Riigikogu korruptsioonivastase erikomisjoni

istungi protokoll nr 101

Tallinn, Toompea Kolmapäev, 23. september 2026

Algus 8.45, lõpp 9.39

Juhataja: Anastassia Kovalenko-Kõlvart (esimees)

Protokollija: Airi Ausmees (konsultant)

Võtsid osa:

Komisjoni liikmed: Martin Helme (Rain Epler`i asendusliige), Irja Lutsar, Stig Rästa, Priit

Sibul, Riina Sikkut

Komisjoni ametnik: Anu Kärtner (nõunik)

Puudusid: Mario Kadastik ja Eerik-Niiles Kross

Kutsutud: Majandus- ja tööstusminister Liina Vahtras ja Ettevõtluse ja Innovatsiooni

Sihtasutuse nõukogu liige Erkki Raasuke (1. päevakorrapunkt)

Päevakord:

1. Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse toetuste jagamise kord ja huvide konflikti

vältimine

2. Info ja muud küsimused

1. Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse toetuste jagamise kord ja huvide konflikti

vältimine

Anastassia Kovalenko-Kõlvart juhatas istungi sisse viidates nädala esimesel istungil,

esmaspäeval 21. septembril 2026, kinnitatud nädala töökavale, mille kohaselt on käesoleval

nädalal kaks korralist istungit – esmaspäeval, 21. septembril 2026 toimunu ja käesolev istung.

Istungi kokkukutsumise tingis teave, mille kohaselt 16. septembril 2026 ametivande andnud

majandus- ja tööstusminister Liina Vahtras on Rochna Invest OÜ juhatuse liige ning

Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse (EIS) juhatuse liige ning seda teavet kinnitavad ka

äriregistri andmed.

Liina Vahtras ütles, etta ei ole Rochna Invest OÜ juhatuse liige alates 10. septembrist 2026

kui dokumendid tema tagasikutsumise osas suunati Küproselt Eestisse, kätte sai ta nad 17.

septembril 2026 ning äriregistri kanne on tegemisel.

Erkki Raasuke ütles, et EIS-i juhatuse liikme ametikohalt lahkumise avaldus tehti

viivitamatult ministri ametikohale asumise ettepaneku saamisest. E. Raasuke sõnas, et kui ta

õigesti mäletab, siis digiallkirjastas ta eile EIS-i poolse otsuse nõukogu esimehena. Sellel

hetkel olid veel mõned allkirjad puudu. Kandeavaldus läheb äriregistrisse kõigi nõukogu

liikmete poolt allkirjastamise järel.

2

Anastassia Kovalenko-Kõlvart viitas EIS-i poolt Liina Vahtras’e juhitud või osalusega

juriidilistele isikutele ning küsis EIS-i huvide konflikti vältimise reeglite kohta, sh EIS-i

põhikirja sätte osas, mille kohaselt ei saa EIS-i juhtorgani liikmeks olla isik, kel on sisuline

huvide konflikt EIS-iga.

Erkki Raasuke selgitas, et sisuline huvide konflikt tähendab EIS-iga samas valdkonnas

võrreldava teenuse pakkumist. L. Vahtras on olnud juhatuse liige äriühingutes, kes ei ole

taotlenud EIS-ilt toetust ning L. Vahtrase juhitud äriühingud on omanud niisugustes

äriühingutes alla 5 %. Menetlustes ei ole L. Vahtras osalenud.

Liina Vahtras selgitas, et tema valdkond EIS-is on olnud e-residentsus, turundus ja

kommunikatsioon. Ülesanne oli aasta jooksul ümber disainida EIS-i turundus ja

kommunikatsioon, mis enne oli mitmes osakonnas ning uuendusega loodi see ühe

horisontaalse funktsioonina.L. Vahtrase juhitav äriühing tegeleb investeeringute haldamisega

ning ei ole viimastel aastatel uusi investeeringuid teinud, see töömaht on väike ning seisnes

välismaal oleva omanikuga konsulteerimises ning otsuste allkirjastamises, tasu ta selle eest ei

saanud.Investeeringute haldamise ettevõte on olnud passiivne, investeeringuid ei ole tehtud.

Anastassia Kovalenko-Kõlvart küsis L. Vahtrase rolli ja vastutuse ulatuse kohta OÜ-s

Rochna Invest. Meedias kajastatu kohaselt oli L. Vahtrase roll mitte ettevõtte sisuliste või

strateegiliste otsuste tegemine, vaid pigem oli tegemist formaalse ja administratiivse rolliga,

mis hõlmas näiteks majandusaasta aruannete vastuvõtmise kinnitamist, allkirjastamist ning

muid tavapäraseid juriidilisi või dokumentidega seotud toiminguid.

Liina Vahtras vastas, et tegemist oli investeeringute haldamisega tegeleva ettevõttega, mis

viimase kolme-nelja aasta jooksul uusi investeeringuid ei teinud ning seetõttu oli tema

töömaht väga väike. Tema roll piirdus peamiselt sellega, et ta sai teavet portfelliettevõtetes

toimunud muudatuste kohta, näiteks osanike ringi muutumisel. Ta tutvus vastava

informatsiooniga, konsulteeris ettevõtte omanikuga ning vajadusel allkirjastas dokumendid. L.

Vahtrase sõnul ei ole ta selle tegevuse eest kordagi tasu saanud.

Anastassia Kovalenko-Kõlvart palus selgitada, kuidas L. Vahtras saab aru, mida tähendab

olla juhatuse liige? Juhatuse liikme roll ei ole lihtsalt allkirjastamine, vaid on ka

hoolsuskohustus ning väga palju muud.

Liina Vahtras vastas, et kui ettevõte ei võta vastu uusi otsuseid, siis mida ta oleks pidanud

juhatuse liikmena tegema.

Anastassia Kovalenko-Kõlvart soovis saada ülevaadet KVS §§ 2 ja 5 kirjeldatud otsuste ja

toimingute sisulise suunamise välistamisest EIS-is.

Erkki Raasuke selgitas, et lisaks Eesti ja Euroopa Liidu õigusnormidele ja kehtestatud

reeglitele on EIS-is oluline puhast ja professionaalset toimimist jõustav organisatsioonikultuur

ning 1,5 aasta vältel nõukogus töötamise ajal ei ole tulnud mingeid viiteid toetuste suunamise

osas. Kõik otsused tehakse kollegiaalselt, finantsmaailmas võetakse riske ning seisukohad

argumenteeritakse ja otsused protokollitakse.

Martin Helme küsis L. Vahtrase suhete kohta alljärgnevate isikutega: Timo Rein, Ants Vill,

Kristjan Kõrgma, Siim Vips, Peeter Padrik, peaminister K. Michali perekond, Anni Tooma,

kes on töötanud suhtekorraldusettevõtetes Meta Advisory’s, mis on saanud toetusi EIS-ilt ja

enne Rud Pederseni-s (mis on samuti EIS-ilt toetusi saanud). M. Helme küsis, kas niisugused

seosed koosmõjus L. Vahtrase ettevõtlusega sobivad kokku ministri ametikohaga. Kui

peaminister K. Michal kutsus L. Vahtrast ministriks, kas ta küsis, kas L. Vahtrasel on olnud

huvide konflikte või mingisuguseid ärisid, millega EIS on seotud?

3

Liina Vahtras vastas, et peaminister ei arutanud temaga neid küsimusi. Küsitud isikutest on

mitmed endised kolleegid, mõnest on ta kuulnud, Anni Tooma asub esmaspäeva hommikul

tööle L. Vahtrase nõunikuna ning ministrina töötamise osas probleeme ei ole.

Irja Lutsar ütles, et paljud inimesed on millalgi koos töötanud ning kui Euroopa

ravimiametis sooviti tööle võtta inimesi, kes ei oleks varasemas elus olnud seotud kliiniliste

uuringutega ning ravimitootjatega, võeti tööle puudulike teadmiste ja kogemustega inimesi.

Kas EIS-i reeglid võimaldavad juhatuse liikmel töötada samal ajal teise ettevõtte juhatuses või

nõukogus?

Erkki Raasuke rõhutas, et huvide konflikti vältimisel on kõige olulisem roll igal isikul endal,

EIS-is deklareeritakse huvid, lähtutakse õigusaktidest, sisereeglitest ja eetikapoliitikast ning

küsimused arutatakse läbi õigusosakonnaga ja juhtidega ning otsuste eel kaardistatakse

võimalikud puutumused ja huvid. EIS-i juhtide töökoormus ei võimalda samaaegset

suuremahulist ettevõtlust. L. Vahtras töötas EIS-is e-residentsuse valdkonna juhina 3 aastat,

misjärel tehti talle ettepanek asuda EIS-i juhatuse liikmeks ning kogu selle aja vältel ei ole tal

olnud kokkupuudet EIS-i toetuste valdkonnaga, sh mitte ühtegi sisulist, näilist ega muud

huvide konflikti. Tagasivaatavalt on EIS rahul L. Vahtrase tööga ning teeks ka täna talle

samad ettepanekud.

Anastassia Kovalenko-Kõlvart viitas L. Vahtrase varasemale vastusele, et peaminister K.

Michal ei küsinud küsimusi huvide konflikti võimalikkuse kohta. Samas sätestab põhiseaduse

§ 99, et Vabariigi Valitsuse liikmed ei tohi olla üheski riigiametis või kuuluda

tulundusettevõtte juhatusse või nõukogusse. Eelmisel nädalal andis L. Vahtras ametivande,

kus muuhulgas lubas olla ustav meie põhiseaduslikule korrale. Kas mitte kordagi ei olnud

arutlusel, et võib-olla enne seda kui L. Vahtras võtab ministriameti vastu ja tuleb Riigikogu

ette andma ametivannet tuleks ikkagi ära oodata äriregistri kanded, et ka juriidilises mõttes

oleks kõik korrektne, et ei oleks otsest või näilist huvide konflikti.

Liina Vahtras ütles, et peaministriga antud teemat ei arutatud. Kui peaministriga algasid

vestlused ministri ametikohale asumise osas, vestles L. Vahtras veel erinevate inimestega, sh

arutas ta Eesti Reformierakonna peasekretäriga oma seoseid EIS-i ja Rochna Invest OÜ-ga. L.

Vahtrase väite kohaselt oli ta teadlik, et ministriametis ei tohi kuuluda ühegi äriühingu

juhatusse.

Anastassia Kovalenko-Kõlvart täpsustas, kas ta sai õigesti aru, et L. Vahtras teavitas Eesti

Reformierakonna peasekretäri, kes ütles, et ei ole probleemi ning L. Vahtras võttis

ministriameti vastu vaatamata sellele, et registrikanded võivad võtta aega.

Liina Vahtras vastas, et ta ei ole Rochna Invest OÜ juhatuse liige alates 10. septembrist kui

emafirma ta tagasi kutsus.

Martin Helme hindas niisugused olud Juriidiliselt On Kõik Korrektne skeemiks ja pidas

ebaeetiliseks Küprosel registreeritud ettevõtte juhatamist. Osaluste piirmäärade ja teiste

„tulemüüridega“ toetuste andmise ja teiste otsuste ja vastutuse piiritlemine ei ole eetiline.

Erkki Raasuke selgitas, et L. Vahtrase juhitud Rochna Invest OÜ tegi alla 5 % piirmäära

jäävaid investeeringuid startup-ettevõtetesse ning ei olnud nendega operatiivselt seotud,

kuivõrd alla 5 % osalus ei võimalda äriühingu juhtimisotsuseid mõjutada. Niisuguse

konstruktsiooniga osalus ei moodusta eetilisi probleeme.

Anastassia Kovalenko-Kõlvart palus selgitada meedias avaldatud teavet EIS-i põhikirja

muutmise plaanide kohta.

Erkki Raasuke kinnitas, et mõned punktid vajavad arendamist, eelkõige nt turismivaldkonna

4

arenduse kohta ekspordivaldkonnana, planeeritavad muudatused ei puudutaks kuidagi

käesolevat arutelu – huvide konflikti teemat.

Martin Helme osutas, et Rochna Invest OÜ on seotud EIS-ilt toetusi saanud Bisly OÜ-ga,

mille omanik on AS SmartCap, mis on EIS-i omandis ning pidas niisuguseid seoseid

ebaeetiliseks.

Liina Vahtras juhtis tähelepanu, et Bisly OÜ-s omab osalust Rochna Holdings LTD, mida L.

Vahtras ei ole juhtinud.

Erkki Raasuke kinnitas, et AS SmartCap aktsiad kuuluvad EIS-ile, kuid AS-l SmartCap on

oma nõukogu ja juhatus ja EIS ei tee järelevalvet AS SmartCap investeerimisotsuste üle.

Anastassia Kovalenko-Kõlvart tõi välja, et Rochna Invest OÜ-ga seotud isikutele antud

toetuste osas on avalikkuses nimetatud erinevaid summasid.

Liina Vahtras vastas, et ühe aasta jooksul saadi toetustena 1,25 miljonit eurot, meedias

avaldatud teistsuguste andmete osas on ta saatnud selgitavaid teateid, kuid neid ei ole ära

parandatud.

Anastassia Kovalenko-Kõlvart juhtis tähelepanu Vabariigi Valitsuse seadusest tulenevale

jahtumisperioodile, mille kohaselt ametist lahkumise järel ei või isik tegutseda juhtimis- või

kontrollorgani liikmena sellises eraõiguslikus juriidilises isikus, mis kuulub tema juhitud

ministeeriumi valitsemisalasse, kui minister on oma ametiaja jooksul langetanud selle

juriidilise isiku tegevust puudutavaid olulise mõjuga otsuseid või kui juriidilisel isikul on

lepingulised suhted tema juhitud ministeeriumiga. Samuti tuleb järgida lobikohtumiste

registreerimise ja avaldamise korda.

Liina Vahtras kinnitas, et juhindub nn ministri käsiraamatust ja seni ei ole tal lobikohtumisi

olnud, kuid teab, et kõik kontaktid tuleb registreerida.

Anastassia Kovalenko-Kõlvart küsis EIS-i menetlusest Õiglase Ülemineku Fondi kaasuse

kohta, kus maksimaalse toetuse sai Greenful ja selle saamiseks asutati 3 juriidilist isikut,

millest igaüks sai 13 miljonit eurot, kuid plaanid ei ole realiseerunud ning viimati nimetati

istungil tähtaegade pikendamist.

Erkki Raasuke ütles, et EIS-i nõukogu ei teinud seda otsust ning suuremahulised otsused

teeb laiendatud otsusekomitee, kus osalevad ka ministeeriumi esindajad ja arvas, et selle

projekti osas tehakse otsus lähikuudel nentides, et projekt ei edene plaanitult ning on

takerdunud.

Anastassia Kovalenko-Kõlvart mainis, et Greenful’i osas leiti seoseid ka Eesti200-ga ning

komisjon on kokku leppinud 2026. a sügisel 30 miljoni euro suuruse toetuse menetlust uuesti

vaadata.

Martin Helme küsis EIS-i juhtide deklareerimiskohustuste kohta ja küsis, kas deklaratsioone

saab näha.

Liina Vahtras ütles, et juhatuse liikmena esitas ta deklaratsiooni 2025. aasta kohta, EIS-i

siseste protseduuride kohaselt deklareeris oma kõrvaltegevuse kolmel aastal. Huvide

deklaratsioonis kajastub ta töötasu ning väike investeerimisportfell.

Erkki Raasuke ei näinud deklaratsioonide komisjonile esitamises probleemi, kuid pidas

kohaseks EIS-i sees konsulteerida.

5

Martin Helme küsis, kas EIS-is lähtutakse vaid äriseadustikust või ka karistusseadustiku

sätetest toimingupiirangute kohta.

Erkki Raasuke kinnitas, et EIS-is lähtutakse kogu asjaomasest õigusruumist ning viimati viis

toimingupiirangutest koolituse läbi Kaitsepolitseiamet.

2. Info ja muud küsimused

Infot ei esitatud ja muid küsimusi ei arutatud.

(allkirjastatud digitaalselt)

Anastassia Kovalenko-Kõlvart

juhataja

(allkirjastatud digitaalselt)

Airi Ausmees

protokollija

Riigikogu korruptsioonivastase erikomisjoni

istungi protokoll nr 101

Tallinn, Toompea Kolmapäev, 23. september 2026

Algus 8.45, lõpp 9.39

Juhataja: Anastassia Kovalenko-Kõlvart (esimees)

Protokollija: Airi Ausmees (konsultant)

Võtsid osa:

Komisjoni liikmed: Martin Helme (Rain Epler`i asendusliige), Irja Lutsar, Stig Rästa, Priit

Sibul, Riina Sikkut

Komisjoni ametnik: Anu Kärtner (nõunik)

Puudusid: Mario Kadastik ja Eerik-Niiles Kross

Kutsutud: Majandus- ja tööstusminister Liina Vahtras ja Ettevõtluse ja Innovatsiooni

Sihtasutuse nõukogu liige Erkki Raasuke (1. päevakorrapunkt)

Päevakord:

1. Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse toetuste jagamise kord ja huvide konflikti

vältimine

2. Info ja muud küsimused

1. Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse toetuste jagamise kord ja huvide konflikti

vältimine

Anastassia Kovalenko-Kõlvart juhatas istungi sisse viidates nädala esimesel istungil,

esmaspäeval 21. septembril 2026, kinnitatud nädala töökavale, mille kohaselt on käesoleval

nädalal kaks korralist istungit – esmaspäeval, 21. septembril 2026 toimunu ja käesolev istung.

Istungi kokkukutsumise tingis teave, mille kohaselt 16. septembril 2026 ametivande andnud

majandus- ja tööstusminister Liina Vahtras on Rochna Invest OÜ juhatuse liige ning

Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse (EIS) juhatuse liige ning seda teavet kinnitavad ka

äriregistri andmed.

Liina Vahtras ütles, etta ei ole Rochna Invest OÜ juhatuse liige alates 10. septembrist 2026

kui dokumendid tema tagasikutsumise osas suunati Küproselt Eestisse, kätte sai ta nad 17.

septembril 2026 ning äriregistri kanne on tegemisel.

Erkki Raasuke ütles, et EIS-i juhatuse liikme ametikohalt lahkumise avaldus tehti

viivitamatult ministri ametikohale asumise ettepaneku saamisest. E. Raasuke sõnas, et kui ta

õigesti mäletab, siis digiallkirjastas ta eile EIS-i poolse otsuse nõukogu esimehena. Sellel

hetkel olid veel mõned allkirjad puudu. Kandeavaldus läheb äriregistrisse kõigi nõukogu

liikmete poolt allkirjastamise järel.

2

Anastassia Kovalenko-Kõlvart viitas EIS-i poolt Liina Vahtras’e juhitud või osalusega

juriidilistele isikutele ning küsis EIS-i huvide konflikti vältimise reeglite kohta, sh EIS-i

põhikirja sätte osas, mille kohaselt ei saa EIS-i juhtorgani liikmeks olla isik, kel on sisuline

huvide konflikt EIS-iga.

Erkki Raasuke selgitas, et sisuline huvide konflikt tähendab EIS-iga samas valdkonnas

võrreldava teenuse pakkumist. L. Vahtras on olnud juhatuse liige äriühingutes, kes ei ole

taotlenud EIS-ilt toetust ning L. Vahtrase juhitud äriühingud on omanud niisugustes

äriühingutes alla 5 %. Menetlustes ei ole L. Vahtras osalenud.

Liina Vahtras selgitas, et tema valdkond EIS-is on olnud e-residentsus, turundus ja

kommunikatsioon. Ülesanne oli aasta jooksul ümber disainida EIS-i turundus ja

kommunikatsioon, mis enne oli mitmes osakonnas ning uuendusega loodi see ühe

horisontaalse funktsioonina.L. Vahtrase juhitav äriühing tegeleb investeeringute haldamisega

ning ei ole viimastel aastatel uusi investeeringuid teinud, see töömaht on väike ning seisnes

välismaal oleva omanikuga konsulteerimises ning otsuste allkirjastamises, tasu ta selle eest ei

saanud.Investeeringute haldamise ettevõte on olnud passiivne, investeeringuid ei ole tehtud.

Anastassia Kovalenko-Kõlvart küsis L. Vahtrase rolli ja vastutuse ulatuse kohta OÜ-s

Rochna Invest. Meedias kajastatu kohaselt oli L. Vahtrase roll mitte ettevõtte sisuliste või

strateegiliste otsuste tegemine, vaid pigem oli tegemist formaalse ja administratiivse rolliga,

mis hõlmas näiteks majandusaasta aruannete vastuvõtmise kinnitamist, allkirjastamist ning

muid tavapäraseid juriidilisi või dokumentidega seotud toiminguid.

Liina Vahtras vastas, et tegemist oli investeeringute haldamisega tegeleva ettevõttega, mis

viimase kolme-nelja aasta jooksul uusi investeeringuid ei teinud ning seetõttu oli tema

töömaht väga väike. Tema roll piirdus peamiselt sellega, et ta sai teavet portfelliettevõtetes

toimunud muudatuste kohta, näiteks osanike ringi muutumisel. Ta tutvus vastava

informatsiooniga, konsulteeris ettevõtte omanikuga ning vajadusel allkirjastas dokumendid. L.

Vahtrase sõnul ei ole ta selle tegevuse eest kordagi tasu saanud.

Anastassia Kovalenko-Kõlvart palus selgitada, kuidas L. Vahtras saab aru, mida tähendab

olla juhatuse liige? Juhatuse liikme roll ei ole lihtsalt allkirjastamine, vaid on ka

hoolsuskohustus ning väga palju muud.

Liina Vahtras vastas, et kui ettevõte ei võta vastu uusi otsuseid, siis mida ta oleks pidanud

juhatuse liikmena tegema.

Anastassia Kovalenko-Kõlvart soovis saada ülevaadet KVS §§ 2 ja 5 kirjeldatud otsuste ja

toimingute sisulise suunamise välistamisest EIS-is.

Erkki Raasuke selgitas, et lisaks Eesti ja Euroopa Liidu õigusnormidele ja kehtestatud

reeglitele on EIS-is oluline puhast ja professionaalset toimimist jõustav organisatsioonikultuur

ning 1,5 aasta vältel nõukogus töötamise ajal ei ole tulnud mingeid viiteid toetuste suunamise

osas. Kõik otsused tehakse kollegiaalselt, finantsmaailmas võetakse riske ning seisukohad

argumenteeritakse ja otsused protokollitakse.

Martin Helme küsis L. Vahtrase suhete kohta alljärgnevate isikutega: Timo Rein, Ants Vill,

Kristjan Kõrgma, Siim Vips, Peeter Padrik, peaminister K. Michali perekond, Anni Tooma,

kes on töötanud suhtekorraldusettevõtetes Meta Advisory’s, mis on saanud toetusi EIS-ilt ja

enne Rud Pederseni-s (mis on samuti EIS-ilt toetusi saanud). M. Helme küsis, kas niisugused

seosed koosmõjus L. Vahtrase ettevõtlusega sobivad kokku ministri ametikohaga. Kui

peaminister K. Michal kutsus L. Vahtrast ministriks, kas ta küsis, kas L. Vahtrasel on olnud

huvide konflikte või mingisuguseid ärisid, millega EIS on seotud?

3

Liina Vahtras vastas, et peaminister ei arutanud temaga neid küsimusi. Küsitud isikutest on

mitmed endised kolleegid, mõnest on ta kuulnud, Anni Tooma asub esmaspäeva hommikul

tööle L. Vahtrase nõunikuna ning ministrina töötamise osas probleeme ei ole.

Irja Lutsar ütles, et paljud inimesed on millalgi koos töötanud ning kui Euroopa

ravimiametis sooviti tööle võtta inimesi, kes ei oleks varasemas elus olnud seotud kliiniliste

uuringutega ning ravimitootjatega, võeti tööle puudulike teadmiste ja kogemustega inimesi.

Kas EIS-i reeglid võimaldavad juhatuse liikmel töötada samal ajal teise ettevõtte juhatuses või

nõukogus?

Erkki Raasuke rõhutas, et huvide konflikti vältimisel on kõige olulisem roll igal isikul endal,

EIS-is deklareeritakse huvid, lähtutakse õigusaktidest, sisereeglitest ja eetikapoliitikast ning

küsimused arutatakse läbi õigusosakonnaga ja juhtidega ning otsuste eel kaardistatakse

võimalikud puutumused ja huvid. EIS-i juhtide töökoormus ei võimalda samaaegset

suuremahulist ettevõtlust. L. Vahtras töötas EIS-is e-residentsuse valdkonna juhina 3 aastat,

misjärel tehti talle ettepanek asuda EIS-i juhatuse liikmeks ning kogu selle aja vältel ei ole tal

olnud kokkupuudet EIS-i toetuste valdkonnaga, sh mitte ühtegi sisulist, näilist ega muud

huvide konflikti. Tagasivaatavalt on EIS rahul L. Vahtrase tööga ning teeks ka täna talle

samad ettepanekud.

Anastassia Kovalenko-Kõlvart viitas L. Vahtrase varasemale vastusele, et peaminister K.

Michal ei küsinud küsimusi huvide konflikti võimalikkuse kohta. Samas sätestab põhiseaduse

§ 99, et Vabariigi Valitsuse liikmed ei tohi olla üheski riigiametis või kuuluda

tulundusettevõtte juhatusse või nõukogusse. Eelmisel nädalal andis L. Vahtras ametivande,

kus muuhulgas lubas olla ustav meie põhiseaduslikule korrale. Kas mitte kordagi ei olnud

arutlusel, et võib-olla enne seda kui L. Vahtras võtab ministriameti vastu ja tuleb Riigikogu

ette andma ametivannet tuleks ikkagi ära oodata äriregistri kanded, et ka juriidilises mõttes

oleks kõik korrektne, et ei oleks otsest või näilist huvide konflikti.

Liina Vahtras ütles, et peaministriga antud teemat ei arutatud. Kui peaministriga algasid

vestlused ministri ametikohale asumise osas, vestles L. Vahtras veel erinevate inimestega, sh

arutas ta Eesti Reformierakonna peasekretäriga oma seoseid EIS-i ja Rochna Invest OÜ-ga. L.

Vahtrase väite kohaselt oli ta teadlik, et ministriametis ei tohi kuuluda ühegi äriühingu

juhatusse.

Anastassia Kovalenko-Kõlvart täpsustas, kas ta sai õigesti aru, et L. Vahtras teavitas Eesti

Reformierakonna peasekretäri, kes ütles, et ei ole probleemi ning L. Vahtras võttis

ministriameti vastu vaatamata sellele, et registrikanded võivad võtta aega.

Liina Vahtras vastas, et ta ei ole Rochna Invest OÜ juhatuse liige alates 10. septembrist kui

emafirma ta tagasi kutsus.

Martin Helme hindas niisugused olud Juriidiliselt On Kõik Korrektne skeemiks ja pidas

ebaeetiliseks Küprosel registreeritud ettevõtte juhatamist. Osaluste piirmäärade ja teiste

„tulemüüridega“ toetuste andmise ja teiste otsuste ja vastutuse piiritlemine ei ole eetiline.

Erkki Raasuke selgitas, et L. Vahtrase juhitud Rochna Invest OÜ tegi alla 5 % piirmäära

jäävaid investeeringuid startup-ettevõtetesse ning ei olnud nendega operatiivselt seotud,

kuivõrd alla 5 % osalus ei võimalda äriühingu juhtimisotsuseid mõjutada. Niisuguse

konstruktsiooniga osalus ei moodusta eetilisi probleeme.

Anastassia Kovalenko-Kõlvart palus selgitada meedias avaldatud teavet EIS-i põhikirja

muutmise plaanide kohta.

Erkki Raasuke kinnitas, et mõned punktid vajavad arendamist, eelkõige nt turismivaldkonna

4

arenduse kohta ekspordivaldkonnana, planeeritavad muudatused ei puudutaks kuidagi

käesolevat arutelu – huvide konflikti teemat.

Martin Helme osutas, et Rochna Invest OÜ on seotud EIS-ilt toetusi saanud Bisly OÜ-ga,

mille omanik on AS SmartCap, mis on EIS-i omandis ning pidas niisuguseid seoseid

ebaeetiliseks.

Liina Vahtras juhtis tähelepanu, et Bisly OÜ-s omab osalust Rochna Holdings LTD, mida L.

Vahtras ei ole juhtinud.

Erkki Raasuke kinnitas, et AS SmartCap aktsiad kuuluvad EIS-ile, kuid AS-l SmartCap on

oma nõukogu ja juhatus ja EIS ei tee järelevalvet AS SmartCap investeerimisotsuste üle.

Anastassia Kovalenko-Kõlvart tõi välja, et Rochna Invest OÜ-ga seotud isikutele antud

toetuste osas on avalikkuses nimetatud erinevaid summasid.

Liina Vahtras vastas, et ühe aasta jooksul saadi toetustena 1,25 miljonit eurot, meedias

avaldatud teistsuguste andmete osas on ta saatnud selgitavaid teateid, kuid neid ei ole ära

parandatud.

Anastassia Kovalenko-Kõlvart juhtis tähelepanu Vabariigi Valitsuse seadusest tulenevale

jahtumisperioodile, mille kohaselt ametist lahkumise järel ei või isik tegutseda juhtimis- või

kontrollorgani liikmena sellises eraõiguslikus juriidilises isikus, mis kuulub tema juhitud

ministeeriumi valitsemisalasse, kui minister on oma ametiaja jooksul langetanud selle

juriidilise isiku tegevust puudutavaid olulise mõjuga otsuseid või kui juriidilisel isikul on

lepingulised suhted tema juhitud ministeeriumiga. Samuti tuleb järgida lobikohtumiste

registreerimise ja avaldamise korda.

Liina Vahtras kinnitas, et juhindub nn ministri käsiraamatust ja seni ei ole tal lobikohtumisi

olnud, kuid teab, et kõik kontaktid tuleb registreerida.

Anastassia Kovalenko-Kõlvart küsis EIS-i menetlusest Õiglase Ülemineku Fondi kaasuse

kohta, kus maksimaalse toetuse sai Greenful ja selle saamiseks asutati 3 juriidilist isikut,

millest igaüks sai 13 miljonit eurot, kuid plaanid ei ole realiseerunud ning viimati nimetati

istungil tähtaegade pikendamist.

Erkki Raasuke ütles, et EIS-i nõukogu ei teinud seda otsust ning suuremahulised otsused

teeb laiendatud otsusekomitee, kus osalevad ka ministeeriumi esindajad ja arvas, et selle

projekti osas tehakse otsus lähikuudel nentides, et projekt ei edene plaanitult ning on

takerdunud.

Anastassia Kovalenko-Kõlvart mainis, et Greenful’i osas leiti seoseid ka Eesti200-ga ning

komisjon on kokku leppinud 2026. a sügisel 30 miljoni euro suuruse toetuse menetlust uuesti

vaadata.

Martin Helme küsis EIS-i juhtide deklareerimiskohustuste kohta ja küsis, kas deklaratsioone

saab näha.

Liina Vahtras ütles, et juhatuse liikmena esitas ta deklaratsiooni 2025. aasta kohta, EIS-i

siseste protseduuride kohaselt deklareeris oma kõrvaltegevuse kolmel aastal. Huvide

deklaratsioonis kajastub ta töötasu ning väike investeerimisportfell.

Erkki Raasuke ei näinud deklaratsioonide komisjonile esitamises probleemi, kuid pidas

kohaseks EIS-i sees konsulteerida.

5

Martin Helme küsis, kas EIS-is lähtutakse vaid äriseadustikust või ka karistusseadustiku

sätetest toimingupiirangute kohta.

Erkki Raasuke kinnitas, et EIS-is lähtutakse kogu asjaomasest õigusruumist ning viimati viis

toimingupiirangutest koolituse läbi Kaitsepolitseiamet.

2. Info ja muud küsimused

Infot ei esitatud ja muid küsimusi ei arutatud.

(allkirjastatud digitaalselt)

Anastassia Kovalenko-Kõlvart

juhataja

(allkirjastatud digitaalselt)

Airi Ausmees

protokollija