Riigikogu majanduskomisjoni

istungi protokoll nr 208

Tallinn, Toompea ja videosild Teisipäev, 29. september 2026

Algus 14.00, lõpp 14.45

Juhataja: Marek Reinaas (esimees)

Protokollija: Maria Haas (konsultant)

Võtsid osa:

Komisjoni liikmed: Jaak Aab, Mario Kadastik, Mart Maastik, Reili Rand, Urve Tiidus,

Kristina Šmigun-Vähi

Komisjoni ametnikud: Eve-Ly Kübard (nõunik-sekretariaadijuhataja), Mari Tänav (nõunik),

Kristiina Reinfeldt (nõunik)

Puudusid: Aleksei Jevgrafov, Rene Kokk ja Tõnis Mölder

Kutsutud: taristuminister Kuldar Leis ja ministri nõunik Mikk Järv (1.-3. päevakorrapunkt);

Kliimaministeeriumi liikuvuse arengu ja investeeringute osakonna digitranspordi

valdkonnajuht Enriko Laanemäe (1. päevakorrapunkt); Kliimaministeeriumi teede- ja

raudteeosakonna nõunik Hindrek Allvee (2. päevakorrapunkt); Kliimaministeeriumi

merendusosakonna õigusnõunik Anton Merits (3. päevakorrapunkt); Riigikogu Kantselei

avalike suhete osakonna pressinõunik Maris Meiessaar (1.-4. päevakorrapunkt)

Päevakord:

1. Vabariigi Valitsuse algatatud autoveoseaduse muutmise seaduse eelnõu (971 SE) esimese

lugemise ettevalmistamine

2. Vabariigi Valitsuse algatatud liiklusseaduse muutmise seaduse eelnõu (986 SE) esimese

lugemise ettevalmistamine

3. Vabariigi Valitsuse algatatud meresõiduohutuse seaduse muutmise seaduse eelnõu

(987 SE) esimese lugemise ettevalmistamine

4. Info ja muud küsimused

1. Vabariigi Valitsuse algatatud autoveoseaduse muutmise seaduse eelnõu (971 SE)

esimese lugemise ettevalmistamine

Kuldar Leis lausus, et eelnõuga astutakse transpordi- ja logistikasektoris oluline samm

digitaliseerimise suunas. Hetkel liigub kaubaveoga koos veel arvestatav hulk

paberdokumente. Neid andmeid tuleb sageli käsitsi töödelda või kasutada selleks erinevaid

süsteeme. Eelnõuga luuakse Eestis võimalused Euroopa Liidu elektroonilise kaubaveo teabe

ehk eFTI määruse rakendamiseks. Eesmärk on muuta kaubaveoga seotud andmevahetus

2

ühtsemaks, kiiremaks ja turvalisemaks ning seejuures vähendada nii ettevõtjate kui ka kogu

riigi halduskoormust. Edaspidi saavad ettevõtjad teha kaubaveoga seotud andmed riigile

digitaalselt kättesaadavaks ning pädevatel asutustel tekib kohustus sellisel kujul esitatud

teavet ka aktsepteerida. Riik loob ühtse juurdepääsupunkti ehk eFTI värava, mille kaudu

saavad pädevad asutused ettevõtjate kasutatavatelt digiplatvormidelt kontrollimiseks vajalikke

andmeid küsida. See tähendab ettevõtjate jaoks väiksemat paberimajandust ja ajakulu.

Pädevad asutused saavad vajalikud andmed kiiremini kätte, mis muudab ka kontrollimise

lihtsamaks ja tõhusamaks.

Urve Tiidus küsis, et kui Eestis on andmed digitaalsed, kuid autoveod toimuvad piiriüleselt,

siis kas riigid, kellega kaupu vahetatakse, on kõnealuse digiarendusega samal tasemel.

Enriko Laanemäe vastas, et 2027. aasta juulis tekib liikmesriikidel kohustus hakata sellisel

kujul esitatud teavet vastu võtma. Eestile olulised transpordikoridori liikmesriigid, nt Läti,

Leedu, Poola ja Saksamaa, saavad selleks ajaks arendused valmis. Eesti pakub nt Poolale ka

selles osas omalt poolt tuge.

Mart Maastik ütles, et eelnõu kooskõlastustabelis on näha, et Autoettevõtete Liit, ERAA ja

Prolog on teinud ettepaneku, et siseriiklike vedude kajastamisel võiks mitte eFTI määrust

rakendada, kuna see võib muuta asjaajamise bürokraatlikumaks. Mingil põhjusel ei ole

ettepanekut arvestatud. Kõneleja palus selles osas kommentaari.

Enriko Laanemäe ütles, et määrus ei ole ettevõtetele kohustuslik. Riigile tekib kohustus

hakata seda teavet vastu võtma, kuid ettevõtetele on muudatus vabatahtlik. Eelnimetatud

huvirühmade ettepanekut ei ole arvestatud, kuna see ei muutu ettevõtetele kohustuslikuks.

Mart Maastik lausus, et riik ja ettevõtjad tegutsevad seega justkui eraldi ja uuris, kust riik

andmed saab.

Enriko Laanemäe ütles, et andmed tulevad ettevõtetelt. Neile antakse võimalus oma

andmeid ühtsel kujul digitaliseerida, neid masinloetaval kujul kättesaadavaks teha ja

laialdasemalt jagada. Kui ettevõte ei soovi seda teha, siis ta saab oma protsessiga jätkata

täpselt samal kujul, nagu ta seni on teinud ehk lähtuda printimisest ja paberdokumentidest.

Tegemist on lihtsalt ühe täiendava võimalusega oma protsesse digitaliseerida ja teha seda

ühtsetel alustel.

Mart Maastik küsis, miks Eesti ettevõtted ei võiks digiasjaajamises lihtsustatud varianti

kasutada, mida on ka kooskõlastustabelis välja toodud. Ühtlasi, kui rahvusvaheliselt

otsustatakse siiski paberkujul dokumente kasutada, siis digitaalne süsteem ei saa toimima.

Enriko Laanemäe ütles, et Prolog viitab kooskõlastustabelis sellele, et nad ei soovi, et riik

muudaks andmete digitaliseerimise ettevõtetele kohustuslikuks. Küll aga kui ettevõte teeb

rahvusvahelisi vedusid ja soovib asjaajamise protsesse lihtsustada, siis on mõistlik ühtne

süsteem kasutusele võtta. Kui toimuvad erinevad kontroll- või järelevalvetoimingud, siis

oleks andmeid võimalikult lihtne ka naaberriikide järelevalveasutustega jagada.

3

Otsustati:

1.1. Määrata juhtivkomisjoni esindajaks Mario Kadastik (konsensus: Jaak Aab, Mario

Kadastik, Mart Maastik, Reili Rand, Marek Reinaas, Urve Tiidus, Kristina Šmigun-Vähi).

1.2. Teha ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda 14.10.2026 (konsensus: Jaak Aab,

Mario Kadastik, Mart Maastik, Reili Rand, Marek Reinaas, Urve Tiidus, Kristina Šmigun-

Vähi).

1.3. Teha ettepanek esimene lugemine lõpetada (konsensus: Jaak Aab, Mario Kadastik, Mart

Maastik, Reili Rand, Marek Reinaas, Urve Tiidus, Kristina Šmigun-Vähi).

2. Vabariigi Valitsuse algatatud liiklusseaduse muutmise seaduse eelnõu (986 SE)

esimese lugemise ettevalmistamine

Kuldar Leis lausus, et 2025. aastal sai kergliikuriõnnetustes vigastada 102 alaealist, mis on

ligi kolmandik kõigist nendes õnnetustes vigastatutest. Käesolev aasta on olnud samuti

keeruline ja kergliikuriõnnetustes on vigastada saanud juba 85 alaealist ning kahjuks on üks

11-aastane laps ka hukkunud. Politsei on kõnelejale edastanud soovi, et Riigikogu liiguks

eelnõu menetlusega edasi, kuna reeglid on vaja paika saada. Eelnõus on neli sisulist

muudatust. Esmalt kehtestatakse kergliikuri juhile selge vanuse alammäär ehk edaspidi võib

kergliikuriga iseseisvalt sõita alates 10. eluaastast. 10.-15.-aastastel peab olema jalgratta

juhtimisõigus, sõltumata sellest, millisel teel sõidetakse. Hetkel nõutakse noortelt

juhtimisõigust ainult sõiduteel sõites, kuid enamik õnnetusi juhtub kõnni- ja kergliiklusteedel.

Teiseks peavad kergliikurite, pisimopeedide ja jalgrataste rendifirmad hakkama kasutajaid

reaalselt kontrollima. Seega enne teenuse esmakordset osutamist tuleb tuvastada kasutaja isik,

vanus ja juhtimisõigus. Ka edaspidi peab ettevõte takistama lastel rendisõidukite kasutamist

täiskasvanute kontode kaudu. Turuosalised on sellest teadlikud ja arvestanud, et selline nõue

tuleb. Kolmandaks tugevdatakse järelevalvet ja vastutust. Kohalikud omavalitsused saavad

õiguse kontrollida rendifirmade nõuete täitmist, sh teha kontrolltehinguid. Ettevõtet saab

trahvida kuni 6400 euroga, kui ta laseb kergliikurit või pisimopeedi juhtima liiga noore või

juhtimisõiguseta inimese. Lapsevanematele täiendavat vastutust ei kehtestata. Neljandaks

lahendatakse nõuetele mittevastavate tõukerataste probleemi ehk politsei saab õiguse

konfiskeerida liikluses kasutatud elektritõukerattaid, mis on lubatust kiiremad või võimsamad.

See võimaldab ohtlikud sõidukid liiklusest lõplikult eemaldada. Konfiskeerimine ei ole

automaatne. Politsei hindab igal üksikjuhul, kas konfiskeerimine on põhjendatud ja kas

piisaks leebemast meetmest. Seega on eelnõu eesmärk tagada, et noored oskaksid

kergliikuritega ohutult liigelda ning rendisõidukid ei satuks laste kätte, kellel puudub nende

juhtimise õigus. Seadus jõustuks 2027. aasta märtsikuust. Rääkides võitlemisest võimsamate

elektritõukerataste vastu, siis selles osas arutati Justiits- ja Digiministeeriumiga põhjalikult,

mis oleks kõige õigem meede. Algne mõte oli trahvida ka lapsevanemaid, kelle lapsed

mittelubatud elektritõukeratastega tänaval sõidavad. Lõpptulemus on aga veelgi mõistlikum

ehk konfiskeerimise õigus annab reaalse sõnumi, et reeglite rikkumisel võetakse noorukilt

sõiduk ära.

Marek Reinaas lausus, et kahjuks ei ole käesoleval istungil Eesti Keskerakonna fraktsiooni

esindajat, kuna nende samateemaline eelnõu on olnud Riigikogu menetluses. Hea oleks olnud

kõnealuse eelnõu kohta kuulda ka nende arvamust.

4

Urve Tiidus tõi näite Helsingi osas, kus on nulltolerants kihutajate ja liiklusreeglite rikkujate

suhtes. 986 SE osas ei eelda kõneleja nulltolerantsi, kuid uuris, kus on reeglid kiivrite

reguleerimise osas ja kas kõnealune seaduseelnõu võiks nõuda, et lapsel oleks kiiver peas.

Kuldar Leis ütles, et kõnealuse eelnõuga ei ole vaja kiivri kandmist nõuda, kuna see nõue on

juba praegu seaduses sees. Alaealised peavad kergliikuritega sõites kandma kiivrit. Kiivri

mittekandmine on igal juhul rikkumine. Kõneleja andis kiidusõnad ka politseile, kes on

viimase aasta jooksul, mil teema on väga aktuaalne olnud, teinud oluliselt rohkem reide.

Piirkondades, kus reide on tehtud, on olukord paremaks läinud. Hetkel on fookus läinud

rendielektritõukeratastelt eraelektritõukeratastele, mis on võimsamad ja sõidavad kiiremini.

Marek Reinaas lausus, et eelnevate liiklusseaduse muudatuste juures on samuti kiivri

kandmine teemaks olnud ja on olnud soov, et elektritõukerataste rendiettevõtted peaksid

hakkama kiivreid rentima. Arutelu käigus jõuti aga arusaamisele, et kuna ettevõtted ei tohi

nagunii alaealistele oma elektritõukerattaid rentida, siis ei ole mõistlik ka kiivreid rentida.

Alaealised peavad igal juhul kiivrit kandma ja kiivri mittekandmine on juba hetkel rikkumine.

Reili Rand ütles, et on tervitatav, et selline seaduseelnõu on lõpuks Riigikogu menetluses.

Ühtlasi, üks teema, mis on tähelepanu saanud, on politsei õigused eraelektritõukerattaid

konfiskeerida. Kõneleja uuris, kas selles osas on hetkel ka õiguslikke takistusi, et politsei

saaks korduvate rikkumiste puhul sekkuda.

Kuldar Leis sõnas, et kui politsei on seni soovinud konfiskeerimist teostada, siis need

juhtumid on hetkel kohtus. Hetkel ei ole teada, milline saab olema tulemus. Seetõttu lisati

seadusesse selgelt, et politseil on konfiskeerimise õigus, mis on ka ilmselt üks mõjusamaid

viise probleemiga tegelemiseks. Praegu ei ole võimalik vältida, et võimsamad

elektritõukerattad Eestisse jõuavad. Isegi, kui Eesti poed neid ei müü, siis inimesed saavad

neid mujalt tellida. Kui nendega aga tullakse tänavale sõitma ja politsei tuvastab, et isik

sõidab lubatust kiiremini või vale elektritõukerattaga, siis on õigus see konfiskeerida.

Marek Reinaas küsis, kas elektritõukeratas konfiskeeritakse kohe esimese rikkumise korral

või peab rikkumine olema korduv.

Kuldar Leis vastas, et see ei ole täpselt sätestatud, vaid politseil on kohapeal kaalutlusõigus,

kuidas käituda.

Jaak Aab lausus, et ka Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon on teinud

elektritõukerataste probleemiga seonduvaid ettepanekuid ja tunnustas kõnealuse eelnõu

eesmärki.

Kuldar Leis ütles, et tundub, et olukord seoses kiivri kandmisega on juba paremaks läinud.

Teema aktuaalsuse üleval hoidmiseks on kindlasti oluline olnud ka meediakajastus.

Otsustati:

2.1. Määrata juhtivkomisjoni esindajaks Mario Kadastik (konsensus: Jaak Aab, Mario

Kadastik, Mart Maastik, Reili Rand, Marek Reinaas, Urve Tiidus, Kristina Šmigun-Vähi).

5

2.2. Teha ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda 14.10.2026 (konsensus: Jaak Aab,

Mario Kadastik, Mart Maastik, Reili Rand, Marek Reinaas, Urve Tiidus, Kristina Šmigun-

Vähi).

2.3. Teha ettepanek esimene lugemine lõpetada (konsensus: Jaak Aab, Mario Kadastik, Mart

Maastik, Reili Rand, Marek Reinaas, Urve Tiidus, Kristina Šmigun-Vähi).

3. Vabariigi Valitsuse algatatud meresõiduohutuse seaduse muutmise seaduse eelnõu

(987 SE) esimese lugemise ettevalmistamine

Kuldar Leis lausus, et 987 SE-ga muudetakse veeteetasude süsteemi, et soodustada

keskkonnasäästlikumat laevandust ning anda laevaomanikele suurem kindlus tulevaste kulude

planeerimisel. Hetkel ei arvesta veeteetasu süsteem piisavalt laevade keskkonnamõjuga.

Eelnõuga muudetakse tasude arvestamist nii, et keskkonnasäästlikumatele laevadele kehtiksid

soodsamad tingimused. Peamised muudatused on sellised, et keskkonnasäästlikumatele

laevadele kehtestatakse veeteetasu soodustus. Kui laeva süsinikuheite näitaja on keskmisest

parem, siis laevakülastuse eest makstavat veeteetasu vähendatakse. Ühtlasi tuleb ankrualal

tavakütusega tankimise eest edaspidi maksta veeteetasu. Praegu on laeva punkerdamine

ankrualal veeteetasu maksmisest vabastatud, kuid see erand kaotatakse, sest tegemist on

keskkonnaohtliku tegevusega. Alternatiiv- ja taastuvkütuste tankimisel jääb soodustus

kehtima. Samuti tõuseb kruiisilaevade veeteetasu. Hetkel on nende veeteetasu ühiku hind u

2,5–3 korda madalam kui teistel laevadel, aga kokkuleppel sektoriga jõustub muudatus

kruiisilaevade jaoks 2028. aasta alguses, et ettevõtjatel oleks aega uute tingimustega

kohaneda. Lisaks antakse laevaomanikele suurem kindlus, et kui seni on veeteetasu

soodustusi kehtestatud igal aastal eraldi ja nende suurus on kõikunud, siis edaspidi kehtib

keskkonnasäästlikumatele laevadele püsiv soodustus. Soodustus aitab leevendada ka

laevaomanike kulusid, mis kaasnevad Euroopa Liidu uute keskkonnanõuetega. Rääkides veel

kruiisilaevadest, siis arutelud sektoriga viisid sinna, et kruiisilaevadele kehtestatakse

veeteetasu tõus 2028. aasta algusest, sest 2027. aasta kruiisid Eestisse ja Tallinnasse on

paigas. Varasem muudatuste tegemine ei ole mõistlik, kuna võiks viia selleni, et mõni grupp

välismaalasi jääks Eestisse tulemata.

Jaak Aab uuris, et kui Eestis tehakse seadusemuudatused, siis kuidas see mõjub

konkurentsivõimele võrreldes naaberriikide sadamatega.

Anton Merits lausus, et võrreldavat statistikat ei ole, kuna igal riigil on oma süsteem, kuidas

veeteetasu arvutatakse. Üldiselt aga nt võrreldes Soomega on Eesti veeteetasud tunduvalt

madalamad.

Mart Maastik palus täpsustada, kas Eestis tõusevad veeteetasud ainult kruiisilaevadele alates

2028. aastast.

Kuldar Leis vastas, et 2028. aastal tõusevad veeteetasud kruiisilaevadele ja ankrualal

punkerdamisel neile, kes ei ole keskkonnasõbralikud. Seega ühelt poolt vähendatakse

veeteetasu keskkonnasõbralikele laevadele, kuid tasu tõuseb neile, kes punkerdavad ankrualal.

Mart Maastik uuris, kui palju peaks veeteetasud riigieelarvesse tulu juurde tooma. Ühtlasi,

kas on võimalik, et tänu veeteetasule tuleb nt kruiisilaevu Eestisse vähem.

6

Kuldar Leis vastas, et kruiisilaevu seetõttu vähem ei tule, kuna neil on üldiselt marsruudid

paigas ja siia piirkonda tulles on Tallinn neile selge siht.

Anton Merits lausus, et kruiisilaevade puhul tähendab see riigieelarvesse lisalaekumist u

400 000 euro võrra aastas. Suurte laevade puhul tuleb arvestada ka laevakülastuse veeteetasu

ülempiiriga. Hetkel on see maksimaalselt 12 000 eurot ühe reisi kohta. Eelnõuga tõuseb tasu

kuni 15 000 euroni.

Urve Tiidus sõnas, et eelnevalt toodi välja, et Eestis on veeteetasud madalamad kui Soomes

ja uuris, kas see annab Eestile võrreldes põhjanaabriga teatud eelise.

Anton Merits vastas, et laevaomanikule on see eelis, kui ta peab vähem tasu maksma. Küll

aga tuleb mõista, et veeteetasu on kõigest üks osa tasudest ehk lisaks tuleb arvestada ka nt

sadamatasusid jne.

Reili Rand lausus, et soovides, et piirkond oleks merenduses konkurentsivõimeline, siis

veeteetasu on vaid üks väike osa sellest. Rääkides Soomest, mis on hetkel siinse regiooni

kõige kõrgema veeteetasuga, siis neil on kogu muu toetus merendussektorile,

konkurentsivõime arendamisele ja ka see, mis sadamatasu eest vastu saadakse, kindlasti

ulatuslikum kui Eestis. Rääkides veeteetasu muudatustest, siis võit on eelkõige Eesti enda

laevaomanikele ja rahvusvahelises mõttes on mõjuks, et see ei halvenda Eesti

konkurentsivõimet.

Kuldar Leis sõnas, et Soome ongi oma tasemelt kõrgemal ja saab ka rohkem tasusid küsida.

Ka Eesti üritab pürgida kvaliteedilt järjest kõrgemale.

Otsustati:

3.1. Määrata juhtivkomisjoni esindajaks Reili Rand (konsensus: Jaak Aab, Mario Kadastik,

Mart Maastik, Reili Rand, Marek Reinaas, Urve Tiidus, Kristina Šmigun-Vähi).

3.2. Teha ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda 14.10.2026 (konsensus: Jaak Aab,

Mario Kadastik, Mart Maastik, Reili Rand, Marek Reinaas, Urve Tiidus, Kristina Šmigun-

Vähi).

3.3. Teha ettepanek esimene lugemine lõpetada (konsensus: Jaak Aab, Mario Kadastik, Mart

Maastik, Reili Rand, Marek Reinaas, Urve Tiidus, Kristina Šmigun-Vähi).

4. Info ja muud küsimused

Marek Reinaas tuletas meelde, et 30. septembril toimub Riigikogu 20. Augusti saalis

majanduskomisjoni ja konkurentsivõime eksperdikogu konverents ning ühtlasi on valminud

ka sellekohane raport, mis on avaldatud Arenguseire Keskuse veebilehel. Lisaks andis

kõneleja ülevaate eesootavatest töörühma koosolekutest.

7

(allkirjastatud digitaalselt)

Marek Reinaas

juhataja

(allkirjastatud digitaalselt)

Maria Haas

protokollija

Riigikogu majanduskomisjoni

istungi protokoll nr 208

Tallinn, Toompea ja videosild Teisipäev, 29. september 2026

Algus 14.00, lõpp 14.45

Juhataja: Marek Reinaas (esimees)

Protokollija: Maria Haas (konsultant)

Võtsid osa:

Komisjoni liikmed: Jaak Aab, Mario Kadastik, Mart Maastik, Reili Rand, Urve Tiidus,

Kristina Šmigun-Vähi

Komisjoni ametnikud: Eve-Ly Kübard (nõunik-sekretariaadijuhataja), Mari Tänav (nõunik),

Kristiina Reinfeldt (nõunik)

Puudusid: Aleksei Jevgrafov, Rene Kokk ja Tõnis Mölder

Kutsutud: taristuminister Kuldar Leis ja ministri nõunik Mikk Järv (1.-3. päevakorrapunkt);

Kliimaministeeriumi liikuvuse arengu ja investeeringute osakonna digitranspordi

valdkonnajuht Enriko Laanemäe (1. päevakorrapunkt); Kliimaministeeriumi teede- ja

raudteeosakonna nõunik Hindrek Allvee (2. päevakorrapunkt); Kliimaministeeriumi

merendusosakonna õigusnõunik Anton Merits (3. päevakorrapunkt); Riigikogu Kantselei

avalike suhete osakonna pressinõunik Maris Meiessaar (1.-4. päevakorrapunkt)

Päevakord:

1. Vabariigi Valitsuse algatatud autoveoseaduse muutmise seaduse eelnõu (971 SE) esimese

lugemise ettevalmistamine

2. Vabariigi Valitsuse algatatud liiklusseaduse muutmise seaduse eelnõu (986 SE) esimese

lugemise ettevalmistamine

3. Vabariigi Valitsuse algatatud meresõiduohutuse seaduse muutmise seaduse eelnõu

(987 SE) esimese lugemise ettevalmistamine

4. Info ja muud küsimused

1. Vabariigi Valitsuse algatatud autoveoseaduse muutmise seaduse eelnõu (971 SE)

esimese lugemise ettevalmistamine

Kuldar Leis lausus, et eelnõuga astutakse transpordi- ja logistikasektoris oluline samm

digitaliseerimise suunas. Hetkel liigub kaubaveoga koos veel arvestatav hulk

paberdokumente. Neid andmeid tuleb sageli käsitsi töödelda või kasutada selleks erinevaid

süsteeme. Eelnõuga luuakse Eestis võimalused Euroopa Liidu elektroonilise kaubaveo teabe

ehk eFTI määruse rakendamiseks. Eesmärk on muuta kaubaveoga seotud andmevahetus

2

ühtsemaks, kiiremaks ja turvalisemaks ning seejuures vähendada nii ettevõtjate kui ka kogu

riigi halduskoormust. Edaspidi saavad ettevõtjad teha kaubaveoga seotud andmed riigile

digitaalselt kättesaadavaks ning pädevatel asutustel tekib kohustus sellisel kujul esitatud

teavet ka aktsepteerida. Riik loob ühtse juurdepääsupunkti ehk eFTI värava, mille kaudu

saavad pädevad asutused ettevõtjate kasutatavatelt digiplatvormidelt kontrollimiseks vajalikke

andmeid küsida. See tähendab ettevõtjate jaoks väiksemat paberimajandust ja ajakulu.

Pädevad asutused saavad vajalikud andmed kiiremini kätte, mis muudab ka kontrollimise

lihtsamaks ja tõhusamaks.

Urve Tiidus küsis, et kui Eestis on andmed digitaalsed, kuid autoveod toimuvad piiriüleselt,

siis kas riigid, kellega kaupu vahetatakse, on kõnealuse digiarendusega samal tasemel.

Enriko Laanemäe vastas, et 2027. aasta juulis tekib liikmesriikidel kohustus hakata sellisel

kujul esitatud teavet vastu võtma. Eestile olulised transpordikoridori liikmesriigid, nt Läti,

Leedu, Poola ja Saksamaa, saavad selleks ajaks arendused valmis. Eesti pakub nt Poolale ka

selles osas omalt poolt tuge.

Mart Maastik ütles, et eelnõu kooskõlastustabelis on näha, et Autoettevõtete Liit, ERAA ja

Prolog on teinud ettepaneku, et siseriiklike vedude kajastamisel võiks mitte eFTI määrust

rakendada, kuna see võib muuta asjaajamise bürokraatlikumaks. Mingil põhjusel ei ole

ettepanekut arvestatud. Kõneleja palus selles osas kommentaari.

Enriko Laanemäe ütles, et määrus ei ole ettevõtetele kohustuslik. Riigile tekib kohustus

hakata seda teavet vastu võtma, kuid ettevõtetele on muudatus vabatahtlik. Eelnimetatud

huvirühmade ettepanekut ei ole arvestatud, kuna see ei muutu ettevõtetele kohustuslikuks.

Mart Maastik lausus, et riik ja ettevõtjad tegutsevad seega justkui eraldi ja uuris, kust riik

andmed saab.

Enriko Laanemäe ütles, et andmed tulevad ettevõtetelt. Neile antakse võimalus oma

andmeid ühtsel kujul digitaliseerida, neid masinloetaval kujul kättesaadavaks teha ja

laialdasemalt jagada. Kui ettevõte ei soovi seda teha, siis ta saab oma protsessiga jätkata

täpselt samal kujul, nagu ta seni on teinud ehk lähtuda printimisest ja paberdokumentidest.

Tegemist on lihtsalt ühe täiendava võimalusega oma protsesse digitaliseerida ja teha seda

ühtsetel alustel.

Mart Maastik küsis, miks Eesti ettevõtted ei võiks digiasjaajamises lihtsustatud varianti

kasutada, mida on ka kooskõlastustabelis välja toodud. Ühtlasi, kui rahvusvaheliselt

otsustatakse siiski paberkujul dokumente kasutada, siis digitaalne süsteem ei saa toimima.

Enriko Laanemäe ütles, et Prolog viitab kooskõlastustabelis sellele, et nad ei soovi, et riik

muudaks andmete digitaliseerimise ettevõtetele kohustuslikuks. Küll aga kui ettevõte teeb

rahvusvahelisi vedusid ja soovib asjaajamise protsesse lihtsustada, siis on mõistlik ühtne

süsteem kasutusele võtta. Kui toimuvad erinevad kontroll- või järelevalvetoimingud, siis

oleks andmeid võimalikult lihtne ka naaberriikide järelevalveasutustega jagada.

3

Otsustati:

1.1. Määrata juhtivkomisjoni esindajaks Mario Kadastik (konsensus: Jaak Aab, Mario

Kadastik, Mart Maastik, Reili Rand, Marek Reinaas, Urve Tiidus, Kristina Šmigun-Vähi).

1.2. Teha ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda 14.10.2026 (konsensus: Jaak Aab,

Mario Kadastik, Mart Maastik, Reili Rand, Marek Reinaas, Urve Tiidus, Kristina Šmigun-

Vähi).

1.3. Teha ettepanek esimene lugemine lõpetada (konsensus: Jaak Aab, Mario Kadastik, Mart

Maastik, Reili Rand, Marek Reinaas, Urve Tiidus, Kristina Šmigun-Vähi).

2. Vabariigi Valitsuse algatatud liiklusseaduse muutmise seaduse eelnõu (986 SE)

esimese lugemise ettevalmistamine

Kuldar Leis lausus, et 2025. aastal sai kergliikuriõnnetustes vigastada 102 alaealist, mis on

ligi kolmandik kõigist nendes õnnetustes vigastatutest. Käesolev aasta on olnud samuti

keeruline ja kergliikuriõnnetustes on vigastada saanud juba 85 alaealist ning kahjuks on üks

11-aastane laps ka hukkunud. Politsei on kõnelejale edastanud soovi, et Riigikogu liiguks

eelnõu menetlusega edasi, kuna reeglid on vaja paika saada. Eelnõus on neli sisulist

muudatust. Esmalt kehtestatakse kergliikuri juhile selge vanuse alammäär ehk edaspidi võib

kergliikuriga iseseisvalt sõita alates 10. eluaastast. 10.-15.-aastastel peab olema jalgratta

juhtimisõigus, sõltumata sellest, millisel teel sõidetakse. Hetkel nõutakse noortelt

juhtimisõigust ainult sõiduteel sõites, kuid enamik õnnetusi juhtub kõnni- ja kergliiklusteedel.

Teiseks peavad kergliikurite, pisimopeedide ja jalgrataste rendifirmad hakkama kasutajaid

reaalselt kontrollima. Seega enne teenuse esmakordset osutamist tuleb tuvastada kasutaja isik,

vanus ja juhtimisõigus. Ka edaspidi peab ettevõte takistama lastel rendisõidukite kasutamist

täiskasvanute kontode kaudu. Turuosalised on sellest teadlikud ja arvestanud, et selline nõue

tuleb. Kolmandaks tugevdatakse järelevalvet ja vastutust. Kohalikud omavalitsused saavad

õiguse kontrollida rendifirmade nõuete täitmist, sh teha kontrolltehinguid. Ettevõtet saab

trahvida kuni 6400 euroga, kui ta laseb kergliikurit või pisimopeedi juhtima liiga noore või

juhtimisõiguseta inimese. Lapsevanematele täiendavat vastutust ei kehtestata. Neljandaks

lahendatakse nõuetele mittevastavate tõukerataste probleemi ehk politsei saab õiguse

konfiskeerida liikluses kasutatud elektritõukerattaid, mis on lubatust kiiremad või võimsamad.

See võimaldab ohtlikud sõidukid liiklusest lõplikult eemaldada. Konfiskeerimine ei ole

automaatne. Politsei hindab igal üksikjuhul, kas konfiskeerimine on põhjendatud ja kas

piisaks leebemast meetmest. Seega on eelnõu eesmärk tagada, et noored oskaksid

kergliikuritega ohutult liigelda ning rendisõidukid ei satuks laste kätte, kellel puudub nende

juhtimise õigus. Seadus jõustuks 2027. aasta märtsikuust. Rääkides võitlemisest võimsamate

elektritõukerataste vastu, siis selles osas arutati Justiits- ja Digiministeeriumiga põhjalikult,

mis oleks kõige õigem meede. Algne mõte oli trahvida ka lapsevanemaid, kelle lapsed

mittelubatud elektritõukeratastega tänaval sõidavad. Lõpptulemus on aga veelgi mõistlikum

ehk konfiskeerimise õigus annab reaalse sõnumi, et reeglite rikkumisel võetakse noorukilt

sõiduk ära.

Marek Reinaas lausus, et kahjuks ei ole käesoleval istungil Eesti Keskerakonna fraktsiooni

esindajat, kuna nende samateemaline eelnõu on olnud Riigikogu menetluses. Hea oleks olnud

kõnealuse eelnõu kohta kuulda ka nende arvamust.

4

Urve Tiidus tõi näite Helsingi osas, kus on nulltolerants kihutajate ja liiklusreeglite rikkujate

suhtes. 986 SE osas ei eelda kõneleja nulltolerantsi, kuid uuris, kus on reeglid kiivrite

reguleerimise osas ja kas kõnealune seaduseelnõu võiks nõuda, et lapsel oleks kiiver peas.

Kuldar Leis ütles, et kõnealuse eelnõuga ei ole vaja kiivri kandmist nõuda, kuna see nõue on

juba praegu seaduses sees. Alaealised peavad kergliikuritega sõites kandma kiivrit. Kiivri

mittekandmine on igal juhul rikkumine. Kõneleja andis kiidusõnad ka politseile, kes on

viimase aasta jooksul, mil teema on väga aktuaalne olnud, teinud oluliselt rohkem reide.

Piirkondades, kus reide on tehtud, on olukord paremaks läinud. Hetkel on fookus läinud

rendielektritõukeratastelt eraelektritõukeratastele, mis on võimsamad ja sõidavad kiiremini.

Marek Reinaas lausus, et eelnevate liiklusseaduse muudatuste juures on samuti kiivri

kandmine teemaks olnud ja on olnud soov, et elektritõukerataste rendiettevõtted peaksid

hakkama kiivreid rentima. Arutelu käigus jõuti aga arusaamisele, et kuna ettevõtted ei tohi

nagunii alaealistele oma elektritõukerattaid rentida, siis ei ole mõistlik ka kiivreid rentida.

Alaealised peavad igal juhul kiivrit kandma ja kiivri mittekandmine on juba hetkel rikkumine.

Reili Rand ütles, et on tervitatav, et selline seaduseelnõu on lõpuks Riigikogu menetluses.

Ühtlasi, üks teema, mis on tähelepanu saanud, on politsei õigused eraelektritõukerattaid

konfiskeerida. Kõneleja uuris, kas selles osas on hetkel ka õiguslikke takistusi, et politsei

saaks korduvate rikkumiste puhul sekkuda.

Kuldar Leis sõnas, et kui politsei on seni soovinud konfiskeerimist teostada, siis need

juhtumid on hetkel kohtus. Hetkel ei ole teada, milline saab olema tulemus. Seetõttu lisati

seadusesse selgelt, et politseil on konfiskeerimise õigus, mis on ka ilmselt üks mõjusamaid

viise probleemiga tegelemiseks. Praegu ei ole võimalik vältida, et võimsamad

elektritõukerattad Eestisse jõuavad. Isegi, kui Eesti poed neid ei müü, siis inimesed saavad

neid mujalt tellida. Kui nendega aga tullakse tänavale sõitma ja politsei tuvastab, et isik

sõidab lubatust kiiremini või vale elektritõukerattaga, siis on õigus see konfiskeerida.

Marek Reinaas küsis, kas elektritõukeratas konfiskeeritakse kohe esimese rikkumise korral

või peab rikkumine olema korduv.

Kuldar Leis vastas, et see ei ole täpselt sätestatud, vaid politseil on kohapeal kaalutlusõigus,

kuidas käituda.

Jaak Aab lausus, et ka Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon on teinud

elektritõukerataste probleemiga seonduvaid ettepanekuid ja tunnustas kõnealuse eelnõu

eesmärki.

Kuldar Leis ütles, et tundub, et olukord seoses kiivri kandmisega on juba paremaks läinud.

Teema aktuaalsuse üleval hoidmiseks on kindlasti oluline olnud ka meediakajastus.

Otsustati:

2.1. Määrata juhtivkomisjoni esindajaks Mario Kadastik (konsensus: Jaak Aab, Mario

Kadastik, Mart Maastik, Reili Rand, Marek Reinaas, Urve Tiidus, Kristina Šmigun-Vähi).

5

2.2. Teha ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda 14.10.2026 (konsensus: Jaak Aab,

Mario Kadastik, Mart Maastik, Reili Rand, Marek Reinaas, Urve Tiidus, Kristina Šmigun-

Vähi).

2.3. Teha ettepanek esimene lugemine lõpetada (konsensus: Jaak Aab, Mario Kadastik, Mart

Maastik, Reili Rand, Marek Reinaas, Urve Tiidus, Kristina Šmigun-Vähi).

3. Vabariigi Valitsuse algatatud meresõiduohutuse seaduse muutmise seaduse eelnõu

(987 SE) esimese lugemise ettevalmistamine

Kuldar Leis lausus, et 987 SE-ga muudetakse veeteetasude süsteemi, et soodustada

keskkonnasäästlikumat laevandust ning anda laevaomanikele suurem kindlus tulevaste kulude

planeerimisel. Hetkel ei arvesta veeteetasu süsteem piisavalt laevade keskkonnamõjuga.

Eelnõuga muudetakse tasude arvestamist nii, et keskkonnasäästlikumatele laevadele kehtiksid

soodsamad tingimused. Peamised muudatused on sellised, et keskkonnasäästlikumatele

laevadele kehtestatakse veeteetasu soodustus. Kui laeva süsinikuheite näitaja on keskmisest

parem, siis laevakülastuse eest makstavat veeteetasu vähendatakse. Ühtlasi tuleb ankrualal

tavakütusega tankimise eest edaspidi maksta veeteetasu. Praegu on laeva punkerdamine

ankrualal veeteetasu maksmisest vabastatud, kuid see erand kaotatakse, sest tegemist on

keskkonnaohtliku tegevusega. Alternatiiv- ja taastuvkütuste tankimisel jääb soodustus

kehtima. Samuti tõuseb kruiisilaevade veeteetasu. Hetkel on nende veeteetasu ühiku hind u

2,5–3 korda madalam kui teistel laevadel, aga kokkuleppel sektoriga jõustub muudatus

kruiisilaevade jaoks 2028. aasta alguses, et ettevõtjatel oleks aega uute tingimustega

kohaneda. Lisaks antakse laevaomanikele suurem kindlus, et kui seni on veeteetasu

soodustusi kehtestatud igal aastal eraldi ja nende suurus on kõikunud, siis edaspidi kehtib

keskkonnasäästlikumatele laevadele püsiv soodustus. Soodustus aitab leevendada ka

laevaomanike kulusid, mis kaasnevad Euroopa Liidu uute keskkonnanõuetega. Rääkides veel

kruiisilaevadest, siis arutelud sektoriga viisid sinna, et kruiisilaevadele kehtestatakse

veeteetasu tõus 2028. aasta algusest, sest 2027. aasta kruiisid Eestisse ja Tallinnasse on

paigas. Varasem muudatuste tegemine ei ole mõistlik, kuna võiks viia selleni, et mõni grupp

välismaalasi jääks Eestisse tulemata.

Jaak Aab uuris, et kui Eestis tehakse seadusemuudatused, siis kuidas see mõjub

konkurentsivõimele võrreldes naaberriikide sadamatega.

Anton Merits lausus, et võrreldavat statistikat ei ole, kuna igal riigil on oma süsteem, kuidas

veeteetasu arvutatakse. Üldiselt aga nt võrreldes Soomega on Eesti veeteetasud tunduvalt

madalamad.

Mart Maastik palus täpsustada, kas Eestis tõusevad veeteetasud ainult kruiisilaevadele alates

2028. aastast.

Kuldar Leis vastas, et 2028. aastal tõusevad veeteetasud kruiisilaevadele ja ankrualal

punkerdamisel neile, kes ei ole keskkonnasõbralikud. Seega ühelt poolt vähendatakse

veeteetasu keskkonnasõbralikele laevadele, kuid tasu tõuseb neile, kes punkerdavad ankrualal.

Mart Maastik uuris, kui palju peaks veeteetasud riigieelarvesse tulu juurde tooma. Ühtlasi,

kas on võimalik, et tänu veeteetasule tuleb nt kruiisilaevu Eestisse vähem.

6

Kuldar Leis vastas, et kruiisilaevu seetõttu vähem ei tule, kuna neil on üldiselt marsruudid

paigas ja siia piirkonda tulles on Tallinn neile selge siht.

Anton Merits lausus, et kruiisilaevade puhul tähendab see riigieelarvesse lisalaekumist u

400 000 euro võrra aastas. Suurte laevade puhul tuleb arvestada ka laevakülastuse veeteetasu

ülempiiriga. Hetkel on see maksimaalselt 12 000 eurot ühe reisi kohta. Eelnõuga tõuseb tasu

kuni 15 000 euroni.

Urve Tiidus sõnas, et eelnevalt toodi välja, et Eestis on veeteetasud madalamad kui Soomes

ja uuris, kas see annab Eestile võrreldes põhjanaabriga teatud eelise.

Anton Merits vastas, et laevaomanikule on see eelis, kui ta peab vähem tasu maksma. Küll

aga tuleb mõista, et veeteetasu on kõigest üks osa tasudest ehk lisaks tuleb arvestada ka nt

sadamatasusid jne.

Reili Rand lausus, et soovides, et piirkond oleks merenduses konkurentsivõimeline, siis

veeteetasu on vaid üks väike osa sellest. Rääkides Soomest, mis on hetkel siinse regiooni

kõige kõrgema veeteetasuga, siis neil on kogu muu toetus merendussektorile,

konkurentsivõime arendamisele ja ka see, mis sadamatasu eest vastu saadakse, kindlasti

ulatuslikum kui Eestis. Rääkides veeteetasu muudatustest, siis võit on eelkõige Eesti enda

laevaomanikele ja rahvusvahelises mõttes on mõjuks, et see ei halvenda Eesti

konkurentsivõimet.

Kuldar Leis sõnas, et Soome ongi oma tasemelt kõrgemal ja saab ka rohkem tasusid küsida.

Ka Eesti üritab pürgida kvaliteedilt järjest kõrgemale.

Otsustati:

3.1. Määrata juhtivkomisjoni esindajaks Reili Rand (konsensus: Jaak Aab, Mario Kadastik,

Mart Maastik, Reili Rand, Marek Reinaas, Urve Tiidus, Kristina Šmigun-Vähi).

3.2. Teha ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda 14.10.2026 (konsensus: Jaak Aab,

Mario Kadastik, Mart Maastik, Reili Rand, Marek Reinaas, Urve Tiidus, Kristina Šmigun-

Vähi).

3.3. Teha ettepanek esimene lugemine lõpetada (konsensus: Jaak Aab, Mario Kadastik, Mart

Maastik, Reili Rand, Marek Reinaas, Urve Tiidus, Kristina Šmigun-Vähi).

4. Info ja muud küsimused

Marek Reinaas tuletas meelde, et 30. septembril toimub Riigikogu 20. Augusti saalis

majanduskomisjoni ja konkurentsivõime eksperdikogu konverents ning ühtlasi on valminud

ka sellekohane raport, mis on avaldatud Arenguseire Keskuse veebilehel. Lisaks andis

kõneleja ülevaate eesootavatest töörühma koosolekutest.

7

(allkirjastatud digitaalselt)

Marek Reinaas

juhataja

(allkirjastatud digitaalselt)

Maria Haas

protokollija