Munn, mölakas ja tibla tagasi ÕS-i ja kirjakeelde

Nõuame vanade ja ausate eestikeelsete sõnade "munn", "mölakas" ja "tibla" taas sisseviimist Õigekeelsuse Sõnaraamatusse.

ÕS määratleb ennast kirjakeele normi alusena. Uuest ÕS-i väljaandest on välja jäetud rida murdesõnu, nn madalsõnu ja vulgaarseteks kuulutatud sõnu. Leiame, et vaamata vulgaarsusele on munn ja mölakas sõnad, mis eesti keelt rikastavad ja mille kirjakeelest välja viskamine vaesustab meie kultuuriruumi. Et "tibla" peab Venemaa agressioonisõja neljandal aastal kasutuses olema, ei vaja pikemat põhjendamist. "Munni" ja "mölakat" kasutatakse aktiivselt nii kõnes kui kirjas. Näited hiljutistest artiklipealkirjadest: "Idufirmajuhi edu valem: ära ole mölakas ja kamaluga kannatust;" "Sa ei saa olla mölakas kui tahad teatris töötada;" "aga nemad ei pannud mind tähele, muudkui plaksutasid sellele, mis polnud munngi ja seitse tuhat laiki oli juba ja mitte munnigi." Eesti riik peab tagama eesti rahvuse, keele ja kultuuri säilimise läbi aegade. Leiame, et munni, mölaka ja tibla hoidmine kirjakeelsete sõnadena on eesti keele ja kultuuri säilimise seisukohalt oluline. Eesti keel ilma munni, mölaka ja tiblata muudab munnide, mölakate ja tiblade tegevuse lihtsamaks, mitte raskemaks, vaesustab eesti keelt, piirab eestlaste väljendusvabadust ning on põhiseadusega vastuolus.

Palume Riigikogu Kultuurikomisjonil küsimust arutada ja tagada "munni", "mölaka" ja "tibla" staatuse taastamine kirjakeelsete sõnadena ehk nende tagasipanek Õigekeelsuse Sõnaraamatusse.