Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium

maa- ja ruumipoliitika osakonna nõunik | eriplaneeringu projektijuht

[email protected], 5819 0538

Agnes Lihtsa

Hiiumaa 110 kV elektriühenduse

riigi eriplaneering

M aj

an du

s- ja

ko

m m

un ik

at si

o o

ni m

in is

te er

iu m

• Elektrilevi OÜ esitas 01.04.2026 taotluse riigi eriplaneeringu

algatamiseks.

• Vabariigi Valitsus algatas 06.08.2026 korraldusega nr 134 Hiiumaa

110 kV elektriühenduse riigi eriplaneeringu ja keskkonnamõju

strateegilise hindamise.

• 22.06.2026 sõlmisid MKM ning Elektrilevi OÜ koostöökokkulepe nr 5-

4/147-1, mille kohaselt kannab Elektrilevi OÜ kõik REP koostamiseks

vajalikud kulud, sh PlanS § 4 lõike 2 punktis 5 sätestatud mõjude

hindamise ja uuringutega seotud kulud.

Taust

M aj

an du

s- ja

ko

m m

un ik

at si

o o

ni m

in is

te er

iu m

Eesmärk • Riigi eriplaneeringu eesmärk on kavandada Hiiumaa elektrivarustuse 35 kV

pingetasemelt 110 kV pingetasemele üleviimiseks vajalikud elektriühendused ja nendega seotud ehitised.

• Planeeringuga luuakse tingimused sellise elektrivõrgu rajamiseks, mis võimaldab katta nii olemasolevaid kui prognoositavaid tarbimisvajadusi, toetab uute tootmisvõimsuste, sh taastuvenergia tootmise liitumist ning tagab süsteemi toimimise ka rikkeolukordades.

• Ühtlasi on eesmärk leida Hiiumaa jaoks töökindel ühendus Saaremaa ja/või mandri-Eesti 110 kV võrguga, mis võimaldab tugevdada piirkonna elektrivarustust ning parandada kogu Lääne-Eesti saarte energiasüsteemi toimivust.

• Planeeringuga kavandatakse 110 kV pingega õhuliinid, maakaabelliinid, veekaabelliinid, trafoalajaamad jm elektrienergia ülekandeliiniga seotud rajatised.

M aj

an du

s- ja

ko

m m

un ik

at si

o o

ni m

in is

te er

iu m

Planeeringuala asukoht ja piir Planeeringuala hõlmab Hiiumaa valda,

Saaremaa valda, Lääne-Nigula valda ja

Haapsalu linna.

Planeeringuala suurus on

ligikaudu 1572,1 km2.

Ajakava

Planeerimismenetluses võetakse eesmärgiks PlanS § 271 kohaldamine, st asukoha eelvaliku otsuse alusel REP kehtestamine.

O le

m as

ol ev

o lu

ko rd

V ar

ia nt

1 a/

1b /1

c

V ar

ia nt

2 a/

2b /2

c

M aj

an du

s- ja

ko

m m

un ik

at si

o o

ni m

in is

te er

iu m

Tänan tähelepanu eest!

Kliimakindla majanduse seaduseelnõu (928 SE) olulisemad muudatused peale RK I lugemist

1

Seaduse eesmärgi täpsustus § 1 lg 2 Käesoleva seaduse eesmärk on vähendada järkjärgult kasvuhoonegaaside heidet kuni kliimaneutraalsuse saavutamiseni hiljemalt 2050.aastaks, riigi sõltuvust imporditavatest fossiilkütustest ning suurendada ühiskonna ja majanduse vastupanuvõimet kliimamuutustele, tugevdades seeläbi riigi strateegilist iseseisvust ning luues eeldused keskkonnahoidliku ja konkurentsivõimelise majanduse arenguks ning inimeste heaolu kasvuks.

2

Uued põhimõtted

§ 11. Kasvuhoonegaaside ülekandumise vältimise põhimõte

Strateegiliselt oluliste toodete või teenuste, sealhulgas toidu varustuskindluse tagamisel välditakse kasvuhoonegaaside heite ülekandumist ehk kasvuhoonegaaside leket kolmandatesse riikidesse.

§ 12. Süsinikuvaru hoidmist ja loodusesse kasvuhoonegaaside sidumist soodustavate tegevuste ja praktikate eelistamine

Tegevuste ja meetmete valikul eelistatakse looduspõhiseid lahendusi, mis vähendavad kasvuhoonegaaside heidet, suurendavad süsiniku sidumist ja talletamist või parandavad vastupanu kliimamuutuste tagajärgedele.

3

Teekaartide kinnitamine § 15. Teekaardid

(3) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud teekaardid kinnitab Vabariigi Valitsuse moodustatud valitsuskomisjon, mida juhib kliimavaldkonna eest vastutav minister ja kuhu kuuluvad rahandus-, taristu-, haridus-, teadus-, majanduse-, tööstus-, regionaal-, põllumajandus- ja välisasjade valdkondade eest vastutavad ministrid.

4

Kliimanõukoja ja Riigikogu keskkonnakomisjoni rolli täiendamine I

§ 18. Kliimaaruande menetlus ja avalikustamine

(2) Kliimaaruanne saadetakse hinnangu andmiseks kliimanõukojale. Kliimanõukoda annab hinnangu ühe kuu jooksul alates aruande esitamisest.

(3) Valdkonna eest vastutav minister esitab kliimaaruande koos kliimanõukoja hinnanguga Vabariigi Valitsusele.

(5) Riigikogu keskkonnakomisjon kujundab kliimanõukoja tõstatatud ettepanekute ja kliimaaruandes esitatud teemapüstituste osas seisukoha.

5

Kliimanõukoja ja Riigikogu keskkonnakomisjoni rolli täiendamine II

• § 19. Kliimaaruande põhjal arengukavade, teekaartide ja programmide uuendamine ning kliimaeesmärkide ja meetmete kohandamine või uute eesmärkide seadmine

• (1) Juhul kui kliimaaruandest, sellele antud kliimanõukoja hinnangust või Riigikogu keskkonnakomisjoni seisukohast nähtub, et käesoleva seaduse §-s 13 sätestatud eesmärke ei ole võimalik saavutada, teeb kliimavaldkonna eest vastutav minister koostöös teiste asjassepuutuvate ministritega Vabariigi Valitsusele ettepaneku hiljemalt 1. augustiks käesoleva seaduse § 15 lõikes 1 nimetatud teekaartide ajakohastamiseks ning täiendavate meetmete võtmiseks.

6

Kliimanõukoja ülesannete täiendamine § 20. Kliimanõukoda

(1) Kliimanõukoda on teaduslikku ekspertiisi omav nõuandev koda, mis:

1) nõustab Vabariigi Valitsust teaduspõhise kliimapoliitika kujundamisel;

2) hindab kliimaeesmärkide täitmist, nende teaduspõhisust ja koostab hinnangud käesoleva seadus § 17 kohaselt koostatud riiklikule kliimaaruandele;

3) tellib vajadusel auditeid ja analüüse;

4) teeb ettepanekuid Vabariigi Valitsusele kliimaeesmärkide saavutamiseks ning vajalike meetmete rakendamiseks;

5) esitab Riigikogule igal aastal aruande oma tegevusest. 7

Kliimanõukoja koosseisu ja ametiaja täiendus • (4) Kliimanõukoda koosneb kuni 10 eksperdist, kellel on

laialdased ja kõrgetasemelised seotud akadeemilised teadmised tehnoloogia, energeetika, liikuvuse ja ruumiloome, põllumajanduse, looduse, majanduse ja kliimateaduse uuringute ja keskkonnaga seotud tervise- ja käitumisuuringute alal.

• (5) Kliimanõukoja liikmete volituste tähtaeg on kolm aastat ning kliimanõukoja liikmeid võib määrata kuni kaheks järjestikuseks ametiajaks.

8

Kliimanõukoja töö alustamine

• § 23. Kliimanõukoja töö alustamine

• Käesoleva seaduse § 20 nimetatud kliimanõukoda alustab tööd hiljemalt 1. veebruar 2027.

9

Riigikogu majanduskomisjoni

istungi protokoll nr 206

Tallinn, Toompea Teisipäev, 22. september 2026

Algus 14.00, lõpp 16.31

Juhataja: Marek Reinaas (esimees)

Protokollija: Maria Haas (konsultant)

Võtsid osa:

Komisjoni liikmed: Jaak Aab, Aleksei Jevgrafov, Rene Kokk, Mart Maastik, Tõnis Mölder,

Reili Rand, Andres Sutt (Mario Kadastiku asendusliige), Urve Tiidus, Kristina Šmigun-Vähi

Komisjoni ametnikud: Eve-Ly Kübard (nõunik-sekretariaadijuhataja), Mari Tänav (nõunik),

Kristiina Reinfeldt (nõunik)

Kutsutud: Kliimaministeeriumi kliimaosakonna juhataja Laura Remmelgas ja sama

osakonna nõunik Maris Arro (1. päevakorrapunkt); Riigikogu liige ja eelnõu algatajate

esindaja Toomas Uibo, Kliimaministeeriumi teede- ja raudteeosakonna veondus- ja

liiklusvaldkonna juht Margus Tähepõld (2. päevakorrapunkt); Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeeriumi maa- ja ruumipoliitika osakonna riigi planeeringute nõunik

Agnes Lihtsa (3.-4. päevakorrapunkt); Elektrilevi OÜ kõrgepinge investeeringute programmi

juht Edgar Kriisk (4. päevakorrapunkt)

Päevakord:

1. Arvamuse andmine keskkonnakomisjonile: Vabariigi Valitsuse algatatud kliimakindla

majanduse seaduse eelnõu (928 SE)

2. Riigikogu liikmete Toomas Uibo, Tanel Teini, Varro Vooglaiu, Kalle Laaneti, Madis

Timpsoni ja Rene Koka algatatud liiklusseaduse muutmise seaduse eelnõu (911 SE) esimese

lugemise ettevalmistamine

3. Tuumaelektrijaama riigi eriplaneeringu asukoha eelvaliku lähteseisukohtade ja

keskkonnamõju strateegilise hindamise programmi tutvustus

4. Ülevaade Hiiumaa 110 kV elektriühenduse riigi eriplaneeringu ja keskkonnamõju

strateegilise hindamise algatamisest

5. Kollektiivse pöördumise „Ilutulestiku kasutamise ja müügi piiramine – inimeste, loomade

ja keskkonna hüvanguks“ arutelu

6. Info ja muud küsimused

1. Arvamuse andmine keskkonnakomisjonile: Vabariigi Valitsuse algatatud

kliimakindla majanduse seaduse eelnõu (928 SE)

2

Marek Reinaas sõnas sissejuhatuseks, et 21. septembri majanduskomisjoni ja

keskkonnakomisjoni ühisel istungil kuulasid komisjonid seoses 928 SE-ga huvigruppide

tagasisidet. Kõneleja lausus, et majanduskomisjon ei ole eelnõu juhtivkomisjon, vaid sellega

tegeleb keskkonnakomisjon. Majanduskomisjon peab kujundama eelnõu kohta arvamuse

keskkonnakomisjonile. Majanduskomisjon peaks arvamust avaldama esialgse eelnõu suhtes,

kuid teades, et sinna tuleb tõenäoliselt muudatusi, siis ei saa välistada, et komisjon toob oma

arvamuses välja ka selle, kas hetkel planeeritavad muudatused võiksid olla vajalikud või

mitte. Tuleb aga arvestada, et ei ole kindel, kas sellised muudatused lõplikult eelnõusse sisse

viiakse.

Jaak Aab lausus, et eelnõusse kavandatakse tõenäoliselt olulisi sisulisi muudatusi. Kõneleja

leidis, et esmalt tuleks muudatuste sisu osas selgust saada. Keskkonnakomisjon peaks sama

tegema. Muudatuste valmides tuleks taas pöörduda ka huvigruppide poole nende tagasiside

saamiseks. J. Aab lausus, et ei ole käesoleval istungil valmis oma arvamust kujundama, kuna

ta ei ole täpsemalt muudatustesse süvenenud. Komisjoni arvamuse formaalseks sõnastamiseks

on veidi aega vaja.

Marek Reinaas nõustus ja ütles, et majanduskomisjon võib oma arvamuse järgneval

töönädalal kujundada.

Tõnis Mölder küsis, kas on teada, millises menetlusgraafikus keskkonnakomisjon eelnõuga

edasi liigub.

Marek Reinaas lausus, et tema hinnangul ei ole täpselt võimalik öelda, millises graafikus

menetlus liigub.

Andres Sutt sõnas, et pigem on tõesti mõistlik veidi aega võtta ja otsida võimalikult suurt

ühisosa, et eelnõuga saaks edasi liikuda.

Jaak Aab ütles, et kui tulemas on muudatusi, siis on kaasamisel väga oluline osa.

Laura Remmelgas andis ülevaate olulisematest muudatusettepanekud pärast eelnõu esimest

lugemist (lisa 1). Ta sõnas, et väga olemuslikke muudatusi ei ole eelnõus tehtud, vaid pigem

on täpsustused nii eesmärgi ja põhimõtete kui ka nt kliimanõukoja olemuse, rolli ja ülesannete

osas ning ka Riigikogu rolli osas kogu protsessis. Seaduse eesmärki soovitakse veidi

täpsustada ja mitte lihtsalt sõnastada, et vähendatakse kasvuhoonegaaside heidet, vaid heidet

kuni kliimaneutraalsuse saavutamiseni hiljemalt 2050. aastaks, mis teatavasti on juba Eestil

eesmärgiks võetud, aga see tuuakse selgemalt välja. Eelnõus on välja toodud, et seaduse

eesmärk on vähendada riigi sõltuvust imporditavatest fossiilkütustest, kuid sealt soovitakse

võtta ära sõna „imporditavatest“, kuna ühel hetkel põlevkivielektrist väljumine vähendab

üldiselt fossiilkütustest sõltuvust. Olemuslikult see midagi ei muuda, sest eelnõus on selgelt

kirjas ka põhimõte, et kuigi riik uutesse fossiilsetesse energiatootmise lahendustesse uusi

investeeringuid ei tee, on seal ka erandid, mis puudutavad varustuskindlust, julgeolekut jne.

See põhimõte ei piira ka erasektori tegutsemist. Lisatud on ka kaks uut põhimõtet. Esiteks on

lisatud põhimõtte, mis puudutab kasvuhoonegaaside ülekandumise vältimise põhimõtet ehk

süsinikulekke vältimise põhimõtet. See tähendab, et oma riigis heite vähendamine ei saa tulla

3

selle arvelt, et tootmine viiakse kolmandatesse riikidesse ja neid tooteid siin siiski edasi

tarbitakse. Selle saab väga selgesti siduda ka toidu varustuskindlusega, mis on olnud ka Eesti

Põllumajandus-Kaubanduskoja üks ettepanekuid, et toidujulgeoleku teema selgemini

põhimõtetest läbi käiks. Lisaks veel täiendav põhimõte, mis puudutab süsinikuvaru hoidmist

ja loodusesse kasvuhoonegaaside sidumist soodustavate tegevuste ning praktikate eelistamist

ehk n-ö looduspõhiste lahenduste eelistamist. Kõneleja rõhutas, et põhimõtted ei ole normid,

mida tuleb igal juhul iga otsuse puhul teha, vaid need on kaalumiskohad, et nendele

tähelepanu juhtida ja need võimalused läbi mõtestada enne, kui otsuseid tehakse. Ühtlasi on

ringmajanduse põhimõttesse ettepanekuna sisse tulnud ka võimalikult suures ulatuses

biogeense süsiniku pikaajaline ja kõrge lisandväärtusega kasutamine, et luua ühiskonnale

võimalikult suurt väärtust. 21. septembril toimunud komisjonide ühisistungil oli samuti

huvirühmasid, kes olid positiivselt meelestatud, et selline täiendus on ettepanekuna lisatud.

Teekaartide kinnitamise osas on tulnud täiendusettepanek, et teekaardid kinnitab Vabariigi

Valitsuse moodustatud valitsuskomisjon. Seega ministrid, kes on seotud nende

valdkondadega, mida kliimakindla majanduse seadus kõige rohkem puudutab, arutavad

teekaardid läbi ja kinnitavad need. Muudatusettepanek on tingitud sellest, et huvirühmad on

küsinud selgust, kes teekaardid kinnitab ja kus need asetsevad kogu riigi õigussüsteemis.

Selline valitsuskomisjoni kinnitamine jätab paindlikkust, et kõik meetmed ei ole seaduse

jõuga, kuna olukorrad võivad muutuda. Ühtlasi tuleb teekaarte pidevalt üle vaadata ja

täiendada. Samuti on ettepanek täiendada kliimanõukoja ja Riigikogu keskkonnakomisjoni

rolli. Kliimaaruande menetlusel ja avalikustamisel saadetakse kliimaaruanne hinnangu

andmiseks kliimanõukojale, kes annab hinnangu ühe kuu jooksul alates aruande esitamisest.

Lisaks on toodud selgelt sisse, et valdkonna eest vastutav minister esitab kliimaaruande koos

kliimanõukoja hinnanguga Vabariigi Valitsusele ja Riigikogu keskkonnakomisjon kujundab

kliimanõukoja tõstatatud ettepanekute ja kliimaaruandes esitatud teemapüstituste osas

seisukoha, et tuua kõik osapooled ja nende selge roll kogu seires selgemalt seadusesse sisse.

Lisaks on täpsustatud, et kliimaaruande põhjal uuendatakse arengukavasid, teekaarte ja

programme ning kohandatakse vajaduse korral ka kliimaeesmärke ja meetmeid ning seatakse

vajadusel ka uusi eesmärke. Sisse on toodud ka see, et kui kliimaaruandest ja sellele antud

kliimanõukogu hinnangust või Riigikogu keskkonnakomisjoni seisukohast nähtub, et seaduses

seatud või sätestatud eesmärke ei õnnestu täita, siis peab minister koostöös teiste asjasse

puutuvate ministritega tegema Vabariigi Valitsusele ettepaneku hiljemalt 1. augustiks

teekaartide ajakohastamiseks ning täiendavate meetmete võtmiseks. Seega, kui on näha, et

kokkulepitud meetmetega eesmärke ei õnnestu püüda, tuleks meetmed üle vaadata, et

millistes sektorites ja mida on võimalik veel täiendavalt teha. Ettepanek on täiendada ka

kliimanõukoja ülesandeid. Sisse on toodud, et kliimanõukoda on teadusliku ekspertiisi omav

nõuandekoda. Kliimanõukoja liikmed peavad olema valdkonnas pädevad, vähemalt

magistrikraadiga ja ka oma valdkonnas tunnustatud. Samuti on ettepanekuna sisse toodud, et

kliimanõukoda saab vajaduse korral tellida auditeid ja analüüse. Lisaks kliimanõukoja

liikmete tasudele nähakse neile ette vahendeid uuringute ja analüüside tellimiseks. Selgemalt

on sisse toodud ka see, et kliimanõukoda esitab Riigikogule igal aastal aruande oma tegevuse

kohta. Täiendatud on ka kliimanõukoja koosseisu ja ametiaega puudutavad sätted. Sisse on

toodud, et kliimanõukoda koosneb kuni kümnest eksperdist, kellel on laialdased,

kõrgetasemelised, akadeemilised teadmised konkreetsetes valdkondades. Samuti on oluline, et

lisaks tehnoloogia, energeetika, keskkonna ja põllumajanduse valdkonnale oleks kindlasti sees

ka majandusvaade. Selgelt on välja toodud kliimanõukoja liikmete volituste tähtaeg kolm

4

aastat ja see, et kliimanõukoja liikmeid võib määrata kuni kaheks järjestikuseks ametiajaks.

Sisse on toodud ka see, millal kliimanõukoda peaks oma tööd alustama. See on toodud

varasemaks võrreldes esimesele lugemisele esitatud eelnõuga. Seega 1. veebruaril 2027

peaksid nad tööd alustama. Seega, kui kevadel tuleb pärast seaduse jõustumist esimene

kliimaaruanne, oleks kliimanõukoda juba töövõimeline.

Mart Maastik küsis, mis on kliimaneutraalsus ja kuidas seda mõõdetakse. Lisaks palus

kõneleja täpsustada, mida kujutab endast kliimanõukoda ja miks see peab hakkama tegutsema

1. veebruarist 2027. aastal kui on teada, et Riigikogu valimised toimuvad Eestis 2027. aasta

märtsis.

Laura Remmelgas vastas, et kliimaneutraalsus on rahvusvaheliselt määratletud termin.

Süsinikuneutraalsus tähendab, et inimtekkeline CO2 heide on tehnoloogilise CO2 püüdmise

või loodusliku CO2 sidumisega tasakaalus. Kliimaneutraalsus tähendab, et inimtekkeliste

kasvuhoonegaaside heide on tasakaalustatud tehnoloogilise või loodusliku kasvuhoonegaaside

sidumisega. Kliimanõukoja puhul ei ole tegemist millegi uuega, ka Euroopa Liidu (EL) juures

on kliimanõukoda töös. Erinevates riikides on oma kliimanõukogud või kliimanõukojad, nt

Soomes, Rootsis ja Iirimaal. Nende ülesanne on anda teaduslikku nõu, pidada järelevalvet

selle üle, kuidas liigutakse kokkulepitud kliimaeesmärkide suunas, teha ettepanekuid

võimalikeks lisategevusteks, aga juhtida teemale ka ühiskonna tähelepanu ja olla kõneisikud.

Mart Maastik küsis, kas kliimanõukoja liikmed saavad palka.

Laura Remmelgas vastas, et kuna tegemist saab olema tunnustatud teadlastega, siis teatud

töötasu on mõistlik. Samamoodi tasustatakse ka eelarvenõukoda.

Mart Maastik uuris, kui suur summa selleks eelarves ette on nähtud.

Laura Remmelgas vastas, et esialgu on arvestatud 35 000 euroga aastas. Kliimanõukoja

põhitööaeg jääb kevadesse ja suvesse. Tegemist on kümneliikmelise nõukojaga.

Eelarvenõukoja tasud on nt oluliselt suuremad, kuid nemad tegutsevad aastas koos ka

tihedamalt.

Mart Maastik küsis, kuidas kliimanõukoja liikmeid valitakse.

Laura Remmelgas vastas, et Riigikogult küsitakse ettepanekuid.

Tõnis Mölder lausus, et on jätkuvalt seisukohal, et kõnealust eelnõud ei peaks praegune

Riigikogu koosseis lõpuni menetlema. Kui on soovi ja tahet, siis saab uus Riigikogu koosseis

sellega tegelemise üle otsustada. Eelnõuga on mindud suunda, et viimasel hetkel soovitakse

teha midagi, mis näeks kliimaseaduse moodi välja, kuid tundub, et see ei ole õnnestunud.

Enamik ühisistungil olnud ettevõtjad tunnistasid, et eelnõud ei anna osade kaupa paremaks

teha. Lisaks, eelnõus mainitakse ainult keskkonnakomisjoni rolli. Kõneleja uuris, miks ei ole

muudatustes majanduskomisjoni rolli käsitletud.

Laura Remmelgas vastas, et majanduskomisjon ei ole sellekohast muudatusettepanekut

5

esitanud.

Tõnis Mölder uuris, kas seaduse väljatöötaja ei pidanud seda vajalikuks.

Laura Remmelgas ütles, et Riigikogus on laiemalt ette nähtud arutelud, sest

majanduskomisjon ei ole ainus, kes lisaks keskkonnakomisonile võib puutumust tunda.

Tõnis Mölder lausus, et eelnevalt toodi välja, et Riigikogu võib teha ettepanekuid

kliimanõukoja liikmete määramiseks, ühtlasi toimub arutelu Riigikogu täiskogu saalis.

Kõneleja uuris, kas Riigikogule/komisjonidele jääb selles protsessis peale arutelu ja

ettepanekute tegemise võimaluse ka mõni muu konkreetsem roll, et Riigikogul ei oleks ainult

nõuandev roll, vaid reaalne funktsioon.

Laura Remmelgas vastas, et keskkonnakomisjonil on väga selge roll teha kirjalik ettepanek

kliimanõukoja liikmete osas ja anda ka ettepanekud, mida tuleks täiendada, et eesmärkide

poole liikuda. Riigikogu saab samuti kogu progressi osas arvamust avaldada.

Jaak Aab lausus, et kliimanõukoda esitab igal aastal aruande oma tegevusest ja uuris, kas see

tähendab, et aruannet tullakse Riigikogu täiskogu istungile tutvustama või see edastatakse

Riigikogule dokumendina.

Laura Remmelgas ütles, et kliimanõukoda saab täiskogu istungil oma hinnangut tutvustada,

aga oma tegevusest ülevaate andmine toimub kirjaliku aruandena.

Jaak Aab lausus, et Kliimaministeeriumi kodulehel on mõned teekaardid üleval, kuid seal ei

ole energeetika teekaarti. Põhjendus on olnud, et hiljuti kinnitati energiamajanduse

arengukava (ENMAK) ja seetõttu ei ole teekaarti vaja. Küll aga saab teekaarte paindlikult

muuta. ENMAK on tööriistakast, kust ei ole konkreetset tegevuskava. Kõneleja leidis, et

koostada tuleks ka energeetika teekaart. Kui energeetika teekaarti ei ole, siis ei saa hinnata,

kas energeetika valdkond liigub eesmärgi poole.

Laura Remmelgas ütles, et kuna teekaarte on kavas regulaarselt üle vaadata ja uuendada, siis

energeetika vaates on nähtud, et hetkel olnuks paralleelselt ENMAK-iga teekaarti teha

ebamõistlikult koormav ka huvirühmadele. Tulevikus aga võiks tõenäoliselt ka energeetikal

teekaart olla. Esmalt plaanitakse pigem teha kokkuvõte või lühendatud versioon ENMAK-ist,

et energeetika valdkonnas kokku lepitu oleks koheselt nähtav.

Andres Sutt leidis, et rääkides sellest, milline Riigikogu koosseis on õige kõnealust seadust

vastu võtma, siis praegusel Riigikogu koosseisul on nii aeg kui mandaat seda teha. Teemat on

juba väga palju arutatud ja Riigikogul on otsustusvõime olemas. See seadus annab kõigile

selguse ja raami ning ei piira tegevuse või äri ajamisel. Vahepeal tehtud muudatusettepanekud

on selleks, et Riigikogu roll oleks suurem nii järelevalve teostamisel kui ka kliimanõukoja

liikmete nimetamisel. Rääkides sellest, mis kliimanõukoda on ja kuidas see töötab, siis selles

osas on palju võetud eeskuju eelarvenõukogust. Tegemist on sõltumatu ekspertidest koosneva

koguga, kes annab hinnangu kliimaaruandele, mille on koostanud ministeerium. See on igati

mõistlik lähenemine. Teekaarte saab muuta ja see ongi mõte, et seadusesse ei oleks väga

6

detailselt kirjutatud teatud teemasid, mida hiljem on vaja avada või muuta. Rääkides

energeetikavaldkonnast, siis ka seal võib olla samasuguse struktuuriga teekaart. See ei vaja

tõenäoliselt väga palju lisatööd, vaid veidi andmete kokku koondamist ja seejärel saab

hinnata, kuidas energeetika heite vähendamisega liigub. Reaalsest elust on näha, et

energeetika liigub selles osas tempokalt. Rääkides ettevõtjate arvamusest, siis on hulk liite ja

ettevõtjaid, kes on olnud seaduse osas positiivselt meelestatud.

Rene Kokk lausus, et 21. septembril toimunud majanduskomisjoni ja keskkonnakomisjoni

ühisistung tõi väga selgelt välja väga oluliste Eesti ettevõtete ja liitude arvamuse, et eelnõu on

nii palju muutunud, et seda peaks hakkama uuesti üle vaatama. Kõneleja ettepanek on, et

majanduskomisjon annaks keskkonnakomisjonile sisendi, et praegune Riigikogu koosseis ei

võtaks seda seadust vastu. Kliimakindla majanduse seaduse vastu võtmisega ei ole vajadust

kiirustada. Kõnealune seadus ei kao ja kui peale 2027. aasta Riigikogu valimisi on koosseis,

kes soovib uuesti teemaga tegeleda, siis seda tehakse. Vaadates ka huvigruppide sisendit, siis

ei ole mõistlik seaduse menetlusega edasi liikuda.

Urve Tiidus küsis seoses süsinikdioksiidi neutraalsusega, et on olemas võrdlustabel nt

Euroopa riikide kohta, kuidas keegi on võimeline looduslikult ehk mulla, metsade ja

ookeanide abil süsinikdioksiidi siduma.

Laura Remmelgas vastas, et kõik Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni kliimaleppe osalised

annavad neile väga täpselt aru selles osas, millised sektorid kui palju süsinikku seovad ja

heidavad. Selles osas on tehtud ka kokkuvõtteid. Samuti on katusorganisatsioone, kes

koostavad koondvaateid ja EL-i tasandil on ka Euroopa Keskkonnaagentuur seda teinud.

Seega arvestust peetakse ja seda ka kõikides riikides väljaspool Euroopat.

Urve Tiidus lausus, et arendatakse ka n-ö inimarendatud süsinikudioksiidi neelajaid ja uuris,

kui kaugel sellega ollakse.

Laura Remmelgas sõnas seoses tehnoloogilise süsiniku kinnipüüdmisega, et Eestis on see

paljuski pilootprojektide faasis. Süsinikku püütakse tehnoloogiliselt kinni nt

biogaasijaamadest ja püütud süsinikku kasutatakse erinevate toodete tegemiseks. Eestis on

samuti üks ettevõte, kes toodab kinnipüütud süsinikust grafiiti, millest omakorda tehakse

akusid. Seega lahendused on olemas, aga hetkel on need väga kallid, kuna tegemist on uue

tehnoloogiaga.

Reili Rand uuris, mis on Kliimaministeeriumi kaalutlus, et valdkondlikke eesmärke ei olda

valmis seaduse tasandil sõnastama. See oli 21. septembri majanduskomisjoni ja

keskkonnakomisjoni ühisistungil ettevõtjate üks läbivaid sõnumeid ja ka

keskkonnaorganisatsioonid on sellele tähelepanu juhtinud.

Laura Remmelgas vastas, et kaalutlus on tulnud ka sellest, kuidas on toimumas arengud EL-i

tasandil. Osalt soovitakse anda paindlikkust, et ei peaks seaduse eesmärki nii tihti üle vaatama

ja korrigeerima. Sektoritevahelise paindlikkuse andmine on uuel kümnendil ka EL-i

suundumus, kuna 2030. aasta eesmärkide saavutamise kogemus on näidanud, et kui

regulatsioon on liiga jäik, siis see tekitab probleeme. Kõiki arenguid, eriti looduses toimuvaid,

7

ei suudeta nii täpselt aastapõhiselt ette näha. Eestil ei ole samuti mõistlik siseriiklikult

rangemaid nõudeid kehtestada, kui EL-i tasandil seda tehakse.

Reili Rand nõustus, et Eesti ei peaks olema enda vastu karmim, kui seda on ühisturu

tingimustes toimivad ja EL-i taseme reeglid. Küll aga kas sellisel juhul ei ole tegemist rohkem

seaduse sõnastusliku küsimusega. On selge, et mitukümmend aastat ette ei ole võimalik näha.

Samas on kliimakindla majanduse seaduse oluline osa ka pidev seire. Kõneleja ei näe

vastuolu, kui suudetakse üheselt ja selgelt sõnastada sihid, kuhu soovitakse liikuda.

Laura Remmelgas sõnas, et sihid on teekaartidesse selgelt sisse kirjutada ja neid on võimalik

veelgi selgemaks teha. Tegemist on ka ettevõtjate ettepanekutega arvestamisega, et mitte

ennast liiga jäigalt reguleerida ja jätta piisavalt paindlikkust reageerimiseks.

Kliimaministeerium on proovinud palju arvestada ka tehtud ettepanekutega.

Tõnis Mölder lausus, et antud eelnõu puhul on palju ettevõtjad, kes seda soovivad ja palju

neid, kes mitte. Samas ka need, kes eelnõu soovivad, ei ole hetkel sellega rahul, sest see ei

tekita paremat investeerimiskeskkonda või kindlustunnet. See jäi samuti 21. septembri

komisjonide ühisistungist kõlama. Majanduskomisjon peab seda poolt samuti arvestama.

Juhul, kui Riigikogu uus koosseis saab mandaadi selleks, et eelnõu sellisel või muudetud

kujul vastu võtta, siis võib sellega tegeleda. Hetkel tundub, et praeguse koosseisuga sellist

mandaati ei ole. Samuti ei ole ettevõtjate poolt valmidust öelda, et tegemist on hea eelnõuga.

Mart Maastik lausus, et kuna keskkonnakomisjon küsib majanduskomisjonilt eelnõu kohta

arvamust, siis majanduskomisjon saab seda anda eelkõige majanduslikust vaatest. 21.

septembri komisjonide ühisistung näitas, et ettevõtjad ei ole seadusega rahul. Samuti on

arusaadav, et seadus kahjustab Eesti konkurentsivõimet. Ei ole materjale, mis näitaksid,

kuidas majandus ellu jääb, kui ettevõtjaid hakatakse tugevalt piirama. Võetud on

hüpoteetilised ja kunstlikud eesmärgid. Vaadates, mis mujal maailmas, nt mõnes kolmandas

riigis toimub, siis selliseid seadusi seal ei arutata. Eesti aga peab nüüd enda ettevõtjate arvelt

looma sellised ranged tingimused, mis on hüpoteetilise keskkonnakaitse eesmärkidele seatud.

Samas ei arvesta kõnealune seadus, kuidas see majandusele mõjub.

Jaak Aab sõnas, et majandus- ja tööstusminister ning energeetika- ja keskkonnaminister on

sõlminud puhta tööstuse kokkuleppe, millele on alla kirjutanud nt Eesti Kaubandus-

Tööstuskoda, kuid mitte Eesti Tööandjate Keskliit. Kõneleja uuris, mis on selle põhjus.

Andres Sutt ütles, et puhta tööstuse kokkulepe on kõigile liitumiseks avatud. Need, kes sinna

alla on kirjutanud, esindavad väga suures osas tulevikutööstust. Need on ettevõtted, kelle najal

Eesti konkurentsivõime kasvab. Samamoodi on koostööleppega teretulnud liituma Eesti

Tööandjate Keskliit. Rääkides mõnes kolmandas riigis toimuvast, siis üks põhjus, miks

kütusehinnad on praegu tõusnud oluliselt vähem, kui nad tavaolukorras oleksid, on, et teatud

kolmandad riigid on väga kiiresti vähendanud siseriikliku fossiilkütuse tarbimist, liiguvad

majanduse elektrifitseerimisele ja investeerivad tehnoloogiasse. Seda kannab ideena ka

kliimakindla majanduse seadus. See, et seaduses on ette antud selge trajektoor sihtidega 2030,

2035, 2040 ja 2050, annab investeerimiskindluse. Seadus ei sisalda valdkondlikke eesmärke,

et oleks suurem paindlikkus. Võib juhtuda olukordi, mille tõttu mõni sektor viibib, aga mõni

8

teine liigub jällegi kiiremini ja kokkuvõttes jõutakse ikkagi tulemuseni. Kõneleja uskus, et

Eesti täidab eesmärgid. Kui majanduskomisjoni fookus on Eesti majanduse

konkurentsivõimel, siis see on seadus, mis Eesti majanduse konkurentsivõimet toetab, andes

investeerimiskindluse ja näidates, kuidas on võimalik saavutada puhaste tehnoloogiate abil ka

kliimaeesmärgid ja konkurentsivõimeline majandus.

Marek Reinaas lausus, et 21. septembril toimunud majanduskomisjoni ja

keskkonnakomisjoni ühisistungil paljud ettevõtjad ei näinud niivõrd probleemi eelnõu sisu,

vaid rääkisid sellest, kas neile peab kohustused panema seadusega või saab seda teha

teekaartidega. Majanduskomisjon võiks oma ettepanekutes keskkonnakomisjonile juhtida

tähelepanu vajadusele hinnata põhjalikult kliimakindla majanduse seaduse kooskõla

põhiseadusega. Tõsiselt tuleks läbi mõelda teema, et kui seaduses volitatakse valitsust

määruse tasandil õigusi ning kohustusi looma, siis see ei pruugi põhiseadusega kooskõlas olla.

Lisaks lausus kõneleja, et praeguse seadusega võib juhtuda, et arengukavad, programmid ja

teekaardid hakkavad asendama seadusandlust ning see ei pruugi mõistlik olla.

2. Riigikogu liikmete Toomas Uibo, Tanel Teini, Varro Vooglaiu, Kalle Laaneti, Madis

Timpsoni ja Rene Koka algatatud liiklusseaduse muutmise seaduse eelnõu (911 SE)

esimese lugemise ettevalmistamine

Marek Reinaas sõnas sissejuhatuseks, et Vabariigi Valitsus arutas eelnõu oma 18. juuni

2026. a istungil ja otsustas toetada Riigikogu liikmete algatatud eelnõu 911 SE eesmärki, et

muuta liiklus sujuvamaks, ohutumaks ja kasutada taristut tõhusamalt, kuid mitte toetada

eelnõu esitatud kujul.

Toomas Uibo lausus, et eelnõu esitamine lähtub sellest, et olemasolev teetaristu saaks

efektiivsemalt kasutatud. Mootorrattad tuleks eraldada muust autode liiklusvoost ja läbi selle

parandada mootorratturite liiklusohutust ning liikluse sujuvust. Suunates mootorrattad nt

bussirajale, siis tõstetakse oluliselt liiklusläbivust ja ka liiklusohutust. Tegemist on ka Politsei-

ja Piirivalveameti (PPA) seisukohaga. Eelnõu algatajad käisid käesoleva aasta suve alguses

PPA-l külas ja neid võttis vastu Taavi Kirss. Tema väljendatud seisukoht oli, et PPA on juba

aastaid mõelnud, kuidas läheneda probleemile, et mootorratturid autode vahel sõidavad ja

tervitas lahendust, et suunata mootorrattad bussirajale. Mootorrataste näol on tegemist

hooajaliste sõidukitega ja ühtlasi on neid võrreldes autodega väga vähe. Eelnõu esitajate

hinnangul ei muuda mootorrataste suunamine bussirajale oluliselt busside sõidugraafikut ega

ka nende turvalist liiklemist. Sarnased reeglid on kasutusele võtnud ka nt Norra ja

Ühendkuningriik ning on nähtud positiivseid arenguid liiklusvoo tõhusamal kasutamisel ja

teataval määral ka ohutuse tõstmisel. Eelnõu esitajad on teadlikud valitsuse seisukohast ja ka

Tallinna linna seisukohast. Viimase mureks oli, et mootorrattad hakkavad bussiliiklust

segama. Küll aga ei ole ühtegi uuringut, millele eelnimetatud väide toetub.

Margus Tähepõld lausus, et Tallinna linn esitas Kliimaministeeriumile oma seisukoha ka

kirjalikult ja teavitas, et nad ei soovi mootorrattaid ühissõidukirajale, ühtlasi ei soovi nad

enam sinna ka elektriautosid. Tallinna linn soovib, et ühissõidukirada oleks ainult

ühissõidukitele. Põhimõtteliselt on hetkel juba võimalik lubada mootorrattaid

ühissõidukirajale. Selleks on liiklusseaduses olemas vastav sõnastus ehk on loetletud, millised

9

sõidukid seal sõita võivad. Lisaks ühissõidukitele on lubatud alarmsõidukid, elektriautod ning

muud sõidukid, kui seda lubab asjakohane liikluskorraldusvahend. Sätte eesmärk selle

tegemisel oli, et tee omanikule jääb õigus otsustada, milliseid sõidukeid liikluse sujuvuse ja

ohutuse huvides ta sinna lisaks lubab. See tähendab, et hetkel on tee omanikul võimalik sinna

liiklusmärgiga lubada ka mootorrattad, mopeedid jne. Põhimõtteliselt on tegemist kohaliku

omavalitsuse autonoomiaga, sest tee omanikul on kohustus tagada ühistranspordi sujuvus ja

ohutus. See on ka kohaliku omavalitsuse korralduse seaduses üks kohaliku omavalitsuse

põhiülesandeid. Uuringud, kas ühissõidukirajale mootorrattaid lubada või mitte, peaks tegema

kohalik omavalitsus või tee omanik. Üldiselt tegemist ongi kohalike omavalitsustega, sest

riigiteedel ühissõidukiradasid ei ole. Seega, kui on olemas vastav aktiivgrupp, siis oleks

soovitus pöörduda kohaliku omavalitsuse poole, näidata vastavaid argumente ja uuringuid, et

kõik on ohutu ja siis võib-olla kohalik omavalitsus lubab neil ühissõidukirada kasutada.

Euroopa riikides on selline regulatsioon sarnane ehk üldiselt on ühissõidukirajal

mootorrattaga keelatud sõita, aga liikluskorraldusvahenditega on mõningatel juhtudel see

vastavalt tee omaniku hinnangutele lubatud.

Urve Tiidus tõi välja Helsingi linnaliikluse näite, kus on suures osas 30 km/h kiirusepiirang

ja ühtlasi ei ole seal näha kihutavaid tõuke- ega mootorrattaid, rääkimata autodest, mis

liiklevad väga korralikult. Linnaliikluses olev kultuur on kohaliku omavalitsuse kehtestada.

Ehkki mootorratturid võivad soovida kasutada ühistranspordiradu, et saaks kiiremini sõita,

siis eelkõige tasub kaaluda laste, noorte ja vanemate inimeste turvalisust.

Toomas Uibo lausus, et eelnõu eesmärk ei ole, et mootorratturid kihutada saaksid ja seda

teemat eelnõu ei reguleeri.

Rene Kokk nõustus, et kihutamisega eelnõu ei seostu. Lisaks lausus kõneleja, et

Kliimaministeeriumi ettepanek, et võiks minna iga kohaliku omavalitsusega sel teemal eraldi

rääkima, on arusaamatu. Mootorratturid ei lähe ise eraldi iga linna või vallaga suhtlema.

Eelnõu loogika on, et ka seaduses oleks mootorratas loetelus sees. Kui Tallinna linn leiab, et

nad ei soovi seda lubada, siis nad panevad sellekohase liiklusmärgi. Mootorratta lubamine

ühissõidukirajale on teatud olukordades praktiline lahendus. Kõneleja mõistis, et autojuhtidel

võib olla teatud mootorratturitega kehvasid kogemusi, kuid selles osas ei peaks üldistusi

tegema. Valdavalt käituvad mootorratturid liikluses mõistlikult. Kõneleja ettepanek on

seaduseelnõuga edasi liikuda ja teema seaduse tasandil ära reguleerida. Kohalik omavalitsus

saab siis veel edasi otsustada, kas ta soovib keelumärgi paigaldada või mitte.

Mart Maastik lausus, et mootorrataste lubamine ühistranspordirajale peaks vähendama ka

ummikuid ja ei tohiks ühistransporti takistada.

Toomas Uibo sõnas, et politsei tegeleb igapäevaselt liiklusohutusega ja nemad näevad

eelnõus lahendust. Ühtlasi nad ei leia, et eelnõuga tekitatakse võimalus mootorratastega

kihutada. Politsei näeb siin liikluskorralduse ja -ohutuse küsimust.

Margus Tähepõld nõustus, et eelnõu ei luba mootorrattaga huligaanitseda. Lisaks tuleks

eelnõu veidi täiendada, kui idee on selline, et soovitakse seadustada mootorrattasõit

10

ühistranspordirajal, kuid samas saaks kohalik omavalitsus selle siiski keelata. Kui seadus

ütleb hetkel, et teatud sõidukiga võib ühistranspordirajal sõita, siis kohalik omavalitsus ei saa

seadust oma alamaktiga piirata. See tähendab, et kui seadus ütleb, et mootorratas võib

ühissõidukirajal sõita, siis kohalik omavalitsus ei saa ilma vastava seaduse täienduseta seda

ära keelata. Kuna nt Tallinna linn ei soovi enam elektriautosid ühissõidukirajale, siis olukord

on lahendatud selliselt, et enam ei ole ühissõidukirada, vaid on sõidurada, mille kohal on

keelumärk ja lisaks ka lubatud sõidukid märgitud.

Mart Maastik lausus, et igal juhul saab kohalik omavalitsus reguleerida olukorda selliselt, et

paneb sõidurajale keelumärgi mootorrattaga sõitmise kohta.

Margus Tähepõld sõnas, et hetkel seadus ütleb, et ühissõidukirajal võib sõita muuhulgas

elektriautoga ja kohalikul omavalitsusel ei ole õigust lisada sinna märki, mis ütleb, et seal ei

või elektriautoga sõita.

Otsustati:

2.1. Määrata juhtivkomisjoni esindajaks Marek Reinaas (konsensus: Aleksei Jevgrafov, Rene

Kokk, Mart Maastik, Reili Rand, Marek Reinaas, Urve Tiidus, Kristina Šmigun-Vähi).

2.2. Teha ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda 30.09.2026 (konsensus: Aleksei

Jevgrafov, Rene Kokk, Mart Maastik, Reili Rand, Marek Reinaas, Urve Tiidus, Kristina

Šmigun-Vähi).

2.3. Teha ettepanek esimene lugemine lõpetada (konsensus: Aleksei Jevgrafov, Rene Kokk,

Mart Maastik, Reili Rand, Marek Reinaas, Urve Tiidus, Kristina Šmigun-Vähi).

3. Tuumaelektrijaama riigi eriplaneeringu asukoha eelvaliku lähteseisukohtade ja

keskkonnamõju strateegilise hindamise programmi tutvustus

Agnes Lihtsa andis ülevaate tuumaelektrijaama riigi eriplaneeringu asukoha eelvaliku

lähteseisukohtade ja keskkonnamõju strateegilise hindamise programmist (lisa 2). Käesoleva

aasta augustis lõppes esmaste materjalide avalik väljapanek. Hetkel ollakse riigi

eriplaneeringus esimese etapi alguses. Suve jooksul saadi kokku esmased materjalid.

Planeerimisseadus ei näe ette nende avalikku väljapanekut ega arvamuse küsimist

avalikkuselt. Planeerimisseadus näeb ette, et asjaomastelt asutustelt küsitakse

lähteseisukohtadele tagasisidet. Küll aga pani Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium

(MKM) need oma kodulehele üles ja teavitas kõiki planeeringualasse jäävaid maaomanikke.

Korraldati ka rahvakoosolekud kõigis kaheksas kohalikus omavalitsuses, mis planeeringualale

jäävad. Hetkel liigutakse ettenähtud ajagraafikus ja hilissügiseks soovitakse metoodika ja

lähteseisukohad ära kinnitada ja alustada asukoha eelvaliku sisulise tööga, milleks on

analüüside koostamine ja asukohtade võrdlemine. Planeeringuala on väga suur, u 1300 km2.

Ala on suur selleks, et lisaks jaama asukohale saaks kavandada ka ühendused ehk kõrgepinge

liitumise alajaama, ühendusteed ja jahutusvee taristu. Eelvalikus on kuus asukohta.

Praeguseks on kõik kuus asukohta välistuskriteeriumide vastu kontrollitud ja seetõttu on need

kõik ka lähteseisukohtadesse sisse jäänud. Kolm neist paiknevad Viru-Nigula vallas ja kolm

Lüganuse vallas. Kui sisulise hindamisega alustatakse, siis planeeritakse kogu jaama

maavajadus ja paigutatakse see indikatiivselt ära. Tagasisidet oodati lähteseisukohtade ja

mõjude hindamise programmi dokumendile. Tegemist on väga mahuka dokumendiga, kuna

valdkondi on palju. Praeguse tagasiside põhjal võib öelda, et tuleb kirjutada veelgi pikemalt,

11

selgitused tuleb teha põhjalikumaks ja metoodika läbipaistvamaks. Hetkel on üks osa

tagasiside läbitöötamisest ka oluliselt metoodika täiendamine just selles osas, et kõik erinevad

võrdlemise alused ja etapid oleksid paremini välja toodud. Samuti on oluline mõjude

hindamise programm. Rääkides uuringutest, siis varasemalt ei ole tehtud semiootilist

kultuurianalüüsi, lisaks tehakse juurde ka kogukonnauuring. Valim moodustatakse piirkonna

inimestest erinevate elanikkonnagruppide kaudu, et kaardistada meelsust ja samas ka

probleeme ning mõjusid. See aitaks paremini läheneda sotsiaal-majanduslike mõjude

hindamisele ja samas suunata ka kommunikatsiooni. Rääkides uurimisvaldkondadest, siis

tegemist ei ole ainult keskkonnamõjude uurimisega, mis hõlmab mõju inimesele ja

looduskeskkonnale. Lisanduvad tuumaelektrijaama eripärast tulenevad mõjud ehk

kiirgusmõjud ja tuumaohutus. Kõige olulisem on alati julgeolek ja ohutus ehk vastavus

välistele mõjutustegevustele ja julgeolekuriskidele, seega selle kohta tehakse eraldi analüüs.

Rääkides tööprotsessi ülesehitusest, siis esimene punkt, kus välistatakse selgelt sobimatud

alad, on praeguseks läbitud ja kuus asukohta on kontrollitud. Teine etapp on hetkel käimas ja

lähteseisukohtade kinnitamiseks peaks jõudma selleni, et kõik kuus ala on realistlikud

alternatiivid. Järgmisena algab sisuline töö ehk mõjude väljaselgitamine ja asukohtade

võrdlemine. Kui hetkel on dokumendis toodud 40 kriteeriumi, siis tagasiside põhjal lisandub

teatud kriteeriume ja osad kriteeriumid sõnastatakse paremini. Lõpuks soovitakse jõuda

tulemuseni, kus selgub üks kõige eelistatum asukoht, mille eelistus on väga selgelt

põhjendatud ja on arusaadav, kuidas selleni on jõutud ja kuidas see on kujunenud. Asukoha

eelvaliku otsuse peab vastu võtma Vabariigi Valitsus. Käesoleva aasta augustis toimus

esimene kaasamine ka kogukondade mõttes. Kõigis kohalikes omavalitsustes, mis

planeeringualasse jäävad, korraldati rahvakoosolek. Kõik koosolekud olid väga sisukad ja

kõigil küsiti konstruktiivseid küsimusi. Pigem oldi positiivsed, et juba nii varases etapis

tullakse protsessi tutvustama ja inimesi laialdaselt kaasatakse. Samal ajal ootas MKM ka

kirjalikku tagasisidet. Selle perioodi jooksul laekus 32 sisulist ettepanekute kirja, neist 12

ametiasutustelt, ülejäänud eraisikutelt ja ühendustelt. Ettepanekuid tehti üle 200. Üldiselt olid

need konkreetselt metoodikaga seotud ettepanekud, et kirjutada metoodika selgemaks ja tuua

paremini välja võrdlemise loogika. Rääkides eraisikute tagasisidest, siis on ka mõned

koondatud pöördumised, kus on kogutud allkirju. Oli teada eelinformatsioon, et on teatud

asukohad, kus on tuumaelektrijaama kavandamisele kohaliku kogukonna kindel vastuseis.

Kindlasti on sotsiaal-majanduslikke ja ka kultuurilisi asjaolusid, mida tuleb arvesse võtta. Kui

on olemas asukohaalternatiivid, siis ei ole põhjendatud eraomandi võõrandamine. Hetkel kõik

asukohad erinevad ka maaomandi poolest. On asukohti, mis on riigi omandis ja ka selliseid,

mis on täielikult eraomandis. Kui üldiselt strateegiline planeering vaatleb sobivaid alasid

omandiüleselt, siis antud juhul on omand siiski üks aspekt, mida kaaluda. Rääkides edasisest,

siis hetkel on toimunud töö tagasiside läbitöötamisega. Kui kandidaatalad ja lähteseisukohad

saavad lõplikult kinnitatud, algab sisuline töö. Esmaseid tulemusi loodetakse saada 2027.

aasta kevadeks, mida kindlasti avalikkusele tutvustatakse. Sellele järgneb seaduse järgi

asukoha eelvaliku otsuse eelnõu koostamine, selle avalikustamine ja asutustega

kooskõlastamine.

Mart Maastik lausus, et eriplaneeringus on kirjas konkreetse ettevõtte reaktorid ja võimsus.

Seega tellimuse on teinud üks ettevõte ja andnud selleks sisendi. Kõneleja uuris, kas riiklik

eriplaneering ei võiks näha laiemat pilti, kus ei ole keskendutud ühele konkreetsele

12

ettevõttele, sest võib olla on ka teisigi pakkujaid.

Agnes Lihtsa sõnas, et tehnoloogia valik on seotud eriplaneeringu algatamise taotlusega ja

planeeringust huvitatud isikuga. Taotluses oli huvitatud isik välja valinud tehnoloogiatüübi.

Mart Maastik küsis, kas eriplaneeringu eest tasub eraettevõte.

Agnes Lihtsa vastas, et riik menetleb ja koostab planeeringu, kuid koostöökokkuleppe alusel

on eriplaneeringu eest tasumine huvitatud isiku kanda. Kõneleja lisas, et planeeringu

kehtestamine ei anna Fermi Energia AS-ile (Fermi Energia) kindlust, et ainult nemad võivad

sinna hakata tuumaelektrijaama kavandama. Kui planeering kehtestatakse, siis see etapp

lõpeb. Järgmises etapis saab soovi esitada iga huvitatud isik. Hetkel on tegemist mõnes mõttes

Fermi Energia äririskiga. Nemad on planeeringu initsieerinud ja olnud nõus selle eest tasuma,

omamata garantiid, et ainult nemad võivad tulevikus tuumaelektrijaama ehitada.

Mart Maastik uuris, et kui tuleb teine ettevõtja, kes soovib teistsuguseid reaktoreid

paigaldada, siis kas eriplaneering tuleb ümber teha.

Agnes Lihtsa lausus, et Eestis on võimsuse osas ka võrgu piirang ehk ei ole võimalik

kavandada ühte tõeliselt suurt tootmisobjekti, mille võimusus oleks väga suur. Kõnealuses

planeeringus on samuti tegemist kahe reaktoriga koguvõimsusega 600 MW-i. Ühes asukohas

on see optimaalne, mida kavandada saab. Kõneleja ei teadnud täpselt öelda, millise

muudatuse tooks teistsuguse reaktori planeerimine, kuid kuna reaktoritel on ehitusspetsiifika

jms erinev, siis see võib kaasa tuua uue planeeringu.

Mart Maastik lausus, et seda oleks tegelikult oluline teada.

Marek Reinaas sõnas, et tuumaenergia ja -ohutuse seaduse vastu võtmisel tegeleti sellega, et

pandi paika edasine protsess.

Agnes Lihtsa ütles, et protsessi osad on kõik eraldiseisvad. Kui planeering saab sellise

sisendiga kehtestatud, siis jaama kavandamiseks järgneb väga mahukas eelhinnang ja seal

peab Riigikogu andma oma nõusoleku. Ilma Riigikogu nõusolekuta ei saa sealt edasi liikuda.

Mart Maastik lausus, et hetkel Eesti seob ennast justkui ühe ettevõttega, kuid üldiselt

konkurents tekitab hinna. Hetkel üks ettevõte näeb suurt vaeva, tasub kuludega seonduva ja

arusaadavalt on neil ka huvi see raha tagasi teenida. On tervitatav, et nad sellega tegelevad.

Küll aga sooviks kõneleja teada, et kui teatud etapis avaldab huvi mõni teine ettevõte, siis kas

asukohavalikud on kõigile pakkujatele avatud või tuleb teha uus planeering ja sellega

kaasnev. M. Maastik küsis, kas eriplaneering on avalik või Fermi Energia oma.

Agnes Lihtsa vastas, et planeering on avalik ja ei kuulu Fermi Energiale. Neilt tuli ainult

taotlus ja soov eriplaneering algatada. Planeeringumenetlus on riiklik protsess ja riik on

valinud riigihankega koostaja ning kinnitanud eksperdid. Huvitatud isikult on tulnud sisend

tehnoloogia osas.

13

Urve Tiidus tundis huvi, kui kaugel tuumaelektrijaam võib olla esimestest elumajadest.

Agnes Lihtsa vastas, et sellised tsoonid ja kaugused määrab tulevikus tuumaregulaator, kes

alustab Eestis tööd 1. jaanuaril 2027. aastal. Referentsiks saab kasutada Kanada näidet, kus

ehitus juba käib ja sealne regulaator on kaugused määranud. Seda mudeldatakse tulenevalt

reaktori võimsusest. Antud juhul planeeritav väikereaktor on oluliselt väiksema võimsusega

kui suured reaktorid, mis tingib ka selle, et kaugused on märksa väiksemad. Lisaks paikneb

reaktoriosa maal all. Kaugus, kus ühtegi eluhoonet ei tohi paikneda, on u 350 m.

Kristina Šmigun-Vähi uuris, milline oli peamine ettevõtete ja eraisikute tagasiside seoses

eriplaneeringuga.

Agnes Lihtsa sõnas, et tagasiside oli mitmekesine. Nt toodi Lüganuse piirkonnas välja, et

kindlasti tuleks tähelepanu pöörata mõjule kultuuri- ja kogukonna väärtustele. Toodi välja, et

tuleb hinnata kinnisvara väärtuse muutust, mis on alati inimeste mure. Palju tekitab ka

küsimusi mõju põhjaveele, eriti kui on teada, et ehitis läheb sügavale maa alla. See on väga

oluline murekoht. Oli ka kirju, mis palusid tuumaelektrijaama teatud piirkonda mitte rajada.

Võimalik oli eristada nii konstruktiivseid argumente kui ka emotsionaalseid.

Mart Maastik uuris, milline on hetkel erinevatest asukohavariantidest parim lahendus,

arvestades inimeste vastasseisu, majade kaugusi jne.

Agnes Lihtsa ütles, et hetkel on tegemist ainult metoodika kirjeldusega. Koguarvutust läbi ei

ole tehtud. Juhul, kui keegi toob hetkel välja, et teatud variant on parem kui teine, siis on

tegemist pigem inimese subjektiivse hinnanguga. Küll aga tõi kõneleja välja, et reaktor ei saa

paikneda veekogust väga kaugel või kui nad paiknevad kaugemal, siis on jahutusvesi tagatud

pigem avatud kanalitega, sest vajalik veekogus on suur ja peab olema takistusteta. Trassi

merest mitme kilomeetri kaugusele rajamine on kindlasti riskantsem. Ühtlasi on Eesti

põhimõte, et ei soovi midagi, mis tuumaelektrijaama rajamisega seondub, teha maailmas

esimest korda.

4. Ülevaade Hiiumaa 110 kV elektriühenduse riigi eriplaneeringu ja keskkonnamõju

strateegilise hindamise algatamisest

Agnes Lihtsa andis ülevaate Hiiumaa 110 kV elektriühenduse riigi eriplaneeringu ja

keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamisest (lisa 3). Kõneleja sõnas, et 2026. aasta

aprillis esitas Elektrilevi OÜ (Elektrilevi) taotluse riigi eriplaneeringu algatamiseks, et

elektrivõrku tugevdada, kuid kavandada ka Hiiumaale 110 kV elektrivõrk ja ühendused kas

Saaremaa ja/või Mandri-Eestiga. Käesoleva aasta 6. augustil algatas Vabariigi Valitsus

eriplaneeringu. Planeeringu puhul on sõlmitud koostöökokkulepe, mis tagab, et Elektrilevi

kannab kõik planeeringuga seotud kulud. Planeering ei ole kasulik ainult Hiiumaa

elektrivõrgu tugevdamiseks, vaid laiemalt Lääne-Eesti saarte elektrivõrgu tugevdamiseks ja

varustuskindluse tagamiseks. Riigi eriplaneering koostatakse üldiselt üleriigiliselt olulise

objekti asukoha valimiseks. Antud juhul eriplaneering kvalifitseerus, kuna tegu on väga

olulise osaga Eestist ja tänu sellele sai üleriigiline huvi tõlgendatud. Planeeringuala on

14

määratud selliselt, et lisaks ühendusele Saaremaaga oleks võimalik valida või läbi hinnata ka

võimalikud ühendused Mandri-Eestiga. Hetkel on planeering alles algusjärgus ja

valmistatakse ette riigihanget konsultandi leidmiseks. Seega ka ajagraafikust on väga vara

rääkida, aga eeldades, et 2027. aasta alguses saab koos konsultandiga töödega alustada, võiks

protsess umbes kaks aastat aega võtta. Seda eeldusel, et saab rakendada planeerimisseaduse

erisust, kus saab eelvaliku otsuse alusel loobuda detailsest lahendusest.

Edgar Kriisk andis ülevaate Hiiumaa 110 kV elektriühenduse riigi eriplaneeringu ja

keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamisest (lisa 3). Rääkides olemasolevast

olukorrast, siis praegune liin Hiiumaa ja Saaremaa vahel on ehitatud 1970. aastatel, kui

kehtisid veidi teised nõuded ja kvaliteedimäärused. Kindlasti on hetkel liin oma eluea ära

elanud. Liini on proovitud mitmed aastad osade kaupa töösse panna, kuid eriti viimastel

aastatel on tulnud tagasisidet, et võib olla peaks tulema eraldi täiendav ühendus mandri poolt.

Kõneleja andis ülevaate võimalikest liinide variantidest, millega saab tutvuda ettekandes.

Rääkides õhu- ja maaliini ehitusest, siis esimene on umbes viis korda odavam kui teine.

Vaadates ettekandes toodud varianti 2a, siis see on ühiskonna vaates väga hea, sest toetaks ka

elektripraamide kasutuselevõttu. Üks elektripraam tuleks Saaremaa ühendusele. Hiiumaa osas

ei ole selles osas nii palju teada, kuid võrku ehitatakse vähemalt 50 aastaks ja see variant

kindlasti toetaks elektripraamide kasutuselevõttu. Vaadates kaugemale, siis tugev ühendus

sadamas tähendaks ka seda, et saart saaks kriisi ajal toita läbi n-ö suure laeva. Lisaks, uus

Hiiumaa kaabel mandriga toetab ka Saaremaa varustuskindluse tõstmist ehk kui osad

ühendused ära kaovad, saab ühe kaabliga kahte saart varustada. Küll aga peab nii mere- kui ka

maismaakaablite puhul arvestama, et nende remont ja rikke väljaotsimine ning parandamine

on väga aeganõudev ja ka kulukas. Õhuliini rikke parandamine võtab üldiselt tunduvalt

vähem aega. Hetkel proovitakse leida kõige optimaalsem lahendus, mis oleks ka ühiskonnale

vastuvõetav. Tuleb ka arvestada, et mida pikem kaabli osa, seda kallim lahendus olema saab.

Reili Rand lausus on hea kuulda, et tegevused on toimumas, kuna tegemist on

regionaalpoliitilise otsusega. Hiiumaa jaoks on kõnealune teema ja vajadus olnud ilmselt

umbes 20 aastat. Kõne all ei ole ainult võrgu arendamise vajadused, vaid ka tööstusettevõtted

on endiselt häiritud tugevast voolukõikumisest. Ühtlasi, mida targemaks läheb tööstus, seda

keerulisemad probleemid selliste kõikumistega on. Rääkides ühenduse ja varustuskindluse

tagamisest, siis ainult kaablitest ja liinidest ei piisa, vaid alajaam on samuti võtmeküsimus.

Lisaks uuris kõneleja, kuidas on riskid seoses Leisi alajaamaga maandatud. Samuti tõi

kõneleja välja, et tegelik võit piirkonna arenguks on mandriühenduse kaudu. See on

arusaadavalt kallis, aga sellest võidavad väga paljud. Teemaks on olnud, et maksumus võiks

olla suurusjärgus 70 mln eurot. Kõneleja küsis, kas ja mis perspektiivis võiks rääkida, et

planeeringu kehtestamise järgselt muudatus ära tehakse.

Edgar Kriisk sõnas, et projekti täpset maksumust ei ole praegu võimalik öelda, kuid

suurusjärk 70 mln eurot võib olla realistlik. Lõplik maksumus sõltub valitavast

ühendusvariandist, rekonstrueeritavate alajaamade arvust ning maa- ja õhuliinide osakaalust.

Pärast eriplaneeringu kehtestamist on kavas viia esimeses etapis hankesse merekaabli ja

Heltermaa ühenduse rajamine ning Kärdla ja Käina alajaamade rekonstrueerimine. Selline töö

on kallis ja hetkel ei ole selleks 100% rahastust olemas. Küll aga ei ole ka täpselt teada, kas

15

kahe aasta jooksul planeering kehtestatakse. Ühtlasi ei anna planeeringu kehtestamine kohe

ehitusõigust, vaid kaasnevad ka projekteerimistööd. Hetkel pigem arvestatakse, et ehitamise

vahemik võiks jääda 2030.-2035. aastasse.

Mart Maastik lausus, et teemaga tegelemine on väga mõistlik. Kõneleja leidis, et kõige

realistlikum on Heltermaa-Haapsalu variant. Loomulikult võib ka teisi variante arutada, aga

on oluline, et see protsessi ei venitaks. Lisaks on teemaga tegelemine oluline nii Saaremaale

kui ka Hiiumaale. Tegemist on realistliku teemaga, mis lahendaks kahe saare mured korraga.

Ka Saaremaa osas oleks see õige variant ja kaotaks 330 kV Läti ühenduse vajaduse. Kõneleja

täpsustas ka 110 kV ja 330 kV kaablite hinnaerinevusi. Lisaks uuris M. Maastik, kes

projektiga tegelema hakkab, kuna teema on ka Elering AS-i arengukavas.

Edgar Kriisk lausus, et 110 kV elektriühenduse puhul on õhuliin umbes viis korda odavam

kui maaliin. 330 kV elektriühenduse puhul on vahe veelgi suurem. Kõneleja lausus, et Elering

AS-i kõrgepinge arengukava on tehtud koostöös Elektrileviga. Ta ei kommenteeri 330 kV

ühendust, kuna see jääb Elektrilevi vastutusalast välja, küll aga on see tõesti ühendusele

alternatiiviks. 110 kV ühenduse puhul ei saaks nt väga suuri andmekeskusi jms ühendada,

kuid mõistliku suurusega tööstusi saab hästi liita. Sama kehtib ka tuuleparkide kohta ehk

üksikud tuulikud mahuvad süsteemi, kuid meretuulepargid vajavad selgelt rohkem võimsust.

Urve Tiidus küsis, kus on kõnealuses ühenduses energiaallikad. Lisaks uuris kõneleja seoses

planeeritava Eesti-Läti ühendusega, et kust selles osas energia saadakse ja kas see tuleb

Euroopa poolt.

Edgar Kriisk vastas, et elekter on alati süsteemis olemas, kuid see tuleb erinevatest allikatest.

Nii 110 kV kui ka 330 kV ühenduse puhul liigub elekter ühes tunnis ühes suunas ja teises

suunas sõltuvalt sellest, kus tarbimise ja tootmise tasakaal on. Süsteemioperaatori ülesanne on

tagada, et võimsus oleks tasakaalus. Hiiumaa on tihti kevadest kuni sügiseni sõltumatu ehk

seal on tootjad nii palju, et nad katavad päevase energiatarbimise vajaduse ära.

5. Kollektiivse pöördumise „Ilutulestiku kasutamise ja müügi piiramine – inimeste,

loomade ja keskkonna hüvanguks“ arutelu

Marek Reinaas tõi meeldetuletuseks välja, et majanduskomisjon arutas pöördumist

12.05.2026 istungil, kuhu olid kutsutud kollektiivse pöördumise algatajad. Pöördumise

algatajatel oli neli ettepanekut: 1) keelata eraisikutele ilutulestiku müümine (va. erilubadega),

lubades vaid F1 kategooria ilutulestiku müügi eraisikutele või kehtestada ilutulestiku

laskmisele ajaline piirang; 2) piirata pürotehniliste toodete vabamüüki ning reguleerida

müügiaega ja -tingimusi vastavalt ohutusklassidele; 3) keelata ilutulestik loomade

varjupaikade, tallide, farmide, loomaaedade ja kaitsealade läheduses; 4) ja soovitada

omavalitsustele alternatiive, nt droonishowd. Kõneleja selgitas, et komisjon saab Riigikogu

kodu- ja töökorra seaduse §-st 15213 lähtudes pöördumist menetledes teha ühe järgmistest

otsustest:

1) algatada eelnõu või olulise tähtsusega riikliku küsimuse arutelu;

2) korraldada avalik istung;

3) edastada ettepanek pädevale institutsioonile seisukoha võtmiseks ja lahendamiseks;

16

4) edastada ettepanek Vabariigi Valitsusele seisukoha kujundamiseks ja pöördumisele

vastamiseks, kujundatud seisukohast teavitatakse ka komisjoni;

5) esitatud ettepanek tagasi lükata või

6) lahendada pöördumises püstitatud probleem muul viisil.

Komisjoni liikmed arutasid võimalikke lahendusvariante ning viidates kevadel komisjonis

toimunud arutelule leidsid, et pakutud neljast ettepanekust teist ehk pürotehniliste toodete

müügi piiramist võiks teatud moel rakendada. Selle kohta on komisjoni liige koostanud ka

eelnõu esialgse kavandi. Komisjoni eesmärk on lahendada probleem läbi eelnõu algatamise.

Otsustati:

5.1. Algatada eelnõu (konsensus: Mart Maastik, Reili Rand, Marek Reinaas, Urve Tiidus,

Kristina Šmigun-Vähi).

6. Info ja muud küsimused

Marek Reinaas andis ülevaate eesootavatest võimalikest lähetustest.

6.1. Vabariigi Valitsuse algatatud konkurentsiseaduse muutmise seaduse eelnõu

(926 SE) täiskogu päevakorda võtmise kuupäeva muutmine

Otsustati:

6.1.1. Muuta eelnõu täiskogus arutamise kuupäeva ja määrata selleks 21.10.2026 (konsensus:

Mart Maastik, Reili Rand, Marek Reinaas, Urve Tiidus, Kristina Šmigun-Vähi).

6.2. Vabariigi Valitsuse algatatud võlaõigusseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse

(uue tarbijakrediidi direktiivi ülevõtmine) eelnõu (947 SE) täiskogu päevakorda võtmise

kuupäeva muutmine

Otsustati:

6.2.1. Muuta eelnõu täiskogus arutamise kuupäeva ja määrata selleks 21.10.2026 (konsensus:

Mart Maastik, Reili Rand, Marek Reinaas, Urve Tiidus, Kristina Šmigun-Vähi).

6.3. Vabariigi Valitsuse algatatud planeerimisseaduse, ehitusseadustiku ning

ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seaduse muutmise seaduse eelnõu

(949 SE) täiskogu päevakorda võtmise kuupäeva muutmine

Otsustati:

6.3.1. Muuta eelnõu täiskogus arutamise kuupäeva ja määrata selleks 30.09.2026 (konsensus:

Mart Maastik, Reili Rand, Marek Reinaas, Urve Tiidus, Kristina Šmigun-Vähi).

(allkirjastatud digitaalselt)

Marek Reinaas

juhataja

(allkirjastatud digitaalselt)

Maria Haas

protokollija

Riigikogu majanduskomisjoni

istungi protokoll nr 206

Tallinn, Toompea Teisipäev, 22. september 2026

Algus 14.00, lõpp 16.31

Juhataja: Marek Reinaas (esimees)

Protokollija: Maria Haas (konsultant)

Võtsid osa:

Komisjoni liikmed: Jaak Aab, Aleksei Jevgrafov, Rene Kokk, Mart Maastik, Tõnis Mölder,

Reili Rand, Andres Sutt (Mario Kadastiku asendusliige), Urve Tiidus, Kristina Šmigun-Vähi

Komisjoni ametnikud: Eve-Ly Kübard (nõunik-sekretariaadijuhataja), Mari Tänav (nõunik),

Kristiina Reinfeldt (nõunik)

Kutsutud: Kliimaministeeriumi kliimaosakonna juhataja Laura Remmelgas ja sama

osakonna nõunik Maris Arro (1. päevakorrapunkt); Riigikogu liige ja eelnõu algatajate

esindaja Toomas Uibo, Kliimaministeeriumi teede- ja raudteeosakonna veondus- ja

liiklusvaldkonna juht Margus Tähepõld (2. päevakorrapunkt); Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeeriumi maa- ja ruumipoliitika osakonna riigi planeeringute nõunik

Agnes Lihtsa (3.-4. päevakorrapunkt); Elektrilevi OÜ kõrgepinge investeeringute programmi

juht Edgar Kriisk (4. päevakorrapunkt)

Päevakord:

1. Arvamuse andmine keskkonnakomisjonile: Vabariigi Valitsuse algatatud kliimakindla

majanduse seaduse eelnõu (928 SE)

2. Riigikogu liikmete Toomas Uibo, Tanel Teini, Varro Vooglaiu, Kalle Laaneti, Madis

Timpsoni ja Rene Koka algatatud liiklusseaduse muutmise seaduse eelnõu (911 SE) esimese

lugemise ettevalmistamine

3. Tuumaelektrijaama riigi eriplaneeringu asukoha eelvaliku lähteseisukohtade ja

keskkonnamõju strateegilise hindamise programmi tutvustus

4. Ülevaade Hiiumaa 110 kV elektriühenduse riigi eriplaneeringu ja keskkonnamõju

strateegilise hindamise algatamisest

5. Kollektiivse pöördumise „Ilutulestiku kasutamise ja müügi piiramine – inimeste, loomade

ja keskkonna hüvanguks“ arutelu

6. Info ja muud küsimused

1. Arvamuse andmine keskkonnakomisjonile: Vabariigi Valitsuse algatatud

kliimakindla majanduse seaduse eelnõu (928 SE)

2

Marek Reinaas sõnas sissejuhatuseks, et 21. septembri majanduskomisjoni ja

keskkonnakomisjoni ühisel istungil kuulasid komisjonid seoses 928 SE-ga huvigruppide

tagasisidet. Kõneleja lausus, et majanduskomisjon ei ole eelnõu juhtivkomisjon, vaid sellega

tegeleb keskkonnakomisjon. Majanduskomisjon peab kujundama eelnõu kohta arvamuse

keskkonnakomisjonile. Majanduskomisjon peaks arvamust avaldama esialgse eelnõu suhtes,

kuid teades, et sinna tuleb tõenäoliselt muudatusi, siis ei saa välistada, et komisjon toob oma

arvamuses välja ka selle, kas hetkel planeeritavad muudatused võiksid olla vajalikud või

mitte. Tuleb aga arvestada, et ei ole kindel, kas sellised muudatused lõplikult eelnõusse sisse

viiakse.

Jaak Aab lausus, et eelnõusse kavandatakse tõenäoliselt olulisi sisulisi muudatusi. Kõneleja

leidis, et esmalt tuleks muudatuste sisu osas selgust saada. Keskkonnakomisjon peaks sama

tegema. Muudatuste valmides tuleks taas pöörduda ka huvigruppide poole nende tagasiside

saamiseks. J. Aab lausus, et ei ole käesoleval istungil valmis oma arvamust kujundama, kuna

ta ei ole täpsemalt muudatustesse süvenenud. Komisjoni arvamuse formaalseks sõnastamiseks

on veidi aega vaja.

Marek Reinaas nõustus ja ütles, et majanduskomisjon võib oma arvamuse järgneval

töönädalal kujundada.

Tõnis Mölder küsis, kas on teada, millises menetlusgraafikus keskkonnakomisjon eelnõuga

edasi liigub.

Marek Reinaas lausus, et tema hinnangul ei ole täpselt võimalik öelda, millises graafikus

menetlus liigub.

Andres Sutt sõnas, et pigem on tõesti mõistlik veidi aega võtta ja otsida võimalikult suurt

ühisosa, et eelnõuga saaks edasi liikuda.

Jaak Aab ütles, et kui tulemas on muudatusi, siis on kaasamisel väga oluline osa.

Laura Remmelgas andis ülevaate olulisematest muudatusettepanekud pärast eelnõu esimest

lugemist (lisa 1). Ta sõnas, et väga olemuslikke muudatusi ei ole eelnõus tehtud, vaid pigem

on täpsustused nii eesmärgi ja põhimõtete kui ka nt kliimanõukoja olemuse, rolli ja ülesannete

osas ning ka Riigikogu rolli osas kogu protsessis. Seaduse eesmärki soovitakse veidi

täpsustada ja mitte lihtsalt sõnastada, et vähendatakse kasvuhoonegaaside heidet, vaid heidet

kuni kliimaneutraalsuse saavutamiseni hiljemalt 2050. aastaks, mis teatavasti on juba Eestil

eesmärgiks võetud, aga see tuuakse selgemalt välja. Eelnõus on välja toodud, et seaduse

eesmärk on vähendada riigi sõltuvust imporditavatest fossiilkütustest, kuid sealt soovitakse

võtta ära sõna „imporditavatest“, kuna ühel hetkel põlevkivielektrist väljumine vähendab

üldiselt fossiilkütustest sõltuvust. Olemuslikult see midagi ei muuda, sest eelnõus on selgelt

kirjas ka põhimõte, et kuigi riik uutesse fossiilsetesse energiatootmise lahendustesse uusi

investeeringuid ei tee, on seal ka erandid, mis puudutavad varustuskindlust, julgeolekut jne.

See põhimõte ei piira ka erasektori tegutsemist. Lisatud on ka kaks uut põhimõtet. Esiteks on

lisatud põhimõtte, mis puudutab kasvuhoonegaaside ülekandumise vältimise põhimõtet ehk

süsinikulekke vältimise põhimõtet. See tähendab, et oma riigis heite vähendamine ei saa tulla

3

selle arvelt, et tootmine viiakse kolmandatesse riikidesse ja neid tooteid siin siiski edasi

tarbitakse. Selle saab väga selgesti siduda ka toidu varustuskindlusega, mis on olnud ka Eesti

Põllumajandus-Kaubanduskoja üks ettepanekuid, et toidujulgeoleku teema selgemini

põhimõtetest läbi käiks. Lisaks veel täiendav põhimõte, mis puudutab süsinikuvaru hoidmist

ja loodusesse kasvuhoonegaaside sidumist soodustavate tegevuste ning praktikate eelistamist

ehk n-ö looduspõhiste lahenduste eelistamist. Kõneleja rõhutas, et põhimõtted ei ole normid,

mida tuleb igal juhul iga otsuse puhul teha, vaid need on kaalumiskohad, et nendele

tähelepanu juhtida ja need võimalused läbi mõtestada enne, kui otsuseid tehakse. Ühtlasi on

ringmajanduse põhimõttesse ettepanekuna sisse tulnud ka võimalikult suures ulatuses

biogeense süsiniku pikaajaline ja kõrge lisandväärtusega kasutamine, et luua ühiskonnale

võimalikult suurt väärtust. 21. septembril toimunud komisjonide ühisistungil oli samuti

huvirühmasid, kes olid positiivselt meelestatud, et selline täiendus on ettepanekuna lisatud.

Teekaartide kinnitamise osas on tulnud täiendusettepanek, et teekaardid kinnitab Vabariigi

Valitsuse moodustatud valitsuskomisjon. Seega ministrid, kes on seotud nende

valdkondadega, mida kliimakindla majanduse seadus kõige rohkem puudutab, arutavad

teekaardid läbi ja kinnitavad need. Muudatusettepanek on tingitud sellest, et huvirühmad on

küsinud selgust, kes teekaardid kinnitab ja kus need asetsevad kogu riigi õigussüsteemis.

Selline valitsuskomisjoni kinnitamine jätab paindlikkust, et kõik meetmed ei ole seaduse

jõuga, kuna olukorrad võivad muutuda. Ühtlasi tuleb teekaarte pidevalt üle vaadata ja

täiendada. Samuti on ettepanek täiendada kliimanõukoja ja Riigikogu keskkonnakomisjoni

rolli. Kliimaaruande menetlusel ja avalikustamisel saadetakse kliimaaruanne hinnangu

andmiseks kliimanõukojale, kes annab hinnangu ühe kuu jooksul alates aruande esitamisest.

Lisaks on toodud selgelt sisse, et valdkonna eest vastutav minister esitab kliimaaruande koos

kliimanõukoja hinnanguga Vabariigi Valitsusele ja Riigikogu keskkonnakomisjon kujundab

kliimanõukoja tõstatatud ettepanekute ja kliimaaruandes esitatud teemapüstituste osas

seisukoha, et tuua kõik osapooled ja nende selge roll kogu seires selgemalt seadusesse sisse.

Lisaks on täpsustatud, et kliimaaruande põhjal uuendatakse arengukavasid, teekaarte ja

programme ning kohandatakse vajaduse korral ka kliimaeesmärke ja meetmeid ning seatakse

vajadusel ka uusi eesmärke. Sisse on toodud ka see, et kui kliimaaruandest ja sellele antud

kliimanõukogu hinnangust või Riigikogu keskkonnakomisjoni seisukohast nähtub, et seaduses

seatud või sätestatud eesmärke ei õnnestu täita, siis peab minister koostöös teiste asjasse

puutuvate ministritega tegema Vabariigi Valitsusele ettepaneku hiljemalt 1. augustiks

teekaartide ajakohastamiseks ning täiendavate meetmete võtmiseks. Seega, kui on näha, et

kokkulepitud meetmetega eesmärke ei õnnestu püüda, tuleks meetmed üle vaadata, et

millistes sektorites ja mida on võimalik veel täiendavalt teha. Ettepanek on täiendada ka

kliimanõukoja ülesandeid. Sisse on toodud, et kliimanõukoda on teadusliku ekspertiisi omav

nõuandekoda. Kliimanõukoja liikmed peavad olema valdkonnas pädevad, vähemalt

magistrikraadiga ja ka oma valdkonnas tunnustatud. Samuti on ettepanekuna sisse toodud, et

kliimanõukoda saab vajaduse korral tellida auditeid ja analüüse. Lisaks kliimanõukoja

liikmete tasudele nähakse neile ette vahendeid uuringute ja analüüside tellimiseks. Selgemalt

on sisse toodud ka see, et kliimanõukoda esitab Riigikogule igal aastal aruande oma tegevuse

kohta. Täiendatud on ka kliimanõukoja koosseisu ja ametiaega puudutavad sätted. Sisse on

toodud, et kliimanõukoda koosneb kuni kümnest eksperdist, kellel on laialdased,

kõrgetasemelised, akadeemilised teadmised konkreetsetes valdkondades. Samuti on oluline, et

lisaks tehnoloogia, energeetika, keskkonna ja põllumajanduse valdkonnale oleks kindlasti sees

ka majandusvaade. Selgelt on välja toodud kliimanõukoja liikmete volituste tähtaeg kolm

4

aastat ja see, et kliimanõukoja liikmeid võib määrata kuni kaheks järjestikuseks ametiajaks.

Sisse on toodud ka see, millal kliimanõukoda peaks oma tööd alustama. See on toodud

varasemaks võrreldes esimesele lugemisele esitatud eelnõuga. Seega 1. veebruaril 2027

peaksid nad tööd alustama. Seega, kui kevadel tuleb pärast seaduse jõustumist esimene

kliimaaruanne, oleks kliimanõukoda juba töövõimeline.

Mart Maastik küsis, mis on kliimaneutraalsus ja kuidas seda mõõdetakse. Lisaks palus

kõneleja täpsustada, mida kujutab endast kliimanõukoda ja miks see peab hakkama tegutsema

1. veebruarist 2027. aastal kui on teada, et Riigikogu valimised toimuvad Eestis 2027. aasta

märtsis.

Laura Remmelgas vastas, et kliimaneutraalsus on rahvusvaheliselt määratletud termin.

Süsinikuneutraalsus tähendab, et inimtekkeline CO2 heide on tehnoloogilise CO2 püüdmise

või loodusliku CO2 sidumisega tasakaalus. Kliimaneutraalsus tähendab, et inimtekkeliste

kasvuhoonegaaside heide on tasakaalustatud tehnoloogilise või loodusliku kasvuhoonegaaside

sidumisega. Kliimanõukoja puhul ei ole tegemist millegi uuega, ka Euroopa Liidu (EL) juures

on kliimanõukoda töös. Erinevates riikides on oma kliimanõukogud või kliimanõukojad, nt

Soomes, Rootsis ja Iirimaal. Nende ülesanne on anda teaduslikku nõu, pidada järelevalvet

selle üle, kuidas liigutakse kokkulepitud kliimaeesmärkide suunas, teha ettepanekuid

võimalikeks lisategevusteks, aga juhtida teemale ka ühiskonna tähelepanu ja olla kõneisikud.

Mart Maastik küsis, kas kliimanõukoja liikmed saavad palka.

Laura Remmelgas vastas, et kuna tegemist saab olema tunnustatud teadlastega, siis teatud

töötasu on mõistlik. Samamoodi tasustatakse ka eelarvenõukoda.

Mart Maastik uuris, kui suur summa selleks eelarves ette on nähtud.

Laura Remmelgas vastas, et esialgu on arvestatud 35 000 euroga aastas. Kliimanõukoja

põhitööaeg jääb kevadesse ja suvesse. Tegemist on kümneliikmelise nõukojaga.

Eelarvenõukoja tasud on nt oluliselt suuremad, kuid nemad tegutsevad aastas koos ka

tihedamalt.

Mart Maastik küsis, kuidas kliimanõukoja liikmeid valitakse.

Laura Remmelgas vastas, et Riigikogult küsitakse ettepanekuid.

Tõnis Mölder lausus, et on jätkuvalt seisukohal, et kõnealust eelnõud ei peaks praegune

Riigikogu koosseis lõpuni menetlema. Kui on soovi ja tahet, siis saab uus Riigikogu koosseis

sellega tegelemise üle otsustada. Eelnõuga on mindud suunda, et viimasel hetkel soovitakse

teha midagi, mis näeks kliimaseaduse moodi välja, kuid tundub, et see ei ole õnnestunud.

Enamik ühisistungil olnud ettevõtjad tunnistasid, et eelnõud ei anna osade kaupa paremaks

teha. Lisaks, eelnõus mainitakse ainult keskkonnakomisjoni rolli. Kõneleja uuris, miks ei ole

muudatustes majanduskomisjoni rolli käsitletud.

Laura Remmelgas vastas, et majanduskomisjon ei ole sellekohast muudatusettepanekut

5

esitanud.

Tõnis Mölder uuris, kas seaduse väljatöötaja ei pidanud seda vajalikuks.

Laura Remmelgas ütles, et Riigikogus on laiemalt ette nähtud arutelud, sest

majanduskomisjon ei ole ainus, kes lisaks keskkonnakomisonile võib puutumust tunda.

Tõnis Mölder lausus, et eelnevalt toodi välja, et Riigikogu võib teha ettepanekuid

kliimanõukoja liikmete määramiseks, ühtlasi toimub arutelu Riigikogu täiskogu saalis.

Kõneleja uuris, kas Riigikogule/komisjonidele jääb selles protsessis peale arutelu ja

ettepanekute tegemise võimaluse ka mõni muu konkreetsem roll, et Riigikogul ei oleks ainult

nõuandev roll, vaid reaalne funktsioon.

Laura Remmelgas vastas, et keskkonnakomisjonil on väga selge roll teha kirjalik ettepanek

kliimanõukoja liikmete osas ja anda ka ettepanekud, mida tuleks täiendada, et eesmärkide

poole liikuda. Riigikogu saab samuti kogu progressi osas arvamust avaldada.

Jaak Aab lausus, et kliimanõukoda esitab igal aastal aruande oma tegevusest ja uuris, kas see

tähendab, et aruannet tullakse Riigikogu täiskogu istungile tutvustama või see edastatakse

Riigikogule dokumendina.

Laura Remmelgas ütles, et kliimanõukoda saab täiskogu istungil oma hinnangut tutvustada,

aga oma tegevusest ülevaate andmine toimub kirjaliku aruandena.

Jaak Aab lausus, et Kliimaministeeriumi kodulehel on mõned teekaardid üleval, kuid seal ei

ole energeetika teekaarti. Põhjendus on olnud, et hiljuti kinnitati energiamajanduse

arengukava (ENMAK) ja seetõttu ei ole teekaarti vaja. Küll aga saab teekaarte paindlikult

muuta. ENMAK on tööriistakast, kust ei ole konkreetset tegevuskava. Kõneleja leidis, et

koostada tuleks ka energeetika teekaart. Kui energeetika teekaarti ei ole, siis ei saa hinnata,

kas energeetika valdkond liigub eesmärgi poole.

Laura Remmelgas ütles, et kuna teekaarte on kavas regulaarselt üle vaadata ja uuendada, siis

energeetika vaates on nähtud, et hetkel olnuks paralleelselt ENMAK-iga teekaarti teha

ebamõistlikult koormav ka huvirühmadele. Tulevikus aga võiks tõenäoliselt ka energeetikal

teekaart olla. Esmalt plaanitakse pigem teha kokkuvõte või lühendatud versioon ENMAK-ist,

et energeetika valdkonnas kokku lepitu oleks koheselt nähtav.

Andres Sutt leidis, et rääkides sellest, milline Riigikogu koosseis on õige kõnealust seadust

vastu võtma, siis praegusel Riigikogu koosseisul on nii aeg kui mandaat seda teha. Teemat on

juba väga palju arutatud ja Riigikogul on otsustusvõime olemas. See seadus annab kõigile

selguse ja raami ning ei piira tegevuse või äri ajamisel. Vahepeal tehtud muudatusettepanekud

on selleks, et Riigikogu roll oleks suurem nii järelevalve teostamisel kui ka kliimanõukoja

liikmete nimetamisel. Rääkides sellest, mis kliimanõukoda on ja kuidas see töötab, siis selles

osas on palju võetud eeskuju eelarvenõukogust. Tegemist on sõltumatu ekspertidest koosneva

koguga, kes annab hinnangu kliimaaruandele, mille on koostanud ministeerium. See on igati

mõistlik lähenemine. Teekaarte saab muuta ja see ongi mõte, et seadusesse ei oleks väga

6

detailselt kirjutatud teatud teemasid, mida hiljem on vaja avada või muuta. Rääkides

energeetikavaldkonnast, siis ka seal võib olla samasuguse struktuuriga teekaart. See ei vaja

tõenäoliselt väga palju lisatööd, vaid veidi andmete kokku koondamist ja seejärel saab

hinnata, kuidas energeetika heite vähendamisega liigub. Reaalsest elust on näha, et

energeetika liigub selles osas tempokalt. Rääkides ettevõtjate arvamusest, siis on hulk liite ja

ettevõtjaid, kes on olnud seaduse osas positiivselt meelestatud.

Rene Kokk lausus, et 21. septembril toimunud majanduskomisjoni ja keskkonnakomisjoni

ühisistung tõi väga selgelt välja väga oluliste Eesti ettevõtete ja liitude arvamuse, et eelnõu on

nii palju muutunud, et seda peaks hakkama uuesti üle vaatama. Kõneleja ettepanek on, et

majanduskomisjon annaks keskkonnakomisjonile sisendi, et praegune Riigikogu koosseis ei

võtaks seda seadust vastu. Kliimakindla majanduse seaduse vastu võtmisega ei ole vajadust

kiirustada. Kõnealune seadus ei kao ja kui peale 2027. aasta Riigikogu valimisi on koosseis,

kes soovib uuesti teemaga tegeleda, siis seda tehakse. Vaadates ka huvigruppide sisendit, siis

ei ole mõistlik seaduse menetlusega edasi liikuda.

Urve Tiidus küsis seoses süsinikdioksiidi neutraalsusega, et on olemas võrdlustabel nt

Euroopa riikide kohta, kuidas keegi on võimeline looduslikult ehk mulla, metsade ja

ookeanide abil süsinikdioksiidi siduma.

Laura Remmelgas vastas, et kõik Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni kliimaleppe osalised

annavad neile väga täpselt aru selles osas, millised sektorid kui palju süsinikku seovad ja

heidavad. Selles osas on tehtud ka kokkuvõtteid. Samuti on katusorganisatsioone, kes

koostavad koondvaateid ja EL-i tasandil on ka Euroopa Keskkonnaagentuur seda teinud.

Seega arvestust peetakse ja seda ka kõikides riikides väljaspool Euroopat.

Urve Tiidus lausus, et arendatakse ka n-ö inimarendatud süsinikudioksiidi neelajaid ja uuris,

kui kaugel sellega ollakse.

Laura Remmelgas sõnas seoses tehnoloogilise süsiniku kinnipüüdmisega, et Eestis on see

paljuski pilootprojektide faasis. Süsinikku püütakse tehnoloogiliselt kinni nt

biogaasijaamadest ja püütud süsinikku kasutatakse erinevate toodete tegemiseks. Eestis on

samuti üks ettevõte, kes toodab kinnipüütud süsinikust grafiiti, millest omakorda tehakse

akusid. Seega lahendused on olemas, aga hetkel on need väga kallid, kuna tegemist on uue

tehnoloogiaga.

Reili Rand uuris, mis on Kliimaministeeriumi kaalutlus, et valdkondlikke eesmärke ei olda

valmis seaduse tasandil sõnastama. See oli 21. septembri majanduskomisjoni ja

keskkonnakomisjoni ühisistungil ettevõtjate üks läbivaid sõnumeid ja ka

keskkonnaorganisatsioonid on sellele tähelepanu juhtinud.

Laura Remmelgas vastas, et kaalutlus on tulnud ka sellest, kuidas on toimumas arengud EL-i

tasandil. Osalt soovitakse anda paindlikkust, et ei peaks seaduse eesmärki nii tihti üle vaatama

ja korrigeerima. Sektoritevahelise paindlikkuse andmine on uuel kümnendil ka EL-i

suundumus, kuna 2030. aasta eesmärkide saavutamise kogemus on näidanud, et kui

regulatsioon on liiga jäik, siis see tekitab probleeme. Kõiki arenguid, eriti looduses toimuvaid,

7

ei suudeta nii täpselt aastapõhiselt ette näha. Eestil ei ole samuti mõistlik siseriiklikult

rangemaid nõudeid kehtestada, kui EL-i tasandil seda tehakse.

Reili Rand nõustus, et Eesti ei peaks olema enda vastu karmim, kui seda on ühisturu

tingimustes toimivad ja EL-i taseme reeglid. Küll aga kas sellisel juhul ei ole tegemist rohkem

seaduse sõnastusliku küsimusega. On selge, et mitukümmend aastat ette ei ole võimalik näha.

Samas on kliimakindla majanduse seaduse oluline osa ka pidev seire. Kõneleja ei näe

vastuolu, kui suudetakse üheselt ja selgelt sõnastada sihid, kuhu soovitakse liikuda.

Laura Remmelgas sõnas, et sihid on teekaartidesse selgelt sisse kirjutada ja neid on võimalik

veelgi selgemaks teha. Tegemist on ka ettevõtjate ettepanekutega arvestamisega, et mitte

ennast liiga jäigalt reguleerida ja jätta piisavalt paindlikkust reageerimiseks.

Kliimaministeerium on proovinud palju arvestada ka tehtud ettepanekutega.

Tõnis Mölder lausus, et antud eelnõu puhul on palju ettevõtjad, kes seda soovivad ja palju

neid, kes mitte. Samas ka need, kes eelnõu soovivad, ei ole hetkel sellega rahul, sest see ei

tekita paremat investeerimiskeskkonda või kindlustunnet. See jäi samuti 21. septembri

komisjonide ühisistungist kõlama. Majanduskomisjon peab seda poolt samuti arvestama.

Juhul, kui Riigikogu uus koosseis saab mandaadi selleks, et eelnõu sellisel või muudetud

kujul vastu võtta, siis võib sellega tegeleda. Hetkel tundub, et praeguse koosseisuga sellist

mandaati ei ole. Samuti ei ole ettevõtjate poolt valmidust öelda, et tegemist on hea eelnõuga.

Mart Maastik lausus, et kuna keskkonnakomisjon küsib majanduskomisjonilt eelnõu kohta

arvamust, siis majanduskomisjon saab seda anda eelkõige majanduslikust vaatest. 21.

septembri komisjonide ühisistung näitas, et ettevõtjad ei ole seadusega rahul. Samuti on

arusaadav, et seadus kahjustab Eesti konkurentsivõimet. Ei ole materjale, mis näitaksid,

kuidas majandus ellu jääb, kui ettevõtjaid hakatakse tugevalt piirama. Võetud on

hüpoteetilised ja kunstlikud eesmärgid. Vaadates, mis mujal maailmas, nt mõnes kolmandas

riigis toimub, siis selliseid seadusi seal ei arutata. Eesti aga peab nüüd enda ettevõtjate arvelt

looma sellised ranged tingimused, mis on hüpoteetilise keskkonnakaitse eesmärkidele seatud.

Samas ei arvesta kõnealune seadus, kuidas see majandusele mõjub.

Jaak Aab sõnas, et majandus- ja tööstusminister ning energeetika- ja keskkonnaminister on

sõlminud puhta tööstuse kokkuleppe, millele on alla kirjutanud nt Eesti Kaubandus-

Tööstuskoda, kuid mitte Eesti Tööandjate Keskliit. Kõneleja uuris, mis on selle põhjus.

Andres Sutt ütles, et puhta tööstuse kokkulepe on kõigile liitumiseks avatud. Need, kes sinna

alla on kirjutanud, esindavad väga suures osas tulevikutööstust. Need on ettevõtted, kelle najal

Eesti konkurentsivõime kasvab. Samamoodi on koostööleppega teretulnud liituma Eesti

Tööandjate Keskliit. Rääkides mõnes kolmandas riigis toimuvast, siis üks põhjus, miks

kütusehinnad on praegu tõusnud oluliselt vähem, kui nad tavaolukorras oleksid, on, et teatud

kolmandad riigid on väga kiiresti vähendanud siseriikliku fossiilkütuse tarbimist, liiguvad

majanduse elektrifitseerimisele ja investeerivad tehnoloogiasse. Seda kannab ideena ka

kliimakindla majanduse seadus. See, et seaduses on ette antud selge trajektoor sihtidega 2030,

2035, 2040 ja 2050, annab investeerimiskindluse. Seadus ei sisalda valdkondlikke eesmärke,

et oleks suurem paindlikkus. Võib juhtuda olukordi, mille tõttu mõni sektor viibib, aga mõni

8

teine liigub jällegi kiiremini ja kokkuvõttes jõutakse ikkagi tulemuseni. Kõneleja uskus, et

Eesti täidab eesmärgid. Kui majanduskomisjoni fookus on Eesti majanduse

konkurentsivõimel, siis see on seadus, mis Eesti majanduse konkurentsivõimet toetab, andes

investeerimiskindluse ja näidates, kuidas on võimalik saavutada puhaste tehnoloogiate abil ka

kliimaeesmärgid ja konkurentsivõimeline majandus.

Marek Reinaas lausus, et 21. septembril toimunud majanduskomisjoni ja

keskkonnakomisjoni ühisistungil paljud ettevõtjad ei näinud niivõrd probleemi eelnõu sisu,

vaid rääkisid sellest, kas neile peab kohustused panema seadusega või saab seda teha

teekaartidega. Majanduskomisjon võiks oma ettepanekutes keskkonnakomisjonile juhtida

tähelepanu vajadusele hinnata põhjalikult kliimakindla majanduse seaduse kooskõla

põhiseadusega. Tõsiselt tuleks läbi mõelda teema, et kui seaduses volitatakse valitsust

määruse tasandil õigusi ning kohustusi looma, siis see ei pruugi põhiseadusega kooskõlas olla.

Lisaks lausus kõneleja, et praeguse seadusega võib juhtuda, et arengukavad, programmid ja

teekaardid hakkavad asendama seadusandlust ning see ei pruugi mõistlik olla.

2. Riigikogu liikmete Toomas Uibo, Tanel Teini, Varro Vooglaiu, Kalle Laaneti, Madis

Timpsoni ja Rene Koka algatatud liiklusseaduse muutmise seaduse eelnõu (911 SE)

esimese lugemise ettevalmistamine

Marek Reinaas sõnas sissejuhatuseks, et Vabariigi Valitsus arutas eelnõu oma 18. juuni

2026. a istungil ja otsustas toetada Riigikogu liikmete algatatud eelnõu 911 SE eesmärki, et

muuta liiklus sujuvamaks, ohutumaks ja kasutada taristut tõhusamalt, kuid mitte toetada

eelnõu esitatud kujul.

Toomas Uibo lausus, et eelnõu esitamine lähtub sellest, et olemasolev teetaristu saaks

efektiivsemalt kasutatud. Mootorrattad tuleks eraldada muust autode liiklusvoost ja läbi selle

parandada mootorratturite liiklusohutust ning liikluse sujuvust. Suunates mootorrattad nt

bussirajale, siis tõstetakse oluliselt liiklusläbivust ja ka liiklusohutust. Tegemist on ka Politsei-

ja Piirivalveameti (PPA) seisukohaga. Eelnõu algatajad käisid käesoleva aasta suve alguses

PPA-l külas ja neid võttis vastu Taavi Kirss. Tema väljendatud seisukoht oli, et PPA on juba

aastaid mõelnud, kuidas läheneda probleemile, et mootorratturid autode vahel sõidavad ja

tervitas lahendust, et suunata mootorrattad bussirajale. Mootorrataste näol on tegemist

hooajaliste sõidukitega ja ühtlasi on neid võrreldes autodega väga vähe. Eelnõu esitajate

hinnangul ei muuda mootorrataste suunamine bussirajale oluliselt busside sõidugraafikut ega

ka nende turvalist liiklemist. Sarnased reeglid on kasutusele võtnud ka nt Norra ja

Ühendkuningriik ning on nähtud positiivseid arenguid liiklusvoo tõhusamal kasutamisel ja

teataval määral ka ohutuse tõstmisel. Eelnõu esitajad on teadlikud valitsuse seisukohast ja ka

Tallinna linna seisukohast. Viimase mureks oli, et mootorrattad hakkavad bussiliiklust

segama. Küll aga ei ole ühtegi uuringut, millele eelnimetatud väide toetub.

Margus Tähepõld lausus, et Tallinna linn esitas Kliimaministeeriumile oma seisukoha ka

kirjalikult ja teavitas, et nad ei soovi mootorrattaid ühissõidukirajale, ühtlasi ei soovi nad

enam sinna ka elektriautosid. Tallinna linn soovib, et ühissõidukirada oleks ainult

ühissõidukitele. Põhimõtteliselt on hetkel juba võimalik lubada mootorrattaid

ühissõidukirajale. Selleks on liiklusseaduses olemas vastav sõnastus ehk on loetletud, millised

9

sõidukid seal sõita võivad. Lisaks ühissõidukitele on lubatud alarmsõidukid, elektriautod ning

muud sõidukid, kui seda lubab asjakohane liikluskorraldusvahend. Sätte eesmärk selle

tegemisel oli, et tee omanikule jääb õigus otsustada, milliseid sõidukeid liikluse sujuvuse ja

ohutuse huvides ta sinna lisaks lubab. See tähendab, et hetkel on tee omanikul võimalik sinna

liiklusmärgiga lubada ka mootorrattad, mopeedid jne. Põhimõtteliselt on tegemist kohaliku

omavalitsuse autonoomiaga, sest tee omanikul on kohustus tagada ühistranspordi sujuvus ja

ohutus. See on ka kohaliku omavalitsuse korralduse seaduses üks kohaliku omavalitsuse

põhiülesandeid. Uuringud, kas ühissõidukirajale mootorrattaid lubada või mitte, peaks tegema

kohalik omavalitsus või tee omanik. Üldiselt tegemist ongi kohalike omavalitsustega, sest

riigiteedel ühissõidukiradasid ei ole. Seega, kui on olemas vastav aktiivgrupp, siis oleks

soovitus pöörduda kohaliku omavalitsuse poole, näidata vastavaid argumente ja uuringuid, et

kõik on ohutu ja siis võib-olla kohalik omavalitsus lubab neil ühissõidukirada kasutada.

Euroopa riikides on selline regulatsioon sarnane ehk üldiselt on ühissõidukirajal

mootorrattaga keelatud sõita, aga liikluskorraldusvahenditega on mõningatel juhtudel see

vastavalt tee omaniku hinnangutele lubatud.

Urve Tiidus tõi välja Helsingi linnaliikluse näite, kus on suures osas 30 km/h kiirusepiirang

ja ühtlasi ei ole seal näha kihutavaid tõuke- ega mootorrattaid, rääkimata autodest, mis

liiklevad väga korralikult. Linnaliikluses olev kultuur on kohaliku omavalitsuse kehtestada.

Ehkki mootorratturid võivad soovida kasutada ühistranspordiradu, et saaks kiiremini sõita,

siis eelkõige tasub kaaluda laste, noorte ja vanemate inimeste turvalisust.

Toomas Uibo lausus, et eelnõu eesmärk ei ole, et mootorratturid kihutada saaksid ja seda

teemat eelnõu ei reguleeri.

Rene Kokk nõustus, et kihutamisega eelnõu ei seostu. Lisaks lausus kõneleja, et

Kliimaministeeriumi ettepanek, et võiks minna iga kohaliku omavalitsusega sel teemal eraldi

rääkima, on arusaamatu. Mootorratturid ei lähe ise eraldi iga linna või vallaga suhtlema.

Eelnõu loogika on, et ka seaduses oleks mootorratas loetelus sees. Kui Tallinna linn leiab, et

nad ei soovi seda lubada, siis nad panevad sellekohase liiklusmärgi. Mootorratta lubamine

ühissõidukirajale on teatud olukordades praktiline lahendus. Kõneleja mõistis, et autojuhtidel

võib olla teatud mootorratturitega kehvasid kogemusi, kuid selles osas ei peaks üldistusi

tegema. Valdavalt käituvad mootorratturid liikluses mõistlikult. Kõneleja ettepanek on

seaduseelnõuga edasi liikuda ja teema seaduse tasandil ära reguleerida. Kohalik omavalitsus

saab siis veel edasi otsustada, kas ta soovib keelumärgi paigaldada või mitte.

Mart Maastik lausus, et mootorrataste lubamine ühistranspordirajale peaks vähendama ka

ummikuid ja ei tohiks ühistransporti takistada.

Toomas Uibo sõnas, et politsei tegeleb igapäevaselt liiklusohutusega ja nemad näevad

eelnõus lahendust. Ühtlasi nad ei leia, et eelnõuga tekitatakse võimalus mootorratastega

kihutada. Politsei näeb siin liikluskorralduse ja -ohutuse küsimust.

Margus Tähepõld nõustus, et eelnõu ei luba mootorrattaga huligaanitseda. Lisaks tuleks

eelnõu veidi täiendada, kui idee on selline, et soovitakse seadustada mootorrattasõit

10

ühistranspordirajal, kuid samas saaks kohalik omavalitsus selle siiski keelata. Kui seadus

ütleb hetkel, et teatud sõidukiga võib ühistranspordirajal sõita, siis kohalik omavalitsus ei saa

seadust oma alamaktiga piirata. See tähendab, et kui seadus ütleb, et mootorratas võib

ühissõidukirajal sõita, siis kohalik omavalitsus ei saa ilma vastava seaduse täienduseta seda

ära keelata. Kuna nt Tallinna linn ei soovi enam elektriautosid ühissõidukirajale, siis olukord

on lahendatud selliselt, et enam ei ole ühissõidukirada, vaid on sõidurada, mille kohal on

keelumärk ja lisaks ka lubatud sõidukid märgitud.

Mart Maastik lausus, et igal juhul saab kohalik omavalitsus reguleerida olukorda selliselt, et

paneb sõidurajale keelumärgi mootorrattaga sõitmise kohta.

Margus Tähepõld sõnas, et hetkel seadus ütleb, et ühissõidukirajal võib sõita muuhulgas

elektriautoga ja kohalikul omavalitsusel ei ole õigust lisada sinna märki, mis ütleb, et seal ei

või elektriautoga sõita.

Otsustati:

2.1. Määrata juhtivkomisjoni esindajaks Marek Reinaas (konsensus: Aleksei Jevgrafov, Rene

Kokk, Mart Maastik, Reili Rand, Marek Reinaas, Urve Tiidus, Kristina Šmigun-Vähi).

2.2. Teha ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda 30.09.2026 (konsensus: Aleksei

Jevgrafov, Rene Kokk, Mart Maastik, Reili Rand, Marek Reinaas, Urve Tiidus, Kristina

Šmigun-Vähi).

2.3. Teha ettepanek esimene lugemine lõpetada (konsensus: Aleksei Jevgrafov, Rene Kokk,

Mart Maastik, Reili Rand, Marek Reinaas, Urve Tiidus, Kristina Šmigun-Vähi).

3. Tuumaelektrijaama riigi eriplaneeringu asukoha eelvaliku lähteseisukohtade ja

keskkonnamõju strateegilise hindamise programmi tutvustus

Agnes Lihtsa andis ülevaate tuumaelektrijaama riigi eriplaneeringu asukoha eelvaliku

lähteseisukohtade ja keskkonnamõju strateegilise hindamise programmist (lisa 2). Käesoleva

aasta augustis lõppes esmaste materjalide avalik väljapanek. Hetkel ollakse riigi

eriplaneeringus esimese etapi alguses. Suve jooksul saadi kokku esmased materjalid.

Planeerimisseadus ei näe ette nende avalikku väljapanekut ega arvamuse küsimist

avalikkuselt. Planeerimisseadus näeb ette, et asjaomastelt asutustelt küsitakse

lähteseisukohtadele tagasisidet. Küll aga pani Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium

(MKM) need oma kodulehele üles ja teavitas kõiki planeeringualasse jäävaid maaomanikke.

Korraldati ka rahvakoosolekud kõigis kaheksas kohalikus omavalitsuses, mis planeeringualale

jäävad. Hetkel liigutakse ettenähtud ajagraafikus ja hilissügiseks soovitakse metoodika ja

lähteseisukohad ära kinnitada ja alustada asukoha eelvaliku sisulise tööga, milleks on

analüüside koostamine ja asukohtade võrdlemine. Planeeringuala on väga suur, u 1300 km2.

Ala on suur selleks, et lisaks jaama asukohale saaks kavandada ka ühendused ehk kõrgepinge

liitumise alajaama, ühendusteed ja jahutusvee taristu. Eelvalikus on kuus asukohta.

Praeguseks on kõik kuus asukohta välistuskriteeriumide vastu kontrollitud ja seetõttu on need

kõik ka lähteseisukohtadesse sisse jäänud. Kolm neist paiknevad Viru-Nigula vallas ja kolm

Lüganuse vallas. Kui sisulise hindamisega alustatakse, siis planeeritakse kogu jaama

maavajadus ja paigutatakse see indikatiivselt ära. Tagasisidet oodati lähteseisukohtade ja

mõjude hindamise programmi dokumendile. Tegemist on väga mahuka dokumendiga, kuna

valdkondi on palju. Praeguse tagasiside põhjal võib öelda, et tuleb kirjutada veelgi pikemalt,

11

selgitused tuleb teha põhjalikumaks ja metoodika läbipaistvamaks. Hetkel on üks osa

tagasiside läbitöötamisest ka oluliselt metoodika täiendamine just selles osas, et kõik erinevad

võrdlemise alused ja etapid oleksid paremini välja toodud. Samuti on oluline mõjude

hindamise programm. Rääkides uuringutest, siis varasemalt ei ole tehtud semiootilist

kultuurianalüüsi, lisaks tehakse juurde ka kogukonnauuring. Valim moodustatakse piirkonna

inimestest erinevate elanikkonnagruppide kaudu, et kaardistada meelsust ja samas ka

probleeme ning mõjusid. See aitaks paremini läheneda sotsiaal-majanduslike mõjude

hindamisele ja samas suunata ka kommunikatsiooni. Rääkides uurimisvaldkondadest, siis

tegemist ei ole ainult keskkonnamõjude uurimisega, mis hõlmab mõju inimesele ja

looduskeskkonnale. Lisanduvad tuumaelektrijaama eripärast tulenevad mõjud ehk

kiirgusmõjud ja tuumaohutus. Kõige olulisem on alati julgeolek ja ohutus ehk vastavus

välistele mõjutustegevustele ja julgeolekuriskidele, seega selle kohta tehakse eraldi analüüs.

Rääkides tööprotsessi ülesehitusest, siis esimene punkt, kus välistatakse selgelt sobimatud

alad, on praeguseks läbitud ja kuus asukohta on kontrollitud. Teine etapp on hetkel käimas ja

lähteseisukohtade kinnitamiseks peaks jõudma selleni, et kõik kuus ala on realistlikud

alternatiivid. Järgmisena algab sisuline töö ehk mõjude väljaselgitamine ja asukohtade

võrdlemine. Kui hetkel on dokumendis toodud 40 kriteeriumi, siis tagasiside põhjal lisandub

teatud kriteeriume ja osad kriteeriumid sõnastatakse paremini. Lõpuks soovitakse jõuda

tulemuseni, kus selgub üks kõige eelistatum asukoht, mille eelistus on väga selgelt

põhjendatud ja on arusaadav, kuidas selleni on jõutud ja kuidas see on kujunenud. Asukoha

eelvaliku otsuse peab vastu võtma Vabariigi Valitsus. Käesoleva aasta augustis toimus

esimene kaasamine ka kogukondade mõttes. Kõigis kohalikes omavalitsustes, mis

planeeringualasse jäävad, korraldati rahvakoosolek. Kõik koosolekud olid väga sisukad ja

kõigil küsiti konstruktiivseid küsimusi. Pigem oldi positiivsed, et juba nii varases etapis

tullakse protsessi tutvustama ja inimesi laialdaselt kaasatakse. Samal ajal ootas MKM ka

kirjalikku tagasisidet. Selle perioodi jooksul laekus 32 sisulist ettepanekute kirja, neist 12

ametiasutustelt, ülejäänud eraisikutelt ja ühendustelt. Ettepanekuid tehti üle 200. Üldiselt olid

need konkreetselt metoodikaga seotud ettepanekud, et kirjutada metoodika selgemaks ja tuua

paremini välja võrdlemise loogika. Rääkides eraisikute tagasisidest, siis on ka mõned

koondatud pöördumised, kus on kogutud allkirju. Oli teada eelinformatsioon, et on teatud

asukohad, kus on tuumaelektrijaama kavandamisele kohaliku kogukonna kindel vastuseis.

Kindlasti on sotsiaal-majanduslikke ja ka kultuurilisi asjaolusid, mida tuleb arvesse võtta. Kui

on olemas asukohaalternatiivid, siis ei ole põhjendatud eraomandi võõrandamine. Hetkel kõik

asukohad erinevad ka maaomandi poolest. On asukohti, mis on riigi omandis ja ka selliseid,

mis on täielikult eraomandis. Kui üldiselt strateegiline planeering vaatleb sobivaid alasid

omandiüleselt, siis antud juhul on omand siiski üks aspekt, mida kaaluda. Rääkides edasisest,

siis hetkel on toimunud töö tagasiside läbitöötamisega. Kui kandidaatalad ja lähteseisukohad

saavad lõplikult kinnitatud, algab sisuline töö. Esmaseid tulemusi loodetakse saada 2027.

aasta kevadeks, mida kindlasti avalikkusele tutvustatakse. Sellele järgneb seaduse järgi

asukoha eelvaliku otsuse eelnõu koostamine, selle avalikustamine ja asutustega

kooskõlastamine.

Mart Maastik lausus, et eriplaneeringus on kirjas konkreetse ettevõtte reaktorid ja võimsus.

Seega tellimuse on teinud üks ettevõte ja andnud selleks sisendi. Kõneleja uuris, kas riiklik

eriplaneering ei võiks näha laiemat pilti, kus ei ole keskendutud ühele konkreetsele

12

ettevõttele, sest võib olla on ka teisigi pakkujaid.

Agnes Lihtsa sõnas, et tehnoloogia valik on seotud eriplaneeringu algatamise taotlusega ja

planeeringust huvitatud isikuga. Taotluses oli huvitatud isik välja valinud tehnoloogiatüübi.

Mart Maastik küsis, kas eriplaneeringu eest tasub eraettevõte.

Agnes Lihtsa vastas, et riik menetleb ja koostab planeeringu, kuid koostöökokkuleppe alusel

on eriplaneeringu eest tasumine huvitatud isiku kanda. Kõneleja lisas, et planeeringu

kehtestamine ei anna Fermi Energia AS-ile (Fermi Energia) kindlust, et ainult nemad võivad

sinna hakata tuumaelektrijaama kavandama. Kui planeering kehtestatakse, siis see etapp

lõpeb. Järgmises etapis saab soovi esitada iga huvitatud isik. Hetkel on tegemist mõnes mõttes

Fermi Energia äririskiga. Nemad on planeeringu initsieerinud ja olnud nõus selle eest tasuma,

omamata garantiid, et ainult nemad võivad tulevikus tuumaelektrijaama ehitada.

Mart Maastik uuris, et kui tuleb teine ettevõtja, kes soovib teistsuguseid reaktoreid

paigaldada, siis kas eriplaneering tuleb ümber teha.

Agnes Lihtsa lausus, et Eestis on võimsuse osas ka võrgu piirang ehk ei ole võimalik

kavandada ühte tõeliselt suurt tootmisobjekti, mille võimusus oleks väga suur. Kõnealuses

planeeringus on samuti tegemist kahe reaktoriga koguvõimsusega 600 MW-i. Ühes asukohas

on see optimaalne, mida kavandada saab. Kõneleja ei teadnud täpselt öelda, millise

muudatuse tooks teistsuguse reaktori planeerimine, kuid kuna reaktoritel on ehitusspetsiifika

jms erinev, siis see võib kaasa tuua uue planeeringu.

Mart Maastik lausus, et seda oleks tegelikult oluline teada.

Marek Reinaas sõnas, et tuumaenergia ja -ohutuse seaduse vastu võtmisel tegeleti sellega, et

pandi paika edasine protsess.

Agnes Lihtsa ütles, et protsessi osad on kõik eraldiseisvad. Kui planeering saab sellise

sisendiga kehtestatud, siis jaama kavandamiseks järgneb väga mahukas eelhinnang ja seal

peab Riigikogu andma oma nõusoleku. Ilma Riigikogu nõusolekuta ei saa sealt edasi liikuda.

Mart Maastik lausus, et hetkel Eesti seob ennast justkui ühe ettevõttega, kuid üldiselt

konkurents tekitab hinna. Hetkel üks ettevõte näeb suurt vaeva, tasub kuludega seonduva ja

arusaadavalt on neil ka huvi see raha tagasi teenida. On tervitatav, et nad sellega tegelevad.

Küll aga sooviks kõneleja teada, et kui teatud etapis avaldab huvi mõni teine ettevõte, siis kas

asukohavalikud on kõigile pakkujatele avatud või tuleb teha uus planeering ja sellega

kaasnev. M. Maastik küsis, kas eriplaneering on avalik või Fermi Energia oma.

Agnes Lihtsa vastas, et planeering on avalik ja ei kuulu Fermi Energiale. Neilt tuli ainult

taotlus ja soov eriplaneering algatada. Planeeringumenetlus on riiklik protsess ja riik on

valinud riigihankega koostaja ning kinnitanud eksperdid. Huvitatud isikult on tulnud sisend

tehnoloogia osas.

13

Urve Tiidus tundis huvi, kui kaugel tuumaelektrijaam võib olla esimestest elumajadest.

Agnes Lihtsa vastas, et sellised tsoonid ja kaugused määrab tulevikus tuumaregulaator, kes

alustab Eestis tööd 1. jaanuaril 2027. aastal. Referentsiks saab kasutada Kanada näidet, kus

ehitus juba käib ja sealne regulaator on kaugused määranud. Seda mudeldatakse tulenevalt

reaktori võimsusest. Antud juhul planeeritav väikereaktor on oluliselt väiksema võimsusega

kui suured reaktorid, mis tingib ka selle, et kaugused on märksa väiksemad. Lisaks paikneb

reaktoriosa maal all. Kaugus, kus ühtegi eluhoonet ei tohi paikneda, on u 350 m.

Kristina Šmigun-Vähi uuris, milline oli peamine ettevõtete ja eraisikute tagasiside seoses

eriplaneeringuga.

Agnes Lihtsa sõnas, et tagasiside oli mitmekesine. Nt toodi Lüganuse piirkonnas välja, et

kindlasti tuleks tähelepanu pöörata mõjule kultuuri- ja kogukonna väärtustele. Toodi välja, et

tuleb hinnata kinnisvara väärtuse muutust, mis on alati inimeste mure. Palju tekitab ka

küsimusi mõju põhjaveele, eriti kui on teada, et ehitis läheb sügavale maa alla. See on väga

oluline murekoht. Oli ka kirju, mis palusid tuumaelektrijaama teatud piirkonda mitte rajada.

Võimalik oli eristada nii konstruktiivseid argumente kui ka emotsionaalseid.

Mart Maastik uuris, milline on hetkel erinevatest asukohavariantidest parim lahendus,

arvestades inimeste vastasseisu, majade kaugusi jne.

Agnes Lihtsa ütles, et hetkel on tegemist ainult metoodika kirjeldusega. Koguarvutust läbi ei

ole tehtud. Juhul, kui keegi toob hetkel välja, et teatud variant on parem kui teine, siis on

tegemist pigem inimese subjektiivse hinnanguga. Küll aga tõi kõneleja välja, et reaktor ei saa

paikneda veekogust väga kaugel või kui nad paiknevad kaugemal, siis on jahutusvesi tagatud

pigem avatud kanalitega, sest vajalik veekogus on suur ja peab olema takistusteta. Trassi

merest mitme kilomeetri kaugusele rajamine on kindlasti riskantsem. Ühtlasi on Eesti

põhimõte, et ei soovi midagi, mis tuumaelektrijaama rajamisega seondub, teha maailmas

esimest korda.

4. Ülevaade Hiiumaa 110 kV elektriühenduse riigi eriplaneeringu ja keskkonnamõju

strateegilise hindamise algatamisest

Agnes Lihtsa andis ülevaate Hiiumaa 110 kV elektriühenduse riigi eriplaneeringu ja

keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamisest (lisa 3). Kõneleja sõnas, et 2026. aasta

aprillis esitas Elektrilevi OÜ (Elektrilevi) taotluse riigi eriplaneeringu algatamiseks, et

elektrivõrku tugevdada, kuid kavandada ka Hiiumaale 110 kV elektrivõrk ja ühendused kas

Saaremaa ja/või Mandri-Eestiga. Käesoleva aasta 6. augustil algatas Vabariigi Valitsus

eriplaneeringu. Planeeringu puhul on sõlmitud koostöökokkulepe, mis tagab, et Elektrilevi

kannab kõik planeeringuga seotud kulud. Planeering ei ole kasulik ainult Hiiumaa

elektrivõrgu tugevdamiseks, vaid laiemalt Lääne-Eesti saarte elektrivõrgu tugevdamiseks ja

varustuskindluse tagamiseks. Riigi eriplaneering koostatakse üldiselt üleriigiliselt olulise

objekti asukoha valimiseks. Antud juhul eriplaneering kvalifitseerus, kuna tegu on väga

olulise osaga Eestist ja tänu sellele sai üleriigiline huvi tõlgendatud. Planeeringuala on

14

määratud selliselt, et lisaks ühendusele Saaremaaga oleks võimalik valida või läbi hinnata ka

võimalikud ühendused Mandri-Eestiga. Hetkel on planeering alles algusjärgus ja

valmistatakse ette riigihanget konsultandi leidmiseks. Seega ka ajagraafikust on väga vara

rääkida, aga eeldades, et 2027. aasta alguses saab koos konsultandiga töödega alustada, võiks

protsess umbes kaks aastat aega võtta. Seda eeldusel, et saab rakendada planeerimisseaduse

erisust, kus saab eelvaliku otsuse alusel loobuda detailsest lahendusest.

Edgar Kriisk andis ülevaate Hiiumaa 110 kV elektriühenduse riigi eriplaneeringu ja

keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamisest (lisa 3). Rääkides olemasolevast

olukorrast, siis praegune liin Hiiumaa ja Saaremaa vahel on ehitatud 1970. aastatel, kui

kehtisid veidi teised nõuded ja kvaliteedimäärused. Kindlasti on hetkel liin oma eluea ära

elanud. Liini on proovitud mitmed aastad osade kaupa töösse panna, kuid eriti viimastel

aastatel on tulnud tagasisidet, et võib olla peaks tulema eraldi täiendav ühendus mandri poolt.

Kõneleja andis ülevaate võimalikest liinide variantidest, millega saab tutvuda ettekandes.

Rääkides õhu- ja maaliini ehitusest, siis esimene on umbes viis korda odavam kui teine.

Vaadates ettekandes toodud varianti 2a, siis see on ühiskonna vaates väga hea, sest toetaks ka

elektripraamide kasutuselevõttu. Üks elektripraam tuleks Saaremaa ühendusele. Hiiumaa osas

ei ole selles osas nii palju teada, kuid võrku ehitatakse vähemalt 50 aastaks ja see variant

kindlasti toetaks elektripraamide kasutuselevõttu. Vaadates kaugemale, siis tugev ühendus

sadamas tähendaks ka seda, et saart saaks kriisi ajal toita läbi n-ö suure laeva. Lisaks, uus

Hiiumaa kaabel mandriga toetab ka Saaremaa varustuskindluse tõstmist ehk kui osad

ühendused ära kaovad, saab ühe kaabliga kahte saart varustada. Küll aga peab nii mere- kui ka

maismaakaablite puhul arvestama, et nende remont ja rikke väljaotsimine ning parandamine

on väga aeganõudev ja ka kulukas. Õhuliini rikke parandamine võtab üldiselt tunduvalt

vähem aega. Hetkel proovitakse leida kõige optimaalsem lahendus, mis oleks ka ühiskonnale

vastuvõetav. Tuleb ka arvestada, et mida pikem kaabli osa, seda kallim lahendus olema saab.

Reili Rand lausus on hea kuulda, et tegevused on toimumas, kuna tegemist on

regionaalpoliitilise otsusega. Hiiumaa jaoks on kõnealune teema ja vajadus olnud ilmselt

umbes 20 aastat. Kõne all ei ole ainult võrgu arendamise vajadused, vaid ka tööstusettevõtted

on endiselt häiritud tugevast voolukõikumisest. Ühtlasi, mida targemaks läheb tööstus, seda

keerulisemad probleemid selliste kõikumistega on. Rääkides ühenduse ja varustuskindluse

tagamisest, siis ainult kaablitest ja liinidest ei piisa, vaid alajaam on samuti võtmeküsimus.

Lisaks uuris kõneleja, kuidas on riskid seoses Leisi alajaamaga maandatud. Samuti tõi

kõneleja välja, et tegelik võit piirkonna arenguks on mandriühenduse kaudu. See on

arusaadavalt kallis, aga sellest võidavad väga paljud. Teemaks on olnud, et maksumus võiks

olla suurusjärgus 70 mln eurot. Kõneleja küsis, kas ja mis perspektiivis võiks rääkida, et

planeeringu kehtestamise järgselt muudatus ära tehakse.

Edgar Kriisk sõnas, et projekti täpset maksumust ei ole praegu võimalik öelda, kuid

suurusjärk 70 mln eurot võib olla realistlik. Lõplik maksumus sõltub valitavast

ühendusvariandist, rekonstrueeritavate alajaamade arvust ning maa- ja õhuliinide osakaalust.

Pärast eriplaneeringu kehtestamist on kavas viia esimeses etapis hankesse merekaabli ja

Heltermaa ühenduse rajamine ning Kärdla ja Käina alajaamade rekonstrueerimine. Selline töö

on kallis ja hetkel ei ole selleks 100% rahastust olemas. Küll aga ei ole ka täpselt teada, kas

15

kahe aasta jooksul planeering kehtestatakse. Ühtlasi ei anna planeeringu kehtestamine kohe

ehitusõigust, vaid kaasnevad ka projekteerimistööd. Hetkel pigem arvestatakse, et ehitamise

vahemik võiks jääda 2030.-2035. aastasse.

Mart Maastik lausus, et teemaga tegelemine on väga mõistlik. Kõneleja leidis, et kõige

realistlikum on Heltermaa-Haapsalu variant. Loomulikult võib ka teisi variante arutada, aga

on oluline, et see protsessi ei venitaks. Lisaks on teemaga tegelemine oluline nii Saaremaale

kui ka Hiiumaale. Tegemist on realistliku teemaga, mis lahendaks kahe saare mured korraga.

Ka Saaremaa osas oleks see õige variant ja kaotaks 330 kV Läti ühenduse vajaduse. Kõneleja

täpsustas ka 110 kV ja 330 kV kaablite hinnaerinevusi. Lisaks uuris M. Maastik, kes

projektiga tegelema hakkab, kuna teema on ka Elering AS-i arengukavas.

Edgar Kriisk lausus, et 110 kV elektriühenduse puhul on õhuliin umbes viis korda odavam

kui maaliin. 330 kV elektriühenduse puhul on vahe veelgi suurem. Kõneleja lausus, et Elering

AS-i kõrgepinge arengukava on tehtud koostöös Elektrileviga. Ta ei kommenteeri 330 kV

ühendust, kuna see jääb Elektrilevi vastutusalast välja, küll aga on see tõesti ühendusele

alternatiiviks. 110 kV ühenduse puhul ei saaks nt väga suuri andmekeskusi jms ühendada,

kuid mõistliku suurusega tööstusi saab hästi liita. Sama kehtib ka tuuleparkide kohta ehk

üksikud tuulikud mahuvad süsteemi, kuid meretuulepargid vajavad selgelt rohkem võimsust.

Urve Tiidus küsis, kus on kõnealuses ühenduses energiaallikad. Lisaks uuris kõneleja seoses

planeeritava Eesti-Läti ühendusega, et kust selles osas energia saadakse ja kas see tuleb

Euroopa poolt.

Edgar Kriisk vastas, et elekter on alati süsteemis olemas, kuid see tuleb erinevatest allikatest.

Nii 110 kV kui ka 330 kV ühenduse puhul liigub elekter ühes tunnis ühes suunas ja teises

suunas sõltuvalt sellest, kus tarbimise ja tootmise tasakaal on. Süsteemioperaatori ülesanne on

tagada, et võimsus oleks tasakaalus. Hiiumaa on tihti kevadest kuni sügiseni sõltumatu ehk

seal on tootjad nii palju, et nad katavad päevase energiatarbimise vajaduse ära.

5. Kollektiivse pöördumise „Ilutulestiku kasutamise ja müügi piiramine – inimeste,

loomade ja keskkonna hüvanguks“ arutelu

Marek Reinaas tõi meeldetuletuseks välja, et majanduskomisjon arutas pöördumist

12.05.2026 istungil, kuhu olid kutsutud kollektiivse pöördumise algatajad. Pöördumise

algatajatel oli neli ettepanekut: 1) keelata eraisikutele ilutulestiku müümine (va. erilubadega),

lubades vaid F1 kategooria ilutulestiku müügi eraisikutele või kehtestada ilutulestiku

laskmisele ajaline piirang; 2) piirata pürotehniliste toodete vabamüüki ning reguleerida

müügiaega ja -tingimusi vastavalt ohutusklassidele; 3) keelata ilutulestik loomade

varjupaikade, tallide, farmide, loomaaedade ja kaitsealade läheduses; 4) ja soovitada

omavalitsustele alternatiive, nt droonishowd. Kõneleja selgitas, et komisjon saab Riigikogu

kodu- ja töökorra seaduse §-st 15213 lähtudes pöördumist menetledes teha ühe järgmistest

otsustest:

1) algatada eelnõu või olulise tähtsusega riikliku küsimuse arutelu;

2) korraldada avalik istung;

3) edastada ettepanek pädevale institutsioonile seisukoha võtmiseks ja lahendamiseks;

16

4) edastada ettepanek Vabariigi Valitsusele seisukoha kujundamiseks ja pöördumisele

vastamiseks, kujundatud seisukohast teavitatakse ka komisjoni;

5) esitatud ettepanek tagasi lükata või

6) lahendada pöördumises püstitatud probleem muul viisil.

Komisjoni liikmed arutasid võimalikke lahendusvariante ning viidates kevadel komisjonis

toimunud arutelule leidsid, et pakutud neljast ettepanekust teist ehk pürotehniliste toodete

müügi piiramist võiks teatud moel rakendada. Selle kohta on komisjoni liige koostanud ka

eelnõu esialgse kavandi. Komisjoni eesmärk on lahendada probleem läbi eelnõu algatamise.

Otsustati:

5.1. Algatada eelnõu (konsensus: Mart Maastik, Reili Rand, Marek Reinaas, Urve Tiidus,

Kristina Šmigun-Vähi).

6. Info ja muud küsimused

Marek Reinaas andis ülevaate eesootavatest võimalikest lähetustest.

6.1. Vabariigi Valitsuse algatatud konkurentsiseaduse muutmise seaduse eelnõu

(926 SE) täiskogu päevakorda võtmise kuupäeva muutmine

Otsustati:

6.1.1. Muuta eelnõu täiskogus arutamise kuupäeva ja määrata selleks 21.10.2026 (konsensus:

Mart Maastik, Reili Rand, Marek Reinaas, Urve Tiidus, Kristina Šmigun-Vähi).

6.2. Vabariigi Valitsuse algatatud võlaõigusseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse

(uue tarbijakrediidi direktiivi ülevõtmine) eelnõu (947 SE) täiskogu päevakorda võtmise

kuupäeva muutmine

Otsustati:

6.2.1. Muuta eelnõu täiskogus arutamise kuupäeva ja määrata selleks 21.10.2026 (konsensus:

Mart Maastik, Reili Rand, Marek Reinaas, Urve Tiidus, Kristina Šmigun-Vähi).

6.3. Vabariigi Valitsuse algatatud planeerimisseaduse, ehitusseadustiku ning

ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seaduse muutmise seaduse eelnõu

(949 SE) täiskogu päevakorda võtmise kuupäeva muutmine

Otsustati:

6.3.1. Muuta eelnõu täiskogus arutamise kuupäeva ja määrata selleks 30.09.2026 (konsensus:

Mart Maastik, Reili Rand, Marek Reinaas, Urve Tiidus, Kristina Šmigun-Vähi).

(allkirjastatud digitaalselt)

Marek Reinaas

juhataja

(allkirjastatud digitaalselt)

Maria Haas

protokollija

600 MW tuumaelektrijaama ja selle toimimiseks vajaliku taristu riigi eriplaneering

22.09.2026

Agnes Lihtsa riigi planeeringute nõunik Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium [email protected] | 5819 0538

Kandidaatalad

Millised dokumendid avalikustati?

Lähteseisukohad

Töö eesmärk, planeeringuala ja põhimõtted

Mõjude hindamise programm

Pannakse paika, mis mõjusid hakatakse hindama ja millise metoodikaga

Uuringute lähteülesanded

Tehakse kindlaks täiendavate andmete ja uuringute vajadus, et asukohti võrrelda

https://riigiplaneering.ee/tuumajaam Dokumendid

Tähtaeg ettepanekuteks: 28.08.2026 [email protected]

Mida uurima hakatakse?

Inimene ja elukeskkond tervis, ohutus, müra, elektromagnetväli, liikumine, igapäevaelu

Vesi ja jahutus vee võtmine, juhtimine, temperatuur, kvaliteet

Majandus ja kogukond töökohad, teenused, maaomanikud, kohalik kasu/koormus

Loodus ja meri geoloogiline ehitus, kaitsealad, elustik, ranniku- ja merekeskkond

Taristu elektriliinid, teed, alajaamad, ühendused

Riskid ja ohutus tuumaohutus, hädaolukorrad, julgeolekuriskid, turvalisus

Kuidas asukohti võrreldakse?

Välistatakse selgelt

sobimatud alad – praeguses

etapis tehtud

1

Leitakse osapoolte koostöös

realistlikud alternatiivid –

LS lõpuks

2

Selgitatakse välja mõjud ja

tehniline teostatavus

3

Võrreldakse plusse,

miinuseid ja leevendus- võimalusi

4 5

Põhjendatakse, miks üks

lahendus on saanud

eelistuse

Toimusid 8 avalikku infokoosolekut augustis

03.08 Haljala

04.08 Sõmeru

05.08 Rakvere

06.08 Ulvi

10.08 Kohtla-Järve

11.08 Lüganuse

12.08 Kunda

13.08 Jõhvi

Laekunud kirjalik tagasiside • 32 sisulist ettepanekute kirja – neist 12 ametiasutustelt • Metoodikaga seotud ettepanekud puudutasid asukohavaliku suuremat

läbipaistvust, tuumaohutuse ja elanikkonnakaitse tugevamat arvestamist, elektriühenduste ja muu taristu mõju selgemat võrdlemist, kumulatiivsete mõjude hindamist ning kohaliku elukeskkonna, regionaalarengu ja kultuuripärandi mõju paremat kajastamist kandidaatide võrdlemisel.

• Eraisikute tagasiside keskendus peamiselt elukeskkonnale, kinnisvara väärtusele, joogiveele ja rannaaladele avalduvale mõjule. Samuti sooviti põhjalikumat käsitlust ohutusest, jäätmetest ja hädaolukordadest ning suuremat selgust asukohavaliku metoodika, taristu paiknemise ja võimalike hüvitamismehhanismide osas. Rõhutati vajadust hinnata tuumajaama koosmõju teiste piirkonna arendustega ning kasutada otsuste tegemisel rohkem kohalikku teadmist.

Edasised sammud

• 2026 sügis – kandidaatalade kinnitamine ja uuringute käivitamine

• 2026 sügis kuni 2027 kevad – uuringud, mõjuanalüüsid ja alternatiivide võrdlemine

• 2027 kevad/suvi – asukoha eelvaliku otsuse eelnõu koostamine

• 2027 sügis – kooskõlastamine, avalik väljapanek ja avalikud arutelud

• 2027 lõpp – Vabariigi Valitsuse otsus asukoha eelvaliku kohta