2025 Aastaaruanded

• eelarveaasta 2025 ELi eelarve täitmise kohta ning

• 9., 10. ja 11. Euroopa Arengufondist (EAFid) eelarveaastal 2025 rahastatud tegevuste kohta

EN

ET

Lisateavet Euroopa Liidu kohta saab internetist Euroopa serverist (http://europa.eu). Luxembourg: Euroopa Liidu Väljaannete Talitus, 2026

NB! Ümardamise tõttu ei pruugi mõned käesolevas dokumendis esitatud arvude kogusummad võrduda üksikute kirjete summaga.

EUROOPA KONTROLLIKODA 12, rue Alcide De Gasperi 1615 Luxembourg LUKSEMBURG

Tel. +352 4398-1 Päringud: eca.europa.eu/et/contact Veebisait: eca.europa.eu Sotsiaalmeedia: @EUauditors

Vastavalt ELTLi artikli 287 lõigetele 1 ja 4, Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. septembri 2024. aasta määruse (EL, Euratom) 2024/2509 (mis käsitleb liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid

finantsreegleid (uuesti sõnastatud)) artikli 264 lõikele 4 ning nõukogu 26. novembri 2018. aasta määruse (EL) 2018/1877 (mis käsitleb 11. Euroopa Arengufondi suhtes kohaldatavat

finantsmäärust ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) 2015/323) artikli 42 lõikele 2 ja artiklile 43, koostoimes Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. septembri 2024. aasta määruse

(EL, Euratom) 2024/2509 (mis käsitleb liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantsreegleid (uuesti sõnastatud)) artikliga 279 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. juuli 2014. aasta

määruse (EL) nr 806/2014 (millega kehtestatakse ühtsed eeskirjad ja ühtne menetlus krediidiasutuste ja teatavate investeerimisühingute kriisilahenduseks ühtse kriisilahenduskorra

ja ühtse kriisilahendusfondi raames ning millega muudetakse määrust (EL) nr 1093/2010) artikli 92 lõikega 4.

võttis Euroopa Liidu Kontrollikoda oma 2. ja 9. juuli 2026. aasta istungitel vastu

AASTAARUANDED eelarveaasta 2025 kohta

Aruanded koos institutsioonide vastustega kontrollikoja tähelepanekutele edastati eelarve täitmisele heakskiitu andvatele asutustele ja teistele institutsioonidele.

Käesolevate aruannete vastuvõtmise ajal olid kontrollikoja liikmed:

Tony Murphy (president), Nikolaos Milionis, Iliana Ivanova, Bettina Jakobsen, Jan Gregor, Mihails Kozlovs, Ildikó Gáll-Pelcz, Annemie Turtelboom, Ivana Maletić,

Joëlle Elvinger, Helga Berger, Marek Opioła, Jorg Kristijan Petrovič, Stef Blok, George-Marius Hyzler, Lefteris Christoforou, Laima Liucija Andrikienė,

Keit Pentus-Rosimannus, Katarína Kaszasová, João Leão, Alejandro Blanco Fernández, Carlo Alberto Manfredi Selvaggi, Petri Sarvamaa, Hans Lindblad, Lucian Romașcanu,

Pierre Moscovici, Daniel Caspary.

3

Sisukord Lehekülg

Aastaaruanne eelarveaasta 2025 ELi eelarve täitmise kohta 5

Institutsioonide vastused aastaaruandele eelarveaasta 2025 ELi eelarve täitmise kohta 431

Aruanne 9., 10. ja 11. Euroopa Arengufondi tegevuste kohta eelarveaastal 2025 544

Euroopa Komisjoni vastused aruandele 9., 10. ja 11. Euroopa Arengufondi tegevuste kohta eelarveaastal 2025 580

4

Aastaaruanne eelarveaasta 2025 ELi eelarve täitmise kohta

5

ELi 2025. aasta eelarve täitmist käsitleva aastaaruande koostamist juhtis aastaaruande koostamise eest vastutav liige Jan Gregor. Eri peatükkide eest vastutavad aruandvad liikmed Jan Gregor (1. ja 11. peatükk), Lefteris Christoforou (2. peatükk), Hans Lindblad (3. ja 12. peatükk), Katarína Kaszasová (4. peatükk), Mihails Kozlovs (5. peatükk), Stef Blok (6. peatükk), Iliana Ivanova (7. peatükk), Marek Opioła (8. peatükk), Laima Liucija Andrikienė (9. peatükk), Pierre Moscovici (10. peatükk) ja Petri Sarvamaa (liides).

Fotol vasakult: Pierre Moscovici, Hans Lindblad, Petri Sarvamaa, Laima Liucija Andrikienė, Stef Blok, Katarína Kaszasová, Jan Gregor, Iliana Ivanova, Marek Opioła, Lefteris Christoforou ja Mihails Kozlovs.

6

Sisukord Lehekülg

Üldine sissejuhatus 8

1. peatükk Kinnitav avaldus ja selle aluseks olev teave 11

2. peatükk Eelarve haldamine ja finantsjuhtimine 66

3. peatükk ELi eelarvest rahastatud tegevuse tulemuslikkus 117

4. peatükk Tulud 158

5. peatükk Ühtne turg, innovatsioon ja digitaalvaldkond 187

6. peatükk Ühtekuuluvus, vastupanuvõime ja väärtused 209

7. peatükk Loodusvarad ja keskkond 250

8. peatükk Ränne ja piirihaldus Julgeolek ja kaitse 272

9. peatükk Naabrus ja maailm 296

10. peatükk Euroopa avalik haldus 316

11. peatükk Taaste- ja vastupidavusrahastu 328

12. peatükk Meie 2022. aastal avaldatud eriaruannetes esitatud soovituste täitmise kontrolli tulemused 372

Liide 425

Institutsioonide vastused 431

7

Üldine sissejuhatus 0.1. Euroopa Kontrollikoda (edaspidi „kontrollikoda“) on Euroopa Liidu institutsioon ja ELi rahaliste vahendite välisaudiitor. ELi välisaudiitorina tegutseb kontrollikoda liidu kodanike finantshuvide sõltumatu kaitsjana, aidates eelkõige parandada ELi finantsjuhtimist.

0.2. Kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepinguga (ELTL)1 hõlmab meie aastaaruanne ELi eelarve täitmise kohta nii tulusid kui ka kulusid. Selles esitatakse meie kinnitav avaldus selle kohta, kas ELi raamatupidamise aastaaruanne on usaldusväärne ja kas ELi eelarvet on kasutatud kooskõlas kohaldatavate õigus- ja haldusnormidega. Avaldusele on lisatud erihinnang ELi eelarvekulutuste iga suurema tegevusvaldkonna kohta. Euroopa Arengufonde käsitletakse eraldi aastaaruandes.

0.3. ELi üldeelarve võtavad igal aastal vastu Euroopa Liidu Nõukogu ja Euroopa Parlament. 2020. aasta mais asutas Euroopa Liidu Nõukogu taasterahastu „NextGenerationEU“ (NGEU), mis loodi COVID-19 pandeemia sotsiaal-majandusliku mõju leevendamiseks ja mida rahastatakse võlakirjade emiteerimise teel. NGEUst rahastatakse taaste- ja vastupidavusrahastut2, mis moodustab ligikaudu 90% NGEU vahenditest, ning mitut 2021.–2027. aasta mitmeaastase finantsraamistiku rubriikide programmi, mida rakendatakse kooskõlas valdkondlike reeglitega. Esitame taaste- ja vastupidavusrahastu kulutuste seaduslikkuse ja korrektsuse kohta eraldi arvamuse.

0.4. Nii ELi üldeelarve kui ka NGEU rahastamine läbivad eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetluse. Selle käigus otsustab Euroopa Parlament nõukogu soovituse põhjal, kas Euroopa Komisjon on oma eelarvealaseid ülesandeid rahuldavalt täitnud. Eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetluse aluseks on meie aastaaruanne koos meie muude väljaannetega. Saadame oma aastaaruande peale avaldamist kohe nii liikmesriikide parlamentidele kui Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

1 Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklid 285–287.

2 Määrus (EL) 2021/241, millega luuakse taaste- ja vastupidavusrahastu.

8

0.5. Aruanne on üles ehitatud järgmiselt:

— 1. peatükk sisaldab kinnitavat avaldust ja kokkuvõtet meie raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsuse ning raamatupidamise aastaaruande aluseks olevate tulu- ja kulutehingute seaduslikkuse ja korrektsuse auditi tulemustest, sealhulgas Euroopa Komisjoni (edaspidi „komisjon“) esitatud korrektsuse alast teavet ja meie auditi käsitlusviisi kokkuvõtet. Edaspidi kasutame aastaaruandes mõistet „korrektsus“ samas tähenduses kui „seaduslikkus ja korrektsus“;

— 2. peatükis esitatakse meie leiud ELi eelarve haldamise ja finantsjuhtimise kohta;

— 3. peatükis kirjeldatakse eelarve täitmise tulemuslikkuse aspekte (säästlikkus, tõhusus ja tulemuslikkus), keskendudes 2025. aastal vastu võetud eriaruannetes esitatud olulise tulemuslikkuse alase teabe analüüsile ja kokkuvõttele ning mitmeaastase finantsraamistiku rubriigi 2 („Ühtekuuluvus, vastupanuvõime ja väärtused“) kuluprogrammide tulemuslikkusele;

— 4. peatükis esitatakse ELi tulutehingute korrektsuse testimise ja tulude haldamise juhtimis- ja kontrollisüsteemide elementide kontrollimise tulemused ning meie kokkuvõte komisjoni aasta tegevusaruannete kontrollimisest;

— 5.–10. peatükis esitatakse 2021.–2027. aasta mitmeaastase finantsraamistiku rubriikide tehingute korrektsuse testimise ning komisjoni aasta tegevusaruannete, sisekontrollisüsteemide elementide ja teiste juhtimisalaste küsimuste meiepoolse läbivaatamise tulemused;

— 11. peatükis esitatakse meie hinnang taaste- ja vastupidavusrahastu maksete vastavuse kohta neile kehtivatele nõuetele, samuti meie ülevaade komisjoni aasta tegevusaruannetest, valitud järelevalve- ja kontrollisüsteemide meiepoolse kontrolli tulemused ning meie auditi käsitlusviis taaste- ja vastupidavusrahastu kohta;

— 12. peatükis tutvustatakse meie 2022. aastal avaldatud eriaruannetes esitatud soovituste täitmise kontrolli tulemusi;

— lisas kajastatakse tingimuslikke kohustusi, mis tulenevad komisjoni ja nõukogu tegevusest ühtse kriisilahenduskorra määruses sätestatud ülesannete täitmisel.

0.6. Meie eesmärk on esitada oma leiud selgelt ja täpselt. Seejuures ei õnnestu alati vältida ELi, selle poliitikavaldkondade ja eelarve või raamatupidamise ja auditeerimisega seotud termineid. Avaldasime oma veebisaidil sõnastiku, milles

9

selgitatakse nende terminite tähendust. Sõnastikus defineeritud terminid on igas peatükis esmakordsel kasutusel kursiivis.

0.7. Aruandes esitatakse ka Euroopa Komisjoni (ja vajaduse korral teiste ELi institutsioonide ja asutuste) vastused meie leidudele.

10

1. peatükk

Kinnitav avaldus ja selle aluseks olev teave

11

Sisukord Punkt

Kontrollikoja kinnitav avaldus Euroopa Parlamendile ja nõukogule – sõltumatu audiitori aruanne I.–XLVII.

Sissejuhatus 1.1.–1.3.

Raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsus 1.4.–1.19. Aasta majandustulem on negatiivne, eelarvetulem aga positiivne 1.6.–1.8.

Tähelepanekud 2025. aasta konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande kohta 1.9.–1.16.

SUMMA IT-auditi tähelepanekud 1.17.–1.19.

Tehingute korrektsus 1.20.–1.37. Meie arvamus hõlmab eelarve tulu- ja kulutehinguid 1.21.–1.23.

Tuludes ei ole olulisi vigu, kuid suur osa kulutustest on olulisel määral vigadest mõjutatud 1.24.–1.31.

Kõige suurema osa hinnangulisest veamäärast moodustavad endiselt rahastamiskõlblikkuse vead, mille seas on suurenenud vead riigihangetes ja sihttoetuse andmise menetlustes 1.32.–1.35.

Riigihankevigade kvantifitseerimise metoodika muutmine vähendas veidi meie hinnangulist veamäära 1.36.–1.37.

Komisjoni korrektsuse alane teave 1.38.–1.48. Komisjoni teatatud veamäär ei ole meie hinnangulise veamääraga otseselt võrreldav ja on tõenäoliselt alahinnatud 1.38.–1.48.

12

Teavitame pettusekahtlusest EPPOt ja OLAFit 1.49.–1.57.

Järeldused ja soovitused 1.58.–1.60.

Lisad 1.1 lisa. Auditi käsitlusviis ja metoodika

13

Kontrollikoja kinnitav avaldus Euroopa Parlamendile ja nõukogule – sõltumatu audiitori aruanne

Arvamus

I. Auditeerisime:

a) Euroopa Liidu konsolideeritud raamatupidamise aastaaruannet, mis koosneb konsolideeritud finantsaruannetest1 ja eelarve täitmise aruannetest2 31. detsembril 2025 lõppenud eelarveaasta kohta, mille komisjon kiitis heaks 24. juunil 2026;

b) alustehingute seaduslikkust ja korrektsust vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELTL) artiklis 287 sätestatud nõuetele.

Raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsus

Arvamus raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsuse kohta

II. Meie hinnangul annab Euroopa Liidu (EL) konsolideeritud raamatupidamise aastaaruanne 31. detsembril 2025 lõppenud eelarveaasta kohta kõikides olulistes aspektides tõepärase pildi ELi finantsolukorrast 31. detsembri 2025. aasta seisuga, tehingute finantstulemustest, rahavoogudest ja netovara muutustest lõppenud aastal, vastavalt finantsmäärusele ja rahvusvaheliselt tunnustatud avaliku sektori raamatupidamisstandarditel põhinevatele raamatupidamiseeskirjadele.

1 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. septembri 2024. aasta määrus (EL, Euratom)

2024/2509, mis käsitleb liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantsreegleid (uuesti sõnastatud), ELT L 2024/2509, 26.9.2024, lk 1, artikkel 249.

2 Samas, artikkel 250.

14

Asjaolu rõhutamine – SUMMA kasutuselevõtt

III. Juhime tähelepanu konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande lisale 1.4.3, milles kirjeldatakse üleminekut komisjoni uuele finantsalasele IT-süsteemile SUMMA. 2025. aasta konsolideeritud raamatupidamise aastaaruanne on esimene SUMMAs esitatud finantsteabe põhjal koostatud aruannete kogum. Eelarveaasta lõpus toimuva kontode sulgemise käigus tuvastas juhtkond uuest süsteemist tulenevaid probleeme, mis mõjutasid märkimisväärselt raamatupidamise aastaaruande koostamist, ning ka kontrollikoda tuvastas hiljem auditi käigus probleeme. Need nõudsid käsitsi korrigeerimist ja kooskõlastavat võrdlemist. Komisjon kavatseb järgmistel aastatel uut süsteemi ja sellega seotud kontrolle täiustada ja edasi arendada. Meie arvamust see asjaolu ei muuda.

Raamatupidamise aastaaruande aluseks olevate tehingute seaduslikkus ja korrektsus

Tulud

Arvamus tulude seaduslikkuse ja korrektsuse kohta

IV. Meie hinnangul on 31. detsembril 2025 lõppenud eelarveaasta raamatupidamise aastaaruande aluseks olevad tulud kõigis olulistes aspektides seaduslikud ja korrektsed.

Kulutused

V. Ka 2025. aasta kohta esitame kaks eraldi arvamust kulutuste seaduslikkuse ja korrektsuse kohta. See kajastab asjaolu, et taaste- ja vastupidavusrahastu on ajutine instrument, mida rakendatakse ja rahastatakse viisil, mis erineb põhimõtteliselt mitmeaastase finantsraamistiku (MFR) eelarvekulutustest.

Vastupidine arvamus eelarvekulutuste seaduslikkuse ja korrektsuse kohta

VI. Nende asjaolude tähtsuse tõttu, mida on kirjeldatud punktis „Alus vastupidise arvamuse esitamiseks eelarvekulutuste seaduslikkuse ja korrektsuse kohta“, on 2025. aasta 31. detsembril lõppenud aasta raamatupidamise aastaaruandes kajastatud heakskiidetud kulutused meie hinnangul olulisel määral vigadest mõjutatud.

Märkustega arvamus taaste- ja vastupidavusrahastu kulutuste seaduslikkuse ja korrektsuse kohta

VII. Välja arvatud punktis „Alus märkustega arvamuse esitamiseks taaste- ja vastupidavusrahastu kulutuste seaduslikkuse ja korrektsuse kohta“ kirjeldatud asjaolude tegelik ja võimalik mõju, on 2025. aasta 31. detsembril lõppenud aasta

15

raamatupidamise aastaaruandes kajastatud taaste- ja vastupidavusrahastu heakskiidetud kulutused meie hinnangul kõigis olulistes aspektides seaduslikud ja korrektsed.

Alus arvamuste esitamiseks

VIII. Viisime auditi läbi kooskõlas Rahvusvaheline Arvestusekspertide Föderatsiooni (IFAC) rahvusvaheliste auditistandardite (ISAd) ja eetikanormidega ning INTOSAI kõrgeimate kontrolliasutuste rahvusvaheliste standarditega (ISSAId). Meie kohustusi seoses nimetatud standardite ja normidega kirjeldatakse täpsemalt käesoleva aruande audiitori kohustusi käsitlevas osas. Nimetatud osas esitame ka rohkem teavet tulusid (vt punkt XLII) ja taaste- ja vastupidavusrahastu kulutusi puudutava (vt punkt XLIV) arvamuse koostamise aluse kohta. Kooskõlas rahvusvahelise arvestusekspertide eetikakoodeksite nõukogu eetikakoodeksiga oleme sõltumatu institutsioon ning täitnud oma eetikaalased kohustused. Oleme seisukohal, et kogutud auditi tõendusmaterjal on piisav ja asjakohane meie arvamuste esitamiseks.

Alus vastupidise arvamuse esitamiseks eelarvekulutuste seaduslikkuse ja korrektsuse kohta

IX. 31. detsembril 2025 lõppenud eelarveaasta raamatupidamise aastaaruandes heaks kiidetud eelarvekulutuste üldine hinnanguline veamäär on 3,8%. Suur osa kulutustest on olulisel määral vigadest mõjutatud. See puudutab kulutusi, mille puhul tuleb järgida keerukaid eeskirju (peamiselt kulude hüvitamisel põhinevad kulutused). Nende hinnanguline veamäär on 5,6%. Sellised kulutused moodustasid 2025. aastal 75,8 miljardit eurot (58,0% meie auditikogumist). Meie leitud vigade mõju aasta heakskiidetud kulutustele on seetõttu oluline ja läbiva iseloomuga.

Alus märkustega arvamuse esitamiseks taaste- ja vastupidavusrahastu kulutuste seaduslikkuse ja korrektsuse kohta

X. Leidsime järgmisi kvantitatiivseid ja kvalitatiivseid elemente:

● taaste- ja vastupidavusrahastu 37 maksest (ja nendega seotud eelmaksete tasaarvestamisest) üheksat mõjutasid kvantitatiivsed leiud. Neist maksetest kuus olid olulisel määral vigadest mõjutatud;

● puudused komisjoni tehtud eelhindamises;

16

● ebaselgelt määratletud eesmärgid või sihid, mis suurendas nende saavutamise meelevaldse hindamise riski;

● püsivad puudused liikmesriikide kontrollisüsteemides, sealhulgas õigusnormide rikkumine riigihangetes ja riigiabi eeskirjade järgimisel;

● probleemid selle teabe usaldusväärsusega, mille liikmesriigid olid väljamaksetaotlustes esitanud.

XI. Eelmisel aastal ei teinud me Poolale tehtud esimese makse puhul3 järeldust kahe kontrollieesmärgi rahuldava täitmise kohta, mis olid eeltingimuseks kõigile taaste- ja vastupidavusrahastust Poolale tehtavatele maksetele. Ootame ära Euroopa Liidu Kohtu lõplikud otsused nende eesmärkidega seotud kohtuasjades, enne kui teeme järelduse selle kohta, kas need eesmärgid ja veel üks nendega otseselt seotud eesmärk on rahuldavalt täidetud.

XII. Nende elementide põhjal järeldame, et meie leidude üldine mõju on oluline, kuid ei ole taaste- ja vastupidavusrahastu aasta heakskiidetud kulude puhul läbiv.

Peamised audititeemad

XIII. Peamised audititeemad on teemad, mis meie kutsealase otsustuse kohaselt olid vaatlusaluse perioodi konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande auditeerimisel kõige olulisemad. Käsitlesime nimetatud teemasid konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande auditeerimise kui terviku kontekstis ja meie arvamuse kujundamisel, kuid nende teemade kohta me eraldi arvamust ei esita.

Hindasime pensionide ja töötajatele makstavate muude hüvitiste kohustust

XIV. ELi bilanss sisaldas 2025. aasta lõpus pensionide ja töötajatele makstavate muude hüvitiste kohustust summas 91,1 miljardit eurot (2024. aastal 93,1 miljardit eurot).

XV. Kõige suurem osa pensionide ja töötajatele makstavate muude hüvitiste eraldisest (84,0 miljardit eurot) on seotud Euroopa Liidu ametnike ja muude teenistujate pensioniskeemiga (2024. aastal 84,8 miljardit eurot). Raamatupidamise aastaaruandes kirjendatud kohustus on prognoos nende tulevaste eeldatavate maksete nüüdisväärtuse kohta, mida EL peab tegema oma pensionikohustuste täitmiseks.

XVI. Pensioniskeemist tulenevaid hüvitisi makstakse ELi eelarvest. Kuigi EL ei ole loonud sihtotstarbelist pensionifondi tulevaste pensionikohustustega seotud

17

kulude katmiseks, tagavad liikmesriigid hüvitiste maksmise ühiselt ja ametnikud katavad ühe kolmandiku pensioniskeemi rahastamise kuludest. Eurostat arvutab selle kohustuse igal aastal komisjoni peaarvepidaja nimel, kasutades selliseid parameetreid nagu ELi ametnike vanuseprofiil ja oodatav eluiga ning oletused tulevaste majandustingimuste kohta. Neid parameetreid ja eeldusi hindavad ka komisjoni aktuaaridest nõustajad.

XVII. 2025. aastal jäi pensionikohustuse suurus endisele tasemele. Mõningane vähenemine tulenes ELi töötajate eeldatavast teenistuskäigust, intressikuludest ja diskontomäära suurenemisest 0,5% võrra.

XVIII. Suuruselt teise osa pensionide ja töötajatele makstavate muude hüvitiste kohustusest moodustavad ELi hinnangulised kohustused ühise ravikindlustusskeemi ees. Nende suurus oli 2025. aasta lõpus 5,7 miljardit eurot (2024. aastal 6,9 miljardit eurot). Nimetatud kohustus on seotud ELi töötajate tervishoiukuludega, mis tuleb tasuda teenistusest lahkunud töötajate eest (summast on maha arvestatud nende osalus).

XIX. Auditi raames hindame nende skeemide kohta tehtud aktuaarseid eeldusi ja neil põhinevat väärtuse hindamist. Meie hinnang põhineb sõltumatute väliste aktuaaride tehtud tööl. Kontrollime arvutuste aluseks olevaid põhiandmeid, aktuaarseid parameetreid ja kohustuse arvutamist. Kontrollime ka kohustuste esitamist konsolideeritud bilansis ja konsolideeritud finantsaruannete lisades.

XX. Sellega seoses uurisime ka Ühendkuningriigi kohustusi seoses Euroopa ametnike pensioniskeemi ja ühise ravikindlustusskeemiga summas 9,4 miljardit eurot (2024. aastal 9,9 miljardit eurot). Kontrollisime arvutustes kasutatud andmete täpsust ja seda, kas Ühendkuningriigile jaotati üksnes tema osa üldisest kohustusest.

XXI. Järeldame, et hinnang kogu pensionide ja töötajatele makstavate muude hüvitiste kohustuse kohta, samuti Ühendkuningriigi osa kohta sellest kohustusest on konsolideeritud raamatupidamise aastaaruandes õiglaselt esitatud.

3 2024. aasta aastaaruande punkt 11.16.

18

Hindasime raamatupidamise aastaaruandes esitatud aasta lõpu seisuga koostatud olulisi hinnanguid

XXII. 2025. aasta lõpu seisuga kuulus toetusesaajatele väljamaksmisele hinnanguliselt 187,5 miljardit eurot kantud rahastamiskõlblikke kulusid, mille kohta ei olnud veel maksetaotlusi esitatud (2024. aastal 160,7 miljardit eurot). Need summad kajastati viitkuludena4.

XXIII. Programmide kulutuste prognoositud üldine suurenemine tuleneb asjaolust, et eelmine programmitöö periood hakkab lõpule jõudma ja 2021.–2027. aasta MFRi vahendite kasutamine on olnud oodatust aeglasem. Seega oli esitatud maksetaotluste summa prognoositust väiksem ja suurem osa tuli esitada aasta lõpu hinnanguna. Taaste- ja vastupidavusrahastu viitvõlgade summa, mis põhineb tulevaste maksete prognoositud suurusel, oli 16,1 miljardit eurot (2024. aastal 7,9 miljardit eurot).

XXIV. Nende aasta lõpu seisuga esitatud prognooside hindamiseks uurisime komisjoni loodud kulude periodiseerimise süsteemi, et kontrollida selle korrektsust ja täielikkust peadirektoraatides, kus enamik kulutusi tehti. Lisaks kontrollisime arvete ja eelmaksete valimit uurides asjaomaseid periodiseerimisarvutusi, et käsitleda viitkulude väärkajastamise riski.

XXV. Järeldame, et konsolideeritud raamatupidamise aastaaruandes kajastatud viitvõlgade ja liikmesriikidele tehtud muude eelmaksete hinnanguline kogusumma on esitatud õiglaselt.

Hindasime, kuidas mõjutas Venemaa agressioonisõda Ukraina vastu raamatupidamise aastaaruannet

XXVI. Kuna EL annab Ukrainale abi laenude ja tagastamatute toetuste vormis, hindasime komisjoni arvutusi ELi finantsriski positsiooni kohta ja nende aluseks olevaid andmeid, et tagada sissetungi tegelike ja potentsiaalsete tagajärgede asjakohane kajastamine ELi raamatupidamise aastaaruandes. Nii meie kui sõltumatu välisekspert hindasime komisjoni arvutusi, et tagada kogu asjakohase teabe arvessevõtmine.

XXVII. Järeldame, et Venemaa poolt Ukraina vastu algatatud agressioonisõja mõju on konsolideeritud raamatupidamise aastaaruandes õiglaselt kajastatud.

Hindasime NGEU mõju raamatupidamise aastaaruandele

XXVIII. Euroopa Liidu taasterahastu (NGEU) abil mobiliseeris EL olulises mahus vahendeid, et leevendada COVID-19 pandeemia sotsiaal-majanduslikku mõju. NGEU rahastamiseks hangib Euroopa Komisjon kapitaliturgudelt laenuraha.

19

Kõige suuremat osa NGEU vahenditest kasutatakse taaste- ja vastupidavusrahastu jaoks, mille kaudu oli 2025. aasta lõpuks liikmesriikidele välja makstud tagastamatut toetust summas 237,5 miljardit eurot ja finantslaenuna antavat toetust summas 155,9 miljardit eurot. Neil tegevustel on finantsaruannetele märkimisväärne mõju.

XXIX. Oma tavapäraste auditiprotseduuride osana auditeerisime ELi varasid, kohustusi, tulusid ja kulusid, sealhulgas neid, mis olid seotud NGEUga. Järeldame, et need on konsolideeritud raamatupidamise aastaaruandes õiglaselt esitatud.

Hindasime SUMMA kasutuselevõtu mõju

XXX. 1. jaanuaril 2025 võttis komisjon kasutusele uue keskse eelarve-, sularahahalduse ja raamatupidamisteabe süsteemi SUMMA, mis asendas ABACi. See oli finantsaruandluse keskkonna oluline muudatus, mis mõjutas andmete edastamist kohalikest süsteemidest kesksesse raamatupidamissüsteemi, arvete registreerimist ja tasaarvestust, konsolideerimismenetlusi ja aasta lõpus toimuvat kontode sulgemist. 2025. aasta konsolideeritud raamatupidamise aastaaruanne on seega esimene SUMMAs esitatud finantsteabe põhjal koostatud ELi raamatupidamise aastaaruannete kogum.

XXXI. Võttes arvesse ülemineku ulatust ja sellest tulenevat suuremat veariski konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande koostamisel, käsitlesime SUMMA kasutuselevõttu peamise auditiküsimusena. Tegime täiendavaid auditiprotseduure, sealhulgas sisekontrollimehhanismide laiendatud testimist ja täiendavat sisulist tööd uuest süsteemist mõjutatud valdkondades. Kaasasime ka IT-auditi eksperte, et uurida andmete migratsiooni ABACist SUMMAsse, IT üldkontrolle ja valitud rakenduskontrolle, mis on finantsaruandluse seisukohast olulised.

XXXII. Meie töö käigus tuvastati mitu ülemineku ja äsja loodud kontrollikeskkonnaga seotud probleemi. Nende hulka kuulusid funktsionaalsed lüngad, mis tõid kaasa ajutiste lahenduste või manuaalsete protsesside kasutamise, puudused kasutajate juurdepääsu haldamisel ja IT-muudatuste haldamisel, viivitused ja ebatäpsused arvete andmete edastamisel kohalikust süsteemist ning spetsiifilised probleemid, mis mõjutasid aasta lõpu viitlaekumisi ja konsolideerimist. Nii juhtkond kui ka kontrollikoda tuvastasid probleeme, mis nõudsid enne raamatupidamise aastaaruande lõplikku vormistamist käsitsi korrigeerimist ja kooskõlastavat võrdlemist.

4 Need hõlmasid bilansi passiva poolel kajastatud viitvõlgasid summas 76,8 miljardit eurot ja

aktiva poolel kajastatud 110,7 miljardit eurot, mis vähendasid eelrahastamise mahtu.

20

XXXIII. Me kaalusime nende leidude kumulatiivset mõju koos komisjoni võetud parandusmeetmete ja aastalõpu menetlustega. Kuigi tuvastatud probleemid näitasid, et üleminek SUMMA-le suurendas 2025. aasta konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande koostamisel veariski, järeldasime, et pärast korrektsioonide tegemist ei olnud nende üldine mõju raamatupidamise aastaaruandele oluline.

Muud asjaolud

Aasta olulisimate finantsandmete all esitatud teave

XXXIV. Komisjon vastutab „muuks teabeks“ liigitatud andmete esitamise eest. Nimetatud mõiste hõlmab aasta olulisimaid finantsandmeid, kuid ei sisalda konsolideeritud raamatupidamise aastaaruannet ega meie poolt selle kohta koostatud aruannet. Meie arvamus konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande kohta ei hõlma muud teavet ja me ei esita selle kohta mingit kindlustandvat järeldust. Konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande auditi raames on meie ülesanne tutvuda muu teabega ja otsustada, kas see erineb oluliselt konsolideeritud raamatupidamise aastaaruandest või meie auditi käigus hangitud teabest või tundub muul viisil oluliselt väärkajastatud. Kui me järeldame, et muu teave on oluliselt väärkajastatud, peame seda oma aruandes käsitlema. Meil ei ole sellekohaseid tähelepanekuid.

NGEU rahastamiseks võetud laenudest saadava tulu käsitlemine

XXXV. Märgime, et NGEU tagastamatu rahalise toetuse rahastamiseks laenatud summad on eelarves ja konsolideeritud finantsaruannetes erinevalt esitatud. Summasid, mis on laenatud selleks, et rahastada NGEU raames liikmesriikidele antavat tagastamatut rahalist toetust, mis annab 2025. aastal 18% ELi tuludest, käsitletakse sihtotstarbelise välistuluna, mis täiendab heakskiidetud eelarvet kooskõlas taaste- ja vastupidavusrahastu määrusega. Sellise ebahariliku eelarvekäsitluse tõttu ei mõjuta NGEU rakendamine formaalselt põhimõtet, et ELi aastaeelarve tulud ja kulud peavad olema tasakaalus. Tulemiaruanne ei sisalda neid summasid tuluna, kuid sisaldab NGEU tagastamatu rahalise toetusega seotud kulusid, millel on negatiivne mõju eelarveaasta tulemile. Negatiivne majandustulem suurendab netovara puudujääki, mis kajastub ELi bilansis, ja seetõttu tuleb seda rahastada tulevastest eelarvetest.

21

Riigihankevigade kvantifitseerimise metoodika muutmine

XXXVI. Alates käesolevast aastast oleme muutnud riigihankevigade mõju kvantifitseerimise metoodikat. Ajakohastatud lähenemisviis on kooskõlas metoodikaga, mida komisjon kasutab eelarve jagatud täitmise alla kuuluvate rahastamisprogrammide puhul. Esitame selle muudatuse hinnangulise mõju oma aastaaruande 1. peatükis.

Juhtkonna kohustused

XXXVII. Vastavalt ELTLi artiklitele 310–325 ja finantsmäärusele vastutab komisjon rahvusvaheliselt tunnustatud avaliku sektori raamatupidamisstandardite kohase ELi konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande koostamise ja esitamise ning raamatupidamise aastaaruande aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse eest. Need kohustused hõlmavad finantsaruannete koostamiseks ja esitamiseks vajalike sisekontrollimehhanismide kavandamist, rakendamist ja käigushoidmist nii, et neis ei esineks pettusest või vigadest tingitud olulist väärkajastamist. Juhtkond vastutab selle eest, et finantsaruannetes kajastatud tegevus, finantstehingud ja teave oleksid kooskõlas vastavate õigusnormidega (õigusaktid, eeskirjad, põhimõtted, reeglid ja standardid). Komisjonil on lõplik vastutus ELi raamatupidamise aastaaruande aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse eest (ELTLi artikkel 317).

XXXVIII. Konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande koostamisel on juhtkonna ülesanne hinnata ELi vastavust tegevuse jätkuvuse põhimõttele, avaldades asjakohased tegevuse jätkuvusega seotud küsimused ja lähtudes raamatupidamises tegevuse jätkuvuse põhimõttest, välja arvatud juhul, kui ta kavatseb üksuse likvideerida või tegevuse lõpetada või kui tal puuduvad muud realistlikud alternatiivid.

XXXIX. Komisjon vastutab ELi finantsaruandluse üle järelevalve tegemise eest.

XL. Finantsmääruse kohaselt (XIII jaotis) peab komisjoni peaarvepidaja esitama ELi konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande auditeerimiseks esmalt esialgsena (aruandeaastale järgneva aasta 31. märtsiks) ja lõplikul kujul 31. juuliks. Esialgne raamatupidamise aastaaruanne peaks juba andma ELi finantsolukorrast õige ja õiglase pildi. Seetõttu on ülimalt oluline, et esialgse raamatupidamise aastaaruande kõik kontod esitatakse lõplike arvutustena, mis võimaldab meil täita oma ülesandeid vastavalt finantsmäärusele (XIII jaotis) ja selleks ette nähtud tähtaegade piires. Esialgse ja lõpliku raamatupidamise aastaaruande vahelised erinevused peaksid tavaliselt tulenema üksnes meie tähelepanekutest.

22

Audiitori kohustused konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande ja selle aluseks olevate tehingute auditeerimisel

XLI. Meie eesmärk on saada piisav kindlus selle kohta, et ELi konsolideeritud raamatupidamise aastaaruanne ei sisalda olulisi väärkajastamisi ning selle aluseks olevad tehingud on seaduslikud ja korrektsed, ning esitada oma auditi põhjal Euroopa Parlamendile ja nõukogule kinnitav avaldus, mis kinnitab raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsust ning selle aluseks olevate tehingute seaduslikkust ja korrektsust. Piisav kindlus on väga suurt tõenäosust tähistav kindlus, kuid see ei taga, et kõik olulise väärkajastamise või nõuete mittejärgimise juhtumid auditi käigus alati avastatakse. Need võivad tuleneda pettusest või vigadest ja neid peetakse oluliseks siis, kui võib põhjendatult eeldada, et need võivad üksikult või koos mõjutada majandusotsuseid, mida tehakse konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande alusel.

XLII. Tulude puhul lähtume kogurahvatulul, käibemaksul ja ringlusse võtmata plastpakendijäätmetel põhinevate omavahendite auditeerimisel statistikast ja andmetest, mida omavahendite arvutamiseks kasutatakse; seejärel hindame komisjoni andmetöötlussüsteeme kuni liikmesriikide osamaksete laekumiseni ja nende konsolideeritud raamatupidamisarvestusse kandmiseni. Traditsiooniliste omavahendite auditeerimisel kontrollime tolliasutuste arvepidamist ja analüüsime tollimaksude voogu kuni summade komisjonile laekumiseni ja raamatupidamisarvestusse kandmiseni. Tollimaksude puhul on oht, et importijad ei deklareeri neid või deklareerivad need liikmesriikide tolliasutustele valesti. Tegelikult kogutud imporditollimaksud on seetõttu tõenäoliselt väiksemad kui teoreetiliselt laekuma pidanud maksutulu. Seda erinevust nimetatakse tollimaksude alalaekumiseks. Need kogumata jäänud summad ei kajastu liikmesriikide traditsiooniliste omavahendite arvestussüsteemides ning me ei võta neid oma tulude kohta esitatavas auditiarvamuses arvesse.

XLIII. Kulutuste puhul auditeerime maksetehinguid, kui kulud on kantud, kirjendatud ja heaks kiidetud. Auditeerimine hõlmab kõiki maksete kategooriaid nende tegemise hetkel, välja arvatud eelmaksed. Eelmakseid auditeerime siis, kui vahendite saaja on nende korrakohast kasutamist tõendanud ning institutsioon või asutus on need tasaarvestuse tegemisega heaks kiitnud (see võib juhtuda järgneval aastal).

XLIV. Taaste- ja vastupidavusrahastu kulude puhul on erinevalt muudest eelarvekulutustest maksete tegemise tingimus eelnevalt kindlaks määratud eesmärkide või sihtide rahuldav saavutamine. Lisaks tuleb järgida seda, et liikmesriigi poolt varem rahuldavalt täidetud eesmärke ja sihte ei oleks muudetud, ning et meetmed ei rikuks topeltrahastamise vältimise põhimõtet. Määruses sätestatud rahastamiskõlblikkuse tingimused hõlmavad rahastamiskõlblikkuse perioodi järgimist, põhimõttele „ei kahjusta oluliselt“ vastamist ja jooksvate riiklike

23

eelarvekulude mitteasendamist. Seega keskendub meie audit sellele, kas need makse- ja rahastamiskõlblikkuse tingimused olid täidetud. Kuna vahendite lõplike saajate kantud kulude vastavus ELi ja riigisisestele eeskirjadele ei ole taaste- ja vastupidavusrahastu maksete eeltingimus, ei hõlma meie auditiarvamus vahendite lõplike saajate kantud kulude korrektsust. Taaste- ja vastupidavusrahastu määruses ei ole sätestatud täiendavaid kriteeriume selle kohta, kuidas tõlgendada mõistet „rahuldav“ ja seega jäetakse komisjonile ulatuslik kaalutlusõigus eesmärkide ja sihtide rahuldava täitmise hindamisel. Kvalitatiivsete saavutuste hindamine eeldab mitmeid otsustusi, mis toob kaasa erinevad tõlgendusvõimalused. See oht on eriti suur siis, kui eesmärgid või sihid on ebamääraselt sõnastatud.

XLV. Tugineme kogu auditi vältel oma professionaalsusele ja kutsealasele skeptitsismile. Meie ülesanne on ka

a) teha kindlaks konsolideeritud raamatupidamise aastaaruandes pettusest või vigadest põhjustatud oluliste väärkajastamiste ja selle aluseks olevate tehingute ELi õiguse olulise nõuetele mittevastavuse riskid ning neid riske hinnata. Töötame välja ja rakendame auditiprotseduure nende riskide käsitlemiseks ning hangime auditi tõendusmaterjali, mis annaks meie arvamusele piisava ja nõuetekohase aluse. Pettustest tuleneva olulise väärkajastamise või nõuete täitmata jätmise juhtumeid on keerulisem avastada kui vigadest tulenevaid juhtumeid, sest pettus võib hõlmata keelatud kokkuleppeid, võltsimist, tahtlikku tegevusetust, andmete moonutamist või sisekontrolli eiramist. Seetõttu on ka suurem oht, et selliseid juhtumeid ei avastata.

b) teha endale selgeks auditi seisukohast oluline sisekontrollisüsteem asjakohaste auditiprotseduuride kavandamiseks (kuid mitte sisekontrolli tulemuslikkuse kohta arvamuse esitamiseks);

c) hinnata juhtkonna kasutatud arvestuspõhimõtete asjakohasust ning juhtkonna koostatud arvestushinnangute ja nendega seotud avalduste põhjendatust;

24

d) teha järeldus selle kohta, kas juhtkond lähtub raamatupidamises tegevuse jätkuvuse põhimõttest, ning hinnata saadud auditi tõendusmaterjali põhjal, kas esineb olulist ebakindlust, mis tuleneb sündmustest või tingimustest, mis võivad üksuse tegevuse jätkuvuse tõsise kahtluse alla seada. Kui meie arvates oluline ebakindlus eksisteerib, siis peame oma audiitori aruandes tähelepanu juhtima konsolideeritud raamatupidamise aastaaruandes avaldatud asjaomastele andmetele, või kui need on puudulikud, siis modifitseerima oma arvamust. Meie järeldused põhinevad enne meie aruande valmimise kuupäeva saadud auditi tõendusmaterjalil. Edaspidised sündmused või tingimused võivad aga põhjustada olukorra, kus üksusel ei ole võimalik oma tegevust jätkata;

e) hinnata konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande üldist esitusviisi, ülesehitust ja sisu, sealhulgas kogu avalikustatud teavet, samuti seda, kas konsolideeritud raamatupidamise aastaaruanne kajastab selle aluseks olevaid tehinguid ja sündmusi õiglaselt;

f) hankida piisavat asjakohast auditi tõendusmaterjali ELi konsolideeritavate üksuste finantsteabe kohta, et esitada arvamus konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande ja selle aluseks olevate tehingute kohta. Vastutame auditi juhtimise, järelevalve ja läbiviimise eest; samuti oleme ainuvastutavad oma auditiarvamuse eest.

XLVI. Vahetame komisjoni ja muude auditeeritavate üksustega teavet muu hulgas auditi kavandatud ulatuse ja ajakava ning oluliste audititähelepanekute, sh sisekontrollis avastatud oluliste puuduste kohta.

25

XLVII. Komisjoni ja teiste auditeeritud üksustega arutatud teemade seast valime välja need, mis olid raamatupidamise aastaaruande auditeerimisel kõige olulisemad ja mis on seetõttu vaatlusaluse perioodi peamised audititeemad. Nimetatud teemasid kirjeldatakse meie aruandes, välja arvatud juhul, kui teabe avalikustamine on õigusaktiga keelatud või kui (mida juhtub äärmiselt harva) me otsustame, et teemat ei tohi meie aruandes käsitleda, kuna vastasel juhul võib see tõenäoliselt avaliku huviga saadava kasu üles kaaluda.

9.7.2026

president Tony Murphy

Euroopa Kontrollikoda

12, rue Alcide De Gasperi, L-1615 Luxembourg

26

Sissejuhatus 1.1. Aastaaruande käesolevas peatükis

a) kirjeldatakse meie kinnitava avalduse koostamise aluseid ning esitatakse ülevaade meie tähelepanekutest ja järeldustest ELi konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsuse ja selle aluseks olevate tehingute korrektsuse kohta, hõlmates tulusid ja mitmeaastase finantsraamistiku (MFR) kulusid;

b) esitatakse teave meie poolt Euroopa Prokuratuurile (EPPO) ja ELi Pettustevastasele Ametile (OLAF) teatatud pettusekahtluse juhtumite ning ELi pettustevastase võitluse meetmete auditite kohta;

c) tutvustatakse kokkuvõtvalt meie auditi lähenemisviisi, vt lisa 1.1.

1.2. 2025. aastal moodustasid liikmesriikide valitsemissektori kogukulutused (9,316 triljonit eurot) 50,2% nende kogurahvatulust (18,545 triljonit eurot). ELi eelarvekulutused olid 176,3 miljardit eurot, mis moodustab 1,9% ELi liikmesriikide valitsemissektori kogukulutustest ja 1,0% nende kogurahvatulust (vt joonis 1.1). Koos taaste- ja vastupidavusrahastu sihttoetusteks kasutatud sihtotstarbelisest tulust tehtud täiendavate maksetega summas 40,1 miljardit eurot (vt punkt 2.20) moodustasid maksed 2025. aastal kokku 216,4 miljardit eurot5.

5 ELi 2025. aasta konsolideeritud raamatupidamise aastaaruanne, eelarve täitmise aruanded

ja selgitavad lisad – lisa 6.3 (MFR: maksete assigneeringute kasutamine).

27

Joonis 1.1. ELi 2025. aasta eelarvekulutuste ja EL 27 valitsemissektori kulutuste osakaal kogurahvatulus

Allikas: kontrollikoda, tuginedes Euroopa Komisjoni 2025. aasta konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande andmetele EL 27 kogurahvatulu kohta – A lisa – Tulud; EL 27 valitsemissektori kogukulutused: Eurostati andmebaas, „Government revenue, expenditure and main aggregates“ (andmed seisuga 27.4.2026); ELi eelarvekulutused: Euroopa Komisjon, Euroopa Liidu 2025. aasta konsolideeritud raamatupidamise aastaaruanne.

1.3. Nagu nähtub jooniselt 1.2, eraldati suurim osa ELi eelarvest valdkondadele „Loodusvarad ja keskkond“ ning „Ühtekuuluvus, vastupanuvõime ja väärtused“, millele järgnes „Ühtne turg, innovatsioon ja digitaalvaldkond“.

1,0% ELi eelarve kulutused

176,3 mld €

100% EL 27 kogurahvatulu

18 545 miljardit €

50,2% EL 27 valitsemissektori kogukulutused 9,316 triljonit €

28

Joonis 1.2. ELi 2025. aasta eelarvekulutused(*) MFRi rubriikide kaupa

Allikas: kontrollikoda.

MFR 1 (5. peatükk) Ühtne turg, innovatsioon ja digitaalvaldkond MFR 2 (6. peatükk) Ühtekuuluvus, vastupanuvõime ja väärtused MFR 3 (7. peatükk) Loodusvarad ja keskkond MFR 4 (8. peatükk) Ränne ja piirihaldus MFR 5 (8. peatükk) Julgeolek ja kaitse MFR 6 (9. peatükk) Naabrus ja maailm MFR 7 (10. peatükk) Euroopa avalik haldus Solidaarsusmehhanism (väljaspool MFRi)

(*) ELi eelarvekulutused ei hõlma taaste- ja vastupidavusrahastu sihttoetusi.

Solidaarsusmehhanism 2,8 (1,6%)

Ränne ja piirihaldus 3,8 (2,2%)

Euroopa avalik haldus 13,8 (7,8%)

(miljardites eurodes)

176,3 mld €

Loodusvarad ja keskkond

59,6 (33,8%)

Ühtne turg, innovatsioon ja digitaalvaldkond 24,5 (13,9%)

Naabrus ja maailm 17,2 (9,7%)

Julgeolek ja kaitse 1,9 (1,1%)

Ühtekuuluvus, vastupanuvõime ja väärtused 52,8 (29,9%)

29

Raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsus 1.4. Meie leiud kehtivad ELi eelarveaasta 2025 konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande6 kohta. Saime raamatupidamise aastaaruande koos peaarvepidaja esitiskirjaga kätte 30. juunil 2026 ehk finantsmääruses sätestatud esitamistähtajaks. Raamatupidamise aastaaruandele on lisatud osa „Aasta olulisimad finantsandmed“7, mida meie auditiarvamuses ei käsitleta. Kooskõlas auditistandarditega hindasime aga selle sisu vastavust raamatupidamise aastaaruandes esitatud andmetele.

1.5. Komisjoni avaldatud raamatupidamise aastaaruande kohaselt oli ELi kohustuste kogumaht 31. detsembri 2025. aasta seisuga 976,6 miljardit eurot ning varade kogumaht 617,4 miljardit eurot. 359,2 miljardi euro suurune erinevus vastas negatiivsele netovarale, mis koosnes reservidest, ja sellele osale kuludest, mida EL oli kuni 31. detsembrini 2025 juba kandnud ja mida tuleb rahastada tulevastest eelarvetest. Joonisel 1.3 on esitatud varade ja kohustuste üksikasjalik jaotus. 2025. aasta negatiivne majandustulem oli 54,6 miljardit eurot.

6 Määruse (EL, Euratom) 2024/2509 artikkel 247. 7 Rahvusvaheliste avaliku sektori raamatupidamisstandardite nõukogu (IPSASB) soovituslik

suunis nr 2 (finantsaruandeid käsitlev arutelu ja analüüs).

30

Joonis 1.3. ELi varad ja kohustused seisuga 31. detsember 2025

Allikas: kontrollikoda.

Aasta majandustulem on negatiivne, eelarvetulem aga positiivne

1.6. NGEU raames laenatud summad suunatakse NGEU sihttoetustesse ja ELi programmidesse tehtavatesse lisamaksetesse sihtotstarbelise välistuluna, mis lisandub ELi eelarves heakskiidetud assigneeringutele8. Sellise ebahariliku eelarvekäsitluse tõttu ei mõjuta NGEU rakendamine formaalselt põhimõtet, et ELi aastaeelarve tulud ja kulud peavad olema tasakaalus (eelarve tasakaalu põhimõte)9. ELi raamatupidamise aastaaruandes aga ei kajastu NGEU raames laenatud summa rahvusvaheliselt tunnustatud raamatupidamisstandardite kohaselt tulemiaruandes tuluna, samas kui sellega seotud sihttoetuste kulud on seal kajastatud, mis avaldab negatiivset mõju aasta majandustulemile. See erinevus laenude käsitlemisel eelarves ja aastaaruandes põhjustab märkimisväärse lahknevuse eelarve ja majandustulemi vahel.

8 Finantsmääruse artikkel 22.

9 Nõukogu õigustalituse arvamus dokumendis 9062/20, põhjendus 34.

Finantskohustused: 740,8

Pensionieraldis: 91,1

Kohustused: 65,0

Viitvõlad: 77,0

(miljardites eurodes)

Varad Kohustused

Finantsvarad: 386,1

Eelmaksed: 76,7

Raha: 103,0

Majanduslikud ja mittemajanduslikud nõuded: 34,1

Muu: 17,5 Muu: 2,6

Kokku: 976,6

Netovara (negatiivne): 359,2

Majandustulem (negatiivne): 54,6

31

1.7. 2025. aasta negatiivse majandustulemi peamine põhjus on laenudest rahastatavad kulutused, mis on seotud NGEU tagastamatute toetustega (2025. aastal 46,8 miljardit eurot). Alates 2022. aastast on tulemust mõjutanud ka Ukrainale antud laenude väärtuse langusega seotud kahju allahindluse (eeldatav krediidikahju) kajastamine (2025. aastal netokasv 7,3 miljardit eurot), mis on kajastatud tulemiaruandes.

1.8. Joonisel 1.4 on näidatud ELi eelarve- ja majandustulem aastate kaupa (2018–2025)

Joonis 1.4. Eelarve- ja majandustulem aastate kaupa, 2018–2025

Märkus: 2020. aasta näitaja sisaldab 47,5 miljardi euro suurust tulu, mis on seotud Ühendkuningriigi väljaastumislepinguga.

Allikas: kontrollikoda ELi aastate 2018–2025 konsolideeritud raamatupidamise aastaaruannete põhjal.

57,4

4,8 13,9

- 54,6

- 97,2 - 71,4

- 91,9

- 42,1

Majandustulem

(miljardites eurodes)

1,8 3,2 1,8 3,2 2,5 0,6 1,3 2,1

Eelarvetulem

2018 2019 2020 2021 2022 2023 2024 2025

32

Tähelepanekud 2025. aasta konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande kohta

1.9. Auditiga leiti, et raamatupidamise aastaaruandes ei esinenud olulisi väärkajastamisi. Juhime raamatupidamise aastaaruande kasutajate tähelepanu asjaolule, mille komisjon on avalikustanud lisas 1.4.3.

1.10. 1. jaanuaril 2025 võttis komisjon kasutusele uue keskse eelarve-, sularahahalduse ja raamatupidamisteabe süsteemi SUMMA, mis asendas ABACi. Üleminek sellele uuele tarkvarale tõi kaasa märkimisväärseid muudatusi paljudes äriprotsessides, nagu andmete edastamine kohalikest süsteemidest kesksesse raamatupidamissüsteemi, arvete registreerimine ja tasaarveldamine ning aasta lõpus toimuv kontode sulgemine. 2025. aasta konsolideeritud raamatupidamise aastaaruanne oli esimene SUMMA abil koostatud raamatupidamise aastaaruanne. Arvestades selle muudatusega kaasnevat suurenenud riski konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsusele, tegime täiendavaid auditiprotseduure, sealhulgas suurendasime valimite mahtu ja laiendasime sisekontrollide testimist. Kaasasime ka IT-eksperte, et läbi vaadata IT-valdkonna üldised kontrollimeetmed ja valitud rakenduste kontrollimehhanismid.

1.11. Leidsime oma testimise põhjal eelmaksete tehingute valimis märkimisväärselt rohkem vigu kui varasematel aastatel. Meie hinnangul on eelmakseid ja arveid mõjutav veamäär alla 2% suuruse olulisuse läve.

1.12. Meie töö nende eelmaksete tehingutega tõi ilmsiks süsteemi ülesehitusega seotud probleemi, mida sisekontrollisüsteem ei avastanud. Komisjon hindas viitkulusid aasta lõpu seisuga, kasutades aasta lõpu seisuga kulukohustustega seotud summat, mitte juriidiliste kohustuste kogusummat. See viga tulenes üleminekust ABACilt SUMMAle, mille käigus kanti mitmeaastaste programmide puhul üle ainult kulukohustustega seotud summad, ilma et oleks esitatud teavet juriidiliste kohustuste koguväärtuse kohta. Lisaks ei registreerinud kasutajad otse SUMMAs loodud uute lepingute puhul andmeid kulukohustuste ja juriidiliste kohustuste summade kohta. Sellest tulenevalt alahinnati nende lepingutega seotud kumuleerunud kulusid esialgses raamatupidamise aastaaruandes ligikaudu 3,7 miljardi euro võrra. See probleem puudutas peamiselt Euroopa ühendamise rahastu lepinguid, mida haldas Euroopa Kliima, Taristu ja Keskkonna Rakendusamet (CINEA) ning vähemal määral Euroopa elanikkonnakaitse ja humanitaarabioperatsioonide peadirektoraat (DG ECHO). Komisjon parandas selle vea lõplikus raamatupidamise aastaaruandes.

33

1.13. Vähendamaks viivitusi arvete ülekandmisel süsteemist eGrants SUMMAsse, rakendas komisjon tehnilist lahendust, mille kaudu edastati asjaomased arved SUMMAsse hiljem asendatava summaga 1 eurot nende tegeliku väärtuse asemel. Mõjutatud arvete hinnanguline koguväärtus on ligikaudu 2,6 miljardit eurot. Kuigi eelarveaasta lõpu raamatupidamiskirjed parandasid suuresti mõju raamatupidamise aastaaruandele, kujutab see parandus endast sisekontrolli puudust, mis vähendab SUMMA arveandmete usaldusväärsust ja terviklust.

1.14. Konsolideerimisprotsessi puhul tegime kindlaks finantsaruande kirje, mis esitati kolmanda isiku saldona, kuigi see oli seotud kontsernisisese positsiooniga, kuna SUMMA kontserni aruandlusvahend ei olnud õigesti seadistatud. Seetõttu ei kõrvaldatud seda summat kui kontsernisisest saldot. Selle probleemi rahaline mõju ei olnud märkimisväärne (5 miljonit eurot) ja komisjon korrigeeris selle.

1.15. 2025. aastal ei teinud komisjoni peaarvepidaja komisjoni kohalike raamatupidamissüsteemide (haldusprotsessid ja toetavad IT-süsteemid) põhjalikku valideerimist. See protsess aitab maandada riske süsteemidevahelisel üleminekul ja annab kindluse kohalike süsteemide toimimise kohta. Selle asemel vaadati 2025. aastal sihipäraselt läbi kolm süsteemi. Kohalike süsteemide põhjalik hindamine suurendaks märkimisväärselt kindlust raamatupidamisandmete täielikkuse ja usaldusväärsuse suhtes ning tõhustaks sellega seotud kontrolliraamistikku.

1.16. SUMMA süsteemi kasutuselevõtt on suurendanud raamatupidamisvigade arvu. Meie leiud osutavad selle üleminekuga seotud ulatuslikele probleemidele. Võttes siiski arvesse olulisuse alusel hinnatud teatatud leidude kumulatiivset mõju ja komisjoni rakendatud korrektsioone, ei ole üldine mõju konsolideeritud raamatupidamise aastaaruandele oluline.

34

SUMMA IT-auditi tähelepanekud

1.17. Viisime läbi ka järgmised IT-auditiprotseduurid, et käsitleda IT-süsteemi muutmise ja uue kontrollikeskkonnaga seotud riske:

● andmete ABACist SUMMAsse migreerimise IT-uuring, mis hõlmab nii andmete migratsiooni projekti korraldust kui ka andmete migratsiooni protsesse;

● üldiste IT-kontrollide ülevaatamine, saamaks kindlust selle kohta, et SUMMA kontrollikeskkonna ülesehitus võimaldab täpsete ja täielike finantsaruannete koostamist;

● riskihindamise käigus tuvastatud valitud SUMMA rakenduste kontrollide kontrollimine.

1.18. Selleks et tagada SUMMA kättesaadavus alates 2025. aasta algusest, keskendus komisjon süsteemi põhifunktsioonidele. Praktilise meetmena otsustas ta seega käivitada SUMMA mõningate puuduvate funktsioonidega ja lükkas edasi mitu algselt kavandatud funktsiooni. See piirab SUMMA suutlikkust finantsaruandlust täielikult toetada, nagu kava ette näeb. Selle probleemi lahendamiseks võttis komisjon vastu kava SUMMA funktsionaalsete lünkade kõrvaldamiseks 2030. aastaks. Kuni lünkade kõrvaldamiseni tuginetakse ajutistele lahendustele või manuaalsetele protsessidele, mis suurendab vigade riski.

1.19. Meie IT-auditi tulemused näitavad, et kuigi SUMMA puhul kohaldati kontrolli, võivad teatavad märkimisväärsed sisekontrolli puudused suurendada finantstehingute usaldusväärsuse ja süsteemi toimimise kahjustamise ohtu. Need puudused on peamiselt seotud kasutajate juurdepääsu haldamise ja IT-muudatuste haldamisega. Leidsime ka puudusi intsidentide lahendamise ja talitluspidevuse juhtimises, mis võib suurendada äritegevuse häire riski.

35

Tehingute korrektsus 1.20. Uurisime ELi kulutusi ja tulusid, et hinnata, kas ressursse on kogutud ja kasutatud kooskõlas kohaldatavate õigus- ja haldusnormidega10. Allpool esitame kokkuvõtte meie audititulemustest, mida tutvustatakse üksikasjalikult 4. peatükis (tulud) ja 5.–10. peatükis (kulutused). Ülevaade ei hõlma meie taaste- ja vastupidavusrahastu kulutuste auditi tulemusi, mida tutvustatakse 11. peatükis.

Meie arvamus hõlmab eelarve tulu- ja kulutehinguid

1.21. Seoses tuludega saime piisava kindluse oma auditiarvamuse jaoks, hinnates valikuliselt peamisi süsteeme, mida täiendas tehingute testimine. 65-st läbivaadatud tehingust moodustatud valim koostati nii, et see oleks statistiliselt esinduslik kõigi ELi eelarve tuluallikate suhtes. 2025. aastal oli meie testitud tulude auditikogumi maht 224,4 miljardit eurot (vt joonis 4.1).

1.22. Kulude puhul võtsime esindusliku valimi oma auditi andmekogumi 750 tehingust, mis hõlmas eelmaksete tasaarvestusi ning vahe- ja lõppmakseid, mille komisjon (või mõni muu ELi vahendeid haldav institutsioon või asutus) heaks kiitis ja mis maksti ELi eelarvest vahendite lõplikele saajatele. Nende tehingute testimine aitas kaasa meie kinnitava avalduse koostamisele ja nõuetevastaselt tehtud tehingute osakaalu hindamisele üldises auditi andmekogumis, nendes kulutustes, mis on meie hinnangul olulisel määral vigadest mõjutatud (vt punkt 1.28) ning kõigis MFRi rubriikides, mille kohta me koostame erihinnangu (rubriigid 1, 2, 3, 6 ja 7). Uuritud tehingud ja aruandes esitatud näited ei ole aluseks, mille põhjal teha järeldusi konkreetsete liikmesriikide, toetust saavate riikide ja/või piirkondade kohta (vt lisa 1.1 punkt (23)).

10 Sealhulgas MFRi 2014–2020 ja sellele eelnenud MFRide tehingud.

36

1.23. Kulutuste auditikogumi maht oli 2025. aastal 130,8 miljardit eurot, mis sisaldas NGEU lisatoetusi olemasolevatele 2021.–2027. aasta MFRi programmidele, mida tuleb kasutada kooskõlas valdkondlike eeskirjadega. See summa hõlmab makseid Ühendkuningriigile kooskõlas väljaastumislepingus sätestatud tingimustega11. Joonisel 1.5 on esitatud ELi eelarve kulutused ja meie kulude auditi andmekogum MFRi rubriikide (eelarvevaldkondade) ja maksete liikide kaupa: vahe- ja lõppmaksed, eelmaksete tasaarvestused ja raamatupidamise aastaaruannete iga-aastase heakskiitmise otsused (vt lisa 1.1 punktid (20) ja (21)).

11 Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi Euroopa Liidust ja Euroopa

Aatomienergiaühendusest väljaastumise lepingu artiklid 136 ja 138.

37

Joonis 1.5. Meie auditikogumi (130,8 miljardit eurot) ja Eli eelarvekulutuste (176,3 miljardit eurot) võrdlus MFRi rubriikide kaupa (2025)

Allikas: kontrollikoda.

24,5 22,5

52,8

18,3

59,6

58,3

17,2

12,5

13,8

13,7

Eelarvekulutused 176,3 mld €

Auditikogum 130,8 mld €

Ränne ja piirihaldus

Loodusvarad ja keskkond

Naabrus ja maailm

Euroopa avalik haldus

Julgeolek ja kaitse

Ühtekuuluvus, vastupanuvõime ja

väärtused

Ühtne turg, innovatsioon ja digiüleminek

Erivahendid

Eelarvekulutused hõlmavad:

• vahe- ja lõppmakseid • eelmakseid

Auditikogum hõlmab

• vahe- ja lõppmakseid • eelmaksete tasaarvestamist • iga-aastaseid raamatupidamise

aastaaruannete heakskiitmise otsuseid eelarve jagatud täitmise rubriikides „Ühtekuuluvus, vastupanuvõime ja väärtused“, „Julgeolek ja kaitse“ ning „Ränne ja piirihaldus“

Eelarvekulutused Auditikogum

2,8

1,6

1,4

2,5

1,9

3,8

38

Tuludes ei ole olulisi vigu, kuid suur osa kulutustest on olulisel määral vigadest mõjutatud

1.24. Meie ELi tulude ja kulude korrektsuse auditi peamised leiud on järgmised.

a) Tulud: meie auditi tõendusmaterjal osutab sellele, et tulud ei olnud olulisel määral vigadest mõjutatud. Tulude haldamise süsteemid, mida me kontrollisime, olid üldjoontes mõjusad. Mõned kogurahvatulu reservatsioonide ja traditsiooniliste omavahendite avatud punktide haldamise kontrollisüsteemide elemendid olid siiski vaid osaliselt mõjusad. Lisaks olid osaliselt mõjusad nii kogurahvatulu reservatsioonide kohta teabe esitamine, plastpakendijäätmete põhiseid omavahendeid käsitlevate andmete esitamine kui ka meie poolt kolmes liikmesriigis hinnatud peamiste traditsiooniliste omavahendite juhtimis- ja kontrollisüsteemide mõned elemendid (vt 4. peatükk).

b) Kulutused: meie kogutud auditi tõendusmaterjal osutab sellele, et üldine veamäär12 oli oluline – 3,8%. Meil on 95% suurune kindlus, et andmekogumi veamäär on vahemikus 2,7–4,9% (vastavalt alumine ja ülemine veapiir). Veamäär tuleneb peamiselt rubriikidest „Loodusvarad ja keskkond“ ning „Ühtekuuluvus, vastupanuvõime ja väärtused“, nagu on näidatud joonisel 1.6.

12 Mõiste „viga“ on määratletud lisa 1.1 punktides (26) ja (27).

39

Joonis 1.6. Kulude hinnanguline veamäär ja suurimad vigade põhjustajad 2025. aastal

Allikas: kontrollikoda.

1.25. Alates 2021. aastast on meie hinnangulise veamäära 95% suuruse usaldusvahemiku13 alampiir ületanud 2,0% suurust olulisuse läve. See tähendab, et meil on piisav kindlus, et auditikogumi veamäär ületab iga kõnealuse aasta puhul olulisuse läve. Joonisel 1.7 võrreldakse aastate 2021–2025 hinnangulisi veamäärasid.

13 95% suurusele kindlusele vastava usaldusvahemiku selgitus on esitatud lisa 1.1 punktis (28).

Suurim osa veamääras on neljal poliitikavaldkonnal

Ühtne turg, innovatsioon ja digitaalvaldkond

Ühtekuuluvus, vastupanuvõime ja väärtused

Loodusvarad ja keskkond

Muu

Naabrus ja maailm

pp: protsendipunkt

0,2 pp

0,4 pp

0,9 pp

0,5 pp

1,8 pp

0% 2% 4% 6%

Olulisuse lävi 2%

3,8%

Meil on 95% suurune kindlus, et auditikogumi veamäär on alumise veapiiri (AVP) ja ülemise veapiiri (ÜVP) vahel

ÜVP 4,9%

AVP 2,7%

95% tõenäosus

40

Joonis 1.7. Hinnanguline veamäär (2021–2025)

Allikas: kontrollikoda.

1.26. Joonisel 1.8 võrreldakse meie hinnangulisi veamäärasid rubriikides „Ühtne turg, innovatsioon ja digivaldkond“, „Ühtekuuluvus, vastupanuvõime ja väärtused“ ning „Loodusvarad ja keskkond“ aastatel 2021–2025. Rubriigi „Naabrus ja maailm“ puhul on joonisel esitatud üksnes 2024. ja 2025. aasta hinnanguline veamäär, kuna varasematel aastatel seda ei arvutatud. Lisateavet on esitatud punktides 1.27−1.31 ning 5., 6., 7. ja 9. peatükis.

3,0%

4,2%

5,6%

3,6% 3,8% 3,8%

5,3%

6,8%

4,6% 4,9%

2,2%

3,1%

4,4%

2,6% 2,7%

0%

2%

4%

6%

8%

95% usaldusvahemik

Ülemine veapiir

Kontrollikoja hinnanguline veamäär

Alumine veapiir

Olulisuse lävi 2,0%

20242021 20252022 2023

41

Joonis 1.8. MFRi rubriikide 1, 2, 3 ja 6 hinnangulised veamäärad 2021−2025

(*) Me ei esitanud aastatel 2021–2023 eraldi hinnangut rubriigi „Naabrus ja maailm“ kohta.

Allikas: kontrollikoda.

1.27. Rubriigi „Ühtekuuluvus, vastupanuvõime ja väärtused“ auditeeritud kulude väärtus moodustas vaid kolmandiku 2024. aastal auditeeritud summast. Selle põhjuseks on asjaolu, et ühtekuuluvuspoliitika vahendite raames, mis moodustavad suurema osa MFRi rubriigi 2 kuludest, kasutasid paljud liikmesriigid Euroopa strateegiliste tehnoloogiate platvormi (STEP)14 määrusega võimaldatud paindlikkust, mis tähendab, et 2025. aastal kinnitati nende poolt ja kiideti komisjoni poolt heaks ainult ligikaudu 20% 2014.–2020. aasta programmide lõpetamistest. Lisaks olid liikmesriikide poolt ajavahemikuks 2021–2027 deklareeritud kulud samuti väikesed (lisateabe saamiseks vt punkt 6.14). Seega, kuigi rubriigi „Ühtekuuluvus, vastupanuvõime ja väärtused“ hinnanguline veamäär oli kõrge, oli selle panus 2025. aasta üldisesse veamäära väiksem kui varasematel aastatel, sest ühtekuuluvuspoliitika kulutuste osakaal ELi eelarve kogukuludes oli tavapärasest väiksem.

14 Artikli 14 lõige 4.

2,9%

6,6%

3,9%

2,5%

0%

2%

4%

6%

8%

10%

12%

14%

2021 2022 2023 2024 2025

Loodusvarad ja keskkond

Ühtne turg, innovatsioon ja

digitaalvaldkond

Ühtekuuluvus, vastupanuvõime

ja väärtused

Naabrus ja maailm (*)

Olulisuse lävi 2,0%

42

1.28. 2025. aasta auditi tulemused kinnitavad meie varasemate aastate hinnangut, mille kohaselt mõjutab veariski vahendite väljamaksmise viis. Jooniselt 1.9 on näha, et auditeeritud valdkonnad, mis on olulisel määral vigadest mõjutatud, moodustavad meie auditi andmekogumist 58,0% (2024. aastal 68,9%). Võttes arvesse MFRi kõigi rubriikide testimise tulemusi, on meie hinnangul auditikogumi selle osa veamäär 5,6% (2024. aastal 5,2%).

Joonis 1.9. Meie 2025. aasta auditikogumi osa, mis on olulisel määral vigadest mõjutatud

Allikas: kontrollikoda.

1.29. Auditeeritud valdkonnad, mis on olulisel määral vigadest mõjutatud, puudutavad peamiselt kulude hüvitamisel põhinevaid makseid, mille puhul peavad toetusesaajad kantud rahastamiskõlblike kulude eest väljamaksetaotluse esitama. Selleks peavad toetusesesaajad tõendama nii seda, et nad tegelevad toetuskõlbliku tegevusega, kui ka seda, et on vastavaid kulusid kandnud. Seejuures tuleb neil järgida keerulisi õigusnorme, mis reguleerivad seda, mille hüvitamist on võimalik taotleda (rahastamiskõlblikkus) ja seda, kuidas korrektselt kulusid kanda (hankelepingute sõlmimise kord või riigiabi eeskirjad).

55 mld € 42,0% meie auditikogumist

75,8 mld € 58,0% meie auditikogumist

Hinnanguline veamäär 5,6%

Auditikogum 130,8 miljardit eurot

Olulisel määral vigadest mõjutatud

Ei ole olulisel määral vigadest mõjutatud

Hinnanguline veamäär allpool 2% suurust olulisuse läve

Üldine hinnanguline veamäär auditikogumis

3,8%

43

1.30. Järeldame, et 42,0% meie auditikogumist ei sisalda olulisi vigu, mis tähendab, et selle osa hinnanguline veamäär jääb alla 2% suuruse olulisuse läve (vt joonis 1.9). See osa auditikogumist hõlmab kulusid, mis on seotud toetusõigustel põhinevate maksetega, mille puhul toetusesaajad peavad vastama teatavatele tingimustele (nt otsetoetused põllumajandustootjatele, v.a ökokavad), samuti osa halduskuludest (Eli töötajate palgad ja pensionid), eelarvetoetust kolmandatele riikidele ning programmi „Erasmus+“ üliõpilas- ja muid liikuvusmeetmeid (vt joonis 1.10). Siiski tuvastasime vigu Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondi (EAGF) otsemaksete tehingutes, nimelt toetuskõlbmatu maa deklareerimist, sealhulgas tõendite puudumist selle kohta, et maa oli seda taotlevate toetusesaajate seaduslikus käsutuses.

1.31. Nagu on näidatud joonisel 1.10, moodustab suurima osa olulisel määral vigadest mõjutatud auditikogumist rubriik „Loodusvarad ja keskkond“, millele järgnevad „Ühtne turg, innovatsioon ja digitaalvaldkond“, „Ühtekuuluvus, vastupanuvõime ja väärtused“ ning „Naabrus ja maailm“.

Joonis 1.10. Auditikogumi jaotus veamäärade ja MFRi rubriikide kaupa

Allikas: kontrollikoda.

Olulisel määral vigadest mõjutatud andmekogum

75,8 miljardit eurot (58,0%)

Kulutused, mille suhtes kohaldatakse keerukaid eeskirju, peamiselt kulude hüvitamisel põhinevad maksed

Ühtekuuluvus, vastupanuvõime ja

väärtused

Loodusvarad ja keskkond

Ränne ja piirihaldus

Euroopa avalik haldus

Naabrus ja maailm

Ühtne turg, innovatsioon ja

digitaalvaldkond

Julgeolek ja kaitse

Solidaarsusmehhanism

Andmekogum, mis ei ole olulisel määral vigadest mõjutatud 55 miljardit eurot (42,0%) Peamiselt toetusõigustel põhinevad maksed

7,0

29,5

9,4

1,1

5,1

1,6

0,3

9,3 3,1

4,3

1,2

17,4

28,8

11,4

1,3

44

Kõige suurema osa hinnangulisest veamäärast moodustavad endiselt rahastamiskõlblikkuse vead, mille seas on suurenenud vead riigihangetes ja sihttoetuse andmise menetlustes

1.32. Uurisime, millist tüüpi vead mõjutavad seda auditikogumi osa, kus püsib oluline veamäär. Joonisel 1.11 võrreldakse auditikogumi selle osa hinnangulisi veamäärasid ja peamiste vealiikide osa aastatel 2021–2025 ning näidatakse iga vealiigi osakaalu 2025. aasta hinnangulises veamääras.

Joonis 1.11. Oluliselt vigadest mõjutatud kulude hinnanguline veamäär ja iga vealiigi osakaal

Allikas: kontrollikoda.

Vealiikide osakaal igal aastal, 2021–2025

Maksetaotlustes sisalduvad

rahastamiskõlbmatud kulud ja kandmata kulud

0%

20%

40%

60% 40%

Toetuskõlbmatud projektid, tegevused

või toetusesaajad

11%

Vead riigihangetes, sihttoetuste andmise menetlustes ja riigiabi

maksmisel

19%

Maksed, mille kohta puudusid tõendavad

dokumendid

26%

Komisjoni ja vahendusasutuste vead ja muud vead

4%

Vealiikide osakaal 2025. aastal

Vead riigihangetes, sihttoetuste andmise menetlustes ja riigiabi maksmisel

Rahastamiskõlblikkuse vead

Maksed, mille kohta puudusid tõendavad dokumendid

Komisjoni ja vahendusasutuste vead ja muud vead

51% 26%

19%

4%

Hinnanguline veamäär

4,7% 6,0% 7,9%

5,2% 5,6%

2021 2022 2023 2024 2025

45

1.33. Ka 2025. aastal leidsime, et rahastamiskõlblikkuse vead, peamiselt rubriikides „Loodusvarad ja keskkond“, „Ühtne turg, innovatsioon ja digivaldkond“, „Ühtekuuluvus, vastupanuvõime ja väärtused“ ja „Naabrus ja maailm“ moodustasid suurima osa (51%) hinnangulisest veamäärast auditikogumi selle osa puhul, mis oli olulisel määral vigadest mõjutatud (2024. aastal 64%). Joonisel 1.12 esitatakse nende vigade jaotus.

Joonis 1.12. Rahastamiskõlblikkuse vigade jagunemine 2025. aastal

Allikas: kontrollikoda.

1.34. Vead, mis on seotud hankelepingute sõlmimise korra ja sihttoetuste andmise menetluste rikkumisega, peamiselt rubriikides „Ühtekuuluvus, vastupanuvõime ja väärtused“, „Euroopa avalik haldus“, „Naabrus ja maailm“ ning „Ränne ja piirihaldus“, moodustasid 26% (2024. aastal 16%) auditikogumi selle osa hinnangulisest veamäärast 2025. aastal. Peamised riigihangetes leitud vealiigid on esitatud joonisel 1.13.

14% Põllumajandusmaa/loomade ebaõige deklareerimine või kohustuste täitmata jätmine

17% Rahastamiskõlbmatud otsesed personalikulud või muud otsesed kulud

11% Toetuskõlbmatud projektid, tegevused või toetusesaajad

3% Muud rahastamiskõlblikkuse vead

Rahastamiskõlblikkuse vead (51%)

6% Kulud, mida ei ole kantud või mis ei ole projektiga seotud

46

Joonis 1.13. 2025. aastal riigihangetes, toetuste andmise menetlustes ja riigiabi maksmisel leitud vigade jagunemine

Allikas: kontrollikoda.

1.35. Lisaks mõjutasid sel aastal veamäära maksed, mille kohta tõendavaid dokumente ei esitatud, peamiselt rubriikides „Loodusvarad ja keskkond“, „Ühtekuuluvus, vastupanuvõime ja väärtused“ ning „Ühtne turg, innovatsioon ja digitaalvaldkond“. Nende vigade osakaal oli 19% (2024. aastal 9%) auditikogumi selle osa hinnangulisest veamäärast.

Riigihankevigade kvantifitseerimise metoodika muutmine vähendas veidi meie hinnangulist veamäära

1.36. Alates 2025. aastast oleme viinud riigihankevigade kvantifitseerimise metoodika kooskõlla metoodikaga, mida komisjon ja liikmesriigid kasutavad eelarve jagatud täitmise alla kuuluvates poliitikavaldkondades, vt lisa 1.1 punkt (30). Selle metoodikaga arvutatakse iga eelnevalt kindlaks määratud riigihangetega seotud õigusnormide rikkumise liigi finantsmõju. Kasutame riigihankevigade kvantifitseerimisel kõigi MFRi poliitikavaldkondade ja eelarve täitmise viiside (otsene, kaudne ja jagatud eelarve täitmine) puhul sama õigusnormide rikkumiste liikide loetelu. Kohaldame seda analoogia põhjal kõigi hankemenetluste suhtes, samuti sihttoetuste andmise menetlustes leitud vigade suhtes.

1.37. 2025. aastal hindasime uue metoodika kohaldamise mõju kõigis poliitikavaldkondades, mille kohta me koostame erihinnangu. Erinevus on näidatud joonisel 1.14.

Vead riigihangetes, sihttoetuste andmise menetlustes ja riigiabi maksmisel (26%)

6% Lepinguelementide ebakorrektne muutmine

5% Õigusnormide rikkumine pakkujate valikul ja pakkumuste hindamisel

15% Hanketeate ja hanketingimuste mitteavaldamine või neis esinevad rikkumised

47

Joonis 1.14. Riigihankevigade mõju hinnangulisele veamäärale uue metoodika alusel, MFRi rubriigid 1, 2, 3, 6 ja 7

Allikas: kontrollikoda.

pp: protsendipunkt

-1,6 pp

-0,2 pp

0,2 pp 0,0 pp

0,6 pp

Ühtekuuluvus, vastupanuvõime

ja väärtused

Loodusvarad ja keskkond

Naabrus ja maailm

Euroopa avalik haldus

Ühtne turg, innovatsioon ja

digiüleminek

Üldine hinnanguline

veamäär

-0,2 pp

48

Komisjoni korrektsuse alane teave

Komisjoni teatatud veamäär ei ole meie hinnangulise veamääraga otseselt võrreldav ja on tõenäoliselt alahinnatud

1.38. Komisjon vastutab lõppkokkuvõttes ELi eelarve täitmise eest15, olenemata eelarve täitmise viisist (st eelarve otsene, kaudne või jagatud täitmine).

1.39. Oma iga-aastases haldus- ja tulemusaruandes esitab komisjon sisekontrolli ja finantsjuhtimise peamise koondteabe, millele on osutatud komisjoni eri peadirektoraatide iga-aastastes tegevusaruannetes.

1.40. 2025. aasta haldus- ja tulemusaruandes esitab komisjon oma maksete hinnangulise veariski16 MFRi kõigis rubriikides, välja arvatud rubriik 3: „Loodusvarad ja keskkond“ ning rubriik 6: „Naabrus ja maailm“. Joonisel 1.15 esitatakse komisjoni hinnanguline maksete vearisk MFRi rubriikides, mille kohta me esitame eraldi hinnangu, koos meie usaldusvahemikuga17 (95% suurune kindlus) hinnangulise veamäära kohta. Komisjoni arvud jäävad rubriigis 2 („Ühtekuuluvus, vastupidavus ja väärtused“) allapoole meie usaldusvahemikku ning on rubriigis 1 („Ühtne turg, innovatsioon ja digitaalvaldkond“) meie vahemikus, kuid allpool hinnangulist veamäära.

15 ELTLi artikkel 317.

16 Finantsmääruse artikli 253 lõike 1 punkti b alapunkti i kohaselt peab iga-aastane haldus- ja tulemusaruanne sisaldama hinnangut ELi kulutuste veamäära kohta.

17 95% suurusele kindlusele vastava usaldusvahemiku selgitus on esitatud lisa 1.1 punktis (28).

49

Joonis 1.15. Meie 2025. aasta hinnanguline veamäär ja komisjoni hinnanguline maksete vearisk MFRi rubriikide 1 ja 2 kohta

Allikas: kontrollikoda.

1.41. On mitmeid põhjuseid, miks komisjoni hinnangud on meie hinnangulistest veamääradest madalamad. Need põhjused hõlmavad olemuslikke erinevusi komisjoni ja kontrollikoja vastavate rollide ja volituste vahel, aga ka juhtimis- ja kontrollisüsteemide piiranguid (vt punkt 1.45).

1.42. Kontrollikoda on ELi välisaudiitor ja esitab sõltumatu auditiarvamuse asjaomase aasta finantstehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta. Seda tehes peab kontrollikoda andma aru mis tahes õigusnormide rikkumise juhtudest, olenemata sellest, kas juhtum võib anda aluse finantskorrektsiooni või tagasimaksenõude esitamiseks. Komisjon seevastu keskendub õigusnormide rikkumise juhtumitele, mille puhul ta leiab, et asjaomaste summade finantskorrektsioon või tagasinõudmine on õiguslikult põhjendatud. Komisjon ei kohalda alati tagasinõudmist, näiteks kui avastatud õigusnormide rikkumine on tingitud puudustest komisjoni enda tegevuses.

1.43. Täpsemalt põhineb komisjoni hinnang õigusnormide rikkumise kohta ühtekuuluvusvaldkonnas ühissätete määruses esitatud määratlusel: „kohaldatava õiguse rikkumine, mis tuleneb ettevõtja tegevusest või tegevusetusest, mis on kahjustanud või oleks võinud kahjustada liidu eelarvet sellest põhjendamatu kulutuse debiteerimise tõttu“.

2,9%

6,6%

2,1% 2,3%

Komisjon: maksete vearisk Kontrollikoda: hinnanguline veamäär

95%-ne usaldusvahemik

Ülemine veapiir

Kontrollikoja hinnanguline veamäär

Alumine veapiir

Ühtne turg, innovatsioon ja

digiüleminek

Ühtekuuluvus, vastupanuvõime ja

väärtused

Olulisuse lävi 2,0%

50

1.44. Me käsitleme veana tehingut (või osalist tehingut), mis ei vasta kehtivatele seadustele ja määrustele. Seetõttu ei hõlma meie määratlus mitte ainult kohaldatava õiguse rikkumisi, mis tulenevad ettevõtjate tegevusest või tegevusetusest, vaid ka ELi eelarvet kahjustavaid vigu, mille on teinud riiklikud ja piirkondlikud ametiasutused või komisjon ise. Meie esitatavat hinnangulist veamäära ei tohiks tõlgendada samaväärsena finantskorrektsioonide summaga, mida komisjon võib kehtivate normide kohaselt rakendada.

1.45. Nagu varasematelgi aastatel, leidsime juhtimis- ja kontrollisüsteemides puudusi, mis mõjutavad komisjoni hinnangut maksete veariski kohta eri poliitikavaldkondades. MFRi rubriikides 1 ja 2 leitud piirangute analüüs on toodud järgmistes punktides.

1.46. Rubriigis 1: „Ühtne turg, innovatsioon ja digitaalne valdkond“ uurisime haldus- ja kontrollisüsteemide elemente, mida komisjon kasutab plagieerimise ja teadusuuringute topeltrahastamise vältimiseks. Täpsemalt vaatasime läbi IT-süsteemid ja tuvastasime mõned puudused (vt punkt 5.32).

51

1.47. Rubriigi 2: „Ühtekuuluvus, vastupanuvõime ja väärtused“ ühtekuuluvuspoliitika vahendite veamäära tuletab komisjon auditeerimisasutuste teatatud määradest, mida ta kontrollib dokumentide läbivaatamise ja riskipõhiste vastavusauditite kaudu. Tuleb aga märkida, et

● dokumentide läbivaatamisel on olemuslikud piirangud, kuna selle eesmärk ei ole avastada õigusnormide vastaseid kulusid, mida liikmesriigid ei ole avastanud18. Samuti ei saa nende abil avastada süsteemi puudusi auditeerimisasutuste töös;

● komisjon tuvastab õigusnormide rikkumisi jätkuvalt oma vastavusauditite raames19. Kuna ta teeb aga vaid piiratud arvul selliseid auditeid ega ekstrapoleeri tulemusi ühtekuuluvuspoliitika kulutuste sellele osale, mida audit ei hõlma, on suur oht, et paljud vead jäävad avastamata ja neid ei võeta üldise veamäära kindlaksmääramisel arvesse. Auditeerimata programmide määrade suurendamine ja kindlad määrad, mis sisalduvad alates 2021. aastast komisjoni maksimummääras, lahendavad selle probleemi ainult osaliselt20.

1.48. Eelmistel aastatel leidsime ühtekuuluvuspoliitika vahendite raames paljude auditeerimisasutuste puhul puudusi nii nende kasutatud lähenemisviisides kui ka nende rakendamises21. Seetõttu oleme alates eelarveaastast 2025 muutnud oma auditi käsitlusviisi MFRi rubriigi 2 suhtes, pöördudes tagasi ise alustehingute valimi moodustamise ja otse testimise juurde.

18 Ülevaade 03/2024: „Ülevaade kindlustandvast raamistikust ja peamistest teguritest,

mis põhjustasid vigu perioodi 2014–2020 ühtekuuluvuspoliitika kulutustes“, punktid VI ja 65–66.

19 Samas, punkt 68.

20 Samas, punktid 41 ja 42.

21 2024. aasta aastaaruande punktid 6.39–6.51 ja ülevaade 03/2024.

52

Teavitame pettusekahtlusest EPPOt ja OLAFit 1.49. Pettus on mis tahes tahtlik tegevus või tegevusetus, mis on seotud valede, ebaõigete või mittetäielike aruannete või dokumentide kasutamise või esitamisega, nõutava teabe avalikustamata jätmisega ja ELi vahendite väärkasutamisega22. Pettused kahjustavad või võivad kahjustada ELi finantshuve.

1.50. Esmane vastutus pettuste vältimise ja avastamise eest lasub nii (majandus)üksuse juhtkonnal kui ka selle üksuse järelevalve eest vastutavatel isikutel. ELi toimimise lepingu (ELTL) artikli 325 kohaselt peavad EL ja selle liikmesriigid võitlema pettuste ja muu liidu finantshuve kahjustava ebaseadusliku tegevuse vastu.

1.51. ELi välisaudiitorina ei ole meil volitusi uurida ELi finantshuve kahjustava pettuse kahtluse juhtumeid. Meil on aga kohustus teavitada sellistest juhtumitest pädevaid asutusi. See on osa ELTLi artikli 287 lõikest 2 tulenevast kohustusest teatada „kõigist eeskirjade eiramise juhtumitest“, mille me avastame ELi tulude ja kulutuste seaduslikkuse, korrektsuse ning finantshalduse usaldusväärse uurimisel. Enne auditiprotseduuride alustamist võtame arvesse pettuseriski (vt lisa 1.1 punktid (33)−(35)) ja vaatame oma protseduurid korrapäraselt läbi.

1.52. Edastame Euroopa Prokuratuurile (EPPO) kõik kahtlused kuritegude kohta, mis kuuluvad tema pädevusse ja hõlmavad osalevaid liikmesriike, ning edastame Euroopa Pettustevastasele Ametile (OLAF) kõik kahtlused pettuse, korruptsiooni või muu ELi finantshuve kahjustava ebaseadusliku tegevuse kohta. Sellised kahtlused võivad tuleneda kas meie audititööst (sealhulgas tulemusaudititest) või teabest, mille kolmandad isikud on meile otse esitanud.

22 Direktiivi (EL) 2017/1371, mis käsitleb võitlust liidu finantshuve kahjustavate pettuste vastu

kriminaalõiguse abil, artikkel 3.

53

1.53. 2025. aastal teatasime OLAFile 17-st pettusekahtlusega juhtumist (2024. aastal 19), millest 15 tulenesid kontrollikoja auditeerimistööst: seitse tuvastati 2024. aasta kulutuste auditi käigus, seitse 2023. aasta kulutuste auditi käigus ja üks ühinemiseelse abi rahastamisvahendi (IPA) tulemusauditi raames. Kahest järelejäänud juhtumist ühest teavitas kontrollikoja hanketalitus, teisest aga kolmas osapool. Selle tulemusena oli OLAF 2026. aasta juuni seisuga algatanud juba viis juurdlust. Samal ajal edastasime neist juhtudest 12 ka EPPO-le (2024. aastal teatasime EPPO-le seitsmest juhtumist), kes on kaheksa juhtumi suhtes juurdluse algatanud.

1.54. Pettusekahtluse kõige sagedasemad põhjused olid:

● valede, ebaõigete või mittetäielike aruannete või dokumentide tahtlik kasutamine või esitamine ning/või konkreetse kohustuslikult avaldamisele kuuluva teabe varjamine, mille tagajärjel vääralt eraldatakse või hoitakse Ei vahendeid;

● ELi rahastamise jaoks vajalike tingimuste kunstlik tekitamine;

● ELi vahendite väärkasutamine, st muudel eesmärkidel kui need, milleks need algselt eraldati.

Aastatel 2010–2025 suunasime OLAF-ile edasi 267 juhtumit. OLAFi andmetel on ta meilt saadud teabel põhinenud lõpetatud juurdluste alusel andnud soovituse nõuda tagasi kokku 555,6 miljonit eurot.

1.55. Lisaks EPPO-le ja OLAFile juhtumitest teatamisele esitame käesolevas aastaaruandes teavet selle kohta, kuidas komisjon ja liikmesriigid on rakendanud oma pettuseriski poliitikat. 6. peatükis teatame, et komisjon on täielikult järginud meie 2020. aasta aastaaruande soovitust 5.2, mis käsitleb pettuseriski jälgimist auditeerimisasutuste tegevusauditites, ning meie 2022. aasta aastaaruande soovitust 6.6, mis käsitleb korraldusasutuste teadlikkuse suurendamist pettuseriski suhtes (vt lisa 6.2).

54

1.56. Samuti käsitleme pettusi muudes, eraldi auditites. 2025. aastal avaldasime eriaruande impordiga seotud käibemaksupettuste kohta23, millest andsime ülevaate oma 2024. aasta aastaaruandes (vt punkt 1.45). Lisaks avaldasime eriaruande pettuste vastu võitlevate ELi asutuste kohta24. Kokkuvõttes jõudsime järeldusele, et kuigi OLAFi, EPPO, Eurojusti ja Europoli volitused olid selgelt määratletud, esines teabevahetuses ja komisjoni haldusjärelevalves endiselt puudusi. Asutuste poolt kättesaadavaks tehtud andmed näitasid erinevusi teatatud pettusekahtluse juhtumite arvudes, ning komisjon seda ei analüüsinud. Pettustest teatamise nõuded võisid kaasa tuua kahtlustest topelt teatamise, mis suurendas halduskoormust. Leidsime ka, et komisjonil ei olnud täielikku ülevaadet pettuste uurimise tulemusena ELi eelarvesse võlgnetavatest või tegelikult tagasi nõutud summadest.

1.57. 2026. aasta alguses avaldasime eriaruande pettusevastase võitluse kohta taaste- ja vastupidavusrahastus25. Järeldasime, et komisjoni ja liikmesriikide poolt taaste- ja vastupidavusrahastu jaoks loodud süsteemid, mille eesmärk on kaitsta ELi huve pettuste eest, ei ole täielikult tõhusad. Kuigi komisjon oli astunud samme selle parandamiseks, leidsime, et taaste- ja vastupidavusrahastu pettustevastases raamistikus esines puudusi pettuste avastamisel, neist teatamisel ja nende korrigeerimisel. Puudulikud ja ebajärjekindlad andmed taaste- ja vastupidavusrahastu pettuste kohta, pettusejuhtumitest teatamise standardkriteeriumide puudumine ja tagasinõudmiseeskirjadega seotud probleemid võivad takistada komisjonil võtta õigeaegseid ja tõhusaid parandusmeetmeid. 18. juunil 2026 avaldasime eriaruande komisjoni pettustevastase võitluse strateegia kohta26. Leidsime, et komisjoni pettustevastase võitluse strateegia oli terviklik, kuid kavandatud meetmed ei olnud sageli piisavalt ambitsioonikad. Kuigi strateegias järgiti pettuseriski juhtimise parimaid tavasid, esines puudusi selle protsessides, eelkõige riskihindamises. Lisaks keskenduti komisjoni järelevalves ja aruandluses peamiselt strateegia rakendamisele, pöörates vähe tähelepanu tulemustele ja mõjule.

23 Eriaruanne 08/2025: „Impordi käibemaksupettused: ELi finantshuvid ei ole impordi

lihtsustatud tolliprotseduuride puhul piisavalt kaitstud“.

24 Eriaruanne 26/2025: „Pettusega võitlevad ELi asutused – selged volitused, kuid teabevahetus ja komisjoni järelevalve on endiselt ebapiisav“.

25 Eriaruanne 06/2026: „Pettusevastane võitlus taaste- ja vastupidavusrahastus – töö käib“.

26 Eriaruanne 18/2026: „Komisjoni pettustevastase võitluse strateegia. Terviklik, kuid mitte piisavalt ambitsioonikas“.

55

Järeldused ja soovitused 1.58. Käesolev peatükk toetab kinnitavas avalduses esitatud auditiarvamust. Meie hinnangul ei sisaldanud raamatupidamise aastaaruanne olulisi väärkajastamisi.

1.59. Meie IT-audititöös uue keskse eelarve-, sularahahalduse ja raamatupidamisteabe süsteemi SUMMA kohta tuvastati mõningaid olulisi sisekontrolli puudusi seoses kasutajate juurdepääsu haldamise ja IT-muudatuste haldamisega. Kuigi kontrolli rakendati, võivad need puudused suurendada ohtu finantstehingute usaldusväärsusele ja kahjustada süsteemi toimimist. Leidsime ka puudusi intsidentide lahendamise ja talitluspidevuse juhtimises, mis võib suurendada äritegevuse häire riski.

Soovitus 1.1. Tagada puuduolevad funktsioonid ja tugevdada SUMMA kontrolle

SUMMA-t käsitleva IT-audititöö põhjal esitame komisjonile järgmised soovitused:

a) teha kindlaks puuduolevad funktsioonid, seada need tähtsuse järjekorda, lähtudes nende võimalikust mõjust finantstehingute usaldusväärsusele, ja kõrvaldada puudujäägid esmatähtsates funktsioonides;

b) tagada ajutiste lahenduste tõhusus ning näha ette finantsvigade vältimiseks vajalikud kontrollid, nende põhjalik jälgimine ja nendega kaasnev kava püsivate lahenduste õigeaegseks lõpuleviimiseks;

c) prioriseerida ja kõrvaldada SUMMA kasutuselevõtu ja käitamisega seotud sisekontrolli puudused.

Soovituse täitmise tähtaeg: 2026. aasta lõpp.

1.60. Tehingute korrektsuse kohta järeldame, et tulutehingud ei olnud olulisel määral vigadest mõjutatud. Kulude puhul näitavad 750 tehingust koosneva esindusliku valimi auditeerimise tulemused, et hinnanguline veamäär on 3,8%. Meie hinnangul on suur osa kulutustest olulisel määral vigadest mõjutatud. See puudutab peamiselt kulutusi, mille puhul tuleb järgida keerukaid eeskirju (peamiselt kulude hüvitamisel põhinevad kulutused). Nende hinnanguline veamäär on 5,6%. Sellised kulutused moodustasid 2025. aastal 75,8 miljardit eurot ehk 58,0% meie auditikogumist (2024. aastal 68,9%). Meie hinnangulist veamäära mõjutasid kõige rohkem vead seoses rahastamiskõlblikkuse ja hangetega, samuti tõendavate dokumentide puudumine.

56

Lisad

1.1 lisa. Auditi käsitlusviis ja metoodika 1) Käesolevas lisas kirjeldatakse meie käsitlusviisi ja metoodikat, mida kasutame ELi

raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsuse ning tulu- ja kulukontode aluseks olevate mitmeaastaste finantsraamistike (MFR) tehingute (eelarvekulutuste) korrektsuse auditeerimiseks. Meie auditi käsitlusviis seoses taaste- ja vastupidavusrahastu kulutustega, mis on spetsiifilise iseloomuga, on esitatud 11. peatükis.

2) Töötame oma auditi käsitlusviisi välja nii, et see annaks aruande sihtrühmadele piisava kindluse. Meie auditimetoodika on kooskõlas Rahvusvahelise Arvestusekspertide Föderatsiooni (IFAC) ning kõrgeimate kontrolliasutuste rahvusvahelise organisatsiooni (INTOSAI) rahvusvaheliste auditistandarditega. See võimaldab meil saada piisavat ja asjakohast auditi tõendusmaterjali, mis toetab meie auditijäreldusi.

3) Esitame auditiarvamuse (kinnitav avaldus) raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsuse ja selle aluseks olevate tehingute korrektsuse kohta. Arvamust täiendavad ELi peamiste tegevusvaldkondade kohta koostatud erihinnangud. Neis esitatakse üksikasjalikud audititulemused koos hinnanguliste veamäärade ja järeldustega kõnealuste valdkondade alustehingute ja süsteemide kohta.

1. OSA. Auditi käsitlusviis seoses raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsusega

4) Vaatame läbi ELi konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande, et hinnata selle usaldusväärsust. Raamatupidamise aastaaruanne koosneb

a) konsolideeritud finantsaruannetest;

b) eelarve täitmise aruannetest.

5) Konsolideeritud raamatupidamise aastaaruanne peab kõigis olulistes aspektides õiglaselt kajastama

a) Euroopa Liidu finantsolukorda aasta lõpu seisuga;

b) liidu finantstulemusi ja rahavooge;

c) netovara muutusi lõppenud aastal.

57

6) Oma auditi käigus

a) teeme endale selgeks sisekontrolli komponendid, et kavandada auditiprotseduure, mis on konkreetses olukorras asjakohased;

b) hindame raamatupidamisarvestuse kontrollikeskkonda;

c) kontrollime peamiste arvestusprotseduuride ja aasta lõpus toimuva kontode sulgemise protsessi toimimist;

d) analüüsime peamiste arvestusandmete järjepidevust ja põhjendatust;

e) analüüsime ja võrdleme kontosid ja/või saldosid ning nendega seotud avalikustatavat teavet;

f) testime esinduslike valimite ja olulisuse kaalutluste alusel substantiivselt kulukohustusi, makseid ja teatavaid bilansikirjeid;

g) hindame, kas finantsaruannete üldine esitusviis on kooskõlas kohaldatava finantsaruandlusraamistikuga;

h) kasutame võimaluse korral teiste audiitorite tööd, tuginedes rahvusvahelistele auditistandarditele, eriti auditeerides komisjoni juhitavat laenutegevust, mille kohta on olemas välisaudiitorite koostatud kontrollitõendid.

2. OSA. Auditi käsitlusviis seoses tehingute korrektsusega

7) Alustehingute all peame silmas vahendite ülekandmist ELi eelarvest vahendite lõplikele saajatele ning liikmesriikidest ja muudest allikatest tulude ülekandmist ELi eelarvesse.

8) Hinnates tulutehingute vastavust ELi eeskirjadele ja määrustele, tugineb meie auditi lähenemisviis peamiselt tulude kontrollimiseks, arvutamiseks ja kogumiseks valitud juhtimis- ja kontrollisüsteemide läbivaatamisele. Seda täiendab tehingute esindusliku valimi õigusnormidele vastavuse otsene testimine.

9) Meie auditi käsitlusviisis kasutatakse raamatupidamise aastaaruande aluseks olevate kulutehingute ELi õigusnormidele vastavuse hindamiseks peamiselt tehingutest koostatud esindusliku valimi otsest testimist. Seda võib täiendada valitud juhtimis- ja kontrollisüsteemide uurimisega.

10) Korraldame oma audititöö ja esitame selle tulemused vastavalt MFRi eri rubriikidele kooskõlas seadusandja kindlaks määratud eelarvestruktuuriga.

58

Juhtimis- ja kontrollisüsteemide uurimine

11) Komisjon, teised ELi institutsioonid ja asutused, liikmesriikide ametiasutused ning toetust saavad riigid ja piirkonnad kehtestavad kontrollisüsteemid, et juhtida eelarvega seotud riske ning kontrollida ja tagada tehingute korrektsust. Kontrollime igal aastal valitud juhtimis- ja kontrollisüsteeme ning esitame oma süsteemide kallal tehtud töö tulemused (koos soovitustega olukorra parandamiseks) 4.–10. peatükis.

Tehingute testimine

12) Jagame alustehingutest moodustatud auditikogumi meie iga-aastase riskianalüüsi (mis põhineb vahendite väljamaksmise viisil) ja varasemate auditite tulemuste ning juhtimis- ja kontrollisüsteemide hindamise põhjal suure ja väikese riskiga kulutusteks, ning moodustame selle põhjal esindusliku valimi. Kasutame seda liigitust ka aruandlusetapis, et teha oma audititulemuste põhjal kindlaks, kui suur osa meie auditikogumist on olulisel määral vigadest mõjutatud. Joonisel 1.16 on näidatud, kuidas iga-aastane riskianalüüs põhineb eelmiste aastate audititulemustel.

59

Joonis 1.16. Kulude auditeerimise iga-aastane protsess

Allikas: kontrollikoda.

13) Kõigepealt määrame kindlaks kõigi ELi kulutehingute valimi suuruse, tuginedes auditikogumi liigitamisele väikese riskiga (peamiselt toetusõigustel põhinevad maksed) ja suure riskiga (peamiselt kulude hüvitamisel põhinevad maksed) kulutusteks ning meie eeldustele hinnangulise veamäära ja standardhälbe kohta. Selle käsitlusviisi peamiseks põhjuseks on soov muuta meie audititöö tulemuslikumaks, keskendudes rohkem suure riskiga valdkondadele, ja saada piisav alus, et teha järeldus selle kohta, kas meie töö käigus leitud oluline veamäär on läbiva iseloomuga (vt punktid (38) ja (39)).

Statistiliselt esindusliku valimi testimine

Auditi tulemused • Hinnangulised veamäärad (erihinnangud) • Auditisoovitused • Auditiarvamus

Kontrollisüsteemide läbivaatamine

Auditikogum

Suur riskVäike risk

Kavandamine

Elluviimine

Aruandlus

Testide laadi ja ulatuse kindlaksmääramine riskitaseme ja valdkondade kaupa

Riskihindamine Eelmiste aastate audititulemused ning kontrollisüsteemide

olemasolust ja toimimisest tulenev kindlus

60

14) Liigitame osa auditikogumist väikese riskiga tehinguteks (mis tõenäoliselt ei ole olulisel määral vigadest mõjutatud), kui meil on piisavalt tõendeid selle kohta, et hinnanguline veamäär jääb allapoole olulisuse läve. Seejuures tugineme me varasematel aastatel tehtud substantiivsele kontrollile ja võimaluse korral kontrollisüsteemide olemasolust ja toimimisest saadud kindlusele. Liigitame kulutused suure riskiga kulutusteks (mis on tõenäoliselt olulisel määral vigadest mõjutatud), kui meie varasemate aastate töö tulemused näitavad, et hinnanguline veamäär on ülalpool olulisuse läve ja/või seni kogutud tõendid ei võimalda meil teha teistsugust järeldust.

15) MFRi iga rubriigi valimi suuruse aluseks on selle heakskiidetud kulutuste summa, meie riskihinnang auditikogumile (jaotamine suure või väikese riskiga kulutusteks) ja see, kas me esitame erihinnangu või mitte. Sel eesmärgil kasutame kindluse andmise mudelit, mis põhineb meie kombineeritud riskihindamisel (olemuslik ja kontrollirisk) ja milles võetakse arvesse kindlust, mida on võimalik saada juhtimis- ja kontrollisüsteemidest. Testime MFRi kõigis rubriikides, mille kohta me koostame erihinnangu (5., 6., 7., 9. ja 10. peatükk), tehingute esinduslikku valimit, et esitada asjaomase rubriigi hinnanguline veamäär.

16) Kasutame kombineeritud riskihindamist ka tulutehingute valimi suuruse kindlaksmääramiseks.

17) Kasutame rahaühikupõhist valimi moodustamise meetodit, et valida välja maksetaotlused või maksed ja madalamal tasandil tehingute individuaalsed kirjed. Iga valitud tehingu puhul uurime, kuidas maksetaotluse või makse summa arvutati. See hõlmab tehingute analüüsimist alates eelarvekontodest kuni vahendite lõpliku saajani (nt põllumajandustootja, koolituskursuse korraldaja, arenguabi projekti elluviija) ning nõuetele vastavuse testimist igal tasandil.

18) Teeme kindlaks, kas maksetaotlus või makse oli tehtud eelarves heakskiidetud ja õigusaktides täpsustatud eesmärgil ning kooskõlas kohaldatavate ELi õigusnormidega. Need hõlmavad finantseeskirju (ELTL, finantsmäärus), alusakte, millega kehtestatakse asjaomane poliitika, programm või meede, nende alusaktide kohaselt kehtestatud eeskirju või määrusi ning lepingulist raamistikku. Kooskõlas subsidiaarsuse põhimõttega kehtestatakse paljud eeskirjad liikmesriikide tasandil. Nende hulka ei kuulu mitte ainult õigusaktid, millega võetakse ELi õigus (nt riigihankedirektiivide sätted) üle riigisisesesse õigusesse, vaid ka paljude jagatud eelarve täitmise raames rakendatavate kavade rahastamiskõlblikkuse kriteeriumid. Meie hinnangus võetakse nõuetekohaselt arvesse ELi ja riigisisese õiguse tõlgendamist liikmesriikide kohtutes, sõltumatutes ja pädevates riiklikes asutustes ning Euroopa Liidu Kohtus.

61

19) Tulutehingute testimisel (4. peatükk) lähtume kogurahvatulul, käibemaksul ja ringlusse võtmata plastpakendijäätmetel põhinevate omavahendite puhul statistikast ja andmetest, mille põhjal need on arvutatud. Traditsiooniliste omavahendite auditeerimisel kontrollime tolliasutuste kontode väljavõtteid ja tollijärelevalve maksuvoogu kuni summade komisjonile laekumiseni ja komisjoni raamatupidamisarvestusse kandmiseni.

20) Me kontrollime kulusid selle hetke seisuga, mil need ELi vahendite lõplikel saajatel tegevuse käigus tekkisid, ning siis, kui komisjon need heaks kiitis (heakskiidetud kulud). See kehtib kõigi maksete kategooriate kohta. Tegelikkuses tähendab see, et meie auditikogum koosneb vahe- ja lõppmaksetest. Me ei kontrolli eelmakseid nende tegemise ajal, vaid siis, kui

a) ELi vahendite lõplik saaja (nt põllumajandustootja, teadusasutus, riigihanke alusel töid või teenuseid pakkuv ettevõte) on tõendanud eelmakse kasutamist, st pärast rahastatud tegevuste edenemist ja/või kulude kandmist;

b) komisjon (või mõni teine ELi vahendeid haldav institutsioon või asutus) on vahendite lõppkasutuse (st rahastatud tegevuste edenemise ja/või sellega seotud kulud) heaks kiitnud ja eelmaksed tasaarvestanud. Näiteks koosneb MFRi rubriigi 2 („Ühtekuuluvus, vastupanuvõime ja väärtused“) auditikogum kulutustest, mis sisalduvad raamatupidamise aastaaruandes, mille komisjon igal aastal heaks kiidab. Seega testime tehinguid, mille suhtes liikmesriigid on õigusaktide kohaselt juba eeldatavalt rakendanud kõiki asjaomaseid meetmeid, et parandada vead, mille nad ise on avastanud.

21) Alates 2017. aastast on meie auditi lähenemisviis MFRi rubriigi 2 puhul hõlmanud riiklike auditeerimisasutuste ja komisjoni tehtud töö läbivaatamist ja uuesti tegemist. Leidsime aga korduvaid puudusi, mis ei võimaldanud meil nende tööle tugineda. Seetõttu oleme alates 2025. aastast muutnud selle rubriigi tehingute valimi moodustamise meetodit. Meie valim ei koosne enam auditeerimisasutuste kontrollitud tehingutest, vaid kõigist raamatupidamise aastaaruandes sisalduvatest tehingutest.

22) Meie auditivalimi moodustamise eesmärk on hinnata kulutuste kui terviku, mitte individuaalsete tehingute (nt konkreetse projekti) veamäära. Valitud kuluartiklite veamäärasid ei tuleks võtta järeldusena nendega seotud tehingute kohta; pigem moodustavad need otseselt osa ELi kulutuste üldisest veamäärast.

62

23) Me ei kontrolli tehinguid igas liikmesriigis, toetust saavas riigis ja piirkonnas igal aastal. Teatavate liikmesriikide, toetust saavate riikide ja/või piirkondade nimetamine ei tähenda, et sarnaseid näiteid ei võiks tuua mujalt. Aruandes esitatud illustreerivad näited ei ole aluseks, mille põhjal teha järeldusi konkreetsete liikmesriikide, toetust saavate riikide või piirkondade kohta.

24) Kaalume, kas on võimalik tõhusalt kasutada teiste audiitorite poolt juba tehtud korrektsuse kontrolle. Kui me soovime mainitud kontrollide tulemusi oma audititöös kasutada, hindame vastavalt rahvusvahelistele auditistandarditele teiste audiitorite sõltumatust ja pädevust ning nende töö ulatust ja asjakohasust.

25) ELi asutusi ja ühisettevõtteid käsitlevate auditikogumite jaoks kasutame nende asutuste27 ja ettevõtete28 iga-aastaste auditiannete jaoks tehtud audititöö tulemusi.

Tehingute testimise tulemuste hindamine

26) Meie hinnangul tekib viga siis, kui raha ei kasutata kooskõlas asjakohaste ELi õigusaktidega või riigisiseste eeskirjadega. Viga võib puudutada tehingu kogusummat või osa sellest.

27) Kaalume, kas vead on kvantifitseeritavad või mitte, st kas on võimalik mõõta, kui suur osa kontrollitud summast oli vigadest mõjutatud. „Kvantifitseeritav viga“ kujutab endast summat, mida ei oleks tohtinud ELi eelarvest välja maksta.

28) Võtame vigade kogumõju hindamisel arvesse nii kvalitatiivseid kui ka kvantitatiivseid aspekte. Kvalitatiivses hindamises võetakse arvesse rikutud eeskirjade olulisust ja faktide ning tegelike ja potentsiaalsete tagajärgede raskusastet. Kvantitatiivne hindamine põhineb tehingute valimi testimisel tuvastatud kvantifitseeritavatel vigadel, mida me ekstrapoleerime, et esitada statistiline hinnang, st hinnanguline veamäär. Lisaks arvutame auditikogumi veamäära 95% suuruse kindluse usaldusvahemiku. See tähendab, et meil on 95% suurune kindlus, et auditikogumi veamäär jääb sellesse vahemikku (alumise ja ülemise veapiiri vahele).

29) Enne meie kontrolle ning neist sõltumatult avastatud ja parandatud vigu veamäära arvutamisel ei arvestata, sest nende avastamine ja parandamine näitab juhtimis- ja kontrollisüsteemide tõhusat toimimist.

27 2024. aasta aastaaruanne ELi asutuste kohta.

28 2024. aasta aastaaruanne ELi ühisettevõtete kohta.

63

30) Alates 2025. aastast oleme viinud riigihankevigade kvantifitseerimise metoodika kooskõlla metoodikaga, mida komisjon kasutab eelarve jagatud täitmise alla kuuluvates poliitikavaldkondades29.

31) Nende MFRi rubriikide puhul, mille kohta me koostame erihinnangu, ja ELi eelarve kohta tervikuna esitame hinnangulise veamäära, milles võetakse arvesse üksnes kvantifitseeritavaid vigu ja mida väljendatakse protsendina. Kvantifitseeritavad vead on näiteks toetuskõlbmatud projektid ja rahastamiskõlbmatud kulud, lepingu- või toetuse andmise tingimuste rikkumine, hankelepingute sõlmimise korra ja riigiabi eeskirjade mittejärgimine ning oluliste tõendavate dokumentide puudumine.

32) Meie lähenemisviisi eesmärk ei ole arvutada auditikogumis esinevate vigade esinemissagedust. Seetõttu ei näita MFRi teatavas rubriigis, konkreetse peadirektoraadi hallatavates kulutustes või mõne liikmesriigi kulutustes leitud vigade arvu kohta esitatud andmed seda, kui sageli esineb vigu ELi rahastatud tehingutes või konkreetsetes liikmesriikides.

3. OSA. Pettusi puudutavad auditiprotseduurid

33) Teeme kindlaks konsolideeritud raamatupidamise aastaaruandes pettustest või vigadest põhjustatud oluliste väärkajastamiste ja selle aluseks olevate tehingute ELi õiguse olulise nõuetele mittevastavuse riskid.

34) Töötame välja ja rakendame auditiprotseduure nende riskide käsitlemiseks ning hangime auditi tõendusmaterjali, mis annaks meie arvamusele piisava ja nõuetekohase aluse. Pettustest tuleneva olulise väärkajastamise või nõuete täitmata jätmise juhtumeid on keerulisem avastada kui vigadest tulenevaid juhtumeid, sest pettus võib hõlmata keelatud kokkuleppeid, võltsimist, tahtlikku tegevusetust, andmete moonutamist või sisekontrolli eiramist. Seetõttu on ka suurem oht, et selliseid juhtumeid ei avastata.

35) Kui meil on põhjust kahtlustada pettust, teavitame sellest EPPOt ja OLAFit vastavalt nende pädevusele.

29 Otsus C(2019)3452, mis sisaldab lisa, millega kehtestatakse suunised kohaldatavate

riigihanke-eeskirjade rikkumise korral ELi rahastatud kulude suhtes tehtavate finantskorrektsioonide kindlaksmääramiseks.

64

4. OSA. Kinnitav avaldus – meie auditiarvamuse kujundamine

36) Meie arvamus tugineb piisavale ja asjakohasele auditi tõendusmaterjalile, mis on saadud juhtimis- ja kontrollisüsteemide kontrollimise ning tehingute testimise teel.

37) Tehtud töö võimaldab meil koostada põhjendatud arvamuse selle kohta, kas auditikogumis esinevad vead ületavad olulisuse läve või mitte. kasutame arvamuse koostamisel 2,0% suurust olulisuse läve. Samuti võtame arvesse vigade iseloomu, arvu ja tausta ning muud kättesaadavat teavet (vt punkt (28)).

38) Kui me leiame olulisel määral vigu ja määrame kindlaks nende mõju auditiarvamusele, peame otsustama, kas vead või auditi tõendusmaterjali puudumine auditikogumis on läbiva iseloomuga30. Kui vead on olulised ja läbiva iseloomuga, esitame vastupidise arvamuse.

39) Vead või auditi tõendusmaterjali puudumine hinnatakse läbivaks, kui need ei piirdu audiitori arvamuse kohaselt finantsaruannete üksikelementide, kontode või kirjetega (st läbivad kogu aruannet või testitud tehinguid). Isegi kui need on kontsentreeritud, on nad siiski läbiva iseloomuga juhul, kui nad moodustavad või võivad moodustada olulise osa finantsaruannetest või on seotud selliste andmete avaldamisega, mis on aruande mõistmiseks keskse tähtsusega.

5. OSA. Raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsust ja tehingute korrektsust käsitlevate auditiarvamuste vaheline seos

40) Rahvusvahelistes auditeerimisstandardites31 on kindlaks määratud, et kui audiitorid esitavad auditiarvamuse nii raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsuse kui ka selle aluseks olevate tehingute korrektsuse kohta, tuleks neid kahte arvamust selgelt eristada. Sellest tulenevalt ei anna modifitseeritud arvamus tehingute korrektsuse kohta iseenesest alust modifitseeritud arvamuseks raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsuse kohta.

30 „International Standard on Auditing (ISA) 705 (revised), Modifications to the Opinion in the

Independent Auditor’s Report“.

31 ISSAI 4000 punkt 16.

65

2. peatükk

Eelarve haldamine ja finantsjuhtimine

66

Sisukord Punkt

Sissejuhatus 2.1.

Eelarve haldamine 2025. aastal 2.2.–2.29. Taasterahastu „NextGenerationEU“ tõttu ületasid maksed 2025. aastal kulukohustusi 2.2.–2.9. ELi 2025. aasta eelarve kulukohustuste assigneeringud kasutati peaaegu täielikult ära 2.5.–2.6.

Makseid tehti vastavalt algselt kavandatud summale ja alla MFRi ülemmäära 2.7.–2.8.

Enamiku rubriikide puhul on makseprofiilid aja jooksul suhteliselt stabiilsed 2.9.

Eelarve jagatud täitmise alla kuuluvate vahendite kasutamine: 2014.−2020. aasta MFR on lõppemas ja 2021.−2027. aasta MFRi rakendamine on pärast aeglast algust kiirenenud 2.10.–2.18. 2014.–2020. aasta Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide vahendite kasutusmäär jõudis 98,6%-ni, kusjuures 26 liikmesriiki olid ära kasutanud enam kui ületasid 95% 2.10.–2.12.

2021.–2027. aastal eelarve jagatud täitmise vormis rakendavate fondide (ühissätete määruse alusel) kasutamine kiireneb, kuid on endiselt aeglasem kui eelmises MFRis 2.13.–2.17.

EAFRD maksete tegemine uue ÜPP raames kiirenes märkimisväärselt 2025. aastal 2.18.

Taaste- ja vastupidavusrahastu sihttoetuste maksed olid 2025. aastal oodatust oluliselt väiksemad 2.19.–2.24.

Täitmata kulukohustused vähenevad, kuid on siiski märkimisväärsed 2.25.–2.29.

67

Finantsjuhtimine 2025. aastal 2.30.–2.68. ELi laenujääk suurenes 2025. aastal enam kui 20% 2.30.–2.47. NGEU kasutamine on oodatust väiksem 2.37.–2.41.

NGEU eeldatavad laenukasutuse kulutused praeguses MFRis on esialgsetest prognoosidest endiselt kaks korda suuremad 2.42.–2.44.

Hilinenud väljamaksed viisid rahavaru suurenemiseni 2.45.–2.47.

ELi eelarvest toetati jätkuvalt Ukraina vastupanu Venemaa agressioonisõjale 2.48.–2.54.

ELi eelarve riskipositsioon suureneb jätkuvalt 2.55.–2.68. Laenutagatisena kasutatakse ELi eelarve manööverdamisruumi 2.60.–2.65.

Ühise eraldisfondi kumulatiivne finantstulem oli positiivne, nagu ka 2024. aastal 2.66.–2.68.

Järeldused ja soovitused 2.69.–2.76. Järeldused 2.69.–2.74.

Soovitused 2.75.–2.76.

68

Sissejuhatus 2.1. Käesolevas peatükis esitatakse peamised teemad, mis on seotud ELi 2025. aasta eelarve haldamise, finantsjuhtimise ning täiendava rahastamisega. Käsitleme ka riske ning väljakutseid, millega EL võib järgnevatel aastatel silmitsi seista. Peatükk põhineb ELi eelarve täitmise meiepoolsel kontrollimisel ning komisjoni ja teiste sidusrühmade avaldatud dokumentide läbivaatamisel. Selles võetakse ka arvesse meie eriaruannete ja arvamuste koostamisel tehtud tööd.

69

Eelarve haldamine 2025. aastal

Taasterahastu „NextGenerationEU“ tõttu ületasid maksed 2025. aastal kulukohustusi

2.2. Selles osas analüüsime ELi 2025. aasta eelarve täitmist. Tegu oli 2021.–2027. aasta mitmeaastase finantsraamistiku (MFR) ja taasterahastu „NextGenerationEU“ (NGEU) viienda rakendusaastaga.

2.3. Alates 2023. aastast oleme oma analüüsis arvesse võtnud igat liiki kulukohustuste ja maksete assigneeringuid (iga-aastased eelarveassigneeringud, ülekandmised ja uuesti kättesaadavaks tehtud summad, NGEU sihtotstarbeline tulu ja muud liiki sihtotstarbeline tulu). Laenud on eelarvevälised kirjed ja ei sisaldu seetõttu meie analüüsis.

2.4. Joonisel 2.1 on näidatud ELi 2025. aasta kogueelarve, mille raames saab võtta nii kulukohustusi kui ka teha maksete assigneeringuid. ELi aastaeelarve moodustab 87,3% kõigist olemasolevatest kulukohustuste assigneeringutest ja 64,2% kõigist olemasolevatest maksete assigneeringutest. Ülejäänud osa moodustavad NGEU sihtotstarbeline tulu, muu sihtotstarbeline tulu ning ülekandmised ja uuesti kättesaadavaks tehtud summad. Alates 2024. aastast piirduvad NGEU sihtotstarbelise tulu kulukohustused komisjoni halduskuludega1.

1 Määruse (EL) 2021/241 artikli 12 lõige 4.

70

Joonis 2.1. Kasutatavad assigneeringud kokku, sealhulgas NGEU sihttoetused (2025)

Märkus: 2025. aastal NGEU maksete assigneeringutest (41,7 miljardit eurot) kasutati 33,2 miljardit eurot taaste- ja vastupidavusrahastu toetuste rahastamiseks ja 8,5 miljardit eurot olemasolevate programmide lisatoetuste rahastamiseks.

Allikas: kontrollikoda ELi 2025. aasta konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande põhjal.

ELi aastaeelarve

Maksed

Kulukohustused

Muu sihtotstarbeline

tulu

Ülekantud / uuesti kättesaadavaks

tehtud

NGEU sihtotstarbeline

tulu

(miljardites eurodes)

196,1

199,2

14,5

26,9

Saadaval 228,1

Kasutatud 212,1

155,2

161,2

41,7

43,8

15,9

42,1

Saadaval 251,0

Kasutatud 216,4

0,2

0,04

1,8

1,6

Maksed 3,9

3,6

Kulukohustused

71

ELi 2025. aasta eelarve kulukohustuste assigneeringud kasutati peaaegu täielikult ära

2.5. Eelarvepädevad institutsioonid kiitsid heaks ELi 2025. aasta esialgse eelarve, mis sisaldas 199,4 miljardit eurot kulukohustuste assigneeringuid (vt joonis 2.2). Paranduseelarvetega vähendati kulukohustuste assigneeringuid 0,2 miljardi euro võrra 199,2 miljardi euroni, mis ületab endiselt MFRi 190,5 miljardi euro suurust ülemmäära. See oli võimalik MFRi erivahenditega. Nende vahendite raames saab uute või ettenägematute sündmuste korral eraldada täiendavat rahastamist, mis ületab MFRi ülemmäärasid.

2.6. 2025. aasta lõplikust eelarvest tehtud maksete kogusumma oli 196,1 miljardit eurot, mis moodustas 98,4% kasutada olevast summast. Kasutamata kulukohustuste assigneeringud summas 3,1 miljardit eurot pärinesid peamiselt Euroopa Regionaalarengu Fondist (ERF) (0,8 miljardit eurot), naabruspiirkonna, arengu- ja rahvusvahelise koostöö rahastamisvahendist (NDICI) (0,6 miljardit eurot) ja Ühtekuuluvusfondist (0,3 miljardit eurot). Kasutamata assigneeringutest kanti 2026. aastasse üle 1,9 miljardit eurot, millest 0,6 miljardit eurot eraldati NDICI-le ja 1,0 miljardit eurot Euroopa solidaarsusreservile. Ülejäänud kasutamata assigneeringud (1,2 miljardit eurot) aegusid. Neist 1,1 miljardit eurot on seotud peatatud kulukohustuste assigneeringutega pärast Ungari suhtes õigusriigi tingimuslikkuse korra aktiveerimist2.

Joonis 2.2. ELi 2025. aasta eelarve kulukohustuste täitmine

Allikas: kontrollikoda ELi 2025. aasta konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande põhjal.

2 Nõukogu rakendusotsus (EL) 2022/2506.

199,4

199,2

196,1

190,50 50 100 150 200

(miljardites eurodes)

Vähendamine –0,2

MFRi ülemmäär K u lu koh u st used

Esialgne eelarve

Kasutatud

Lõplik eelarve

72

Makseid tehti vastavalt algselt kavandatud summale ja alla MFRi ülemmäära

2.7. Eelarvepädevad institutsioonid kiitsid heaks ELi 2025. aasta esialgse eelarve, mis sisaldas 155,2 miljardit eurot kulukohustuste assigneeringuid (vt joonis 2.3). Paranduseelarvetega suurendati maksete assigneeringuid 6,0 miljardi euro võrra, mis teeb lõpliku eelarve suuruseks 161,2 miljardit eurot.

2.8. Lõpliku eelarve maksete kogusumma oli 155,2 miljardit eurot, mis moodustas 96,3% kasutada olnud summast. Kasutamata assigneeringutest summas 6,0 miljardit eurot kanti 2026. aastasse üle 5,9 miljardit eurot, millest 1,9 miljardit eurot NGEU laenukasutuse kulutusteks, 1,1 miljardit eurot Ukraina rahastule ja 1,0 miljardit eurot Euroopa solidaarsusreservile. Kasutamata assigneeringud summas 0,1 miljardit eurot tühistati.

Joonis 2.3. ELi 2025. aasta eelarve maksete assigneeringute kasutamine

Allikas: kontrollikoda ELi 2025. aasta konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande põhjal.

Enamiku rubriikide puhul on makseprofiilid aja jooksul suhteliselt stabiilsed

2.9. Joonisel 2.4 on näidatud MFRi iga rubriigi raames alates 2021. aastast tehtud iga-aastased maksed, välja arvatud sihtotstarbeline tulu. Joonisel antakse mitmeaastane ülevaade sellest, kuidas praegust MFRi on rakendatud. Enamiku rubriikide makseprofiilid on aja jooksul suhteliselt stabiilsed, kajastades MFRi pidevaid ja prognoositavaid rakendamismustreid. Rubriigi 2 „Ühtekuuluvus, vastupanuvõime ja väärtused“ makseid mõjutab aga rohkem üleminek ühelt programmitöö perioodilt teisele. Maksete suur maht esimestel aastatel on seotud 2014.–2020. aasta MFRi ühtekuuluvusprogrammide lõpetamisega, samas kui sellele järgnev maksete vähenemine ja seejärel stabiliseerimine kajastavad praeguse MFRi programmide

155,2

161,2

155,2

175,4 0 50 100 150 200

(miljardites eurodes)

Suurendamine +6,0

Maksed

Esialgne eelarve

Kasutatud

Lõplik eelarve

MFRi ülemmäär

73

järkjärgulist rakendamist kooskõlas ühtekuuluvuspoliitika mitmeaastase rakendustsükliga (vt ka joonis 2.9).

Joonis 2.4. Iga-aastased maksete assigneeringud rubriikide kaupa (2021−2025)

Märkus: ei sisalda sihtotstarbelist tulu.

Allikas: kontrollikoda ELi aastate 2021–2025 konsolideeritud raamatupidamise aastaaruannete põhjal.

Eelarve jagatud täitmise alla kuuluvate vahendite kasutamine: 2014.−2020. aasta MFR on lõppemas ja 2021.−2027. aasta MFRi rakendamine on pärast aeglast algust kiirenenud

2014.–2020. aasta Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide vahendite kasutusmäär jõudis 98,6%-ni, kusjuures 26 liikmesriiki olid ära kasutanud enam kui ületasid 95%

2.10. Euroopa struktuuri- ja investeerimisfonde haldavad komisjon ja liikmesriigid ühiselt. Andmed selle kohta esitatakse avatud andmete platvormil. 2025. aasta lõpuks moodustasid kõik 2014.–2020. aasta Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide maksed 485,2 miljardit eurot, mis on 97% kogueraldisest (492,3 miljardit eurot). 2025. aastal tehti makseid summas 7,4 miljardit eurot.

0

10

20

30

40

50

60

70

Maksed 2021–2025

(miljardites eurodes)

Ühtekuuluvus, vastupanuvõime

ja väärtused

Loodusvarad ja keskkond

Ränne ja piirihaldus

Ühtne turg, innovatsioon ja

digitaalvaldkond

Julgeolek ja kaitse Euroopa avalik haldus

Naabrus ja maailm

74

2.11. Joonisel 2.5 on esitatud kõigi Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide (v.a NGEU vahendid) kumulatiivsed kasutusmäärad 2025. aasta lõpu seisuga. Kasutusmäär näitab eelmakseid ja vahemakseid, mida liikmesriigid on saanud ELi eelarvest enda deklareeritud kulude eest. Nende maksete osakaal on väljendatud protsendina antud ajavahemikuks eraldatud kogusummast. Meie esitatud kasutusmäärad ei näita projektide rakendamise täielikku edenemist, sest toetusesaajatele juba laekunud summad võivad olla suuremad kui liikmesriikide deklareeritud kulud.

Joonis 2.5. 2014.–2020. aasta Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide (v.a NGEU) kasutamine 2025. aasta lõpu seisuga

Allikas: kontrollikoda komisjoni avatud andmeplatvormi (seisuga 19. jaanuar 2026) ja muude komisjoni andmete põhjal.

3,8

5,6

9,0

61,4

84,5

127,8

200,1

99,9%

94,9%

96,9%

100,0%

99,5%

95,7%

99,7%

3,8

5,3

8,7

61,4

84,1

122,2

199,6

(miljardites eurodes)

ERF: Euroopa Regionaalarengu Fond EAFRD: Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfond ESF: Euroopa Sotsiaalfond ÜF: Ühtekuuluvusfond YEI: Noorte tööhõive algatus EMKF: Euroopa Merendus- ja Kalandusfond FEAD: Euroopa abifond enim puudust kannatavate isikute jaoks

(*) EAFRD sisaldab 2021. ja 2022. aasta täiendavaid eraldisi 28 miljardi euro ulatuses 2021.–2027. aasta mitmeaastasest finantsraamistikust.

(**) Noorte tööhõive algatus hõlmab ESFilt saadud sihtotstarbelist eraldist.

Eraldatud (kokku 492,3 mld €) Kasutusmäär

(kokku 98,6%) Välja makstud (kokku 485,2 mld €)

ERF

EAFRD (*)

ESF

ÜF

YEI (**)

EMKF

FEAD

75

2.12. Tänu täiendavatele edusammudele Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide maksete tegemisel 2025. aastal kasutasid 26 liikmesriiki 2025. aasta lõpuks ära rohkem kui 95% neile eraldatud Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide vahenditest (vt joonis 2.6).

Joonis 2.6. 2014.–2020. aasta Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide (v.a NGEU) kasutusmäär 2025. aasta lõpu seisuga

Allikas: kontrollikoda komisjoni avatud andmeplatvormi põhjal (seisuga 19. jaanuar 2026).

(miljardites eurodes)

93,7% 95,0% 95,9% 96,0% 96,8% 96,9% 97,6% 97,7% 97,8% 97,8% 98,0% 98,3% 98,4% 98,4% 98,8% 98,9% 99,1% 99,1% 99,1% 99,1% 99,1% 99,1% 99,2% 99,3% 99,4% 99,5% 99,6% 99,6% 99,8%

98,6%

1,7 3,9 0,2 5,9

10,1 31,3

2,2 4,5

30,4 41,9 47,4 32,9

0,9 3,0 4,0 9,3

22,9 11,3

4,6 5,9

25,7 26,8

8,9 15,4

1,0 4,2

88,5 24,4 16,3

485,2

6,3% 5,0% 4,1% 4,0% 3,2% 3,1% 2,4% 2,3% 2,2% 2,2% 2,0% 1,7% 1,6% 1,6% 1,2% 1,1% 0,9% 0,9% 0,9% 0,9% 0,9% 0,9% 0,8% 0,7% 0,6% 0,5% 0,4% 0,4% 0,2%

1,4%

0,1 0,2

0,01 0,2 0,3 1,0 0,1 0,1 0,7 0,9 1,0 0,6

0,01 0,05 0,05

0,1 0,2 0,1

0,04 0,1 0,2 0,2 0,1 0,1

0,01 0,02

0,4 0,1

0,04

7,1

1,8 4,1 0,2 6,1

10,5 32,4

2,2 4,6

31,0 42,9 48,3 33,5

0,9 3,0 4,1 9,4

23,1 11,4

4,6 6,0

26,0 27,1

8,9 15,5

1,0 4,2

88,9 24,5 16,3

492,3

Makstud Välja

maksmata Eraldatud

Ühendkuningriik Tšehhi Poola

Sloveenia Küpros

Slovakkia Leedu

Portugal Ungari

Läti Eesti

Horvaatia Kreeka

Mitut riiki hõlmavad Iirimaa Belgia Malta

Rumeenia Itaalia

Hispaania Saksamaa

Soome Madalmaad

Prantsusmaa Bulgaaria

Austria Luksemburg

Rootsi Taani

76

2021.–2027. aastal eelarve jagatud täitmise vormis rakendavate fondide (ühissätete määruse alusel) kasutamine kiireneb, kuid on endiselt aeglasem kui eelmises MFRis

2.13. 2025. aastal moodustasid ühissätete määruse3 kohaste eelarve jagatud täitmise raames hallatavate fondide maksed 36,8 miljardit eurot (2024. aastal 14,7 miljardit eurot). 2025. aasta lõpus4 oli maksete kogusumma 65,8 miljardit eurot, millest 23,2 miljardit eurot olid eelmaksed ja 42,6 miljardit eurot vahemaksed. Maksete kogusumma moodustas 16,6% neile fondidele 2021.–2027. aasta MFRis ühissätete määruse alusel eraldatud summast (2024. aastal 7%), vt joonis 2.7). Meie esitatud kasutusmäärad ei näita projektide rakendamise täielikku edenemist, sest toetusesaajatele juba laekunud summad võivad olla suuremad kui liikmesriikide deklareeritud kulud.

3 Määrus (EL) 2021/1060.

4 Komisjoni avatud andmeplatvormi põhjal (seisuga 19. jaanuar 2026).

77

Joonis 2.7. 2021.–2027. aasta ühissätete määruse kohaste jagatud eelarve täitmise alla kuuluvate fondide kasutusmäärad 2025. aasta lõpu seisuga

Märkus: õiglase ülemineku fondi summad sisaldavad NGEU andmeid.

Allikas: kontrollikoda komisjoni avatud andmeplatvormi põhjal (seisuga 19. jaanuar 2026).

ERF: Euroopa Regionaalarengu Fond ESF+: Euroopa Sotsiaalfond+ ÜF: Ühtekuuluvusfond JTF: Õiglase ülemineku fond AMIF: Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifond BMVI: Piirihalduse ja viisapoliitika rahastu EMKVF: Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfond ISF: Sisejulgeolekufond

1,3

5,3

6,0

7,8

19,6

39,0

94,9

223,5

32%

13%

30%

36%

38%

22%

14%

14%

0,4

0,7

1,8

2,8

7,4

8,5

12,9

31,3

(miljardites eurodes)

Eraldatud (kokku 397,3 mld €) Välja makstud (kokku 65,8 mld €) Kasutusmäär

(kokku 16,6%)

Kasutusmäär kokku 14,8%

ERF

ESF+

ÜF

JTF

AMIF

EMKVF

ISF

BMVI

78

2.14. Joonisel 2.8 on näidatud iga vahendite saaja kasutusmäär.

Joonis 2.8. 2021.–2027. aasta ühissätete määruse kohaste jagatud eelarve täitmise alla kuuluvate fondide kasutusmäärad 2025. aasta lõpu seisuga

Märkus: kolmandate riikidega (Šveits, Norra ja Island) seotud summad on seotud piirihalduse ja viisapoliitika rahastuga. Kolmandatele riikidele eraldati kokku 0,15 miljardit eurot. Ungari puhul kajastab maksmisele kuuluv summa väljavõtte tegemise ajal olemas olnud andmeid ega sisalda täielikult õigusriigi tingimuslikkuse korraga seotud vabastatud kulukohustusi.

Allikas: kontrollikoda komisjoni avatud andmeplatvormi põhjal (seisuga 19. jaanuar 2026).

7,6% 11,9% 12,4% 12,5% 12,5% 12,7% 13,3% 13,6% 13,9% 14,9% 15,7% 15,8% 16,8% 17,3% 19,2% 20,1% 20,3% 21,7% 21,7% 22,0% 22,2% 23,1% 23,6% 23,9% 26,1% 26,1% 29,1% 30,0% 30,8% 37,0% 37,7%

16,6%

2,9 0,3 2,9 1,2 0,4 5,6 0,2 1,7 0,1 1,7

12,0 3,4 0,2 3,9 3,6 1,9 0,1 5,0 1,0

0,01 0,8 7,3 1,6 0,3 0,5 5,6 0,7

0,03 0,7

0,03 0,02

65,8

92,4% 88,1% 87,6% 87,5% 87,5% 87,3% 86,7% 86,4% 86,1% 85,1% 84,3% 84,2% 83,2% 82,7% 80,8% 79,9% 79,7% 78,3% 78,3% 78,0% 77,8% 76,9% 76,4% 76,1% 73,9% 73,9% 70,9% 70,0% 69,2% 63,0% 62,3%

83,4%

34,9 2,5

20,4 8,3 3,0

38,6 1,2

11,0 0,8 9,6

64,5 17,9

1,0 18,8 15,1

7,7 0,6

17,9 3,7

0,02 2,8

24,3 5,2 0,9 1,5

15,8 1,7

0,06 1,6

0,05 0,03

331,4

37,7 2,8

23,3 9,5 3,5

44,2 1,4

12,7 0,9

11,3 76,5 21,3

1,2 22,7 18,6

9,7 0,7

22,9 4,8

0,03 3,6

31,6 6,8 1,2 2,0

21,3 2,4

0,09 2,3

0,08 0,04

397,3

(miljardites eurodes)

Makstud Välja

maksmata Eraldatud

Šveits Norra

Rootsi Luksemburg

Soome Tšehhi

Madalmaad Küpros Leedu

Rumeenia Eesti

Island Läti

Kreeka Taani

Piirkondadevahelised Prantsusmaa

Saksamaa Iirimaa Ungari

Poola Bulgaaria

Malta Slovakkia

Austria Itaalia

Sloveenia Horvaatia

Portugal Belgia

Hispaania

79

2.15. 2022. aastal võttis nõukogu meetmeid, et kaitsta ELi eelarvet õigusriigi põhimõtete rikkumise eest Ungaris5, mille tulemusel peatati Ungarile ühtekuuluvuspoliitika vahenditest 6,4 miljardi euro eraldamine. Komisjoni 2023.6, 2024.7 ja 2025.8 aasta ümberhindamine kinnitas, et peatamise põhjuseid ei olnud endiselt kõrvaldatud. Kohaldatavate sätete9 kohaselt tühistati 2024. aasta lõpus 2022. aasta peatatud kulukohustused (1,0 miljardit eurot) ning 2025. aasta lõpus 2023. aasta peatatud kulukohustused (1,1 miljardit eurot). Need summad tähendavad Ungari jaoks eelarvevahendite püsivat kaotust.

2.16. Kolme peamise ühtekuuluvuspoliitika fondi (ERF, Ühtekuuluvusfond ja ESF+) kasutamismäär moodustas 90% ühissätete määruse kohastest 2021.–2027. aasta eelarve jagatud täitmise raames kasutada olevast summast. Kasutusmäär oli endiselt madalam kui aastatel 2014–2020. Nende kolme fondi üldine kasutusmäär oli 2025. aasta lõpus 14,8% võrreldes 24%ga eelmise MFRi samal ajal (2018. aasta lõpp), vt joonis 2.9. Leidsime, et aasta lõpu seisuga oli täitmata maksetaotluste summa suur (vt selgitus 2.1).

5 Nõukogu rakendusotsus (EL) 2022/2506.

6 Komisjoni otsus C(2023)8999.

7 Komisjoni teatis COM(2024) 800.

8 Komisjoni teatis COM(2025) 900.

9 Määruse (EL) 2020/2092 artikli 7 lõige 3.

80

Joonis 2.9. Ühtekuuluvusfondi vahendite kasutamismäär viiendal toetuste andmise aastal: praegune MFR on eelmisest endiselt maha jäänud

Märkused: hõlmab eel- ja vahemakseid. Määrustega (EL) 2025/1913 ja (EL) ) 2025/1914 on lubatud pikendada rahastamiskõlblikkuse tähtaega 31. detsembrini 2030 selliste 2021.–2027. aasta MFRi programmide puhul, mille muudatused vahendite ümberjaotamiseks uutele prioriteetidele on heaks kiidetud.

Allikas: kontrollikoda komisjoni avatud andmeplatvormi põhjal (seisuga 19. jaanuar 2026).

Selgitus 2.1

Tegemata maksete kuhjumine ja selle mõju järgnevatele aastatele

Maksete assigneeringute mahtu on keeruline õigesti määrata, kuna see sõltub liikmesriikide maksetaotluste prognoosidest, mida mõjutab programmide rakendamise tempo ja mis võivad aasta jooksul muutuda. Komisjon võib esitada paranduseelarveid, et reageerida muutuvatele vajadustele. Sellised kohandused sõltuvad aga menetluslikest piirangutest ja ajakavast, mis võib piirata nende tõhusust assigneeringute vastavusse viimisel tegelike maksetaotlustega, mille tulemusel ei suudeta aasta lõpuks kõiki maksetaotlusi välja maksta.

Aasta lõpu seisuga täitmata maksetaotlused võib analüüsi eesmärgil jagada kahte kategooriasse:

a) taotlused, mis laekusid liiga hilja, et neid oleks võimalik enne aasta lõppu menetleda;

0%

20%

40%

60%

80%

100%

1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 Aastate arv MFRi algusest

Praeguse MFRi kasutusmäär (14,8%) on oluliselt alla eelmise

MFRi kasutusmäära (24,2%) samas ajapunktis (5. aastal).

Kasutusmäär

MFR 2021–2027

MFR 2014–2020

24,2%

14,8%

2026 muudetud

lõppmakse tähtaeg

+2 aastat

+3 aastat +6 aastat

2029 kulude

rahastamiskõlblikkuse tähtaeg

2023 kulude

rahastamiskõlblikkuse tähtaeg

+4 aastat

99,7% 2025.

a lõpuks

MFRi lõpp

2031 lõppmakse tegemise

tähtaeg

81

b) taotlused, mida ei saa välja maksta, kuna aastaeelarve maksete assigneeringud on ebapiisavad.

2025. aastal ületas kolme ühtekuuluvuspoliitika fondi (ERF, Ühtekuuluvusfond ja ESF+) maksetaotluste maht eelarves kavandatud maksete assigneeringuid. 2025. aasta lõpuks oli kogunenud tasumata maksetaotluste summa 17 miljardit eurot. Neid taotlusi menetleti 2026. aasta alguses.

Järgmistesse aastatesse üle kantud tasumata taotlused avaldavad täiendavat survet olemasolevatele maksete assigneeringutele ja võivad piirata suutlikkust maksta välja uusi maksetaotlusi.

2.17. 2025. aastal on komisjoni hinnangul ühtekuuluvuspoliitika programmide kulukohustustest vabastamise oht praeguses MFRis null10 (2024. aasta hinnang: 2,7 miljardit eurot11). ELi ühtekuuluvuspoliitika kulutused jäävad siiski allapoole varasemate perioodide taset (vt joonis 2.9) ja kulukohustusi võidakse veel vabastada, kui maksete tegemine ei kiirene ootuspäraselt. 2025. aasta septembris võeti vastu kaks uut määrust12, et kiirendada makseid ja hõlbustada rakendamist.

EAFRD maksete tegemine uue ÜPP raames kiirenes märkimisväärselt 2025. aastal

2.18. Alates 2023. aastast kehtivad EAFRD suhtes uued ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) määrused13. EAFRD vahendite kasutamine aastatel 2023−2027 algas 2023. aastal, pärast 2021.–2022. aasta üleminekuperioodi. 2025. aasta lõpuks14 moodustasid EAFRD maksed 14,2 miljardit eurot (2024. aastal 6,3 miljardit eurot) ning nende kasutusmäär oli 21,6% (2024. aastal 9,5%).

10 COM(2025) 573, tabel 2, kokku.

11 COM(2024) 276, tabel 2, kokku.

12 Määrus (EL) 2025/1913 ja määrus (EL) 2025/1914.

13 Määrus (EL) 2021/2115 ja määrus (EL) 2021/2116.

14 Komisjoni avatud andmeplatvormi põhjal (seisuga 19. jaanuar 2026).

82

Taaste- ja vastupidavusrahastu sihttoetuste maksed olid 2025. aastal oodatust oluliselt väiksemad

2.19. 2025. aasta lõpuks sisaldasid kõigi liikmesriikide taaste- ja vastupidavusrahastu muudetud kavad REPowerEU peatükki. Komisjon kasutab praeguseks heakskiidetud 27 REPowerEU peatüki rahastamiseks lisaks NGEU-le tulu, mis saadakse heitkogustega kauplemise süsteemist (HKS) (kuni 20,0 miljardit eurot), millele lisandub kuni 2,1 miljardit eurot eraldisi Brexitiga kohanemise reservist15. Taaste- ja vastupidavusrahastu sihttoetuste, sealhulgas kava „REPowerEU“ kogusumma võib ulatuda 359,9 miljardi euroni.

2.20. Taaste- ja vastupidavusrahastu sihttoetuste 2025. aasta maksed moodustasid kokku 40,1 miljardit eurot, millest 33,2 miljardit eurot rahastati NGEU sihttoetustest, 6,3 miljardit eurot HKSi tuludest ja 0,6 miljardit eurot Brexitiga kohanemise reservist. NGEU rahastatavate taaste- ja vastupidavusrahastu sihttoetuste maksed moodustasid vaid 62% sellest, mida komisjon oli 2024. aasta juunis eeldanud (65 miljardit eurot)16. 2025. aasta lõpus olid 17 liikmesriigi taaste- ja vastupidavusrahastu sihttoetuste netomaksetaotlused kogusummas 20,3 miljardit eurot siiski veel hindamisel17 (sellest 17,4 miljardit eurot laekus 2025. aasta detsembris).

2.21. Taaste- ja vastupidavusrahastust makstud sihttoetused moodustasid 2025. aasta lõpuks 237,5 miljardit eurot – 66% võetud kulukohustuste summast (359,9 miljardit eurot), vt joonis 2.10. Seega tuleb 2026. aasta lõpuks maksta välja veel kuni 122,4 miljardit eurot. See on märkimisväärselt suurem kui komisjoni 2024. aasta juuli prognoos, mille kohaselt oleks 2026. aastal tulnud teha makseid summas 70,1 miljardi eurot18.

15 Määruse (EL) 2021/241 (muudetud määrusega (EL) 2023/435) artikkel 21.

16 COM(2024) 276, 2.4. taasterahastu „NextGenerationEU“.

17 Komisjoni taaste ja vastupidavuse tulemustabeli ajakava.

18 COM(2024) 276, tabel 3.

83

2.22. Kuigi taaste-ja vastupidavusrahastuga seotud eesmärgid ja sihid tuleb täita 31. augustiks 2026, peavad liikmesriigid esitama oma lõppmaksetaotlused 30. septembriks 202619. Komisjon peab tegema kõik maksed 31. detsembriks 2026. 2026. aastal makstav summa on ligikaudu kolm korda suurem 2025. aastal tehtud maksete omast. Nii suure summa olemasolu nii lühikese aja jooksul avaldab liikmesriikidele suuremat survet neile eraldatud raha ära kasutada ning komisjonile survet maksetaotluste hindamiseks ja menetlemiseks. Kasutamata ELi toetuse summa vabastatakse kulukohustustes nii pea, kui kõik asjaomased õiguslikud ja maksekohustused on täidetud20.

Joonis 2.10. Taaste- ja vastupidavusrahastu toetuste kasutamine allikate kaupa (2025. aasta lõpu seisuga)

Märkus: ei hõlma halduskulusid.

Allikas: kontrollikoda ELi 2025. aasta konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande ja komisjoni esitatud muu teabe põhjal.

2.23. Taaste- ja vastupidavusrahastu senises kasutamises liikmesriikides on märkimisväärseid erinevusi (vt joonis 2.11). Need maksed põhinevad nõukogu poolt igale liikmesriigile seatud eesmärkidel ja sihtidel. Eriaruandes taaste- ja vastupidavusrahastu vahendite kasutamise kohta21 jõudsime aga järeldusele, et liikmesriikide saadud vahendite summa ei pruugi kajastada saavutatud eesmärkide ja sihtide arvu ega olulisust. Saadud raha ning täidetud eesmärkide ja sihtide suhe on liikmesriigiti erinev.

19 COM(2025) 310.

20 C/2026/2614, 4.2. „Lõplik kulukohustuste vabastamine seoses alakasutamisega taaste- ja vastupidavusrahastu lõpus“.

21 Eriaruanne 13/2024.

46,4 47,2 48,0 55,9 40,1

359,9

0 100 200 300

(miljardites eurodes)

Taaste- ja vastupidavusrahastu sihttoetused

2022 2023 20242021 2025

Võetud kulukohustused

Tehtud maksed

237,5

84

Joonis 2.11. Taaste- ja vastupidavusrahastust makstud sihttoetused ja muudetud kavade alusel liikmesriikidele veel maksmisele kuuluvad summad 2025. aasta lõpu seisuga

Märkused: ei hõlma halduskulusid. Ungari on saanud ainult eelmakseid ja ei ole veel esitanud ühtegi maksetaotlust.

Allikas: kontrollikoda taaste- ja vastupidavusrahastu tulemustabeli ja muude komisjonilt saadud andmete põhjal.

2.24. NGEU lisatoetustega seotud kulukohustused MFRi programmidele moodustasid kokku 83,0 miljardit eurot (vt joonis 2.12). Nende lisatoetuste 2025. aasta maksed moodustasid 8,5 miljardit eurot (2025. aasta lõpuks oli kokku välja makstud 75,4 miljardit eurot). Selle tulemusena saab 2026. aasta lõpuni teha makseid kuni 7,6 miljardi euro ulatuses.

(miljardites eurodes)

2,2%

37,4%

37,7%

46,3%

46,3%

47,2%

47,8%

53,0%

53,1%

55,6%

57,6%

58,9%

58,9%

61,9%

63,8%

65,2%

65,6%

65,8%

66,1%

66,5%

67,2%

69,0%

70,9%

75,4%

81,8%

84,1%

84,8%

66,0%

0,1

0,1

9,5

2,5

1,1

6,4

1,6

3,3

0,5

1,1

1,1

0,7

3,0

4,0

10,4

19,8

0,2

0,6

12,0

1,1

1,1

55,1

5,9

54,1

4,7

3,3

34,1

237,5

97,8%

62,6%

62,3%

53,7%

53,7%

52,8%

52,2%

47,0%

46,9%

44,4%

42,4%

41,1%

41,1%

38,1%

36,2%

34,8%

34,4%

34,2%

33,9%

33,5%

32,8%

31,0%

29,1%

24,6%

18,2%

15,9%

15,2%

34,0%

6,4

0,2

15,8

2,9

1,2

7,2

1,8

2,9

0,5

0,9

0,8

0,5

2,1

2,4

5,9

10,6

0,1

0,3

6,2

0,5

0,5

24,8

2,4

17,7

1,1

0,6

6,1

122,4

6,5 0,2

25,3 5,4 2,3

13,6 3,4 6,2 1,0 2,0 1,9 1,2 5,0 6,4

16,3 30,3

0,3 1,0

18,2 1,6 1,6

79,9 8,4

71,8 5,8 4,0

40,3

359,9

Makstud Välja

maksmata Eraldatud (*)

Vaid kolm liikmesriiki on kasutanud ära

enam kui 80%. Veel kolm liikmesriiki

võivad ületada 80% künnise, kui 2025. aasta lõpus esitatud maksetaotlused

kiidetakse täielikult heaks.

(*) muudetud eraldiste alusel.

Prantsusmaa Austria

Horvaatia Itaalia Tšehhi

Hispaania Taani

Sloveenia Kreeka

Eesti Malta

Saksamaa Portugal

Slovakkia Belgia

Iirimaa Soome

Läti Küpros

Bulgaaria Rootsi

Rumeenia Leedu

Madalmaad Poola

Luksemburg Ungari

85

Joonis 2.12. NGEU rakendamine seoses ELi programmide lisatoetustega 2025. aasta lõpu seisuga

Allikas: kontrollikoda ELi 2025. aasta konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande põhjal.

1,5

2,0

​

5,2

5,4

​

4,9

6,1

​

6,0

8,1

​

7,4

10,8

​

20,5

20,6

​

29,9

30,0

2,0

5,4

6,1

8,1

10,8

20,6

30,0

0,2

0,1

2,1

4,9

0,3

1,9

1,2

1,2

0,2

2,5

8,7

0,6

1,9

1,2

2,0

0,1

5,8

7,3

0,3

0,6

1,2

1,5

6,0

7,8

7,1

0,3

0,8

1,1

1,2

1,2

2,3

1,8

0 5 10 15 20 25 30

Euroopa Regionaalarengu Fond

(ERF)

Euroopa Sotsiaalfond (ESF) ja Euroopa abifond

enim puudust kannatavate isikute

jaoks (FEAD)

Õiglase ülemineku fond (JTF)

Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfond

(EAFRD)

InvestEU fond

Programm „Euroopa horisont“

Liidu elanikkonnakaitse mehhanism (rescEU)

Loetletud programmidele eraldatud NGEU lisavahendid

83,0 mld € võetud kulukohustusi

aastatel 2021–2025 75,4 mld €

tehtud makseid aastatel 2021–2025

(miljardites eurodes)

2022 2023 20242021 2025

Võetud kulukohustused

Tehtud maksed

86

Täitmata kulukohustused vähenevad, kuid on siiski märkimisväärsed

2.25. Täitmata kulukohustused on jooksval ja eelmistel aastatel võetud, kuid veel välja maksmata kulukohustuste summa. Need on seotud ELi eelarve mitmeaastase iseloomuga ja kujutavad endast tulevasi maksekohustusi, mis juhul, kui neid ei vabastata, tuleb täita kohe, kui on taotletud nende väljamaksmist.

2.26. Täitmata kulukohustuste kuhjumise tõttu piiravad need tulevaste eelarvete paindlikkust, kuna maksete assigneeringud peavad kõigepealt katma olemasolevad juriidilised kohustused, enne kui vahendeid saab eraldada uutele või tekkivatele prioriteetidele. Suures summas täitmata kulukohustusi piirab ELi eelarve suutlikkust reageerida muutuvatele oludele või rahastada järgmise MFRi raames uusi algatusi. Kui aastaeelarve maksete assigneeringud ei ole piisavad, võib see põhjustada viivitusi maksetaotluste rahuldamisel või tegemata maksete kuhjumist (vt selgitus 2.1).

2.27. Komisjon leiab, et 2026. ja 2027. aasta maksete ülemmäärad on üldiselt piisavad, et võtta arvesse eeldatavaid makseid22. Maksete ülemmäära suhtes jääv varu on 2027. aastal siiski väga väike (ligikaudu 1 miljard eurot)23, mis jätab ettenägematuteks maksesurveteks vähe ruumi.

2.28. 2025. aasta lõpus moodustasid täitmata kulukohustused, mis tuleb maksta tulevastel aastatel (kui neid ei vabastata) kokku 501,1 miljardit eurot, sealhulgas 124,1 miljardit eurot NGEU sihttoetusteks (vt joonis 2.13).

22 COM(2025) 573, lk 4.

23 Samas, tabel 1.1.

87

Joonisel 2.13. Täitmata kulukohustuste summa põhjuste ja MFRi rubriikide kaupa 2025. aasta lõpu seisuga

Allikas: kontrollikoda ELi 2025. aasta konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande ja komisjoni esitatud muu teabe põhjal.

2.29. 2025. aastal vaatas komisjon läbi täitmata kulukohustuste prognoosi kuni 2027. aasta lõpuni ja vähendas summat 364,7 miljardilt eurolt24 339 miljardile eurole25. Joonisel 2.14 on esitatud täitmata kulukohustused iga aasta lõpus ajavahemikul 2007−2027. Kõik NGEU täitmata kulukohustustest tulenevad maksed (v.a haldus- ja tehnilise abi kuludega seotud väikesed summad) tuleb teha 2026. aasta lõpuks.

24 COM(2024) 276, tabel 4.

25 COM(2025) 573, 2.6. „Täitmata kulukohustuste taseme muutumine“.

51,8

199,1

14,1

43,2

6,7

5,2

44,1

1,1

11,6

0,1

1,4

0,4

116,7

5,5

53,2

199,5

130,8

48,7

0 50 100 150 200

NGEU täitmata kulukohustused

Muud täitmata kulukohustused kui NGEU

(miljardites eurodes)

KOKKU 501,1 mld € 124,1 mld € 377,0 mld €

O. Väljaspool MFRi (sh innovatsioonifond)

S. Erivahendid

7. Euroopa avalik haldus

6. Naabrus ja maailm

4. Ränne ja piirihaldus

2b. Vastupanuvõime ja väärtused

3. Loodusvarad ja keskkond

2a. Majanduslik, sotsiaalne ja territoriaalne ühtekuuluvus

5. Julgeolek ja kaitse

1. Ühtne turg, innovatsioon ja digitaalvaldkond

88

Joonis 2.14. Täitmata kulukohustused, kulukohustused ja maksed aastatel 2007–2025 ning prognoos aastateks 2026–2027

Märkus: alates 2026. aastast ei hõlma prognoosid ülekandmisi ega sihtotstarbelist tulu.

Allikas: kontrollikoda ELi 2007.–2025. aasta konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande ja COM(2025) 573 põhjal.

NGEU täitmata kulukohustused

Täitmata kulukohustused kokku (sealhulgas NGEU)

Muud täitmata kulukohustused kui NGEU

ELi aastaeelarve kulukohustused

ELi aastaeelarvest tehtud maksed

0

100

200

300

400

500

600

501

2026.–2027. aasta prognoos

(miljardites eurodes)

2019 2020 2021 2022 2023 2024 2025 2026 20272012 2013 2014 2015 2016 2017 20182011201020092007 2008

339 377

89

Finantsjuhtimine 2025. aastal

ELi laenujääk suurenes 2025. aastal enam kui 20%

2.30. Alates 2022. aasta detsembrist on komisjon kasutanud finantsabi rahastamiseks võetavate laenudel puhul tavapäraselt mitmekesise rahastamise strateegiat26. 2025. aasta lõpus oli ELi laenujäägi nominaalväärtus enam kui 738,9 miljardit eurot (2024. aastal 601,3 miljardit eurot). See hõlmas ELi lühiajalisi võlakirju nominaalväärtuses 36,8 miljardit eurot (2024. aastal 23,1 miljardit eurot). Nende lõpptähtaeg on lühem kui üks aasta ja neid emiteeritakse likviidsuse juhtimiseks.

2.31. Viimase viie aasta jooksul on komisjon üha enam tuginenud kapitaliturgudele, et rahastada suuremaid programme, nagu TERA ja NGEU (vt joonis 2.15). 2027. aastaks võib ELi tagasi maksmata laenusumma ulatuda 1 triljoni euroni.

2.32. Nõukogu võttis 2025. aastal vastu määruse, millega luuakse Euroopa julgeolekumeetmete rahastamisvahend (SAFE), et rahastada kiireloomulisi ja suuremahulisi investeeringuid Euroopa kaitsesse. Komisjon võib laenata kapitaliturgudelt kuni 150 miljardit eurot ja laenata need vahendid taotluse korral liikmesriikidele (tuginedes nende heakskiidetud riiklikele kavadele). 2025. aasta lõpuks ei olnud finantstehinguid veel tehtud. Komisjoni sõnul võidakse olenevalt rakendamise edenemisest liikmesriikides pool neist laenudest välja maksta 2026.−2027. aastal ja ülejäänud 2030. aasta lõpuks.

26 2023. aasta aastaaruande punkt 2.36.

90

Joonis 2.15. ELi laenujääk alates 2014. aastast

Märkus: ELi emissioonid nominaalväärtuses.

Allikas: kontrollikoda ELi 2025. aasta konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande ja komisjoni esitatud muu teabe põhjal.

2.33. Joonisel 2.16 on esitatud ELi laenude tähtajad (v.a ELi lühiajalised võlakirjad) programmitöö perioodide kaupa. Praegune tähtaegade struktuur on jaotatud praeguse ja järgnevate MFRide vahel. Tähtajalisi võlakirju pikendatakse osaliselt, nii et tagasimaksekohustused jaotatakse järgmiste MFRide vahel kooskõlas omavahendite otsuse nõuetega.

215,6 331,1

443,3

578,2 702,1

20,0

17,0

15,2

23,1

36,8

57,1 55,6 54,1 54,0 53,2 52,1 92,7

235,6

348,1

458,5

601,3

738,9

0

250

500

750

1 000 ≈ 1 000 (miljardites eurodes)2027. aasta lõpuks on eeldatavasti tasumata

laene üle 1 triljoni euro, millest kuni 421 miljardit eurot NGEU

tagastamatute toetuse rahastamiseks

2019 2020 2021 2022 2023 2024 2025 2026 20272014 2015 2016 2017 2018

ELi võlakirjad

ELi lühiajalised võlakirjad

91

Joonis 2.16. Lunastamata ELi võlakirjade aastane maht 2025. aasta lõpu seisuga

Märkus: summad nominaalväärtuses. ELi lühiajalisi võlakirju ei võeta arvesse.

Allikas: kontrollikoda ELi 2025. aasta konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande põhjal.

2.34. Pikaajaliste lunastamata võlaväärtpaberite nominaalväärtus 2025. aasta lõpus teeb EList ühe suurima eurodes nomineeritud võlaväärtpaberite emitendi. Joonisel 2.17 võrreldakse liikmesriikide ja ELi lunastamata pikaajalist võlaväärtpaberite mahtu ajavahemikul 2020–2025.

0 10 20 30 40 50 60 70 MFR

2021–2027 87,8 mld €

MFR 2028–2034

290,4 mld €

MFR 2035–2041

142,4 mld €

MFR 2042–2048 83,6 mld €

MFR 2049–2055 97,9 mld €

Mitmekesise rahastamise strateegia

Varasemad emissioonid (kompensatsioonilaenud tähtaegade sobitamise kaudu)

2026 2027 2028 2029 2030 2031 2032 2033 2034 2035 2036 2037 2038 2039 2040 2041 2042 2043 2044 2045 2046 2047 2048 2049 2050 2051 2052 2053 2054 2055

(miljardites eurodes)

92

Joonis 2.17. ELi valitsemissektori ja ELi pikaajaliste võlaväärtpaberite laenujäägid

Allikas: kontrollikoda EKP andmete ja ELi 2025. aasta konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande põhjal.

2.35. NGEUd rahastatakse ELi laenudega ning sellest antakse finantsabi ELi liikmesriikidele ja kolmandatele riikidele. Joonisel 2.18 on esitatud ELi laenudega rahastatud ELi programmide jaotus.

2020 2021 2022 2023 2024 2025

5. EL

2. Itaalia

1. Prantsusmaa

3. Saksamaa

4. Hispaania

EL on nüüd suuruselt

viies eurodes nomineeritud väärtpaberite emitent

(nominaalväärtuses)

93

Joonis 2.18. ELi laenujäägist rahastatavad programmid 2025. aasta lõpu seisuga

Märkused: summad nominaalväärtuses. summad ei hõlma Brexitiga kohanemise reservist või HKSist rahastatavate sihttoetuste osa. ELi laenudest saadav tulu võib erineda nende nominaalsetest tagasimaksesummadest, kuna võlaväärtpabereid võidakse sõltuvalt turutingimustest emiteerida nominaalväärtusest kõrgema või madalama hinnaga.

Allikas: kontrollikoda ELi 2025. aasta konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande ja komisjoni esitatud muu teabe põhjal.

2.36. Joonisel 2.19 on näidatud ELi laenudest liikmesriikidele antud laenude jaotus.

EFSM: Euroopa finantsstabiilsusmehhanism MMF: makromajanduslik finantsabi NGEU: taasterahastu „NextGenerationEU“ TERA: tööhõive toetamise erakorraline rahastu ULCM: makromajanduslik finantsabi Ukraina laenukoostöö mehhanismi raames

Laenuvõtmine 738,9 mld € EKP rahareserv

ELi liikmesriikidele 579,9 mld €

Laenud kolmandatele riikidele 76,0 mld €

Väljamaksed ELi programmidele 655,9 mld €

(miljardites eurodes)

Laenud liikmesriikidele

283,4 mld €

NGEU tagastamatu toetus

296,5 mld €

Laenud Ukrainale

70,6 mld €

Laenud teistele riikidele

5,4 mld €

NGEU laenud 155,9 TERA laenud 90,4 EFSM 37,1

Sihttoetused 221,1 Lisavahendid 75,4

Ukraina rahastu 23,2 ULCM 18,1 MFA+ 18,0 MFA+ 11,0 EURATOM 0,3

94

Joonis 2.19. ELi laenujäägist rahastatud laenud ELi liikmesriikidele (2025. aasta lõpu seisuga)

Märkus: summad nominaalväärtuses.

Allikas: kontrollikoda ELi 2025. aasta konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande põhjal.

NGEU kasutamine on oodatust väiksem

2.37. NGEU programmi esialgne summa määrati kindlaks selleks, et anda liikmesriikidele jooksevhindades kuni 806,9 miljardit eurot (750 miljardit eurot 2018. aasta hindades). Kuna liikmesriikide laenunõudlus vähenes, vähendati seda summat 2025. aasta lõpuks 698 miljardi euroni. Võttes arvesse Hispaania laenueraldiste vähenemist27 2026. aasta jaanuaris, on olemasolevate vahendite ajakohastatud kogusumma 637,7 miljardit eurot, millest 216,7 miljardit eurot on laenud ja 421,0 miljardit eurot tagastamatu toetus.

2.38. 2025. aasta lõpuks oli EL välja maksnud 452,4 miljardit eurot (vt joonis 2.20). EL võib enne 2026. aasta lõppu anda NGEU toetusi summas kuni 185,3 miljardit eurot.

27 Nõukogu rakendusotsuse (EL) 17031/25 artikli 2 lõige 1.

0,2 0,3 0,4 0,5 0,6 1,0 1,4 1,7 1,5

4,7 2,9

8,3 7,3

19,8 16,6

29,4 28,6

34,8 123,4

0 10 20 30 40 50 60 70 80 90 100 110 120 130

Itaalia Hispaania

Poola Portugal

Kreeka Iirimaa

Rumeenia Belgia

Horvaatia Tšehhi Ungari Leedu

Sloveenia Bulgaaria Slovakkia

Küpros Läti

Malta Eesti

EFSM: 37,1 mld € TERA: 90,4 mld € NGEU: 155,9 mld €

(miljardites eurodes)

95

Joonis 2.20. NGEU väljamaksed 2025. aasta lõpu seisuga

Märkus: NGEU jaoks võetud laenud hõlmavad ainult neid vahendeid, mis olid 2025. aasta lõpu seisuga konkreetselt NGEU-le eraldatud. See ei hõlma halduskulusid ega Brexitiga kohanemise reservist või HKSist rahastatavate sihttoetuste osa. Laenude kogusumma hõlmab 2026. aasta jaanuaris heaks kiidetud 60,4 miljardi euro suurust allapoole korrigeerimist.

Allikas: kontrollikoda ELi 2025. aasta konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande ja komisjoni esitatud muu teabe põhjal.

2.39. NGEU laenude tagasimaksmine peab algama 2028. aastal ning olema lõpule viidud hiljemalt 2058. aastaks28. Põhisumma iga-aastased tagasimaksed ei tohi ületada 7,5% NGEU tagastamatu toetuse maksimumsummast29 (st 31,6 miljardit eurot aastas).

28 Nõukogu otsuse (EL, Euratom) 2020/2053 artikli 5 lõige 2.

29 Samas.

Lubatud laenuvõtmise kogusumma (*) kuni 637,7 mld €

Lubatud väljamaksete kogusumma kuni 637,7 mld €

(miljardites eurodes)

=

Maksmisele kuuluv summa (*) kuni

185,3

Välja makstud 452,4

Taaste- ja vastupidavusrahastu sihttoetused

Maksmisele kuuluv summa kuni 116,8

Välja makstud 221,1

Maksmisele kuuluv summa (*) kuni 60,8

Välja makstud 155,9

Taaste- ja vastupidavusrahastu laenud

ELi programmidele eraldatud lisavahendid

Maksmisele kuuluv summa kuni 7,7

Välja makstud 75,4

(*) 2026. aasta jaanuaris muudetud laenueraldiste alusel.

96

2.40. Kohustuste nõutava püsiva ja prognoositava vähendamise30 saavutamiseks tekib komisjonil vajadus pikendada rahastamist, emiteerides uusi võlainstrumente, et lunastada vanad lõpptähtaja ületanud võlainstrumendid31. Turutingimuste võimalikud muutused võivad kaasa tuua kas suuremad või väiksemad laenukasutuse kulud, mis sihttoetuste ja lisatoetustega32 seotud NGEU võla puhul tuleb katta ELi eelarvest. Euroopa Parlament ja nõukogu leppisid komisjoniga kokku, et NGEU joaks laenatud vahendite tagasimaksmiseks ELi eelarvest tehtavad kulutused ei tohiks tuua kaasa programmikulude või investeerimisvahendite põhjendamatut vähendamist praeguse MFRi raames33. Ilma et see piiraks tulevaste MFRide suurust, võib NGEU tagastamatu toetuse laenu tagasimaksegraafik mõjutada tulevaste MFRide maksete koguassigneeringuid. Toetust saavad liikmesriigid kannavad kõik kulud, mida EL kannab seoses NGEU laenude jaoks vahendite laenamisega, sealhulgas kulud, mis on seotud intressimäära ja muude finantsriskide juhtimisega.

2.41. Komisjon ei ole avaldanud NGEU laenude üldist tagasimaksestrateegiat kuni 2058. aastani. Mis puudutab NGEU tagastamatuks toetuseks laenatud summasid, siis pakkus komisjon oma ettepanekus 2028.–2034. aasta MFRi kohta välja 24 miljardi euro suuruse kindlaksmääratud aastase summa (jooksevhindades), millest kaetakse sellel ajavahemikul nii intressi- kui ka põhisumma tagasimaksed34. Ettepaneku kohaselt on intressimaksed ülimuslikud ning ülejäänud vahendeid 24 miljardi euro suurusest iga-aastasest eraldisest kasutatakse põhisumma tagasimaksmise kiirendamiseks. Komisjoni sõnul tagab selline kindlasummalise aastamakse meetod eelarve planeerimise prognoositavuse ja toimib loomuliku riskimaandusena kõikuvate intressimäärade vastu, isegi kui võrreldes alternatiividega, mis hõlmavad põhisumma lineaarset tagasimaksmist, võib see kokkuvõttes tuua kaasa suuremad intressikulud kogu tagasimakseperioodi jooksul (kuni 2058. aastani)35. Komisjoni avaldatud teabe kohaselt võivad NGEU tagastamatu toetusega seotud intressikulud 2028.–2034. aasta MFRi jooksul ulatuda ligikaudu 93 miljardi euroni36 (eeldusel et toetus makstakse täielikult välja).

30 Samas.

31 COM(2024) 93, lisa.

32 Komisjoni rakendusotsuse (EL, Euratom) 2023/2825 artikkel 11.

33 16. detsembri 2020. aasta institutsioonidevaheline kokkulepe, II lisa.

34 COM(2025) 573, 2.1. „Mitmeaastase finantsraamistiku 2028–2034 kulukohustustega seotud maksed“.

35 SWD(2025) 570, 4.5 „Preparedness“.

36 Joonisel 4.4 põhinev hinnang, SWD(2025) 570 final/2.

97

NGEU eeldatavad laenukasutuse kulutused praeguses MFRis on esialgsetest prognoosidest endiselt kaks korda suuremad

2.42. 2020. aastal lepiti 2021.–2027. aasta MFRi rubriigi 2b („Vastupidavus ja väärtused“) raames kokku 14,9 miljardi euro suuruses kogueraldis, et rahastada NGEU laenude intressi- ja kupongimakseid37. 2020. aasta prognoosid põhinesid eeldatavatel laenuintressidel, mis ulatusid 0,55%-st 2021. aastal 1,15%-ni 2027. aastal38. Tegelikud intressimäärad tõusid aga märkimisväärselt39, mis mõjutas negatiivset ELi rahastamise piirkulusid (vt joonis 2.21).

Joonis 2.21. Muutused NGEU rahastamiskuludes

Märkus: iga ajavahemiku rahastamiskulud kajastavad aruandluse ajal kehtinud määra, kuid võivad muutuvate turutingimuste tõttu kõikuda.

Allikas: kontrollikoda COM(2026) 164 põhjal.

37 Mitmeaastane finantsraamistik 2021–2027 (kulukohustustena) – Jooksvad hinnad,

rida 2.6. „Rahastamine ja tagasimaksed – taasterahastu „NextGenerationEU““.

38 Euroopa Parlamendi uuringuteenistuse ülevaade: „Revision of the EU's long-term budget for 2021 to 2027“, lk 7.

39 EKP baasintressimäärad.

0,15%

1,57%

2,68% 3,24%

3,58% 3,19% 3,05%

3,24% 3,32%

0%

1%

2%

3%

4%

Juuni 2021

Detsember 2021

Juuni 2022

Detsember 2022

Juuni 2023

Detsember 2023

Juuni 2024

Detsember 2024

Juuni 2025

Detsember 2025

98

2.43. Komisjoni andmetel moodustasid NGEU tagastamatu toetuse jaoks võetud laenude rahastamiskulud aastatel 2021–2025 10,4 miljardit eurot (2025. aastal 5 miljardit eurot). See summa oli peaaegu 62% suurem esialgsest 6,4 miljardi euro suurusest prognoosist40. Komisjoni hinnangul tuleb 2026. aastal intressi maksta ligikaudu 8 miljardit eurot41 ja 2027. aastal 9,9 miljardit eurot42. Seega võivad rahastamiskulud praeguses MFRis ulatuda 28,3 miljardi euroni, mis on rohkem kui kaks korda suurem komisjoni esialgsest prognoosist (14,9 miljardit eurot)43. Lähis-Ida konflikt, mis algas 2026. aasta veebruari lõpus, on aga tekitanud täiendavat ebakindlust inflatsiooni ja laiemate rahapoliitiliste otsuste suhtes44. Selle tulemusena võivad tulevased rahastamiskulud taas erineda praegustest eelarveprognoosidest. Komisjon ei ole veel avaldanud ajakohastatud hinnanguid võimalike tagajärgede kohta rahastamiskuludele, kuigi need võivad olla võrreldavad mõjuga, mis tulenes Venemaa Ukraina-vastasest agressioonisõjast.

2.44. 2025. aastal võeti ELi eelarvest kasutusele Euroopa Liidu taasterahastu erivahend45, millest eraldati 1,1 miljardit eurot46, et katta osa NGEU laenukasutuse kulutustest. See lisandus 1,1 miljardile eurole, mida rahastati paindlikkusinstrumendist47.

40 Mitmeaastane finantsraamistik 2021–2027 (kulukohustustena) – Jooksvad hinnad, rida

2.6. „Rahastamine ja tagasimaksed – taasterahastu „NextGenerationEU““.

41 ELi 2026. aasta eelarve, jaotis 06 „Taaste ja vastupidavus“.

42 Komisjoni kalkulatsioon eelarveaastaks 2027, Poliitiline ülevaade, 3.4.3 Taaste ja vastupidavuse teemavaldkond, Euroopa Liidu taasterahastu rahastamiskulud.

43 Mitmeaastane finantsraamistik 2021–2027 (kulukohustustena) – Jooksvad hinnad, rida 2.6. „Rahastamine ja tagasimaksed – taasterahastu „NextGenerationEU““.

44 EKP asepresidendi kõne, 26.3.2026.

45 2023. aasta aastaaruande punkt 2.32.

46 ELi 2025. aasta eelarve, lk 15.

47 Samas.

99

Hilinenud väljamaksed viisid rahavaru suurenemiseni

2.45. Komisjon võtab eri programmide prognoositavate väljamaksevajaduste alusel eelnevalt laenu, et tagada oma kohustuste õigeaegne täitmine. Igal aastal võtab komisjon vastu iga-aastase laenuvõtmisotsuse, millega kehtestatakse pika- ja lühiajaliste laenude maksimaalne ülemmäär, mis kajastab asjaomaste programmide prognoositavaid likviidsusnõudeid. Selle raames avaldab komisjon poolaasta rahastamiskavad, milles kirjeldatakse eeldatavaid emissioonimahte ja järgmise kuue kuu ajakava. Andes eelnevalt teada oma rahastamisstrateegiast, tagab komisjon oma emissioonide suurema prognoositavuse, säilitades samal ajal paindlikkuse ja tagades turgudel läbipaistvuse48.

2.46. Komisjon peab tagama, et tal on väljamaksete tegemiseks piisavalt vahendeid. Taaste- ja vastupidavusrahastu puhul tõid liikmesriikide maksetaotluste esialgsel ajakaval põhinevad prognoositust väiksemad väljamaksed kaasa suurema rahavaru (vt joonis 2.22).

Joonis 2.22. ELi rahasaldod aasta lõpu seisuga

Märkus: saldod hõlmavad ka raha ekvivalente.

Allikas: kontrollikoda ELi 2025. aasta konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande põhjal.

48 Komisjoni rakendusotsuse (EL, Euratom) 2023/2825 põhjendus 8.

18 22 29 24 18 20 17 27 27 27 29 38

18 20 13

34

65

45 47 40

63

103

0

20

40

60

80

100

(miljardites eurodes)

Muu

2019 2020 2021 2022 2023 2024 20252014 2015 2016 2017 2018

Mitmekesise rahastamise strateegia

MFR 2021–2027MFR 2014–2020

100

2.47. Hajutatud rahastamise strateegia kohaselt (vt punkt 2.30) hoiab komisjon laenutulu EKP ühises likviidsusreservis ja haldab seda keskselt. Soodsad intressimääratingimused on tähendanud, et alates 2021. aastast on likviidsuse juhtimine toonud ELi eelarvesse kumulatiivset puhastulu, mis komisjoni andmetel oli 0,2 miljardit eurot. 2025. aastal tähendasid intressimäärade muutused aga seda, et rahasaldod hakkasid tekitama ELi eelarvele likviidsuse juhtimise netokulusid49. Kuna likviidsuskulude kohta esitatakse igal aastal arve, kajastuvad 2025. aastal tekkivad netokulud alles ELi 2026. aasta eelarves50.

ELi eelarvest toetati jätkuvalt Ukraina vastupanu Venemaa agressioonisõjale

2.48. Komisjoni andmetel olid EL ja selle liikmesriigid 2025. aasta lõpuks alates Venemaa agressioonisõja algusest eraldanud Ukrainale ja tema rahvale toetust üle 192,1 miljardi euro (vt joonis 2.23).

Joonis 2.23. ELi ja selle liikmesriikide toetus Ukrainale ja ukrainlastele alates Venemaa agressioonisõja algusest (2025. aasta lõpu seisuga)

Allikas: kontrollikoda komisjoni andmete põhjal.

49 COM(2025) 310, 2.2. „Rakendusviivitused põhjustavad Euroopa Liidule kulusid“.

50 Komisjoni rakendusotsuse (EL, Euratom) 2024/1974 artikkel 17.

Muu toetus, mille EL ja selle liikmesriigid on kättesaadavaks teinud

Sõjalise abi meetmed

Venemaale kuuluvatest tõkestatud varadest saadud tuluga loodud toetus Ukrainale

Toetus ukrainlastele ELis

2024

2025 17

17

2

4

47

69

63

102

129

192

(miljardites eurodes)

101

2.49. Kui joonisel 2.23 on näidatud ELi ja selle liikmesriikide kaasatud kogusumma, siis joonisel 2.24 on esitatud täiendav perspektiiv, milles keskendutakse üksnes ELi eelarvest eraldatud toetusele. Jaotus põhineb makstud ja eraldatud summadel, mille aluseks on:

a) laenud nominaalväärtuses;

b) sihttoetused, millega antakse otsetoetust Ukrainale ja ukrainlastele (v.a laenude ja tagatiste eraldised);

c) üksnes Ukraina tagatise raames antud eelarvelised tagatised.

Joonis 2.24. ELi eelarvest rahastatud toetus Ukrainale ja ukrainlastele alates Venemaa agressioonisõja algusest (2025. aasta lõpu seisuga)

Märkus: nominaalväärtuses laenud, heakskiidetud programmide alusel antavad sihttoetused, ainult Ukraina tagatise raames antavad eelarvetagatised. Välja arvatud eraldised ühisesse eraldisfondi.

Allikas: kontrollikoda ELi 2025. aasta konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande ja komisjoni esitatud muu teabe põhjal.

2.50. Ukraina rahastust oli 2025. aasta lõpuks kasutusele võetud 31,3 miljardit eurot, sealhulgas 23,2 miljardit eurot laenudena (vt joonis 2.18). 2024. aastal loodud rahastu eesmärk on anda Ukrainale kuni 2027. aastani kuni 50 miljardit eurot rahalist toetust. Praegusel MFRi perioodil saab EL rahastu raames toetada Ukraina laenukulusid nii Ukraina rahastu laenude kui ka 2022. aastal antud erakorraliste makromajandusliku finantsabi laenude puhul. 2025. aastal moodustasid need intressitoetused 0,6 miljardit eurot (kumulatiivselt 0,8 miljardit eurot alates Ukraina rahastu loomisest).

3,5

31,5

75,1

1,2

25,2

65,3 Laenud

Sihttoetused

Eelarvelised tagatised

(miljardites eurodes)

EraldatudVälja makstud

102

2.51. Ukraina laenukoostöö mehhanismi (ULCM)51 raames antav makromajanduslik finantsabi loodi G7 algatuse „Erakorralise tulu kiirendamise laenud Ukrainale“ raames. Selle summa oli 18,1 miljardit eurot52 ja see maksti 2025. aastal täielikult välja. Põhiosa tagasimakseid, intresse ja nendega seotud kulusid rahastatakse eeldatavasti Venemaa tõkestatud riigivaradest saadavatest tulevastest erakorralistest tuludest53. Juhime tähelepanu ka õiguslikele probleemidele, mis on seotud Venemaa varade tõkestamisega54. Komisjoni sõnul eraldas EL 2025. aastal nendest erakorralistest tuludest 0,6 miljardit eurot puhvrina, et katta ULCMiga seotud tulevased finantskulud.

2.52. 2025. aasta detsembris jõudis nõukogu poliitilisele kokkuleppele täiendava 90 miljardi euro suuruse laenu55 suhtes Ukrainale, et katta 2026. ja 2027. aastal Ukraina toetuslaenuga riigi finantsvajadused, millest 30 miljardit eurot on ette nähtud Ukraina rahastu kaudu antavaks makromajanduslikuks finantsabiks ja eelarvetoetuseks ning 60 miljardit eurot kaitsetööstuse suutlikkuse toetamiseks. Laenu rahastatakse kapitaliturgudelt võetud ELi laenudest, mis on tagatud ELi eelarve manööverdamisruumiga, tagades samal ajal, et see ei mõjuta mitteosalevate liikmesriikide (Tšehhi, Ungari ja Slovakkia) finantskohustusi. ELi eelarvest kaetaks 2027. aastal intressid ja nendega seotud laenukasutuse kulud ning Ukraina maksaks põhisumma tagasi alles pärast Venemaalt sõjakahjude hüvitamise saamist56. Euroopa Parlament andis 2026. aasta jaanuaris oma nõusoleku tõhustatud koostöö menetluse kasutamiseks57 liikmesriikides, kes seda laenu toetavad. Asjakohased määrused võeti vastu 2026. aasta veebruaris58. 2026. aasta aprillis jõudis nõukogu kokkuleppele MFRi muudatuses, et tagada ELi võlakirjade emiteerimine ja rahastada 2027. aastal võlateeninduskulusid (ettepaneku esitamise ajal hinnanguliselt ligikaudu 1 miljard eurot).

51 Määrus (EL) 2024/2773.

52 Annex to the G7 Finance Ministers’ Statement on Extraordinary Revenue Acceleration (ERA) Loan initiative.

53 Määruse (EL) 2024/2773 artikkel 3 ja artikli 5 lõige 2.

54 T-150/26 ja C-186/26.

55 EUCO 26/25.

56 Määruse (EL) 2026/467 artikkel 20.

57 Euroopa Liidu lepingu ja Euroopa Liidu toimimise lepingu artikkel 20.

58 Määrus (EL) 2026/467 ja määrus (EL) 2026/468.

103

2.53. 2026. aasta keskpaigaks olid Ukrainale alates 2014. aastast antud heakskiidetud või kokkulepitud laenud (kas tagasi maksmata või veel välja maksmata) suurenenud 170,1 miljardi euroni. Sellest kogusummast oli 2025. aasta lõpuks juba välja makstud 70,3 miljardit eurot (vt joonis 2.25).

Joonis 2.25. Ukrainale antud (tagasi maksmata või veel välja maksmata) heakskiidetud laenude ajatelg, mis hõlmab eraldisi ja liikmesriikide tagatisi

Märkused: 2025. aasta lõpu seisuga välja makstud summad nominaalväärtuses. ei sisalda Euratomi poolt Energoatomile välja makstud 0,3 miljardi euro suurust tagasi maksmata laenu. 2025. aasta lõpus oli ühise eraldisfondi 2022. aasta laenude eraldistest veel välja maksmata 0,05 miljardit eurot.

Allikas: kontrollikoda kohaldatavate õigusaktide ja ELi 2025. aasta konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande põhjal.

MMF: makromajanduslik finantsabi MMF+: makromajanduslik finantsabi+ UAF: Ukraina rahastu (muudetud määrusega (EL) 2026/468) ULCM: makromajanduslik finantsabi Ukraina laenukoostöö mehhanismi raames USL: makromajanduslik finantsabi Ukraina toetuslaenu raames

(miljardites eurodes)

0,4 1,2 1,0 1,2 1,2 1,0 5,0 18,0 33,0 18,1 90,0

Heakskiidetud laenud (170,1 mld €), millest 70,3 mld € on välja makstud

Erakorraline makromajanduslik

finantsabi MMF+ UAF ULCM USL

70% 100%

Välja makstud

0%

Kaetud ELi eelarve manööverdamisruumist

0,04 0,11 0,09 0,11 0,11 0,09 0,45

0,61 3,05

Aprill 2014

Aprill 2015

Juuli 2018

Mai 2020

Veebr 2022

Juuli 2022

Sept 2022

Dets 2022

Veebr 2024

Okt 2024

Veebr 2026

Eraldised ühisesse eraldisfondi (1,1 mld €) ainult kuni 2022. a. septembrini

Liikmesriikide antud sissenõutavad tagatised (3,7 mld €) ainult 2022. aasta laenud

Venemaa sissetung Ukrainasse 24. veebruaril 2022

104

2.54. ELi 2025. aasta raamatupidamise aastaaruandes59 kajastas komisjon laenude väärtuse languse summas 30,2 miljardit eurot (2024. aastal 15,8 miljardit eurot) kõigi makromajandusliku finantsabi ja Ukraina rahastu raames juba välja makstud laenude kohta, kajastades eeldatava kahju laenude kehtivusaja jooksul.

ELi eelarve riskipositsioon suureneb jätkuvalt

2.55. ELi eelarve riskipositsiooni analüüsimisel võtsime arvesse järgmist:

a) ELi eelarvetagatised turgudelt võetud laenudele, millega rahastati liikmesriikidele või kolmandatele riikidele antud laene (juhul, kui nende laenude tagasimaksmisel esineb viivitusi);

b) kohustused, mis võivad tekkida tulevikus mõne konkreetse sündmuse tagajärjel ning mis esitatakse tingimuslike kohustustena ja koosnevad juba makstud summadele antud eelarvelistest tagatistest60.

2.56. 2025. aasta lõpuks oli ELi eelarve riskipositsioon 406,8 miljardit eurot, mida oli 19% rohkem kui 2024. aasta lõpus (342 miljardit eurot). Joonisel 2.26 on näidatud ELi eelarve praegune riskipositsioon ja kehtiv kaitsesüsteem, millega tagatakse, et EL suudab täita oma võlakohustusi.

59 ELi 2025. aasta konsolideeritud raamatupidamise aastaaruanded, lisa 2.4.

60 Samas, märkus 4.1.1.

105

Joonis 2.26. ELi eelarve koguriskipositsioon 2025. aasta lõpus koos selle põhjustajate ja kaitsesüsteemidega

Märkused: joonis järgib punktis 2.55 kirjeldatud lähenemisviisi. InvestEU tagatise alla kuuluvate liikmesriikide osade eraldiste määrad võivad erineda harilikust määrast. Kõik summad, mis ei ole kaetud eraldistega, on kaetud liikmesriikide kompensatsioonitagatisega. Välislaenude andmise volituse tagatise puhul jääb ELi riskipositsioon vahemikku 65–100% jääksummast.

Allikas: kontrollikoda ELi aastate 2024 ja 2025 konsolideeritud raamatupidamise aastaaruannete põhjal.

(miljardites eurodes)

Riskipositsiooni põhjus ELi eelarve riskipositsioon

Kaitsesüsteem ENNE

ELi eelarve kasutamist

Kaitsesüsteem PÄRAST

ELi eelarve kasutamist 2024 2025

NGEU laenud 108,7 155,9

–

Ajutise omavahendite ülemmäära piiresse jääv

manööverdamisruum (0,6% ELi kogurahvatulust)

TERA laenud 98,4 90,4

Omavahendite püsiva ülemmäära piiresse jääv

manööverdamisruum (1,4% ELi kogurahvatulust)

+ liikmesriikide tagatis (25%)

EFSMi laenud 42,0 37,1

Omavahendite püsiva ülemmäära piiresse jääv

manööverdamisruum (1,4% ELi kogurahvatulust)

Maksebilansi toetamise laenud 0,2 –

MMF+ laenud Ukrainale 18,0 18,0

Ukraina rahastu laenud 13,1 23,2

Makromajanduslik finantsabi Ukraina laenukoostöö mehhanismi raames

– 18,1 Venemaa tõkestatud riigivaradest saadud erakorralised tulud

Erakorralised MMF laenud Ukrainale

6,0 6,0

Ühine eraldisfond (9%) +

liikmesriikide vabatahtlik tagatis (61%)

–

MMFi laenud Ukrainale 5,0 5,0

Ühine eraldisfond (vahemikus 9–70%)

Ukraina tagatis 0,1 1,2

Euratomi laenud Energoatomile 0,3 0,3

EFSI tagatis 21,0 20,0

Välislaenude andmise volituse tagatised 19,2 16,8

EFSD tagatis 0,5 0,5

NDICI EFSD+ tagatis 1,3 2,9

InvestEU tagatis 3,5 6,0

Laenud muudele kolmandatele riikidele 4,7 5,4

Kokku 342,0 406,8

106

2.57. 2025. aastal loodi Moldova Vabariigi reformi- ja kasvurahastu. Rahastust antakse aastatel 2025–2027 laenudena kuni 1,5 miljardit eurot, millest 0,3 miljardit eurot maksti välja 2025. aastal.

2.58. ELi eelarve riskipositsioon peaks veelgi suurenema, ulatudes 2027. aastaks 664 miljardi euroni (vt joonis 2.27).

Joonis 2.27. ELi eelarve varasem ja prognoositav riskipositsioon

Märkus: joonis järgib punktis 2.55 kirjeldatud lähenemisviisi.

Allikas: kontrollikoda ELi 2025. aasta konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande ja komisjoni esitatud muu teabe põhjal.

(miljardites eurodes)

(*) Prognoositav riskipositsioon 2027. aasta lõpuks:

– NGEU laenud: kuni 216,7 mld € (muudetud jaanuaris 2026)

– Tööhõiveriskide leevendamise toetus erakorraliste laenudena: 82,4 mld €

– Euroopa julgeolekumeetmete rahastamisvahendi laenud: kuni 75 mld € (≈ 50%)

– Euroopa finantsstabiilsusmehhanismi laenud: 27,9 mld €

– Euratomi laenud Energoatomile: 0,2 mld €

– Laenud Ukrainale: kuni 170 mld € (muudetud jaanuaris 2026)

– Laenud muudele kolmandatele riikidele: kuni 14,7 mld €

– Eelarvelised tagatised sõlmitud tehingutele: kuni 77,6 mld €

90 132 205 248 298 342 407

0

200

400

600

2019 2020 2021 2022 2023 2024 2025

Kuni ≈ 664 mld € 2027. aasta lõpuks

≈ 664 (*)

2026 2027

107

2.59. Koguriskipositsiooni võib jagada iga-aastasteks riskipositsioonideks, mis on maksimaalne summa, mis tuleb katta ELi eelarvest, või manööverdamisruumist, kui maksekohustused jäävad asjaomasel aastal täitmata61. Komisjon esitas meile 2024. aasta lõpu arvandmetel põhinevad andmed ELi eelarve riskipositsiooni kohta, mis tuleneb liikmesriikidele ja ELi mittekuuluvatele riikidele antavast finantsabist ning välislaenude andmise volitusest. 2026. aastaks arvutasime siin koguriskipositsiooniks 20 miljardit eurot (2025. aastal 14,5 miljardit eurot). See näitaja ei hõlma aga eelarveliste tagatistega kaetud ülejäänud programmide (EFSI, InvestEU, EFSD ja EFSD+) iga-aastast riskipositsiooni. Esitasime 2022. aastal komisjonile soovituse62 avaldada hinnang aasta koguriskipositsiooni kohta.

Laenutagatisena kasutatakse ELi eelarve manööverdamisruumi

2.60. ELi laenutehingud on tagatud tagatismehhanismiga, mille eesmärk on tagada, et võlateeninduse kohustusi on alati võimalik täita. See tagatis antakse ELi eelarve manööverdamisruumi kaudu, mis on iga-aastane vahe omavahendite ülemmäära (st maksimaalne summa, mida EL võib liikmesriikidelt taotleda) ja omavahendite summa vahel, mida on vaja MFRi tegelike maksete assigneeringute rahastamiseks. Alates 2021. aastast on omavahendite alaline ülemmäär 1,4% ELi kogurahvatulust. 2025. aasta eelarve kohaselt vajati eelarvekulude rahastamiseks omavahendeid 0,83% ulatuses ELi kogurahvatulust63 – st aasta lõpus moodustas eelarvekohustuste täitmiseks kasutada olev varu 0,57%.

61 Eriaruanne 05/2023, joonis 2.

62 2022. aasta aastaaruanne, soovitus 2.3.

63 ELi 2025. aasta konsolideeritud raamatupidamise aastaaruanded, lisa 6.7.

108

2.61. Praktikas toimib manööverdamisruum investoritele viimase abinõuna: kui ELil on raskusi oma võla teenindamisega (nt laenusaajate hilinenud või mittetäielike tagasimaksete tõttu), võimaldab see komisjonil nõuda liikmesriikidelt nende kohustuste täitmiseks täiendavaid osamakseid. Enne vahendite sellisel kujul sisse nõudmist teavitab komisjon aga riskide maandamise ja likviidsuse juhtimise meetmete rakendamisest64. Manööverdamisruum ei ole eelrahastatud reserv. See käivitab liikmesriikide maksed üksnes juhul, kui ELi tavapärased eelarvevahendid ja laenuvõtjate makstud summad ei ole piisavad, et katta ELi laenu tagasimakseid. See mehhanism65 kujutab endast liikmesriikide siduvat juriidilist kohustust.

2.62. Tuginedes 2024. aasta lõpus olemas olnud andmetele leiab komisjon, et pärast maksete assigneeringute rahastamiseks vajalike omavahendite mahaarvamist ELi eelarvest (v.a NGEU) on omavahendite alalise ülemmäära raames olemasolev manööverdamisruum 2026. aastal 90,8 miljardit eurot ja 2027. aastal 90,5 miljardit eurot66 (vt joonis 2.28). Need arvud moodustavad 0,5% ELi aastasest kogurahvatulust.

2.63. Lisaks omavahendite alalise ülemmäära manööverdamisruumile kehtestati omavahendite otsusega kuni 2058. aastani omavahendite ülemmäära täiendav ajutine ja erakorraline suurendamine 0,6% võrra ELi kogurahvatulust üksnes selleks, et tagada NGEU laenude tagasimaksmine. Komisjoni hinnangul jääb peaaegu kogu omavahendite ajutise ülemmäära piiresse jääv manööverdamisruum kuni 2027. aastani kättesaadavaks67 (vt joonis 2.28).

64 Samas.

65 Nõukogu otsus (EL, Euratom) 2020/2053.

66 COM(2025) 781, lisad.

67 Samas.

109

Joonis 2.28. Omavahendite alaliste ja ajutiste ülemmääradega seotud manööverdamisruum

Allikas: kontrollikoda COM(2025) 781 põhjal.

2.64. Järgmiseks MFRiks on komisjon teinud ettepaneku suurendada omavahendite ülemmäära 1,75%-ni68. Oma arvamuses komisjoni ettepaneku kohta69 märkisime, et komisjon peaks pärast Ukrainale antava uue 90 miljardi euro suuruse laenu heakskiitmist uuesti hindama, kas kavandatud omavahendite ülemmäär on endiselt piisav.

68 COM(2025) 574 artikkel 4.

69 Arvamuse 04/2026 punkt 16.

(miljardites eurodes)

178,8 188,2

90,8 90,5

19,1 10 8 5

107,5 114,4

2026 2027

Omavahendite ajutine ülemmäär

0,6% ELi kogurahvatulust

Omavahendite püsiv ülemmäär

1,4% ELi kogurahvatulust

2026 2027

Omavahendite ajutise ülemmäära piiresse jääv

manööverdamisruum

Omavahendid NGEU rahastamiseks

Omavahendite püsiva ülemmäära piiresse jääv

manööverdamisruum

Omavahendid eelarve rahastamiseks

(v.a NGEU)

110

2.65. Ettepanekuga kehtestati ka kriisidele reageerimise mehhanism, mis võimaldab võtta kapitaliturgudelt täiendavaid laene, et anda liikmesriikidele laenu tõsiste kriiside, tõsiste raskuste või tõsise ohu korral70. Seda vahendit kasutataks juhul, kui olemasolevate programmidega ei suudetaks olukorda asjakohaselt lahendada. Sellest tulenevad kohustused oleksid tagatud omavahendite ülemmäära erakorralise ja ajutise suurendamisega 0,25 protsendipunkti võrra71.

Ühise eraldisfondi kumulatiivne finantstulem oli positiivne, nagu ka 2024. aastal

2.66. ELi finantskohustuste eraldisi, mis tulenevad eelarvelistest tagatistest, finantsabi laenudest ja Euratomi laenurahastust, hoitakse alates 2021. aastast ühises eraldisfondis72. 31. detsembri 2025. aasta seisuga oli ühise eraldisfondi varade turuväärtus 27,2 miljardit eurot (2024. aastal 23,2 miljardit eurot). Ühise eraldisfondi vahendid on jaotatud osadeks, mis vastavad eri rahastamisvahenditele73 (vt joonis 2.29).

70 COM(2025) 574 artikkel 6.

71 Samas, artikkel 8.

72 Finantsmääruse artikkel 215.

73 C(2020) 131/03 artikkel 3.

111

Joonis 2.29. Ühine eraldisfond ja selle osad (2025. aasta lõpu seisuga)

Märkused: InvestEU osa raames avalikustatud varadest 1,1 miljardit eurot eraldatakse liikmesriikide osadele (Tšehhi, Soome, Rumeenia, Malta, Bulgaaria, Kreeka, Hispaania ja Portugal), mida rahastatakse eraldi riikide või piirkondade osamaksetest. Lisaks hoitakse komisjoni keskkassas 0,2 miljardit eurot likviidsuspuhvrina, et katta kohe sissenõutavad tagatised.

Allikas: kontrollikoda ELi 2025. aasta konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande põhjal.

2.67. Komisjoni eesmärk ühise eraldisfondi haldamisel on vähemalt kaitsta sissemakstud kapitali (kapitali säilitamine)74. Pärast 2025. aasta positiivset tootlust 0,9 miljardit eurot (2024. aastal 0,8 miljardit eurot) on portfelli kumulatiivne (realiseeritud ja realiseerimata) finantstulemus alates selle loomisest 2021. aastal 1,3 miljardit eurot (4,9%).

74 COM(2025) 400, osa 2.

EFSI: Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fond NDICI: naabruspoliitika, arengu- ja rahvusvaheline koostöö rahastamisvahend EFSD+: Euroopa Kestliku Arengu Fond+ EFSD: Euroopa Kestliku Arengu Fond MMF: makromajanduslik finantsabi

(miljardites eurodes)

Turuväärtus 27,2 mld €

EFSI tagatisfond 9,2 InvestEU investeerimisüksused 8,9

Välistegevuse tagatisfond 3,4

Ukraina tagatis 0,6

EFSD tagatisfond 0,8

MMF laenud pärast 2020. aastat 0,7

NDICI EFSD+ 3,6

112

2.68. Enne ELi eelarve kasutamist võib komisjon kasutada ühist eraldisfondi, et katta nii ELi kui ka kolmandate riikide tehingutega seotud tagatiste realiseerimisest tulenevad vahendite väljavoolud, samuti kolmandate riikide makseviivitused. Makromajandusliku finantsabi ja Euratomi laenude puhul ei ole kunagi esinenud makseviivitusi. 2024. aasta lõpus oli aga eelarveliste tagatiste raames tehtud omakapitaliinvesteeringutega seotud kohustuste täitmata jätmise, sissenõutud summade ja allahindluste kumulatiivsete nõuete summa 1,4 miljardit eurot75 (2023. aastal 1,2 miljardit eurot). Sellest 0,9 miljardit eurot (2023. aastal 0,9 miljardit eurot) on seotud välislaenude andmise volitusega76, mida rahastatakse välistegevuse tagatisfondist.

75 Euroopa Liidu 2026. aasta üldeelarve projekt – töödokument, XI osa alusel.

Vt tabelid pealkirjaga „Tagatisnõuded ja sissenõudmised“, lk 19, 34, 48, 63, 79 ja 97.

76 Euroopa Liidu 2026. aasta üldeelarve projekt – töödokument, XI osa, lk 63.

113

Järeldused ja soovitused

Järeldused

2.69. Peaaegu kõik ELi 2025. aasta eelarve kulukohustuste ja maksete assigneeringud kasutati ära. NGEU tõttu oli 2025. aasta maksete kogusumma kulukohustuste kogusummast suurem. 2014.–2020. aasta Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide kasutusmäär ulatus 98,6%-ni, samas kui ühissätete määruse kohaste eelarve jagatud täitmise alla kuuluvate fondide kogumaksete summa oli 16,6% nendele fondidele 2021.–2027. aasta MFRis eraldatud summast. Aastatel 2021–2025 oli kolme peamise ühtekuuluvuspoliitika fondi (ERF, Ühtekuuluvusfond ja ESF+) kumulatiivne kasutusmäär 14,8% ning maksete kogusumma 52,8 miljardit eurot. Leidsime, et aasta lõpu seisuga oli täitmata maksetaotluste summa suur. Vt punktid 2.2–2.18.

2.70. Taaste- ja vastupidavusrahastu sihttoetuste iga-aastased maksed kogusummas 40,1 miljardit eurot olid 2025. aastal komisjoni prognoosist (65 miljardit eurot) märkimisväärselt väiksemad. 2025. aasta detsembris esitasid aga 17 liikmesriiki maksetaotlusi kogusummas 20,3 miljardit eurot. Taaste- ja vastupidavusrahastu sihttoetuste kohustustest summas 359,9 miljardit eurot maksti 2025. aasta lõpuks välja 237,5 miljardit eurot (66%), mistõttu tuleb 2026. aasta lõpuks välja maksta 122,4 miljardit eurot (34%). Vt punktid 2.19–2.24.

2.71. 2025. aasta lõpuks oli täitmata kulukohustuste kogusumma, sealhulgas NGEU sihttoetused, kokku 501,1 miljardit eurot. Komisjon eeldab, et see summa väheneb 2027. aasta lõpuks 339 miljardi euroni. Vt punktid 2.25–2.29.

2.72. ELi pikaajalised laenud ulatusid 2025. aasta lõpus 702,1 miljardi euroni ja peaksid praeguse MFRi lõpuks ulatuma 1 triljoni euroni. NGEU tagastamatu toetuse rahastamise kogukulud võivad praeguses MFRis ulatuda 28,3 miljardi euroni, mis on ligikaudu kaks korda rohkem kui komisjoni esialgne prognoos (14,9 miljardit eurot). NGEU väljamaksed olid 2025. aastal prognoositust väiksemad ja selle tulemusel olid rahavarud aasta lõpus suured. Vt punktid 2.30–2.47.

114

2.73. 2025. aasta lõpuks olid EL ja selle liikmesriigid eraldanud alates Venemaa agressioonisõja algusest Ukrainale ja tema rahvale enam kui 192,1 miljardit eurot toetust. Sellest 65,3 miljardit eurot maksis EL välja laenudena. 9,8 miljardit eurot on veel välja maksmata. 2026. aasta aprillis tegi nõukogu otsuse täiendava 90 miljardi euro suuruse laenu andmise kohta. Vt punktid 2.48–2.54.

2.74. ELi eelarve koguriskipositsioon suurenes 342 miljardilt eurolt 2024. aastal 406,8 miljardi euroni 2025. aastal ning peaks lähiaastatel veelgi suurenema. 31. detsembri 2025. aasta seisuga oli ühise eraldisfondi varade turuväärtus 27,2 miljardit eurot. Vt punktid 2.55–2.68.

Soovitused

Soovitus 2.1. Vähendada ühtekuuluvuspoliitika fondide maksete kuhjumise ohtu

2.75. Komisjon peaks koos liikmesriikidega võtma õigeaegselt meetmeid, et tagada maksevajaduste nõuetekohane kavandamine ja täitmine aastaeelarve ja MFRi ülemmäärade piires. Komisjon peaks keskenduma eelkõige ühtekuuluvuspoliitika fondidele. Eesmärk peaks olema vähendada tegemata maksete kuhjumise riski, mis tuleneb ebapiisavatest maksete assigneeringutest aastaeelarves, ja piirata survet maksete assigneeringutele tulevastel eelarveaastatel.

Soovituse täitmise tähtaeg: 2026. aasta lõpp.

115

Soovitus 2.2. Töötada välja NGEU kohustuste haldamise ja tagasimaksmise strateegia

2.76. Komisjon peaks välja töötama NGEUga seotud võlakohustuste haldamise ja tagasimaksmise strateegia, mis hõlmab tagasimakseperioodi kuni 2058. aastani, võttes arvesse makro- ja finantsriske, sealhulgas rahastamise pikendamise, intressimäära-, likviidsus- ja tururiske. Praeguse ja tulevase MFRi kestel tuleks selles arvesse võtta kohaldatavaid eelarvepiiranguid, sealhulgas põhisumma tagasimaksete iga-aastast ülemmäära ja olemasolevaid maksete assigneeringuid. Kuna tagastamatu toetuse rahastamise kulud kaetakse ELi eelarvest, peaks komisjon kehtestama kriteeriumid ja prioriteedid, mille alusel otsustada, kui suurt osa tähtaeguvast võlast pikendada, et piirata rahastamiskulusid, säilitades samal ajal tõhusa pääsu finantsturgudele ja tegevuse paindlikkuse.

Soovituse täitmise tähtaeg: 2027. aasta lõpp.

116

3. peatükk

ELi eelarvest rahastatud tegevuse tulemuslikkus

117

Sisukord Punkt

1. osa. Meie tulemusauditite tulemused: põhisõnumid 3.1.–3.39.

Sissejuhatus 3.1.–3.6.

ELi reageerimine kriisijärgsele taastumisele 3.7.–3.12.

ELi majandusliku konkurentsivõime suurendamine kõigi kodanike hüvanguks 3.13.–3.18.

Vastupanuvõime liidu julgeolekut ähvardavatele ohtudele ning vabadusel, demokraatial ja õigusriigil põhinevate Euroopa väärtuste austamine 3.19.–3.25.

Kliimamuutused, keskkond ja loodusvarad 3.26.–3.32.

ELi eelarvepoliitika ja rahandus 3.33.–3.37.

Peamised institutsioonidest sidusrühmad 3.38.–3.39. Euroopa Parlament 3.38.

Euroopa Liidu Nõukogu 3.39.

2. osa. Mitmeaastase finantsraamistiku rubriigi 2 programmide tulemuslikkus 3.40.–3.82.

Sissejuhatus 3.40.–3.43.

Auditi ulatus ja käsitlusviis 3.44.

Rubriigi 2 tulemusaruandlus vastas komisjoni juhistele 3.45.–3.49.

Perioodi 2021–2027 tulemusraamistik parandas tulemuste, kuid mitte mõju seiret 3.50.–3.57. Perioodi 2021–2027 raamistik sisaldab varasemast rohkem tulemusnäitajaid, kuid enamiku programmide puhul puuduvad endiselt mõjunäitajad 3.50.–3.54.

Esitatud andmete üldine jälgitavus on hea 3.55.–3.57.

118

Näitajate kohaselt oli tulemuslikkus programmiti erinev: meie hinnang oli komisjoni omast vähem positiivne 3.58.–3.74. Meie hinnang näitajate sihtväärtuste saavutamisel tehtud edusammudele ei ole nii positiivne kui komisjoni oma 3.58.–3.65.

Praegused programmid, välja arvatud ESF+, toimivad näitajate kohaselt seni paremini kui eelmise mitmeaastase finantsraamistiku omad 3.66.–3.74.

Järeldused ja soovitused 3.75.–3.82.

Lisad 3.1 lisa. Kontrollikoja 2025. aasta eriaruannetes käsitletud strateegilised valdkonnad

3.2 lisa. Näited komisjoni varajastest meetmetest pärast kontrollikoja 2025. aasta eriaruannetes esitatud soovitusi

3.3 lisa. Tulemusnäitajate seis seisuga 31.12.2024 (kontrollikoja hinnang)

119

1. osa. Meie tulemusauditite tulemused: põhisõnumid

Sissejuhatus

3.1. Meie eriaruannetes uuritakse, kui hästi on ELi eelarve täitmisel rakendatud usaldusväärse finantsjuhtimise1 põhimõtteid. Need käsitlevad peamisi tulemuslikkuse ja nõuetele vastavuse eesmärke. Avaldasime 2025. aastal 26 eriaruannet (lisa 3.1), milles vaadeldi ELi ees seisvaid lahendamist vajavaid ülesandeid paljudes ELi kulu- ja tegevusvaldkondades.

3.2. Keskendusime oma audititöös järgmistele strateegilistele valdkondadele, mida me peame 2021.–2025. aasta strateegiaga kooskõlas olevateks prioriteetideks:

● ELi reageerimine kriisijärgsele taastumisele;

● ELi majandusliku konkurentsivõime suurendamine kõigi kodanike hüvanguks;

● vastupanuvõime liidu julgeolekut ähvardavatele ohtudele ning vabadusel, demokraatial ja õigusriigil põhinevate Euroopa väärtuste austamine;

● kliimamuutused, keskkond ja loodusvarad;

● ELi eelarvepoliitika ja rahandus.

3.3. Meie soovitused keskenduvad järgmistele olulistele teemadele:

● programmide ülesehitus, sealhulgas strateegiad, vajaduste hindamine ja nende vastavus seatud eesmärkidele;

● eesmärkide seadmine, näitajad ja andmete seire ning aruandlus;

● projektide valik, projektide ja meetmete jätkusuutlikkus;

● vastavus hankelepingute sõlmimise korrale ja riigiabi eeskirjadele.

1 Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavate finantsreeglite artikkel 33; september 2024.

120

3.4. Meie auditeeritavatel on õigus meie tähelepanekutele vastata2. Need vastused, millest nähtub, kas meie soovitustega ollakse nõus või mitte, avaldatakse koos meie eriaruannetega. Meie 2025. aasta eriaruanded sisaldasid 177 soovitust (2024. aastal 230). Meie auditeeritavad olid nõus 66%-ga meie soovitustest ja osaliselt nõus 28%-ga (joonis 3.1).

Joonis 3.1. Auditeeritavate nõustumise määr meie 2025. aasta eriaruannetes esitatud soovitustega (võrreldes 2024. aastaga)

Allikas: kontrollikoda.

2 Samas, artikkel 259.

69%

17% 14%

66%-ga

28%

6%

0

50

100

150

200

66%-ga meie 2025. aasta

soovitustest nõustuti

Nõustuti Nõustuti osaliselt

Ei nõustutud

20252024

121

3.5. Suurem osa meie soovitustest oli suunatud Euroopa Komisjonile (vt joonis 3.2).

Joonis 3.2. Soovituste jaotus auditeeritavate kaupa

Allikas: kontrollikoda.

3.6. Järgmistes punktides esitame oma eriaruannete põhisõnumid strateegiliste valdkondade kaupa. Täiendame seda ülevaatega viidetest meie eriaruannetele nõukogu ja Euroopa Parlamendi poolt eelarve täitmisele heakskiidu andmist käsitlevas resolutsioonis ning näidetega komisjoni varakult võetud meetmetest (lisa 3.2). Need näited täiendavad komisjoni seisukohti, mis esitatakse vastustes meie eriaruannetele, ega mõjuta meiepoolset kolm aastat hiljem tehtavat korrapärast varasemate soovituste täitmise kontrolli.

162

9

6

177 soovitust

2025. aasta 26 eriaruandes

92% meie soovitustest

esitati ainult Euroopa Komisjonile

Euroopa Komisjon

Euroopa Komisjon ja muud auditeeritavad (kokku)

Muud ELi organid

122

ELi reageerimine kriisijärgsele taastumisele

3.7. 2025. aastal avaldasime selle strateegilise valdkonna teemade kohta viis eriaruannet (joonis 3.3).

Joonis 3.3. 2025. aastal avaldatud eriaruanded ELi kriisijärgsele taastumisele reageerimise strateegilise valdkonna kohta

Allikas: kontrollikoda.

3.8. Hoolimata komisjoni audititöö paranemisest leidsime3, et komisjon ei suutnud anda piisavat kindlust selle kohta, kas liikmesriikidel olid mõjusad kontrollisüsteemid, et tagada taaste- ja vastupidavusrahastu kulutuste vastavus hankelepingute sõlmimise korrale ja riigiabi eeskirjadele.

3 Eriaruanne 09/2025.

ELi reageerimine kriisijärgsele taastumisele

18/2025 Eelarve paindlikkus

kriisi tingimustes 10/2025 RRFi tööturureformid

09/2025 Liikmesriikide taaste ja

vastupidavusrahastu kontrollisüsteemid

21/2025 Taaste- ja

vastupidavusrahastu toetus ettevõtluskeskkonna

parandamiseks

13/2025 Taaste- ja vastupidavusrahastu toetus digiüleminekule

123

3.9. Tööturu- ja tööhõivepoliitika on üks peamisi valdkondi, mida taaste- ja vastupidavusrahastust rahastatakse. Leidsime4, et taaste- ja vastupidavuskavades sisalduvad tööturureformid olid meie auditi ajaks saavutanud oodatud väljundid ja andnud mõningaid tulemusi. Riigipõhistes soovitustes kindlaks tehtud struktuursed tööturuprobleemid olid siiski lahendanud vaid osaliselt. Lisaks piiras sobivate näitajate puudumine märkimisväärselt võimalust hinnata taaste- ja vastupidavusrahastu reformide tulemusi ja mõju tööturu valdkonnas.

3.10. Täites taaste- ja vastupidavusrahastu peamist eesmärki toetada ELi digipööret, kasutasid komisjon ja liikmesriigid õigesti digiteerimismeetmetega seotud kulutuste jälgimise metoodikat. Kõik liikmesriigid täitsid või ületasid 20% eraldamise nõude. Samas leidsime5, et kuna taaste- ja vastupidavusrahastu määruses puuduvad selle kohta konkreetsed nõuded, ei olnud mõned liikmesriigid seadnud prioriteediks ELi rahastamist meetmetele, mis vastasid nende peamistele digivajadustele. Lisaks leidsime, et taaste- ja vastupidavusrahastu ühised näitajad, mida kasutati edenemise jälgimiseks, ei olnud hästi kooskõlas ELi digivaldkonna poliitikaga.

3.11. ELi eelarve paindlikkuse kord võimaldas eelarve kaudu uutele väljakutsetele ja prioriteetidele kiiremini reageerida. Me märkisime6 aga, et paindlikkusraamistik on liiga keeruline, kuna paindlikkusvahendite kasutamise järjekord on ebaselge ja kohati need kattuvad. Lisaks ei põhinenud paindlikkusvahendite kasutamine tulevaste vajaduste ja riskide põhjalikul analüüsil.

3.12. Leidsime7, et taaste- ja vastupidavusrahastu oli osaliselt käsitlenud Euroopa poolaasta raames kindlaks tehtud riigipõhistes soovitustes loetletud ettevõtluskeskkonna probleeme, kuid mõne struktuurse probleemiga ei olnud veel tegelema asutud. Lõpuleviidud meetmete kokkulepitud eesmärgid ja sihtväärtused küll saavutati, kuid seni on vaid kolmandik neist andnud märkimisväärseid tulemusi ja mõned esimesed tulemused on aidanud kaasa riigipõhiste soovituste täitmisele.

4 Eriaruanne 10/2025.

5 Eriaruanne 13/2025.

6 Eriaruanne 18/2025.

7 Eriaruanne 21/2025.

124

ELi majandusliku konkurentsivõime suurendamine kõigi kodanike hüvanguks

3.13. 2025. aastal avaldasime selle strateegilise valdkonna teemade kohta viis eriaruannet (joonis 3.4).

Joonis 3.4. 2025. aastal avaldatud eriaruanded ELi majandusliku konkurentsivõime strateegilise valdkonna kohta

Allikas: kontrollikoda.

3.14. Digimaksed on ELi majanduse jaoks üliolulised. Leidsime8, et komisjoni lähenemisviis on aidanud muuta need turvalisemaks, kiiremaks ja odavamaks. Komisjon on üldist raamistikku tugevdanud, kuid seireprotsess on nõrgenenud. Peamiselt oli see tingitud kahest eraldiseisvast probleemist. Esiteks on ebaselged hinnasekkumise kriteeriumid (näiteks võib komisjon sekkuda makseteenuse pakkujate poolsesse tasude kehtestamisse). Teiseks probleemiks on lüngad avatud panganduse teenuste õigusraamistikus (makseteenused, mis põhinevad kolmandast isikust teenuseosutajate juurdepääsul panga valduses olevatele andmetele).

8 Eriaruanne 01/2025.

ELi majandusliku konkurentsivõime

suurendamine kõigi kodanike

hüvanguks

19/2025 Tõsine raviminappus

07/2025 Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fond

03/2025 Asukohapõhine

tõkestus e-kaubanduses

01/2025 Digimaksed

12/2025 ELi strateegia kiibitööstuse arendamiseks

125

3.15. Põhjendamatu asukohapõhine tõkestus hõlmab internetipõhistele kasutajaliidestele, kaupadele ja teenustele juurdepääsu piiramist kõigis liikmesriikides. See võib piirata tarbijate juurdepääsu ja takistada ELi digitaalse turu toimimist. Asukohapõhise tõkestuse määruse vastuvõtmisega on tehtud edusamme tarbijate ja kauplejate vajaduste tasakaalustatud käsitlemisel. Jõudsime siiski järeldusele9, et määruse ühetaolisel rakendamisel oli endiselt probleeme, kuna esialgses mõjuhinnangus esines lünki ja määruse täitmise tagamine oli liikmesriigiti ebaühtlane.

3.16. Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fond aitas vähendada ELi investeerimispuudujääki ning toetas ELi eelarvetagatisega võla- ja omakapitalivahendite kaudu mitmesuguseid projekte. Leidsime siiski10, et programm ei olnud täielikult saavutanud oma eesmärki kaasata 2022. aastaks 500 miljardit eurot. Lisaks olid teatatud investeeringud 26% tegelikust suuremaks hinnatud. Fondi täiendavust11 ei olnud piisavalt tõendatud ning seire ja aruandluse mitmes aspektis puudusid sihtväärtused ja täielikud andmed.

3.17. 2022. aastal esitleti ELi kiibimääruse paketti, et reageerida COVID-19 pandeemia põhjustatud ülemaailmsetele tarneahela häiretele, leevendada mikrokiipide nappuse probleemi ja tugevdada ELi tehnoloogilist suveräänsust. Jõudsime järeldusele12, et komisjon on teinud oma strateegia rakendamisel mõistlikke edusamme, kuid on ebatõenäoline, et saavutatakse ambitsioonikas digikümnendi eesmärk, mille kohaselt peaks ELi turuosa maailmaturul olema 20%.

3.18. Tõsine raviminappus on muutunud sagedaseks ohuks rahvatervisele kogu ELis. Sedastasime13, et Euroopa Ravimiamet on pakkunud liikmesriikidele väärtuslikku tuge ja et komisjon on astunud esimesi samme, tehes ettepanekuid seadusandlikeks muudatusteks. Auditi ajal puudus aga tõhus raamistik ravimite tõsise nappuse leevendamiseks ning jõupingutused nappuse algpõhjustega tegelemiseks olid alles varajases etapis. Lisaks takistas ühtse turu killustatus jätkuvalt ravimite kättesaadavust kogu ELis.

9 Eriaruanne 03/2025.

10 Eriaruanne 07/2025.

11 Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fondi käsitleva määruse (EL) 2015/1017 artikkel 5.

12 Eriaruanne 12/2025.

13 Eriaruanne 19/2025.

126

Vastupanuvõime liidu julgeolekut ähvardavatele ohtudele ning vabadusel, demokraatial ja õigusriigil põhinevate Euroopa väärtuste austamine

3.19. 2025. aastal avaldasime selle strateegilise valdkonna teemade kohta kuus eriaruannet (joonis 3.5).

Joonis 3.5. 2025. aastal avaldatud eriaruanded vastupanuvõime ja Euroopa väärtuste strateegilise valdkonna kohta

Allikas: kontrollikoda.

3.20. Komisjoni teise sõjaväelise liikuvuse tegevuskava eesmärk oli võimaldada personali ja varustuse kiiret liikumist kogu ELis. Kahesuguse kasutusega taristu varajases etapis rahastamine oli positiivne samm, kuid leidsime14, et edusammud olid ebaühtlased, sest kaval puudusid selged eesmärgid ja keskne koordineeriv asutus. Üldeesmärgi saavutamisel tehtud edusammud varieerusid ning vaja oli paremat juhtimist ja seiret.

14 Eriaruanne 04/2025.

Vastupanuvõime ELi julgeolekuohtudele

ja ELi väärtuste austamine

26/2025 Koostöö pettusega

võitlevate ELi asutuste vahel

04/2025 ELi sõjaväeline

liikuvus

05/2025 Ühtekuuluvusmeetmed pagulaste toetamiseks

Euroopas

11/2025 ELi toetus valitsusvälistele

organisatsioonidele

15/2025 Kaugjuhtimise teel antav ELi

humanitaarabi

17/2025 ELi kaubandusabi vähim

arenenud riikidele

127

3.21. Leidsime15, et ühtekuuluvusmeetmed pagulaste toetamiseks Euroopas (CARE) on aidanud liikmesriikidel kasutada olemasolevaid ühtekuuluvuspoliitika vahendeid, et tegeleda Ukraina-vastasest agressioonisõjast tulenevate rändeprobleemide ja pagulaste vajadustega. Korraldusasutused leidsid, et CARE'i meetmed olid olnud kasulikud ning taganud neile paindlikkuse, likviidsuse ja lihtsustamise. Leidsime aga, et ühtekuuluvuspoliitika rahastamise üldine seire ei hõlma kõiki rändeprobleemide lahendamiseks antava toetuse ja CARE’i kasutamise aspekte.

3.22. Valitsusvälistel organisatsioonidel (VVOd) on ELi poliitika kujundamisel oluline roll. Leidsime16, et kuigi komisjon oli suurendanud VVOdele antud ELi rahaliste vahendite läbipaistvust, takistas seda VVOde ebajärjekindel liigitamine ja andmete kvaliteeti mõjutavad probleemid. Samuti järeldasime, et komisjon ja muud asutused ei olnud ennetavalt hinnanud vahendite saajate vastavust ELi väärtustele.

3.23. Erakordsete juurdepääsupiirangute tõttu on komisjon ja tema partnerid kohandanud oma lähenemisviisi, et anda inimestele humanitaarabi n.ö kaugjuhtimise teel. Leidsime17, et kuigi see lähenemisviis oli loonud kasuliku raamistiku abi andmiseks raskesti ligipääsetavatele piirkondadele, esines puudusi selle ülesehituses ja rakendamises ning kontrollistrateegia ei sisaldanud spetsiifilisi kontrolle, mille eesmärk oli käsitleda kaugjuhtimise olemuslikke riske.

3.24. 2017. aastal ajakohastas EL oma kaubandusabi strateegiat, keskendudes rohkem vähim arenenud riikidele. Leidsime18, et abi anti üldiselt vastavalt vajadustele, kuid senises tempos jätkates 2030. aasta rahastamiseesmärki ei saavutata. Eesmärk keskenduda rohkem vähim arenenud riikidele ei kajastunud liikmesriikidega kokku lepitud erieesmärkides.

15 Eriaruanne 05/2025.

16 Eriaruanne 11/2025.

17 Eriaruanne 15/2025.

18 Eriaruanne 17/2025.

128

3.25. Hindasime pettusevastase võitlusega tegelevate ELi asutuste volituste selgust, nende omavahelist koostööd ja komisjoni järelevalvet. Leidsime19, et nende asutuste kohustused olid selgelt määratletud, kuid teabevahetuses esines endiselt puudusi, mis mõjutasid uurimiste arvu ja kiirust. Lisaks järeldasime, et komisjon ei analüüsinud lünki ja erinevusi pettuste avastamisel ning ei tee piisavat järelevalvet pettuste uurimise tulemusel tasumisele kuuluvate ja tagasi nõutud summade üle.

Kliimamuutused, keskkond ja loodusvarad

3.26. 2025. aastal avaldasime selle strateegilise valdkonna teemade kohta kuus eriaruannet (joonis 3.6).

Joonis 3.6. 2025. aastal avaldatud eriaruanded kliimamuutuste, keskkonna ja loodusvarade strateegilise valdkonna kohta

Allikas: kontrollikoda.

19 Eriaruanne 26/2025.

Kliimamuutused, keskkond ja loodusvarad

02/2025 Linnade reostus

06/2025 Laevade

põhjustatud merereostus

20/2025 Võitlus nälja vastu

Sahara-taguses Aafrikas

23/2025 Olmejäätmete

käitlemine

25/2025 Programmi LIFE

strateegilised projektid

16/2025 Metsatulekahjud

129

3.27. Linnasaaste valdkonnas leidsime20, et kuigi õhukvaliteet ELis paranes, ei vastanud see alati normidele või oli vastavus normidele saavutatud alles hiljuti. Lisaks ei käsitletud hoolimata kauaaegsetest ELi õigusaktidest mürasaastet ikka veel piisavalt, sest puudusid kogu ELi hõlmavad müra piirnormid ja müra vähendamise eesmärgid ning liikmesriigid ei prioriseerinud ega rakendanud piisavalt tõhusaid meetmeid.

3.28. ELi eesmärk on saavutada 2030. aastaks vee nullsaaste eesmärk. Seda silmas pidades hindasime ELi meetmeid laevade põhjustatud merereostuse vähendamiseks. Leidsime21, et kuigi ELi eeskirjad olid paranenud, esines puudusi rakendamises ja täitmise tagamises ning andmed ei olnud tulemuste mõõtmiseks piisavad. Lisaks puudus ülevaade saavutatud tulemustest ja võimalustest neid laiemalt kasutusele võtta. Ühtlasi oli laevade põhjustatud merereostuse seire puudulik.

3.29. Metsatulekahjude vastu võitlemise valdkonnas kirjutasime22, et liikmesriigid kasutasid ELi vahendeid, mis pärinevad eri poliitikavaldkondadest, järjest rohkem ennetusmeetmeteks. Komisjonil ei olnud aga täielikku ülevaadet ELi kulutatud raha kogusummast ja tal oli vähe teavet nende projektide tulemuste kohta. Liikmesriikide tasandil märkisime, et taaste- ja vastupidavusrahastu rahastamisotsused tehti mõnikord kiirustades ja asjaomaseid ametiasutusi ei kaasatud selle üle otsustamisse, milliseid tegevusi rahastada. Samuti tuvastasime puudusi projektide valimise protsessis.

3.30. EL osaleb aktiivselt ülemaailmsetes algatustes, mille eesmärk on vähendada toiduga kindlustamatust ja alatoitlust (Sahara-tagune Aafrika saab 48% kogu toetusest). Leidsime23, et komisjon on teinud nälja vastu võitlemiseks väärtuslikke jõupingutusi, kuid projektide kestlikkust on negatiivselt mõjutanud puudused nende kavandamises ja seires ning probleemid toiduga kindlustamatuse algpõhjuste kõrvaldamisel. Meetmed ei olnud piisavalt sihipärased ega olnud alati suunatud neile, kes abi kõige rohkem vajavad.

20 Eriaruanne 02/2025.

21 Eriaruanne 06/2025.

22 Eriaruanne 16/2025.

23 Eriaruanne 20/2025.

130

3.31. ELi jäätmepoliitika eesmärk on minna üle ringmajandusele. Meie audit näitas24, et komisjon tugevdas olmejäätmete käitlemise eesmärke ja muid õiguslikke nõudeid, kuid rikkumismenetluste algatamine seoses saavutamata jäätmesihtmääradega hilines. Enamik meie valimisse kuulunud projekte valmis kavandatust aeglasemalt ning esines teatavaid probleeme kulude ja võimsusega.

3.32. Jõudsime järeldusele25, et programmi LIFE strateegilised projektid toetasid liikmesriike kliimaprobleemidega toimetuleku strateegiate rakendamisel ELis. Selleks kaasasid nad peamisi sidusrühmi ning täiendavat rahastamist ja edendasid järjepidevust, vaatamata riikliku poliitika muutustele ja eelarve ebakindlusele. Projektide valiku protsessis ei pruugitud siiski arvesse võtta liikmesriikide kõige olulisemaid keskkonna- ja kliimavajadusi, mis vähendab nende suutlikkust teha kindlaks ja toetada kõige mõjusamaid projekte.

24 Eriaruanne 23/2025.

25 Eriaruanne 25/2025.

131

ELi eelarvepoliitika ja rahandus

3.33. 2025. aastal avaldasime selle strateegilise valdkonna teemade kohta neli eriaruannet (joonis 3.7).

Joonis 3.7. 2025. aastal avaldatud eriaruanded eelarvepoliitika ja riigi rahanduse strateegilise valdkonna kohta

Allikas: kontrollikoda.

3.34. Impordiga seotud käibemaksupettused mõjutavad negatiivselt liikmesriikide ja ELi tulude kogumist. Lihtsustatud impordiprotseduurid aitavad edendada kaubandust ja vähendada halduskoormust. Leidsime26 aga lünki ja vastuolusid ELi õigusraamistikus ning puudusi selles, kuidas liikmesriigid kontrollivad tasumisele kuuluva käibemaksu õige summa kogumist. Paljud neist puudustest olid tingitud probleemidest, millega tolli- ja maksuasutused puutusid kokku liikmesriikidevahelises koostöös.

3.35. Jõudsime järeldusele27, et meie auditi ajal ei olnud ELi meetmed mõjusad kummagi pensioniliigi rolli tugevdamisel täiendava pensioni turul. Tööandja kogumispensionide asutuste piiriülene tegevus oli endiselt minimaalne ja koondunud vähestesse liikmesriikidesse, kus tööandjapensionid on juba juurdunud.

26 Eriaruanne 08/2025.

27 Eriaruanne 14/2025.

24/2025 Ühtekuuluvuspoliitika rahastamisvahendid

Eelarvepoliitika ja riigi rahandus

08/2025 Impordi

käibemaksupettused

22/2025 Finantskorrektsioonid ühtekuuluvuspoliitikas

14/2025 Täiendavate

pensionide loomine

132

Üleeuroopaline personaalne pensionitoode ei ole osutunud ELi kodanike jaoks alternatiivseks säästuvõimaluseks ega äratanud investorites huvi.

3.36. Meie finantskorrektsioonide auditis leiti28, et eelmiste programmitöö perioodide mehhanismi ülesehituses oli mitu puudust ning et korrektsioonide rakendamine oli ELi eelarve kaitsmisel olnud ainult osaliselt mõjus. Lisaks ei olnud aruandlus piisavalt usaldusväärne, sealhulgas seoses hinnanguliste tulevaste korrektsioonidega, mis ei kajastanud täielikult komisjoni suutlikkust vigu tuvastada ja parandada. Leidsime, et perioodi 2014–2020 õigusraamistik oli keeruline ning seda ei ole aastateks 2021–2027 märkimisväärselt parandatud.

3.37. Ringlev mõju on avaliku sektori asutustele tagasimakstavatel rahastamisvahenditel, mille puhul saab tagasimakseid kasutada teiste toetusesaajate ja projektide toetamiseks. Leidsime29, et rahastamisvahendite ringlev mõju praktikas küll osaliselt toimis, kuid selle täielikku potentsiaali ei olnud veel saavutatud. Rahastamiskõlblikkuse perioodil piirasid rahastamisvahenditest tagasi saadavate vahendite (nt lõppsaajate tagasimakstud laenud) taaskasutamist sellised tegurid nagu korraldusasutustele avalduv raha ära kasutada, investeeringute pikaajaline olemus, erainvestorite ligimeelitamise prioriteedid, ebaselge raamistik ja välised tegurid.

Peamised institutsioonidest sidusrühmad

Euroopa Parlament

3.38. 2026. aasta aprilli lõpuks oli Euroopa Parlament arutanud oma komisjonides 20 meie 26 aruandest. Parlament viitas oma 2024. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmist käsitleva resolutsiooni III jaos „Komisjon ja rakendusametid ning Euroopa Arengufondid“ kümnele30 meie aruandele. Eelarve täitmisele heakskiidu andmist käsitleva resolutsiooni näited on järgmised.

● Meie aruanne ELi sõjaväelise liikuvuse kohta31: parlament kutsus komisjoni üles jätkama jõupingutusi, et suurendada ELi kaitsekulutuste läbipaistvust kõigis

28 Eriaruanne 22/2025.

29 Eriaruanne 24/2025.

30 Eriaruanded 04/2025, 11/2025, 16/2025, 17/2025, 18/2025, 20/2025, 21/2025, 22/2025, 24/2025 ja 26/2025.

31 Eriaruanne 04/2025.

133

asjaomastes rahastamisvahendites, esitada eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavale institutsioonile korrapäraselt konsolideeritud aruandeid eelarve täitmise ja kõigi kaitsekulutuste tulemuslikkuse kohta ning tagada süstemaatilisemad järelmeetmed ja aruandlus parlamendile.

● Meie aruanne metsatulekahjude vastu võitlemiseks eraldatud ELi rahaliste vahendite kohta32: parlament kutsus komisjoni üles parandama metsatulekahjudega seotud kulutuste koondamist ning tugevdama ennetusmeetmete tulemuste ja pikaajalise kestlikkuse seiret.

● Meie aruanne vähim arenenud riikidele antava ELi kaubandusabi kohta33: parlament kutsus komisjoni üles pöörama tagasi vähim arenenud riikidele antava kaubandusabi rahastamise vähenemise, viima viivitamata läbi kavandatud 2026. aasta analüüsi ja tegema ettepanekuid parandusmeetmete kohta, millega tagatakse, et kaubandusabi andmisel seatakse esikohale kõige enam abi vajavad riigid.

● Meie aruanne ELi eelarve paindlikkuse kohta34: parlament soovitas komisjonil lisada tulevastesse mitmeaastase finantsraamistiku ettepanekutesse põhjaliku analüüsi vajaduste, riskide ja kriisidele reageerimise suutlikkuse kohta. See tagab, et paindlikkusinstrumendid on piisavalt põhjendatud, piisavalt rahastatud ja nendega suudetakse reageerida ettenägematutele sündmustele, ilma et neid enneaegselt ammendataks.

● Meie aruanne komisjoni toetuse kohta nälja vastu võitlemiseks Sahara-taguses Aafrikas35: parlament kutsus komisjoni üles tugevdama kuluanalüüsi, hangete kavandamist ja vajadustel põhinevat rakendamist.

32 Eriaruanne 16/2025.

33 Eriaruanne 17/2025.

34 Eriaruanne 18/2025.

35 Eriaruanne 20/2025.

134

Euroopa Liidu Nõukogu

3.39. 2025. aasta mai lõpuks oli nõukogu koostanud järeldused meie 2025. aastal avaldatud 26 aruandest 1236 kohta. Kokkuvõttes toetasid järeldused meie soovitusi ja sisaldasid lisamärkusi, millest osa on esitatud allpool.

● Meie aruanne ühtekuuluvusmeetmete kohta pagulaste toetamiseks Euroopas37: nõukogu kutsus komisjoni üles tagama asjakohase seiresüsteemi, kui viimane peaks ette valmistama uusi kriisiga seotud meetmeid või muudatusi, et nende meetmete tulemuslikkuse hindamiseks vajalikud andmed oleksid kättesaadavad.

● Meie aruanne mikrokiibitööstuse kohta38: nõukogu kutsus komisjoni üles kontrollima strateegia teostatavust, et hinnata võetud meetmete ja seatud eesmärkide vastavust, jagada seda hinnangut nii liikmesriikide kui ka sidusrühmadega, teha koostöös liikmesriikidega kiiresti kindlaks parandusmeetmete võtmise võimalused, jätkates samas strateegia rakendamist, ning kiirendada ettevalmistavat tööd kiibimääruse paketi läbivaatamiseks tulevikus.

● Meie aruanne ühtekuuluvuspoliitika finantskorrektsioonide kohta39: nõukogu kutsus komisjoni üles parandama viisi, kuidas korrektsioonidest antakse aru iga-aastastes tegevusaruannetes ning ühtekuuluvuspoliitika iga-aastases haldus- ja tulemusaruandes, nagu me soovitasime.

36 Eriaruanded 05/2025, 07/2025, 09/2025, 10/2025, 11/2025, 12/2025, 13/2025, 15/2025,

16/2025, 21/2025, 22/2025 ja 24/2025.

37 Eriaruanne 05/2025.

38 Eriaruanne 12/2025.

39 Eriaruanne 22/2025.

135

2. osa. Mitmeaastase finantsraamistiku rubriigi 2 programmide tulemuslikkus

Sissejuhatus

3.40. Komisjoni tulemuslikkust käsitlevate aruannete läbivaatamisel keskendume igal aastal mõnele konkreetsele valdkonnale. Sel aastal kajastasime rubriigi 2 „Ühtne turg, innovatsioon ja digivaldkond“ kohta kättesaadavat tulemusteavet, mis esitati 2024. aasta haldus- ja tulemusaruande programmide tulemusaruannetes.

3.41. Ühtekuuluvuspoliitika on ELi peamine investeerimispoliitika, mis on suunatud kõigile ELi piirkondadele ja linnadele, et toetada töökohtade loomist, ettevõtete konkurentsivõimet, majanduskasvu, kestlikku arengut ja kodanike elukvaliteedi parandamist. Üldeesmärk on vähendada erinevusi ja tugevdada ühtekuuluvust kogu ELis, toetades investeeringuid konkreetsete riiklike või piirkondlike programmide kaudu. Nende eesmärkide saavutamiseks ja kõigi ELi piirkondade erinevate arenguvajaduste rahuldamiseks eraldati ajavahemikuks 2021–2027 ühtekuuluvuspoliitikale peaaegu kolmandik ELi kogueelarvest.

3.42. Peamised ELi eelarvest rubriigi „Ühtekuuluvus, vastupanuvõime ja väärtused“ raames rahastatavad fondid on:

● Euroopa Regionaalarengu Fond (ERF): investeeringud kõigi ELi piirkondade ja linnade sotsiaalsesse ja majanduslikku arengusse;

● Ühtekuuluvusfond (ÜF): investeeringud keskkonda ja transporti vähem jõukates liikmesriikides;

● Euroopa Sotsiaalfond+ (ESF+): toetab töökohti ning õiglase ja sotsiaalselt kaasava ühiskonna loomist liikmesriikides;

● Programm „Erasmus+“: toetab haridust, koolitust, noori ja sporti Euroopas ja mujal.

136

3.43. Rubriigi „Ühtekuuluvus, vastupanuvõime ja väärtused“ esialgne eraldis mitmeaastases finantsraamistikus oli 378 miljardit eurot (2024. aasta hindades), millest kaks kolmandikku moodustasid ERF (200 miljardit eurot) ja Ühtekuuluvusfond (43 miljardit eurot) (joonis 3.8). ESF+, ERFi ja Ühtekuuluvusfondi rakendatakse eelarve jagatud täitmise vormis komisjoni ja liikmesriikide vahel, samas kui programmi „Erasmus+“ rakendavad liikmesriikide ametid peamiselt kaudse eelarve täitmise vormis. Meie aastaaruande 6. peatükis esitatakse meie leiud mitmeaastase finantsraamistiku selle rubriigi kulude korrektsuse kohta.

Joonis 3.8. 2021.–2027. aasta mitmeaastase finantsraamistiku rubriik 2

Allikas: Euroopa Komisjon, „Multiannual Financial Framework 2021–2027 (in commitments) – 2018 prices“.

Auditi ulatus ja käsitlusviis

3.44. Analüüsisime komisjoni iga-aastast haldus- ja tulemusaruannet, mis on komisjoni peamine kõrgetasemeline tulemuslikkust käsitlev aruanne ELi eelarve kohta. Kontrollisime komisjoni tulemusaruandluse raamistiku nõuetekohast kohaldamist 2024. aasta haldus- ja tulemusaruande mitmeaastase finantsraamistiku rubriigi 2 programmide tulemusaruannete koostamisel. Võtsime arvesse oma varasemat audititööd ning uurisime, kuidas kasutati näitajaid tulemuslikkusest aru andmiseks. Kõigi nelja valimisse kaasatud programmi (ERF, Ühtekuuluvusfond, ESF+ (ning selle eelkäija ESF) ja Erasmus+) puhul uurisime tulemusteabe, sealhulgas programmide tulemusaruannetes esitatud näitajate usaldusväärsust ning seda, kas need olid

53%

23%

11%

6% 7%

Ühtekuuluvus, vastupanuvõime

ja väärtused MFRi rubriik 2 (2021–2027)

378 mld €

Euroopa Regionaalarengu Fond

Euroopa Sotsiaalfond+

Ühtekuuluvusfond

Erasmus+

Muu

137

kavandatud kooskõlas SMART-põhimõttega, mis tähendab, et need olid konkreetsed, mõõdetavad, saavutatavad, asjakohased ja tähtajalised. ESF+il on oma tulemusaruanne (nagu oli ka tema eelkäijal ESFil), samas kui ERFi ja Ühtekuuluvusfondi kohta antakse aru regionaalpoliitika programmide tulemusaruandes. Hindasime ka näitajatega mõõdetavat üldist edenemist.

Rubriigi 2 tulemusaruandlus vastas komisjoni juhistele

3.45. Iga-aastase haldus- ja tulemusaruande aruandlusraamistik jäi samaks ja komisjoni üldjuhatus esitas selle koostamiseks juhiseid. Meie kontrollitud programmide tulemusaruanded vastasid neile juhistele.

3.46. Valimisse kaasatud programmide tulemusaruannetes esitatud eelarvenäitajad saadi komisjoni raamatupidamissüsteemist. Me ei leidnud 2024. aasta kohta esitatud kulukohustustes ega maksetes olulisi vigu.

3.47. Eelarve peadirektoraat kontrollis iga-aastases haldus- ja tulemusaruandes sisalduvate andmete kvaliteeti. Leidsime, et enamik kvantitatiivseid viiteid programmidele, mida me 2024. aasta haldus- ja tulemusaruandes uurisime, põhinesid asjakohasel tõendusmaterjalil.

3.48. Hoolimata aruandlusjuhistest, mis võimaldavad programmi tulemusaruande peamiste tulemusnäitajate tabelis esitada kuni üheksa näitajat, täheldasime, et ESFi perioodi 2014–2020 aruandes esitati ainult kolm näitajat, mis olid hinnatud saavutatuks, jättes tabelisse lisamata ülejäänud kaks näitajat, millest üks oli hinnatud saavutatuks ja üks mõõdukalt edenevaks. Samuti ei sisalda perioodi 2014–2020 regionaalpoliitika programmide tulemusaruandes esitatud üheksast näitajast koosnev lühinimekiri kõiki hindamiskategooriaid, näiteks näitajat „vajab tähelepanu“.

3.49. Valimisse kaasatud programmide tulemusaruannete rubriigis „Konkreetsed näited saavutustest“ esitatud teabe analüüs näitas, et ESF+ programmi puhul võeti esitatud arvudes kokku programmi tegelikud saavutused. Seevastu ERFi ja Ühtekuuluvusfondi puhul oli esitatud teave seotud pigem välja valitud ja alles rakendamisjärgus olevate projektidega, mitte lõpuleviidud projektide tegelike väljunditega, ning seega ei oleks seda infot tohtinud esitada konkreetsete saavutustena. Lisaks leidsime, et programmi „Erasmus+“ 2024. aasta haldus- ja tulemusaruandes sisalduvas programmi tulemusaruandes loetletakse peamiselt 2023. aasta saavutusi, mistõttu on need asjaomasel aruandeperioodil vähem asjakohased.

138

Perioodi 2021–2027 tulemusraamistik parandas tulemuste, kuid mitte mõju seiret

Perioodi 2021–2027 raamistik sisaldab varasemast rohkem tulemusnäitajaid, kuid enamiku programmide puhul puuduvad endiselt mõjunäitajad

3.50. Kokkuvõttes leiame, et valimisse kaasatud programmide tulemusaruannetes olid peamised tulemusnäitajad mõlema programmitöö perioodi (2014–2020 ja 2021–2027) puhul suures osas kindlaks määratud vastavalt SMART-põhimõttele. Perioodi 2014–2020 ERFi ja Ühtekuuluvusfondi puhul kasutatud peamised tulemusnäitajad ei käsitlenud aga tulemusi piisavalt. ESFi puhul ei käsitlenud need mõju.

3.51. Mis puudutab perioodi 2021–2027, siis määrused sisaldasid tasakaalustatud näitajate kogumeid, mis hõlmasid väljundeid ja tulemusi. Programmi Erasmus+ puhul hõlmasid need ka mõju. ERFi ja Ühtekuuluvusfondi ning ESF+ käsitlevates 2021.–2027. aasta määrustes ei kehtestatud mõjunäitajaid (tabel 3.1), et aidata hinnata ELi kulutuste pikaajalist tulemuslikkust.

Tabel 3.1. Tulemusnäitajate liigid

Programm Sisend Väljund Tulemus Mõju Kokku 2014–2020 (*)

ERF ja ÜF 0 58 0 0 58 ESF 0 22 9 0 31 Kokku 0 80 9 0 89

2021–2027 (**) ERF ja ÜF 0 23 21 0 44 ESF+ 0 16 9 0 25 Erasmus+ 3 37 14 6 60 Kokku 3 76 34 6 129

(*) programmide määruste põhjal. (**) 2026. aasta eelarveprojekti tulemusandmete tabelite põhjal.

Allikas: kontrollikoda.

139

3.52. Mõnes programmide hindamises tunnistatakse ka mõjunäitajate puudumisest tulenevaid piiranguid. Näiteks osutati komisjoni mõjuhinnangus40 ERFi ja Ühtekuuluvusfondi kohta vajadusele ajakohastada perioodi 2021–2027 võrreldes perioodiga 2014–2020, mida saaks ühe võimalusena teha näiteks „laiendades ühist näitajate kogumit üksnes väljunditelt tulemustele ja mõjule“.

3.53. Eelarve jagatud täitmist järgiva ESF+ haru üldiste näitajate töövahendi kohaselt ei soovitata seire eesmärgil kasutada mõjunäitajaid ja mõju tuleks hinnata hindamiste käigus. Näitajate töövahendi lähenemisviisi põhjendati raskustega mõjunäitajate jaoks usaldusväärsete ja õigeaegsete andmete kogumisel ning põhjusliku seose tõendamisel.

3.54. Märkisime oma arvamuses 10/2026, mis käsitleb komisjoni seadusandlikku ettepanekut 2027. aasta järgse mitmeaastase finantsraamistiku tulemusraamistiku kohta, et ettepanek ei sisaldanud mõjunäitajaid, kuigi need on parema õigusloome suunistes selgelt välja toodud. Meie arvates on mõjunäitajad vajalikud seire eesmärgil ja edasiste hindamiste hõlbustamiseks. Lisaks jõuti ühtekuuluvuspoliitika programmide vahehindamisel41 järeldusele, et nende seiresüsteem on eelmise perioodiga võrreldes paranenud, kuid „andmete kättesaadavust ja järjepidevust võiks veelgi parandada, et paremini täita hindamisvajadusi ja hinnata toetust saanud projektide mõju“.

Esitatud andmete üldine jälgitavus on hea

3.55. Uurisime programmide tulemusaruannetes esitatud peamiste tulemusnäitajate aluseks olevaid väärtusi. Koostöös liikmesriikidega hallatavate fondide puhul uurisime kaheksa liikmesriigi andmeid ERFi ja Ühtekuuluvusfondi kohta ning nelja liikmesriigi andmeid ESF+ kohta. Kokkuvõttes leidsime, et valitud peamiste tulemusnäitajate aluseks olevad andmed olid üldiselt kättesaadavad ja väärtused üldiselt jälgitavad.

40 „Impact assessment on the European Regional Development Fund and on the Cohesion

Fund“ (SWD(2018) 282), 29. mai 2018, lk 73.

41 „Mid-term evaluation of the cohesion policy programmes 2021–2027 financed by the European Regional Development Fund, the Cohesion Fund and the Just Transition Fund“ (SWD(2025) 299), lk 75.

140

3.56. Programmi „Erasmus+“ puhul olid valitud näitajate aluseks olevad tõendid üldiselt olemas. Sellegipoolest, peamise tulemusnäitaja „virtuaalses õppetegevuses osalejate arv“ puhul märkisime, et esitatud tulemused põhinesid prognoositud, mitte tegelikel arvudel, mis on vastuolus iga-aastase haldus- ja tulemusaruande koostamise juhistega. Seetõttu oli nimetatud näitaja kohta esitatud arv tegelikust suurem.

3.57. Programmi „Erasmus+“ vahehindamisel42 toodi esile seireraamistiku olulised parandused võrreldes eelmise programmiga, näiteks uute näitajate kasutuselevõtt, et parandada tulemuslikkuse jälgimist ja programmi mõju, ning erieesmärkide arvu vähendamine. Siiski juhiti tähelepanu ka asjaolule, et mõne näitaja puhul ei olnud seireandmed piisavad, et kvantifitseerida põhjuslikku seost programmi „Erasmus+“ tegevuste ja nende tulemuste vahel.

Näitajate kohaselt oli tulemuslikkus programmiti erinev: meie hinnang oli komisjoni omast vähem positiivne

Meie hinnang näitajate sihtväärtuste saavutamisel tehtud edusammudele ei ole nii positiivne kui komisjoni oma

3.58. Mõlemal mitmeaastase finantsraamistiku perioodil jäi komisjoni hindamismetoodika stabiilseks. Peamiste tulemusnäitajate sihtväärtuste saavutamisel tehtud edusammude hindamise saab liigitada ühte järgmistest kategooriatest: saavutatud, graafikus, mõõdukas edenemine, vajab tähelepanu, andmed puuduvad. Komisjon kasutab seda hindamismetoodikat tulemusandmete tabelites, mis on lisatud nii eelarveprojektile kui ka iga-aastasele haldus- ja tulemusaruandele.

3.59. Täheldasime, et ajavahemiku 2021–2027 ERFi ja Ühtekuuluvusfondi programmide puhul esitati vahe-eesmärgid ainult 2024. aastaks, nagu on nõutud määruses43. Iga-aastaste vahe-eesmärkide puudumine takistab näitaja 2029. aasta eesmärgi saavutamisel tehtud edusammude aastapõhist hindamist. Ilma nende vahe-eesmärkideta ei saa programmijuhid ja sidusrühmad õigeaegset tagasisidet edusammude kohta. See raskendab nende strateegiate kohandamist.

42 Programmi „Erasmus+“ (2021–2027) vahehindamine ja programmi „Erasmus+“

(2014−2020) lõpphindamine (SWD(2025) 186).

43 Määruse (EL) 2021/1060 artikkel 16.

141

3.60. ESF+ puhul oli 25 näitajast 13-le (52%) seatud vahe-eesmärgid, samas kui programm „Erasmus+“ oli veelgi korrapärasem, esitades vahe-eesmärgid igal aastal ja muutes edusammude jälgimise üksikasjalikumaks. Tulemusandmete tabelites kindlaks määratud iga-aastaste vahe-eesmärkide seadmise kordade arvu küsimuse tõstatasime juba oma 2024. aasta aastaaruandes44.

3.61. Samuti leidsime, et teatavatel näitajatel puudusid sihtväärtused. Näiteks ESF+ 25 näitajast, mis olid seotud eesmärgiga „sotsiaalne kaasatus, sealhulgas vaesuse kaotamisele ja tervisele kaasaaitamine“, puudusid viiel (20%) kindlaksmääratud sihtväärtused.

3.62. Analüüsisime komisjoni hinnangut valimisse kaasatud 2024. aasta tulemusaruannetes mõlema perioodi kohta esitatud edusammude kohta. Meie metoodika sarnanes meie 2019. aasta ELi eelarve tulemuslikkust käsitleva aruande lisas kirjeldatuga. Meiepoolne hinnang tulemuslikkusele erines komisjoni hinnangust 19%-l juhtudest (38 juhul 196-st) (tabel 3.9). Meie hinnangu üksikasjalik analüüs programmi eesmärkide kaupa on esitatud lisas 3.3. Enamikul juhtudel leidsime, et hindamises olid tulemused tegelikust paremaks hinnatud. Seda võib teatud ulatuses selgitada ka asjaoluga, et komisjoni hinnangus võeti arvesse käimasolevaid projekte, mis ei olnud esitatud arvudes veel nähtavad.

44 2024. aasta aastaaruanne, 3. peatükk, soovitus 3.2.

142

Joonis 3.9. Tulemusnäitajate hindamine – komisjon ja kontrollikoda

Allikas: kontrollikoda.

3.63. Selgituses 3.1 on esitatud kaks näidet 2014.–2020. aasta ERFi ja ÜFi programmidest, mille puhul leiame, et komisjoni hinnang edusammudele ei vastanud programmide tulemusaruannetes esitatud tulemustele. ESFi 2014.–2020. aasta programmi tulemusaruandes sisalduva viie näitaja puhul oli meie hinnang sama, mis komisjoni oma.

-

10

20

30

40

50

60

70 MFR 2014–2020 MFR 2021–2027

Euroopa Komisjon

kontrollikoda Euroopa Komisjon

kontrollikoda Euroopa Komisjon

kontrollikoda Euroopa Komisjon

kontrollikoda Euroopa Komisjon

kontrollikoda

ESF ERF ja ÜF ESF+ ERF ja ÜF Erasmus+

31 30

54 53

29 32

18 74 4

18 13

13 19

7 8

15 5

7

44

10 1 1

2 3

Vajab tähelepanu või andmed puuduvad

Mõõdukalt edenev

Saavutatud või edeneb kavakohaselt

EC Euroopa Komisjon ECA Euroopa Kontrollikoda ESF Euroopa Sotsiaalfond ERF Euroopa Regionaalarengu Fond ÜF Ühtekuuluvusfond ESF+ Euroopa Sotsiaalfond+

143

Selgitus 3.1

Näide peamiste tulemusnäitajate optimistlikust hindamisest

ERF 2014–2020

Näitaja/alamnäitaja Lähtepunkt Edenemine Siht Tulemused

seisuga 31.12.2022

Komisjoni hinnang

Täiendav jäätmete ringlussevõtu võimsus

0 31% 1 424 815 436 056 Mõõdukalt edenev

Allikas: regionaalpoliitika programmi tulemusaruanne, 2024. aasta haldus- ja tulemusaruanne.

ÜF 2014–2020

Näitaja/alamnäitaja Lähtepunkt Edenemine Siht Tulemused

seisuga 31.12.2022

Komisjoni hinnang

Täiendav elanikkond, kellele on suunatud tõhusama reoveepuhastuse teenus

0 37% 9 843 012 3 670 236 Mõõdukalt edenev

Allikas: regionaalpoliitika programmi tulemusaruanne, 2024. aasta haldus- ja tulemusaruanne.

Sellistel juhtudel põhineb komisjoni hinnang eesmärkide saavutamise eeldusel (tegelikud tulemused pluss allkirjastatud lepingute tulevased tulemused). Kummalgi juhul ei tundu mõõdukas edenemine realistlik, kuna teatatud tulemused pärinevad 2022. aasta lõpust ja esitada on jäänud vaid ühe aasta aruanne (2023). Olemasoleva info põhjal tuleks need kaks näitajat paigutada konservatiivsemalt kategooriasse „vajab tähelepanu“, sest on põhjust arvata, need ei pruugi seatud sihtväärtusi saavutada.

3.64. Perioodil 2021–2027 täiendati ESF+ ning ERFi ja Ühtekuuluvusfondi programmide tulemusaruandeid lisaks tegelikele tulemustele ka peamiste tulemusnäitajate väärtustega, mis olid seotud allkirjastatud sihttoetuslepingutega, mida ei olnud veel ellu viidud. See lähenemisviis võimaldab näitajaid põhjalikumalt hinnata, kuna selles võetakse arvesse oodatavaid saavutusi. Sellest hoolimata leidsime praeguses mitmeaastases finantsraamistikus näitajaid, mille puhul oli komisjoni hinnang edusammudele meie arvates liiga optimistlik (olenemata sellest, kas kasutati tegelikke või eeldatavaid väärtusi). Kaks sellist näidet on esitatud selgituses 3.2.

144

Selgitus 3.2

Näide peamiste tulemusnäitajate optimistlikust hindamisest

ERF ja Ühtekuuluvusfond 2021–2027

Näitaja/alamnäitaja Edenemine Siht Tulemused 31.12.2024

Komisjoni hinnang

12.1 Rohelise taristu pindala

Tegelik tulemus: 0,41%

Väljavalitud tegevused: 5,31%

249 669

Tegelik tulemus: 1023

Väljavalitud tegevused: 13 247

Mõõdukalt edenev

Allikas: regionaalpoliitika programmide tulemusaruanded, 2024. aasta haldus- ja tulemusaruanne.

ESF+

Näitaja/alamnäitaja Edenemine Siht Tulemused 31.12.2024

Komisjoni hinnang

3.4. Vaesuse või sotsiaalse tõrjutuse ohus olevate inimeste sotsiaalset integratsiooni edendavates meetmetes osalejate koguarv

3% 135 800 000 3 420 000 Kavakohaselt edenev

Allikas: ESF+ programmi tulemusaruanne, 2024. aasta haldus- ja tulemusaruanne

2024. aasta lõpu seisuga, isegi kui arvestada suhtarvu arvutamiseks allkirjastatud lepingutel (mida komisjon nimetab „väljavalitud tegevusteks“) põhinevaid edusamme, ei näita ERFi 5% suurune edenemine väljavalitud (kuid veel rakendamata) tegevuste tasandil meie hinnangul „mõõdukat edenemist“, vaid kuulub aeglase edenemise tõttu pigem kategooriasse „vajab tähelepanu“.

ESF+ puhul esitati tulemusaruandes tegelikud tulemused. Ilma täiendava teabeta kavandatud projektide kohta (lisaks tulemusandmete tabelisse lisatud kommentaarile, et „rakendamine sai 2024. aastal hoogu juurde“) ei tundu põhjendatuna, et nelja-aastase rakendamisega saavutatud 3% suurust edenemist saaks hinnata graafikus olevaks.

3.65. Programmi „Erasmus+“ puhul nõustume üldiselt kõigi komisjoni peamiste tulemusnäitajate hinnangutega.

145

Praegused programmid, välja arvatud ESF+, toimivad näitajate kohaselt seni paremini kui eelmise mitmeaastase finantsraamistiku omad

3.66. Peamised tulemusnäitajad annavad kasulikku teavet edusammude ja eesmärkide saavutamise kohta. Siiski ei saa seda, mil määral on rahastatud meetmed täitnud ELi tasandi vajadusi, hinnata üksnes selle alusel, kas näitajatele seatud sihtväärtused on saavutatud. See eeldab komisjonipoolset hindamist pärast programmi rakendamist. Järgmistes punktides antakse ülevaade valitud programmide üldisest tulemuslikkusest, tuginedes meie hinnangule 2026. aasta eelarveprojekti tulemusandmete tabelites esitatud teabe kohta. Mõnel juhul erineb see komisjoni avaldatud edusammudest (punkt 3.62).

Periood 2014–2020

3.67. ERFi ja Ühtekuuluvusfondi puhul esitati tulemusandmete tabelis 62 näitajat ja alamnäitajat, mis käsitlesid 11 erieesmärki/kategooriat. Meie hinnangul (joonis 3.9) näitas 62-st näitajast 30 (48%), et sihtväärtus oli saavutatud või saavutatakse kavakohaselt, samas kui üheksa näitaja puhul ei olnud andmed hindamise toetamiseks kättesaadavad. Need üheksa näitajat olid mõjunäitajad, mille kasutamine järgmisel aruandeperioodil lõpetatakse (punkt 3.50). Leiame, et 2024. aasta tulemusaruannetes esitatud näitajate põhjal hinnates saavutasid regionaalpoliitika programmid oma sihtväärtused ainult osaliselt. Seda põhjusel, et hindasime peaaegu poole sellistest eesmärkide nagu „keskkonna säilitamine ja kaitse [---]“ ja „säästva transpordi edendamine [---]“ näitajatest mõõdukalt edenevaks või tähelepanu vajavaks (lisa 3.3).

3.68. 2024. aasta haldus- ja tulemusaruanne koostati 2025. aasta alguses ja põhines 2022. aasta andmetel, kuna need olid sel ajal kõige värskemad arvud. Meie hinnangul tähendas see, et avaldamiskuupäeva ja avaldatud andmete seisu kuupäeva vahel oli märkimisväärne erinevus (joonis 3.10).

Joonis 3.10. 2024. aasta haldus- ja tulemusaruande aruandeperioodi peamised kuupäevad

Allikas: kontrollikoda.

Dets 2022 2023 Dets 2024 Jaanuar–mai 2025

Aruandluskuupäev 2024. aasta haldus- ja tulemusaruande

koostamine

Juuni 2025

2024. aasta haldus- ja tulemusaruande

avaldamine

Perioodi 2014–2020 andmete esitamise tähtaeg

ERF ja ÜF

kaheaastane vahe

146

3.69. ESFi puhul esitati 2026. aasta eelarveprojektile lisatud tulemusandmete tabelites viis kohest tulemusnäitajat määruses sätestatud 14-st. Meie hinnang (joonis 3.9) on kooskõlas komisjoni hinnanguga. Esitatud näitajate põhjal leiame, et programm on oma eesmärgid saavutanud (lisa 3.3).

Periood 2021–2027

3.70. Programmdokumentides esitati ERFi ja Ühtekuuluvusfondi programmide kohta 44 näitajat, mis käsitlesid 20 erieesmärki. Meie hinnangul (joonis 3.9) ja esitatud oodatavate tulemuste põhjal näitasid 44-st näitajast 32 (73%), et sihtväärtuse saavutamine kulgeb kavakohaselt. Seetõttu leiame, et üldiselt on programmid enamiku oma eesmärkide saavutamisel graafikus (lisa 3.3). Märgime ka, et vahehindamine45 oli üldiselt positiivne. Selles leiti, et hinnatud vahendid sobivad hästi piirkondlike erinevuste vähendamiseks ning et rakendamine kiirenes 2024. aasta esimesel poolel märkimisväärselt, saavutades 2014.–2020. aasta tempo.

3.71. 2021.–2027. aasta ERFi ja Ühtekuuluvusfondi puhul on kõigile programmdokumentides esitatud näitajatele lisatud sama üldine selgitus suundumuse kohta: „Ühtekuuluvuspoliitikale seatud sihtväärtusi on veel vara kommenteerida. Rakendustsükli praeguses etapis ei ole siiski põhjust eeldada, et sihtväärtusi ei saavutata.“ Arvestades, et rakendamine on lähenemas perioodi keskpaigale (programm peaks esitama aruande üheksa aasta kohta ja praegu on käimas neljas aasta), mõjutab iga-aastaste vahe-eesmärkide puudumine negatiivselt edusammude objektiivsemat hindamist ja takistab õigeaegsete parandusmeetmete võtmist (punkt 3.59)

3.72. ESF+ programmi puhul esitati tulemusandmete tabelites 25 näitajat, mis käsitlesid nelja laiemat poliitikavaldkonda (lisa 3.3). Erinevalt regionaalpoliitika näitajatest esitatakse sel juhul tegelikud tulemused, mitte väljavalitud tegevuste oodatavad tulemused. Sellega seoses sisaldas meie 2024. aasta aastaaruanne soovitust põhjendada hinnanguid, mis tuginevad kinnitatud andmetest erinevale teabele (soovitus 3.3). Meie hinnangul (joonis 3.9) näitasid 20-st sihtväärtustega näitajast ainult 7 (35%), et sihtväärtuse saavutamine kulgeb kavakohaselt. Näitajate meiepoolne hindamine näitab, et programm on seni saavutanud oma sihtväärtused vaid osaliselt, kusjuures kõige paremini ollakse edenenud tööhõive ja sotsiaalse innovatsiooni valdkonnas ja kõige halvemini sotsiaalse kaasatuse omas.

45 SWD(2025) 299.

147

3.73. Programmi „Erasmus+“ puhul esitati tulemusandmete tabelites 60 näitajat, mis käsitlesid kolme erieesmärki (lisa 3.3). Meie hinnang (joonis 3.9) on kooskõlas komisjoni omaga. Esitatud 60 näitajast 53 (88%) puhul oli näha, et sihtväärtuse saavutamine kulges kavakohaselt või oli see juba saavutatud. Vahehindamine kinnitas seda hinnangut.

3.74. Programmi „Erasmus+“ puhul oli aga 21 näitajat (35% 60 näitajast) saavutanud seatud sihtväärtused juba nelja rakendamisaasta järel, kuigi programm peaks kestma seitse aastat. See seab kahtluse alla sihtväärtuste ambitsioonikuse. Lisaks võidi aruandes tulemuslikkust tegelikult väiksemaks hinnata, kuna kümme näitajat (17% 60-st) ei esitanud andmeid 2024. aasta kohta, kajastades seega üksnes 2021.–2023. aasta tulemuslikkust, ning kolm näitajat ei esitanud üldse andmeid kogu aruandeperioodi kohta. Tulemusandmete tabelites esitatud selgitustes ei ole sageli sellist lünklikku teavet selgitatud.

Järeldused ja soovitused

3.75. Komisjoni tulemusaruandluses mitmeaastase finantsraamistiku rubriigi 2 kohta 2024. aasta haldus- ja tulemusaruandes järgiti kehtivaid juhiseid (punktid 3.45–3.47). Teatavatel juhtudel oli programmide üldine tulemuslikkus kokkuvõtliku näitajate tabeli põhjal esitatud liiga positiivsena, kas lisades näiteid näitajatest, mis kajastasid üksnes head edenemist (punkt 3.48) või tulemusteavet pigem töös olevate projektide kui lõplike tulemuste kohta (punkt 3.49).

3.76. Programmide tulemusaruannetes mõlema perioodi kohta esitatud tulemusnäitajad olid kooskõlas SMART-põhimõttega (punkt 3.50). Kuigi 2021.–2027. aasta mitmeaastase finantsraamistiku tulemusraamistik sisaldab rohkem tulemusnäitajaid kui eelmisel perioodil, puuduvad enamiku programmide puhul endiselt mõjunäitajad. Meie arvates hõlbustab mõjunäitajate kindlaksmääramine juba programmitöö perioodi alguses edasist seiret ja hindamist (punktid 3.53–3.54). Seevastu Programm „Erasmus+“ kujutab endast kõnealuses kontekstis head tava, sest olemas on täielik loend väljund-, tulemus- ja mõjunäitajatest (punkt 3.54).

3.77. Üldiselt oli esitatud tulemusandmete jälgitavus hea. Programmi „Erasmus+“ ühe näitaja puhul täheldasime siiski tegelike tulemuste asemel prognoositud arvude kasutamist, millega kaasnes nende tegelikust suuremana kajastamine (punkt 3.56).

148

3.78. Komisjoni metoodika näitajate sihtväärtuste saavutamisel tehtud edusammude hindamiseks jäi eelmiste aastatega võrreldes samaks, tagades üldise tulemusraamistiku stabiilsuse (punkt 3.58). Valimisse sattunud tulemusaruannetes sisalduvate näitajatega seoses tehtud edusammude puhul ei nõustunud me neist 19%-ga (37-ga 196-st). Enamikul juhtudel leidsime, et tulemuste saavutamisel tehtud edusammud ei olnud nii suured, kui komisjon arvas. Seda võib teatud ulatuses selgitada ka asjaoluga, et komisjoni hinnangus võeti arvesse käimasolevaid projekte ja täiendavaid kaalutlusi, mis ei olnud esitatud arvudes veel nähtavad (punktid 3.62–3.65).

3.79. Perioodil 2014–2020 eelarve jagatud täitmise vormis rakendatud programmide puhul leidsime me 2024. aasata tulemusaruannete põhjal, et ERF ja Ühtekuuluvusfond saavutasid oma sihtväärtused vaid osaliselt (punkt 3.67). Lisaks takistas aruandeaasta (2024) ja andmete esitamise aasta (2022) ajaline vahe (punkt 3.68) programmide ajakohast hindamist tervikuna. ESF saavutas oma sihtväärtused (punkt 3.69).

3.80. 2021.–2027. aasta programmide puhul ja näitajate puhul, mille kohta on andmed kättesaadavad, on ERF ja Ühtekuuluvusfond (punkt 3.70) ning programm „Erasmus+“ (punkt 3.73) oma sihtväärtuste saavutamisel graafikus, samas kui ESF+ (punkt 3.72) on ajakavast maas, kuna leiame, et graafikus on ainult 35% näitajatest (7 näitajat 20-st).

3.81. Sellest hoolimata ei ole ERFil ja Ühtekuuluvusfondil aastatel 2021–2027 oma tulemusnäitajate jaoks iga-aastaseid vahe-eesmärke, mis mõjutab negatiivselt edusammude vahehindamiste objektiivsust (punkt 3.71). Lisaks näitab asjaolu, et suur arv programmi „Erasmus+“ näitajatest olid oma sihtväärtused saavutanud juba kolm aastat enne nende viimast vahe-eesmärki (punkt 3.74), et sihtväärtused ei pruukinud olla piisavalt ambitsioonikad.

3.82. Meie järelduste alusel esitame järgmised soovitused.

149

Soovitus 3.1. Parandada tulemusaruandlust

Komisjon peaks:

a) tegema kindlaks mõjunäitajad, et hõlbustada programmide pikaajalise tulemuslikkuse seiret, mille tulemusi kasutatakse 2021.–2027. aasta mitmeaastase finantsraamistiku järelhindamisel;

b) ajakohastama programmi „Erasmus+“ sihtväärtusi, tuginedes praeguseks saavutatutule ja allesjäänud rakendusajale.

Soovituse täitmise tähtaeg: 2026. aasta haldus- ja tulemusaruanne.

Soovitus 3.2. Parandada kokkuvõtet programmi peamistest saavutustest

Komisjon peaks koostama suunised, mis selgitaksid, et programmide tulemusaruannete avapealkirja „Konkreetsed näited saavutustest“ all tuleks loetleda üksnes tegelikud saavutused.

Soovituse täitmise tähtaeg: 2026. aasta haldus- ja tulemusaruanne.

150

Lisad

3.1 lisa. Kontrollikoja 2025. aasta eriaruannetes käsitletud strateegilised valdkonnad

ELi reageerimine

kriisijärgsele taastumisele

 Eriaruanne 09/2025: Süsteemid, millega tagatakse taaste- ja vastupidavusrahastu kulutuste vastavus riigihanke- ja riigiabi eeskirjadele

 Eriaruanne 10/2025: Tööturureformid riiklikes taaste- ja vastupidavuskavades

 Eriaruanne 13/2025: Taaste- ja vastupidavusrahastust ELi liikmesriikide digiüleminekule antav toetus

 Eriaruanne 18/2025: ELi eelarve paindlikkus  Eriaruanne 21/2025: Taaste- ja vastupidavusrahastu toetus

ettevõtluskeskkonna parandamiseks

Konkurentsivõime

 Eriaruanne 01/2025: Digimaksed ELis  Eriaruanne 03/2025: Põhjendamatu asukohapõhine tõkestus

e-kaubanduses  Eriaruanne 07/2025: Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fond  Eriaruanne 12/2025: ELi strateegia kiibitööstuse arendamiseks  Eriaruanne 19/2025: Tõsine raviminappus

Julgeolek

ja euroopalikud väärtused

 Eriaruanne 04/2025: ELi sõjaväeline liikuvus  Eriaruanne 05/2025: Ühtekuuluvusmeetmed pagulaste toetamiseks

Euroopas  Eriaruanne 11/2025: VVOdele antava ELi rahastamise läbipaistvus  Eriaruanne 15/2025: Kaugjuhtimise teel antav ELi humanitaarabi  Eriaruanne 17/2025: ELi kaubandusabi vähim arenenud riikidele  Eriaruanne 26/2025: Koostöö pettusega võitlevate ELi asutuste vahel

Kliimamuutused,

keskkond ja loodusvarad

 Eriaruanne 02/2025: Linnade saastatus ELis  Eriaruanne 06/2025: ELi meetmed laevade põhjustatud merereostuse

vastu võitlemiseks  Eriaruanne 16/2025: ELi toetus metsatulekahjude vastu võitlemiseks  Eriaruanne 20/2025: Euroopa Komisjoni toetus nälja vastu võitlemiseks

Sahara-taguses Aafrikas  Eriaruanne 23/2025: Olmejäätmete käitlemine  Eriaruanne 25/2025: Programmi LIFE strateegilised projektid

Eelarvepoliitika ja

riigi rahandus

 Eriaruanne 08/2025: Impordi käibemaksupettused  Eriaruanne 14/2025: Täiendavate pensionide loomine ELis  Eriaruanne 22/2025: Finantskorrektsioonid ühtekuuluvuspoliitikas  Eriaruanne 24/2025: Ühtekuuluvuspoliitika rahastamisvahendid

Allikas: kontrollikoda.

151

3.2 lisa. Näited komisjoni varajastest meetmetest pärast kontrollikoja 2025. aasta eriaruannetes esitatud soovitusi

ELi reageerimine kriisijärgsele taastumisele

2025. aasta juunis andis komisjon liikmesriikidele suunised selle kohta, kuidas oma riiklikke taaste- ja vastupidavuskavasid veelgi ühtlustada, et tagada kõigi 31. augustiks 2026 seatud eesmärkide ja sihtväärtuste saavutamine46. Tulevikus peaksid komisjoni poolt mitmeaastase finantsraamistiku 2028–2034 raames esitatud riiklikud ja piirkondlikud partnerluskavad tagama tiheda seose ELi eraldatud rahastamise ja riigipõhiste soovituste vahel47.

2025. aasta juulis avaldas komisjon oma ettepaneku mitmeaastase finantsraamistiku 2028–2034 kohta koos sellele lisatud komisjoni talituste töödokumendiga. 2025. aasta oktoobris vaatas komisjon läbi paranduseelarve projektide koostamise menetlused ja ajakohastas neid48.

Euroopa fondi käsitleva ettepaneku erieesmärkide hulka lisati ajavahemikuks 2028–2034 digipööre. Seda algatust rahastatakse ka kavandatava Euroopa Konkurentsivõime Fondi digitaalse juhtpositsiooni poliitikaharust.

ELi majandusliku konkurentsivõime suurendamine kõigi kodanike hüvanguks

2025. aasta detsembris jõudsid kaasseadusandjad farmaatsiapaketi teemal esialgsele poliitilisele kokkuleppele ja viisid läbirääkimised lõpule. Lisaks võttis komisjon vastu oma tervisepaketi, sealhulgas I biotehnoloogia õigusakti, millega vaadati läbi kliinilisi uuringuid käsitlevad ELi reeglid. Tööhõive, sotsiaalpoliitika, tervise- ja tarbijakaitseküsimuste nõukogu kiitis heaks komisjoni üldise lähenemisviisi esmatähtsate ravimite määruse suhtes.

2026. aasta veebruaris allkirjastas komisjon kommertskasutusele eelnevate hangete kokkuleppe, et edendada järgmise põlvkonna gripivaktsiinide49 väljatöötamist.

46 Eriaruanded 10/2025 ja 13/2025.

47 Eriaruanne 10/2025.

48 Eriaruanne 18/2025.

49 Eriaruanne 19/2025.

152

Vastupanuvõime liidu julgeolekut ähvardavatele ohtudele ning vabadusel, demokraatial ja õigusriigil põhinevate Euroopa väärtuste austamine

2025. aasta oktoobris avaldas komisjon programmitöö perioodi 2014–2020 järelhindamised, mis sisaldasid lisaks REACT-EU hindamisaruandele50 kriisivahendeid käsitlevaid osi, eraldi toetavat uuringut, milles keskenduti kriisidele reageerimisele, riikide teabelehtedele ja juhtumiuuringutele.

2025. aasta novembris esitas komisjon ettepaneku võtta vastu määrus, millega kehtestatakse meetmete raamistik sõjavarustuse, -kaupade ja -personali transpordi hõlbustamiseks kogu ELis, ning ühisteatise sõjaväelise liikuvuse kohta51.

Kliimamuutused, keskkond ja loodusvarad

2025. aasta detsembris võttis komisjon vastu teatise Euroopa ringmajandusele ülemineku kiirendamise ja plasti ringluse edendamise kohta52.

2025. aasta juunis võttis komisjon vastu Euroopa maailmamerepakti. ELi merendustööstuse strateegia, ELi sadamate strateegia53 ja komisjoni teatis metsa- ja maastikupõlengute integreeritud riskijuhtimise kohta54 võeti vastu 2026. aasta märtsis.

50 Eriaruanne 05/2025.

51 Eriaruanne 04/2025.

52 Eriaruanne 23/2025.

53 Eriaruanne 06/2025.

54 Eriaruanne 16/2025.

153

Eelarvepoliitika ja riigi rahandus

2025. aasta juulis võeti vastu nõukogu direktiiv (EL) 2025/1539 (millega muudetakse direktiivi 2006/112/EÜ). Sellega kehtestati meetmed, millega tagatakse käibemaksu kogumine ELi tarbijatele imporditud kaupadelt55.

2025. aasta novembris tegi komisjon ettepaneku tõhustada maksuhaldurite, OLAFi ja Euroopa Prokuratuuri vahelist koostööd. Kõnealuse dokumendi koostamise ajal arutati nõukogus määruse (EL) nr 904/2010 muutmise ettepanekut56.

2025. aasta novembris võttis komisjon vastu ka pensionipaketi, mille eesmärk on suurendada täiendavaid pensione. See sisaldas soovitust pensionijälgimissüsteemide kohta, tööandja kogumispensioni asutuste II direktiivi läbivaatamist ja ettepanekut üleeuroopalise personaalse pensionitoote (PEPP) määruse muutmiseks ning teatist ELi täiendava pensionisektori suutlikkuse suurendamise kohta, et parandada pensionisissetulekut ja pakkuda ELi majandusele pikaajalist kapitali57.

55 Eriaruanne 08/2025.

56 Eriaruanne 08/2025.

57 Eriaruanne 14/2025.

154

3.3 lisa. Tulemusnäitajate seis seisuga 31.12.2024 (kontrollikoja hinnang)

ERF ja Ühtekuuluvusfond 2014–2020

Investeerimisprioriteedid Hinnang tulemusnäitajate saavutamisele

Kokku Saavutatud Kavakohaselt

edenev Mõõdukalt

edenev Väärib

tähelepanu Sihtväärtus

puudub 1. Teadusuuringute tugevdamine [---] 3 0 2 0 0 5

2. Juurdepääsu parandamine [---] kommunikatsioonitehnoloogiale 0 0 1 0 0 1

3. VKEde konkurentsivõime suurendamine 2 1 0 0 0 3

4. Vähese CO2 heitega majandusele ülemineku toetamine [---]

0 3 3 2 0 8

5. Kliimamuutustega kohanemine [---] 1 2 0 1 0 4

6. Keskkonna säilitamine ja kaitsmine [---] 1 2 2 3 0 8

7. Säästva transpordi edendamine [---] 2 6 3 4 3 18

8. Kestva ja kvaliteetse tööhõive edendamine [---] 0 1 0 0 0 1

9. Sotsiaalse kaasatuse edendamine [---] 0 1 1 0 0 2

10. Investeerimine haridusse, koolitusse [---] 1 0 0 0 0 1

11. Eri regioonide arengutaseme erinevuste vähendamine [---] 2 2 1 0 6 11

Kokku 12 18 13 10 9

62 19% 29% 21% 16% 15%

Allikas: kontrollikoda 2026. aasta eelarveprojekti tulemusandmete tabelite põhjal.

ESF 2014–2020

Üldine poliitikavaldkond Hinnang tulemusnäitajate saavutamisele

Kokku Saavutatud Kavakohaselt

edenev Mõõdukalt

edenev 1. Kestva ja kvaliteetse tööhõive edendamine 0 1 0 1

2. Sotsiaalse kaasatuse edendamine [---] 0 0 1 1 3. Investeerimine haridusse, koolitusse [---] 1 0 0 1 4. NEET-noortele antava toetuse edendamine 2 0 0 2

Kokku 3 1 1

5 60% 20% 20%

Allikas: kontrollikoda 2026. aasta eelarveprojekti tulemusandmete tabelite põhjal.

155

ERF 2021–2027

Erieesmärk

Hinnang tulemusnäitajate saavutamisele

Kokku Kavakohaselt

edenev Mõõdukalt

edenev Väärib

tähelepanu 1. Tõhustada teadus- ja innovatsioonisuutlikkust ning kõrgtehnoloogia ja erioskuste kasutuselevõttu. 3 0 0 3

2. Kasutada hüvesid, mida saavad digitaliseerimisest kodanikud, ettevõtjad ja valitsused 2 0 0 2

3. Tõhustada VKEde majanduskasvu ja konkurentsivõimet 2 0 0 2 4. Aruka spetsialiseerumise, tööstusliku ülemineku ja ettevõtluse oskuste arendamine 2 0 0 2

5. Digitaalse ühenduvuse suurendamine 2 0 0 2 6. Energiatõhususe meetmete edendamine ja kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamine 1 0 1 2

7. Taastuvenergia edendamine 2 0 0 2 8. Arukate energiasüsteemide, nutivõrkude ja aruka energiasalvestuse väljatöötamine väljaspool üleeuroopalist energiavõrku (TEN-E)

1 0 1 2

9. Kliimamuutustega kohanemise, riskide ennetamise ja katastroofidele vastupanu edendamine 2 0 0 2

10. Kestliku veemajanduse edendamine 2 0 0 2 11. Ringmajandusele ülemineku edendamine 0 1 1 2 12. Looduskaitse ja elurikkuse, rohelise taristu (eelkõige linnakeskkonnas) suurendamine ja saaste vähendamine 0 1 1 2

13. Säästva mitmeliigilise linnalise liikumiskeskkonna edendamine 1 1 0 2

14. Säästva, kliimamuutustele vastupanuvõimelise, intelligentse, turvalise ja mitmeliigilise üleeuroopalise transpordivõrgu (TEN-T) edendamine

4 0 0 4

15. Säästva, kliimamuutuste suhtes vastupanuvõimelise, intelligentse ja mitmeliigilise riikliku, piirkondliku ja kohaliku tasandi liikuvuse arendamine ja edendamine, sealhulgas TEN-T võrgule juurdepääsu ja piiriülese liikuvuse parandamine

3 0 1 4

16. Tööturgude tulemuslikkuse ja kvaliteetsetele töökohtadele juurdepääsu suurendamine sotsiaalse innovatsiooni ja taristu kaudu

0 1 1 2

17. Juurdepääsu parandamine kaasavatele ja kvaliteetsetele teenustele hariduse, koolituse ja elukestva õppe valdkonnas taristu väljatöötamise kaudu

2 0 0 2

18. Tõrjutud kogukondade, rändajate ja ebasoodsas olukorras olevate rühmade sotsiaal-majandusliku lõimimise suurendamine integreeritud meetmete, sealhulgas eluasemete võimaldamise ja sotsiaalteenuste kaudu

0 1 1 2

19. Võrdse juurdepääsu tagamine tervishoiuteenustele, sealhulgas esmatasandi tervishoiuteenustele taristu arendamise kaudu

2 0 0 2

20. Edendada terviklikku sotsiaalset, majanduslikku ja keskkonnaalast arengut, kultuuripärandit, turismi ja julgeolekut linnapiirkondades

1 0 0 1

Kokku 32 5 7

44 73% 11% 16% Allikas: kontrollikoda 2026. aasta eelarveprojekti tulemusandmete tabelite põhjal.

156

ESF+ 2021–2027

Erieesmärk Hinnang tulemusnäitajate saavutamisele

Kokku Kavakohaselt

edenev Mõõdukalt

edenev Väärib

tähelepanu Andmed

puuduvad 1. Tööhõive ja tööjõu liikuvus 0 5 0 0 5 2. Haridus 0 4 0 0 4 3. Sotsiaalne kaasatus, sealhulgas vaesuse kaotamisele ja tervisele kaasaaitamine 2 1 3 5 11

4. Tööhõive ja sotsiaalne innovatsioon 5 0 0 0 5

Kokku 7 10 3 5

25 28% 40% 12% 20%

Allikas: kontrollikoda 2026. aasta eelarveprojekti tulemusandmete tabelite põhjal.

Erasmus+

Erieesmärk Hinnang tulemusnäitajate saavutamisele

Kokku Saavutatud Kavakohaselt

edenev Mõõdukalt

edenev Väärib

tähelepanu Andmed

puuduvad

1. Edendada üksikisikute ja rühmade õpirännet, samuti organisatsioonide ning haridus- ja koolituspoliitika tasandil koostööd, kvaliteeti, kaasatust ja võrdseid võimalusi, tipptasemel loovust ja innovatsiooni

5 23 0 0 0 28

2. Edendada noorte õpirännet mitteformaalse ja informaalse õppe valdkonnas ja noorte aktiivset osalemist õppes, samuti organisatsioonide vahelist koostööd ja organisatsiooni tasandi kvaliteeti, kaasatust, loovust ja innovatsiooni ning noortepoliitikat

2 12 2 0 1 17

3. Edendada sporditöötajate õpirännet, samuti koostööd, kvaliteeti, kaasatust, loovust ja innovatsiooni spordiorganisatsioonide ja spordipoliitika tasandil

1 10 1 1 2 15

Kokku 8 45 3 1 3

60 13% 75% 5% 2% 5%

Allikas: kontrollikoda 2026. aasta eelarveprojekti tulemusandmete tabelite põhjal.

157

4. peatükk

Tulud

158

Sisukord Punkt

Sissejuhatus 4.1.–4.7. Lühikirjeldus 4.2.–4.4.

Auditi ulatus ja käsitlusviis 4.5.–4.7.

Tehingute korrektsus 4.8.

Juhtimis- ja kontrollisüsteemide kontrollimine 4.9.–4.34. Viivitused liikmesriikides ja puudused kogurahvatulu reservatsioonide hilinenud käsitlemise korral viivise küsimisel 4.10.–4.16.

Käibemaksusüsteemi lihtsustamine tõi kaasa avatud reservatsioonide märkimisväärse vähenemise 4.17.

Puudused riikide traditsiooniliste omavahendite haldamises ja arvestamises püsivad 4.18.–4.24.

Liikmesriikide plastiandmed ei vasta täielikult ELi reeglitele, kuid komisjon kehtestab asjakohaseid reservatsioone 4.25.–4.27.

Kuigi ELi Tolliameti loomine kulgeb kavakohaselt, ei ole endiselt kõrvaldatud ELi tolliandmekeskuse arendamisega seotud riske 4.28.–4.30.

Mõned liikmesriigid viivitavad üleminekuga digitaalsele ja koostalitlusvõimelisele ELi tollikeskkonnale 4.31.–4.34.

Aasta tegevusaruanded 4.35.–4.36.

Järeldus ja soovitused 4.37.–4.41. Järeldus 4.37.–4.39.

Soovitused 4.40.–4.41.

159

Lisad 4.1 lisa. Kehtivate kogurahvatulu reservatsioonide, käibemaksureservatsioonide, traditsiooniliste omavahendite avatud punktide ja plastpakendijäätmete reservatsioonide arv liikmesriigiti (seisuga 31. detsember 2025)

4.2 lisa. Varasema soovituse põhjal võetud meetmed

4.3 lisa. Liikmesriikide käibemaksubaaside ja traditsiooniliste omavahendite kontrollimise protsess

4.4 lisa. (Kogutud ja veel kogumata) tollimaksude aruannete koostamine ning nende kajastamine ELi raamatupidamise aastaaruandes ja eelarves

160

Sissejuhatus 4.1. Käesolevas peatükis esitatakse meie leiud tulude kohta, mis koosnevad nelja liiki omavahenditest, muudest tuludest ja Euroopa taasterahastu (NGEU) rahastamiseks laenatud vahenditest. Joonisel 4.1 esitatakse 2025. aasta tulude jaotus.

Joonis 4.1. Tulud – 2025. aasta jaotus (*)

(*) Kokku 224,4 miljardit eurot kajastab ELi tulusid 2025. aasta eelarve täitmise aruannetes, mis põhinevad kassapõhise arvestuse muudetud reeglitel. 2025. aasta tulemiaruandes esitatud 202,5 miljardi euro arvutamisel kasutati tekkepõhist arvestust. Kooskõlas õigusaktidega1 kajastatakse taaste- ja vastupidavusrahastu sihttoetuste rahastamiseks võetud laenudest saadud tulud eelarve täitmise aruannetes, kuid vastavalt raamatupidamiseeskirjadele ei kajastata neid tuluna tulemiaruandes.

Allikas: kontrollikoda Euroopa Liidu 2025. aasta konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande andmete põhjal.

1 Määrus (EL) 2020/2094, millega luuakse Euroopa Liidu taasterahastu COVID-19 kriisi järgse

taastumise toetuseks.

Eelarve tulud 224,4

(miljardites eurodes)

Kogurahvatulul põhinevad omavahendid 101,7 (45,3%)

Taaste- ja vastupanurahastu sihttoetuste rahastamiseks võetud laenudest saadud tulu 40,2 (17,9%)Käibemaksupõhised

omavahendid 23,9 (10,6%)

Traditsioonilised omavahendid

23,0 (10,3%) Plastpakendijäätmetel

põhinevad omavahendid

6,9 (3,1%)

Muud tulud 28,8 (12,8%)

Tulud 184,2 40,2

161

Lühikirjeldus

4.2. 2025. aastal saadi 69% ELi tuludest omavahenditest2:

a) kogurahvatulul põhinevad omavahendid moodustasid 45% ELi tuludest ja neid kasutati pärast kõigi muude tuluallikate arvesse võtmist ELi eelarve tasakaalustamiseks. Liikmesriikide osamaksed arvutatakse proportsionaalselt nende kogurahvatulust;

b) käibemaksupõhised omavahendid moodustasid 11% ELi tuludest. Tegu on kindla protsendiga liikmesriikides kogutud käibemaksulaekumistest;

c) traditsioonilised omavahendid moodustasid 10% ELi tuludest. Need koosnevad liikmesriikide kogutavatest impordi tollimaksudest. 75% kogusummast läheb ELi eelarvesse ja ülejäänud 25% jääb liikmesriikidele kogumiskulude katteks;

d) ringlusse võtmata plastpakendijäätmetel põhinevad omavahendid moodustasid 3% ELi tuludest. Nende arvutamiseks kasutatakse igas liikmesriigis tekkinud ringlusse võtmata plastpakendijäätmete massi põhjal arvutatavat ühtset määra.

4.3. Muud olulised tuluallikad (13% ELi tuludest) olid ELi sõlmitud lepingutest ja programmidest tulenenud sissemaksed ja tagasimaksed. Need hõlmavad näiteks liikmesriikidelt ühtekuuluvuse, vastupanuvõime ja väärtuste, ühtse turu ning innovatsiooni- ja digitaalvaldkonnas saadud tagasimakseid, ning ELi mittekuuluvate riikide poolt ELi programmides ja tegevustes osalemiseks makstud tasusid.

4.4. 18% ELi tuludest moodustas raha, mis on laenatud liikmesriikidele NGEU raames tagastamatute sihttoetuste andmiseks.

2 Otsus (EL, Euratom) 2020/2053, mis käsitleb Euroopa Liidu omavahendite süsteemi.

162

Auditi ulatus ja käsitlusviis

4.5. Meie eesmärk on esitada hinnang ELi tulutehingute kohta ja aidata kaasa meie kinnitava avalduse koostamisele. Vastavalt lisas 1.1 kirjeldatud auditi käsitlusviisile ja meetodeile kontrollisime järgnevat:

a) 65-st komisjoni tagasinõudekorraldusest koosnenud esinduslik valim (sealhulgas 10 tagasinõudekorraldust, mis on seotud NGEU sihttoetustega);

b) komisjoni juhtimis- ja kontrollisüsteemid, millega:

i) kontrollitakse, et liikmesriikide esitatud kogurahvatulu, käibemaksu ja plastpakendijäätmete andmed oleksid asjakohased nende omavahendite osamaksete arvutamiseks ja kogumiseks;

ii) kontrollitakse, kas liikmesriikidel on tõhusad süsteemid traditsiooniliste omavahendite korrektsete summade kogumiseks, neist aru andamiseks ja traditsiooniliste omavahendite õiges summas ELi eelarvesse maksmiseks;

iii) arvutatakse omavahendite kohandamisest tulenevad summad;

c) käsitletakse traditsiooniliste omavahendite haldamise ja arvestuse süsteeme kolmes liikmesriigis (Belgia, Saksamaa ja Kreeka), mis valiti välja nii nende poolt ELi eelarve jaoks kättesaadavaks tehtud tollimaksude summa kui ka meie riskihinnangu põhjal;

d) kontrollitakse eelarve peadirektoraadi (DG BUDG) ja Eurostati iga-aastastes tegevusaruannetes esitatud omavahendite korrektsust käsitleva teabe usaldusväärsust.

4.6. Meie hinnang komisjoni kogurahvatulul, käibemaksul ja plastpakendijäätmetel põhinevate osamaksete arvutamise süsteemide kohta põhineb liikmesriikide esitatud ja komisjoni kontrollitud statistikal ja andmetel.

163

4.7. Importijad ei deklareeri liikmesriikide tolliasutustele alati traditsiooniliste omavahendite arvutamiseks vajalikke tollimakse või deklareerivad neid valesti. Sellega kaasneb tollimaksude alalaekumine. Need laekumata jäänud summad ei kajastu liikmesriikide traditsiooniliste omavahendite arvestussüsteemides ning me ei võta neid arvesse tulude korrektsuse kohta esitatavas auditiarvamuses. Tollimaksude alalaekumist mõjutavad mitmed tegurid, millest paljud ei ole ELi otsese kontrolli all. Kuna aga tollimaksude alalaekumine võib mõjutada liikmesriikide kogutud tollimaksusummasid, hindasime ELi tasandi meetmeid, mille eesmärk on vähendada nii alalaekumist kui ka ohtu, et traditsioonilised omavahendid ei ole täielikud. Eelkõige uurisime komisjoni edenemist ELi tollireformi käsitleva seadusandliku ettepaneku rakendamise ettevalmistamisel.

164

Tehingute korrektsus 4.8. Käesolevas osas esitame oma tähelepanekud ELi raamatupidamise aastaaruande aluseks olevate tulutehingute korrektsuse kohta. Meie järeldus põhineb tulutehingutest moodustatud esindusliku valimi meiepoolsel kontrollimisel ja meie hinnangul komisjoni süsteemide kohta, mida kasutatakse tulude kontrollimiseks, arvutamiseks ja kogumiseks. Leidsime 65 tagasinõudekorraldusest koosnenud valimi kontrollimise põhjal, et mitte ühtegi neist ei mõjutanud kvantifitseeritavad vead.

165

Juhtimis- ja kontrollisüsteemide kontrollimine 4.9. Kontrollisime mitut kontrollisüsteemi (vt punkt 4.5). Nende kohta esitatud tähelepanekud ei mõjuta meie arvamust ELi tulude korrektsuse kohta. Leidsime püsivaid puudusi eri liiki omavahendite kogumisel. Lisaks täheldasime viivitusi liikmesriikide andmete esitamisel kogu ELi hõlmava tolli riskihindamise jaoks ja viivituste ohtu ELi tolliandmekeskuse väljatöötamisel. Need võivad nõrgestada ELi meetmeid, mille eesmärk on vähendada nii tollimaksude alalaekumist kui ka ohtu, et traditsioonilised omavahendid ei ole täielikud.

Viivitused liikmesriikides ja puudused kogurahvatulu reservatsioonide hilinenud käsitlemise korral viivise küsimisel

Mõne liikmesriigi viivitused kogurahvatulu reservatsioonide käsitlemisel on viinud selleni, et kõik viimase 15 aasta kogurahvatulul põhinevad osamaksed on endiselt korrigeerimiseks avatud

4.10. Komisjon esitab reservatsioonid juhul, kui ta avastab puudusi, mis kujutavad endast olulist riski kogurahvatulu andmete usaldusväärsusele, võrreldavusele ja ammendavusele. 31. detsembri 2025. aasta seisuga kehtis 102 komisjoni kehtestatud kogurahvatulu reservatsiooni (vt lisa 4.1):

● seitse (Horvaatias neli, Luksemburgis üks, Maltal üks ja Rumeenias üks) oleks tulnud lahendada 2021. aastaks ja kaks (Luksemburgis üks ja Maltal üks) 2022. aastaks;

● kuus (Rumeenias kolm, Bulgaarias kaks ja Luksemburgis üks) oleks tulnud lahendada 2025. aastaks;

● ülejäänud 87 peaksid liikmesriigid lahendama 2026. aastal.

166

4.11. Liikmesriikide suutmatus esitada vajalik teave tähtaegselt3 aeglustab komisjoni edasisi kontrolle ja reservatsioonide tühistamist. Kuna nelja liikmesriigi suhtes kehtivad reservatsioonid, mis hõlmavad kogurahvatulu statistikat juba alates 2010. aastast, on nende riikide vastavate aastate kogurahvatulu andmeid võimalik endiselt muuta. Kuna kogurahvatulu muutmine ühes liikmesriigis toob kaasa ELi kogurahvatulu muutumise, jäävad praktikas kõigi liikmesriikide osamaksed korrigeerimiseks avatuks. Viivitused varasemate reservatsioonide käsitlemisel võivad põhjustada asjaomastes liikmesriikides täiendavaid viivitusi komisjoni esitatud uute reservatsioonide käsitlemisel.

Komisjon kasutab vähe õiguslikku vahendit, mille eesmärk on motiveerida liikmesriike kogurahvatulu reservatsioone kiiresti lahendama

4.12. Kui liikmesriigid hilinevad komisjoni teatatud reservatsioonide tühistamiseks vajalike kogurahvatulu andmete korrigeerimisega ja neil korrektsioonidel on kogurahvatulule oluline mõju, peaks komisjon küsima viivist4. Märkisime oma 2023. aasta aastaaruandes, et komisjon ei nõudnud viivist, kui ta ei suutnud korrektsioonide mõju kvantifitseerida või kui liikmesriigid käsitlesid kogurahvatulu reservatsioone tähtajaks ainult osaliselt. Viimast liiki juhtumite puhul soovitasime komisjonil küsida viivist5. Komisjon ei nõustunud meie soovitusega ega rakendanud seda põhjusel, et õigusaktides ei mainita viivise küsimist, kui tähtajaks esitatakse vaid osaline teave (vt lisa 4.2).

3 Vt 2024. aasta aastaaruande punktid 4.14–4.15, 2023. aasta aastaaruande punkt 4.9,

2022. aasta aastaaruande punkt 4.22 ja 2021. aasta aastaaruande punkt 3.19.

4 Määruse nr 609/2014 (meetodite ja menetluse kohta, millega tehakse kättesaadavaks traditsioonilised, käibemaksupõhised ja kogurahvatulul põhinevad omavahendid, ning muude sularahavajaduste rahuldamiseks vajalike meetmete kohta) artikli 12 lõike 2 punkt d.

5 2023. aasta aastaaruande punktid 4.12–4.14 ja soovitus 4.1.

167

4.13. Sellest ajast alates on komisjon küsinud viivist kahelt liikmesriigilt (Malta 2024. ja 2025. aastal ning Horvaatia 2025. aastal) põhjusel, et tähtajaks ei esitatud ühtegi vajalikku parandust. 2025. aastal tühistas komisjon 19 reservatsiooni 10 liikmesriigis. Neist kaheksa puhul neljas liikmesriigis (Kreekas viis, Bulgaarias üks, Poolas üks ja Ühendkuningriigis üks) tegi ta seda aga viivist küsimata, kuigi vajalikud kogurahvatulu andmete parandused esitati keskmiselt kolm aastat pärast tähtaega. Nende juhtumite puhul leidis komisjon, et viivise küsimist käsitlevad õigusnormid ei ole kohaldatavad (vt näited selgituses 4.1).

Selgitus 4.1

Näited kogurahvatulu andmete parandamise kohta, mida ei esitatud õigel ajal, kuid mille eest komisjon ei nõudnud viivist

Paranduste osaline õigeaegne esitamine

Poola kohta kehtinud reservatsioon tähtajaga 2021. aasta september sisaldas 20 alapunkti. Õigeaegselt käsitleti ainult kolme alapunkti. Ülejäänud 17 punktile vastati 2022. aasta septembris. 2022. aastal nõudis komisjon lisateavet ja arvutusi, mille liikmesriik esitas 2024. aastaks. 2024. aasta septembris tegi liikmesriik täiendavaid parandusi ja 2025. aastal reservatsioon tühistati. Kogu reservatsiooni kohta tehtud lõplikud parandused (millega komisjon nõustus) erinesid oluliselt sellest, mida liikmesriik oli algselt välja pakkunud kolme õigeaegselt käsitletud punkti kohta.

Kõnealusel juhul ei küsinud komisjon 28 kuu eest viivist, kuigi liikmesriik oli esitanud teabe õigeaegselt ainult reservatsiooni kolme punkti kohta kahekümnest (15%) ja teinud parandusi, mis erinesid oluliselt komisjoni poolt heaks kiidetud lõplikest parandustest.

Reservatsiooni mittekvantifitseeritav mõju

2025. aastal tühistati viis Kreeka kohta kehtinud reservatsiooni. Komisjon hinnangul oli Kreeka esitanud kolme reservatsiooni kohta kogu vajaliku teabe pärast tähtaja möödumist, ülejäänud kahe reservatsiooni puhul oli aga osa teabest esitatud pärast möödumist. Komisjon leidis, et iga üksiku reservatsiooni mõju ei ole kvantifitseeritav, ning otsustas seetõttu viivist mitte küsida.

4.14. Meie arvates on õigusaktide kohaselt viivise küsimise puhul ainus määrav tegur liikmesriikide poolt komisjonile esitatud kogurahvatulu andmete nende paranduste ajastus, mis toovad kaasa reservatsioonide tühistamise. Õigusaktides ei ole sätestatud nõudeid, mis puudutaksid kogurahvatulu andmete osaliseks parandamist või reservatsioonide osalist tühistamist.

168

4.15. Komisjoni reeglites kogurahvatulu reservatsioonide kohta nõutakse, et liikmesriigid esitaksid kvantifitseeritud mõjuga teabe reservatsiooni iga (ala)punkti kohta. Seetõttu leiame, et komisjonil oleks pidanud olema võimalik kvantifitseerida iga reservatsiooni mõju või nõuda liikmesriigilt vajalikku teavet, kui seda ei olnud esitatud.

4.16. Kõigi liikmesriikide kogurahvatulul põhinevaid osamakseid on võimalik muuta tagasiulatuvalt alates 2010. aastast. Sellest probleemist hoolimata kasutab komisjon vaid vähesel määral ainsat tema käsutuses olevat vahendit, mille eesmärk on motiveerida liikmesriike reservatsioonidega õigeaegselt tegelema. Kui kaks juhtumit välja arvata (vt punkt 4.13), siis koheldi liikmesriike, kes ei esitanud kogu vajalikku teavet kogurahvatulu reservatsioonide tühistamiseks komisjoni määratud tähtaja jooksul, samamoodi nagu nõudeid täitnud liikmesriike. Nõuete mittetäitmisel puudusid finantstagajärjed.

Käibemaksusüsteemi lihtsustamine tõi kaasa avatud reservatsioonide märkimisväärse vähenemise

4.17. 2021.–2027. aasta mitmeaastases finantsraamistikus lihtsustati käibemaksupõhiseid omavahendeid, vähendades liikmesriikidelt nõutavaid parandusi ja külmutades iga riigi kaalutud keskmise käibemaksumäära selle 2016. aasta tasemel. See aitas märkimisväärselt vähendada 2021.–2027. aasta mitmeaastases finantsraamistikus esitatud käibemaksureservatsioonide arvu: 104-lt 2020. aastal 27-le 2025. aasta lõpus (vt joonis 4.2 ja lisa 4.1). 2025. aastal tehti edusamme ka rohkem kui viis aastat kehtinud reservatsioonide tühistamisel, mida vähendati kaheksalt 2020. aasta lõpus neljale 2026. aasta alguses.

169

Joonis 4.2. Avatud käibemaksureservatsioonide arvu muutumine (aasta lõpu seisuga)

Allikas: kontrollikoda komisjoni andmete põhjal.

Puudused riikide traditsiooniliste omavahendite haldamises ja arvestamises püsivad

4.18. Lisas 4.3 kujutatakse protsessi, mida komisjon kasutab liikmesriikide traditsiooniliste omavahendite ja käibemaksubaaside arvutamise kontrollimiseks. Traditsiooniliste omavahendite avatud punktide arv suurenes 2025. aasta lõpus eelnenud aastaga võrreldes 14% (vt tabel 4.1). Lisas 4.1 on esitatud avatud punktide jaotus riikide kaupa 2025. aasta lõpus. Rohkem kui viis aastat avatuna püsinud punktide arv jäi samaks (80), kuid nende suhteline osakaal vähenes 39%-lt 2024. aastal 34%-le 2025. aastal.

Tabel 4.1. Traditsiooniliste omavahendite avatud punktide statistika

Traditsiooniliste omavahendite avatud

punktid 2025 2024 Muutus (%)

Seatud 93 36 128%

Suletud 64 106 –40%

Aasta lõpu seisuga kehtivad 233 204 14%

Allikas: kontrollikoda komisjoni andmete põhjal.

-50

0

50

100

150

2017 2018 2019 2020 2021 2022 2023 2024 2025

92 96 95 104 82

81 67

40

27

Aasta jooksul tühistatud reservatsioonid

Avatud reservatsioonid kokku (aasta lõpu seisuga)

Aasta jooksul kehtestatud reservatsioonid

Varasemate aastate avatud reservatsioonid

170

4.19. 2025. aastal võttis komisjon kasutusele IT-süsteemi, et anda aru traditsiooniliste omavahendite kontrollidest ja tegeleda koos liikmesriikidega avatud punktide lahendamisega. Süsteem võimaldas komisjonil esitada aruanded oma 2025. aasta kontrollide kohta kiiremini. Selle tulemusel esitati 2025. aastal kaks korda rohkem aruandeid kui 2024. aastal ja avati rohkem punkte. Komisjoni sõnul oli aasta jooksul suletud punktide arvu vähenemine tingitud nende suuremast keerukusest, mille lahendamiseks on vaja rohkem aega. Traditsiooniliste omavahendite pikaajaliselt avatuna püsinud punktide osakaal oli võrreldes 2024. aastaga langenud, kuid need moodustasid ka 2025. aasta lõpus endiselt olulise osa avatuna hoitud punktidest.

4.20. Uurisime Belgia, Saksamaa ja Kreeka traditsiooniliste omavahendite aruannete koostamist ning nende ELi eelarvesse võlgnetavate traditsiooniliste omavahendite haldamise menetlusi (vt lisa 4.4). Kõigi kolme liikmesriigi peamised traditsiooniliste omavahendite juhtimis- ja kontrollisüsteemid olid meie hinnangul osaliselt rahuldavad.

4.21. Kirjutasime oma 2022. aasta aastaaruandes, et Belgia tolli IT-süsteem ei töödelnud impordideklaratsioonide finantsandmeid, mis puudutasid erineva staatusega kaupadelt kogutava tollimaksu arvutamist6. Täheldasime käesoleva aasta kontrollkäigu ajal, et Belgia toll olid teinud oma IT-süsteemides parandusi, mille eesmärk oli sarnaseid väljajätmisi vältida. Täheldasime ka, et Belgia ametiasutuste viis kajastada traditsioonilisi omavahendeid on endiselt keeruline. Kuigi sellel puudub finantsmõju, ei vasta selle tulemusel koostatud aruandlus ELi reeglitele7. Lisaks täheldasime puudusi mõne tollivõla haldamisel.

4.22. Uurisime IT-süsteemi, mida kauplejad kasutavad Belgiasse importimisel tollideklaratsioonide esitamiseks, ning IT-süsteemi, mida Belgia toll kasutab traditsiooniliste omavahendite haldamiseks ja arvestuseks. Leidsime, et Belgia toll on kehtestanud üldiselt tugeva IT-raamistiku ja et meie testitud kontrollimehhanismide valim toimis üldiselt kavakohaselt. Leidsime siiski mõningaid puudusi kasutajate juurdepääsu haldamises, andmete varundamises ja avariitaastes. Heakskiidetud IT-riskide juhtimise poliitika ja testimiskavade puudumise tõttu on keerulisem tagada järjepidevat riskijuhtimise lähenemisviisi ja süsteemimuudatuste usaldusväärse testimisprotsessi.

6 2022. aasta aastaaruande selgitus 4.1.

7 Rakendusotsus (EL, Euratom) 2018/194 (millega kehtestatakse omavahendite nõuete aruannete näidised), mida on muudetud otsusega (EL) 2022/523.

171

4.23. Saksamaal tuvastasime juhtumeid, kus jäädi hiljaks teistelt liikmesriikidelt tollivõla sissenõudmisel abi küsimisel, kui võlgnikud ei olnud Saksamaa elanikud. See võib ohustada kogu võla sissenõudmist. Nagu ka Belgias, ei vastanud viis, kuidas Saksamaa ametiasutused traditsioonilistest omavahenditest komisjonile aru andsid, Eli reeglitele. Kreekas leidsime puudusi ka tollivõlgade haldamises, näiteks viivitusi ja menetlusvigu võlgadest teatamisel ja võlgnike tuvastamisel tollivõlgade kindlaksmääramisel ja sissenõudmisel, Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) tuvastatud ja teatatud riskidega tegelemisel ning lootusetute võlgade mahakandmisel.

4.24. Komisjon leiab oma kontrollidega liikmesriikides jätkuvalt sarnaseid puudusi tollimaksude ja tollivõlgade haldamisel ja arvestamisel ning annab neist teada. Komisjon leidis, et mõnel juhul ei makstud tollimakse ELi eelarvesse või tasuti need hilinemisega, kuna liikmesriigid viivitasid tollivõla kindlaksmääramise, arvestamise ja sellest teatamisega. 2025. aastal külastas komisjon oma kontrolliprogrammi raames kuut liikmesriiki, et hinnata nende traditsiooniliste omavahendite aruannete usaldusväärsust. Kahes liikmesriigis hindas komisjon traditsiooniliste omavahendite kontodega seotud süsteemid ja menetlused üldiselt rahuldavaks. Kolmes riigis hinnati need osaliselt rahuldavaks ja ühes mitterahuldavaks (vt joonis 4.3).

172

Joonis 4.3. Komisjoni hinnang 2024. ja 2025. aastal kontrollitud liikmesriikide traditsiooniliste omavahendite arvestuse süsteemidele ja menetlustele

Allikas: kontrollikoda komisjoni andmete põhjal.

Kontrollitud liikmesriigid aastal 2024 Kontrollitud liikmesriigid aastal 2025

0% 5% 10% 15% 20%

Rahuldav või üldiselt rahuldav Osaliselt rahuldav Mitterahuldav

Saksamaa Madalmaad

Poola Iirimaa

Rumeenia Bulgaaria Slovakkia

Leedu Belgia Itaalia

Prantsusmaa Hispaania

Rootsi Portugal

Ungari Malta

Kreeka Soome

Kontrollikoja hinnang

Komisjoni kontrollkäikude tulemus

% kõigist kogutud traditsioonilistest

omavahenditest (2025)

173

Liikmesriikide plastiandmed ei vasta täielikult ELi reeglitele, kuid komisjon kehtestab asjakohaseid reservatsioone

4.25. Plastpakendijäätmetel põhineva omavahendi puhul peavad liikmesriigid kasutama tekkinud plastpakendijäätmete hindamiseks kahte erinevat koostamismeetodit ja esitama nende tulemusi tasakaalustades lõpuks ühe hinnangulise koguse8. Leidsime, et 2025. aastal esitasid 18 liikmesriiki andmed kahe meetodi alusel (2024. aastal samuti 18 riiki), neist viis esitasid ka tasakaalustatud tulemused (2024. aastal tegi seda vaid üks riik) (vt joonis 4.4). Mõlema meetodi kasutamine ja tulemuste nende põhjal tasakaalustamine tagab, et liikmesriikide esitatud andmed oleksid võrreldavad ja usaldusväärsed. Soovitasime oma plastpakendijäätmetel põhinevat omavahendit käsitlevas eriaruandes 16/20249, et komisjon peaks koos liikmesriikidega parandama liikmesriikide osamaksete arvutamiseks kasutatavate andmete võrreldavust ja usaldusväärsust.

8 Määrus (EL) 2023/595, millega kehtestatakse ringlusse võtmata plastpakendijäätmetel

põhinevate omavahendite aruande vorm.

9 Eriaruanne 16/2024: „Ringlusse võtmata plastpakendijäätmetel põhinevad ELi tulud: sujuvamat algust takistasid ebapiisavalt võrreldavad ja ebausaldusväärsed andmed“.

174

Joonis 4.4. Liikmesriikides tekkinud plastpakendijäätmete hindamiseks kasutatavad meetodid

Allikas: kontrollikoda komisjoni andmete põhjal.

Halduspiirid: © EuroGeographics © OpenStreetMap Kartograafia: Eurostat – IMAGE, 03/2026

Hispaania

Prantsusmaa

Saksamaa

Poola

Tšehhi

Austria Ungari Rumeenia

Bulgaaria

Itaalia

Rootsi

Soome

Iirimaa

Luksemburg

Belgia

Taani

Portugal Sloveenia

Horvaatia

Kreeka

Malta

Küpros

Slovakkia

Leedu

Läti

Eesti

kasutavad kahte meetodit ja tasakaalustavad neid omavahel

kasutavad kahte meetodit, kuid ei tasakaalusta neid

kasutavad ühte meetodit

Liikmesriigid, kes

Madalmaad

175

4.26. Komisjon jätkas 2025. aastal tööd esimese 2023.–2026. aasta kontrollitsükliga, tehes ametlikke kontrollkäike 10 liikmesriiki. Tsükkel lõpetati ülejäänud viie liikmesriigi külastamisega 2026. aasta esimeses kvartalis. 2025. aasta lõpuks oli komisjon kehtestanud 12 liikmesriigile 34 reservatsiooni ja tühistanud ühe (vt lisa 4.1), samas kui 2024. aasta lõpuks oli kehtestatud neljale riigile 10 reservatsiooni ning tühistatud ei olnud ühtegi. Komisjon on kehtestanud reservatsioone kõigile liikmesriikidele, kes ei kasuta kahte koostamismeetodit, ja liikmesriikidele, kus ta on tuvastanud puudusi järgmistes valdkondades:

● meetodite kasutamine;

● tulemuste tasakaalustamine;

● ringlussevõetud koguste hindamine, arvutamine ja kontrollimine.

4.27. Poolale kehtestati üldine reservatsioon, kuna riik ei esitanud piisavalt teavet oma arvutusmetoodika kohta. Prantsusmaale ei kehtestatud pärast komisjoni kontrolli ühtegi reservatsiooni. 2025. aasta lõpus töötati veel 19 reservatsiooni kehtestamise kallal.

Kuigi ELi Tolliameti loomine kulgeb kavakohaselt, ei ole endiselt kõrvaldatud ELi tolliandmekeskuse arendamisega seotud riske

4.28. 26. märtsil 2026 jõudsid nõukogu ja Euroopa Parlament kokkuleppele 2023. aasta mais esitletud tollireformi käsitlevas komisjoni ettepanekus. Kaasseadusandjad leppisid kokku, et luuakse uus ELi asutus – ELi Tolliamet (EUCA), mis vastutab ELi tasandi riskijuhtimise eest. Lisaks peaks 2028. aastal jõudma kasutusetappi algselt e-kaubanduse toodetele mõeldud ühtne veebiportaal – ELi tolliandmekeskus, mille eesmärk on asendada liikmesriikide olemasolev tolli IT-taristu.

4.29. Uurisime uuesti ELi tollireformi rakendamist ohustavat viivituste riski, mille tuvastasime oma 2024. aasta aastaaruandes10. 2025. aastal korraldas komisjon menetluse EUCA asukoha valimiseks ning koostas kava selle tegevuse ulatuse, juhtimiskorra, peamiste vahe-eesmärkide ja loomiseks vajalike ressursside kohta. Kaasseadusandjad valisid ELi Tolliameti asukohaks Lille’i linna Prantsusmaal. Otsus tehti 2026. aasta märtsis – aegsasti enne tollireformi ametlikku vastuvõtmist.

10 2024. aasta aastaaruande punktid 4.27–4.30.

176

4.30. Komisjon on alustanud ELi tolliandmekeskuse e-kaubanduse etapi arendaja valimise hankemenetlust. Protsessi ei viida aga eeldatavasti lõpule enne 2027. aasta algust. See jätaks kavandamiseks, arendamiseks, testimiseks ja rakendamiseks umbes ühe aasta, enne kui ELi tolliandmekeskus peab 1. juulil 2028 tööle hakkama. Arvestades sellise projekti keerukust, on oht, et kavandatud ajast ei pruugi piisata.

Mõned liikmesriigid viivitavad üleminekuga digitaalsele ja koostalitlusvõimelisele ELi tollikeskkonnale

4.31. Täielikult elektroonilisele ja ühtlustatud ELi tollikeskkonnale ülemineku tegevuskava sisaldab ELi vastu võetud tööprogrammi11 koos süsteemispetsiifiliste vahe-eesmärkide ja tähtaegadega. Nende vahe-eesmärkidega püüti toetada paberipõhiste ja killustatud riigisiseste süsteemide järkjärgulist asendamist ja koostalitlusvõimelistele ELi tolli IT-süsteemidele üleminekut. Eesmärk oli viia üleminek lõpule 2025. aastaks.

4.32. Kuigi enamik süsteeme võeti kasutusele kooskõlas tööprogrammiga, esines mõne süsteemi puhul liikmesriikide tekitatud viivitusi. 2025. aastal algatas komisjon ametliku kirja saatmisega rikkumismenetluse kümne liikmesriigi suhtes, kes ei olnud täitnud oma kohustust võtta kasutusele ühe või mitu IT-süsteemi või ajakohastada õigeaegselt oma riigi impordisüsteeme. Pärast lisateabe saamist jätkas komisjon nelja riigi puhul rikkumise menetlemist järgmisel tasandil, saates neile põhjendatud arvamused (vt joonis 4.5), ja jättis menetluse ülejäänud kuue puhul avatuks.

11 Rakendusotsus (EL) 2023/2879, millega kehtestatakse liidu tolliseadustikuga ette nähtud

elektrooniliste süsteemide väljaarendamise ja kasutuselevõtmise tööprogramm

177

Joonis 4.5. Rikkumismenetlused liikmesriikide suhtes, kes ei olnud tolli IT-süsteemide tööprogrammi õigeaegselt rakendanud (2026. aasta märtsi seisuga)

(*) Komisjon saatis Kreekale põhjendatud arvamuse viivituse tõttu ühes IT-süsteemis ja ametliku kirja veel kahe IT-süsteemi kohta.

Allikas: kontrollikoda komisjoni andmete põhjal.

4.33. Tööprogrammi osana on komisjon välja töötanud ELi süsteemi „Surveillance III“, mille eesmärk on tõhustada ühetaolist tollikontrolli ja tolliõiguse ühetaolist kohaldamist, tõhustada riskijuhtimist ja toetada ELi piiril võetavate meetmete järgimist. Süsteemi „Surveillance III“ tõhusaks toimimiseks on vaja, et liikmesriigid edastaksid iga impordi kohta standarditud andmed. Mõned liikmesriigid aga ei esitanud kogu nõutavat teavet (peamiselt viivituste tõttu eespool nimetatud süsteemide kasutuselevõtul). Komisjon algatas rikkumismenetlused 13 liikmesriigi suhtes ja jätkas neid pärast vastuste saamist seitsme liikmesriigi puhul järgmisel tasandil (vt joonis 4.6). Ülejäänud kuue liikmesriigi puhul jättis komisjon menetluse avatuks.

Ametlik teavitus saadetud

Põhjendatud arvamus saadetud

Taani

Belgia Tšehhi Slovakkia

Rumeenia

Kreeka (*) Küpros

Austria Prantsusmaa

Portugal

178

Joonis 4.6. Rikkumismenetlused liikmesriikide suhtes, kes ei olnud esitanud riskihindamiseks kogu tolliinfot (2026. aasta märtsi seisuga)

Allikas: kontrollikoda komisjoni andmete põhjal.

4.34. Need viivitused tähendavad, et digiteerimise eeldatavat kasu (nt automatiseerimist, koostalitlusvõimet, reaalajas seiret ja paremat riskianalüüsi) ei ole veel täielikult saavutatud. Süsteemide mittetäielik kasutuselevõtt ja andmete üksnes osaline edastamine vähendavad komisjoni ja liikmesriikide suutlikkust riske maandada ja teha tõhusaid tollikontrolle (eelkõige impordi puhul). See õõnestab ELi tollieeskirjade täielikku ja ühtset kohaldamist.

Ametlik teavitus saadetud

Põhjendatud arvamus saadetud

Belgia Tšehhi Slovakkia

Rumeenia

Portugal

Küpros

Austria

Prantsusmaa

Itaalia

Malta

Sloveenia

Taani

Iirimaa

179

Aasta tegevusaruanded 4.35. Üldiselt kinnitas DG BUDGi ja Eurostati 2025. aasta tegevusaruannetes omavahendite korrektsuse kohta esitatud teave meie leide ja järeldusi.

4.36. DG BUDG kirjutas oma 2025. aasta tegevusaruandes, et oli viinud Ungaris ja Hispaanias lõpule laekumata jäänud traditsiooniliste omavahendite kvantifitseerimise (veel seitsmes liikmesriigis viidi see lõpule juba aastal 2024). See puudutas alalaekumist, mis tulenes aastatel 2011–2017 Hiinast imporditud tekstiilitoodete ja jalatsite väärtuse tegelikust väiksemaks hindamisest. 31. detsembri 2025. aasta seisuga hinnati impordi tegelikust väiksemana näitamisest tingitud traditsiooniliste omavahendite alalaekumise summaks (kõik ülejäänud liikmesriigid) ELi raamatupidamise aastaaruandes hinnanguliselt 0,7 miljardit eurot ja sellega seotud viiviste summaks 0,3 miljardit eurot. DG BUDGi eesmärk on viia ülejäänud liikmesriike puudutavad arvutused lõpule 2026. aasta jooksul.

180

Järeldus ja soovitused

Järeldus

4.37. Kokkuvõttes osutab auditi tõendusmaterjal sellele, et tulud ei olnud olulisel määral vigadest mõjutatud. Tuludega seotud süsteemid, mida me kontrollisime, olid üldjoontes mõjusad. Mõned kogurahvatulu reservatsioonide ja traditsiooniliste omavahendite avatud punktide haldamise kontrollisüsteemide elemendid olid aga vaid osaliselt mõjusad (vt punktid 4.16 ja 4.19) Lisaks olid osaliselt mõjusad nii kogurahvatulu reservatsioonide kohta teabe esitamine, plastpakendijäätmete põhiseid omavahendeid käsitlevate andmete esitamine kui ka meie poolt kolmes liikmesriigis hinnatud traditsiooniliste omavahendite peamiste haldus- ja kontrollisüsteemide mõned elemendid (vt punktid 4.11, 4.20 ja 4.25).

4.38. Seetõttu on 31. detsembril 2025 lõppenud eelarveaasta raamatupidamise aastaaruande aluseks olevad tulud meie hinnangul kõigis olulistes aspektides seaduslikud ja korrektsed.

4.39. Leidsime ka riske, mis ohustasid ELi tolliandmekeskuse õigeaegset väljaarendamist (vt punkt 4.30), ja liikmesriikide poolseid viivitusi tolli IT-süsteemide tööprogrammi rakendamisel (vt punkt 4.34). Jõudsime järeldusele, et need riskid ei mõjuta oluliselt raamatupidamise aastaaruande aluseks olevate tulutehingute korrektsust ega seega meie auditiarvamust.

Soovitused

4.40. Lisas 4.2 esitatakse ühe meie varasema soovituse täitmise kontrollimise tulemused. Vt ka punkt 4.12.

181

4.41. 2025. aastat käsitlevate leidude ja järelduste alusel esitame komisjonile järgmised soovitused.

Soovitus 4.1. Teha ettepanek selgemate reeglite kehtestamiseks viivise nõudmisel

Lisada ettepanekusse kogurahvatulu kättesaadavaks tegemist käsitleva määruse kohta üheselt mõistetavad ja täielikud reeglid viivise kohta, mida tuleks maksta juhul, kui liikmesriigid ei esita vajalikku teavet ettenähtud tähtaja jooksul.

Soovituse täitmise tähtaeg: 2027. aasta lõpp.

182

Lisad

4.1 lisa. Kehtivate kogurahvatulu reservatsioonide, käibemaksureservatsioonide, traditsiooniliste omavahendite avatud punktide ja plastpakendijäätmete reservatsioonide arv liikmesriigiti (seisuga 31. detsember 2025)

Allikas: kontrollikoda komisjoni andmete põhjal.

102

109

27

40

233

204

33

10

Kokku 31.12. 2025

Kokku 31.12.2024

Käibemaksu- reservatsioonid

Traditsiooniliste omavahendite avatud punktid

Kogurahvatulu reservatsioonid

Plastpakendijäätmete reservatsioonid

2

10

2

4

3

2

7

2

2

2

7

2

4

8

6

5

6

1

1

3

3

5

3

3

2

2

2

3

5

2

3

1

2

3

5

2

1

2

1

33

12

25

19

12

14

9

13

12

11

3

7

9

4

4

6

2

10

8

6

1

2

1

2

1

4

3

4

2

3

3

2

3

3

4

1

3

2

3

Kogurahvatulu reservatsioonid

Käibemaksureservatsioonid

Traditsiooniliste omavahendite avatud punktid

Plastpakendijäätmete reservatsioonid

Ühendkuningriik Rumeenia

Belgia Saksamaa

Taani Hispaania

Malta Rootsi

Portugal Prantsusmaa Luksemburg

Kreeka Ungari

Horvaatia Madalmaad

Iirimaa Bulgaaria

Tšehhi Soome

Itaalia Leedu Poola

Läti Austria Küpros

Sloveenia Slovakkia

Eesti

183

4.2 lisa. Varasema soovituse põhjal võetud meetmed Nõustumise määr: nõus; osaliselt nõus; ei ole nõus; teave puudub.

Täitmise seis: täielikult täidetud; suuremas osas täidetud; osaliselt täidetud; täitmata; pole võimalik järeldusi teha või pole enam asjakohane.

Aasta Kontrollikoja soovitus Nõustumise määr

Kontrollikoja hinnang soovituse täitmise kohta

Täitmise seis Märkused

2023

Esitame komisjonile järgmised soovitused.

Soovitus 4.1.

Küsida liikmesriikidelt viivist, kui kogu kogurahvatulu reservatsioonide täielikuks käsitlemiseks vajalik teave ei ole esitatud selleks antud tähtajaks.

Vt punkt 4.12.

184

4.3 lisa. Liikmesriikide käibemaksubaaside ja traditsiooniliste omavahendite kontrollimise protsess

Allikas: kontrollikoda komisjoni andmete põhjal.

Liikmesriigid - Arvutavad käibemaksubaasi

(käibemaksupõhised omavahendid) - Määravad kindlaks ja koguvad tollimaksud

(neist 75% moodustavad traditsioonilised omavahendid)

Komisjon Arvutab käibemaksupõhiste omavahendite eest ELi

eelarvesse tehtavad osamaksed

Komisjon - Jälgib liikmesriikide edusamme: hindab nende tegevust ja laseb neil täiendavat teavet esitada, meetmeid võtta või omavahendite kogumiseks

täiendavaid osamakseid teha. - Tühistab reservatsiooni või sulgeb traditsiooniliste

omavahendite avatud punkti, kui leiab, et küsimus on lahendatud

Komisjon Uurib ja kontrollib liikmesriikide esitatud teabe ja

andmete õigsust

Liikmesriigid - Kõrvaldavad puudused - Teavitavad komisjoni

- Vastavad teabetaotlustele

Komisjon Puuduste avastamise korral kehtestab

käibemaksureservatsiooni või traditsiooniliste omavahendite

avatud punkti

3. ETAPP: järelkontroll

2. ETAPP: kontroll

1. ETAPP: arvutamine

185

4.4 lisa. (Kogutud ja veel kogumata) tollimaksude aruannete koostamine ning nende kajastamine ELi raamatupidamise aastaaruandes ja eelarves

Allikas: kontrollikoda kehtivate ELi õigusaktide ja reeglite põhjal.

Liikmesriigid Määravad kindlaks tollimaksude summad,

kajastavad need raamatupidamises ja koguvad kokku

Annavad komisjonile aru

Ettevõtjad Esitavad riikide tolliasutustele impordideklaratsioonid

Maksavad vajalikud maksud Impordivad kaubad ELi turule

Kuuaruanne kogutud tollimaksude kohta

Kvartaliaruanne veel kogumata tollimaksude kohta

Liikmesriigid Maksavad 75% kogutud tollimaksudest

(traditsioonilised omavahendid) ELi eelarvesse

Liikmesriigid Võtavad kõik vajalikke meetmeid, et tagada võlgade sissenõudmine

Haldavad veel kogumata tollimakse

ELi raamatupidamise aastaaruanne Summad kajastatakse raamatupidamise

aastaaruandes saadaoleva tuluna (nõuded)

ELi raamatupidamise aastaaruanne ja eelarve

Summad kajastatakse raamatupidamise aastaaruandes saadud tuluna Need lisatakse ELi eelarvesse

Kinnitava avaldusega hõlmatud

186

5. peatükk

Ühtne turg, innovatsioon ja digitaalvaldkond

187

Sisukord Punkt

Sissejuhatus 5.1.–5.10. Lühikirjeldus 5.2.–5.8.

Auditi ulatus ja käsitlusviis 5.9.–5.10.

Tehingute korrektsus 5.11.–5.27. Kõige rohkem vigu on personalikuludes 5.16.–5.20. Kulud, mille hüvitamist taotletakse projektiga mitteseotud tööaja eest 5.17.–5.18.

Tunni- ja päevatasude valesti arvutamine 5.19.–5.20.

Muud otsesed kulud, mis ei ole meetme jaoks vajalikud 5.21.

Puudused kindlasummaliste sihttoetuste kasutamisel 5.22.–5.25.

Toetusesaajatel väljaspool ELi ning väikestel ja keskmise suurusega ettevõtjatel esineb rohkem vigu 5.26.–5.27.

Komisjoni kontrollisüsteemid plagieerimise ja topeltrahastamise vältimiseks programmis „Euroopa horisont“ 5.28.–5.32.

Aasta tegevusaruanded ja muu juhtimiskord 5.33.–5.38.

Järeldused ja soovitused 5.39.–5.44. Järeldused 5.39.–5.42.

Soovitused 5.43.–5.44.

Lisad 5.1 lisa. Varasemate soovituste põhjal võetud meetmed

188

Sissejuhatus 5.1. Käesolevas peatükis esitame oma audititulemused MFRi rubriigi 1 „Ühtne turg, innovatsioon ja digitaalvaldkond“ kohta. Joonisel 5.1 antakse ülevaade selle rubriigi 2025. aasta peamistest tegevustest, kulutustest ja auditi andmekogumist.

Joonis 5.1. Maksed ja auditikogum

Allikas: kontrollikoda Euroopa Liidu 2025. aasta konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande andmete põhjal.

Eelmaksete tasaarvestamine: 13,5

2025. aasta auditi andmekogum võrreldes maksetega

Maksed – kokku 24,5

Auditikogum – kokku 22,5

Eelmaksed: 15,5

Vahe- ja lõppmaksed: 9,0

Vahe- ja lõppmaksed: 9,0

Ühtne turg, innovatsioon ja digitaalvaldkond 24,5 miljardit eurot (13,9% ELi eelarve kulutustest)

(miljardites eurodes)

Teadusuuringud 14,2 (57,8%)

InvestEU 2,4 (9,8%)

Kosmos 1,9 (7,9%)

CEF Transport, energeetika ja digitaalvaldkond 4,4 (18%)

2025. aasta maksete jaotus fondide kaupa

Muu 1,6 (6,5%)

189

Lühikirjeldus

5.2. Rubriigi „Ühtne turg, innovatsioon ja digitaalvaldkond“ raames rahastatavad programmid on mitmekesised ja nende eesmärk on toetada projekte, mis aitavad muu hulgas kaasa teadusuuringute ja innovatsiooni, Euroopa transpordi-, energeetika- ja digisektori taristu, kommunikatsiooni, digiülemineku, ühtse turu ja kosmosepoliitika arendamisele.

5.3. Suuremat osa loetletud programmide kulutustest haldab komisjon otse. MFRi rubriigi 1 eelarve ülejäänud osi täidavad ühisettevõtted ja detsentraliseeritud asutused.

5.4. Teadusuuringute ja innovatsiooni peamised programmid on perioodil 2021−2027 „Euroopa horisont“ ja perioodil 2014–2020 selle eelkäija „Horisont 2020“. 2025. aastal moodustas esimene veidi üle poole meie auditeeritud teadusuuringute tehingutest.

5.5. MFRi rubriigist 1 rahastatakse ka taristuprojekte järgmiste programmide raames: Euroopa ühendamise rahastu, „InvestEU“ ning kosmoseprogrammid (nagu Eli ülemaailmne satelliitnavigatsioonisüsteem Galileo, Euroopa Geostatsionaarne Navigatsioonilisasüsteem EGNOS ja Maa seire Euroopa programm Copernicus). Lisaks rahastatakse MFRi rubriigist 1 ka programmi „Digitaalne Euroopa“ (DIGITAL) ja ühtse turu programmi. MFRi praegusel perioodil on programmi „Euroopa horisont“, Euroopa ühendamise rahastu, programmi „Digitaalne Euroopa“ ja ühtse turu programmi kulude rahastamiskõlblikkuse eeskirjad enamasti standarditud.

5.6. Suurem osa programmi „Euroopa Horisont“ ja Euroopa ühendamise rahastu kulutustest eraldatakse sihttoetustena projektides osalevatele avaliku või erasektori toetusesaajatele. Pärast sihttoetuslepingu allkirjastamist teeb komisjon toetusesaajatele alguses eelmakseid. Tegelike kulude hüvitamiseks mõeldud sihttoetuste puhul (teadusuuringute valdkonnas kõige levinum rahastamisviis sel aastal) deklareerivad toetusesaajad oma tegelikud kulud, mis neile siis hüvitatakse. Kui antakse kindlasummalisi sihttoetusi, makstakse toetusesaajatele pärast iga tööpaketi lõpuleviimist eelnevalt kindlaks määratud summa.

5.7. Kosmoseprogramme haldavad üldiselt eelarve kaudse täitmise raames spetsiaalsed rakendusasutused (nt Euroopa Kosmoseagentuur ja Euroopa Liidu Kosmoseprogrammi Amet). Neile hüvitatakse programmide rakendamise tegelikud kulud.

190

5.8. Programmi „InvestEU“ finantsinstrumente (st laenud, tagatised ja omakapitaliinvesteeringud) rakendavad peamiselt Euroopa Investeerimispank või Euroopa Investeerimisfond, kes omakorda kasutavad finantsvahendajaid.

Auditi ulatus ja käsitlusviis

5.9. Meie eesmärk oli hinnata MFRi selle rubriigi veamäära ja aidata seeläbi kaasa meie kinnitava avalduse koostamisele. Vastavalt lisas 1.1 kirjeldatud auditi käsitlusviisile ja meetodeile kontrollisime MFRi kõnealuse rubriigi puhul 2025. aastal järgmist:

a) statistiline esinduslik valim 126 tehingust, mis hõlmavad kõiki MFRi selle rubriigi kulutusi. Valim koosnes 90-st teadusuuringute ja innovatsiooni valdkonna tehingust (40 „Horisont 2020“ ja 50 „Euroopa horisont“ tehingut) ning 36-st muude programmide ja tegevuste tehingust (eelkõige 14 Euroopa ühendamise rahastu, kuus rahastamisvahendite, 10 ühtse turu programmi ja programmi „Digitaalne Euroopa“ ning kaks kosmoseprogrammide tehingut). Auditeeriti toetusesaajaid 21 liikmesriigis ja neljas ELi mittekuuluvas riigis;

b) komisjoni kehtestatud kontrollisüsteemid plagieerimise ja topeltrahastamise vältimiseks teadusuuringute valdkonnas (programm „Euroopa horisont“);

c) Euroopa Tervishoiu ja Digitaalvaldkonna Rakendusameti (HaDEA) ja Euroopa Teadusuuringute Rakendusameti (REA) aasta tegevusaruannetes korrektsuse kohta esitatud teave, mis on seejärel lisatud komisjoni iga-aastasesse haldus- ja tulemusaruandesse.

5.10. Võtsime arvesse ka meie iga-aastaste auditite tulemusi MFRi rubriigi 1 eelarvet rakendava 12 ELi asutuse (sh Euroopa Innovatsiooni- ja Tehnoloogiainstituudi (EIT)) ja 11 ühisettevõtte kohta. See avaldas meie veamäärale minimaalset mõju. Kajastasime neid tulemusi meie eelarveaasta 2024 eriaruannetes ja need põhinevad 218 tehingu kontrollimisel.

191

Tehingute korrektsus 5.11. Meie kontrollitud 126 tehingust sisaldas vigu 37 (29%). Meie kvantifitseeritud 33 vea ning ELi asutuste ja ühisettevõtete tehingutes avastatud muude vigade põhjal on veamäär meie hinnangul 2,9% (vt joonis 5.2).

Joonis 5.2. Kvantifitseeritavate vigade hinnanguline mõju

Allikas: kontrollikoda.

5.12. Joonisel 5.3 esitatakse eri veatüüpide osakaal meie 2025. aasta hinnangulises veamääras.

2023 202520242021 2022

Hinnanguline veamäär

Valimi suurus (tehingute arv) 2022 20242023 20252021

130 127 126127127

4,4%

2,7% 3,3% 3,2%

2,9%

0%

2%

4%

6%

8%

Ülemine veapiir 4,5%

Hinnanguline veamäär

Alumine veapiir 1,3%

Olulisuse lävi 2,0%

192

Joonis 5.3. Veatüüpide osakaal hinnangulises veamääras

Allikas: kontrollikoda.

5.13. Teadusuuringud on jätkuvalt suure veariskiga kuluprogramm. Leidsime meie esindusliku valimi raames auditeeritud 90-s teadusprogrammide tehingus 28 kvantifitseeritavat viga (vigu sisaldas 31% tehingutest). Lisaks teatasime mittekvantifitseeritavatest vigadest neljas tehingus. Nagu ka 2024. aastal, ei täheldanud me märkimisväärseid erinevusi programmide „Horisont 2020“ ja „Euroopa horisont“ kulutuste korrektsuses, hoolimata viimase raames toetusesaajatele kulude deklareerimisel tehtud lihtsustustest.

5.14. Muudes programmides ja tegevustes avastasime valimisse kuulunud 36 tehingust vigu viies (14%), millest kõik olid kvantifitseeritavad.

5.15. Komisjon oli võtnud parandusmeetmeid, mis puudutasid otseselt meie valimi seitset tehingut. Meetmed vähendasid kõnealuse peatüki kohta arvutatud hinnangulist veamäära 0,4 protsendipunkti võrra.

Kõige rohkem vigu on personalikuludes

5.16. Personalikulud moodustavad suurema osa peaaegu kõigi teadusprojektide kuludest. Kokkuvõttes leidsime 90-st kontrollitud teadusuuringute tehingust personalikuludega seotud kvantifitseeritavaid vigu 22-s (24%). Lisaks teatasime kahest mittekvantifitseeritavast veast, mis olid seotud personalikuludega.

Veamäär kokku 2025

Oluliste tõendavate dokumentide puudumine

Rahastamiskõlbmatud otsesed personalikulud

Muud rahastamiskõlbmatud kulud – kindlasummalised tehingud

pp: protsendipunkt

1,8 pp

0,5 pp

0,5 pp

0,1 pp

2,9% 100%

62%

17%

17%

3%

Muud rahastamiskõlbmatud otsesed kulud (käibemaks, reisikulud, seadmetega seotud kulud)

193

Kulud, mille hüvitamist taotletakse projektiga mitteseotud tööaja eest

5.17. Toetusesaajad saavad taotleda kulude hüvitamist ainult selle aja eest, mil nende töötajad on töötanud ELi rahastatavate projektidega. Seda põhireeglit ei ole aga 50-st meie valimisse kuulunud programmi „Euroopa horisont“ tehingust seitsme puhul järgitud: toetusesaajad olid deklareerinud kas päevi, mil töötaja oli puudunud, või päevi, mis ei olnud ajaaruandluses põhjendatud. Leidsime sarnaseid vigu ühes programmi „Horisont 2020“ kontrollitud 40 tehingust.

5.18. Kolmandat aastat järjest1 teatame seda liiki vigadest ühe Euroopa valitsustevahelise organisatsiooni puhul, kes rakendab programmi „Euroopa horisont“ raames üht konkreetset meedet. Kirjeldame seda juhtumit selgituses 5.1.

Selgitus 5.1

Näide juhtumist, kus sihttoetuslepingu näidise kasutamine ei ole asjakohane konkreetse meetme rahastamiseks programmi „Euroopa horisont“ raames

Ühendus COST (Euroopa teadus- ja tehnoloogiakoostöö) on Belgias asutatud Euroopa valitsustevaheline organisatsioon, mille eesmärk on edendada võrgustike loomise kaudu koostööd teadlaste ja novaatorite vahel kogu Euroopas ja mujal. See meede ei ole traditsiooniline teadusuuringute projekt ega rahasta teadusuuringuid otse ning programm „Euroopa horisont“ on selle ainus rahastamisallikas. Sellest hoolimata kasutas komisjon meetme rahastamiseks programmi „Euroopa horisont“ sihttoetuslepingu näidist.

Sellises olukorras seisab toetusesaaja silmitsi struktuurse rahastamispuudujäägiga, sest kõiki kulusid ei saa meetme arvelt katta. Selle struktuurse ebakõla tõttu ei saanud teatavaid kulusid, sealhulgas teatavaid puhkuseperioode ja muid puudumisi, vastavalt sihttoetuslepingu näidise eeskirjadele personalikulude arvutamisel arvesse võtta, mis näitab nende piiranguid seda liiki meetme puhul.

1 2024. aasta aastaaruande punkt 5.21 ja selgitus 5.2; 2023. aasta aastaaruande punkt 5.18 ja

selgitus 5.1.

194

Tunni- ja päevatasude valesti arvutamine

5.19. Programmis „Horisont 2020“ peavad toetusesaajad arvutama oma töötajate aasta- või kuupõhised tunnitasud ning korrutama need ELi projektides töötatud tundide arvuga. Programmi „Euroopa horisont“ eeskirju on aga nende lihtsustamise eesmärgil muudetud: toetusesaajad peavad nüüd arvutama päevatasud ja korrutama need ELi projektides töötatud päevade arvuga.

5.20. Leidsime nii programmi „Horisont 2020“ kui ka programmi „Euroopa horisont“ tehingute puhul, et toetusesaajad ei arvutanud tunni- või päevatasusid õigesti. Need tasud arvutatakse, jagades kindlaksmääratud perioodi personalikulud sama perioodi tööajaga (tunni- või päevamäär). Mõne auditeeritud tehingu puhul kasutasid toetusesaajad vale tööaega, arvutasid vale perioodi määrad või lisasid oma määradesse kaudsed kulud või rahastamiskõlbmatud personalikulud. Esitame näiteid sellisest veast selgituses 5.2.

Selgitus 5.2

Näiteid deklareeritud personalikuludes sisalduvate rahastamiskõlbmatute kulude kohta

Taanis hüvitavad riiklikud ametiasutused tööandjatele teatavad kulud, mis on töötajatele lapsehoolduspuhkuse ajal makstud. Seega ei ole need kulud ELi rahastamise seisukohast rahastamiskõlblikud. Auditeerisime programmi „Euroopa horisont“ raames üht tehingut, mille puhul toetusesaaja oli sellised kulud deklareerinud, näidates seega personalikulusid tegelikust suuremana. Seega taotles toetusesaaja kulude hüvitamist liigas suures summas.

Üks Prantsusmaa avaliku sektori asutus deklareeris programmi „Euroopa horisont“ sihttoetuse raames kahe teadlase kulud. Toetusesaaja jättis personalikulude arvutamisel õigesti välja mõned rahastamiskõlbmatud kulud. Ta ei jätnud aga välja sellega seotud sotsiaalkindlustusmakseid, mis tõi kaasa päevamäära enamdeklareerimise.

195

Muud otsesed kulud, mis ei ole meetme jaoks vajalikud

5.21. Üks kulude rahastamiskõlblikkuse oluline tingimus on see, et need peavad olema projektiga seotud ja selle rakendamiseks vajalikud. Nagu varasematel aastatel teatatud2, leidsime ka sel aastal, et see tingimus ei olnud sageli täidetud. See puudutab 10-t meie auditeeritud tehingut. Sellised juhtumid olid näiteks projektis mittekasutatud seadmete ja inventariga seotud kulud, teenused, mida projektiperioodi jooksul ei osutatud, ning reisikulud, millel ei olnud projektiga otsest seost.

Puudused kindlasummaliste sihttoetuste kasutamisel

5.22. Kindlasummaline rahastamine on finantsmääruse artiklis 125 sätestatud lihtsustatud kuluvõimalus, mille kohaselt tuleb toetusesaaja ja tööpaketi iga kulukategooria kohta eelnevalt esitada üksikasjalikud kuluprognoosid. Enne sihttoetuslepingu allkirjastamist hindavad komisjoni palgatud lepingulised eksperdid kuluprognoose ja nende alusel kavandatud meetmeid, tagamaks, et need on mõistlikud ja mitte ülemäärased. Seejärel maksab komisjon toetussumma välja (tingimusel, et ekspertide abiga tehtud hindamisel leiti, et tööpaketid on nõuetekohaselt rakendatud).

5.23. 2027. aasta lõpuks kavatseb komisjon eraldada ligikaudu poole programmi „Euroopa horisont“ (projektikonkurssidele eraldatud) aastaeelarvest kindlasummaliste maksetena. 2025. aastal allkirjastatud kindlasummaliste maksetega rahastatud projektide toetussummad moodustasid 1,814 miljardit eurot ja ligikaudu 19% kõigist sel aastal allkirjastatud sihttoetustest, nagu on näidatud joonisel 5.4.

2 2024. aasta aastaaruande punkt 5.22; 2023. aasta aastaaruande punkt 5.22; 2022. aasta

aastaaruande punkt 5.22.

196

Joonis 5.4. Programmi „Euroopa horisont“ allkirjastatud kindlasummaliste sihttoetuste lepingud: väärtus ja osakaal sihttoetuste kogueelarves (2022–2025)

Allikas: kontrollikoda komisjoni andmete põhjal.

5.24. 2025. aastal moodustasid programmi „Euroopa horisont“ raames kindlasummaliste maksetena tehtud kulutused 232 miljonit eurot (ehk 4% programmi 2025. aasta kogukuludest). Auditeerisime kolme teadusprojekti, mida rahastati programmi „Euroopa horisont“ ühekordsete kindlasummaliste sihttoetuste kaudu ja mida rakendasid viiest kuni 17 toetusesaajast koosnevad projektikonsortsiumid. Kõigil juhtudel uurisime nii kindlasummalise sihttoetuse määramist kui ka seda, kas tööpaketid olid nõuetekohaselt lõpule viidud, sealhulgas seda, kas komisjon oli neid kontrollinud. Nagu varasematelgi aastatel3, leidsime puudusi peamiselt kahes valdkonnas ja me kirjeldame neid selgituses 5.3. Need viisid vea kvantifitseerimiseni kolmest kontrollitud tehingust ühe puhul.

3 2024. aasta aastaaruande selgitus 5.3; 2022. aasta aastaaruande punktid 5.31–5.32.

Kindlasummaliste toetuste maht ja nende osakaal toetuste kogusummast

306

979

1748 1814

0

1000

2000 (mln €)

2022 2023 2024 2025

2% 7% 15% 19%

197

Selgitus 5.3

Näide puudustest kindlasummalise sihttoetuse maksetes

Eelarve põhjaliku eelhindamise kohta puuduvad tõendid

Eelarveettepanekutes esitas iga toetusesaaja teabe projekti jaoks vajalike töötajate kategooria kohta (nt vanem- või nooremteadlased), vajalike kuude arvu kategooriate ja tööpakettide kaupa ning hinnangulise kulu kuus (kuutasud).

Kõigi kolme projekti puhul väljendasid eksperdid mõningaid kahtlusi seoses personalikulude, projektijuhtimisressursside või muude eelarvekomponentidega. Neid kahtlusi kajastati lõplikes hindamisaruannetes siiski vaid osaliselt ja nende alusel ei tehtud kavandatud eelarvetes mingeid muudatusi.

Kuigi väliseksperdid hindasid eelarveid, puudusid tõendid selle kohta, et kavandatud kuutasusid oleks võrreldud kättesaadavate võrdlusandmetega (nt varasemad kulud) või et töötajate kategooriate kulude erinevusi oleks kriitiliselt hinnatud.

Seetõttu leidsime, et personalikulud ei olnud piisavalt põhjendatud, millega kaasneb oht, et kõigi kolme sihttoetuslepingu puhul kasutati liiga suuri summasid.

Tulemuste ebaselge määratlemine ja tööpakettide ebapiisav rakendamine

Kahe auditeeritud projekti puhul ei olnud mõned peamised tulemused selgelt määratletud ja ühe puhul näitasid olemasolevad tõendid, et teatavad tööpaketid ei pruukinud olla lõpule viidud, nagu sihttoetuslepingus nõutud.

Ühe projekti tööpakett sisaldas suutlikkuse suurendamise ülesannet, sealhulgas meetmete kogumi rakendamist. Sihttoetuslepingus ei täpsustatud tegevuste ulatust ega ülesehitust, mis takistab nii nende rakendamist kui ka hindamist.

Teises projektis oleks tulnud esitada konkreetse tööstussektori väärtusahel. Seda kirjeldati aga üldsõnaliselt, eristamata seda teiste sektorite väärtusahelatest. Teises väljundis kirjeldati märkimisväärselt erinevat väärtusahelat, mis osutab vastuoludele eri projektidokumentide vahel. Lisaks ei toetanud veebiseminaride korraldamise ja liikmete arvu suurenemise kohta esitatud tulemusnäitajaid kontrollitavad tõendid. Komisjon hindas deklareeritud tööpaketid lõpuleviiduks ja kiitis selle projekti maksed heaks. Kuna aga meie arvates ei olnud kõik tööpaketid rahuldavalt lõpule viidud, on osa maksest alusetu.

Oleme teatanud leidudest seoses kindlasummaliste maksetega veel nelja programmi „Euroopa horisont“ tehingu puhul, mida rakendas Euroopa Raudtee Ühisettevõte.

198

5.25. Vahepeal on komisjon selgitanud oma suuniseid kindlasummaliste sihttoetuste kohta. Eelkõige on komisjon alates 2023. aasta oktoobrist nõudnud, et eelarveettepanekuid hindavad eksperdid kasutaksid personalikulude võrdlusalusena programmi „Horisont“ kindlasummaliste maksete hindamise tulemustabelit. Kuna auditeeritud tehingud on seotud 2022. ja 2023. aastal esitatud ettepanekutega, ei olnud tulemustabeli kasutamine veel kohustuslik. Lisaks ajakohastas komisjon 2024. aastal kooskõlas meie 2022. aasta soovitusega 5.3 nende sihttoetuste nõuetekohase rakendamise määratlust. Siiski tuleb selgitada eeskirju selle kohta, kuidas hinnata nende osalist rakendamist ja finantsmõju, ning komisjon ei ole selle kohta suuniseid välja andnud.

Toetusesaajatel väljaspool ELi ning väikestel ja keskmise suurusega ettevõtjatel esineb rohkem vigu

5.26. Oleme oma varasemates aastaaruannetes rõhutanud4, et väikestel ja keskmise suurusega ettevõtjatel (VKEd) esineb rohkem vigu. Sel aastal moodustasid VKEd valimist 9% (11 tehingut 126-st), kuid nende osakaal hinnangulises veamääras oli 30%. Leidsime vigu VKEde väljamaksetaotlustes kuue tehingu puhul, millest neli tehti teadusuuringute valdkonnas ja kaks muude programmide raames. Neljal neist VKEdest puudusid varasemad kogemused ELi rahastatud projektidega või olid need väga piiratud.

5.27. Nii programm „Horisont 2020“ kui ka programm „Euroopa horisont“ võimaldavad osaleda ja rahalisi vahendeid saada kolmandate riikide üksustel. Aasta lõpu seisuga oli programmiga „Euroopa horisont“ ühinenud 21 riiki ja kahes riigis oli kehtestatud osalemist võimaldav üleminekukord. Meie valim sisaldas 13 tehingut ELi mittekuuluvate riikide toetusesaajatega, millest 5 (38%) sisaldas vigu. Esitame selgituses 5.4kaks näidet.

4 2022. aasta aastaaruande punkt 5.24 ja 2023. aasta aastaaruande punkt 5.25.

199

Selgitus 5.4

Näiteid kolmandate riikide toetusesaajatest, kes taotlevad rahastamiskõlbmatute kulude hüvitamist

Kaks ELi mittekuuluva riigi erasektori VKEd said teadusprojektides osalemiseks rahalisi vahendeid, üks programmist „Horisont 2020“ ja teine programmist „Euroopa horisont“.

Üks toetusesaaja taotles reisikulude hüvitamist seoses tegevjuhi osalemisega projekti üldkoosolekul. Deklareeritud summa sisaldas meetmega mitteseotud kulusid, nagu tegevjuhi sugulase lennupiletid.

Teine toetusesaaja taotles personalikulude hüvitamist, kuid ei suutnud esitada aluseks olevaid arvutusi ega tööaega põhjendavaid usaldusväärseid tõendeid. Lisaks sisaldas kuludeklaratsioon reisi- ja muid kulusid, mis ei olnud meetmega seotud, nagu isiklikuks otstarbeks tehtud kulutused.

200

Komisjoni kontrollisüsteemid plagieerimise ja topeltrahastamise vältimiseks programmis „Euroopa horisont“ 5.28. Plagieerimine, st teise inimese ideede, töö või sõnade kasutamine ilma nõuetekohase viitamiseta, on teadusuuringuid hõlmavate programmide (nagu programm „Euroopa horisont“) üks põhiküsimusi. Teadusuuringute usaldusväärsuse põhimõtetes, mis on ära toodud näiteks Euroopa teadlaste hartas, rõhutatakse eetilist käitumist ja plagieerimise vältimist kogu teadusuuringute protsessi vältel. Lisaks võib sisu taaskasutamine rahastatavates projektides tekitada ohu, et samu kulusid rahastatakse kaks korda (topeltrahastamine), mis on asjakohase õigusraamistikuga (finantsmäärus ja programmi „Euroopa horisont“ eeskirjad5) keelatud.

5.29. Programmi „Euroopa horisont“ puhul hinnatakse projektide hindamisel süstemaatiliselt plagieerimise ja topeltrahastamise ohtu. Praktikas tugineb komisjon nende kontrollide toetamisel SIMBA-le (SIMilarity-Based Analysis e sarnasusel põhinev analüüs), mis on teadusuuringute ja innovatsiooni peadirektoraadi (DG RTD) süsteem. Sihttoetuste ettevalmistamise etapis võrdleb SIMBA automaatselt konsortsiumi koosseisu ja uute, edukaks hinnatud taotluste tegevuse kirjeldust kõigi edukate taotlustega komisjoni andmebaasis eGrants. Süsteem kasutab sõna-sõnalist vastet ja arvutab üldise sarnasuse indeksi. 30% künnist ületavad taotlused märgistatakse järelmeetmete võtmiseks ning tulemused kuvatakse komisjoni sihttoetuste hindamise ja heakskiitmise töövoosüsteemis (COMPASS).

5.30. SIMBA märgistatud taotluste puhul peavad projektiametnikud hindama, kas sarnasused on kriitilise tähtsusega (nt väga sarnased eesmärgid, ideed, lähenemisviisid või – topeltrahastamise puhul – identsed toetusesaajad või väga sarnased konsortsiumid). Hindamine võib hõlmata sarnast projekti haldava talitusega ühenduse võtmist, taotlejatelt selgituste küsimist, sõltumatute ekspertidega konsulteerimist või õigustalituse kaasamist. Selle tulemuseks võib olla ettepaneku rahastamine tugevdatud järelevalvega või ilma selleta, või tõsistel juhtudel tagasilükkamine.

5 Määrus (EL) 2021/695, millega luuakse teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogramm

„Euroopa horisont“.

201

5.31. Meie hinnangul on SIMBA hästi väljatöötatud ja pidevalt hooldatav vahend, mis toetab operatiivsete otsuste tegemist ja on üldiselt eesmärgipärane. Meie uurimine kinnitas ka, et kõigi valimisse kaasatud juhtumite puhul, mis ületasid künnist, võeti nõuetekohaseid järelmeetmeid, sealhulgas konsulteeriti taotlejatega ja keerulisematel juhtudel küsiti sõltumatut eksperdihinnangut.

5.32. Sellest hoolimata tuvastasime mõningaid puudusi.

● Sarnasuse indeksi künnis, mis käivitab kohustuslikud järelmeetmed, on 30%, kuid selle taseme põhjuseid ega ametliku heakskiitmise tõendeid ei dokumenteeritud.

● Praegu võrdleb SIMBA uusi, edukaks hinnatud taotlusi kõigi andmebaasis olevate edukate taotlustega, isegi kui mõnda neist ei rahastatud, mis võib põhjustada tarbetut järelmeetmete võtmist ja projektiametnikele pikemat menetlusaega. Märgime, et DG RTD kavandas SIMBA ajakohastamist 2026. aasta alguses, et jätta võrdluse objektiks olevast andmekogumist välja rahastamata ettepanekud, parandades tõhusust ja tulemuste asjakohasust.

● SIMBA säilitab ainult kõige uuema sarnasusindeksi. Kui tehakse uus võrdlus, kirjutatakse varasemad tulemused üle. Lisaks näitab COMPASS indekseid ainult kuvatõmmistena. Need omadused piiravad jälgitavust kogu sihttoetuse olelusringi jooksul.

● Kui võrreldud ettepanekud sisaldavad dokumente, mille pikkus on väga erinev, võib SIMBA arvutada mitterepresentatiivse sarnasuse indeksi väärtuse. Erandjuhtudel võib see võrdlusi moonutada ja anda eksitavaid tulemusi.

202

Aasta tegevusaruanded ja muu juhtimiskord 5.33. Vaatasime läbi komisjoni 2025. aasta haldus- ja tulemusaruandes esitatud teabe, mis puudutas MFRi rubriigi 1 poliitikavaldkondade maksete veariski. Komisjon arvutas selle suuruseks 2,1%. See protsent jääb meie hinnangulise veamäära vahemikku ning ületab napilt olulisuse läve.

5.34. Uurisime rakendusametite HaDEA ja REA aasta tegevusaruandeid. Mõlema rakendusameti peamised kulud 2025. aastal olid seotud programmidega „Horisont 2020“ ja „Euroopa horisont“. Programmi „Horisont 2020“ esindusliku veamäära suuruseks hindas komisjon ligikaudu 3,8%. Programmi „Horisont 2020“ allesjäänud veamäär on parandusmeetmeid arvesse võttes 1,8% (ja ligikaudu 2,1% nii HaDEA kui ka REA puhul).

5.35. Programmi „Euroopa horisont“ puhul hindas komisjon esinduslikuks veamääraks 4,4% ja allesjäänud veamääraks 4,1% (kahe rakendusameti määrad olid sarnased). Üldiselt moodustasid kindlasummaliste sihttoetuste tehnilise järelhindamise tulemused neist üldmääradest vähem kui 0,1 protsendipunkti.

5.36. Hinnangud põhinevad 207 järelauditist ja läbivaatamisest koosneval ühisel esinduslikul valimil. Need puudutavad 177-t tegelike kuludega seotud sihttoetust ja 30-t kindlasummalist sihttoetust. Nagu on märgitud komisjoni programmi „Euroopa horisont“ mitmeaastases auditikavas, kehtestati 2025. aastaks kindlasummaliste sihttoetuste valimi suuruseks minimaalne tase 30, sest eeldatav veamäär oli väga madal. Samuti märgime, et selliste sihttoetuste alusel tehtud maksed moodustasid vaid väikese osa kogusummast. Seni ei ole komisjoni programmi „Euroopa horisont“ mitmeaastases auditikavas märgitud, kuidas kindlasummaliste sihttoetuste valimi suurust lähiaastatel kohandatakse, et võtta arvesse selliste maksete summade ja osakaalu eeldatavat suurenemist.

203

5.37. Kuna programmi „Euroopa horisont“ allesjäänud veamäär ületab 2% suurust olulisuse läve, on HaDEA ja REA esitanud oma aasta tegevusaruandes reservatsioonid. Programmi „Horisont 2020“ puhul olid need määrad nii HaDEA kui ka REA puhul väga lähedal 2%-le. See jääb komisjoni poolt programmile „Horisont 2020“ seatud sihtvahemikku ja seetõttu reservatsioone ei esitatud.

5.38. Ülaltoodut arvestades leiame, et HaDEA ja REA aasta tegevusaruanded kajastasid neile kättesaadavat teavet ning andsid selle põhjal õiglase hinnangu MFRi rubriigi 1 kulutuste aluseks olevate tehingute korrektsusele.

204

Järeldused ja soovitused

Järeldused

5.39. Kokkuvõttes viitab meie kogutud ja käesolevas peatükis esitatud auditi tõendusmaterjal sellele, et rubriigi „Ühtne turg, innovatsioon ja digitaalvaldkond“ kulutused olid olulisel määral vigadest mõjutatud. MFRi kõnealuse rubriigi tehingute testimine näitab, et andmekogumi hinnanguline veamäär on 2,9%.

5.40. Igal aastal ületab meie selle poliitikavaldkonna auditites leitud veamäär olulisuse läve. See viitab korduvale toetusesaajatele enammaksete tegemise ohule. MFRi rubriigis 1 põhjustasid vigu peamiselt teadusuuringute kulutuste rahastamiskõlbmatud või valesti deklareeritud personalikulud. Hoolimata kõigist aja jooksul õigusaktidesse sisse viidud lihtsustamismeetmetest ja komisjoni suunistest toetusesaajatele ei ole olukord juba aastaid muutunud6.

5.41. Kindlasummaliste maksete puhul näitavad meie auditid, et mõnel juhul on kavandatud eelarved üle hinnatud ning ettepanekuid hindavad eksperdid seda ei avastanud ega parandanud. Koos tulemuste ebaselge määratluse ja ebapiisava eelkontrolliga selle kohta, kas tööpakette rakendati kavakohaselt, on oht, et sihttoetuslepingutel on liiga suured eelarved ja et makseid tehakse projektidele, mida ei ole rahuldavalt rakendatud.

5.42. Mis puudutab komisjoni kontrolle plagieerimise ja topeltrahastamise vältimiseks, siis leiame, et SIMBA on hästi väljatöötatud ja üldjoontes eesmärgipärane. Menetlused tuleks siiski paremini vormistada.

Soovitused

5.43. Lisas 5.1 antakse ülevaade meie kontrolli tulemustest seoses meie 2022. ja 2023. aasta aastaaruannetes esitatud soovitustega, mis tuli täita 2025. aastaks. Komisjon on täitnud ühe soovituse osaliselt ja kaks täielikult.

6 2018. aasta aastaaruanne, punkt 5.16; 2019. aasta aastaaruanne, punkt 4.11;

2020. aasta aastaaruanne, punkt 4.13; 2021. aasta aastaaruanne, punkt 4.12; 2022. aasta aastaaruanne, punkt 5.13; 2023. aasta aastaaruanne, punkt 5.13; 2024. aasta aastaaruanne, punkt 5.15.

205

5.44. 2025. aastat käsitlevate leidude ja järelduste alusel esitame järgmised soovitused.

Soovitus 5.1. Parandada teadusuuringute valdkonnas kindlasummaliste maksete kontrolliraamistikku

Komisjon peaks parandama teadusuuringute valdkonnas kindlasummaliste maksete kontrolliraamistikku, eelkõige:

a) tagama, et eelarveettepanekute eelhindamist tegevad eksperdid teostavad ja dokumenteerivad nõutavaid kontrolle järjepidevalt;

b) kehtestama selged kriteeriumid ja määrade vahemikud, mida rakendatakse sihttoetuste võimalikuks vähendamiseks, kui tööpaketid on ainult osaliselt lõpule viidud;

c) kindlaks määrama oma tehniliste järelkontrollide arvu, et tagada kindlasummaliste maksete piisav esindatus statistiliselt esinduslikus valimis programmi tasandil. Mitmeaastast auditikava tuleks vastavalt ajakohastada.

Soovituse täitmise tähtaeg: 2027. aasta lõpp.

Soovitus 5.2. Vormistada plagieerimise ja topeltrahastamise kontrollimise menetlused (SIMBAs)

Komisjon peaks:

a) dokumenteerima ja ametlikult heaks kiitma sarnasuse indeksi künnise valitud taseme, sealhulgas selle põhjenduse;

b) kindlaks määrama indeksi künnise tulevaste muudatuste heakskiitmise ja rakendamise korra, mis sisaldaks minimaalset kontrollikorda ja kontrolljälge.

Soovituse täitmise tähtaeg: 2027. aasta keskpaik.

206

Lisad

5.1 lisa. Varasemate soovituste põhjal võetud meetmed Nõustumise määr: nõus; osaliselt nõus; ei ole nõus; teave puudub.

Täitmise seis: täielikult täidetud; suuremas osas täidetud; osaliselt täidetud; täitmata; pole võimalik järeldusi teha või pole enam asjakohane.

Aasta Kontrollikoja soovitus Nõustumise määr

Kontrollikoja analüüs soovituse täitmise kohta

Täitmise seis Märkused

2022

Soovitame komisjonil 2025. aasta lõpuks (programmi „Euroopa horisont“ vahehindamine) teha järgmist:

1. soovitus – hinnata kindlasummalist rahastamist

a) Hinnata programmi „Euroopa horisont“ vahehindamise käigus kindlasummalist rahastamist, et hinnata, kas teatavat liiki projektid (sisu, suurus jne) sobiksid kindlasummaliste maksetega rahastamiseks, ning analüüsida õigusnormide rikkumise ja pettuse riski.

Komisjon avaldas 30. aprillil 2025 talituste töödokumendi teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogrammi „Euroopa horisont“ (2021–2024) vahehindamise kohta, mis põhines rakendusandmetel ning programmis osalejate, ekspertide ja komisjoni töötajate seas korraldatud ulatuslikul uuringul.

207

Aasta Kontrollikoja soovitus Nõustumise määr

Kontrollikoja analüüs soovituse täitmise kohta

Täitmise seis Märkused

2023

Soovitame komisjonil 2025. aasta keskpaigaks teha järgmist:

2. soovitus – parandada toetusesaajate vastavust päevatasudele kehtivatele nõuetele

Võtta programmi „Euroopa horisont“ aruandluses kasutusele meetmed, mis lähevad kaugemale senistest teadlikkuse suurendamise meetmetest, et parandada toetusesaajate vastavust päevatasudele kehtivatele nõuetele.

Komisjon on käsitlenud seda soovitust kahe meetme kaudu: ta on välja töötanud programmi „Euroopa horisont“ personalikulude viisardi, et aidata toetusesaajatel sisestada oma personalikulusid, ning kui aruande esitamise tähtaeg läheneb, saadab ta ka personaalseid teateid toetusesaajatele, kellel on vigade tekkimise oht.

Soovitame komisjonil 2025. aasta keskpaigaks teha järgmist:

2. soovitus – tagada programmi „Euroopa horisont“ dokumentide selgus

Selgitada veelgi programmi „Euroopa horisont“ sihttoetuslepingu näidises personalikulude päevatasude arvutamisel kehtivaid eeskirju ja meetodeid.

Komisjon on annoteeritud sihttoetuslepingusse lisanud väiksemaid selgitusi ja võtnud muid selgitavaid meetmeid. Annoteeritud sihttoetuslepingu ja sihttoetuslepingu näidise sätted ei ole siiski veel täielikult kooskõlas.

Allikas: kontrollikoda.

208

6. peatükk

Ühtekuuluvus, vastupanuvõime ja väärtused

209

Sisukord Punkt

Sissejuhatus 6.1.–6.17. Lühikirjeldus 6.3.–6.6. Poliitikaeesmärgid ja rahastamisvahendid 6.3.

Fondide haldamine 6.4.–6.6.

Auditi ulatus ja käsitlusviis 6.7.–6.17.

Tehingute korrektsus 6.18.–6.39. Meie tehingute testimise tulemused 6.18.–6.19.

Ühtekuuluvus – eelarve jagatud täitmine 6.20.–6.38. Rahastamiskõlbmatud kulud ja projektid 6.23.–6.25.

Oluliste tõendavate dokumentide puudumine 6.26.–6.29.

Siseturu eeskirjade rikkumised riigihangete ja riigiabi valdkonnas 6.30.–6.36.

Lihtsustatud kuluarvestusmeetodid 6.37.–6.38.

Vastupanuvõime ja väärtused – haldab komisjon 6.39.

Aasta tegevusaruanded ja muu juhtimiskord 6.40.–6.58. Komisjoni 2025. aasta hindamine 6.40.–6.51. Liikmesriikide juhtimis- ja kontrollisüsteemid ei toiminud mõne programmi puhul hästi 6.40.–6.41.

Õigusnormide vastaselt tehtud kulutuste oluline määr heakskiidetud raamatupidamise aastaaruannetes 6.42.–6.49.

Interregi programmide madal riskihinnang – meie leiud ei kinnita seda 6.50.–6.51.

2014.–2006. aasta programmide lõpetamine 6.52.–6.55.

Programmitöö periood 2021–2027 6.56.–6.58.

210

Järeldus ja soovitused 6.59.–6.62. Järeldus 6.59.–6.60.

Soovitused 6.61.–6.62.

Lisad 6.1 lisa. Meie valim 2025. aastal eelarve jagatud täitmise raames tehtud tehingutest ja vastavusega seotud vigadest

6.2 lisa. Varasemate soovituste põhjal võetud meetmed

211

Sissejuhatus 6.1. Käesolevas peatükis esitatakse meie auditi tulemused MFRi rubriigi 2 „Ühtekuuluvus, vastupanuvõime ja väärtused“ kohta. Joonisel 6.1 antakse ülevaade selle rubriigi 2025. aasta peamistest tegevustest, kulutustest ja auditikogumist.

Joonis 6.1. Maksed ja auditikogum

(*) Sealhulgas eelarve jagatud täitmise vormis hallatavad iga-aastased ettemaksed ja vahemaksed, mida komisjon ei ole veel heaks kiitnud.

Allikas: kontrollikoda Euroopa Liidu 2025. aasta konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande andmete põhjal.

Maksed – kokku 12,4

Auditikogum – kokku 8,6

Eelmaksete tasaarvestamine: 2,5

Eelmaksed (*): 6,3

Vahe- ja lõppmaksed: 6,1

Vahe- ja lõppmaksed: 6,1

Vastupanuvõime ja väärtused (alamrubriik 2b)

2025. aasta auditikogum võrreldes maksetega

Majanduslik, sotsiaalne ja territoriaalne ühtekuuluvus (alamrubriik 2a) Maksed – kokku 40,4

Auditikogum – kokku 9,7

Eelmaksete tasaarvestamine: 0,5

Eelmaksed (*): 39,7

Vahe- ja lõppmaksed: 0,7

Vahe- ja lõppmaksed: 0,7

Eelarve jagatud täitmise vormis hallatavad kulutused, mille komisjon on heaks kiitnud: 8,6

Ühtekuuluvus, vastupanuvõime ja väärtused 52,8 mld € (29,9% ELi eelarve kulutustest)

(miljardites eurodes) 2025. aasta maksete jaotus fondide kaupa

Euroopa Regionaalarengu Fond (ERF) ja muud piirkondlikud meetmed

22,9 (43,3%)

Euroopa Sotsiaalfond (ESF) 10,6 (20,1%)

Ühtekuuluvusfond 5,6 (10,6%)

CEFi transpordiprogramm 1,4 (2,6%)

Erasmus+ 4,6 (8,8%)

Muud kavad 2,7 (5,1%)

NGEU rahastamiskulud 5,0 (9,5%)

212

6.2. MFRi rubriik 2 koosneb kahest alamrubriigist. Enamikuga alamrubriigi 2a maksetest eelrahastati eelarve jagatud täitmise alla kuuluvaid programme programmitöö perioodil 2021–2027. Kuna eelmaksed ei kujuta endast lõpetatud kulusid, siis me neid ei auditeeri. Tehingud, mida me auditeerime ja mille kohta me esitame oma arvamuse, on need, mis on aluseks raamatupidamise aastaaruandes sisalduvatele komisjoni poolt heaks kiidetud kuludele. Alamrubriik 2b hõlmab tehinguid, mida haldab otseselt või kaudselt komisjon. Nende puhul auditeerime 2025. aastal makstud või kontrollitud ja heaks kiidetud kulusid. Sellele alamrubriigile eraldatakse ka osa Euroopa Liidu taasterahastu (NGEU) rahastamiskulude maksetest.

Lühikirjeldus

Poliitikaeesmärgid ja rahastamisvahendid

6.3. MFRi rubriigi 2 kulutuste peamine eesmärk on vähendada arenguerinevusi ELi liikmesriikide ja piirkondade vahel (alamrubriik 2a) ning toetada ja kaitsta ELi väärtusi, suurendades ELi võimet tema ees seisvate probleemidega toime tulla (alamrubriik 2b). Vt üksikasju joonisel 6.2.

213

Joonis 6.2. Poliitikaeesmärgid

Allikas: kontrollikoda.

Erasmus+ toetab haridust, koolitust, noori ja sporti, edendades noorte liikuvust ja aktiivset osalemist.

Muud kavad, nt kodanike, võrdõiguslikkuse, õiguste ja väärtuste programm (CERV), programm „Loov Euroopa“ (CREA), erivahendid ELi majanduse taastamiseks pärast koroonakriisi (programm „EL tervise heaks“), õigusprogramm (JUST) jne.

Alamrubriik 2b (vastupanuvõime ja väärtused)

Euroopa taasterahastu (NGEU) rahastamiskulud seoses NGEU tagastamatu toetusega, millega aidatakse ELi liikmesriikidel COVID-19 pandeemia mõjust taastuda.

xx

xxxx

xx

Ühtekuuluvusfond (ÜF) edendab säästvat arengut, rahastades keskkonna- ja transpordiprojekte liikmesriikides, mille kogurahvatulu elaniku kohta on < 90% ELi keskmisest. ÜF aitab Euroopa ühendamise rahastu kaudu rahastada üleeuroopalisi võrguprojekte.

Alamrubriik 2a (majanduslik, sotsiaalne ja territoriaalne ühtekuuluvus)

Euroopa Regionaalarengu Fond (ERF) käsitleb piirkondade arengutaseme vahelisi erinevusi, toetades innovatsiooni ja teadusuuringuid, digitaalarengu tegevuskava, VKEsid ning vähese CO2 heitega majandust, igat liiki territooriumide kestlikku ja integreeritud arengut ning kohalikke algatusi.

Euroopa Sotsiaalfond (ESF) ja ESF+ eesmärk on saavutada kõrge tööhõive tase, õiglane sotsiaalkaitse, oskustega ja vastupidav tööjõud ning kaasav ja sidus ühiskond kui vaesuse kaotamise keskne tegur; perioodil 2021–2027 hõlmab tegevus ka noorte tööhõive algatust (YEI), Euroopa abifondi enim puudust kannatavate isikute jaoks (FEAD), ELi tööhõive ja sotsiaalse innovatsiooni programmi ning Euroopa sotsiaalõiguste samba programmi rakendamist.

xx

xx

xx

214

Fondide haldamine

6.4. Ühtekuuluvuspoliitika fonde (Euroopa Sotsiaalfond (ESF), ESF+, Euroopa Regionaalarengu Fond (ERF) ja Ühtekuuluvusfond (ÜF)) rakendatakse peamiselt eelarve jagatud täitmise raames. Peamine vastutus maksete korrektsuse eest lasub korraldusasutustel, kuid lõplik vastutus ELi eelarve täitmise eest ning selle tagamise eest, et liikmesriikidel on hästi toimivad juhtimis- ja kontrollisüsteemid, lasub komisjonil. Komisjon rakendab praegu nii perioodi 2014–2020 kui ka 2021–2027 programme. Perioodil 2021–2027 täidavad korraldusasutused iga programmi raamatupidamise aastaaruannete sertifitseerimise ülesannet. Varem tegid seda sertifitseerimisasutused. Mõlema programmitöö perioodi puhul annavad riikide auditeerimisasutused kindluse komisjonile esitatud raamatupidamise aastaaruannetes sisalduvate kulude korrektsuse kohta.

6.5. Joonisel 6.3 on esitatud peamised muudatused juhtimis-, kontrolli- ja kindlustandvates rollides kahe programmitöö perioodi vahel1.

1 Üksikasjad perioodi 2014–2020 seotud protsesside ja kohustuste kohta on esitatud meie

2024. aasta aastaaruande joonisel 6.3.

215

Joonis 6.3. Perioodil 2021–2027 eelarve jagatud täitmise raames täidetavate ülesannete erinevused

Allikas: kontrollikoda 2014.–2020. aasta ühissätete määruse ja 2021.–2027. aasta ühissätete määruse põhjal.

6.6. MFRi rubriik 2 „Ühtekuuluvus, vastupanuvõime ja väärtused“ hõlmab ka ELi antud rahastamist programmide või meetmete kaudu, mille eelarvet täidavad kas komisjoni peadirektoraadid (sh mõningad ELi rakendusametid) otse või partnerorganisatsioonide või muude asutuste (nt programmi „Erasmus+“ liikmesriikide bürood) toel kaudselt (vt joonis 6.2).

• Liikmesriikidele loodi laiendatud proportsionaalse korra võimalus. Seda võimalust kasutades võib komisjon teha vähem auditeid või jätta need tegemata.

Euroopa Komisjon

DG REGIO

DG EMPL

Liikmesriigid

Auditeerimisasutused

• Mittestatistilise valimi moodustamise kõrgem künnis ja statistiliste valimite tõhustatud proportsionaalne kord. Viimasel juhul süsteemiauditeid ei tehta.

• Suurem vastutus programmide kavandamise, tulemuslikkuse seire ja ELi prioriteetidega vastavusse viimise eest.

• Raamatupidamisfunktsioon asendab endiseid sertifitseerimisasutusi.

Korraldusasutused

• Riskipõhine lähenemisviis juhtimiskontrollidele kõigi maksetaotluste 100%-lise kontrolli asemel.

• Eeltingimused asendatakse horisontaalsete ja temaatiliste eeltingimustega, mida kohaldatakse kõigi asjaomaste eesmärkide suhtes – rahastuse saamiseks nõutav tingimus.

216

Auditi ulatus ja käsitlusviis

6.7. Meie auditi eesmärk oli aidata kaasa üldise kinnitava avalduse esitamisele, nagu kirjeldatud lisas 1.1, ning hinnata MFRi rubriigi 2 kulutuste korrektsust.

6.8. 2025. aastal jaguneb meie auditikogum peaaegu võrdselt MFRi alamrubriikide 2a ja 2b vahel, samas kui 2024. aastal moodustas MFRi alamrubriik 2a 86% andmekogumist. Joonisel 6.4 on näidatud meie auditikogumi osakaal joonisel 6.2 loetletud fondides ja rahastamisvahendites. NGEU rahastamiskulude tagasimaksed moodustavad 27% meie auditi andmekogumist, mida on oluliselt rohkem kui 2024. aastal. Need kulud moodustavad ka poole alamrubriigi 2b andmekogumist. Kõnealused tehingud erinevad põhimõtteliselt selle rubriigi auditikogumi ülejäänud osast, olles oma olemuselt väikese riskiga. Leidsime, et need tehingud on seaduslikud ja korrektsed.

Joonis 6.4. 2025. aasta auditikogum

Allikas: kontrollikoda.

6.9. Auditeerisime 158 tehingust koosnevat statistiliselt esinduslikku valimit, mis sisaldas MFRi kõnealuse rubriigi andmekogumit. Selle eesmärk on hinnata MFRi rubriigi 2 veamäära. Joonisel 6.5 on näidatud meie valimis sisalduvate projektide arv.

ERF 3,0 (16,5%)

ESF, ESF+, YEI, FEAD 4,1 (22,1%)

ÜF ja CEF 2,5 (13,4%)

Erasmus+ 1,3 (7,1%)

Muud kavad 2,5 (13,7%)

NGEU rahastamiskulud 5,0 (27,2%)

(miljardites eurodes)

MFR 2a majanduslik, sotsiaalne

ja territoriaalne ühtekuuluvus

MFR 2b vastupanuvõime ja

väärtused

217

Joonis 6.5. Meie valimis sisalduvad projektid

(*) Sealhulgas kolm finantsinstrumenti, mille raames auditeerisime 17 omakapitaliinvesteeringut, 11 laenu ja kahte juhtimiskulu artiklit. (**) 18 muud tehingut: neist seitse on seotud komisjoni teenus- ja ehitustöölepingutega, kolm programmiga „Loov Euroopa“ (CREA), kolm NGEU rahastamiskuludega, kaks kodanike, võrdõiguslikkuse, õiguste ja väärtuste programmiga (CERV), üks õigusprogrammiga (JUST), üks sotsiaalsete eesõiguste ja eripädevuste programmiga (SOCPL) ja üks MFRi rubriigist 2 rahastatavate ELi asutuste iga-aastaste auditite tulemustega.

Allikas: kontrollikoda.

64

44

16 8

4

4

18

ÜF ja CEF 24

Erasmus+ 4

ERF 44

ESF ja ESF+ 64

Programm „EL tervise heaks“ 4

Muud (**) 18

Meie valimi 158 tehingu jaotus

124 Eelarve jagatud täitmise

raames tehtud tehingud (*) 43%

perioodil 2021–2027

34 Eelarve otsese ja kaudse täitmise raames tehtud

tehingud

218

6.10. Lisaks auditeerisime kahte Euroopa Liidu Solidaarsusfondi (ELSF) tehingut. See on regionaal- ja linnapoliitika peadirektoraadi hallatav erivahend, mis jääb MFRi rubriigist 2 välja, mistõttu ei ole selle rubriigi erihinnangus auditi tulemusi arvesse võetud.

6.11. Vaatasime üle ka kulutuste korrektsust puudutava teabe DG EMPLi ja DG REGIO 2025. aasta tegevusaruannetes ning komisjoni iga-aastases haldus- ja tulemusaruandes.

6.12. 2017.–2024. aasta kinnitava avalduse puhul hõlmas meie lähenemisviis riikide auditeerimisasutuste ja komisjoni audititöö kontrollimist ja uuesti tegemist. Eesmärk oli kindlaks teha, mil määral saame tugineda nende tööle ja saada nende tulemuste põhjal enda jaoks kindlust. Paljudel juhtudel leidsime selles töös siiski puudusi2. Lisaks leidsime, et perioodi 2021–2027 juhtimis- ja kontrollisüsteemi ülesehituses ja korralduses tehtud muudatused (joonis 6.3) ei leevendanud riski, et need kontrollid ei pruugi olla tõhusad. Seetõttu rakendame alates eelarveaastast 2025 MFRi selle rubriigi suhtes taas oma 2017. aasta eelset käsitlusviisi, mille kohaselt moodustame oma alustehingute valimi ise ja testime neid otse.

6.13. Nagu ka varasematel aastatel, sisaldab meie auditikogum, millest oleme moodustanud oma valimi 2025. aasta eelarve jagatud täitmise auditi jaoks, kulusid, mille sertifitseerimis- või korraldusasutused on deklareerinud ajavahemikul 1. juulist 2023 kuni 30. juunini 2024 (st aruandeaastal) ning mille komisjon on 2025. aastal kindlustandva teabe ja lõpetamispakettides heaks kiitnud. See järgneb iga-aastasele kontrollitsüklile, mille korraldus- ja auditeerimisasutused viivad läbi enne raamatupidamise aastaaruande esitamist komisjonile. Kulutused hõlmavad nii programmitöö perioodi 2014–2020 kui ka 2021–2027. Vastavalt lisa 1.1 punktile 20 moodustatakse valim üksnes komisjoni poolt heaks kiidetud raamatupidamise aastaaruandes sisalduvate kulutuste üldkogumi põhjal.

2 2024. aasta aastaaruande punktid 6.39–6.51 ja ülevaade 03/2024: „Ülevaade

kindlustandvast raamistikust ja peamistest teguritest, mis põhjustasid vigu perioodi 2014−2020 ühtekuuluvuspoliitika kulutustes“.

219

6.14. Perioodi 2014–2020 lõplike kindlustandva teabe ja lõpetamispakettide esitamise tähtajaks määrati 15. veebruar 2025. Seetõttu eeldasime, et meie 2025. aasta valim hõlmab suurt hulka programmide lõpetamisi. STEPi määrusega3 lükati see tähtaeg aga edasi 15. veebruarile 2026. Paljud liikmesriigid kasutasid seda paindlikkust. Seetõttu kinnitati nende poolt ja kiideti komisjoni poolt 2025. aastal heaks ainult ligikaudu 20% programmidest. Lisaks olid liikmesriikide poolt aastatel 2021–2027 deklareeritud kulud väikesed. See tähendab, et meie auditeeritud andmekogumi maht moodustas vaid kolmandiku 2024. aasta andmekogumi mahust.

6.15. Liikmesriikide esitatud ja komisjoni heakskiidetud raamatupidamise aastaaruande suhteliselt väikese ja ebatüüpilise andmekogumi tõttu erinesid meie auditeeritud tehingud eelmise aastate omadest märkimisväärselt. Näiteks eelarve jagatud täitmise raames koosneb meie valim suurest osast ESFiga seotud tehingutest, samas kui meie 2024. aasta auditi valimis domineerisid ERFiga seotud tehingud, millega kaasnevad teistsugused riskid. 2025. aasta auditi teine tunnus on see, et 43% mõlema programmitöö perioodi valimi tehingutest (53 tehingut 124-st) on koondunud Tšehhi, Saksamaa ja Ühendkuningriigi programmidesse. Ühendkuningriigi kulud on seotud perioodi 2014–2020 programmide lõpetamisega, mis kiideti heaks siis, kui Ühendkuningriik oli veel ELi liikmesriik. Lisas 6.1 on esitatud eelarve jagatud täitmise raames auditeeritud tehingute jaotus riikide kaupa.

6.16. Osa meie 2025. aasta andmekogumist hõlmas 2014.–2020. aasta programmide viimase aasta arvepidamist, mis hõlmas mitme 2025. aastale eelnenud aasta projekte. Mõnda neist projektidest rahastati algselt riiklikest vahenditest ja need viidi lõpule enne nende esitamist komisjonile viimastes raamatupidamise aastaaruannetes. See aitab liikmesriikidel ära kasutada ELi rahalisi vahendeid, mis jäävad rahastamisperioodi lõpus kättesaadavaks. See on korrektne, kui toetusesaaja esitas korraldusasutusele projektitaotluse enne projekti lõpuleviimist (nagu on nõutud ühissätete määruses). Mõningaid meie valimisse kuulunud juhtumeid oli keeruline auditeerida, sest dokumendid ei olnud hõlpsasti kättesaadavad.

3 Määruse (EL) 2024/795 artikli 14 lõige 4.

220

6.17. Meie auditikogum sisaldab summasid, mille komisjon kiitis heaks Ungari nelja rakenduskava raamatupidamise aastaaruannete põhjal, välja arvatud Ungari deklareeritud riigiabi ettemaksed (vt punkt 6.2): inimressursside arendamise rakenduskava+, rakendamise rakenduskava+, integreeritud transpordi arendamise rakenduskava+ ning majandusarengu ja innovatsiooni rakenduskava+. Audititöö lõpetamise ajaks ei olnud Euroopa Kohus teinud otsust Euroopa Parlamendi esitatud tühistamishagi (C-225/24) kohta seoses komisjoni hinnanguga, et kohtusüsteemi sõltumatuse horisontaalne eeltingimus4 on täidetud. Selle hinnangu alusel maksis komisjon Ungarile 781 miljonit eurot (sealhulgas riigiabi ettemaksed) neljast rakenduskavast kolme eest: inimressursside arendamise rakenduskava+, integreeritud transpordi arendamise rakenduskava+ ning majandusarengu ja innovatsiooni rakenduskava+ programmid. Me ei avalda arvamust komisjoni hinnangu kohta. Oma valimis auditeerisime aga muid korrektsuse aspekte kahes rakenduskavas: inimressursside arendamise rakenduskava+ ja integreeritud transpordi arendamise rakenduskava+.

4 Eriaruande 03/2024 punktid VII ja 86 ning IV lisa.

221

Tehingute korrektsus

Meie tehingute testimise tulemused

6.18. Meie auditeeritud 158 tehingust olid vigadest mõjutatud 71 (45%), millest 53 me kvantifitseerisime. Auditi põhjal on MFRi rubriigi 2 veamäär meie hinnangul 6,6%5 (vt joonis 6.6).

Joonis 6.6. Tehingute testimise tulemused

Allikas: kontrollikoda.

6.19. Käesoleva aasta hinnangulises veamääras leitud peamised vealiigid on toodud joonisel 6.7, mis on esitatud protsendipunktidena kogu veamäärast (punktid 6.23–6.36 ja 6.39).

5 Alamrubriigi 2a hinnanguline veamäär eraldivõetuna on 12,4%.

3,6%

6,4%

9,3%

5,7% 6,6%

0%

2%

4%

6%

8%

10%

12%

14%

Ülemine veapiir 8,6%

Hinnanguline veamäär

Alumine veapiir 4,6%

Olulisuse lävi 2,0%

20242021 20252022 2023

Hinnanguline veamäär

Valimi suurus (tehingute arv)

260 238

2023 20242021 2022

243 223

2025 158

222

Joonis 6.7. Peamised vealiigid (*)

(*) See arv ei näita kõiki meie leitud vigu, sest mõned tehingud olid mõjutatud rohkem kui üht liiki vigadest. Sellisel juhul võtame veamäära hindamisel arvesse ainult suurima kvantifitseeritud vea.

Allikas: kontrollikoda.

Ühtekuuluvus – eelarve jagatud täitmine

6.20. Käesolevas aruande osas esitatakse meie leiud MFRi alamrubriigi 2a (ühtekuuluvus) eelarve jagatud täitmise raames tehtud kulutuste kohta. Üksikasjalikum teave eelarve jagatud täitmise raames tehtud tehingute valimi ja nendega seotud leidude kohta on esitatud lisas 6.1.

6.21. Oma raamatupidamise aastaaruandes komisjonile kulude deklareerimisel tõendavad liikmesriikide korraldusasutused, et kulud on kantud kooskõlas kehtivate ELi või riigisiseste eeskirjadega, ning et toetust anti toetusesaajatele ja projektidele, mis vastasid programmide toetuskõlblikkuse ja muudele nõuetele.

6.22. Kuigi käesoleval aastal ei põhinenud meie eelarve jagatud täitmise raames tehtavate tehingute valim auditeerimisasutuste valimitel (punkt 6.12), olid auditeerimisasutused eelnevalt auditeerinud 27% meie valimi tehingutest. Leidsime ja kvantifitseerisime nendes tehingutes 16 viga, millest nad ei olnud teatanud.

Veamäär kokku 2025

Oluliste tõendavate dokumentide puudumine

Rahastamiskõlbmatud kulud

Hankelepingute sõlmimise korra rikkumine

Toetuskõlbmatud projektid

pp: protsendipunkt

2,8 pp

1,5 pp

1,2 pp

1,1 pp

6,6% 100%

43%

22%

18%

17%

223

Rahastamiskõlbmatud kulud ja projektid

6.23. Oma auditi raames kontrollime vastavust asjakohasele ühissätete määrusele, kohaldatavatele riigisisestele õigusaktidele ja muudele toetuse saamise tingimustele. Kõige sagedamini leitud vealiigid olid seotud rahastamiskõlbmatute kulude või toetuskõlbmatute projektidega. 48 kvantifitseeritud veast 21 (44%) olid seda liiki. Neist vigadest 186 oli seotud rahastamiskõlbmatute kuludega. Selgituses 6.1 on esitatud näide kantud kuludest, mis ei ole väljendatud vajadustega põhjendatud.

Selgitus 6.1

Näide toetusesaajate vajadusi ületavatest IT-teenustest

Ühes Saksamaa piirkonnas 100% ulatuses REACT-EU vahenditest rahastatud projekti eesmärk oli arendada piirkondlike haridus- ja koolituskeskuste digivõimekust, varustades neid IT-seadmetega. Selleks et teha kindlaks nõudlus nii riist- kui ka tarkvara järele, korraldas toetusesaaja ulatuslikke veebipõhiseid teabe- ja konsultatsiooniüritusi, mille järel palus ta keskustel täita üksikasjaliku küsimustiku ja oma vajadusi täpsustada. Seejärel kasutas toetusesaaja algoritmi, et kontrollida, et väljendatud vajadused ei ületaks seda, mida võiks pidada mõistlikuks, arvestades iga keskuse suurust ja töötajate arvu.

Auditi käigus leidsime, et vahendite lõplikele saajatele tarnitud IT-seadmete kogused olid sageli suuremad kui nende poolt küsimustiku vastustes taotletud. Näiteks üks vahendite saaja, kes oli tellinud 10 sülearvutit, sai tegelikult 30, lisaks 44 arvutiekraani ja 25 tahvelarvutit, mida ta ei olnud taotlenud. Ühel teisel juhul sai vahendite saaja tahvelarvuteid koguses, mis ületas algoritmiga kindlaks määratud maksimumi. See ei olnud kooskõlas programmi eeskirjadega, mille kohaselt tuleb avaliku sektori sihttoetusi kasutada üksnes esmaseks kasutuseks vajalike kulutuste katmiseks. Kuna me ei saanud ühtegi põhjendust koolituskeskuste väljendatud vajadusi ületavate koguste kohta, lugesime nendega seotud kulud rahastamiskõlbmatuks.

6 Tšehhi, Saksamaa, Prantsusmaa, Itaalia, Poola, Soome, Rootsi ja Interreg.

224

6.24. Rahastamiskõlblikkuse hindamisel tugineme nii kohaldatavatele ELi kui ka riiklikele eeskirjadele ning toetusesaajate ja korraldusasutuste vahelistele sihttoetuslepingutele. Prantsusmaal määratleti ühel juhul sihttoetuslepingus rakendatavad meetmed. Meie hinnangul raskendas sihttoetuslepingu sõnastus rahastamiskõlblike kulude ja kõnealuste meetmete vahelise seose kindlakstegemist. Leidsime, et toetuskõlblikke meetmeid küll võeti, kuid nende ja deklareeritud kulude vahel puudus selge dokumentaalne seos. Vastavalt oma metoodikale liigitasime selle veaks, mida me ei saanud kvantifitseerida.

6.25. Ühel teisel juhul leidsime Ungaris projekti, mis ei vastanud ELi rahastamise tingimustele. Kvantifitseerisime selle vea. Veel viis meie valimisse kuulunud projekti (kolm Tšehhis ja kaks Prantsusmaal) ei vastanud kõigile asjakohastes projektikonkurssides kehtestatud kriteeriumidele. Leiame, et need vastavusvead on märkimisväärsed, kuid neil puudub otsene ja mõõdetav finantsmõju ning seetõttu me neid ei kvantifitseerinud.

Oluliste tõendavate dokumentide puudumine

6.26. Ühissätete määruse kohaselt peavad toetusesaajad ja rakenduskavu haldavad asutused kasutama süsteeme, menetlusi ja dokumente, mis tagavad piisava kontrolljälje. Vastavalt oma metoodikale moodustame tehingutest esindusliku valimi, millele tugineme oma üldises järelduses. Selle lähenemisviisi kohaselt peame hankima usaldusväärsed tõendid iga valitud tehingu kohta, et tagada meie tulemuste täielik esindavus. See võib toimuda mitu aastat pärast tegevuse toimumist, kuid on siiski kooskõlas ühissätete määruses sätestatud dokumentide säilitamise nõudega.

6.27. Leidsime, et 147 kontrollitud tehingu puhul (29% kvantifitseeritud vigadest eelarve jagatud täitmise valimis) ei suutnud ei rakenduskavu haldavad asutused ega toetusesaajad esitada meile dokumente, mida pidasime oluliseks, et tõendada vastavust rahastamiskõlblikkuse tingimustele ja muudele nõuetele (selgitus 6.2).

7 Saksamaa, Ungari, Rootsi, Ühendkuningriik ja Interreg.

225

Selgitus 6.2

Näide tõendite puudumisest osalejate toetuskõlblikkuse tõendamiseks

Ühes ESF+ projektis, mida viidi ellu Rootsi 14 omavalitsuses, pakkus toetusesaaja – avaliku sektori asutuste konsortsium – mitmesugust toetust ebasoodsas olukorras olevate inimeste rühmadele, et parandada nende tööalast konkurentsivõimet. Seda toetust anti kas erialaste koolituskursuste või individuaalsetel vajadustel põhinevate juhendamiskursuste vormis. Projektis osalemise maksimaalne kestus oli 12 kuud.

Tingimustele vastamiseks pidid potentsiaalsed osalejad olema „keerulises olukorras“. Enamiku valimisse kaasatud osalejate puhul ei saanud me tõendeid nende olukorra hindamise kohta ei sotsiaalameti kinnituse ega enne nende projektis registreerimist tehtud professionaalse hindamise vormis. Samuti leidsime, et mõned osalejad olid kavaga seotud kauem kui 12 kuud.

6.28. Toetuskõlblikkuse kriteeriumid ei ole sätestatud mitte ainult ühissätete määruses, vaid ka sihttoetuslepingutes, mille on koostanud riikide ametiasutused ja heaks kiitnud komisjon. Mõnel juhul on korraldusasutustel lubatud toetuskõlblikkuse hindamisel tugineda vahendite saajate endi kinnitusele, ilma et nad saaksid sõltumatult kinnitada, et kõik nõuded on tegelikult täidetud. Leiame, et selline endapoolne kinnitus ei ole piisav tõend meie auditijärelduste tegemiseks. Kahel juhul ei saanud me kinnitada vastavust toetuskõlblikkuse kriteeriumidele ja muudele nõuetele, sest korraldusasutused tuginesid üksnes toetusesaajate enda kinnitusele. Muudel juhtudel saime toetuskõlblikkuse tõendamiseks kontrollida muudest allikatest (nt riiklikest ja piirkondlikest infosüsteemidest) pärit kinnitusi ning seetõttu ei teatanud me veast.

6.29. Kolmel juhul ei saanud me kontrollida lihtsustatud kuluarvestuse metoodika ülesehitust, sest tõendavad dokumendid ei olnud kättesaadavad (vt ka punkt 6.38).

Siseturu eeskirjade rikkumised riigihangete ja riigiabi valdkonnas

6.30. Riigihanke menetluste auditeerimisel kontrollime nende vastavust kehtivale ELi ja liikmesriikide hankelepingute sõlmimise korrale, nagu on nõutud ühissätete määruses. Hankelepingute sõlmimise kord peab tagama, et avaliku sektori raha kasutatakse tulemuslikult, säästlikult ja tõhusalt, järgides samas läbipaistvuse, proportsionaalsuse, võrdse kohtlemise ja mittediskrimineerimise põhimõtteid.

226

6.31. Meie eelarve jagatud täitmise raames tehtud kulutuste valimis oli 64 hankemenetlustega seotud tehingut. Neist 18 puhul tuvastasime ELi või liikmesriikide hankelepingute sõlmimise korra rikkumise juhtumeid Tšehhis, Itaalias, Portugalis ja Ühendkuningriigis ning Interregi projektides. Kvantifitseerisime 13 neist vastavalt oma metoodikale (mis erineb meie varasemast metoodikast – punktid 1.36 ja 1.37).

6.32. Üks meie leitud riigihanke vealiikidest oli olukord, kus avaliku sektori hankijad nõustusid töövõtja tehtud oluliste muudatustega esialgses lepingus. Kuigi lepinguid võib muuta, tuleb järgida ELi direktiive ja liikmesriikide hankelepingute sõlmimise korda. Selgituses 6.3 kirjeldatakse ühte nende rikkumise juhtumit. Leidsime sarnaseid vigu Tšehhis, Itaalias ja Ühendkuningriigis ellu viidud projektides nii eelarve jagatud täitmise kui ka eelarve otsese täitmise puhul.

Selgitus 6.3

Näide lepingu olulisest muutmisest

Ühes ESFi rahastatud projektis Inglismaal sai toetusesaaja (kinnipidamisasutus) toetust, et valmistada kinnipeetavaid ette tööturule sisenemiseks pärast nende vabastamist. Asjakohaste koolitusteenuste leping sõlmiti välisettevõtjaga avatud riigihankemenetluse raames. Leping allkirjastati 2015. aastal ja see hõlmas ajavahemikku kuni 2020. aasta lõpuni, mida oli võimalik pikendada 24 kuu võrra.

Leidsime, et 2018. aastal pikendati lepingut 32 kuu võrra ja selle väärtus suurenes üle 50%. Toetusesaaja allkirjastas muudatuse, teades, et kaheksakuuline pikendamine ei olnud kooskõlas esialgse lepingu sätetega. Toetusesaaja peamine eesmärk oli kasutada ESFi vahendeid, mis olid kättesaadavad pärast Ühendkuningriigi väljaastumist EList.

Kuna see ei mõjutanud algse projekti rakendamist ja pikendamine üle 24 kuu ei olnud projekti esialgsete eesmärkide saavutamiseks vajalik, ei olnud muudatuseks mõjuvat põhjust. Leiame, et lepingu oluline muutmine ilma uut hankemenetlust algatamata ei ole kooskõlas direktiiviga 24/2014/EL.

6.33. Leidsime riigihankemenetlustes ka muud liiki vigu (selgitus 6.4).

227

Selgitus 6.4

Näide turule sisenemise tõketest, mis loovad põhjendamatuid takistusi konkurentsile

Tšehhi raudteeameti rakendatud projekti eesmärk oli paigaldada 38 km pikkusele raudteelõigule Euroopa rongijuhtimissüsteemi (ETCS) raudteeäärne osa. ETCS võimaldab teabevahetust juhikabiini rongisisese liidese ja raudteeäärse taristu vahel, parandades raudteeliikluse ohutust. Pärast katseprojekti lõpuleviimist 2011. aastal on kõik lepingud ETCSi kasutuselevõtuks Tšehhis sõlmitud ühe ettevõttega. Viimane vastutab ETCSi integreerimise eest olemasolevate riiklike raudtee signalisatsioonisüsteemidega.

Auditeeritud projekteerimis- ja ehitusprojekti töövõtja valimiseks algatas raudteeasutus avatud hankemenetluse, mille tähtaeg oli 37 päeva pakkumuste esitamiseks, mis ületab napilt kohaldatavas direktiivis nõutud minimaalset 30 päeva8. Meie arvates ei jäta see teistele potentsiaalsetele pakkujatele piisavalt aega alternatiivse, 100% ühilduva lahenduse esitamiseks, võttes arvesse keerukust ja vajaminevat aega.

Hanketingimused võimaldasid potentsiaalsetel pakkujatel esitada alternatiivse lahenduse. Ei esitatud aga tehnilisi üksikasju, mis võimaldaksid potentsiaalsetel pakkujatel hinnata, kas nad suudavad täita olemasoleva ETCS-süsteemiga ühilduvuse nõuet, ning praegusel pakkujal puudus õiguslik nõue jagada teavet olemasoleva lahenduse kohta.

Hanketingimustes esitatud tehniliste nõuete avalikustamata jätmisega takistas toetusesaaja võrdset juurdepääsu hankemenetlusele. Lisaks leidsime, et olemasolevatele standarditele vastava mis tahes uue toote või tehnilise lahenduse heakskiitmise menetluse lõpuleviimiseks kuluks vähemalt 120 päeva. Praktikas ei olnud teistel pakkujatel peale turgu valitseva ettevõtja tehniliselt võimalik tähtajaks nõuetekohast pakkumust esitada. Jõudsime järeldusele, et see kujutas endast turule sisenemise tõket, mis tekitas põhjendamatuid takistusi konkurentsile, mis ei ole kooskõlas asjaomaste ELi direktiividega.

Täheldasime sarnast olukorda kahes teises Tšehhis ellu viidud raudteeprojektis.

8 Direktiivi 25/2014/EL artiklid 45–49.

228

6.34. Riigiabi reeglite järgimine on ELi rahastatavate programmide rakendamisel keskse tähtsusega, kuna sellega tagatakse, et antav avaliku sektori toetus ei moonuta liikmesriikidevahelist kaubandust. Riigiabi, välja arvatud juhul, kui see jääb allapoole asjaomast regulatiivset künnist9, on põhimõtteliselt kokkusobimatu siseturu nõuetekohase toimimisega. On siiski erandeid, eelkõige juhul, kui projekt kuulub üldise grupierandi määruse kohaldamisalasse10.

6.35. Ühe auditeeritud Interregi projekti puhul leidsime, et toetust anti suuremas mahus kui üldise grupierandi määruses ette nähtud. Kuigi tegemist on veaga, ei kvantifitseerinud me seda, sest see ei mõjutanud deklareeritud kulude rahastamiskõlblikkust. Leidsime veel kaks üldise grupierandi määruse mittejärgimise juhtumit (ühe Saksamaal ja ühe Prantsusmaal), mida me ei kvantifitseerinud.

6.36. Auditeerisime veel ühte Interregi programmi, milles leidsime hea tava näite. Korraldusasutus oli koostanud põhjaliku kontrollnimekirja, mis hõlmas kõiki kohaldatavaid riigiabi nõudeid, ning kontrollis kõiki tasandeid, sealhulgas ELi rahalisi vahendeid saavaid toetusesaajaid ja ELi rahastatavast tegevusest kasu saavaid vahendite lõplikke saajaid. Korraldusasutus ei hinnanud riigiabi reeglite järgimist mitte üks kord, vaid kogu projekti kestel toetuslepingu iga muutmise ajal. See tagas reeglite jätkuva järgimise.

Lihtsustatud kuluarvestusmeetodid

6.37. Ühtekuuluvuspoliitikas võeti olulise lihtsustamismeetmena kasutusele lihtsustatud kuluarvestusmeetodid. Mõningaid neist koostavad korraldusasutused ja see võib toetusesaajate jaoks menetlusi lihtsustada. ELi reeglite kohaselt tuleb lihtsustatud kuluarvestuse aluseks oleva metoodikaga tagada, et see on õiglane, erapooletu ja kontrollitav. Kui aga reeglid ei ole õigesti paika pandud või neid ei kohaldata õigesti, võib esineda vigu, mis võivad olla süstemaatilised, sest paljude tehingute puhul võib kasutada ühte lihtsustatud kuluarvestuse varianti.

9 Komisjoni määrused (EL) 1407/2013 ja 2023/2831, milles käsitletakse Euroopa Liidu

toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes.

10 Määrus (EL) nr 651/2014, millega teatavat liiki abi tunnistatakse siseturuga kokkusobivaks.

229

6.38. Meie valimis kasutasid toetusesaajad lihtsustatud kuluarvestust 65 tehingu puhul (st 52% valimist), kasutades kas kindlaid määrasid, ühikuhindade standardiseeritud astmikku või nende mõlema kombinatsiooni. Viie ESF+ tehingu puhul, kus kasutati lihtsustatud kuluarvestust, ei saanud me kas kinnitada kasutatud ühtse määra või ühikuhinna alust (selgitus 6.5) või leidsime, et see oli aegunud. Neist kahel juhul leidsime, et esines tarbetut keerukust, kui korraldusasutused otsustasid ühissätete määruses sätestatud standardse lihtsustatud kuluarvestuse kasutamise asemel luua oma lihtsustatud kuluarvestusmeetodi. Leidsime ühel juhul ka ühikuhindade standardiseeritud astmiku ebaõiget kohaldamist. Kõigil viiel juhul arvutasime välja deklareeritud kulude summa (mida me ei saanud kinnitada) erinevuse määrustes sätestatud standardsete lihtsustatud kuluarvestusmeetodite või meie parima ligikaudse kulude hinnangu vahel. 65-st lihtsustatud kuluarvestusega tehingust 10 puhul leidsime vigu otsestes kuludes või ühikutes, millel lihtsustatud kuluarvestus põhines.

Selgitus 6.5

Näide lihtsustatud kuluarvestuse arvutusmeetodi kohta, mida ei ole võimalik kontrollida

Ühe Saksamaal 2014.–2020. aasta piirkondliku programmi raames rakendatud ESFi projekti puhul, mille eesmärk oli toetada töötuid, arvutati toetus, korrutades osalejate arvu eelnevalt kindlaksmääratud summaga osaleja kohta kuus. Riigi ametiasutused selgitasid, et see kindlaksmääratud summa (ühikuhind) määrati kindlaks eelmise programmitöö perioodi sarnaste projektide varasemate andmekogumite põhjal. Alusdokumendid ei olnud aga enam kättesaadavad, mis tähendab, et ühikukulu baasi ei olnud võimalik kontrollida.

Leidsime sarnase olukorra nelja 2021.–2027. aasta ESF+ projekti puhul: kaks ühes Saksa programmis ja kaks ühes Itaalia programmis. Saksamaa puhul kohaldasid toetusesaajad projekti kaudsete kulude katmiseks kindlat määra. Selle kindla määra arvutamine põhines osaliselt varasematel määradel, millest üks ei olnud puuduvate andmekogumite tõttu kontrollitav.

Kahe Itaalia juhtumi puhul põhines kaudsete kulude kindel määr piirkonna koolitajate 2007. aasta uuringul. 2009. aastal kiitis komisjon selle kindla määra heaks, kuigi alusandmeid ei kontrollitud. Meie auditi ajaks ei olnud seda uuringut ajakohastatud. Kuna arvutusmeetod põhineb poolikutel finantsandmetel, ei saanud me veenduda, et see vastab ühissätete määruse nõuetele.

230

Vastupanuvõime ja väärtused – haldab komisjon

6.39. Aruande selles osas esitame oma leiud kulutuste kohta, mida komisjon haldas otse või kaudselt. Kvantifitseerisime neli viga, mille puhul komisjon toetas projekte otse Euroopa Kliima, Taristu ja Keskkonna Rakendusameti (CINEA), Euroopa Hariduse ja Kultuuri Rakendusameti (EACEA) ning Euroopa Komisjoni tööhõive, sotsiaalküsimuste ja sotsiaalse kaasatuse peadirektoraadi (DG EMPL) kaudu. Kvantifitseerisime veel ühe vea ühes programmi „Erasmus+“ raames rahastatud meetmes. Nende vigade osakaal on näha joonisel 6.6. Selgituses 6.6 kirjeldatakse veel üht „Erasmus+“ projekti, kus fondi koordinaator rahalisi vahendeid põhjendamatus mahus endale jättis.

Selgitus 6.6

Näide projekti koordinaatorist, kes jättis endale kaks korda suurema summa kui algselt ette nähtud

Ühe EACEA hallatava programmi „Erasmus+“ projekti raames sai neljast spordiklubist koosnev konsortsium kindlasummalise makse, et korraldada sporditunde hooldekodudes, töötada välja eakate treeninguprogramm ja pakkuda töötajatele koolitust. Toetuse jaotamine nelja partneri vahel oli sihttoetuslepingus selgelt määratletud. Projekti koordinaatorina tegutsev klubi sõlmis aga ülejäänud kolme projektipartneriga partnerluslepingud algselt eraldatud summadest väiksemate summade kohta, ehkki kohustused ja töökoormus jäid samaks. Lõppkokkuvõttes jättis koordinaator endale 71% toetusest, mis on oluliselt rohkem kui talle algselt määratud osa. Lisaks ei vormistatud seda otsust muudatusega, ehkki see on sihttoetuslepingus sõnaselgelt ette nähtud.

231

Aasta tegevusaruanded ja muu juhtimiskord

Komisjoni 2025. aasta hindamine

Liikmesriikide juhtimis- ja kontrollisüsteemid ei toiminud mõne programmi puhul hästi

6.40. Komisjon annab oma iga-aastastes tegevusaruannetes aru selle kohta, kas kehtestatud kontrollimenetlused annavad piisava kindluse selle kohta, et kulud on seaduslikud ja korrektsed. Komisjon leidis oma 2025. aasta tegevusaruannetes, et liikmesriikide juhtimis- ja kontrollisüsteemid (korraldusasutused/vahendusasutused ja auditeerimisasutused) ei toiminud hästi või olid osaliselt puudustest mõjutatud DG REGIO juhitud 617 programmist 72 puhul ja DG EMPLi juhitud 384 programmist 41 puhul. See hõlmab nii perioodi 2014–2020 kui ka 2021–2027 programme. Selle tulemusena lisas komisjon oma 2025. aasta kinnitavatele avaldustele nendest programmidest enamiku kohta reservatsioonid.

6.41. Võttes arvesse komisjoni audititulemusi ja meie enda leide, nõustume komisjoni järeldusega, et liikmesriikide juhtimis- ja kontrollisüsteemid ei toiminud mõne programmi puhul hästi.

Õigusnormide vastaselt tehtud kulutuste oluline määr heakskiidetud raamatupidamise aastaaruannetes

6.42. Komisjon hindab oma iga-aastastes tegevusaruannetes liikmesriikide teatatud veamäärasid, oma vastavuskontrolli tulemusi ja muud kättesaadavat teavet, näiteks meie audititöö tulemusi. Komisjon kasutab neid maksete veariski hindamiseks ja esitab selle veamäära peamise tulemusnäitajana seaduslikkuse ja korrektsuse kohta. 2025. aasta puhul on see seotud üksnes 2014.–2020. aasta programmidega. Komisjon esitab ka hinnangu selle kohta, mida ta peab tõenäoliseks veariskiks programmi lõpetamisel, võttes arvesse finantskorrektsioone, mida ta kavatseb teha pärast oma ja kontrollikoja tulevasi seaduslikkuse ja korrektsuse auditeid.

232

6.43. Maksete vearisk on komisjoni parim konservatiivne hinnang aasta kulude summa kohta, mis ei olnud makse tegemise ajal seaduslik ega korrektne ning millest osa peaks komisjon enda hinnangul järgnevatel aastatel avastama ja korrigeerima. Komisjon hindab maksimaalset veamäära eesmärgiga käsitleda veamäära aluseks olevate programmide tehingute valimist välja jäävat veariski ning komisjoni või kontrollikoja tuvastatud täiendavaid riske.

6.44. Eelarveaasta 2023–2024 kohta teatas DG REGIO, et 2014.–2020. aasta eelarve jagatud täitmise alla kuuluvate programmide puhul on maksete vearisk 2,1% (eelarveaastal 2022–2023 2,5%). Maksimaalne veamäär oli hinnanguliselt 3,1% (2022.−2023. aastal 3,6%). DG EMPLi arvutatud veamäär oli sama mis eelmisel aastal (2,2%), kusjuures maksimaalne veamäär oli 3,2% (eelmisel eelarveaastal 3,0%).

6.45. 2025. aastal esitati vaid umbes kolmandiku 2021.–2027. aasta programmide raamatupidamise aastaaruanded. Seetõttu otsustas komisjon hinnata nende programmide maksete veariski suuruseks 2% ja ei võtnud seda peamise tulemusnäitaja arvutamisel arvesse. Täheldasime, et komisjonil on mõne programmi suhtes reservatsioone.

6.46. Komisjoni hinnang ühtekuuluvuse valdkonna 2025. aasta tegevusaruannetes esitatud maksete veariski kohta oli tunduvalt allpool meie hinnangulist veamäära (punkt 6.18). Komisjon on erandkorras arvutanud selle aasta peamise tulemusnäitaja, kasutades liikmesriikide teatatud veamäärasid, mille kohta ta tegi üksnes dokumentide kontrolli. Komisjon lähtus sellest, et 2024. aastal esitatud lõplike raamatupidamisaruannete arv oli kinnitatud veamäära usaldusväärseks arvutamiseks tema hinnangul liiga väike. Komisjon analüüsib neid veamäärasid programmide kaupa täiendavalt oma järelauditites (2026. aastal ja pärast seda) ning need võivad suureneda, kui nende kontrollide tulemused on teada.

233

6.47. Iga-aastases haldus- ja tulemusaruandes teatab komisjon ühtekuuluvuspoliitika fondide üldisest maksete veariskist. See põhineb peamiselt DG REGIO ja DG EMPLi teatatud väärtustel ning hõlmab mõlemat programmitöö perioodi. 2025. aastal jäi kombineeritud veamäär oluliseks (vahemikus 2,0–2,7%) ja on 2024. aasta prognoosiga võrreldes vähenenud (vahemikus 2,3–3,2%). Komisjon selgitab, et see vähenemine on peamiselt tingitud programmitöö perioodi 2021–2027 kulude palju suuremast osakaalust 2025. aastal (80,5% ühtekuuluvuspoliitika kogukuludest võrreldes 15,3%-ga 2024. aastal), mille suhtes komisjon kohaldas 2% suurust kindlat määra (punkt 6.45).

6.48. MFRi rubriigi 2 puhul oli maksete vearisk komisjoni hinnangul 2,3% (2024. aastal 2,9%). Seetõttu jääb määr oluliseks, kuigi on allpool veavahemikku, mille oleme selle rubriigi jaoks oma auditi põhjal arvutanud (punkt 6.18).

6.49. Meie veamäära ja komisjoni arvutatud määra olemuslikku erinevust selgitatakse 1. peatükis (punktid 1.41–1.44). Komisjon rõhutab oma iga-aastastes tegevusaruannetes erinevusi kahe veamäära arvutamise viisis. Ta juhib tähelepanu sellele, et kooskõlas oma aluslepingust tulenevate kohustustega teatame vigadest, mis on seotud kohaldatavate eeskirjade rikkumisega. Komisjon ja riikide auditeerimisasutused kvantifitseerivad aga ainult õigusnormide rikkumisi, mis võivad viia finantskorrektsioonide kohaldamiseni kooskõlas ühissätete määrusega. Lisaks põhineb meie 2025. aasta veamäär mõlema programmitöö perioodi tehingute auditil, samas kui DG REGIO ja DG EMPL tuginevad oma aasta tegevusaruannetes peamiste tulemusnäitajate edastamisel ainult perioodile 2014–2020.

Interregi programmide madal riskihinnang – meie leiud ei kinnita seda

6.50. Interregi programmide eesmärk on edendada piirkondadevahelist koostööd kogu ELis. Kuna need hõlmavad rohkem kui ühte riiki, kohaldatakse nende haldamise suhtes teistsuguseid riskitegureid kui muude eelarve jagatud täitmise alla kuuluvate programmide puhul. 2025. aastal oli Interregi programmide veamäär komisjoni hinnangul alla 1%. Komisjon peab neid programme väikese riskiga programmideks ja koondab kõik programmid ühte auditivalimisse. See käsitlusviis võeti kasutusele lihtsustamismeetmena, et vähendada üldist auditikoormust. Täheldasime siiski, et DG REGIO lisas oma 2025. aasta tegevusaruandesse reservatsiooni kolme Interregi programmi kohta.

234

6.51. Meie 2025. aasta valimi ebatüüpiline koosseis (punkt 6.15) tähendas, et auditeerisime tavapärasest rohkem Interregi projekte (12). Näiteks 2024. aasta valimis ei olnud ühtki Interregi projekti. See võimaldas meil saada sellest valdkonnast rohkem teavet. Teatame seitsmest nõuete rikkumise juhtumist, millest kvantifitseerisime viis. Seetõttu ei kinnita me komisjoni riskihinnangut.

2014.–2006. aasta programmide lõpetamine

6.52. 2025. aasta mai lõpuks, mis oli perioodi 2014–2020 programmide lõpetamise algne tähtaeg (enne STEPi määrust), oli komisjon 93 programmi viimased raamatupidamise aastaaruanded ja rakendamise lõpparuanded heaks kiitnud. Ülejäänud 348 programmi puhul kasutasid liikmesriigid ära STEPi määruses ette nähtud esitamistähtaja pikendamist (punkt 6.14).

6.53. Programmide lõpetamiseks kontrollib komisjon liikmesriikide ametiasutustelt programmitöö perioodi lõpus saadud lõplike kindlustandva teabe pakettide dokumente. Need hõlmavad esitatud teabe läbivaatamist, rakendamise lõpparuannete hindamist ja seejärel lõppsaldode kandmist raamatupidamisarvestusse. Seejärel saadab komisjon liikmesriikidele lõpetamiskirjad. Lõpetamiskirjas on aga märgitud, et nende programmide seaduslikkust ja korrektsust võidakse täiendavalt kontrollida. See võib jätkuda seni, kuni kõik küsimused on lahendatud.

6.54. Täheldasime, et komisjon võib programmide lõppsaldod raamatupidamisarvestusse kanda, ilma et ta oleks teinud finantskorrektsioone juba tuvastatud vigade kõrvaldamiseks. Programmitöö perioodi 2014–2020 16 programmist koosnevas valimis tuvastasime kolm juhtumit, mille suhtes kehtisid meie lõpetatud auditite raames esitatud leiud, sest komisjon ei olnud nende seaduslikkuse ja korrektsuse menetlusi veel lõpule viinud. Seega võidakse komisjoni poolt heaks kiidetud lõplikus raamatupidamise aastaaruandes veel korrektsioone teha.

6.55. Komisjon teatas oma 2025. aasta tegevusaruannetes, et ta on täielikult lõpetanud 21 programmi, mida haldab DG REGIO, ja 13 programmi, mida haldab DG EMPL. See tähendab, et enamik programme pole veel täielikult lõpetatud. Täieliku lõpetamise tingimus on, et allesjäänud veamäär on hinnanguliselt alla 2% ja riikide ametiasutused on asjakohaselt käsitlenud kõiki tuvastatud õigusnormide rikkumisi.

235

Programmitöö periood 2021–2027

6.56. Programmitöö perioodil 2021–2027 on rakendamine algselt kavandatust aeglasem. Punktis 2.17 osutatud vahendite madal kasutusmäär võib avaldada liikmesriikidele täiendavat survet kasutada neile kättesaadavaid vahendeid programmitöö perioodi lõpu lähenedes ning vähendada korraldus- ja auditeerimisasutuste tehtavate kontrollide tõhusust. 2025. aasta septembris jõustusid kaks uut määrust, millega muudeti ERFi/ÜFi ja ESF+ määrusi11, mis võimaldasid teatavatel tingimustel pikendada rahastamiskõlblikkuse perioodi kuni 31. detsembrini 2030.

6.57. Programmitöö perioodi 2021–2027 ühissätete määruses (artikli 73 lõige 2) on sätestatud liikmesriikidele selgemad nõuded rahastatavate projektide valimiseks. Muu hulgas hinnatakse projektide eeldatavat panust programmi eesmärkide saavutamisse, oodatavaid tulemusi ning vastavust kohaldatavatele õiguslikele nõuetele ja horisontaalsetele põhimõtetele (nt projektide keskkonnamõju ja kliimakindluse tagamine). Meie valimisse kuulunud 14 programmitöö perioodi 2021–2027 programmis hindasime, kuidas kontrollisid korraldusasutused projektide vastavust nendele nõuetele. Leidsime kuue juhtumi puhul puudusi korraldusasutuste tehtud hindamise kvaliteedis.

6.58. Korraldusasutused peavad enne raamatupidamise aastaaruande esitamist tegema juhtimiskontrolli. Programmitöö perioodi 2021–2027 puhul nõutakse ühissätete määruses, et need kontrollid oleksid riskipõhised ja tuvastatud riskidega proportsionaalsed. Komisjon teatas aasta tegevusaruannetes, et enamiku programmide puhul kohaldasid korraldusasutused kas täielikult või osaliselt riskipõhiseid kontrolle. Riskipõhise käsitlusviisi kohaldamine toob mõnel juhul siiski kaasa 100%-lised kontrollid. Meie enda audit 2021.–2027. aasta programmide kohta kinnitab seda komisjoni esitatud teavet.

11 Määrus (EL) 2025/1914 ja määrus (EL) 2025/1913.

236

Järeldus ja soovitused

Järeldus

6.59. Meie hinnangul on MFRi rubriigi 2 „Ühtekuuluvus, vastupanuvõime ja väärtused“ eelarveaasta 2025 üldine veamäär 6,6% (punkt 6.18).

6.60. Meie töö näitab, et kehtiv juhtimis- ja kontrollisüsteem ei hoia alati ära või ei avasta ega paranda vigu deklareeritud kuludes. Kõige levinum vealiik on endiselt rahastamiskõlbmatud kulud ja toetuskõlbmatud projektid (punktid 6.23–6.25).

Soovitused

6.61. Lisas 6.2 antakse ülevaade meie 2022. aasta aastaaruandes esitatud kuue soovituse täitmisest. Leidsime, et komisjon oli täielikult täitnud ühe, suuremas osas kaks ja osaliselt kolm soovitust. Kontrollisime ka viie 2023. ja 2024. aasta aastaaruandes esitatud soovituse täitmist, mille täitmise tähtaeg oli 2025. aasta lõpp. Samuti vaatasime läbi 2017., 2020. ja 2021. aasta aastaaruannetes esitatud soovitused, mida ei olnud 2024. aasta aastaaruande koostamise ajaks veel täielikult täidetud, kuid mis on endiselt asjakohased. Neist ühega ei nõustutud ja seitsmega nõustuti, kuid neid ei ole veel täielikult täidetud.

6.62. 2025. aastat käsitlevate leidude ja järelduste alusel esitame järgmised soovitused.

237

Soovitus 6.1. Parandada lihtsustatud kuluvõimaluste valikut ja põhjendatust

Komisjon peaks:

a) edendama ühissätete määruses ja sellega seotud fondispetsiifilistes määrustes sätestatud kasutusvalmis (standardsete) lihtsustatud kuluarvestusmeetodite kasutamist korraldusasutuste poolt;

b) tuletama korraldusasutustele meelde nõuet säilitada dokumendid, mis põhjendavad eelmistel programmitöö perioodidel kehtinud lihtsustatud kuluvõimalusi, ning neid asjakohaselt uuendada;

c) veel rohkem toetama liikmesriike, et parandada nende teadmisi lihtsustatud kuluarvestusmeetodite kohta, innustades korraldusasutuste vahelist heade tavade jagamist seoses lihtsustatud kuluarvestusmeetodite loomise ja kohaldamisega, pöörates erilist tähelepanu keerukuse vähendamisele toetusesaajate ja vahendite lõplike saajate jaoks.

Soovituse täitmise tähtaeg: 2027. aasta lõpp.

Soovitus 6.2. Ajakohastada Interregi programmide riskihindamist

Komisjon peaks hindama ja vajaduse korral ajakohastama Interregi programmide riskihindamist, võttes arvesse sel aastal meie poolt avastatud vigu, samuti oma audititöö tulemusi, ning tegutsema vastavalt sellele.

Soovituse täitmise tähtaeg: 2027. aasta lõpp.

238

Lisad 6.1 lisa. Meie valim 2025. aastal eelarve jagatud täitmise raames tehtud tehingutest ja vastavusega seotud vigadest

(*) Meie valim ei ole koostatud iga üksiku liikmesriigi tasandil järelduste tegemiseks. (**) Interreg VI-B Põhjameri (Belgia, Taani, Saksamaa, Prantsusmaa, Madalmaad ja Rootsi), Interreg V-A Prantsusmaa-Ühendkuningriik ja Interreg V-A Belgia-Madalmaad. Selline toetus kaardil ei kajastu.

Allikas: kontrollikoda.

Vastavusvigadega

Vigadeta

Ei auditeeritud

Vastavusvead

KvantifitseerimataKvantifitseeritudAuditeeritud tehingud

ELi toetus (mln €)Liikmesriik (*)

56161 672Tšehhi 46211 601Ühendkuningriik 510161 159Saksamaa –99838Ungari ––8598Kreeka 2512598Interreg (**) 859564Itaalia –111551Poola –29374Rootsi 428222Prantsusmaa 114210Soome ––--113Eesti ––--64Leedu ––--57Bulgaaria ––--47Hispaania –1146Portugal ––--30Slovakkia ––--27Rumeenia ––--20Küpros ––--11Läti ––--10Sloveenia ––--2Austria ––--2Luksemburg ––--0,9Malta ––--0,7Belgia ––--0,4Iirimaa ––--0Horvaatia ––--0Taani ––--0Madalmaad

29481248 817,2KOKKU

239

6.2 lisa. Varasemate soovituste põhjal võetud meetmed Nõustumise määr: nõus; osaliselt nõus; ei ole nõus; teave puudub.

Täitmise seis: täielikult täidetud; suuremas osas täidetud; osaliselt täidetud; täitmata; pole võimalik järeldusi teha või pole enam asjakohane.

Aasta Kontrollikoja soovitus Nõustumise määr

Kontrollikoja hinnang soovituse täitmise kohta

Täitmise seis Märkused

2017

Esitame komisjonile järgmise soovituse.

1. soovitus:

tagada, et EIFi hallatud finantsinstrumentide auditeerimiskord oleks finantsvahendajate tasandil piisav. Kui EIP/EIF kasutab välisaudiitoritega kokku lepitud menetlusi, peaks komisjon kindlaks määrama selliste lepingute miinimumtingimused, pidades silmas kindluse andmise vajadust ning eelkõige piisava auditeerimise kohustust liikmesriigi tasandil.

(Soovituse täitmise tähtaeg: viivitamata).

Koondmäärusega kehtestati auditeerimisasutustele nõue teha süsteemiauditeid ja finantsinstrumentide projektide auditeid finantsvahendajate tasandil (sealhulgas EIP grupi hallatavad finantsinstrumendid), välja arvatud enne 2. augustit 2018 loodud VKEde algatuse programmide puhul. See kehtib endiselt. Meie 2020. ja 2022. aasta auditid (SMEi Hispaania) näitasid, et neid kontrolle finantsvahendajate tasandil ei tehtud veel järjepidevalt. Ei esitatud ühtegi uut elementi, mis näitaks, et olukord 2025. aastal paranes.

240

Aasta Kontrollikoja soovitus Nõustumise määr

Kontrollikoja hinnang soovituse täitmise kohta

Täitmise seis Märkused

2020

Esitame komisjonile järgmise soovituse.

Soovitus 5.2. Auditeerimisasutuste tegevusauditites tuleb paremini jälgida pettuse riski

Julgustada auditeerimisasutusi selgesõnaliselt lisama oma kontrollnimekirjadesse konkreetseid küsimusi pettuseriskide kohta ja dokumenteerima auditi käigus avastatud riskide kõrvaldamiseks võetud meetmed.

Auditeerimisasutused peaksid tegema koostööd riiklike pettustevastaste koordineerimistalitustega (AFCOS) ja võtma arvesse komisjonile rikkumisjuhtumite haldamise süsteemi kaudu teatatud pettusekahtluse või tuvastatud pettuse juhtumeid. Viitame ka meie soovitustele eriaruandes 6/2019.

(Tähtaeg: juuni 2022).

241

Aasta Kontrollikoja soovitus Nõustumise määr

Kontrollikoja hinnang soovituse täitmise kohta

Täitmise seis Märkused

2021

Soovitus 5.2. Riiklike kavade panus ESFi eesmärkide saavutamisse

Tagada, et kui rakenduskavad põhinevad olemasolevatel riigisisestel toetuskavadel, aitaks rakendatud projekt tõhusalt kaasa rakenduskava eesmärkide saavutamisele (võttes eelkõige arvesse sel aastal kindlaks tehtud olukorda seoses Hispaania ESFi / noorte tööhõive algatuse rakenduskavades osalevate mittetöötavate ja mitteõppivate noortega).

(Soovituste täitmise tähtaeg: november 2022).

Komisjon oli võtnud meetmeid seoses soovituses osutatud Hispaania juhtumiga. Siiski ei käsitlenud ta küsimust, kuidas olemasolevatel riiklikel kavadel põhinevate rakenduskavade kaudu rahastatavad projektid aitavad tõhusalt kaasa rakenduskava eesmärkide saavutamisele.

Soovitus 5.4. Tootjate vastavus COVID-19 vaktsiinide eelostulepingutele

Kontrollida, et COVID-19 vaktsiinitootjad täidavad täielikult eelostulepingute tingimusi, eelkõige seoses tootmiskulude prognooside, eelrahastamise kasutamise ja vajaduse korral kasumi taotlemist keelavate klauslitega, ning võtavad vajaduse korral parandusmeetmeid.

(Soovituste täitmise tähtaeg: detsember 2025).

Komisjon on võtnud mõningaid meetmeid ning vaatab praegu läbi võimalikke edasisi meetmeid, võttes arvesse oma hiljutisi auditeid.

242

Aasta Kontrollikoja soovitus Nõustumise määr

Kontrollikoja hinnang soovituse täitmise kohta

Täitmise seis Märkused

2022

Soovitus 6.1. Korduvate vigade leevendamise meetmed

Tugevdada meetmeid, mille eesmärk on kõrvaldada korduvad vead, eelkõige seoses rahastamiskõlbmatute kulude ja projektidega, tagada oma audititöö piisav katvus kõigi auditeerimisasutuste puhul ning levitada tulemusi, et vähendada nõuetevastaselt tehtud kulutuste esinemist ja mõju.

(Soovituste täitmise tähtaeg: detsember 2025).

Komisjon on koostanud tegevuskava, kuid leidsime rakendamises ja katvuses lünki.

Soovitus 6.2. Suurprojektidest teatamine

Kontrollida perioodi 2014–2020 rakenduskavade lõpetamisel, et heaks on kiidetud ainult teatatud suurprojektidega seotud kulud, võttes eelkõige arvesse vastaval aastal tuvastatud olukorda.

(Soovituse täitmise tähtaeg: hiljemalt 2025. aasta märtsiks).

Pikendatud lõpetamismenetluste tõttu auditeeritakse sellest probleemist kõige enam mõjutatud programme alles 2026. aasta kinnitava avalduse raames. Seetõttu ei ole meil veel võimalik täielikult hinnata, kas soovitust on kõigis selle aspektides arvesse võetud, eelkõige seda, kas 2022. aasta aastaaruande selgituses 6.2 tõstatatud olukordi on nõuetekohaselt arvesse võetud.

243

Aasta Kontrollikoja soovitus Nõustumise määr

Kontrollikoja hinnang soovituse täitmise kohta

Täitmise seis Märkused

Soovitus 6.4. Mitmeaastaste projektide finantskorrektsioonide sihipärased kontrollid lõpetamise ajal

Teha perioodi 2014–2020 rakenduskavade lõpetamise auditite käigus konkreetseid sihipäraseid kontrolle tagamaks, et liikmesriigid on rakendanud vajalikke finantskorrektsioone konkreetsel eelarveaastal avastatud vigade suhtes, mis mõjutavad ka teiste arvestusperioodide kulusid;

(Soovituse täitmise tähtaeg: alates 2025. aasta veebruarist kuni kõigi perioodi 2014–2020 rakenduskavade lõpetamiseni).

Komisjon on käivitanud mõned algatused, eelkõige temaatilised auditid ja lõpetamise järelevalvemenetlused, ning on meile teatanud, et pöörab sellele aspektile edaspidi erilist tähelepanu. Me jätkame selles valdkonnas tehtud edusammude jälgimist.

Soovitus 6.5. Enesedeklaratsioonide usaldusväärsus

Tagada, et auditeerimisasutused rakendavad asjakohaseid meetodeid, kuidas kontrollida enesedeklaratsioonide kehtivust ja usaldusväärsust ning jagada häid tavasid, võttes eelkõige arvesse sel aastal tuvastatud olukorda.

(Soovituse täitmise tähtaeg: detsember 2023).

Komisjon on võtnud selles küsimuses meetmeid ja kavatseb jagada rohkem näiteid headest tavadest.

Tegime oma 2025. aasta auditis siiski kindlaks neli juhtumit, mille puhul leidsime, et enesedeklaratsioon ei olnud piisav tõend osalejate rahastamiskõlblikkuse kohta.

244

Aasta Kontrollikoja soovitus Nõustumise määr

Kontrollikoja hinnang soovituse täitmise kohta

Täitmise seis Märkused

Soovitus 6.6. Suurendada teadlikkust pettuseriskist, et tagada tõhusam pettusekahtlustest teavitamine

Kavandada ja rakendada sihipäraseid temaatilisi auditeid korraldusasutuste riskiteadlikkuse ning andmekaeve ja riskihindamisvahendite kasutamise kohta 2021.–2027. aasta rakenduskavades.

(Soovituse täitmise tähtaeg: soovituse 6.6 punkti a puhul 2025. aasta detsembriks […]).

Soovitus 6.7. Andmekaeve- ja riskihindamisvahendi kasutuselevõtt

Tuua andmekaeve ja riskihindamise ühtse integreeritud IT-rakenduse kasutuselevõtu tähtaeg 2028. aastalt 2025. aastale, mis on esimene aasta, mil deklareeritakse eeldatavasti märkimisväärne osa perioodi 2021–2027 kuludest. Vahepealsel ajal tagada, et OLAFil, EPPO-l ja kontrollikojal oleks juurdepääs Arachnele.

(Soovituse täitmise tähtaeg: detsember 2025).

Komisjon on andnud kontrollikojale, EPPO-le ja OLAFile juurdepääsu ainult juhtumipõhiselt. Kontrollikoda kordab, et sellest ei piisa, et ta saaks oma tööd tõhusalt teha.

Komisjon ei nõustunud soovitusega tuua kasutuselevõtu kuupäev ettepoole.

245

Aasta Kontrollikoja soovitus Nõustumise määr

Kontrollikoja hinnang soovituse täitmise kohta

Täitmise seis Märkused

2023

Soovitus 6.1. Käsitleda liikmesriikide juhtimis- ja kontrollisüsteemide puudusi

a) Käsitleda õigeaegselt kõiki liikmesriikide juhtimis- ja kontrollisüsteemide puudusi, mille me tuvastasime ja millest teatasime oma kinnitava avalduse raames perioodi 2014–2020 kohta.

b) Teha koos auditeerimisasutustega kindlaks punkti a kohase tegevuse käigus saadud peamised õppetunnid, rakendada neid perioodil 2021–2027 ja teavitada liikmesriikide rakenduskavu haldavaid asutusi vajalikest meetmetest ja headest tavadest.

(Soovituse täitmise tähtaeg: detsember 2025).

Komisjon on parandanud vigade algpõhjuste seiret ja analüüsi, kuid rakendamises ja katvuses esineb lünki.

246

Aasta Kontrollikoja soovitus Nõustumise määr

Kontrollikoja hinnang soovituse täitmise kohta

Täitmise seis Märkused

Soovitus 6.2. Riigihankevigade ühtlustatud käsitlemine eelarve otsese ja jagatud täitmise puhul

Kehtestada nii otsese kui ka jagatud eelarve täitmise raames rahastatavate projektide, näiteks nii Euroopa ühendamise rahastust kui ka ERFist rahastatavate projektide puhul riigihankealaste rikkumiste ühtlustatud käsitlemine. Samade õigusnormide rikkumine peaks viima sama hinnangu ja korrektsioonimäärani.

(Soovituse täitmise tähtaeg: detsember 2024).

Soovitus 6.3. Vähendada finantsriske, kontrollides samal ajal, kas tulemuseesmärgid on saavutatud

Tagada, et liikmesriigid kehtestavad menetluse lepinguliste kohustuste täitmise süstemaatiliseks kontrollimiseks pärast makse tegemist. Nende kohustustega on toetusesaaja võtnud kohustuse saavutada projekti elluviimisele järgnevatele meetmetele seatud tulemusnäitajad.

(Soovituse täitmise tähtaeg: ajaks, mil liikmesriigid esitavad rakenduskavade lõpetamisdokumendid, ja hiljemalt 2026. aasta märtsiks).

Tunnistame, et komisjon on võtnud selles valdkonnas meetmeid, sealhulgas teinud temaatilisi auditeid, ja tegeleb praegu soovituse täitmisega.

247

Aasta Kontrollikoja soovitus Nõustumise määr

Kontrollikoja hinnang soovituse täitmise kohta

Täitmise seis Märkused

Soovitus 6.4. Tagada piisav ettevalmistus enne perioodi 2014–2020 rakenduskavade lõpetamist

Välja töötada üksikasjalikud lõpetamismenetlused, mis käsitlevad meie aastaaruannetes tuvastatud riske, tehes järgmist:

a) rakenduskavade lõpetamise järelevalvesüsteemi loomine, et jälgida kõigi 2014.–2020. aasta rakenduskavade seisu, lõpetatud summasid nii aasta jooksul kui kumulatiivselt ning veel avatud summasid ja meetmeid;

b) selle teabe avalikustamine iga-aastastes tegevusaruannetes.

See teave perioodi 2014–2020 rakenduskavade lõpetamise kohta peaks sisaldama ka kasutamata vahendite kulukohustustest vabastamist komisjoni raamatupidamisarvestuses.

(Soovituse täitmise tähtaeg: juuni 2025).

Komisjon on hakanud koostama Launchpadi aruannet „2014–2020 Closure Monitoring Overview“ ja kavatseb edaspidi sellele aspektile rohkem tähelepanu pöörata. Me jätkame selles valdkonnas toimuva jälgimist.

248

Aasta Kontrollikoja soovitus Nõustumise määr

Kontrollikoja hinnang soovituse täitmise kohta

Täitmise seis Märkused

2024

Soovitus 6.2. Taasalustada kontrolle pärast kindlamääraliste karistuste kehtestamist

Tagada, et kui rakenduskavades/programmides on tuvastatud süstemaatilisi puudusi ja sellest tulenevalt on kehtestatud kindlamääraline korrektsioon, ei kasutaks liikmesriikide ametiasutused kindlamääralist korrektsioonimehhanismi ettekäändena selleks, et vältida oma kohustust kontrollida kulude rahastamiskõlblikkust enne nende komisjonile deklareerimist, ning vajaduse korral toetused tagasi nõuda.

(Soovituse täitmise tähtaeg: 2025. aasta lõpp).

Komisjon on lisanud maksustamisalase halduskoostöö direktiivi kontrollnimekirja uue osa 13. põhinõude jaoks, mis käsitleb tegevusauditeid. Me jätkame selles valdkonnas toimuva jälgimist.

Allikas: kontrollikoda.

249

7. peatükk

Loodusvarad ja keskkond

250

Sisukord Punkt

Sissejuhatus 7.1.–7.15. Lühikirjeldus 7.2.–7.14. Poliitikaeesmärgid ja -valdkonnad 7.2.–7.4.

Rahastamisvahendid ja -raamistikud 7.5.–7.14.

Auditi ulatus ja käsitlusviis 7.15.

Tehingute korrektsus 7.16.–7.28. Tehingute testimise tulemused 7.16.–7.28. Otsetoetused 7.21.–7.22.

Maaelu areng, turumeetmed ja poliitikavaldkonnad 7.23.–7.28.

Aasta tegevusaruanded ja muu juhtimiskord 7.29.–7.42. DG AGRI ja DG MARE aruandlus kulutuste korrektsuse kohta 7.29.–7.34.

Komisjoni iga-aastane haldus- ja tulemusaruanne 7.35.

2023.–2027. aasta ÜPP tulemusaruandluse kontroll 7.36.–7.42.

Järeldus ja soovitused 7.43.–7.46. Järeldus 7.43.

Soovitused 7.44.–7.46.

Lisad 7.1 lisa. Meie 2025. aasta tehingute valim ja vastavusvead

7.2 lisa. Varasemate soovituste põhjal võetud meetmed

251

Sissejuhatus 7.1. Käesolevas peatükis esitatakse meie auditi tulemused mitmeaastase finantsraamistiku rubriigi 3 „Loodusvarad ja keskkond“ kohta. Joonisel 7.1 antakse ülevaade rubriigi 2025. aasta peamistest tegevustest ja kulutustest.

Joonis 7.1. Maksed ja auditi andmekogum

Allikas: kontrollikoda Euroopa Liidu 2025. aasta konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande andmete põhjal.

2025. aasta auditi andmekogum võrreldes maksetega

Maksed – kokku 59,6

Auditi andmekogum – kokku 58,3

Eelmaksete tasaarvestamine: 1,3

Vahe- ja lõppmaksed: 57,0 Eelmaksed: 2,6

Vahe- ja lõppmaksed: 57,0

Loodusvarad ja keskkond 59,6 mld eurot (33,8% ELi eelarve kulutustest)

2025. aasta maksete jaotus fondide kaupa (miljardites eurodes)

Merendus ja kalandus 0,8 (1,3%)

Muud 0,2 (0,3%) Keskkonna ja kliimameetmete

programm (LIFE) 0,7 (1,1%)

Euroopa Põllumajanduse Tagatisfond (EAGF): otsetoetused

(k.a ökokavad) 37,8 (63,5%)

Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfond (EAFRD) 15,9 (26,6%)

Euroopa Põllumajanduse Tagatisfond (EAGF): turuga seotud kulutused 3,1 (5,2%)

Õiglase ülemineku fond 1,2 (2,0%)

252

Lühikirjeldus

Poliitikaeesmärgid ja -valdkonnad

7.2. 2025. aastal moodustas ühine põllumajanduspoliitika (ÜPP) suurima osa (95,3%) loodusvarade ja keskkonna valdkonna ELi kulutustest. ÜPP-l on ajavahemikuks 2023–2027 kolm üldeesmärki1:

● soodustada aruka, konkurentsivõimelise, vastupidava ja mitmekesise põllumajandussektori arengut, mis tagab pikaajalise toiduga kindlustatuse;

● toetada ja tugevdada keskkonnakaitset, sealhulgas elurikkust, ja kliimameetmeid;

● parandada maapiirkondade sotsiaal-majanduslikku olukorda.

7.3. Kuigi ÜPP eest vastutab lõppkokkuvõttes Euroopa Komisjon, eelkõige põllumajanduse ja maaelu arengu peadirektoraat (DG AGRI), jagab ta selle eelarve täitmist liikmesriikide makseasutustega, kes vastutavad komisjonile deklareeritud kulutuste seaduslikkuse ja korrektsuse tagamise eest.

7.4. Mitmeaastase finantsraamistiku kõnealuse rubriigi ÜPP-välised kulutused (4,7%) hõlmavad järgmist:

● õiglase ülemineku fond, millest toetatakse kliimaneutraalsusele üleminekust mõjutatud piirkondi ja inimesi2 ning mille kulutusi haldab regionaal- ja linnapoliitika peadirektoraat (DG REGIO);

● merendus- ja kalanduspoliitika kulutused, mida rahastatakse Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondist (EMKVF) ning mis kuulub merendus- ja kalandusasjade peadirektoraadi (DG MARE) vastutusalasse;

● keskkonna ja kliimameetmete programm LIFE, mille eest vastutavad keskkonna peadirektoraat (DG ENV), kliimameetmete peadirektoraat (DG CLIMA) ja energeetika peadirektoraat (DG ENER).

1 Määruse (EL) 2021/2115, millega kehtestatakse liikmesriikide koostatavate ühise

põllumajanduspoliitika strateegiakavade (ÜPP strateegiakavad) toetamise reeglid, artikkel 5.

2 Määruse (EL) 2021/1056, millega luuakse Õiglase Ülemineku Fond, artikkel 2.

253

Rahastamisvahendid ja -raamistikud

7.5. Liikmesriigid on aastateks 2023–2027 koostanud ÜPP strateegiakavad, mis hõlmavad Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondi (EAGF) ja Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondi (EAFRD) kulutusi. ÜPP 2025. aasta 56,80 miljardist eurost maksti ÜPP strateegiakavade raames välja kokku 46,2 miljardit eurot ja 2014.–2022. aasta ÜPP raames 10,6 miljardit eurot.

7.6. 2025. aastal olid ÜPP peamised rahastamisvahendid (ehk sekkumised) järgmised:

● otsetoetused põllumajandustootjatele, mida rahastatakse täielikult ELi eelarvest (EAGF);

● liikmesriikide riiklikud ja piirkondlikud maaelu arengu sekkumised, mida kaasrahastatakse ELi (EAFRD) ja liikmesriikide eelarvest;

● põllumajanduse turumeetmed, mida rahastatakse täielikult ELi eelarvest (EAGF), välja arvatud teatavad meetmed, nagu põllumajandusliku toidutööstuse edendamise meetmed, mida kaasrahastavad liikmesriigid.

7.7. Otsetoetused moodustasid 63,5% MFRi rubriigi 3 kulutustest (2025. aastal 37,8 mld eurot). Peamised otsetoetustega seotud sekkumised olid järgmised:

● baassissetuleku toetus kestlikkuse tagamiseks (18,8 mld eurot) ja täiendav ümberjaotav sissetulekutoetus kestlikkuse tagamiseks (4,0 mld eurot), mis tähendavad sissetulekutoetust põllumajandustootjate deklareeritud põllumajandusmaa pindala alusel;

● ökokavad (9,1 mld eurot) – põllumajandustootjatele mõeldud vabatahtlikud kavad, mis võeti kasutusele 2023.–2027. aasta ÜPP raames, et toetada kliima- ja keskkonnaeesmärke ning loomade heaolu edendavaid põllumajandustavasid;

● tootmiskohustusega seotud sissetulekutoetus (4,5 mld eurot) selliste põllumajandussektorite jaoks nagu veise- ja vasikaliha, piim ja valgurikkad kultuurid. Sellekohane näide on esitatud selgituses 7.1.

254

Selgitus 7.1

Näide tootmiskohustusega seotud sissetulekutoetusest

Rootsis sai tootmiskohustusega seotud sissetulekutoetust üks väikepõllumajandustootja, kellel oli 17 rohusöödal peetavat veist. Rootsi veiseliha- ja piimatootmine põhineb peamiselt rohu- ja karjamaadel, mis aitavad kaasa süsiniku kogumisele ja säilitamisele ning elurikkusele. Fotol on kujutatud põllumajandustootja loomad, keda karjatatakse looduslikel karjamaadel. Auditi käigus saime kinnitust, et toetusesaaja oli täitnud toetuskõlblikkuse tingimused.

Allikas: kontrollikoda.

7.8. Põllumajandustootjatele makstavad otsetoetused põhinevad peamiselt toetusõigustel. Nende saamine sõltub teatavate tingimuste täitmisest. Kui tingimused ei ole keerulised, on selliste maksete vearisk väiksem kui kulude hüvitamisel põhinevatel maksetel (punkt 1.17). Leiame, et otsetoetuste saamise tingimused ei ole keerulised (välja arvatud teatavad ökokavade puhul).

255

7.9. Otsetoetusi hallatakse igas liikmesriigis ühtse haldus- ja kontrollisüsteemi (IACS) kaudu, mis ühendab omavahel põllumajandusettevõtete, toetusetaotluste, loomaregistrite ja põllumajandusmaa andmebaasid. Ühtne haldus- ja kontrollisüsteem hõlmab maatükkide identifitseerimise süsteemi, georuumilist rakendussüsteemi ja pindala seiresüsteemi. Ühtne haldus- ja kontrollisüsteem aitab põllumajandustootjatel esitada pindalaga seotud toetusetaotlusi ja tõendeid oma tegevuse kohta, mis omakorda hõlbustab makseasutuste tehtavaid kontrolle. See võimaldab parandada teatavad vead toetusetaotlustes enne makse tegemist ja vähendab veariski.

7.10. Maaelu arengu toetused moodustasid 26,6% MFRi rubriigi 3 kulutustest (15,9 mld eurot) ja sisaldasid:

● põllumajandustootjatele keskkonna- ja kliimakriteeriumide alusel tehtavaid makseid (5,2 mld eurot), mis põhinevad põllumajandusmaa või põllumajanduslikus majapidamises olevate loomade arvul (pindala või loomadega seotud kriteeriumid), mida hallatakse samuti liikmesriikide ühtse haldus- ja kontrollisüsteemiga;

● abi investeerimisprojektidele (10,7 mld eurot), mille eesmärk on toetada maapiirkondade sotsiaalset ja majanduslikku arengut (mitte pindalapõhised kriteeriumid).

7.11. 2025. aastal kulutasid liikmesriigid jätkuvalt suurema osa maaelu arengu vahenditest 2014.–2022. aasta riiklike ja piirkondlike maaelu arengu programmide raames võetud kohustustele (8,8 mld eurot).

7.12. Põllumajanduse turumeetmed, mis moodustavad 5,2% MFRi rubriigi 3 kulutustest (3,1 mld eurot), hõlmavad mitut kava, nagu puu- ja köögiviljasektori tootjaorganisatsioonide toetamine ning viinamarjaistanduste ümberkorraldamine, millel on kõigil oma eraldi toetuskõlblikkuse tingimused.

7.13. Mitmeaastase finantsraamistiku rubriigi 3 väljaspool ÜPPd tehtud kulutused (4,7%), peamiselt õiglase ülemineku fondi, EMKVFi ja LIFE programmi raames, hõlmavad mitmesuguseid valikukriteeriume, toetuskõlblikkuse nõudeid ja väljamaksemeetodeid.

7.14. Ökokavade, enamiku maaelu arengu, turumeetmete ja mitmeaastase finantsraamistiku rubriigi 3 ÜPP-väliste poliitikavaldkondade toetuskõlblikkuse tingimused on keerukamad kui otsetoetuste (v.a ökokavad) omad ning nende vearisk on suurem (punkt 1.17).

256

Auditi ulatus ja käsitlusviis

7.15. Meie auditi eesmärk oli hinnata mitmeaastase finantsraamistiku kõnealuse rubriigi veamäära ja aidata seeläbi kaasa meie kinnitava avalduse koostamisele. Vastavalt lisas 1.1 kirjeldatud auditi käsitlusviisile ja meetodeile kontrollisime kõnealuse mitmeaastase finantsraamistiku rubriigi puhul 2025. aastal järgmist:

a) 228 tehingust koosnenud statistiliselt esinduslik valim, mis koostati mitmeaastase finantsraamistiku selle rubriigi kõigist kulutustest (joonis 7.2);

b) DG AGRI ja DG MARE aasta tegevusaruannetes esitatud kulutuste korrektsust puudutav teave ning selle kajastamine komisjoni iga-aastases haldus- ja tulemusaruandes.

257

Joonis 7.2. 2025. aasta valimi jaotus

Allikas: kontrollikoda.

Meie valimi 228 tehingu jaotus

ÜPP Ühine põllumajanduspoliitika EAGF Euroopa Põllumajanduse Tagatisfond EAFRD Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfond EMKVF Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfond

EMKVF Programm LIFE

Õiglase ülemineku fond 8

EAGF – otsetoetused (v.a ökokavad)

63

EAGF – turumeetmed 12

EAFRD – muu kui pindalapõhine

53

EAGF – ökokavad 40

ÜPP

Muud valdkonnad

12

45

4

4

63

40

40

8

8

4

2014–2022

2014–2020

2023–2027

2021–2027

EAFRD – pindala või loomad 52

258

Tehingute korrektsus

Tehingute testimise tulemused

7.16. Kontrollitud 228 tehingust sisaldas vigu 46 (20%). Meie kvantifitseeritud 36 vea põhjal on hinnanguline veamäär 3,9% (vt joonis 7.3). Eelmise aasta 228 tehingust koosnenud valimis sisaldasid vigu 39 tehingut (17%) ja me kvantifitseerisime 22 viga.

Joonis 7.3. Tehingute testimise tulemused

Allikas: kontrollikoda.

7.17. Meie tulemused näitavad, et otsetoetuste puhul (v.a ökokavad), mis moodustasid enam kui poole ÜPP ja 49% MFRi kõnealuse rubriigi kulutustest, oli veamäär madalam kui teistes kuluvaldkondades kokku (ökokavad, maaelu areng, turumeetmed, õiglase ülemineku fond, merendus, kalandus, keskkond ja kliimameetmed), mis moodustavad 51% kulutustest.

1,8% 2,2% 2,2%

2,6%

3,9%

0%

2%

4%

6%

8%

Ülemine veapiir 6,1%

Alumine veapiir 1,7%

Olulisuse lävi 2,0%

20242021 20252022 2023

Hinnanguline veamäär

Valimi suurus (tehingute arv)

218 218212 228 228 20242021 20252022 2023

Hinnanguline veamäär

259

7.18. Joonisel 7.4 on esitatud eri veatüüpide osakaal meie 2025. aasta hinnangulises veamääras. 2025. aasta hinnangulise veamäära kasv tuleneb suuresti toetusesaajate deklareeritud toetuskõlbmatust maast. Märgime, et meie auditi tegemise ajal olid komisjonil pooleli vastavusauditid puuduste kohta kontrollisüsteemides, mis hõlmasid tehinguid, milles me olime vigu leidnud.

Joonis 7.4. Suur osa hinnangulisest veamäärast tuleneb toetuskõlbmatu maa deklareerimisest

Allikas: kontrollikoda.

7.19. Kõige rohkem kvantifitseeritavaid vigu (17) leidsime otsetoetuste tehingutes. Leidsime ka puudusi maaelu arengu (14), turumeetmete (1) ja muude ÜPP-väliste poliitikavaldkondade (4) tehingutes. Lisaks leidsime 17 nõuetele vastavusega seotud probleemi, mis veamäära ei mõjutanud.

Veamäär kokku 2025

Oluliste tõendavate dokumentide puudumine

Hankelepingute sõlmimise korra rikkumine

Toetuskõlbmatu toetusesaaja, tegevus, projekt või rahastamiskõlbmatud kulud

100%

28%

20%

16%

15%

8%

7%

6%

3,9%

1,1 pp

0,8 pp

0,6 pp

0,6 pp

0,3 pp

0,3 pp

0,2 pp

Toetuskõlbmatu maa deklareerimine

Põllumajanduse keskkonna- ja kliimakohustuste mittetäitmine

Põllumajandusmaa või loomade üledeklareerimine

Haldusvead

pp: protsendipunkti

260

7.20. Liikmesriikide ametiasutused olid võtnud parandusmeetmeid, mis puudutasid otseselt meie valimi 45 tehingut. Parandusmeetmed olid meie arvutuste jaoks asjakohased, kuna need vähendasid kõnealuse peatüki kohta arvutatud hinnangulist veamäära 0,7 protsendipunkti võrra. 19 kvantifitseeritava vea puhul oli liikmesriikide ametiasutustel küllalt teavet nende vältimiseks või avastamiseks ja parandamiseks enne kulude heakskiitmist. Kui liikmesriikide ametiasutused oleksid kogu nende käsutuses olevat teavet asjakohaselt kasutanud, oleks peatüki hinnanguline veamäär olnud 2,4 protsendipunkti madalam. Lisas 7.1 esitatakse liikmesriikide kaupa kokkuvõte mitmeaastase finantsraamistiku rubriigi 3 kulutustest ja meie tehingute testimise tulemustest auditeeritud 18 liikmesriigis3.

Otsetoetused

7.21. Leidsime 63-s kontrollitud otsetoetuste tehingus (v.a ökokavad) kaheksa kvantifitseeritavat viga. Neist viis tulenesid pindala või loomade arvu väikesest üledeklareerimisest, kaks toetuskõlbmatu maa deklareerimisest ja üks toetusõiguste ebaõigest arvutamisest. Selgituses 7.2 tuuakse näide toetuskõlbmatu maa kohta, taotleja ei täitnud põllumajandusliku tegevuse nõuet.

3 Bulgaaria, Tšehhi, Taani, Saksamaa, Iirimaa, Kreeka, Hispaania, Prantsusmaa, Horvaatia,

Itaalia, Leedu, Ungari, Austria, Poola, Portugal, Rumeenia, Slovakkia ja Rootsi.

261

Selgitus 7.2

Näide põllumajandusliku tegevuse nõude mittetäitmisest deklareeritud maal

Kreekas deklareeris üks toetusesaaja 102 lammast ja kitse ning taotles luba kasutada riigi karjamaad. Kooskõlas riigisiseste nõuetega eraldasid Kreeka ametiasutused toetusesaajale Kýthnose saarel 7,14 hektarit püsikarjamaad, mis oli jagatud kuueks maatükiks. Saar asub aga rohkem kui 226 km kaugusel põllumajandustootja laudast ja loomadest Kreetal. Kreeka ametiasutuste loomade keskregistris puudusid nii andmed kui ka toetusesaaja taotlus loomade Kýthnosele karjatamiseks viimise kohta. Riigisiseste reeglite kohaselt peavad kasutuses olevad püsikarjamaad selleks, et nende eest makstaks toetust, vastama minimaalsele karjatamistihedusele. Kuna loomi Kýthnosele ei veetud, oli karjatamistihedus eraldatud maatükkidel null. Leidsime ka, et ainult üks kuuest eraldatud maatükist oli avaliku sektori omandis ja ülejäänut ei oleks tohtinud käsitada toetusesaaja õiguspärases valduses olevana. Meie auditi tegemise ajal olid komisjonil pooleli vastavusmenetlus, mis puudutas muu hulgas puudusi Kreeka ametiasutuste kontrollisüsteemides, millega kontrolliti põllumajandusliku tegevuse nõude täitmist.

Allikas: EUROSTAT – GISCO.

Laut

Karjamaa

Kreeta

Kythnos

226 km

Cartography: Eurostat – GISCO, 06/2026 Administrative boundaries: © EuroGeographics © OpenStreetMap Distance calculated in ESPG: 3035

262

7.22. Ökokavade 40-s kontrollitud tehingus leidsime üheksa kvantifitseeritavat viga. Neist kolm olid seotud deklareeritud maa toetuskõlbmatusega, kuna puudusid tõendid selle kohta, et maa oli õiguspäraselt toetusesaajate kasutuses (selgitus 7.3). Lisaks leidsime veel vigu: neist kaks tulenesid kohustusliku dokumentatsiooni puudumisest, kaks rahastamisnõuete täitmata jätmisest ja kaks pindala üledeklareerimisest.

Selgitus 7.3

Näited maa õiguspärast valdust tõendavate dokumentide puudumisest

Nõuetele mittevastavate taotluste vältimiseks on oluline nõue, et pindalapõhiste sekkumiste toetusesaajad peavad kas taotluse osana või nõudmisel suutma tõendada maa õiguspärast valdust. Kolme Horvaatia tehingu puhul leidsime, et toetusesaaja ei suutnud ühe või mitme renditud maatüki eest toetuse taotlemisel tõendada, et need olid tema õiguspärases valduses. Horvaatia õiguse kohaselt pidid põllumajandustootjad esitama 31. jaanuariks 2026 dokumendid, mis tõendavad renditud maa õiguspärast valdust. Ei makseasutus ega toetusesaaja ei olnud tõendanud renditud maatükkidena registreeritud asjaomaste maatükkide õiguspärast valdust. Meie auditi tegemise ajal oli komisjonil pooleli vastavusmenetlus puuduste kohta Horvaatia ametiasutuste kontrollisüsteemides, millega kontrollitakse maatükkide õiguspärast valdust.

Maaelu areng, turumeetmed ja poliitikavaldkonnad

7.23. Kontrollisime 52 maaelu arengu toetust, mis põhinesid põllumajandustootjate deklareeritud pindalal või loomade arvul. Need hõlmasid toetusi põllumajanduse keskkonna- ja kliimaalaste erikohustuste täitmiseks, mahepõllumajanduse eest makstavaid hüvitisi, looduslikust eripärast tingitud piirangutega alade põllumajandustootjatele makstavaid toetusi ja Natura 2000 kaitsealadel põllumajandustootjatele makstavaid hüvitisi. 52 maksest 40 olid seotud 2023.–2027. aasta ÜPPga ja 12 makset 2014.–2022. aasta ÜPPga.

7.24. Meie testitud 52-st pindala või loomadega seotud maaelu arengu tehingust 6 sisaldas kvantifitseeritavaid vigu. Vead hõlmasid kolme pindala üledeklareerimist, kahte põllumajanduse keskkonna- ja kliimakohustuste täitmata jätmise juhtumit ning ühte juhtumit, kus puudusid tõendid maa õiguspärase valduse kohta.

263

7.25. Uurisime 53 maaelu arengu makset investeerimisprojektidele, nagu investeeringud materiaalsesse varasse, põhiteenused, külade uuendamine ja metsanduse arendamine. 53 maksest 8 olid seotud 2023.–2027. aasta ÜPPga ja 45 2014.–2022. aasta ÜPPga.

7.26. Kvantifitseerisime kaheksas makses leitud vead, millest üks oli seotud 2023.−2027. aasta ÜPPga ja seitse 2014.–2022. aasta ÜPPga. Maksed sisaldasid ühte või mitut viga, mis tulenesid rahastamiskõlbmatute kulude või tegevuste deklareerimisest, riigihanke-eeskirjade eiramisest ja toetusmäära ebaõigest arvutamisest. Selgituses 7.4 on esitatud näide ühest 2014.–2022. aasta ÜPP maksest, mis sisaldas mitut viga.

Selgitus 7.4

Näide mitme veaga investeerimisprojektist

Ungaris esitas üks mittetulunduslik piiratud vastutusega äriühing 2019. aasta juunis toetustaotluse projektikonkursile „Lühikeste tarneahelate ja kohalike turgude arendamiseks ja edendamiseks tehtava koostöö toetamine“. Toetuse andmise otsus tehti 2020. aasta oktoobris. Projekti valmimise tähtaega (algselt 2022. aasta oktoober) pikendati toetusesaaja 2024. aasta juunis esitatud taotluse alusel.

Leitud vead hõlmasid rahastamiskõlbmatute kulude hüvitamist (kontori üürimine ja sisustamine) ning toetusesaaja ja hankemenetluses edukaks osutunud pakkuja varasemat avalikustamata jäetud ärisuhet. Samuti leidsime, et makseasutus oli pikendanud projekti valmimistähtaega rohkem kui pooleteise aasta võrra.

7.27. Turumeetmete 12-s kontrollitud tehingus leidsime ühe kvantifitseeritava vea. See puudutas viinamarjaistanduse taasistutatud pindala üledeklareerimist.

7.28. Muudes ÜPP-välistes poliitikavaldkondades auditeerisime kaheksat tehingut ja leidsime neli kvantifitseeritavat viga. Neist kolm olid seotud programmi LIFE projektide rahastamiskõlbmatute kuludega ja üks toetusesaaja poolt õiglase ülemineku fondi projekti tehtud mitterahalise sissemakse tegelikust suuremaks hindamisega.

264

Aasta tegevusaruanded ja muu juhtimiskord

DG AGRI ja DG MARE aruandlus kulutuste korrektsuse kohta

7.29. 2025. aastal kasutas DG AGRI kulutuste korrektsuse aruandluseks endiselt kahte mudelit: 2023.–2027. aasta ÜPP strateegiakava kulutuste tulemuspõhist kindlustandvat mudelit ja 2014.–2022. aasta ÜPP vastavusraamistikku. Viimast kasutatakse jätkuvalt ÜPP strateegiakavadest väljapoole jäävate kulutuste suhtes, sealhulgas liikmesriikide 2014.–2022. aasta maaelu arengu programmide raames aasta jooksul tehtud maksete suhtes. Alates aastast 2024 ei pea komisjon ega liikmesriigid esitama ÜPP strateegiakavade kulutuste maksete hinnangulist veariski.

7.30. Iga liikmesriik peab esitama DG AGRI-le kindlustandva paketi. See sisaldab iga makseasutuse aasta raamatupidamise aastaaruannet kulutuste kohta, iga-aastast tulemusaruannet ja makseasutuse direktori esitatavat vahendite haldaja kinnitust. Kinnituses märgitakse, et esitatud teave on täielik ja täpne ning et juhtimissüsteemid, sealhulgas deklareeritud kulude seaduslikkuse ja korrektsuse tagamise süsteemid, toimivad nõuetekohaselt. Pakett sisaldab ka sõltumatute sertifitseerimisasutuste aruandeid ja arvamusi makseasutuste finantskontode, juhtimissüsteemide, iga-aastase tulemusaruande ning nende väljaspool ÜPP strateegiakavasid tehtud kulutuste seaduslikkuse ja korrektsuse kohta.

7.31. 2023.–2027. aasta ÜPP strateegiakavade kulutuste puhul (46,3 mld eurot) hindas DG AGRI sertifitseerimisasutuste aruannete ja oma audititöö põhjal sekkumiste kulutuste riski. Komisjoni hinnangul oli 2025. aastal 68% ÜPP strateegiakava kulutustest väikese riskiga, 24% keskmise riskiga ja ülejäänud 8% suure riskiga kulutused. Väikese riskiga kulutused on sekkumised, mida ei mõjuta võimalikud tõsised puudused nende juhtimissüsteemides. Enamiku väikese riskiga kulutuste puhul on tegu otsetoetuste ning muude ühtse haldus- ja kontrollisüsteemiga hõlmatud toetustega (29,0 mld eurot).

265

7.32. Väljaspool ÜPP strateegiakavasid tehtud kulutuste puhul, mis kuuluvad 2014.–2022. aasta ÜPP vastavusraamistiku alla (10,6 mld eurot), jätkas DG AGRI otsetoetuste, maaelu arengu ja turumeetmete puhul maksete veariski arvutamist. Arvud põhinevad makseasutuste esitatud veamääradel, mida komisjon kohandab, et võtta arvesse oma ja sertifitseerimisasutuste auditite tulemusi. DG AGRI arvutuste kohaselt oli 2025. aastal maksete vearisk väljaspool ÜPP strateegiakavasid tehtud 10,6 miljardi euro suurustes kulutustes ligikaudu 3,5%, sealhulgas ligikaudu 1,6% otsetoetuste (0,5 mld eurot), 3,8% maaelu arengu (8,8 mld eurot) ja 2,4% turumeetmete (1,3 mld eurot) puhul.

7.33. DG AGRI hinnangul oli 2025. aastal 64% kõigist ÜPP kulutustest väikese riskiga (2024. aastal 77%), 20% keskmise riskiga (2024. aastal 10%) ja 16% suure riskiga (2024. aastal 13%). Komisjon rõhutas 2025. aasta hindamise tulemuste puhul kolme olulist tegurit:

● kõigile Kreeka ÜPP kulutustele kehtestati reservatsioon, kuna sealsele makseasutusele kehtis 2025. eelarveaastal katseaeg. See tulenes püsivatest puudustest, mis mõjutasid vastavust mitmele akrediteerimiskriteeriumile, ja 415 miljoni euro suuruse finantskorrektsiooni määramisest4;

● 2023.–2027. aasta ÜPP teisel aastal paranesid mitme liikmesriigi, sealhulgas Prantsusmaa sertifitseerimisasutuste tehtud hindamised;

● mõned liikmesriigid kiirendasid kulutuste tegemist, et maksimeerida vahendite kasutamist enne 2014.–2022. aasta maaelu arengu programmide lõpetamist.

7.34. Kontrollisime piiratud ulatuses ka DG MARE aasta tegevusaruandes esitatud korrektsust käsitlevat teavet. Leidsime, et DG MARE maksete (või kavade lõpetamise) veariski arvutamise metoodika oli kooskõlas komisjoni suunistega.

Komisjoni iga-aastane haldus- ja tulemusaruanne

7.35. Komisjon ei esita oma iga-aastases haldus- ja tulemusaruandes enam hinnangut rubriigi „Loodusvarad ja keskkond“ maksete veariski kohta, sest DG AGRI, DG MARE, DG ENV ja DG CLIMA vastavusraamistikud hõlmavad sellest rubriigist vaid 20%.

4 Komisjoni rakendusotsus (EL) 2025/1147, 11. juuni 2025.

266

2023.–2027. aasta ÜPP tulemusaruandluse kontroll

7.36. Makseasutused koostavad igal aastal tulemusaruanded, milles esitatakse ÜPP strateegiakavade kohaste sekkumiste väljundid ja kulutused, mille täpsust kontrollivad sertifitseerimisasutused. Enne tulemusaruannete heakskiitmist teeb komisjon valideerimisreeglitel põhinevaid automaatseid kontrolle. Seejärel kasutab ta tulemusaruandeid ja sertifitseerimisasutuste kontrollide tulemusi, et hinnata loetletud väljundite ja vastavate kulutuste vahelist kooskõla. Komisjon võib otsustada vähendada kulutusi, millel puuduvad tulemuslikkuse kontrollimise ja heakskiitmise menetluse kohaselt piisavad väljundid.

7.37. Vaatasime läbi komisjoni lähenemisviisi kindluse andmisele makseasutuste eelarveaasta 2024 aasta tulemusaruannete täpsuse kohta. Valisime välja üheksa liikmesriigi5 kümme makseasutust ning uurisime nende sertifitseerimisasutuste ja komisjoni tehtud peamisi kontrolle, mille ülesanne on tagada tulemusandmete täpsus. Tulemusaruanded esitati komisjonile 2025. aasta veebruaris ja märtsis ning neid kasutati 2025. aasta oktoobris tulemuslikkuse kontrollimise ja heakskiitmise menetluses. Joonisel 7.5 esitatakse kokkuvõte protsessist ja meie kontrollimeetodist.

Joonis 7.5. Meie kontroll tulemusaruandluse antava kindluse kohta

Allikas: kontrollikoda.

5 Bulgaaria, Saksamaa (Niedersachsen, Bremen, Hamburg), Hispaania (Andaluusia ja Galicia),

Prantsusmaa (ASP), Kreeka, Ungari, Itaalia (AGREA), Poola ja Rumeenia.

Sertifitseerimisasutused kontrollivad iga-aastaseid

tulemusaruandeid

Komisjon kontrollib aruannete põhjal vastuvõetavust ja

heakskiitmist

Makseasutused koostavad iga-aastased

tulemusaruanded

Komisjon kasutab aruandeid tulemuslikkuse

alase aruandluse heakskiitmiseks

Otsetoetuste andmetel põhinev

analüüs

Sertifitseerimisasutuste kontrollide ja aruannete

kontroll

Komisjoni kasutatud heakskiitmisprotsessi

taasläbiviimine

Komisjoni otsustatud vähendamiste

kontroll

Kontrollikoja töö

Komisjoni lähenemisviis iga-aastase tulemusaruande kontrollimisele

267

7.38. Meie analüüs otsetoetuste alusandmete kohta kinnitas kümnest valitud makseasutusest üheksa kohta esitatud andmeid. Prantsusmaa iga-aastase tulemusaruande puhul kinnitas meie analüüs komisjoni tuvastatud olulisi lahknevusi (> 2%) neto- ja brutokulutuste vahel 35 otsemakse ühikusummast viie puhul (selle põhjal võidakse kulutuste summat vähendada), ning mitut väikest erinevust (< 2%) kulutuste ja väljundite vahel, mis leiti makseasutuste alusandmete ja esitatud andmete võrdlemisel.

7.39. Sertifitseerimisasutuste aruannete meiepoolne kontroll kinnitas, et aruannetes esitatud teave vastas õiguslikele nõuetele6. Kümnest aruandest üheksa puhul esitasid sertifitseerimisasutused piisavalt tõendeid tulemusandmete täpsuse kontrollimise kohta. Prantsusmaa sertifitseerimisasutus sai ainult osaliselt kontrollida tulemusaruande teatavaid elemente, kuna makseasutus viivitas andmete edastamisega.

7.40. Rakendasime samu valideerimisnõudeid, mida komisjon kasutas kooskõlastava võrdlemise automaatseks kontrollimiseks ning teatatud väljundite ja kulude vaheliste lahknevuste tuvastamiseks. Meie testimise tulemused olid kooskõlas komisjoni omadega.

7.41. Leidsime, et komisjoni poolt tulemuslikkuse kontrollimise ja heakskiitmise menetluse käigus tehtud kärped liikmesriikide kulutustes olid kooskõlas iga-aastastes tulemusaruannetes esitatud andmetega ja kontrollide tulemustega. Saksamaa esitas osa tulemusaruannete andmetest komisjonile märkimisväärselt pärast esitamistähtaega veebruari keskel.

7.42. Kokkuvõttes ei leidnud me oma kontrolli käigus käsitletud kümnest makseasutusest kaheksa puhul kindlusega seotud probleeme. Prantsusmaa ja Saksamaa puhul kinnitas meie töö, et viivitused andmete edastamisel mõjutasid sertifitseerimisasutuste suutlikkust andmeid kontrollida ja seega kohati nende suutlikkust anda kindlust esitatud teabe täpsuse kohta. Märgime, et alates eelarveaastast 2025 tulemuslikkuse kontrollimise ja heakskiitmise menetlust enam ei kasutata.

6 Määruse (EL) 2021/2116 artikkel 12 ja komisjoni 21. detsembri 2021. aasta

rakendusmääruse (EL) 2022/128 (milles sätestatakse määruse (EL) 2021/2116 rakenduseeskirjad) artiklid 5–7.

268

Järeldus ja soovitused

Järeldus

7.43. Kokkuvõttes osutab meie kogutud ja käesolevas peatükis esitatud auditi tõendusmaterjal sellele, et rubriigi „Loodusvarad ja keskkond“ kulutused olid olulisel määral vigadest mõjutatud (punkt 7.16). MFRi kõnealuse rubriigi tehingute testimine näitab, et andmekogumi hinnanguline veamäär oli 3,9%.

Soovitused

7.44. Kontrollisime juba 2024. aastal meie 2022. aasta aastaaruandes esitatud soovituse täitmist7. Komisjon on soovituse täielikult täidetud.

7.45. Kontrollisime ka nende 2023. ja 2024. aasta aastaaruandes esitatud soovituste täitmist, mis vajasid kas viivitamatut tegutsemist või mille täitmine pidi toimuma 2025. aasta jooksul. Üks 2023. aasta aastaaruandes esitatud soovitus oli kavas täita 2025. aastal (lisa 7.2). Nimetatud soovitus on meie hinnangul täidetud.

7.46. 2025. aastat käsitlevate leidude ja järelduste alusel esitame järgmised soovitused.

Soovitus 7.1. Teha koostööd liikmesriikidega, et parandada õiguspärase valduse kontrollimist

Perioodi 2028–2034 ÜPP rakendamise kavandamise kontekstis peaks komisjon tegema koostööd liikmesriikidega, et parandada nende kontrollisüsteeme, mille ülesanne on tagada, et deklareeritud maatükid on toetusesaajate õiguspärases valduses.

Soovituse täitmise tähtaeg: 2027.

7 2024. aasta aastaaruande lisa 7.2.

269

Lisad

7.1 lisa. Meie 2025. aasta tehingute valim ja vastavusvead

Allikas: kontrollikoda komisjoni andmete põhjal.

Vastavusvigadega

Vigadeta

Ei auditeeritud

Vastavusvead

Kvantifit- seerimata

Kvantifit- seeritud

Auditeeritud tehingud

ELi toetus (mln €)Liikmesriik

15269538Prantsusmaa 34247361Hispaania 11176457Itaalia –5246296Saksamaa 1–245301Poola ––133123Rumeenia 33122609Kreeka 2281725Ungari ––51466Iirimaa ––41230Bulgaaria –261220Portugal –491197Austria ––51056Tšehhi 5191023Taani ––9946Leedu 1–11918Rootsi ––4913Slovakkia –510721Horvaatia –––4519Auditeerimata liikmesriigid

173222056 900ÜPP kulutused 0482700Muud kulutused

173622859 600KOKKU

270

7.2 lisa. Varasemate soovituste põhjal võetud meetmed Täitmise seis: täielikult rakendatud; suuremas osas rakendatud; osaliselt rakendatud; rakendamata.

Aasta Kontrollikoja soovitus

Kontrollikoda hindas soovituse täitmise seisu

Täitmise seis Märkused

2023

Meie soovitus komisjonile:

Soovitus 7.1. Uurida suurtele põllumajandusettevõtetele antava ELi toetuse piiramise riigisisese korra tõhusust

Võttes arvesse liikmesriikide vastutust sissetulekutoetuse suunamisel neile, kes seda kõige rohkem vajavad, uurida liikmesriikide meetmete tõhusust suurte põllumajandusettevõtete otsetoetuste piiramisel.

Soovituse täitmise tähtaeg: 2025.

Meie hinnangul on soovitus täidetud, kuna komisjon uuris oma 2028.–2034. aasta ÜPP ettepanekute ettevalmistamisel sissetulekutoetuse jaotamist eri suurusega põllumajandusettevõtetele liikmesriikides.

Allikas: kontrollikoda.

271

8. peatükk

Ränne ja piirihaldus Julgeolek ja kaitse

272

Sisukord Punkt

Sissejuhatus 8.1.–8.10. Lühikirjeldus 8.2.–8.6.

Auditi ulatus ja käsitlusviis 8.7.–8.10.

Tehingute korrektsus 8.11.–8.12.

Sisekontrollisüsteemide elementide kontrollimine 8.13.–8.16. Auditeerimisasutuste töö kontrollimine 8.13.–8.15.

Komisjoni poolt programmitöö perioodi lõpetamiseks võetud meetmete hindamine 8.16.

Aasta tegevusaruanded ja muu juhtimiskord 8.17.–8.19.

Järeldus ja soovitused 8.20.–8.22. Järeldus 8.20.

Soovitused 8.21.–8.22.

Lisa 8.1 lisa. Varasemate soovituste põhjal võetud meetmed

273

Sissejuhatus 8.1. Käesolevas peatükis esitatakse meie auditi tulemused mitmeaastase finantsraamistiku (MFR) rubriigi 4 „Ränne ja piirihaldus“ ja rubriigi 5 „Julgeolek ja kaitse“ kohta. Joonisel 8.1 ja joonisel 8.2 antakse ülevaade nende rubriikide 2025. aasta peamistest tegevustest, kulutustest ja auditi andmekogumist.

Joonis 8.1. Maksed ja auditi andmekogum – ränne ja piirihaldus

(*) Käsitleme ELi detsentraliseeritud asutusi eraldi aastaaruandes. (**) Sealhulgas eelarve jagatud täitmise vormis hallatavad iga-aastased ettemaksed ja vahemaksed, mida komisjon ei ole veel heaks kiitnud.

Allikas: kontrollikoda ELi 2025. aasta konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande andmete põhjal.

Ränne ja piirihaldus 3,8 mld € (2,2% ELi eelarve kulutustest)

2025. aasta maksete jaotus fondide/kuluvaldkondade kaupa (miljardites eurodes)

Detsentraliseeritud asutused (*) 1,6 (41,6%)

Integreeritud Piirihalduse Fond (IBMF) 0,9 (24,7%)

Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifond (AMIF) 1,3 (33,7%)

2025. aasta auditi andmekogum võrreldes maksetega

Maksed – kokku 3,8

Auditi andmekogum – kokku 2,5

Eelmaksete tasaarvestamine: 1,7

Eelmaksed (**): 3,8

Eelarve jagatud täitmise vormis hallatavad kulutused, mille komisjon on heaks kiitnud: 0,7Vahe- ja lõppmaksed: 0,1

Vahe- ja lõppmaksed: 0,1

274

Joonis 8.2. Maksed ja auditi andmekogum – julgeolek ja kaitse

(*) Käsitleme ELi detsentraliseeritud asutusi eraldi aastaaruandes. (**) See on kuluvaldkond, mis hõlmab mitmest fondist (Euroopa Kaitsefond, Euroopa kaitsevaldkonna tööstusliku arendamise programm ja laskemoona tootmist toetav määrus) projektide rahastamist.

Allikas: kontrollikoda ELi 2025. aasta konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande andmete põhjal.

Lühikirjeldus

8.2. Rubriigi 4 kulutused keskenduvad varjupaigataotlejaid ja rändajaid kohe pärast saabumist vastu võtvate riiklike ametiasutuste toetamisele, ühise varjupaiga- ja rändepoliitika väljatöötamisele ning tõhusa tagasisaatmise tagamisele. See hõlmab ka piirihalduse ja viisapoliitika toetamist. Rubriigi 5 kulutused hõlmavad programme, mis tugevdavad Euroopa kodanike julgeolekut ja ohutust, parandavad ELi kaitsevõimet ja

2025. aasta auditi andmekogum võrreldes maksetega

Maksed – kokku 1,9

Auditi andmekogum – kokku 1,4

Eelmaksete tasaarvestamine: 0,6

Eelmaksed: 1,2 Vahe- ja lõppmaksed: 0,7

Vahe- ja lõppmaksed: 0,7

Sõjaväeline liikuvus 0,1 (7,3%)

Sisejulgeolekufond (ISF) 0,3 (13,7%)

2025. aasta maksete jaotus fondide/kuluvaldkondade kaupa

Julgeolek ja kaitse 1,9 mld eurot (1,1% ELi eelarve kulutustest)

Euroopa Kaitsefond (**) 0,9 (45,9%)

(miljardites eurodes)

Tuumaohutus, dekomisjoneerimine jm 0,2 (9,2%)

Detsentraliseeritud asutused (*) 0,3 (15,0%)

Kaitsevahendid ja liidu turvaline ühenduvus 0,2 (8,9%)

275

pakuvad kriisidele reageerimise vahendeid. Joonisel 8.3 on näidatud mõlema rubriigi ning nendega seotud fondide ja vahendite poliitikaeesmärgid.

Joonis 8.3. Poliitikaeesmärgid ja rakendusviisid

Allikas: kontrollikoda.

Rubriik 4 – Ränne ja piirihaldus

Integreeritud Piirihalduse Fond ELi välispiiride tõhusa kontrolli ühismeetmete toetamine

Eelarve täitmise viis

Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifond Varjupaigataotlejate majutus- ja vastuvõtuteenuste toetamine, seadusliku rände kanaleid käsitlevad teavitusmeetmed kolmandates riikides, keeleõpe, haavatavate isikute abistamine ja koostöö ELi liikmesriikide vahel

Jagatud Otsene

Kaudne

Piirihalduse ja viisapoliitika rahastu Tagada Euroopa integreeritud välispiiride haldamine, kaitstes samal ajal inimeste vaba liikumist ELis, austades põhiõigusi ja aidates kaasa julgeoleku kõrge taseme saavutamisele

Jagatud Otsene

Kaudne

Tollikontrolliseadmete rahastu Tolliliidu ja tolliasutuste toetamine, et kaitsta ELi ebaausa ja ebaseadusliku kaubanduse eest, ning turvalisuse ja ohutuse tagamine ELis, hõlbustades samal ajal seaduslikku äritegevust

Otsene

Rubriik 5 – Julgeolek ja kaitse

Kaitsevahendid ja liidu turvaline ühenduvus Tugevdada ühishangete kaudu Euroopa kaitsetööstust ja tagada ülemaailmne juurdepääs turvalistele riiklikele satelliitsideteenustele ning võimaldada erasektoril osutada äriteenuseid kogu ELis

Sõjaväeline liikuvus ELi strateegilise transporditaristu arendamine kahesuguse liikuvuse toetamiseks

Otsene

Sisejulgeolekufond Toetada spetsialiseerunud riiklike üksuste temaatilisi võrgustikke ning tõhusat ja koordineeritud reageerimist kriisidele, koolitada töötajaid ja eksperte ning võidelda küberkuritegevuse vastu

Jagatud Otsene

Kaudne

Euroopa kaitsevaldkonna tööstusliku arendamise programm Tööstuse ja liikmesriikide vahelise koostöö edendamine, Euroopa kaitsetööstuse konkurentsivõime toetamine ja kaitsealaste teadusuuringute kasutamise parandamine

Tuumaohutus, dekomisjoneerimine jm Keskkonna ja tervise kaitsmine kaheksa nõukogudeaegse tuumareaktori ohutu demonteerimise ning Teadusuuringute Ühiskeskuse vananenud tuumarajatiste dekomisjoneerimise ja jäätmekäitluse kaudu

Euroopa Kaitsefond Euroopa kaitsesektori tehnoloogilise ja tööstusliku baasi konkurentsivõime ja innovaatilisuse edendamine ning liikmesriikide võimete koostalitlusvõime suurendamine

Laskemoona tootmist toetav määrus ELi kaitsetööstuse tugevdamine, et tagada laskemoona ja rakettide õigeaegne tarnimine

Otsene Kaudne

276

8.3. Teine oluline kuluvaldkond on detsentraliseeritud asutuste rahastamine. MFRi rubriigi 4 raames on need järgmised asutused: Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Amet (Frontex), Euroopa Liidu Varjupaigaamet (EUAA) ning Vabadusel, Turvalisusel ja Õigusel Rajaneva Ala Suuremahuliste IT-süsteemide Operatiivjuhtimise Euroopa Liidu Amet (eu-LISA). MFRi rubriigi 5 raames on need järgmised asutused: Euroopa Liidu Uimastiamet (EUDA), Euroopa Liidu Õiguskaitsekoostöö Amet (Europol) ja Euroopa Liidu Õiguskaitsekoolituse Amet (CEPOL).

8.4. Eelarve jagatud täitmise kohaselt rakendavad liikmesriigid mitmeaastaseid programme, mille komisjon on heaks kiitnud. See eelarve täitmise viis puudutab suuremat osa Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi (AMIF), Sisejulgeolekufondi välispiiride ja viisade rahastamisvahendist (ISF-BV) ning Sisejulgeolekufondi politseikoostöö rahastamisvahendist (ISF-P) aastatel 2014–2020 ja sellele järgnenud Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi (AMIF), piirihalduse ja viisapoliitika rahastut (BMVI, varem ISF-BV) ning Sisejulgeolekufondi (ISF, endine ISF-P) aastatel 2021–2027 antavat rahastamist. ISF-BV ja BMVI puhul puudutab see ka Schengeni lepinguga ühinenud riike, Islandit, Liechtensteini, Norrat ja Šveitsi (ajavahemikul 2021–2027 rakendab kogu Liechtensteini rahastamist komisjon otse). Joonisel 8.4 on esitatud üksikasjalikum teave eelarve jagatud täitmise toimimise kohta.

277

Joonis 8.4. Ühised juhtimis-, kontrolli- ja kindlustandvad protsessid rände, piirihalduse ja sisejulgeoleku valdkonnas programmitöö perioodil 2021–2027

Allikas: kontrollikoda.

8.5. 2014.–2020. aasta AMIFi ning ISFi programmide lõplikud assigneeringud olid vastavalt 4,576 miljardit eurot ja 3,172 miljardit eurot. Programmide lõpetamise ajaks olid liikmesriigid deklareerinud AMIFile 4,324 miljardit eurot ja ISFile 2,996 miljardit eurot kumulatiivseid kulusid. Assigneeringud kogusummas 252 miljonit eurot (ehk 5,5%) ja 176 miljonit eurot (5,5%) jäid kasutamata ja seega vabastatakse kulukohustustest. 31. detsembri 2025. aasta seisuga oli komisjon heaks kiitnud AMIFi ning ISFi kumulatiivseid kulusid vastavalt summas 4,182 miljardit eurot ja 2,726 miljardit eurot, kusjuures AMIFi puhul oli deklareeritud veel 142 miljonit eurot (3,3%) ja ISFi puhul 270 miljonit eurot (9,0%), mis on veel tasaarvestamata. Joonisel 8.5 on esitatud kulud, mille liikmesriigid on alates programmitöö perioodi 2014–2020 algusest komisjonile hüvitamiseks deklareerinud, ja programmitöö perioodi lõpetamisprotsessi praegune seis.

Komisjon Liikmesriigid

Korraldusasutused

o Valivad riikliku programmi rakendamiseks projektid (nt patrull- ja vaatlustegevuse seadmed)

o Viivad temaatilise rahastu raames ellu ühiseid meetmeid (nt erakorraline abi)

o Kontrollivad toetusesaajate väljamaksetaotlusi

o Koostavad ja kinnitavad raamatupidamise aastaaruande

Komisjon kannab lõplikku vastutust ELi eelarve täitmise

eest

o Kiidab heaks riiklikud programmid, mida rakendatakse eelarve jagatud täitmise kaudu

o Võtab temaatilise rahastu kaudu vastu tööprogrammid rände- ja piirijulgeolekuprobleemide lahendamiseks

o Kaasrahastab projektide rahastamiskõlblikke kulusid vastavalt riiklikule programmile

o Kinnitab auditeerimisasutuste esitatud allesjäänud veamäärad ja integreerib need peamiste tulemusnäitajatena oma aasta tegevusaruannetesse

Auditeerimisasutused o Kontrollivad raamatupidamise

aastaaruannetes sisalduvaid kulusid

o Annavad välja aasta kontrolliaruandeid, milles avalikustatakse allesjäänud veamäärad

o Esitavad auditiarvamusi deklareeritud kulude korrektsuse ning juhtimis- ja kontrollisüsteemide tõhusa toimimise kohta

Eelarve jagatud täitmine nüüd ühissätete määruse 2021–2027 alusel

DG HOME

Esitavad mitmeaastased riiklikud programmid kogu MFRi kohta

278

Joonis 8.5. AMIFi ning ISFi 2014.–2020. aasta programmide (eelarve jagatud täitmine) edenemine

Allikas: kontrollikoda liikmesriikide esitatud 2024. aasta raamatupidamise aastaaruannete ja komisjoni 31. detsembri 2025. aasta raamatupidamisarvestuse kontrollimise ja heakskiitmise otsuste põhjal.

AMIFi (2014–2020) tegevuse lõpetamine

0

1

2

3

4

5

2014– 2015

2014– 2016

2014– 2017

2014– 2018

2014– 2019

2014– 2020

2014– 2021

2014– 2022

2014– 2023

2014– 2024

(miljardites eurodes)

Olemasolev eelarve

Kumulatiivsed kulutused

Lõplikud eraldised liikmesriikide AMIFi programmidele 2020. aastal

Kulukohustustest vabastatavad assigneeringud: 252 mln €

Kontrollimata ja heakskiitmata summad: 142 mln €

Deklareeritud ja tasaarvestatud kulutused

Olemasolev eelarve Kasutamata assigneeringud

ISFi (2014–2020) tegevuse lõpetamine

Lõplikud eraldised ISFi riiklikele programmidele 2020. aastal

0

1

2

3

4

Olemasolev eelarve

Kumulatiivsed kulutused

2014– 2015

2014– 2016

2014– 2017

2014– 2018

2014– 2019

2014– 2020

2014– 2021

2014– 2022

2014– 2023

2014– 2024

Kulukohustustest vabastatavad assigneeringud: 176 mln €