiative supports the objectives of the EU industrial strategy,

which seeks to harness and advance new technological solutions.

The initiative ensures that EU regulations are harmonised with UNECE Regulation

No. 96 Revision 04, fostering an integrated approach to NRMM and motor vehicle

emissions regulations. This alignment is essential for facilitating international trade

and maintaining the competitiveness of EU manufacturers on the global stage.

1.3.3. Expected result(s) and impact

Specify the effects which the proposal/initiative should have on the

beneficiaries/groups targeted.

The proposal is expected to deliver significant benefits across multiple dimensions,

supporting the EU’s goals for climate neutrality, market integration, and global

leadership in clean technology.

Specific impact 1: Environmental Impact

The use of hydrogen helps lower emissions of greenhouse gases and pollutants,

contributing to improved air quality and supporting the EU’s climate neutrality goals.

The initiative supports the transition to cleaner energy solutions, fostering a long-

term shift towards sustainable industrial practices in the NRMM sector.

Specific impact 2: Economic Impact

EU manufacturers and suppliers along the NRMM value chain are expected to

benefit from access to a harmonised regulatory framework that aligns with

international standards, enhancing competitiveness in both domestic and global

markets.

The regulation fosters technological innovation by promoting research and

development of hydrogen technologies, potentially leading to new business

opportunities, jobs, and growth within the green economy.

Specific impact 3: Market and Trade Impact

EN 9 EN

The initiative ensures that NRMM products can be seamlessly traded across EU

Member States, reducing technical barriers and fostering a more integrated internal

market.

Alignment with international standards facilitates smoother access to global markets,

strengthening the EU's export potential.

Specific impact 4: Regulatory Impact

The amendment ensures consistent application of environmental regulations across

Member States, reducing disparities and simplifying compliance processes for

businesses.

It aligns with and reinforces broader EU policies, such as the European Green Deal

and Hydrogen Strategy, by embedding these objectives into regulatory practice.

Specific impact 5: Stakeholder Impact

Manufacturers and suppliers will benefit from clear regulatory environment and

harmonised NRMM emission regulations, which will enhance their competitiveness.

Citizens will experience indirect benefits through improved air quality and public

health, as reduced emissions from NRMM contribute to a cleaner and healthier

environment.

1.3.4. Indicators of performance

Specify the indicators for monitoring progress and achievements.

[...]

1.4. The proposal/initiative relates to:

☐ a new action

☐ a new action following a pilot project/preparatory action 1

☐ the extension of an existing action

☐ a merger or redirection of one or more actions towards another/a new

action

1.5. Grounds for the proposal/initiative

1.5.1. Requirement(s) to be met in the short or long term including a detailed timeline for

roll-out of the implementation of the initiative

[...]

1.5.2. Added value of EU involvement (it may result from different factors, e.g.

coordination gains, legal certainty, greater effectiveness or complementarities). For

the purposes of this section 'added value of EU involvement' is the value resulting

from EU action, that is additional to the value that would have been otherwise

created by Member States alone.

Reasons for action at EU level (ex-ante) [...]

Expected generated EU added value (ex-post) [...]

1.5.3. Lessons learned from similar experiences in the past

1 As referred to in Article 58(2), point (a) or (b) of the Financial Regulation.

EN 10 EN

[...]

1.5.4. Compatibility with the multiannual financial framework and possible synergies with

other appropriate instruments

[...]

1.5.5. Assessment of the different available financing options, including scope for

redeployment

[...]

1.6. Duration of the proposal/initiative and of its financial impact

☐ limited duration

☐ in effect from [DD.MM]YYYY to [DD.MM]YYYY

☐ financial impact from YYYY to YYYY for commitment appropriations

and from YYYY to YYYY for payment appropriations.

☐ unlimited duration

Implementation with a start-up period from YYYY to YYYY,

followed by full-scale operation.

1.7. Method(s) of budget implementation planned2

☐ Direct management by the Commission

☐ by its departments, including by its staff in the Union delegations;

☐ by the executive agencies

☐ Shared management with the Member States

☐ Indirect management by entrusting budget implementation tasks to:

☐ third countries or the bodies they have designated;

☐ international organisations and their agencies (to be specified);

☐ the European Investment Bank and the European Investment Fund;

☐ bodies referred to in Articles 70 and 71 of the Financial Regulation;

☐ public law bodies;

☐ bodies governed by private law with a public service mission to the

extent that they are provided with adequate financial guarantees;

☐ bodies governed by the private law of a Member State that are entrusted

with the implementation of a public-private partnership and that are

provided with adequate financial guarantees;

2 Details of budget implementation methods and references to the Financial Regulation may be found on

the BUDGpedia site: https://myintracomm.ec.europa.eu/corp/budget/financial-rules/budget-

implementation/Pages/implementation-methods.aspx.

EN 11 EN

☐ bodies or persons entrusted with the implementation of specific actions in

the common foreign and security policy pursuant to Title V of the Treaty

on European Union, and identified in the relevant basic act

☐ bodies established in a Member State, governed by the private law of a

Member State or Union law and eligible to be entrusted, in accordance

with sector-specific rules, with the implementation of Union funds or

budgetary guarantees, to the extent that such bodies are controlled by

public law bodies or by bodies governed by private law with a public

service mission, and are provided with adequate financial guarantees in

the form of joint and several liability by the controlling bodies or

equivalent financial guarantees and which may be, for each action,

limited to the maximum amount of the Union support.

Comments

[...]

2. MANAGEMENT MEASURES

2.1. Monitoring and reporting rules

[...]

2.2. Management and control system(s)

2.2.1. Justification of the budget implementation method(s), the funding implementation

mechanism(s), the payment modalities and the control strategy proposed

[...]

2.2.2. Information concerning the risks identified and the internal control system(s) set up

to mitigate them

[...]

2.2.3. Estimation and justification of the cost-effectiveness of the controls (ratio between

the control costs and the value of the related funds managed), and assessment of the

expected levels of risk of error (at payment & at closure)

[...]

2.3. Measures to prevent fraud and irregularities

[...]

EN 12 EN

3. ESTIMATED FINANCIAL IMPACT OF THE PROPOSAL/INITIATIVE

3.1. Heading(s) of the multiannual financial framework and expenditure budget line(s) affected

Existing budget lines

In order of multiannual financial framework headings and budget lines.

Heading

of

multiannu

al

financial

framework

Budget

line

Type of

expenditur

e

Contribution

Number Diff./Non-

diff. 1

from

EFTA

countries 2

from

candidate

countries

and

potential

candidates 3

from other

third

countries

other

assigned

revenue

[XX.YY.Y

Y.YY]

Diff./Non-

diff. YES/NO YES/NO YES/NO YES/NO

[XX.YY.Y

Y.YY]

Diff./Non-

diff. YES/NO YES/NO YES/NO YES/NO

[XX.YY.Y

Y.YY]

Diff./Non-

diff. YES/NO YES/NO YES/NO YES/NO

New budget lines requested

1 Diff. = Differentiated appropriations / Non-diff. = Non-differentiated appropriations. 2 EFTA: European Free Trade Association. 3 Candidate countries and, where applicable, potential candidates from the Western Balkans.

EN 13 EN

In order of multiannual financial framework headings and budget lines.

Heading

of

multiannu

al

financial

framework

Budget

line

Type of

expenditur

e

Contribution

Number Diff./non-

diff.

from

EFTA

countries

from

candidate

countries

and

potential

candidates

from other

third

countries

other

assigned

revenue

[XX.YY.Y

Y.YY]

Diff./Non-

diff. YES/NO YES/NO YES/NO YES/NO

[XX.YY.Y

Y.YY]

Diff./Non-

diff. YES/NO YES/NO YES/NO YES/NO

[XX.YY.Y

Y.YY]

Diff./Non-

diff. YES/NO YES/NO YES/NO YES/NO

3.2. Estimated financial impact of the proposal on appropriations

3.2.1. Summary of estimated impact on operational appropriations

☐ The proposal/initiative does not require the use of operational appropriations

☐ The proposal/initiative requires the use of operational appropriations, as explained below:

3.2.1.1. Appropriations from voted budget

EUR million (to three decimal places)

Heading of multiannual financial framework Number

EN 14 EN

DG: <.......> Year

2024

Year

2025

Year

2026

Year

2027

TOTAL MFF

2021-2027

Operational appropriations

Budget line Commitments (1a) 0.000

Payments (2a) 0.000

Budget line Commitments (1b) 0.000

Payments (2b) 0.000

Appropriations of an administrative nature financed from the envelope of specific programmes 4

Budget line (3) 0.000

TOTAL appropriations

for DG <.......>

Commitments =1a+1b+3 0.000 0.000 0.000 0.000 0.000

Payments =2a+2b+3 0.000 0.000 0.000 0.000 0.000

DG: <.......> Year

2024

Year

2025

Year

2026

Year

2027

TOTAL MFF

2021-2027

Operational appropriations

Budget line Commitments (1a) 0.000

Payments (2a) 0.000

4 Technical and/or administrative assistance and expenditure in support of the implementation of EU programmes and/or actions (former 'BA' lines), indirect research,

direct research.

EN 15 EN

Budget line Commitments (1b) 0.000

Payments (2b) 0.000

Appropriations of an administrative nature financed from the envelope of specific programmes 5

Budget line (3) 0.000

TOTAL appropriations

for DG <.......>

Commitments =1a+1b+3 0.000 0.000 0.000 0.000 0.000

Payments =2a+2b+3 0.000 0.000 0.000 0.000 0.000

Year

2024

Year

2025

Year

2026

Year

2027

TOTAL MFF

2021-2027

TOTAL operational

appropriations

Commitments (4) 0.000 0.000 0.000 0.000 0.000

Payments (5) 0.000 0.000 0.000 0.000 0.000

TOTAL appropriations of an administrative

nature financed from the envelope for specific

programmes

(6) 0.000 0.000 0.000 0.000 0.000

TOTAL appropriations

under HEADING <....>

of the multiannual financial

framework

Commitments =4+6 0.000 0.000 0.000 0.000 0.000

Payments =5+6 0.000 0.000 0.000 0.000 0.000

Heading of multiannual financial Number

5 Technical and/or administrative assistance and expenditure in support of the implementation of EU programmes and/or actions (former 'BA' lines), indirect research,

direct research.

EN 16 EN

framework

DG: <.......> Year

2024

Year

2025

Year

2026

Year

2027

TOTAL MFF

2021-2027

Operational appropriations

Budget line Commitments (1a) 0.000

Payments (2a) 0.000

Budget line Commitments (1b) 0.000

Payments (2b) 0.000

Appropriations of an administrative nature financed from the envelope of specific programmes 6

Budget line (3) 0.000

TOTAL appropriations

for DG <.......>

Commitments =1a+1b +3 0.000 0.000 0.000 0.000 0.000

Payments =2a+2b+3 0.000 0.000 0.000 0.000 0.000

DG: <.......> Year

2024

Year

2025

Year

2026

Year

2027

TOTAL MFF

2021-2027

Operational appropriations

Budget line Commitments (1a) 0.000

6 Technical and/or administrative assistance and expenditure in support of the implementation of EU programmes and/or actions (former 'BA' lines), indirect research,

direct research.

EN 17 EN

Payments (2a) 0.000

Budget line Commitments (1b) 0.000

Payments (2b) 0.000

Appropriations of an administrative nature financed from the envelope of specific programmes 7

Budget line (3) 0.000

TOTAL appropriations

for DG <.......>

Commitments =1a+1b +3 0.000 0.000 0.000 0.000 0.000

Payments =2a+2b+3 0.000 0.000 0.000 0.000 0.000

Year

2024

Year

2025

Year

2026

Year

2027

TOTAL MFF

2021-2027

TOTAL operational

appropriations

Commitments (4) 0.000 0.000 0.000 0.000 0.000

Payments (5) 0.000 0.000 0.000 0.000 0.000

TOTAL appropriations of an administrative

nature financed from the envelope for specific

programmes

(6) 0.000 0.000 0.000 0.000 0.000

TOTAL appropriations

under HEADING <....>

of the multiannual financial

framework

Commitments =4+6 0.000 0.000 0.000 0.000 0.000

Payments =5+6 0.000 0.000 0.000 0.000 0.000

7 Technical and/or administrative assistance and expenditure in support of the implementation of EU programmes and/or actions (former 'BA' lines), indirect research,

direct research.

EN 18 EN

Year

2024

Year

2025

Year

2026

Year

2027

TOTAL MFF

2021-2027

TOTAL operational

appropriations (all operational

headings)

Commitments (4) 0.000 0.000 0.000 0.000 0.000

Payments (5) 0.000 0.000 0.000 0.000 0.000

TOTAL appropriations of an administrative

nature financed from the envelope for specific

programmes (all operational headings)

(6) 0.000 0.000 0.000 0.000 0.000

TOTAL appropriations

Under Heading 1 to 6

of the multiannual financial

framework

(Reference amount)

Commitments =4+6 0.000 0.000 0.000 0.000 0.000

Payments =5+6 0.000 0.000 0.000 0.000 0.000

Heading of multiannual financial framework 7 ‘Administrative expenditure’ 8

DG: <.......> Year

2024

Year

2025

Year

2026

Year

2027

TOTAL MFF

2021-2027

Human resources 0.000 0.000 0.000 0.000 0.000

Other administrative expenditure 0.000 0.000 0.000 0.000 0.000

TOTAL DG <.......> Appropriations 0.000 0.000 0.000 0.000 0.000

DG: <.......> Year

2024

Year

2025

Year

2026

Year

2027

TOTAL MFF

2021-2027

8 The necessary appropriations should be determined using the annual average cost figures available on the appropriate BUDGpedia webpage.

EN 19 EN

Human resources 0.000 0.000 0.000 0.000 0.000

Other administrative expenditure 0.000 0.000 0.000 0.000 0.000

TOTAL DG <.......> Appropriations 0.000 0.000 0.000 0.000 0.000

TOTAL appropriations under HEADING 7

of the multiannual financial framework

(Total

commitmen

ts = Total

payments)

0.000 0.000 0.000 0.000 0.000

EUR million (to three decimal places)

Year

2024

Year

2025

Year

2026

Year

2027

TOTAL

MFF

2021-2027

TOTAL appropriations under

HEADINGS 1 to 7

of the multiannual financial framework

Commitments 0.000 0.000 0.000 0.000 0.000

Payments 0.000 0.000 0.000 0.000 0.000

3.2.1.2. Appropriations from external assigned revenues

EUR million (to three decimal places)

Heading of multiannual financial

framework Number

DG: <.......> Year

2024

Year

2025

Year

2026

Year

2027

TOTAL MFF

2021-2027

Operational appropriations

EN 20 EN

Budget line

Commit

ments (1a) 0.000

Payment

s (2a) 0.000

Budget line

Commit

ments (1b) 0.000

Payment

s (2b) 0.000

Appropriations of an administrative nature financed from the envelope of specific programmes 9

Budget line (3) 0.000

TOTAL appropriations

for DG <.......>

Commit

ments =1a+1b+3 0.000 0.000 0.000 0.000 0.000

Payment

s =2a+2b+3 0.000 0.000 0.000 0.000 0.000

DG: <.......> Year

2024

Year

2025

Year

2026

Year

2027

TOTAL MFF

2021-2027

Operational appropriations

Budget line Commit

ments (1a) 0.000

9 Technical and/or administrative assistance and expenditure in support of the implementation of EU programmes and/or actions (former 'BA' lines), indirect research,

direct research.

EN 21 EN

Payment

s (2a) 0.000

Budget line

Commit

ments (1b) 0.000

Payment

s (2b) 0.000

Appropriations of an administrative nature financed from the envelope of specific programmes 10

Budget line (3) 0.000

TOTAL appropriations

for DG <.......>

Commit

ments =1a+1b+3 0.000 0.000 0.000 0.000 0.000

Payment

s =2a+2b+3 0.000 0.000 0.000 0.000 0.000

Year

2024

Year

2025

Year

2026

Year

2027

TOTAL MFF

2021-2027

TOTAL operational

appropriations

Commit

ments (4) 0.000 0.000 0.000 0.000 0.000

Payment

s (5) 0.000 0.000 0.000 0.000 0.000

TOTAL appropriations of an (6) 0.000 0.000 0.000 0.000 0.000

10 Technical and/or administrative assistance and expenditure in support of the implementation of EU programmes and/or actions (former 'BA' lines), indirect research,

direct research.

EN 22 EN

administrative nature financed from the

envelope for specific programmes

TOTAL appropriations

under HEADING <....>

of the multiannual financial

framework

Commit

ments =4+6 0.000 0.000 0.000 0.000 0.000

Payment

s =5+6 0.000 0.000 0.000 0.000 0.000

Heading of multiannual financial

framework Number

DG: <.......> Year

2024

Year

2025

Year

2026

Year

2027

TOTAL MFF

2021-2027

Operational appropriations

Budget line

Commit

ments (1a) 0.000

Payment

s (2a) 0.000

Budget line

Commit

ments (1b) 0.000

Payment

s (2b) 0.000

EN 23 EN

Appropriations of an administrative nature financed from the envelope of specific programmes 11

Budget line (3) 0.000

TOTAL appropriations

for DG <.......>

Commit

ments =1a+1b+3 0.000 0.000 0.000 0.000 0.000

Payment

s =2a+2b+3 0.000 0.000 0.000 0.000 0.000

DG: <.......> Year

2024

Year

2025

Year

2026

Year

2027

TOTAL MFF

2021-2027

Operational appropriations

Budget line

Commit

ments (1a) 0.000

Payment

s (2a) 0.000

Budget line

Commit

ments (1b) 0.000

Payment

s (2b) 0.000

Appropriations of an administrative nature financed from the envelope of specific programmes12

11 Technical and/or administrative assistance and expenditure in support of the implementation of EU programmes and/or actions (former 'BA' lines), indirect research,

direct research.

EN 24 EN

Budget line (3) 0.000

TOTAL appropriations

for DG <.......>

Commit

ments =1a+1b+3 0.000 0.000 0.000 0.000 0.000

Payment

s =2a+2b+3 0.000 0.000 0.000 0.000 0.000

Year

2024

Year

2025

Year

2026

Year

2027

TOTAL MFF

2021-2027

TOTAL operational

appropriations

Commit

ments (4) 0.000 0.000 0.000 0.000 0.000

Payment

s (5) 0.000 0.000 0.000 0.000 0.000

TOTAL appropriations of an

administrative nature financed from the

envelope for specific programmes

(6) 0.000 0.000 0.000 0.000 0.000

TOTAL appropriations

under HEADING <....>

of the multiannual financial

framework

Commit

ments =4+6 0.000 0.000 0.000 0.000 0.000

Payment

s =5+6 0.000 0.000 0.000 0.000 0.000

Year

2024

Year

2025

Year

2026

Year

2027

TOTAL MFF

2021-2027

12 Technical and/or administrative assistance and expenditure in support of the implementation of EU programmes and/or actions (former 'BA' lines), indirect research,

direct research.

EN 25 EN

TOTAL operational

appropriations (all operational

headings)

Commit

ments (4) 0.000 0.000 0.000 0.000 0.000

Payment

s (5) 0.000 0.000 0.000 0.000 0.000

TOTAL appropriations of an

administrative nature financed from the

envelope for specific programmes (all

operational headings)

(6) 0.000 0.000 0.000 0.000 0.000

TOTAL appropriations

under Headings 1 to 6

of the multiannual financial

framework (Reference

amount)

Commit

ments =4+6 0.000 0.000 0.000 0.000 0.000

Payment

s =5+6 0.000 0.000 0.000 0.000 0.000

Heading of multiannual financial

framework 7 ‘Administrative expenditure’ 13

EUR million (to three decimal places)

DG: <.......> Year

2024

Year

2025

Year

2026

Year

2027

TOTAL

MFF

2021-2027

Human resources 0.000 0.000 0.000 0.000 0.000

Other administrative expenditure 0.000 0.000 0.000 0.000 0.000

13 The necessary appropriations should be determined using the annual average cost figures available on the appropriate BUDGpedia webpage.

EN 26 EN

TOTAL DG <.......> Appropriations 0.000 0.000 0.000 0.000 0.000

DG: <.......> Year

2024

Year

2025

Year

2026

Year

2027

TOTAL

MFF

2021-2027

Human resources 0.000 0.000 0.000 0.000 0.000

Other administrative expenditure 0.000 0.000 0.000 0.000 0.000

TOTAL DG <.......> Appropriations 0.000 0.000 0.000 0.000 0.000

TOTAL appropriations under HEADING 7 of the

multiannual financial framework

(Total

commit

ments

= Total

payme

nts)

0.000 0.000 0.000 0.000 0.000

EUR million (to three decimal places)

Year

2024

Year

2025

Year

2026

Year

2027

TOTAL

MFF

2021-

2027

TOTAL appropriations under HEADINGS 1 to 7

of the multiannual financial framework

Commitments 0.000 0.000 0.000 0.000 0.000

Payments 0.000 0.000 0.000 0.000 0.000

3.2.2. Estimated output funded from operational appropriations (not to be completed for decentralised agencies)

Commitment appropriations in EUR million (to three decimal places)

EN 27 EN

Indi

cate

obje

ctive

s

and

outp

uts

⇓

Year

2024

Year

2025

Year

2026

Year

2027

Enter as many years as necessary to show

the duration of the impact (see Section 1.6) TOTAL

OUTPUTS

Type 14

Aver

age

cost

No Cost No Cost No Cost No Cost No Cost No Cost No Cost Total

No

Total

Cost

SPECIFIC

OBJECTIVE No 1 15: [...]

-

Outp

ut

-

Outp

ut

-

Outp

ut

Subtotal for specific

objective No 1

14 Outputs are products and services to be supplied (e.g.: number of student exchanges financed, number of km of roads built, etc.). 15 As described in point 1.4.2. 'Specific objective(s)...'

EN 28 EN

SPECIFIC

OBJECTIVE No 2

...

-

Outp

ut

Subtotal for specific

objective No 2

TOTALS

3.2.3. Summary of estimated impact on administrative appropriations

☐ The proposal/initiative does not require the use of appropriations of an administrative nature

☐ The proposal/initiative requires the use of appropriations of an administrative nature, as explained below:

3.2.3.1. Appropriations from voted budget

VOTED APPROPRIATIONS Year

2024

Year

2025

Year

2026

Year

2027

TOTAL MFF

2021-2027

HEADING 7

Human resources 0.000 0.000 0.000 0.000 0.000

Other administrative expenditure 0.000 0.000 0.000 0.000 0.000

Subtotal HEADING 7 0.000 0.000 0.000 0.000 0.000

Outside HEADING 7

EN 29 EN

Human resources 0.000 0.000 0.000 0.000 0.000

Other expenditure of an administrative nature 0.000 0.000 0.000 0.000 0.000

Subtotal outside HEADING 7 0.000 0.000 0.000 0.000 0.000

TOTAL 0.000 0.000 0.000 0.000 0.000

3.2.3.2. Appropriations from external assigned revenues

EXTERNAL ASSIGNED REVENUES Year

2024

Year

2025

Year

2026

Year

2027

TOTAL MFF

2021-2027

HEADING 7

Human resources 0.000 0.000 0.000 0.000 0.000

Other administrative expenditure 0.000 0.000 0.000 0.000 0.000

Subtotal HEADING 7 0.000 0.000 0.000 0.000 0.000

Outside HEADING 7

Human resources 0.000 0.000 0.000 0.000 0.000

Other expenditure of an administrative nature 0.000 0.000 0.000 0.000 0.000

Subtotal outside HEADING 7 0.000 0.000 0.000 0.000 0.000

EN 30 EN

TOTAL 0.000 0.000 0.000 0.000 0.000

3.2.3.3. Total appropriations

TOTAL

VOTED APPROPRIATIONS

+

EXTERNAL ASSIGNED REVENUES

Year

2024

Year

2025

Year

2026

Year

2027

TOTAL

MFF

2021-2027

HEADING 7

Human resources 0.000 0.000 0.000 0.000 0.000

Other administrative expenditure 0.000 0.000 0.000 0.000 0.000

Subtotal HEADING 7 0.000 0.000 0.000 0.000 0.000

Outside HEADING 7

Human resources 0.000 0.000 0.000 0.000 0.000

Other expenditure of an administrative

nature 0.000 0.000 0.000 0.000 0.000

Subtotal outside HEADING 7 0.000 0.000 0.000 0.000 0.000

TOTAL 0.000 0.000 0.000 0.000 0.000

The appropriations required for human resources and other expenditure of an administrative nature will be met by appropriations from

the DG that are already assigned to management of the action and/or have been redeployed within the DG, together, if necessary, with

EN 31 EN

any additional allocation which may be granted to the managing DG under the annual allocation procedure and in the light of budgetary

constraints.

3.2.4. Estimated requirements of human resources

☐ The proposal/initiative does not require the use of human resources

☐ The proposal/initiative requires the use of human resources, as explained below

3.2.4.1. Financed from voted budget

Estimate to be expressed in full-time equivalent units (FTEs) 16

VOTED APPROPRIATIONS Year

2024

Year

2025

Year

2026

Year

2027

Establishment plan posts (officials and temporary staff)

20 01 02 01 (Headquarters and Commission's Representation Offices) 0 0 0 0

20 01 02 03 (EU Delegations) 0 0 0 0

01 01 01 01 (Indirect research) 0 0 0 0

01 01 01 11 (Direct research) 0 0 0 0

Other budget lines (specify) 0 0 0 0

External staff (in FTEs)

20 02 01 (AC, END from the 'global envelope') 0 0 0 0

16 Please specify below the table how many FTEs within the number indicated are already assigned to the management of the action and/or can be redeployed within

your DG and what are your net needs.

EN 32 EN

20 02 03 (AC, AL, END and JPD in the EU Delegations) 0 0 0 0

Admin. support line

[XX.01.YY.YY]

- at Headquarters 0 0 0 0

- in EU Delegations 0 0 0 0

01 01 01 02 (AC, END - Indirect research) 0 0 0 0

01 01 01 12 (AC, END - Direct research) 0 0 0 0

Other budget lines (specify) - Heading 7 0 0 0 0

Other budget lines (specify) - Outside Heading 7 0 0 0 0

TOTAL 0 0 0 0

3.2.4.2. Financed from external assigned revenues

EXTERNAL ASSIGNED REVENUES Year

2024

Year

2025

Year

2026

Year

2027

Establishment plan posts (officials and temporary staff)

20 01 02 01 (Headquarters and Commission's Representation Offices) 0 0 0 0

20 01 02 03 (EU Delegations) 0 0 0 0

01 01 01 01 (Indirect research) 0 0 0 0

01 01 01 11 (Direct research) 0 0 0 0

Other budget lines (specify) 0 0 0 0

EN 33 EN

External staff (in full time equivalent units)

20 02 01 (AC, END from the global envelope) 0 0 0 0

20 02 03 (AC, AL, END and JPD in the EU Delegations) 0 0 0 0

Admin. support line

[XX.01.YY.YY]

- at Headquarters 0 0 0 0

- in EU Delegations 0 0 0 0

01 01 01 02 (AC, END - Indirect research) 0 0 0 0

01 01 01 12 (AC, END - Direct research) 0 0 0 0

Other budget lines (specify) - Heading 7 0 0 0 0

Other budget lines (specify) - Outside Heading 7 0 0 0 0

TOTAL 0 0 0 0

3.2.4.3. Total requirements of human resources

TOTAL

VOTED APPROPRIATIONS

+

EXTERNAL ASSIGNED REVENUES

Year

2024

Year

2025

Year

2026

Year

2027

Establishment plan posts (officials and temporary staff)

20 01 02 01 (Headquarters and Commission's Representation Offices) 0 0 0 0

20 01 02 03 (EU Delegations) 0 0 0 0

EN 34 EN

01 01 01 01 (Indirect research) 0 0 0 0

01 01 01 11 (Direct research) 0 0 0 0

Other budget lines (specify) 0 0 0 0

External staff (in full time equivalent units)

20 02 01 (AC, END from the global envelope) 0 0 0 0

20 02 03 (AC, AL, END and JPD in the EU Delegations) 0 0 0 0

Admin. support

line

[XX.01.YY.YY]

- at Headquarters 0 0 0 0

- in EU Delegations 0 0 0 0

01 01 01 02 (AC, END - Indirect research) 0 0 0 0

01 01 01 12 (AC, END - Direct research) 0 0 0 0

Other budget lines (specify) - Heading 7 0 0 0 0

Other budget lines (specify) - Outside Heading 7 0 0 0 0

TOTAL 0 0 0 0

The staff required to implement the proposal (in FTEs):

To be covered by

current staff

available in the

Commission

services

Exceptional additional staff*

EN 35 EN

To be financed

under Heading

7 or Research

To be financed

from BA line

To be financed

from fees

Establishment

plan posts N/A

External staff

(CA, SNEs,

INT)

Description of tasks to be carried out by:

Officials and temporary staff

External staff

3.2.5. Overview of estimated impact on digital technology-related investments

Compulsory: the best estimate of the digital technology-related investments entailed by the proposal/initiative should be included in the

table below.

Exceptionally, when required for the implementation of the proposal/initiative, the appropriations under Heading 7 should be presented

in the designated line.

The appropriations under Headings 1-6 should be reflected as "Policy IT expenditure on operational programmes". This expenditure

refers to the operational budget to be used to re-use/ buy/ develop IT platforms/ tools directly linked to the implementation of the

initiative and their associated investments (e.g. licences, studies, data storage etc). The information provided in this table should be

consistent with details presented under Section 4 "Digital dimensions".

TOTAL Digital and IT

appropriations

Year

2024

Year

2025

Year

2026

Year

2027

TOTAL

MFF

2021-2027

EN 36 EN

HEADING 7

IT expenditure (corporate) 0.000 0.000 0.000 0.000 0.000

Subtotal HEADING 7 0.000 0.000 0.000 0.000 0.000

Outside HEADING 7

Policy IT expenditure on

operational programmes 0.000 0.000 0.000 0.000 0.000

Subtotal outside HEADING

7 0.000 0.000 0.000 0.000 0.000

TOTAL 0.000 0.000 0.000 0.000 0.000

EN 37 EN

3.2.6. Compatibility with the current multiannual financial framework

The proposal/initiative:

☐ can be fully financed through redeployment within the relevant heading of the

multiannual financial framework (MFF).

☐ requires use of the unallocated margin under the relevant heading of the MFF

and/or use of the special instruments as defined in the MFF Regulation.

☐ requires a revision of the MFF.

EN 38 EN

3.2.7. Third-party contributions

The proposal/initiative:

☐ does not provide for co-financing by third parties

☐ provides for the co-financing by third parties estimated below:

Appropriations in EUR million (to three decimal places)

Year

2024

Year

2025

Year

2026

Year

2027 Total

Specify the co-financing body

TOTAL appropriations co-financed

3.3. Estimated impact on revenue

☐ The proposal/initiative has no financial impact on revenue.

☐ The proposal/initiative has the following financial impact:

☐ on own resources

☐ on other revenue

☐ please indicate, if the revenue is assigned to expenditure lines

EUR million (to three decimal places)

Budget revenue line:

Appropriations

available for the

current financial year

Impact of the proposal/initiative 1

Year Year Year Year

1 As regards traditional own resources (customs duties, sugar levies), the amounts indicated must be net amounts, i.e. gross amounts after deduction of 20% for

collection costs.

EN 39 EN

2024 2025 2026 2027

Article ..........

For assigned revenue, specify the budget expenditure line(s) affected.

[...]

Other remarks (e.g. method/formula used for calculating the impact on revenue or any other information).

[...]

4. DIGITAL DIMENSIONS

4.1. Requirements of digital relevance

If the policy initiative is assessed as having no requirement of digital relevance, provide an explanation as to why digital means are not

used.

The proposal has no digital relevance, as it does not introduce any digital obligations, technologies, or data-related requirements. Its sole

purpose is to add hydrogen as a reference fuel under Regulation (EU) 2016/1628, thereby enabling the type-approval of hydrogen-

fuelled NRMM engines within the existing regulatory framework. The measure is optional in effect, creating a regulatory possibility

rather than imposing new technical or digital requirements.

Otherwise, please list the requirements of digital relevance in the table below:

Reference to the

requirement

Requirement

description

Actor(s) affected or

concerned by the

requirement

High-level Processes Categories

EN 40 EN

4.2. Data

High-level description of the data in scope and any related standards/specifications

Type of data Reference to the requirement(s) Standard and/or specification (if

applicable)

Type of data #1

Type of data #2

Alignment with the European Data Strategy

Explain how the requirement(s) are aligned with the European Data Strategy

[...]

Alignment with the once-only principle

Explain how the once-only principle has been considered and how the possibility to reuse existing data has been explored

[...]

Explain how newly created data is findable, accessible, interoperable and reusable, and meets high-quality standards

[...]

Data flows

For each data flow, please fill the table below:

Type of data Reference(s) to the

requirement(s)

Actor who

provides the data

Actor who receives

the data

Trigger for the

data exchange

Frequency (if

applicable)

EN 41 EN

Type of data #1

Type of data # 2

4.3. Digital solutions

For each digital solution, please provide the reference to the requirement(s) of digital relevance concerning it, a description of the

digital solution's mandated functionality, the body that will be responsible for it, and other relevant aspects such as reusability and

accessibility. Finally, explain whether the digital solution intends to make use of AI technologies.

Digital solution

Reference(s) to

the

requirement(s)

Main mandated

functionalities

Responsible

body

How is

accessibility

catered for?

How is

reusability

considered?

Use of AI

technologies (if

applicable)

Digital solution

#1

Digital solution

#2

EN 42 EN

For each digital solution, explain how the digital solution complies with the requirements and obligations of the EU cybersecurity

framework, and other applicable digital policies and legislative enactments (such as eIDAS, Single Digital Gateway, etc.).

Digital solution #1

Digital and/or sectorial policy

(when these are applicable) Explanation on how it aligns

AI Act

EU Cybersecurity framework

eIDAS

Single Digital Gateway and IMI

Others

Digital solution #2

Digital and/or sectorial policy

(when these are applicable) Explanation on how it aligns

AI Act

EU Cybersecurity framework

eIDAS

Single Digital Gateway and IMI

Others

4.4. Interoperability assessment

EN 43 EN

Describe the digital public service(s) affected by the requirements

Digital public service

or category of digital

public services

Description Reference(s) to the

requirement(s)

Interoperable Europe

Solution(s) (NOT

APPLICABLE)

Other interoperability

solution(s)

Digital public service #1

Category of digital

public services

according to COFOG2

#1

Assess the impact of the requirement(s) on cross-border interoperability

Digital public service #1

Assessment Measure(s) Potential remaining barriers (if

applicable)

Alignment with existing digital and

sectorial policies. Please list the

applicable digital and sectorial policies

identified

Digital or sectorial policy #1 Digital or

sectorial policy #2 Digital or sectorial

policy #3

Barrier #1 Barrier #2 Barrier #3

Organisational measures for a smooth

cross-border digital public services

delivery. Please list the governance

measures foreseen

Governance measure #1 Governance

measure #2 Governance measure #3 Barrier #1 Barrier #2 Barrier #3

Measures taken to ensure a shared Measure #1 Measure #2 Measure #3 Barrier #1 Barrier #2 Barrier #3

2 https://op.europa.eu/en/web/eu-vocabularies/concept-scheme/-/resource?uri=http://data.europa.eu/7yx/cofog

EN 44 EN

understanding of the data. Please list

such measures

Use of commonly agreed open technical

specifications and standards. Please list

such measures

Measure #1 Measure #2 Measure #3 Barrier #1 Barrier #2 Barrier #3

4.5. Measures to support digital implementation

For each measure to support digital implementation, please fill in the table below

Description of the measure Reference(s) to the

requirement(s) Commission role (if applicable)

Actors to

be

involved

(if

applicable)

Expected

timeline

(if

applicable)

Measure #1

Measure #2

Measure #3

EN EN

EUROPEAN COMMISSION

Brussels, 1.10.2026 SWD(2026) 288 final

COMMISSION STAFF WORKING DOCUMENT

Accompanying the document

Proposal for a Regulation of the European Parliament and of the Council

amending Regulation (EU) 2016/1628 as regards the inclusion of hydrogen as a

reference fuel for the testing of an engine type or engine family

{COM(2026) 523 final}

1

1. EXECUTIVE SUMMARY

This Staff Working Document (SWD) accompanies a proposal to amend Regulation (EU)

2016/1628 to include hydrogen as a reference fuel for non-road mobile machinery (NRMM)

engines. By aligning EU regulations with exisiting international standards, the initiative is set

to foster sustainability and boost market competitiveness within the NRMM sector.

1.1. Overview of the initiative

Hydrogen is a key part in the EU's decarbonisation strategy1, offering considerable potential

to reduce CO2 emissions across various sectors, including NRMM. The proposed amendment

addresses the need to harmonise EU standards with those of the UNECE2. This alignment will

ensure the consistent application of rules across the Union, facilitating the seamless

movement of goods within the internal market and strengthening the global competitiveness

of EU industries. By incorporating hydrogen as a reference fuel, the EU is advancing its

commitment to the European Green Deal’s3 climate neutrality goals, transforming the NRMM

sector away from fossil fuel reliance, especially in sectors where electrification is difficult

such as the inland waterway transport (IWT) sector. The IWT is essential for the transport of

goods and passenger in Europe and the modal split is planned to increase in IWT and short

sea shipping by 25% by 2030 and 50% by 2050. The sector is also in a challenging energy

transition towards zero-emission by 2050. The use of alternative fuels such as hydrogen in

internal combustion engines (ICEs) of inland waterway vessels would help to reach the goals

but they are not reference fuels in Regulation (EU) 2016/1628. Without including hydrogen as

reference fuel, the approval of ICEs running on hydrogen is only possible by using the clauses

for innovation (Article 35 of the Regulation (EU) 2016/1628), but that approval is only valid

in the territory of the Member State which issued the approval. The sector needs a harmonised

solution given its international nature. Removing legal bottlenecks would facilitate and

encourage the sector to promote the deployment of sustainable drivetrains including inland

vessels.

1.2. Key objectives and expected outcomes

The primary objective of this amendment is to close existing regulatory gaps, promote

technological advancement, and enhance environmental sustainability. The integration of

hydrogen as a reference fuel is expected to drive significant environmental benefits, including

improved air quality and reduced health risks associated with air pollution. Economically, it

will incentivise innovation, stimulate industrial growth, and foster technological

advancements in hydrogen technology.

The amendment supports the EU’s strategic objectives of sustainability, innovation, and

market harmonisation by ensuring the role of hydrogen within the NRMM sector.

1 COM(2018) 773 final 2 UNECE Regulation No. 96, Revision 04 3 COM(2019) 640 final

2

1.3. Necessity of EU action

The proposed EU action provides substantial added value by ensuring regulatory

harmonisation, enhancing market access and competitiveness, achieving collective

environmental objectives, and fostering innovation and economic efficiency across Member

States. These benefits underscore the indispensable role of coordinated EU action in

addressing complex, cross-border challenges within the internal market.

The EU NRMM sector is not only a major global producer but also one of the Union’s most

export-driven industrial segments. Out of the total annual production value, 42% is shipped to

non-EU markets. Production is heavily concentrated in a few Member States, while demand is

dispersed across the EU as well as the global market.4

The nature of the NRMM market, fuel standards, and emissions regulations requires a

harmonised approach across all Member States to ensure a level playing field, prevent

fragmentation, and facilitate the free movement of goods within the internal market. Under

the current rules, Member States only allow the placing on the market of engines that have a

valid EU type-approval, and no other standards can be adapted and applied, therefore the lack

of possibility to type-approve hydrogen fuelled engines may create barriers to trade,

inefficiencies, and compliance challenges for businesses in the sector.

2. INTRODUCTION: POLITICAL AND LEGAL CONTEXT

This SWD outlines the proposal to amend Regulation (EU) 2016/1628 to include hydrogen as

a reference fuel for internal combustion engines used in NRMM. The initiative represents a

significant step to align EU regulations with international standards, particularly those

outlined in UNECE Regulation No. 96, Revision 4, which now includes hydrogen as a

recognised reference fuel.

The amendment follows the application submitted by the Dutch type-approval authority,

RDW, on July 10, 2024, which sought authorisation to grant EU type-approval for hydrogen-

fueled engines5, acknowledging hydrogen's effiency as a decarbonisation technology for the

NRMM sector. Currently absent from Regulation (EU) 2016/1628 as a reference fuel, the

proposal incorporates hydrogen following its recognition under the updated UNECE

Regulation No. 96, Revision 4, as well as UN Regulation No. 49 07 series.

The certification tests conducted by the designated technical service, UTAC, verified

compliance with the environmental protection standards, leading to the EU type-approval

granted by RDW. These advancements necessitate integrating hydrogen within EU regulatory

norms, ensuring consistency with the latest UNECE standards. Correspondingly, the

Commission is undertaking the necessary adjustments to the regulatory framework pursuant

to Article 36 of the Regulation, officially incorporating hydrogen as a reference fuel and

aligning testing and evaluation methodologies with the latest UN standards.

4 SWD(2023) 65 final 5 C(2025) 1153 final

3

This SWD provides thorough analysis to accompany the Commission’s proposal for

amending the Regulation, highlighting the initiative's importance for fostering innovation,

ensuring regulatory coherence, and advancing the EU's environmental objectives.

3. PROBLEMATIC ISSUES WITH THE CURRENT REGULATION

3.1. Issues the amendment aims to address

The initiative to amend Regulation (EU) 2016/1628 by including hydrogen as a reference fuel

for NRMM addresses several issues, aligning with both EU and international regulatory

developments.

➢ Issue 1: Regulatory Gap for Hydrogen Fuel and inconsistency with international

standards

Currently, Regulation (EU) 2016/1628 does not recognise hydrogen as a reference fuel.

Although hydrogen fueled internal combustion engines are covered by UNECE standards for

both NRMMs and heavy-duty motor vehicles, EU regulations on NRMM, unlike those on

motor vehicles, have not yet incorporated these adjustments. This lack of alignment prevents

the EU from fully recognising and supporting hydrogen engine type-approvals, creating a

barrier to the further uptake of this fuel technology.

As the updated UNECE Regulation No. 96 , Revision 4 now recognises hydrogen as a viable

fuel, EU regulations lag behind, potentially hindering EU manufacturers for accessing the EU

market and thus affecting their global competitivness. Without this amendment Member

States may only grant type-approval with the authorisation of the Commission, after having

followed the exemption procedure as described in Article 35 of Regulation (EU) 2016/1628.

Discrepancies between EU and international standards lead to fragmented regulatory

landscapes, creating hurdles for cross-border trade and market operations. Aligning EU

regulations with UNECE standards ensures uniformity, facilitating smoother market access

for hydrogen technologies within the EU and internationally.

➢ Issue 2: Environmental and Decarbonisation Challenges, Energy Security

The absence of hydrogen as a reference fuel in the EU regulatory framework limits the

NRMM sector's ability to transition towards more sustainable, low-emission technologies.

Addressing this obstaclewill contribute to its full potential to EU's broader goals of achieving

carbon neutrality by 2050 and reducing reliance on fossil fuels, crucial objectives under the

European Green Deal.

Hydrogen is a promising solution to incentivise renewable energy alternatives for industry

and public institutions and to strengthen energy security and independence. Specifically, for

IWT, hydrogen offers a feasible pathway to achieving carbon neutrality, given the sector's

unique constraints that make electrification challenging.

4

➢ Issue 3: Barriers to Innovation and Market Access

The current regulatory framework restricts the development and market entry of hydrogen-

powered NRMM within the EU, stifling innovation and economic opportunities within the

sector. By not allowing hydrogen to be used as reference fuel for the testing of internal

combustion engines for NRMM, the EU risks missing out on technological advancements and

potential growth in the hydrogen economy.

3.2. Significance for single market harmonisation

The single market is one of the EU's core achievements, aiming to ensure the free movement

of goods, services, capital, and labour across Member States. Harmonisation of regulations is

essential to remove barriers and create a seamless operating environment for businesses and

citizens. The inclusion of hydrogen as a reference fuel within Regulation (EU) 2016/1628 is

significant for several reasons.

➢ Consistency across Member States: By adding hydrogen to the reference fuels, the

amendment ensures that all Member States adhere to a unified regulatory framework.

This eliminates discrepancies that could arise from approvals with limited

geographical validity, providing a consistent set of rules that all manufacturers and

operators must follow, thereby simplifying cross-border transactions and trade.

➢ Facilitating Innovation and Competition: A harmonised approach fosters a level

playing field, encouraging competition and innovation among manufacturers. It

enables companies to develop and market hydrogen-powered NRMM across the entire

EU and fostering competitive expansion within the single market.

➢ Reducing Technical Barriers to Trade and enhancing competitiveness:

Provisional approvals create a fragmented market that impede the movement of goods.

By adopting harmonised requirements for NRMM, the EU facilitates smoother intra-

EU trade. Manufacturers can produce for a single, scalable market rather than multiple

fragmented markets, optimising supply chains and production efficiency. This

facilitates economies of scale, which drive down costs and increase competitiveness of

EU manufacturers.

➢ Boosting Economic Integration: Regulatory harmonisation supports deeper

economic integration by removing internal market barriers, ensuring the free

movement of goods and establishing a more integrated market for NRMM. This is

critical for achieving the EU's broader economic goals, including growth and job

creation.

➢ Legal Certainty and Regulatory Predictability: Uniform technical regulations

provide legal clarity and predictability, reducing uncertainties for businesses planning

investments or R&D in new technologies. This legal certainty is crucial for industries

making long-term strategic decisions regarding the adoption of hydrogen technologies.

➢ Support for Strategic EU Policies: Harmonisation aids in the consistent

implementation of the EU’s strategic policies, such as the Green Deal, Hydrogen

5

Strategy6, and the Industrial Maritime Strategy7 across all Member States, aligning

national efforts with broader EU objectives to drive sustainability and innovation.

4. WHY SHOULD THE EU ACT?

The primary objective of amending Regulation (EU) 2016/1628 to include hydrogen as a

reference fuel for internal combustion engines used in NRMM is to close the existing

regulatory gap between the current EU regulations and the UNECE regulations, thereby

facilitating the transition to cleaner energy solutions. The proposal aims to promote

technological advancement and environmental sustainability within the sector. By addressing

the regulatory alignment with international standards, the initiative ensures cohesion and

consistency in the Union's approach to climate change, innovation, and market harmonisation.

Current rules allow a Member State to issue a provisional EU type-approval which is valid

only in the territory of the Member State. After informing the Commission and other Member

States, any Type-Approval Auhority may decide to accept it by informing the Commission

and the relevant Type-Approval Authority.

The Netherlands has been authorised to grant an EU type-approval under the provisions set

out in Article 35 of Regulation 206/16288, which refers to exemptions for new technologies or

new concepts. Given the constraints outlined in Regulation (EU) 2016/1628, it is necessary to

ensure consistency and equity across the EU.

Maintaining the existing regulatory framework without any amendments is not feasible due to

Article 36 of the Regulation, which requires the Commission to adapt delegated or

implementing acts following an exemption under Article 35.

Therefore the only option is to establish the legislative adaptation as this is required by the

legal obligations under Article 36 of Regulation (EU) 2016/1628.

4.1. Legal basis

The present initiative is based on the harmonisation objectives set out in the Treaty on the

Functioning of the European Union (TFEU), in particular on Article 114.

Article 114 TFEU authorises the European Union to adopt measures for the approximation of

national laws and regulations that have as their objective the establishment and proper

functioning of the internal market. This provision serves as the primary legal basis for

initiatives aimed at preventing fragmentation and ensuring uniform market conditions across

all Member States.

The inclusion of hydrogen as a reference fuel addresses existing regulatory gaps by aligning

EU standards with those established at the international level, notably under UNECE

regulations. By creating a harmonised regulatory framework, the amendment ensures that

6 COM(2020) 301 final 7 COM(2026) 111 final 8 C(2025) 1153 final

6

manufacturers and operators across the EU adhere to a single set of standards, supporting the

free movement of goods and a level playing field.

While Article 114 primarily focuses on market harmonisation, it also supports the inclusion of

complementary environmental policies. This amendment contributes to the EU's

environmental objectives by promoting the adoption of low-emission hydrogen technologies,

thus aligning with the Union's broader decarbonisation goals as specified in strategic policies

like the European Green Deal.

4.2. Subsidiarity: Added value of EU action

In accordance with Article 5 of the Treaty on European Union (TEU), the principle of

subsidiarity ensures that action at the EU level is only taken when objectives cannot be

sufficiently achieved by Member States individually and can be better accomplished at the

Union level. The proposed amendment to Regulation (EU) 2016/1628, which includes

hydrogen as a reference fuel for NRMM, justifies EU-level intervention through the following

considerations:

Given the cross-border nature of the NRMM market9, approvals with different

geographical validity could lead to market fragmentation. Relying on provisional type-

approvals of hydrogen fuelled NRMM engines would create technical barriers to trade and

inefficiencies for companies operating across multiple countries. An EU-wide approach to

include hydrogen as a reference fuel for pollutant emission testing of internal combustion

engines of NRMM is required to uphold the free movement of goods and maintain market

integrity across Member States. An EU-level amendment ensures a uniform regulatory

framework, simplifying compliance and fostering fair competition within the single market.

In summary, the necessity of EU action is clearly justified by the need to harmonise standards

for the effective functioning of the internal market and to enhance environmental outcomes

and technological innovation, thereby maximising benefits for all Member sSates. This

approach aligns with the subsidiarity principle as enshrined in Article 5 TEU, ensuring an

efficient and consistent regulatory framework across the Union.

4.3. Proportionality: Minimised Regulatory Burden

The proposal is aligning EU regulations with established international standards (UNECE),

and aims to promote innovation by creating consistent, predictable regulatory conditions.

The initiative integrates hydrogen fuel within existing processes, leveraging international

standards that have already undergone thorough examination and consensus. This

ensures that any costs or administrative efforts required from businesses are minimised. It

establishes legal certainty for manufacturers and enables benefits in terms of environmental

sustainability and competitiveness.

9 SWD(2023) 65 final

7

In summary, the proposal respects the subsidiarity principle by addressing cross-border

regulatory needs that benefit from EU intervention, while proportionality is maintained by

aligning with existing frameworks and applying changes that are necessary and conducive to

achieving strategic EU objectives regarding climate action and technological innovation.

5. LEGISLATIVE CONTEXT

The proposal to amend Regulation (EU) 2016/1628 concerning the inclusion of hydrogen as a

reference fuel for NRMM is rooted in the necessity to align EU regulations with evolving

international standards and to support the Union's environmental goals. The legislative

context is shaped by several legislative acts and related policies:

Regulation (EU) 2016/1628:

This regulation establishes the requirements for pollutant emissions and type-approval

procedures for internal combustion engines in NRMM. It aims to ensure high levels of

environmental protection while facilitating the free movement of NRMM products within the

EU. The proposal seeks to update this regulation to include hydrogen as a reference fuel,

accommodating technological advancements and international regulatory developments.

UNECE Regulation No. 96, Revision 4:

The United Nations Economic Commission for Europe (UNECE) Regulation No. 96 sets

international standards for emission levels in NRMM. Revision 04 now includes hydrogen as

a reference fuel, thus necessitating EU regulations to adapt accordingly to remain in harmony

with global standards. This alignment is crucial to maintaining the competitiveness of EU

manufacturers and promoting consistent regulatory practices.

UNECE Regulation No. 49 07 Series:

This regulation outlines the type-approval requirements for hydrogen combustion engines,

ensuring that emissions and performance standards are met. The EU Member States recognise

these standards when granting type-approvals, as evidenced by the Netherlands’ application

and provisional approvals for hydrogen engines.

Protocol on Ireland/Northern Ireland:

Under the EU - UK Withdrawal Agreement, Northern Ireland remains aligned with a select

set of EU rules to maintain a seamless internal market on the island of Ireland. With both

Northern Ireland, as part of the United Kingdom, and Ireland adhering to UNECE Regulation

No. 96, the inclusion of hydrogen as a reference fuel facilitates a coherent regulatory

landscape. This consistency helps avoid trade disruptions caused by differing standards and

ensures smooth cross-border transactions. By ensuring that Northern Ireland’s regulations

remain aligned with updated EU standards, the potential for trade barriers is minimised,

reinforcing Northern Ireland’s role within the Single Market for goods under the terms of the

Protocol.

8

Related EU Policies:

The amendment interacts with broader EU policy frameworks, including the European Green

Deal, the EU Hydrogen Strategy, and the EU Industrial Maritime Strategy where hydrogen as

reference fuel for NRMM engines is specifically mentioned under Pillar IV – Access to

innovation. All of them advocate for cleaner technologies and emissions reductions.

6. STAKEHOLDER CONSULTATION PROCESS

The stakeholder consultation process on the proposal included a number of discussions. The

proposal was discussed and supported by Member States and stakeholders at the meetings of

the NRMM Expert Group (GEME) held in September 2024 and October 2025.

It is important to note that the proposal is based on the amendments to UNECE Regulations

Nos 49 and 96 and that the technical elements for the approval of hydrogen-powered internal

combustion engines had been already discussed in detail by the UNECE Working Party on

Pollution and Energy (GRPE) prior to the meetings of GEME. These consultations ensured

that different perspectives were heard and taken into account as EU Member States are

Contracting Parties of the UNECE 1958 Agreement, and industry stakeholders were also

present during the discussions at GRPE.

By actively participating in and supporting the development of international harmonisation at

UNECE level, the EU demonstrated its commitment to collaborative global governance in

environmental policy and technological innovation. The EU’s adoption of UNECE

regulations showcases its role in fostering harmonised standards that enhance sustainability

efforts worldwide. This collaborative approach reinforces the EU's leadership and

encourages alignment with global practices, promoting widespread adoption of sustainable

solutions across regions.

7. EXPECTED OUTCOMES

The amendment is expected to yield positive environmental and economic outcomes,

supporting EU strategic goals in sustainability and market integration. While initial large-

scale application is not expected, long-term benefits in terms of innovation, competitiveness,

and environmental protection are expected, as shown by the fact that two requests have

already been submitted for approval of engines using hydrogen.

Environmental dimension:

The integration of hydrogen as a reference fuel is expected to enable reductions in

greenhouse gases and potentionally pollutants such as nitrogen oxides (NOX) and

particulate matter. By removing obstacles for cleaner fuel technologies, the amendment

supports EU climate goals outlined in the European Green Deal to achieve climate neutrality

by 2050.

9

Potential improvements in air quality resulting from reduced emissions can have positive

effects on ecosystems and public health, diminishing health risks associated with air

pollution and supporting overall environmental sustainability.

Economic dimension:

The transition can catalyse innovation within the NRMM sector, creating opportunities for

new products, jobs, and economic growth. Increased research and development efforts are

expected to enhance the EU's competitive advantage in green technology, which supports

innovation and market growth.

Market and Trade dimension:

By aligning with global standards, the amendment facilitates easier access to international

markets, supporting EU manufacturers in exporting hydrogen-fuelled NRMM globally.

Harmonisation supports market expansion opportunities within and outside the EU,

promoting robust competition and growth.

ET ET

EUROOPA KOMISJON

Brüssel, 1.10.2026 COM(2026) 523 final

2026/0294 (COD)

Ettepanek:

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS,

millega muudetakse määrust (EL) 2016/1628 seoses vesiniku lisamisega mootoritüübi

või -tüüpkonna katsetamisel kasutatavate etalonkütuste hulka

{SWD(2026) 288 final}

(EMPs kohaldatav tekst)

ET 1 ET

SELETUSKIRI

1. ETTEPANEKU TAUST

• Ettepaneku põhjused ja eesmärgid

Vesinik on Euroopa Liidu 2050. aastaks kliimaneutraalsuse saavutamise strateegia lahutamatu

osa, nagu on kirjeldatud ELi vesinikustrateegias1. Strateegias käsitletakse vesinikku

mitmekülgse energiakandjana, mis suudab vähendada süsinikuheidet sektorites, mida on

keeruline elektrifitseerida. Taastuvallikatest toodetud ja saastevaba vesiniku tootmise ja

kasutamise edendamisega püüab EL vesinikutehnoloogiaid ulatuslikumalt kasutusele võtta,

vähendada sõltuvust fossiilkütustest ja edendada kestlikku majanduskasvu. Seda visiooni

toetab ka kava „REPowerEU“,2 mille eesmärk on vähendada sõltuvust fossiilkütuste

impordist ja kiirendada üleminekut taastuvatele energiaallikatele, sealhulgas saastevaba

vesiniku tootmisele ja kasutamisele eri sektorites.

Vesiniku potentsiaali hõlbustada süsinikuheite vähendamist tunnustatakse ÜRO Euroopa

Majanduskomisjoni (UNECE) raamistikus, kus seda peetakse väljaspool teid kasutatavate

liikurmasinate puhul otstarbekaks kütusevalikuks3. Selline tunnustus rõhutab vesiniku

keskkonnakasu ja võimet vähendada märkimisväärselt väljaspool teid kasutatavate

liikurmasinate mootorite heidet. Sellest rahvusvahelisest tunnustusest hoolimata ei ole vesinik

määruse (EL) 2016/1628 artiklis 25 etalonkütusena loetletud. Vesiniku puudumine

õigusraamistikust piirab väljaspool teid kasutatavate liikurmasinate sektori suutlikkust minna

üle kestlikumatele tehnoloogiatele, takistades saavutamast Euroopa rohelises kokkuleppes4

sätestatud ELi eesmärke vähendada CO2 heidet ja fossiilkütusesõltuvust. Vesinikku

etalonkütusena tunnustamata seab EL ohtu innovatsiooni ja vesinikkütusel töötavate

väljaspool teid kasutatavate liikurmasinate turulesisenemise, jättes seega kasutamata

tehnoloogilise arengu võimalused.

Seetõttu on ettepanekul järgmised eesmärgid.

Kõrvaldada regulatiivne lünk. Peamine eesmärk on muuta määrust (EL) 2016/1628, et lisada

vesinik etalonkütuste loetellu, tagades ELi eeskirjade kooskõla rahvusvaheliste standarditega

ning liidu keskkonna- ja kliimaeesmärkidega.

Hõlbustada süsinikuheite vähendamist ja suurendada energiajulgeolekut. Algatusega lisada

vesinik õigusraamistikku toetatakse ELi strateegiat vähendada CO2 heidet ja saavutada 2050.

aastaks kliimaneutraalsus. See aitab vähendada fossiilkütusesõltuvust ning toetab vastupidava

ja kestliku energiasüsteemi loomist.

Stimuleerida innovatsiooni ja tööstuse konkurentsivõimet. Vesiniku tunnustamine otstarbeka

kütusena soodustab väljaspool teid kasutatavate liikurmasinate sektoris innovatsiooni,

toetades vesinikutehnoloogiate uurimist, arendamist ja kasutuselevõttu. Sellega viiakse ELi

õigusnormid kooskõlla UNECE standarditega, hõlbustades rahvusvahelist kaubandust ja

säilitades ELi tootjate konkurentsivõime kogu maailmas.

• Kooskõla poliitikavaldkonnas praegu kehtivate õigusnormidega

Määruse (EL) 2016/1628 artikli 35 kohaselt on lubatud teha erandeid uute tehnoloogiate või

uute põhimõtete suhtes, luues seeläbi tingimused uuenduste lõimimiseks väljaspool teid

1 COM(2020) 301 final. 2 COM(2022) 230 final. 3 UNECE eeskiri nr 96, versioon 04. 4 COM(2019) 640 final.

ET 2 ET

kasutatavate liikurmasinate sektorisse. Tootja võib taotleda ELi tüübikinnitust mootoritüübile

või -tüüpkonnale, milles on kasutatud uusi tehnoloogiaid või uusi põhimõtteid. Pärast

Madalmaadele artikli 35 alusel tehtud erandit5 kohustab artikkel 36 komisjoni võtma vajalikke

meetmeid delegeeritud õigusaktide ja rakendusaktide kohandamiseks, et arvestada seda

tehnoloogia arengut. Vesiniku lisamine etalonkütuste loetellu on delegeeritud õigusaktide ja

rakendusaktide hilisemate muudatuste eeltingimus.

• Kooskõla muude liidu tegevuspõhimõtetega

Ettepanek on kooskõlas liidu kehtivate tegevuspõhimõtetega, mille eesmärgid on tagada

kestlikkus, kliimameetmed ja tehnoloogiline innovatsioon.

Vesiniku kasutuselevõtt väljaspool teid kasutatavate liikurmasinate kütusena on oluline ELi

kliimaneutraalsuse eesmärkide saavutamiseks. Väljaspool teid kasutatavate liikurmasinate

sektorit mõjutab märkimisväärselt jõupingutuste jagamise määrus, mis on nende masinate

süsinikuheite vähendamise peamine regulatiivne tõukejõud. Jõupingutuste jagamise

määrusega on ette nähtud heitkoguste vähendamine HKSi mittekuuluvates sektorites,

sealhulgas transpordi-, ehitus-, põllumajandus- ja siseveetranspordi sektoris, hõlbustades kogu

ELi hõlmavate kliimaeesmärkide saavutamist.

Puhta tööstuse kokkuleppes6 on rõhutatud ELi pühendumust muuta rohelise kokkuleppe

raames oma tööstusbaasi. Muudatus soodustab vesinikutehnoloogiate kasutuselevõttu, olles

seega kooskõlas eesmärgiga minna tööstuses üle vähese CO2 heitega tootmisprotsessidele,

suurendades konkurentsivõimet ja edendades kestlikku majanduskasvu. Sellega toetatakse ka

ELi kliimamäärust,7 millega on kliimaneutraalsuse saavutamine 2050. aastaks muudetud

õiguslikult siduvaks ja kehtestatud 2030. aastaks heitkoguste vähendamise eesmärk, aidates

vähendada tööstusheidet.

Ettepanek on täielikult kooskõlas ELi vesinikustrateegiaga,8 mille kohaselt on vesinik

peamine energiakandja teel ELi kliimaneutraalsuse poole. See strateegia loob raamistiku

vesiniku tootmise ja kasutamise suurendamiseks eri sektorites, sealhulgas transpordis ja

tööstuses, kooskõlas ELi üldiste kliimaeesmärkidega.

Muudatus on kooskõlas ELi merendustööstuse strateegiaga,9 kus vesinikku on väljaspool teid

kasutatavate liikurmasinate mootorite etalonkütusena konkreetselt nimetatud IV sambas –

innovatsioon.

Muudatus on kooskõlas raskeveokite CO2 heite norme käsitleva määrusega,10 mille eesmärk

on vähendada transpordisektori heidet ning edendada heiteta ja vähese heitega sõidukite,

sealhulgas vesinikkütusega sõidukite kasutuselevõttu. Võimaldades kasutada väljaspool teid

kasutatavate liikurmasinate sektoris olemasolevaid tehnoloogiaid, tagatakse ettepanekuga

süsinikuheite vähendamise käsitluste ühtlus eri liiki masinate ja sõidukite puhul, edendades

heitkoguste vähendamisel järeleproovitud tehnoloogiat.

5 C(2025) 1153 final. 6 COM(2025) 85 final. 7 Määrus (EL) 2021/1119. 8 COM(2020) 301 final. 9 COM(2026) 111 final. 10 Määrus (EL) 2019/1242.

ET 3 ET

2. ÕIGUSLIK ALUS, SUBSIDIAARSUS JA PROPORTSIONAALSUS

• Õiguslik alus

Ettepaneku õiguslik alus on Euroopa Liidu toimimise lepingu artikkel 114.

• Subsidiaarsus (ainupädevusse mittekuuluva valdkonna puhul)

Väljaspool teid kasutatavate liikurmasinate turul toimub ulatuslik riikidevaheline kauplemine.

Ühtse ELi lähenemisviisita võivad erinevad riigisisesed õigusnormid põhjustada turu

killustatust, tekitades tehnilisi kaubandustõkkeid ja ebatõhusaid tingimusi mitmes riigis

tegutsevatele ettevõtjatele.

Kogu ELi hõlmav õigusraamistik on hädavajalik võrdsete tingimuste tagamiseks. See ennetab

killustatust ja hõlbustab kaupade vaba liikumist siseturul.

Vesiniku väljajätmine väljaspool teid kasutatavate liikurmasinate võimalike kütuste loetelust

võib takistada tehnoloogilist innovatsiooni ja aeglustada vesinikutehnoloogiate

kasutuselevõttu, takistades ELi ühiste keskkonnaeesmärkide saavutamist ja turgude

lõimimiseks tehtavaid jõupingutusi.

• Proportsionaalsus

Ettepanekuga viiakse ELi õigusnormid kooskõlla UNECE poolt juba kehtestatud

rahvusvaheliste standarditega.

Algatusega ei nähta sidusrühmadele ette lisakulusid ega uut halduskoormust, vaid sellega

kõrvaldatakse rahvusvahelistele standarditele vastavate uute innovaatiliste tehnoloogiate

turulelaskmise takistused. See tähendab, et vajalikud kohandused on proportsionaalsed

keskkonnasäästlikkusest ja turu konkurentsivõimest saadava kasuga.

Ettepaneku eesmärk on hõlbustada ELi strateegiliste eesmärkide saavutamist kliimameetmete

ja tehnoloogilise innovatsiooni valdkonnas, tekitamata ettevõtjatele või liikmesriikidele

tarbetut koormust. Selles keskendutakse konkreetselt regulatiivse lünga kõrvaldamisele viisil,

mis toetab liidu ulatuslikumaid süsinikuheite vähendamise ja kestlikkuse eesmärke.

Ettepanekus säilitatakse proportsionaalsus ja tagatakse, et regulatiivsed muudatused on

vajalikud, sobivad ja nende eeldatava kasuga tasakaalus.

• Vahendi valik

Kui Madalmaad on saanud loa anda vesinikumootoritele artikli 35 kohaselt ELi tüübikinnitus,

kohandab komisjon vastavalt määrusi, nagu on ette nähtud määruse artiklis 36. Uute

etalonkütuste, näiteks vesiniku lisamine ei kuulu siiski komisjonile antud volituste hulka.

Seetõttu on kehtiva määruse muutmine vajalik vahend selle kooskõla saavutamiseks, tagades

regulatiivse sidususe ja ühtlustamise siseturul.

3. JÄRELHINDAMISE, SIDUSRÜHMADEGA KONSULTEERIMISE JA MÕJU

HINDAMISE TULEMUSED

• Praegu kehtivate õigusaktide järelhindamine või toimivuse kontroll

Ei kohaldata

• Konsulteerimine sidusrühmadega

Ettepaneku elemente arutati liikmesriikide ja sidusrühmadega ning nad toetasid neid

väljaspool teid kasutatavate liikurmasinate eksperdirühma koosolekutel 2024. aasta

septembris ja 2025. aasta oktoobris.

ET 4 ET

• Eksperdiarvamuste kogumine ja kasutamine

Muudatus põhineb kehtivatel rahvusvahelistel standarditel ja katsetamist käsitlevatel

eksperditeadmistel, mis tulenevad UNECE eeskirjast nr 4911 ning eeskirja nr 9612 hiljutistest

ühe- ja segakahekütuselisi mootoreid käsitlevatest muudatustest, millega tunnustatakse

vesinikku väljaspool teid kasutatavate liikurmasinate mootorite võimaliku kütusena. Lisaks

toimub protsess vastavalt määruse (EL) 2016/1628 artikli 35 kohasele menetlusele, nagu

näitab Madalmaadele väljastatud luba anda ELi tüübikinnitus ühekütuselisele vesinikkütusega

mootorile13. Määratud tehnilise teenistuse tehtud sertifitseerimiskatsetega kontrolliti

kehtivatele keskkonnakaitsenõuetele vastavust.

• Mõjuhinnang

Ettepanek ei vaja mõju hindamist, kuna see on kooskõlas kehtiva UNECE eeskirjaga nr 96,

milles juba tunnustatakse vesinikku võimaliku kütusena. Ettepanek tehakse pärast seda, kui

komisjon on väljastanud Madalmaadele määruse (EL) 2016/1628 artikli 35 alusel loa anda

ELi tüübikinnitus ühekütuselisele vesinikumootorile, tuginedes ulatuslikule

dokumentatsioonile. Määruse artiklis 36 on sätestatud, et kui komisjon lubab teha erandi

vastavalt artiklile 35, peaks ta viivitamata võtma vajalikud meetmed asjakohaste delegeeritud

õigusaktide või rakendusaktide kohandamiseks tehnoloogia arenguga. Seda arvesse võttes ei

ole täiendavat mõju hindamist vaja teha.

• Õigusnormide toimivus ja lihtsustamine

Ei kohaldata

• Põhiõigused

Ei kohaldata

4. MÕJU EELARVELE

Ei kohaldata

5. MUU TEAVE

• Rakenduskavad ning järelevalve, hindamise ja aruandluse kord

Ei kohaldata

• Ettepaneku sätete üksikasjalik selgitus

Muutmisega tehakse määrusesse (EL) 2016/1628 kaks sihipärast muudatust.

Sellega lisatakse vesinik tüübikinnituste/heitekatsete raamistikus kasutatavate etalonkütuste

loetellu.

Sellega kaotatakse CO2-ga seotud teavitamis-/aruandluskohustus, kui mootor töötab üksnes

vesinikul, sest selle põlemisel ei teki kütusest pärinevat CO2.

11 E/ECE/324/Rev.1/Add.48/Rev.8/Amend.2, E/ECE/TRANS/505/Rev.1/Add.48/Rev.8/Amend.2. 12 E/ECE/324/Rev.1/Add.95/Rev.4/Amend.1, E/ECE/TRANS/505/Rev.1/Add.95/Rev.4/Amend.1. 13 C(2025) 1153 final.

ET 5 ET

2026/0294 (COD)

Ettepanek:

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS,

millega muudetakse määrust (EL) 2016/1628 seoses vesiniku lisamisega mootoritüübi

või -tüüpkonna katsetamisel kasutatavate etalonkütuste hulka

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artiklit 114,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele,

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust1,

toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt

ning arvestades järgmist:

(1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2016/16282 on kehtestatud

väljaspool teid kasutatavatele liikurmasinatele paigaldatud mootoritest eralduvate

õhusaasteainete heite piirnormid.

(2) Komisjon väljastas 25. veebruari 2025. aasta rakendusotsusega C(2025) 1153 final3

Madalmaadele määruse (EL) 2016/1628 artiklis 35 sätestatud erandkorra alusel loa

anda ELi tüübikinnitus üksnes vesinikkütusel töötavate väljaspool teid kasutatavate

liikurmasinate mootoritüübile. Pärast kõnealuse erandi tegemist tuleks vesinik lisada

etalonkütusena määrusesse (EL) 2016/1628, et tagada kooskõla ja ühtlus kogu liidus.

(3) Selleks et hõlbustada turulepääsu ja tagada liidu tootjate konkurentsivõime

maailmaturul, on asjakohane viia liidu regulatiivsed standardid kooskõlla UNECE

eeskirjaga nr 964 (versioon 04), mille kohaselt kuulub vesinik väljaspool teid

kasutatavate liikurmasinate mootorite etalonkütuste hulka.

1 ELT C […], […], lk […]. 2 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. septembri 2016. aasta määrus (EL) 2016/1628, mis käsitleb

väljaspool teid kasutatavate liikurmasinate sisepõlemismootorite gaasiliste saasteainete ja tahkete

osakeste heite piirnorme ja tüübikinnitusega seotud nõudeid, millega muudetakse määruseid

(EL) nr 1024/2012 ja (EL) nr 167/2013 ning muudetakse direktiivi 97/68/EÜ ja tunnistatakse see

kehtetuks (ELT L 252, 16.9.2016, lk 53, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2016/1628/oj). 3 C(2025) 1153 final, komisjoni 25. veebruari 2025. aasta rakendusotsus, millega lubatakse Madalmaadel

anda ELi tüübikinnitus üksnes vesinikkütusel töötavate väljaspool teid kasutatavate liikurmasinate

mootoritüübile. 4 ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni (UNECE) eeskiri nr 96: ühtsed sätted, milles käsitletakse põllu- ja

metsamajanduslikele traktoritele ning väljaspool teid kasutatavatele liikurmasinatele paigaldatavate

survesüütemootorite tüübikinnitust seoses mootoritest lähtuva saasteaineheitega (ELT L 88, 22.3.2014,

lk 1, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2014/96/oj).

ET 6 ET

(4) Üksnes vesinikul töötavad mootorid ei eralda põlemise ajal kütusest pärinevat

süsinikdioksiidi. Seega on asjakohane vabastada vesinikumootorite tootjad kohustusest

teatada tüübikinnitusprotsessi osana CO2 heitest, lihtsustades seega kõnealuse

tehnoloogiaga seotud regulatiivseid nõudeid.

(5) Määrust (EL) 2016/1628 tuleks seetõttu vastavalt muuta,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määruse (EL) 2016/1628 muutmine

1. Määrust (EL) 2016/1628 muudetakse järgmiselt.

1. Artikli 25 lõike 2 esimesse lõiku lisatakse järgmine punkt:

„g) vesinik.“

2. Artikli 43 lõige 4 asendatakse järgmisega:

„4. Tootjad teevad algseadme valmistajale kättesaadavaks ELi tüübikinnituse

andmise menetluses kindlaks tehtud süsinikdioksiidi (CO2) heitkogused ja volitavad

algseadme valmistajat edastama vastavat teavet koos selgitava teabega

katsetingimuste kohta selle väljaspool teid kasutatava liikurmasina lõpptarbijale,

millele on mootor kavas paigaldada. Üksnes vesinikul töötavate mootorite puhul ei

ole nimetatud heitkoguste esitamine siiski nõutav.“

Artikkel 2

Jõustumine

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu

Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel,

Euroopa Parlamendi nimel Nõukogu nimel

president eesistuja

[...] [...]

ET 7 ET

FINANTS- JA DIGISELGITUS

1. ETTEPANEKU/ALGATUSE RAAMISTIK

1.1. Ettepaneku/algatuse nimetus

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS,

millega muudetakse määrust (EL) 2016/1628 seoses vesiniku lisamisega

mootoritüübi või -tüüpkonna katsetamisel kasutatavate etalonkütuste hulka

1.2. Asjaomased poliitikavaldkonnad

Muudatus, millega lisatakse vesinik määrusesse (EL) 2016/1628 väljaspool teid

kasutatavate liikurmasinate etalonkütusena puudutab peamiselt mitut olulist

poliitikavaldkonda.

Keskkonna- ja kliimapoliitika. Ettepanek on kooskõlas ELi ulatuslikumate

keskkonnaeesmärkidega, eelkõige nendega, mis on seotud heitkoguste vähendamise

ja kliimamuutuste mõju leevendamisega. Sellega toetatakse selliseid algatusi nagu

Euroopa roheline kokkulepe, mille eesmärk on muuta ELi majandus minimaalse

kasvuhoonegaaside netoheitega kestlikuks majanduseks.

Energiapoliitika. Vesinikkütuse lisamine kajastab ELi strateegilist suunda

mitmekesistada energiaallikaid ning edendada taastuvenergia ja puhta energia

tehnoloogiaid. See on kooskõlas ELi vesinikustrateegiaga, mille eesmärk on kasutada

ära vesiniku potentsiaali mitmekülgse energiakandjana.

Tööstuspoliitika. Vesinikutehnoloogia kasutuselevõtu edendamisega toetatakse

ettepanekuga innovatsiooni ja konkurentsivõimet ELi väljaspool teid kasutatavate

liikurmasinate tööstussektoris. Sellega soodustatakse teadus- ja arendustegevust,

millega kaasneb tehnoloogia areng ja uute turuvõimaluste loomine väljaspool teid

kasutatavate liikurmasinate sektoris.

Ühtse turu poliitika. Liikmesriikide standardite ühtlustamine on äärmiselt oluline ELi

siseturu terviklikkuse säilitamiseks. Ettepanekuga hõlbustatakse kaupade vaba

liikumist, vähendatakse tehnilisi kaubandustõkkeid ning tagatakse tootjatele ja

ettevõtjatele võrdsed tingimused.

Tervisepoliitika. Vähendades saasteainete, näiteks lämmastikoksiidide ja tahkete

osakeste heidet, aitab ettepanek parandada õhukvaliteeti ja saavutada paremaid

tulemusi rahvatervise valdkonnas, mis on kooskõlas ELi eesmärgiga parandada oma

kodanike heaolu.

Need poliitikavaldkonnad toetavad üheskoos selliseid ELi strateegilisi eesmärke

nagu kestlikkus, konkurentsivõime ja turu ühtlustamine, kajastades integreeritud

lähenemisviisi keskkonna- ja majandusprobleemide lahendamisele.

1.3. Eesmärgid

1.3.1. Üldeesmärgid

Määrust (EL) 2016/1628 muudetakse, lisades vesiniku väljaspool teid kasutatavate

liikurmasinate sisepõlemismootorite etalonkütuste loetellu, üldeesmärgiga kaotada

praegune õiguslik lünk kehtivate ELi õigusnormide ja nende UNECE kehtestatud

rahvusvaheliste standardite vahel, millega on vesinikku võimaliku kütusevalikuna

juba tunnustatud. Selle muudatusega edendatakse väljaspool teid kasutatavate

liikurmasinate sektoris tehnoloogia arengut ja keskkonnasäästlikkust, hõlbustades

üleminekut puhtamatele energialahendustele. Õigusnormide kooskõlastamisega

ET 8 ET

tagab algatus liidu kliimamuutuste, innovatsiooni ja turu ühtlustamise käsitluse

ühtsuse ja kooskõla, toetades seeläbi ELi tootjate konkurentsieelist ülemaailmsetel

turgudel.

1.3.2. Erieesmärgid

Erieesmärk nr 1. Hõlbustada süsinikuheite vähendamist, keskkonnasäästlikkust ja

energiajulgeoleku suurendamist

Vesinik on tunnustatud kütus ELi strateegias vähendada CO2 heidet ja saavutada

2050. aastaks kliimaneutraalsus. Vesiniku lisamisega väljaspool teid kasutatavate

liikurmasinate õigusraamistikku aitab käesolev algatus otseselt kaasa

traditsiooniliselt fossiilkütustest sõltuva sektori süsinikuheite vähendamisele.

Energiaallikate mitmekesistamine vesiniku lisamise teel aitab vähendada ELi

fossiilkütusesõltuvust. Selliste algatuste kaudu nagu ELi vesinikustrateegia

toetatakse selle meetmega kestliku ja turvalise energiasüsteemi arendamist, aidates

kaasa ELi energiavarustuse üldisele vastupanuvõimele.

Erieesmärk nr 2.Stimuleerida innovatsiooni ja tööstuse konkurentsivõimet

Vesiniku tunnustamisega etalonkütusena soodustatakse muudatusega innovatsiooni

väljaspool teid kasutatavate liikurmasinate sektoris, stimuleerides teadus- ja

arendustegevust uute tehnoloogiate valdkonnas. See algatus toetab ELi

tööstusstrateegia eesmärke, milleks on rakendada ja edendada uusi

tehnoloogialahendusi.

Algatusega tagatakse ELi õigusnormide ühtlus UNECE eeskirjaga nr 96

(versioon 04), edendades väljaspool teid kasutatavate liikurmasinate ja

mootorsõidukite heitkoguseid käsitlevate õigusnormide terviklikku käsitlust. Selline

kooskõlastamine on oluline, et hõlbustada rahvusvahelist kaubandust ja säilitada ELi

tootjate konkurentsivõime ülemaailmsel tasandil.

1.3.3. Oodatavad tulemused ja mõju

Märkige, milline peaks olema ettepaneku/algatuse oodatav mõju

toetusesaajatele/sihtrühmale.

Ettepanek peaks tooma märkimisväärset kasu mitmes valdkonnas, toetades ELi

eesmärke saavutada kliimaneutraalsus, turuintegratsioon ja ülemaailmne

juhtpositsioon puhta tehnoloogia valdkonnas.

Erieesmärk nr 1. Keskkonnamõju

Vesiniku kasutamine aitab vähendada kasvuhoonegaaside ja saasteainete heidet,

parandada õhukvaliteeti ning toetada ELi kliimaneutraalsuse eesmärkide

saavutamist.

Algatusega toetatakse üleminekut puhtamatele energialahendustele, edendades

väljaspool teid kasutatavate liikurmasinate sektoris pikaajalist üleminekut kestlikele

tööstustavadele.

Erieesmärk nr 2. Majanduslik mõju

Väljaspool teid kasutatavate liikurmasinate väärtusahelas osalevad ELi tootjad ja

tarnijad peaksid saama kasu juurdepääsust ühtlustatud õigusraamistikule, mis on

kooskõlas rahvusvaheliste standarditega, suurendades konkurentsivõimet nii

riigisisestel kui ka ülemaailmsetel turgudel.

ET 9 ET

Määrusega soodustatakse tehnoloogilist innovatsiooni, edendades

vesinikutehnoloogiate uurimist ja arendamist, mis võib luua rohelises majanduses

uusi ärivõimalusi, töökohti ja majanduskasvu.

Erieesmärk nr 3. Mõju turule ja kaubandusele

Algatusega tagatakse, et väljaspool teid kasutatavate liikurmasinatega saab tõrgeteta

kaubelda kõigis ELi liikmesriikides, vähendades tehnilisi tõkkeid ja edendades

integreeritumat siseturgu.

Rahvusvaheliste standarditega kooskõlastamine hõlbustab sujuvamat juurdepääsu

ülemaailmsetele turgudele, tugevdades ELi ekspordipotentsiaali.

Erieesmärk nr 4. Regulatiivne mõju

Muudatusega tagatakse keskkonnanormide järjepidev kohaldamine kõigis

liikmesriikides, vähendades erinevusi ja lihtsustades ettevõtjate jaoks nõuete täitmise

protsesse.

See on kooskõlas ulatuslikuma ELi poliitikaga, nagu Euroopa roheline kokkulepe ja

vesinikustrateegia, ning tugevdab seda, integreerides need eesmärgid

reguleerimistavadesse.

Erieesmärk nr 5. Mõju sidusrühmadele

Tootjad ja tarnijad saavad kasu selgest regulatiivsest keskkonnast ja väljaspool teid

kasutatavate liikurmasinate heidet käsitlevatest ühtlustatud õigusnormidest, mis

suurendavad nende konkurentsivõimet.

Kodanikud saavad kaudset kasu paremast õhukvaliteedist ja rahvatervisest, kuna

väljaspool teid kasutatavatest liikurmasinatest tuleneva heite vähenemine aitab

tagada puhtamat ja tervislikumat keskkonda.

1.3.4. Tulemusnäitajad

Märkige, milliste näitajate abil jälgitakse edusamme ja saavutusi.

[...]

1.4. Ettepanek/algatus käsitleb

☐ uut meedet

☐ uut meedet, mis tuleneb katseprojektist / ettevalmistavast meetmest1

☐ olemasoleva meetme pikendamist

☐ ühe või mitme meetme ümbersuunamist teise või uude meetmesse või

ühendamist teise või uue meetmega

1.5. Ettepaneku/algatuse põhjendused

1.5.1. Lühi- või pikaajalises perspektiivis täidetavad vajadused, sealhulgas algatuse

rakendamise üksikasjalik ajakava

[...]

1.5.2. ELi meetme lisaväärtus (see võib tuleneda eri teguritest, nagu kooskõlastamisest

saadav kasu, õiguskindlus, suurem tõhusus või vastastikune täiendavus). Käesoleva

1 Vastavalt finantsmääruse artikli 58 lõike 2 punktile a või b.

ET 10 ET

punkti kohaldamisel tähendab „ELi meetme lisaväärtus“ väärtust, mis tuleneb liidu

sekkumisest ja lisandub väärtusele, mille liikmesriigid oleksid muidu üksi loonud.

ELi tasandi meetme põhjused (ex-ante) […]

Oodatav tekkiv ELi lisaväärtus (ex-post) […]

1.5.3. Samalaadsetest kogemustest saadud õppetunnid

[...]

1.5.4. Kooskõla mitmeaastase finantsraamistikuga ja võimalik koostoime muude

asjakohaste vahenditega

[...]

1.5.5. Erinevate kasutada olevate rahastamisvõimaluste, sealhulgas vahendite

ümberpaigutamise võimaluste hinnang

[...]

1.6. Ettepaneku/algatuse ja selle finantsmõju kestus

☐ Piiratud kestusega

☐ hõlmab ajavahemikku [PP.KK]AAAA–[PP.KK]AAAA

☐ finantsmõju kulukohustuste assigneeringutele avaldub ajavahemikul

AAAA–AAAA ja maksete assigneeringutele ajavahemikul AAAA–

AAAA.

☐ Piiramatu kestusega

Rakendamise käivitumisperiood hõlmab ajavahemikku AAAA–AAAA,

millele järgneb täieulatuslik rakendamine.

1.7. Kavandatud eelarve täitmise viis(id)2

☐ Eelarve otsene täitmine komisjoni poolt

☐ tema talituste kaudu, sealhulgas kasutades liidu delegatsioonides töötavat

komisjoni personali;

☐ rakendusametite kaudu

☐ Eelarve jagatud täitmine koostöös liikmesriikidega

☐ Eelarve kaudne täitmine, mille puhul eelarve täitmise ülesanded on

delegeeritud:

☐ kolmandatele riikidele või nende määratud asutustele;

☐ rahvusvahelistele organisatsioonidele ja nende allasutustele (nimetage);

☐ Euroopa Investeerimispangale ja Euroopa Investeerimisfondile;

☐ finantsmääruse artiklites 70 ja 71 osutatud asutustele;

2 Eelarve täitmise viise koos viidetega finantsmäärusele on selgitatud BUDGpedia veebisaidil

https://myintracomm.ec.europa.eu/corp/budget/financial-rules/budget-

implementation/Pages/implementation-methods.aspx

ET 11 ET

☐ avalik-õiguslikele asutustele;

☐ avalikke teenuseid osutavatele eraõiguslikele asutustele, sel määral, mil

neile antakse piisavad finantstagatised;

☐ liikmesriigi eraõigusega reguleeritud asutustele, kellele on delegeeritud

avaliku ja erasektori partnerluse rakendamine ja kellele antakse piisavad

finantstagatised;

☐ asutustele või isikutele, kellele on delegeeritud Euroopa Liidu lepingu

V jaotise kohaste ühise välis- ja julgeolekupoliitika erimeetmete

rakendamine ja kes on kindlaks määratud asjaomases alusaktis;

☐ liikmesriigis asutatud asutustele, kelle suhtes kohaldatakse liikmesriigi

eraõigust või liidu õigust ja kellele võib kooskõlas valdkondlike

normidega usaldada liidu rahaliste vahendite või eelarveliste tagatiste

haldamise niivõrd, kuivõrd selliseid asutusi kontrollivad avalik-

õiguslikud asutused või avalikke teenuseid osutavad eraõiguslikud

asutused ja kontrollivad organid annavad neile solidaarvastutuse vormis

piisavad finantstagatised või samaväärsed finantstagatised, mis võivad

iga meetme puhul piirduda liidu toetuse maksimumsummaga.

Märkused

[...]

2. HALDUSMEETMED

2.1. Järelevalve ja aruandluse reeglid

[...]

2.2. Haldus- ja kontrollisüsteem(id)

2.2.1. Eelarve täitmise viisi(de), rahastuse rakendamise mehhanismi(de), maksete tegemise

korra ja kavandatava kontrollistrateegia selgitus

[...]

2.2.2. Teave kindlakstehtud riskide ja nende vähendamiseks kasutusele võetud

sisekontrollisüsteemi(de) kohta

[...]

2.2.3. Kontrollimeetmete hinnanguline kulutõhusus (kontrollikulude suhe hallatavate

vahendite väärtusse), selle põhjendus ja oodatav veariski tase (maksete tegemise ja

sulgemise ajal)

[...]

2.3. Pettuste ja õigusnormide rikkumise ärahoidmise meetmed

[...]

ET 12 ET

3. ETTEPANEKU/ALGATUSE HINNANGULINE FINANTSMÕJU

3.1. Mitmeaastase finantsraamistiku rubriigid ja kulude eelarveread, millele mõju avaldub

Olemasolevad eelarveread

Järjestage mitmeaastase finantsraamistiku rubriigiti ja iga rubriigi sees eelarveridade kaupa

Mitmeaast

ase

finantsraa

mistiku

rubriik

Eelarverid

a

Kulu

liik Rahaline osalus

Nr

Liigendatu

d/liigenda

mata1

EFTA

riigid2

Kandidaatr

iigid ja

potentsiaal

sed

kandidaadi

d3

Muud

kolmandad

riigid

Muu

sihtotstarb

eline tulu

[XX.YY.Y

Y.YY]

Liigendatu

d/liigenda

mata

JAH/EI JAH/EI JAH/EI JAH/EI

[XX.YY.Y

Y.YY]

Liigendatu

d/liigenda

mata

JAH/EI JAH/EI JAH/EI JAH/EI

[XX.YY.Y

Y.YY]

Liigendatu

d/liigenda

mata

JAH/EI JAH/EI JAH/EI JAH/EI

1 Liigendatud = liigendatud assigneeringud / liigendamata = liigendamata assigneeringud. 2 EFTA: Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsioon. 3 Kandidaatriigid ja vajaduse korral Lääne-Balkani potentsiaalsed kandidaadid.

ET 13 ET

Uued eelarveread, mille loomist taotletakse

Järjestage mitmeaastase finantsraamistiku rubriigiti ja iga rubriigi sees eelarveridade kaupa

Mitmeaast

ase

finantsraa

mistiku

rubriik

Eelarverid

a

Kulu

liik Rahaline osalus

Nr

Liigendatu

d/liigenda

mata

EFTA

riigid

Kandidaatr

iigid ja

potentsiaal

sed

kandidaadi

d

Muud

kolmandad

riigid

Muu

sihtotstarb

eline tulu

[XX.YY.Y

Y.YY]

Liigendatu

d/liigenda

mata

JAH/EI JAH/EI JAH/EI JAH/EI

[XX.YY.Y

Y.YY]

Liigendatu

d/liigenda

mata

JAH/EI JAH/EI JAH/EI JAH/EI

[XX.YY.Y

Y.YY]

Liigendatu

d/liigenda

mata

JAH/EI JAH/EI JAH/EI JAH/EI

3.2. Ettepaneku hinnanguline finantsmõju assigneeringutele

3.2.1. Hinnanguline mõju tegevusassigneeringutele – ülevaade

☐ Ettepanek/algatus ei nõua tegevusassigneeringute kasutamist

☐ Ettepanek/algatus nõuab tegevusassigneeringute kasutamist, mis toimub järgmiselt:

3.2.1.1. Heakskiidetud eelarvest saadavad assigneeringud

ET 14 ET

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

Mitmeaastase finantsraamistiku rubriik Nr

DG: <.......> Aasta

2024

Aasta

2025

Aasta

2026

Aasta

2027

Mitmeaastane finantsraamistik

2021–2027 KOKKU

Tegevusassigneeringud

Eelarverida Kulukohustused (1a) 0,000

Maksed (2a) 0,000

Eelarverida Kulukohustused (1b) 0,000

Maksed (2b) 0,000

Eriprogrammide vahenditest rahastatavad haldusassigneeringud4

Eelarverida (3) 0,000

DG <…….>

assigneeringud KOKKU

Kulukohustused = 1a + 1b +

3 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000

Maksed = 2a + 2b +

3 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000

DG: <.......> Aasta

2024

Aasta

2025

Aasta

2026

Aasta

2027

Mitmeaastane finantsraamistik

2021–2027KOKKU

4 Tehniline ja/või haldusabi ning ELi programmide ja/või meetmete rakendamiseks antava toetusega seotud kulud (endised BA read), kaudne teadustegevus, otsene

teadustegevus.

ET 15 ET

Tegevusassigneeringud

Eelarverida Kulukohustused (1a) 0,000

Maksed (2a) 0,000

Eelarverida Kulukohustused (1b) 0,000

Maksed (2b) 0,000

Eriprogrammide vahenditest rahastatavad haldusassigneeringud5

Eelarverida (3) 0,000

DG <…….>

assigneeringud KOKKU

Kulukohustused = 1a + 1b +

3 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000

Maksed = 2a + 2b +

3 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000

Aasta

2024

Aasta

2025

Aasta

2026

Aasta

2027

Mitmeaastane finantsraamistik

2021–2027 KOKKU

Tegevusassigneeringud

KOKKU

Kulukohustused (4) 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000

Maksed (5) 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000

Eriprogrammide vahenditest rahastatavad

haldusassigneeringud KOKKU (6) 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000

5 Tehniline ja/või haldusabi ning ELi programmide ja/või meetmete rakendamiseks antava toetusega seotud kulud (endised BA read), kaudne teadustegevus, otsene

teadustegevus.

ET 16 ET

Mitmeaastase

finantsraamistiku

RUBRIIGI <....>

assigneeringud KOKKU

Kulukohustused = 4 + 6 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000

Maksed = 5 + 6 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000

Mitmeaastase finantsraamistiku

rubriik Nr

DG: <.......> Aasta

2024

Aasta

2025

Aasta

2026

Aasta

2027

Mitmeaastane finantsraamistik

2021–2027 KOKKU

Tegevusassigneeringud

Eelarverida Kulukohustused (1a) 0,000

Maksed (2a) 0,000

Eelarverida Kulukohustused (1b) 0,000

Maksed (2b) 0,000

Eriprogrammide vahenditest rahastatavad haldusassigneeringud6

Eelarverida (3) 0,000

DG <…….>

assigneeringud KOKKU

Kulukohustused = 1a + 1b +

3 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000

Maksed = 2a + 2b + 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000

6 Tehniline ja/või haldusabi ning ELi programmide ja/või meetmete rakendamiseks antava toetusega seotud kulud (endised BA read), kaudne teadustegevus, otsene

teadustegevus.

ET 17 ET

3

DG: <.......> Aasta

2024

Aasta

2025

Aasta

2026

Aasta

2027

Mitmeaastane finantsraamistik

2021–2027 KOKKU

Tegevusassigneeringud

Eelarverida Kulukohustused (1a) 0,000

Maksed (2a) 0,000

Eelarverida Kulukohustused (1b) 0,000

Maksed (2b) 0,000

Eriprogrammide vahenditest rahastatavad haldusassigneeringud7

Eelarverida (3) 0,000

DG <…….>

assigneeringud KOKKU

Kulukohustused = 1a + 1b +

3 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000

Maksed = 2a + 2b +

3 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000

Aasta

2024

Aasta

2025

Aasta

2026

Aasta

2027

Mitmeaastane finantsraamistik

2021–2027 KOKKU

Tegevusassigneeringud Kulukohustused (4) 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000

7 Tehniline ja/või haldusabi ning ELi programmide ja/või meetmete rakendamiseks antava toetusega seotud kulud (endised BA read), kaudne teadustegevus, otsene

teadustegevus.

ET 18 ET

KOKKU Maksed (5) 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000

Eriprogrammide vahenditest rahastatavad

haldusassigneeringud KOKKU (6) 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000

Mitmeaastase

finantsraamistiku

RUBRIIGI <....>

assigneeringud KOKKU

KOKKU = 4 + 6 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000

Maksed = 5 + 6 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000

Aasta

2024

Aasta

2025

Aasta

2026

Aasta

2027

Mitmeaastane finantsraamistik

2021–2027 KOKKU

Tegevusassigneeringud

KOKKU (kõik rubriigid)

Kulukohustused (4) 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000

Maksed (5) 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000

Eriprogrammide vahenditest rahastatavad

haldusassigneeringud KOKKU (kõik rubriigid) (6) 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000

Mitmeaastase

finantsraamistiku

rubriikide 1–6

assigneeringud KOKKU

(vajalikud vahendid)

Kulukohustused = 4 + 6 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000

Maksed = 5 + 6 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000

Mitmeaastase finantsraamistiku rubriik 7 „Halduskulud“8

DG: <.......> Aasta

2024

Aasta

2025

Aasta

2026

Aasta

2027

Mitmeaastane finantsraamistik

2021–2027 KOKKU

8 Vajalike assigneeringute kindlaksmääramiseks tuleks kasutada aastaseid keskmisi kulunäitajaid, mis on kättesaadavad BUDGpedia veebilehel.

ET 19 ET

Personalikulud 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000

Muud halduskulud 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000

DG <.......> KOKKU Assigneeringud 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000

DG: <.......> Aasta

2024

Aasta

2025

Aasta

2026

Aasta

2027

Mitmeaastane finantsraamistik

2021–2027 KOKKU

Personalikulud 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000

Muud halduskulud 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000

DG <.......> KOKKU Assigneeringud 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000

Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIGI 7

assigneeringud KOKKU

(Kulukohus

tuste

kogusumm

a = maksete

kogusumm

a)

0,000 0,000 0,000 0,000 0,000

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

Aasta

2024

Aasta

2025

Aasta

2026

Aasta

2027

Mitmeaasta

ne

finantsraami

stik 2021–

2027

KOKKU

Mitmeaastase finantsraamistiku Kulukohustused 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000

ET 20 ET

RUBRIIKIDE 1–7

assigneeringud KOKKU Maksed 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000

3.2.1.2. Sihtotstarbelisest välistulust saadavad assigneeringud

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

Mitmeaastase finantsraamistiku

rubriik Nr

DG: <.......> Aasta

2024

Aasta

2025

Aasta

2026

Aasta

2027

Mitmeaastane finantsraamistik

2021–2027 KOKKU

Tegevusassigneeringud

Eelarverida

Kulukoh

ustused (1a) 0,000

Maksed (2a) 0,000

Eelarverida

Kulukoh

ustused (1b) 0,000

Maksed (2b) 0,000

Eriprogrammide vahenditest rahastatavad haldusassigneeringud9

Eelarverida (3) 0,000

DG <…….> Kulukoh = 1a + 1b + 3 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000

9 Tehniline ja/või haldusabi ning ELi programmide ja/või meetmete rakendamiseks antava toetusega seotud kulud (endised BA read), kaudne teadustegevus, otsene

teadustegevus.

ET 21 ET

assigneeringud KOKKU ustused

Maksed = 2a + 2b + 3 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000

DG: <.......> Aasta

2024

Aasta

2025

Aasta

2026

Aasta

2027

Mitmeaastane finantsraamistik

2021–2027 KOKKU

Tegevusassigneeringud

Eelarverida

Kulukoh

ustused (1a) 0,000

Maksed (2a) 0,000

Eelarverida

Kulukoh

ustused (1b) 0,000

Maksed (2b) 0,000

Eriprogrammide vahenditest rahastatavad haldusassigneeringud10

Eelarverida (3) 0,000

DG <…….>

assigneeringud KOKKU

Kulukoh

ustused = 1a + 1b + 3 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000

Maksed = 2a + 2b + 3 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000

Aasta

2024

Aasta

2025

Aasta

2026

Aasta

2027

Mitmeaastane finantsraamistik

2021–2027 KOKKU

10 Tehniline ja/või haldusabi ning ELi programmide ja/või meetmete rakendamiseks antava toetusega seotud kulud (endised BA read), kaudne teadustegevus, otsene

teadustegevus.

ET 22 ET

Tegevusassigneeringud

KOKKU

Kulukoh

ustused (4) 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000

Maksed (5) 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000

Eriprogrammide vahenditest rahastatavad

haldusassigneeringud KOKKU (6) 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000

Mitmeaastase

finantsraamistiku

RUBRIIGI <…>

assigneeringud KOKKU

Kulukoh

ustused = 4 + 6 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000

Maksed = 5 + 6 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000

Mitmeaastase finantsraamistiku

rubriik Nr

DG: <.......> Aasta

2024

Aasta

2025

Aasta

2026

Aasta

2027

Mitmeaastane finantsraamistik

2021–2027 KOKKU

Tegevusassigneeringud

Eelarverida

Kulukoh

ustused (1a) 0,000

Maksed (2a) 0,000

Eelarverida

Kulukoh

ustused (1b) 0,000

Maksed (2b) 0,000

ET 23 ET

Eriprogrammide vahenditest rahastatavad haldusassigneeringud11

Eelarverida (3) 0,000

DG <…….>

assigneeringud KOKKU

Kulukoh

ustused = 1a + 1b + 3 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000

Maksed = 2a + 2b + 3 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000

DG: <.......> Aasta

2024

Aasta

2025

Aasta

2026

Aasta

2027

Mitmeaastane finantsraamistik

2021–2027 KOKKU

Tegevusassigneeringud

Eelarverida

Kulukoh

ustused (1a) 0,000

Maksed (2a) 0,000

Eelarverida

Kulukoh

ustused (1b) 0,000

Maksed (2b) 0,000

Eriprogrammide vahenditest rahastatavad haldusassigneeringud12

Eelarverida (3) 0,000

11 Tehniline ja/või haldusabi ning ELi programmide ja/või meetmete rakendamiseks antava toetusega seotud kulud (endised BA read), kaudne teadustegevus, otsene

teadustegevus. 12 Tehniline ja/või haldusabi ning ELi programmide ja/või meetmete rakendamiseks antava toetusega seotud kulud (endised BA read), kaudne teadustegevus, otsene

teadustegevus.

ET 24 ET

DG <…….>

assigneeringud KOKKU

Kulukoh

ustused = 1a + 1b + 3 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000

Maksed = 2a + 2b + 3 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000

Aasta

2024

Aasta

2025

Aasta

2026

Aasta

2027

Mitmeaastane finantsraamistik

2021–2027 KOKKU

Tegevusassigneeringud

KOKKU

Kulukoh

ustused (4) 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000

Maksed (5) 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000

Eriprogrammide vahenditest rahastatavad

haldusassigneeringud KOKKU (6) 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000

Mitmeaastase

finantsraamistiku

RUBRIIGI <…>

assigneeringud KOKKU

Kulukoh

ustused = 4 + 6 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000

Maksed = 5 + 6 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000

Aasta

2024

Aasta

2025

Aasta

2026

Aasta

2027

Mitmeaastane finantsraamistik

2021–2027 KOKKU

Tegevusassigneeringud

KOKKU (kõik rubriigid)

Kulukoh

ustused (4) 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000

Maksed (5) 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000

Eriprogrammide vahenditest rahastatavad

haldusassigneeringud KOKKU (kõik

rubriigid)

(6) 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000

ET 25 ET

Mitmeaastase

finantsraamistiku

rubriikide 1‒6

assigneeringud KOKKU

(vajalikud vahendid)

Kulukoh

ustused = 4 + 6 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000

Maksed = 5 + 6 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000

Mitmeaastase finantsraamistiku

rubriik 7 „Halduskulud“13

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

DG: <.......> Aasta

2024

Aasta

2025

Aasta

2026

Aasta

2027

Mitmeaast

ane

finantsraa

mistik

2021–2027

KOKKU

Personalikulud 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000

Muud halduskulud 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000

DG <.......> KOKKU Assigneeringud 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000

DG: <.......> Aasta

2024

Aasta

2025

Aasta

2026

Aasta

2027

Mitmeaast

ane

finantsraa

mistik

2021–2027

KOKKU

13 Vajalike assigneeringute kindlaksmääramiseks tuleks kasutada aastaseid keskmisi kulunäitajaid, mis on kättesaadavad BUDGpedia veebilehel.

ET 26 ET

Personalikulud 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000

Muud halduskulud 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000

DG <.......> KOKKU Assigneeringud 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000

Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIGI 7

assigneeringud KOKKU

(Kuluk

ohustus

te

kogusu

mma =

makset

e

kogusu

mma)

0,000 0,000 0,000 0,000 0,000

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

Aasta

2024

Aasta

2025

Aasta

2026

Aasta

2027

Mitmeaas

tane

finantsra

amistik

2021–

2027

KOKKU

Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIKIDE 1–7

assigneeringud KOKKU

Kulukohustus

ed 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000

Maksed 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000

3.2.2. Hinnanguline tegevusassigneeringutest rahastatav väljund (ei täideta detsentraliseeritud asutuste puhul)

kulukohustuste assigneeringud miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

ET 27 ET

Mär

kige

eesm

ärgi

d ja

välju

ndid

⇓

Aasta

2024

Aasta

2025

Aasta

2026

Aasta

2027

Lisage vajalik arv aastaid, et näidata

finantsmõju kestust (vt punkt 1.6) KOKKU

VÄLJUNDID

Välj

undi

liik14

Kesk

mine

kulu

Arv Kulu Arv Kulu Arv Kulu Arv Kulu Arv Kulu Arv Kulu Arv Kulu

Välj

undit

e arv

kokk

u

Kulu

d

kokk

u

ERIEESMÄRK

nr 115: [...]

-

Välj

und

-

Välj

und

-

Välj

und

Erieesmärk nr 1

kokku

14 Väljunditena käsitatakse tarnitud tooteid ja osutatud teenuseid (rahastatud üliõpilasvahetuste arv, ehitatud teede pikkus kilomeetrites jms). 15 Vastavalt punktile 1.4.2 „Erieesmärgid“.

ET 28 ET

ERIEESMÄRK nr 2

...

-

Välj

und

Erieesmärk nr 2

kokku

KOKKU

3.2.3. Hinnanguline mõju haldusassigneeringutele – ülevaade

☐ Ettepanek/algatus ei nõua haldusassigneeringute kasutamist

☐ Ettepanek/algatus nõuab haldusassigneeringute kasutamist, mis toimub järgmiselt:

3.2.3.1. Heakskiidetud eelarvest saadavad assigneeringud

HEAKSKIIDETUD EELARVE Aasta

2024

Aasta

2025

Aasta

2026

Aasta

2027

Mitmeaastane

finantsraamist

ik 2021–2027

KOKKU

RUBRIIK 7

Personalikulud 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000

Muud halduskulud 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000

RUBRIIK 7 kokku 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000

RUBRIIGIST 7 välja jäävad kulud

ET 29 ET

Personalikulud 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000

Muud halduskulud 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000

RUBRIIGIST 7 välja jäävad kulud kokku 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000

KOKKU 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000

3.2.3.2. Sihtotstarbelisest välistulust saadavad assigneeringud

SIHTOTSTARBELINE VÄLISTULU Aasta

2024

Aasta

2025

Aasta

2026

Aasta

2027

Mitmeaastane

finantsraamist

ik 2021–2027

KOKKU

RUBRIIK 7

Personalikulud 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000

Muud halduskulud 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000

RUBRIIK 7 kokku 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000

RUBRIIGIST 7 välja jäävad kulud

Personalikulud 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000

Muud halduskulud 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000

RUBRIIGIST 7 välja jäävad kulud kokku 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000

ET 30 ET

KOKKU 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000

3.2.3.3. Assigneeringud kokku

HEAKSKIIDETUD EELARVE

+

SIHTOTSTARBELINE VÄLISTULU

KOKKU

Aasta

2024

Aasta

2025

Aasta

2026

Aasta

2027

Mitmeaas

tane

finantsra

amistik

2021–

2027

KOKKU

RUBRIIK 7

Personalikulud 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000

Muud halduskulud 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000

RUBRIIK 7 kokku 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000

RUBRIIGIST 7 välja jäävad kulud

Personalikulud 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000

Muud halduskulud 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000

RUBRIIGIST 7 välja jäävad kulud

kokku 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000

ET 31 ET

KOKKU 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000

Personali ja muude halduskuludega seotud assigneeringute vajadused kaetakse assigneeringutest, mille asjaomane peadirektoraat on

kõnealuse meetme haldamiseks juba andnud, ja/või peadirektoraadi sees ümberpaigutatud assigneeringutest, mida vajaduse korral

võidakse täiendada nendest lisaassigneeringutest, mis haldavale peadirektoraadile eraldatakse iga-aastase vahendite eraldamise

menetluse käigus, arvestades eelarvepiirangutega.

3.2.4. Hinnanguline personalivajadus

☐ Ettepanek/algatus ei nõua personali kasutamist

☐ Ettepanek/algatus nõuab personali kasutamist, mis toimub järgmiselt:

3.2.4.1. Rahastatakse heakskiidetud eelarvest

Hinnanguline väärtus täistööaja ekvivalendina16

HEAKSKIIDETUD EELARVE Aasta

2024

Aasta

2025

Aasta

2026

Aasta

2027

Ametikohtade loeteluga ette nähtud ametikohad (ametnikud ja ajutised töötajad)

20 01 02 01 (komisjoni peakorteris ja esindustes) 0 0 0 0

20 01 02 03 (ELi delegatsioonides) 0 0 0 0

01 01 01 01 (kaudne teadustegevus) 0 0 0 0

01 01 01 11 (otsene teadustegevus) 0 0 0 0

Muud eelarveread (märkige) 0 0 0 0

16 Palun täpsustage allpool esitatud tabelis, kui palju täistööaja ekvivalente on juba määratud meetme haldamiseks ja/või kui palju saab neid teie peadirektoraadis ümber

paigutada ja millised on teie netovajadused.

ET 32 ET

Koosseisuväline personal (täistööaja ekvivalendina)

20 02 01 (üldvahenditest rahastatavad lepingulised töötajad ja riikide lähetatud

eksperdid) 0 0 0 0

20 02 03 (lepingulised töötajad, kohalikud töötajad, riikide lähetatud eksperdid ja

noored eksperdid ELi delegatsioonides) 0 0 0 0

Haldustoetuse

eelarverida

[XX.01.YY.YY]

- peakorteris 0 0 0 0

- ELi delegatsioonides 0 0 0 0

01 01 01 02 (lepingulised töötajad ja riikide lähetatud eksperdid kaudse

teadustegevuse valdkonnas) 0 0 0 0

01 01 01 12 (lepingulised töötajad ja riikide lähetatud eksperdid otsese

teadustegevuse valdkonnas) 0 0 0 0

Muud eelarveread (märkige) - Rubriik 7 0 0 0 0

Muud eelarveread (märkige) - Rubriigist 7 välja jäävad kulud 0 0 0 0

KOKKU 0 0 0 0

3.2.4.2. Rahastatakse sihtotstarbelisest välistulust

SIHTOTSTARBELINE VÄLISTULU Aasta

2024

Aasta

2025

Aasta

2026

Aasta

2027

Ametikohtade loeteluga ette nähtud ametikohad (ametnikud ja ajutised töötajad)

20 01 02 01 (komisjoni peakorteris ja esindustes) 0 0 0 0

ET 33 ET

20 01 02 03 (ELi delegatsioonides) 0 0 0 0

01 01 01 01 (kaudne teadustegevus) 0 0 0 0

01 01 01 11 (otsene teadustegevus) 0 0 0 0

Muud eelarveread (märkige) 0 0 0 0

Koosseisuväline personal (täistööaja ekvivalendina)

20 02 01 (üldvahenditest rahastatavad lepingulised töötajad ja riikide lähetatud

eksperdid) 0 0 0 0

20 02 03 (lepingulised töötajad, kohalikud töötajad, riikide lähetatud eksperdid ja

noored eksperdid ELi delegatsioonides) 0 0 0 0

Haldustoetuse

eelarverida

[XX.01.YY.YY]

- peakorteris 0 0 0 0

- ELi delegatsioonides 0 0 0 0

01 01 01 02 (lepingulised töötajad ja riikide lähetatud eksperdid kaudse

teadustegevuse valdkonnas) 0 0 0 0

01 01 01 12 (lepingulised töötajad ja riikide lähetatud eksperdid otsese

teadustegevuse valdkonnas) 0 0 0 0

Muud eelarveread (märkige) - Rubriik 7 0 0 0 0

Muud eelarveread (märkige) - Rubriigist 7 välja jäävad kulud 0 0 0 0

KOKKU 0 0 0 0

3.2.4.3. Personalivajadus kokku

ET 34 ET

HEAKSKIIDETUD EELARVE

+

SIHTOTSTARBELINE VÄLISTULU

KOKKU

Aasta

2024

Aasta

2025

Aasta

2026

Aasta

2027

Ametikohtade loeteluga ette nähtud ametikohad (ametnikud ja ajutised töötajad)

20 01 02 01 (komisjoni peakorteris ja esindustes) 0 0 0 0

20 01 02 03 (ELi delegatsioonides) 0 0 0 0

01 01 01 01 (kaudne teadustegevus) 0 0 0 0

01 01 01 11 (otsene teadustegevus) 0 0 0 0

Muud eelarveread (märkige) 0 0 0 0

Koosseisuväline personal (täistööaja ekvivalendina)

20 02 01 (üldvahenditest rahastatavad lepingulised töötajad ja riikide

lähetatud eksperdid) 0 0 0 0

20 02 03 (lepingulised töötajad, kohalikud töötajad, riikide lähetatud

eksperdid ja noored eksperdid ELi delegatsioonides) 0 0 0 0

Haldustoetuse

eelarverida

[XX.01.YY.YY]

- peakorteris 0 0 0 0

- ELi delegatsioonides 0 0 0 0

01 01 01 02 (lepingulised töötajad ja riikide lähetatud eksperdid kaudse

teadustegevuse valdkonnas) 0 0 0 0

01 01 01 12 (lepingulised töötajad ja riikide lähetatud eksperdid otsese 0 0 0 0

ET 35 ET

teadustegevuse valdkonnas)

Muud eelarveread (märkige) - Rubriik 7 0 0 0 0

Muud eelarveread (märkige) - Rubriigist 7 välja jäävad kulud 0 0 0 0

KOKKU 0 0 0 0

Ettepaneku rakendamiseks vajatav personal (täistööaja ekvivalendina)

Kaetakse

komisjoni

talituste

olemasolevast

personalist

Erakorraline lisapersonal*

Rahastatakse

rubriigist 7 või

teadusuuringute

eelarveridadelt

Rahastatakse

BA ridadelt

Rahastatakse

tasudest

Ametikohtade

loeteluga ette

nähtud

ametikohad

ei kohaldata

Koosseisuväline

personal

(lepingulised

töötajad, riikide

lähetatud

eksperdid ja

renditööjõud)

ET 36 ET

Ülesannete kirjeldus:

Ametnikud ja ajutised töötajad

Koosseisuvälised töötajad

3.2.5. Hinnanguline mõju digitehnoloogiaga seotud investeeringutele – ülevaade

Kohustuslik: järgmises tabelis tuleks esitada parim hinnang ettepanekust/algatusest tulenevate digitehnoloogiaga seotud investeeringute

kohta.

Erandkorras, kui see on vajalik ettepaneku/algatuse rakendamiseks, tuleks rubriigi 7 assigneeringud esitada selleks ettenähtud

eelarvereal.

Rubriikide 1–6 assigneeringuid tuleks kajastada „tegevusvaldkonna IT-kuludena, mis on eraldatud rakenduskavadele“. Nende kulud

kuuluvad tegevuseelarvesse, mida kasutatakse otseselt algatuse rakendamisega seotud IT-platvormide/vahendite

taaskasutamiseks/ostmiseks/arendamiseks ja nendega seotud investeeringuteks (nt litsentsid, uuringud, andmete säilitamine jne). Selles

tabelis esitatud teave peaks olema kooskõlas 4. jaos „Digimõõde“ esitatud üksikasjadega.

Digi- ja IT-assigneeringud

KOKKU

Aasta

2024

Aasta

2025

Aasta

2026

Aasta

2027

Mitmeaasta

ne

finantsraami

stik 2021–

2027

KOKKU

RUBRIIK 7

Institutsiooni tasandi IT-kulud 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000

RUBRIIK 7 kokku 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000

RUBRIIGIST 7 välja jäävad kulud

Poliitikavaldkondade IT-kulud 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000

ET 37 ET

rakenduskavadele

RUBRIIGIST 7 välja jäävad

kulud kokku 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000

KOKKU 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000

ET 38 ET

3.2.6. Kooskõla kehtiva mitmeaastase finantsraamistikuga

Ettepanek/algatus:

☐ on täielikult rahastatav mitmeaastase finantsraamistiku asjaomase rubriigi

sisese vahendite ümberpaigutamise kaudu

☐ tingib mitmeaastase finantsraamistiku asjaomase rubriigi mittesihtotstarbelise

varu ja/või mitmeaastase finantsraamistiku määruses sätestatud erivahendite

kasutuselevõtu

☐ nõuab mitmeaastase finantsraamistiku muutmist

ET 39 ET

3.2.7. Kolmandate isikute rahaline osalus

Ettepanek/algatus:

☐ ei näe ette kolmandate isikute poolset kaasrahastamist

☐ näeb ette kolmandate isikute poolse kaasrahastuse, mille hinnanguline summa on järgmine:

assigneeringud miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

Aasta

2024

Aasta

2025

Aasta

2026

Aasta

2027 Kokku

Nimetage kaasrahastav asutus

Kaasrahastatavad assigneeringud KOKKU

3.3. Hinnanguline mõju tuludele

☐ Ettepanekul/algatusel puudub finantsmõju tuludele

☐ Ettepanekul/algatusel on järgmine finantsmõju:

☐ omavahenditele

☐ muudele tuludele

☐ märkige, kas see on kulude eelarveridasid mõjutav sihtotstarbeline tulu

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

Tulude eelarverida

Jooksval eelarveaastal

kättesaadavad

assigneeringud

Ettepaneku/algatuse mõju1

Aasta Aasta Aasta Aasta

1 Traditsiooniliste omavahendite (tollimaksud ja suhkrumaksud) korral tuleb märkida netosummad, st brutosumma pärast 20 % sissenõudmiskulude mahaarvamist.

ET 40 ET

2024 2025 2026 2027

Artikkel ..........

Sihtotstarbeliste tulude puhul märkige, milliseid kulude eelarveridasid ettepanek mõjutab.

[...]

Muud märkused (nt tuludele avaldatava mõju arvutamise meetod/valem või muu teave).

[...]

4. DIGIMÕÕDE

4.1. Diginõuded

Kui leitakse, et käesoleva poliitikaalgatuse suhtes ei tule kohaldada diginõudeid, tuleb esitada selgitus selle kohta, miks digivahendeid ei

kasutata.

Ettepanekuga ei kaasne diginõudeid, kuna sellega ei kehtestata digikohustusi, -tehnoloogiaid ega andmetega seotud nõudeid. Selle ainus

eesmärk on lisada vesinik määruse (EL) 2016/1628 etalonkütuste loetellu, võimaldades seega vesinikul töötavate väljaspool teid

kasutatavate liikurmasinate mootorite tüübikinnitust kehtiva õigusraamistiku alusel. Meede on tegelikult vabatahtlik, luues pigem

regulatiivse võimaluse kui kehtestades uusi tehnilisi või diginõudeid.

Muul juhul loetlege diginõuded allpool esitatud tabelis.

Viide nõudele Nõude kirjeldus

Nõudest mõjutatud või

sellega seotud

osaleja(d)

Üldised protsessid Kategooriad

ET 41 ET

4.2. Andmed

Kohaldamisalasse kuuluvate andmete ja seonduvate standardite / tehniliste kirjelduste üldine kirjeldus

Andmete liik Viide (viited) nõudele (nõuetele) Standard ja/või tehniline kirjeldus (kui

see on asjakohane)

Andmete liik 1

Andmete liik 2

Kooskõla Euroopa andmestrateegiaga

Selgitage, kuidas nõue (nõuded) on kooskõlas Euroopa andmestrateegiaga

[...]

Kooskõla ühekordsuse põhimõttega

Selgitage, kuidas on kaalutud ühekordsuse põhimõtet, kuidas on uuritud olemasolevate andmete taaskasutamise võimalust

[...]

Selgitage, kuidas on uued loodud andmed leitavad, juurdepääsetavad, koostalitlusvõimelised ja taaskasutatavad ning vastavad

kvaliteetsetele standarditele

[...]

Andmevood

Palun esitage iga andmevoo kohta andmed alljärgnevas tabelis:

Andmete liik Viide (viited)

nõudele (nõuetele)

Osaleja, kes

andmed esitab

Osaleja, kes

andmed saab

Andmevahetuse

ajend

Sagedus (kui see

on asjakohane)

ET 42 ET

Andmete liik 1

Andmete liik 2

4.3. Digilahendused

Palun esitage iga digilahenduse puhul viide seda puudutava(te)le digitaalse tähtsusega nõudele (nõuetele), digilahenduse volitatud

funktsiooni kirjeldus, selle eest vastutav asutus ning muud asjakohased aspektid, nagu korduskasutatavus ja juurdepääsetavus. Lõpuks

selgitage, kas digilahenduse puhul kavatsetakse kasutada tehisintellektitehnoloogiat.

Digilahendus

Viide (viited)

nõudele

(nõuetele)

Peamised

volitatud

funktsioonid

Vastutav asutus

Kuidas on

arvesse võetud

juurdepääsetav

ust?

Kuidas on

arvesse võetud

korduvkasutata

vust?

Tehisintellektit

ehnoloogia

kasutamine

(kui see on

asjakohane)

Digilahendus 1

Digilahendus 2

ET 43 ET

Selgitage iga digilahenduse puhul, kuidas digilahendus vastab ELi küberturvalisuse raamistiku ning muude kohaldatavate digipoliitika

ja õigusaktide (nt eIDAS, ühtne digivärav jne) nõuetele ja kohustustele.

Digilahendus 1

Digi- ja/või valdkondlik poliitika

(kui see on asjakohane) Selgitus selle kohta, kuidas see on kooskõlas

Tehisintellektimäärus

ELi küberturvalisuse raamistik

eIDAS

Ühtne digivärav ja siseturu

infosüsteem

Muu

Digilahendus 2

Digi- ja/või valdkondlik poliitika

(kui see on asjakohane) Selgitus selle kohta, kuidas see on kooskõlas

Tehisintellektimäärus

ELi küberturvalisuse raamistik

eIDAS

Ühtne digivärav ja siseturu

infosüsteem

Muu

ET 44 ET

4.4. Koostalitlusvõime hindamine

Kirjeldage digitaalset avalikku teenust, mida nõuded mõjutavad

Digitaalne avalik

teenus või digitaalsete

avalike teenuste

kategooria

Kirjeldus Viide (viited) nõudele

(nõuetele)

Koostalitleva Euroopa

lahendus(ed) (EI

KOHALDATA)

Muu(d)

koostalitluslahendus(e

d)

Digitaalne avalik teenus

1

COFOGi2 kohane

digitaalsete avalike

teenuste kategooria 1

Hinnake nõude (nõuete) mõju piiriülesele koostalitlusvõimele

Digitaalne avalik teenus 1

Hindamine Meede (meetmed) Võimalikud allesjäänud tõkked (kui see

on asjakohane)

Kooskõla kehtivate digi- ja

valdkondlike

poliitikameetmetega. Loetlege

kohaldatavad kindlakstehtud digi- ja

valdkondlikud poliitikameetmed

Digi- või valdkondlik poliitika 1 Digi- või

valdkondlik poliitika 2 Digi- või

valdkondlik poliitika 3

Tõke 1 Tõke 2 Tõke 3

Korralduslikud meetmed digitaalsete

avalike teenuste sujuvaks piiriüleseks

osutamiseks. Loetlege kavandatud

Juhtimismeede 1 Juhtimismeede 2

Juhtimismeede 3 Tõke 1 Tõke 2 Tõke 3

2 https://op.europa.eu/et/web/eu-vocabularies/concept-scheme/-/resource?uri=http://data.europa.eu/7yx/cofog

ET 45 ET

juhtimismeetmed

Meetmed, mis võetakse andmete ühise

mõistmise tagamiseks. Loetlege sellised

meetmed

Meede 1 Meede 2 Meede 3 Tõke 1 Tõke 2 Tõke 3

Ühiselt kokku lepitud avalike tehniliste

kirjelduste ja standardite

kasutamine. Loetlege sellised meetmed

Meede 1 Meede 2 Meede 3 Tõke 1 Tõke 2 Tõke 3

4.5. Digimõõtme rakendamist toetavad meetmed

Palun täitke iga digitaalset rakendamist toetava meetme kohta järgmine tabel

Meetme kirjeldus Viide (viited) nõudele

(nõuetele)

Komisjoni roll (kui see on

asjakohane)

Kaasatava

d osalejad

(kui see on

asjakohane

)

Eeldatav

ajakava

(kui see on

asjakohane

)

Meede 1

Meede 2

Meede 3