Riigikogu keskkonnakomisjoni erakorralise

istungi protokoll nr 166

Tallinn, Toompea Teisipäev, 29. september 2026

Algus 15.00, lõpp 16.35

Juhataja: Yoko Alender (esimees)

Protokollija: Elle Nora Kalind (konsultant)

Võtsid osa:

Komisjoni liikmed: Züleyxa Izmailova, Jüri Jaanson, Mait Klaassen, Hanah Lahe, Tiit Maran,

Andres Metsoja, Tarmo Tamm

Komisjoni ametnikud: Elle Kaur (nõunik-sekretariaadijuhataja), Vivi Older (nõunik)

Puudusid: Rain Epler ja Lauri Laats

Kutsutud: Kollektiivse pöördumise algatajate esindajad Farištamo Eller ja Maia-Liisa

Mürkel, Eestimaa Looduse Fondi juhatuse liige, kliimaprogrammi juht ning säästliku

kalanduse projekti koordinaator ja ekspert Joonas Plaan, MTÜ Loodushoiu Keskuse juht

Meelis Tambets, Tartu Ülikooli loodus- ja täppisteaduste valdkonna Eesti mereinstituudi

ihtüoloogia ja kalanduse kaasprofessor Mehis Rohtla, Eesti Maaülikooli põllumajandus- ja

keskkonnainstituudi teadur Ain Järvalt, Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi

kalanduspoliitika osakonna juhataja Sigmar Suu ja kalanduspoliitika osakonna kalavarude

valdkonna juht Herki Tuus, Keskkonnaameti peadirektor Rainer Vakra, Kliimaministeeriumi

elurikkuse kaitse osakonna juhataja Timo Kark (1. päevakorrapunkt)

Päevakord:

1. Kollektiivse pöördumise „Euroopa angerjas looduskaitse alla!" arutelu

2. Info ja muud küsimused

1. Kollektiivse pöördumise "Euroopa angerjas looduskaitse alla!" arutelu

Yoko Alender avas istungi ja tutvustas päevakorrapunkti. Ta andis ülevaate kollektiivse

pöördumise sisust, milles juhitakse tähelepanu euroopa angerja kriitilisele seisundile ning

tehakse ettepanek võtta angerjas looduskaitse alla, keelustada angerjate kasvandustes

kasvatamine ja neist valmistatud toodete müük, lõpetada angerjate ümberasustamine Peipsi

vesikonda ning keelustada angerjapüük Eestis.

Joonas Plaan selgitas, et euroopa angerjas on Rahvusvahelise Looduskaitseliidu (IUCN)

hinnangul kriitiliselt ohustatud liik ning Läänemere merekeskkonna kaitse komisjoni

(HELCOM) hinnangul ei ole liigi seisund paranenud. Rahvusvaheline Mereuurimise

Nõukogu (ICES) soovitab viia angerjapüügi kõigis elupaikades nullini, lõpetada

klaasangerjate püük ümberasustamiseks ja vesiviljeluseks ning vähendada muud inimtekkelist

suremust. J. Plaan märkis, et Bonni konventsiooni tegevuskavas kutsutakse levialariike üles

tugevdama euroopa angerja kaitset. Euroopa angerjas kuulub CITES-i ja Euroopa Liidu

vastava määruse kohaldamisalasse, kuid Eestis ei ole teda määratud ühtegi

kaitsekategooriasse ning tema isendite surmamine on erandina lubatud. J. Plaani sõnul tuleks

2

hinnata angerja õigusliku kaitse piisavust, 2009. aastal kehtestatud erandi põhjendatust, ICES-

i soovituste rakendamist ning ümberasustamise mõju liigi taastumisele. Eestimaa Looduse

Fondi hinnangul tuleks kaaluda angerja surmamist lubava erandi tühistamist. J. Plaan lisas, et

euroopa angerjas moodustab kogu levila ulatuses ühe populatsiooni ning hinnata tuleb

asustatud angerjate jõudmist merre. Ta pidas vajalikuks täiendavaid meetmeid, et vähendada

angerja inimtekkelist suremust ja toetada populatsiooni taastumist.

Yoko Alender küsis, kas angerja surmamist lubav erand on kehtestatud Eestis või Euroopa

tasandil. Joonas Plaan vastas, et tegemist on Eesti kehtestatud erandiga.

Mehis Rohtla juhtis tähelepanu, et istungile ei olnud kutsutud Paul Teesalu, kes tegeleb

Võrtsjärve angerja seire ja majandamissoovitustega. Yoko Alender selgitas, et komisjon ei

olnud tema kaasamise vajadusest teadlik, ning lisas, et temalt saab küsida arvamust või

kutsuda ta järgmisele arutelule.

Mehis Rohtla märkis, et euroopa angerjas moodustab kogu leviala ulatuses ühe asurkonna,

mistõttu eeldab liigi kaitse riikide koostööd. Ta selgitas, et Eesti angerjasaak põhineb suurel

määral Võrtsjärve asustamisel, kuid ümberasustamise mõju liigi taastumisele ei ole tõendatud.

Ümberasustatavad ja kasvandustes kasvatatavad angerjad pärinevad looduslikust asurkonnast

ning enamik kasvandustesse jõudnud isenditest ei saa sigimisrändele suunduda. M. Rohtla

leidis, et kriitiliselt ohustatud liigi püük ja tarbimine ei ole praeguses olukorras põhjendatud

ning angerjapüük tuleks varu taastumiseni peatada või seda oluliselt piirata. Kui muude

meetmetega ei ole võimalik püügikoormust vähendada, tuleks euroopa angerjas Eestis

looduskaitse alla võtta. Samuti tuleks looduskaitsealuste liikide nimekirja ajakohastada

vastavalt liikide tegelikule kaitsevajadusele.

Sigmar Suu märkis, et angerjatega seonduv on eelkõige looduskaitseline küsimus, kuid

Regionaal- ja Põllumajandusministeerium reguleerib angerjapüüki. Ta selgitas, et

ministeerium algatas eelmisel aastal angerjapüügile täiendavate piirangute kehtestamise

arutelu, kaasates kalureid ja eksperte ning käsitledes küsimust ka poliitilisel tasandil.

Arutelude tulemusel täiendavaid kalanduspiiranguid ei kehtestatud, kuna angerjat ei olnud

otsustatud looduskaitse alla võtta. Sellest lähtudes täiendati angerja majandamiskava vähesel

määral. S. Suu pidas vajalikuks jätkata arutelu angerja kaitse ja majandamise üle.

Herki Tuus märkis, et euroopa angerja looduskaitse alla võtmist on arutatud mitu aastat ning

liik võib põhimõtteliselt vastata kaitse alla võtmise kriteeriumidele. Kaitse alla võtmisel

kaasneks tõenäoliselt kutselise angerjapüügi lõppemine. H. Tuus selgitas, et merel kehtivad

angerjapüügi piirangud, kuid sisevetes ei ole täiendavaid kaitsemeetmeid rakendatud, kuigi

suurem osa Eesti angerjasaagist pärineb sisevetest. Ministeerium on teinud ettepaneku

kehtestada ligikaudu 10% mõjuga püügipiirang, tõsta angerja alammõõtu ja rakendada muid

piiranguid. Yoko Alender küsis, kas kirjeldatud kaitsemeetmete pakett on ministeeriumi

ettepanek, mida ei ole kehtestatud. Herki Tuus kinnitas, et tegemist on ministeeriumi

ettepanekuga ning ministeeriumi hinnangul ei oleks kaitsemeetmete rakendamise korral vaja

euroopa angerjat looduskaitse alla võtta. H. Tuus märkis, et paketi peamine meede oli

ligikaudu 10% mõjuga püügipiirang, kuid ettepanek ei saanud kalurite ega piisavat poliitilist

toetust ning jäi seetõttu rakendamata. Ministeerium peab kaitsemeetmete paketi rakendamist

jätkuvalt alternatiiviks euroopa angerja looduskaitse alla võtmisele. Yoko Alender palus

3

selgitada ümberasustatud angerjate seost loodusliku asurkonnaga. Herki Tuus selgitas, et

angerjaid ei paljundata kunstlikult ning Võrtsjärve asustatavad klaasangerjad pärinevad

Lääne-Euroopa looduslikust asurkonnast ning kuuluvad samasse asurkonda.

Sigmar Suu selgitas, et angerjad ei ole sisevetesse looduslikult jõudnud, kuna nende

rändeteedel on tammid. Merest püütud angerjate hulgas võib olla ka looduslikult Läänemerre

jõudnud isendeid, kuid nende osakaal on väike. Yoko Alender küsis, kas kalurid tunnevad

angerjate arvukuse vähenemise pärast muret. Sigmar Suu vastas, et ministeeriumi hinnangul

peavad kalurid senise praktika jätkumist võimalikuks. Ta märkis, et merel on angerjapüügi

osakaal kalurite sissetulekutes väike, kuid Võrtsjärve kalandus tugineb olulisel määral angerja

püügile, töötlemisele ja müügile.

Farištamo Eller leidis, et kriitiliselt ohustatud euroopa angerjas tuleks võtta looduskaitse alla.

Ta märkis, et kollektiivse pöördumise algatajate senises suhtluses angerja püüdjate ja

toidupakkujatega on liigi kaitse alla mittekuulumist käsitatud märgina, et angerja püük ja

kasutamine võivad jätkuda. F. Elleri hinnangul ei ole kriitiliselt ohustatud liigi püügi ja

kasutamise jätkamine põhjendatud ega eetiline ning angerja inimtekkeline suremus tuleks viia

nullini.

Maia-Liisa Mürkel leidis, et euroopa angerja kriitiliselt ohustatud seisundist tulenevalt tuleks

liigi püük keelustada ning tõstatas küsimuse, millal vastav otsus tuleks teha.

Ain Järvalt märkis, et angerjapüügi täieliku keelustamise soovitust ei ole Euroopa tasandil

rakendatud. Ta tõi euroopa angerja seisundit mõjutavate peamiste teguritena esile elupaikade

kao, rändetõkked ning ebaseadusliku klaasangerjapüügi ja -kaubanduse. A. Järvalti sõnul

tuleks püügipiirangute kõrval keskenduda elupaikade taastamisele, rändetõkete

vähendamisele ja ebaseadusliku kaubanduse tõkestamisele. Ta märkis, et uuringute kohaselt

rändab osa Võrtsjärve asustatud angerjatest veekogust välja ning leidis, et angerjapüügi ja

asustamise täielik lõpetamine Eestis ei oleks liigi kaitseks põhjendatud, kuna angerja

peamised ohutegurid asuvad mujal tema levialal.

Meelis Tambets märkis, et Eesti Mereinstituudi direktori avaldatud seisukoha järgi tuleks

angerja kaitset tõhustada kogu Euroopas ühtsete reeglite alusel. Ta selgitas, et Narva jõel

asuva paisu tõttu ei pääse angerjas looduslikult Peipsi järve, Võrtsjärve ja Emajõe süsteemi

ning asustamise lõpetamisel kaoks angerjas neist veekogudest. M. Tambetsi hinnangul on

juba loodusest püütud klaasangerjate asustamine Eesti veekogudesse eelistatavam nende

suunamisest kasvandustesse või inimtoiduks.

Rainer Vakra märkis, et Keskkonnaameti tegevus hõlmab klaasangerjate asustamise

järelevalvet ning kaitsealuste liikide ülevaatamist Eesti-Šveitsi koostööprogrammi raames.

Projekti käigus hinnatakse ka euroopa angerja kaitsekategooriasse arvamise vajadust ning

esitatakse ettepanekud Kliimaministeeriumile. R. Vakra selgitas, et liigi esimesse või teise

kaitsekategooriasse arvamise otsustab Vabariigi Valitsus ning kolmandasse

kaitsekategooriasse arvamise valdkonna eest vastutav minister. Angerja kaitse alla võtmisel ei

saaks selle püük senisel kujul jätkuda. Keskkonnaamet kontrollib Eestisse toodavate

klaasangerjate nõuetekohast asustamist ning osaleb rahvusvahelises koostöös ebaseadusliku

klaasangerjapüügi ja -kaubanduse tõkestamiseks.

4

Yoko Alender tundis huvi, kellele esitab Keskkonnaamet kaitsekategooriate muutmise

ettepanekud, kas praegu hinnatakse euroopa angerja kaitse alla võtmise vajadust ning millal

projekt valmib. Rainer Vakra selgitas, et ettepanekud koostatakse Kliimaministeeriumile,

kuid euroopa angerja kohta ei ole neid veel esitatud. Projekti käigus vaadatakse üle

kaitsealused liigid ning ettepanekud liikide nimekirja lisamiseks ja sealt väljaarvamiseks.

Projekt lõpeb 2028. aastal.

Mait Klaassen märkis, et osa kavandatud kaitsemeetmetest on juba rakendatud - angerjaid ei

asustata enam väikejärvedesse ning teatavates veekogudes ei väljastata jadaõngepüügi lube.

M. Klaassen pidas peamisteks probleemideks klaasangerjate salakaubandust ja toiduks

tarvitamist ning angerjate piiratud juurdepääsu kasvuveekogudele. Tema hinnangul tuleks

esmajärjekorras tõkestada klaasangerjate salakaubandust ja parandada angerjate juurdepääsu

elupaikadele. Samuti küsis ta, kas Golfi hoovuse aeglustumine võib mõjutada klaasangerjate

jõudmist Euroopasse ja nende senisest suuremat liikumist Vahemerre. Mehis Rohtla selgitas,

et Golfi hoovuse aeglustumise ning Sargasso mere toitumis- ja elutingimuste võimaliku

halvenemise mõju angerjatele ei ole praegu piisavalt tõendatud ning võimalikud seosed on

valdavalt hüpoteesi tasandil.

Tiit Maran rõhutas, et euroopa angerja kaitse eeldab rahvusvahelist koostööd ja mõne riigi

eestvedamist. T. Maran ei pidanud Rahvusvahelise Mereuurimise Nõukogu kui sõltumatu

teadusorganisatsiooni ja Euroopa Parlamendi kui poliitilise institutsiooni seisukohtade otsest

võrdlemist põhjendatuks. Ta leidis, et ümberasustamise lisamine Euroopa Liidu angerja

tegevuskavasse oli ekslik ning angerja inimtekkeline suremus tuleks viia võimalikult

madalale, arvestades suremust klaasangerjate püügil, kalapüügil ja rändel läbi turbiinide. T.

Marani hinnangul aitaks inimtekkelise suremuse vähendamine piirata ka ebaseaduslikku

angerjakaubandust. Samuti tundis ta huvi, kas leidub uuemaid andmeid, mis kinnitaksid

Eestist välja rändavate angerjate jõudmist Taani väinadest kaugemale.

Mehis Rohtla märkis, et Taanis ja Rootsis kehtestatud sügisese angerjapüügi keelu tõttu ei

ohusta sealne püük enam Eestist välja rändavaid angerjaid. Samas ei ole teada, kas

ümberasustamine aitab kaasa liigi taastumisele.

Yoko Alender tundis huvi ümberasustamise mõju hindamise võimaluste kohta. Mehis

Rohtla selgitas, et angerja täpsed kudemisalad Sargasso meres ei ole teada, mistõttu on

ümberasustatud angerjate panust liigi taastumisse keeruline hinnata. Meelis Tambets selgitas,

et märgistatud angerjate rännet on jälgitud Emajõe, Peipsi järve, Narva jõe ja Soome lahe

kaudu Taani väinadeni. Edasise rände kohta andmed puuduvad, kuid tema hinnangul ei anna

see alust arvata, et angerjad sealt edasi ei liigu.

Yoko Alender tundis huvi, kas ümberasustatud angerjate jõudmist Sargasso merre on

suudetud tõendada. Meelis Tambets märkis, et ühegi märgistatud angerja jõudmist Sargasso

merre ei ole seni tuvastatud, kuid selle tõendamiseks tehakse uuringuid. Talisas, et angerjate

edasise rände tuvastamiseks on vaja paigaldada rändeteele vastuvõtjad. Tiit Maran täpsustas,

et andmed angerjate jõudmise kohta Taani väinadest kaugemale puuduvad. Meelis Tambets

selgitas, et seire vastuvõtjad paiknesid üksnes siinpool Taani väinu, mistõttu ei olnud

angerjate edasist liikumist võimalik tuvastada. Ain Järvalt märkis, et märgistatud angerjate

5

rännet on uuritud, kuid tehniliste piirangute tõttu ei ole nende teekonda olnud võimalik lõpuni

jälgida. Ta viitas uuringutele, mille kohaselt ei täheldatud looduslike ja ümberasustatud

angerjate rändekäitumises erinevusi.

Joonas Plaan märkis, et euroopa angerja ümberasustamine toimub liikmesriikides erinevalt,

kuid puuduvad andmed, mis võimaldaksid hinnata ümberasustatud angerjate panust

populatsiooni taastumisse. Ta viitas Euroopa Komisjoni raportile, mille kohaselt ei ole

ümberasustamine täitnud sellele algselt omistatud looduskaitselist eesmärki. J. Plaani

hinnangul on tegemist pigem sotsiaal-majandusliku kui looduskaitselise meetmega.

Meelis Tambets märkis, et ümberasustamise tulemuslikkus sõltub konkreetsetest tingimustest

ja angerjate suremusest rändeteel. Tema sõnul on ümberasustamise eesmärk suurendada

kuderändele siirduvate angerjate hulka. M. Tambets viitas uuringutele, mille kohaselt

hinnatakse ümberasustamise otstarbekust rändesuremuse põhjal ning väikese suremuse korral

võib see olla põhjendatud.

Mehis Rohtla märkis, et erimeelsused puudutavad eelkõige Võrtsjärvest välja rändavate

angerjate kogust. Tema sõnul ei vaielda selle üle, et osa angerjaid jõuab Taani väinadeni, kuid

väljarändavate angerjate koguse hinnangud erinevad märkimisväärselt.

Yoko Alender tundis huvi, kas Mehis Rohtla on põhimõtteliselt angerjate ümberasustamise

vastu. Mehis Rohtla selgitas, et ta ei ole ümberasustamise vastu, kuid tema hinnangul võiks

seda teha angerjale soodsamates piirkondades.

Tarmo Tamm tundis huvi angerjate asustamise, püügi ja võimaliku kuderändele jõudmise

proportsioonide vastu. Ain Järvalt selgitas, et Võrtsjärve asustatakse ligikaudu miljon

angerjamaimu aastas ning viimastel aastatel on välja püütud ligikaudu 100 000 püügimõõdus

angerjat. A. Järvalt pidas angerjate ellujäämust Euroopa veekogude võrdluses väga heaks.

Herki Tuus märkis, et Euroopa Liidu nõuete kohaselt võib angerjaid siseveekogudesse

asustada juhul, kui on tagatud rändeangerjate väljapääs. H. Tuusi sõnul on vähendatud sellist

asustamist, mille positiivne mõju ei ole selge või mis ei ole majanduslikult otstarbekas. Ta

lisas, et Eestisse tuuakse klaasangerjaid nii asustamiseks kui ka kasvatamiseks. H. Tuus

rõhutas, et Euroopa tasandil klaasangerjapüügi ja järelevalve tõhustamise taotlemine eeldab

ka siseriiklikult täiendavate kaitsemeetmete rakendamist. Y. Alenderi küsimusele vastates

märkis ta, et kavandatud meetmete rakendamine annaks Eestile tugevama aluse vastavate

ettepanekute tegemiseks Euroopa tasandil, kuigi selleks on varem saadud mandaat ka ilma

meetmepaketti rakendamata.

Mait Klaassen juhtis tähelepanu, et kehtiv alammõõt võimaldab isastel angerjatel püügist

pääseda, kuna nad ei kasva püügimõõduni. Meelis Tambets selgitas, et isased angerjad ei

kasva püügimõõduni, vaid rändavad veekogudest välja enne püügiobjektiks muutumist.

Herki Tuus märkis, et merel kehtiv 35-sentimeetrine alammõõt tuleneb Euroopa Liidu

nõuetest. Tema sõnul oli kavandatud meetme eesmärk suurendada Narva vesikonnast pärit

angerjate võimalust jõuda merre ja jätkata rännet. H. Tuus lisas, et Eesti panustab elupaikade

taastamisse ja rändetõkete vähendamisse, sealhulgas paisude avamisse.

6

Tiit Maran tundis huvi angerjate loodusliku suremuse hinnangu kohta Võrtsjärves. Ain

Järvalt märkis, et see on ligikaudu 5% aastas.

Farištamo Eller juhtis tähelepanu euroopa angerja kriitiliselt ohustatud seisundile ning

märkis, et liikmesriikidel on oluline roll liigi kaitsega seotud otsuste tegemisel. Yoko Alender

selgitas, et arutelu puudutab muu hulgas võimalikke Eesti algatusi Euroopa tasandil.

Farištamo Eller rõhutas vajadust arvestada otsuste tegemisel euroopa angerja seisundiga.

Mehis Rohtla märkis, et hinnangud Võrtsjärvest väljarändavate angerjate kogusele sõltuvad

kasutatud sisendandmetest. Tema sõnul ei põhine loodusliku suremuse näitaja Eesti andmetel.

M. Rohtla rõhutas, et Rahvusvahelise Mereuurimise Nõukogu (ICES) angerja töörühma

soovitus on konsensuslik.

Yoko Alender tänas kutsutud külalisi ning ütles, et komisjoni liikmed jätkavad arutelu.

Tiit Maran märkis, et rahvusvahelisel tasandil muudatuste saavutamiseks peab Eesti olema

valmis rakendama ka siseriiklikke meetmeid. Tema sõnul tuleb arvestada sotsiaal-

majanduslike mõjudega, kuid otsuste edasilükkamine võib probleeme süvendada.

Yoko Alender märkis, et komisjonil puudub veel Kliimaministeeriumi seisukoht ning Paul

Teesalu arvamus. Ta leidis, et teemat võiks edasi arutada koos maaelukomisjoniga ning

kaaluda võimalikke Eesti ja Euroopa tasandi meetmeid.

Tiit Maran märkis, et Eesti esindajale ELAK-i kaudu antav mandaat võimaldaks

rahvusvahelistel läbirääkimistel Eesti seisukohti aktiivsemalt esindada. Yoko Alender

täpsustas, et kalandusküsimustes esindab Eestit Regionaal- ja Põllumajandusministeerium,

millega Tiit Maran nõustus.

Züleyxa Izmailova tundis huvi, kas kollektiivse pöördumise menetlemisel käsitletakse

jätkuvalt ka euroopa angerja looduskaitse alla võtmise võimalust. Yoko Alender selgitas, et

komisjon arutab kollektiivse pöördumise edasist menetlemist, pöördumise kohta seisukoha

kujundamist ning võimalikke samme euroopa angerja seisundi parandamiseks. Ta märkis, et

euroopa angerja kaitsekategooriasse arvamise otsust komisjon teha ei saa. Tiit Maran märkis,

et looduskaitse alla võtmise võimalust ei saa arutelust kõrvale jätta.

2. Info ja muud küsimused

Infot ja muud küsimusi ei arutatud.

(allkirjastatud digitaalselt)

Yoko Alender

juhataja

(allkirjastatud digitaalselt)

Elle Nora Kalind

protokollija

Riigikogu keskkonnakomisjoni erakorralise

istungi protokoll nr 166

Tallinn, Toompea Teisipäev, 29. september 2026

Algus 15.00, lõpp 16.35

Juhataja: Yoko Alender (esimees)

Protokollija: Elle Nora Kalind (konsultant)

Võtsid osa:

Komisjoni liikmed: Züleyxa Izmailova, Jüri Jaanson, Mait Klaassen, Hanah Lahe, Tiit Maran,

Andres Metsoja, Tarmo Tamm

Komisjoni ametnikud: Elle Kaur (nõunik-sekretariaadijuhataja), Vivi Older (nõunik)

Puudusid: Rain Epler ja Lauri Laats

Kutsutud: Kollektiivse pöördumise algatajate esindajad Farištamo Eller ja Maia-Liisa

Mürkel, Eestimaa Looduse Fondi juhatuse liige, kliimaprogrammi juht ning säästliku

kalanduse projekti koordinaator ja ekspert Joonas Plaan, MTÜ Loodushoiu Keskuse juht

Meelis Tambets, Tartu Ülikooli loodus- ja täppisteaduste valdkonna Eesti mereinstituudi

ihtüoloogia ja kalanduse kaasprofessor Mehis Rohtla, Eesti Maaülikooli põllumajandus- ja

keskkonnainstituudi teadur Ain Järvalt, Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi

kalanduspoliitika osakonna juhataja Sigmar Suu ja kalanduspoliitika osakonna kalavarude

valdkonna juht Herki Tuus, Keskkonnaameti peadirektor Rainer Vakra, Kliimaministeeriumi

elurikkuse kaitse osakonna juhataja Timo Kark (1. päevakorrapunkt)

Päevakord:

1. Kollektiivse pöördumise „Euroopa angerjas looduskaitse alla!" arutelu

2. Info ja muud küsimused

1. Kollektiivse pöördumise "Euroopa angerjas looduskaitse alla!" arutelu

Yoko Alender avas istungi ja tutvustas päevakorrapunkti. Ta andis ülevaate kollektiivse

pöördumise sisust, milles juhitakse tähelepanu euroopa angerja kriitilisele seisundile ning

tehakse ettepanek võtta angerjas looduskaitse alla, keelustada angerjate kasvandustes

kasvatamine ja neist valmistatud toodete müük, lõpetada angerjate ümberasustamine Peipsi

vesikonda ning keelustada angerjapüük Eestis.

Joonas Plaan selgitas, et euroopa angerjas on Rahvusvahelise Looduskaitseliidu (IUCN)

hinnangul kriitiliselt ohustatud liik ning Läänemere merekeskkonna kaitse komisjoni

(HELCOM) hinnangul ei ole liigi seisund paranenud. Rahvusvaheline Mereuurimise

Nõukogu (ICES) soovitab viia angerjapüügi kõigis elupaikades nullini, lõpetada

klaasangerjate püük ümberasustamiseks ja vesiviljeluseks ning vähendada muud inimtekkelist

suremust. J. Plaan märkis, et Bonni konventsiooni tegevuskavas kutsutakse levialariike üles

tugevdama euroopa angerja kaitset. Euroopa angerjas kuulub CITES-i ja Euroopa Liidu

vastava määruse kohaldamisalasse, kuid Eestis ei ole teda määratud ühtegi

kaitsekategooriasse ning tema isendite surmamine on erandina lubatud. J. Plaani sõnul tuleks

2

hinnata angerja õigusliku kaitse piisavust, 2009. aastal kehtestatud erandi põhjendatust, ICES-

i soovituste rakendamist ning ümberasustamise mõju liigi taastumisele. Eestimaa Looduse

Fondi hinnangul tuleks kaaluda angerja surmamist lubava erandi tühistamist. J. Plaan lisas, et

euroopa angerjas moodustab kogu levila ulatuses ühe populatsiooni ning hinnata tuleb

asustatud angerjate jõudmist merre. Ta pidas vajalikuks täiendavaid meetmeid, et vähendada

angerja inimtekkelist suremust ja toetada populatsiooni taastumist.

Yoko Alender küsis, kas angerja surmamist lubav erand on kehtestatud Eestis või Euroopa

tasandil. Joonas Plaan vastas, et tegemist on Eesti kehtestatud erandiga.

Mehis Rohtla juhtis tähelepanu, et istungile ei olnud kutsutud Paul Teesalu, kes tegeleb

Võrtsjärve angerja seire ja majandamissoovitustega. Yoko Alender selgitas, et komisjon ei

olnud tema kaasamise vajadusest teadlik, ning lisas, et temalt saab küsida arvamust või

kutsuda ta järgmisele arutelule.

Mehis Rohtla märkis, et euroopa angerjas moodustab kogu leviala ulatuses ühe asurkonna,

mistõttu eeldab liigi kaitse riikide koostööd. Ta selgitas, et Eesti angerjasaak põhineb suurel

määral Võrtsjärve asustamisel, kuid ümberasustamise mõju liigi taastumisele ei ole tõendatud.

Ümberasustatavad ja kasvandustes kasvatatavad angerjad pärinevad looduslikust asurkonnast

ning enamik kasvandustesse jõudnud isenditest ei saa sigimisrändele suunduda. M. Rohtla

leidis, et kriitiliselt ohustatud liigi püük ja tarbimine ei ole praeguses olukorras põhjendatud

ning angerjapüük tuleks varu taastumiseni peatada või seda oluliselt piirata. Kui muude

meetmetega ei ole võimalik püügikoormust vähendada, tuleks euroopa angerjas Eestis

looduskaitse alla võtta. Samuti tuleks looduskaitsealuste liikide nimekirja ajakohastada

vastavalt liikide tegelikule kaitsevajadusele.

Sigmar Suu märkis, et angerjatega seonduv on eelkõige looduskaitseline küsimus, kuid

Regionaal- ja Põllumajandusministeerium reguleerib angerjapüüki. Ta selgitas, et

ministeerium algatas eelmisel aastal angerjapüügile täiendavate piirangute kehtestamise

arutelu, kaasates kalureid ja eksperte ning käsitledes küsimust ka poliitilisel tasandil.

Arutelude tulemusel täiendavaid kalanduspiiranguid ei kehtestatud, kuna angerjat ei olnud

otsustatud looduskaitse alla võtta. Sellest lähtudes täiendati angerja majandamiskava vähesel

määral. S. Suu pidas vajalikuks jätkata arutelu angerja kaitse ja majandamise üle.

Herki Tuus märkis, et euroopa angerja looduskaitse alla võtmist on arutatud mitu aastat ning

liik võib põhimõtteliselt vastata kaitse alla võtmise kriteeriumidele. Kaitse alla võtmisel

kaasneks tõenäoliselt kutselise angerjapüügi lõppemine. H. Tuus selgitas, et merel kehtivad

angerjapüügi piirangud, kuid sisevetes ei ole täiendavaid kaitsemeetmeid rakendatud, kuigi

suurem osa Eesti angerjasaagist pärineb sisevetest. Ministeerium on teinud ettepaneku

kehtestada ligikaudu 10% mõjuga püügipiirang, tõsta angerja alammõõtu ja rakendada muid

piiranguid. Yoko Alender küsis, kas kirjeldatud kaitsemeetmete pakett on ministeeriumi

ettepanek, mida ei ole kehtestatud. Herki Tuus kinnitas, et tegemist on ministeeriumi

ettepanekuga ning ministeeriumi hinnangul ei oleks kaitsemeetmete rakendamise korral vaja

euroopa angerjat looduskaitse alla võtta. H. Tuus märkis, et paketi peamine meede oli

ligikaudu 10% mõjuga püügipiirang, kuid ettepanek ei saanud kalurite ega piisavat poliitilist

toetust ning jäi seetõttu rakendamata. Ministeerium peab kaitsemeetmete paketi rakendamist

jätkuvalt alternatiiviks euroopa angerja looduskaitse alla võtmisele. Yoko Alender palus

3

selgitada ümberasustatud angerjate seost loodusliku asurkonnaga. Herki Tuus selgitas, et

angerjaid ei paljundata kunstlikult ning Võrtsjärve asustatavad klaasangerjad pärinevad

Lääne-Euroopa looduslikust asurkonnast ning kuuluvad samasse asurkonda.

Sigmar Suu selgitas, et angerjad ei ole sisevetesse looduslikult jõudnud, kuna nende

rändeteedel on tammid. Merest püütud angerjate hulgas võib olla ka looduslikult Läänemerre

jõudnud isendeid, kuid nende osakaal on väike. Yoko Alender küsis, kas kalurid tunnevad

angerjate arvukuse vähenemise pärast muret. Sigmar Suu vastas, et ministeeriumi hinnangul

peavad kalurid senise praktika jätkumist võimalikuks. Ta märkis, et merel on angerjapüügi

osakaal kalurite sissetulekutes väike, kuid Võrtsjärve kalandus tugineb olulisel määral angerja

püügile, töötlemisele ja müügile.

Farištamo Eller leidis, et kriitiliselt ohustatud euroopa angerjas tuleks võtta looduskaitse alla.

Ta märkis, et kollektiivse pöördumise algatajate senises suhtluses angerja püüdjate ja

toidupakkujatega on liigi kaitse alla mittekuulumist käsitatud märgina, et angerja püük ja

kasutamine võivad jätkuda. F. Elleri hinnangul ei ole kriitiliselt ohustatud liigi püügi ja

kasutamise jätkamine põhjendatud ega eetiline ning angerja inimtekkeline suremus tuleks viia

nullini.

Maia-Liisa Mürkel leidis, et euroopa angerja kriitiliselt ohustatud seisundist tulenevalt tuleks

liigi püük keelustada ning tõstatas küsimuse, millal vastav otsus tuleks teha.

Ain Järvalt märkis, et angerjapüügi täieliku keelustamise soovitust ei ole Euroopa tasandil

rakendatud. Ta tõi euroopa angerja seisundit mõjutavate peamiste teguritena esile elupaikade

kao, rändetõkked ning ebaseadusliku klaasangerjapüügi ja -kaubanduse. A. Järvalti sõnul

tuleks püügipiirangute kõrval keskenduda elupaikade taastamisele, rändetõkete

vähendamisele ja ebaseadusliku kaubanduse tõkestamisele. Ta märkis, et uuringute kohaselt

rändab osa Võrtsjärve asustatud angerjatest veekogust välja ning leidis, et angerjapüügi ja

asustamise täielik lõpetamine Eestis ei oleks liigi kaitseks põhjendatud, kuna angerja

peamised ohutegurid asuvad mujal tema levialal.

Meelis Tambets märkis, et Eesti Mereinstituudi direktori avaldatud seisukoha järgi tuleks

angerja kaitset tõhustada kogu Euroopas ühtsete reeglite alusel. Ta selgitas, et Narva jõel

asuva paisu tõttu ei pääse angerjas looduslikult Peipsi järve, Võrtsjärve ja Emajõe süsteemi

ning asustamise lõpetamisel kaoks angerjas neist veekogudest. M. Tambetsi hinnangul on

juba loodusest püütud klaasangerjate asustamine Eesti veekogudesse eelistatavam nende

suunamisest kasvandustesse või inimtoiduks.

Rainer Vakra märkis, et Keskkonnaameti tegevus hõlmab klaasangerjate asustamise

järelevalvet ning kaitsealuste liikide ülevaatamist Eesti-Šveitsi koostööprogrammi raames.

Projekti käigus hinnatakse ka euroopa angerja kaitsekategooriasse arvamise vajadust ning

esitatakse ettepanekud Kliimaministeeriumile. R. Vakra selgitas, et liigi esimesse või teise

kaitsekategooriasse arvamise otsustab Vabariigi Valitsus ning kolmandasse

kaitsekategooriasse arvamise valdkonna eest vastutav minister. Angerja kaitse alla võtmisel ei

saaks selle püük senisel kujul jätkuda. Keskkonnaamet kontrollib Eestisse toodavate

klaasangerjate nõuetekohast asustamist ning osaleb rahvusvahelises koostöös ebaseadusliku

klaasangerjapüügi ja -kaubanduse tõkestamiseks.

4

Yoko Alender tundis huvi, kellele esitab Keskkonnaamet kaitsekategooriate muutmise

ettepanekud, kas praegu hinnatakse euroopa angerja kaitse alla võtmise vajadust ning millal

projekt valmib. Rainer Vakra selgitas, et ettepanekud koostatakse Kliimaministeeriumile,

kuid euroopa angerja kohta ei ole neid veel esitatud. Projekti käigus vaadatakse üle

kaitsealused liigid ning ettepanekud liikide nimekirja lisamiseks ja sealt väljaarvamiseks.

Projekt lõpeb 2028. aastal.

Mait Klaassen märkis, et osa kavandatud kaitsemeetmetest on juba rakendatud - angerjaid ei

asustata enam väikejärvedesse ning teatavates veekogudes ei väljastata jadaõngepüügi lube.

M. Klaassen pidas peamisteks probleemideks klaasangerjate salakaubandust ja toiduks

tarvitamist ning angerjate piiratud juurdepääsu kasvuveekogudele. Tema hinnangul tuleks

esmajärjekorras tõkestada klaasangerjate salakaubandust ja parandada angerjate juurdepääsu

elupaikadele. Samuti küsis ta, kas Golfi hoovuse aeglustumine võib mõjutada klaasangerjate

jõudmist Euroopasse ja nende senisest suuremat liikumist Vahemerre. Mehis Rohtla selgitas,

et Golfi hoovuse aeglustumise ning Sargasso mere toitumis- ja elutingimuste võimaliku

halvenemise mõju angerjatele ei ole praegu piisavalt tõendatud ning võimalikud seosed on

valdavalt hüpoteesi tasandil.

Tiit Maran rõhutas, et euroopa angerja kaitse eeldab rahvusvahelist koostööd ja mõne riigi

eestvedamist. T. Maran ei pidanud Rahvusvahelise Mereuurimise Nõukogu kui sõltumatu

teadusorganisatsiooni ja Euroopa Parlamendi kui poliitilise institutsiooni seisukohtade otsest

võrdlemist põhjendatuks. Ta leidis, et ümberasustamise lisamine Euroopa Liidu angerja

tegevuskavasse oli ekslik ning angerja inimtekkeline suremus tuleks viia võimalikult

madalale, arvestades suremust klaasangerjate püügil, kalapüügil ja rändel läbi turbiinide. T.

Marani hinnangul aitaks inimtekkelise suremuse vähendamine piirata ka ebaseaduslikku

angerjakaubandust. Samuti tundis ta huvi, kas leidub uuemaid andmeid, mis kinnitaksid

Eestist välja rändavate angerjate jõudmist Taani väinadest kaugemale.

Mehis Rohtla märkis, et Taanis ja Rootsis kehtestatud sügisese angerjapüügi keelu tõttu ei

ohusta sealne püük enam Eestist välja rändavaid angerjaid. Samas ei ole teada, kas

ümberasustamine aitab kaasa liigi taastumisele.

Yoko Alender tundis huvi ümberasustamise mõju hindamise võimaluste kohta. Mehis

Rohtla selgitas, et angerja täpsed kudemisalad Sargasso meres ei ole teada, mistõttu on

ümberasustatud angerjate panust liigi taastumisse keeruline hinnata. Meelis Tambets selgitas,

et märgistatud angerjate rännet on jälgitud Emajõe, Peipsi järve, Narva jõe ja Soome lahe

kaudu Taani väinadeni. Edasise rände kohta andmed puuduvad, kuid tema hinnangul ei anna

see alust arvata, et angerjad sealt edasi ei liigu.

Yoko Alender tundis huvi, kas ümberasustatud angerjate jõudmist Sargasso merre on

suudetud tõendada. Meelis Tambets märkis, et ühegi märgistatud angerja jõudmist Sargasso

merre ei ole seni tuvastatud, kuid selle tõendamiseks tehakse uuringuid. Talisas, et angerjate

edasise rände tuvastamiseks on vaja paigaldada rändeteele vastuvõtjad. Tiit Maran täpsustas,

et andmed angerjate jõudmise kohta Taani väinadest kaugemale puuduvad. Meelis Tambets

selgitas, et seire vastuvõtjad paiknesid üksnes siinpool Taani väinu, mistõttu ei olnud

angerjate edasist liikumist võimalik tuvastada. Ain Järvalt märkis, et märgistatud angerjate

5

rännet on uuritud, kuid tehniliste piirangute tõttu ei ole nende teekonda olnud võimalik lõpuni

jälgida. Ta viitas uuringutele, mille kohaselt ei täheldatud looduslike ja ümberasustatud

angerjate rändekäitumises erinevusi.

Joonas Plaan märkis, et euroopa angerja ümberasustamine toimub liikmesriikides erinevalt,

kuid puuduvad andmed, mis võimaldaksid hinnata ümberasustatud angerjate panust

populatsiooni taastumisse. Ta viitas Euroopa Komisjoni raportile, mille kohaselt ei ole

ümberasustamine täitnud sellele algselt omistatud looduskaitselist eesmärki. J. Plaani

hinnangul on tegemist pigem sotsiaal-majandusliku kui looduskaitselise meetmega.

Meelis Tambets märkis, et ümberasustamise tulemuslikkus sõltub konkreetsetest tingimustest

ja angerjate suremusest rändeteel. Tema sõnul on ümberasustamise eesmärk suurendada

kuderändele siirduvate angerjate hulka. M. Tambets viitas uuringutele, mille kohaselt

hinnatakse ümberasustamise otstarbekust rändesuremuse põhjal ning väikese suremuse korral

võib see olla põhjendatud.

Mehis Rohtla märkis, et erimeelsused puudutavad eelkõige Võrtsjärvest välja rändavate

angerjate kogust. Tema sõnul ei vaielda selle üle, et osa angerjaid jõuab Taani väinadeni, kuid

väljarändavate angerjate koguse hinnangud erinevad märkimisväärselt.

Yoko Alender tundis huvi, kas Mehis Rohtla on põhimõtteliselt angerjate ümberasustamise

vastu. Mehis Rohtla selgitas, et ta ei ole ümberasustamise vastu, kuid tema hinnangul võiks

seda teha angerjale soodsamates piirkondades.

Tarmo Tamm tundis huvi angerjate asustamise, püügi ja võimaliku kuderändele jõudmise

proportsioonide vastu. Ain Järvalt selgitas, et Võrtsjärve asustatakse ligikaudu miljon

angerjamaimu aastas ning viimastel aastatel on välja püütud ligikaudu 100 000 püügimõõdus

angerjat. A. Järvalt pidas angerjate ellujäämust Euroopa veekogude võrdluses väga heaks.

Herki Tuus märkis, et Euroopa Liidu nõuete kohaselt võib angerjaid siseveekogudesse

asustada juhul, kui on tagatud rändeangerjate väljapääs. H. Tuusi sõnul on vähendatud sellist

asustamist, mille positiivne mõju ei ole selge või mis ei ole majanduslikult otstarbekas. Ta

lisas, et Eestisse tuuakse klaasangerjaid nii asustamiseks kui ka kasvatamiseks. H. Tuus

rõhutas, et Euroopa tasandil klaasangerjapüügi ja järelevalve tõhustamise taotlemine eeldab

ka siseriiklikult täiendavate kaitsemeetmete rakendamist. Y. Alenderi küsimusele vastates

märkis ta, et kavandatud meetmete rakendamine annaks Eestile tugevama aluse vastavate

ettepanekute tegemiseks Euroopa tasandil, kuigi selleks on varem saadud mandaat ka ilma

meetmepaketti rakendamata.

Mait Klaassen juhtis tähelepanu, et kehtiv alammõõt võimaldab isastel angerjatel püügist

pääseda, kuna nad ei kasva püügimõõduni. Meelis Tambets selgitas, et isased angerjad ei

kasva püügimõõduni, vaid rändavad veekogudest välja enne püügiobjektiks muutumist.

Herki Tuus märkis, et merel kehtiv 35-sentimeetrine alammõõt tuleneb Euroopa Liidu

nõuetest. Tema sõnul oli kavandatud meetme eesmärk suurendada Narva vesikonnast pärit

angerjate võimalust jõuda merre ja jätkata rännet. H. Tuus lisas, et Eesti panustab elupaikade

taastamisse ja rändetõkete vähendamisse, sealhulgas paisude avamisse.

6

Tiit Maran tundis huvi angerjate loodusliku suremuse hinnangu kohta Võrtsjärves. Ain

Järvalt märkis, et see on ligikaudu 5% aastas.

Farištamo Eller juhtis tähelepanu euroopa angerja kriitiliselt ohustatud seisundile ning

märkis, et liikmesriikidel on oluline roll liigi kaitsega seotud otsuste tegemisel. Yoko Alender

selgitas, et arutelu puudutab muu hulgas võimalikke Eesti algatusi Euroopa tasandil.

Farištamo Eller rõhutas vajadust arvestada otsuste tegemisel euroopa angerja seisundiga.

Mehis Rohtla märkis, et hinnangud Võrtsjärvest väljarändavate angerjate kogusele sõltuvad

kasutatud sisendandmetest. Tema sõnul ei põhine loodusliku suremuse näitaja Eesti andmetel.

M. Rohtla rõhutas, et Rahvusvahelise Mereuurimise Nõukogu (ICES) angerja töörühma

soovitus on konsensuslik.

Yoko Alender tänas kutsutud külalisi ning ütles, et komisjoni liikmed jätkavad arutelu.

Tiit Maran märkis, et rahvusvahelisel tasandil muudatuste saavutamiseks peab Eesti olema

valmis rakendama ka siseriiklikke meetmeid. Tema sõnul tuleb arvestada sotsiaal-

majanduslike mõjudega, kuid otsuste edasilükkamine võib probleeme süvendada.

Yoko Alender märkis, et komisjonil puudub veel Kliimaministeeriumi seisukoht ning Paul

Teesalu arvamus. Ta leidis, et teemat võiks edasi arutada koos maaelukomisjoniga ning

kaaluda võimalikke Eesti ja Euroopa tasandi meetmeid.

Tiit Maran märkis, et Eesti esindajale ELAK-i kaudu antav mandaat võimaldaks

rahvusvahelistel läbirääkimistel Eesti seisukohti aktiivsemalt esindada. Yoko Alender

täpsustas, et kalandusküsimustes esindab Eestit Regionaal- ja Põllumajandusministeerium,

millega Tiit Maran nõustus.

Züleyxa Izmailova tundis huvi, kas kollektiivse pöördumise menetlemisel käsitletakse

jätkuvalt ka euroopa angerja looduskaitse alla võtmise võimalust. Yoko Alender selgitas, et

komisjon arutab kollektiivse pöördumise edasist menetlemist, pöördumise kohta seisukoha

kujundamist ning võimalikke samme euroopa angerja seisundi parandamiseks. Ta märkis, et

euroopa angerja kaitsekategooriasse arvamise otsust komisjon teha ei saa. Tiit Maran märkis,

et looduskaitse alla võtmise võimalust ei saa arutelust kõrvale jätta.

2. Info ja muud küsimused

Infot ja muud küsimusi ei arutatud.

(allkirjastatud digitaalselt)

Yoko Alender

juhataja

(allkirjastatud digitaalselt)

Elle Nora Kalind

protokollija