Karmen Joller
Sotsiaalminister .10.2026


Kirjalik küsimus lastega töötamise piirangu täitmise kohta tervishoiuvaldkonnas


Austatud sotsiaalminister


Avalikkusele teadaolevalt tunnistas Harju Maakohus Romek Märtsini 27. mail 2015 süüdi karistusseadustiku § 178 lõike 1 alusel1 ning 16. aprillil 2019 § 175¹ lõike 2 alusel2. Otsused puudutavad vastavalt laste seksuaalset väärkohtlemist kujutava materjali hoidmist ja teistele kättesaadavaks tegemist ning sellisele materjalile teadlikult juurdepääsu taotlemist.

Rakvere Haigla veebilehel on R. Märtsinit nimetatud kirurgiaosakonna plastikakirurgina3. Samal ajal on avalikkuses esitatud väiteid, et ta on pärast süüdimõistmisi ravinud haiglas ka lapsi4.

Lastekaitseseadus sätestab piirangud isikutele, kes ei tohi lastega töötada. Nimetatud piirang peab tagama, et lastega kokku puutuvatele kutsealadele ei pääseks töötama inimesed, keda on karistatud või kes on sundravile määratud lastekaitseseaduse §-s 20 nimetatud süütegude alusel.  

Lastega töötamise piirangu kontrolli eesmärk on kaitsta lapsi väärkohtlemise eest lasteaedades, koolides, trennides, huviringides, laagrites, kokkupuutel lastekaitsetöötajaga ja muudes taolistes kohtades. 

Lastekaitseseaduse ja Justiits- ja Digiministeeriumi selgituse kohaselt kaasneb lastepornoga seotud kuritegude eest karistamisega eluaegne lastega töötamise piirang, sõltumata karistuse arhiveerimisest. Lastega töötamist võimaldav tööandja peab kontrollima piirangu puudumist tööle võtmisel ning edaspidi vähemalt kord aastas.5

Lapsel ja tema vanemal peab olema võimalik usaldada, et lastega töötamist võimaldav isik, sh raviasutus, järgib laste kaitseks kehtestatud nõudeid.


Eeltoodust tulenevalt palun Teilt vastuseid Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse § 147 alusel järgmistele küsimustele:
1. Kas R. Märtsin on pärast nimetatud süüdimõistmisi osutanud Rakvere Haiglas või teistes raviasutustes tervishoiuteenuseid lastele? Kui jah, siis millisel ajavahemikul ja kui paljudele lastele?
2. Kas R. Märtsinile kohaldus lastega töötamise piirang? Kui ta on piirangu kehtimise ajal lapsi ravinud, siis kuidas sai see võimalikuks? Kui piirangut on muudetud või see on kehtetuks tunnistatud, siis millal, kelle otsusega ja millisel õiguslikul alusel?
3. Millal sai Rakvere Haigla juhtkond süüdimõistvatest kohtuotsustest teada? Millal kontrollis haigla viimati R. Märtsini lastega töötamise õigust ning milline oli kontrolli tulemus? Kas haigla on täitnud iga-aastase kontrollimise kohustust?
4. Millal said Sotsiaalministeerium, Terviseamet ja Sotsiaalkindlustusamet teada võimalikust piirangu rikkumisest ning mida on nad ette võtnud? Kas on algatatud järelevalve, et selgitada välja nii arsti kui ka talle lastega töötamist võimaldanud isikute võimalikud rikkumised?
5. Kui palju tegutseb Eestis praegu arste, keda on karistatud või kes on sundravile määratud lastekaitseseaduse § 20 nimetatud süütegude alusel?
6. Kuidas jõuab teave arsti süüdimõistmisest ja lastega töötamise piirangust Terviseametini ning isiku tööandjateni? Kas toimib automaatne teavitus ning kuidas tagatakse piirangu järgimine töökoha vahetamisel või mitmes raviasutuses töötamisel?
7. Milliseid konkreetseid meetmeid rakendate, et lastega töötamise keeluga tervishoiutöötajad ei saaks lapsi ravida? Milliseid muudatusi tuleks teha järelevalves, andmevahetuses või õigusaktides ning kes vastutab nende elluviimise eest?




Lugupidamisega




(allkirjastatud digitaalselt)

Züleyxa Izmailova

Riigikogu liige

Karmen Joller
Sotsiaalminister .10.2026


Kirjalik küsimus lastega töötamise piirangu täitmise kohta tervishoiuvaldkonnas


Austatud sotsiaalminister


Avalikkusele teadaolevalt tunnistas Harju Maakohus Romek Märtsini 27. mail 2015 süüdi karistusseadustiku § 178 lõike 1 alusel1 ning 16. aprillil 2019 § 175¹ lõike 2 alusel2. Otsused puudutavad vastavalt laste seksuaalset väärkohtlemist kujutava materjali hoidmist ja teistele kättesaadavaks tegemist ning sellisele materjalile teadlikult juurdepääsu taotlemist.

Rakvere Haigla veebilehel on R. Märtsinit nimetatud kirurgiaosakonna plastikakirurgina3. Samal ajal on avalikkuses esitatud väiteid, et ta on pärast süüdimõistmisi ravinud haiglas ka lapsi4.

Lastekaitseseadus sätestab piirangud isikutele, kes ei tohi lastega töötada. Nimetatud piirang peab tagama, et lastega kokku puutuvatele kutsealadele ei pääseks töötama inimesed, keda on karistatud või kes on sundravile määratud lastekaitseseaduse §-s 20 nimetatud süütegude alusel.  

Lastega töötamise piirangu kontrolli eesmärk on kaitsta lapsi väärkohtlemise eest lasteaedades, koolides, trennides, huviringides, laagrites, kokkupuutel lastekaitsetöötajaga ja muudes taolistes kohtades. 

Lastekaitseseaduse ja Justiits- ja Digiministeeriumi selgituse kohaselt kaasneb lastepornoga seotud kuritegude eest karistamisega eluaegne lastega töötamise piirang, sõltumata karistuse arhiveerimisest. Lastega töötamist võimaldav tööandja peab kontrollima piirangu puudumist tööle võtmisel ning edaspidi vähemalt kord aastas.5

Lapsel ja tema vanemal peab olema võimalik usaldada, et lastega töötamist võimaldav isik, sh raviasutus, järgib laste kaitseks kehtestatud nõudeid.


Eeltoodust tulenevalt palun Teilt vastuseid Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse § 147 alusel järgmistele küsimustele:
1. Kas R. Märtsin on pärast nimetatud süüdimõistmisi osutanud Rakvere Haiglas või teistes raviasutustes tervishoiuteenuseid lastele? Kui jah, siis millisel ajavahemikul ja kui paljudele lastele?
2. Kas R. Märtsinile kohaldus lastega töötamise piirang? Kui ta on piirangu kehtimise ajal lapsi ravinud, siis kuidas sai see võimalikuks? Kui piirangut on muudetud või see on kehtetuks tunnistatud, siis millal, kelle otsusega ja millisel õiguslikul alusel?
3. Millal sai Rakvere Haigla juhtkond süüdimõistvatest kohtuotsustest teada? Millal kontrollis haigla viimati R. Märtsini lastega töötamise õigust ning milline oli kontrolli tulemus? Kas haigla on täitnud iga-aastase kontrollimise kohustust?
4. Millal said Sotsiaalministeerium, Terviseamet ja Sotsiaalkindlustusamet teada võimalikust piirangu rikkumisest ning mida on nad ette võtnud? Kas on algatatud järelevalve, et selgitada välja nii arsti kui ka talle lastega töötamist võimaldanud isikute võimalikud rikkumised?
5. Kui palju tegutseb Eestis praegu arste, keda on karistatud või kes on sundravile määratud lastekaitseseaduse § 20 nimetatud süütegude alusel?
6. Kuidas jõuab teave arsti süüdimõistmisest ja lastega töötamise piirangust Terviseametini ning isiku tööandjateni? Kas toimib automaatne teavitus ning kuidas tagatakse piirangu järgimine töökoha vahetamisel või mitmes raviasutuses töötamisel?
7. Milliseid konkreetseid meetmeid rakendate, et lastega töötamise keeluga tervishoiutöötajad ei saaks lapsi ravida? Milliseid muudatusi tuleks teha järelevalves, andmevahetuses või õigusaktides ning kes vastutab nende elluviimise eest?




Lugupidamisega




(allkirjastatud digitaalselt)

Züleyxa Izmailova

Riigikogu liige

Karmen Joller
Sotsiaalminister .10.2026


Kirjalik küsimus lastega töötamise piirangu täitmise kohta tervishoiuvaldkonnas


Austatud sotsiaalminister


Avalikkusele teadaolevalt tunnistas Harju Maakohus Romek Märtsini 27. mail 2015 süüdi karistusseadustiku § 178 lõike 1 alusel1 ning 16. aprillil 2019 § 175¹ lõike 2 alusel2. Otsused puudutavad vastavalt laste seksuaalset väärkohtlemist kujutava materjali hoidmist ja teistele kättesaadavaks tegemist ning sellisele materjalile teadlikult juurdepääsu taotlemist.

Rakvere Haigla veebilehel on R. Märtsinit nimetatud kirurgiaosakonna plastikakirurgina3. Samal ajal on avalikkuses esitatud väiteid, et ta on pärast süüdimõistmisi ravinud haiglas ka lapsi4.

Lastekaitseseadus sätestab piirangud isikutele, kes ei tohi lastega töötada. Nimetatud piirang peab tagama, et lastega kokku puutuvatele kutsealadele ei pääseks töötama inimesed, keda on karistatud või kes on sundravile määratud lastekaitseseaduse §-s 20 nimetatud süütegude alusel.  

Lastega töötamise piirangu kontrolli eesmärk on kaitsta lapsi väärkohtlemise eest lasteaedades, koolides, trennides, huviringides, laagrites, kokkupuutel lastekaitsetöötajaga ja muudes taolistes kohtades. 

Lastekaitseseaduse ja Justiits- ja Digiministeeriumi selgituse kohaselt kaasneb lastepornoga seotud kuritegude eest karistamisega eluaegne lastega töötamise piirang, sõltumata karistuse arhiveerimisest. Lastega töötamist võimaldav tööandja peab kontrollima piirangu puudumist tööle võtmisel ning edaspidi vähemalt kord aastas.5

Lapsel ja tema vanemal peab olema võimalik usaldada, et lastega töötamist võimaldav isik, sh raviasutus, järgib laste kaitseks kehtestatud nõudeid.


Eeltoodust tulenevalt palun Teilt vastuseid Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse § 147 alusel järgmistele küsimustele:
1. Kas R. Märtsin on pärast nimetatud süüdimõistmisi osutanud Rakvere Haiglas või teistes raviasutustes tervishoiuteenuseid lastele? Kui jah, siis millisel ajavahemikul ja kui paljudele lastele?
2. Kas R. Märtsinile kohaldus lastega töötamise piirang? Kui ta on piirangu kehtimise ajal lapsi ravinud, siis kuidas sai see võimalikuks? Kui piirangut on muudetud või see on kehtetuks tunnistatud, siis millal, kelle otsusega ja millisel õiguslikul alusel?
3. Millal sai Rakvere Haigla juhtkond süüdimõistvatest kohtuotsustest teada? Millal kontrollis haigla viimati R. Märtsini lastega töötamise õigust ning milline oli kontrolli tulemus? Kas haigla on täitnud iga-aastase kontrollimise kohustust?
4. Millal said Sotsiaalministeerium, Terviseamet ja Sotsiaalkindlustusamet teada võimalikust piirangu rikkumisest ning mida on nad ette võtnud? Kas on algatatud järelevalve, et selgitada välja nii arsti kui ka talle lastega töötamist võimaldanud isikute võimalikud rikkumised?
5. Kui palju tegutseb Eestis praegu arste, keda on karistatud või kes on sundravile määratud lastekaitseseaduse § 20 nimetatud süütegude alusel?
6. Kuidas jõuab teave arsti süüdimõistmisest ja lastega töötamise piirangust Terviseametini ning isiku tööandjateni? Kas toimib automaatne teavitus ning kuidas tagatakse piirangu järgimine töökoha vahetamisel või mitmes raviasutuses töötamisel?
7. Milliseid konkreetseid meetmeid rakendate, et lastega töötamise keeluga tervishoiutöötajad ei saaks lapsi ravida? Milliseid muudatusi tuleks teha järelevalves, andmevahetuses või õigusaktides ning kes vastutab nende elluviimise eest?




Lugupidamisega




(allkirjastatud digitaalselt)

Züleyxa Izmailova

Riigikogu liige