Riigikogu korruptsioonivastase erikomisjoni erakorralise

istungi protokoll nr 96

Tallinn, Toompea, videosild Neljapäev, 03. september 2026

Algus 10.00, lõpp 12.03

Juhataja: Anastassia Kovalenko-Kõlvart (esimees)

Protokollija: Airi Ausmees (konsultant)

Võtsid osa:

Komisjoni liikmed: Rain Epler, Mario Kadastik, Irja Lutsar, Stig Rästa, Priit Sibul, Riina

Sikkut

Komisjoni ametnik: Anu Kärtner (nõunik)

Puudus: Eerik-Niiles Kross

Kutsutud: Kaitseminister Hanno Pevkur, Kaitseministeeriumi kantsler Kaimo Kuusk ja

asekantsler Kadri Peeters, riigikontrolör Janar Holm, Riigikontrolli peakontrolör Ines

Metsalu-Nurminen ja auditijuht Gerli Eisberg, Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse

peadirektor Elmar Vaher, Kaitseväe juhataja kindralleitnant Andrus Merilo, Kaitseväe

juhataja nõunik, peaprokurör Astrid Asi

Päevakord:

1. Korruptsiooniohud kaitsevaldkonnas

Istung on järelevaadatav Riigikogu Youtube`i kanalil (link videole).

1. Korruptsiooniohud kaitsevaldkonnas

Anastassia Kovalenko-Kõlvart tervitas külalisi ning sõnas, et komisjon saatis kutse ka Riigi

Kaitseinvesteeringute Keskuse (RKIK) endisele juhile Magnus-Valdemar Saarele, kuid ei ole

temalt vastust saanud. Erakorralisel istungil arutatakse Riigikontrolli auditiaruandest „Riigi

2025. aasta raamatupidamise aastaaruande õigsus ja tehingute seaduslikkus“ ilmnenud

korruptsiooniriske ja võimalikke puudusi Kaitseministeeriumi valitsemisalas. Eriline

tähelepanu on kaitsetööstusettevõttega sõlmitud ligikaudu 70 miljoni euro suurusel lepingul,

mille eest pole väidetavalt toodangut saadud ning mille üle käib kohtuvaidlus. Eesmärk on

selgitada, kuidas tehinguga seotud otsused sündisid, kes nende eest vastutab ning kas

probleemidest olid teadlikud ministeeriumi ja riigi poliitiline juhtkond. Käsitlemisele tuleb ka

juba algatatud kriminaalmenetlus, mis puudutab varasemates Riigikontrolli auditites esile

toodud puudusi dokumentatsioonis ja raamatupidamises. A. Kovalenko-Kõlvart küsis

Kaitseministeeriumi kantslerilt Kaimo Kuuskilt, millal ta sai teada kõnealusest lepingust,

sellega seotud riskidest ning millal neist teavitati Vabariigi Valitsust?

2

Kaimo Kuusk vastas, et Eesti on toetanud Ukrainat Venemaa agressiooni vastu nii oma

vahenditest kui ka rahvusvaheliste rahastusmehhanismide kaudu juba enne täiemahulise sõja

algust. Kõnealuse relvastushanke leping sõlmiti enne praeguse kantsleri ametiaega ning selle

üksikasjad, sealhulgas maksegraafikud ja ettemaksed, on konfidentsiaalsed. Ukraina keerulise

rindeseisu ja relvaturu tingimustes osales RKIK relvastuse hankimisel, konkureerides

vajadusel ka Venemaaga kolmandate riikide turgudel. Probleemidest teavitati ministri

juhtkonda 2024. aasta lõpus või 2025. aasta alguses, misjärel anti RKIK-ile suunised teha

täiendavaid riskihinnanguid ning käsitleda juhtumit kriisijuhtimise raamistikus.

Anastassia Kovalenko-Kõlvart täpsustas, kas ministeerium sai riskidest ja probleemidest

teada 2024. aasta lõpus või 2025. aasta algul ja teavitas ka valitsuskabinetti.

Kaimo Kuusk sõnas, et probleemidest teavitati Kaitseministeeriumi juhtkonda (minister,

kantsler, asekantsler) juba tarnetähtaegadest viibimisel.

Anastassia Kovalenko-Kõlvart palus selgitada protseduure, kuidas olulistest riskidest ja

probleemidest teavitatakse, sh kas sellekohase ülevaate saab ka valitsuskabinet.

Kaimo Kuusk selgitas, et riskide hindamine kuulub RKIK pädevusse ning see peab olema

dokumenteeritud kirjalikult. RKIK ülesanne on vajadusel pöörduda asjaomaste asutuste poole.

Kui seda ei ole tehtud, anti vastav suunis ministeeriumi poolt tagantjärele. Valitsuskabineti

tasandil selle küsimuse arutamist ega pöördumist tol ajal ei toimunud.

Anastassia Kovalenko-Kõlvart küsis täpsustavalt, kasprobleemide tuvastamine,

raporteerimine ja vastava teabe edastamine valitsusele toimub RKIK kaudu, mitte otse

Kaitseministeeriumi poolt?

Hanno Pevkur selgitas, et valitsuskabinetti ei viida tavapärase majandustegevuse käigus

tekkinud lepingulisi või hankega seotud probleeme, olgu tegemist kooliehituse, ravimihanke

või muu riigihankega. Selliste küsimuste lahendamine ja riigi huvide kaitsmine on vastutava

asutuse ülesanne. Antud juhul vastutab RKIK, kes on probleemse lepingu tõttu pöördunud

kohtusse ning kohtuvaidluse väljavaated riigi jaoks positiivsed.

Anastassia Kovalenko-Kõlvart küsis,milliste riskide või rahaliste kahjude korral tuleb

probleemist teavitada valitsuskabinetti ja koostada riskimemo? Kas suurt rahalist mõju

omavat juhtumit saab käsitleda tavapärase hanke- või raamatupidamistegevusena ning milline

on lävend, mille ületamisel jõuab teema valitsuse tasandile?

Hanno Pevkur sõnas, et puudub kindel reegel, millal mingi teema valitsuskabinetti

arutamiseks viiakse. Mõnikord käsitletakse seal ka väiksemaid küsimusi, näiteks tee-ehituse

kallinemisi on valitsuskabinetis arutatud korduvalt. Riigikontrolli auditi järel anti

valitsuskabinetile ülevaade kõigist auditis esile toodud küsimustest, sealhulgas RKIK-i

tegevusest ja ettemaksetega seotud riskidest. Otsus viia teema valitsuskabinetti sõltub

konkreetsetest asjaoludest ning ministrite ja valitsuskabineti otsustusõigusest.

Anastassia Kovalenko-Kõlvart küsis, kas valitsuskabinetis on kunagi arutatud Ukraina

abistamisega seotud hangete riske ning, kas seal on olnud memo või analüüs, mis käsitles ka

kõnealuse lepinguga seotud võimalikke riske? Kas selline risk oli valitsusele varem teada ja

ametlikult esitatud või mitte?

Hanno Pevkur vastas, et valitsuskabinetis arutati 2024. aasta märtsis Ukraina abistamist

tervikuna, sealhulgas Eesti rahastatud abi ja Ukrainale vahendatud laskemoona hankimist.

Arutelus märgiti üldiselt, et lepingutega kaasnevad alati riskid, kuid konkreetseid lepinguid

ega üksikjuhtumeid kabinetis ei käsitletud. RKIK-i vahendustegevus ei piirdu Ukrainaga, vaid

hõlmab Euroopa Komisjoni palvel ka relvastuse hankimist näiteks Moldovale ja

3

Montenegrole. Selle tegevuse võimaldamiseks muudeti seadust ning vastav seadusemuudatus

läbis samuti valitsuskabineti arutelu.

Anastassia Kovalenko-Kõlvart järeldas, et väide, et valitsuskabinet ei olnud teadlik

riskidest, ei olnud teadlik probleemidest, ei olnud õige.

Hanno Pevkur ütles, et Ukraina abistamisega seotud hangete puhul olid riskid paratamatud,

sest sõja ajal käis rahvusvahelisel relvaturul tihe konkurents laskemoona hankimiseks ning

Ukrainal oli kiire vajadus eelkõige nõukogude tüüpi moona järele. Eesti pidas Ukraina

toetamist prioriteediks ega kõhelnud nende riskide võtmisel. Konkreetse lepingu probleeme ei

saa käsitleda tõendina, et kogu Ukraina abiprogramm oleks olnud samasuguses ohus.

Lepingupartner alustas tarnetega, kuid üleantud kaup ei vastanud kvaliteedinõuetele ning

seetõttu ei saanud seda Ukrainale edastada. Riskide realiseerumisel alustas RKIK oma õiguste

kaitsmist lõpetades lepingu, esitades kahjunõude ning pöördus lõpuks rahvusvahelisse

arbitraaži ja kohtusse. RKIK haldab igal aastal tuhandeid oste sadadelt lepingupartneritelt

ning üksikute partnerite poolt kohustuste mittetäitmine ei ole erandlik nähtus. Juhtumit tuleb

vaadata laiemas sõjaaegses kontekstis, kus Eesti oli üks aktiivsemaid Ukraina toetajaid ning

panustas maksimaalselt vajaliku laskemoona hankimisse.

Anastassia Kovalenko-Kõlvart järeldas, etvalitsuskabinet oli teadlik Ukraina abistamisega

seotud hangete riskidest, sealhulgas ka kõnealuse lepingu riskidest. Ta viitas ka endise RKIK-

i juhi avaldustele, et tegemist ei olnud tavapäraste tehingutega, vaid poliitiliselt tundlike ja

kõrgendatud riskidega hangetega. RKIK koostas riskianalüüse ja memosid ministrile ning

tõenäoliselt ka valitsuskabinetile.

Hanno Pevkur leidis, et A. Kovalenko-Kõlvarti tõlgendus H. Pevkuri öeldust on moonutatud.

Anastassia Kovalenko-Kõlvart küsis, millal RKIK-i juht esmakordselt kuulis kõnealusest

lepingust ja teavitas Vabariigi Valitsust?

Elmar Vaher vastas, et asus ametisse 2025. aasta jaanuari keskel ning juba esimesel

tööpäeval tutvustasid toonane peadirektor Katri Raudsepp ja kaitseminister Hanno Pevkur

talle probleemseid teemasid, millest üks olulisemaid oli kõnealune leping. Juhtum määratleti

kohe prioriteetsena. Varasemate materjalidega tutvumise järel jõuti RKIK-is järeldusele, et

senisel viisil ei ole võimalik edasi liikuda. Olukorra lahendamiseks kaasati väline õigusabi

ning praegu tegeletakse ettemaksuga seotud nõuete lahendamisega nii Eesti kohtutes kui ka

rahvusvahelises arbitraažis. Probleemist ei teavitanud RKIK Kaitseministeeriumi, vaid

vastupidi – kaitseminister andis talle ametisse asudes teada, et tegemist on tõsise probleemse

juhtumiga, mis vajab kiiret ja otsustavat menetlemist.

Anastassia Kovalenko-Kõlvart küsis, millistel juhtudel koostab RKIK riskianalüüse,

riskistsenaariume või memosid probleemsete olukordade kohta ning kuidas selline teave

jõuab ministri või valitsuseni? Kas riskide raporteerimise ja memode koostamise praktika on

aja jooksul või juhtkonnavahetuse järel muutunud ning milline on olnud senine tavapärane

menetlus?

Elmar Vaher vastas, et ei saa kommenteerida riskianalüüside ja otsustusprotsesside

korraldust kõnealuse lepingu sõlmimise ajal (2024.–2025. aastal). Täna algab hankemenetlus

Kaitseväe esitatud vajadusest, mille järel RKIK viib läbi turu-uuringu ja võimalike partnerite

taustakontrolli. Lisaks avalikele allikatele kaasatakse vajadusel Kaitseväe Luurekeskus ja

Kaitsepolitseiamet hindamaks ettevõtete, omanike ja muude seotud isikute usaldusväärsust.

Kui taustakontrolli käigus ilmnevad riskid või probleemid, on võimalik ettevõtteid või

konkreetseid isikuid hankemenetlusest kõrvaldada. Pärast riskide hindamist tehakse otsus,

millise partneriga leping sõlmida. Hankeid hinnatakse regulaarselt RKIK-i

investeerimiskomitees, kuhu kuuluvad hanke meeskond, jurist, finantsjuht ja juhtkond. Üle

4

250 000 euro suurused tehingud liiguvad edasi Kaitseministeeriumi

koordinatsioonikohtumisele täiendavaks kontrolliks ning sõltuvalt summast ka ministri

otsustuskoosolekule. Positiivse otsuse korral alustatakse lepingu sõlmimist ja täpsemate

tingimuste kokkuleppimist. Praegu on peamised fookusteemad tarnete tagamine ning Eesti

kaitsetööstuse kaasamine ja tootmise lokaliseerimine Eestis.

Anastassia Kovalenko-Kõlvart küsis, millist protseduuri järgitakse tõsiste riskide ja ohtude

ilmnemisel nagu selle lepinguga? Millal koostatakse memo valitsusele?

Elmar Vaher vastas, et puudub kindlalt kokkulepitud protseduur selle kohta, millal ja kuidas

riskimemosid koostatakse või kõrgemale tasandile edastatakse. Tema hinnangul ei ole

peamine probleem mitte leping ise, vaid selle sõlmimise viis. E. Vaher sõnas, et tema ei oleks

läinud lepingusse riiuliettevõttega, kuid toonane RKIK-i peadirektor tegi sellise otsuse.

RKIK-i juhil lasub isiklik vastutus oma otsuste eest ning ta ei pea usutavaks, et kedagi oleks

saanud mõjutada võtma vastu otsust, millel võivad olla ebaseaduslikkuse tunnused, ilma et

otsustaja ise selle eest vastutaks. 60 miljoni euro suurune probleem ei tulenenud otseselt

lepingust, vaid lepinguga seotud ettemaksetest. RKIK-il ei ole kohustust teavitada

Kaitseministeeriumi iga ettemakse tegemisest ning tema hinnangul selline kohustus ei ole ka

vajalik. Oluline on teavitada tekkinud riskidest, mis selles juhtumis ilmnesid hiljem ning neist

anti teada. Sellele reageerisid nii Kaitseministeeriumi kantsler kui ka minister. Probleemide

ilmnemisel rakendati vajalikud meetmed vastavalt ministeeriumi juhtkonna juhistele ja

varasemalt kirjeldatud tegevuskavale.

Anastassia Kovalenko-Kõlvart juhtis tähelepanu võimalikule vastuolule varasemates

selgitustes. Ta sõnas, et Kaitseministeeriumi kantsleri sõnul on RKIK-il kohustus olulistest

riskidest teavitada ning vajadusel koostada vastavaid memosid ka valitsuskabinetile. Samas

on RKIK-i esindaja öelnud, et sellist kindlat protseduuri või reguleeritud korda ei ole.

Kaimo Kuusk sõnas, et ta ei ole seda öelnud ning vabandas kui teda vääriti mõisteti ning

selgitas, et RKIK-il ei ole automaatset kohustust valitsust teavitada.

Elmar Vaher kinnitas, et RKIK-il ei ole automaatset või formaalselt sätestatud kohustust

teavitada valitsust iga hankega seotud riski korral. Suuremate riskide tekkimisel või nende

realiseerumise ohu korral koostatakse memo ja teavitatakse vähemalt Kaitseministeeriumi.

RKIK teeb aastas umbes 7000 ostu ning kõiki hankega seotud probleeme ei saa ega peagi

valitsusse viima. Kõnealuse lepingu puhul puuduvad kõnelejal andmed selle kohta, kas

riskidest omal ajal Kaitseministeeriumi ametlikult teavitati. Tema käsutuses olevate

dokumentide põhjal, mida on kasutatud ka kohtuvaidlustes ja arbitraažis, ei ole ta näinud

tõendeid, et riskide realiseerumise kohta oleks tehtud Kaitseministeeriumile ametlik

riskiteavitus.

Anastassia Kovalenko-Kõlvart järeldas eelneva arutelu põhjal, et RKIK-is puudub selge ja

ametlik protseduur ministeeriumi või valitsuse teavitamiseks suurte riskide realiseerumisest.

Ta peab probleemseks olukorda, kus isegi väga suure mõjuga riskide puhul ei ole kindlat

teavitamiskorda ning pole selgust, kas ja millal jõuab teave poliitiliste otsustajateni. A.

Kovalenko-Kõlvart viitas varasemale selgitusele praeguste kontrollimehhanismide kohta ning

küsis, kas eelmise juhtkonna ajal viidi selle konkreetse lepingu osas läbi nõuetekohane

ettevõtte tausta kontroll, riskide hindamine ja muud vajalikud eelanalüüsid enne lepingu

sõlmimist.

Elmar Vaher vastas, et taustakontrolli tegemine on RKIK-i ülesanne ja eeldatavalt see tehti,

kuid Kaitseväe Luurekeskuse või Kaitsepolitseiameti poole ei pöördutud.

Anastassia Kovalenko-Kõlvart sõnas, et avalikest allikatest on võimalik leida teavet

lepingupartneriga seotud ettevõtjate kohta, sealhulgas seoseid varasema rahapesumenetlusega.

5

Sellise teabe leidmiseks ei oleks olnud vaja kaasata luureasutusi ega erikontrolli. A.

Kovalenko-Kõlvart küsis, kas RKIK jättis tegemata isegi elementaarse taustauuringu. Kas

RKIK pöördus selle lepingu ettevalmistamisel Kaitseväe Luurekeskuse poole taustainfo

kontrollimiseks või ei olnud Kaitsevägi selle lepingu taustakontrolli protsessi üldse kaasatud?

Andrus Merilo vastas, et RKIK-il on võimalus pöörduda otse Kaitseväe Luurekeskuse poole,

kes oli valmis tuge pakkuma, kuid ta ei saanud kinnitada, kas seda võimalust tegelikult

kasutati.

Anastassia Kovalenko-Kõlvart pidas vajalikuks välja selgitada, kasRKIK pöördus

Kaitseväe Luurekeskuse poole ning kuidas ja kas üldse taustakontroll läbi viidi. A.

Kovalenko-Kõlvart ütles, et auditis käsitletud raamatupidamisriskid ei ole pelgalt numbrilised

probleemid, vaid võivad olla tõsised ja võimaldada pahatahtlikku ärakasutamist. Ta küsis,

kuidas jõudis Riigikontroll kõnealuse lepingu uurimiseni, arvestades, et lepingut ei olnud

pikka aega võimalik kätte saada. Millised asjaolud või väljamaksed tekitasid kahtluse ja

andsid põhjuse lepingu kohta täiendavat teavet küsida?

Janar Holm vastas, et küsimusi tekitasid lepinguga seotud ettemaksed. Vajalikud

dokumendid sai Riigikontroll alles komisjoni istungile eelnenud päeval, kuigi neid oli pikalt

küsitud. Seetõttu ei ole veel võimalik esitada põhjalikke vastuseid detailsematele küsimustele

enne dokumentidega tutvumist ja nende analüüsimist.

Anastassia Kovalenko-Kõlvart viitas 02. septembril 2026 toimunud riigieelarve kontrolli

erikomisjoni istungile, kus RKIK väitis, et saatis 5. või 10. juunil 2026 e-kirjaga lepingud

Riigikontrollile, kuid Riigikontroll ei ole materjale kätte saanud ja palus selgitada kõnealuse

infovahetusega seotud asjaolusid.

Elmar Vaher sõnas, et võtab täieliku vastutuse selle eest, et neli lepingut ei jõudnud

Riigikontrollini. RKIK saatis 4 lepingut Riigikontrollile 5. juunil 2026 ning oli veendunud, et

dokumendid on edastatud, kuid hiljem selgus, et dokumendid ei olnud Riigikontrolli jõudnud,

kuivõrd ei kontrollitud dokumentide kohalejõudmist ega üleslaadimist vajalikku keskkonda.

E. Vaher ei osanud selgitada, miks need failid läbi ei läinud.

Anastassia Kovalenko-Kõlvart küsis, kas väga konfidentsiaalsete lepingute edastamiseks

Riigikontrollile on olemas kindel protseduur, mis nõuab dokumentide kättesaamise

kinnitamist? Kas nii olulise ja tundliku teabe edastamisel ei peaks olema täiendavaid

kontrollimehhanisme, mis tagaksid dokumentide jõudmise adressaadini?

Elmar Vaher leidis, et kõiki protsesse ei ole vaja täiendavalt reguleerida, oluline on koostöö

Riigikontrolliga. RKIK ja Riigikontroll on juba kokku leppinud uutes töökorraldustes,

sealhulgas vahetus küsimus-vastus formaadis koostöös ja dokumentide vahetamises.

Parandamisvõimalusi nähakse eelkõige otsesuhtluses, nõutud andmete õigeaegses edastamises

ning Riigikontrolli loodud pilvelahenduse kasutuselevõtus. E. Vaher tunnistas, et RKIK saab

selles koostöös paremini toimida.

Ines Metsalu-Nurminen selgitas, et arutelu puudutab kahte erinevat tüüpi lepinguid.

Esimesed on Euroopa Komisjoni ja doonorriikide lepingud, millega anti RKIK-ile raha

Ukraina toetamiseks, nende dokumentide kättesaamisega oli Riigikontrollil probleeme juba

eelmise auditi ajal. Teised on RKIK-i ja konkreetsete tarnijate vahel sõlmitud hankelepingud.

Nende vastu tekkis Riigikontrollil huvi pärast ettemaksete inventuuri, kus osade lepingute

osas oli viidatud täitmisprobleemidele. Seetõttu hakati nende lepingute asjaolusid uurima ja

vastavaid dokumente küsiti käesoleva auditi lõppfaasis kevadel.

6

Anastassia Kovalenko-Kõlvart küsis, miks lepingut Riigikontrollile ei esitatud: kas selle

saatmisest keelduti, esitati selleks põhjendus või jäi leping lihtsalt edastamata. Kas tegemist

oli teadliku keeldumise või menetlusliku probleemiga?

Ines Metsalu-Nurminen selgitas, et neile ei keeldutud lepingu edastamisest, kuid dokumenti

tuli korduvalt küsida ja selle saatmist meelde tuletada.

Anastassia Kovalenko-Kõlvart küsis, millal Riigikontroll lepingut esimest korda küsis? Kas

Riigikontrollile mainiti lepingute konfidentsiaalsust?

Ines Metsalu-Nurminen vastas, et täpne aeg tuleks kirjavahetusest üle kontrollida. RKIK-iga

peetud kirjavahetuses ei toodud lepingu edastamata jätmise põhjuseks konfidentsiaalsust.

Riigikontrollil on seaduslik õigus lepingutega tutvuda ning konfidentsiaalne teave ei ole alus

dokumentide esitamata jätmiseks. Vajaduse korral saab tundliku teabe kinni katta või piirata

selle avaldamist, kuid konfidentsiaalsus ei takista lepingu andmist Riigikontrollile.

Anastassia Kovalenko-Kõlvart pöördus peaprokurör Astrid Asi poole ja palus selgitada

hiljuti avalikkuse ette jõudnud kriminaalmenetluse algatamise tausta. Ta küsis, kas viimase

nädala jooksul ilmnenud uued asjaolud ja komisjonis käsitletud lepingud kuuluvad

prokuratuuri tähelepanu ja uurimise alla?

Astrid Asi selgitas, et kriminaalmenetlus algatati pärast Riigikontrolli eelmise „2024.a riigi

raamatupidamise aastaaruande õigsus ja tehingute seaduslikkus“ analüüsimist ja selle põhjal

esitatud kuriteoteadet. Seni on uurimise fookus olnud kitsalt raamatupidamisreeglite

võimalikel rikkumistel ning asjaolul, et Riigikontrollile ei pruugitud esitada kõiki nõutud

dokumente. Hiljutises aruandes ja meedias avaldatud uued asjaolud ning lepingutega seotud

info on praegu alles analüüsimisel ning otsust menetluse laiendamise kohta ei ole veel tehtud.

Prokuratuur hindab muu hulgas, kas esineb viiteid teistele võimalikele kuritegudele, näiteks

usalduse kuritarvitamisele. Lepinguid tuleb hinnata nende sõlmimise ajal valitsenud

erakorralist julgeolekuolukorda arvestades. Uurimise üks oluline eesmärk on ennetada

korruptsiooniriske ja säilitada usaldus kaitsevaldkonna vastu, mistõttu pööratakse erilist

tähelepanu raamatupidamise läbipaistvusele ja korrektsusele.

Irja Lutsar viitas avalikkuses ilmunud teabele, mille kohaselt asuvad mürskude tootmiseks

vajalikud komponendid Euroopas asuva riigi vahelaos ning nende väärtus ulatub ligikaudu

58–59 miljoni euroni ning tema arusaama järgi oleks tarnijal vaja hankida veel täiendavaid

komponente, et mürsud saaks lõpuni valmistada. Samas ei ole selge, kas probleem seisneb

komponentide halvas kvaliteedis või milleski muus. I. Lutsar palus selgitada lepingu

hetkeseisu, tehtud maksete mahtu ja meedias kajastatud summade erinevuste põhjuseid?

Hanno Pevkur selgitas, et Ukraina abistamiseks sõlmitud 28 lepingust täideti enamik

edukalt, kuigi hangiti kaupu kõrge riskiga tingimustes ja erinevatest maailma paikadest.

Probleemse partneriga sõlmiti mitu lepingut ja tehti ettemakseid, kuid tarned hilinesid

pidevalt. Hiljem tuvastasid kaitsevaldkonna eksperdid inspekteerimisel, et vahelaos olev kaup

oli ebakvaliteetne ja mittetäielik, mistõttu tekkisid tarnijaga vaidlused. Ukrainasse ei saadeta

ühtegi saadetist ilma kvaliteedikontrollita ning probleemse kauba puhul kinnitasid eksperdid

selle puudusi. Vahelaos olevatel komponentidel on küll teatav väärtus, kuid selle suurust ei

saa täpselt hinnata ning see jääb tõenäoliselt väiksemaks kui tehtud ettemaksed. Hiljutine

täiendav inspekteerimine kinnitas, et kaup on endiselt laos olemas. Lepingupartner on jätnud

oma kohustused täitmata ning Eesti peab oma õigusi kohtus kaitsma.

Irja Lutsar küsis, kas Euroopa riigi vahelaos olevad komponendid kuuluvad Eestile?

Hanno Pevkur vastas, et formaalselt ei kuulu.

7

Irja Lutsar resümeeris, et Eesti on praegu kulutanud 60 miljonit eurot ja ei ole selle eest veel

midagi saanud.

Hanno Pevkur selgitas, et tasunud ei ole Eesti Vabariik, vaid väljamakse on tehtud Vene

külmvaradest ettevõttele, kes on tarninud ainult osa moonast.

Irja Lutsar täpsustas, et sõltumata rahastuse päritolust lasub lepingu täitmise ja rahaliste

vahendite kaitsmise vastutus Eesti Vabariigil. Tema hinnangul ei saa olukorda käsitleda nii, et

Euroopa Liit kannab kahju lihtsalt maha, vaid Eesti Vabariik peab aktiivselt tagama oma

õiguste kaitse ja nõudma lepingupartnerilt kohustuste täitmist.

Hanno Pevkur sõnas,et Euroopa Liidu reeglite kohaselt ei lange vastutus maksumaksjale

juhul, kui toetuse kasutamisel on järgitud hoolsuskohustust ja kõiki Euroopa vahendite

kasutamise nõudeid. Lõplik hinnang sõltub millistele seisukohtadele või otsustele Euroopa

komisjon antud juhtumi puhul jõuab.

Anastassia Kovalenko-Kõlvart küsis Riigikontrolli hinnangut Eestile osaks saavate

tagajärgede kohta kohtus või arbitraažis Eestile ebasoodsa lahendi korral. Kas võimaliku

kaotuse korral tuleks tasuda Eesti eelarvele vahenditest?

Janar Holm vastas, et otsustavaks on Eesti poolt Euroopa vahendite kasutamisel

hoolsuskohustuse rakendaminehk kas raha kasutati heaperemehelikult ja mõistlikult. Euroopa

Komisjon hindab muu hulgas seda, kas riskidele reageeriti piisavalt ettevaatlikult ning kas

probleemide ilmnemisel jätkati põhjendamatult maksete tegemist. Praegu ei saa veel lõplikult

hinnata, kas hoolsuskohustus oli täidetud või mitte, sest selleks tuleb analüüsida kogu

otsustusprotsessi, mitte ainult dokumente. Kui arbitraažis leitakse, et hoolsuskohustust ei

täidetud, võib tekkida oht, et vähemalt osa kahjust tuleb katta maksumaksja rahast. Kas selline

rikkumine tegelikult aset leidis, ei ole tema sõnul praegu võimalik kindlalt öelda.

Anastassia Kovalenko-Kõlvart sõnas, et seni on jäänud vastuseta küsimus, miks jätkati

probleemse lepinguga ka pärast esimesi hoiatusmärke. Ta viitas olukorrale, kus pärast esimest

ligikaudu 10 miljoni euro suurust ettemakset ei olnud veel tarnet, kuid tähtaeg polnud samuti

saabunud. Hiljem tehti järgmised ettemaksed juba ajal, mil ilmnesid tarneraskused, kuid

lepinguga mindi sellest hoolimata edasi. A. Kovalenko-Kõlvart küsis, kas tänaseks on

kogunenud täiendavat teavet, mis selgitaks tollaste otsuste põhjendusi ning palus RKIK-i

praegusel juhil või kaitseministril selgitada, miks vaatamata probleemidele otsustati lepinguid

jätkata ja täiendavaid makseid teha?

Hanno Pevkur vastas, et ettemaksete tegemise põhjendatust saab hinnata alles pärast

lepingute täpsemat analüüsi, kuna igas lepingus võisid olla erinevad maksetähtajad ja

tingimused. Kui ettemaksed olid lepingutes selgesõnaliselt kokku lepitud, siis eeldatavasti

tegutseti nende tingimuste alusel. Avalikul istungil ei saa kõiki lepingu üksikasju avalikult

arutada, et vältida võimalikke õiguslikke vaidlusi või süüdistusi konfidentsiaalse teabe

avaldamises.

Priit Sibul sõnas, et tegemist ei olnud tavapärase lepinguga. Ta küsis, millal ja millises

kontekstis on valitsuses käsitletud arbitraažimenetlust, Euroopa Liidu vahendeid, Venemaa

külmutatud varasid ja võimalikke riske Eesti riigile, arvestades, et küsimus ulatub kaugemale

Kaitseministeeriumi haldusalast? Millised otsused kuuluvad RKIK-i juhile ning millised

valitsemisala juhtkonnale, sealhulgas selle konkreetse lepingu puhul? Kas probleemidega

tegeleti juba enne 2025. aastat või hakati aktiivselt tegutsema alles pärast uue RKIK-i juhi

Elmar Vaheri ametisse asumist?

Kaimo Kuusk selgitas RKIK-i sisemist rollijaotust moonahangete puhul. Hangete

kvaliteedikontrollis ja inspekteerimisel osalevad Kaitsevägi, Kaitseliidu eksperdid, RKIK-i

8

relvastuse kategooria ning projektibüroo. Läbirääkimiste ja hangete ettevalmistamise eest

vastutavad RKIK-i juhtkond, sealhulgas peadirektor, peadirektori asetäitja, juristid ja

hankespetsialistid. Lõplikud otsused langetavad RKIK-i peadirektor ja peadirektori asetäitja,

kelleks asjaomases perioodis olid Katri Raudsepp ja Magnus-Valdemar Saar. RKIK-i

õigusosakond ja hankija vastutavad otsuste vormistamise eest ning kauba vastuvõtmise ja

üleandmisega tegelevad vastavad spetsialistid, kes on sama protsessi osalised. Arvestades

eeltoodut oli lepingute sõlmimise ja täitmise eest peamine otsustusvastutus RKIK-i juhtkonna

käes.

Hanno Pevkur lisas, et niipea kui ilmnesid märgid võimalikest probleemidest lepingu

täitmisel, hakati aktiivselt otsima lahendusi ning koostati tegevuskavad, sealhulgas kaaluti

vaidluste lahendamist kohtus. Pikka aega lähtuti siiski ettevõtte kinnitustest, et tarned tehakse

lubatud mahus ära. Kui usaldus ettevõtte suutlikkuse vastu kadus, asuti kaitsma riigi huve

leppetrahvide, lepingute ülesütlemise ja lõpuks kohtumenetluse kaudu. Ministeerium ja

kantsler täitsid oma hoolsuskohustust ning jälgisid olukorda aktiivselt. Ettevõttele anti

korduvalt teada, et tegemist ei ole tavapärase lepinguga, vaid selle täitmata jätmine kahjustab

Ukraina kaitsevõimet ja mõjutab avalike vahendite kasutamist. Ettevõte jättis siiski oma

kohustused täitmata ning loodetakse, et uurimine selgitab selle põhjused.

Priit Sibul küsis, kas valitsus on seda küsimust enne tänast arutanud?

Hanno Pevkur vastas, et ei mäleta, et valitsuses oleks arutatud konkreetset ettevõtet või

üksikut lepingut eraldi. Valitsusele on korduvalt antud ülevaateid Ukraina abistamisest,

sealhulgas nii Euroopa vahenditest rahastatud kui ka Eesti maksumaksja rahaga seotud

abiprogrammidest. Ukraina teema on olnud valitsuse päevakorras korduvalt, kuid mitte

tingimata konkreetse lepingupartneri või lepingu üksikasjade kontekstis.

Anastassia Kovalenko-Kõlvart viitas endise RKIK-i juhi poolt ERR-ile antud

kommentaarile, mille kohaselt edastati kogu vajalik info lepingu kohta ka kantslerile ning

küsis, miks kantsler andis nõusoleku nende lepingutega edasi liikuda vaatamata ilmnenud

probleemidele?

Kaimo Kuusk vastas, et avalikult antud kommentaarides ei räägitud heakskiidu andmisest,

vaid üksnes teavitamisest. Seetõttu tuleb tema hinnangul üle kontrollida, millal ja millises

ulatuses info tegelikult edastati ning mida täpselt selle väitega mõeldi.

Anastassia Kovalenko-Kõlvart pidas vajalikukstäpsustada, kas pärast probleemidest

teavitamist anti ka otsene soovitus või hoiatus, et nende lepingutega ei tuleks edasi minna.

Kas vastutavad isikud juhtisid tähelepanu lepingutega seotud riskidele ning soovitasid

koostöö lõpetada või lepingute sõlmimisest hoiduda enne probleemide süvenemist.

Kaimo Kuusk sõnas, et kohe pärast riskide realiseerumisest teavitamist muudeti ka edasist

tegutsemist ja anti uued suunised olukorra lahendamiseks. Selleks hetkeks olid ettemaksed

tõenäoliselt juba tehtud, mistõttu tuli keskenduda tekkinud probleemi juhtimisele ja võimalike

kahjude piiramisele, mitte enam ettemaksete vältimisele.

Anastassia Kovalenko-Kõlvart juhtis tähelepanu sellele, et lepingud sõlmiti ajal, mil

vastutavad ametnikud olid juba ametis ja nende sisust teadlikud. Ta viitas väitele, et lepingud

saadeti nii kaitseministrile kui ka kantslerile. A. Kovalenko-Kõlvart küsis, miks ei antud juba

lepingute läbivaatamise ajal hoiatust, et tegemist võib olla probleemsete lepingutega, eriti

arvestades, et pärast esimest ettemakset ei olnud kokkulepitud tarned veel kohale jõudnud?

9

Kaimo Kuusk lükkas ümber väite, et lepingud saadeti talle enne sõlmimist ülevaatamiseks

ning nagu oleks ta enne lepingute sõlmimist nende sisuga tutvunud või neile heakskiidu

andnud.

Anastassia Kovalenko-Kõlvart küsis täpsustavalt, millal lepingud ministeeriumisse saadeti?

Kaimo Kuusk vastas, et probleemide ilmnemisel, pigem kevadel. Lepinguid ei saadetud talle

ülevaatamiseks enne allkirjastamist.

Anastassia Kovalenko-Kõlvart tõi välja vastuolu, et ühelt poolt väitis RKIK-i endine juht, et

kõik lepingud ja materjalid edastati ministeeriumile enne lepingute sõlmimist, teisalt kantsler

ütleb, et enne allkirjastamist ei saadetud ministeeriumile lepinguid, vaid need saadeti siis kui

tekkisid konkreetsed riskid ja probleemid ja kantsler ei tutvu lepingutega enne nende

sõlmimist.

Kaimo Kuusk kinnitas, et lepingud saadeti siis kui ministeerium need välja nõudis ning

RKIK-i juht ei saada talle lepingud ülevaatamiseks enne allkirjastamist.

Hanno Pevkur lisas, et lepingute läbirääkimine, tingimuste kujundamine ja allkirjastamine

kuuluvad RKIK-i pädevusse. Ministeerium määrab vajalikud pädevuse ja rahalise raamistiku,

kuid ei sekku tavapäraselt lepingute detailidesse. RKIK vastutab hangete läbiviimise,

lepingutingimuste läbirääkimise ja lepingute sõlmimise eest sõltumata hanke liigist.

Kaitseministeeriumi roll on määrata vajadus ja eelarve, näiteks milline relvasüsteem tuleb

soetada ning mis summas. Lepingu üksikasjad, nagu ettemaksed, garantiid ja muud

tingimused, kuuluvad RKIK-i igapäevaste ülesannete hulka.

Anastassia Kovalenko-Kõlvart pidas vastuoluliseks RKIK-i endise juhi väidet, et saatis kõik

kõnealused lepingud ministeeriumile tutvumiseks enne nende allkirjastamist ja ministeeriumi

väidet, et nõudsid RKIK-ilt lepingute esitamist probleemide ilmnemisel.

Hanno Pevkur selgitas, et lepingud olid juba ammu sõlmitud enne kui need ministeeriumile

saadeti.

Anastassia Kovalenko-Kõlvart küsis, millal ja mis põhjusel hakati RKIK-ilt lepinguid

nõudma? Milline sündmus või teadmine tekitas vajaduse lepinguid täiendavalt kontrollida?

Hanno Pevkur sõnas, et ministeeriumi juhtkond, eriti kantsler, pööras lepingutele suuremat

tähelepanu alles siis, kui 2024. aasta lõpus ja 2025. aasta alguses hakkasid ilmnema

probleemid ja riskid. Seda peetakse loomulikuks reageeringuks suurte hangetega seotud

muredele. Kantsleri ja ministeeriumi juhtkonna tähelepanu koondus lepingutele eelkõige

pärast riskide ja probleemide esilekerkimist.

Anastassia Kovalenko-Kõlvart küsis, millal ja mille põhjal tekkis arusaam, et kõnealuseid

lepinguid tuleb täiendavalt kontrollida. Kas riskidest anti juhtkonnale teada ning kes selle info

edastas? Kas riskid tõstatati otsustuskoosolekul ja kas RKIK andis ise märku, et lepingutega

on tekkinud probleemid või ohukohad?

Hanno Pevkur selgitas, et Ukraina kiire abistamine oli prioriteet ning RKIK sõlmis selleks

lepinguid 28 tarnijaga, millest enamik täideti korrektselt. Probleeme on esinenud vaid

üksikute tarnijatega ning üks juhtum on jõudnud rahvusvahelisse arbitraaži ja

kohtuvaidlusesse, kus Eesti kaitseb oma õigusi ja nõuab raha tagasi saada. RKIK sõlmib igal

aastal tuhandeid lepinguid ning Kaitseministeeriumi juhtkond ei saa ega peagi kõiki lepinguid

enne läbi vaatama. Ministeeriumi ülesanne on sekkuda siis, kui ilmnevad riskid, mis hakkasid

antud juhtumis välja tulema 2024. aasta lõpus ja 2025. aasta kevadel. Sellest tulenevalt

10

peetakse loomulikuks nii teavitusi Kaitsepolitseiametile kui ka ministeeriumi samme

probleemi lahendamiseks.

Anastassia Kovalenko-Kõlvart ütles, et tema eesmärk ei ole arutada üksikjuhtumit, vaid

mõista protsesse, et tulevikus sarnaseid riske vältida. Ta viitas istungil saadud teabele, et

RKIK-il puudub kohustus või kindel protseduur oluliste riskide korral valitsusele riskimemo

koostamiseks. Seetõttu on oluline teada, kuidas konkreetses juhtumis riskidest teavitamine

toimus, millal probleemidest teada saadi ning, mis ajendas kantslerit dokumente välja nõudma

ja olukorda kontrollima. A. Kovalenko-Kõlvart leidis, et sellele küsimusele ei ole seni selget

vastust antud.

Hanno Pevkur selgitas, et Ukraina jaoks laskemoona hankimine oli algusest peale

teadaolevalt kõrge riskiga tegevus ning seda mõistsid nii Euroopa Komisjon kui ka RKIK.

Riskid olid seotud eelkõige sõjaolukorra, tarnijate ja tavapärasest keerulisemate

rahvusvaheliste hangetega. Juba Euroopa Komisjoni ja RKIK-i vahelise koostöö alguses

tunnistati, et Ukraina jaoks laskemoona hankimine on kõrgendatud riskiga tegevus. Erinevalt

tavapärastest riigihangetest tuli moona soetada erinevatest piirkondadest, sealhulgas Aafrika,

Aasia ja Balkani riikidest, mis suurendasid riske. Seetõttu oli kõrgendatud riskitase

osapooltele teada juba algusest peale ning see oli tegevuse olemuslik osa.

Kaimo Kuusk ütles, et ministeerium sai regulaarselt RKIK-ilt ülevaateid Ukraina abiga

seotud ja ka Eesti Kaitseväele tehtud hangetest. Sealt tulid välja kõnealuse lepingupartneri

poolsed tarnete hilinemised.

Rain Epler sõnas, et ka tema sai endise RKIK-i juhi meediale antud intervjuust aru, et

ministeeriumile saadeti lepinguga seotud teave enne lepingute allkirjastamist. Ta viitas enda

kogemusele, et valitsuskabinetile esitati tavapäraselt infot nii suurte riskide, probleemide kui

ka suuremahuliste plaanide kohta ning vajadusel kaasati aruteludesse ka allasutuste juhte.

Sellisest praktikast loobumine on kahetsusväärne ning see võib olla üks praeguste

probleemide põhjuseid. R. Epler küsis Elmar Vaher-ilt, milline on olukord praegu pärast

Riigikontrolli auditis käsitletud perioodi, kas ka tänavu on esinenud juhtumeid, kus raha on

välja makstud, kuid kaup on jäänud saamata või on tekkinud sarnaseid riske ja kahtlusi. R.

Epler viitas avalikult kõlanud kriitikale kaitsevaldkonna juhtimise suhtes ning küsis Kaitseväe

juhatajalt hinnangut väitele, et ministeeriumi juhtimine on ebakompetentne ning et Kaitseväe

tööd on raskendanud oluliste funktsioonide, näiteks personali- ja varuhalduse, viimine

Kaitseväe alt ministeeriumi alla. Kuidas sellised muudatused mõjutavad Kaitseväe toimimist?

Andrus Merilo vastas, et auditites tuvastatud puudused tuleb parandada, mitte otsida süüdlasi

või lammutada toimivaid süsteeme.Ministri või teiste juhtide tagasiastumine nõrgestaks,

mitte ei tugevdaks riigikaitset. Juba tehtud otsuste, mis puudutavad personali- ja

hankefunktsioonide Kaitseväe alluvusest välja viimist, tagasipööramine lõhuks praegused

süsteemid ja süvendaks niigi tõsist personalipuudust.

Elmar Vaher vastas, et RKIK-is keskendutakse praegu organisatsiooni sisemiste protsesside

parandamisele. Peamised tegevused on algdokumentide haldamise ja registreerimise

korrastamine, varade ja varude arvestuse täpsustamine ning koostöö parandamine

Kaitseväega, et hangitud võimekus oleks korrektselt arvele võetud. Loodud on sisekontrolli-

ja auditisüsteem ning moodustatud auditimeeskond, mida varem sellisel kujul ei olnud.

Riigikontrolli tehtud 36 märkusest on enamik juba kõrvaldatud ning lahendada on jäänud vaid

neli. RKIK teeb aastas ligikaudu 7000 tehingut ning tegutseb äärmiselt heitlikul ja kiiresti

muutuval relvastuse, laskemoona ning kaitsevarustuse turul. Sellises keskkonnas ei ole

võimalik välistada lepingute ülesütlemisi ega kohtuvaidlusi, sest surve ja konkurents

ettevõtjate vahel on väga suur. RKIK-i poolt sõlmitud lepingute õiguslik kvaliteet on üldiselt

tugev, vaidlustes, mis jõuavad Rahandusministeeriumi vaidlustuskomisjoni (VAKO) või

kohtusse, kaotab RKIK vaid umbes 0,8% juhtudest.

11

Irja Lutsar küsis, kas Kaitseväes peaks iga vara ja tehing olema rangelt registreeritud ning

jälgitav või on ka senine süsteem olnud piisav. Kas varade arvestuse ja registreerimise kord

vajab täiendavat tugevdamist?

Andrus Merilo vastas, et varade arvestus ja vastutus nende üle on alati olnud Kaitseväe

juhtimise oluline osa. Probleem ei seisne niivõrd kontrolli puudumises, vaid selles, et varade

maht on viimastel aastatel oluliselt kasvanud ning senised süsteemid ei ole selle kasvuga

sammu pidanud. Praegu tehakse suur osa laomajanduse ja varade liikumise

dokumenteerimisest käsitsi. Kuigi inventuure viiakse regulaarselt läbi ja neid kontrollivad

sõltumatud komisjonid, ei piisa ainult inventuuridest. Vajalik on kogu varade haldamise ja

dokumenteerimise protsessi ajakohastamine ning automatiseerimine, et vara liikumine oleks

reaalajas jälgitav ja sellega seotud dokumentatsioon liiguks automaatselt kaasa.

Irja Lutsar küsis Kaitseministeeriumilt, kas rahavoogude suurenemisel arvestati ka

vajadusega tugevdada administratiivset ja finantsjuhtimise võimekust? Ta sõnas, et ei saa

eeldada, et sõjaliste ülesannete täitmisele keskenduvad inimesed oleksid samal ajal ka

raamatupidamise ja finantskontrolli eksperdid.

Kaimo Kuusk vastas, et nii Kaitseministeeriumis kui ka RKIK-is on viimase aasta jooksul

tehtud olulisi struktuurimuudatusi, et tulla paremini toime keerulise julgeolekuolukorra,

kaitsetööstuse arengu, innovatsiooni ning suurenenud kaitsehangete mahuga. Viimase aasta

jooksul on juhtimis- ja kontrollivõimekust märkimisväärselt tugevdatud, et tagada kasvavate

kaitsekulutuste ja hangete parem juhtimine ning läbipaistvus.

Kadri Peeters täiendas, etprobleemide lahendamisega on tegeletud juba pikemat aega ning

eelmisel aastal alustati mitmete parendusmeetmetega. Praeguseks on kokku lepitud

üheksapunktiline tegevuskava, mille eesmärk on saavutada nähtavaid tulemusi juba järgmise

aasta aruandlusperioodiks. Lisaks lühiajalistele meetmetele on koostatud ka pikemaajaline

arenguplaan kuni 2029. aastani, mille eesmärk on viia Kaitseväe materjalimajandus ja

juhtimissüsteemid uuele tasemele. Üheks peamiseks prioriteediks on tehnoloogiapõhise

materjalihalduse loomine, mille on heaks kiitnud ka kaitseminister Hanno Pevkur. Reformid

keskenduvad eelkõige dokumentide haldamise ja protsesside parandamisele, uue taristu ning

infrastruktuuri arendamisele ja andmepõhise juhtimise rakendamisele. Eesmärk on muuta

varade arvestus, logistika ja juhtimisprotsessid tõhusamaks, täpsemaks ja paremini

kontrollitavaks.

Riina Sikkut kinnitas, et valitsuskabinet arutas põhimõttelist otsust hakata vahendama

Ukrainale laskemoona hankimist ning kabineti liikmed olid teadlikud, et tegemist on riskantse

tegevusega. Kuni 2025. aasta märtsini ei olnud valitsuskabinetile esitatud infot ühegi

konkreetse lepingu, lepingupartneri, vahendaja ega nende tausta kohta ning tema hinnangul ei

olnud sellise detailse info viimine kabinetti ka vajalik. Ta tõi võrdluseks muud valdkonnad,

näiteks ravimihanked, kus valitsuskabinetti minnakse tavaliselt ainult siis, kui on vaja

valitsuse ametlikku otsust või kui teema on ühiskondlikult väga tundlik. Ka siis ei esitata

valitsuskabinetile tavapäraselt üksikute hangete või lepingute detaile. R. Sikkut küsis,

milliseid järeldusi on tehtud vaidlusalusest lepingust? Kas on analüüsitud, mida tulevikus

teisiti teha suurte riskidega lepingute või raskemini kontrollitavate partneritega tehingute

puhul ning kas selle põhjal kavandatakse muudatusi riskijuhtimises ja taustakontrollides? R.

Sikkut nõustus, et Kaitseväe varade, kulude ja lepingute arvestus, ülevaade lepingutest,

ettemaksetest ja varadest peab olema olemas ning küsis, milline on konkreetne ja märgatav

muutus, mida loodetakse näha juba järgmise, 2026. aasta majandusaasta auditeerimisel?

Kaimo Kuusk vastas, etpärast auditite ja ilmnenud probleemide analüüsi on organisatsioon

teinud mitmeid olulisi parendusi ning võtnud saadud õppetunde arvesse. Ühe olulisema

muudatusena on märkimisväärselt tugevdatud koostööd Riigikontrolliga, sest varasemalt ei

12

olnud infovahetus ja suhtlus tema hinnangul piisavalt toimiv. Pärast eelmise aasta auditit on

läbi viidud ettemaksete inventuur, mille tulemusel saadi parem ülevaade olukorrast ja

võimalikest riskidest. Lisaks on uuendatud koostööd Riigi Tugiteenuste Keskusega, kus on

kokku lepitud selgemad kontrollimehhanismid ja vastastikused hoiatamissüsteemid võimalike

kõrvalekallete või anomaaliate varajaseks avastamiseks.

Kadri Peeters selgitas, et koostatud on tegevuskava, mis hõlmab 11 lehekülge ja ligikaudu 70

tegevust, muuhulgas käsitleb tegevuskava ka toetuste vahendamisega seotud riske ja

võimalikku mõju riigieelarvele. Praegu vahendab Eesti toetusi Ukrainale, Moldovale ja

Montenegrole, kuid tulevikus on plaanis seda tegevust piirata ning keskenduda eelkõige

Ukraina toetamisele. Selle eesmärk on vähendada keerukust ja paremini hallata kaasnevaid

riske. K. Peeters ütles, et Riigikontrolli soovitusi võetakse arvesse ja ühe olulise õppetunnina

nähakse vajadust järgida ka toetuste vahendamisel ja rahvusvahelistes hangetes senisest

rangemalt samu reegleid ja protseduure, mida kasutatakse riigisiseste hangete puhul.

Riina Sikkut küsis, kas plaanis on ka võetud kohustuste kajastamine eelarves senisest

teistsugusel viisil?

Kadri Peeters vastas, et eelarve ja toetuste vahendamist jälgitakse nüüd senisest

põhjalikumalt. Lisaks tavapärasele eelarveseirele, kus vaadatakse hankekava ja taristukava

täitmist, on loodud eraldi ülevaade ka välistoetuste ja toetuste vahendamise kohta. Eesmärk

on tagada parem kontroll ning pidev ülevaade seotud finantsriskidest ja kohustustest. Veel

tegeletakse varade arvelevõtmise ja haldusprotsesside lihtsustamisega. Plaani kohaselt jääb

suurem osa arvestus- ja registripidamise ülesannetest RKIK-i kanda. Eesmärk on korrastada

süsteem nii, et RKIK saaks hangitud varad kiiresti ja korrektselt üle anda ning Kaitsevägi

saaks need viivitusteta kasutusele võtta, ilma et sõjaliste ülesannete täitmine takerduks

keerukasse bürokraatiasse.

Rain Epler sõnas, et kui avalikult kuulutatakse välja väga suured kaitsekulutused, võib see

meelitada ligi ettevõtteid ja vahendajaid, kes otsivad võimalusi sellest rahast osa saada. Ta

küsis, kas Kaitseministeerium ja RKIK on suurenenud huvi ja pakkumiste hulga tõttu

tugevdanud taustakontrolli, suurendanud vastavaid ressursse või muutnud protseduure

rangemaks? Kuidas tagatakse, et kaitsekulutuste peamine eesmärk jääks kaitsevõime

tugevdamine, mitte üksikute ettevõtete või nende omanike rikastamine? Kas Eestis on

ministeeriumi tasandil sõnastatud selge põhimõte, et avaliku raha kasutamise eesmärk on

eelkõige reaalse kaitsevõime kasvatamine?

Kaimo Kuusk vastas, etKaitseministeeriumis on viimastel aastatel oluliselt tugevdatud

auditi- ja sisekontrollisüsteemi. Kaitsevaldkonda jõuab pidevalt suur hulk erinevaid

pakkumisi ja müügiettepanekuid, kuid nende põhjal ei tehta otsuseid automaatselt. Hangete

aluseks on Kaitseväe vajadused ning pikaajalised arengu- ja hankekavad, mitte üksikute

pakkujate aktiivne müügitöö. Kaitsevõime arendamisel tuleb pidevalt jälgida muutuvat

julgeolekuolukorda ja sõjapidamise arenguid, näiteks droonide kasvavat rolli Ukrainas.

Seetõttu on loodud kaitsetööstuse ja innovatsiooniga tegelev asekantsleri ametikoht ning

Kaitseväes eraldi struktuur tulevikuvõimete ja innovatsiooni arendamiseks. Suurt tähelepanu

pööratakse ka relvasüsteemide ja tehnoloogiate testimisele, et kontrollida, kas pakutavad

lahendused toimivad reaalselt nii, nagu lubatud.

Anastassia Kovalenko-Kõlvart küsis RKIK-i juhilt Elmar Vaherilt, kas organisatsioonil on

olemas dokumenteeritud tõendid, protokollid või muud kirjalikud märked selle kohta, millal

asjaomased lepingud ja nendega seotud dokumendid saadeti ning millal erinevaid osapooli

nendest teavitati?

Elmar Vaher vastas, etorganisatsiooni peamine eesmärk on praegu saavutada

kohtuvaidlustes positiivne tulemus. Selleks on kokku kogutud kogu olemasolev

13

dokumentatsioon ja teave, mis puudutab lepingu ettevalmistamist, sõlmimist ja hilisemaid

tegevusi, ning need materjalid on edastatud ka advokaatidele. Ta möönis, et säilinud

dokumente ja kirjalikke jälgi ei ole kuigi palju. Seetõttu on täiendava info saamiseks tulnud

intervjueerida ka endisi juhte, sealhulgas Katri Raudseppa ja Magnus-Valdemar Saart. Nende

ütlusi ja kogutud selgitusi kasutatakse organisatsiooni seisukohtade kaitsmisel nii Eesti

kohtumenetluses kui ka arbitraažimenetluses.

Anastassia Kovalenko-Kõlvart viitas vastuolule varasemates ütlustes ja dokumentides ning

soovib selgust, kas vaidlusalused lepingud saadeti enne nende sõlmimist Kaitseministeeriumi

juhtkonnale tutvumiseks või mitte?

Elmar Vaher vastas, et tal puudub praegu kindel informatsioon selle kohta, kas vaidlusalused

dokumendid või lepingud saadeti konkreetsel ajal edasi või mitte. Praegune põhirõhk on kahel

tegevussuunal, esiteks valmistutakse kohtumiseks Euroopa Komisjoniga, kelle esindajad on

Eestisse tulemas, kogumaks teavet ja hindamaks, kas hoolsuskohustus on menetluses piisavalt

täidetud. Visiiti valmistatakse juba ette, et vajalikke selgitusi anda.

Anastassia Kovalenko-Kõlvart viitas avalikus intervjuus kõlanud väitele, et RKIK-i

ettepanekute ja valitsemisala juhtkonna otsuste vahel esines vähemalt ühel juhul erimeelsusi

või vastukäivaid seisukohti. A. Kovalenko-Kõlvart küsis, milline konkreetne otsus või kaasus

põhjustas RKIK-i ja valitsemisala juhtkonna seisukohtade lahknevuse ning kas see on seotud

praegu arutatava lepingu või mõne muu juhtumiga.

Elmar Vaher vastas, et tema jaoks oli viidatud informatsioon uus ning ta kuulis sellest

esimest korda alles eelmisel päeval televisioonist. Seetõttu ei oska ta väidet või selle sisu

täpsemalt kommenteerida ega kinnitada, kuna tal puudub selle kohta täiendav teadmine või

taustainfo.

Kaimo Kuusk vastas, et ei oska kommenteerida, mida RKIK-i endine juht oma

väljaütlemisega täpselt mõtles.

Anastassia Kovalenko-Kõlvart sõnas, et avalikkuses kättesaadava info põhjal jääb mulje, et

vaidlusaluste lepingute puhul kaaluti erinevaid lepingulahendusi, hinnati riske ning otsuseid

tehti mitmel juhtimistasandil. A. Kovalenko-Kõlvarti sõnul on vaja välja selgitada, kas

ettevõtte suhtes tehti nõutud taustakontroll, kuidas see toimus ning millised riskianalüüsid ja

muud materjalid enne lepingu sõlmimist koostati ja otsustajatele edastati? Tuleb kontrollida,

millal ja kellele vastavad dokumendid saadeti ning kas Kaitseministeerium tutvus nendega

enne lepingu sõlmimist? Täpsustamist vajab riskide hindamise ja otsustamise tegelik

toimumine? Välja on toodud võimalikud olukorrad, kus RKIK-i hinnangud ja ettepanekud

erinesid valitsemisala juhtkonna lõplikest otsustest, mistõttu on oluline mõista, kuidas ja

millistel alustel otsused tehti. Vajalik on välja selgitada kogu otsustusahel ning tuvastada, kes

täpselt osalesid otsustusprotsessis.

Priit Sibul viitas varasematele Riigikontrolli tähelepanekutele varade arvestuse ja

inventuuride kohta ning sõnas, et tõenäoliselt ei uskunud keegi, et Kaitseväest oleks suuri

masinaid või muud vara tegelikult kaduma läinud. Probleem seisnes pigem selles, et

olemasolevate süsteemide põhjal ei olnud alati võimalik kiiresti ja üheselt tuvastada, kus

konkreetne vara tegelikult asub. Kas käimasolevad reformid võimaldavad lõpuks üle minna

kaasaegsele varade ja inventuuri haldamise süsteemile ning kas juba lähiaastatel õnnestub

kõrvaldada puudused, millele Riigikontroll on korduvalt tähelepanu juhtinud?

Kaimo Kuusk vastas, et materjalimajanduse reform on juba käimas ning esimese praktilise

sammuna viiakse Viru pataljonis läbi täisinventuur. Selle eesmärk on saada reaalne ülevaade,

kui palju ressursse ja tööjõudu on vaja kogu süsteemi ulatuslikuks korrastamiseks.

Inventuurid on vaid üks osa palju laiemast materjalimajanduse reformist. Eesmärk on luua

14

kaasaegne ja terviklik logistika- ning varahaldussüsteem, mille täielik rakendamine võtab

hinnanguliselt umbes kolm aastat.

Anastassia Kovalenko-Kõlvart tänas külalisi sisuka arutelu eest.

(allkirjastatud digitaalselt)

Anastassia Kovalenko-Kõlvart

juhataja

(allkirjastatud digitaalselt)

Airi Ausmees

protokollija

Riigikogu korruptsioonivastase erikomisjoni erakorralise

istungi protokoll nr 96

Tallinn, Toompea, videosild Neljapäev, 03. september 2026

Algus 10.00, lõpp 12.03

Juhataja: Anastassia Kovalenko-Kõlvart (esimees)

Protokollija: Airi Ausmees (konsultant)

Võtsid osa:

Komisjoni liikmed: Rain Epler, Mario Kadastik, Irja Lutsar, Stig Rästa, Priit Sibul, Riina

Sikkut

Komisjoni ametnik: Anu Kärtner (nõunik)

Puudus: Eerik-Niiles Kross

Kutsutud: Kaitseminister Hanno Pevkur, Kaitseministeeriumi kantsler Kaimo Kuusk ja

asekantsler Kadri Peeters, riigikontrolör Janar Holm, Riigikontrolli peakontrolör Ines

Metsalu-Nurminen ja auditijuht Gerli Eisberg, Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse

peadirektor Elmar Vaher, Kaitseväe juhataja kindralleitnant Andrus Merilo, Kaitseväe

juhataja nõunik, peaprokurör Astrid Asi

Päevakord:

1. Korruptsiooniohud kaitsevaldkonnas

Istung on järelevaadatav Riigikogu Youtube`i kanalil (link videole).

1. Korruptsiooniohud kaitsevaldkonnas

Anastassia Kovalenko-Kõlvart tervitas külalisi ning sõnas, et komisjon saatis kutse ka Riigi

Kaitseinvesteeringute Keskuse (RKIK) endisele juhile Magnus-Valdemar Saarele, kuid ei ole

temalt vastust saanud. Erakorralisel istungil arutatakse Riigikontrolli auditiaruandest „Riigi

2025. aasta raamatupidamise aastaaruande õigsus ja tehingute seaduslikkus“ ilmnenud

korruptsiooniriske ja võimalikke puudusi Kaitseministeeriumi valitsemisalas. Eriline

tähelepanu on kaitsetööstusettevõttega sõlmitud ligikaudu 70 miljoni euro suurusel lepingul,

mille eest pole väidetavalt toodangut saadud ning mille üle käib kohtuvaidlus. Eesmärk on

selgitada, kuidas tehinguga seotud otsused sündisid, kes nende eest vastutab ning kas

probleemidest olid teadlikud ministeeriumi ja riigi poliitiline juhtkond. Käsitlemisele tuleb ka

juba algatatud kriminaalmenetlus, mis puudutab varasemates Riigikontrolli auditites esile

toodud puudusi dokumentatsioonis ja raamatupidamises. A. Kovalenko-Kõlvart küsis

Kaitseministeeriumi kantslerilt Kaimo Kuuskilt, millal ta sai teada kõnealusest lepingust,

sellega seotud riskidest ning millal neist teavitati Vabariigi Valitsust?

2

Kaimo Kuusk vastas, et Eesti on toetanud Ukrainat Venemaa agressiooni vastu nii oma

vahenditest kui ka rahvusvaheliste rahastusmehhanismide kaudu juba enne täiemahulise sõja

algust. Kõnealuse relvastushanke leping sõlmiti enne praeguse kantsleri ametiaega ning selle

üksikasjad, sealhulgas maksegraafikud ja ettemaksed, on konfidentsiaalsed. Ukraina keerulise

rindeseisu ja relvaturu tingimustes osales RKIK relvastuse hankimisel, konkureerides

vajadusel ka Venemaaga kolmandate riikide turgudel. Probleemidest teavitati ministri

juhtkonda 2024. aasta lõpus või 2025. aasta alguses, misjärel anti RKIK-ile suunised teha

täiendavaid riskihinnanguid ning käsitleda juhtumit kriisijuhtimise raamistikus.

Anastassia Kovalenko-Kõlvart täpsustas, kas ministeerium sai riskidest ja probleemidest

teada 2024. aasta lõpus või 2025. aasta algul ja teavitas ka valitsuskabinetti.

Kaimo Kuusk sõnas, et probleemidest teavitati Kaitseministeeriumi juhtkonda (minister,

kantsler, asekantsler) juba tarnetähtaegadest viibimisel.

Anastassia Kovalenko-Kõlvart palus selgitada protseduure, kuidas olulistest riskidest ja

probleemidest teavitatakse, sh kas sellekohase ülevaate saab ka valitsuskabinet.

Kaimo Kuusk selgitas, et riskide hindamine kuulub RKIK pädevusse ning see peab olema

dokumenteeritud kirjalikult. RKIK ülesanne on vajadusel pöörduda asjaomaste asutuste poole.

Kui seda ei ole tehtud, anti vastav suunis ministeeriumi poolt tagantjärele. Valitsuskabineti

tasandil selle küsimuse arutamist ega pöördumist tol ajal ei toimunud.

Anastassia Kovalenko-Kõlvart küsis täpsustavalt, kasprobleemide tuvastamine,

raporteerimine ja vastava teabe edastamine valitsusele toimub RKIK kaudu, mitte otse

Kaitseministeeriumi poolt?

Hanno Pevkur selgitas, et valitsuskabinetti ei viida tavapärase majandustegevuse käigus

tekkinud lepingulisi või hankega seotud probleeme, olgu tegemist kooliehituse, ravimihanke

või muu riigihankega. Selliste küsimuste lahendamine ja riigi huvide kaitsmine on vastutava

asutuse ülesanne. Antud juhul vastutab RKIK, kes on probleemse lepingu tõttu pöördunud

kohtusse ning kohtuvaidluse väljavaated riigi jaoks positiivsed.

Anastassia Kovalenko-Kõlvart küsis,milliste riskide või rahaliste kahjude korral tuleb

probleemist teavitada valitsuskabinetti ja koostada riskimemo? Kas suurt rahalist mõju

omavat juhtumit saab käsitleda tavapärase hanke- või raamatupidamistegevusena ning milline

on lävend, mille ületamisel jõuab teema valitsuse tasandile?

Hanno Pevkur sõnas, et puudub kindel reegel, millal mingi teema valitsuskabinetti

arutamiseks viiakse. Mõnikord käsitletakse seal ka väiksemaid küsimusi, näiteks tee-ehituse

kallinemisi on valitsuskabinetis arutatud korduvalt. Riigikontrolli auditi järel anti

valitsuskabinetile ülevaade kõigist auditis esile toodud küsimustest, sealhulgas RKIK-i

tegevusest ja ettemaksetega seotud riskidest. Otsus viia teema valitsuskabinetti sõltub

konkreetsetest asjaoludest ning ministrite ja valitsuskabineti otsustusõigusest.

Anastassia Kovalenko-Kõlvart küsis, kas valitsuskabinetis on kunagi arutatud Ukraina

abistamisega seotud hangete riske ning, kas seal on olnud memo või analüüs, mis käsitles ka

kõnealuse lepinguga seotud võimalikke riske? Kas selline risk oli valitsusele varem teada ja

ametlikult esitatud või mitte?

Hanno Pevkur vastas, et valitsuskabinetis arutati 2024. aasta märtsis Ukraina abistamist

tervikuna, sealhulgas Eesti rahastatud abi ja Ukrainale vahendatud laskemoona hankimist.

Arutelus märgiti üldiselt, et lepingutega kaasnevad alati riskid, kuid konkreetseid lepinguid

ega üksikjuhtumeid kabinetis ei käsitletud. RKIK-i vahendustegevus ei piirdu Ukrainaga, vaid

hõlmab Euroopa Komisjoni palvel ka relvastuse hankimist näiteks Moldovale ja

3

Montenegrole. Selle tegevuse võimaldamiseks muudeti seadust ning vastav seadusemuudatus

läbis samuti valitsuskabineti arutelu.

Anastassia Kovalenko-Kõlvart järeldas, et väide, et valitsuskabinet ei olnud teadlik

riskidest, ei olnud teadlik probleemidest, ei olnud õige.

Hanno Pevkur ütles, et Ukraina abistamisega seotud hangete puhul olid riskid paratamatud,

sest sõja ajal käis rahvusvahelisel relvaturul tihe konkurents laskemoona hankimiseks ning

Ukrainal oli kiire vajadus eelkõige nõukogude tüüpi moona järele. Eesti pidas Ukraina

toetamist prioriteediks ega kõhelnud nende riskide võtmisel. Konkreetse lepingu probleeme ei

saa käsitleda tõendina, et kogu Ukraina abiprogramm oleks olnud samasuguses ohus.

Lepingupartner alustas tarnetega, kuid üleantud kaup ei vastanud kvaliteedinõuetele ning

seetõttu ei saanud seda Ukrainale edastada. Riskide realiseerumisel alustas RKIK oma õiguste

kaitsmist lõpetades lepingu, esitades kahjunõude ning pöördus lõpuks rahvusvahelisse

arbitraaži ja kohtusse. RKIK haldab igal aastal tuhandeid oste sadadelt lepingupartneritelt

ning üksikute partnerite poolt kohustuste mittetäitmine ei ole erandlik nähtus. Juhtumit tuleb

vaadata laiemas sõjaaegses kontekstis, kus Eesti oli üks aktiivsemaid Ukraina toetajaid ning

panustas maksimaalselt vajaliku laskemoona hankimisse.

Anastassia Kovalenko-Kõlvart järeldas, etvalitsuskabinet oli teadlik Ukraina abistamisega

seotud hangete riskidest, sealhulgas ka kõnealuse lepingu riskidest. Ta viitas ka endise RKIK-

i juhi avaldustele, et tegemist ei olnud tavapäraste tehingutega, vaid poliitiliselt tundlike ja

kõrgendatud riskidega hangetega. RKIK koostas riskianalüüse ja memosid ministrile ning

tõenäoliselt ka valitsuskabinetile.

Hanno Pevkur leidis, et A. Kovalenko-Kõlvarti tõlgendus H. Pevkuri öeldust on moonutatud.

Anastassia Kovalenko-Kõlvart küsis, millal RKIK-i juht esmakordselt kuulis kõnealusest

lepingust ja teavitas Vabariigi Valitsust?

Elmar Vaher vastas, et asus ametisse 2025. aasta jaanuari keskel ning juba esimesel

tööpäeval tutvustasid toonane peadirektor Katri Raudsepp ja kaitseminister Hanno Pevkur

talle probleemseid teemasid, millest üks olulisemaid oli kõnealune leping. Juhtum määratleti

kohe prioriteetsena. Varasemate materjalidega tutvumise järel jõuti RKIK-is järeldusele, et

senisel viisil ei ole võimalik edasi liikuda. Olukorra lahendamiseks kaasati väline õigusabi

ning praegu tegeletakse ettemaksuga seotud nõuete lahendamisega nii Eesti kohtutes kui ka

rahvusvahelises arbitraažis. Probleemist ei teavitanud RKIK Kaitseministeeriumi, vaid

vastupidi – kaitseminister andis talle ametisse asudes teada, et tegemist on tõsise probleemse

juhtumiga, mis vajab kiiret ja otsustavat menetlemist.

Anastassia Kovalenko-Kõlvart küsis, millistel juhtudel koostab RKIK riskianalüüse,

riskistsenaariume või memosid probleemsete olukordade kohta ning kuidas selline teave

jõuab ministri või valitsuseni? Kas riskide raporteerimise ja memode koostamise praktika on

aja jooksul või juhtkonnavahetuse järel muutunud ning milline on olnud senine tavapärane

menetlus?

Elmar Vaher vastas, et ei saa kommenteerida riskianalüüside ja otsustusprotsesside

korraldust kõnealuse lepingu sõlmimise ajal (2024.–2025. aastal). Täna algab hankemenetlus

Kaitseväe esitatud vajadusest, mille järel RKIK viib läbi turu-uuringu ja võimalike partnerite

taustakontrolli. Lisaks avalikele allikatele kaasatakse vajadusel Kaitseväe Luurekeskus ja

Kaitsepolitseiamet hindamaks ettevõtete, omanike ja muude seotud isikute usaldusväärsust.

Kui taustakontrolli käigus ilmnevad riskid või probleemid, on võimalik ettevõtteid või

konkreetseid isikuid hankemenetlusest kõrvaldada. Pärast riskide hindamist tehakse otsus,

millise partneriga leping sõlmida. Hankeid hinnatakse regulaarselt RKIK-i

investeerimiskomitees, kuhu kuuluvad hanke meeskond, jurist, finantsjuht ja juhtkond. Üle

4

250 000 euro suurused tehingud liiguvad edasi Kaitseministeeriumi

koordinatsioonikohtumisele täiendavaks kontrolliks ning sõltuvalt summast ka ministri

otsustuskoosolekule. Positiivse otsuse korral alustatakse lepingu sõlmimist ja täpsemate

tingimuste kokkuleppimist. Praegu on peamised fookusteemad tarnete tagamine ning Eesti

kaitsetööstuse kaasamine ja tootmise lokaliseerimine Eestis.

Anastassia Kovalenko-Kõlvart küsis, millist protseduuri järgitakse tõsiste riskide ja ohtude

ilmnemisel nagu selle lepinguga? Millal koostatakse memo valitsusele?

Elmar Vaher vastas, et puudub kindlalt kokkulepitud protseduur selle kohta, millal ja kuidas

riskimemosid koostatakse või kõrgemale tasandile edastatakse. Tema hinnangul ei ole

peamine probleem mitte leping ise, vaid selle sõlmimise viis. E. Vaher sõnas, et tema ei oleks

läinud lepingusse riiuliettevõttega, kuid toonane RKIK-i peadirektor tegi sellise otsuse.

RKIK-i juhil lasub isiklik vastutus oma otsuste eest ning ta ei pea usutavaks, et kedagi oleks

saanud mõjutada võtma vastu otsust, millel võivad olla ebaseaduslikkuse tunnused, ilma et

otsustaja ise selle eest vastutaks. 60 miljoni euro suurune probleem ei tulenenud otseselt

lepingust, vaid lepinguga seotud ettemaksetest. RKIK-il ei ole kohustust teavitada

Kaitseministeeriumi iga ettemakse tegemisest ning tema hinnangul selline kohustus ei ole ka

vajalik. Oluline on teavitada tekkinud riskidest, mis selles juhtumis ilmnesid hiljem ning neist

anti teada. Sellele reageerisid nii Kaitseministeeriumi kantsler kui ka minister. Probleemide

ilmnemisel rakendati vajalikud meetmed vastavalt ministeeriumi juhtkonna juhistele ja

varasemalt kirjeldatud tegevuskavale.

Anastassia Kovalenko-Kõlvart juhtis tähelepanu võimalikule vastuolule varasemates

selgitustes. Ta sõnas, et Kaitseministeeriumi kantsleri sõnul on RKIK-il kohustus olulistest

riskidest teavitada ning vajadusel koostada vastavaid memosid ka valitsuskabinetile. Samas

on RKIK-i esindaja öelnud, et sellist kindlat protseduuri või reguleeritud korda ei ole.

Kaimo Kuusk sõnas, et ta ei ole seda öelnud ning vabandas kui teda vääriti mõisteti ning

selgitas, et RKIK-il ei ole automaatset kohustust valitsust teavitada.

Elmar Vaher kinnitas, et RKIK-il ei ole automaatset või formaalselt sätestatud kohustust

teavitada valitsust iga hankega seotud riski korral. Suuremate riskide tekkimisel või nende

realiseerumise ohu korral koostatakse memo ja teavitatakse vähemalt Kaitseministeeriumi.

RKIK teeb aastas umbes 7000 ostu ning kõiki hankega seotud probleeme ei saa ega peagi

valitsusse viima. Kõnealuse lepingu puhul puuduvad kõnelejal andmed selle kohta, kas

riskidest omal ajal Kaitseministeeriumi ametlikult teavitati. Tema käsutuses olevate

dokumentide põhjal, mida on kasutatud ka kohtuvaidlustes ja arbitraažis, ei ole ta näinud

tõendeid, et riskide realiseerumise kohta oleks tehtud Kaitseministeeriumile ametlik

riskiteavitus.

Anastassia Kovalenko-Kõlvart järeldas eelneva arutelu põhjal, et RKIK-is puudub selge ja

ametlik protseduur ministeeriumi või valitsuse teavitamiseks suurte riskide realiseerumisest.

Ta peab probleemseks olukorda, kus isegi väga suure mõjuga riskide puhul ei ole kindlat

teavitamiskorda ning pole selgust, kas ja millal jõuab teave poliitiliste otsustajateni. A.

Kovalenko-Kõlvart viitas varasemale selgitusele praeguste kontrollimehhanismide kohta ning

küsis, kas eelmise juhtkonna ajal viidi selle konkreetse lepingu osas läbi nõuetekohane

ettevõtte tausta kontroll, riskide hindamine ja muud vajalikud eelanalüüsid enne lepingu

sõlmimist.

Elmar Vaher vastas, et taustakontrolli tegemine on RKIK-i ülesanne ja eeldatavalt see tehti,

kuid Kaitseväe Luurekeskuse või Kaitsepolitseiameti poole ei pöördutud.

Anastassia Kovalenko-Kõlvart sõnas, et avalikest allikatest on võimalik leida teavet

lepingupartneriga seotud ettevõtjate kohta, sealhulgas seoseid varasema rahapesumenetlusega.

5

Sellise teabe leidmiseks ei oleks olnud vaja kaasata luureasutusi ega erikontrolli. A.

Kovalenko-Kõlvart küsis, kas RKIK jättis tegemata isegi elementaarse taustauuringu. Kas

RKIK pöördus selle lepingu ettevalmistamisel Kaitseväe Luurekeskuse poole taustainfo

kontrollimiseks või ei olnud Kaitsevägi selle lepingu taustakontrolli protsessi üldse kaasatud?

Andrus Merilo vastas, et RKIK-il on võimalus pöörduda otse Kaitseväe Luurekeskuse poole,

kes oli valmis tuge pakkuma, kuid ta ei saanud kinnitada, kas seda võimalust tegelikult

kasutati.

Anastassia Kovalenko-Kõlvart pidas vajalikuks välja selgitada, kasRKIK pöördus

Kaitseväe Luurekeskuse poole ning kuidas ja kas üldse taustakontroll läbi viidi. A.

Kovalenko-Kõlvart ütles, et auditis käsitletud raamatupidamisriskid ei ole pelgalt numbrilised

probleemid, vaid võivad olla tõsised ja võimaldada pahatahtlikku ärakasutamist. Ta küsis,

kuidas jõudis Riigikontroll kõnealuse lepingu uurimiseni, arvestades, et lepingut ei olnud

pikka aega võimalik kätte saada. Millised asjaolud või väljamaksed tekitasid kahtluse ja

andsid põhjuse lepingu kohta täiendavat teavet küsida?

Janar Holm vastas, et küsimusi tekitasid lepinguga seotud ettemaksed. Vajalikud

dokumendid sai Riigikontroll alles komisjoni istungile eelnenud päeval, kuigi neid oli pikalt

küsitud. Seetõttu ei ole veel võimalik esitada põhjalikke vastuseid detailsematele küsimustele

enne dokumentidega tutvumist ja nende analüüsimist.

Anastassia Kovalenko-Kõlvart viitas 02. septembril 2026 toimunud riigieelarve kontrolli

erikomisjoni istungile, kus RKIK väitis, et saatis 5. või 10. juunil 2026 e-kirjaga lepingud

Riigikontrollile, kuid Riigikontroll ei ole materjale kätte saanud ja palus selgitada kõnealuse

infovahetusega seotud asjaolusid.

Elmar Vaher sõnas, et võtab täieliku vastutuse selle eest, et neli lepingut ei jõudnud

Riigikontrollini. RKIK saatis 4 lepingut Riigikontrollile 5. juunil 2026 ning oli veendunud, et

dokumendid on edastatud, kuid hiljem selgus, et dokumendid ei olnud Riigikontrolli jõudnud,

kuivõrd ei kontrollitud dokumentide kohalejõudmist ega üleslaadimist vajalikku keskkonda.

E. Vaher ei osanud selgitada, miks need failid läbi ei läinud.

Anastassia Kovalenko-Kõlvart küsis, kas väga konfidentsiaalsete lepingute edastamiseks

Riigikontrollile on olemas kindel protseduur, mis nõuab dokumentide kättesaamise

kinnitamist? Kas nii olulise ja tundliku teabe edastamisel ei peaks olema täiendavaid

kontrollimehhanisme, mis tagaksid dokumentide jõudmise adressaadini?

Elmar Vaher leidis, et kõiki protsesse ei ole vaja täiendavalt reguleerida, oluline on koostöö

Riigikontrolliga. RKIK ja Riigikontroll on juba kokku leppinud uutes töökorraldustes,

sealhulgas vahetus küsimus-vastus formaadis koostöös ja dokumentide vahetamises.

Parandamisvõimalusi nähakse eelkõige otsesuhtluses, nõutud andmete õigeaegses edastamises

ning Riigikontrolli loodud pilvelahenduse kasutuselevõtus. E. Vaher tunnistas, et RKIK saab

selles koostöös paremini toimida.

Ines Metsalu-Nurminen selgitas, et arutelu puudutab kahte erinevat tüüpi lepinguid.

Esimesed on Euroopa Komisjoni ja doonorriikide lepingud, millega anti RKIK-ile raha

Ukraina toetamiseks, nende dokumentide kättesaamisega oli Riigikontrollil probleeme juba

eelmise auditi ajal. Teised on RKIK-i ja konkreetsete tarnijate vahel sõlmitud hankelepingud.

Nende vastu tekkis Riigikontrollil huvi pärast ettemaksete inventuuri, kus osade lepingute

osas oli viidatud täitmisprobleemidele. Seetõttu hakati nende lepingute asjaolusid uurima ja

vastavaid dokumente küsiti käesoleva auditi lõppfaasis kevadel.

6

Anastassia Kovalenko-Kõlvart küsis, miks lepingut Riigikontrollile ei esitatud: kas selle

saatmisest keelduti, esitati selleks põhjendus või jäi leping lihtsalt edastamata. Kas tegemist

oli teadliku keeldumise või menetlusliku probleemiga?

Ines Metsalu-Nurminen selgitas, et neile ei keeldutud lepingu edastamisest, kuid dokumenti

tuli korduvalt küsida ja selle saatmist meelde tuletada.

Anastassia Kovalenko-Kõlvart küsis, millal Riigikontroll lepingut esimest korda küsis? Kas

Riigikontrollile mainiti lepingute konfidentsiaalsust?

Ines Metsalu-Nurminen vastas, et täpne aeg tuleks kirjavahetusest üle kontrollida. RKIK-iga

peetud kirjavahetuses ei toodud lepingu edastamata jätmise põhjuseks konfidentsiaalsust.

Riigikontrollil on seaduslik õigus lepingutega tutvuda ning konfidentsiaalne teave ei ole alus

dokumentide esitamata jätmiseks. Vajaduse korral saab tundliku teabe kinni katta või piirata

selle avaldamist, kuid konfidentsiaalsus ei takista lepingu andmist Riigikontrollile.

Anastassia Kovalenko-Kõlvart pöördus peaprokurör Astrid Asi poole ja palus selgitada

hiljuti avalikkuse ette jõudnud kriminaalmenetluse algatamise tausta. Ta küsis, kas viimase

nädala jooksul ilmnenud uued asjaolud ja komisjonis käsitletud lepingud kuuluvad

prokuratuuri tähelepanu ja uurimise alla?

Astrid Asi selgitas, et kriminaalmenetlus algatati pärast Riigikontrolli eelmise „2024.a riigi

raamatupidamise aastaaruande õigsus ja tehingute seaduslikkus“ analüüsimist ja selle põhjal

esitatud kuriteoteadet. Seni on uurimise fookus olnud kitsalt raamatupidamisreeglite

võimalikel rikkumistel ning asjaolul, et Riigikontrollile ei pruugitud esitada kõiki nõutud

dokumente. Hiljutises aruandes ja meedias avaldatud uued asjaolud ning lepingutega seotud

info on praegu alles analüüsimisel ning otsust menetluse laiendamise kohta ei ole veel tehtud.

Prokuratuur hindab muu hulgas, kas esineb viiteid teistele võimalikele kuritegudele, näiteks

usalduse kuritarvitamisele. Lepinguid tuleb hinnata nende sõlmimise ajal valitsenud

erakorralist julgeolekuolukorda arvestades. Uurimise üks oluline eesmärk on ennetada

korruptsiooniriske ja säilitada usaldus kaitsevaldkonna vastu, mistõttu pööratakse erilist

tähelepanu raamatupidamise läbipaistvusele ja korrektsusele.

Irja Lutsar viitas avalikkuses ilmunud teabele, mille kohaselt asuvad mürskude tootmiseks

vajalikud komponendid Euroopas asuva riigi vahelaos ning nende väärtus ulatub ligikaudu

58–59 miljoni euroni ning tema arusaama järgi oleks tarnijal vaja hankida veel täiendavaid

komponente, et mürsud saaks lõpuni valmistada. Samas ei ole selge, kas probleem seisneb

komponentide halvas kvaliteedis või milleski muus. I. Lutsar palus selgitada lepingu

hetkeseisu, tehtud maksete mahtu ja meedias kajastatud summade erinevuste põhjuseid?

Hanno Pevkur selgitas, et Ukraina abistamiseks sõlmitud 28 lepingust täideti enamik

edukalt, kuigi hangiti kaupu kõrge riskiga tingimustes ja erinevatest maailma paikadest.

Probleemse partneriga sõlmiti mitu lepingut ja tehti ettemakseid, kuid tarned hilinesid

pidevalt. Hiljem tuvastasid kaitsevaldkonna eksperdid inspekteerimisel, et vahelaos olev kaup

oli ebakvaliteetne ja mittetäielik, mistõttu tekkisid tarnijaga vaidlused. Ukrainasse ei saadeta

ühtegi saadetist ilma kvaliteedikontrollita ning probleemse kauba puhul kinnitasid eksperdid

selle puudusi. Vahelaos olevatel komponentidel on küll teatav väärtus, kuid selle suurust ei

saa täpselt hinnata ning see jääb tõenäoliselt väiksemaks kui tehtud ettemaksed. Hiljutine

täiendav inspekteerimine kinnitas, et kaup on endiselt laos olemas. Lepingupartner on jätnud

oma kohustused täitmata ning Eesti peab oma õigusi kohtus kaitsma.

Irja Lutsar küsis, kas Euroopa riigi vahelaos olevad komponendid kuuluvad Eestile?

Hanno Pevkur vastas, et formaalselt ei kuulu.

7

Irja Lutsar resümeeris, et Eesti on praegu kulutanud 60 miljonit eurot ja ei ole selle eest veel

midagi saanud.

Hanno Pevkur selgitas, et tasunud ei ole Eesti Vabariik, vaid väljamakse on tehtud Vene

külmvaradest ettevõttele, kes on tarninud ainult osa moonast.

Irja Lutsar täpsustas, et sõltumata rahastuse päritolust lasub lepingu täitmise ja rahaliste

vahendite kaitsmise vastutus Eesti Vabariigil. Tema hinnangul ei saa olukorda käsitleda nii, et

Euroopa Liit kannab kahju lihtsalt maha, vaid Eesti Vabariik peab aktiivselt tagama oma

õiguste kaitse ja nõudma lepingupartnerilt kohustuste täitmist.

Hanno Pevkur sõnas,et Euroopa Liidu reeglite kohaselt ei lange vastutus maksumaksjale

juhul, kui toetuse kasutamisel on järgitud hoolsuskohustust ja kõiki Euroopa vahendite

kasutamise nõudeid. Lõplik hinnang sõltub millistele seisukohtadele või otsustele Euroopa

komisjon antud juhtumi puhul jõuab.

Anastassia Kovalenko-Kõlvart küsis Riigikontrolli hinnangut Eestile osaks saavate

tagajärgede kohta kohtus või arbitraažis Eestile ebasoodsa lahendi korral. Kas võimaliku

kaotuse korral tuleks tasuda Eesti eelarvele vahenditest?

Janar Holm vastas, et otsustavaks on Eesti poolt Euroopa vahendite kasutamisel

hoolsuskohustuse rakendaminehk kas raha kasutati heaperemehelikult ja mõistlikult. Euroopa

Komisjon hindab muu hulgas seda, kas riskidele reageeriti piisavalt ettevaatlikult ning kas

probleemide ilmnemisel jätkati põhjendamatult maksete tegemist. Praegu ei saa veel lõplikult

hinnata, kas hoolsuskohustus oli täidetud või mitte, sest selleks tuleb analüüsida kogu

otsustusprotsessi, mitte ainult dokumente. Kui arbitraažis leitakse, et hoolsuskohustust ei

täidetud, võib tekkida oht, et vähemalt osa kahjust tuleb katta maksumaksja rahast. Kas selline

rikkumine tegelikult aset leidis, ei ole tema sõnul praegu võimalik kindlalt öelda.

Anastassia Kovalenko-Kõlvart sõnas, et seni on jäänud vastuseta küsimus, miks jätkati

probleemse lepinguga ka pärast esimesi hoiatusmärke. Ta viitas olukorrale, kus pärast esimest

ligikaudu 10 miljoni euro suurust ettemakset ei olnud veel tarnet, kuid tähtaeg polnud samuti

saabunud. Hiljem tehti järgmised ettemaksed juba ajal, mil ilmnesid tarneraskused, kuid

lepinguga mindi sellest hoolimata edasi. A. Kovalenko-Kõlvart küsis, kas tänaseks on

kogunenud täiendavat teavet, mis selgitaks tollaste otsuste põhjendusi ning palus RKIK-i

praegusel juhil või kaitseministril selgitada, miks vaatamata probleemidele otsustati lepinguid

jätkata ja täiendavaid makseid teha?

Hanno Pevkur vastas, et ettemaksete tegemise põhjendatust saab hinnata alles pärast

lepingute täpsemat analüüsi, kuna igas lepingus võisid olla erinevad maksetähtajad ja

tingimused. Kui ettemaksed olid lepingutes selgesõnaliselt kokku lepitud, siis eeldatavasti

tegutseti nende tingimuste alusel. Avalikul istungil ei saa kõiki lepingu üksikasju avalikult

arutada, et vältida võimalikke õiguslikke vaidlusi või süüdistusi konfidentsiaalse teabe

avaldamises.

Priit Sibul sõnas, et tegemist ei olnud tavapärase lepinguga. Ta küsis, millal ja millises

kontekstis on valitsuses käsitletud arbitraažimenetlust, Euroopa Liidu vahendeid, Venemaa

külmutatud varasid ja võimalikke riske Eesti riigile, arvestades, et küsimus ulatub kaugemale

Kaitseministeeriumi haldusalast? Millised otsused kuuluvad RKIK-i juhile ning millised

valitsemisala juhtkonnale, sealhulgas selle konkreetse lepingu puhul? Kas probleemidega

tegeleti juba enne 2025. aastat või hakati aktiivselt tegutsema alles pärast uue RKIK-i juhi

Elmar Vaheri ametisse asumist?

Kaimo Kuusk selgitas RKIK-i sisemist rollijaotust moonahangete puhul. Hangete

kvaliteedikontrollis ja inspekteerimisel osalevad Kaitsevägi, Kaitseliidu eksperdid, RKIK-i

8

relvastuse kategooria ning projektibüroo. Läbirääkimiste ja hangete ettevalmistamise eest

vastutavad RKIK-i juhtkond, sealhulgas peadirektor, peadirektori asetäitja, juristid ja

hankespetsialistid. Lõplikud otsused langetavad RKIK-i peadirektor ja peadirektori asetäitja,

kelleks asjaomases perioodis olid Katri Raudsepp ja Magnus-Valdemar Saar. RKIK-i

õigusosakond ja hankija vastutavad otsuste vormistamise eest ning kauba vastuvõtmise ja

üleandmisega tegelevad vastavad spetsialistid, kes on sama protsessi osalised. Arvestades

eeltoodut oli lepingute sõlmimise ja täitmise eest peamine otsustusvastutus RKIK-i juhtkonna

käes.

Hanno Pevkur lisas, et niipea kui ilmnesid märgid võimalikest probleemidest lepingu

täitmisel, hakati aktiivselt otsima lahendusi ning koostati tegevuskavad, sealhulgas kaaluti

vaidluste lahendamist kohtus. Pikka aega lähtuti siiski ettevõtte kinnitustest, et tarned tehakse

lubatud mahus ära. Kui usaldus ettevõtte suutlikkuse vastu kadus, asuti kaitsma riigi huve

leppetrahvide, lepingute ülesütlemise ja lõpuks kohtumenetluse kaudu. Ministeerium ja

kantsler täitsid oma hoolsuskohustust ning jälgisid olukorda aktiivselt. Ettevõttele anti

korduvalt teada, et tegemist ei ole tavapärase lepinguga, vaid selle täitmata jätmine kahjustab

Ukraina kaitsevõimet ja mõjutab avalike vahendite kasutamist. Ettevõte jättis siiski oma

kohustused täitmata ning loodetakse, et uurimine selgitab selle põhjused.

Priit Sibul küsis, kas valitsus on seda küsimust enne tänast arutanud?

Hanno Pevkur vastas, et ei mäleta, et valitsuses oleks arutatud konkreetset ettevõtet või

üksikut lepingut eraldi. Valitsusele on korduvalt antud ülevaateid Ukraina abistamisest,

sealhulgas nii Euroopa vahenditest rahastatud kui ka Eesti maksumaksja rahaga seotud

abiprogrammidest. Ukraina teema on olnud valitsuse päevakorras korduvalt, kuid mitte

tingimata konkreetse lepingupartneri või lepingu üksikasjade kontekstis.

Anastassia Kovalenko-Kõlvart viitas endise RKIK-i juhi poolt ERR-ile antud

kommentaarile, mille kohaselt edastati kogu vajalik info lepingu kohta ka kantslerile ning

küsis, miks kantsler andis nõusoleku nende lepingutega edasi liikuda vaatamata ilmnenud

probleemidele?

Kaimo Kuusk vastas, et avalikult antud kommentaarides ei räägitud heakskiidu andmisest,

vaid üksnes teavitamisest. Seetõttu tuleb tema hinnangul üle kontrollida, millal ja millises

ulatuses info tegelikult edastati ning mida täpselt selle väitega mõeldi.

Anastassia Kovalenko-Kõlvart pidas vajalikukstäpsustada, kas pärast probleemidest

teavitamist anti ka otsene soovitus või hoiatus, et nende lepingutega ei tuleks edasi minna.

Kas vastutavad isikud juhtisid tähelepanu lepingutega seotud riskidele ning soovitasid

koostöö lõpetada või lepingute sõlmimisest hoiduda enne probleemide süvenemist.

Kaimo Kuusk sõnas, et kohe pärast riskide realiseerumisest teavitamist muudeti ka edasist

tegutsemist ja anti uued suunised olukorra lahendamiseks. Selleks hetkeks olid ettemaksed

tõenäoliselt juba tehtud, mistõttu tuli keskenduda tekkinud probleemi juhtimisele ja võimalike

kahjude piiramisele, mitte enam ettemaksete vältimisele.

Anastassia Kovalenko-Kõlvart juhtis tähelepanu sellele, et lepingud sõlmiti ajal, mil

vastutavad ametnikud olid juba ametis ja nende sisust teadlikud. Ta viitas väitele, et lepingud

saadeti nii kaitseministrile kui ka kantslerile. A. Kovalenko-Kõlvart küsis, miks ei antud juba

lepingute läbivaatamise ajal hoiatust, et tegemist võib olla probleemsete lepingutega, eriti

arvestades, et pärast esimest ettemakset ei olnud kokkulepitud tarned veel kohale jõudnud?

9

Kaimo Kuusk lükkas ümber väite, et lepingud saadeti talle enne sõlmimist ülevaatamiseks

ning nagu oleks ta enne lepingute sõlmimist nende sisuga tutvunud või neile heakskiidu

andnud.

Anastassia Kovalenko-Kõlvart küsis täpsustavalt, millal lepingud ministeeriumisse saadeti?

Kaimo Kuusk vastas, et probleemide ilmnemisel, pigem kevadel. Lepinguid ei saadetud talle

ülevaatamiseks enne allkirjastamist.

Anastassia Kovalenko-Kõlvart tõi välja vastuolu, et ühelt poolt väitis RKIK-i endine juht, et

kõik lepingud ja materjalid edastati ministeeriumile enne lepingute sõlmimist, teisalt kantsler

ütleb, et enne allkirjastamist ei saadetud ministeeriumile lepinguid, vaid need saadeti siis kui

tekkisid konkreetsed riskid ja probleemid ja kantsler ei tutvu lepingutega enne nende

sõlmimist.

Kaimo Kuusk kinnitas, et lepingud saadeti siis kui ministeerium need välja nõudis ning

RKIK-i juht ei saada talle lepingud ülevaatamiseks enne allkirjastamist.

Hanno Pevkur lisas, et lepingute läbirääkimine, tingimuste kujundamine ja allkirjastamine

kuuluvad RKIK-i pädevusse. Ministeerium määrab vajalikud pädevuse ja rahalise raamistiku,

kuid ei sekku tavapäraselt lepingute detailidesse. RKIK vastutab hangete läbiviimise,

lepingutingimuste läbirääkimise ja lepingute sõlmimise eest sõltumata hanke liigist.

Kaitseministeeriumi roll on määrata vajadus ja eelarve, näiteks milline relvasüsteem tuleb

soetada ning mis summas. Lepingu üksikasjad, nagu ettemaksed, garantiid ja muud

tingimused, kuuluvad RKIK-i igapäevaste ülesannete hulka.

Anastassia Kovalenko-Kõlvart pidas vastuoluliseks RKIK-i endise juhi väidet, et saatis kõik

kõnealused lepingud ministeeriumile tutvumiseks enne nende allkirjastamist ja ministeeriumi

väidet, et nõudsid RKIK-ilt lepingute esitamist probleemide ilmnemisel.

Hanno Pevkur selgitas, et lepingud olid juba ammu sõlmitud enne kui need ministeeriumile

saadeti.

Anastassia Kovalenko-Kõlvart küsis, millal ja mis põhjusel hakati RKIK-ilt lepinguid

nõudma? Milline sündmus või teadmine tekitas vajaduse lepinguid täiendavalt kontrollida?

Hanno Pevkur sõnas, et ministeeriumi juhtkond, eriti kantsler, pööras lepingutele suuremat

tähelepanu alles siis, kui 2024. aasta lõpus ja 2025. aasta alguses hakkasid ilmnema

probleemid ja riskid. Seda peetakse loomulikuks reageeringuks suurte hangetega seotud

muredele. Kantsleri ja ministeeriumi juhtkonna tähelepanu koondus lepingutele eelkõige

pärast riskide ja probleemide esilekerkimist.

Anastassia Kovalenko-Kõlvart küsis, millal ja mille põhjal tekkis arusaam, et kõnealuseid

lepinguid tuleb täiendavalt kontrollida. Kas riskidest anti juhtkonnale teada ning kes selle info

edastas? Kas riskid tõstatati otsustuskoosolekul ja kas RKIK andis ise märku, et lepingutega

on tekkinud probleemid või ohukohad?

Hanno Pevkur selgitas, et Ukraina kiire abistamine oli prioriteet ning RKIK sõlmis selleks

lepinguid 28 tarnijaga, millest enamik täideti korrektselt. Probleeme on esinenud vaid

üksikute tarnijatega ning üks juhtum on jõudnud rahvusvahelisse arbitraaži ja

kohtuvaidlusesse, kus Eesti kaitseb oma õigusi ja nõuab raha tagasi saada. RKIK sõlmib igal

aastal tuhandeid lepinguid ning Kaitseministeeriumi juhtkond ei saa ega peagi kõiki lepinguid

enne läbi vaatama. Ministeeriumi ülesanne on sekkuda siis, kui ilmnevad riskid, mis hakkasid

antud juhtumis välja tulema 2024. aasta lõpus ja 2025. aasta kevadel. Sellest tulenevalt

10

peetakse loomulikuks nii teavitusi Kaitsepolitseiametile kui ka ministeeriumi samme

probleemi lahendamiseks.

Anastassia Kovalenko-Kõlvart ütles, et tema eesmärk ei ole arutada üksikjuhtumit, vaid

mõista protsesse, et tulevikus sarnaseid riske vältida. Ta viitas istungil saadud teabele, et

RKIK-il puudub kohustus või kindel protseduur oluliste riskide korral valitsusele riskimemo

koostamiseks. Seetõttu on oluline teada, kuidas konkreetses juhtumis riskidest teavitamine

toimus, millal probleemidest teada saadi ning, mis ajendas kantslerit dokumente välja nõudma

ja olukorda kontrollima. A. Kovalenko-Kõlvart leidis, et sellele küsimusele ei ole seni selget

vastust antud.

Hanno Pevkur selgitas, et Ukraina jaoks laskemoona hankimine oli algusest peale

teadaolevalt kõrge riskiga tegevus ning seda mõistsid nii Euroopa Komisjon kui ka RKIK.

Riskid olid seotud eelkõige sõjaolukorra, tarnijate ja tavapärasest keerulisemate

rahvusvaheliste hangetega. Juba Euroopa Komisjoni ja RKIK-i vahelise koostöö alguses

tunnistati, et Ukraina jaoks laskemoona hankimine on kõrgendatud riskiga tegevus. Erinevalt

tavapärastest riigihangetest tuli moona soetada erinevatest piirkondadest, sealhulgas Aafrika,

Aasia ja Balkani riikidest, mis suurendasid riske. Seetõttu oli kõrgendatud riskitase

osapooltele teada juba algusest peale ning see oli tegevuse olemuslik osa.

Kaimo Kuusk ütles, et ministeerium sai regulaarselt RKIK-ilt ülevaateid Ukraina abiga

seotud ja ka Eesti Kaitseväele tehtud hangetest. Sealt tulid välja kõnealuse lepingupartneri

poolsed tarnete hilinemised.

Rain Epler sõnas, et ka tema sai endise RKIK-i juhi meediale antud intervjuust aru, et

ministeeriumile saadeti lepinguga seotud teave enne lepingute allkirjastamist. Ta viitas enda

kogemusele, et valitsuskabinetile esitati tavapäraselt infot nii suurte riskide, probleemide kui

ka suuremahuliste plaanide kohta ning vajadusel kaasati aruteludesse ka allasutuste juhte.

Sellisest praktikast loobumine on kahetsusväärne ning see võib olla üks praeguste

probleemide põhjuseid. R. Epler küsis Elmar Vaher-ilt, milline on olukord praegu pärast

Riigikontrolli auditis käsitletud perioodi, kas ka tänavu on esinenud juhtumeid, kus raha on

välja makstud, kuid kaup on jäänud saamata või on tekkinud sarnaseid riske ja kahtlusi. R.

Epler viitas avalikult kõlanud kriitikale kaitsevaldkonna juhtimise suhtes ning küsis Kaitseväe

juhatajalt hinnangut väitele, et ministeeriumi juhtimine on ebakompetentne ning et Kaitseväe

tööd on raskendanud oluliste funktsioonide, näiteks personali- ja varuhalduse, viimine

Kaitseväe alt ministeeriumi alla. Kuidas sellised muudatused mõjutavad Kaitseväe toimimist?

Andrus Merilo vastas, et auditites tuvastatud puudused tuleb parandada, mitte otsida süüdlasi

või lammutada toimivaid süsteeme.Ministri või teiste juhtide tagasiastumine nõrgestaks,

mitte ei tugevdaks riigikaitset. Juba tehtud otsuste, mis puudutavad personali- ja

hankefunktsioonide Kaitseväe alluvusest välja viimist, tagasipööramine lõhuks praegused

süsteemid ja süvendaks niigi tõsist personalipuudust.

Elmar Vaher vastas, et RKIK-is keskendutakse praegu organisatsiooni sisemiste protsesside

parandamisele. Peamised tegevused on algdokumentide haldamise ja registreerimise

korrastamine, varade ja varude arvestuse täpsustamine ning koostöö parandamine

Kaitseväega, et hangitud võimekus oleks korrektselt arvele võetud. Loodud on sisekontrolli-

ja auditisüsteem ning moodustatud auditimeeskond, mida varem sellisel kujul ei olnud.

Riigikontrolli tehtud 36 märkusest on enamik juba kõrvaldatud ning lahendada on jäänud vaid

neli. RKIK teeb aastas ligikaudu 7000 tehingut ning tegutseb äärmiselt heitlikul ja kiiresti

muutuval relvastuse, laskemoona ning kaitsevarustuse turul. Sellises keskkonnas ei ole

võimalik välistada lepingute ülesütlemisi ega kohtuvaidlusi, sest surve ja konkurents

ettevõtjate vahel on väga suur. RKIK-i poolt sõlmitud lepingute õiguslik kvaliteet on üldiselt

tugev, vaidlustes, mis jõuavad Rahandusministeeriumi vaidlustuskomisjoni (VAKO) või

kohtusse, kaotab RKIK vaid umbes 0,8% juhtudest.

11

Irja Lutsar küsis, kas Kaitseväes peaks iga vara ja tehing olema rangelt registreeritud ning

jälgitav või on ka senine süsteem olnud piisav. Kas varade arvestuse ja registreerimise kord

vajab täiendavat tugevdamist?

Andrus Merilo vastas, et varade arvestus ja vastutus nende üle on alati olnud Kaitseväe

juhtimise oluline osa. Probleem ei seisne niivõrd kontrolli puudumises, vaid selles, et varade

maht on viimastel aastatel oluliselt kasvanud ning senised süsteemid ei ole selle kasvuga

sammu pidanud. Praegu tehakse suur osa laomajanduse ja varade liikumise

dokumenteerimisest käsitsi. Kuigi inventuure viiakse regulaarselt läbi ja neid kontrollivad

sõltumatud komisjonid, ei piisa ainult inventuuridest. Vajalik on kogu varade haldamise ja

dokumenteerimise protsessi ajakohastamine ning automatiseerimine, et vara liikumine oleks

reaalajas jälgitav ja sellega seotud dokumentatsioon liiguks automaatselt kaasa.

Irja Lutsar küsis Kaitseministeeriumilt, kas rahavoogude suurenemisel arvestati ka

vajadusega tugevdada administratiivset ja finantsjuhtimise võimekust? Ta sõnas, et ei saa

eeldada, et sõjaliste ülesannete täitmisele keskenduvad inimesed oleksid samal ajal ka

raamatupidamise ja finantskontrolli eksperdid.

Kaimo Kuusk vastas, et nii Kaitseministeeriumis kui ka RKIK-is on viimase aasta jooksul

tehtud olulisi struktuurimuudatusi, et tulla paremini toime keerulise julgeolekuolukorra,

kaitsetööstuse arengu, innovatsiooni ning suurenenud kaitsehangete mahuga. Viimase aasta

jooksul on juhtimis- ja kontrollivõimekust märkimisväärselt tugevdatud, et tagada kasvavate

kaitsekulutuste ja hangete parem juhtimine ning läbipaistvus.

Kadri Peeters täiendas, etprobleemide lahendamisega on tegeletud juba pikemat aega ning

eelmisel aastal alustati mitmete parendusmeetmetega. Praeguseks on kokku lepitud

üheksapunktiline tegevuskava, mille eesmärk on saavutada nähtavaid tulemusi juba järgmise

aasta aruandlusperioodiks. Lisaks lühiajalistele meetmetele on koostatud ka pikemaajaline

arenguplaan kuni 2029. aastani, mille eesmärk on viia Kaitseväe materjalimajandus ja

juhtimissüsteemid uuele tasemele. Üheks peamiseks prioriteediks on tehnoloogiapõhise

materjalihalduse loomine, mille on heaks kiitnud ka kaitseminister Hanno Pevkur. Reformid

keskenduvad eelkõige dokumentide haldamise ja protsesside parandamisele, uue taristu ning

infrastruktuuri arendamisele ja andmepõhise juhtimise rakendamisele. Eesmärk on muuta

varade arvestus, logistika ja juhtimisprotsessid tõhusamaks, täpsemaks ja paremini

kontrollitavaks.

Riina Sikkut kinnitas, et valitsuskabinet arutas põhimõttelist otsust hakata vahendama

Ukrainale laskemoona hankimist ning kabineti liikmed olid teadlikud, et tegemist on riskantse

tegevusega. Kuni 2025. aasta märtsini ei olnud valitsuskabinetile esitatud infot ühegi

konkreetse lepingu, lepingupartneri, vahendaja ega nende tausta kohta ning tema hinnangul ei

olnud sellise detailse info viimine kabinetti ka vajalik. Ta tõi võrdluseks muud valdkonnad,

näiteks ravimihanked, kus valitsuskabinetti minnakse tavaliselt ainult siis, kui on vaja

valitsuse ametlikku otsust või kui teema on ühiskondlikult väga tundlik. Ka siis ei esitata

valitsuskabinetile tavapäraselt üksikute hangete või lepingute detaile. R. Sikkut küsis,

milliseid järeldusi on tehtud vaidlusalusest lepingust? Kas on analüüsitud, mida tulevikus

teisiti teha suurte riskidega lepingute või raskemini kontrollitavate partneritega tehingute

puhul ning kas selle põhjal kavandatakse muudatusi riskijuhtimises ja taustakontrollides? R.

Sikkut nõustus, et Kaitseväe varade, kulude ja lepingute arvestus, ülevaade lepingutest,

ettemaksetest ja varadest peab olema olemas ning küsis, milline on konkreetne ja märgatav

muutus, mida loodetakse näha juba järgmise, 2026. aasta majandusaasta auditeerimisel?

Kaimo Kuusk vastas, etpärast auditite ja ilmnenud probleemide analüüsi on organisatsioon

teinud mitmeid olulisi parendusi ning võtnud saadud õppetunde arvesse. Ühe olulisema

muudatusena on märkimisväärselt tugevdatud koostööd Riigikontrolliga, sest varasemalt ei

12

olnud infovahetus ja suhtlus tema hinnangul piisavalt toimiv. Pärast eelmise aasta auditit on

läbi viidud ettemaksete inventuur, mille tulemusel saadi parem ülevaade olukorrast ja

võimalikest riskidest. Lisaks on uuendatud koostööd Riigi Tugiteenuste Keskusega, kus on

kokku lepitud selgemad kontrollimehhanismid ja vastastikused hoiatamissüsteemid võimalike

kõrvalekallete või anomaaliate varajaseks avastamiseks.

Kadri Peeters selgitas, et koostatud on tegevuskava, mis hõlmab 11 lehekülge ja ligikaudu 70

tegevust, muuhulgas käsitleb tegevuskava ka toetuste vahendamisega seotud riske ja

võimalikku mõju riigieelarvele. Praegu vahendab Eesti toetusi Ukrainale, Moldovale ja

Montenegrole, kuid tulevikus on plaanis seda tegevust piirata ning keskenduda eelkõige

Ukraina toetamisele. Selle eesmärk on vähendada keerukust ja paremini hallata kaasnevaid

riske. K. Peeters ütles, et Riigikontrolli soovitusi võetakse arvesse ja ühe olulise õppetunnina

nähakse vajadust järgida ka toetuste vahendamisel ja rahvusvahelistes hangetes senisest

rangemalt samu reegleid ja protseduure, mida kasutatakse riigisiseste hangete puhul.

Riina Sikkut küsis, kas plaanis on ka võetud kohustuste kajastamine eelarves senisest

teistsugusel viisil?

Kadri Peeters vastas, et eelarve ja toetuste vahendamist jälgitakse nüüd senisest

põhjalikumalt. Lisaks tavapärasele eelarveseirele, kus vaadatakse hankekava ja taristukava

täitmist, on loodud eraldi ülevaade ka välistoetuste ja toetuste vahendamise kohta. Eesmärk

on tagada parem kontroll ning pidev ülevaade seotud finantsriskidest ja kohustustest. Veel

tegeletakse varade arvelevõtmise ja haldusprotsesside lihtsustamisega. Plaani kohaselt jääb

suurem osa arvestus- ja registripidamise ülesannetest RKIK-i kanda. Eesmärk on korrastada

süsteem nii, et RKIK saaks hangitud varad kiiresti ja korrektselt üle anda ning Kaitsevägi

saaks need viivitusteta kasutusele võtta, ilma et sõjaliste ülesannete täitmine takerduks

keerukasse bürokraatiasse.

Rain Epler sõnas, et kui avalikult kuulutatakse välja väga suured kaitsekulutused, võib see

meelitada ligi ettevõtteid ja vahendajaid, kes otsivad võimalusi sellest rahast osa saada. Ta

küsis, kas Kaitseministeerium ja RKIK on suurenenud huvi ja pakkumiste hulga tõttu

tugevdanud taustakontrolli, suurendanud vastavaid ressursse või muutnud protseduure

rangemaks? Kuidas tagatakse, et kaitsekulutuste peamine eesmärk jääks kaitsevõime

tugevdamine, mitte üksikute ettevõtete või nende omanike rikastamine? Kas Eestis on

ministeeriumi tasandil sõnastatud selge põhimõte, et avaliku raha kasutamise eesmärk on

eelkõige reaalse kaitsevõime kasvatamine?

Kaimo Kuusk vastas, etKaitseministeeriumis on viimastel aastatel oluliselt tugevdatud

auditi- ja sisekontrollisüsteemi. Kaitsevaldkonda jõuab pidevalt suur hulk erinevaid

pakkumisi ja müügiettepanekuid, kuid nende põhjal ei tehta otsuseid automaatselt. Hangete

aluseks on Kaitseväe vajadused ning pikaajalised arengu- ja hankekavad, mitte üksikute

pakkujate aktiivne müügitöö. Kaitsevõime arendamisel tuleb pidevalt jälgida muutuvat

julgeolekuolukorda ja sõjapidamise arenguid, näiteks droonide kasvavat rolli Ukrainas.

Seetõttu on loodud kaitsetööstuse ja innovatsiooniga tegelev asekantsleri ametikoht ning

Kaitseväes eraldi struktuur tulevikuvõimete ja innovatsiooni arendamiseks. Suurt tähelepanu

pööratakse ka relvasüsteemide ja tehnoloogiate testimisele, et kontrollida, kas pakutavad

lahendused toimivad reaalselt nii, nagu lubatud.

Anastassia Kovalenko-Kõlvart küsis RKIK-i juhilt Elmar Vaherilt, kas organisatsioonil on

olemas dokumenteeritud tõendid, protokollid või muud kirjalikud märked selle kohta, millal

asjaomased lepingud ja nendega seotud dokumendid saadeti ning millal erinevaid osapooli

nendest teavitati?

Elmar Vaher vastas, etorganisatsiooni peamine eesmärk on praegu saavutada

kohtuvaidlustes positiivne tulemus. Selleks on kokku kogutud kogu olemasolev

13

dokumentatsioon ja teave, mis puudutab lepingu ettevalmistamist, sõlmimist ja hilisemaid

tegevusi, ning need materjalid on edastatud ka advokaatidele. Ta möönis, et säilinud

dokumente ja kirjalikke jälgi ei ole kuigi palju. Seetõttu on täiendava info saamiseks tulnud

intervjueerida ka endisi juhte, sealhulgas Katri Raudseppa ja Magnus-Valdemar Saart. Nende

ütlusi ja kogutud selgitusi kasutatakse organisatsiooni seisukohtade kaitsmisel nii Eesti

kohtumenetluses kui ka arbitraažimenetluses.

Anastassia Kovalenko-Kõlvart viitas vastuolule varasemates ütlustes ja dokumentides ning

soovib selgust, kas vaidlusalused lepingud saadeti enne nende sõlmimist Kaitseministeeriumi

juhtkonnale tutvumiseks või mitte?

Elmar Vaher vastas, et tal puudub praegu kindel informatsioon selle kohta, kas vaidlusalused

dokumendid või lepingud saadeti konkreetsel ajal edasi või mitte. Praegune põhirõhk on kahel

tegevussuunal, esiteks valmistutakse kohtumiseks Euroopa Komisjoniga, kelle esindajad on

Eestisse tulemas, kogumaks teavet ja hindamaks, kas hoolsuskohustus on menetluses piisavalt

täidetud. Visiiti valmistatakse juba ette, et vajalikke selgitusi anda.

Anastassia Kovalenko-Kõlvart viitas avalikus intervjuus kõlanud väitele, et RKIK-i

ettepanekute ja valitsemisala juhtkonna otsuste vahel esines vähemalt ühel juhul erimeelsusi

või vastukäivaid seisukohti. A. Kovalenko-Kõlvart küsis, milline konkreetne otsus või kaasus

põhjustas RKIK-i ja valitsemisala juhtkonna seisukohtade lahknevuse ning kas see on seotud

praegu arutatava lepingu või mõne muu juhtumiga.

Elmar Vaher vastas, et tema jaoks oli viidatud informatsioon uus ning ta kuulis sellest

esimest korda alles eelmisel päeval televisioonist. Seetõttu ei oska ta väidet või selle sisu

täpsemalt kommenteerida ega kinnitada, kuna tal puudub selle kohta täiendav teadmine või

taustainfo.

Kaimo Kuusk vastas, et ei oska kommenteerida, mida RKIK-i endine juht oma

väljaütlemisega täpselt mõtles.

Anastassia Kovalenko-Kõlvart sõnas, et avalikkuses kättesaadava info põhjal jääb mulje, et

vaidlusaluste lepingute puhul kaaluti erinevaid lepingulahendusi, hinnati riske ning otsuseid

tehti mitmel juhtimistasandil. A. Kovalenko-Kõlvarti sõnul on vaja välja selgitada, kas

ettevõtte suhtes tehti nõutud taustakontroll, kuidas see toimus ning millised riskianalüüsid ja

muud materjalid enne lepingu sõlmimist koostati ja otsustajatele edastati? Tuleb kontrollida,

millal ja kellele vastavad dokumendid saadeti ning kas Kaitseministeerium tutvus nendega

enne lepingu sõlmimist? Täpsustamist vajab riskide hindamise ja otsustamise tegelik

toimumine? Välja on toodud võimalikud olukorrad, kus RKIK-i hinnangud ja ettepanekud

erinesid valitsemisala juhtkonna lõplikest otsustest, mistõttu on oluline mõista, kuidas ja

millistel alustel otsused tehti. Vajalik on välja selgitada kogu otsustusahel ning tuvastada, kes

täpselt osalesid otsustusprotsessis.

Priit Sibul viitas varasematele Riigikontrolli tähelepanekutele varade arvestuse ja

inventuuride kohta ning sõnas, et tõenäoliselt ei uskunud keegi, et Kaitseväest oleks suuri

masinaid või muud vara tegelikult kaduma läinud. Probleem seisnes pigem selles, et

olemasolevate süsteemide põhjal ei olnud alati võimalik kiiresti ja üheselt tuvastada, kus

konkreetne vara tegelikult asub. Kas käimasolevad reformid võimaldavad lõpuks üle minna

kaasaegsele varade ja inventuuri haldamise süsteemile ning kas juba lähiaastatel õnnestub

kõrvaldada puudused, millele Riigikontroll on korduvalt tähelepanu juhtinud?

Kaimo Kuusk vastas, et materjalimajanduse reform on juba käimas ning esimese praktilise

sammuna viiakse Viru pataljonis läbi täisinventuur. Selle eesmärk on saada reaalne ülevaade,

kui palju ressursse ja tööjõudu on vaja kogu süsteemi ulatuslikuks korrastamiseks.

Inventuurid on vaid üks osa palju laiemast materjalimajanduse reformist. Eesmärk on luua

14

kaasaegne ja terviklik logistika- ning varahaldussüsteem, mille täielik rakendamine võtab

hinnanguliselt umbes kolm aastat.

Anastassia Kovalenko-Kõlvart tänas külalisi sisuka arutelu eest.

(allkirjastatud digitaalselt)

Anastassia Kovalenko-Kõlvart

juhataja

(allkirjastatud digitaalselt)

Airi Ausmees

protokollija