Platvormitöö seaduse eelnõu 1003 SE

Majandus - ja Kommunikatsiooniministeerium 28.09.2026

Eelnõu eesmärk

+ Parandada platvormide kaudu töötavate inimeste töötingimusi ja võimalusi oma õigusi kaitsta

+ Muuta algoritmiline juhtimine töötegijale arusaadava maks, kontrollitavamaks ja õiglasemaks

+ Parandada isikuandmete kaitset platvormitöös

+ Aidata kaasa sellele , et tööd tehtaks õiges lepingulises vormis

Miks on muudatusi vaja?

+ Algoritm kujundab platvormitöö tegijate töötingimusi, sh töötasu suurust, tema nähtavust platvormil ja kontode kasutamist

+ Automaatsete süsteemide otsustusloogika ei ole alati arusaadav ega läbipaistev

+ Küsimuste või probleemide korral ei ole platvormitöö tegijatel tihti kellegi poole pöörduda

Peamised muudatused

+ Automaatsüsteemide läbipaistvus: töötegija peab mõistma, millised süsteemid tema tööd jälgivad ja mõjutavad

+ Andmete töötlemise piirangud: tundlikke andmeid ei tohi koguda ega teiste andmete pinnalt järeldada

+ Inimese kontroll: olulisi otsuseid peab tegema inimene, töötegija saab küsida inimeselt selgitusi ja otsuseid vaidlustada

Automaatsüsteemide läbipaistvus

+ Platvorm peab selgitama, milliseid seire - ja otsustussüsteeme ta kasutab, mis andmeid need koguvad ja kuidas töötingimusi mõjutavad.

+ Töötegija saab teada, mis süsteemid tema tööd jälgivad ja mõjutavad , nt kuidas kujuneb tasu, miks talle pakutakse rohkem või vähem tööd, kas tellimusest keeldumine vähendab järgmisi tööpakkumisi, kas kliendihinnang mõjutab tasu või nähtavust platvormil.

Tundlike andmete kasutamist piiratakse

+ Automaatsüsteem ei tohi tundlikke andmeid koguda ega teiste andmete pinnalt järeldada , nt ei tohi :

- analüüsida töötegija emotsionaalset või psühholoogilist seisundit ;

- analüüsida eravestlusi ;

- koguda andmeid ajal , mil inimene platvormitööd ei tee ;

- teha järeldusi töötegija tervise , usu , poliitiliste vaadete , puude või ametiühingusse kuulumise kohta.

Olulisi otsuseid teeb inimene

+ Konto või lepingulise suhte peatamise , lõpetamise või piiramise otsust ei tohi teha automaatsüsteem , lõpphinnangu annab inimene

+ Töötegija saab küsida otsuste kohta selgitus i, suhelda pädeva inimesega ja nõuda otsuse läbivaatamist . Platvorm peab vastama 14 päeva jooksul .

+ Platvorm peab süsteemide toimimist korrapäraselt hindama ja ebasoovitavad mõjud kõrvaldama . Ebaõiglase otsusega tekkinud kahju peab platvorm hüvitama.

Õige tööalane staatus

+ Direktiivist tuleneb töösuhte õiguslik eeldus .

+ Eestis kehtib töösuhte õiguslik eeldus juba praegu kõigile töötegijatele, sh platvormitöö tegijatele. TLS § 1 lg 2: Kui isik teeb teisele isikule tööd, mille tegemist võib vastavalt asjaoludele oodata üksnes tasu eest, eeldatakse, et tegemist on töölepinguga.

+ Töölepinguga on tegemist juhul kui üks isik allub teise isiku juhtimisele ja kontrollile ning ei ole vaba oma töö tegemise viisi, aja ja koha valikul.

Töövaidluse lahendamise seaduse muutmise seaduse eelnõu

1005 SE

Majandus - ja Kommunikatsiooniministeerium 28.09.2026

Eelnõu eesmärk

+ Kaotada töövaidluskomisjoni (TVK) juhataja perioodiline hindamine ja selle asemel pöörata senisest suuremat tähelepanu TVK juhataja teadmiste hindamisele tema värbamisel.

+ Keskenduda edaspidi rohkem TVK juhataja pädevuse hoidmisele ning teadmiste ja oskuste arendamisele.

Miks on muudatusi vaja?

+ TVK juhatajate hindamise süsteem on jäik ega täida oma eesmärki, tekitab TVK juhatajates ebavajalikku pinget.

+ Puuduvad seaduse tasandil meetmed TVK juhataja te arengu toetamiseks ja koolitamiseks .

+ Alustavad TVK juhatajad vajavad toetust ametisse sisseelamisel.

+ Puudub alus TVK juhataja ametist vabastamiseks, kui tema töös esineb suuri probleeme.

Eelnõuga tehtavad muudatused (1)

+ Kaotatakse TVK juhatajate perioodiline hindamine -> praegu hinnatakse TVK juhatajaid kord kolme aasta jooksul (kaasuse lahendamine, vestlus).

+ TVK juhatajate värbamise reguleerimine -> kandidaatide teadmisi ja oskusi hinnatakse testide, kaasuse ja vestluse abil. Kandidaate hindab komisjon (liikmed JDMi , Tööinspektsiooni , TVK juhatajate , Eesti Kohtunike Ühingu ja ülikoolide esindajad ).

Eelnõuga tehtavad muudatused (2)

Alustava TVK juhataja sisseelamine :

+ Olemasolevate TVK juhatajate seast määratakse mentor;

+ Mentorile makstakse lisatasu (5% ametipalgast);

+ Mentor annab hinnangu, mis võib olla aluseks TVK juhataja ametist vabastamiseks.

Tööinspektsioon viib TVK juhatajate ga läbi koostöövestluse id ja koostab koolituskava .

Eelnõuga tehtavad muudatused (3)

TVK juhataja hindamine ja ametist vabastamine :

+ Põhjendatud kahtluse (olulised ja ületamatud probleemid töös) korral saab MKM teha komisjonile ettepaneku TVK juhataja hindamiseks.

+ Komisjon võib teha soovitusi TVK juhataja teadmiste/oskuste täiendamiseks või tema töö parandamiseks.

+ Samuti võib komisjon teha ettepaneku TVK juhataja ametist vabastamiseks.

Aitäh!

Merileid Vinkler Nõunik Laste ja perede osakond Sotsiaalministeerium

28.09.2026

Saatjata alaealise välismaalase eestkoste ja esindamine

Mõisted

SAATJATA ALAEALINE

VÄLISMAALANE

Saatjata alaealine

välismaalane (SAV)

Alla 18-aastane välismaalane ilma

vastutava täisealiseta. Kui vanus

pole kindel, aga isik väidab end

olema alaealise, käsitletakse

lapsena kuni vanuse hindamise

tulemuse selgumiseni.

LasteKS § 3 lg 2; SKA juhend, lk 4

EESTKOSTE

Viibimiskoha järgne KOV on

ajutiselt eestkostja

ülesannetes

Kui rahvastikuregistris elukoha

andmeid ei ole, täidab ülesandeid

lapse hariliku viibimiskoha järgne

KOV kuni kohtu poolt eestkostja

määramiseni.

PKS § 176 lg 1 ja 4

ESINDAMINE

Esindaja PPA

menetlustoimingutes

Esindaja ei pea olema eestkostja

ega lastekaitsetöötaja. KOV-i

nimel tegutsev isik peab vastama

VRKS-i nõuetele.

VRKS § 15 lg 1, 3 ja 5; PKS § 176

Lapse huvid, turvalisus ja õiguste kaitse on lähtekoht.

Õiguslik raamistik: mis muutus? KOV-i eestkoste ülesanne jäi alles. VRKS täpsustas lapse esindamist PPA menetluses ja lisas ajutise toe.

ENNE 12.06.2026 ALATES 12.06.2026

Mis on eestkoste?

Kui lapsel puudub teda esindav vanem, vajab ta eestkostjat. Eestkostja hoolitseb lapse eest ja esindab teda seaduse järgi.

PKS § 171 lg 1; § 179 lg 1

PKS § 176 lg 1 ja 4

Kes tegutseb enne kohtuotsust?

Kuni kohus eestkostja määrab, täidab ülesandeid KOV. Registriaadressi puudumisel teeb seda lapse hariliku viibimiskoha KOV.

Esindamine PPA menetluses

VRKS täpsustas KOV-i esindamisülesannet ja PPA, SKA ning KOV-i teavitamist. Esindaja peab olema usaldusväärne ja pädev.

SKA ajutine tugi

Kui KOV ei saa ettenägematult suure SAV-ide arvu tõttu last ajutiselt esindada, võib SKA tagada esindamise PPA toimingutes.

VRKS § 15 lg 1 ja 3; § 36 lg 1–2

VRKS § 15 lg 8

SAV-i võimalikud teekonnad

A VANUS ON TEADA: ALAEALINE

PPA esmased

toimingud

PPA tuvastab lapse ja

teavitab SKA-d.

→ Esindaja PPA-s

KOV esindab last tema

osalust nõudvates

toimingutes.

→ Lapse majutus

SKA ja KOV leiavad sobiva

majutuse; SKA koostab

juhtumiplaani.

→ Edasine eestkoste

Kohus määrab lapsele

eestkostja.

B ALAEALISUS EI OLE KINDEL

PPA esmased

toimingud

Vanusekahtluse korral

käsitab noort lapsena.

→ Esindaja PPA-s

KOV esindab noort ka

vanuse hindamise ajal.

→ Noore majutus

kinnipidamiskeskus või

SKA ja KOV leiavad sobiva

majutuse vanuse

selgumiseni.

→ PPA hindab vanust

Laps: edasi A.

Täisealine: lapse

esindamine lõpeb.

RAE KPK

Sinna jõuab vaid erandina kinnipeetav osa SAV-idest.

SAV-id Eestis ja Rae valla koormus Rae valla koormust suurendasid täisealised isikud, kes väitsid end olevat alaealised.

EESTI 2020–2025 RAE VALD 2026

2020 1

2021 —

2022 58

2023 21*

2024 10

2025 7

Näitajad pole täielikult võrreldavad: 2024 on uued SKA juhtumid; 2023 on tuletatud arv. 2021 andmed puuduvad.

35 Võimalikku saatjata alaealist välismaalast

Osa vajas vanuse hindamist ja osutus hiljem täisealiseks, kuid hindamise protsessis vajasid nad siiski esindamist.

Rollid ja vastutus eestkostes ja esindamises

KOV-I ÜLESANNE

(Ajutine) eestkoste Registriaadressi puudumisel täidab ülesannet lapse hariliku viibimiskoha järgne KOV. Püsiva eestkoste määrab kohus. PKS § 176 lg 1 ja 4

Kes esindab last PPA toimingute juures?

KOV-i nimel saab osaleda usaldusväärne inimene, kellel on vajalikud teadmised ja oskused. Ta ei pea olema lastekaitsetöötaja.

VRKS § 15 lg 3 ja 5

Töövälisel ajal esindab last ajutiselt Lasteabi; tööajal jätkab KOV.

PIIRID JA RIIGI TUGI

Ühe esindaja koormus

Kuni 30 saatjata alaealist taotlejat; massilisest sisserändest põhjustatud hädaolukorras kuni 50.

VRKS § 15 lg 4

Millal saab SKA appi tulla?

Kui KOV ei saa massilise sisserände hädaolukorras või ettenägematult suure SAV-ide

arvu tõttu ajutiselt esindada.

SKA võib ajutiselt esindada PPA toimingutes või sõlmida selleks lepingu.

VRKS § 15 lg 8

Valmisolek suurema koormuse korral

KOV-ide toetamine

SKA juhend ja koolitused aitavad esindajaid kogu

protsessiks ette valmistada. Teadmised peavad jõudma

organisatsioonidesse ja kogukondadesse, mitte jääma

üksikutele lastekaitsetöötajatele.

SKA juhtumikorralduse juhend

SKA tugi suurema koormuse korral

Kui ettenägematult suur SAV-ide arv takistab KOV-il

ajutiselt esindamist, võib SKA PPA toimingute

esindamise ise täita või lepinguga korraldada kuni

eestkostja määramiseni.

VRKS § 15 lg 8

KOV-ide koostöö

Ühine kriisiks ja esindamiseks valmistumine, praktilised

kokkulepped ning kogemuse jagamine. Lapse elukoha

muutudes saavad KOV-id ülesannete täitmises kokku

leppida; seniks jätkab senine KOV.

PKS § 176 lg 3 ja 4

Riiklik kriisivalmidus

Asutuste rollide, kontaktide ja käivitamise korra ühine

läbimõtlemine olukorraks, kus korraga saabub suurem

arv SAV-e.

Koostöö ja valmisoleku teema

Ühine valmisolek aitab tagada, et suurema koormuse korral ei jää ükski

laps vajaliku kaitse ja toeta.

Meie edasine tegevus

Fookus on rakendamisel, praktilisel koostööl ja vajaduste hindamisel.

1 Jälgime rakenduspraktikat

Vaatame, kuidas uus korraldus praktikas tööle rakendub ja millised küsimused vajavad täpsustamist.

2 Täpsustame koostööd ja valmisolekut

Arutame koos SKA, PPA ja KOV-idega praktilised koostöövõimalused, sh suurema arvu SAV-ide samaaegsel saabumisel.

3 Hindame edasist vajadust

Rakenduspraktika põhjal hindame, kas vaja on täiendavaid juhiseid, kokkuleppeid või õigusloome muudatusi.

Õigusloome vajadust hindame rakenduspraktika ja täpsustamist vajavate küsimuste põhjal.

Aitäh!

EL õigustiku reform ja saatjata lapsed rahvusvahelise kaitse

taotlejana

Välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse (VRKS) ja teiste seaduste muutmise põhjus: EL varjupaiga- ja rändehalduse

õigustiku reform 2016 – 2024 - 2026

• 9 uut EL määrust + 1 uus direktiiv + 1 vana direktiiv

• EL õigus sätestab, mida teha ja kuidas teha

• VRKS sätestab, milline asutus mida teeb + piiratud detailid

Siseministeeriumi tegevused

• Juhtis VV seisukohtade kujundamist,

• juhtis EL õiguse läbirääkimisi, tutvustas reformi,

• kaasas kõik seotud valdkonnad,

• koostas riikliku rakenduskava,

• moodustas ja juhib üleriigilist töörühma,

• koostas ja menetles VRKS kobareelnõu,

• annab EL Komisjonile rakendamisest aru

• pagulaspoliitika koordinatsioonikogu ja sotsiaalpartnerite kohtumised

• 20 reformi tutvustavat seminari seda soovinud asutustele ja huvirühmadele

• Avalikud üritused 01.10.2024 ja 10.02.2026

• Reformi selgitav koduleht: https://siseministeerium.ee/varjupaiga-ja- randehalduse-reform

• EL erimeetme vahendite planeerimine ja rakendusplaani menetlemine

Seadustes sätestatud rollid

• PPA: • taustakontroll, • taotluste menetlus, • kinnipidamine, • vastuvõtu korraldamine piirimenetluse ajal (VRKS § 7), • õigusteenuse korraldamine, • tagasisaatmine (VSS);

• SOM SKA: • taotlejate vastuvõtu korraldamine, • KOV-ide vajaduspõhine toetamine saatjata alaealiste esindamises PPA toimingutes;

• KUM: kohanemisprogrammi korraldamine;

• Õiguskantsler: põhiõiguste seiramine;

• HTM: hariduse korraldamine (VVS §58 );

• KOV: saatjata alaealise eestkostja ülesannete täitmine (PKS), esindamine PPA menetlustes (VRKS § 15);

Rakendajate ülesanded

Tagada EL õiguse ja VRKS rakendamine

Taotleda ülesannete täimiseks EL ja RE

vahendeid

Analüüsida VRKS rakendamist ja teha

ettepanekuid muudatusteks

Saatjata alaealised

Muutus

Vanuse määramise metoodika

• koolikohustuse pakkumise aeg

• esindatava piirmäär

• KOV-ide vajaduspõhine toetamine

• SKA abistab PPA toimingutes esindamisega

• tasuta õigusabi

• kinnipidamine

• menetluse prioriteetsus

Jäi samaks

• eestkoste ja esindamise korraldus

• majutuse korraldus

• menetluse üldine korraldus

• Jätkuvalt on esikohal lapse huvid!

Tänan!

Saatjata alaealised praktilisest vaatest

Kaja Rattas 28.09.2026

Sotsiaalkindlustusameti roll ja tegevused

• SAV juhtumikorraldaja

• SAV esindaja erijuhtudel

• SAV esindamise tagamine PPA toimingutes töövälisel ajal

• Ajutine osalemine SAV vanuse hindamise komisjoni töös

• SAV juhtumikorralduse protsessikirjeldus (SKA, PPA, KOV roll)

• Lühijuhis SAV esindajale PPA toimingutes osalemiseks

• Planeerime lühikesi õppevideoid olulisematest ülesannetest

• Koostöös osapooltega täiendavate koolituste pakkumine

2

Rakenduspraktika väljakutsed

• KOV jaoks uus ülesanne: SAV esindaja PPA menetlustoimingutes

• Seni üksikud SAV-ide Kinnipidamiskeskusesse paigutamised

• Seonduvalt mitmed küsimused protsessidest ja praktika rakendamisest

• Sujuvamat töökorraldust toetavad edaspidi selged protsessid ja toimiv andmevahetus ka ajakriitilistes menetlustes

• Koolitused PPA ja RVK menetluste sisust, et esindaja oskaks SAV-i õigusi sisuliselt kaitsta, sh teha tema nimel vajalikke menetlustoiminguid, esitada taotlusi.

3

KOV saatjata alaealise esindajana

• Üks järjepidev esindaja – EL-i põhimõtetega kooskõlas on lapse esindamise järjepidevus ja esindaja vahetamise vältimine

• Eestkoste terviklikkus – esindamine PPA menetluses on osa laiemast lapse esindamisest ja eeskoste ülesande täitmisest

• KOV ülesannete olemus – olud ja koormus võivad ajas muutuda ning ülesannet täitmise korraldus ei saa lähtuda üksnes tavapäraste olude ja töökoormuse püsimisest

4

Aitäh!

[email protected]

Riigikogu sotsiaalkomisjoni

istungi protokoll nr 189

Tallinn, Toompea Esmaspäev, 28. september 2026

Algus 11.10, lõpp 13.00

Juhataja: Signe Riisalo (esimees)

Protokollijad: Terle Kask (konsultant), Riin Lindpere (konsultant)

Võtsid osa:

Komisjoni liikmed: Kalle Grünthal, Jaanus Karilaid, Tanel Kiik, Helmen Kütt, Mihkel Lees,

Irja Lutsar, Eero Merilind, Õnne Pillak, Aleksandr Tšaplõgin

Komisjoni ametnikud: Heidi Barot (nõunik-sekretariaadijuhataja), Kristi Reindla (nõunik),

Helgi Kundla (nõunik)

Kutsutud: majandus- ja tööstusminister Liina Vahtras, ministri nõunik Emma Kruusmäe,

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi töösuhete ja töökeskkonna osakonna juhataja

Seili Suder ja nõunik Johann Vootele Mäevere (3. ja 4. päevakorrapunkt);

Sotsiaalministeeriumi laste ja perede osakonna nõunik Merileid Vinkler, Siseministeeriumi

piirivalve- ja rändeosakonna nõunik Heidi Maiberg, Politsei- ja Piirivalveameti

arendusosakonna rahvusvahelise kaitse grupi juht Marina Põldma ja Sotsiaalkindlustusameti

asendushoolduse talituse juhataja Kaja Rattas, Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuameti

rändekeskuse juht Kaisa Üprus-Tali, Rae abivallavanem Alina Ader, jurist Anneliis Rohtsalu

ning laste ja perede heaolu peaspetsialist Tiina Mander (5. päevakorrapunkt);

Riigikogu Kantselei avalike suhete osakonna pressinõunik Maris Meiessaar

Päevakord:

1. Nädala töökava kinnitamine

2. Vabariigi Valitsuse algatatud töötervishoiu ja tööohutuse seaduse muutmise ning sellega

seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (888 SE) kolmanda lugemise

ettevalmistamine

3. Vabariigi Valitsuse algatatud platvormitöö seaduse eelnõu (1003 SE) esimese lugemise

ettevalmistamine

4. Vabariigi Valitsuse algatatud töövaidluse lahendamise seaduse muutmise seaduse eelnõu

(1005 SE) esimese lugemise ettevalmistamine

5. Saatjata alaealiste välismaalaste eestkoste ja hoolekande korraldusest

6. Info ja muud küsimused

1. Nädala töökava kinnitamine

Riigikogu sotsiaalkomisjoni nädala (28.09-04.10.2026) töökava.

Komisjoni istung esmaspäeval, 28.09.2026 kell 11.10

2

1. Nädala töökava kinnitamine

2. Vabariigi Valitsuse algatatud töötervishoiu ja tööohutuse seaduse muutmise ning sellega

seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (888 SE) kolmanda lugemise

ettevalmistamine

3. Vabariigi Valitsuse algatatud platvormitöö seaduse eelnõu (1003 SE) esimese lugemise

ettevalmistamine

4. Vabariigi Valitsuse algatatud töövaidluse lahendamise seaduse muutmise seaduse eelnõu

(1005 SE) esimese lugemise ettevalmistamine

5. Saatjata alaealiste välismaalaste eestkoste ja hoolekande korraldusest

6. Info ja muud küsimused

Komisjoni istung teisipäeval, 29.09.2026 kell 14.00

1. Vabariigi Valitsuse algatatud sotsiaalhoolekande seaduse ja sotsiaalseadustiku üldosa

seaduse muutmise seaduse (erihoolekandeteenused) eelnõu (1001 SE) esimese lugemise

ettevalmistamine

2. "Inimkeskne erihoolekanne" arutelu

3. Info ja muud küsimused

Otsustati:

1.1. Kinnitada nädala töökava (konsensus: Kalle Grünthal, Jaanus Karilaid, Tanel Kiik,

Helmen Kütt, Eero Merilind, Õnne Pillak, Signe Riisalo, Aleksandr Tšaplõgin).

2. Vabariigi Valitsuse algatatud töötervishoiu ja tööohutuse seaduse muutmise ning

sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (888 SE) kolmanda lugemise

ettevalmistamine

Signe Riisalo pani hääletusele menetlusliku otsuse.

Otsustati:

2.1. Kiita heaks eelnõu menetlusdokument (poolt 9: Jaanus Karilaid, Tanel Kiik, Helmen

Kütt, Mihkel Lees, Irja Lutsar, Eero Merilind, Õnne Pillak, Signe Riisalo, Aleksandr

Tšaplõgin; vastu 1: Kalle Grünthal; erapooletuid 0).

3. Vabariigi Valitsuse algatatud platvormitöö seaduse eelnõu (1003 SE) esimese lugemise

ettevalmistamine

Liina Vahtras andis ülevaate eelnõust 1003 SE. Ta märkis, et eelnõuga võetakse üle Euroopa

Liidu direktiiv. Platvormitöö seaduse eesmärk on luua Eestis õiguslik raamistik platvormi

vahendusel tehtava töö reguleerimiseks ning tagada platvormitöö tegijatele õiglane,

läbipaistev ja turvaline töökeskkond. Seaduse eesmärk on parandada platvormitöö tegijate

õiguskaitset, suurendada õigusselgust platvormihaldurite ja töötegijate vahelistes suhetes ning

tugevdada riikliku järelevalve võimalusi platvormimajanduses.

Seili Suder tutvustas kavandatavaid muudatusi ja nende eesmärke (lisa 1). Ta märkis, et

platvormitöö puhul võivad töö tegemise tingimusi oluliselt mõjutada automaatsed seire- ja

otsustussüsteemid, mille otsustusloogika ei ole alati läbipaistev ega arusaadav. Samuti puudub

platvormitöö tegijatel sageli võimalus küsimuste või probleemide korral kellegi poole

pöörduda.

S. Suder tõi esile kolm peamist muudatust ja rääkis esmalt automaatsüsteemide läbipaistvuse

suurendamisest. Ta selgitas, et automaatsed seiresüsteemid jälgivad muu hulgas platvormitöö

tegijate asukohta ja klientide antud hinnanguid. Otsustussüsteemid võtavad arvesse

reageerimiskiirust, hinnanguid, asukohta ja muid näitajaid. Need asjaolud võivad mõjutada

platvormitöö tegija platvormil tegutsemise võimalusi. Läbipaistvuse tagamiseks kehtestatakse

platvormile selgitamiskohustus. Platvorm peab avaldama, milliseid süsteeme kasutatakse,

millal platvormitöö tegijat jälgitakse ning milliseid tema konto nähtavust, tasu või muid

töötingimusi mõjutavaid otsuseid nende süsteemide kaudu tehakse.

Teise olulise muudatusena käsitles S. Suder tundlike andmete töötlemise piiranguid. Ta

märkis, et automaatsüsteem ei tohi tundlikke andmeid koguda ega teiste andmete pinnalt

3

järeldusi teha. Näiteks on keelatud töödelda andmeid platvormitöö tegija emotsionaalse või

psühholoogilise seisundi kohta, analüüsida eravestlusi ning koguda andmeid ajal, mil isik tööd

ei tee. Samuti ei tohi teha järeldusi tundlike asjaolude, sealhulgas tervise, usuliste või

poliitiliste veendumuste, erivajaduste ega ametiühingusse kuulumise kohta.

Kolmanda andmekasutusega seotud teemana käsitles S. Suder inimese kontrolli oluliste

otsuste üle. Ta selgitas, et olulise mõjuga otsuste puhul, näiteks konto sulgemisel või

peatamisel, peab lõpliku hinnangu andma inimene. Praegu teeb selliseid otsuseid teatavas

ulatuses automaatsüsteem. Edaspidi on platvormitöö tegijal õigus saada otsuse kohta selgitusi,

suhelda platvormi esindajaga ning saada tagasisidet 14 päeva jooksul. Praegu sellised

võimalused puuduvad. Lisaks peab platvorm süstemaatiliselt hindama oma otsuste võimalikke

kõrvalmõjusid ning ebaõiglase otsusega tekitatud kahju platvormitöö tegijale hüvitama.

Lõpetuseks tõi S. Suder välja, et direktiiviga nähakse ette töösuhte õiguslik eeldus, mille

kohaselt eeldatakse teatud tingimuste esinemisel töölepingulist suhet. Direktiivi menetlemisel

arutati konkreetsete kriteeriumide kehtestamist, mille alusel saaks platvormitöö tegijat pidada

töölepinguliseks töötajaks, kuid selliseid kriteeriume direktiivi ei lisatud. See jäeti

liikmesriikide otsustada. Ta selgitas, et Eestis kehtib töösuhte õiguslik eeldus juba praegu

kõigile töötegijatele, sh platvormitöö tegijatele. Töölepinguga on tegemist juhul kui üks isik

allub teise isiku juhtimisele ja kontrollile ning ei ole vaba oma töö tegemise viisi, aja ja koha

valikul.

Signe Riisalo andis komisjoni liikmetele küsimusteks sõna.

Jaanus Karilaid küsis, millises ulatuses direktiiv üle võeti. Lisaks soovis ta teada, kui palju

esitas eelnõu kohta ettepanekuid Bolt ning millisel määral nendega eelnõu koostamisel

arvestati.

Liina Vahtras vastas, et direktiivist võeti üle miinimumnõuded. Eelnõu koostamisel arvestati

nii platvormitöö pakkujate, sealhulgas Bolti, kui ka teiste esitatud ettepanekutega, aga

direktiivi ülevõtmisel jäädi miinimumnõuete juurde.

Johann Vootele Mäevere lisas, et Bolt ja Wolt esitasid kokku 33 suuremat ettepanekut,

millest 12 arvestati ja 18 jäeti arvestamata ning ülejäänute kohta anti selgitused. Eesti

Ametiühingute Keskliit ja teadlased esitasid 21 suuremat ettepanekut, millest 10 arvestati ja

viis jäeti arvestamata ning ülejäänute kohta anti selgitused. Lisaks esitas Bolt arvukalt

väiksemaid ja üksikasjalikumaid juriidilisi sõnastusettepanekuid.

Jaanus Karilaid palus saata kirjalikult ülevaate nendest Bolti ettepanekutest, millega eelnõus

arvestati. Lisaks küsis ta Eesti Advokatuuri poolt eelnõu kooskõlastusringil esitatud arvamuse

kohta, mis käsitles töölepingulise ja muu õigussuhte eristamist.

Seili Suder vastas, et eelnõu kehtivat käsitlust ei muuda. Töölepinguga on tegemist juhul kui

üks isik allub teise isiku juhtimisele ja kontrollile ning ei ole vaba oma töö tegemise viisi, aja

ja koha valikul. Töösuhte hindamisel võetakse muu hulgas arvesse, kes määrab töö tegemise

aja, koha ja viisi, annab ülesandeid ning määrab nende mahu, kas ülesanded tuleb täita

etteantud ajal, kas isik on kaasatud töökollektiivi jms.

Signe Riisalo küsis, kui suur osa platvormitöö tegijatest võiks kvalifitseeruda töölepingu

alla.

Seili Suder vastas, et Bolti ja Wolti vahendusel sõidu- või toidukulleriteenust osutavad isikud

ei tööta praegu töölepingu alusel, vaid kasutavad muu hulgas töövõtulepingut,

ettevõtluskontot või osaühingut. Sellel teemal ei ole Eestis ka ühtegi kohtu- ega

töövaidluskomisjoni lahendit. Euroopa riikides on olnud kohtuvaidlusi, mille tulemusel on

platvormitöö tegijaid käsitletud töötajatena. Sellistel juhtudel kohandavad platvormid oma

süsteeme, et töötegijatel oleks võimalikult suur iseseisvus, eelkõige tasu kujundamisel ning

tööaja määramisel. Need asjaolud on olnud teiste riikide kohtute hinnangutes määrava

tähtsusega töölepingulise suhte tuvastamisel.

Jaanus Karilaid küsis, milline oleks riigi hinnanguline täiendav maksutulu juhul, kui

ettevõtluskontot kasutavad platvormitöö tegijad töötaksid töölepingu alusel.

Seili Suder vastas, et sellist arvestust ei ole tehtud. Ettevõtluskontot ja osaühingut kasutatakse

ka teistes sektorites. Töösuhte olemasolu hinnatakse iga juhtumi asjaolude põhjal, eelkõige

selle järgi, mil määral määrab platvorm töö tegemise tingimused. Ka teiste riikide praktika ei

näe ette, et kõik platvormitöö tegijad oleksid alati töölepingulises suhtes.

4

Johann Vootele Mäevere lisas, et platvormitöö tegija õiguslik staatus sõltub igal üksikjuhul

töö tegemise tingimustest. Näiteks määratleti Prantsusmaal platvormitöö tegijad ühes

kohtuasjas töötajateks. Seejärel muutis Uber oluliselt oma teenuse osutamise tingimusi,

võimaldades muu hulgas teenuse osutajatel ise tasu määrata ja järgmises kohtuasjas määrati

nad iseseisvaks teenuse osutajaks. Seetõttu ei ole platvormitöö tegijate õiguslikku staatust

võimalik riigi tasandil üldiselt kindlaks määrata.

Kalle Grünthal viitas eelnõu § 9 lg 1 punktile 4, mille kohaselt keelatakse platvormihalduril

töödelda isikuandmeid, et prognoosida töötegija kavatsust kasutada mõnda Euroopa Liidu

põhiõiguste hartas sätestatud põhiõigust. Ta soovis teada, miks on viidatud Euroopa Liidu

põhiõiguste hartas nimetatud põhiõigustele, mitte Eesti Vabariigi põhiseaduses sätestatud

põhiõigustele. Lisaks palus ta selgitada eelnõu § 9 lg 1 punktis 6 sätestatud keeldu töödelda

automatiseeritud süsteemi abil platvormitöö tegija biomeetrilisi andmeid tema tuvastamiseks,

võrreldes neid teiste füüsiliste isikute biomeetriliste andmetega. Ta küsis, kuidas saab selle

piirangu korral tõhusalt kontrollida, et platvormi kaudu osutab teenust nõutud loa või

pädevuse saanud isik ja miks ei võiks selleks kasutada automatiseeritud kontrolli.

Seili Suder selgitas, et põhiõiguste hartale on viidatud ka direktiivis. Eelnõu § 9 lg 1 punkti 4

eesmärk on sätestada, milliseid andmeid ei tohi platvorm koguda ega kasutada nende põhjal

järelduste tegemiseks.

Signe Riisalo küsis täpsustavalt, kas Euroopa Liidu põhiõiguste harta laiendab neid õigusi

võrreldes Eesti Vabariigi põhiseadusega.

Seili Suder vastas, et nimetatud õigused on sätestatud ka Eesti Vabariigi põhiseaduses ja

teistes Eesti seadustes. Eelnõus viidatakse Euroopa Liidu põhiõiguste hartale, kuna vastav

viide tuleneb direktiivist ja muudab sätte selgemaks. Ta lisas, et mis puudutab biomeetrilisi

andmeid, siis Euroopa Liidu isikuandmete kaitse üldmääruse kohaselt on biomeetriliste

andmete töötlemine lubatud üksnes kindlaksmääratud erijuhtudel.

Johann Vootele Mäevere lisas, et lubatud on kontrollida, kas isik on see, kellena ta end

esitleb. Keelatud on isiku tuvastamine tema biomeetriliste andmete võrdlemise teel ulatusliku

isikute andmebaasiga.

Signe Riisalo täpsustas, et isikusamasuse kontrollimine on lubatud, kuid biomeetriliste

andmete kasutamine ulatuslike andmebaaside töötlemisel ei ole lubatud.

Johann Vootele Mäevere kinnitas, et isikusamasuse kontrollimine ehk verifitseerimine on

lubatud.

Kalle Grünthal küsis, kuidas on biomeetriliste andmete automatiseeritud kontrolli

kasutamata võimalik kindlaks teha, kas sõidukit juhib nõutava eksami sooritanud ja

tegevusloa saanud isik. Ta märkis, et küsimus ei puuduta üksnes isikusamasuse tuvastamist,

vaid ka olukorda, kus koolituse läbib üks isik, kuid teenust osutab teine. Sellisel juhul ei ole

teada tegeliku teenuseosutaja taust ega see, kas teenuse osutamine on kasutajale ohutu.

Seili Suder selgitas, et lubade või dokumentide taotlemisel ning testide sooritamisel tõendab

isik oma isikusamasust isikut tõendava dokumendiga.

Signe Riisalo märkis, et konkreetses olukorras on isikut võimalik tuvastada biomeetriliste

andmete alusel, kuid nende töötlemine andmebaasides ei ole lubatud.

Eero Merilind küsis maksude arvutamise ja maksmise kohta. Kas seda teeb platvorm või

platvormi vahendusel teenust osutav isik. Samuti soovis ta teada, kuidas toimub sotsiaalmaksu

tasumine.

Seili Suder vastas, et eelnõu ei käsitle maksustamist. Maksude tasumise kord sõltub

platvormitöö tegija tegutsemisvormist. Töövõtulepingu alusel teenuse osutamise korral tasub

osa maksudest platvorm. Ettevõtluskonto või osaühingu kaudu tegutsev isik tasub maksud ise

nagu ka teised ettevõtjad.

Tanel Kiik viitas Eesti Ametiühingute Keskliidu tagasisidele, mis käsitleb töötajate tervise

kaitset. Ta küsis, kas ministeeriumi hinnangul on põhjendatud platvormitöö tegijate erinev

kohtlemine sõltuvalt nende lepingulisest vormist.

Seili Suder selgitas, et eelnõus eristatakse töölepingu alusel töötavaid platvormitöötajaid

teistel alustel tegutsevatest platvormitöö tegijatest. Ametiühingud tegid ettepaneku laiendada

õigusi kõigile platvormitöö tegijatele, kuid eelnõuga võetakse direktiiv üle minimaalses

nõutavas ulatuses. Ka kehtiva õiguse kohaselt on ettevõtjate ja töölepingu alusel töötavate

5

isikute kaitse ulatus erinev ning samasugune eristus kehtib teisteski tegevusvaldkondades.

Tanel Kiik küsis, kas ettevõtluskonto, osaühingu või võlaõigusliku lepingu kasutamisest

tulenevad erinevused maksustamisel võivad kaasa tuua platvormitöö tegijate ebavõrdse

kohtlemise ning platvormiettevõtete ebavõrdsed konkurentsitingimused. T. Kiik märkis, et

ebapiisava sotsiaalse kaitsega seotud kulud, sealhulgas pensioni-, töötuskindlustus- ja

haigushüvitiste kulud, võivad ühel või teisel viisil jääda riigi kanda. Ta küsis, kas riigi huvides

oleks liikuda suurema ühtlustamise poole, et töötajatele väiksemate sotsiaalsete garantiide

pakkumine ei annaks ettevõttele hinnaeelist.

Liina Vahtras märkis, et seda küsimust tuleks edaspidi kaaluda. Ta lisas, et ei ole

teenusepakkujatega veel kohtunud, kuid Bolt on avaldanud soovi kohtumiseks. Seetõttu

puudub tal praegu piisav ülevaade teenusepakkujate seisukohtadest. Ta pidas põhjendatuks

töötajatele suurema kaitse tagamist ning küsimuse arutamist ametiühingutega.

Tanel Kiik küsis, millised on platvormitöö üleilmsed arengusuunad ning mil määral

kasutatakse teistes riikides algoritmide kõrval otsuste tegemisel tehisintellekti. Samuti soovis

ta teada, kuivõrd on Euroopa Liidu tasandil ja eelnõu ettevalmistamisel arvestatud

tehisintellekti kiire arenguga.

Seili Suder vastas, et tal puudub täpne ülevaade platvormitöö ja tehisintellekti reguleerimisest

teistes riikides. Euroopa Liidus kohaldatakse tehisintellekti määrust, mille kohaselt peavad

platvormid tagama algoritmide läbipaistvuse, avaldama nende kasutamise kohta asjakohast

teavet ning tegema riskihinnanguid.

Tanel Kiik selgitas, et tema viimane küsimus puudutas eelkõige tehisintellekti

arengusuundumusi ja Euroopa ettevõtete konkurentsivõimet, mitte niivõrd Euroopa Liidu

töötajate kaitset.

Seili Suder lausus, et Ameerika Ühendriikides on tehisintellekti valdkond praegu märksa

vähem reguleeritud ning IT-ettevõtjatel on seal suurem tegutsemisvabadus. Euroopas on

tehisintellekti ja infotehnoloogia valdkond rohkem reguleeritud. Seetõttu tuleb kaaluda, kas

täiendav regulatsioon on vajalik, arvestades, et Euroopa lähenemine erineb oluliselt Hiina ja

Ameerika Ühendriikide omast.

Kalle Grünthal juhtis tähelepanu, et eelnõu § 12 kohaselt ei ole automaatsüsteem täielikult

usaldusväärne ning platvormihaldur peab selle üle tegema järelevalvet. Lõike 4 järgi peab

platvormihaldur diskrimineerimise ohu või platvormitöötaja õiguste rikkumise tuvastamisel

võtma tarvitusele meetmeid edasiste rikkumiste vältimiseks, sealhulgas süsteemi ümber

seadistama või selle kasutamise lõpetama. Samas ei muuda nende meetmete rakendamine

automaatsüsteemi tehtud otsust kehtetuks. Selle peab keegi kehtetuks tunnistama. Ta küsis,

kuidas tagatakse sellises olukorras isiku õiguste kaitse.

Johann Vootele Mäevere selgitas, et eelnõu § 13 lõike 4 kohaselt parandab platvormihaldur

automaatsüsteemi ebaõiglase otsuse viivitamata, kuid hiljemalt 14 kalendripäeva jooksul

rikkumise tuvastamisest.

Jaanus Karilaid nõustus, et inimeste erinev kohtlemine sõltuvalt nende töösuhte vormist on

probleem. Lisaks märkis ta, et kooskõlastustabelis esitatud arvamused erinevad

märkimisväärselt. Ta palus selgitada, miks väikese ja keskmise suurusega ettevõtjad on

eelnõu suhtes kriitilised. Näiteks on Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsioon

märkinud kooskõlastustabelis, et nende hinnangul puudub vajadus eraldi seaduse

vastuvõtmiseks, kuna direktiivi ülevõtmiseks vajalik õiguslik regulatsioon on Eestis juba

olemas.

Johann Vootele Mäevere vastas, et eelnõu kooskõlastustabelis on põhjendatud, miks kehtiv

regulatsioon ei hõlma teatavaid küsimusi piisavalt ja miks seaduse muutmine on vajalik. Ta

märkis, et sätete sõnaselgelt platvormitöö kontekstis üle võtmata jätmine oleks suure

tõenäosusega toonud kaasa rikkumismenetluse.

Signe Riisalo pani hääletusele menetluslikud otsused.

Otsustati:

3.1. Teha ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda 14.10.2026 (konsensus: Kalle Grünthal,

Jaanus Karilaid, Tanel Kiik, Helmen Kütt, Mihkel Lees, Irja Lutsar, Eero Merilind, Õnne

Pillak, Signe Riisalo, Aleksandr Tšaplõgin).

6

3.2. Teha ettepanek esimene lugemine lõpetada (poolt 7: Tanel Kiik, Helmen Kütt, Mihkel

Lees, Irja Lutsar, Eero Merilind, Õnne Pillak, Signe Riisalo; vastu 3: Kalle Grünthal, Jaanus

Karilaid, Aleksandr Tšaplõgin; erapooletuid 0).

3.3. Määrata juhtivkomisjoni esindajaks Tanel Kiik (konsensus: Kalle Grünthal, Jaanus

Karilaid, Tanel Kiik, Helmen Kütt, Mihkel Lees, Irja Lutsar, Eero Merilind, Õnne Pillak,

Signe Riisalo, Aleksandr Tšaplõgin).

Signe Riisalo märkis, et vastavalt Riigikogu kodu- ja töökorraseadusele on

muudatusettepanekute tähtaeg 10 tööpäeva. 

4. Vabariigi Valitsuse algatatud töövaidluse lahendamise seaduse muutmise seaduse

eelnõu (1005 SE) esimese lugemise ettevalmistamine

Liina Vahtras andis ülevaate eelnõust 1005 SE. Ta märkis, et eelnõu eesmärk on kaotada

töövaidluskomisjoni (TVK) juhataja perioodiline hindamine. Kehtiv TVK juhataja hindamise

süsteem on ebaproportsionaalselt jäik ega täida oma eesmärki. Muudatustega soovitakse

tagada TVKde töö hea kvaliteet, pöörates senisest suuremat tähelepanu TVK juhatajate

pädevuse hoidmisele ning nende teadmiste ja oskuste arendamisele.

Seili Suder tutvustas lähemalt kavandatavaid muudatusi (lisa 1). Ta lausus, et Eestis töötab

kaheksa TVK juhatajat, kes on oma valdkonna pädevad spetsialistid ja eksperdid. Muudatusi

on vaja, kuna kehtiv perioodilise hindamise süsteem on jäik, ei täida oma eesmärki ja tekitab

TVK juhatajates ebavajalikku pinget. Lisaks puuduvad seaduses piisavad meetmed TVK

juhatajate arengu ja koolitamise toetamiseks, alustavad juhatajad vajavad ametisse

sisseelamisel tuge ning puudub selge alus juhataja ametist vabastamiseks juhul, kui tema töös

esineb olulisi probleeme.

Eelnõuga kaotatakse TVK juhatajate iga kolme aasta järel toimuv perioodiline hindamine.

Värbamisprotsessis hakatakse kandidaatide teadmisi ja oskusi hindama testide, kaasuse

lahendamise ja vestluse abil. Kandidaate hindab komisjon, kuhu kuuluvad Justiits- ja

Digiministeeriumi, Tööinspektsiooni (TI), TVK juhatajate, Eesti Kohtunike Ühingu ja

ülikoolide esindajad. Alustavale TVK juhatajale määratakse olemasolevate juhatajate seast

mentor, kellele makstakse täiendava ülesande täitmise eest lisatasu (5% ametipalgast).

Mentoril on õigus anda hinnang uue juhataja tööle ja arengule. Täpsemalt reguleeritakse ka

koolituste ning koostöövestluste korraldust. S. Suder selgitas, et TI hakkab TVK juhatajatega

viima läbi koostöövestlusi ja koostab koolituskava. Kui tekib põhjendatud kahtlus TVK

juhataja töös esinevate oluliste ja ületamatute probleemide suhtes, võib Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeerium (MKM) teha komisjonile ettepaneku TVK juhataja

hindamiseks. Komisjon võib teha soovitusi TVK juhataja teadmiste või oskuste täiendamiseks

või tema töö parandamiseks. Samuti võib komisjon teha ettepaneku TVK juhataja ametist

vabastamiseks.

Signe Riisalo andis komisjoni liikmetele küsimusteks sõna.

Kalle Grünthal märkis, et TVK juhatajalt nõutakse juba kehtiva korra kohaselt juriidilist

kõrgharidust ja muude ametikohale esitatavate nõuete täitmist. Ta leidis, et ametis oleva

juhataja teadmiste perioodilisest hindamisest loobumine ei ole põhjendatud. K. Grünthal palus

selgitada, miks kavandatakse senise hindamissüsteemi kaotamist, kui see tagab, et TVK

juhataja teadmised on ajakohased.

Seili Suder vastas, et TVK juhatajate perioodilist hindamist on korraldatud juba aastaid ning

senine kogemus ei ole kinnitanud selle jätkamise vajadust. Ametis olevad TVK juhatajad on

pikaajalise töökogemusega, tunnevad asjakohaseid kaasusi ning on tõendanud oma pädevust

nende lahendamisel. Iga kolme aasta järel toimuv hindamine on ressursimahukas, kuna eeldab

MKMilt ettevalmistust ja asjaomaste osapoolte kaasamist. Kui juhataja töös ilmnevad

puudused, tuleb neile reageerida viivitamata, mitte oodata järgmise kolmeaastase

hindamisperioodi lõppu.

Kalle Grünthal märkis, et TVK juhatajate senine pädevus ja professionaalsus on saavutatud

muu hulgas nende perioodilise hindamise, teadmiste kontrollimise ning arengu toetamise

kaudu. Seega jääb arusaamatuks miks soovitakse toimivat süsteemi muuta.

Signe Riisalo pani hääletusele menetluslikud otsused.

7

Otsustati:

4.1. Teha ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda 14.10.2026 (konsensus: Kalle Grünthal,

Jaanus Karilaid, Tanel Kiik, Helmen Kütt, Mihkel Lees, Irja Lutsar, Eero Merilind, Õnne

Pillak, Signe Riisalo, Aleksandr Tšaplõgin).

4.2. Teha ettepanek esimene lugemine lõpetada (poolt 9: Jaanus Karilaid, Tanel Kiik, Helmen

Kütt, Mihkel Lees, Irja Lutsar, Eero Merilind, Õnne Pillak, Signe Riisalo, Aleksandr

Tšaplõgin; vastu 1: Kalle Grünthal; erapooletuid 0).

4.3. Määrata juhtivkomisjoni esindajaks Mihkel Lees (konsensus: Kalle Grünthal, Jaanus

Karilaid, Tanel Kiik, Helmen Kütt, Mihkel Lees, Irja Lutsar, Eero Merilind, Õnne Pillak,

Signe Riisalo, Aleksandr Tšaplõgin).

Signe Riisalo märkis, et vastavalt Riigikogu kodu- ja töökorraseadusele on

muudatusettepanekute tähtaeg 10 tööpäeva. 

5. Saatjata alaealiste välismaalaste eestkoste ja hoolekande korraldusest

Signe Riisalo selgitas, etpäevakorrapunkt käsitleb saatjata alaealiste välismaalaste eestkoste

ja hoolekande korraldust. Tema sõnul tegelevad varjupaigataotlejatega Siseministeerium

(SIM) ja selle valitsemisala asutused, täisealiste majutamist korraldab aga

Sotsiaalministeeriumi (SOM) rakendusasutus Sotsiaalkindlustusamet (SKA). Alaealiste puhul

on ülesannete ja vastutuse jaotus keerukam. Kuna Eestisse on saabunud tavapärasest rohkem

inimesi, kes on teatanud, et nad on alaealised, on märkimisväärselt kasvanud selle kohaliku

omavalitsuse (KOV) koormus, kelle territooriumil majutuskoht asub. S. Riisalo palus SOM-i

esindajal anda ülevaade alaealiste vastuvõtu korraldusest.

Merileid Vinkler selgitas slaidide (lisa 2) abil saatjata alaealise välismaalase, eestkoste ja

esindamise mõistete sisu. Saatjata alaealine välismaalane on alla 18-aastane välismaalane, kes

viibib Eestis ilma tema eest vastutava täisealiseta. Kui isiku vanus ei ole kindel, kuid ta väidab

end olevat alaealine, käsitatakse teda lapsena kuni vanuse hindamise tulemuse selgumiseni.

Eestkoste võib olla ajutine ja kohtu poolt veel kinnitamata. Kui lapse elukoha andmed

rahvastikuregistris puuduvad, täidab eestkostja määramiseni tema ülesandeid lapse

viibimiskoha järgne KOV. Kohus määrab eestkostjaks selle KOVi, kuhu alaealine jääb

püsivalt viibima. Lapse esindamine Politsei- ja Piirivalveameti (PPA) menetlustoimingutes on

eestkostest eraldiseisev ülesanne. Esindaja ei pea olema eestkostja ega lastekaitsetöötaja.

Kõigis tegevustes tuleb lähtuda lapse huvidest, turvalisuse ja õiguste kaitsest. Õiguslikus

raamistikus midagi muutunud ei ole ja KOVi eestkosteülesanne on jäänud samaks. Alates 12.

juunist 2026 kohaldatav välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seadus (VRKS)

täpsustas KOVi esindamisülesannet PPA menetluses. Kui KOV ei suuda ettenägematult suure

saatjata alaealiste arvu tõttu last ajutiselt esindada, võib SKA tagada tema esindamise PPA

menetlustoimingutes ise või korraldada selle lepingu alusel. Sellist tuge osutatakse ajutiselt

kuni eestkostja määramiseni. M. Vinkler kirjeldas ka saatjata alaealiste võimalikku

menetlusteekonda. Kõiki neid ei paigutata Rae vallas asuvasse kinnipidamiskeskusesse, vaid

nad võivad jõuda eri KOVidesse üle Eesti. Menetluse edasine käik sõltub sellest, kas isiku

vanus on teada. KOV esindab last tema osalemist nõudvates PPA menetlustoimingutes, SKA

ja KOV korraldavad talle sobiva majutuse ning SKA koostab juhtumiplaani. Seejärel määrab

kohus eestkostja. Kui vanus ei ole kindel, näiteks juhul, kui täisealine isik väidab end olevat

alaealine, suureneb esindamisega seotud töökoormus. Vanuse selgumiseni võib isik viibida

kinnipidamiskeskuses või SKA ja KOVi leitud sobivas majutuskohas. Kui vanuse hindamisel

selgub, et isik on täisealine, lõpeb tema kui lapse esindamine. Rae vallas on saatjata alaealiste

arv tavatult suur. Osa neist vajas vanuse hindamist ja tunnistati hiljem täisealiseks. Rollid

KOVide ja riigi vahel on jaotatud. SKA saab KOVe aidata, samuti neid juhendada ja

koolitada. SOM jälgib rakenduspraktikat ning täpsustab koos SKA, PPA ja KOVidega

praktilist koostööd ja valmisolekut suurema arvu saatjata alaealiste samaaegseks saabumiseks.

Rakenduspraktika põhjal hinnatakse, kas vaja on täiendavaid juhiseid, kokkuleppeid või

õigusloome muudatusi.

Signe Riisalo palusSIMi kui menetleva asutuse esindajal täpsustada, millise ajavahemiku

8

jooksul ja kui palju end alaealisena määratlenud isikuid on Eestisse saabunud ning kui palju

neist on praeguseks alaealiseks tunnistatud.

Heidi Maiberg rääkis slaidide (lisa 3) abil, et VRKSi muudatused on seotud alates 2016.

aastast ette valmistatud ulatusliku Euroopa Liidu (EL) rändereformiga, mille käigus lepiti

kokku üheksas uues määruses ja ühes direktiivis ning arvestati ka ühe varem kehtinud

direktiiviga. ELi õigus sätestab tegevuste sisu ja korra, VRKSis on aga määratud ülesandeid

täitvad asutused. Reformi rakendamiseks muudeti VRKSi ja uusi norme kohaldatakse alates

12. juunist 2026. Rakendamisega tegelevad PPA, SKA ning KOVid. Eesmärk on tagada ELi

õiguse nõuetekohane rakendamine ja ülesannete rahastamine ELi või riigieelarve vahenditest,

samuti analüüsida VRKSi rakenduspraktikat ja teha vajaduse korral parendusettepanekuid.

Saatjata alaealiste puhul jäid samaks eestkoste ja esindamise põhimõtted, majutuse korraldus

ning menetluse üldine ülesehitus. Menetlusi korraldab peamiselt PPA. Samuti täpsustati

menetlustähtaegu. Muudatused puudutavad eelkõige vanuse hindamist: metoodika muutus

täpsemaks, hindamine peab esmalt toimuma psühhosotsiaalsete meetoditega, meditsiinilist

vanuse hindamist kasutatakse viimases etapis. Lühendati ka koolikohustuse täitmise

korraldamise tähtaega. Kui varem tuli rahvusvahelise kaitse taotluse esitanud lapsele tagada

koolikoht kuni kolme kuu jooksul, siis nüüd tuleb seda teha kahe kuu jooksul. Esindaja võib

korraga esindada kuni 30 esindatavat. Massilise sisserände korral võib esindatavaid olla kuni

50. SKA saab KOVe vajaduspõhiselt toetada ja abistada PPA menetlustoimingutes. Saatjata

alaealistele tagatakse tasuta õigusabi. Kinnipidamine jäi võimaliku meetmena seadusesse,

kuid alaealise kinnipidamine on äärmuslik abinõu, mida võib rakendada üksnes lapse

parimates huvides, tema turvalisuse tagamiseks või perekonna kooshoidmiseks. Haavatavate

sihtrühmade, sealhulgas saatjata alaealiste menetlusi tuleb käsitleda esmajärjekorras.

Lastekaitse ja eestkoste ei kuulu SIMi valitsemisala ülesannete hulka. Kui Rae vald või teised

KOVid vajavad selle valdkonna koolitusi, on SIMil võimalik pakkuda selleks välisvahenditest

rahastatavat tuge.

Signe Riisalo palusselgitada lähemalt Rae valla konkreetset juhtumit.

Marina Põldma selgitas, et Eesti on olnud rändesurve all alates 21. juulist 2026. Selle aja

jooksul on PPA kinni pidanud ligikaudu 200 isikut, kellest 61 väitsid esialgu end olevat

alaealised. Vanuse hindamise komisjon on neist kaks tunnistanud alaealiseks, kolm on

suunatud täiendavasse meditsiinilisse ekspertiisi ja kahe isiku vanuse hindamine seisab veel

ees. PPA hinnangul ei ole praeguse rändesurvega saabunud isikute seas üksnes lapsi, vaid ka

võimalikke inimkaubanduse või smugeldamise ohvreid, kes on pakkumise vastu võtnud kas

teadlikult või parema elu lootuses. Esmalt on nad liikunud Venemaale ja Valgevenesse ning

sealt smugeldajate abil Eestisse.

Signe Riisalo andis sõna SKA esindajale ja palus selgitada, kuidas toetavad teised osapooled

KOVi olukorras, kus 61 ühes KOVis viibivat isikut on väitnud end olevat alaealised, tekitades

seeläbi lokaalse kriisi. Rae valla suur töökoormus tulenes sellest, et nende isikute väidetavat

alaealisust tuli hakata kinnipidamiskeskuses menetlema. Kui isikud oleksid olnud ilmselgelt

alaealised, oleks SKA paigutanud nad üle Eesti asendushooldusteenusele. S. Riisalo palus

täpsustada kriisiolukorra formaalset tööjaotust ja osapoolte vastastikuse toetamise korraldust.

Kaja Rattas selgitas, et SKA tavapärane ülesanne on juhtumikorraldus. Kui Eestisse

saabunud alaealist ei ole tema turvalisuse tagamiseks vaja kinni pidada, korraldab SKA tema

paigutamise asendushooldusteenusele. Uue ülesandena esindab SKA saatjata alaealisi

erijuhtudel. Lokaalse kriisi korral või juhul, kui KOV ei tule suurenenud koormusega toime,

toetab SKA KOVi. Nii on toimitud ka praeguses olukorras, kuigi suurim töökoormus on

langenud Rae vallale. SKA ja suure surve alla sattunud KOV jagavad esindamisülesanded

omavahel, leppides kokku, kes, millal ja millistes menetlustoimingutes osaleb.

Viimasel nädalavahetusel toimus samal ajal kaks PPA menetlustoimingut eri isikutega,

mistõttu oli korraga vaja kaht esindajat. Kuna kiireloomulised PPA toimingud tuleb teha 48

tunni jooksul, võivad need toimuda ka õhtuti, nädalavahetustel ja riigipühadel. Töövälisel ajal

tagatakse esindamine lasteabiteenuse kaudu ning sellist korraldust jätkatakse ka edaspidi.

Tegemist on SKA jaoks täiesti uue ülesandega, mille täitmiseks ei ole ametile eraldi

eelarvevahendeid ette nähtud. Seni on töö korraldatud ülesannete ümberjaotamisega ning

töötajad täidavad esindamisülesannet oma põhitöö kõrvalt. Aegkriitilistes olukordades on

9

SKA osalenud ajutiselt ka vanuse hindamise komisjoni töös eksperdina, mitte esindajana.

Kuna eksperdi ja esindaja roll võivad kattuda, tuleb hinnata, kas amet saab olla samal ajal

lapse esindaja ja vanuse hindamise komisjoni liige. SKA on koostanud esindaja rolli käsitleva

lühijuhise, mis annab suure surve alla sattunud KOVile kiiresti ülevaate esindaja ülesannetest.

Lisaks on vaja koolitusi, mille vajalikkusele on osutanud ka SIM. Kiire juhendamise

hõlbustamiseks kavandatakse lühivideoid. Peamine probleem on tema sõnul see, et ülesanne

on KOVi jaoks uus ning kõik osapooled ei olnud selle täitmiseks piisavalt valmistunud.

Koolitused ja juhised oleksid pidanud valmima varem, samuti tuleb täpsustada

menetlustoimingute korraldust. Rakenduspraktikas on ilmnenud mitu kitsaskohta, sest saatjata

alaealisi on Eesti kinnipidamiskeskuses viibinud vähe ja varasem kogemus selles valdkonnas

on napp. Tulevikus aitaks sujuvamat koostööd tagada see, kui ka aegkriitilistes olukordades

toimiksid protsessid selgete reeglite ja kokkulepete alusel ning kõik osapooled saaksid oma

ülesandeid täita. Kui lasteabitöötaja esindab saatjata alaealist, peatub selleks ajaks tema

tavapärane lasteabitöö ning menetlustoimingud võivad kesta tunde. Kahe esindaja samaaegne

leidmine on praktikas peaaegu võimatu. Need on peamised seni ilmnenud kitsaskohad.

Signe Riisalo märkis, et tema hinnangul ei ole praegune lahendus olemuslikult jätkusuutlik.

Esindamise korraldus tulnuks lahendada väljaspool nende spetsialistide ülesandeid, kes

hakkavad lapsi kasvatama, eestkostet korraldama ja juhtumeid menetlema. Varem oli SIMil

seadusest tulenev võimalus ja pädevus esindajaid hankida, kuid nüüdseks on see säte

seadusest välja jäetud. Arvestades, et võimaliku rändekriisi esimesed ilmingud ilmnesid juba

2022. aastal, tuleb pikemas perspektiivis leida muu lahendus. S. Riisalo soovitas analüüsida

nende riikide praktikat, kus esindamine on korraldatud näiteks Justiits- ja Digiministeeriumi

või vabatahtlike esindajate süsteemi kaudu. Ta rõhutas, et üle 60 isiku esindamine kõigis

menetlustoimingutes tähendab ühe KOVi jaoks väga suurt koormust. Kriisiolukorras peavad

KOVid üksteist abistama ja selleks tuleb esitada abitaotlus. Ta küsis, milline on olnud

Tallinna linna roll, arvestades linna võimekust, Ukraina sõjapõgenike vastuvõtmisel saadud

ulatuslikku kogemust ning Tallinna rändekeskuses töötava saatjata alaealiste ja rahvusvahelise

kaitse taotlejate valdkonna kogenud spetsialisti olemasolu. S. Riisalo palus täpsustada, millise

kokkulepitud kohustuse võtab SKA KOVilt üle, sest eelnenud vastusest ei selgunud see

piisavalt täpselt. Seejärel andis ta sõna Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuameti rändekeskuse

juhile.

Kaisa Üprus-Tali selgitas, et on rändeküsimustega tegelenud ligikaudu kümme aastat ning

töötanud nii SOMis ja SKAs kui ka rändekeskuse juhina. Samuti esindab ta Eesti Linnade ja

Valdade Liitu (ELVL). K. Üprus-Tali rõhutas, et tulevikus ei piirdu probleem üksnes Rae

valla ega Harjumaaga. Sarnased küsimused võivad tekkida KOVides, kus asuvad Vao või

Vägeva varjupaigataotlejate majutuskeskused, aga ka KOVides, kuhu suunatakse elama

rahvusvahelise kaitse saanud alaealisi. Alates juulist on Tallinna rändekeskuse töötajad

osalenud enam kui sajal menetlustoimingul. Need on ajamahukad ning hõlmavad muu hulgas

taustakontrolli, kinnipidamise üle peetavaid istungeid Tallinna Halduskohtus, rahvusvahelise

kaitse taotluste vastuvõtmist ja vanuse hindamise eksperdikomisjoni tööd. Menetlustoimingul

peab osalema ka eestkostja esindaja, kes jälgib, et väidetava alaealise õigusi ei kahjustataks.

Teema keerukuse näitena kirjeldas K. Üprus-Tali Pärnus tekkinud olukorda. Lääne

prefektuuri migratsioonijärelevalve töötaja võttis temaga ühendust pärast seda, kui Tallinna–

Pärnu–Ikla maanteel peatatud kaubikust leiti mitu inimest, kellest osa väitis end olevat

saatjata alaealised. Esmased taustakontrollid tuli teha Pärnus, kuid nädalavahetusel ei olnud

piisavalt esindajaid. Lasteabi oli küll kaasatud, kuid sellest ei piisanud, sest SKA esindajad

olid juba teiste toimingutega hõivatud. Juhtum näitas, et probleem oli laienenud ka Pärnusse.

K. Üprus-Tali hinnangul ei ole koostöö olnud piisavalt süsteemne. Tallinna rändekeskus sai

Rae valla suurest koormusest teada alles siis, kui PPA pöördus abipalvega. Kõik need

menetlustoimingud on aegkriitilised ja Rae valda ei saa jätta üksi, sest väidetavad alaealised

tuleb seaduses ette nähtud tähtaja jooksul kohtusse toimetada. Tähtaja ületamisel võib tekkida

vajadus isikud vabastada, kuid sel juhul ei ole selge, kuhu nad suunata. Samuti ei oleks

turvaline lasta inimestel, kes ei mõista, kuhu nad on sattunud, omapäi Eestis liikuda. Selliseid

olukordi ei saa lahendada üksikjuhtumite kaupa. Vaja on osapoolte eelnevat koostööd ja

selgeid kokkuleppeid selle kohta, kuidas tegutseda ning kes millist ülesannet täidab. Seni ei

10

ole koostöö olnud piisav. K. Üprus-Tali märkis, et sarnased küsimused võivad tekkida ka

teistel KOVidel, kui nende territooriumile suunatakse inimesi, kelle puhul ei ole selge, kuidas

toimida ja millised kohustused KOVil lasuvad. Üksnes kodulehel avaldatud juhisest tema

sõnul ei piisa, sest oluline on tagada toimiv koostöö ja selgelt kokku lepitud lahendused. Kogu

koormust ei saa jätta KOVi kanda pelgalt seetõttu, et kinnipidamiskeskus asub tema

territooriumil.

Signe Riisalo andis sõna Rae valla esindajale.

Alina Ader märkis, et Rae valla jaoks on tegemist kriitilise küsimusega. Riikliku probleemi

lahendamist ei saa jätta ühe KOVi ülesandeks ilma täiendavate ressursside ja eelnevate

kokkulepeteta. Samale probleemile juhtis juba 2012. aastal tähelepanu Harku Vallavalitsus,

kelle territooriumil kinnipidamiskeskus toona asus, samuti käsitles 2017. aastal seda oma

analüüsis ka õiguskantsler. Rae vald ei vaja esmajoones koolitusi ega abi, vaid peab

vajalikuks määratleda saatjata alaealistega tegelemine riikliku ülesandena, mille täitmiseks on

ette nähtud kindlad vastutajad ja vajalik ressurss. Ta rõhutas, et nii saab laste õigusi kaitsta

pädevalt ja sisuliselt. Teiseks leiab Rae vald, et eestkosteülesannete määramisel ei peaks

viibimiskohaks lugema kinnipidamiskeskust, vaid kohta, kus isik tegelikult kinni peeti. Kui

inimene on näiteks elanud juba nädal aega Mustamäe korteris, võiks tema viibimiskohaks

lugeda Tallinna. See aitaks kohustusi ja ressursikulu KOVide vahel proportsionaalsemalt

jaotada.

Kolmandaks ei võimalda praeguseks kujunenud menetlus nõuetekohaselt välja selgitada lapse

parimaid huve. Protsessi kirjeldus on puudulik, infovahetus ei toimi piisavalt ning vastutuse ja

ülesannete jaotus on endiselt ebaselge. Ligikaudu kaks kuud pärast kinnipidamiskeskusesse

saabumist tekib KOVil kohustus korraldada hariduse andmine, sest kuni isiku alaealisuse

ümberlükkamiseni tuleb teda käsitada alaealisena. Rae vallale ei ole aga selgitatud, kuidas

seda kohustust kinnipidamiskeskuses täita. Ebaselge on ka asendushooldusteenuse ja

eestkoste edasine korraldus. Kui üks, kaks või kümme inimest tunnistatakse alaealiseks ja nad

vabanevad kinnipidamiskeskusest, tuleb otsustada, kuhu nad paigutatakse ja kes jääb nende

eestkostjaks. Eestkostja määrab kohus, lähtudes tavaliselt lapse viibimiskohast või sellest,

milline KOV on lapsega kõige rohkem tegelenud. Mõlemal juhul võib eestkosteülesanne ja

sellega kaasnev ressursikulu jääda Rae vallale. A. Ader andis seejärel sõna edasi Rae valla

lastekaitse teenistuse juhile, et ta kirjeldaks täpsemalt lastega seotud menetlustoiminguid ja

nende mõju valla lastekaitse tööle.

Tiina Mander selgitas, et Rae valla laste ja perede heaolu peaspetsialistina koordineerib ta

kõiki kõnealuseid juhtumeid. Nagu K. Üprus-Tali eelnevalt kirjeldas, peab KOV osalema

esindajana PPAs või kinnipidamiskeskuses toimuvates menetlustes. Nendest toimingutest

tulenev töökoormus on väga suur. Aegkriitiliste menetlustoimingute tõttu on valla spetsialistid

pidanud oma tavapärase lastekaitsetöö ja abivajavate peredega tegelemise kõrvale jätma, mis

mõjutab negatiivselt ka nende perede abistamist. Esindamisülesandeid on tulnud täita

nädalavahetustel ja suvisel puhkuste perioodil. Sel ajal ei olnud lasteabiga veel praeguseks

kujunenud koostöökorraldust, mille kohaselt esindab lasteabi noori väljaspool valla

spetsialistide tööaega. T. Mander märkis, et valla spetsialistid osalevad protsessis pidevalt ja

tegelevad sellega iga päev. Samal ajal lisandub igapäevaselt uusi isikuid, kes väidavad end

olevat alaealised ja kellega tuleb viivitamata tegeleda.

Signe Riisalo andis komisjoni liikmetele küsimusteks sõna.

Tanel Kiik küsis, kas isikut tuleb kuni vanuse kindlakstegemiseni käsitada alaealisena ka siis,

kui ta näib visuaalse vaatluse põhjal selgelt täisealine, kuid väidab end olevat alaealine.

Samuti palus ta selgitada, millistel juhtudel saab alaealisuse kohe välistada ja kas menetlus

tuleb algatada ka siis, kui isik esitab ilmselgelt valeandmeid.

Marina Põldma sõnul ongi see PPA jaoks probleem. PPAsse jõuab ka isikuid, kes näivad

visuaalse vaatluse põhjal selgelt täisealised. Kui aga puuduvad tõendid isiku täisealisuse

kohta, tuleb tema vanus nõuetekohaselt kindlaks teha. Selleks tegutseb multidistsiplinaarne

vanuse hindamise komisjon. Komisjoni kiire kokkukutsumine võimaldaks vältida

ebavajalikke järgnevaid menetlustoiminguid ja vähendada KOVi koormust. Alates rändesurve

algusest 21. juulil võttis komisjoni töö käivitamine siiski aega, mistõttu pidi Rae vald pikema

aja jooksul osalema arvukates menetlustoimingutes.

11

Tanel Kiik küsis täpsustavalt, kas selline menetluskord tuleneb Eesti õigusest või ELi

õigusaktidest. Ta tõi võrdluseks alkohoolsete jookide müügi, mille puhul võib müüja

visuaalse vaatluse põhjal hinnata, et ostja on täisealine ega pea igalt ilmselgelt täisealiselt

isikult dokumenti küsima. T. Kiik palus selgitada, miks ei ole samalaadset visuaalset

hindamist võimalik kasutada alaealisuse väite kontrollimisel.

Heidi Maiberg vastas, et menetluskord tuleneb ELi rändereformist, mida kohaldatakse alates

12. juunist 2026. Reform koosneb üheksast määrusest ja kahest direktiivist. Määrustes on

sätestatud üksikasjalikud nõuded, mida kõik ELi liikmesriigid peavad ühetaoliselt järgima.

Seega ei ole tegemist Eesti enda kehtestatud lisakohustustega, vaid liikmesriikide vahel kokku

lepitud ühiste reeglitega.

Jaanus Karilaid küsis, millistest riikidest kõnealused isikud pärinevad, kas nad teevad

menetluses koostööd ja kes nendega suhtleb. Samuti soovis ta teada, kas kõik 62 isikut

viibivad praegu Rae vallas asuvas kinnipidamiskeskuses, millised on menetluse järgmised

etapid ja kas nad jäävad Eestisse või kavandatakse nende lahkumist.

Signe Riisalo märkis, et kõik 62 isikut viibivad kinnipidamiskeskuses. Alaealiseks

tunnistatud isikud tuleks paigutada Vao või Vägeva majutuskeskusesse. Ülejäänute edasine

käekäik sõltub rahvusvahelise kaitse menetluse tulemusest, nad kas saadetakse Eestist välja

või antakse neile rahvusvaheline kaitse. Rahvusvahelise kaitse saanud isikud suunatakse

kokkuleppel KOVidesse, kus neile pakutakse vajalikku tuge ja võimaldatakse kasutada

ettenähtud õigusi, et nad saaksid alustada tavapärast elu. Alaealiste puhul on korraldus

keerukam, sest lisaks tavapärasele sotsiaaltööle vajavad nad eestkostet ning haridus- ja

tervishoiuteenuseid. S. Riisalo palus täpsustada, millistest riikidest need isikud pärinevad.

Alina Ader vastas, et isikud on saabunud peamiselt Aafrika riikidest, sealhulgas Somaaliast.

Keelte paljusus on põhjustanud tõlkeraskusi ja vajaduse kaasata mitu tõlki.

Marina Põldma lisas, et pärast vanuse hindamist saab suure osa isikutest saata tagasi Lätti,

kuna see oli esimene ELi riik, kuhu nad saabusid.

Jaanus Karilaid küsis, kas Läti on valmis neid isikuid tagasi võtma.

Marina Põldma selgitas, et Läti on ülekoormatud ega suuda korraga vastu võtta nii palju

isikuid kui Eesti sooviks sinna tagasi saata.

Tanel Kiik küsis, kuidas need isikud Lätti jõuavad ja kas probleem on tingitud Läti välispiiri

ebapiisavast kontrollist. Seejärel käsitles ta kriisijuhtimise õiguslikku ja praktilist korraldust.

T. Kiige hinnangul ei peaks rändekriisi või -surve korral rakendama tavapärast lahendust,

mille kohaselt lasub peamine vastutus sellel KOVil, kelle territooriumile inimesed satuvad.

Nii võib vastutus juhuslikult langeda Rae vallale või mõnele teisele KOVile, näiteks Ruhnu

vallale. T. Kiik märkis, et Tallinna suurem võimekus Ukraina sõjapõgenike vastuvõtmisel

tulenes teistsugusest olukorrast. Praegu on tegemist Eesti või laiemalt ELi liikmesriikide vastu

suunatud rändesurvega. Tema hinnangul peaks sellises olukorras rakenduma tavapärasest

erinev korraldus: kriisi juhib riik ning PPA ja SKA võtavad juhtiva rolli. KOV peaks

panustama oma võimekuse piires, mitte kandma esmast vastutust ja saama teistelt abi alles

siis, kui tema suutlikkus hakkab ammenduma.

Anneliis Rohtsalu vastas, et ELi õigusaktide ja Eesti seaduste kohaselt tuleb alaealisena

esinevat isikut kuni tema vanuse kindlakstegemiseni käsitada lapsena. Kui isik väidab, et ta on

alaealine, ei saa tema suhtes jätta lapsele ette nähtud tagatisi kohaldamata üksnes põhjusel, et

ta näib visuaalselt täisealine. Menetluses tuleb järgida ÜRO lapse õiguste konventsiooni ja

lastekaitseseadust ka kriisiolukorras.

Tanel Kiik täpsustas, et tema küsimuse tuum ei olnud lapsele ette nähtud tagatiste

kohaldamine, vaid see, kes peaks kriisi juhtimise eest vastutama. Tema hinnangul peaks

vastutus lasuma riigiasutustel, mitte KOVil, mille territooriumile inimesed juhuslikult

satuvad.

Marina Põldma täpsustas, et ligikaudu 200 inimese saabumist ei käsitata üleriigilise

rändekriisina. Rae valla jaoks on olukord siiski kujunenud lokaalseks kriisiks, sest

kinnipidamiskeskuse asumise tõttu tema territooriumil on suur menetluskoormus koondunud

just sellele KOVile.

Signe Riisalo märkis, et kinnipidamiskeskuse asukoha on määranud riik, mistõttu ei ole

põhjendatud jätta sellest tulenevat koormust üksnes keskuse asukohajärgse KOVi kanda.

12

Kuigi olukord ei ole veel kujunenud üleriigiliseks rändekriisiks, viitavad senised arengud

rändesurve kasvule ja kriisiplaan tuleb koostada juba praegu. Rae valla tavapärast abivajavate

laste arvu võrreldes nende isikute arvuga, kelle alaealisust või täisealisust tuleb menetluses

hinnata, on tegemist valla jaoks lokaalse kriisiga. S. Riisalo rõhutas, et SKAl ja SOMil peab

olema lokaalse kriisi lahendamiseks toimiv mehhanism, mis hõlmab kokkuleppeid

lähivaldadega, SKA tuge ja selgelt määratletud tööjaotust. See mehhanism peab olema

eelnevalt läbi harjutatud ja käivituma viivitamata. Praegu kujundatakse tegevuspraktikat

olukorra käigus, sest selline juhtum on Eestis tekkinud esimest korda. Kuna edaspidi võib

sarnane olukord puudutada ka teisi KOVe, peab ettevalmistus olema põhjalik.

Samuti tuleb selgelt eristada eestkostet ja esindamist, sest tegemist on erinevate ülesannete ja

töömahtudega. Vanuse hindamise menetluse ajal on vaja tagada eelkõige esindaja osalemine.

Eestkosteülesanne tekib teises ulatuses. S. Riisalo kutsus osapooli esindamise korraldust

uuesti läbi mõtlema, sest olemasolevate riigi rakendusasutuste ja KOVide töötajatele tuginev

lahendus ei ole suurema kriisi korral jätkusuutlik. Ukraina sõjapõgenike vastuvõtmisel värbas

SKA suure hulga töötajaid ja sai selleks valitsuse reservist eraldi raha. Ka saatjata alaealiste

esindamine tuleb korraldada viisil, mis toimib sujuvalt sõltumata saabuvate isikute arvust.

Võimalike lahendustena nimetas S. Riisalo teenuse hankimist advokaadibüroolt või teiste

riikide praktikast lähtuva muu esindamismudeli loomist, mis oleks kooskõlas ELi

õigusaktidega. S. Riisalo sõnul peavad kõik osapooled teadma, kes kriisiolukorras protsessi

juhib, milliseid ülesandeid täidab ja kuidas koostöömudel käivitub. Samuti tuleb täpselt

määratleda, milliseid teenuseid iga isik tegelikult vajab. Kui 61 alaealisena esinenud isikust

kaks tunnistati alaealiseks, ei vajanud ülejäänud 59 isikut tema hinnangul tavapärast

lastekaitselist juhtumikorraldust.

Kalle Grünthal võrdles olukorda lekkiva katusega, mille puhul tegeldakse tuppa jõudnud

veega, kuid mitte lekke põhjuse kõrvaldamisega. Tema hinnangul keskendutakse praegu

rändesurve tagajärgede lahendamisele, kuigi vaja on ennetada probleemi süvenemist. K.

Grünthal märkis, et rändes osalejad vahetavad omavahel teavet ja teadmine Eesti

menetluskorraldusest võib survet suurendada. Kommunikatsiooni piirata ei ole võimalik, kuid

Eesti riigipiiri ületamist saab takistada. Ta küsis, kas PPAl oleks võimalik kehtestada

riigipiiril vähemalt minimaalne täiendav kontroll, et vähendada uute isikute Eestisse

jõudmist.

Marina Põldma vastas, et tema pädevuses ei ole otsustada täiendava piirikontrolli

kehtestamise üle, kuid seda küsimust on korduvalt arutatud. Ta kinnitas, et teave

menetluskorralduse kohta levib rändajate seas. Pärast seda, kui selgus, et saatjata alaealisena

ei ole Eestis lihtne edasi elada, on märgatavalt vähenenud nende isikute osakaal, kes väidavad

end olevat alaealised.

Heidi Maiberg lisas, et sisepiirikontrolli taastamine on väga kulukas meede, kuigi osa ELi

liikmesriike on seda teatud olukordades rakendanud. Tema hinnangul tuleb keskenduda

probleemi algpõhjusele: Venemaa ja Valgevene on alates 2021. aastast inimesi

süstemaatiliselt instrumentaliseerinud ja suunanud neid ELi idapiirile. Kõige enam on see

mõjutanud Poolat, Leedut ja Lätit ja alates 2023. aastast ka Soomet. Tegemist on Venemaa ja

Valgevene jätkuva tegevusega, mille eesmärk on kahjustada demokraatlikku korda ja

julgeolekut. Seetõttu on Poola, Leedu ja Eesti oma piiri tugevdanud ning jätkavad piiritaristu

arendamist. Praegu on nõrgaks kohaks Läti piir, kuid ka Läti kasutab olemasolevaid

vahendeid ja tugevdab oma piiri.

Signe Riisalo märkis, et piisavalt kriitilises olukorras on valitsusel ja pädevatel asutustel

võimalik teha erakorralisi otsuseid, sealhulgas taastada sisepiirikontroll. Seda võimalust on

kasutatud ka varasemate kriiside ajal, eelkõige Ukraina sõjapõgenike saabumisel. Samas on

sisepiirikontroll väga kulukas ja selle korraldamist raskendab tööjõupuudus.

Helmen Kütt märkis, et meediakajastus on tekitanud palju küsimusi ja muret ning jätnud Rae

valla väga keerulisse olukorda. H. Kütt küsis, kas olukorra lahendamiseks on vaja muuta

seadusi ning milliseid praktilisi samme kavatsetakse Rae vallas pärast istungit astuda. Tema

hinnangul ei piisa probleemi tunnistamisest ega üldisest tõdemusest, et koostöö peab

paranema. Selgelt tuleb kokku leppida, kuidas tegutsetakse olukorra süvenemisel. Samuti

soovis H. Kütt teada, kas seaduses tuleks sätestada osapoolte koostöökohustus ja kriisi

13

lahendamise selged alused või on vajalik õigusraamistik juba olemas, kuid selle rakendamine

praktikas ei toimi. Ta rõhutas, et sellise olukorra tekkimist oli võimalik ette näha, sest teistes

ELi liikmesriikides oli sarnaseid arenguid ilmnenud juba varem.

Signe Riisalo märkis, et peamine vastutus lahenduse leidmise eest lasub SIMil. Ta palus

SIMil selgitada, kuidas kavatsetakse nii tema kui ka H. Küti tõstatatud süsteemne probleem

lahendada.

Heidi Maiberg vastas, et ELi rändereformi aluspõhimõtteid ei saa Eesti ühepoolselt muuta.

Reform hõlmab ligikaudu 1300 lk õigusakte ja selle rakendamisel on alates 12. juunist

ilmnenud palju praktilisi küsimusi, millest saatjata alaealiste esindamine on üks. H. Maiberg

märkis, et rakenduspraktika põhjal on võimalik parandada osapoolte omavahelist suhtlust ja

koostööd, täpsustada juhiseid ning korraldada koolitusi. Kui osapooltel on konkreetseid

muudatusettepanekuid, palus ta need SIMile edastada. Samuti pidas ta oluliseks kuulda

praktikute ja Rae valla hinnangut sellele, millised lahendused oleksid kõige tõhusamad.

Alina Ader selgitas, et Rae vald ootab eelkõige riiklikku ja püsivat lahendust. Näiteks võiks

SKAs töötada üks kuni kolm spetsialisti, kes tegeleksid selliste juhtumitega üle Eesti. Seaduse

muutmisel tuleks täpsustada ka viibimiskoha mõistet, kas selleks loetakse kinnipidamiskeskus

või koht, kus väidetav alaealine kinni peeti. A. Ader rõhutas, et praeguse korralduse ja

olemasoleva võimekuse juures ei suudeta väidetavate alaealiste huve kaitsta kõigi

õigusaktidega nõutud ulatuses. Rae vallal puudub selleks piisav võimekus ja ka protsess

tervikuna ei ole välja töötatud. Samuti ei ole vallale selge, kuidas pärast istungit edasi

tegutseda. Kuigi üks või kaks alaealist võib näida väikese arvuna, tuleb neile tegelikult

korraldada muu hulgas hariduse andmine, kuid vallal puudub teadmine, kuidas seda

kinnipidamiskeskuses teha.

Anneliis Rohtsalu lisas, et tähelepanuta on jäänud tasuta õigusabi korraldus. Väidetavale

alaealisele tuleb tagada õigusnõustamine ja teda esindab lepinguline advokaat. Kehtivas

seaduses ei ole KOVi kui esindaja või eestkostja ja advokaadi rollijaotus piisavalt selgelt

määratletud. Praktikas võivad nende seisukohad erineda ning Rae vallale on jäänud mulje, et

õigusnõustaja ei lähtu alati lapse huvidest. Seetõttu tuleb rollide ja vastutuse jaotust seaduses

täpsustada.

Signe Riisalo nõustus, et lapse eestkoste ja esindamine on erinevad ülesanded. Eestkostja

täidab lapsevanema rolli ja tegutseb lapse parimates huvides, esindaja osaleb aga

konkreetsetes menetlustoimingutes. Neid ülesandeid ei ole otstarbekas jätta ühe KOVi kanda.

S. Riisalo hinnangul tuleks saatjata alaealiste esindamine korraldada riiklikult, näiteks teenuse

sisseostmise kaudu, või taastada vähemalt seaduses varem ette nähtud võimalus. ELi õigus

nõuab esindamise tagamist, kuid selle praktiline korraldus on siseriiklik küsimus. Kehtiv

lahendus ei ole tema hinnangul sisuliselt põhjendatud ega jätkusuutlik. Samal ajal tuleb välja

töötada toimiv koostöömudel lokaalsete kriiside lahendamiseks, sest need võivad kiiresti

kujuneda üleriigiliseks. Ligikaudu 60 isikuga seotud juhtumites on hinnanguliselt tehtud 300–

400 eraldiseisvat menetlustoimingut. Neist üle saja on teinud Tallinn, osa SKA ja suur

töökoormus on jäänud Rae vallale. SKA ja SOM peavad menetluste töövood, teavitamise,

ülesannete ülevõtmise ning KOVide, lasteabi ja SKA koostöömehhanismid terviklikult läbi

mõtlema ja rakendama.

S. Riisalo rõhutas, et SIM kui õigusraamistiku ettevalmistaja ja valdkonna eest vastutav

ministeerium peab ise analüüsima võimalikke lahendusi ega saa piirduda üksnes ettepanekute

küsimisega. Tegemist on spetsiifilise valdkonnaga, kus rakendatav lahendus vajab põhjalikku

ettevalmistust.

Kokkuvõttes avaldas S. Riisalo lootust, et komisjon saab enne Riigikogu praeguse koosseisu

töö lõppu teema juurde tagasi tulla ja hinnata, kuidas SKA ja SOM on kriisi lahendamise

töövood, teavitamise, ülesannete ülevõtmise ning KOVide, SKA ja lasteabi

toetusmehhanismid korraldanud. Võimaliku seadusemuudatuse valmimist selle aja jooksul ei

pidanud ta tõenäoliseks, kuid kutsus SOMi ja SIMi üles leidma sisulise ja jätkusuutliku

lahenduse. Ta tänas päevakorrapunktis osalenud külalisi.

6. Info ja muud küsimused

14

6.1 Signe Riisalo tuletas komisjoni liikmetele meelde, et kolmapäeval, 7. oktoobril 2026

algusega kell 14 toimub ühine istung Riigikogu rahanduskomisjoniga.

(allkirjastatud digitaalselt)

Signe Riisalo

juhataja

(allkirjastatud digitaalselt)

Terle Kask

protokollija

(allkirjastatud digitaalselt)

Riin Lindpere

protokollija

Riigikogu sotsiaalkomisjoni

istungi protokoll nr 189

Tallinn, Toompea Esmaspäev, 28. september 2026

Algus 11.10, lõpp 13.00

Juhataja: Signe Riisalo (esimees)

Protokollijad: Terle Kask (konsultant), Riin Lindpere (konsultant)

Võtsid osa:

Komisjoni liikmed: Kalle Grünthal, Jaanus Karilaid, Tanel Kiik, Helmen Kütt, Mihkel Lees,

Irja Lutsar, Eero Merilind, Õnne Pillak, Aleksandr Tšaplõgin

Komisjoni ametnikud: Heidi Barot (nõunik-sekretariaadijuhataja), Kristi Reindla (nõunik),

Helgi Kundla (nõunik)

Kutsutud: majandus- ja tööstusminister Liina Vahtras, ministri nõunik Emma Kruusmäe,

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi töösuhete ja töökeskkonna osakonna juhataja

Seili Suder ja nõunik Johann Vootele Mäevere (3. ja 4. päevakorrapunkt);

Sotsiaalministeeriumi laste ja perede osakonna nõunik Merileid Vinkler, Siseministeeriumi

piirivalve- ja rändeosakonna nõunik Heidi Maiberg, Politsei- ja Piirivalveameti

arendusosakonna rahvusvahelise kaitse grupi juht Marina Põldma ja Sotsiaalkindlustusameti

asendushoolduse talituse juhataja Kaja Rattas, Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuameti

rändekeskuse juht Kaisa Üprus-Tali, Rae abivallavanem Alina Ader, jurist Anneliis Rohtsalu

ning laste ja perede heaolu peaspetsialist Tiina Mander (5. päevakorrapunkt);

Riigikogu Kantselei avalike suhete osakonna pressinõunik Maris Meiessaar

Päevakord:

1. Nädala töökava kinnitamine

2. Vabariigi Valitsuse algatatud töötervishoiu ja tööohutuse seaduse muutmise ning sellega

seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (888 SE) kolmanda lugemise

ettevalmistamine

3. Vabariigi Valitsuse algatatud platvormitöö seaduse eelnõu (1003 SE) esimese lugemise

ettevalmistamine

4. Vabariigi Valitsuse algatatud töövaidluse lahendamise seaduse muutmise seaduse eelnõu

(1005 SE) esimese lugemise ettevalmistamine

5. Saatjata alaealiste välismaalaste eestkoste ja hoolekande korraldusest

6. Info ja muud küsimused

1. Nädala töökava kinnitamine

Riigikogu sotsiaalkomisjoni nädala (28.09-04.10.2026) töökava.

Komisjoni istung esmaspäeval, 28.09.2026 kell 11.10

2

1. Nädala töökava kinnitamine

2. Vabariigi Valitsuse algatatud töötervishoiu ja tööohutuse seaduse muutmise ning sellega

seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (888 SE) kolmanda lugemise

ettevalmistamine

3. Vabariigi Valitsuse algatatud platvormitöö seaduse eelnõu (1003 SE) esimese lugemise

ettevalmistamine

4. Vabariigi Valitsuse algatatud töövaidluse lahendamise seaduse muutmise seaduse eelnõu

(1005 SE) esimese lugemise ettevalmistamine

5. Saatjata alaealiste välismaalaste eestkoste ja hoolekande korraldusest

6. Info ja muud küsimused

Komisjoni istung teisipäeval, 29.09.2026 kell 14.00

1. Vabariigi Valitsuse algatatud sotsiaalhoolekande seaduse ja sotsiaalseadustiku üldosa

seaduse muutmise seaduse (erihoolekandeteenused) eelnõu (1001 SE) esimese lugemise

ettevalmistamine

2. "Inimkeskne erihoolekanne" arutelu

3. Info ja muud küsimused

Otsustati:

1.1. Kinnitada nädala töökava (konsensus: Kalle Grünthal, Jaanus Karilaid, Tanel Kiik,

Helmen Kütt, Eero Merilind, Õnne Pillak, Signe Riisalo, Aleksandr Tšaplõgin).

2. Vabariigi Valitsuse algatatud töötervishoiu ja tööohutuse seaduse muutmise ning

sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (888 SE) kolmanda lugemise

ettevalmistamine

Signe Riisalo pani hääletusele menetlusliku otsuse.

Otsustati:

2.1. Kiita heaks eelnõu menetlusdokument (poolt 9: Jaanus Karilaid, Tanel Kiik, Helmen

Kütt, Mihkel Lees, Irja Lutsar, Eero Merilind, Õnne Pillak, Signe Riisalo, Aleksandr

Tšaplõgin; vastu 1: Kalle Grünthal; erapooletuid 0).

3. Vabariigi Valitsuse algatatud platvormitöö seaduse eelnõu (1003 SE) esimese lugemise

ettevalmistamine

Liina Vahtras andis ülevaate eelnõust 1003 SE. Ta märkis, et eelnõuga võetakse üle Euroopa

Liidu direktiiv. Platvormitöö seaduse eesmärk on luua Eestis õiguslik raamistik platvormi

vahendusel tehtava töö reguleerimiseks ning tagada platvormitöö tegijatele õiglane,

läbipaistev ja turvaline töökeskkond. Seaduse eesmärk on parandada platvormitöö tegijate

õiguskaitset, suurendada õigusselgust platvormihaldurite ja töötegijate vahelistes suhetes ning

tugevdada riikliku järelevalve võimalusi platvormimajanduses.

Seili Suder tutvustas kavandatavaid muudatusi ja nende eesmärke (lisa 1). Ta märkis, et

platvormitöö puhul võivad töö tegemise tingimusi oluliselt mõjutada automaatsed seire- ja

otsustussüsteemid, mille otsustusloogika ei ole alati läbipaistev ega arusaadav. Samuti puudub

platvormitöö tegijatel sageli võimalus küsimuste või probleemide korral kellegi poole

pöörduda.

S. Suder tõi esile kolm peamist muudatust ja rääkis esmalt automaatsüsteemide läbipaistvuse

suurendamisest. Ta selgitas, et automaatsed seiresüsteemid jälgivad muu hulgas platvormitöö

tegijate asukohta ja klientide antud hinnanguid. Otsustussüsteemid võtavad arvesse

reageerimiskiirust, hinnanguid, asukohta ja muid näitajaid. Need asjaolud võivad mõjutada

platvormitöö tegija platvormil tegutsemise võimalusi. Läbipaistvuse tagamiseks kehtestatakse

platvormile selgitamiskohustus. Platvorm peab avaldama, milliseid süsteeme kasutatakse,

millal platvormitöö tegijat jälgitakse ning milliseid tema konto nähtavust, tasu või muid

töötingimusi mõjutavaid otsuseid nende süsteemide kaudu tehakse.

Teise olulise muudatusena käsitles S. Suder tundlike andmete töötlemise piiranguid. Ta

märkis, et automaatsüsteem ei tohi tundlikke andmeid koguda ega teiste andmete pinnalt

3

järeldusi teha. Näiteks on keelatud töödelda andmeid platvormitöö tegija emotsionaalse või

psühholoogilise seisundi kohta, analüüsida eravestlusi ning koguda andmeid ajal, mil isik tööd

ei tee. Samuti ei tohi teha järeldusi tundlike asjaolude, sealhulgas tervise, usuliste või

poliitiliste veendumuste, erivajaduste ega ametiühingusse kuulumise kohta.

Kolmanda andmekasutusega seotud teemana käsitles S. Suder inimese kontrolli oluliste

otsuste üle. Ta selgitas, et olulise mõjuga otsuste puhul, näiteks konto sulgemisel või

peatamisel, peab lõpliku hinnangu andma inimene. Praegu teeb selliseid otsuseid teatavas

ulatuses automaatsüsteem. Edaspidi on platvormitöö tegijal õigus saada otsuse kohta selgitusi,

suhelda platvormi esindajaga ning saada tagasisidet 14 päeva jooksul. Praegu sellised

võimalused puuduvad. Lisaks peab platvorm süstemaatiliselt hindama oma otsuste võimalikke

kõrvalmõjusid ning ebaõiglase otsusega tekitatud kahju platvormitöö tegijale hüvitama.

Lõpetuseks tõi S. Suder välja, et direktiiviga nähakse ette töösuhte õiguslik eeldus, mille

kohaselt eeldatakse teatud tingimuste esinemisel töölepingulist suhet. Direktiivi menetlemisel

arutati konkreetsete kriteeriumide kehtestamist, mille alusel saaks platvormitöö tegijat pidada

töölepinguliseks töötajaks, kuid selliseid kriteeriume direktiivi ei lisatud. See jäeti

liikmesriikide otsustada. Ta selgitas, et Eestis kehtib töösuhte õiguslik eeldus juba praegu

kõigile töötegijatele, sh platvormitöö tegijatele. Töölepinguga on tegemist juhul kui üks isik

allub teise isiku juhtimisele ja kontrollile ning ei ole vaba oma töö tegemise viisi, aja ja koha

valikul.

Signe Riisalo andis komisjoni liikmetele küsimusteks sõna.

Jaanus Karilaid küsis, millises ulatuses direktiiv üle võeti. Lisaks soovis ta teada, kui palju

esitas eelnõu kohta ettepanekuid Bolt ning millisel määral nendega eelnõu koostamisel

arvestati.

Liina Vahtras vastas, et direktiivist võeti üle miinimumnõuded. Eelnõu koostamisel arvestati

nii platvormitöö pakkujate, sealhulgas Bolti, kui ka teiste esitatud ettepanekutega, aga

direktiivi ülevõtmisel jäädi miinimumnõuete juurde.

Johann Vootele Mäevere lisas, et Bolt ja Wolt esitasid kokku 33 suuremat ettepanekut,

millest 12 arvestati ja 18 jäeti arvestamata ning ülejäänute kohta anti selgitused. Eesti

Ametiühingute Keskliit ja teadlased esitasid 21 suuremat ettepanekut, millest 10 arvestati ja

viis jäeti arvestamata ning ülejäänute kohta anti selgitused. Lisaks esitas Bolt arvukalt

väiksemaid ja üksikasjalikumaid juriidilisi sõnastusettepanekuid.

Jaanus Karilaid palus saata kirjalikult ülevaate nendest Bolti ettepanekutest, millega eelnõus

arvestati. Lisaks küsis ta Eesti Advokatuuri poolt eelnõu kooskõlastusringil esitatud arvamuse

kohta, mis käsitles töölepingulise ja muu õigussuhte eristamist.

Seili Suder vastas, et eelnõu kehtivat käsitlust ei muuda. Töölepinguga on tegemist juhul kui

üks isik allub teise isiku juhtimisele ja kontrollile ning ei ole vaba oma töö tegemise viisi, aja

ja koha valikul. Töösuhte hindamisel võetakse muu hulgas arvesse, kes määrab töö tegemise

aja, koha ja viisi, annab ülesandeid ning määrab nende mahu, kas ülesanded tuleb täita

etteantud ajal, kas isik on kaasatud töökollektiivi jms.

Signe Riisalo küsis, kui suur osa platvormitöö tegijatest võiks kvalifitseeruda töölepingu

alla.

Seili Suder vastas, et Bolti ja Wolti vahendusel sõidu- või toidukulleriteenust osutavad isikud

ei tööta praegu töölepingu alusel, vaid kasutavad muu hulgas töövõtulepingut,

ettevõtluskontot või osaühingut. Sellel teemal ei ole Eestis ka ühtegi kohtu- ega

töövaidluskomisjoni lahendit. Euroopa riikides on olnud kohtuvaidlusi, mille tulemusel on

platvormitöö tegijaid käsitletud töötajatena. Sellistel juhtudel kohandavad platvormid oma

süsteeme, et töötegijatel oleks võimalikult suur iseseisvus, eelkõige tasu kujundamisel ning

tööaja määramisel. Need asjaolud on olnud teiste riikide kohtute hinnangutes määrava

tähtsusega töölepingulise suhte tuvastamisel.

Jaanus Karilaid küsis, milline oleks riigi hinnanguline täiendav maksutulu juhul, kui

ettevõtluskontot kasutavad platvormitöö tegijad töötaksid töölepingu alusel.

Seili Suder vastas, et sellist arvestust ei ole tehtud. Ettevõtluskontot ja osaühingut kasutatakse

ka teistes sektorites. Töösuhte olemasolu hinnatakse iga juhtumi asjaolude põhjal, eelkõige

selle järgi, mil määral määrab platvorm töö tegemise tingimused. Ka teiste riikide praktika ei

näe ette, et kõik platvormitöö tegijad oleksid alati töölepingulises suhtes.

4

Johann Vootele Mäevere lisas, et platvormitöö tegija õiguslik staatus sõltub igal üksikjuhul

töö tegemise tingimustest. Näiteks määratleti Prantsusmaal platvormitöö tegijad ühes

kohtuasjas töötajateks. Seejärel muutis Uber oluliselt oma teenuse osutamise tingimusi,

võimaldades muu hulgas teenuse osutajatel ise tasu määrata ja järgmises kohtuasjas määrati

nad iseseisvaks teenuse osutajaks. Seetõttu ei ole platvormitöö tegijate õiguslikku staatust

võimalik riigi tasandil üldiselt kindlaks määrata.

Kalle Grünthal viitas eelnõu § 9 lg 1 punktile 4, mille kohaselt keelatakse platvormihalduril

töödelda isikuandmeid, et prognoosida töötegija kavatsust kasutada mõnda Euroopa Liidu

põhiõiguste hartas sätestatud põhiõigust. Ta soovis teada, miks on viidatud Euroopa Liidu

põhiõiguste hartas nimetatud põhiõigustele, mitte Eesti Vabariigi põhiseaduses sätestatud

põhiõigustele. Lisaks palus ta selgitada eelnõu § 9 lg 1 punktis 6 sätestatud keeldu töödelda

automatiseeritud süsteemi abil platvormitöö tegija biomeetrilisi andmeid tema tuvastamiseks,

võrreldes neid teiste füüsiliste isikute biomeetriliste andmetega. Ta küsis, kuidas saab selle

piirangu korral tõhusalt kontrollida, et platvormi kaudu osutab teenust nõutud loa või

pädevuse saanud isik ja miks ei võiks selleks kasutada automatiseeritud kontrolli.

Seili Suder selgitas, et põhiõiguste hartale on viidatud ka direktiivis. Eelnõu § 9 lg 1 punkti 4

eesmärk on sätestada, milliseid andmeid ei tohi platvorm koguda ega kasutada nende põhjal

järelduste tegemiseks.

Signe Riisalo küsis täpsustavalt, kas Euroopa Liidu põhiõiguste harta laiendab neid õigusi

võrreldes Eesti Vabariigi põhiseadusega.

Seili Suder vastas, et nimetatud õigused on sätestatud ka Eesti Vabariigi põhiseaduses ja

teistes Eesti seadustes. Eelnõus viidatakse Euroopa Liidu põhiõiguste hartale, kuna vastav

viide tuleneb direktiivist ja muudab sätte selgemaks. Ta lisas, et mis puudutab biomeetrilisi

andmeid, siis Euroopa Liidu isikuandmete kaitse üldmääruse kohaselt on biomeetriliste

andmete töötlemine lubatud üksnes kindlaksmääratud erijuhtudel.

Johann Vootele Mäevere lisas, et lubatud on kontrollida, kas isik on see, kellena ta end

esitleb. Keelatud on isiku tuvastamine tema biomeetriliste andmete võrdlemise teel ulatusliku

isikute andmebaasiga.

Signe Riisalo täpsustas, et isikusamasuse kontrollimine on lubatud, kuid biomeetriliste

andmete kasutamine ulatuslike andmebaaside töötlemisel ei ole lubatud.

Johann Vootele Mäevere kinnitas, et isikusamasuse kontrollimine ehk verifitseerimine on

lubatud.

Kalle Grünthal küsis, kuidas on biomeetriliste andmete automatiseeritud kontrolli

kasutamata võimalik kindlaks teha, kas sõidukit juhib nõutava eksami sooritanud ja

tegevusloa saanud isik. Ta märkis, et küsimus ei puuduta üksnes isikusamasuse tuvastamist,

vaid ka olukorda, kus koolituse läbib üks isik, kuid teenust osutab teine. Sellisel juhul ei ole

teada tegeliku teenuseosutaja taust ega see, kas teenuse osutamine on kasutajale ohutu.

Seili Suder selgitas, et lubade või dokumentide taotlemisel ning testide sooritamisel tõendab

isik oma isikusamasust isikut tõendava dokumendiga.

Signe Riisalo märkis, et konkreetses olukorras on isikut võimalik tuvastada biomeetriliste

andmete alusel, kuid nende töötlemine andmebaasides ei ole lubatud.

Eero Merilind küsis maksude arvutamise ja maksmise kohta. Kas seda teeb platvorm või

platvormi vahendusel teenust osutav isik. Samuti soovis ta teada, kuidas toimub sotsiaalmaksu

tasumine.

Seili Suder vastas, et eelnõu ei käsitle maksustamist. Maksude tasumise kord sõltub

platvormitöö tegija tegutsemisvormist. Töövõtulepingu alusel teenuse osutamise korral tasub

osa maksudest platvorm. Ettevõtluskonto või osaühingu kaudu tegutsev isik tasub maksud ise

nagu ka teised ettevõtjad.

Tanel Kiik viitas Eesti Ametiühingute Keskliidu tagasisidele, mis käsitleb töötajate tervise

kaitset. Ta küsis, kas ministeeriumi hinnangul on põhjendatud platvormitöö tegijate erinev

kohtlemine sõltuvalt nende lepingulisest vormist.

Seili Suder selgitas, et eelnõus eristatakse töölepingu alusel töötavaid platvormitöötajaid

teistel alustel tegutsevatest platvormitöö tegijatest. Ametiühingud tegid ettepaneku laiendada

õigusi kõigile platvormitöö tegijatele, kuid eelnõuga võetakse direktiiv üle minimaalses

nõutavas ulatuses. Ka kehtiva õiguse kohaselt on ettevõtjate ja töölepingu alusel töötavate

5

isikute kaitse ulatus erinev ning samasugune eristus kehtib teisteski tegevusvaldkondades.

Tanel Kiik küsis, kas ettevõtluskonto, osaühingu või võlaõigusliku lepingu kasutamisest

tulenevad erinevused maksustamisel võivad kaasa tuua platvormitöö tegijate ebavõrdse

kohtlemise ning platvormiettevõtete ebavõrdsed konkurentsitingimused. T. Kiik märkis, et

ebapiisava sotsiaalse kaitsega seotud kulud, sealhulgas pensioni-, töötuskindlustus- ja

haigushüvitiste kulud, võivad ühel või teisel viisil jääda riigi kanda. Ta küsis, kas riigi huvides

oleks liikuda suurema ühtlustamise poole, et töötajatele väiksemate sotsiaalsete garantiide

pakkumine ei annaks ettevõttele hinnaeelist.

Liina Vahtras märkis, et seda küsimust tuleks edaspidi kaaluda. Ta lisas, et ei ole

teenusepakkujatega veel kohtunud, kuid Bolt on avaldanud soovi kohtumiseks. Seetõttu

puudub tal praegu piisav ülevaade teenusepakkujate seisukohtadest. Ta pidas põhjendatuks

töötajatele suurema kaitse tagamist ning küsimuse arutamist ametiühingutega.

Tanel Kiik küsis, millised on platvormitöö üleilmsed arengusuunad ning mil määral

kasutatakse teistes riikides algoritmide kõrval otsuste tegemisel tehisintellekti. Samuti soovis

ta teada, kuivõrd on Euroopa Liidu tasandil ja eelnõu ettevalmistamisel arvestatud

tehisintellekti kiire arenguga.

Seili Suder vastas, et tal puudub täpne ülevaade platvormitöö ja tehisintellekti reguleerimisest

teistes riikides. Euroopa Liidus kohaldatakse tehisintellekti määrust, mille kohaselt peavad

platvormid tagama algoritmide läbipaistvuse, avaldama nende kasutamise kohta asjakohast

teavet ning tegema riskihinnanguid.

Tanel Kiik selgitas, et tema viimane küsimus puudutas eelkõige tehisintellekti

arengusuundumusi ja Euroopa ettevõtete konkurentsivõimet, mitte niivõrd Euroopa Liidu

töötajate kaitset.

Seili Suder lausus, et Ameerika Ühendriikides on tehisintellekti valdkond praegu märksa

vähem reguleeritud ning IT-ettevõtjatel on seal suurem tegutsemisvabadus. Euroopas on

tehisintellekti ja infotehnoloogia valdkond rohkem reguleeritud. Seetõttu tuleb kaaluda, kas

täiendav regulatsioon on vajalik, arvestades, et Euroopa lähenemine erineb oluliselt Hiina ja

Ameerika Ühendriikide omast.

Kalle Grünthal juhtis tähelepanu, et eelnõu § 12 kohaselt ei ole automaatsüsteem täielikult

usaldusväärne ning platvormihaldur peab selle üle tegema järelevalvet. Lõike 4 järgi peab

platvormihaldur diskrimineerimise ohu või platvormitöötaja õiguste rikkumise tuvastamisel

võtma tarvitusele meetmeid edasiste rikkumiste vältimiseks, sealhulgas süsteemi ümber

seadistama või selle kasutamise lõpetama. Samas ei muuda nende meetmete rakendamine

automaatsüsteemi tehtud otsust kehtetuks. Selle peab keegi kehtetuks tunnistama. Ta küsis,

kuidas tagatakse sellises olukorras isiku õiguste kaitse.

Johann Vootele Mäevere selgitas, et eelnõu § 13 lõike 4 kohaselt parandab platvormihaldur

automaatsüsteemi ebaõiglase otsuse viivitamata, kuid hiljemalt 14 kalendripäeva jooksul

rikkumise tuvastamisest.

Jaanus Karilaid nõustus, et inimeste erinev kohtlemine sõltuvalt nende töösuhte vormist on

probleem. Lisaks märkis ta, et kooskõlastustabelis esitatud arvamused erinevad

märkimisväärselt. Ta palus selgitada, miks väikese ja keskmise suurusega ettevõtjad on

eelnõu suhtes kriitilised. Näiteks on Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsioon

märkinud kooskõlastustabelis, et nende hinnangul puudub vajadus eraldi seaduse

vastuvõtmiseks, kuna direktiivi ülevõtmiseks vajalik õiguslik regulatsioon on Eestis juba

olemas.

Johann Vootele Mäevere vastas, et eelnõu kooskõlastustabelis on põhjendatud, miks kehtiv

regulatsioon ei hõlma teatavaid küsimusi piisavalt ja miks seaduse muutmine on vajalik. Ta

märkis, et sätete sõnaselgelt platvormitöö kontekstis üle võtmata jätmine oleks suure

tõenäosusega toonud kaasa rikkumismenetluse.

Signe Riisalo pani hääletusele menetluslikud otsused.

Otsustati:

3.1. Teha ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda 14.10.2026 (konsensus: Kalle Grünthal,

Jaanus Karilaid, Tanel Kiik, Helmen Kütt, Mihkel Lees, Irja Lutsar, Eero Merilind, Õnne

Pillak, Signe Riisalo, Aleksandr Tšaplõgin).

6

3.2. Teha ettepanek esimene lugemine lõpetada (poolt 7: Tanel Kiik, Helmen Kütt, Mihkel

Lees, Irja Lutsar, Eero Merilind, Õnne Pillak, Signe Riisalo; vastu 3: Kalle Grünthal, Jaanus

Karilaid, Aleksandr Tšaplõgin; erapooletuid 0).

3.3. Määrata juhtivkomisjoni esindajaks Tanel Kiik (konsensus: Kalle Grünthal, Jaanus

Karilaid, Tanel Kiik, Helmen Kütt, Mihkel Lees, Irja Lutsar, Eero Merilind, Õnne Pillak,

Signe Riisalo, Aleksandr Tšaplõgin).

Signe Riisalo märkis, et vastavalt Riigikogu kodu- ja töökorraseadusele on

muudatusettepanekute tähtaeg 10 tööpäeva. 

4. Vabariigi Valitsuse algatatud töövaidluse lahendamise seaduse muutmise seaduse

eelnõu (1005 SE) esimese lugemise ettevalmistamine

Liina Vahtras andis ülevaate eelnõust 1005 SE. Ta märkis, et eelnõu eesmärk on kaotada

töövaidluskomisjoni (TVK) juhataja perioodiline hindamine. Kehtiv TVK juhataja hindamise

süsteem on ebaproportsionaalselt jäik ega täida oma eesmärki. Muudatustega soovitakse

tagada TVKde töö hea kvaliteet, pöörates senisest suuremat tähelepanu TVK juhatajate

pädevuse hoidmisele ning nende teadmiste ja oskuste arendamisele.

Seili Suder tutvustas lähemalt kavandatavaid muudatusi (lisa 1). Ta lausus, et Eestis töötab

kaheksa TVK juhatajat, kes on oma valdkonna pädevad spetsialistid ja eksperdid. Muudatusi

on vaja, kuna kehtiv perioodilise hindamise süsteem on jäik, ei täida oma eesmärki ja tekitab

TVK juhatajates ebavajalikku pinget. Lisaks puuduvad seaduses piisavad meetmed TVK

juhatajate arengu ja koolitamise toetamiseks, alustavad juhatajad vajavad ametisse

sisseelamisel tuge ning puudub selge alus juhataja ametist vabastamiseks juhul, kui tema töös

esineb olulisi probleeme.

Eelnõuga kaotatakse TVK juhatajate iga kolme aasta järel toimuv perioodiline hindamine.

Värbamisprotsessis hakatakse kandidaatide teadmisi ja oskusi hindama testide, kaasuse

lahendamise ja vestluse abil. Kandidaate hindab komisjon, kuhu kuuluvad Justiits- ja

Digiministeeriumi, Tööinspektsiooni (TI), TVK juhatajate, Eesti Kohtunike Ühingu ja

ülikoolide esindajad. Alustavale TVK juhatajale määratakse olemasolevate juhatajate seast

mentor, kellele makstakse täiendava ülesande täitmise eest lisatasu (5% ametipalgast).

Mentoril on õigus anda hinnang uue juhataja tööle ja arengule. Täpsemalt reguleeritakse ka

koolituste ning koostöövestluste korraldust. S. Suder selgitas, et TI hakkab TVK juhatajatega

viima läbi koostöövestlusi ja koostab koolituskava. Kui tekib põhjendatud kahtlus TVK

juhataja töös esinevate oluliste ja ületamatute probleemide suhtes, võib Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeerium (MKM) teha komisjonile ettepaneku TVK juhataja

hindamiseks. Komisjon võib teha soovitusi TVK juhataja teadmiste või oskuste täiendamiseks

või tema töö parandamiseks. Samuti võib komisjon teha ettepaneku TVK juhataja ametist

vabastamiseks.

Signe Riisalo andis komisjoni liikmetele küsimusteks sõna.

Kalle Grünthal märkis, et TVK juhatajalt nõutakse juba kehtiva korra kohaselt juriidilist

kõrgharidust ja muude ametikohale esitatavate nõuete täitmist. Ta leidis, et ametis oleva

juhataja teadmiste perioodilisest hindamisest loobumine ei ole põhjendatud. K. Grünthal palus

selgitada, miks kavandatakse senise hindamissüsteemi kaotamist, kui see tagab, et TVK

juhataja teadmised on ajakohased.

Seili Suder vastas, et TVK juhatajate perioodilist hindamist on korraldatud juba aastaid ning

senine kogemus ei ole kinnitanud selle jätkamise vajadust. Ametis olevad TVK juhatajad on

pikaajalise töökogemusega, tunnevad asjakohaseid kaasusi ning on tõendanud oma pädevust

nende lahendamisel. Iga kolme aasta järel toimuv hindamine on ressursimahukas, kuna eeldab

MKMilt ettevalmistust ja asjaomaste osapoolte kaasamist. Kui juhataja töös ilmnevad

puudused, tuleb neile reageerida viivitamata, mitte oodata järgmise kolmeaastase

hindamisperioodi lõppu.

Kalle Grünthal märkis, et TVK juhatajate senine pädevus ja professionaalsus on saavutatud

muu hulgas nende perioodilise hindamise, teadmiste kontrollimise ning arengu toetamise

kaudu. Seega jääb arusaamatuks miks soovitakse toimivat süsteemi muuta.

Signe Riisalo pani hääletusele menetluslikud otsused.

7

Otsustati:

4.1. Teha ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda 14.10.2026 (konsensus: Kalle Grünthal,

Jaanus Karilaid, Tanel Kiik, Helmen Kütt, Mihkel Lees, Irja Lutsar, Eero Merilind, Õnne

Pillak, Signe Riisalo, Aleksandr Tšaplõgin).

4.2. Teha ettepanek esimene lugemine lõpetada (poolt 9: Jaanus Karilaid, Tanel Kiik, Helmen

Kütt, Mihkel Lees, Irja Lutsar, Eero Merilind, Õnne Pillak, Signe Riisalo, Aleksandr

Tšaplõgin; vastu 1: Kalle Grünthal; erapooletuid 0).

4.3. Määrata juhtivkomisjoni esindajaks Mihkel Lees (konsensus: Kalle Grünthal, Jaanus

Karilaid, Tanel Kiik, Helmen Kütt, Mihkel Lees, Irja Lutsar, Eero Merilind, Õnne Pillak,

Signe Riisalo, Aleksandr Tšaplõgin).

Signe Riisalo märkis, et vastavalt Riigikogu kodu- ja töökorraseadusele on

muudatusettepanekute tähtaeg 10 tööpäeva. 

5. Saatjata alaealiste välismaalaste eestkoste ja hoolekande korraldusest

Signe Riisalo selgitas, etpäevakorrapunkt käsitleb saatjata alaealiste välismaalaste eestkoste

ja hoolekande korraldust. Tema sõnul tegelevad varjupaigataotlejatega Siseministeerium

(SIM) ja selle valitsemisala asutused, täisealiste majutamist korraldab aga

Sotsiaalministeeriumi (SOM) rakendusasutus Sotsiaalkindlustusamet (SKA). Alaealiste puhul

on ülesannete ja vastutuse jaotus keerukam. Kuna Eestisse on saabunud tavapärasest rohkem

inimesi, kes on teatanud, et nad on alaealised, on märkimisväärselt kasvanud selle kohaliku

omavalitsuse (KOV) koormus, kelle territooriumil majutuskoht asub. S. Riisalo palus SOM-i

esindajal anda ülevaade alaealiste vastuvõtu korraldusest.

Merileid Vinkler selgitas slaidide (lisa 2) abil saatjata alaealise välismaalase, eestkoste ja

esindamise mõistete sisu. Saatjata alaealine välismaalane on alla 18-aastane välismaalane, kes

viibib Eestis ilma tema eest vastutava täisealiseta. Kui isiku vanus ei ole kindel, kuid ta väidab

end olevat alaealine, käsitatakse teda lapsena kuni vanuse hindamise tulemuse selgumiseni.

Eestkoste võib olla ajutine ja kohtu poolt veel kinnitamata. Kui lapse elukoha andmed

rahvastikuregistris puuduvad, täidab eestkostja määramiseni tema ülesandeid lapse

viibimiskoha järgne KOV. Kohus määrab eestkostjaks selle KOVi, kuhu alaealine jääb

püsivalt viibima. Lapse esindamine Politsei- ja Piirivalveameti (PPA) menetlustoimingutes on

eestkostest eraldiseisev ülesanne. Esindaja ei pea olema eestkostja ega lastekaitsetöötaja.

Kõigis tegevustes tuleb lähtuda lapse huvidest, turvalisuse ja õiguste kaitsest. Õiguslikus

raamistikus midagi muutunud ei ole ja KOVi eestkosteülesanne on jäänud samaks. Alates 12.

juunist 2026 kohaldatav välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seadus (VRKS)

täpsustas KOVi esindamisülesannet PPA menetluses. Kui KOV ei suuda ettenägematult suure

saatjata alaealiste arvu tõttu last ajutiselt esindada, võib SKA tagada tema esindamise PPA

menetlustoimingutes ise või korraldada selle lepingu alusel. Sellist tuge osutatakse ajutiselt

kuni eestkostja määramiseni. M. Vinkler kirjeldas ka saatjata alaealiste võimalikku

menetlusteekonda. Kõiki neid ei paigutata Rae vallas asuvasse kinnipidamiskeskusesse, vaid

nad võivad jõuda eri KOVidesse üle Eesti. Menetluse edasine käik sõltub sellest, kas isiku

vanus on teada. KOV esindab last tema osalemist nõudvates PPA menetlustoimingutes, SKA

ja KOV korraldavad talle sobiva majutuse ning SKA koostab juhtumiplaani. Seejärel määrab

kohus eestkostja. Kui vanus ei ole kindel, näiteks juhul, kui täisealine isik väidab end olevat

alaealine, suureneb esindamisega seotud töökoormus. Vanuse selgumiseni võib isik viibida

kinnipidamiskeskuses või SKA ja KOVi leitud sobivas majutuskohas. Kui vanuse hindamisel

selgub, et isik on täisealine, lõpeb tema kui lapse esindamine. Rae vallas on saatjata alaealiste

arv tavatult suur. Osa neist vajas vanuse hindamist ja tunnistati hiljem täisealiseks. Rollid

KOVide ja riigi vahel on jaotatud. SKA saab KOVe aidata, samuti neid juhendada ja

koolitada. SOM jälgib rakenduspraktikat ning täpsustab koos SKA, PPA ja KOVidega

praktilist koostööd ja valmisolekut suurema arvu saatjata alaealiste samaaegseks saabumiseks.

Rakenduspraktika põhjal hinnatakse, kas vaja on täiendavaid juhiseid, kokkuleppeid või

õigusloome muudatusi.

Signe Riisalo palusSIMi kui menetleva asutuse esindajal täpsustada, millise ajavahemiku

8

jooksul ja kui palju end alaealisena määratlenud isikuid on Eestisse saabunud ning kui palju

neist on praeguseks alaealiseks tunnistatud.

Heidi Maiberg rääkis slaidide (lisa 3) abil, et VRKSi muudatused on seotud alates 2016.

aastast ette valmistatud ulatusliku Euroopa Liidu (EL) rändereformiga, mille käigus lepiti

kokku üheksas uues määruses ja ühes direktiivis ning arvestati ka ühe varem kehtinud

direktiiviga. ELi õigus sätestab tegevuste sisu ja korra, VRKSis on aga määratud ülesandeid

täitvad asutused. Reformi rakendamiseks muudeti VRKSi ja uusi norme kohaldatakse alates

12. juunist 2026. Rakendamisega tegelevad PPA, SKA ning KOVid. Eesmärk on tagada ELi

õiguse nõuetekohane rakendamine ja ülesannete rahastamine ELi või riigieelarve vahenditest,

samuti analüüsida VRKSi rakenduspraktikat ja teha vajaduse korral parendusettepanekuid.

Saatjata alaealiste puhul jäid samaks eestkoste ja esindamise põhimõtted, majutuse korraldus

ning menetluse üldine ülesehitus. Menetlusi korraldab peamiselt PPA. Samuti täpsustati

menetlustähtaegu. Muudatused puudutavad eelkõige vanuse hindamist: metoodika muutus

täpsemaks, hindamine peab esmalt toimuma psühhosotsiaalsete meetoditega, meditsiinilist

vanuse hindamist kasutatakse viimases etapis. Lühendati ka koolikohustuse täitmise

korraldamise tähtaega. Kui varem tuli rahvusvahelise kaitse taotluse esitanud lapsele tagada

koolikoht kuni kolme kuu jooksul, siis nüüd tuleb seda teha kahe kuu jooksul. Esindaja võib

korraga esindada kuni 30 esindatavat. Massilise sisserände korral võib esindatavaid olla kuni

50. SKA saab KOVe vajaduspõhiselt toetada ja abistada PPA menetlustoimingutes. Saatjata

alaealistele tagatakse tasuta õigusabi. Kinnipidamine jäi võimaliku meetmena seadusesse,

kuid alaealise kinnipidamine on äärmuslik abinõu, mida võib rakendada üksnes lapse

parimates huvides, tema turvalisuse tagamiseks või perekonna kooshoidmiseks. Haavatavate

sihtrühmade, sealhulgas saatjata alaealiste menetlusi tuleb käsitleda esmajärjekorras.

Lastekaitse ja eestkoste ei kuulu SIMi valitsemisala ülesannete hulka. Kui Rae vald või teised

KOVid vajavad selle valdkonna koolitusi, on SIMil võimalik pakkuda selleks välisvahenditest

rahastatavat tuge.

Signe Riisalo palusselgitada lähemalt Rae valla konkreetset juhtumit.

Marina Põldma selgitas, et Eesti on olnud rändesurve all alates 21. juulist 2026. Selle aja

jooksul on PPA kinni pidanud ligikaudu 200 isikut, kellest 61 väitsid esialgu end olevat

alaealised. Vanuse hindamise komisjon on neist kaks tunnistanud alaealiseks, kolm on

suunatud täiendavasse meditsiinilisse ekspertiisi ja kahe isiku vanuse hindamine seisab veel

ees. PPA hinnangul ei ole praeguse rändesurvega saabunud isikute seas üksnes lapsi, vaid ka

võimalikke inimkaubanduse või smugeldamise ohvreid, kes on pakkumise vastu võtnud kas

teadlikult või parema elu lootuses. Esmalt on nad liikunud Venemaale ja Valgevenesse ning

sealt smugeldajate abil Eestisse.

Signe Riisalo andis sõna SKA esindajale ja palus selgitada, kuidas toetavad teised osapooled

KOVi olukorras, kus 61 ühes KOVis viibivat isikut on väitnud end olevat alaealised, tekitades

seeläbi lokaalse kriisi. Rae valla suur töökoormus tulenes sellest, et nende isikute väidetavat

alaealisust tuli hakata kinnipidamiskeskuses menetlema. Kui isikud oleksid olnud ilmselgelt

alaealised, oleks SKA paigutanud nad üle Eesti asendushooldusteenusele. S. Riisalo palus

täpsustada kriisiolukorra formaalset tööjaotust ja osapoolte vastastikuse toetamise korraldust.

Kaja Rattas selgitas, et SKA tavapärane ülesanne on juhtumikorraldus. Kui Eestisse

saabunud alaealist ei ole tema turvalisuse tagamiseks vaja kinni pidada, korraldab SKA tema

paigutamise asendushooldusteenusele. Uue ülesandena esindab SKA saatjata alaealisi

erijuhtudel. Lokaalse kriisi korral või juhul, kui KOV ei tule suurenenud koormusega toime,

toetab SKA KOVi. Nii on toimitud ka praeguses olukorras, kuigi suurim töökoormus on

langenud Rae vallale. SKA ja suure surve alla sattunud KOV jagavad esindamisülesanded

omavahel, leppides kokku, kes, millal ja millistes menetlustoimingutes osaleb.

Viimasel nädalavahetusel toimus samal ajal kaks PPA menetlustoimingut eri isikutega,

mistõttu oli korraga vaja kaht esindajat. Kuna kiireloomulised PPA toimingud tuleb teha 48

tunni jooksul, võivad need toimuda ka õhtuti, nädalavahetustel ja riigipühadel. Töövälisel ajal

tagatakse esindamine lasteabiteenuse kaudu ning sellist korraldust jätkatakse ka edaspidi.

Tegemist on SKA jaoks täiesti uue ülesandega, mille täitmiseks ei ole ametile eraldi

eelarvevahendeid ette nähtud. Seni on töö korraldatud ülesannete ümberjaotamisega ning

töötajad täidavad esindamisülesannet oma põhitöö kõrvalt. Aegkriitilistes olukordades on

9

SKA osalenud ajutiselt ka vanuse hindamise komisjoni töös eksperdina, mitte esindajana.

Kuna eksperdi ja esindaja roll võivad kattuda, tuleb hinnata, kas amet saab olla samal ajal

lapse esindaja ja vanuse hindamise komisjoni liige. SKA on koostanud esindaja rolli käsitleva

lühijuhise, mis annab suure surve alla sattunud KOVile kiiresti ülevaate esindaja ülesannetest.

Lisaks on vaja koolitusi, mille vajalikkusele on osutanud ka SIM. Kiire juhendamise

hõlbustamiseks kavandatakse lühivideoid. Peamine probleem on tema sõnul see, et ülesanne

on KOVi jaoks uus ning kõik osapooled ei olnud selle täitmiseks piisavalt valmistunud.

Koolitused ja juhised oleksid pidanud valmima varem, samuti tuleb täpsustada

menetlustoimingute korraldust. Rakenduspraktikas on ilmnenud mitu kitsaskohta, sest saatjata

alaealisi on Eesti kinnipidamiskeskuses viibinud vähe ja varasem kogemus selles valdkonnas

on napp. Tulevikus aitaks sujuvamat koostööd tagada see, kui ka aegkriitilistes olukordades

toimiksid protsessid selgete reeglite ja kokkulepete alusel ning kõik osapooled saaksid oma

ülesandeid täita. Kui lasteabitöötaja esindab saatjata alaealist, peatub selleks ajaks tema

tavapärane lasteabitöö ning menetlustoimingud võivad kesta tunde. Kahe esindaja samaaegne

leidmine on praktikas peaaegu võimatu. Need on peamised seni ilmnenud kitsaskohad.

Signe Riisalo märkis, et tema hinnangul ei ole praegune lahendus olemuslikult jätkusuutlik.

Esindamise korraldus tulnuks lahendada väljaspool nende spetsialistide ülesandeid, kes

hakkavad lapsi kasvatama, eestkostet korraldama ja juhtumeid menetlema. Varem oli SIMil

seadusest tulenev võimalus ja pädevus esindajaid hankida, kuid nüüdseks on see säte

seadusest välja jäetud. Arvestades, et võimaliku rändekriisi esimesed ilmingud ilmnesid juba

2022. aastal, tuleb pikemas perspektiivis leida muu lahendus. S. Riisalo soovitas analüüsida

nende riikide praktikat, kus esindamine on korraldatud näiteks Justiits- ja Digiministeeriumi

või vabatahtlike esindajate süsteemi kaudu. Ta rõhutas, et üle 60 isiku esindamine kõigis

menetlustoimingutes tähendab ühe KOVi jaoks väga suurt koormust. Kriisiolukorras peavad

KOVid üksteist abistama ja selleks tuleb esitada abitaotlus. Ta küsis, milline on olnud

Tallinna linna roll, arvestades linna võimekust, Ukraina sõjapõgenike vastuvõtmisel saadud

ulatuslikku kogemust ning Tallinna rändekeskuses töötava saatjata alaealiste ja rahvusvahelise

kaitse taotlejate valdkonna kogenud spetsialisti olemasolu. S. Riisalo palus täpsustada, millise

kokkulepitud kohustuse võtab SKA KOVilt üle, sest eelnenud vastusest ei selgunud see

piisavalt täpselt. Seejärel andis ta sõna Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuameti rändekeskuse

juhile.

Kaisa Üprus-Tali selgitas, et on rändeküsimustega tegelenud ligikaudu kümme aastat ning

töötanud nii SOMis ja SKAs kui ka rändekeskuse juhina. Samuti esindab ta Eesti Linnade ja

Valdade Liitu (ELVL). K. Üprus-Tali rõhutas, et tulevikus ei piirdu probleem üksnes Rae

valla ega Harjumaaga. Sarnased küsimused võivad tekkida KOVides, kus asuvad Vao või

Vägeva varjupaigataotlejate majutuskeskused, aga ka KOVides, kuhu suunatakse elama

rahvusvahelise kaitse saanud alaealisi. Alates juulist on Tallinna rändekeskuse töötajad

osalenud enam kui sajal menetlustoimingul. Need on ajamahukad ning hõlmavad muu hulgas

taustakontrolli, kinnipidamise üle peetavaid istungeid Tallinna Halduskohtus, rahvusvahelise

kaitse taotluste vastuvõtmist ja vanuse hindamise eksperdikomisjoni tööd. Menetlustoimingul

peab osalema ka eestkostja esindaja, kes jälgib, et väidetava alaealise õigusi ei kahjustataks.

Teema keerukuse näitena kirjeldas K. Üprus-Tali Pärnus tekkinud olukorda. Lääne

prefektuuri migratsioonijärelevalve töötaja võttis temaga ühendust pärast seda, kui Tallinna–

Pärnu–Ikla maanteel peatatud kaubikust leiti mitu inimest, kellest osa väitis end olevat

saatjata alaealised. Esmased taustakontrollid tuli teha Pärnus, kuid nädalavahetusel ei olnud

piisavalt esindajaid. Lasteabi oli küll kaasatud, kuid sellest ei piisanud, sest SKA esindajad

olid juba teiste toimingutega hõivatud. Juhtum näitas, et probleem oli laienenud ka Pärnusse.

K. Üprus-Tali hinnangul ei ole koostöö olnud piisavalt süsteemne. Tallinna rändekeskus sai

Rae valla suurest koormusest teada alles siis, kui PPA pöördus abipalvega. Kõik need

menetlustoimingud on aegkriitilised ja Rae valda ei saa jätta üksi, sest väidetavad alaealised

tuleb seaduses ette nähtud tähtaja jooksul kohtusse toimetada. Tähtaja ületamisel võib tekkida

vajadus isikud vabastada, kuid sel juhul ei ole selge, kuhu nad suunata. Samuti ei oleks

turvaline lasta inimestel, kes ei mõista, kuhu nad on sattunud, omapäi Eestis liikuda. Selliseid

olukordi ei saa lahendada üksikjuhtumite kaupa. Vaja on osapoolte eelnevat koostööd ja

selgeid kokkuleppeid selle kohta, kuidas tegutseda ning kes millist ülesannet täidab. Seni ei

10

ole koostöö olnud piisav. K. Üprus-Tali märkis, et sarnased küsimused võivad tekkida ka

teistel KOVidel, kui nende territooriumile suunatakse inimesi, kelle puhul ei ole selge, kuidas

toimida ja millised kohustused KOVil lasuvad. Üksnes kodulehel avaldatud juhisest tema

sõnul ei piisa, sest oluline on tagada toimiv koostöö ja selgelt kokku lepitud lahendused. Kogu

koormust ei saa jätta KOVi kanda pelgalt seetõttu, et kinnipidamiskeskus asub tema

territooriumil.

Signe Riisalo andis sõna Rae valla esindajale.

Alina Ader märkis, et Rae valla jaoks on tegemist kriitilise küsimusega. Riikliku probleemi

lahendamist ei saa jätta ühe KOVi ülesandeks ilma täiendavate ressursside ja eelnevate

kokkulepeteta. Samale probleemile juhtis juba 2012. aastal tähelepanu Harku Vallavalitsus,

kelle territooriumil kinnipidamiskeskus toona asus, samuti käsitles 2017. aastal seda oma

analüüsis ka õiguskantsler. Rae vald ei vaja esmajoones koolitusi ega abi, vaid peab

vajalikuks määratleda saatjata alaealistega tegelemine riikliku ülesandena, mille täitmiseks on

ette nähtud kindlad vastutajad ja vajalik ressurss. Ta rõhutas, et nii saab laste õigusi kaitsta

pädevalt ja sisuliselt. Teiseks leiab Rae vald, et eestkosteülesannete määramisel ei peaks

viibimiskohaks lugema kinnipidamiskeskust, vaid kohta, kus isik tegelikult kinni peeti. Kui

inimene on näiteks elanud juba nädal aega Mustamäe korteris, võiks tema viibimiskohaks

lugeda Tallinna. See aitaks kohustusi ja ressursikulu KOVide vahel proportsionaalsemalt

jaotada.

Kolmandaks ei võimalda praeguseks kujunenud menetlus nõuetekohaselt välja selgitada lapse

parimaid huve. Protsessi kirjeldus on puudulik, infovahetus ei toimi piisavalt ning vastutuse ja

ülesannete jaotus on endiselt ebaselge. Ligikaudu kaks kuud pärast kinnipidamiskeskusesse

saabumist tekib KOVil kohustus korraldada hariduse andmine, sest kuni isiku alaealisuse

ümberlükkamiseni tuleb teda käsitada alaealisena. Rae vallale ei ole aga selgitatud, kuidas

seda kohustust kinnipidamiskeskuses täita. Ebaselge on ka asendushooldusteenuse ja

eestkoste edasine korraldus. Kui üks, kaks või kümme inimest tunnistatakse alaealiseks ja nad

vabanevad kinnipidamiskeskusest, tuleb otsustada, kuhu nad paigutatakse ja kes jääb nende

eestkostjaks. Eestkostja määrab kohus, lähtudes tavaliselt lapse viibimiskohast või sellest,

milline KOV on lapsega kõige rohkem tegelenud. Mõlemal juhul võib eestkosteülesanne ja

sellega kaasnev ressursikulu jääda Rae vallale. A. Ader andis seejärel sõna edasi Rae valla

lastekaitse teenistuse juhile, et ta kirjeldaks täpsemalt lastega seotud menetlustoiminguid ja

nende mõju valla lastekaitse tööle.

Tiina Mander selgitas, et Rae valla laste ja perede heaolu peaspetsialistina koordineerib ta

kõiki kõnealuseid juhtumeid. Nagu K. Üprus-Tali eelnevalt kirjeldas, peab KOV osalema

esindajana PPAs või kinnipidamiskeskuses toimuvates menetlustes. Nendest toimingutest

tulenev töökoormus on väga suur. Aegkriitiliste menetlustoimingute tõttu on valla spetsialistid

pidanud oma tavapärase lastekaitsetöö ja abivajavate peredega tegelemise kõrvale jätma, mis

mõjutab negatiivselt ka nende perede abistamist. Esindamisülesandeid on tulnud täita

nädalavahetustel ja suvisel puhkuste perioodil. Sel ajal ei olnud lasteabiga veel praeguseks

kujunenud koostöökorraldust, mille kohaselt esindab lasteabi noori väljaspool valla

spetsialistide tööaega. T. Mander märkis, et valla spetsialistid osalevad protsessis pidevalt ja

tegelevad sellega iga päev. Samal ajal lisandub igapäevaselt uusi isikuid, kes väidavad end

olevat alaealised ja kellega tuleb viivitamata tegeleda.

Signe Riisalo andis komisjoni liikmetele küsimusteks sõna.

Tanel Kiik küsis, kas isikut tuleb kuni vanuse kindlakstegemiseni käsitada alaealisena ka siis,

kui ta näib visuaalse vaatluse põhjal selgelt täisealine, kuid väidab end olevat alaealine.

Samuti palus ta selgitada, millistel juhtudel saab alaealisuse kohe välistada ja kas menetlus

tuleb algatada ka siis, kui isik esitab ilmselgelt valeandmeid.

Marina Põldma sõnul ongi see PPA jaoks probleem. PPAsse jõuab ka isikuid, kes näivad

visuaalse vaatluse põhjal selgelt täisealised. Kui aga puuduvad tõendid isiku täisealisuse

kohta, tuleb tema vanus nõuetekohaselt kindlaks teha. Selleks tegutseb multidistsiplinaarne

vanuse hindamise komisjon. Komisjoni kiire kokkukutsumine võimaldaks vältida

ebavajalikke järgnevaid menetlustoiminguid ja vähendada KOVi koormust. Alates rändesurve

algusest 21. juulil võttis komisjoni töö käivitamine siiski aega, mistõttu pidi Rae vald pikema

aja jooksul osalema arvukates menetlustoimingutes.

11

Tanel Kiik küsis täpsustavalt, kas selline menetluskord tuleneb Eesti õigusest või ELi

õigusaktidest. Ta tõi võrdluseks alkohoolsete jookide müügi, mille puhul võib müüja

visuaalse vaatluse põhjal hinnata, et ostja on täisealine ega pea igalt ilmselgelt täisealiselt

isikult dokumenti küsima. T. Kiik palus selgitada, miks ei ole samalaadset visuaalset

hindamist võimalik kasutada alaealisuse väite kontrollimisel.

Heidi Maiberg vastas, et menetluskord tuleneb ELi rändereformist, mida kohaldatakse alates

12. juunist 2026. Reform koosneb üheksast määrusest ja kahest direktiivist. Määrustes on

sätestatud üksikasjalikud nõuded, mida kõik ELi liikmesriigid peavad ühetaoliselt järgima.

Seega ei ole tegemist Eesti enda kehtestatud lisakohustustega, vaid liikmesriikide vahel kokku

lepitud ühiste reeglitega.

Jaanus Karilaid küsis, millistest riikidest kõnealused isikud pärinevad, kas nad teevad

menetluses koostööd ja kes nendega suhtleb. Samuti soovis ta teada, kas kõik 62 isikut

viibivad praegu Rae vallas asuvas kinnipidamiskeskuses, millised on menetluse järgmised

etapid ja kas nad jäävad Eestisse või kavandatakse nende lahkumist.

Signe Riisalo märkis, et kõik 62 isikut viibivad kinnipidamiskeskuses. Alaealiseks

tunnistatud isikud tuleks paigutada Vao või Vägeva majutuskeskusesse. Ülejäänute edasine

käekäik sõltub rahvusvahelise kaitse menetluse tulemusest, nad kas saadetakse Eestist välja

või antakse neile rahvusvaheline kaitse. Rahvusvahelise kaitse saanud isikud suunatakse

kokkuleppel KOVidesse, kus neile pakutakse vajalikku tuge ja võimaldatakse kasutada

ettenähtud õigusi, et nad saaksid alustada tavapärast elu. Alaealiste puhul on korraldus

keerukam, sest lisaks tavapärasele sotsiaaltööle vajavad nad eestkostet ning haridus- ja

tervishoiuteenuseid. S. Riisalo palus täpsustada, millistest riikidest need isikud pärinevad.

Alina Ader vastas, et isikud on saabunud peamiselt Aafrika riikidest, sealhulgas Somaaliast.

Keelte paljusus on põhjustanud tõlkeraskusi ja vajaduse kaasata mitu tõlki.

Marina Põldma lisas, et pärast vanuse hindamist saab suure osa isikutest saata tagasi Lätti,

kuna see oli esimene ELi riik, kuhu nad saabusid.

Jaanus Karilaid küsis, kas Läti on valmis neid isikuid tagasi võtma.

Marina Põldma selgitas, et Läti on ülekoormatud ega suuda korraga vastu võtta nii palju

isikuid kui Eesti sooviks sinna tagasi saata.

Tanel Kiik küsis, kuidas need isikud Lätti jõuavad ja kas probleem on tingitud Läti välispiiri

ebapiisavast kontrollist. Seejärel käsitles ta kriisijuhtimise õiguslikku ja praktilist korraldust.

T. Kiige hinnangul ei peaks rändekriisi või -surve korral rakendama tavapärast lahendust,

mille kohaselt lasub peamine vastutus sellel KOVil, kelle territooriumile inimesed satuvad.

Nii võib vastutus juhuslikult langeda Rae vallale või mõnele teisele KOVile, näiteks Ruhnu

vallale. T. Kiik märkis, et Tallinna suurem võimekus Ukraina sõjapõgenike vastuvõtmisel

tulenes teistsugusest olukorrast. Praegu on tegemist Eesti või laiemalt ELi liikmesriikide vastu

suunatud rändesurvega. Tema hinnangul peaks sellises olukorras rakenduma tavapärasest

erinev korraldus: kriisi juhib riik ning PPA ja SKA võtavad juhtiva rolli. KOV peaks

panustama oma võimekuse piires, mitte kandma esmast vastutust ja saama teistelt abi alles

siis, kui tema suutlikkus hakkab ammenduma.

Anneliis Rohtsalu vastas, et ELi õigusaktide ja Eesti seaduste kohaselt tuleb alaealisena

esinevat isikut kuni tema vanuse kindlakstegemiseni käsitada lapsena. Kui isik väidab, et ta on

alaealine, ei saa tema suhtes jätta lapsele ette nähtud tagatisi kohaldamata üksnes põhjusel, et

ta näib visuaalselt täisealine. Menetluses tuleb järgida ÜRO lapse õiguste konventsiooni ja

lastekaitseseadust ka kriisiolukorras.

Tanel Kiik täpsustas, et tema küsimuse tuum ei olnud lapsele ette nähtud tagatiste

kohaldamine, vaid see, kes peaks kriisi juhtimise eest vastutama. Tema hinnangul peaks

vastutus lasuma riigiasutustel, mitte KOVil, mille territooriumile inimesed juhuslikult

satuvad.

Marina Põldma täpsustas, et ligikaudu 200 inimese saabumist ei käsitata üleriigilise

rändekriisina. Rae valla jaoks on olukord siiski kujunenud lokaalseks kriisiks, sest

kinnipidamiskeskuse asumise tõttu tema territooriumil on suur menetluskoormus koondunud

just sellele KOVile.

Signe Riisalo märkis, et kinnipidamiskeskuse asukoha on määranud riik, mistõttu ei ole

põhjendatud jätta sellest tulenevat koormust üksnes keskuse asukohajärgse KOVi kanda.

12

Kuigi olukord ei ole veel kujunenud üleriigiliseks rändekriisiks, viitavad senised arengud

rändesurve kasvule ja kriisiplaan tuleb koostada juba praegu. Rae valla tavapärast abivajavate

laste arvu võrreldes nende isikute arvuga, kelle alaealisust või täisealisust tuleb menetluses

hinnata, on tegemist valla jaoks lokaalse kriisiga. S. Riisalo rõhutas, et SKAl ja SOMil peab

olema lokaalse kriisi lahendamiseks toimiv mehhanism, mis hõlmab kokkuleppeid

lähivaldadega, SKA tuge ja selgelt määratletud tööjaotust. See mehhanism peab olema

eelnevalt läbi harjutatud ja käivituma viivitamata. Praegu kujundatakse tegevuspraktikat

olukorra käigus, sest selline juhtum on Eestis tekkinud esimest korda. Kuna edaspidi võib

sarnane olukord puudutada ka teisi KOVe, peab ettevalmistus olema põhjalik.

Samuti tuleb selgelt eristada eestkostet ja esindamist, sest tegemist on erinevate ülesannete ja

töömahtudega. Vanuse hindamise menetluse ajal on vaja tagada eelkõige esindaja osalemine.

Eestkosteülesanne tekib teises ulatuses. S. Riisalo kutsus osapooli esindamise korraldust

uuesti läbi mõtlema, sest olemasolevate riigi rakendusasutuste ja KOVide töötajatele tuginev

lahendus ei ole suurema kriisi korral jätkusuutlik. Ukraina sõjapõgenike vastuvõtmisel värbas

SKA suure hulga töötajaid ja sai selleks valitsuse reservist eraldi raha. Ka saatjata alaealiste

esindamine tuleb korraldada viisil, mis toimib sujuvalt sõltumata saabuvate isikute arvust.

Võimalike lahendustena nimetas S. Riisalo teenuse hankimist advokaadibüroolt või teiste

riikide praktikast lähtuva muu esindamismudeli loomist, mis oleks kooskõlas ELi

õigusaktidega. S. Riisalo sõnul peavad kõik osapooled teadma, kes kriisiolukorras protsessi

juhib, milliseid ülesandeid täidab ja kuidas koostöömudel käivitub. Samuti tuleb täpselt

määratleda, milliseid teenuseid iga isik tegelikult vajab. Kui 61 alaealisena esinenud isikust

kaks tunnistati alaealiseks, ei vajanud ülejäänud 59 isikut tema hinnangul tavapärast

lastekaitselist juhtumikorraldust.

Kalle Grünthal võrdles olukorda lekkiva katusega, mille puhul tegeldakse tuppa jõudnud

veega, kuid mitte lekke põhjuse kõrvaldamisega. Tema hinnangul keskendutakse praegu

rändesurve tagajärgede lahendamisele, kuigi vaja on ennetada probleemi süvenemist. K.

Grünthal märkis, et rändes osalejad vahetavad omavahel teavet ja teadmine Eesti

menetluskorraldusest võib survet suurendada. Kommunikatsiooni piirata ei ole võimalik, kuid

Eesti riigipiiri ületamist saab takistada. Ta küsis, kas PPAl oleks võimalik kehtestada

riigipiiril vähemalt minimaalne täiendav kontroll, et vähendada uute isikute Eestisse

jõudmist.

Marina Põldma vastas, et tema pädevuses ei ole otsustada täiendava piirikontrolli

kehtestamise üle, kuid seda küsimust on korduvalt arutatud. Ta kinnitas, et teave

menetluskorralduse kohta levib rändajate seas. Pärast seda, kui selgus, et saatjata alaealisena

ei ole Eestis lihtne edasi elada, on märgatavalt vähenenud nende isikute osakaal, kes väidavad

end olevat alaealised.

Heidi Maiberg lisas, et sisepiirikontrolli taastamine on väga kulukas meede, kuigi osa ELi

liikmesriike on seda teatud olukordades rakendanud. Tema hinnangul tuleb keskenduda

probleemi algpõhjusele: Venemaa ja Valgevene on alates 2021. aastast inimesi

süstemaatiliselt instrumentaliseerinud ja suunanud neid ELi idapiirile. Kõige enam on see

mõjutanud Poolat, Leedut ja Lätit ja alates 2023. aastast ka Soomet. Tegemist on Venemaa ja

Valgevene jätkuva tegevusega, mille eesmärk on kahjustada demokraatlikku korda ja

julgeolekut. Seetõttu on Poola, Leedu ja Eesti oma piiri tugevdanud ning jätkavad piiritaristu

arendamist. Praegu on nõrgaks kohaks Läti piir, kuid ka Läti kasutab olemasolevaid

vahendeid ja tugevdab oma piiri.

Signe Riisalo märkis, et piisavalt kriitilises olukorras on valitsusel ja pädevatel asutustel

võimalik teha erakorralisi otsuseid, sealhulgas taastada sisepiirikontroll. Seda võimalust on

kasutatud ka varasemate kriiside ajal, eelkõige Ukraina sõjapõgenike saabumisel. Samas on

sisepiirikontroll väga kulukas ja selle korraldamist raskendab tööjõupuudus.

Helmen Kütt märkis, et meediakajastus on tekitanud palju küsimusi ja muret ning jätnud Rae

valla väga keerulisse olukorda. H. Kütt küsis, kas olukorra lahendamiseks on vaja muuta

seadusi ning milliseid praktilisi samme kavatsetakse Rae vallas pärast istungit astuda. Tema

hinnangul ei piisa probleemi tunnistamisest ega üldisest tõdemusest, et koostöö peab

paranema. Selgelt tuleb kokku leppida, kuidas tegutsetakse olukorra süvenemisel. Samuti

soovis H. Kütt teada, kas seaduses tuleks sätestada osapoolte koostöökohustus ja kriisi

13

lahendamise selged alused või on vajalik õigusraamistik juba olemas, kuid selle rakendamine

praktikas ei toimi. Ta rõhutas, et sellise olukorra tekkimist oli võimalik ette näha, sest teistes

ELi liikmesriikides oli sarnaseid arenguid ilmnenud juba varem.

Signe Riisalo märkis, et peamine vastutus lahenduse leidmise eest lasub SIMil. Ta palus

SIMil selgitada, kuidas kavatsetakse nii tema kui ka H. Küti tõstatatud süsteemne probleem

lahendada.

Heidi Maiberg vastas, et ELi rändereformi aluspõhimõtteid ei saa Eesti ühepoolselt muuta.

Reform hõlmab ligikaudu 1300 lk õigusakte ja selle rakendamisel on alates 12. juunist

ilmnenud palju praktilisi küsimusi, millest saatjata alaealiste esindamine on üks. H. Maiberg

märkis, et rakenduspraktika põhjal on võimalik parandada osapoolte omavahelist suhtlust ja

koostööd, täpsustada juhiseid ning korraldada koolitusi. Kui osapooltel on konkreetseid

muudatusettepanekuid, palus ta need SIMile edastada. Samuti pidas ta oluliseks kuulda

praktikute ja Rae valla hinnangut sellele, millised lahendused oleksid kõige tõhusamad.

Alina Ader selgitas, et Rae vald ootab eelkõige riiklikku ja püsivat lahendust. Näiteks võiks

SKAs töötada üks kuni kolm spetsialisti, kes tegeleksid selliste juhtumitega üle Eesti. Seaduse

muutmisel tuleks täpsustada ka viibimiskoha mõistet, kas selleks loetakse kinnipidamiskeskus

või koht, kus väidetav alaealine kinni peeti. A. Ader rõhutas, et praeguse korralduse ja

olemasoleva võimekuse juures ei suudeta väidetavate alaealiste huve kaitsta kõigi

õigusaktidega nõutud ulatuses. Rae vallal puudub selleks piisav võimekus ja ka protsess

tervikuna ei ole välja töötatud. Samuti ei ole vallale selge, kuidas pärast istungit edasi

tegutseda. Kuigi üks või kaks alaealist võib näida väikese arvuna, tuleb neile tegelikult

korraldada muu hulgas hariduse andmine, kuid vallal puudub teadmine, kuidas seda

kinnipidamiskeskuses teha.

Anneliis Rohtsalu lisas, et tähelepanuta on jäänud tasuta õigusabi korraldus. Väidetavale

alaealisele tuleb tagada õigusnõustamine ja teda esindab lepinguline advokaat. Kehtivas

seaduses ei ole KOVi kui esindaja või eestkostja ja advokaadi rollijaotus piisavalt selgelt

määratletud. Praktikas võivad nende seisukohad erineda ning Rae vallale on jäänud mulje, et

õigusnõustaja ei lähtu alati lapse huvidest. Seetõttu tuleb rollide ja vastutuse jaotust seaduses

täpsustada.

Signe Riisalo nõustus, et lapse eestkoste ja esindamine on erinevad ülesanded. Eestkostja

täidab lapsevanema rolli ja tegutseb lapse parimates huvides, esindaja osaleb aga

konkreetsetes menetlustoimingutes. Neid ülesandeid ei ole otstarbekas jätta ühe KOVi kanda.

S. Riisalo hinnangul tuleks saatjata alaealiste esindamine korraldada riiklikult, näiteks teenuse

sisseostmise kaudu, või taastada vähemalt seaduses varem ette nähtud võimalus. ELi õigus

nõuab esindamise tagamist, kuid selle praktiline korraldus on siseriiklik küsimus. Kehtiv

lahendus ei ole tema hinnangul sisuliselt põhjendatud ega jätkusuutlik. Samal ajal tuleb välja

töötada toimiv koostöömudel lokaalsete kriiside lahendamiseks, sest need võivad kiiresti

kujuneda üleriigiliseks. Ligikaudu 60 isikuga seotud juhtumites on hinnanguliselt tehtud 300–

400 eraldiseisvat menetlustoimingut. Neist üle saja on teinud Tallinn, osa SKA ja suur

töökoormus on jäänud Rae vallale. SKA ja SOM peavad menetluste töövood, teavitamise,

ülesannete ülevõtmise ning KOVide, lasteabi ja SKA koostöömehhanismid terviklikult läbi

mõtlema ja rakendama.

S. Riisalo rõhutas, et SIM kui õigusraamistiku ettevalmistaja ja valdkonna eest vastutav

ministeerium peab ise analüüsima võimalikke lahendusi ega saa piirduda üksnes ettepanekute

küsimisega. Tegemist on spetsiifilise valdkonnaga, kus rakendatav lahendus vajab põhjalikku

ettevalmistust.

Kokkuvõttes avaldas S. Riisalo lootust, et komisjon saab enne Riigikogu praeguse koosseisu

töö lõppu teema juurde tagasi tulla ja hinnata, kuidas SKA ja SOM on kriisi lahendamise

töövood, teavitamise, ülesannete ülevõtmise ning KOVide, SKA ja lasteabi

toetusmehhanismid korraldanud. Võimaliku seadusemuudatuse valmimist selle aja jooksul ei

pidanud ta tõenäoliseks, kuid kutsus SOMi ja SIMi üles leidma sisulise ja jätkusuutliku

lahenduse. Ta tänas päevakorrapunktis osalenud külalisi.

6. Info ja muud küsimused

14

6.1 Signe Riisalo tuletas komisjoni liikmetele meelde, et kolmapäeval, 7. oktoobril 2026

algusega kell 14 toimub ühine istung Riigikogu rahanduskomisjoniga.

(allkirjastatud digitaalselt)

Signe Riisalo

juhataja

(allkirjastatud digitaalselt)

Terle Kask

protokollija

(allkirjastatud digitaalselt)

Riin Lindpere

protokollija