MTÜ Jalgpalliklubi Welco Reg. nr 80287033

Narva mnt 169-3, 51009 Tartu, Estonia

www.jkwelco.ee

+372 57841103 [email protected]

Lugupeetud Riigikogu kultuurikomisjoni liikmed

Pöördun Teie poole Tartu Jalgpalliklubi Welco tegevjuhina seoses 2027. aasta riigieelarvega ning eelkõige treenerite tööjõukulude toetusega.

Kultuuriminister tutvustab riigieelarve kultuurivaldkonna plaane Riigikogu kultuurikomisjonile ning seetõttu soovime juhtida komisjoni tähelepanu ühele teemale, mille pärast oleme spordiklubina siiralt mures ja mis seal salata, ka nõutud.

Tartu Jalgpalliklubi Welco, Welco Jalgpallikool Santos ja Naiste Jalgpalliklubi Electra moodustavad üheskoos Lõuna-Eesti suurima jalgpallisüsteemi. Meie tegevusega on seotud ligi 1000 last, noort ja täiskasvanut ning meie organisatsioonides töötab ligi 30 treenerit. Seetõttu ei ole treenerite rahastamine meie jaoks abstraktne eelarverida, vaid küsimus, mis mõjutab otseselt seda, kui paljudele inimestele ja millise kvaliteediga saame sportimisvõimalusi pakkuda.

2027. aasta eelarve puhul tekitab nõutust asjaolu, et treenerite tööjõukulude toetuse maht taaskord ei suurene, samal ajal kui toetusaluse kvalifikatsiooniga treenerite arv kasvab. See tähendab sisuliselt, et sama suur riiklik toetus tuleb jagada järjest suurema arvu treenerite vahel. Selle tulemusena väheneb ühe treeneri kohta arvestatav riiklik toetus ning suureneb spordiklubide omaosalus ka olukorras, kus treenerite töötasusid ei tõsteta.

2026. aastal tõusis kvalifitseeritud treeneri töötasu alammäär 1400 eurolt 1520 euroni, kuid toetusaluste treenerite arvu kasvamise tõttu jäi riigi osakaal minimaalse töötasu juures ligikaudu 45 protsendi juurde ning spordiklubide kanda jäi ligikaudu 55 protsenti tööjõukulust. Sellest tulenevalt oli riigipoolse toetuse kasv täiskohaga töötava treeneri kohta 2025. aastaga võrreldes kõigest mõnikümmend eurot. Kui 2027. aastal toetuse kogumaht ei suurene, liigub riigi osakaal meie hinnangul veelgi allapoole, ligikaudu 40 protsendi juurde. See tähendab, et järjest suurem osa

treenerite tööjõukuludest jääb spordiklubide kanda ning riigipoolne toetus treeneri kohta väheneb.

Me mõistame, et riigieelarve on tervik ning kõikidele valdkondadele ei ole võimalik igal aastal võrdselt lisaraha eraldada. Samas on keeruline mõista, kuidas saab treenerite tööjõukulude toetuse tegelik väärtus ühe treeneri kohta väheneda olukorras, kus treeneritöö vajadus ühiskonnas ei ole vähenenud ning kvalifitseeritud treenerite arv kasvab.

Veel enam valmistab meile muret see, et treenerite tasustamise eesmärk on olnud siduda nende töötasu kultuurivaldkonna töötajate tasemega. 2026. aastal on kõrgharidusega kultuuritöötaja riiklik palga alammäär 1720 eurot, kvalifitseeritud treeneri töötasu alammäär aga 1520 eurot. Erinevus on 200 eurot kuus ehk 2400 eurot aastas ühe täiskoormusega töötaja kohta.

2027. aastal suureneb Kultuuriministeeriumi haldusala asutuste palgafond 2,9 miljoni euro võrra ehk ligikaudu 2,5 protsenti. Me ei pea kultuuritöötajate palgatõusu iseenesest probleemiks - vastupidi, ka kultuurivaldkonnas töötavad inimesed peavad saama oma töö eest väärilist tasu. Just seetõttu tekitab aga küsimusi olukord, kus ühes Kultuuriministeeriumi vastutusvaldkonnas nähakse ette palgafondi kasv, samal ajal kui teises - treenerite puhul - jääb tööjõukulude toetuse maht samaks.

Treenerid teevad tööd, mille mõju ulatub kaugele väljapoole spordiklubis toimuvat treeningut. Treenerid kasvatavad terveid ja tugevaid lapsi, mis on meie riigikaitsest lähtuvalt oluline mõõde. Treenerid kujundavad laste ja noorte liikumisharjumusi, vastutavad nende turvalisuse eest, planeerivad treeninguid, jälgivad arengut, suhtlevad lapsevanematega, osalevad võistlustel ning täiendavad pidevalt oma teadmisi. Suur osa sellest tööst toimub õhtuti ja nädalavahetustel. Kui soovime, et Eesti lapsed liiguksid rohkem ja kasvaksid aktiivsete eluviisidega, peab selle eesmärgi taga olema ka piisav investeering inimestesse, kes seda tööd igapäevaselt teevad.

Kui riiklik toetus ühe treeneri kohta järjepidevalt väheneb, peavad spordiklubid puuduva osa kas ise leidma, mis tähendab selle kulu edasi lapsevanematele. Sel juhul muutub sporditegevuse pakkumine keerulisemaks. Pikemas perspektiivis võib see tähendada kõrgemaid treeningtasusid, väiksemat treeningkohtade arvu või olukorda, kus kvalifitseeritud treenerit on järjest keerulisem spordis tööl hoida.

Lõuna-Eestis näeme seda vajadust väga selgelt. Meie klubisüsteemis töötab ligi 30 treenerit ning nende töö kaudu jõuab jalgpall igal nädalal ligi 1000 inimeseni. Soovime seda hoida ja pakkuda võimalikult paljudele lastele kvaliteetset sportimisvõimalust. Praeguse rahastusmudeli jätkumisel muutub see aga järjest keerulisemaks.

Seetõttu pöördume kultuurikomisjoni poole eelkõige palvega vaadata 2027. aasta eelarve menetlemisel üle treenerite tööjõukulude toetuse maht ja selle kujunemise põhimõtted.

Meie ettepanek on suurendada 2027. aastal treenerite tööjõukulude toetuse mahtu ning siduda toetuse kogumaht edaspidi paremini treenerite arvu ja tööjõukulude tegeliku kasvuga. Nii oleks võimalik vältida olukorda, kus kvalifitseeritud treenerite arvu suurenemine vähendab ühe treeneri kohta makstavat riiklikku toetust.

Soovime rõhutada, et meie pöördumise eesmärk ei ole vastandada sporti kultuurile ega seada kahtluse alla kultuurivaldkonna töötajate palgatõusu vajalikkust. Pigem vastupidi - meie hinnangul on mõlemad valdkonnad Eesti inimeste heaolu seisukohalt olulised ning ka treeneritööd tuleks käsitleda osana sellest laiemast eesmärgist. On kurb, et olukorras, kus treenerite töö tähtsust on aastaid esile tõstetud ja nende töötasu taseme tõstmisele on seatud selged eesmärgid, ei kajastu see 2027. aasta eelarves treenerite tööjõukulude toetuse kasvuna.

Palume kultuurikomisjonil seda teemat 2027. aasta riigieelarve menetlemisel arutada ning küsida Kultuuriministeeriumilt, kuidas nähakse ette treenerite töötasude areng olukorras, kus toetuse kogumaht ei kasva.

Oleme valmis komisjoniga kohtuma ning tutvustama lähemalt Tartu ja Lõuna-Eesti spordiklubide olukorda, treenerite rahastamise tegelikku mõju ning võimalikke lahendusi, kuidas muuta süsteem pikemas perspektiivis jätkusuutlikumaks.

Lugupidamisega

Edgar Leht Tartu JK Welco tegevjuht [email protected] +372 57841103

MTÜ Jalgpalliklubi Welco Reg. nr 80287033

Narva mnt 169-3, 51009 Tartu, Estonia

www.jkwelco.ee

+372 57841103 [email protected]

Lugupeetud Riigikogu kultuurikomisjoni liikmed

Pöördun Teie poole Tartu Jalgpalliklubi Welco tegevjuhina seoses 2027. aasta riigieelarvega ning eelkõige treenerite tööjõukulude toetusega.

Kultuuriminister tutvustab riigieelarve kultuurivaldkonna plaane Riigikogu kultuurikomisjonile ning seetõttu soovime juhtida komisjoni tähelepanu ühele teemale, mille pärast oleme spordiklubina siiralt mures ja mis seal salata, ka nõutud.

Tartu Jalgpalliklubi Welco, Welco Jalgpallikool Santos ja Naiste Jalgpalliklubi Electra moodustavad üheskoos Lõuna-Eesti suurima jalgpallisüsteemi. Meie tegevusega on seotud ligi 1000 last, noort ja täiskasvanut ning meie organisatsioonides töötab ligi 30 treenerit. Seetõttu ei ole treenerite rahastamine meie jaoks abstraktne eelarverida, vaid küsimus, mis mõjutab otseselt seda, kui paljudele inimestele ja millise kvaliteediga saame sportimisvõimalusi pakkuda.

2027. aasta eelarve puhul tekitab nõutust asjaolu, et treenerite tööjõukulude toetuse maht taaskord ei suurene, samal ajal kui toetusaluse kvalifikatsiooniga treenerite arv kasvab. See tähendab sisuliselt, et sama suur riiklik toetus tuleb jagada järjest suurema arvu treenerite vahel. Selle tulemusena väheneb ühe treeneri kohta arvestatav riiklik toetus ning suureneb spordiklubide omaosalus ka olukorras, kus treenerite töötasusid ei tõsteta.

2026. aastal tõusis kvalifitseeritud treeneri töötasu alammäär 1400 eurolt 1520 euroni, kuid toetusaluste treenerite arvu kasvamise tõttu jäi riigi osakaal minimaalse töötasu juures ligikaudu 45 protsendi juurde ning spordiklubide kanda jäi ligikaudu 55 protsenti tööjõukulust. Sellest tulenevalt oli riigipoolse toetuse kasv täiskohaga töötava treeneri kohta 2025. aastaga võrreldes kõigest mõnikümmend eurot. Kui 2027. aastal toetuse kogumaht ei suurene, liigub riigi osakaal meie hinnangul veelgi allapoole, ligikaudu 40 protsendi juurde. See tähendab, et järjest suurem osa

treenerite tööjõukuludest jääb spordiklubide kanda ning riigipoolne toetus treeneri kohta väheneb.

Me mõistame, et riigieelarve on tervik ning kõikidele valdkondadele ei ole võimalik igal aastal võrdselt lisaraha eraldada. Samas on keeruline mõista, kuidas saab treenerite tööjõukulude toetuse tegelik väärtus ühe treeneri kohta väheneda olukorras, kus treeneritöö vajadus ühiskonnas ei ole vähenenud ning kvalifitseeritud treenerite arv kasvab.

Veel enam valmistab meile muret see, et treenerite tasustamise eesmärk on olnud siduda nende töötasu kultuurivaldkonna töötajate tasemega. 2026. aastal on kõrgharidusega kultuuritöötaja riiklik palga alammäär 1720 eurot, kvalifitseeritud treeneri töötasu alammäär aga 1520 eurot. Erinevus on 200 eurot kuus ehk 2400 eurot aastas ühe täiskoormusega töötaja kohta.

2027. aastal suureneb Kultuuriministeeriumi haldusala asutuste palgafond 2,9 miljoni euro võrra ehk ligikaudu 2,5 protsenti. Me ei pea kultuuritöötajate palgatõusu iseenesest probleemiks - vastupidi, ka kultuurivaldkonnas töötavad inimesed peavad saama oma töö eest väärilist tasu. Just seetõttu tekitab aga küsimusi olukord, kus ühes Kultuuriministeeriumi vastutusvaldkonnas nähakse ette palgafondi kasv, samal ajal kui teises - treenerite puhul - jääb tööjõukulude toetuse maht samaks.

Treenerid teevad tööd, mille mõju ulatub kaugele väljapoole spordiklubis toimuvat treeningut. Treenerid kasvatavad terveid ja tugevaid lapsi, mis on meie riigikaitsest lähtuvalt oluline mõõde. Treenerid kujundavad laste ja noorte liikumisharjumusi, vastutavad nende turvalisuse eest, planeerivad treeninguid, jälgivad arengut, suhtlevad lapsevanematega, osalevad võistlustel ning täiendavad pidevalt oma teadmisi. Suur osa sellest tööst toimub õhtuti ja nädalavahetustel. Kui soovime, et Eesti lapsed liiguksid rohkem ja kasvaksid aktiivsete eluviisidega, peab selle eesmärgi taga olema ka piisav investeering inimestesse, kes seda tööd igapäevaselt teevad.

Kui riiklik toetus ühe treeneri kohta järjepidevalt väheneb, peavad spordiklubid puuduva osa kas ise leidma, mis tähendab selle kulu edasi lapsevanematele. Sel juhul muutub sporditegevuse pakkumine keerulisemaks. Pikemas perspektiivis võib see tähendada kõrgemaid treeningtasusid, väiksemat treeningkohtade arvu või olukorda, kus kvalifitseeritud treenerit on järjest keerulisem spordis tööl hoida.

Lõuna-Eestis näeme seda vajadust väga selgelt. Meie klubisüsteemis töötab ligi 30 treenerit ning nende töö kaudu jõuab jalgpall igal nädalal ligi 1000 inimeseni. Soovime seda hoida ja pakkuda võimalikult paljudele lastele kvaliteetset sportimisvõimalust. Praeguse rahastusmudeli jätkumisel muutub see aga järjest keerulisemaks.

Seetõttu pöördume kultuurikomisjoni poole eelkõige palvega vaadata 2027. aasta eelarve menetlemisel üle treenerite tööjõukulude toetuse maht ja selle kujunemise põhimõtted.

Meie ettepanek on suurendada 2027. aastal treenerite tööjõukulude toetuse mahtu ning siduda toetuse kogumaht edaspidi paremini treenerite arvu ja tööjõukulude tegeliku kasvuga. Nii oleks võimalik vältida olukorda, kus kvalifitseeritud treenerite arvu suurenemine vähendab ühe treeneri kohta makstavat riiklikku toetust.

Soovime rõhutada, et meie pöördumise eesmärk ei ole vastandada sporti kultuurile ega seada kahtluse alla kultuurivaldkonna töötajate palgatõusu vajalikkust. Pigem vastupidi - meie hinnangul on mõlemad valdkonnad Eesti inimeste heaolu seisukohalt olulised ning ka treeneritööd tuleks käsitleda osana sellest laiemast eesmärgist. On kurb, et olukorras, kus treenerite töö tähtsust on aastaid esile tõstetud ja nende töötasu taseme tõstmisele on seatud selged eesmärgid, ei kajastu see 2027. aasta eelarves treenerite tööjõukulude toetuse kasvuna.

Palume kultuurikomisjonil seda teemat 2027. aasta riigieelarve menetlemisel arutada ning küsida Kultuuriministeeriumilt, kuidas nähakse ette treenerite töötasude areng olukorras, kus toetuse kogumaht ei kasva.

Oleme valmis komisjoniga kohtuma ning tutvustama lähemalt Tartu ja Lõuna-Eesti spordiklubide olukorda, treenerite rahastamise tegelikku mõju ning võimalikke lahendusi, kuidas muuta süsteem pikemas perspektiivis jätkusuutlikumaks.

Lugupidamisega

Edgar Leht Tartu JK Welco tegevjuht [email protected] +372 57841103