Karmen Joller

Sotsiaalminister, Tervisekassa nõukogu esimees

Teadmiseks:

Tervisekassa juhatus

Riigikogu sotsiaalkomisjon

Õiguskantsler

Tervisekassa nõukogule Tervisekassa arengu strateegilistes küsimustes nõuandva komisjoni liikmed

30.09.2026

Sotsiaalpartnerid hoiatavad tervishoiualase otsustamise koondumise eest kitsasse ringi.

Austatud sotsiaalminister ja Tervisekassa nõukogu esimees Karmen Joller

Meile on jõudnud info, et Tervisekassa nõukogu kaalub Tervisekassa arengukava ja teiste

strateegiliste küsimuste arutamisel nõuandva komisjoni praegusel kujul tegevuse lõpetamist.

Komisjoni kuuluvad tervishoiuvaldkonna organisatsioonide juhid ja tippeksperdid, kelle kaudu on

Tervisekassa juhtorganitel olnud võimalik saada vahetut tagasisidet kavandatavate otsuste mõju kohta

tervishoiusüsteemile, selle töötajatele ja patsientidele.

Allakirjutanud organisatsioonid peavad sellist sammu tõsiseks veaks, millel saaks olema väga suur

negatiivne mõju kogu tervisevaldkonna sünergilisele toimimisele.

Komisjon loodi 2018. aastal pärast Eesti Haigekassa seaduse muutmist, millega tervishoiuvaldkonnas

töötavatel inimestel ei olnud enam võimalik kuuluda Eesti Haigekassa nõukogusse senisel viisil.

Nõuandva komisjoni loomine tasakaalustas seda muudatust, säilitades tervishoiuvaldkonna

osapooltele sisulise võimaluse osaleda strateegiliste otsuste ettevalmistamisel. Komisjoni ülesanne ei

ole olnud Tervisekassa juhtimist asendada, vaid tuua otsustusprotsessi valdkonna praktiline teadmine

ning hinnata kavandatavate otsuste võimalikku mõju enne nende lõplikku vastuvõtmist.

Leiame, et nii tervishoiutöötajatel kui teenuseosutajatel peab olema võimalus enne oluliste

otsuste langetamist oma seisukohti esitada, eriarvamusi läbi arutada ning juhtida tähelepanu

võimalikele riskidele.

Kuni viimase ajani on selline koostöömudel meie hinnangul toiminud. Samal ajal oleme viimasel

perioodil täheldanud teistsugust suundumust: olulisi tervishoiupoliitilisi ja rahastamisotsuseid

arutatakse järjest enam piiratud ringis ning valdkonna esindusorganisatsioonid saavad neist teada

alles siis, kui põhimõttelised valikud on juba tehtud. Meieni on jõudnud ka seisukoht, et Tervisekassa

nõukogu vajab otsuste tegemiseks senisest erineva lähtekohaga informatsiooni.

Uute vaatenurkade kaasamine on iseenesest vajalik ja tervitatav. See ei saa aga tähendada

olemasolevate tervishoiuvaldkonna esindusorganisatsioonide kõrvalejätmist ega nende asendamist

kitsalt valitud ekspertidega. Kui leiate, et komisjon vajab täiendavat ekspertiisi, tuleks seda jagada ka

sotsiaalpartneritega. Ekspertarvamus ja tervishoiusüsteemi töötajaid ning teenuseosutajaid esindavate

organisatsioonide seisukohad täidavad otsustusprotsessis erinevat rolli ning üks ei asenda teist.

Eriti problemaatiline oleks olukord, kus komisjoni senine koosseis saadetakse laiali ning selle

asemele moodustatakse nõuandev kogu inimestest, kelle valiku alused, esindusmandaat ja sõltumatus

ei ole avalikult selged. Selline samm vähendaks otsustusprotsessi läbipaistvust ning looks

põhjendatud küsimuse, kas nõuandvatelt kogudelt oodatakse sõltumatut tagasisidet või eeskätt juba

kavandatud otsuseid toetavaid seisukohti.

Tervishoid ei ole valdkond, mida saab jätkusuutlikult juhtida üksnes kabinetivaikuses.

Tervishoiusüsteemi toimimine sõltub kümnete tuhandete arstide, õdede, teiste tervishoiutöötajate ja

teenuseosutajate koostööst. Juhtimisotsused saavad olla rakendatavad ja legitiimsed ainult siis, kui

nende ettevalmistamisse on kaasatud inimesed ja organisatsioonid, kes vastutavad nende otsuste

tegeliku elluviimise eest.

See on oluline ka Eesti julgeoleku seisukohalt. Kriisi- ja sõjaolukorras tugineb Eesti tervishoiu

toimepidevus suurel määral samale haiglate, perearstikeskuste, kiirabi ja teiste elutähtsate

tervishoiuteenuste võrgustikule, mis peab toimima iga päev ka rahuajal. Usaldus riigi,

tervishoiuasutuste ja tervishoiutöötajate vahel ei teki kriisi puhkedes üleöö. Seda tuleb kujundada

avatud ja sisulise koostöö kaudu juba rahuajal.

Seetõttu ei saa Tervisekassa nõuandva komisjoni tegevuse lõpetamine, selle rolli põhimõtteline

muutmine või tervishoiu esindusorganisatsioonide kõrvalejätmine olla ühe inimese või väikese

otsustajate ringi administratiivne valik. Tegemist oleks olulise muudatusega tervishoiu

juhtimismudelis ning sellisele otsusele peab eelnema avalik põhjendus ja sisuline arutelu asjaomaste

organisatsioonidega.

Palume Tervisekassa nõukogul:

1. mitte lõpetada praeguse nõuandva komisjoni tegevust enne sisulise arutelu toimumist

tervishoiu sotsiaalpartneritega;

2. avalikustada kavandatava muudatuse põhjendused, eesmärgid ja uue võimaliku

nõuandva mudeli põhimõtted;

3. tagada ka edaspidi tervishoiutöötajate ja tervishoiuteenuse osutajate

esindusorganisatsioonidele püsiv ja tegelik võimalus osaleda Tervisekassa strateegiliste

otsuste ettevalmistamisel;

4. vältida juhtimismudelit, kus olulised otsused kujundatakse kitsas ringis ning esitatakse

valdkonna osapooltele arutamiseks alles pärast põhimõtteliste valikute tegemist.

Tervishoiu juhtimise tugevus ei väljendu kriitiliste seisukohtade vältimises, vaid võimes neid kuulata,

neile argumenteeritult vastata ning kujundada otsuseid koostöös inimestega, kes Eesti

tervishoiusüsteemi iga päev töös hoiavad.

Tervishoiusüsteemi usaldusväärsus ja kriisikindlus sõltuvad sellest, et olulised otsused sünniksid

läbipaistvalt, professionaalselt ja koostöös – mitte tagatubades.

Lugupidamisega

allkirjastatud digitaalselt

Neeme Tõnisson

Eesti Arstide Liit

Urmas Sule

Eesti Haiglate Liit

Kätlin Lillemaa

Eesti Õdede Liit

Ago Kõrgvee

Eesti Kiirabi Liit

Ulvi Tasane

Eesti Tervishoiutöötajate Kutseliit

Iiris Velling

Eesti Kliiniliste Psühholoogide Kutseliit

Anne Uriko

Eesti Kliiniliste Logopeedide Kutseliit

Margot Pintson

Eesti Füsioterapeutide Liit

Karmen Joller

Sotsiaalminister, Tervisekassa nõukogu esimees

Teadmiseks:

Tervisekassa juhatus

Riigikogu sotsiaalkomisjon

Õiguskantsler

Tervisekassa nõukogule Tervisekassa arengu strateegilistes küsimustes nõuandva komisjoni liikmed

30.09.2026

Sotsiaalpartnerid hoiatavad tervishoiualase otsustamise koondumise eest kitsasse ringi.

Austatud sotsiaalminister ja Tervisekassa nõukogu esimees Karmen Joller

Meile on jõudnud info, et Tervisekassa nõukogu kaalub Tervisekassa arengukava ja teiste

strateegiliste küsimuste arutamisel nõuandva komisjoni praegusel kujul tegevuse lõpetamist.

Komisjoni kuuluvad tervishoiuvaldkonna organisatsioonide juhid ja tippeksperdid, kelle kaudu on

Tervisekassa juhtorganitel olnud võimalik saada vahetut tagasisidet kavandatavate otsuste mõju kohta

tervishoiusüsteemile, selle töötajatele ja patsientidele.

Allakirjutanud organisatsioonid peavad sellist sammu tõsiseks veaks, millel saaks olema väga suur

negatiivne mõju kogu tervisevaldkonna sünergilisele toimimisele.

Komisjon loodi 2018. aastal pärast Eesti Haigekassa seaduse muutmist, millega tervishoiuvaldkonnas

töötavatel inimestel ei olnud enam võimalik kuuluda Eesti Haigekassa nõukogusse senisel viisil.

Nõuandva komisjoni loomine tasakaalustas seda muudatust, säilitades tervishoiuvaldkonna

osapooltele sisulise võimaluse osaleda strateegiliste otsuste ettevalmistamisel. Komisjoni ülesanne ei

ole olnud Tervisekassa juhtimist asendada, vaid tuua otsustusprotsessi valdkonna praktiline teadmine

ning hinnata kavandatavate otsuste võimalikku mõju enne nende lõplikku vastuvõtmist.

Leiame, et nii tervishoiutöötajatel kui teenuseosutajatel peab olema võimalus enne oluliste

otsuste langetamist oma seisukohti esitada, eriarvamusi läbi arutada ning juhtida tähelepanu

võimalikele riskidele.

Kuni viimase ajani on selline koostöömudel meie hinnangul toiminud. Samal ajal oleme viimasel

perioodil täheldanud teistsugust suundumust: olulisi tervishoiupoliitilisi ja rahastamisotsuseid

arutatakse järjest enam piiratud ringis ning valdkonna esindusorganisatsioonid saavad neist teada

alles siis, kui põhimõttelised valikud on juba tehtud. Meieni on jõudnud ka seisukoht, et Tervisekassa

nõukogu vajab otsuste tegemiseks senisest erineva lähtekohaga informatsiooni.

Uute vaatenurkade kaasamine on iseenesest vajalik ja tervitatav. See ei saa aga tähendada

olemasolevate tervishoiuvaldkonna esindusorganisatsioonide kõrvalejätmist ega nende asendamist

kitsalt valitud ekspertidega. Kui leiate, et komisjon vajab täiendavat ekspertiisi, tuleks seda jagada ka

sotsiaalpartneritega. Ekspertarvamus ja tervishoiusüsteemi töötajaid ning teenuseosutajaid esindavate

organisatsioonide seisukohad täidavad otsustusprotsessis erinevat rolli ning üks ei asenda teist.

Eriti problemaatiline oleks olukord, kus komisjoni senine koosseis saadetakse laiali ning selle

asemele moodustatakse nõuandev kogu inimestest, kelle valiku alused, esindusmandaat ja sõltumatus

ei ole avalikult selged. Selline samm vähendaks otsustusprotsessi läbipaistvust ning looks

põhjendatud küsimuse, kas nõuandvatelt kogudelt oodatakse sõltumatut tagasisidet või eeskätt juba

kavandatud otsuseid toetavaid seisukohti.

Tervishoid ei ole valdkond, mida saab jätkusuutlikult juhtida üksnes kabinetivaikuses.

Tervishoiusüsteemi toimimine sõltub kümnete tuhandete arstide, õdede, teiste tervishoiutöötajate ja

teenuseosutajate koostööst. Juhtimisotsused saavad olla rakendatavad ja legitiimsed ainult siis, kui

nende ettevalmistamisse on kaasatud inimesed ja organisatsioonid, kes vastutavad nende otsuste

tegeliku elluviimise eest.

See on oluline ka Eesti julgeoleku seisukohalt. Kriisi- ja sõjaolukorras tugineb Eesti tervishoiu

toimepidevus suurel määral samale haiglate, perearstikeskuste, kiirabi ja teiste elutähtsate

tervishoiuteenuste võrgustikule, mis peab toimima iga päev ka rahuajal. Usaldus riigi,

tervishoiuasutuste ja tervishoiutöötajate vahel ei teki kriisi puhkedes üleöö. Seda tuleb kujundada

avatud ja sisulise koostöö kaudu juba rahuajal.

Seetõttu ei saa Tervisekassa nõuandva komisjoni tegevuse lõpetamine, selle rolli põhimõtteline

muutmine või tervishoiu esindusorganisatsioonide kõrvalejätmine olla ühe inimese või väikese

otsustajate ringi administratiivne valik. Tegemist oleks olulise muudatusega tervishoiu

juhtimismudelis ning sellisele otsusele peab eelnema avalik põhjendus ja sisuline arutelu asjaomaste

organisatsioonidega.

Palume Tervisekassa nõukogul:

1. mitte lõpetada praeguse nõuandva komisjoni tegevust enne sisulise arutelu toimumist

tervishoiu sotsiaalpartneritega;

2. avalikustada kavandatava muudatuse põhjendused, eesmärgid ja uue võimaliku

nõuandva mudeli põhimõtted;

3. tagada ka edaspidi tervishoiutöötajate ja tervishoiuteenuse osutajate

esindusorganisatsioonidele püsiv ja tegelik võimalus osaleda Tervisekassa strateegiliste

otsuste ettevalmistamisel;

4. vältida juhtimismudelit, kus olulised otsused kujundatakse kitsas ringis ning esitatakse

valdkonna osapooltele arutamiseks alles pärast põhimõtteliste valikute tegemist.

Tervishoiu juhtimise tugevus ei väljendu kriitiliste seisukohtade vältimises, vaid võimes neid kuulata,

neile argumenteeritult vastata ning kujundada otsuseid koostöös inimestega, kes Eesti

tervishoiusüsteemi iga päev töös hoiavad.

Tervishoiusüsteemi usaldusväärsus ja kriisikindlus sõltuvad sellest, et olulised otsused sünniksid

läbipaistvalt, professionaalselt ja koostöös – mitte tagatubades.

Lugupidamisega

allkirjastatud digitaalselt

Neeme Tõnisson

Eesti Arstide Liit

Urmas Sule

Eesti Haiglate Liit

Kätlin Lillemaa

Eesti Õdede Liit

Ago Kõrgvee

Eesti Kiirabi Liit

Ulvi Tasane

Eesti Tervishoiutöötajate Kutseliit

Iiris Velling

Eesti Kliiniliste Psühholoogide Kutseliit

Anne Uriko

Eesti Kliiniliste Logopeedide Kutseliit

Margot Pintson

Eesti Füsioterapeutide Liit