| Dokumendiregister | Riigikogu |
| Viit | |
| Registreeritud | 05.10.2026 |
| Sünkroonitud | 11.10.2026 |
| Liik | Protokoll |
| Funktsioon | |
| Sari | |
| Toimik | Komisjoni istung neljapäev, 10.09.2026 kell 10.00 |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Adressaat | |
| Saabumis/saatmisviis | |
| Vastutaja | |
| Originaal | Ava uues aknas |
| Taotle dokumendi eemaldamist või parandamist |
Riigikogu korruptsioonivastase erikomisjoni erakorralise avaliku
istungi protokoll nr 97
Tallinn, Toompea, videosild Neljapäev, 10. september 2026
Algus 10.00, lõpp 12.09
Juhataja: Anastassia Kovalenko-Kõlvart (esimees)
Protokollija: Airi Ausmees (konsultant)
Võtsid osa:
Komisjoni liikmed: Anti Allas (Riina Sikkut asendusliige), Martin Helme (Rain Epler
asendusliige), Mario Kadastik, Irja Lutsar, Priit Sibul
Komisjoni ametnik: Anu Kärtner (nõunik)
Puudusid: Eerik-Niiles Kross ja Stig Rästa
Kutsutud: Kaitseministeeriumi kantsler Kaimo Kuusk ja kaitsevõime asekantsler Kadri
Peeters, Riigikontrolli peakontrolör Ines Metsalu-Nurminen, Riigi Kaitseinvesteeringute
Keskuse peadirektori asetäitja (hangete valdkond) Asko Kivinuk ja peadirektori asetäitja
(arendusvaldkond) Raili Roosimaa, Kaitseministeeriumi endine kaitseplaneerimise
asekantsler Tiina Uudeberg, Kaitseväe juhataja kindralleitnant Andrus Merilo ja juhataja
nõunik.
Riigikogu riigikaitsekomisjoni liikmed: Enn Eesmaa, Meelis Kiili, Leo Kunnas, Alar
Laneman, Peeter Tali, Toomas Uibo
Riigikogu riigikaitsekomisjoni ametnikud: Külli Jõgeda (nõunik), Irene Kiil (konsultant)
Päevakord:
1. Riigikontrolli auditiaruande märkused kaitsevaldkonna finantsjuhtimise reeglite kohta.
Doonorrahastusega hangete läbipaistvus.
2. Info ja muud küsimused
Istung on järelevaadatav Riigikogu Youtube`i kanalil (link videole).
1. Riigikontrolli auditiaruande märkused kaitsevaldkonna finantsjuhtimise reeglite
kohta. Doonorrahastusega hangete läbipaistvus.
Anastassia Kovalenko-Kõlvart tervitas komisjoni istungil osalejaid ja mainis, et kutsed olid
veel saadetud kaitseminister Hanno Pevkur’le, Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse (edaspidi
RKIK) endisele peadirektoritele Magnus-Valdermar Saar’ele (viibib välismaal, temaga
kohtutakse edaspidi) ja Katri Raudsepp’le (vastust ei tulnud), Kaitseministeeriumi endisele
kantslerile Kusti Salm’le (viibib välismaal), RKIK relvastuse kategooriajuhina töötanud
Ramil Lipp’le (viibib välismaal).
2
Riigikontrolli auditiaruande „Riigi 2025. a raamatupidamise aastaaruande õigsus ja tehingute
seaduslikkus“ märkustest ajendatuna on kaitsevaldkonna finantsjuhtimise küsimusi ja RKIK
tehinguid DATASEL SRL-ga käsitletud riigieelarve kontrolli erikomisjoni 2. ja 7. septembri
2026 ja korruptsioonivastase erikomisjoni 3. septembri 2026 istungitel ning teema mahukuse
ning uute asjaolude ilmnemise tõttu on kohane saada vastused tekkinud küsimustele hanke,
dokumentide, taustakontrolli ja muude teemade osas.
Asko Kivinuk sõnas, et ajakirjanike ja Riigikogu komisjonide teemakäsitluse tulemina on
RKIK-ga sel teemal ühendust võetud ja nende kontaktide abil on tuvastatud kolm
välislähetust seoses ettevõtete külastusega enne lepingu sõlmimist ja leitud ka aruanded.
Lähetuste sisusid ei saa kommeteerida, sest see on Prokuratuuri, abitraaži ja kohtumenetluse
osa. Komisjoni liikmed saavad materjalidega tutvuda. Visiidid on olnud seotud
taustakontrolliga. Praktikas toimub enne ärisuhte loomist turu-uuring ja veendutakse
potentsiaalse lepingupartneri taustas ja tootmisvõimekuses sh kohapealse visiidi käigus.
Hangete teostamisel järgitakse hankereegleid, aga DATASEL osas oli tegemist protsessiga,
mis jäi väljapoole tavalist hankeprotsessi ja selle osas oleme andnud selgitusi erandi
kasutamise kohta - see on tavapärane julgeolekukaalutlustel ja seda tehti kitsamas ringis kui
tänane praktika.
Kaimo Kuusk ütles, et julgeolekukaalutlustel erandi rakendamine toimub tulenevalt sellest,
et Ukrainale tootvad ja tarnivad isikud on Venemaa huviorbiidis. Erandi rakendamine on
seaduslik lahendus hankeprotseduuris, mis võimaldab turu-uuringute alusel minna otse
lepingusse. Niisugusel juhul ei tehta avalikku konkurssi.
Asko Kivinuk lisas, et erandi rakendamise otsused toimuvad täna RKIK investeeringute
komitee kaudu, kus osalevad RKIK peadirektor, peadirektori asetäitja, auditijuht, jurist,
kategooriajuht ning arutatakse läbi kogu strateegia ja muu asjakohane, sh erandi rakendamise
kaalumine, Investeeringute komitee teeb otsuse ja peadirektor allkirjastab selle. Käsitletava
hanke puhul olid juures peadirektor, peadirektori asetäitja, kategooriajuht ja õigusnõunik.
Anastassia Kovalenko-Kõlvart küsis Kaitseministeeriumi rolli kohta selles menetluses.
Asko Kivinuk ütles, et ministeerium saab tehtud lepingutest ja tarnetest ülevaateid, kuid
otsustab RKIK.
Anastassia Kovalenko-Kõlvart viitas RKIK kategooriajuhina töötanud Ramil Lipp’ poolt
komisjoni esimehele saadetud e-kirjale, mille kohaselt erines Datasel SRL-ga lepingu(te)
sõlmimine tavapärasest menetlusest – see ei olnud relvastuse kategooria juhtida, vaid seda
juhiti Kaitseministeeriumist ja teavet saavad anda Kaitseministeeriumi ja RKIK toonased
juhid.
Kaimo Kuusk ütles, et kirja saatja (Ramil Lipp) oli ise lepingute kooskõlastaja ja lepingutes
kontaktisikuna sisse kirjutatud. See on meil infosüsteemidest väljavõetav.
Leo Kunnas tõi välja, et India ei ole küll päris Venemaa liitlane, kuid oluline sõber ja
Venemaa sissetungi algul tarniti Ukrainale India moona. Kuivõrd moona kasutamisest jäävad
jäljed, mille ilmnemisel kehtestas India relvadele, moonale ja nende komponentidele
ekspordikeelu Ukrainasse. Kas Kaitseministeerium ja RKIK olid selle teabega kursis või
suutnud hinnata selle keelu täpsust? India tootjad ja müüjad loodavad müüa eelkõige enda
riigile ning on küsitav kas nad RKIK-ga tehingut tehes soovisid minna vastuollu oma riigi
reeglitega. Kas Datasel SRL-ga tehingut tehes seda riski hinnati või mida tehti sellest
skeemist möödaminemiseks? Kui skeem sisaldas Datasel SRL poolt mürskude müümist mitte
Ukrainasse tarnimiseks, vaid Eestile, on küsitav, miks oleks pidanud NATOsse kuuluv Eesti
Vabariik ostma mürske Indiast. Kas Kaitseministeerium ja RKIK tegid selles osas hinnangu?
3
Kaimo Kuusk selgitas, et Ukrainal oli vaja erisugust moona, sh nõukogudeaegse kaliibriga.
Kuivõrd enamik riike niisugust moona ei müünud, olid neile pikad järjekorrad. Samas tahtsid
kõik teenida ja diplomaadid otsisid selle kauba saamiseks võimalusi sh Venemaa liitlaste
käest, sest ka nende hulgas oli müüjaid. Näiteks küsis K. Kuusk Ukrainas ühe Aafrika
suursaadikuga suheldes ühe niisuguse kaliibriga moona saadavuse kohta.
Martin Helme küsis, miks tehti makseid, kui tarned ei saabunud.
Asko Kivinuk ütles, et iga ettemaks on seotud oma lepinguga ja peadirektori allkirjastatud
otsused lähevad finantsosakonda täitmiseks. Täna on tõesti küsitav, miks võeti sama
partneriga veel kohustusi juurde kui esimene tarne ei toimunud tähtajaliselt.
Anastassia Kovalenko-Kõlvart ütles, et neil teemadel toimusid iga kahe nädala tagant
Kaitseministeeriumi ja RKIK koosolekud – millal ja millise intervalliga nende regulaarsete
koosolekutega alustati?
Kaimo Kuusk vastas, et 2024. aastal hakati küsima RKIK juhtkonnalt ülevaateid hangetest,
eesmärk oli seada sisse regulaarne teabevahetus, kuid kuna regulaarsed koosolekud ei
käivitunud, ei saa järeldada kui sageli niisugused koosolekud toimusid. Teavet tuli kirjalikult
ning erineva kvaliteediga.
Anastassia Kovalenko-Kõlvart palus täpsustada RKIK endise juhi Magnus-Valdemar Saare
väidet, mille kohaselt käsitleti RKIK hankeid, sh tabeleid hindade ja riskidega ministri
otsustuskoosolekutel.
Kaimo Kuusk kinnitas, et Kaitseministeeriumi ja RKIKi juhtkonna koosolekud toimusid,
kuid niisuguseid ülevaateid igal korral ei tehtud. K. Kuuse ametisse asudes 2024. a
septembrist toimusid RKIK juhiga kord kuus ülevaatekoosolekud ning kuivõrd niisuguse
sagedusega teabevahetus ei olnud piisav, siis 2024. a novembrist kohtuti sagedamini, sh
vaadati erineva sisuga tabeleid.
Martin Helme viitas anonüümsetele allikatele, kelle andmetel olid tarnete otsused
poliitilised, ministeeriumi suunisega jätkati tehingute kui poliitilise prioriteediga, millest
minister soovis ülevaateid. Kas ministrile-kantslerile ei esitatud lepingute täitmisel tekkivaid
probleeme? Juhul, kui neid probleeme ministrile-kantslerile esitati, siis kas ministri otsuse
alusel jätkati tehingutega ja lasti ikkagi raamatupidajal kandeid teha.
Kaimo Kuusk vastas, et hilinemistest teavitamisel asuti Eesti Vabariigi õiguste kaitsmisele.
Martin Helme toonitas, et Riigikontrolli aasta varem tehtud auditiaruanne juhtis tähelepanu
puudustele kaitsevaldkonna finantsjuhtimises.
Kaimo Kuusk täpsustas, et aasta võrra varasemas auditis ei teinud Riigikontroll märkusi
nende hangetega seotud maksete kohta.
Martin Helme viitas, et RKIK peadirektor Elmar Vaher ja Kaitseministeeriumi kantsler
Kaimo Kuusk kinnitasid Riigikontrolli eelmisel aastal tehtud auditiaruande märkuste osas, et
hakkavad märkustes väljatoodud puudusi parandama ning küsis, mida nende puuduste
parandamise osas tehti, kui koosolekul ei käsitletud tarnijate poolt lepingute mittetäitmist ning
alusetuid ülekandeid.
Kaimo Kuusk selgitas, et ettemaksete inventuuri tulemina ei ole sel teemal rohkem
etteheiteid olnud. Käesoleva diskussiooni aluseks oleva kaasuse osas ei toodud riigieelarve
seletuskirjas selle võimalikku riski riigieelarvele, see tehti Venemaa külmutatud vara arvelt.
Algatati materjalimajanduse reform, inventuuride läbiviimist korrastati, sh varustuse seisu
4
hindamise osas ning see reform on veel pooleli.
Toomas Uibo küsis, kas kriminaalmenetluste algatamine kaitsevaldkonnas on tavapärane
ning kas kaitseminister oli menetluse algatamisest teadlik juba enne, kui avalikkus sellest 1.
septembril 2026 Prokuratuuri kaudu teada sai? Kuidas kriminaalmenetlus mõjutas olukorra
parandamiseks tehtud tegevusi?
Kaimo Kuusk vastas, et tegemist on raamatupidamisreegleid käsitleva menetlusega, mis
algatati kuriteoteate peale.
Toomas Uibo küsis, kas minister teadis kriminaalmenetlusest?
Kaimo Kuusk vastas, et ei teadnud.
Toomas Uibo küsis, et kas see on tavapärane, et ministri valdkonnas on käimas
kriminaalmenetlus, aga minister ei tea sellest?
Kaimo Kuusk vastas, et see küsimus on Prokuratuurile.
Anastassia Kovalenko-Kõlvart küsis, kas vahepealsete kontrollide käigus on leitud
täiendavaid dokumente otsustusprotsessi kohta, e-kirju või dokumendiregistri materjale?
Asko Kivinuk ütles, et 2024. a juulis saadeti märgukiri ning teine – salajane - saadeti RKIK-
st ministeeriumisse 2024. a novembris ning sellega saab tulla tutvuma.
Meelis Kiili resümeeris, et küsitlemise eesmärk oli taastada ja mõista toimunu loogikat, saada
memosid, otsuseid ja muud materjali, mida ei ole saadud. Ka seoses teise teemaga, mida
riigikaitsekomisjon uuris, viitas Kaitseministeerium juhisele ning soovile tutvuda
protokolliga. Vastati, et niisuguseid protokolle ei tehta ning teave on vaid poliitilisel
juhtkonnal ning asekantslerite tasandil. Oluline on otsused fikseerida, siis saab neid vajadusel
ka parandada.
Anastassia Kovalenko-Kõlvart küsis, kas mingeid dokumente võidi hävitada ning palus
selgitada praktikat - millal pöördutakse õiguskaitseasutuste poole oluliste dokumentide
hävitamise kahtlusega.
Martin Helme pidas vajalikuks selgitada välja avalike vahendeid raisku lasknud isikud ning
neid karistada ning arvas, et Riigikontrolli auditiaruandest on valesti aru saadud kuivõrd
käsitletav tehing on risk riigieelarvele, samuti on Kaitseväe laoarvestuses puudusi.
Kaimo Kuusk kordas, et Riigikontrolli eelmisel aastal avaldatud auditiaruande märkustest
lähtuvalt on tehtud ettemaksete erakorraline inventuur. Probleeme, sh Riigikontrolli märkusi
pisendatud ei ole. Alustatud on materjalimajanduse reformiga. Riigikontrolli poolt RKIK-le
tehtud 36 märkusest 32 on käesoleva 2026. aasta augusti lõpuks kõrvaldatud. Käesoleva
kaasuse osas on 60 miljoni euro väärtuses tasutud Venemaa külmutatud varadest ja osa ka
doonorriikide varadest. Ukraina moona vahendades on enamik Ukrainale soetatud vahenditest
jõudnud rindele ja aidanud Venemaa rinnet kinni hoida.
Asko Kivinuk ütles, et laskemoona on vahendatud 19 lepinguga 585 miljoni euro ulatuses ja
neist 10 on lõpetatud. Seega on Ukrainale tarnitud 346 miljoni euro ulatuses 160 000 ühikut
moona. Käesoleval ajal on kehtivaid lepinguid 2, neist üks on 57 miljoni euro ulatuses.
Lõpetatud lepinguid on 7, kokku 183 miljoni euro eest, mille puhul oli ettemaks 71,8 miljonit
eurot, sh FPV ja Datasel SRL lepinguid, need on erineva ettemaksemääraga, neist Datasel
SRL kogumaht on 151, 3 miljonit eurot, ettemaks 59, 81 miljonit eurot.
5
Anastassia Kovalenko-Kõlvart viitas, et Datasel SRL osas on nimetatud ka nende
vastunõuet. Kas juhul, kui vastunõue on edukas võib maksumaksja kanda kahju 150 miljoni
euro ulatuses? Samuti võib Datasel SRL vaidlustada kogu ülesütlemise ning saada tagasi
ettemaksu ja nõuda lepingust lähtuvalt ka muud. Kas leping võimaldab RKIK-l lõpetada
lepingu ja nõuda ettemaksu tagasi kui 31 detsembriks 2025 ei ole tellimus tarnitud? Kuivõrd
rahastamisperioodi lõpp ei pruugi olla alus RKIK jaoks lepingu lõpetamiseks, siis juhul kui
lepingus ei olnud konkreetset kuupäeva, võib vaidlus kujuneda keerukaks.
Kaimo Kuusk vastas, et RKIK hageb kohtus ettemaksu tagasisaamist, muude nõuete
materjale ei ole ministeeriumini jõudnud ning hüpoteetilisi nõudeid ei ole käsitletud.
Asko Kivinuk lisas, et lepingutes olid erinevad tähtajad. Lepingute sisu ei saa käsitleda
avalikult tulenevalt käimasolevast kohtu- ja arbitraažimenetlusest, kuid komisjonil on
võimalik tulla RKIK-i lepingute ja muude materjalidega tutvuma. Vastunõue RKIK-le on 35
miljonit eurot.
Kaimo Kuusk lisas, et toimub nõuete täpsustamine. Kuivõrd tarnitud on hilinemisega ja
ebakvaliteetset kaupa ei saa vastunõue olla tõsiseltvõetav. Kaitseministeerium ei pea RKIK-i
valdkonda kuuluva vaidlusega tegema. Probleemide tekkimisel asus RKIK oma õigusi
kaitsma ning teavitas ka Kaitseministeeriumi.
Anastassia Kovalenko-Kõlvart toonitas, et tehingust tulenevad nõuded on risk riigieelarvele.
Andrus Merilo sõnas, et Kaitseministeeriumi arvepidamise erisuse kadumisel mõned
ülesanded kuhjusid ja see tehakse korda. Varud ja varad on olemas ja üksuste käes ja teemat
ei ole ignoreeritud. Kuivõrd oli näha, et kordategemine võtab kaua aega, ei lubatud eelmisel
aastal, et kõik saab kohe korda, kuid K. Kuuse osutatud küsimusi asuti kohe korrastama.
Martin Helme küsis, kuidas hinnati eelmisel aastal varud 100 miljoni euro võrra suuremaks.
Mida niisugune juurdehindlus tähendab?
Andrus Merilo selgitas, et mõned asjad saabusid Kaitseväele enne hinnateavet, st
hinnateadlikkus tõusis.
Ines Metsalu-Nurminen selgitas 100 miljoni euro korrigeerimiskande osas, et Kaitseväes
täpsustati aasta jooksul materjaliliike ning see muutis tagasiulatuvalt eelmise aasta saldot.
Materjaliliigid ei olnud täpselt fikseeritud ja neid täiendati aasta jooksul 100 miljoni euro
suuruses mahus. Toimunu aitab tulevikuks meeles pidada, et tagasiulatuvalt andmeid muutes
tuleb fikseerida, milliseid koguseid ja alaliike muudetakse.
Peeter Tali viitas, et K. Kuusk lubas riigikaitsekomisjonile puudujäägid likvideerida, sh luua
auditiosakonna ja tingimused olukorra hindamiseks. Mis võis tekkinud olukorra kaasa tuua?
Kas auditiosakonnast oli kasu hangete käsitlemisel? Seni on hangete loogika Riigikogule
arusaamatu. Kas RKIK on vaadanud ajajoont ja saanud toimunust ülevaate? Kas me teame,
kes tõi hankesse India ärimehed? Kas riskid võivad tulla Eesti maksumaksjale või mitte?
Kaimo Kuusk selgitas, et siseaudit ja sisekontroll ei ole kattuvad. 2018. a oli ministeeriumis
auditiosakond 4 audiitoriga, 2022 alguseks oli järel 1 audiitori ametikoht, osakonda ei olnud
ning Hanno Pevkuri asumisel ministriks 2022. a suvel oli ka see audiitori ametikoht täitmata.
2024. a sügisel oli 1 audiitori ametikoht täidetud ja praegu on tööl 2 audiitorit, nad alluvad
ministrile ja koordineerivad auditit kogu valitsemisalas. 2025.a veebruaris loodi sisekontroll,
selleks ajaks olid lepingud sõlmitud ja kõnealused tehingud toimunud. Varasemaid otsuseid
sisekontrolli ja siseauditi osas saavad kommenteerida varem ametis olnud ametiisikud.
6
Asko Kivinuk selgitas, et DATASEL SRL-ga suhete loomisest ei ole jälge, mis aitaks mõista
kes kellega on suhelnud – seega ei saa sel teemal teavet kinnitada ega ümber lükata.
Lepingute kujuemise käiku saab RKIK tutvustada, kuid mitte avalikult. Menetluse riskide
osas on advokaat kinnitanud, et Eesti Vabariigi õiguste kaitseks on materjali piisavalt ja
väljavaated on positiivsed. Hoolsuskohustust teostati öeldes lepingud 2025. a lõpul üles ning
kevadel pöörduti kohtusse. Eelnevalt vaadati kõik asjaolud põhjalikult üle ning kui Euroopa
Komisjon saabub toimunust ülevaadet saama, suudame hoolsuskohustust tõendada. Nende
lepingute kooskõlastamine ei olnud tavapärane protsess, menetlused toimusid vähendatud
koosseisus – peadirektor, projektijuht, jurist ja olenevalt asjaoludest veel mõni ametiisik – 4-5
inimest.
Anti Allas küsis RKIK protseduuride kohta lepingute käitlemisel. Käsitletaval juhul ei olnud
investeeringute tavapärase hindamise koosseis kaasatud. Kas on reeglistik millal ja kui palju
ametiisikuid tuleb kaasata? A. Allas pidas kohaseks eelistaks tundlike teemade käsitlemisele
kaasata rohkem ametiisikuid.
Asko Kivinuk selgitas, et lähtutakse valitsemisala hankekorrast ja majasisestest
protseduuridest, kuid antud juhul oli juhtkonna otsusel otsustajate ringi vähendatud.
Tiina Uudeberg lisas, et juhtkond arutas Ukrainaga seonduvat mitmeti, sh sõjas oleva riigi
vajadusi ja aitamise võimalusi. T. Uudeberg ei ole lepingu teksti näinud, samuti ei ole
panustanud läbirääkimistesse ega partnerite otsimise protsessi. Materjaliarvestus Kaitseväes
on alati olnud oluline ja hea, et Kaitseväe juht on sellega jõulisemalt edasi minemas. Koostöös
Kaitseväega on käsil laomajanduse digitaliseerimine ja juurutamisel laoarvestuse tarkvara.
Analüüsitakse, mis põhivarast on lugemata ja mida tuleks veel teha.
Anastassia Kovalenko-Kõlvart küsis, kas T. Uudeberg kaitsevaldkonna asekantslerina ei
näinud puudujääke? Kas olid otsustuskoosolekute tabelid tarnete, riskide ja muude
seonduvaga?
Tiina Uudeberg selgitas, et RKIK viis juhtkonna üldsõnaliselt kurssi võimalustega, sh
tabelite abil, mida avalikult käsitleda ei saa. Koosolekud toimusid iga 2 nädala tagant, kuid
kõigil ei arutatud Ukrainaga seonduvat, samuti mitte konkreetseid lepinguid, sest
ministeeriumi roll ei ole lepinguid kooskõlastada, see kuulub RKIK pädevusse.
Leo Kunnas ütles, et tema poole pöördus brigaadikindral erus Urmas Roosimägi, kes rääkis
nõupidamisest Kaitseministeeriumis endise kantsleri K. Salmi ja Kaitseväe endise juhi M.
Herem’iga, kus U. Roosimäelt küsiti Indiast vahendite tarnimise kohta. Kuivõrd U. Roosimäel
on ärialaseid kontakte, sai ta kinnitada, et Indias ei minda vastuollu India kaitsepoliitikaga,
mille eesmärk on varustada Indiat ning U. Roosimägi keeldus niisugustes suhetes osalemast.
Seega jätkus Kaitseministeeriumi valitsemisalas niisuguste ärisuhete otsimine kuigi
valitsemisalas oli U. Roosimäe selgituste näol olemas teave ja hoiatus India partneritega
suhtlemise osas.
Tiina Uudeberg vastas, et ei ole niisugusel kohtumisel osalenud ega tea selle kohta ka
muudest allikatest.
Kaimo Kuusk ütles, et tema ametiajal niisugust kohtumist ei olnud.
Leo Kunnas soovis teada, kuidas on RKIK-s korraldatud teabe liikumine, sh ülesannete ja
ametiisikute liikumisel – kuidas on tagatud, et kogu teave on alati olemas?
Kaimo Kuusk ütles, et dokumendihaldust saab alati parandada ning sellega tegeletakse.
Eelpool viidatud kohtumist U. Roosimägi, K. Salm’i ja M. Herem’i osalusel andmebaasist ei
leia, võimalik, et tasub veel otsida.
7
Leo Kunnas kinnitas, et U. Roosimägi on valmis komisjonile selgitusi andma, kuid ta ei ela
Eestis.
Meelis Kiili oli kindel, et Kaitseväe materjaliarvestus saab kindlasti korda, samas on oluline
tegeleda süsteemse veaga juhtimises ja kontrollis, et valitsemisala juhtimine põhineks
korrektsetel andmetel. Kas ministeeriumi sisekontroll likvideeriti tahtlikult või rumalusest ja
kas selle otsuse areng on jälgitav? Kui sisekontrolli funktsioon oleks olnud jätkuv, võiks täna
käsitletav probleem olla olemata.
Kadri Peeters ütles, et sisekontrolli ja siseauditi tugevdamine on Riigikontrolli märkuste
parandamise üks osa ning seda teavet saab komisjoniga jagada. Sisekontroll kadus enne K.
Peetersi ametiaega.
Toomas Uibo pidas kõige kriitilisemaks koostööpartneri hindamist – oluline on taust, senine
maksekäitumine, võlad ning senised tööd samas valdkonnas, nii nt mööbli tellimisel kui ka
eriti relvastuse tellimisel. Milline on referentside puudumise kaal riskihindamises? Kes ja
kuidas otsustasid, et see risk on nii väike, et tehingutega saab edasi minna? Kui referentse ei
olnud, siis kas riskid maandati pangagarantiiga või muude meetmetega?
Asko Kivinuk ütles, et taustakontrollis tugineti avalikele allikatele. Kaitseväelt tuleb teave,
mis saadaolevatest lahendustest millise tulemi saavutab ning selle pinnalt hinnatakse
arvestades, kes veel milliseid süsteeme kasutavad. Seejuures külastatakse ettevõtteid ja
pannakse kokku tehniline kirjeldus ja hankestrateegia, mis võib olla avalik või
julgeolekukaalutlustest tingituna ka piiratud menetlus. Ka piiratud menetluse korral peab
olema tagatud konkurents, kasutatakse garantiisid, akreditiive. Kategooriajuht, finantsistid,
juristid ja muud asjaomased ametiisikud hindavad riske. Läbirääkimistega hankes selgitatakse
täpsustavad küsimused ning kui lepingu täitmise käigus ilmnevad raskused kontrollitakse taas
avalikest allikatest, vahel kaasatakse Kaitsepolitseiamet või muu pädev asutus. RKIK-l on üle
10 000 lepingu ja igas kvartalis vaadatakse ministeeriumis läbi 5 miljonit eurot ületavate osas
läbirääkimiste kulg, lepingud, probleemid, vms. Antud kaasuse puhul toimusid menetlused
väljaspool neid protseduure, tegelesid peadirektor Magnus-Valdemar Saar ja tema asetäitja.
Toomas Uibo palus täpsustada, kas sellise kliendi osas kasutati pangagarantiid. Kuivõrd
temalt ei oldud varem midagi tellitud, siis kuidas kaitsti investeeringut temalt tellides?
Asko Kivinuk ütles, et akreditiivi ei kasutatud, ettemaksud ei olnud tagatud.
Andrus Merilo viitas, et taustakontrolli alused tulenevad seadusest ning füüsilised isikud
peavad andma nõusoleku nende osas teostatavaks taustakontrolliks. Konsulteerida saab
Kaitseväe Luurekeskusega. Juriidilise isiku osas kontrolliõigust ei ole. Datasel SRL-st ei
teatud enne midagi ning tema osas ei ole Kaitseväe Luurekeskuse poole pöördutud.
Anastassia Kovalenko-Kõlvart leidis, et niisugusel juhul oleks pidanud pöörduma muude
pädevate asutuste poole teabe saamiseks.
Martin Helme leidis, et ministeeriumi sisekontrolli likvideerimine ei ole piisav selgitus
toimunule, kuivõrd RKIK-l olid niisugused pädevused ja üksused olemas. Kuivõrd RKIK-l on
toimiv dokumendihaldus, millest kõik ei ole küll avalik, siis hankega seoses peab tekkima
dokumendiahel, mille abil saab toimunut jälgida. Kui kindral U. Roosimägi ütles, et India
tootjate eesmärk on müüa oma riigile ning tšehhid hoiatasid ka Datasel SRL eest, siis on
keeruline mõista, miks tehti tehing nn riiulifirmaga. Sama küsimus on Rumeenia ettevõtte
osas, kelle käive on väike ning töötajad puuduvad. Kui niisuguste äriühingutega teha suured
lepingud, on keeruline ka kohtus oma huve kaitsta, kuivõrd neilt ei ole ilmselt võimalik
midagi saada.
8
Anastassia Kovalenko-Kõlvart palus selgitada, kuidas tuli kontakt MIAVA Capitaliga, kus
on 2 töötajat. Mis andmed ja dokumendid on selle suhtluse osas?
Asko Kivinuk vastas, et dokumendiregistris puuduvad otsused ja märked, seega ei ole teada,
kuidas nendeni jõuti.
Anastassia Kovalenko-Kõlvart küsis, kas võib olla, et andmed on pahatahtlikult hävitatud
või sisse kandmata jäänud?
Martin Helme uuris, kellel oli juurdepääs logide kustutamiseks. Ka ülekannete osas peavad
olema logid, mis aitavad mõista, mis alusel need toimusid.
Kaimo Kuusk osutas RKIK pakkumisele tulla kohapeale teabega tutvuma.
Anastassia Kovalenko-Kõlvart viitas kohtuvaidluste jaoks kogutud teabele ja küsis, kas
MIAVA Capital osas on ka toimunud rikkumised, kas kronoloogilist ahelat ei saa taastada?
Asko Kivinuk kinnitas, et ajajoon on kõigi 19 lepingu osas, mitte ainult Datasel SRL osas.
Anti Allas leidis, et investeeringute komitee osas on ebaloomulik tundlike lepingute osas
kaasata väiksem isikute ring. Loogiline oleks rakendada juurdepääsulubasid ja teisi infoturvet
tagavaid meetmeid, kuid mitte kitsendada isikute ringi. Kui palju võib veel olla lepinguid,
mille osas on teinud otsuse investeeringute komiteest väiksem koosseis.
Asko Kivinuk ütles, et vajab täpsustamist, kas selliseid lepinguid üldse on.
Meelis Kiili pidas kohatuks mustrit, kus ilma käibeta 1000-eurose omakapitaliga türklase
loodud Eesti ettevõte saab 4 miljoni euro suuruse lepingu ja küsis võimaluse kohta, et
alusdokumendid on hävitatud? Kohane on pöörduda Riigi Infosüsteemide Ameti poole abi
saamiseks logide taastamisel.
Kaimo Kuusk pidas seda põhjendatuks ning vajadusel kaasata ka Kaitsepolitseiamet ja
Prokuratuur aitamaks RKIK-l toimunut taastada.
Asko Kivinuk lubas logide osas uurida, sh koostöös Kaitseväe Luurekeskusega.
Leo Kunnas viitas riigikaitsekomisjoni arupärimisele saamaks ülevaade lepingute
kujunemisest ettevõtjatega, kel puudub tootmine, töötajad, jne ning pidas kohaseks kaasata
vajadusel Prokuratuur ja Kaitsepolitseiamet.
Anastassia Kovalenko-Kõlvart leidis, et teema käsitlemist on kindlasti vaja jätkata.
2. Info ja muud küsimused
Infot ei esitatud ja muid küsimusi ei arutatud.
(allkirjastatud digitaalselt)
Anastassia Kovalenko-Kõlvart
juhataja
(allkirjastatud digitaalselt)
Airi Ausmees
protokollija
Riigikogu korruptsioonivastase erikomisjoni erakorralise avaliku
istungi protokoll nr 97
Tallinn, Toompea, videosild Neljapäev, 10. september 2026
Algus 10.00, lõpp 12.09
Juhataja: Anastassia Kovalenko-Kõlvart (esimees)
Protokollija: Airi Ausmees (konsultant)
Võtsid osa:
Komisjoni liikmed: Anti Allas (Riina Sikkut asendusliige), Martin Helme (Rain Epler
asendusliige), Mario Kadastik, Irja Lutsar, Priit Sibul
Komisjoni ametnik: Anu Kärtner (nõunik)
Puudusid: Eerik-Niiles Kross ja Stig Rästa
Kutsutud: Kaitseministeeriumi kantsler Kaimo Kuusk ja kaitsevõime asekantsler Kadri
Peeters, Riigikontrolli peakontrolör Ines Metsalu-Nurminen, Riigi Kaitseinvesteeringute
Keskuse peadirektori asetäitja (hangete valdkond) Asko Kivinuk ja peadirektori asetäitja
(arendusvaldkond) Raili Roosimaa, Kaitseministeeriumi endine kaitseplaneerimise
asekantsler Tiina Uudeberg, Kaitseväe juhataja kindralleitnant Andrus Merilo ja juhataja
nõunik.
Riigikogu riigikaitsekomisjoni liikmed: Enn Eesmaa, Meelis Kiili, Leo Kunnas, Alar
Laneman, Peeter Tali, Toomas Uibo
Riigikogu riigikaitsekomisjoni ametnikud: Külli Jõgeda (nõunik), Irene Kiil (konsultant)
Päevakord:
1. Riigikontrolli auditiaruande märkused kaitsevaldkonna finantsjuhtimise reeglite kohta.
Doonorrahastusega hangete läbipaistvus.
2. Info ja muud küsimused
Istung on järelevaadatav Riigikogu Youtube`i kanalil (link videole).
1. Riigikontrolli auditiaruande märkused kaitsevaldkonna finantsjuhtimise reeglite
kohta. Doonorrahastusega hangete läbipaistvus.
Anastassia Kovalenko-Kõlvart tervitas komisjoni istungil osalejaid ja mainis, et kutsed olid
veel saadetud kaitseminister Hanno Pevkur’le, Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse (edaspidi
RKIK) endisele peadirektoritele Magnus-Valdermar Saar’ele (viibib välismaal, temaga
kohtutakse edaspidi) ja Katri Raudsepp’le (vastust ei tulnud), Kaitseministeeriumi endisele
kantslerile Kusti Salm’le (viibib välismaal), RKIK relvastuse kategooriajuhina töötanud
Ramil Lipp’le (viibib välismaal).
2
Riigikontrolli auditiaruande „Riigi 2025. a raamatupidamise aastaaruande õigsus ja tehingute
seaduslikkus“ märkustest ajendatuna on kaitsevaldkonna finantsjuhtimise küsimusi ja RKIK
tehinguid DATASEL SRL-ga käsitletud riigieelarve kontrolli erikomisjoni 2. ja 7. septembri
2026 ja korruptsioonivastase erikomisjoni 3. septembri 2026 istungitel ning teema mahukuse
ning uute asjaolude ilmnemise tõttu on kohane saada vastused tekkinud küsimustele hanke,
dokumentide, taustakontrolli ja muude teemade osas.
Asko Kivinuk sõnas, et ajakirjanike ja Riigikogu komisjonide teemakäsitluse tulemina on
RKIK-ga sel teemal ühendust võetud ja nende kontaktide abil on tuvastatud kolm
välislähetust seoses ettevõtete külastusega enne lepingu sõlmimist ja leitud ka aruanded.
Lähetuste sisusid ei saa kommeteerida, sest see on Prokuratuuri, abitraaži ja kohtumenetluse
osa. Komisjoni liikmed saavad materjalidega tutvuda. Visiidid on olnud seotud
taustakontrolliga. Praktikas toimub enne ärisuhte loomist turu-uuring ja veendutakse
potentsiaalse lepingupartneri taustas ja tootmisvõimekuses sh kohapealse visiidi käigus.
Hangete teostamisel järgitakse hankereegleid, aga DATASEL osas oli tegemist protsessiga,
mis jäi väljapoole tavalist hankeprotsessi ja selle osas oleme andnud selgitusi erandi
kasutamise kohta - see on tavapärane julgeolekukaalutlustel ja seda tehti kitsamas ringis kui
tänane praktika.
Kaimo Kuusk ütles, et julgeolekukaalutlustel erandi rakendamine toimub tulenevalt sellest,
et Ukrainale tootvad ja tarnivad isikud on Venemaa huviorbiidis. Erandi rakendamine on
seaduslik lahendus hankeprotseduuris, mis võimaldab turu-uuringute alusel minna otse
lepingusse. Niisugusel juhul ei tehta avalikku konkurssi.
Asko Kivinuk lisas, et erandi rakendamise otsused toimuvad täna RKIK investeeringute
komitee kaudu, kus osalevad RKIK peadirektor, peadirektori asetäitja, auditijuht, jurist,
kategooriajuht ning arutatakse läbi kogu strateegia ja muu asjakohane, sh erandi rakendamise
kaalumine, Investeeringute komitee teeb otsuse ja peadirektor allkirjastab selle. Käsitletava
hanke puhul olid juures peadirektor, peadirektori asetäitja, kategooriajuht ja õigusnõunik.
Anastassia Kovalenko-Kõlvart küsis Kaitseministeeriumi rolli kohta selles menetluses.
Asko Kivinuk ütles, et ministeerium saab tehtud lepingutest ja tarnetest ülevaateid, kuid
otsustab RKIK.
Anastassia Kovalenko-Kõlvart viitas RKIK kategooriajuhina töötanud Ramil Lipp’ poolt
komisjoni esimehele saadetud e-kirjale, mille kohaselt erines Datasel SRL-ga lepingu(te)
sõlmimine tavapärasest menetlusest – see ei olnud relvastuse kategooria juhtida, vaid seda
juhiti Kaitseministeeriumist ja teavet saavad anda Kaitseministeeriumi ja RKIK toonased
juhid.
Kaimo Kuusk ütles, et kirja saatja (Ramil Lipp) oli ise lepingute kooskõlastaja ja lepingutes
kontaktisikuna sisse kirjutatud. See on meil infosüsteemidest väljavõetav.
Leo Kunnas tõi välja, et India ei ole küll päris Venemaa liitlane, kuid oluline sõber ja
Venemaa sissetungi algul tarniti Ukrainale India moona. Kuivõrd moona kasutamisest jäävad
jäljed, mille ilmnemisel kehtestas India relvadele, moonale ja nende komponentidele
ekspordikeelu Ukrainasse. Kas Kaitseministeerium ja RKIK olid selle teabega kursis või
suutnud hinnata selle keelu täpsust? India tootjad ja müüjad loodavad müüa eelkõige enda
riigile ning on küsitav kas nad RKIK-ga tehingut tehes soovisid minna vastuollu oma riigi
reeglitega. Kas Datasel SRL-ga tehingut tehes seda riski hinnati või mida tehti sellest
skeemist möödaminemiseks? Kui skeem sisaldas Datasel SRL poolt mürskude müümist mitte
Ukrainasse tarnimiseks, vaid Eestile, on küsitav, miks oleks pidanud NATOsse kuuluv Eesti
Vabariik ostma mürske Indiast. Kas Kaitseministeerium ja RKIK tegid selles osas hinnangu?
3
Kaimo Kuusk selgitas, et Ukrainal oli vaja erisugust moona, sh nõukogudeaegse kaliibriga.
Kuivõrd enamik riike niisugust moona ei müünud, olid neile pikad järjekorrad. Samas tahtsid
kõik teenida ja diplomaadid otsisid selle kauba saamiseks võimalusi sh Venemaa liitlaste
käest, sest ka nende hulgas oli müüjaid. Näiteks küsis K. Kuusk Ukrainas ühe Aafrika
suursaadikuga suheldes ühe niisuguse kaliibriga moona saadavuse kohta.
Martin Helme küsis, miks tehti makseid, kui tarned ei saabunud.
Asko Kivinuk ütles, et iga ettemaks on seotud oma lepinguga ja peadirektori allkirjastatud
otsused lähevad finantsosakonda täitmiseks. Täna on tõesti küsitav, miks võeti sama
partneriga veel kohustusi juurde kui esimene tarne ei toimunud tähtajaliselt.
Anastassia Kovalenko-Kõlvart ütles, et neil teemadel toimusid iga kahe nädala tagant
Kaitseministeeriumi ja RKIK koosolekud – millal ja millise intervalliga nende regulaarsete
koosolekutega alustati?
Kaimo Kuusk vastas, et 2024. aastal hakati küsima RKIK juhtkonnalt ülevaateid hangetest,
eesmärk oli seada sisse regulaarne teabevahetus, kuid kuna regulaarsed koosolekud ei
käivitunud, ei saa järeldada kui sageli niisugused koosolekud toimusid. Teavet tuli kirjalikult
ning erineva kvaliteediga.
Anastassia Kovalenko-Kõlvart palus täpsustada RKIK endise juhi Magnus-Valdemar Saare
väidet, mille kohaselt käsitleti RKIK hankeid, sh tabeleid hindade ja riskidega ministri
otsustuskoosolekutel.
Kaimo Kuusk kinnitas, et Kaitseministeeriumi ja RKIKi juhtkonna koosolekud toimusid,
kuid niisuguseid ülevaateid igal korral ei tehtud. K. Kuuse ametisse asudes 2024. a
septembrist toimusid RKIK juhiga kord kuus ülevaatekoosolekud ning kuivõrd niisuguse
sagedusega teabevahetus ei olnud piisav, siis 2024. a novembrist kohtuti sagedamini, sh
vaadati erineva sisuga tabeleid.
Martin Helme viitas anonüümsetele allikatele, kelle andmetel olid tarnete otsused
poliitilised, ministeeriumi suunisega jätkati tehingute kui poliitilise prioriteediga, millest
minister soovis ülevaateid. Kas ministrile-kantslerile ei esitatud lepingute täitmisel tekkivaid
probleeme? Juhul, kui neid probleeme ministrile-kantslerile esitati, siis kas ministri otsuse
alusel jätkati tehingutega ja lasti ikkagi raamatupidajal kandeid teha.
Kaimo Kuusk vastas, et hilinemistest teavitamisel asuti Eesti Vabariigi õiguste kaitsmisele.
Martin Helme toonitas, et Riigikontrolli aasta varem tehtud auditiaruanne juhtis tähelepanu
puudustele kaitsevaldkonna finantsjuhtimises.
Kaimo Kuusk täpsustas, et aasta võrra varasemas auditis ei teinud Riigikontroll märkusi
nende hangetega seotud maksete kohta.
Martin Helme viitas, et RKIK peadirektor Elmar Vaher ja Kaitseministeeriumi kantsler
Kaimo Kuusk kinnitasid Riigikontrolli eelmisel aastal tehtud auditiaruande märkuste osas, et
hakkavad märkustes väljatoodud puudusi parandama ning küsis, mida nende puuduste
parandamise osas tehti, kui koosolekul ei käsitletud tarnijate poolt lepingute mittetäitmist ning
alusetuid ülekandeid.
Kaimo Kuusk selgitas, et ettemaksete inventuuri tulemina ei ole sel teemal rohkem
etteheiteid olnud. Käesoleva diskussiooni aluseks oleva kaasuse osas ei toodud riigieelarve
seletuskirjas selle võimalikku riski riigieelarvele, see tehti Venemaa külmutatud vara arvelt.
Algatati materjalimajanduse reform, inventuuride läbiviimist korrastati, sh varustuse seisu
4
hindamise osas ning see reform on veel pooleli.
Toomas Uibo küsis, kas kriminaalmenetluste algatamine kaitsevaldkonnas on tavapärane
ning kas kaitseminister oli menetluse algatamisest teadlik juba enne, kui avalikkus sellest 1.
septembril 2026 Prokuratuuri kaudu teada sai? Kuidas kriminaalmenetlus mõjutas olukorra
parandamiseks tehtud tegevusi?
Kaimo Kuusk vastas, et tegemist on raamatupidamisreegleid käsitleva menetlusega, mis
algatati kuriteoteate peale.
Toomas Uibo küsis, kas minister teadis kriminaalmenetlusest?
Kaimo Kuusk vastas, et ei teadnud.
Toomas Uibo küsis, et kas see on tavapärane, et ministri valdkonnas on käimas
kriminaalmenetlus, aga minister ei tea sellest?
Kaimo Kuusk vastas, et see küsimus on Prokuratuurile.
Anastassia Kovalenko-Kõlvart küsis, kas vahepealsete kontrollide käigus on leitud
täiendavaid dokumente otsustusprotsessi kohta, e-kirju või dokumendiregistri materjale?
Asko Kivinuk ütles, et 2024. a juulis saadeti märgukiri ning teine – salajane - saadeti RKIK-
st ministeeriumisse 2024. a novembris ning sellega saab tulla tutvuma.
Meelis Kiili resümeeris, et küsitlemise eesmärk oli taastada ja mõista toimunu loogikat, saada
memosid, otsuseid ja muud materjali, mida ei ole saadud. Ka seoses teise teemaga, mida
riigikaitsekomisjon uuris, viitas Kaitseministeerium juhisele ning soovile tutvuda
protokolliga. Vastati, et niisuguseid protokolle ei tehta ning teave on vaid poliitilisel
juhtkonnal ning asekantslerite tasandil. Oluline on otsused fikseerida, siis saab neid vajadusel
ka parandada.
Anastassia Kovalenko-Kõlvart küsis, kas mingeid dokumente võidi hävitada ning palus
selgitada praktikat - millal pöördutakse õiguskaitseasutuste poole oluliste dokumentide
hävitamise kahtlusega.
Martin Helme pidas vajalikuks selgitada välja avalike vahendeid raisku lasknud isikud ning
neid karistada ning arvas, et Riigikontrolli auditiaruandest on valesti aru saadud kuivõrd
käsitletav tehing on risk riigieelarvele, samuti on Kaitseväe laoarvestuses puudusi.
Kaimo Kuusk kordas, et Riigikontrolli eelmisel aastal avaldatud auditiaruande märkustest
lähtuvalt on tehtud ettemaksete erakorraline inventuur. Probleeme, sh Riigikontrolli märkusi
pisendatud ei ole. Alustatud on materjalimajanduse reformiga. Riigikontrolli poolt RKIK-le
tehtud 36 märkusest 32 on käesoleva 2026. aasta augusti lõpuks kõrvaldatud. Käesoleva
kaasuse osas on 60 miljoni euro väärtuses tasutud Venemaa külmutatud varadest ja osa ka
doonorriikide varadest. Ukraina moona vahendades on enamik Ukrainale soetatud vahenditest
jõudnud rindele ja aidanud Venemaa rinnet kinni hoida.
Asko Kivinuk ütles, et laskemoona on vahendatud 19 lepinguga 585 miljoni euro ulatuses ja
neist 10 on lõpetatud. Seega on Ukrainale tarnitud 346 miljoni euro ulatuses 160 000 ühikut
moona. Käesoleval ajal on kehtivaid lepinguid 2, neist üks on 57 miljoni euro ulatuses.
Lõpetatud lepinguid on 7, kokku 183 miljoni euro eest, mille puhul oli ettemaks 71,8 miljonit
eurot, sh FPV ja Datasel SRL lepinguid, need on erineva ettemaksemääraga, neist Datasel
SRL kogumaht on 151, 3 miljonit eurot, ettemaks 59, 81 miljonit eurot.
5
Anastassia Kovalenko-Kõlvart viitas, et Datasel SRL osas on nimetatud ka nende
vastunõuet. Kas juhul, kui vastunõue on edukas võib maksumaksja kanda kahju 150 miljoni
euro ulatuses? Samuti võib Datasel SRL vaidlustada kogu ülesütlemise ning saada tagasi
ettemaksu ja nõuda lepingust lähtuvalt ka muud. Kas leping võimaldab RKIK-l lõpetada
lepingu ja nõuda ettemaksu tagasi kui 31 detsembriks 2025 ei ole tellimus tarnitud? Kuivõrd
rahastamisperioodi lõpp ei pruugi olla alus RKIK jaoks lepingu lõpetamiseks, siis juhul kui
lepingus ei olnud konkreetset kuupäeva, võib vaidlus kujuneda keerukaks.
Kaimo Kuusk vastas, et RKIK hageb kohtus ettemaksu tagasisaamist, muude nõuete
materjale ei ole ministeeriumini jõudnud ning hüpoteetilisi nõudeid ei ole käsitletud.
Asko Kivinuk lisas, et lepingutes olid erinevad tähtajad. Lepingute sisu ei saa käsitleda
avalikult tulenevalt käimasolevast kohtu- ja arbitraažimenetlusest, kuid komisjonil on
võimalik tulla RKIK-i lepingute ja muude materjalidega tutvuma. Vastunõue RKIK-le on 35
miljonit eurot.
Kaimo Kuusk lisas, et toimub nõuete täpsustamine. Kuivõrd tarnitud on hilinemisega ja
ebakvaliteetset kaupa ei saa vastunõue olla tõsiseltvõetav. Kaitseministeerium ei pea RKIK-i
valdkonda kuuluva vaidlusega tegema. Probleemide tekkimisel asus RKIK oma õigusi
kaitsma ning teavitas ka Kaitseministeeriumi.
Anastassia Kovalenko-Kõlvart toonitas, et tehingust tulenevad nõuded on risk riigieelarvele.
Andrus Merilo sõnas, et Kaitseministeeriumi arvepidamise erisuse kadumisel mõned
ülesanded kuhjusid ja see tehakse korda. Varud ja varad on olemas ja üksuste käes ja teemat
ei ole ignoreeritud. Kuivõrd oli näha, et kordategemine võtab kaua aega, ei lubatud eelmisel
aastal, et kõik saab kohe korda, kuid K. Kuuse osutatud küsimusi asuti kohe korrastama.
Martin Helme küsis, kuidas hinnati eelmisel aastal varud 100 miljoni euro võrra suuremaks.
Mida niisugune juurdehindlus tähendab?
Andrus Merilo selgitas, et mõned asjad saabusid Kaitseväele enne hinnateavet, st
hinnateadlikkus tõusis.
Ines Metsalu-Nurminen selgitas 100 miljoni euro korrigeerimiskande osas, et Kaitseväes
täpsustati aasta jooksul materjaliliike ning see muutis tagasiulatuvalt eelmise aasta saldot.
Materjaliliigid ei olnud täpselt fikseeritud ja neid täiendati aasta jooksul 100 miljoni euro
suuruses mahus. Toimunu aitab tulevikuks meeles pidada, et tagasiulatuvalt andmeid muutes
tuleb fikseerida, milliseid koguseid ja alaliike muudetakse.
Peeter Tali viitas, et K. Kuusk lubas riigikaitsekomisjonile puudujäägid likvideerida, sh luua
auditiosakonna ja tingimused olukorra hindamiseks. Mis võis tekkinud olukorra kaasa tuua?
Kas auditiosakonnast oli kasu hangete käsitlemisel? Seni on hangete loogika Riigikogule
arusaamatu. Kas RKIK on vaadanud ajajoont ja saanud toimunust ülevaate? Kas me teame,
kes tõi hankesse India ärimehed? Kas riskid võivad tulla Eesti maksumaksjale või mitte?
Kaimo Kuusk selgitas, et siseaudit ja sisekontroll ei ole kattuvad. 2018. a oli ministeeriumis
auditiosakond 4 audiitoriga, 2022 alguseks oli järel 1 audiitori ametikoht, osakonda ei olnud
ning Hanno Pevkuri asumisel ministriks 2022. a suvel oli ka see audiitori ametikoht täitmata.
2024. a sügisel oli 1 audiitori ametikoht täidetud ja praegu on tööl 2 audiitorit, nad alluvad
ministrile ja koordineerivad auditit kogu valitsemisalas. 2025.a veebruaris loodi sisekontroll,
selleks ajaks olid lepingud sõlmitud ja kõnealused tehingud toimunud. Varasemaid otsuseid
sisekontrolli ja siseauditi osas saavad kommenteerida varem ametis olnud ametiisikud.
6
Asko Kivinuk selgitas, et DATASEL SRL-ga suhete loomisest ei ole jälge, mis aitaks mõista
kes kellega on suhelnud – seega ei saa sel teemal teavet kinnitada ega ümber lükata.
Lepingute kujuemise käiku saab RKIK tutvustada, kuid mitte avalikult. Menetluse riskide
osas on advokaat kinnitanud, et Eesti Vabariigi õiguste kaitseks on materjali piisavalt ja
väljavaated on positiivsed. Hoolsuskohustust teostati öeldes lepingud 2025. a lõpul üles ning
kevadel pöörduti kohtusse. Eelnevalt vaadati kõik asjaolud põhjalikult üle ning kui Euroopa
Komisjon saabub toimunust ülevaadet saama, suudame hoolsuskohustust tõendada. Nende
lepingute kooskõlastamine ei olnud tavapärane protsess, menetlused toimusid vähendatud
koosseisus – peadirektor, projektijuht, jurist ja olenevalt asjaoludest veel mõni ametiisik – 4-5
inimest.
Anti Allas küsis RKIK protseduuride kohta lepingute käitlemisel. Käsitletaval juhul ei olnud
investeeringute tavapärase hindamise koosseis kaasatud. Kas on reeglistik millal ja kui palju
ametiisikuid tuleb kaasata? A. Allas pidas kohaseks eelistaks tundlike teemade käsitlemisele
kaasata rohkem ametiisikuid.
Asko Kivinuk selgitas, et lähtutakse valitsemisala hankekorrast ja majasisestest
protseduuridest, kuid antud juhul oli juhtkonna otsusel otsustajate ringi vähendatud.
Tiina Uudeberg lisas, et juhtkond arutas Ukrainaga seonduvat mitmeti, sh sõjas oleva riigi
vajadusi ja aitamise võimalusi. T. Uudeberg ei ole lepingu teksti näinud, samuti ei ole
panustanud läbirääkimistesse ega partnerite otsimise protsessi. Materjaliarvestus Kaitseväes
on alati olnud oluline ja hea, et Kaitseväe juht on sellega jõulisemalt edasi minemas. Koostöös
Kaitseväega on käsil laomajanduse digitaliseerimine ja juurutamisel laoarvestuse tarkvara.
Analüüsitakse, mis põhivarast on lugemata ja mida tuleks veel teha.
Anastassia Kovalenko-Kõlvart küsis, kas T. Uudeberg kaitsevaldkonna asekantslerina ei
näinud puudujääke? Kas olid otsustuskoosolekute tabelid tarnete, riskide ja muude
seonduvaga?
Tiina Uudeberg selgitas, et RKIK viis juhtkonna üldsõnaliselt kurssi võimalustega, sh
tabelite abil, mida avalikult käsitleda ei saa. Koosolekud toimusid iga 2 nädala tagant, kuid
kõigil ei arutatud Ukrainaga seonduvat, samuti mitte konkreetseid lepinguid, sest
ministeeriumi roll ei ole lepinguid kooskõlastada, see kuulub RKIK pädevusse.
Leo Kunnas ütles, et tema poole pöördus brigaadikindral erus Urmas Roosimägi, kes rääkis
nõupidamisest Kaitseministeeriumis endise kantsleri K. Salmi ja Kaitseväe endise juhi M.
Herem’iga, kus U. Roosimäelt küsiti Indiast vahendite tarnimise kohta. Kuivõrd U. Roosimäel
on ärialaseid kontakte, sai ta kinnitada, et Indias ei minda vastuollu India kaitsepoliitikaga,
mille eesmärk on varustada Indiat ning U. Roosimägi keeldus niisugustes suhetes osalemast.
Seega jätkus Kaitseministeeriumi valitsemisalas niisuguste ärisuhete otsimine kuigi
valitsemisalas oli U. Roosimäe selgituste näol olemas teave ja hoiatus India partneritega
suhtlemise osas.
Tiina Uudeberg vastas, et ei ole niisugusel kohtumisel osalenud ega tea selle kohta ka
muudest allikatest.
Kaimo Kuusk ütles, et tema ametiajal niisugust kohtumist ei olnud.
Leo Kunnas soovis teada, kuidas on RKIK-s korraldatud teabe liikumine, sh ülesannete ja
ametiisikute liikumisel – kuidas on tagatud, et kogu teave on alati olemas?
Kaimo Kuusk ütles, et dokumendihaldust saab alati parandada ning sellega tegeletakse.
Eelpool viidatud kohtumist U. Roosimägi, K. Salm’i ja M. Herem’i osalusel andmebaasist ei
leia, võimalik, et tasub veel otsida.
7
Leo Kunnas kinnitas, et U. Roosimägi on valmis komisjonile selgitusi andma, kuid ta ei ela
Eestis.
Meelis Kiili oli kindel, et Kaitseväe materjaliarvestus saab kindlasti korda, samas on oluline
tegeleda süsteemse veaga juhtimises ja kontrollis, et valitsemisala juhtimine põhineks
korrektsetel andmetel. Kas ministeeriumi sisekontroll likvideeriti tahtlikult või rumalusest ja
kas selle otsuse areng on jälgitav? Kui sisekontrolli funktsioon oleks olnud jätkuv, võiks täna
käsitletav probleem olla olemata.
Kadri Peeters ütles, et sisekontrolli ja siseauditi tugevdamine on Riigikontrolli märkuste
parandamise üks osa ning seda teavet saab komisjoniga jagada. Sisekontroll kadus enne K.
Peetersi ametiaega.
Toomas Uibo pidas kõige kriitilisemaks koostööpartneri hindamist – oluline on taust, senine
maksekäitumine, võlad ning senised tööd samas valdkonnas, nii nt mööbli tellimisel kui ka
eriti relvastuse tellimisel. Milline on referentside puudumise kaal riskihindamises? Kes ja
kuidas otsustasid, et see risk on nii väike, et tehingutega saab edasi minna? Kui referentse ei
olnud, siis kas riskid maandati pangagarantiiga või muude meetmetega?
Asko Kivinuk ütles, et taustakontrollis tugineti avalikele allikatele. Kaitseväelt tuleb teave,
mis saadaolevatest lahendustest millise tulemi saavutab ning selle pinnalt hinnatakse
arvestades, kes veel milliseid süsteeme kasutavad. Seejuures külastatakse ettevõtteid ja
pannakse kokku tehniline kirjeldus ja hankestrateegia, mis võib olla avalik või
julgeolekukaalutlustest tingituna ka piiratud menetlus. Ka piiratud menetluse korral peab
olema tagatud konkurents, kasutatakse garantiisid, akreditiive. Kategooriajuht, finantsistid,
juristid ja muud asjaomased ametiisikud hindavad riske. Läbirääkimistega hankes selgitatakse
täpsustavad küsimused ning kui lepingu täitmise käigus ilmnevad raskused kontrollitakse taas
avalikest allikatest, vahel kaasatakse Kaitsepolitseiamet või muu pädev asutus. RKIK-l on üle
10 000 lepingu ja igas kvartalis vaadatakse ministeeriumis läbi 5 miljonit eurot ületavate osas
läbirääkimiste kulg, lepingud, probleemid, vms. Antud kaasuse puhul toimusid menetlused
väljaspool neid protseduure, tegelesid peadirektor Magnus-Valdemar Saar ja tema asetäitja.
Toomas Uibo palus täpsustada, kas sellise kliendi osas kasutati pangagarantiid. Kuivõrd
temalt ei oldud varem midagi tellitud, siis kuidas kaitsti investeeringut temalt tellides?
Asko Kivinuk ütles, et akreditiivi ei kasutatud, ettemaksud ei olnud tagatud.
Andrus Merilo viitas, et taustakontrolli alused tulenevad seadusest ning füüsilised isikud
peavad andma nõusoleku nende osas teostatavaks taustakontrolliks. Konsulteerida saab
Kaitseväe Luurekeskusega. Juriidilise isiku osas kontrolliõigust ei ole. Datasel SRL-st ei
teatud enne midagi ning tema osas ei ole Kaitseväe Luurekeskuse poole pöördutud.
Anastassia Kovalenko-Kõlvart leidis, et niisugusel juhul oleks pidanud pöörduma muude
pädevate asutuste poole teabe saamiseks.
Martin Helme leidis, et ministeeriumi sisekontrolli likvideerimine ei ole piisav selgitus
toimunule, kuivõrd RKIK-l olid niisugused pädevused ja üksused olemas. Kuivõrd RKIK-l on
toimiv dokumendihaldus, millest kõik ei ole küll avalik, siis hankega seoses peab tekkima
dokumendiahel, mille abil saab toimunut jälgida. Kui kindral U. Roosimägi ütles, et India
tootjate eesmärk on müüa oma riigile ning tšehhid hoiatasid ka Datasel SRL eest, siis on
keeruline mõista, miks tehti tehing nn riiulifirmaga. Sama küsimus on Rumeenia ettevõtte
osas, kelle käive on väike ning töötajad puuduvad. Kui niisuguste äriühingutega teha suured
lepingud, on keeruline ka kohtus oma huve kaitsta, kuivõrd neilt ei ole ilmselt võimalik
midagi saada.
8
Anastassia Kovalenko-Kõlvart palus selgitada, kuidas tuli kontakt MIAVA Capitaliga, kus
on 2 töötajat. Mis andmed ja dokumendid on selle suhtluse osas?
Asko Kivinuk vastas, et dokumendiregistris puuduvad otsused ja märked, seega ei ole teada,
kuidas nendeni jõuti.
Anastassia Kovalenko-Kõlvart küsis, kas võib olla, et andmed on pahatahtlikult hävitatud
või sisse kandmata jäänud?
Martin Helme uuris, kellel oli juurdepääs logide kustutamiseks. Ka ülekannete osas peavad
olema logid, mis aitavad mõista, mis alusel need toimusid.
Kaimo Kuusk osutas RKIK pakkumisele tulla kohapeale teabega tutvuma.
Anastassia Kovalenko-Kõlvart viitas kohtuvaidluste jaoks kogutud teabele ja küsis, kas
MIAVA Capital osas on ka toimunud rikkumised, kas kronoloogilist ahelat ei saa taastada?
Asko Kivinuk kinnitas, et ajajoon on kõigi 19 lepingu osas, mitte ainult Datasel SRL osas.
Anti Allas leidis, et investeeringute komitee osas on ebaloomulik tundlike lepingute osas
kaasata väiksem isikute ring. Loogiline oleks rakendada juurdepääsulubasid ja teisi infoturvet
tagavaid meetmeid, kuid mitte kitsendada isikute ringi. Kui palju võib veel olla lepinguid,
mille osas on teinud otsuse investeeringute komiteest väiksem koosseis.
Asko Kivinuk ütles, et vajab täpsustamist, kas selliseid lepinguid üldse on.
Meelis Kiili pidas kohatuks mustrit, kus ilma käibeta 1000-eurose omakapitaliga türklase
loodud Eesti ettevõte saab 4 miljoni euro suuruse lepingu ja küsis võimaluse kohta, et
alusdokumendid on hävitatud? Kohane on pöörduda Riigi Infosüsteemide Ameti poole abi
saamiseks logide taastamisel.
Kaimo Kuusk pidas seda põhjendatuks ning vajadusel kaasata ka Kaitsepolitseiamet ja
Prokuratuur aitamaks RKIK-l toimunut taastada.
Asko Kivinuk lubas logide osas uurida, sh koostöös Kaitseväe Luurekeskusega.
Leo Kunnas viitas riigikaitsekomisjoni arupärimisele saamaks ülevaade lepingute
kujunemisest ettevõtjatega, kel puudub tootmine, töötajad, jne ning pidas kohaseks kaasata
vajadusel Prokuratuur ja Kaitsepolitseiamet.
Anastassia Kovalenko-Kõlvart leidis, et teema käsitlemist on kindlasti vaja jätkata.
2. Info ja muud küsimused
Infot ei esitatud ja muid küsimusi ei arutatud.
(allkirjastatud digitaalselt)
Anastassia Kovalenko-Kõlvart
juhataja
(allkirjastatud digitaalselt)
Airi Ausmees
protokollija