EN EN

EUROPEAN COMMISSION

Brussels, 29.9.2026 COM(2026) 522 final

Recommendation for a

COUNCIL DECISION

authorising participation in the negotiations within the United Nations, on behalf of the

European Union, for a draft protocol supplementing the United Nations Convention

against Cybercrime

EN 1 EN

EXPLANATORY MEMORANDUM

1. CONTEXT OF THE RECOMMENDATION

• Reasons for and objectives of the proposal

Cybercrime is a global and borderless phenomenon. Cybercriminals leverage emerging

technologies such as Artificial Intelligence (AI) for attack automation, social engineering, and

bypassing security measures, making cyber-attacks more scalable and efficient. Economic

recession, geopolitical instability and widening global inequality have increased incentives for

individuals to engage in financially motivated cybercrime.1 The borderless nature of the

internet makes cybercrime investigations almost always cross-border in nature, thus requiring

close cooperation between authorities in different countries.

In recent years, the number of countries with which cooperation is required has been growing,

as cybercriminals hide in convenient jurisdictions around the globe to commit their attacks on

the EU and its partner countries. Therefore, actions to improve the cooperation in combating

cybercrime are being undertaken at national, at EU2 and at international level. The new

United Nations Convention against Cybercrime (‘the UN Convention’)3 is part of these

actions. It provides common rules at global level to enhance cooperation on cybercrime and

the collection of evidence in electronic form for the purpose of criminal investigations or

proceedings, creating a basis for cooperation with many countries with whom neither the EU

nor its Member States have agreements in place, while ensuring respect for the EU’s laws and

values. The UN Convention is compatible with and complementary to existing EU and

international instruments such as the Council of Europe Convention on Cybercrime (the

‘Budapest Convention’),4 the United Nations Convention against Organised Crime

(UNTOC)5 and the United Nations Convention against Corruption (UNCAC).6

1 Europol, Serious and Organised Crime Threat Assessment (SOCTA) 2025. 2 Regulation (EU) 2023/1543 of the European Parliament and of the Council of 12 July 2023 on

European Production Orders and European Preservation Orders for electronic evidence in criminal

proceedings and for the execution of custodial sentences following criminal proceedings (OJ L 191,

28.7.2023, p. 118–180, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2023/1543/oj) and Directive (EU) 2023/1544

of the European Parliament and of the Council of 12 July 2023 laying down harmonised rules on the

designation of designated establishments and the appointment of legal representatives for the purpose of

gathering electronic evidence in criminal proceedings, (OJ L 191, 28.7.2023, p. 181–190, ELI:

http://data.europa.eu/eli/dir/2023/1544/oj). 3 C.N.196.2025.TREATIES-XVIII.16 of 13 May 2025 (Opening for signature). 4 CETS No. 185. 5 Doc. A/55/383. The EU signed UNTOC on 12 December 2000 and ratified it on 21 May 2004 and also

ratified its protocols on smuggling and trafficking in human beings. See 2004/579/EC: Council

Decision of 29 April 2004 on the conclusion, on behalf of the European Community, of the United

Nations Convention Against Transnational Organised Crime (OJ L 261, 6.8.2004, p. 69–69, ELI:

http://data.europa.eu/eli/dec/2004/579/oj); 2006/616/EC: Council Decision of 24 July 2006 on the

conclusion, on behalf of the European Community, of the Protocol Against the Smuggling of Migrants

by Land, Sea and Air, supplementing the United Nations Convention Against Transnational Organised

Crime concerning the provisions of the Protocol, in so far as the provisions of this Protocol fall within

the scope of Articles 179 and 181a of the Treaty establishing the European Community (OJ L 262,

22.9.2006, p. 24–33, ELI: http://data.europa.eu/eli/dec/2006/616/oj) and 2006/619/EC: Council

Decision of 24 July 2006 on the conclusion, on behalf of the European Community, of the Protocol to

Prevent, Suppress and Punish Trafficking in Persons, Especially Women And Children, supplementing

the United Nations Convention Against Transnational Organised Crime concerning the provisions of

the Protocol, in so far as the provisions of the Protocol fall within the scope of Part III, Title IV of the

Treaty establishing the European Community (OJ L 262, 22.9.2006, p. 51–58, ELI:

http://data.europa.eu/eli/dec/2006/619/oj).

EN 2 EN

The Commission negotiated the UN Convention on behalf of the Union, pursuant to a

decision of the Council of the European Union (‘the Council’) of 24 May 2022 authorising the

opening of negotiations on behalf of the European Union.7

On 24 December 2024, the UN General Assembly adopted the UN Convention.8 It was

opened for signature in Hanoi, Vietnam on 25 October 2025 and will enter into force once 40

States Parties have expressed their consent to be bound by the Convention in accordance with

the provisions of Article 65, paragraphs 1 and 2. To date, 87 States have signed the

Convention, and three of them have expressed their consent (Azerbaijan, Qatar and Viet

Nam).

On 13 October 2025, the Council adopted a decision authorising the European Commission

and Member States to sign the UN Convention,9 allowing the EU and 13 of its Member States

to do so at the signing ceremony. Two more Member States signed in June 2026, one in July

and others are working towards that end.

On 11 December 2025, the Council gave its agreement in principle to the Council decision to

conclude the Convention and forwarded it to the European Parliament for its consent, which

was granted on 20 May 2026.10 On 4 June 2026 the Council adopted a Decision authorising

the Conclusion of the Convention.11

The UN General Assembly Resolution 79/243 provided that the UN open-ended ad hoc

committee of experts (UN AHC) where the negotiation process of the Convention took place

shall continue its work with a view to negotiating a draft protocol supplementary to the

Convention, addressing, inter alia, additional criminal offences as appropriate. This was part

of a compromise which enabled the adoption by consensus of the final text of the Convention

in the United Nations.

For the purpose of negotiating the supplementary protocol, two sessions of a duration of 10

days each are to be convened, with the first session taking place on 18-29 January 2027 and

the second in 2028.

The outcome of the negotiations is then to be submitted to the Conference of the States Parties

to the Convention, for its consideration and further action, which is conditional upon 60 States

having become parties to the Convention.

The wording of the Resolution does not pre-empt the outcome of these negotiations.

For the EU and its Member States it is crucial that the UN Cybercrime Convention enters into

force as soon as possible, to promote consistency in the Union’s efforts in combating

cybercrime and other forms of crime at global level and to facilitate cooperation between the

EU States Parties and the non-EU States Parties, while ensuring a high level of protection of

6 United Nations, Treaty Series, vol. 2349, p. 41; Doc. A/58/422. The EU signed UNCAC on 15

September 2005 and ratified it on 12 November 2008. See 2008/801/EC: Council Decision of 25

September 2008 on the conclusion, on behalf of the European Community, of the United Nations

Convention against Corruption (OJ L 287, 29.10.2008, p. 1–110, ELI:

http://data.europa.eu/eli/dec/2008/801/oj). 7 Council Decision (EU) 2022/895 of 24 May 2022 authorising the opening of negotiations on behalf of

the European Union for a comprehensive international convention on countering the use of information

and communications technologies for criminal purposes, ST/8796/2022/INIT, OJ L 155, 8.6.2022, pp.

42–48, http://data.europa.eu/eli/dec/2022/895/oj. 8 Resolution adopted by the General Assembly on 24 December 2024; A/RES/79/243. 9 https://data.consilium.europa.eu/doc/document/ST-12642-2025-INIT/en/pdf 10 https://www.europarl.europa.eu/doceo/document/PV-10-2026-05-20-ITM-009-04_EN.html 11 https://data.consilium.europa.eu/doc/document/ST-9414-2026-INIT/en/pdf

EN 3 EN

individuals. Other States should be encouraged to complete the signature and ratification

process, to allow the entry into force of the Convention.

While the EU should be prepared to engage on the substance of a possible supplementary

protocol, a reflection on the appropriateness of such a protocol should be conducted in view

of assessing the potential needs for, merits and feasibility of such a protocol. If a decision is

taken to move ahead with the negotiations on substance, it is in the interest of the Union to

actively participate in the negotiations to preserve the core values, objective and purpose of

the Convention, ensure that any supplementary protocol that may result from them has a

meaningful added value and that it is compatible with the UN Convention against

Cybercrime, public international law and Union law.

Accordingly, this recommendation is submitted to the Council pursuant to Article 218 TFEU

to receive authorisation for the opening of negotiations on behalf of the European Union for a

draft protocol supplementing the United Nation Convention against Cybercrime.

This recommendation aims to ensure the appropriate participation of the European Union in

these negotiations, since they are expected to touch upon elements that relate to EU legislation

and competence, notably in the area of cybercrime. Article 3(2) of the Treaty on the

Functioning of the European Union (TFEU) provides that the Union has exclusive

competence ‘for the conclusion of an international agreement (...) in so far as its conclusion

may affect common rules or alter their scope.’ An international agreement may affect

common rules or alter their scope where the area covered by the agreement overlaps with

Union legislation or is covered to a large extent by Union law. Furthermore, given that,

following the consent of the European Parliament, the Council has already authorised the

conclusion of the UN Convention, once concluded by the EU and its Member States, the UN

Convention will become binding upon the Union institutions and on the Member States

pursuant to Article 216(2) TFEU. From the moment the UN Convention enters into force its

provisions will form an integral part of the Union legal order.

Given that the negotiations will relate to matters of Union competence other than Common

Foreign and Security Policy (CFSP), which are expected to be the main components of a

possible protocol, the Commission should be appointed as head of the negotiating team. In

matters that relate to CFSP, if any, the High Representative of the Union for Foreign Affairs

and Security Policy conducts the negotiations as part of the team. The Chief Negotiator from

the Commission will ensure the overall consistency of the agreement. Under the authority of

the Chief Negotiator, the Commission services will be in the lead for the non-CFSP parts of

the envisaged agreement and the EEAS will be in the lead for those parts of the envisaged

agreements that may fall under the CFSP.

• Consistency with existing policy provisions in the policy area

The fight against cybercrime is a priority for the European Union as recognised by the

Council in its 2024 Strategic guidelines for legislative and operational planning within the

area of freedom, security and justice12 and by the Commission’s 2025 ProtectEU - European

Internal Security Strategy, which announces EU action to tackle online crime and to facilitate

access to digital evidence for all crimes, including through international instruments for

information and evidence exchange, such as the timely signature and conclusion of the UN

Convention. The Commission recognises the need to further advance and strengthen the

capacities of law enforcement and judicial authorities in this field and to develop national

cybercrime legislation, where not sufficiently provided. It also acknowledges the need to

12 Strategic guidelines for legislative and operational planning within the area of freedom, security and

justice, 28 November 2024, para. 19

EN 4 EN

promote international cooperation in the fight against cybercrime and supports a range of

capacity building programmes in a number of countries worldwide, including for developing

countries.13 The Commission has supported the work of the open-ended intergovernmental

expert group (the IEG),14 the UN Commission on Crime Prevention and Criminal Justice, the

United Nations Office on Drugs and Crime (UNODC), the Committee of the Budapest

Convention on Cybercrime and other bodies. The negotiations on a possible supplementary

protocol are expected to relate to common EU rules to fight cybercrime and other common

rules for fighting crimes that may be enabled by the use of information systems, such as

terrorism, trafficking in human beings, illicit drug trafficking, illicit arms trafficking, money

laundering, corruption and organised crime. The negotiations are also expected to cover

criminal procedural and cooperation measures. The negotiations should ensure that the

provisions of any supplementary protocol to the Convention achieve the highest possible

protection of human rights, and that Member States are able to comply with EU law.

• Consistency with other Union policies

The UN Convention against Cybercrime is consistent with relevant European Union rules and

policies in the fight against cybercrime and with relevant bilateral and multilateral agreements

to which the European Union is already a Party (Budapest Convention, UNTOC, UNCAC,

etc.). Other Union policy areas remain unaffected. The negotiations on a possible future

protocol supplementing the UN Convention will therefore also need to ensure the same level

of coherence and consistency.

2. LEGAL BASIS, SUBSIDIARITY AND PROPORTIONALITY

• Legal basis

• Substantive legal basis

Article 82(1) and (2) TFEU provides that measures may be adopted to facilitate cooperation

between judicial or equivalent authorities of the Member States in relation to proceedings in

criminal matters and the enforcement of decisions. Article 83(1) TFEU provides for the

establishment of minimum rules concerning the definition of criminal offences and sanctions

in the areas of particularly serious crime with a cross-border dimension resulting from the

nature or impact of such offences or from a special need to combat them on a common basis,

such as computer crime.

• Procedural legal basis

Article 218(3) TFEU provides that, where the agreement envisaged does not relate

exclusively or principally to the common foreign and security policy, the Commission shall

submit recommendations to the Council. The Council shall adopt a decision authorising the

opening of the negotiations and nominating the Union negotiator or the head of the Union’s

negotiating team. Article 218(4) TFEU provides that the Council may address negotiating

directives to the negotiator and designate a special committee to consult the negotiator. The

Commission recommends to open negotiations on behalf of the Union within the United

Nations for a draft protocol supplementing the United Convention against Cybercrime. The

Commission is to be nominated as negotiator. The procedural legal basis for the proposed

13 See for instance the Global Action on Cybercrime Enhanced (GLACY-e), via

https://www.coe.int/en/web/cybercrime/glacy-e 14 On 21 December 2010, the UN General Assembly adopted Resolution 65/230 requesting the

Commission on Crime Prevention and Criminal Justice (CCPCJ) to establish an open-ended

intergovernmental expert group (‘the IEG’) to conduct a comprehensive study of the problem of

cybercrime

EN 5 EN

decision to authorise opening of negotiations of the envisaged agreement is Article 218(3) and

(4) TFEU.

• Subsidiarity (for non-exclusive competence)

Unilateral action would not provide an alternative. It would not provide a sufficient basis for

cooperation with non-EU countries. It would also prevent the EU from speaking with one

voice and thus deprive both the EU and its Member States from leverage in the negotiations,

which already proved effective during the negotiation of the UN Convention. Adhering to a

multilateral agreement such as a possible protocol to the UN Convention, which the Union

has negotiated, is more efficient than entering into negotiations with individual non-EU

countries at bilateral level.

• Proportionality

This initiative does not go beyond what is necessary to achieve the policy objectives at stake.

• Choice of the instrument

This recommendation for a Council decision is submitted in accordance with Article 218(3)

and (4) TFEU, which envisages the adoption by the Council of a decision authorising the

opening of negotiations and nominating the Union negotiator. The Council may also address

negotiating directives to the negotiator. There exists no other legal instrument that could be

used in order to achieve the objective expressed in this recommendation.

3. RESULTS OF EX-POST EVALUATIONS, STAKEHOLDER

CONSULTATIONS AND IMPACT ASSESSMENTS

• Ex-post evaluations/fitness checks of existing legislation

Not Applicable

• Stakeholder consultations

The Commission published a call for evidence15 for its recommendation for a Council

decision on the opening of negotiations, on behalf of the European Union, for Rules of

Procedure of the Conference of States Parties and for a draft protocol supplementing the

United Nations Convention against Cybercrime on its website on 1 July 2026, which was

available for comments for four weeks.

• Collection and use of expertise

The Commission considered the views expressed by Member State experts during discussions

in the relevant Council working groups in the preparation of the negotiations.

• Impact assessment

Not Applicable

• Regulatory fitness and simplification

Not Applicable

• Fundamental rights

The negotiations are likely to cover elements that could have an impact on fundamental rights

such as criminal procedural measures, definitions of criminal offences that may be the basis

15 https://ec.europa.eu/info/law/better-regulation/have-your-say/initiatives/18472-Cybercrime-negotiation-

of-procedural-rules-for-and-draft-protocol-to-the-United-Nations-Convention-against-Cybercrime_en

EN 6 EN

for a criminal proceeding, or access to a person’s personal data obtained in the context of a

criminal proceeding. The provisions to be negotiated may affect e.g. the right to a fair trial,

the right to privacy and the right to the protection of personal data. As any supplementary

protocol should not compromise the level of protection of fundamental rights and freedoms in

the Union, this initiative proposes to pursue a high level of protection of fundamental rights

and freedoms.

4. BUDGETARY IMPLICATIONS

There are no budgetary implications for the Union budget. EU Member States may have one-

off costs for the implementation of the protocol once the negotiations are concluded, but it is

not possible to determine these costs at this stage as negotiations have not yet fully started.

5. OTHER ELEMENTS

• Implementation plans and monitoring, evaluation and reporting arrangements

The negotiation process of a draft protocol is expected to span a period until 2028, after which

the signature and conclusion of the protocol may take place. The initiative proposes to pursue

a negotiation process that is open, inclusive and transparent.

• Detailed explanation of the specific provisions of the proposal

The provisions of the Recommendation entrust the Commission with the authorisation to open

and conduct negotiations on behalf of the Union of a protocol supplementary to the

Convention. The Annex details the negotiating directives, setting the general objectives to be

pursued during the negotiations. The negotiating directives also identify the substantive

objectives to be achieved during the negotiations in relation to the draft Protocol. Finally, the

negotiating directives set the procedure for negotiations to be followed by the Commission, in

particular concerning regular information to be provided to the Council.

EN 7 EN

Recommendation for a

COUNCIL DECISION

authorising participation in the negotiations within the United Nations, on behalf of the

European Union, for a draft protocol supplementing the United Nations Convention

against Cybercrime

THE COUNCIL OF THE EUROPEAN UNION,

Having regard to the Treaty on the Functioning of the European Union, and in particular

Article 82(1) and (2), and Article 83(1), in conjunction with Article 218(3) and (4) thereof,

Having regard to the recommendation from the European Commission,

Whereas:

(1) On 24 December 2024, the United Nations General Assembly adopted resolution

A/RES/79/243 on the United Nations Convention against Cybercrime; Strengthening

International Cooperation for Combating Certain Crimes Committed by Means of

Information and Communications Technology Systems and for the Sharing of

Evidence in Electronic Form of Serious Crimes, deciding that the Ad Hoc Committee

shall continue its work, mutatis mutandis, in accordance with General Assembly

resolutions 74/247 and 75/282, with a view to negotiating a draft protocol

supplementary to the Convention, addressing, inter alia, additional criminal offences

as appropriate, and that, for that purpose, two sessions of a duration of 10 days each,

with the first session taking place two years after the adoption of the Convention by

the General Assembly and the second session in the following calendar year, in

Vienna and New York, respectively, shall be convened for the purpose of submitting

the outcomes to the Conference of the States Parties to the Convention, for its

consideration and further action, in accordance with articles 57, paragraph 5 (g), 61

and 62 of the Convention.

(2) The substance matter of the possible supplementary protocol to the UN Convention

against Cybercrime may affect common Union rules or alter their scope.

(3) To protect the integrity of Union law and to ensure that the rules of international law

and Union law remain consistent, it is necessary that the Commission participates,

alongside Member States, for matters falling within the Union competence, as defined

by the Treaties, in the negotiations on a protocol supplementary to the UN Convention

against Cybercrime.

(4) This Decision should be without prejudice to the division of competences between the

Union and its Member States as defined by the Treaties, to the participation of

Member States in the negotiations for a protocol supplementing the UN Convention,

in accordance with the principle of sincere cooperation, and to any subsequent

decision to conclude, sign or ratify such a protocol.

(5) The negotiating directives set out in the addendum to this Decision are addressed to

the Commission and may be revised and further developed if appropriate depending

on the evolution of the negotiations.

EN 8 EN

(6) In accordance with the principle of sincere cooperation, the Commission and the

Member States should cooperate closely during the negotiation process, including

through regular contacts with the Member States’ experts and representatives in New

York and Vienna.

(7) The European Data Protection Supervisor was consulted in accordance with Article

42(1) of Regulation (EU) 2018/1725 of the European Parliament and of the Council

and delivered an opinion on […]

(8) [In accordance with Article 3 of Protocol (No 21) on the position of the United

Kingdom and Ireland in respect of the area of freedom, security and justice, annexed

to the Treaty on European Union and the Treaty on the Functioning of the European

Union, Ireland has notified its wish [, by letter of …,] to take part in the adoption and

application of this Decision.] or [In accordance with Articles 1 and 2 of Protocol No

21 on the position of the United Kingdom and Ireland in respect of the area of

freedom, security and justice, annexed to the Treaty on European Union and to the

Treaty on the Functioning of the European Union, and without prejudice to Article 4

of that Protocol, Ireland is not taking part in the adoption of this Decision and is not

bound by it or subject to its application.]

(9) In accordance with Articles 1 and 2 of Protocol No 22 on the position of the Kingdom

of Denmark, annexed to the Treaty on European Union and to the Treaty on the

Functioning of the European Union, the Kingdom of Denmark is not taking part in the

adoption of this Decision and is not bound by it or subject to its application.

(10) The Union should take part in the negotiations on the possible protocol supplementing

the United Nations Convention against Cybercrime.

HAS ADOPTED THIS DECISION:

Article 1

Participation in the negotiations within the United Nations for a protocol supplementary to the

United Nations Convention against Cybercrime Strengthening International Cooperation for

Combating Certain Crimes Committed by Means of Information and Communications

Technology Systems and for the Sharing of Evidence in Electronic Form of Serious Crimes is

hereby authorised as regards matters pertaining to the Union's competence.

Article 2

The Commission is hereby nominated as the Union negotiator.

Article 3

The negotiating directives set out in the addendum to this Decision are hereby addressed to

the Commission.

Article 4

The negotiations shall be conducted in consultation with the Working Party on Judicial

Cooperation in Criminal Matters, which is hereby designated as the special committee within

the meaning of Article 218(4) TFEU.

EN 9 EN

Article 5

This Decision is addressed to the Commission.

Done at Brussels,

For the Council

The President

EN EN

EUROPEAN COMMISSION

Brussels, 29.9.2026 COM(2026) 522 final

ANNEX

ANNEX

to the Recommendation for a

COUNCIL DECISION

authorising participation in the negotiations within the United Nations, on behalf of the

European Union, for a draft protocol supplementing the United Nations Convention

against Cybercrime

EN 1 EN

Annex

DIRECTIVES FOR THE NEGOTIATION OF a Protocol supplementing the United

Nations Convention against Cybercrime

SECTION 1

OBJECTIVES

Regarding the process of the negotiations, the Union should aim to achieve that:

(1) The negotiation process is open, inclusive and transparent, and based on

cooperation in good faith.

(2) The negotiation process enables participation in a meaningful way of all

relevant stakeholders, including civil society, the private sector, academia and

non-governmental organisations.

(3) Input received from all the United Nations Members are considered on an

equal basis to ensure an inclusive process.

(4) Before considering the potential substance of such a protocol, the negotiation

process commences with a reflection on the appropriateness of an additional

protocol, including an assessment of the potential needs for, merits and

feasibility of such a protocol.

Regarding the general objectives for the negotiations, the Union should aim to

achieve that:

(5) Whilst ensuring a highest possible level of protection of human rights and

fundamental freedoms, the Protocol serves as an effective instrument for law

enforcement and judicial authorities in the global fight against cybercrime,

with the aim to promote and strengthen measures to prevent and combat

cybercrime more efficiently and effectively, to also promote and facilitate

international cooperation and to support capacity building and technical

assistance in the fight against cybercrime.

(6) The Protocol is fully compatible with the objective and purpose of the UN

Convention against Cybercrime, including its provisions on the protection of

human rights and fundamental freedoms. The Protocol avoids any impact on

their interpretation and consequent application in line with Article 61

paragraph 4 of the UN Convention against Cybercrime, while possibly

supplementing and further strengthening the Convention’s provisions on the

protection of human rights and fundamental freedoms.

(7) EU Member States should be able to comply with EU law, including the

fundamental rights, freedoms and general principles of EU law as enshrined in

the Treaties and the Charter of Fundamental Rights. The provisions of the

Protocol should also be compatible with the EU’s and its Member States’

international trade obligations.

SECTION 2

SUBSTANTIVE ISSUES

Regarding the substance of the negotiations, the Union should aim to achieve that:

EN 2 EN

(8) The Protocol consistent with, and does not have effects on, its Parties beyond

those established in Article 60 of, the UN Convention against Cybercrime.

(9) The Protocol provides for definitions of offences that can only be committed

using information systems.

(10) Provided that sufficient conditions and safeguards and an adequate protection

of human rights and fundamental freedoms are guaranteed, as an exception to

the principle set out in paragraph 15, the Protocol could provide for definitions

of offences that can be committed without using information systems but that

can be enabled by the use of information systems in certain circumstances, but

only in cases where the involvement of information systems substantially

changes the characteristics or impact of the offences.

(11) The offences are clearly and narrowly defined in a technology-neutral manner.

The definitions are compatible with those in other relevant international or

regional conventions in particular in the area of cybercrime, and with

international human rights standards and fundamental freedoms.

(12) The Protocol complements the UN Convention against Cybercrime’s measures

on fostering capacity-building as well as assistance and support to victims.

(13) The Protocol provides for cooperation measures that allow authorities in

different States that are party to the Protocol to cooperate effectively through

mutual legal assistance for the purpose of criminal investigations or

proceedings concerning offences defined in the Protocol in accordance with the

conditions and safeguards set out in the UN Convention against Cybercrime

and, possibly, the Protocol.

(14) Those cooperation measures are compatible with other relevant international or

regional conventions, in particular in the area of organised crime or

cybercrime, and do not contradict such conventions, international human rights

standards and fundamental freedoms.

(15) Cooperation measures are subject to the conditions provided for by the law of

the requested Party and the broad grounds for refusal found in the UN

Convention against Cybercrime.

(16) The Protocol is fully compatible and subject to the strict conditions and strong

safeguards found in the UN Convention against Cybercrime to ensure that EU

Member States can respect and protect fundamental rights, freedoms and

general principles of EU law as enshrined in the Treaties and the Charter of

Fundamental Rights. The Protocol avoids any impact on their interpretation

and consequent application in line with Article 61 paragraph 4 of the UN

Convention against Cybercrime, while possibly supplementing and further

strengthening the Convention’s provisions on the protection of human rights

and fundamental freedoms.

(17) The Protocol relies on the mechanism to ensure its implementation provided in

Chapter VIII of the UN Convention against Cybercrime and is compatible with

the final provisions of the Convention, including on the settlement of disputes,

signature, ratification, acceptance, approval and accession, entry into force,

amendment, suspension, denunciation and depositary and languages.

EN 3 EN

SECTION 3

PROCEDURE FOR NEGOTIATION

Overall, the procedure for negotiation shall be as follows:

(18) The Commission should conduct negotiations on behalf of the Union, for

matters falling within its competence, in accordance with the Treaties.

(19) The Commission should endeavour to ensure that the Protocol is consistent

with relevant Union legislation and policies, as well as the Union’s

commitments under other relevant protocols and multilateral agreements.

(20) The negotiations, including each negotiation round, must be prepared well in

advance. To this end, the Commission shall inform the Working Party on

Judicial Cooperation in Criminal Matters, in its function as the special

committee within the meaning of Article 218(4) TFEU (hereinafter ‘the special

committee’), of the schedule anticipated and the issues to be negotiated and

shall share the relevant information as early as possible.

(21) In accordance with the principle of sincere cooperation, the Commission and

the Member States should cooperate closely during the negotiation process,

including through regular contacts with the Member States’ experts and

representatives in Vienna and New York.

(22) The negotiating sessions shall be preceded by a meeting of the special

committee to identify the key issues, formulate opinions and provide guidance,

including formulating declarations and reservations, as appropriate.

(23) The Commission shall report to the special committee on the outcome of the

negotiations after each negotiating session.

(24) The Commission shall inform and consult the special committee on any

important issue that may arise during the negotiations.

ET ET

EUROOPA KOMISJON

Brüssel, 29.9.2026 COM(2026) 522 final

Soovitus:

NÕUKOGU OTSUS,

millega antakse luba osaleda Euroopa Liidu nimel ÜROs toimuvatel läbirääkimistel

ÜRO küberkuritegevusevastase konventsiooni lisaprotokolli eelnõu üle

ET 1 ET

SELETUSKIRI

1. SOOVITUSE TAUST

• Ettepaneku põhjused ja eesmärgid

Küberkuritegevus on üleilmne nähtus, mis ei tunnista riigipiire. Küberkurjategijad kasutavad

rünnete automatiseerimiseks, sotsiaalseks manipulatsiooniks ja turvameetmetest

möödahiilimiseks ära uut tehnoloogiat, näiteks tehisintellekti, ning see muudab küberründed

mastaapsemaks ja tõhusamaks. Majanduslangus, geopoliitiline ebastabiilsus ja üleilmse

ebavõrdsuse suurenemine on suurendanud üksikisikute stiimuleid tegeleda rahaliselt

motiveeritud küberkuritegevusega1. Võttes arvesse interneti piirideta olemust, on

küberkuritegude uurimised peaaegu alati piiriülesed ja eeldavad tihedat koostööd eri riikide

ametiasutuste vahel.

Viimastel aastatel on kasvanud nende riikide arv, kellega on vaja koostööd teha, sest ELi ja

tema partnerriike ründavad küberkurjategijad varjavad end neile soodsate tingimustega

riikides maailma eri paigus. Seetõttu võetakse riiklikul, ELi2 ja rahvusvahelisel tasandil

meetmeid, et parandada küberkuritegevuse vastases võitluses tehtavat koostööd. Nende

meetmete hulka kuulub ka uus ÜRO küberkuritegevusevastane konventsioon (edaspidi „ÜRO

konventsioon“)3. Sellega nähakse üleilmsel tasandil ette ühised normid, et tõhustada

küberkuritegevuse vastast koostööd ja elektrooniliste tõendite kogumist kriminaaluurimise või

-menetluse eesmärgil, ning luuakse alus koostööks paljude riikidega, kellega ELil või tema

liikmesriikidel ei ole lepinguid, tagades samal ajal ELi õigusaktide ja väärtuste austamise.

ÜRO konventsioon on kooskõlas ELi ja rahvusvaheliste kehtivate õigusnormidega, nagu

Euroopa Nõukogu küberkuritegevuse konventsioon (edaspidi „Budapesti konventsioon“),4

ÜRO organiseeritud kuritegevuse vastu võitlemise konventsioon (UNTOC)5 ja ÜRO

korruptsioonivastane konventsioon (UNCAC),6 ning täiendab neid.

1 Europol, raske ja organiseeritud kuritegevuse põhjustatud ohtude hinnang (SOCTA), 2025. 2 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. juuli 2023. aasta määrus (EL) 2023/1543, mis käsitleb Euroopa

andmeesitamismäärust ja Euroopa andmesäilitamismäärust elektrooniliste tõendite hankimiseks

kriminaalmenetluses ja kriminaalmenetluse järgsete vabadusekaotuslike karistuste täitmisele

pööramiseks (ELT L 191, 28.7.2023, lk 118–180, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2023/1543/oj), ja

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. juuli 2023. aasta direktiiv (EL) 2023/1544, millega kehtestatakse

määratud majandusüksuste määramise ja esindajate nimetamise ühtlustatud normid elektrooniliste

tõendite kogumiseks kriminaalmenetluses (ELT L 191, 28.7.2023, lk 181–190, ELI:

http://data.europa.eu/eli/dir/2023/1544/oj). 3 C.N.196.2025.TREATIES-XVIII.16, 13. mai 2025 (Avamine allkirjastamiseks). 4 Euroopa Nõukogu lepingute sari nr 185. 5 Dok A/55/383. EL allkirjastas ÜRO rahvusvahelise organiseeritud kuritegevuse vastu võitlemise

konventsiooni 12. detsembril 2000 ja ratifitseeris selle 21. mail 2004, samuti ratifitseeris ta selle

protokollid inimeste ebaseadusliku üle piiri toimetamise ja inimkaubanduse kohta. Vt nõukogu

29. aprilli 2004. aasta otsus 2004/579/EÜ Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni riikidevahelise

organiseeritud kuritegevuse vastu võitlemise konventsiooni sõlmimise kohta Euroopa Ühenduse nimel

(ELT L 261, 6.8.2004, lk 69–69, ELI: http://data.europa.eu/eli/dec/2004/579/oj); nõukogu 24. juuli

2006. aasta otsus 2006/616/EÜ, mis käsitleb rahvusvahelise organiseeritud kuritegevuse vastu

võitlemise Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni konventsiooni täiendava rändajate salaja üle maa-, õhu-

või merepiiri toimetamist tõkestava protokolli sõlmimist Euroopa Ühenduse nimel seoses kõnealuse

protokolli nende sätetega, mis kuuluvad Euroopa Ühenduse asutamislepingu artiklite 179 ja 181a

reguleerimisalasse (ELT L 262, 22.9.2006, lk 24–33, ELI: http://data.europa.eu/eli/dec/2006/616/oj) ja

nõukogu 24. juuli 2006. aasta otsus 2006/619/EÜ, mis käsitleb rahvusvahelise organiseeritud

kuritegevuse vastu võitlemise Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni konventsiooni täiendava inimestega,

eelkõige naiste ja lastega kauplemise takistamist, sellise kauplemise vastu võitlemist ja selle eest

karistamist käsitleva protokolli sõlmimist Euroopa Ühenduse nimel, seoses kõnealuse protokolli nende

ET 2 ET

Komisjon pidas liidu nimel läbirääkimisi ÜRO konventsiooni üle vastavalt Euroopa Liidu

Nõukogu (edaspidi „nõukogu“) 24. mai 2022. aasta otsusele, millega anti luba alustada

läbirääkimisi Euroopa Liidu nimel7.

ÜRO Peaassamblee võttis ÜRO konventsiooni vastu 24. detsembril 20248. Konventsioon

avati allkirjastamiseks Vietnamis Hanois 25. oktoobril 2025 ning see jõustub pärast seda, kui

40 osalisriiki on väljendanud nõusolekut end konventsiooniga siduda vastavalt artikli 65

lõigetele 1 ja 2. Praeguseks on konventsioonile alla kirjutanud 87 riiki ja kolm neist

(Aserbaidžaan, Katar ja Vietnam) on väljendanud nõusolekut.

Nõukogu võttis 13. oktoobril 2025 vastu otsuse, millega anti Euroopa Komisjonile ja

liikmesriikidele luba allkirjastada ÜRO konventsioon,9 võimaldades ELil ja 13 liikmesriigil

seda teha allkirjastamistseremoonial. 2026. aasta juunis allkirjastasid konventsiooni veel kaks

liikmesriiki, juulis üks liikmesriik ja ülejäänud liiguvad selle suunas.

Nõukogu andis 11. detsembril 2025 põhimõttelise nõusoleku oma otsusele konventsiooni

sõlmimise kohta ja edastas selle Euroopa Parlamendile nõusoleku saamiseks, mis anti 20.

mail 202610. 4. juunil 2026 võttis nõukogu vastu otsuse, millega anti luba konventsiooni

sõlmimiseks11.

ÜRO Peaassamblee resolutsiooni 79/243 kohaselt jätkab ÜRO tähtajatu ekspertide

sihtkomitee, kus toimusid konventsiooni üle peetavad läbirääkimised, oma tööd, et pidada

läbirääkimisi konventsiooni lisaprotokolli eelnõu üle, milles käsitletakse muu hulgas ja

vajadust mööda täiendavaid kuritegusid. See oli osa kompromissist, mis võimaldas

konventsiooni lõpliku teksti ÜROs konsensuse alusel vastu võtta.

Lisaprotokolli üle läbirääkimiste pidamiseks korraldatakse kaks kümnepäevast istungit,

millest esimene toimub 18.–29. jaanuaril 2027 ja teine 2028. aastal.

Seejärel tuleb läbirääkimiste tulemused esitada konventsiooni osalisriikide konverentsile

arutamiseks ja edasiseks tegevuseks, tingimusel et konventsiooniga on liitunud 60 riiki.

Resolutsiooni sõnastus ei mõjuta nende läbirääkimiste tulemusi.

ÜRO küberkuritegevuse konventsiooni võimalikult kiire jõustumine on ELi ja tema

liikmesriikide jaoks on äärmiselt oluline, et toetada liidu jõupingutuste järjepidevust

küberkuritegevuse ja muude kuritegevuse vormide vastu võitlemisel üleilmsel tasandil ning

hõlbustada koostööd ELi osalisriikide ja ELi mittekuuluvate osalisriikide vahel, tagades samal

ajal üksikisikute kõrgetasemelise kaitse. Selleks et konventsioon saaks jõustuda, tuleks veel

riike üles kutsuda seda allkirjastama ja ratifitseerima.

Kuigi EL peaks olema valmis sisuliseks suhtluseks võimaliku lisaprotokolli teemal, tuleks

kaaluda sellise protokolli asjakohasust ning hinnata sellise protokolli võimalikku vajadust,

sätetega, mis kuuluvad Euroopa Ühenduse asutamislepingu III osa IV jaotise reguleerimisalasse (ELT

L 262, 22.9.2006, lk 51–58, ELI: http://data.europa.eu/eli/dec/2006/619/oj). 6 ÜRO lepingud, 2349. kd, lk 41; dok A/58/422. EL allkirjastas ÜRO korruptsioonivastase konventsiooni

15. septembril 2005 ja ratifitseeris selle 12. novembril 2008. Vt nõukogu 25. septembri 2008. aasta

otsus 2008/801/EÜ ÜRO korruptsioonivastase konventsiooni Euroopa Ühenduse nimel sõlmimise kohta

(ELT L 287, 29.10.2008, lk 1–110, ELI: http://data.europa.eu/eli/dec/2008/801/oj). 7 Nõukogu 24. mai 2022. aasta otsus (EL) 2022/895, millega antakse luba alustada Euroopa Liidu nimel

läbirääkimisi info- ja kommunikatsioonitehnoloogia kuritegelikul otstarbel kasutamise vastase võitluse

ulatusliku rahvusvahelise konventsiooni üle (ST/8796/2022/INIT, ELT L 155, 8.6.2022, lk 42–48, ELI:

http://data.europa.eu/eli/dec/2022/895/oj). 8 ÜRO Peaassamblee 24. detsembri 2024. aasta resolutsioon; ARES/79/243. 9 https://data.consilium.europa.eu/doc/document/ST-12642-2025-INIT/et/pdf 10 https://www.europarl.europa.eu/doceo/document/PV-10-2026-05-20-ITM-009-04_ET.html 11 https://data.consilium.europa.eu/doc/document/ST-9414-2026-INIT/et/pdf

ET 3 ET

mõttekust ja teostatavust. Kui tehakse otsus liikuda sisuliste läbirääkimiste juurde, on liidu

huvides läbirääkimistel aktiivselt osaleda, et tagada konventsiooni põhiväärtuste, eesmärgi ja

otstarbe samaksjäämine ning see, et mis tahes võimalikul lisaprotokollil oleks sisuline

lisaväärtus ning selle kooskõla ÜRO küberkuritegevusevastase konventsiooni, rahvusvahelise

avaliku õiguse ja liidu õigusega.

Seepärast esitatakse nõukogule vastavalt ELi toimimise lepingu artiklile 218 käesolev

soovitus, et saada luba alustada Euroopa Liidu nimel läbirääkimisi ÜRO

küberkuritegevusevastase konventsiooni lisaprotokolli eelnõu üle.

Käesoleva soovituse eesmärk on tagada Euroopa Liidu asjakohane osalus nendel

läbirääkimistel, sest eeldatavasti käsitletakse seal elemente, mis on seotud ELi õigusaktide ja

pädevusega, eelkõige küberkuritegevuse valdkonnas. ELi toimimise lepingu artikli 3 lõike 2

kohaselt kuulub rahvusvahelise lepingu sõlmimine, kui selle sõlmimine võib mõjutada

ühiseeskirju või muuta nende reguleerimisala, liidu ainupädevusse. Rahvusvaheline leping

võib mõjutada ühiseeskirju või muuta nende kohaldamisala, kui lepinguga hõlmatud valdkond

kattub liidu õigusaktidega või on suures osas hõlmatud liidu õigusega. Pealegi kuna pärast

Euroopa Parlamendilt nõusoleku saamist on nõukogu juba andnud loa ÜRO konventsiooni

sõlmimiseks, muutub ÜRO konventsioon pärast seda, kui EL ja tema liikmesriigid on selle

sõlminud, ELi toimimise lepingu artikli 216 lõike 2 kohaselt liidu institutsioonidele ja

liikmesriikidele siduvaks. Alates ÜRO konventsiooni jõustumisest moodustavad selle sätted

liidu õiguskorra lahutamatu osa.

Kuna läbirääkimised on seotud muude liidu pädevusse kuuluvate küsimustega kui ühine välis-

ja julgeolekupoliitika (edaspidi „ÜVJP“) ja need peaksid olema võimaliku protokolli

peamised komponendid, tuleks komisjon nimetada läbirääkimisrühma juhiks. Võimalikes

ÜVJPga seotud küsimustes peab rühma liikmena läbirääkimisi liidu välisasjade ja

julgeolekupoliitika kõrge esindaja. Komisjoni pealäbirääkija tagab lepingu üldise sidususe.

Kavandatava lepingu ÜVJP-välistes osades võtavad pealäbirääkija alluvuses juhtrolli

komisjoni talitused ning kavandatava lepingu nendes osades, mis võivad kuuluda ÜVJP alla,

võtab juhtrolli Euroopa välisteenistus.

• Kooskõla poliitikavaldkonnas praegu kehtivate õigusnormidega

Küberkuritegevuse vastane võitlus on Euroopa Liidu prioriteet, nagu on tunnistanud nõukogu

oma 2024. aasta strateegilistes suunistes seadusandliku ja operatiivtegevuse kavandamiseks

vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala piires12 ning komisjon oma 2025. aasta

strateegias Euroopa sisejulgeoleku kohta „ProtectEU“, milles teatatakse ELi meetmetest, et

võidelda internetikuritegevuse vastu ja hõlbustada juurdepääsu digitaalsetele tõenditele kõigi

kuritegude kohta, sealhulgas kasutades rahvusvaheliste teabe- ja tõendite vahetamise

valdkonna õigusakte, näiteks allkirjastades ja sõlmides õigeaegselt ÜRO konventsiooni.

Komisjon tunnistab vajadust edendada ja tugevdada õiguskaitse- ja õigusasutuste suutlikkust

selles valdkonnas ning kui riigi tasandil puuduvad piisavad küberkuritegevust käsitlevad

õigusaktid, need välja töötada. Komisjon möönab ka vajadust edendada rahvusvahelist

koostööd küberkuritegevuse tõkestamisel ning toetab mitmesuguseid suutlikkuse

suurendamise programme mitmes riigis kogu maailmas, sealhulgas arengumaades13.

Komisjon on toetanud valitsustevahelise tähtajatu eksperdirühma,14 ÜRO kuriteoennetuse ja

12 Strateegilised suunised seadusandliku ja operatiivtegevuse kavandamiseks vabadusel, turvalisusel ja

õigusel rajaneva ala piires, 28. november 2024, punkt 19. 13 Vt nt Global Action on Cybercrime Enhanced (GLACY-e) aadressil

https://www.coe.int/en/web/cybercrime/glacy-e. 14 21. detsembril 2010 võttis ÜRO Peaassamblee vastu resolutsiooni 65/230, milles paluti kuriteoennetuse

ja kriminaalõigusemõistmise komisjonil luua küberkuritegevuse probleemi kohta põhjaliku uuringu

tegemiseks valitsustevaheline tähtajatu eksperdirühm (edaspidi „eksperdirühm“).

ET 4 ET

kriminaalõigusemõistmise komisjoni, ÜRO narkootikumide ja kuritegevuse büroo, Budapesti

küberkuritegevuse konventsiooni komitee ja muude organite tööd. Läbirääkimised võimaliku

lisaprotokolli üle on eeldatavasti seotud ELi küberkuritegevusevastase võitluse

ühiseeskirjadega ja muude ühiseeskirjadega võitluseks selliste kuritegude vastu, mida

võidakse infosüsteemide toel toime panna, nagu terrorism, inimkaubandus, ebaseaduslik

uimastikaubandus, ebaseaduslik relvakaubandus, rahapesu, korruptsioon ja organiseeritud

kuritegevus. Läbirääkimised peaksid hõlmama ka kriminaalmenetluslikke ja

koostöömeetmeid. Läbirääkimistega tuleks tagada, et konventsiooni lisaprotokollide sätetes

on ette nähtud inimõiguste parim võimalik kaitse ja et liikmesriigid on suutelised järgima ELi

õigust.

• Kooskõla muude liidu tegevuspõhimõtetega

ÜRO küberkuritegevusevastane konventsioon on kooskõlas asjakohaste Euroopa Liidu

normide ja poliitikaga küberkuritegevuse vastase võitluse valdkonnas ning asjakohaste kahe-

ja mitmepoolsete lepingutega, mille osaline Euroopa Liit on (Budapesti konventsioon,

UNTOC, UNCAC jne). See ei mõjuta muid liidu poliitikavaldkondi. Seega peavad ÜRO

konventsiooni võimaliku tulevase lisaprotokolli üle peetavad läbirääkimised tagama samal

tasemel sidususe ja järjepidevuse.

2. ÕIGUSLIK ALUS, SUBSIDIAARSUS JA PROPORTSIONAALSUS

• Õiguslik alus

• Materiaalõiguslik alus

ELi toimimise lepingu artikli 82 lõigetega 1 ja 2 nähakse ette võimalus võtta meetmeid,

millega hõlbustatakse liikmesriikide õigusasutuste või samaväärsete asutuste vahelist

koostööd kriminaalasjade menetlemisel ja otsuste täitmisel. ELi toimimise lepingu artikli 83

lõikega 1 nähakse ette võimalus kehtestada miinimumeeskirjad kuritegude ja karistuste

määratlemiseks eriti raskete piiriülese mõõtmega kuriteoliikide puhul tulenevalt nende

kuritegude olemusest või mõjust või erivajadusest võidelda nende vastu ühistel alustel,

näiteks küberkuritegevuse valdkonnas.

• Menetlusõiguslik alus

ELi toimimise lepingu artikli 218 lõikega 3 on ette nähtud, et kui kavandatav leping ei ole

eranditult või peamiselt seotud ühise välis- ja julgeolekupoliitikaga, esitab komisjon

nõukogule soovitused. Nõukogu võtab vastu otsuse, millega antakse luba alustada

läbirääkimisi ja nimetatakse liidu läbirääkija või liidu läbirääkimisrühma juht. ELi toimimise

lepingu artikli 218 lõike 4 kohaselt võib nõukogu anda läbirääkijale läbirääkimisjuhiseid ja

määrata läbirääkijaga konsulteerimiseks erikomitee. Komisjon soovitab alustada ÜROs liidu

nimel läbirääkimisi ÜRO küberkuritegevusevastase konventsiooni lisaprotokolli eelnõu üle.

Läbirääkijaks nimetatakse komisjon. Kavandatava lepingu üle läbirääkimiste alustamiseks loa

andmiseks esildatud otsuse menetlusõiguslik alus on ELi toimimise lepingu artikli 218 lõiked

3 ja 4.

• Subsidiaarsus (ainupädevusse mittekuuluva valdkonna puhul)

Alternatiiviks ei oleks ühepoolsed meetmed. Need ei looks piisavat alust koostööks

kolmandate riikidega. Lisaks ei laseks need ELil ühehäälselt kõneleda ning seega kaotaksid

nii ELi kui ka tema liikmesriigid läbirääkimistel oma mõjuvõimu, mis on ÜRO konventsiooni

üle peetud läbirääkimistel juba kord oma tulemuslikkust näidanud. Selle asemel et alustada

üksikute ELi mittekuuluvate riikidega kahepoolsel tasandil läbirääkimisi, on tulemuslikum

järgida võimalikku ÜRO konventsiooni protokolli, mille liit on läbi rääkinud.

ET 5 ET

• Proportsionaalsus

Käesolev algatus ei lähe kaugemale sellest, mis on vajalik seatud poliitiliste eesmärkide

saavutamiseks.

• Vahendi valik

Käesolev soovitus nõukogu otsuse kohta esitatakse kooskõlas ELi toimimise lepingu

artikli 218 lõigetega 3 ja 4, millega on ette nähtud, et nõukogu võtab vastu otsuse, millega

antakse luba alustada läbirääkimisi ja nimetatakse liidu läbirääkija. Nõukogu võib anda

läbirääkijale ka läbirääkimisjuhiseid. Käesolevas soovituses esitatud eesmärgi saavutamiseks

ei ole võimalik kasutada muud õiguslikku vahendit.

3. JÄRELHINDAMISE, SIDUSRÜHMADEGA KONSULTEERIMISE JA MÕJU

HINDAMISE TULEMUSED

• Praegu kehtivate õigusaktide järelhindamine või toimivuse kontroll

Ei kohaldata

• Konsulteerimine sidusrühmadega

Komisjon avaldas 1. juulil 2026 oma veebisaidil tagasisidekorje15 soovituse kohta võtta vastu

nõukogu otsus alustada Euroopa Liidu nimel läbirääkimisi Ühinenud Rahvaste

Organisatsiooni küberkuritegevusevastase konventsiooni osalisriikide konverentsi kodukorra

ja konventsiooni lisaprotokolli eelnõu üle; tagasisidekorje kohta sai märkusi esitada nelja

nädala kestel.

• Eksperdiarvamuste kogumine ja kasutamine

Komisjon võttis läbirääkimiste ettevalmistamisel arvesse seisukohti, mida liikmesriikide

eksperdid väljendasid asjaomastes nõukogu töörühmades peetud aruteludel.

• Mõjuhinnang

Ei kohaldata

• Õigusnormide toimivus ja lihtsustamine

Ei kohaldata

• Põhiõigused

Läbirääkimised hõlmavad tõenäoliselt elemente, mis võivad mõjutada põhiõigusi, nagu

kriminaalmenetlustoimingud, kriminaalmenetlust alustada võimaldavate kuritegude

määratlused või kriminaalmenetluse käigus saadud juurdepääs isikuandmetele. Sätted, mille

üle läbirääkimisi peetakse, võivad mõjutada näiteks õigust õiglasele kohtumenetlusele, eraelu

puutumatusele ja isikuandmete kaitsele. Kuna mis tahes lisaprotokoll ei tohiks kahjustada

põhiõiguste ja -vabaduste kaitset liidus, on käesoleva algatuse eesmärk saavutada põhiõiguste

ja -vabaduste kõrgetasemeline kaitse.

15 https://ec.europa.eu/info/law/better-regulation/have-your-say/initiatives/18472-Kuberkuritegevus-

Uhinenud-Rahvaste-Organisatsiooni-kuberkuritegevusevastase-konventsiooni-menetluseeskirjade-ja-

protokolli-eelnou-ule-peetavad-labiraakimised_et

ET 6 ET

4. MÕJU EELARVELE

Mõju liidu eelarvele puudub. ELi liikmesriikidel võivad pärast läbirääkimiste lõppu tekkida

protokolli rakendamisel ühekordsed kulud, kuid neid kulusid ei ole praeguses etapis võimalik

kindlaks määrata, sest läbirääkimised ei ole veel täielikult alanud.

5. MUU TEAVE

• Rakenduskavad ning järelevalve, hindamise ja aruandluse kord

Läbirääkimised protokolli eelnõu üle kestavad eeldatavasti kuni 2028. aastani, pärast mida

võib toimuda protokolli allkirjastamine ja sõlmimine. Algatusega tehakse ettepanek jätkata

avatud, kaasavat ja läbipaistvat läbirääkimisprotsessi.

• Ettepaneku sätete üksikasjalik selgitus

Soovituse sätetega antakse komisjonile luba alustada ja pidada liidu nimel läbirääkimisi

konventsiooni lisaprotokolli üle. Lisas on esitatud üksikasjalikud läbirääkimisjuhised, milles

määratakse kindlaks läbirääkimiste käigus taotletavad üldeesmärgid. Läbirääkimisjuhistes

määratakse kindlaks ka protokolli eelnõuga seotud sisulised eesmärgid, mis tuleb

läbirääkimiste käigus saavutada. Läbirääkimisjuhistes on sätestatud ka läbirääkimiste kord,

mida komisjon peab järgima eelkõige seoses nõukogule korrapäraselt esitatava teabega.

ET 7 ET

Soovitus:

NÕUKOGU OTSUS,

millega antakse luba osaleda Euroopa Liidu nimel ÜROs toimuvatel läbirääkimistel

ÜRO küberkuritegevusevastase konventsiooni lisaprotokolli eelnõu üle

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 82 lõikeid 1 ja 2 ning

artikli 83 lõiget 1 koostoimes artikli 218 lõigetega 3 ja 4,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni soovitust

ning arvestades järgmist:

(1) ÜRO Peaassamblee võttis 24. detsembril 2024 vastu resolutsiooni A/RES/79/243

ÜRO küberkuritegevusevastase konventsiooni (rahvusvahelise koostöö tugevdamine

teatavate info- ja kommunikatsioonitehnoloogia süsteemide abil toimepandud

kuritegude vastu võitlemisel ning raskete kuritegude kohta elektrooniliste tõendite

jagamisel) kohta, otsustades, et sihtkomitee jätkab oma tööd mutatis mutandis

kooskõlas peaassamblee resolutsioonidega 74/247 ja 75/282, et pidada läbirääkimisi

konventsiooni lisaprotokolli eelnõu üle, milles käsitletakse muu hulgas vajadust

mööda täiendavaid kuritegusid, ning et sel eesmärgil kutsutakse vastavalt Viinis ja

New Yorgis kokku kaks kümnepäevast istungjärku, millest esimene toimub kaks

aastat pärast konventsiooni vastuvõtmist peaassambleel ja teine järgmisel

kalendriaastal, et esitada tulemused konventsiooni osalisriikide konverentsile

arutamiseks ja edasiseks tegevuseks vastavalt konventsiooni artikli 57 lõike 5

punktile g ning artiklitele 61 ja 62.

(2) ÜRO küberkuritegevusevastase konventsiooni võimaliku lisaprotokolli sisu võib

mõjutada liidu ühisnorme või muuta nende kohaldamisala.

(3) Liidu õiguse terviklikkuse kaitsmiseks ning rahvusvahelise õiguse ja liidu õiguse

normide järjepidevuse tagamiseks on vaja, et läbirääkimistel ÜRO

küberkuritegevusevastase konventsiooni lisaprotokolli üle küsimustes, mis

aluslepingute kohaselt kuuluvad liidu pädevusse, osaleks koos liikmesriikidega

komisjon.

(4) Käesolev otsus ei tohiks mõjutada aluslepingutes määratletud pädevuste jaotust liidu ja

tema liikmesriikide vahel, liikmesriikide osalemist ÜRO konventsiooni lisaprotokolli

üle peetavatel läbirääkimistel kooskõlas lojaalse koostöö põhimõttega ega mis tahes

hilisemat otsust sellise protokolli sõlmimise, allkirjastamise või ratifitseerimise kohta.

(5) Läbirääkimisjuhised, mis on esitatud käesoleva otsuse addendum’is, on adresseeritud

komisjonile ning sõltuvalt läbirääkimiste käigust võib neid vajaduse korral muuta ja

edasi arendada.

(6) Kooskõlas lojaalse koostöö põhimõttega peaksid komisjon ja liikmesriigid tegema

läbirääkimiste käigus tihedat koostööd, sealhulgas korrapäraste kontaktide kaudu

liikmesriikide ekspertidega ning esindajatega New Yorgis ja Viinis.

(7) Vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2018/1725 artikli 42 lõikele 1

konsulteeriti Euroopa Andmekaitseinspektoriga, kes esitas oma arvamuse [...].

ET 8 ET

(8) [Euroopa Liidu lepingule ja Euroopa Liidu toimimise lepingule lisatud protokolli nr 21

(Ühendkuningriigi ja Iirimaa seisukoha kohta vabadusel, turvalisusel ja õigusel

rajaneva ala suhtes) artikli 3 kohaselt on Iirimaa teatanud [... kirjaga] oma soovist

osaleda käesoleva otsuse vastuvõtmisel ja kohaldamisel.] või [Euroopa Liidu lepingule

ja Euroopa Liidu toimimise lepingule lisatud protokolli nr 21 (Ühendkuningriigi ja

Iirimaa seisukoha kohta vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala suhtes)

artiklite 1 ja 2 kohaselt, ilma et see piiraks nimetatud protokolli artikli 4 kohaldamist,

ei osale Iirimaa käesoleva otsuse vastuvõtmisel ning see ei ole tema suhtes siduv ega

kohaldatav.]

(9) Euroopa Liidu lepingule ja Euroopa Liidu toimimise lepingule lisatud protokolli nr 22

(Taani Kuningriigi seisukoha kohta) artiklite 1 ja 2 kohaselt ei osale Taani Kuningriik

käesoleva otsuse vastuvõtmisel ning see ei ole tema suhtes siduv ega kohaldatav.

(10) Liit peaks osalema läbirääkimistel ÜRO küberkuritegevusevastase konventsiooni

võimaliku lisaprotokolli üle,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Käesolevaga antakse luba osaleda ÜROs läbirääkimistel Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni

küberkuritegevusvastase konventsiooni (rahvusvahelise koostöö tugevdamine teatavate info-

ja kommunikatsioonitehnoloogia süsteemide abil toimepandud kuritegude vastu võitlemisel

ning raskete kuritegude kohta elektrooniliste tõendite jagamisel) lisaprotokolli üle küsimustes,

mis kuuluvad liidu pädevusse.

Artikkel 2

Käesolevaga nimetatakse liidu läbirääkijaks komisjon.

Artikkel 3

Käesoleva otsuse addendum’is esitatud nõukogu läbirääkimisjuhised on adresseeritud

komisjonile.

Artikkel 4

Läbirääkimisi peetakse konsulteerides kriminaalasjades tehtava õigusalase koostöö

töörühmaga, mis on määratud erikomiteeks ELi toimimise lepingu artikli 218 lõike 4

tähenduses.

Artikkel 5

Käesolev otsus on adresseeritud komisjonile.

Brüssel,

Nõukogu nimel

eesistuja

ET ET

EUROOPA KOMISJON

Brüssel, 29.9.2026 COM(2026) 522 final

ANNEX

LISA

järgmise soovituse juurde:

NÕUKOGU OTSUS,

millega antakse luba osaleda Euroopa Liidu nimel ÜROs toimuvatel läbirääkimistel

ÜRO küberkuritegevusevastase konventsiooni lisaprotokolli eelnõu üle

ET 1 ET

Lisa

JUHISED LÄBIRÄÄKIMISTEKS Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni

küberkuritegevusevastase konventsiooni lisaprotokolli üle

1. JAGU

EESMÄRGID

Läbirääkimiste protsessi suhtes peaksid liidul olema järgmised eesmärgid.

(1) Läbirääkimised on avatud, kaasavad ja läbipaistvad ning põhinevad heas usus

tehtaval koostööl.

(2) Läbirääkimisprotsessis saavad sisuliselt osaleda kõik asjaomased sidusrühmad,

sealhulgas kodanikuühiskond, erasektor, akadeemilised ringkonnad ja

vabaühendused.

(3) Selleks et tagada kaasav protsess, võetakse kõigilt ÜRO liikmetelt saadud

tagasisidet arvesse võrdsetel alustel.

(4) Läbirääkimiste alguses, enne sellise protokolli võimaliku sisu arutamist,

kaalutakse lisaprotokolli asjakohasust, sealhulgas hinnatakse sellise protokolli

võimalikku vajadust, mõttekust ja teostatavust.

Läbirääkimiste üldeesmärgid peaksid liidu jaoks olema järgmised.

(5) Tagades inimõiguste ja põhivabaduste võimalikult kõrgetasemelise kaitse, on

protokoll õiguskaitse- ja õigusasutustele tõhus vahend üleilmses

küberkuritegevuse vastases võitluses ning selle eesmärk on edendada ja

karmistada meetmeid küberkuritegevuse tõhusamaks ja tulemuslikumaks

ennetamiseks ja selle vastu võitlemiseks, samuti edendada ja hõlbustada

rahvusvahelist koostööd ning toetada suutlikkuse suurendamist ja tehnilist abi

küberkuritegevuse vastases võitluses.

(6) Protokoll on täielikult kooskõlas ÜRO küberkuritegevusevastase konventsiooni

eesmärgi ja otstarbega, sealhulgas selle sätetega inimõiguste ja põhivabaduste

kaitse kohta. Protokolliga välditakse mis tahes mõju nende tõlgendamisele ja

järgnevale kohaldamisele kooskõlas ÜRO küberkuritegevusevastase

konventsiooni artikli 61 lõikega 4 ning võimaluse korral täiendatakse ja

muudetakse rangemaks konventsiooni sätteid inimõiguste ja põhivabaduste

kaitse kohta.

(7) ELi liikmesriikidel peaks olema võimalik järgida liidu õigust, sealhulgas

põhiõigusi ja -vabadusi ning liidu õiguse üldpõhimõtteid, mis on sätestatud

aluslepingutes ja põhiõiguste hartas. Protokolli sätted peaksid samuti olema

kooskõlas ELi ja tema liikmesriikide rahvusvaheliste kaubanduskohustustega.

2. JAGU

SISULISED KÜSIMUSED

Läbirääkimiste sisu suhtes peaksid liidul olema järgmised eesmärgid.

(8) Protokoll on kooskõlas ÜRO küberkuritegevusevastase konventsiooniga ega

mõjuta selle osalisi rohkem, kui on sätestatud konventsiooni artiklis 60.

(9) Protokollis on määratletud kuriteod, mida saab toime panna üksnes

infosüsteemide abil.

ET 2 ET

(10) Kui on tagatud piisavad tingimused ja kaitsemeetmed ning inimõiguste ja

põhivabaduste piisav kaitse, võiks protokollis erandina punktis 15 sätestatud

põhimõttest määratleda kuriteod, mida saab toime panna ilma infosüsteeme

kasutamata, kuid mida on teatavatel asjaoludel võimalik toime panna

infosüsteemide toel, aga ainult juhul, kui infosüsteemide kaasamine muudab

oluliselt kuriteo tunnuseid või mõju.

(11) Kuriteod on määratletud selgelt, kitsendavalt ning tehnoloogianeutraalselt.

Mõisted on kooskõlas muude asjakohastes rahvusvahelistes või piirkondlikes

konventsioonides esitatud mõistetega, eelkõige küberkuritegevuse valdkonnas,

ning rahvusvaheliste inimõiguste standarditega ja põhivabadustega.

(12) Protokolliga täiendatakse ÜRO küberkuritegevusevastase konventsiooni

meetmeid, millega edendatakse suutlikkuse suurendamist ning ohvrite

abistamist ja toetamist.

(13) Protokolliga nähakse ette koostöömeetmed, mis võimaldavad protokolli

osaliseks olevate eri riikide ametiasutustel teha tulemuslikku koostööd

vastastikuse õigusabi kaudu protokollis määratletud kuritegude

kriminaaluurimise või -menetluse otstarbel kooskõlas ÜRO

küberkuritegevusevastases konventsioonis ja võimaluse korral ka protokollis

esitatud tingimuste ja kaitsemeetmetega.

(14) Need koostöömeetmed on kooskõlas muude asjakohaste rahvusvaheliste või

piirkondlike konventsioonidega, eelkõige organiseeritud kuritegevuse ja

küberkuritegevuse valdkonnas, ning ei ole selliste konventsioonide,

inimõiguste rahvusvaheliste standarditega ega põhivabadustega vastuolus.

(15) Koostöömeetmete suhtes kohaldatakse taotluse saanud konventsiooniosalise

õiguses sätestatud tingimusi ja ÜRO küberkuritegevusevastases konventsioonis

sätestatud üldisi keeldumise aluseid.

(16) Protokoll on täielikult kooskõlas ÜRO küberkuritegevusevastase

konventsiooniga ning selle puhul kohaldatakse konventsioonis sätestatud

rangeid tingimusi ja kindlaid kaitsemeetmeid, millega tagatakse, et ELi

liikmesriikidel on võimalik austada ja kaitsta aluslepingutes ja põhiõiguste

hartas sätestatud põhiõigusi ja -vabadusi ning ELi õiguse üldpõhimõtteid.

Protokolliga välditakse mis tahes mõju nende tõlgendamisele ja järgnevale

kohaldamisele kooskõlas ÜRO küberkuritegevusevastase konventsiooni

artikli 61 lõikega 4 ning võimaluse korral täiendatakse ja tugevdatakse

konventsiooni sätteid inimõiguste ja põhivabaduste kaitse kohta.

(17) Protokoll tugineb ÜRO küberkuritegevusevastase konventsiooni VIII peatükis

sätestatud mehhanismile, mis tagab selle rakendamise, ning on kooskõlas

konventsiooni lõppsätetega, sealhulgas vaidluste lahendamist, allkirjastamist,

ratifitseerimist, vastuvõtmist, heakskiitmist ja ühinemist, jõustumist, muutmist,

peatamist, denonsseerimist, hoiulevõtjat ja keeli käsitlevate sätetega.

3. JAGU

LÄBIRÄÄKIMISTE KORD

Läbirääkimised hakkavad üldjoontes toimuma järgmiselt.

(18) Komisjon peaks pidama liidu nimel läbirääkimisi küsimustes, mis kuuluvad

aluslepingute kohaselt liidu pädevusse.

ET 3 ET

(19) Komisjoni eesmärk peaks olema tagada, et protokoll on kooskõlas asjakohaste

liidu õigusaktide ja poliitikameetmetega ning liidu kohustustega, mis tulenevad

muudest asjakohastest mitmepoolsetest lepingutest.

(20) Läbirääkimised, sealhulgas iga läbirääkimisvoor, peavad olema aegsasti ette

valmistatud. Selleks teavitab komisjon eeldatavast ajakavast ja läbiräägitavatest

küsimustest kriminaalasjades tehtava õigusalase koostöö töörühma, mis

tegutseb erikomiteena ELi toimimise lepingu artikli 218 lõike 4 tähenduses

(edaspidi „erikomitee“), ning jagab asjakohast teavet võimalikult kiiresti.

(21) Kooskõlas lojaalse koostöö põhimõttega peaksid komisjon ja liikmesriigid

tegema läbirääkimiste käigus tihedat koostööd, sealhulgas korrapäraste

kontaktide kaudu liikmesriikide ekspertidega ning esindajatega Viinis ja New

Yorgis.

(22) Läbirääkimisvoorudele eelneb erikomitee koosolek, et teha kindlaks

põhiküsimused, sõnastada arvamused ja anda suuniseid, sealhulgas vajaduse

korral sõnastada avaldused ja reservatsioonid.

(23) Komisjon esitab pärast iga läbirääkimisvooru erikomiteele läbirääkimiste

tulemuste kohta aruande.

(24) Komisjon teavitab erikomiteed kõigist läbirääkimiste käigus esile kerkinud

olulistest probleemidest ja konsulteerib temaga nende teemal.