Stenbocki maja / Rahukohtu 3 / 15161 Tallinn / Estonia / registrikood 70004809 +372 693 5555 / [email protected] / www.riigikantselei.ee

Riigikogu juhatus   Meie: 01.10.2026 nr 2-5/26-01935-2

       Eesti seisukohad alaealiste turvalisuse  kohta veebikeskkonnas ja sotsiaalmeedia  kasutamise võimalike piirangute kohta          Austatud Riigikogu juhatus      Edastan  Vabariigi  Valitsuse  1.  oktoobri  2026.  a  istungil  heaks  kiidetud  järgmised  Eesti  seisukohad  alaealiste  turvalisuse  kohta  veebikeskkonnas  ja  sotsiaalmeedia  kasutamise  võimalike piirangute kohta:   1.1 Eesti leiab, et laste ja noorte kaitsmisel veebikeskkonnas, sealhulgas sotsiaalmeedias, peab  suurenema platvormide  ja digiteenuste pakkujate vastutus oma  teenustest  tulenevate  riskide  maandamisel.  Toetame  üldist  eesmärki  tugevdada  Euroopa  Komisjoni  poolt  väga  suurte  veebiplatvormide  ja  otsingumootorite  üle  tehtavat  järelevalvet,  et  tagada  Euroopa  Liidu  digiteenuste määruse tõhus rakendamine ja nõuete täitmine. Euroopa Komisjon peab hindama,  kas  kehtiv  õigusraamistik  ja  olemasolevad  järelevalvevahendid  on  piisavad  rikkumiste  tõhusaks  ja  tempokaks  menetlemiseks  kiiresti  muutuvas  digimaailmas,  ning  leidma  viise  menetluste kiirendamiseks.   1.2 Eesti ei toeta alaealistele ligipääsetavate sotsiaalmeediaplatvormide ja teiste digiteenuste,  sealhulgas  tehisarukaaslaste  suhtes  üldise  katuskeelu  kehtestamist.  Eesmärk  peab  olema  kõigile kasutajatele turvaliste digiteenuste kujundamine.   1.3 Eesti  leiab,  et digiteenustele  ligipääsu ei  tohi piirata  ebaproportsionaalsete meetmetega.  Alaealiste  kaitseks  kavandatavate  meetmete  väljatöötamisel  tuleb  lähtuda  lapse  õigustest  tervikuna.  Meetmed  peavad  olema  riskipõhised,  eesmärgipärased,  proportsionaalsed,  eri  kasutajarühmade  võimeid  ja  vajadusi  arvestavad  ning  toetama  digiühiskonnas  osalemist,  vältides  põhjendamatu  halduskoormuse  tekitamist.  Seejuures  tuleb  tagada  isikuandmete  ja  eraelu puutumatuse kõrgetasemeline kaitse ning vältida lahendusi, mis nõuavad ebavajalikku  või  ülemäärast  isikuandmete  kogumist,  töötlemist  või  avaldamist.  Ühiskonna  usaldus  digiteenuste toimivuse ja usaldusväärsuse vastu peab säilima.   1.4 Selleks, et  lahendada alaealiste sotsiaalmeedia kasutamisega seotud muresid, peab Eesti  oluliseks tasakaalustada alaealiste kaitse, haridus ning tehnoloogilised suundumused. Vajalik  on süsteemne ning elukaarepõhine digiteadlikkuse suurendamine laste, noorte, lapsevanemate  ja  õpetajate  seas  ning  ühiskonnas  laiemalt.  Laiapindset  digipädevuste  parandamist  tuleb  toetada nii Euroopa Liidu kui ka liikmesriikide tasandil.  

.

2 (3)

  1.5 Eesti toetab laste internetiturvalisuse töörühma kaaseesistujate aruandes toodud soovitust  mitte  lubada  alla  3-aastastel  lastel  kasutada  sotsiaalmeediat  ega  muid  digiteenuseid  ning  hoolitseda selle eest, et nende kokkupuude ekraaniga oleks võimalikult väike. Seejuures peab  Eesti oluliseks lapsevanemate teadlikkuse suurendamist ja nende toetamist laiemalt, et aidata  kaasa laste turvaliste ja eakohaste digiharjumuste kujundamisele.   1.6 Eesti ei toeta sõltuvust tekitava disaini rakendamist digiteenustes. Eesti leiab, et praktiliste  probleemide lahendamiseks on vaja tõhustada olemasolevate nõuete jõustamist ja järelevalvet.   1.7  Eesti  leiab,  et  Euroopa  Komisjon  peaks  analüüsima,  kas  digiteenuste  määruse  (DSA)  artikli 28 lõike 4 alusel antud suunised alaealiste privaatsussätete kohta vajavad täpsemat ja  õiguslikult  siduvamat  regulatsiooni, et  tagada alaealiste eraelu puutumatuse  ja  isikuandmete  kaitse ühtlane ning tõhus tase kogu Euroopa Liidus.   1.8 Eesti  leiab,  et Euroopa Komisjon  peaks  analüüsima,  kas DSA artikli  28  lõike  4  alusel  antud  suunised  kasutajate  teavitus-,  tagasiside-  ja  kaebuste  esitamise  mehhanismide  kohta  vajavad alaealiste tõhusama kaitse tagamiseks täpsemat ja õiguslikult siduvamat regulatsiooni.  Sealhulgas  tuleks  hinnata  võimalust  käsitleda  laste  ja  noorte  esitatud  kaebusi  kiirendatud  korras,  et  tagada  probleemidele  operatiivne  reageerimine.  Alaealiste  vanus  ei  tohi  olla  põhjuseks,  miks  nende  teavitustele,  kaebustele  või  õiguste  rikkumistele  pööratakse  vähem  tähelepanu.   1.9  Komisjon  peaks  analüüsima,  kas  DSA  artikli  28  lõike  4  alusel  antud  suunised  eestkostjatele  mõeldud  vahendite  kohta  alaealiste  veebikasutamise  kontrollimiseks  ja  toetamiseks vajavad täpsemat  ja õiguslikult siduvamat regulatsiooni. Eestkostjatele mõeldud  vahendid peaksid tagama alaealiste eraelu puutumatuse, ohutuse ja turvalisuse kõrge taseme.   1.10  Eesti  toetab  riskipõhist  lähenemist  vanuse  kontrollimisele  ning  peab  alaealiste  kaitse  eesmärgil  põhjendatuks  vanuse  kontrollimise  siduvamat  reguleerimist  eeldusel,  et  selliste  meetmete  rakendamine  ei  piira  ebaproportsionaalselt  digiteenustele  juurdepääsu  ega  vii  ülemäärase privaatsusriiveni.   1.11  Eesti  leiab,  et  liikmesriikidele  peab  jääma  õigus  valida  riiklikul  tasandil  sobivaimad  vanusekontrolli  lahendused,  mis  võimaldaksid  vanusekontrolli  Euroopa  Liidus  ühtselt  rakendada,  kuid  ei  kirjutaks  ette  konkreetset  tehnoloogilist  lahendust.  Eesti  ei  toeta  üleeuroopalise vanusekontrolli lahenduse kohustuslikuks muutmist. Euroopa Komisjonil tuleb  tagada,  et  alaealiste  kaitseks  rakendatavad  vanusekontrolli  meetmed  ei  kahjustaks  põhjendamatult privaatsust, sõnumisaladust ega muid põhiõigusi.   1.12  Eesti  leiab,  et  Euroopa  Liidu  tasandil  on  vaja  suurendada  õigusselgust  erinevate  digiplatvorme  reguleerivate  õigusaktide  omavahelise  koostoime  ja  jõustamise  osas. Näiteks  tuleks analüüsida digiteenuste määruse ja audiovisuaalmeedia teenuste direktiivi omavahelist  koostoimet, mis mõlemad  sisaldavad  alaealiste  kaitset  puudutavaid  nõudeid.  Samuti  tuleks  analüüsida,  kuidas  kavandatav  Euroopa  Liidu  laste määrus  suhestub  olemasoleva  Euroopa  Liidu  õigusraamistikuga,  sealhulgas  isikuandmete  kaitse  üldmääruse  ja  tehisintellekti  määrusega.     Lugupidamisega

3 (3)

    (allkirjastatud digitaalselt) Heili Tõnisson Valitsuse nõunik     Lisad:  1. Seletuskiri 2. Kaasamistabel      Teadmiseks:  Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjon   Sandra Metste [email protected]

Lisa 1. Kaasamistabel „Eesti seisukohad alaealiste turvalisuse kohta veebikeskkonnas ja sotsiaalmeedia kasutamise võimalike piirangute osas“

Kommentaar/ettepanek Asutus Arvestatud/mittearvestatud

Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit (ITL) toetab

eesmärki suurendada laste ja noorte turvalisust veebikeskkonnas

ning vähendada digiteenuste kasutamisega kaasnevaid riske.

Samas leiame, et lahendused peavad olema tasakaalustatud,

proportsionaalsed ning arvestama nii laste õigust osaleda

digitaalses ühiskonnas kui ka põhiõiguste kaitset.

ITL

Arvestatud seisukohas 4.3

ITL-i seisukohad on järgmised:

Vastutus peab olema eelkõige platvormidel ja digiteenuste

pakkujatel.

ITL toetab lähenemist, mille kohaselt tuleb suurem vastutus laste

turvalisuse eest panna veebiplatvormidele ja digiteenuste

pakkujatele. Platvormid peaksid võtma arvesse oma teenuste

võimalikke kahjulikke mõjusid ning rakendama meetmeid nende

vähendamiseks. Sellised meetmed võivad hõlmata vanuse

arvestamist teenuste kujundamisel, sobiva sisu kuvamist, sisu

modereerimist ning turvalise disaini põhimõtete rakendamist.

Seega soovitame Euroopa Liidul fookuse võtta platvormide

kohustamisele oma äri negatiivsete külgedega tegelema. Seejuures

on oluline, et regulatsioon oleks suunatud eeskätt platvormide

tegevusele ja ärimudelitele, mitte teistele teenusepakkujatele

(näiteks internetiteenuse osutajatele).

Arvestatud seisukohas 4.1

ITL ei toeta sotsiaalmeedia üldist vanusepõhist keelustamist.

ITL hinnangul ei ole sotsiaalmeedia kasutamise lauskeeld või jäik

vanusepõhine piiramine kõige tõhusam viis laste kaitsmiseks

veebikeskkonnas. Alaealistele keskkonna piiramise fookus on

kunstlik ja asjatundmatu. Noorte osalemine digitaalses ühiskonnas

on tänapäeval oluline osa haridusest, suhtlusest ja ühiskondlikust

osalusest ning seetõttu tuleb vältida lahendusi, mis võivad noored

olulistest ühiskondlikest tegevustest kõrvale jätta.

Leiame, et esilekerkinud probleemide põhjused ei peitu üksnes

sotsiaalmeedia kasutamises, vaid sageli laiemates sotsiaalsetes ja

individuaalsetes tegurites. Seetõttu tuleb keskenduda kahjude

tekkepõhjustele ja riskide maandamisele, mitte üksnes ligipääsu

piiramisele.

Ka ei toeta me seda, et kõik keskkonnad peaksid hakkama

arengufaaside põhiseid kasutajagruppe looma. See võib olla

soovituslik või siis kohustuslik teatud kindlatel tingimustel.

Arvestatud seisukohas 4.2

Vanusekontrolli lahenduste puhul tuleb tagada kooskõla

isikute põhiõigustega.

ITL juhib tähelepanu sellele, et ulatuslikud kohustuslikud

vanusekontrolli süsteemid võivad kaasa tuua olulisi tehnilisi,

õiguslikke ja ühiskondlikke riske. Lahenduste kavandamisel tuleb

vältida olukordi, kus laste kaitse eesmärgil luuakse mehhanisme,

mis kahjustavad ebaproportsionaalselt kasutajate privaatsust või

sõnumisaladust. See on ka põhjus, miks kohustused saavad olla

ainult platvormidel ja sotsiaalmeedia pakkujatel, mitte näiteks

internetiteenuse osutajatel.

Arvestatud seisukohtades 4.3, 4.10 ja

4.11

Iga uus meede olema põhiõigusi kaitsev, läbipaistev ja

proportsionaalne ning selle mõju teistele põhiõigustele tuleb enne

rakendamist põhjalikult hinnata.

Laste kaitsmisel on oluline nende digipädevuse arendamine ja

lapsevanemate roll.

ITL toetab laste ja noorte digipädevuse tugevdamist ning teadliku

internetikasutuse edendamist. Pikaajalise mõju saavutamiseks

tuleb jätkata laste, vanemate ja õpetajate teadlikkuse tõstmisega

ning toetada turvalise digikäitumise kujunemist. Lapsed peavad

kasvama digikeskkonnas teadlikke valikuid tegevate isiksustena,

mistõttu peame andma neile teadmisi ja oskusi kuidas

digikeskkonnas teadlikult ja turvaliselt käituda, mitte neid sealt

eemale hoidma.

Vanemad ja eestkostjad saavad toetada lapsi vastavalt nende

vanusele, küpsusele ja individuaalsetele vajadustele. Vaja on

lahendusi, mis tugevdavad vanemate võimalusi lapsi

digikeskkonnas juhendada, mitte ei asenda neid universaalsete

piirangutega. Näiteks võiks rohkem levitada psühholoogide

soovitusi nutiseadmete kasutamise kohta ja rõhutada lapsevanema

juhendamise ning järelevalve tähtsust.

Euroopa Komisjoni poolt pakutud eestkostja kontseptsiooni

juurutamine on mõistlik ning seda peaks saama rakendada east

sõltumata, sest liikmesriikide õigusruumid on vanuse küsimuses

erinevad ning iga laps on omakorda erinev ning lapse kasvatamine

on ikka lapsevanema vastutus. Samas on eestkostja kontseptsioon

Arvestatud seisukohtades 4.4 ja 4.9

ka täisealiste puhul eestkostja olemasolu korral vajalik ning täna

paljuski puudu.

ITL-i soovitused laste paremaks kaitsmiseks veebikeskkonnas

ja eriti sotsiaalmeedias:

1. Suurendada platvormide vastutust laste turvalisuse

tagamisel ja kahjulike mõjude vähendamisel.

2. Edendada turvalise disaini põhimõtteid ning eakohaseid

teenuseid.

3. Vältida üldisi sotsiaalmeedia kasutuskeelde ning eelistada

riskipõhiseid ja proportsionaalseid lahendusi.

4. Tagada, et võimalikud vanusekontrolli meetmed ei

kahjustaks põhjendamatult privaatsust, sõnumisaladust ega

muid põhiõigusi.

5. Jätkata investeerimist digikirjaoskusse, teadlikkuse

tõstmisse ning lapsevanemate toetamise meetmetesse.

Kokkuvõttes toetab ITL mõtet panna sotsiaalmeedia platvormid

päriselt vastutama nende teenustega kaasneva kahju eest. Seda ei

peaks tegema üksikisik vastu konkreetset keskkonda, vaid Euroopa

Liiidus tuleb vaadelda mõju ühiskonnale ja võtta ühiselt vastu

vajalikud meetmed. Nõustume, et haavatavaid gruppe peab

kaitsma ning noored on üks selliseid gruppe. Kohustuslikud

vanusepiirangud ei ole siiski lahendus.

Arvestatud

TTJA-l on alaealiste kaitsega mitmeid puutumusi, oleme Eestis

meediaregulaator (alaealiste kaitse meediateenustes), digiteenuste

koordinaator (alaealiste kaitse Eesti digiplatvormidel, Euroopa

TTJA Teadmiseks võetud.

Komisjoni toetamine väga suurte digiplatvormide kontrollis) ja lisaks

näeb kehtiv lastekaitseseadus ette TTJA pädevuse kontrollida

vägivalda õhutava ja pornograafilise sisuga esemete levitamise

keelu täitmist (LasteKS § 25).

Meediaregulaatorina esindame Eestit Euroopa Meediateenuste

Nõukojas, ning digiteenuste koordinaatorina Euroopa Digiteenuse

Nõukojas. Mõlemas nõukojas on alaealiste kaitse viimastel aastatel

üheks fookusteemaks olnud. Tõdetud on, et alaealisi kaitsvad

reeglid liidu tasandil on justkui olemas, kuid nende piiriülene

jõustamine toimub tempos, mis ei rahulda ühiskonna ootust ega

kaitse lapsi piisavalt.

Lisaks on mõlemas nõukojas tõdetud, et valitseb õiguslik ebaselgus

digiteenuste määruse (DSA) ja teiste EL õigusaktide (nt

audiovisuaalmeedia teenuste direktiiv, AVMSD) vahel, mis

lastekaitset reguleerivad. Ebaselgus seisneb peamiselt just selles,

millised reeglid kohalduvad väga suurtele digiplatvormidele, mille

kaudu ebaseaduslik sisu lasteni jõuab ja sellest johtuvalt, millised

asutused saavad rikkumistele reageerida.

Samuti on liikmesriigid nõukodades tutvustanud siseriiklikke

kavatsusi sotsiaalmeedia keelustamiseks teatud alaealiste

vanuserühmadele. Sarnast teed läks möödunud aastal Austraalia,

kus jõustus alla 16aastastele teatud sotsiaalmeediaplatvormide

kasutamise keeld. Esimesed uuringud näitavad, et keeld ei ole

täitnud oma eesmärki, lastel on võimalik seatud piirangutest

kergesti kõrvale kalduda (61% varasemalt konto omajatest) ja

suurenema võib hakata kolmandate riikide (nt Hiina) platvormide

kasutamine seniste asemel (vt siit).

Viidatud uuring näitab, et vanusepõhine keeld ei ole tõhus, see loob

eksikujutluse lahendatud probleemist. Keelust kõrvalekaldumise

võimalusi on palju (nt ebaõigete andmete esitamine, VPN,

alternatiivsed kolmandate riikide niššiplatvormid). Samal ajal oleme

aga kaotanud õiguse sekkuda platvormide sisusse alaealiste kaitse

eesmärgil, sest alaealisi kasutajaid platvormidel enam olla ei tohiks.

Tulemuseks on tõenäoliselt tänasest ebaturvalisem

sotsiaalmeediakeskkond, mille üle kontroll varasemast väiksem.

Täna on EL-s loodud õigusraamistik sotsiaalmeedia disainist

tulenevate ohtutega tegelemiseks (DSA art 35 süsteemsete riskide

maandamise kohustus, DSA art 28 alaealiste kasutajate

eripäradega arvestamine), samuti on EL-s seatud platvormidele

kohustus eemaldada platvormilt ebaseaduslik sisu liikmesriigi

pädeva asutuse korraldusel (DSA art 9 eemaldamiskorraldustele

reageerimise kohustus). Tänased Euroopa Komisjoni menetlused

alaealiste kaitse teemal kestavad aastaid, seega olemasolev

õigusraamistik vajab tõhusamat ja kiiremat jõustamist. Vajalik oleks

Euroopa Komisjoni tasandil analüüsida, milliseid vahendid on

puudu, et menetluste läbiviimist kiirendada.

Arvestatud seisukohas 4.1.

Täiendavalt vajab EL tasandil õigusselgust erinevate EL õigusaktide

omavaheline vahekord ja nende jõustamine digiplatvormidel.

Peaasjalikult valmistab muret DSA ja AVMSD omavaheline seos,

sest mõlemad seavad nõudeid alaealiste kaitseks, DSA seab

Arvestatud seisukohas 4.12

nõuded digiplatvormidele, AVMSD audiovisuaalmeedia teenustele

ja videojagamisplatvormidele. Digiplatvorm võib samal ajal olla

videojagamisplatvorm ja majutada oma teenuses mitmeid

meediateenuse osutajaid (nt mõjuisikute videoblogid). AVMSD

uuendamise käigus on mõistlik need ebaselgused lahendada.

Samuti vajab AVMSD uuendamisel täpsemat määratlemist

mõjuisiku kui meediateenuse osutaja mõiste, hetkel tekitab see

praktikas ebaselgust ning AVMSD reeglite kohaldamine

mõjuisikutele on liikmesriigiti erinev.

Samuti vajab kaalumist, kas tänane AVMSD sõnastus alaealiste

kaitse osas (art 6a, art 28b) on ehk liiga ebamäärane ja jätab liialt

laia tõlgendusruumi liimesriikidele. Arvestada tuleb, et AVMSD

puhul kehtib jurisdiktsiooniriigi põhimõte, mis tähendab, et

liikmesriik saab sekkuda tema jurisdiktsiooni all olevate

meediateenuste tegevuse. Teise liikmesriigi meediateenuse osutaja

suhtes AVMSD jõustamine toimub alaealiste kaitse puhul reeglina

vaid läbi vastava liikmesriigi meediaregulaatori. See muuda

protsessi aeglaseks ja määravaks jääb teise liikmesriigi pädeva

asutuse tõlgendus AVMSD-st tulenevate nõuete rakendamisele. Siit

johtuvalt vajaks alaealiste kaitse kontekstis täpsustamist ka see,

kas AVMSD jurisdiktsiooniriigi põhimõte laieneb vaid olukorrale, kus

kaalutakse meediateenuse terviklikku kättesaadavuse piiramist

ühes või mitmes liikmesriigis või tuleks seda kohaldada ka üksikute

meediateenuse saadete (nt üks mõjuisiku video tema kanalil)

piiramisele konkreetses sihtriigis.

Teadmiseks võetud.

Viimaks, kuna DSA ei sätesta mis on ebaseaduslik sisu, see tuleneb

EL-i või liikmesriikide teistest õigusaktidest, peaksime ka

siseriiklikult üle vaatama, kas alaealiste veebiohud on meie

õiguskorras piisavalt käsitletud: sätestatud keelunormid, määratud

pädeva asutused, olemas vajalikud vahendid jõustamiseks. Oleme

TTJA-s teinud algust Eesti õiguskorra kaardistusega alaealiste

peamiste veebiohtude korral. Senine analüüs (manuses) näitab, et

mitmetel juhtudel puudub keelunorm, olemasolevad keelnormid on

mitmeti tõlgendatavad, reageerida saab vaid siis, kui rikkumine

leiab aset Eesti jurisdiktsiooni all olevas teenuses või puudub pädev

erikorrakaitseorgan.

Laste ja noorte kaasamine ekspertidena

Kuidas luua koos laste endaga neile turvalisem digikeskkond – olgu

selleks oskused, teadmised või julgus anda mure korral teada?

Sellest küsimusest tulenevalt on laste ja noorte kaasamine

ekspertidena andnud seni väga häid tulemusi. See annab

võimaluse tegevusi laiendada, et meetmeid ei loodaks vaid

nendele, vaid nendega koos. Oleksime valmis panustama laste ja

noorte kaasamisse nendesse aruteludesse, toetades ühtlasi nende

pakutud ideede realiseerimist lapse õiguste saadikute,

mudilasnõukogude võrgustiku ja teiste koostööpartneritega.

Mõned senised näited laste ja noorte arvamuste kogumisest, mille

käigus on nad saanud ühtlasi mõelda lahendustele ning omandada

uusi teadmisi:

 Digimentorite häkaton, kus ligi 80 noort lõid nende

vanuserühma digiprobleemidele lahendused:

Lastekaitse Liit Teadmiseks võetud.

https://markalast.ee/2025/11/13/hakatoni-voidutoo-

tehisintellekt-tolgib-keerulised-kasutustingimu sed-noorele-

arusaadavasse-keelde/;

Ühtlasi oleme viinud läbi erinevate eagruppidega konsultatsioonid

mitmetes Eesti regioonides, et saada teada nende

kasutuskogemustest ja ettepanekutest, näide:

https://www.targaltinternetis.ee/noortepaneel/.

Sügisest käivitame Lastekaitse Liidu, Telia ja Tartu Ülikooliga

Digimentorite liidriprogrammi, kus asume koordineerima just noorte

poolset tööd. Liituda saab 10 noort, kelle registreerumisel noorte

jaoks südamelähedasemad teemad, mille järgi luuakse

spetsiaalselt neid huvitav koolitusprogramm.

Klassikaliste akadeemiliste loengute asemel on noorte

koolitusprogrammi sisuks õppekäigud ja eksklusiivsed kohtumised

tippekspertidega asutustes, kuhu tavaliselt ligipääsu ei ole.

Kohtumiste teemad pakuvad teadmisi, mida nad saavad ise

digimentordamiseks kasutada ja teistele noortele tutvustada.

Programmis osalejate peamiseks praktiliseks “tööülesandeks” on

Turvalise Interneti Päeva konverentsi ühte osa sisustada (nt

töötana/ettekandena/..) veebruaris 2027. Kogu loomeprotsessi,

ägedaid õppekäike, konverentsi päeva ja digimentorlamise ideid

kajastavad noored ise järjepidevalt sotsiaalmeedias (nt TikTok),

tagades orgaanilise ja autentse kommunikatsiooni noortele. Lisaks

ise oma koolides teistele õpilastele digiturvalisuse teemaliste

tegevuste, sündmuse ja projektide korraldamine.

Turvalise interneti keskuste toetamine

Euroopa tasandil ja riigi tasandil jätkuvalt toetada turvalise interneti

keskusi (Safer Internet Centres). Eestis täidab seda rolli projekt

Targalt internetis (www.targaltinternetis.ee), mida viivad koostöös

ellu Lastekaitse Liit, Haridus- ja Noorteamet, Tallinna Tehnikaülikool

ja Sotsiaalkindlustusamet. Turvalise interneti keskused ühendavad

kolm tegevusliini: teavitustöö laste ja noorte, lapsevanemate ning

õpetajate suunal (teavitusmaterjalid, teavitusüritused), nõu ja abi

pakkumine Lasteabi kaudu ning vihjeliini kaudu laste seksuaalse

väärkohtlemist esitava materjali leviku tõkestamine internetis. Seda

on rõhutanud ka raport “Child Safety Online. Protecting and

empowering minors in a digital world” (2026, lk 20).

Teadmiseks võetud

Õpilaste digipädevuste arendamine

Vastavalt EU Kids Online 2026 Eesti uuringu soovitustele tuleks

koolides senisest enam pöörata tähelepanu õpilaste digipädevuse

igakülgsele arendamisele, täiendada nende digiteadmisi kui ka

arendada nende digioskusi. Soovitatav on kasutada praktilisi

ülesandeid ja elulisi näiteid. Samast uuringust selgus, et sõltumata

lapse vanusest on tema heaolule suur mõju sellel, kui lapsevanem

vahendab aktiivselt lapse internetitegevusi ja kuulab last ära. Hästi

toimiva vanemliku vahendamise eelduseks on head lapse ja

lapsevanema vahelised suhted, sh vanematega häirivatest asjadest

rääkimise lihtsus. Koos aktiivse vanemliku vahendamisega on see

üks olulisemaid laste ja noorte vaimset heaolu mõjutavaid tegureid.

Arvestatud seisukohas 4.4

Materjalide ajakohasus (uuendamine) Teadmiseks võetud

Kaasavad aktiivõpet ning lõimitud aine- ja keeleõpet toetavad

materjalid erinevatele sihtrühmadele vajavad järjepidevat

uuendamist, sest teadupärast on trendide levimine sotsiaalmeedias

vaid tundide küsimus. Vajalik on võimekus luua asjakohaste

näidetega teavitusmaterjale, mis võimaldaksid trendidega sammu

pidada. See on eriti oluline vanemate kooliastmete puhul

valeinformatsiooni, radikaliseerumise ja misogüünia teemadel.

Selles osas saaks Lastekaitse Liit Targalt internetis projekti raames

panustada ja tegevusi eest vedada.

Platvormide kasutustingimuste, privaatsusseadete ja

teavitusmeetmete inimsõbralik keelekasutus

Platvormide kasutustingimused, privaatsusseaded ning

teavitusmeetmed peaksid olema kergesti leitavad ja eakohaselt

sõnastatud. Probleemi aitaksid leevendada lühikesed ABC-

formaadis infomaterjalid, mis on koostatud enim kasutatavate

platvormide kohta ning selgitavad peamisi ohu- ja riskiaspekte.

Noorte endi sõnul on juba praegu vaja paremat arusaamist

erinevatest privaatsus- ja kasutustingimustest. Näide novembris

toimunud häkatonilt:

Häkatoni võidutiim tegeles küsimusega, kuidas muuta keerulised

privaatsustingimused noortele kiiresti ja lihtsasti hoomatavaks.

Selle teemaga tegelenud neli võistkonda tõid ohuna välja nii suured

ettevõtted, kes inimeste andmeid kogudes võivad saada kogu

telefoni sisule ligi kui hirmu langeda andmevarguse ohvriks, mis

võib kulmineeruda finantskahjuga. Lahendustena pakuti välja

erinevas vormis keeruliste kasutustingimuste lühendamist ja

Arvestatud seisukohas 4.7 ja 4.8

lihtsustamist. Näiteks käidi välja idee interaktiivsest mängust, mille

lõpus on kokkuvõttev video. Palju pakuti ka teadmiste testimist nii

rakenduste kasutamise eel, ajal kui järel ning tehisintellekti

rakendamist pikkade tekstide lühendamiseks. Lõplike lahenduste

tonaalsus peaks olema sõbralik, aga samas hoiatav, stiil

kaasahaarav (näiteks olulised sõnad võiksid olla eraldi välja toodud)

ja vormina eelistatakse lühivideoid. Lahenduses tahetakse näha

lihtsat keelt, värvilist visuaali ja õpetajateks võiksid olla kuulsused.

Valmislahendustena pakuti välja näiteks internetibrauseri laiendust

(extension), mis teavitab privaatsustingimuste ja andmete kogumise

tõsidusest spetsiifilises olukorras – miks ja milleks “küpsistega”

nõustuma peab ning mis selle tagajärjel juhtub.)

Mängude keskkondade teavitustöö

Mängukeskkondades leiduvate ohtude kohta on praegu

lapsevanematele ja haridustöötajatele suunatud materjale vähe,

kuid sealsed ohud on kasvamas, sest lastel on neid keeruline ära

tunda nii keskkondade disaini, turvalünkade kui ka muude aspektide

tõttu.

Lapsevanematele on vaja anda rohkem teavet erinevate

mänguplatvormide ja nende eapiirangute kohta, et nad saaksid teha

teadlikke valikuid ning toetada oma last valitud platvormi

kasutamisel. Ühtlasi on vaja luua lastele endile toetavaid materjale,

mis aitaksid neil nendes keskkondades ohtudega toime tulla.

Arvestatud seisukohtades 4.4 ja 4.5

Sihtrühmapõhiste sekkumistegevuste tegevuskava Teadmiseks võetud

Sihtrühmapõhiste sekkumistegevuste jaoks oleks vajalik luua riigi

eestvedamisel ja erinevaid osapooli kaasates konkreetne

tegevuskava. See aitaks teavitustöö tegijatel, koolitajatel ja teistel

valdkonnaga seotud organisatsioonidel liikuda n-ö ühes sammus.

Lisaks looks see võimaluse digiturvalisuse võrgustiku tekkeks,

millest on seni puudust tuntud.

Euroopa riikide parimatest praktikatest õppimine

Euroopa riikide senistest kogemustest koos heade praktikatega

oleks hea meel saada terviklik ülevaade, mis toetaks ennekõike

juba toimivatest lahendustest õppimist maailmahariduslikust

vaatest. Ühtlasi Euroopa riikide seniste kogemuste ja meetodite

levitamine spetsialistide seas, heaks näiteks on platvorm Better

Internet for Kids (https://better-internet-for-kids.europa.eu/)

Teadmiseks võetud

Lastega nutiseadmete kasutamise kokkulepete sõlmimise

ühendamine õppetööga

Koolidele võiks jagada häid praktikaid selle kohta, kuidas

nutiseadmete kasutamise kokkulepete sõlmimine võimaldab

ühendada ühiskonnaõpetuse, koolidemokraatia ja teiste oluliste

osaoskuste arendamise. Oleme valmis olema abiks selleteemaliste

teavitusmaterjalide loomisel, töötubade läbiviimisel ning pakkuma

tuge lapse õiguste aspektist.

Teadmiseks võetud

Digimaailma “juhiload” lastele

Nutiseadmete kasutamisele võiks lasteaedades ja algklassides

eelneda jalgratturi juhiloa taotlemisega sarnane terviklik

õppeprogramm. See võiks koosneda erinevatest digiturvalisuse

Teadmiseks võetud

teemalistest õppetegevustest, mille õpiväljundid on selgelt

määratletud ning mille käigus omandatud teadmisi ja oskusi saab

hinnata projektõppe kaudu. Programmi osaks võiksid olla ka koos

lapsevanematega tehtavad kodutööd, mis aitaksid neil teemadel

luua sidet laste ja perede vahel. Lastekaitse Liit oleks valmis seda

koostöös teiste organisatsioonidega eest vedama ning looma

kursuse koostöös laste ja noortega.

ELi-ülene sotsiaalmeedia kasutamise miinimumvanus, kohustuslik

vanusekontroll 13 aastat on mõistlik. platvormide kohustused ja

vastutus- paltvormidel peab olema valmidus vanusepiirangute

tegelikuks kontrolliks. Ettepanekuga nutiseadmeid müüvate

ettevõtetel on kohustus lisada oma teenuste paketti või

kasutusjuhendisse laste turvalisuse klausel. teadlikkuse

suurendamine, digipädevuste ja meediakirjaoskuse arendamine

ning lapsevanemate toetamine. Koolis keelustamine on äärmuslik,

sest koolikeskkond on koht, kus saab kontrollitult ja sihiteadlikkult

arendada teadlikkust ja kujundada oskusi. Koolitöötajatele

metoodikamaterjalid ning konkreetsed nõuanded, kuidas nii õpilaste

kui ka lastevanemate digipädevust arendada. Avalikkuse

teadlikkuse tõstmine erinevatel platvormidel.

Krista Saadoja

(Õpetajate

Ühenduste

Koostöökoda)

Osaliselt arvestatud seisukohas 4.4

Riik peaks kehtestama keelu keskkondadesse, kus täiskasvanud

saavad alaealisi mõjutada, nendega manipuleerida ja sõltuvust

tekitada. Koolid peaks saama seda keeldu leevendada, et neid

keskkondi hariduslikel otstarvetel kasutada. Lapsevanematel peaks

olema samuti see õigus, kui nad on sooritanud vastava eksami, et

nad oskavad oma laste internetikasutust suunata. Eesti kogemus

näitab, et kui lapsed kasutavad otstarbekohaselt sotsiaalmeediat,

Jüri Ginter

(Lastevanemate

Liit)

Mittearvestatud

siis ei ole nad enam huvitatud seal vabal ajal surfata. Seega peaks

õpetajaid õpetama, kuidas sotsiaalmeediat hariduslikel eesmärkidel

võimalikult palju kasutada ja tuleks pidevalt jälgida, et õpilased

tõepoolest sotsiaalmeediat palju kasutavad.

Stenbocki maja / Rahukohtu 3 / 15161 Tallinn / Estonia / registrikood 70004809 +372 693 5555 / [email protected] / www.riigikantselei.ee

Riigikogu juhatus   Meie: 01.10.2026 nr 2-5/26-01935-2

       Eesti seisukohad alaealiste turvalisuse  kohta veebikeskkonnas ja sotsiaalmeedia  kasutamise võimalike piirangute kohta          Austatud Riigikogu juhatus      Edastan  Vabariigi  Valitsuse  1.  oktoobri  2026.  a  istungil  heaks  kiidetud  järgmised  Eesti  seisukohad  alaealiste  turvalisuse  kohta  veebikeskkonnas  ja  sotsiaalmeedia  kasutamise  võimalike piirangute kohta:   1.1 Eesti leiab, et laste ja noorte kaitsmisel veebikeskkonnas, sealhulgas sotsiaalmeedias, peab  suurenema platvormide  ja digiteenuste pakkujate vastutus oma  teenustest  tulenevate  riskide  maandamisel.  Toetame  üldist  eesmärki  tugevdada  Euroopa  Komisjoni  poolt  väga  suurte  veebiplatvormide  ja  otsingumootorite  üle  tehtavat  järelevalvet,  et  tagada  Euroopa  Liidu  digiteenuste määruse tõhus rakendamine ja nõuete täitmine. Euroopa Komisjon peab hindama,  kas  kehtiv  õigusraamistik  ja  olemasolevad  järelevalvevahendid  on  piisavad  rikkumiste  tõhusaks  ja  tempokaks  menetlemiseks  kiiresti  muutuvas  digimaailmas,  ning  leidma  viise  menetluste kiirendamiseks.   1.2 Eesti ei toeta alaealistele ligipääsetavate sotsiaalmeediaplatvormide ja teiste digiteenuste,  sealhulgas  tehisarukaaslaste  suhtes  üldise  katuskeelu  kehtestamist.  Eesmärk  peab  olema  kõigile kasutajatele turvaliste digiteenuste kujundamine.   1.3 Eesti  leiab,  et digiteenustele  ligipääsu ei  tohi piirata  ebaproportsionaalsete meetmetega.  Alaealiste  kaitseks  kavandatavate  meetmete  väljatöötamisel  tuleb  lähtuda  lapse  õigustest  tervikuna.  Meetmed  peavad  olema  riskipõhised,  eesmärgipärased,  proportsionaalsed,  eri  kasutajarühmade  võimeid  ja  vajadusi  arvestavad  ning  toetama  digiühiskonnas  osalemist,  vältides  põhjendamatu  halduskoormuse  tekitamist.  Seejuures  tuleb  tagada  isikuandmete  ja  eraelu puutumatuse kõrgetasemeline kaitse ning vältida lahendusi, mis nõuavad ebavajalikku  või  ülemäärast  isikuandmete  kogumist,  töötlemist  või  avaldamist.  Ühiskonna  usaldus  digiteenuste toimivuse ja usaldusväärsuse vastu peab säilima.   1.4 Selleks, et  lahendada alaealiste sotsiaalmeedia kasutamisega seotud muresid, peab Eesti  oluliseks tasakaalustada alaealiste kaitse, haridus ning tehnoloogilised suundumused. Vajalik  on süsteemne ning elukaarepõhine digiteadlikkuse suurendamine laste, noorte, lapsevanemate  ja  õpetajate  seas  ning  ühiskonnas  laiemalt.  Laiapindset  digipädevuste  parandamist  tuleb  toetada nii Euroopa Liidu kui ka liikmesriikide tasandil.  

.

2 (3)

  1.5 Eesti toetab laste internetiturvalisuse töörühma kaaseesistujate aruandes toodud soovitust  mitte  lubada  alla  3-aastastel  lastel  kasutada  sotsiaalmeediat  ega  muid  digiteenuseid  ning  hoolitseda selle eest, et nende kokkupuude ekraaniga oleks võimalikult väike. Seejuures peab  Eesti oluliseks lapsevanemate teadlikkuse suurendamist ja nende toetamist laiemalt, et aidata  kaasa laste turvaliste ja eakohaste digiharjumuste kujundamisele.   1.6 Eesti ei toeta sõltuvust tekitava disaini rakendamist digiteenustes. Eesti leiab, et praktiliste  probleemide lahendamiseks on vaja tõhustada olemasolevate nõuete jõustamist ja järelevalvet.   1.7  Eesti  leiab,  et  Euroopa  Komisjon  peaks  analüüsima,  kas  digiteenuste  määruse  (DSA)  artikli 28 lõike 4 alusel antud suunised alaealiste privaatsussätete kohta vajavad täpsemat ja  õiguslikult  siduvamat  regulatsiooni, et  tagada alaealiste eraelu puutumatuse  ja  isikuandmete  kaitse ühtlane ning tõhus tase kogu Euroopa Liidus.   1.8 Eesti  leiab,  et Euroopa Komisjon  peaks  analüüsima,  kas DSA artikli  28  lõike  4  alusel  antud  suunised  kasutajate  teavitus-,  tagasiside-  ja  kaebuste  esitamise  mehhanismide  kohta  vajavad alaealiste tõhusama kaitse tagamiseks täpsemat ja õiguslikult siduvamat regulatsiooni.  Sealhulgas  tuleks  hinnata  võimalust  käsitleda  laste  ja  noorte  esitatud  kaebusi  kiirendatud  korras,  et  tagada  probleemidele  operatiivne  reageerimine.  Alaealiste  vanus  ei  tohi  olla  põhjuseks,  miks  nende  teavitustele,  kaebustele  või  õiguste  rikkumistele  pööratakse  vähem  tähelepanu.   1.9  Komisjon  peaks  analüüsima,  kas  DSA  artikli  28  lõike  4  alusel  antud  suunised  eestkostjatele  mõeldud  vahendite  kohta  alaealiste  veebikasutamise  kontrollimiseks  ja  toetamiseks vajavad täpsemat  ja õiguslikult siduvamat regulatsiooni. Eestkostjatele mõeldud  vahendid peaksid tagama alaealiste eraelu puutumatuse, ohutuse ja turvalisuse kõrge taseme.   1.10  Eesti  toetab  riskipõhist  lähenemist  vanuse  kontrollimisele  ning  peab  alaealiste  kaitse  eesmärgil  põhjendatuks  vanuse  kontrollimise  siduvamat  reguleerimist  eeldusel,  et  selliste  meetmete  rakendamine  ei  piira  ebaproportsionaalselt  digiteenustele  juurdepääsu  ega  vii  ülemäärase privaatsusriiveni.   1.11  Eesti  leiab,  et  liikmesriikidele  peab  jääma  õigus  valida  riiklikul  tasandil  sobivaimad  vanusekontrolli  lahendused,  mis  võimaldaksid  vanusekontrolli  Euroopa  Liidus  ühtselt  rakendada,  kuid  ei  kirjutaks  ette  konkreetset  tehnoloogilist  lahendust.  Eesti  ei  toeta  üleeuroopalise vanusekontrolli lahenduse kohustuslikuks muutmist. Euroopa Komisjonil tuleb  tagada,  et  alaealiste  kaitseks  rakendatavad  vanusekontrolli  meetmed  ei  kahjustaks  põhjendamatult privaatsust, sõnumisaladust ega muid põhiõigusi.   1.12  Eesti  leiab,  et  Euroopa  Liidu  tasandil  on  vaja  suurendada  õigusselgust  erinevate  digiplatvorme  reguleerivate  õigusaktide  omavahelise  koostoime  ja  jõustamise  osas. Näiteks  tuleks analüüsida digiteenuste määruse ja audiovisuaalmeedia teenuste direktiivi omavahelist  koostoimet, mis mõlemad  sisaldavad  alaealiste  kaitset  puudutavaid  nõudeid.  Samuti  tuleks  analüüsida,  kuidas  kavandatav  Euroopa  Liidu  laste määrus  suhestub  olemasoleva  Euroopa  Liidu  õigusraamistikuga,  sealhulgas  isikuandmete  kaitse  üldmääruse  ja  tehisintellekti  määrusega.     Lugupidamisega

3 (3)

    (allkirjastatud digitaalselt) Heili Tõnisson Valitsuse nõunik     Lisad:  1. Seletuskiri 2. Kaasamistabel      Teadmiseks:  Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjon   Sandra Metste [email protected]

Lisa 1. Kaasamistabel „Eesti seisukohad alaealiste turvalisuse kohta veebikeskkonnas ja sotsiaalmeedia kasutamise võimalike piirangute osas“

Kommentaar/ettepanek Asutus Arvestatud/mittearvestatud

Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit (ITL) toetab

eesmärki suurendada laste ja noorte turvalisust veebikeskkonnas

ning vähendada digiteenuste kasutamisega kaasnevaid riske.

Samas leiame, et lahendused peavad olema tasakaalustatud,

proportsionaalsed ning arvestama nii laste õigust osaleda

digitaalses ühiskonnas kui ka põhiõiguste kaitset.

ITL

Arvestatud seisukohas 4.3

ITL-i seisukohad on järgmised:

Vastutus peab olema eelkõige platvormidel ja digiteenuste

pakkujatel.

ITL toetab lähenemist, mille kohaselt tuleb suurem vastutus laste

turvalisuse eest panna veebiplatvormidele ja digiteenuste

pakkujatele. Platvormid peaksid võtma arvesse oma teenuste

võimalikke kahjulikke mõjusid ning rakendama meetmeid nende

vähendamiseks. Sellised meetmed võivad hõlmata vanuse

arvestamist teenuste kujundamisel, sobiva sisu kuvamist, sisu

modereerimist ning turvalise disaini põhimõtete rakendamist.

Seega soovitame Euroopa Liidul fookuse võtta platvormide

kohustamisele oma äri negatiivsete külgedega tegelema. Seejuures

on oluline, et regulatsioon oleks suunatud eeskätt platvormide

tegevusele ja ärimudelitele, mitte teistele teenusepakkujatele

(näiteks internetiteenuse osutajatele).

Arvestatud seisukohas 4.1

ITL ei toeta sotsiaalmeedia üldist vanusepõhist keelustamist.

ITL hinnangul ei ole sotsiaalmeedia kasutamise lauskeeld või jäik

vanusepõhine piiramine kõige tõhusam viis laste kaitsmiseks

veebikeskkonnas. Alaealistele keskkonna piiramise fookus on

kunstlik ja asjatundmatu. Noorte osalemine digitaalses ühiskonnas

on tänapäeval oluline osa haridusest, suhtlusest ja ühiskondlikust

osalusest ning seetõttu tuleb vältida lahendusi, mis võivad noored

olulistest ühiskondlikest tegevustest kõrvale jätta.

Leiame, et esilekerkinud probleemide põhjused ei peitu üksnes

sotsiaalmeedia kasutamises, vaid sageli laiemates sotsiaalsetes ja

individuaalsetes tegurites. Seetõttu tuleb keskenduda kahjude

tekkepõhjustele ja riskide maandamisele, mitte üksnes ligipääsu

piiramisele.

Ka ei toeta me seda, et kõik keskkonnad peaksid hakkama

arengufaaside põhiseid kasutajagruppe looma. See võib olla

soovituslik või siis kohustuslik teatud kindlatel tingimustel.

Arvestatud seisukohas 4.2

Vanusekontrolli lahenduste puhul tuleb tagada kooskõla

isikute põhiõigustega.

ITL juhib tähelepanu sellele, et ulatuslikud kohustuslikud

vanusekontrolli süsteemid võivad kaasa tuua olulisi tehnilisi,

õiguslikke ja ühiskondlikke riske. Lahenduste kavandamisel tuleb

vältida olukordi, kus laste kaitse eesmärgil luuakse mehhanisme,

mis kahjustavad ebaproportsionaalselt kasutajate privaatsust või

sõnumisaladust. See on ka põhjus, miks kohustused saavad olla

ainult platvormidel ja sotsiaalmeedia pakkujatel, mitte näiteks

internetiteenuse osutajatel.

Arvestatud seisukohtades 4.3, 4.10 ja

4.11

Iga uus meede olema põhiõigusi kaitsev, läbipaistev ja

proportsionaalne ning selle mõju teistele põhiõigustele tuleb enne

rakendamist põhjalikult hinnata.

Laste kaitsmisel on oluline nende digipädevuse arendamine ja

lapsevanemate roll.

ITL toetab laste ja noorte digipädevuse tugevdamist ning teadliku

internetikasutuse edendamist. Pikaajalise mõju saavutamiseks

tuleb jätkata laste, vanemate ja õpetajate teadlikkuse tõstmisega

ning toetada turvalise digikäitumise kujunemist. Lapsed peavad

kasvama digikeskkonnas teadlikke valikuid tegevate isiksustena,

mistõttu peame andma neile teadmisi ja oskusi kuidas

digikeskkonnas teadlikult ja turvaliselt käituda, mitte neid sealt

eemale hoidma.

Vanemad ja eestkostjad saavad toetada lapsi vastavalt nende

vanusele, küpsusele ja individuaalsetele vajadustele. Vaja on

lahendusi, mis tugevdavad vanemate võimalusi lapsi

digikeskkonnas juhendada, mitte ei asenda neid universaalsete

piirangutega. Näiteks võiks rohkem levitada psühholoogide

soovitusi nutiseadmete kasutamise kohta ja rõhutada lapsevanema

juhendamise ning järelevalve tähtsust.

Euroopa Komisjoni poolt pakutud eestkostja kontseptsiooni

juurutamine on mõistlik ning seda peaks saama rakendada east

sõltumata, sest liikmesriikide õigusruumid on vanuse küsimuses

erinevad ning iga laps on omakorda erinev ning lapse kasvatamine

on ikka lapsevanema vastutus. Samas on eestkostja kontseptsioon

Arvestatud seisukohtades 4.4 ja 4.9

ka täisealiste puhul eestkostja olemasolu korral vajalik ning täna

paljuski puudu.

ITL-i soovitused laste paremaks kaitsmiseks veebikeskkonnas

ja eriti sotsiaalmeedias:

1. Suurendada platvormide vastutust laste turvalisuse

tagamisel ja kahjulike mõjude vähendamisel.

2. Edendada turvalise disaini põhimõtteid ning eakohaseid

teenuseid.

3. Vältida üldisi sotsiaalmeedia kasutuskeelde ning eelistada

riskipõhiseid ja proportsionaalseid lahendusi.

4. Tagada, et võimalikud vanusekontrolli meetmed ei

kahjustaks põhjendamatult privaatsust, sõnumisaladust ega

muid põhiõigusi.

5. Jätkata investeerimist digikirjaoskusse, teadlikkuse

tõstmisse ning lapsevanemate toetamise meetmetesse.

Kokkuvõttes toetab ITL mõtet panna sotsiaalmeedia platvormid

päriselt vastutama nende teenustega kaasneva kahju eest. Seda ei

peaks tegema üksikisik vastu konkreetset keskkonda, vaid Euroopa

Liiidus tuleb vaadelda mõju ühiskonnale ja võtta ühiselt vastu

vajalikud meetmed. Nõustume, et haavatavaid gruppe peab

kaitsma ning noored on üks selliseid gruppe. Kohustuslikud

vanusepiirangud ei ole siiski lahendus.

Arvestatud

TTJA-l on alaealiste kaitsega mitmeid puutumusi, oleme Eestis

meediaregulaator (alaealiste kaitse meediateenustes), digiteenuste

koordinaator (alaealiste kaitse Eesti digiplatvormidel, Euroopa

TTJA Teadmiseks võetud.

Komisjoni toetamine väga suurte digiplatvormide kontrollis) ja lisaks

näeb kehtiv lastekaitseseadus ette TTJA pädevuse kontrollida

vägivalda õhutava ja pornograafilise sisuga esemete levitamise

keelu täitmist (LasteKS § 25).

Meediaregulaatorina esindame Eestit Euroopa Meediateenuste

Nõukojas, ning digiteenuste koordinaatorina Euroopa Digiteenuse

Nõukojas. Mõlemas nõukojas on alaealiste kaitse viimastel aastatel

üheks fookusteemaks olnud. Tõdetud on, et alaealisi kaitsvad

reeglid liidu tasandil on justkui olemas, kuid nende piiriülene

jõustamine toimub tempos, mis ei rahulda ühiskonna ootust ega

kaitse lapsi piisavalt.

Lisaks on mõlemas nõukojas tõdetud, et valitseb õiguslik ebaselgus

digiteenuste määruse (DSA) ja teiste EL õigusaktide (nt

audiovisuaalmeedia teenuste direktiiv, AVMSD) vahel, mis

lastekaitset reguleerivad. Ebaselgus seisneb peamiselt just selles,

millised reeglid kohalduvad väga suurtele digiplatvormidele, mille

kaudu ebaseaduslik sisu lasteni jõuab ja sellest johtuvalt, millised

asutused saavad rikkumistele reageerida.

Samuti on liikmesriigid nõukodades tutvustanud siseriiklikke

kavatsusi sotsiaalmeedia keelustamiseks teatud alaealiste

vanuserühmadele. Sarnast teed läks möödunud aastal Austraalia,

kus jõustus alla 16aastastele teatud sotsiaalmeediaplatvormide

kasutamise keeld. Esimesed uuringud näitavad, et keeld ei ole

täitnud oma eesmärki, lastel on võimalik seatud piirangutest

kergesti kõrvale kalduda (61% varasemalt konto omajatest) ja

suurenema võib hakata kolmandate riikide (nt Hiina) platvormide

kasutamine seniste asemel (vt siit).

Viidatud uuring näitab, et vanusepõhine keeld ei ole tõhus, see loob

eksikujutluse lahendatud probleemist. Keelust kõrvalekaldumise

võimalusi on palju (nt ebaõigete andmete esitamine, VPN,

alternatiivsed kolmandate riikide niššiplatvormid). Samal ajal oleme

aga kaotanud õiguse sekkuda platvormide sisusse alaealiste kaitse

eesmärgil, sest alaealisi kasutajaid platvormidel enam olla ei tohiks.

Tulemuseks on tõenäoliselt tänasest ebaturvalisem

sotsiaalmeediakeskkond, mille üle kontroll varasemast väiksem.

Täna on EL-s loodud õigusraamistik sotsiaalmeedia disainist

tulenevate ohtutega tegelemiseks (DSA art 35 süsteemsete riskide

maandamise kohustus, DSA art 28 alaealiste kasutajate

eripäradega arvestamine), samuti on EL-s seatud platvormidele

kohustus eemaldada platvormilt ebaseaduslik sisu liikmesriigi

pädeva asutuse korraldusel (DSA art 9 eemaldamiskorraldustele

reageerimise kohustus). Tänased Euroopa Komisjoni menetlused

alaealiste kaitse teemal kestavad aastaid, seega olemasolev

õigusraamistik vajab tõhusamat ja kiiremat jõustamist. Vajalik oleks

Euroopa Komisjoni tasandil analüüsida, milliseid vahendid on

puudu, et menetluste läbiviimist kiirendada.

Arvestatud seisukohas 4.1.

Täiendavalt vajab EL tasandil õigusselgust erinevate EL õigusaktide

omavaheline vahekord ja nende jõustamine digiplatvormidel.

Peaasjalikult valmistab muret DSA ja AVMSD omavaheline seos,

sest mõlemad seavad nõudeid alaealiste kaitseks, DSA seab

Arvestatud seisukohas 4.12

nõuded digiplatvormidele, AVMSD audiovisuaalmeedia teenustele

ja videojagamisplatvormidele. Digiplatvorm võib samal ajal olla

videojagamisplatvorm ja majutada oma teenuses mitmeid

meediateenuse osutajaid (nt mõjuisikute videoblogid). AVMSD

uuendamise käigus on mõistlik need ebaselgused lahendada.

Samuti vajab AVMSD uuendamisel täpsemat määratlemist

mõjuisiku kui meediateenuse osutaja mõiste, hetkel tekitab see

praktikas ebaselgust ning AVMSD reeglite kohaldamine

mõjuisikutele on liikmesriigiti erinev.

Samuti vajab kaalumist, kas tänane AVMSD sõnastus alaealiste

kaitse osas (art 6a, art 28b) on ehk liiga ebamäärane ja jätab liialt

laia tõlgendusruumi liimesriikidele. Arvestada tuleb, et AVMSD

puhul kehtib jurisdiktsiooniriigi põhimõte, mis tähendab, et

liikmesriik saab sekkuda tema jurisdiktsiooni all olevate

meediateenuste tegevuse. Teise liikmesriigi meediateenuse osutaja

suhtes AVMSD jõustamine toimub alaealiste kaitse puhul reeglina

vaid läbi vastava liikmesriigi meediaregulaatori. See muuda

protsessi aeglaseks ja määravaks jääb teise liikmesriigi pädeva

asutuse tõlgendus AVMSD-st tulenevate nõuete rakendamisele. Siit

johtuvalt vajaks alaealiste kaitse kontekstis täpsustamist ka see,

kas AVMSD jurisdiktsiooniriigi põhimõte laieneb vaid olukorrale, kus

kaalutakse meediateenuse terviklikku kättesaadavuse piiramist

ühes või mitmes liikmesriigis või tuleks seda kohaldada ka üksikute

meediateenuse saadete (nt üks mõjuisiku video tema kanalil)

piiramisele konkreetses sihtriigis.

Teadmiseks võetud.

Viimaks, kuna DSA ei sätesta mis on ebaseaduslik sisu, see tuleneb

EL-i või liikmesriikide teistest õigusaktidest, peaksime ka

siseriiklikult üle vaatama, kas alaealiste veebiohud on meie

õiguskorras piisavalt käsitletud: sätestatud keelunormid, määratud

pädeva asutused, olemas vajalikud vahendid jõustamiseks. Oleme

TTJA-s teinud algust Eesti õiguskorra kaardistusega alaealiste

peamiste veebiohtude korral. Senine analüüs (manuses) näitab, et

mitmetel juhtudel puudub keelunorm, olemasolevad keelnormid on

mitmeti tõlgendatavad, reageerida saab vaid siis, kui rikkumine

leiab aset Eesti jurisdiktsiooni all olevas teenuses või puudub pädev

erikorrakaitseorgan.

Laste ja noorte kaasamine ekspertidena

Kuidas luua koos laste endaga neile turvalisem digikeskkond – olgu

selleks oskused, teadmised või julgus anda mure korral teada?

Sellest küsimusest tulenevalt on laste ja noorte kaasamine

ekspertidena andnud seni väga häid tulemusi. See annab

võimaluse tegevusi laiendada, et meetmeid ei loodaks vaid

nendele, vaid nendega koos. Oleksime valmis panustama laste ja

noorte kaasamisse nendesse aruteludesse, toetades ühtlasi nende

pakutud ideede realiseerimist lapse õiguste saadikute,

mudilasnõukogude võrgustiku ja teiste koostööpartneritega.

Mõned senised näited laste ja noorte arvamuste kogumisest, mille

käigus on nad saanud ühtlasi mõelda lahendustele ning omandada

uusi teadmisi:

 Digimentorite häkaton, kus ligi 80 noort lõid nende

vanuserühma digiprobleemidele lahendused:

Lastekaitse Liit Teadmiseks võetud.

https://markalast.ee/2025/11/13/hakatoni-voidutoo-

tehisintellekt-tolgib-keerulised-kasutustingimu sed-noorele-

arusaadavasse-keelde/;

Ühtlasi oleme viinud läbi erinevate eagruppidega konsultatsioonid

mitmetes Eesti regioonides, et saada teada nende

kasutuskogemustest ja ettepanekutest, näide:

https://www.targaltinternetis.ee/noortepaneel/.

Sügisest käivitame Lastekaitse Liidu, Telia ja Tartu Ülikooliga

Digimentorite liidriprogrammi, kus asume koordineerima just noorte

poolset tööd. Liituda saab 10 noort, kelle registreerumisel noorte

jaoks südamelähedasemad teemad, mille järgi luuakse

spetsiaalselt neid huvitav koolitusprogramm.

Klassikaliste akadeemiliste loengute asemel on noorte

koolitusprogrammi sisuks õppekäigud ja eksklusiivsed kohtumised

tippekspertidega asutustes, kuhu tavaliselt ligipääsu ei ole.

Kohtumiste teemad pakuvad teadmisi, mida nad saavad ise

digimentordamiseks kasutada ja teistele noortele tutvustada.

Programmis osalejate peamiseks praktiliseks “tööülesandeks” on

Turvalise Interneti Päeva konverentsi ühte osa sisustada (nt

töötana/ettekandena/..) veebruaris 2027. Kogu loomeprotsessi,

ägedaid õppekäike, konverentsi päeva ja digimentorlamise ideid

kajastavad noored ise järjepidevalt sotsiaalmeedias (nt TikTok),

tagades orgaanilise ja autentse kommunikatsiooni noortele. Lisaks

ise oma koolides teistele õpilastele digiturvalisuse teemaliste

tegevuste, sündmuse ja projektide korraldamine.

Turvalise interneti keskuste toetamine

Euroopa tasandil ja riigi tasandil jätkuvalt toetada turvalise interneti

keskusi (Safer Internet Centres). Eestis täidab seda rolli projekt

Targalt internetis (www.targaltinternetis.ee), mida viivad koostöös

ellu Lastekaitse Liit, Haridus- ja Noorteamet, Tallinna Tehnikaülikool

ja Sotsiaalkindlustusamet. Turvalise interneti keskused ühendavad

kolm tegevusliini: teavitustöö laste ja noorte, lapsevanemate ning

õpetajate suunal (teavitusmaterjalid, teavitusüritused), nõu ja abi

pakkumine Lasteabi kaudu ning vihjeliini kaudu laste seksuaalse

väärkohtlemist esitava materjali leviku tõkestamine internetis. Seda

on rõhutanud ka raport “Child Safety Online. Protecting and

empowering minors in a digital world” (2026, lk 20).

Teadmiseks võetud

Õpilaste digipädevuste arendamine

Vastavalt EU Kids Online 2026 Eesti uuringu soovitustele tuleks

koolides senisest enam pöörata tähelepanu õpilaste digipädevuse

igakülgsele arendamisele, täiendada nende digiteadmisi kui ka

arendada nende digioskusi. Soovitatav on kasutada praktilisi

ülesandeid ja elulisi näiteid. Samast uuringust selgus, et sõltumata

lapse vanusest on tema heaolule suur mõju sellel, kui lapsevanem

vahendab aktiivselt lapse internetitegevusi ja kuulab last ära. Hästi

toimiva vanemliku vahendamise eelduseks on head lapse ja

lapsevanema vahelised suhted, sh vanematega häirivatest asjadest

rääkimise lihtsus. Koos aktiivse vanemliku vahendamisega on see

üks olulisemaid laste ja noorte vaimset heaolu mõjutavaid tegureid.

Arvestatud seisukohas 4.4

Materjalide ajakohasus (uuendamine) Teadmiseks võetud

Kaasavad aktiivõpet ning lõimitud aine- ja keeleõpet toetavad

materjalid erinevatele sihtrühmadele vajavad järjepidevat

uuendamist, sest teadupärast on trendide levimine sotsiaalmeedias

vaid tundide küsimus. Vajalik on võimekus luua asjakohaste

näidetega teavitusmaterjale, mis võimaldaksid trendidega sammu

pidada. See on eriti oluline vanemate kooliastmete puhul

valeinformatsiooni, radikaliseerumise ja misogüünia teemadel.

Selles osas saaks Lastekaitse Liit Targalt internetis projekti raames

panustada ja tegevusi eest vedada.

Platvormide kasutustingimuste, privaatsusseadete ja

teavitusmeetmete inimsõbralik keelekasutus

Platvormide kasutustingimused, privaatsusseaded ning

teavitusmeetmed peaksid olema kergesti leitavad ja eakohaselt

sõnastatud. Probleemi aitaksid leevendada lühikesed ABC-

formaadis infomaterjalid, mis on koostatud enim kasutatavate

platvormide kohta ning selgitavad peamisi ohu- ja riskiaspekte.

Noorte endi sõnul on juba praegu vaja paremat arusaamist

erinevatest privaatsus- ja kasutustingimustest. Näide novembris

toimunud häkatonilt:

Häkatoni võidutiim tegeles küsimusega, kuidas muuta keerulised

privaatsustingimused noortele kiiresti ja lihtsasti hoomatavaks.

Selle teemaga tegelenud neli võistkonda tõid ohuna välja nii suured

ettevõtted, kes inimeste andmeid kogudes võivad saada kogu

telefoni sisule ligi kui hirmu langeda andmevarguse ohvriks, mis

võib kulmineeruda finantskahjuga. Lahendustena pakuti välja

erinevas vormis keeruliste kasutustingimuste lühendamist ja

Arvestatud seisukohas 4.7 ja 4.8

lihtsustamist. Näiteks käidi välja idee interaktiivsest mängust, mille

lõpus on kokkuvõttev video. Palju pakuti ka teadmiste testimist nii

rakenduste kasutamise eel, ajal kui järel ning tehisintellekti

rakendamist pikkade tekstide lühendamiseks. Lõplike lahenduste

tonaalsus peaks olema sõbralik, aga samas hoiatav, stiil

kaasahaarav (näiteks olulised sõnad võiksid olla eraldi välja toodud)

ja vormina eelistatakse lühivideoid. Lahenduses tahetakse näha

lihtsat keelt, värvilist visuaali ja õpetajateks võiksid olla kuulsused.

Valmislahendustena pakuti välja näiteks internetibrauseri laiendust

(extension), mis teavitab privaatsustingimuste ja andmete kogumise

tõsidusest spetsiifilises olukorras – miks ja milleks “küpsistega”

nõustuma peab ning mis selle tagajärjel juhtub.)

Mängude keskkondade teavitustöö

Mängukeskkondades leiduvate ohtude kohta on praegu

lapsevanematele ja haridustöötajatele suunatud materjale vähe,

kuid sealsed ohud on kasvamas, sest lastel on neid keeruline ära

tunda nii keskkondade disaini, turvalünkade kui ka muude aspektide

tõttu.

Lapsevanematele on vaja anda rohkem teavet erinevate

mänguplatvormide ja nende eapiirangute kohta, et nad saaksid teha

teadlikke valikuid ning toetada oma last valitud platvormi

kasutamisel. Ühtlasi on vaja luua lastele endile toetavaid materjale,

mis aitaksid neil nendes keskkondades ohtudega toime tulla.

Arvestatud seisukohtades 4.4 ja 4.5

Sihtrühmapõhiste sekkumistegevuste tegevuskava Teadmiseks võetud

Sihtrühmapõhiste sekkumistegevuste jaoks oleks vajalik luua riigi

eestvedamisel ja erinevaid osapooli kaasates konkreetne

tegevuskava. See aitaks teavitustöö tegijatel, koolitajatel ja teistel

valdkonnaga seotud organisatsioonidel liikuda n-ö ühes sammus.

Lisaks looks see võimaluse digiturvalisuse võrgustiku tekkeks,

millest on seni puudust tuntud.

Euroopa riikide parimatest praktikatest õppimine

Euroopa riikide senistest kogemustest koos heade praktikatega

oleks hea meel saada terviklik ülevaade, mis toetaks ennekõike

juba toimivatest lahendustest õppimist maailmahariduslikust

vaatest. Ühtlasi Euroopa riikide seniste kogemuste ja meetodite

levitamine spetsialistide seas, heaks näiteks on platvorm Better

Internet for Kids (https://better-internet-for-kids.europa.eu/)

Teadmiseks võetud

Lastega nutiseadmete kasutamise kokkulepete sõlmimise

ühendamine õppetööga

Koolidele võiks jagada häid praktikaid selle kohta, kuidas

nutiseadmete kasutamise kokkulepete sõlmimine võimaldab

ühendada ühiskonnaõpetuse, koolidemokraatia ja teiste oluliste

osaoskuste arendamise. Oleme valmis olema abiks selleteemaliste

teavitusmaterjalide loomisel, töötubade läbiviimisel ning pakkuma

tuge lapse õiguste aspektist.

Teadmiseks võetud

Digimaailma “juhiload” lastele

Nutiseadmete kasutamisele võiks lasteaedades ja algklassides

eelneda jalgratturi juhiloa taotlemisega sarnane terviklik

õppeprogramm. See võiks koosneda erinevatest digiturvalisuse

Teadmiseks võetud

teemalistest õppetegevustest, mille õpiväljundid on selgelt

määratletud ning mille käigus omandatud teadmisi ja oskusi saab

hinnata projektõppe kaudu. Programmi osaks võiksid olla ka koos

lapsevanematega tehtavad kodutööd, mis aitaksid neil teemadel

luua sidet laste ja perede vahel. Lastekaitse Liit oleks valmis seda

koostöös teiste organisatsioonidega eest vedama ning looma

kursuse koostöös laste ja noortega.

ELi-ülene sotsiaalmeedia kasutamise miinimumvanus, kohustuslik

vanusekontroll 13 aastat on mõistlik. platvormide kohustused ja

vastutus- paltvormidel peab olema valmidus vanusepiirangute

tegelikuks kontrolliks. Ettepanekuga nutiseadmeid müüvate

ettevõtetel on kohustus lisada oma teenuste paketti või

kasutusjuhendisse laste turvalisuse klausel. teadlikkuse

suurendamine, digipädevuste ja meediakirjaoskuse arendamine

ning lapsevanemate toetamine. Koolis keelustamine on äärmuslik,

sest koolikeskkond on koht, kus saab kontrollitult ja sihiteadlikkult

arendada teadlikkust ja kujundada oskusi. Koolitöötajatele

metoodikamaterjalid ning konkreetsed nõuanded, kuidas nii õpilaste

kui ka lastevanemate digipädevust arendada. Avalikkuse

teadlikkuse tõstmine erinevatel platvormidel.

Krista Saadoja

(Õpetajate

Ühenduste

Koostöökoda)

Osaliselt arvestatud seisukohas 4.4

Riik peaks kehtestama keelu keskkondadesse, kus täiskasvanud

saavad alaealisi mõjutada, nendega manipuleerida ja sõltuvust

tekitada. Koolid peaks saama seda keeldu leevendada, et neid

keskkondi hariduslikel otstarvetel kasutada. Lapsevanematel peaks

olema samuti see õigus, kui nad on sooritanud vastava eksami, et

nad oskavad oma laste internetikasutust suunata. Eesti kogemus

näitab, et kui lapsed kasutavad otstarbekohaselt sotsiaalmeediat,

Jüri Ginter

(Lastevanemate

Liit)

Mittearvestatud

siis ei ole nad enam huvitatud seal vabal ajal surfata. Seega peaks

õpetajaid õpetama, kuidas sotsiaalmeediat hariduslikel eesmärkidel

võimalikult palju kasutada ja tuleks pidevalt jälgida, et õpilased

tõepoolest sotsiaalmeediat palju kasutavad.

SELETUSKIRI

Vabariigi Valitsuse otsuse juurde

„Eesti seisukohad alaealiste turvalisuse kohta veebikeskkonnas ja sotsiaalmeedia

kasutamise võimalike piirangute osas“

Euroopa Komisjon on viimastel aastatel seadnud alaealiste kaitse digikeskkonnas prioriteediks.

Valdkonna keskseks õigusraamistikuks on praegu ELi digiteenuste määrus (DSA), kuid asjasse

puutuvad on ka mitmed teised õigusaktid, sh isikuandmete kaitse üldmäärus (IKÜM),

audiovisuaalmeedia direktiiv (AVMSD), tehisintellekti määrus jt. Aastatel 2025-2026 avaldati

komisjoni poolt DSA art 28 lg 4 põhjal alaealiste kaitse suunised, arendati ELi ühtset

vanusekontrolli lahendust ning käivitati arutelu võimaliku ühtse sotsiaalmeedia kasutamise

miinimumvanuse üle. 29. aprillil 2026 esitas komisjon soovituse kogu ELi hõlmava

vanusekontrolli tehnoloogia ühise raamistiku loomise kohta, millega soovitatakse

liikmesriikidel võtta 2026. aasta lõpuks kasutusele ELi ühisele raamistikule vastav

vanusekontrolli lahendus ning teha selle väljatöötamisel ja rakendamisel tihedat koostööd

komisjoni ja teiste liikmesriikidega, sealhulgas kaaluda ELi nõuetele vastavate

vanusekontrollimeetodite kohustuslikku kasutamist.

2026. aasta juulis avaldati komisjoni moodustatud töörühma töö tulemusena laste

internetiturvalisuse raport, mille soovitusi kavatseb komisjon kasutada alaealiste kaitset

puudutavate edasiste seadusandlike algatuste ettevalmistamisel. Raportis soovitati mh

kehtestada Euroopa-ülene sotsiaalmeedia kasutamise miinimumvanus, suurendada

platvormide vastutust laste turvalisuse tagamisel, rakendada usaldusväärset ja privaatsust

kaitsvat vanusekontrolli rakendust ning suurendada lapsevanemate võimalusi laste

digikeskkonna kasutamise suunamisel ja kontrollimisel. Raporti järelmina esitas komisjon

17.09.2026 EL laste määruse ettepaneku (“EU KIDS Act: EU Internet Digital Spaces

Accountable and Trustworthy”), millega soovitakse kehtestada kogu ELis ühtsed reeglid

alaealiste kaitseks, et vältida liikmesriikide erinevatest lähenemistest tulenevat siseturu

killustumist ning tagada lastele võrdselt kõrge kaitsetase kõigis liikmesriikides. Ettepaneku

õiguslikuks aluseks on ELTL artikkel 14 ehk siseturu toimimine ning see tugineb alaealiste

veebiohutuse eripaneeli kaasjuhtide raportile. Eelnõu skoobis on sotsiaalmeedia+ ehk

teenused, mis kujutavad alaealistele suurimat riski, sh sotsiaalmeedia- ja

videojagamisplatvormid, veebimängud ning tehisaru vestlusrobotid ja AI-kaaslased.

Hariduslikel eesmärkidel loodud teenused ning avaliku sektori teenused jäävad ettepaneku

kohaldamisalast välja. Eelnõuga kehtestatakse alla 15-aastastele sotsiaalmeedia ja

videojagamisplatvormide kasutamise keeld ning teatud tingimustel erisus 13-15-aastastele,

reguleeritakse platvormide kohustusi alaealistele teenuse pakkumisel, sh sõltuvust tekitava

disaini, privaatsussätete jms asjus, luuakse õiguslikud alused vanemluskontrollile ja

vanusekontrollile ning pakutakse meetmeid järelevalve tõhustamiseks.

Teema ise on mitme ministeeriumi vastutusalas. Sotsiaalministeerium vastutab vaimse

tervise, vanemlushariduse ning ohvriabi valdkondade eest; Haridus- ja teadusministeerium

vastutab laste ja noorte digipädevuste arendamise eest formaalhariduses ja noorsootöös;

Kultuuriministeerium vastutab ELi audiovisuaal- ja meediaküsimuste direktiivi ja vastava

nõukogu töörühma (AVMWP) osaluse eest, kus praegune ELi nõukogu eesistuja Iirimaa seda

teemat käsitleb. Justiits- ja digiministeerium vastutab teema eest üldise digiühiskonna poliitika

kujundajana ning tehnoloogilisest vaatest ka ühtse vanusekontrolli lahenduse poole pealt.

Lisaks eelpool nimetatud EL laste määrusele esitab komisjon käesoleva aasta sügisel digitaalse

õigluse määruse (Digital Fairness Act) ettepaneku, mis käsitleb muu hulgas sõltuvust

tekitavaid algoritme. Lisaks läheb ülevaatamisele audiovisuaalmeedia teenuste direktiiv, mille

eesmärk on aidata kaasa audiovisuaalmeedia teenuste valdkonnas ühtse turu nõuetekohasele

toimimisele ning tagada tarbija- ja lastekaitse piisav tase. Selleks, et veel avaldamata

õigusaktides ennetavalt kaasa rääkida ning olla valmis osalema EL laste määruse eelnõu

läbirääkimistes juba nende algfaasis, on vajalik Vabariigi Valitsuse poolt seisukohtade

kujundamine, mida on võimalik hiljem täpsustada tavapärases EL õigusakti siseriiklike

seisukohtade koostamise protsessis.

Eesti peamised seisukohad on järgnevad:

 Eesti ei toeta alaealistele ligipääsetavate sotsiaalmeedia platvormide ja teiste digiteenuste

suhtes üldise katuskeelu kehtestamist. Eesmärk peab olema kõigile kasutajatele turvaliste

digiteenuste kujundamine.

 Alaealiste kaitseks kavandatavad meetmed peavad olema proportsionaalsed, riskipõhised

ja lähtuma lapse õigustest tervikuna. Need peavad arvestama erinevate kasutajarühmade

vajadusi, toetama digiühiskonnas osalemist ning tagama privaatsuse ja isikuandmete kaitse.

Samuti on oluline säilitada ühiskonna usaldus digiteenuste vastu.

 Laste ja noorte kaitsmisel veebikeskkonnas, sh sotsiaalmeedias, peab suurenema

platvormide ja digiteenuste pakkujate vastutus oma teenustest tulenevate riskide

maandamisel. Toetame üldist eesmärki tugevdada Euroopa Komisjoni poolt väga suurte

veebiplatvormide ja otsingumootorite üle tehtavat järelevalvet, et tagada ELi digiteenuste

määruse tõhus rakendamine ja nõuete täitmine.

 Eesti peab vajalikuks süsteemset ning elukaarepõhist digipädevuste tõstmist laste, noorte,

lapsevanemate ja õpetajate seas ning ühiskonnas laiemalt. Seejuures on eriti oluline

lapsevanemate teadlikkuse suurendamine ja nende toetamine laiemalt, et aidata kaasa laste

turvaliste ja eakohaste digiharjumuste kujundamisele.

 Eesti ei toeta sõltuvust tekitava disaini rakendamist digiteenustes. Eesti hinnangul peaks

Euroopa Komisjon analüüsima, kas DSA artikli 28 lõike 4 alusel antud soovitused

alaealiste kontode privaatsussätete, kasutajate teavitus-, tagasiside- ja kaebuste esitamise

mehhanismide ning eestkostjale mõeldud vahendite kohta vajaksid õiguslikult siduvamat

regulatsiooni, et tagada alaealiste eraelu puutumatuse, ohutuse ja turvalisuse kõrge tase.

 Eesti leiab, et liikmesriikidele peab jääma õigus valida riiklikul tasandil sobivaimad

vanusekontrolli lahendused. Eesti ei toeta üle-euroopalise vanusekontrolli lahenduse

kohustuslikuks muutmist. Euroopa Komisjonil tuleb tagada, et alaealiste kaitseks

rakendatavad vanusekontrolli meetmed ei kahjustaks põhjendamatult privaatsust,

sõnumisaladust ega muid põhiõigusi.

 Eesti leiab, et EL tasandil on vaja suurendada õigusselgust erinevate digiplatvorme

reguleerivate õigusaktide omavahelise koostoime ja jõustamise osas.

1. Sissejuhatus

Euroopa Komisjon (edaspidi komisjon) on viimastel aastatel seadnud alaealiste kaitse

digikeskkonnas üheks oma prioriteediks. Teema käsitlemine on liikunud üldistelt veebiohutuse

põhimõtetelt järjest konkreetsemate meetmete suunas, keskendudes eelkõige alaealiste

kokkupuutele sotsiaalmeedia platvormidega, vanusekontrolli lahendustele ning platvormide

vastutuse suurendamisele. Samal ajal on mitmed liikmesriigid algatanud arutelu võimalike

ühtsete vanusepiirangute üle sotsiaalmeedia kasutamisel ning kutsunud komisjoni hindama

täiendavate Euroopa Liidu (EL) tasandi meetmete vajadust.

Tänaseks on ELis juba olemas ulatuslik õigusraamistik, mis käsitleb alaealiste kaitset

veebikeskkonnas. Keskse tähtsusega on seejuures digiteenuste määrus (Digital Services Act,

DSA), mis kohaldub täies mahus alates 2024. aastast. DSA seab veebiplatvormidele

kohustused kasutajate, sealhulgas alaealiste, kaitsmiseks. Muu hulgas kehtestati määrusega

platvormidele kohustus hinnata ja vähendada alaealistele kaasnevaid süsteemseid riske ning

tagada lastele kõrgem kaitsetase. 2025. aastal avaldas komisjon DSA artikkel 28 lõike 4 alusel

alaealiste kaitse suunised1, mille eesmärk on aidata teenusepakkujatel täita DSAst tulenevaid

konkreetseid kohustusi. Nende nõuete täitmise üle teostab järelevalvet komisjon, kes on

tänaseks alustanud suurimate sotsiaalmeediaplatvormide suhtes ka mitmeid

järelevalvemenetlusi (sh TikTok, Meta).2, 3

Paralleelselt on käimas ka arutelud selle üle, kuidas veebikeskkonnas kasutajate vanust

usaldusväärselt kontrollida. Komisjon tutvustas 2025. aastal ELi vanusekontrolli lahenduse

prototüüpi, mille eesmärk on võimaldada kasutajatel tõendada oma vanust privaatsust säästval

viisil. 2026. aasta aprillis kuulutati lahendus tehniliselt kasutusvalmiks ning 29. aprillil avaldas

komisjon soovituse (EL) 2026/1035 kogu ELi hõlmava vanusekontrolli tehnoloogia ühise

raamistiku loomise kohta4, millega soovitatakse liikmesriikidel võtta 2026. aasta lõpuks

kasutusele ELi ühisele raamistikule vastav vanusekontrolli lahendus.

2026. aasta alguses kutsus komisjoni president Ursula von der Leyen kokku eripaneeli, kuhu

kuulusid teadlased, praktikud, noorte ja lapsevanemate esindajad ning teised eksperdid eri

valdkondadest üle Euroopa. Eripaneeli eesmärk oli koondada teaduspõhised seisukohad ja

praktilised kogemused ning koostada komisjonile aruanne soovitustega, kuidas muuta

digikeskkond lastele turvalisemaks. Paneel avaldas oma lõpparuande 2026. aasta juulis5.

Aruandes tuuakse välja peamised probleemid, millega lapsed internetis silmitsi seisavad, ning

antakse soovitusi nende paremaks kaitsmiseks ja võimestamiseks, samuti sotsiaalmeedia ja

muude digiteenuste eakohaseks kasutamiseks.

1 Guidelines under the Digital Services Act | Shaping Europe’s digital future 2 Commission preliminarily finds the addictive design of Instagram and Facebook in breach of the Digital

Services Act | Shaping Europe’s digital future 3 Commission preliminary finds TikTok in breach of Digital Services Act for failing to ensure safe accounts for

minors | Shaping Europe’s digital future 4 Komisjoni soovitus (EL) 2026/1035, 29. aprill 2026, kogu ELi hõlmava vanusekontrolli tehnoloogia ühise

raamistiku loomise kohta 5 Special panel report: "Child Safety Online: Protecting and Empowering Minors in a Digital world"

Raportis teadvustatakse laste ja noorte sotsiaalmeedia ja muude digiteenuste kasutusega

kaasnevaid riske (nt kokkupuude kahjuliku sisuga, küberkiusamine, veebipõhine ahistamine ja

seksuaalne väärkohtlemine, negatiivne mõju vaimsele tervisele ja heaolule), mida

võimendavad tehisaru areng ning sõltuvust tekitavad teenusedisaini elemendid (nt lõputu

kerimine (infinite scroll), automaatesitus ja isikustatud soovitussüsteemid). Lisaks juhitakse

raportis tähelepanu privaatsus- ja andmekaitseriskidele, algoritmilisele mõjutamisele ning

tehisaruga seotud ohtudele nagu valeinfo ja sünteetiline sisu. Seejuures märgitakse, et riskid ja

kahjulik mõju on eri vanuse- ja sotsiaalmajanduslike rühmade puhul erinevad. Raportis

soovitatakse muu hulgas kehtestada EL-ülene sotsiaalmeedia kasutamise miinimumvanus,

suurendada platvormide vastutust laste turvalisuse tagamisel, rakendada usaldusväärset ja

privaatsust kaitsvat vanusekontrolli rakendust ning suurendada lapsevanemate võimalusi laste

digikeskkonna kasutamise suunamisel ja kontrollimisel.

Raporti avalikustamisel tõi komisjoni president välja 3 sammast, millega komisjon edasi

töötab, muu hulgas plaani esitada 2026. a sügisel vastavad õigusaktide eelnõud:

1. Platvormid peavad vastutama laste turvalisuse eest. Sotsiaalmeediaplatvormid peavad tõendama, et nende teenused ei kahjusta lapsi.

Komisjon peab oluliseks rakendada lõimitud turvalisuse (safety-by-design) põhimõtet

– nagu autotootjad vastutavad autode ohutuse eest, peavad ka tehnoloogiaettevõtted

eemaldama sõltuvust tekitavad algoritmid, eksitavad disainivõtted ja muu kahjuliku

sisu. Komisjon lubas DSA reegleid järjekindlalt jõustada ning vajadusel muuta.

2. Vajalikud on vanusele vastavad piirangud ja usaldusväärne vanusekontroll. Komisjoni president tõi välja, et küsimus ei ole selles, kas lapsed tohivad kasutada

sotsiaalmeediat, vaid millal ja kuidas pääseb sotsiaalmeedia lastele ligi. Selleks

toetatakse vanuse kontrollimise lahendusi (nt komisjoni vanusekontrolli rakendus), mis

kaitsevad privaatsust ja annavad vanematele suurema kontrolli.

3. Euroopas tuleks kehtestada sotsiaalmeedia kasutamise miinimumvanus. Komisjoni presidendi sõnul tuleks kokku leppida, millal lastele sotsiaalmeediale

ligipääs antakse, sest nende aju on alles arengujärgus ning uuringud näitavad, et

varajane kokkupuude võib põhjustada vaimse tervise probleeme ja sõltuvust. Ligipääsu

tuleks lubada järk-järgult vastavalt vanusele, et anda lastele rohkem aega areneda

väljaspool digikeskkonda.

Komisjon esitas 17.09.2026 EL laste määruse (EU KIDS ACT) eelnõu6, mille peamine

eesmärk on luua kogu ELis ühtsed reeglid alaealiste paremaks kaitsmiseks veebis. 16.09

toimunud kõnes olukorrast ELis märkis komisjoni president, et sõltuvust tekitavad

disainivõtted mõjutavad mitte ainult alaealisi, vaid kõiki kasutajaid, mistõttu on sügisel kavas

esitada laiem digitaalset õiglust käsitlev ettepanek (Digital Fairness Act).

Kuivõrd teema hõlmab nii äsja avaldatud EL laste määruse eelnõud kui ka võimalikke tulevasi

algatusi, on aktuaalne ka muudes rahvusvahelistes formaatides (sh OECD-s) ning sellel on

Eesti ühiskonnale ulatuslik sotsiaalne mõju, on vajalik Vabariigi Valitsuse seisukohavõtt

võimalikult varajases faasis ning enne seda, kui komisjon esitab ka teised seadusandlikud

ettepanekud. Käesolevad seisukohad võimaldavad Eestil osaleda aktiivselt peagi algavates EL

laste määruse läbirääkimistes ELi Nõukogus ning vajadusel töötada samal ajal täpsustatud

seisukohtadega.

EL tasandil on seni teemat arutatud mitmetes nõukogu formaatides, sh nii ministrite

kohtumistel kui ka töögrupi tasandil. 2025. a sügisel Taanis toimunud

6 EU KIDS Act to restrict social media platforms’ access to children in the EU | Shaping Europe’s digital future

telekommunikatsiooniministrite mitteametlikul kohtumisel vastu võetud Jutlandi

deklaratsioonis7 tehti komisjonile üleskutse astuda täiendavaid samme laste kaitseks

veebikeskkonnas ning kaaluda mh sotsiaalmeedia miinimumvanuse kehtestamist (Eesti ja

Belgia deklaratsiooni ei allkirjastanud). Teemat käsitleti ka 2026. a aprillis toimunud

mitteametlikul telekommunikatsiooniministrite kohtumisel. Iirimaa eesistumise ajal jätkuvad

arutelud nõukogu audiovisuaalmeedia töögrupis ja vastutavaks nõukoguks hariduse, noorte,

kultuuri ja spordi nõukogu (EYCS). Teemat on arutanud ka Euroopa Parlament, kes võttis

2025. a sügisel vastu omaalgatusliku raporti alaealiste kaitsmise kohta internetis, milles tehti

samuti üleskutse komisjonile kehtestada sotsiaalmeedia platvormide kasutamisele ELis 16-

aastane vanuse alampiir8.

Koostajad

Seletuskirja koostasid Justiits- ja Digiministeeriumi digiriigi poliitika ja arenduse talituse

juhataja Birgit Lüüs-Jakobs ([email protected]) ja digiarengu valdkonna

strateegiajuht Anna-Liisa Pärnalaas ([email protected]). Valdkonna eest

vastutab digiarengu asekantsler Lauri Luht.

2. Sisu ja võrdlev analüüs

2.1. Platvormide vastutus

Alaealiste kaitset veebikeskkonnas käsitlevad eri nurkade alt mitmed õigusaktid. Alates 2024.

aastast kohaldub ELis digiteenuste määrus (DSA), mis keskendub turvalisema

veebikeskkonna loomisele ning põhiõiguste kaitsele, seades veebiplatvormidele kohustused

ebaseadusliku sisu ja kasutajatele tekitatava kahju vähendamiseks ning riskide maandamiseks.

Erilise fookuse all on seejuures alaealised - DSA artikkel 28 kohustab kõiki alaealistele

ligipääsetavaid veebiplatvorme võtma proportsionaalseid meetmeid laste eraelu puutumatuse,

ohutuse ja turvalisuse tagamiseks. Määruse järelevalvemudel järgib päritoluriigi printsiipi:

teenuseosutaja üle teeb järelevalvet liikmesriik, kus teenuseosutaja on asutatud või määranud

seadusliku esindaja, v.a. väga suured digiplatvormid ja otsingumootorid (alates 45 miljonit

aktiivset kasutajat ELis), kelle erikohustuste täitmise üle teeb järelevalvet Euroopa Komisjon.

Eesti teenuseosutajate üle teeb järelevalvet Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet.

DSA artikkel 28 alaealiste kaitse nõuet on sisustatud komisjoni poolt 2025. aastal vastuvõetud

suunistega, mis täidavad olulist võrdlusstandardi rolli nõude täitmise järgimisel. Suunised

põhinevad riskipõhisel lähenemisel: platvormid peavad hindama alaealistele kaasnevaid riske

(nt kahjulik sisu, küberkiusamine, kahjulikud äripraktikad, sõltuvust tekitav disain jne) oma

teenustes ning rakendama proportsionaalseid kaitsemeetmeid. Olulised põhimõtted siin on

laste õiguste kaitse, privaatsus ja eakohane disain. Soovitatud meetmete hulka kuuluvad mh

alaealiste kontode vaikimisi privaatseteks muutmine, soovitussüsteemide kohandamine

kahjuliku sisu vältimiseks, kasutajate blokeerimise võimalused, sõltuvust tekitavate

funktsioonide piiramine ning tõhusad vanuse kontrollimise lahendused.

Ka vanusetuvastusmeetmete puhul on suuniste lähenemine riskipõhine, st meetmete rangus

ja usaldusväärsus peavad olema proportsionaalsed teenuse või funktsiooniga kaasnevate

riskide olemuse ja ulatusega. Vanusetuvastusmeetmed jagunevad üldjoontes kolme

kategooriasse, mis erinevad oma täpsusastme poolest: inimese enda kinnitus, vanuse

hindamine ja vanuse kontrollimine. Suuniste kohaselt peavad digiplatvormid rakendama

vanuse kontrollimist juhtudel, kui nende tooted või teenused kujutavad endast alaealistele

7 EU ministers united: Minors must be protected better online 8 RAPORT alaealiste kaitsmise kohta internetis | A10-0213/2025 | Euroopa parlament

märkimisväärset riski (nt juurdepääs pornograafilisele sisule) ning neid riske ei ole võimalik

piisavalt tõhusalt maandada vähem piiravate meetmetega.

DSA alaealiste kaitse suunised sisaldavad mitmeid praktilisi viise alaealiste kaitse

tugevdamiseks, samas tuleb arvestada, et need võeti vastu alles aasta tagasi ning mitmed

alaealiste kaitset puudutavad järelevalvemenetlused on endiselt käimas. Komisjon on tänaseks

DSA rakendamise käigus alustanud järelevalvet mitmete suurte veebiplatvormide pakkujate

üle ning pööranud erilist tähelepanu muu hulgas sõltuvust tekitavale disainile,

soovitusalgoritmide mõjule ning vanusekontrolli tõhususele. 2026. a juulis avaldas komisjon

Meta suhtes algatatud uurimise esialgsed järeldused9, mille kohaselt rikuvad Facebooki ja

Instagrami sõltuvust tekitavad disainilahendused DSA-d. Komisjoni hinnangul ei ole Meta

piisavalt hinnanud ega maandanud funktsioonidest nagu lõputu kerimine (infinite scroll),

automaatesitus, tõuketeavitused ja personaliseeritud soovitussüsteemid tulenevaid riske

kasutajatele, sh alaealistele. Uurimine hõlmab lisaks ka Meta vanusetuvastusmeetmeid alla 13-

aastaste kasutajate puhul, mille osas avaldati komisjoni esialgsed järeldused10 k.a aprillis.

Arvestades, et DSA hindamine seisab ees juba 2027. aastal, oleks asjakohane analüüsida, kas

teatud praktilisi soovitusi, millel on alaealiste kaitse vaatest suurim positiivne mõju, tuleks

täiendavalt reguleerida. Näiteks võiksid nende teemade hulka kuuluda suuniste osad, mis

käsitlevad vanusekontrolli, vahendeid eestkostjale ning alaealiste kontode vaikesätteid.

Suuniste kohaselt peaks olema võimalik rakendada alaealistele eraldi turvalisemaid

vaikesätteid ning teatud funktsioonid, nagu tõuketeavitused, teiste kontode soovitamine või

meeldimiste ja reaktsioonide arvu kuvamine, võiksid olla alaealiste kontodel vaikimisi välja

lülitatud. Samuti peaksid platvormid tagama, et kui alaealine muudab seadeid viisil, mis võib

tema riske suurendada, aitaksid süsteemi lahendused neid riske maandada, näiteks võimaldades

vaikesätted hõlpsalt taastada või teavitades kasutajat turvalisust mõjutavatest muudatustest.

Lisaks DSA-le on ka teisi õigusakte, mis panustavad turvalise veebikeskkonna loomisesse.

Näiteks keelustab ELi tehisintellekti määruse artikkel 5 tehisarul põhinevad süsteemid, mis

manipuleerivad või petavad haavatavaid inimesi (sh lapsi) kahjulikul viisil ning süsteemid, mis

on ette nähtud lapse seksuaalse väärkohtlemise materjali või nõusolekuta intiimse kujutise

loomiseks või manipuleerimiseks. Lisaks sisaldab määrus mitmeid läbipaistvuskohustusi ning

seab üldotstarbelistele tehisaru mudelitele täiendavad kohustused süsteemsete riskide

hindamiseks ja maandamiseks. ELi audiovisuaalmeedia teenuste direktiiv sisaldab reegleid,

mille eesmärk on kaitsta lapsi neile sobimatu või kahjuliku sisu eest veebipõhistes tellitavates

meediateenustes. Isikuandmete kaitse üldmäärus (IKÜM) piirab juba täna laste andmete

töötlemist infoühiskonna teenuste pakkumise eesmärkidel. IKÜMi artikkel 8 näeb üldjuhul

ette, et laps peab olema vähemalt 16-aastane, et anda ise nõusolek infoühiskonna teenuse

osutajale oma isikuandmete töötlemiseks. Samas võimaldab IKÜM liikmesriikidel seda

vanusepiiri langetada kuni 13. eluaastani11. Kui laps on alla 16-aastane või alla liikmesriigi

kehtestatud vanusepiiri, on nõusolekupõhine isikuandmete töötlemine õiguspärane ainult juhul,

kui nõusoleku on andnud või heaks kiitnud vanem või eestkostja. Paralleelselt toimuvad

läbirääkimised ka laste seksuaalse väärtkohtlemise ennetamise ja tõkestamise määruse üle

(Child Sexual Abuse Regulation), millega seatakse teenuseosutajatele kohustused internetis

toimuva laste seksuaalse väärkohtlemise ennetamiseks ja tõkestamiseks.

9 Commission preliminarily finds the addictive design of Instagram and Facebook in breach of the Digital

Services Act | Shaping Europe’s digital future 10 Commission preliminarily finds Meta in breach of Digital Services Act for failing to prevent minors under 13

from using Instagram and Facebook | Shaping Europe’s digital future 11 Eesti on seda võimalust kasutanud, vt isikuandmete kaitse seaduse § 8.

Juulis avaldatud ekspertpaneeli raportis rõhutatakse samuti teenusepakkujate vastutust

ning tehakse mitmeid seotud soovitusi. Muuhulgas soovitatakse ühtlustada ja laiendada

sotsiaalmeedia ning teiste digiteenuste turvalise disaini nõudeid - teenustes peaksid olema

vaikimisi kasutusel alaealisi kaitsvad sätted ning piirata tuleks sõltuvust tekitavaid funktsioone

nagu lõputu kerimine, automaatesitus. Parandada tuleks kaebuste esitamise mehhanisme,

käsitledes laste ja noorukite teavitusi prioriteetsena ning tagades, et vastavad lahendused

oleksid eakohased, kasutajasõbralikud ja piisavalt tõhusad. Kasutusele tuleks võtta tõhusad,

proportsionaalsed ja privaatsust austavad vanusekontrollilahendused, vältides vanuse

hindamisel isikut tõendavate dokumentide ja biomeetriliste andmete töötlemist. Arvestades

alaealiste kaitset käsitlevate õigusaktide hulka, tuleks tugevdada ka järelevalveasutuste

koostööd ning hinnata nende ressursivajadust. See aitaks tagada õigusraamistiku ühtse ja

tõhusa rakendamise ning vältida vastuolulisi tõlgendusi. Raportis tõdetakse, et kuigi

olemasolevate õigusaktide rakendamine ja jõustamine on paljudel juhtudel alles algusjärgus,

võib eeldada, et piisava aja ja ressursside korral mõjutavad need märkimisväärselt

sotsiaalmeedia ja teiste digiteenuste pakkujate ärimudeleid.

2.2. Vanusekontrolli rakendus

29. aprillil 2026 esitas komisjon soovituse kogu ELi hõlmava vanusekontrolli tehnoloogia

ühise raamistiku loomise kohta12, millega soovitas liikmesriikidel teha 31. detsembriks 2026

kättesaadavaks ELi ühisele raamistikule vastava vanusekontrolli lahenduse, mis võib olla

integreeritud Euroopa digiidentiteedikukrusse või toimida eraldiseisva teenusena. Selleks

soovitab komisjon liikmesriikidel:

 koostada ja esitada komisjonile rakenduskava ning teha koostööd teiste liikmesriikide

ja komisjoniga lahenduste väljatöötamisel ja rakendamisel;

 arendada riiklikke vanusekontrollisüsteeme kooskõlas ELi ühise usaldusraamistikuga

ning tagada nende kooskõla Euroopa digiidentiteedi raamistikuga;

 teha koostööd digiteenuste koordinaatorite, Euroopa digiidentiteedi koostöörühma,

teadlaste ja kodanikuühiskonna organisatsioonidega;

 luua ELi süsteemiga kooskõlas olevad vanusetõendite süsteemid ning kaaluda

kohustust kasutada ELi vanusekontrolli süsteemile vastavaid vanusekontrolli

meetodeid.

Lisaks soovitas komisjon liikmesriikidel kaasata komisjoni juba riiklike vanusekontrolli

käsitlevate õigusaktide ettevalmistamise varases etapis, et tagada nende kooskõla ELi õigusega

ja vältida siseturu killustumist.

2.3. Sotsiaalmeedia miinimumvanuse kehtestamine

Viimastel aastatel on nii ELis kui ka väljaspool seda märgatavalt kasvanud poliitiline surve

piirata alaealiste ligipääsu sotsiaalmeediale. Kuna DSA on täielikult ühtlustav ja vahetult

kohalduv määrus, ei või ELi liikmesriigid kehtestada siseriiklikke õigusakte, mis dubleerivad

DSA sätteid või kehtestavad vahendusteenuse osutajatele täiendavaid kohustusi (sh

vanusekontrolli kohustus), kuna see kahjustab reeglite vahetut ja ühetaolist kohaldamist ELi

siseturul. Samas võivad liikmesriigid kooskõlas liidu õigusega kehtestada teatavatele toodetele

või teenustele juurdepääsuks miinimumvanuse, nagu on välja toodud ka komisjoni alaealiste

kaitse suunistes. Mitmed ELi liikmesriigid, sh Prantsusmaa, Kreeka, Taani, Rootsi ja Hispaania

on kas juba vastu võtnud või ette valmistamas meetmeid, mis näevad ette vanusepiirangud ja

12 Komisjoni soovitus (EL) 2026/1035, 29. aprill 2026, kogu ELi hõlmava vanusekontrolli tehnoloogia ühise

raamistiku loomise kohta

vanusekontrolli tugevdamise eesmärgiga piirata alaealiste ligipääsu

sotsiaalmeediaplatvormidele. Liikmesriikide lähenemised erinevad nii vanusepiiri,

kohaldamisala, hõlmatud teenuste kui ka selle poolest, kas vanusepiiri on võimalik ületada

vanema nõusolekul või mitte. See suurendab riski, et ELi ühtne turg killustub ning alaealiste

kaitsetase kujuneb liikmesriigiti ebaühtlaseks, mistõttu on ka järjest enam kõlamas üleskutseid

kujundada selles küsimuses ELi tasandil ühtne ja harmoneeritud lähenemine, et vältida reeglite

killustatust, mis on omakorda ajendanud komisjoni arutama võimalikke ELi-üleseid lahendusi.

Komisjoni presidendi poolt kokku kutsutud ekspertpaneeli raportis peeti vajalikuks kehtestada

alla 13-aastastele lastele EL-ülene sotsiaalmeedia ja muude digiteenuste ligipääsupiirang

(raportis kasutatakse väljendit sotsiaalmeedia+, mis hõlmab nii traditsioonilist sotsiaalmeediat

ja kui ka muid digiteenuseid, mis võivad olla alaealistele kättesaadavad ning sisaldada vanusele

sobimatuid ja/või riskantseid funktsioone). Raportis leiti, et alla 13-aastastel lastel peaks olema

juurdepääs üksnes eakohastele ja turvalistele sotsiaalmeedia+ keskkondadele ning sedagi

vanema või eestkostja loal ja järelevalve all või hariduslikus kontekstis. ELi-ülese

miinimumraamistiku kõrval võiks samas liikmesriikidele jääda võimalus kehtestada üle 13-

aastastele noortele täiendavaid piiranguid, kui nad peavad seda vajalikuks.

Vanusepiirangute ja alaealiste kaitse küsimused ei ole aktuaalsed üksnes ELis, vaid pälvivad

üha suuremat tähelepanu ka mujal maailmas. OECD andmetel on huvi vanusepiirangute vastu

kiiresti kasvanud: kui 2023. aasta lõpus kaalus neid vaid üks riik, siis 2026. aasta aprilliks oli

vastavaid algatusi arutamas juba 25 riiki.13 Rahvusvahelisel tasandil on kõige tuntum näide

Austraalia, kus 2025. aasta lõpus jõustus alla 16-aastaste sotsiaalmeediakeeld, mida peetakse

esimeseks sedalaadi riiklikuks meetmeks maailmas. Keelu skoobis on

sotsiaalmeediaplatvormid nagu Facebook, Instagram, Reddit, Snapchat, X, Youtube, kuid välja

jäävad mitmed populaarsed platvormid nagu Discord, Roblox, Whatsapp. K.a aprillis

Austraalia e-ohutuse voliniku (eSafety Commissioner) avaldatud raportis14 tõdetakse, et

regulatsiooni rakendamine on keeruline ning nenditi, et paljud lapsed suudavad piirangutest

endiselt mööda minna ning platvormide rakendatud vanusekontrollimeetmed ei ole olnud

piisavalt tõhusad. Sarnaste piirangute kehtestamist kaaluvad ka mitmed teised riigid, sealhulgas

Ühendkuningriik.15

2.4. ELi laste määrus (EU KIDS ACT)

Komisjoni poolt 17.09.2026 avaldatud määruse eelnõu eesmärk on kehtestada kogu ELis

ühtsed reeglid alaealiste kaitseks, et vältida liikmesriikide erinevatest lähenemistest tulenevat

siseturu killustumist ning tagada lastele võrdselt kõrge kaitsetase kõigis liikmesriikides.

Õiguslikuks aluseks on TFEU artikkel 14 ehk siseturu toimimine. Ettepanek tugineb alaealiste

veebiohutuse eripaneeli kaasjuhtide raportile, milles kirjeldatakse peamisi riske, millega lapsed

veebikeskkonnas kokku puutuvad. Eelnõu skoobis on sotsiaalmeedia+ ehk teenused, mis

kujutavad alaealistele suurimat riski, sh sotsiaalmeedia- ja videojagamisplatvormid,

veebimängud ning tehisaru vestlusrobotid ja AI-kaaslased. Hariduslikel eesmärkidel loodud

teenused ning avaliku sektori teenused jäävad ettepaneku kohaldamisalast välja.

Eelnõu keskmes on platvormidele kehtestatavad nõuded.

 Eelnõuga soovitakse kehtestada keeld sõltuvust tekitavale disainile:platvormidel

on keelatud disainida teenuseid viisil, mis soodustab kompulsiivset või liigset

kasutamist alaealiste poolt (hõlmab mh automaatset videode või muu sisu järjestikust

esitust ilma loomulike pausideta; teavitusi ja muid võtteid, mis meelitavad kasutajat

13 Social media age restrictions for children: Why they are rising and what comes next 14 Social Media Minimum Age: Compliance Update (eSafety Report March 2026) 15 Fact sheet: New rules to protect children online - GOV.UK

tagasi ka siis, kui ta ise teenusega parasjagu ei suhtle; lahendusi, mis premeerivad või

innustavad alaealisi rohkem sisu postitama või otseülekandeid tegema).

 Ajajuhtimisvahendid: platvormid peavad kasutusele võtma tõhusad

ajajuhtimisvahendid, mis aitavad kaitsta laste uneaega ning koolipäeva jooksul

õppimiseks vajalikku aega.

 Kontode vaikesätted: alaealiste kontodel peaksid olema vaikimisi aktiveeritud kõrge

privaatsuse ja turvalisuse tasemega seadistused, et lapsed ei peaks neid ise eraldi sisse

lülitama.

 Kahjulike funktsioonide piiramine: platvormid peavad tagama, et alaealistele ei ole

kättesaadavad funktsioonid, millel on negatiivne mõju nende privaatsusele või

turvalisusele.

 Vanemluse tõendamine: liikmesriigid peavad looma privaatsust kaitsva lahenduse,

mille abil saavad vanemad või eestkostjad tõendada, et neil on lapse suhtes vanemlik

vastutus. See peab põhinema ametlikel andmetel, olema vanematele tasuta ning jagama

platvormiga ainult kinnitust, et isikul on vanemlik vastutus.

 Vanusetuvastus: platvormid peavad konto loomisel kontrollima kasutaja vanust.

Lisaks peavad platvormid mõistliku aja jooksul kontrollima, kas olemasolevate kontode

omanikud vastavad vanusenõuetele. Uuesti vanust tõendama ei pea kasutajad, kelle

vanust on juba võimalik usaldusväärselt tuvastada, nt olemasoleva kontoandmete

põhjal (nt kui kontoga on seotud krediitkaart). Videomängude puhul tuleb kehtestada

kõikidele mängudele vanusesoovitus ning enne mängu allalaadimist peavad rakenduste

poed kontrollima, kas kasutaja vastab nõutud vanusele. Liikmesriigid peavad tegema

kättesaadavaks vähemalt ühe vanusetuvastusvahendi.

 Väga suured sotsiaalmeedia- ja videojagamisplatvormid peavad komisjonile esitama

üksikasjaliku tegevuskava, mis selgitab, kuidas nad kavatsevad täita uue määruse

alaealiste kaitset käsitlevaid nõudeid.

 Järelevalvemenetluste kiirendamine: EL tasandi menetluste puhul üritatakse jõuda

otsuseni 90 päeva jooksul ning esialgseid tulemusi jagatakse teenusepakkujaga 30

päeva jooksul alates uurimise algusest.

Eelnõuga soovitakse kehtestada sotsiaalmeedia ja videojagamisplatvormide kasutamise

keeld alla 15-aastastele. Platvormid ei tohi lubada alla 15-aastastel luua ega kasutada kontosid

teenustes, mis võivad kujutada ohtu nende privaatsusele, turvalisusele või heaolule.

Erandkorras võivad lapsevanemad või eestkostjad luua konto 13–14-aastasele lapsele, kuid

selliste kontode funktsionaalsus on piiratud. Tingimuseks on, et platvorm pakub tõhusaid

vanemliku kontrolli võimalusi. Mh peab vanematel olema võimalik seada teenusele päevane

kasutuslimiit (maksimaalselt 1 tund päevas), heaks kiita uute kontaktide lisamine, piirata

kontaktide arvu. Lisaks peavad platvormid rakendama meetmeid, et veenduda, et kontot loov

isik on tõepoolest lapse vanem ning kasutama vanusetuvastust veendumaks, et laps on

vähemalt 13-aastane. 6 kuu jooksul pärast määruse jõustumist peavad platvormid kontrollima

olemasolevate kasutajate vanust ning sulgema nende kasutajate kontod, kes on alla 15-aastased

või kelle vanust ei ole võimalik usaldusväärselt tuvastada.

Eelnõu kohaselt võivad alla 13-aastastele mõeldud videojagamisplatvormid lubada lapsel

teenust kasutada vanema või eestkostja konto kaudu enne 13-aastaseks saamist. Ligipääs on

piiratud ja vanema järelevalve all, lapsele ei tohi luua eraldi kasutajakontot. Platvorm peab

kontrollima, et lapsele ligipääsu võimaldav isik on tõepoolest tema vanem või eestkostja.

Vanem peab lapsele kontot luues deklareerima lapse vanuse ning konto funktsionaalsusi

kohandatakse vastavalt lapse vanusele. Alla 3-aastastele lastele ei tohi sellist ligipääsu

võimaldada. Personaliseerimisfunktsioonid ja soovitussüsteemid peavad olema välja lülitatud.

Sellised kontod deaktiveeritakse automaatselt, kui laps saab 13-aastaseks.

Vanusepõhised juurdepääsupiirangud:

Eelnõu täpsemaid mõjusid tuleb veel täiendavalt analüüsida, kuid üldiselt võib öelda, et

platvormide vastutust käsitlev osa on üldjoontes kooskõlas Eesti seisukohtadega, mis

puudutavad platvormi vastutuse suurenemist. Eelnõus toodud vanusepiiranguid Eesti seni

toetanud pole.

Kuigi sotsiaalmeedia ja tehisaru kaaslaste kasutamisega võivad kaasneda ka mitmed riskid ja

kahjulikud mõjud, pakub see noortele ka palju positiivset, nt olulisi võimalusi

eneseväljenduseks, suhtlemiseks, õppimiseks ja ühiskonnaelus osalemiseks. Seetõttu tuleks

keskenduda sellele, kuidas vähendada riske ja tugevdada sotsiaalmeedia positiivseid

kasutegureid. Ranged ja ühetaolised sotsiaalmeedia piirangud sunniks lapsi ja noori

digiühiskonnast eemale jätma, ning ei võimaldaks anda neile võimalusi ja vajalikke oskuseid,

et neist kujuneksid teadlikud ja vastutustundlikud (digi)ühiskonna liikmed. Ka mitmed laste

õiguste ja privaatsusorganisatsioonid ei pea üldisi sotsiaalmeediakeelde parimaks lahenduseks,

eelistades lähenemist, mis paneb suurema vastutuse veebikeskkonna turvalisuse eest

platvormidele endile.16,17,18 Tehisaru vaatest on hiljuti avaldatud19 PISA testide tulemustes

välja toodud, et tehisaru sage ja eesmärgipärane kasutamine20 õppimiseks on seotud paremate

tulemustega loodusteadustes, eelkõige juhul, kui õpilastele õpetatakse ka tehisaru loodud info

kriitilist hindamist. Näiteks toodi PISA 2025. aasta raportis välja, et õpilased, kes kasutavad

tehisaru iganädalaselt või sagedamini õppimise toetamiseks ning kellele antakse koolis

võimalusi hinnata tehisaru loodud info kvaliteeti, saavutavad keskmiselt mõnevõrra paremaid

tulemusi loodusteadustes kui nende eakaaslased, kes kasutavad tehisaru vähem või kellel on

vähem võimalusi selliseid oskusi arendada. Põhjuslikku seost tuleb veel täiendavalt hinnata,

kuid need tulemused viitavad potentsiaalsetele positiivsetele mõjudele, kui kasutamisega

kaasneb pädevuste arendamine.

Kuigi komisjoni ekspertpaneeli raportis tehti ettepanek sotsiaalmeediale ligipääsu piirata,

rõhutatakse seal ka vajadust leida tasakaal noorte turvalisuse, heaolu ja digikeskkonnas

osalemise võimaluste vahel. Keskset rolli mängivad avatud suhtlus laste ja noorte,

16 Age restrictions alone won't keep children safe online 17 Access limitations must be part of age-appropriate design and effectively restrict companies from exploiting

children 18 Joint-Statement-to-the-President-of-the-EC-on-Child-Online-Safety_12June2026_FIN.pdf 19 PISA 2025 Results (Volume I) | OECD 20 Mõiste „õppimise toetamiseks“ („to help me learn“) ** tähistab PISA uuringus tehisintellekti vestlusrobotite,

näiteks ChatGPT, kasutamist üldisemalt õppimise eesmärgil, mitte ühe konkreetse ülesande täitmiseks.

lapsevanemate ning õpetajate vahel ning piisavad digioskused, mis aitavad veebiriske märgata,

neist teada anda ja vajaduse korral abi otsida.

Sarnaselt paljudele teistele riikidele lähtub Eesti sotsiaalmeedia kasutuse miinimumvanuse

puhul hetkel isikuandmete kaitse üldmäärusest, mis võimaldab lastel anda ise nõusolek

infoühiskonna teenustes isikuandmete töötlemisele alates 13. eluaastast (madalaim võimalik)

selleks, et mitte ebaproportsionaalselt piirata laste juurdepääsu infoühiskonnale. Eesti senine

lähenemine laste kaitsele veebis ühendab regulatsiooni ning digihariduse ja teadlikkuse

tõstmise. Viimane on eriti oluline selleks, et lastel, lapsevanematel ja õpetajatel oleksid

vajalikud digioskused riskidega toimetulekuks. Sellest lähtuvalt õpetatakse Eestis digipädevusi

alates esimesest klassist ning koolides rakendatakse tehisarul põhinevaid lahendusi (sealhulgas

TI-hüppe raames), mis aitavad lastel kujuneda teadlikeks ja vastutustundlikeks (digi)ühiskonna

liikmeteks ning arendada nende kriitilist mõtlemist.

3. Esialgse mõjude analüüsi kokkuvõte

Mõju majandusele

DSA artikkel 28 („Alaealiste kaitse veebis“) kohaldub kõikidele veebiplatvormidele, mis on

alaealistele ligipääsetavad või mida alaealised tõenäoliselt kasutavad, sõltumata sellest, kas

teenus on spetsiaalselt lastele suunatud või mitte. Sellised platvormid peavad võtma

asjakohaseid ja proportsionaalseid meetmeid, et tagada alaealistele eraelu puutumatuse,

turvalisuse ja ohutuse kõrge tase. Digiplatvormidele kohalduvate nõuete karmistamine, sh

kohustusliku vanusekontrolli ja vanemlusekontrolli kehtestamine, tooks ettevõtetele kaasa

suuremad vastavuskulud.

Mitmed liikmesriigid ja Euroopa Parlament on kutsunud üles kaaluma ELi-ülese

sotsiaalmeedia miinimumvanuse kehtestamist, et tagada alaealistele ühtlasem kaitsetase ning

vältida liikmesriikide erinevatest lähenemistest tulenevat siseturu killustatust. Samas tuleb

arvestada, et liikmesriikide olukord võib erineda ning ühetaoline vanusepiir ei pruugi sobida

kõikidele.

Mõju infotehnoloogiale ja infoühiskonnale

Digiühiskond ja digitehnoloogiad pakuvad noortele uusi võimalusi õppimiseks,

eneseväljenduseks, loovuseks, meelelahutuseks ja suhtlemiseks. Sotsiaalmeedial on seejuures

paljude alaealiste igapäevaelus ja suhtluses keskne roll, millega kaasnevad omakorda ka

erinevad riskid. Samas on oluline silmas pidada, et sotsiaalmeedia mõju ei ole üheselt

negatiivne ega positiivne, vaid võib eri sihtrühmade ja kasutusviiside lõikes oluliselt erineda,

sõltuvalt nii kasutamise viisist, intensiivsusest kui ka individuaalsetest ja sotsiaalsetest

teguritest. OECD toob välja, et noorte vaba aja veetmise harjumused digimaailmas erinevad

nii soo kui ka sotsiaal-majandusliku tausta lõikes. Nt kui tüdrukud kasutavad vabal ajal

sagedamini sotsiaalmeediat, siis poisid mängivad rohkem videomänge. Madalama

sotsiaalmajandusliku taustaga lapsed veedavad sotsiaalmeedias märkimisväärselt rohkem aega

kui nende jõukamatest peredest eakaaslased. Ühtlasi on tüdrukud sotsiaalmeedia negatiivsete

mõjude suhtes haavatavamad (sh kehakuvandi surve ja sotsiaalse võrdluse tõttu). OECD toob

ühtlasi välja, et mõõdukas sotsiaalmeedia kasutamine on seotud paremate õpitulemustega,

samas kui liigne kasutamine on seotud õppeedukuse langusega.21

Eesti on seni tugevalt rõhutanud sotsiaalmeediaplatvormide enda vastutust ja kohustust riske

maandada. DSA eesmärk on muuta internetikeskkond turvalisemaks kõigile kasutajatele ning

erilist tähelepanu pööratakse seejuures just alaealiste kaitsele, mille puhul on platvormidele

21 Growing up in the social media age (EN)

seatud täiendavad kohustused. Sotsiaalmeediaplatvormidele vanusepõhiste

juurdepääsupiirangute kehtestamine ei lahenda tõenäoliselt tänaste probleemide algpõhjuseid

ning võib juhtida tähelepanu kõrvale platvormide süsteemsetelt disainivalikutelt, mis on

paljude riskide ja probleemide peamiseks allikaks ning mõjutavad kõiki kasutajaid, mitte ainult

lapsi. Alaealiste ligipääsu piiramine võib vähendada platvormide motivatsiooni probleemidega

tegeleda, misläbi võib omakorda väheneda teenuste turvalisus kõigi kasutajate jaoks.

Vanusepiiri ületamisel jõuavad noored samadesse kahjulikke mõjusid ja liigkasutust

soodustavatesse veebikeskkondadesse, st kokkupuude lükkub lihtsalt hilisemasse vanusesse22.

Samale riskile on tähelepanu juhtinud ka Euroopa Nõukogu inimõiguste volinik, rõhutades, et

sotsiaalmeedia keeld nihutab vastutuse laste kaitse eest platvormidelt kasutajatele ning selle

asemel peaksid riigid tagama, et platvormid ennetaksid ja maandaksid lapsi ohustavaid riske

juba teenusdisaini faasis ning vastutaksid ka nende kohustuste täitmata jätmise eest.23

Täna on keeruline hinnata, kas ranged sotsiaalmeedia juurdepääsupiirangud aitaksid

suurendada laste turvalisust veebikeskkonnas, sest mõjud avalduvad pikema aja jooksul ning

täna on veel vähe pikaajalisi empiirilisi tõendusmaterjale. Esialgsed tulemused riikidest, kus

on taolised vanusepiirangud kehtestatud, näitavad, et kuigi osa alaealisi on sotsiaalmeedia

kasutamisest loobunud, leiab suur osa neist siiski võimalusi kehtestatud piirangutest mööda

minna. Austraalias jõustub 2025. a detsembris sotsiaalmeedia vanusepiirang, mille kohaselt

peavad keelu alla langevad platvormid takistama alla 16-aastastel kasutajatel konto loomist ja

säilitamist. Austraalia e-ohutuse voliniku poolt läbiviidud uuringu24 esialgsed tulemused

näitavad, et kolme kuu jooksul pärast keelu jõustumist vähenes 10–15-aastaste seas konto

omamine 52,4%-lt 42,1%-le. Alla 16-aastaste osakaal, kes teatasid enne seaduse jõustumist

sotsiaalmeediaplatvormi kasutamisest (olenemata sellest, kas neil oli konto või mitte), oli

85,9%. Kolm kuud pärast seaduse jõustumist langes see näitaja 81,5%-ni. Samast aruandest

selgub, et vaatamata piirangutele säilitas enamik alla 16-aastaseid oma sotsiaalmeediakonto

või lõi uue, mille peamiseks põhjuseks peetakse platvormide ebapiisavaid vanusekontrolli

meetmeid. Esialgsed tulemused näitavad ka seda, et lapsed liikusid piirangutest välja jäänud

suhtlusrakendustesse ja mänguplatvormidele. Kolm kuud pärast keelu jõustumist suurenes

igapäevaselt või sagedamini sõnumivahetusrakendusi kasutavate laste osakaal 40,5%-lt 52,3%-

le. Samuti kasvas iga päev veebimänge mängivate laste osakaal 26,4%-lt 29,0%-le. Samal ajal

vähenes lapsevanemate teadlikkus laste sotsiaalmeedia kasutamisest 23,3%-lt 33,3%-le, mis

on murettekitav, kuna väiksem teadlikkus laste veebikäitumisest võib vähendada võimalusi

neid toetada ning probleemide korral õigeaegselt sekkuda.

Austraalia näitel mängib meetmete edukuses olulist rolli ka eakaaslaste efekt. Piirangute

laialdane järgimine eeldab, et neist peab kinni piisavalt suur osa noortest ning nende jaoks peab

olema atraktiivne seda ka edaspidi teha. K.a aprillis avaldatud uuringu25 kohaselt ei ole

praegune keeld saavutanud kumbagi eesmärki. Noorte hinnangul peaks sotsiaalmeedia

kasutamisest loobuma ligikaudu kaks kolmandikku nende eakaaslastest, et nad oleksid valmis

sama tegema, kuid tegelik keelu järgijate osakaal jääb sellest märksa madalamaks. Uuringu

kohaselt usub enamik piiranguga hõlmatud noori, et nende eakaaslased kasutavad keelatud

sotsiaalmeediaplatvorme edasi, ning peab piirangutest kõrvalehoidmist lihtsaks. Piirangut

mittejärgivad noored toovad peamiste põhjustena välja sõprade jätkuva kohaloleku

platvormidel ja ilmajäämishirmu (FOMO). Piirangut järgivad noored omakorda leiavad

sagedamini, et neil on raskem sõpradega sammu pidada ning nad tunnevad rohkem igavust.

22 Age verification gains traction: the EU risks failing to address the root causes of online harm - European

Digital Rights (EDRi) 23 Regulate online platforms, not children - Portal 24 Early days early insights - Social Media Minimum Age restrictions Report (eSafety Report) (August 2026) 25 BFI_WP_2026-57.pdf

Samuti nähakse piirangut järgivaid eakaaslasi vähem populaarsetena, mistõttu jäävad

mõjukamad noored sagedamini platvormidele. Uuringu esmased tulemused viitavad sellele, et

piirangu järgimine võib aja jooksul pigem väheneda kui suureneda.

Mõju põhiõigustele

DSA nõuete tõhusam jõustamine ja järelevalve, sh alaealiste kaitset puhul, aitaks paremini

tagada laste õigust kaitsele, eraelu puutumatusele ja turvalisusele veebikeskkonnas. Seejuures

on oluline, et võimalike uute meetmete kujundamisel järgitaks proportsionaalsuse põhimõtet

ning välditaks põhjendamatuid piiranguid ja põhiõiguste riivet. Sama on rõhutanud ka Euroopa

Liidu Põhiõiguste Amet (FRA)26, märkides, et lisaks laste kaitsmisele veebikeskkonnas

varitsevate ohtude eest tuleb arvestada ka laste teiste õigustega, sh õigusega osaleda ja olla ära

kuulatud, sõna- ja teabevabadusega, diskrimineerimise keeluga ning õigusega eraelu

puutumatusele ja isikuandmete kaitsele. Need õigused on sätestatud nii ELi põhiõiguste hartas

kui ka ÜRO lapse õiguste konventsioonis ja neid õigusi kaitseb ka Eesti Vabariigi Põhiseadus.

Samuti tuleb arvestada, et vanemluskontroll 13-15-aastastele noortele võib

ebaproprotsionaalselt riivata perekonna- ja eraelu puutumatust laiemalt kui vaid laste suhtes.

Seetõttu vajavad vanemluskontrolli lahendused põhjalikku analüüsi mh küsimuses, kui palju

andmeid on vanemluse sideme tõendamise eesmärgil vajalik koguda ja platvormidele

avaldada. Lisaks on oluline täiendavalt analüüsida, mida teha olukordades, kus vanem ei ole

lapse jaoks turvaline isik või on tegemist keeruliste peresuhetega.

Komisjoni avaldatud kokkuvõte 2025. a läbiviidud DSA artikkel 28 suuniste avaliku

konsultatsiooni tagasisidest toob välja, et vastanud suhtusid vanusetuvastuse meetmetesse

pigem kriitiliselt. Mh leiti, et kohustuslik vanusetuvastus võib piirata nii laste kui ka

täiskasvanute õigusi, sealhulgas õigust eraelu puutumatusele ja sõnavabadusele. Samuti

hoiatati, et vanusetuvastuse käsitlemine peamise meetmena alaealiste kaitseks võib jätta osa

kasutajaid teenustest kõrvale ning tuua kaasa ebaproportsionaalseid privaatsusriske.27 Näiteks

võib kohustuslik vanusekontroll süvendada ebavõrdsust, asetades ebasoodsamasse olukorda

inimesed, kellel puuduvad vajalikud dokumendid, ligipääs tehnoloogiale või piisaval tasemel

digioskused vanusekontrolli läbimiseks. UNICEF toob omakorda välja, et eraldatud või

haavatavas olukorras lastele pakub sotsiaalmeedia võimalusi õppimiseks, suhtlemiseks,

eneseväljenduseks ja kogukonda kuulumiseks.28 Mõnel juhul võib see olla üks väheseid viise

eakaaslastega ühenduses püsimiseks, toe leidmiseks või oma identiteedi turvaliseks

avastamiseks. Seetõttu tuleb võimalike piirangute kujundamisel hinnata hoolikalt, et need ei

vähendaks ebaproportsionaalselt laste võimalusi osaleda ühiskonnaelus ja kasutada

digikeskkonna pakutavaid hüvesid.

2026. aasta märtsis avaldatud teadlaste ühispöördumises29 juhitakse tähelepanu sellele, et

miljonite kasutajate vanuse kontrollimine iga kord, kui rakendust kasutatakse, loob täiendavaid

turva- ja privaatsusriske ning võib vähendada anonüümse internetikasutuse võimalusi (st tekib

riive igaühe õigusele saada üldiseks kasutamiseks levitatavat informatsiooni). Kuigi

demokraatlikes riikides võib selline lähenemine näida põhjendatud, kaasneb risk, et laste

kaitseks loodud infrastruktuuri hakatakse tulevikus kasutama ka laiemalt internetikasutuse

jälgimiseks või kontrollimiseks, eriti autokraatlikes süsteemides.

26 Protecting children on social media – Views on age limits | European Union Agency for Fundamental Rights 27 Digital Services Act: Summary report of the targeted public consultation on protection of minors guidelines |

Shaping Europe’s digital future 28 Age restrictions alone won't keep children safe online 29 Joint statement of scientists and researchers on Age Assurance

Olulise arenguna tunnistas Prantsusmaa põhiseadusnõukogu k.a augustis alla 15-aastaste

sotsiaalmeedia kasutamist piirava seaduse põhiseadusvastaseks, leides, et see kujutab endast

ebaproportsionaalset sõnavabaduse riivet. Kohus leidis, et kuigi laste kaitse võib õigustada

sotsiaalmeediale juurdepääsu piiramist, ei sisaldanud seadus nõukogu hinnangul

vanusetuvastuse kontekstis piisavaid tagatisi eraelu puutumatuse kaitseks.30 Hiljuti välja

pakutud eelnõu uus versioon31 sarnaneb EL laste määruse ettepanekule, nähes ette

sotsiaalmeedia keelu alla 13-aastastele ning selle lubamise 13–15-aastastele üksnes vanemate

nõusolekul, kohustades samal ajal platvorme tõhusamalt vanust kontrollima ja lapsi kaitsma.

Lisaks kasutajate põhiõigustele mõjutavad potentsiaalsed piirangud ning platvormide vastutuse

suurendamine täiendavate nõuete näol ka ettevõtjate põhiõigusi, eelkõige ettevõtlusvabadust.

Seetõttu on oluline tagada meetmete proportsionaalsus ja õiglane tasakaal erinevate kasutajate

ning ettevõtjate õiguste ja huvide vahel.

Mõju küberturvalisusele ja julgeolekule

Kohustuslik vanusekontroll sotsiaalmeedia platvormidel võib teatud määral aidata vähendada

alaealiste kokkupuudet küberohtudega, kahjuliku sisu, veebipettuste ja muude

veebikeskkonnas esinevate riskidega. Samal ajal eeldab vanusetuvastus tavaliselt täiendavate

isikuandmete kogumist ja töötlemist (valitud lahendusest sõltuvalt nt isikut tõendavad

dokumendid või biomeetrilised andmed), mis olenevalt võib suurendada andmeleketest,

identiteedivargustest ja andmete väärkasutusest tulenevaid riske. Nt lekkis 2025. a sügisel

populaarse suhtlusplatvormi Discord ligi 70 000 kasutaja isikut tõendava dokumendi andmed,

mida kasutajad olid esitanud oma vanuse tuvastamiseks.32

Levinumatele sotsiaalmeediaplatvormidele täiendavate vanusepiirangute kehtestamisega

kaasneb risk, et kasutajad liiguvad vähem tuntud ja vähem reguleeritud alternatiivsetele

platvormidele, kus kaitsemeetmed on nõrgemad ning kus on suurem oht puutuda kokku

ebasobiva või kahjuliku sisuga. See puudutab ka täisealisi kasutajaid, kes ei pruugi eri põhjustel

soovida vanusetuvastust läbida (nt ei soovita privaatsuskaalutlustel

sotsiaalmeediaplatvormidega jagada täiendavaid isikuandmeid või ei usaldata vanusekontrolli

lahendust). Samuti on võimalik kasutada rakendusi, kus konto omamine/sisselogimine ei ole

vajalikud, mille puhul on suurem risk, et seal pakutav sisu ei ole eakohane (nt keelustati

Austraalias alla 16-aastastele YouTube, kus ei ole võimalik uusi kontosid luua ning

olemasolevad deaktiveeriti, kuid sama platvormi on võimalik kasutada ka ilma kontot

omamata).

Oluline on ka see, kui turvalised ja privaatsust säilitavad on kasutatavad vanusetuvastamise

lahendused. Nt juhtisid 2026. aasta aprillis küberturbeeksperdid tähelepanu komisjoni

vanusetuvastuse rakenduse prototüübis tuvastatud turva- ja privaatsusnõrkustele, seades

küsimärgi alla vanusekontrolli lahenduste tehnilise küpsuse ja turvalisuse.33

Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele

Digiplatvormidele kehtestatavate täiendavate kohustustega võivad kaasneda avaliku sektori

jaoks suuremad järelevalvekulud. Nende ulatus sõltub meetmete iseloomust, kohaldamisalast

ning sellest, kas järelevalve toimub liikmesriigi või EL tasandil.

Kui ELi tasandil kehtestatakse teatud sotsiaalmeedia platvormidele või muudele digiteenustele

kohustuslik vanusekontroll ning liikmesriikidelt oodatakse ELi vanusekontrolli lahenduse

30 France's top court blocks social media ban for under-15s 31 France pivots to lighter social media bans for teens | Euractiv 32 Update on a Security Incident Involving Third-Party Customer Service 33 The EU's Age Verification Fix Nay Create More Problems Than it Solves | TechPolicy.Press

kasutuselevõttu, kaasneksid sellega Eesti riigile täiendavad rahalised kulud. Vanusekontrolli

rakendamiseks on Eestis erinevaid võimalusi. Hetkel on väljatöötamisel digikukkur ehk ELi

digiidentiteedirakendus (EUDI Wallet), mille liikmesriigid peavad ELi eIDAS määruse alusel

2026. a lõpuks kättesaadavaks tegema. Digikukru näol on tegemist eID vahendiga, mis mh

võimaldab inimestel end digitaalselt tuvastada ja autentida. Digikukruga saab vajadusel

tõendada oma vanust viisil, mis jagab teenuseosutajaga ainult selleks vajalikku teavet ega

avalda rohkem isikuandmeid kui vaja (st platvorm saab üksnes kinnituse, et kasutaja vastab

vanusenõudele). Digikukrul vanusepiirangut ei ole, seega saaksid seda vajadusel kasutada ka

alaealised vanusetõendi näitamiseks, kuid selleks on vaja luua eraldi alaealiste onboarding

protsess ning kaasnevad kulud sõltuvad sellest, mis vanusest alates peaks olema digikukkur

kättesaadav, isikustatav, kasutatav. Alternatiivina oleks võimalik on kasutada

vanusetuvastuseks komisjoni loodud lahendust.

Ka vanemliku vastutuse tõendamise vahendite kättesaadavaks tegemisega kaasnevad kulud

vajavad täiendavat hindamist nii rakendamise kui ka järelevalvega seotud rahaliste kulude

ulatuse vaates.

4. Eesti seisukohad

Võimalikud sotsiaalmeedia piirangud

4.1. Eesti leiab, et laste ja noorte kaitsmisel veebikeskkonnas, sealhulgas

sotsiaalmeedias, peab suurenema platvormide ja digiteenuste pakkujate vastutus

oma teenustest tulenevate riskide maandamisel. Toetame üldist eesmärki tugevdada

Euroopa Komisjoni poolt väga suurte veebiplatvormide ja otsingumootorite üle

tehtavat järelevalvet, et tagada ELi digiteenuste määruse tõhus rakendamine ja

nõuete täitmine. Euroopa Komisjon peab hindama, kas kehtiv õigusraamistik ja

olemasolevad järelevalvevahendid on piisavad rikkumiste tõhusaks ja tempokaks

menetlemiseks kiiresti muutuvas digimaailmas, ning leidma viise menetluste

kiirendamiseks.

Selgitus: Eesti hinnangul peab fookus jätkuvalt jääma platvormide enda vastutusele ja

kohustusele riske maandada. ELis kehtib alates 2024. aastast digiteenuste määrus (DSA), mille

üks keskseid eesmärke on suurendada kasutajate, sh alaealiste, turvalisust veebikeskkonnas.

DSA artikkel 28 kohustab kõiki alaealistele ligipääsetavaid veebiplatvorme võtma

proportsionaalseid meetmeid laste eraelu puutumatuse, ohutuse ja turvalisuse tagamiseks. DSA

artikkel 28 alaealiste kaitse nõuet on sisustatud komisjoni poolt 2025. aastal sama artikli lõike

4 alusel vastuvõetud suunistega, mis täidavad olulist võrdlusstandardi rolli nõude täitmise

järgimisel. Nende nõuete täitmise üle teostab järelevalvet komisjon, kes on nõuete

rikkumise kahtluse tõttu algatanud suurimate sotsiaalmeediaplatvormide suhtes ka mitmeid

menetlusi (sh TikTok, Facebook, Instagram).

Eesti leiab, et enne uue ja potentsiaalselt ebaefektiivsete piirangute kehtestamist tuleks

keskenduda olemasolevate õigusaktide (eeskätt DSA) tõhusale rakendamisele. Näiteks on

sõltuvust tekitav disain ning kahjulikud äripraktikad tänase õigusraamistiku alusel juba

keelustatud ning seda kõigile kasutajatele olenemata nende vanusest. DSA ja artikkel 28

alaealiste kaitse suunised jõustusid üsna hiljuti, mistõttu pole meetmed veel saavutanud oma

täit mõju. Senine praktika aga näitab, et alaealiste kaitset puudutavate juhtumite menetlemine

ELi tasandil võib olla ajamahukas. Eesti leiab, et DSA rakendamine saaks olla efektiivsem ning

oleme ka kutsunud komisjoni üles oma rolli põhjalikult täitma ning tõhustama DSA jõustamist

ja järelevalvet. Seejuures peaks komisjon hindama, kas olemasolevad järelevalve- ja

menetlusmehhanismid võimaldavad tagada õigusraamistiku piisavalt tõhusa ja õigeaegse

jõustamise.

4.2.Eesti ei toeta alaealistele ligipääsetavate sotsiaalmeedia platvormide ja teiste

digiteenuste, sh tehisaru kaaslaste suhtes üldise katuskeelu kehtestamist. Eesmärk

peab olema kõigile kasutajatele turvaliste digiteenuste kujundamine.

Selgitus: sotsiaalmeedia platvormidele ja teistele digiteenustele vanusepõhiste

juurdepääsupiirangute kehtestamine ei lahenda Eesti hinnangul tänaste probleemide

algpõhjuseid ning võib juhtida tähelepanu kõrvale platvormide süsteemsetelt disainivalikutelt,

mis on paljude riskide ja probleemide peamiseks allikaks ning mõjutavad kõiki kasutajaid,

mitte ainult lapsi. Enne uute ja ebaefektiivsete piirangute kehtestamist tuleks keskenduda

olemasolevate õigusaktide (eeskätt DSA) tulemuslikule rakendamisele, et tagada platvormide

suurem vastutus ning turvalisem veebikeskkond kõigile kasutajatele. Kuigi mitmed riigid

otsivad vanusepiirangute kaudu lahendusi laste veebiohutuse parandamiseks, ei ole praegu veel

piisavalt tõendusmaterjali, mis kinnitaks selliste meetmete pikaajalist tõhusust. Samuti

näitavad senised kogemused (nt Austraalias), et vanusepõhistest piirangutest on lihtne mööda

hiilida ning nende mõju on olnud tagasihoidlikum ja rakendamisega kaasnenud väljakutsed

suuremad, kui algselt eeldati. Eesti lähtub sotsiaalmeedia kasutuse miinimumvanuse osas

hetkel isikuandmete kaitse üldmäärusest, mis võimaldab kuni lapse 13. aastaseks (madalaim

võimalik) saamiseni anda nõusoleku lapsele infoühiskonna teenuse pakkumiseks tema suhtes

vanemlikku vastutust omaval isikul ja peale 13. eluaastat lapsel endal selleks, et mitte

ebaproportsionaalselt piirata laste juurdepääsu infoühiskonnale. Peame oluliseks, et ELis laste

sotsiaalmeedia kasutuse murede lahendamise meetod oleks praktiliselt rakendatav, perekonna-

ja eraelu puutumatust ning teisi põhiõigusi, laste heaolu ja õigusi kaitsev ning lähtuks meetmete

tegelikust mõjust laste kaitsele ega looks vaid näilist turvatunnet. Fookus peab jätkuvalt jääma

platvormide enda vastutusele ja kohustusele riske maandada.

Tehisaru kaaslaste puhul on oluline, et piirangute tulemusena ei jääks realiseerimata

potentsiaalsed positiivsed mõjud, nt kui tehisaru kasutatakse regulaarselt õppimise toetamiseks

ning sellega kaasnevad oskused tehisaru loodud info kriitiliseks hindamiseks ja sobiv

juhendamine, on sellel positiivsed mõjud ka õpitulemustele. Samas võib olla põhjendatud

kehtestada kõrgemad vanusepiirangud teatud tehisaru seltsi- või kaaslasrakendustele (nn

companionship apps nagu nt Chracter AI või Replica), mille funktsionaalsus ja kasutusviis

võivad kujutada alaealistele suuremaid riske. Arvestama peab, et meediamaailma mõjudele on

haavatavateks sihtrühmadeks teiste seas ka täisealiseks saanud noored, kelle ümber olevate

toetavate ja professionaalsete täiskasvanute võrgustik väheneb oluliselt pärast

üldhariduskoolist lahkumist.

4.3. Eesti leiab, et digiteenustele ligipääsu ei tohi piirata ebaproportsionaalsete

meetmetega. Alaealiste kaitseks kavandatavate meetmete väljatöötamisel tuleb

lähtuda lapse õigustest tervikuna. Meetmed peavad olema riskipõhised,

eesmärgipärased, proportsionaalsed, eri kasutajarühmade võimeid ja vajadusi

arvestavad ning toetama digiühiskonnas osalemist, vältides põhjendamatu

halduskoormuse tekitamist. Seejuures tuleb tagada isikuandmete ja eraelu

puutumatuse kõrgetasemeline kaitse ning vältida lahendusi, mis nõuavad

ebavajalikku või ülemäärast isikuandmete kogumist, töötlemist või avaldamist.

Ühiskonna usaldus digiteenuste toimivuse ja usaldusväärsuse vastu peab säilima.

Selgitus: digiühiskond peab olema ligipääsetav kõigile ühiskonna liikmetele, mistõttu on

oluline vältida lahendusi, mis piiravad põhjendamatult juurdepääsu üldiseks kasutamiseks

mõeldud teabele ja digiteenustele või digitaalset osalust. Eesti peab oluliseks, et laste kaitseks

kavandatavate meetmete väljatöötamisel lähtutaks terviklikult lapse õigustest ning tagataks

tasakaal erinevate õiguste vahel. Laste kaitse eesmärgil kehtestatavad meetmed ei tohi

põhjendamatult piirata laste muid õigusi, sh õigust infot hankida, end vabalt väljendada või

eakaaslastega lävida. Seejuures tuleb arvestada eri kasutajarühmade vajaduste, võimete ja

digioskustega. Lahendused peavad olema proportsionaalsed, riskipõhised ning arvestama laste

vanust, arengutaset ja erinevaid vajadusi.

Lisaks on oluline, et laste kaitseks kavandatavad meetmed arvestavad digiteenuse iseloomu,

kasutajate arvu, teenuse mõju ulatust ning teenuseosutaja võimekust. Meetmeid tuleks

kohaldada nende ettevõtjate ja teenuste suhtes, kelle puhul on see konkreetse eesmärgi

saavutamiseks vajalik, lähtudes riskipõhisest lähenemisest. Meetmete kehtestamisega ei tohiks

kaasneda ebaproportsionaalset halduskoormuse ja kulude kasvu teenuseosutajatele, eriti

mikro- ja väikeettevõtjatele.

Ühtlasi on oluline vältida ebaproportsionaalset sekkumist kasutajate perekonna- ja eraelu

puutumatusse. Täiendav kasutajate andmete kogumine ja töötlemine, näiteks vanusekontrolli

või vanemluse tõendamise eesmärgil, võib kaasa tuua uusi turva- ja andmekaitseriske.

Võimalike meetmete tulemusena ei tohi väheneda inimeste usaldus digiühiskonna ja

digiteenuste vastu. Seetõttu tuleb alaealiste kaitse meetmete väljatöötamisel hoolikalt hinnata

nende võimalikku mõju nii kasutajatele kui ka digiühiskonna toimimisele laiemalt.

Digioskused ja teadlikkus

4.4.Selleks, et lahendada alaealiste sotsiaalmeedia kasutamisega seotud muresid, peab

Eesti oluliseks tasakaalustada alaealiste kaitse, haridus ning tehnoloogilised

arengud. Vajalik on süsteemne ning elukaarepõhine digiteadlikkuse tõstmine laste,

noorte, lapsevanemate ja õpetajate seas ning ühiskonnas laiemalt. Laiapindset

digipädevuste tõstmist tuleb toetada nii Euroopa Liidu kui ka liikmesriikide

tasandil.

Selgitus: laste võimestamine järjepideva ja eakohase hariduse ning kriitilise mõtlemise

arendamisega on võtmetähtsusega, et tagada vajalikud tööriistad digikeskkonnas turvaliselt

navigeerimiseks, võimaldades samas neil eakohaselt kasutada digiühiskonna eeliseid.

Digipädevuste tõstmine annab lastele ja noortele vajalikud oskused, et hinnata veebis leviva

teabe usaldusväärsust, ära tunda väärinfot, manipuleerimisvõtteid ja muid veebiriske ning teha

teadlikke valikuid oma digikäitumises. Samuti toetavad digioskused arusaamist sellest, kuidas

digitaalset sisu luuakse ja levitatakse ning kuidas algoritmid mõjutavad kasutajate kogemusi ja

nähtavat sisu. EL ja liikmesriigid peaksid seetõttu suurendama investeeringuid digipädevusse,

meediakirjaoskusse ja kriitilise mõtlemise õpetamisse juba algklassidest ja soovitavalt juba

lasteaiast alates. Samaväärselt oluliseks peame investeerimist noorsootöö, sh mobiilse

noorsootöö arendamisse, mis annab täiendavaid võimalusi noorte toetamiseks. Lastele ja

noortele tuleb õpetada muu hulgas seda, kuidas toimivad soovitussüsteemid ja algoritmid,

kuidas ära tunda manipuleerivat või eksitavat sisu, kuidas kaitsta oma privaatsust ning kuidas

kujundada tervislikke digiharjumusi. Sama oluline on ka lapsevanemate ning ka noortega

tegelevate ekspertide (nt õpetajate, noorsootöötajate) digipädevuste tõstmine, et nad suudaksid

lapsi tõhusamalt juhendada, riske varakult märgata ning toetada laste teadlikku ja turvalist

osalemist digikeskkonnas.

4.5.Eesti toetab laste internetiturvalisuse töörühma kaaseesistujate aruandes toodud

soovitust mitte lubada alla 3-aastastel lastel kasutada sotsiaalmeediat ega muid

digiteenuseid ning hoolitseda selle eest, et nende kokkupuude ekraaniga oleks

võimalikult väike. Seejuures peab Eesti oluliseks lapsevanemate teadlikkuse

suurendamist ja nende toetamist laiemalt, et aidata kaasa laste turvaliste ja

eakohaste digiharjumuste kujundamisele.

Selgitus: Euroopa Komisjon kutsus 2026. a alguses kokku spetsiaalse ekspertpaneeli, mis

tegeles laste internetiturvalisuse ning sotsiaalmeedia kasutamise võimalike

vanusepiirangutega. Üheks paneeli aruandes toodud soovituseks on vältida alla 3 aastaste laste

puhul sotsiaalmeedia ja muude digiteenuste kasutamist ning vältida väikelaste liiga pikalt

ekraani ees viibimist, kuivõrd see võib mõjutada laste keskendumisvõimet, keele omandamist

ning neurobiololoogilist ja kognitiivsest arengut. Tegemist ei ole keeluga, vaid ennetava

suunisega, mille eesmärk on toetada laste heaolu ja arengut, vähendada varases eas liigse

ekraaniajaga kaasnevaid riske ning aidata vanematel teha teadlikke valikuid digiseadmete

kasutamisel. Sama ettepanek on ka 17.09.2026 avaldatud EL laste määruse eelnõus.

Antud meetme rakendamise oluliseks eelduseks on lapsevanemate teadlikkus, et nad

mõistaksid varajase digikasutuse võimalikke mõjusid ning oskaksid teha teadlikke valikuid

laste digiseadmete ja -teenuste kasutamise suunamisel. Seetõttu on oluline, et Euroopa Liit ja

liikmesriigid investeeriksid vanemaharidusse ning praktilistesse tugimeetmetesse, mis aitavad

lapsevanematel toetada laste turvalist ja eakohast digikäitumist ning kasutada vanemliku

kontrolli ja muid kaitsemeetmeid mõistlikult ja lapse õigusi arvestades. Vanematel peab olema

parem arusaam sellest, kuidas laste kasutatavad platvormid toimivad, milliseid riske need

võivad põhjustada ning millised võimalused on laste kaitsmiseks. Eeltoodu olulisust

rõhutatakse ka ekspertpaneeli aruande soovitustes.

Sotsiaalmeedia platvormide vastutus alaealiste kaitsel

4.6. Eesti ei toeta sõltuvust tekitava disaini rakendamist digiteenustes. Eesti leiab, et

praktiliste probleemide lahendamiseks on vaja tõhustada olemasolevate nõuete

jõustamist ja järelevalvet.

Selgitus: olemasolevad ELi õigusaktid sisaldavad juba täna mitmeid kohustusi ja keelde, mis

käsitlevad sõltuvust tekitavat disaini. Muu hulgas on DSA artikkel 25 alusel digiplatvormide

pakkujatel keelatud kasutada eksitavaid või manipuleerivaid kasutajaliideseid ja disainivõtteid,

mis moonutavad kasutajate võimet teha sõltumatuid ning teadlikke otsuseid või kallutavad neid

platvormi huvides käituma viisil, mis ei pruugi olla nende endi huvides (kehtib kõigile

kasutajatele olenemata nende vanuses). Arvestades, et praktikas esineb jätkuvalt probleeme

platvormide ohutuse tagamisega ning riskid ei ole vaatamata olemasolevatele nõuetele

maandatud, peab Eesti oluliseks keskenduda eelkõige platvormide kohustuste tulemuslikule

täitmisele ja jõustamisele.

4.7. Eesti leiab, et Euroopa Komisjon peaks analüüsima, kas DSA artikli 28 lõike 4

alusel antud suunised alaealiste privaatsussätete kohta vajavad täpsemat ja

õiguslikult siduvamat regulatsiooni, et tagada alaealiste eraelu puutumatuse ja

isikuandmete kaitse ühtlane ning tõhus tase kogu Euroopa Liidus.

Selgitus: komisjoni hinnangul on vaikseseaded oluline vahend, mida alaealistele

ligipääsetavate platvormide pakkujad saavad kasutada selleks, et maandada alaealiste eraelu

puutumatust, ohutust ja turvalisust ohustavaid riske, nt soovimatud kontaktid neid kahjustada

püüdvate isikutega. Seetõttu soovitab komisjon DSA artikkel 28 alaealiste kaitse suunistes, et

alaealiste kontod võiksid olla vaikimisi privaatseks seadistatud. See tähendab mh, et alaealiste

profiilid ja nende sisu on nähtavad üksnes kasutajatele, kellelt saadud kontaktikutse on

alaealine varem vastu võtnud; võõrastel on piiratud võimalused alaealistega ühendust võtta;

asukoha jagamine ning muud jälgimis- ja andmekogumisfunktsioonid on vaikimisi välja

lülitatud; vaikimisi video automaatesitus, voogedastusülekannete tegemise funktsioon ning

muud liigset kasutamist soodustavad funktsioonid on välja lülitatud. Mh soovitatakse, et kui

alaealine muudab vaikeseadeid, peaks platvorm teda teavitama sellega kaasnevatest riskidest

ning võimaldama seadete hilisemat lihtsat ja kiiret taastamist.

Suunistes toodud vaikeseadeid puudutavad meetmed ei ole digiplatvormide pakkujatele täna

otseselt kohustuslikud, sest teenuseosutajad võivad kasutada alternatiivseid meetmeid sarnase

kaitsetaseme saavutamiseks. Alaealiste kontode automaatselt maksimaalsetele

privaatsussätetele seadistamine võimaldaks vähendada mittesoovitud kontaktide, sealhulgas

alaealiste peibutamise ja küberkiusamise ohvriks langemise riski, mistõttu peaks komisjon

analüüsima, kas antud meetmed vajaksid õiguslikult siduvamat regulatsiooni. Seejuures on

oluline, et alaealistele antaks eakohast infot kontosätete mõjutamise ja kaasnevate riskide

kohta, samas ei tohiks privaatsusmeetmed ebaproportsionaalselt piirata alaealiste õigust

ühiskonnaelus osaleda, infot hankida, end vabalt väljendada ja eakaaslastega lävida.

Vaikeseadete olulisust rõhutatakse ka komisjoni poolt kokku kutsutud laste internetiturvalisuse

töörühma aruande soovitustes ning reguleeritakse ka eraldi 17.09.2026 esitatud eelnõus.

4.8.Eesti leiab, et Euroopa Komisjon peaks analüüsima, kas DSA artikli 28 lõike 4 alusel

antud soovitused kasutajate teavitus-, tagasiside- ja kaebuste esitamise

mehhanismide kohta vajavad alaealiste tõhusama kaitse tagamiseks täpsemat ja

õiguslikult siduvamat regulatsiooni. Sealhulgas tuleks hinnata võimalust käsitleda

laste ja noorte esitatud kaebusi kiirendatud korras, et tagada probleemidele

operatiivne reageerimine. Alaealiste vanus ei tohi olla põhjuseks, miks nende

teavitustele, kaebustele või õiguste rikkumistele pööratakse vähem tähelepanu.

Selgitus: DSA artikkel 28 alaealiste kaitse suunistes soovitab komisjon, et platvormid pakuksid

alaealistele lihtsaid, arusaadavaid ja eakohaseid võimalusi kahjulikust sisust, käitumisest või

isikutest teatamiseks ning tagaksid, et teadetele reageeritakse kiiresti ja läbipaistvalt. Samuti

tuleks alaealistele anda arusaadavat tagasisidet nende teadete menetlemise tulemuste kohta

ning võimalus esitada kaebusi platvormi otsuste peale. Vastavad mehhanismid peaksid olema

alaealistele kergesti kasutatavad ja mõistetavad, eakohased ja tähelepanu köitvad.

Eesti hinnangul peaks komisjon hindama, kas lapsesõbralike, tõhusate ja kättesaadavate

mehhanismide miinimumnõuded peaksid tulevikus olema siduvamalt reguleeritud, et muuta

sotsiaalmeedia platvormid alaealistele turvalisemaks ja ohutumaks. Muude meetmete kõrval

aitaksid eakohased teavitus-, tagasiside- ja kaebuste esitamise mehhanismid lapsi võimestada

ning suurendada nende teadlikkust ja osalust, võimaldades neil veebiriskidest tõhusamalt teada

anda ja vajadusel kiiresti tagasisidet ja abi saada. Seejuures on oluline tagada, et vastavad

mehhanismid oleksid eakohased, st alaealistele kergesti kasutatavad ja mõistetavad.

Platvormide teavitus-, tagasiside- ja kaebuste esitamise funktsioonidpeavad olema hõlpsasti

leitavad ning koostatud ja kirjeldatud kõikidele erinevatele kasutajarühmadele eakohaselt.

Lapse kaebus ei peaks menetlemata jääma põhjusel, et see ei kategoriseeru etteantud liigituste

alla. Eesti peab oluliseks, et platvormid võtaksid alaealistelt kasutajatelt laekunud kaebusi

menetlusse, täiendaksid pöördumise aluseks olevaid kaebuste kategooriaid ning reageeriksid

noorte kasutajate pöördumistele mõistliku aja jooksul. Sarnane soovitus on tehtud ka

ekspertpaneeli aruandes, kus soovitatakse, et sotsiaalmeedia- ja teiste digiteenuste pakkujad

käsitleksid laste ja noorte esitatud teavitusi ja kaebusi prioriteetselt.

4.9.Komisjon peaks analüüsima, kas DSA artikkel 28 lõike 4 alusel antud soovitused

eestkostjatele mõeldud vahendite kohta alaealiste veebikasutamise kontrollimiseks

ja toetamiseks vajavad täpsemat ja õiguslikult siduvamat regulatsiooni.

Eestkostjatele mõeldud vahendid peaksid tagama alaealiste eraelu puutumatuse,

ohutuse ja turvalisuse kõrge taseme.

Selgitus: eestkostjale mõeldud vahendid hõlmavad funktsioone ja rakendusi, mis võimaldavad

kontrollida alaealise veebitegevust, nt hallata lapse kontol vaikeseadeid, seada piiranguid

ekraaniajale, vaadata kontosid, millega laps suhtleb või seada vaikimisi piiranguid kulutustele,

mida alaealine saab teha. DSA artikkel 28 alaealiste kaitse suunistes soovitab komisjon, et

platvormid pakuksid lapsevanematele ja eestkostjatele kasutajasõbralikke vahendeid alaealiste

veebikasutuse kontrollimiseks, turvalise kasutuse toetamiseks ja riskide maandamiseks.

Seejuures peetakse oluliseks, et antud vahendid austaksid laste õigusi ja privaatsust. Suunistes

käsitletakse vanemliku kontrolli vahendeid kui olulist lisameedet laste turvalisuse

suurendamisel, kuid need ei tohi olla ainsaks alaealiste kaitse tagamise vahendiks ega asendada

platvormide vastutust.

Eesti hinnangul peaks komisjon hindama, kas eestkostjale mõeldud vahendid võiksid tulevikus

olla õiguslikult siduvamalt reguleeritud, et tugevdada seeläbi alaealiste kaitset internetis.

Eestkostjatele mõeldud vahendite kasutamise võimalus ei peaks olema rangelt seotud lapse

vanusega, vaid võimaldama arvestada nii lapse individuaalset küpsust kui ka liikmesriikide

erinevaid õiguslikke lähenemisi. Samuti tuleb arvestada olukordi, kus peresuhted on keerulised

ning vanemluskontroll võib mõjuda lapse õigustele kitsendavalt. Ühtlasi on eestkostja

kontseptsioon ka täisealiste puhul eestkostja olemasolu korral vajalik ning täna paljuski puudu.

Vanusekontroll ja ELi vanusekontrolli lahendus

4.10. Eesti toetab riskipõhist lähenemist vanuse kontrollimisele ning peab alaealiste

kaitse eesmärgil põhjendatuks vanuse kontrollimise siduvamat reguleerimist

eeldusel, et selliste meetmete rakendamine ei piira ebaproportsionaalselt

digiteenustele juurdepääsu ega vii ülemäärase privaatsusriiveni.

Selgitus: vanusetuvastusmeetmete rakendamine aitab teenusepakkujatel vähendada ohtu, et

alaealised puutuvad kokku nende vanusele sobimatu veebisisu või muude ohtudega.

Vanusetuvastusmeetmeid on komisjon käsitletud ka DSA artikkel 28 alaealiste kaitse

suunistes, mille kohaselt tuleks vanusetuvastust kasutada üksnes siis, kui see on alaealiste

kaitseks vajalik ja proportsionaalne. Üldjoontes jagunevad vanusetuvastusmeetmed kolme

kategooriasse: inimese enda kinnitus, vanuse hindamine ja vanuse kontrollimine, millest

viimane on kõige usaldusväärsem ja täpsem (see, kas kasutaja iga vastab konkreetsele

vanusepiirile, tehakse kindlaks e-identimise vahendeid kasutades, kuid kogu infot platvormile

ei edastata, ainult vanusepiirangu osas jah/ei vastus).

DSA alaealiste kaitse suunistes käsitleb komisjon vanuse kontrollimist ühe meetmena, mis võib

olla teatud juhtudel asjakohane, et tagada alaealiste eraelu puutumatuse, ohutuse ja turvalisuse

kõrge tase. Eelkõige peetakse vanusekontrolli asjakohaseks selleks, et piirata alaealiste

juurdepääsu suure riskiga toodetele või teenustele (nt pornograafiline sisu, hasartmängud,

alkoholi, tubaka või nikotiiniga seotud toodete ja ravimite müük) või järgmistel juhtudel:

 juhul kui platvorm on ise kehtestanud teenuse kasutamiseks vähemalt 18-aastase

vanusenõude, kuna on tuvastanud olulised riskid alaealistele;

 muudes olukordades, kus platvorm on tuvastanud alaealiste kaasnevad riskid, mida ei

saa sama tõhusalt maandada vähem sekkuvate meetmetega;

 juhul, kui ELi või liikmesriigi õigusaktidega on kehtestatud konkreetne vanusepiirang.

Eesti hinnangul riskipõhine lähenemine vanuse kontrollimisele põhjendatud, kuna võimaldab

kohaldada vanuse kontrollimist eelkõige seal, kus alaealistele kaasnevad riskid on suuremad

ning tugevamad kaitsemeetmed seega asjakohased. Vanuse kontrollimise siduvam

reguleerimine määruse tasandil võimaldaks tagada vanusekontrolli nõuete ühetaolise

rakendamise kogu ELis, looks selgema aluse järelevalveks ja jõustamiseks ning suurendaks

õiguskindlust nii kasutajatele, platvormidele kui ka liikmesriikidele. Seejuures on oluline

tagada, et vanuse kontrollimiseks kasutatavad tehnilised lahendused on turvalised ning

privaatsust säilitavad.

Eesti hinnangul tuleks vanuse kontrollimisel rakendada tehnilisi standardeid nagu

„nullteadmisega tõestus“ (zero-knowledge proof), tagamaks, et ei vanuse kontrollimise teenuse

pakkuja ega platvorm ei saaks teavet, mis võimaldaks kasutajat jälgida või tuvastada. Vanuse

tuvastamiseks rakendatavad meetodid peavad olema täpsed, töökindlad ning praktikas ja

reaalsetes tingimustes hõlpsasti ja usaldusväärselt kasutatavad, et oleks võimalik vältida

nendele seatud piirangutest möödahiilimist ja küberohte, kuid ka võrdselt kättesaadavad

kõigile, kes peavad neid kasutama.

4.11. Eesti leiab, et liikmesriikidele peab jääma õigus valida riiklikul tasandil

sobivaimad vanusekontrolli lahendused, mis võimaldaksid vanusekontrolli ELis

ühtselt rakendada, kuid ei kirjutaks ette konkreetset tehnoloogilist lahendust. Eesti

ei toeta üle-euroopalise vanusekontrolli lahenduse kohustuslikuks muutmist.

Euroopa Komisjonil tuleb tagada, et alaealiste kaitseks rakendatavad

vanusekontrolli meetmed ei kahjustaks põhjendamatult privaatsust,

sõnumisaladust ega muid põhiõigusi.

Selgitus: komisjon avaldas 2026. a kevadel ELi vanusekontrolli tehnilise lahenduse. Tegemist

on avatud lähtekoodiga lahendusega, mida liikmesriigid ja teenusepakkujad saavad oma

vajadustele vastavalt kasutusele võtta ja kohandada. Lahendus on eelkõige mõeldud

kasutamiseks kuni saab hakata kasutama ELi digikukrut (EUDI Wallet), mille liikmesriigid

peaksid tegema kodanikele kättesaadavaks 2026. a lõpuks (reaalne kasutuselevõtt 2026. aasta

lõpuks kõikide EL liikmesriikide poolt tõenäoliselt siiski ei realiseeru). Tulevikus saab ELi

digikukru abil vanust tõendada privaatsust säästvalt, edastades teenuseosutajale üksnes teabe

selle kohta, kas kasutaja ületab teenuses kehtestatud vanusepiiri. 2026. aasta aprillis avaldatud

soovituses, mis käsitleb kogu ELi hõlmava vanusekontrolli tehnoloogia ühise raamistiku

loomist, soovitab komisjon teha liikmesriikidel ELi vanusekontrolli lahenduse kättesaadavaks

hiljemalt 31. detsembriks 2026, integreerides selle digikukrusse või pakkudes eraldiseisva

teenusena. Eesti hinnangul jääb ebaselgeks eraldiseisva ELi vanusekontrolli lahenduse

täiendav väärtus võrreldes ELi digikukru raames kavandatavate vanusetõendamise

võimalustega. Arvestades vajadust vältida dubleerivaid lahendusi ning tagada avalike

ressursside tõhus kasutamine, ei pea Eesti praeguses etapis üle-euroopalise vanusekontrolli

rakenduse kohustuslikuks muutmist põhjendatuks. Liikmesriikidele peab jääma

otsustusvabadus valida riiklikul tasandil sobiv vanusekontrolli lahendus, mis siiski tagaks EL-

is ühtse ja turvalise rakendamise, kuid ei kirjutaks tehnoloogilist lahendust liikmesriikidele

liiga detailselt ette.

Alaealiste kaitset käsitlevate EL õigusaktide koosmõju

4.12. Eesti leiab, et EL tasandil on vaja suurendada õigusselgust erinevate

digiplatvorme reguleerivate õigusaktide omavahelise koostoime ja jõustamise osas.

Näiteks tuleks analüüsida digiteenuste määruse ja audiovisuaalmeedia teenuste

direktiivi omavahelist koostoimet, mis mõlemad sisaldavad alaealiste kaitset

puudutavaid nõudeid. Samuti tuleks analüüsida, kuidas kavandatav EL laste

määrus suhestub olemasoleva ELi õigusraamistikuga, sealhulgas isikuandmete

kaitse üldmääruse ja tehisintellekti määrusega.

Selgitus: alaealiste kaitset veebikeskkonnas reguleerivad erinevate nurkade alt mitmed ELi

õigusaktid, mistõttu on ELi tasandil vaja suuremat õigusselgust erinevate regulatsioonide

kohaldumise ning nende jõustamise asjus digiplatvormidel. Lisaks DSA-le sisaldab nõudeid

alaealiste kaitseks ka audiovisuaalmeedia teenuste direktiiv (AVMSD), mis on ELi peamine

audiovisuaalset sisu reguleeriv õigusakt. Direktiiviga kehtestatakse valdkonnapõhised

kohustused audiovisuaalmeedia teenuste osutajatele ning videojagamisplatvormidele, et kaitsta

alaealisi kahjuliku audiovisuaalse sisu eest. Eelkõige vajab selgitamist DSA ja AVMSD

omavaheline suhe, kuna mõlemad sisaldavad alaealiste kaitsele suunatud nõudeid, kuid

kohalduvad erinevatele teenustele. DSA kehtestab kohustused digiplatvormidele, AVMSD aga

audiovisuaalmeedia teenustele ja videojagamisplatvormidele. Praktikas võivad need rollid

kattuda, kuna digiplatvorm võib samal ajal kvalifitseeruda videojagamisplatvormiks ning

vahendada erinevate meediateenuse osutajate, sealhulgas mõjuisikute, audiovisuaalset sisu.

Eesti hinnangul tuleks need ebaselgused lahendada, et tagada õigusraamistiku sidusus ja

normide tõhus jõustamine, arvestades, et AVMSD osas on Euroopa Komisjonil plaanis ka

suure tõenäosusega lähiajal muudatusettepanek esitada.

5. Arvamuse saamine ja seisukohtade kooskõlastamine

Seisukohtade ettevalmistamise käigus korraldas Justiits- ja Digiministeerium k.a augustis kaks

arutelupäeva, kuhu olid kutsutud järgmiste asutuste ja organisatsioonide esindajad: Eesti

Õpilasesinduste Liit, Eesti Noorteühenduste Liit, Eesti Üliõpilaskondade Liit, Eesti

Lastevanemate Liit, Eesti Õpetajate Liit, Eesti Haridustöötajate Liit, Lastekaitse

Liit, Heaoluteaduste tippkeskus EstWell, Eesti Vaimse Tervise ja Heaolu Koalitsioon

(VATEK), Eesti Inimõiguste Keskus, Tartu Ülikool, TalTech, MTÜ Peaasjad, MTÜ

Vaikuseminutid, SA Kiusamisvaba Kool, Targalt Internetis,Eesti Väitlusselts, Eesti Skautide

Ühing, MTÜ YFU Eesti, Eesti Gaidide Liit, Eesti Puuetega Inimeste Koda, MTÜ Mondo, Eesti

Haridustehnoloogide Liit, Eesti Psühholoogide Liit, Tervise Arengu Instituut

(TAI), Õiguskantsleri Kantselei, Sotsiaalkindlustus Amet, Haridus-

ja Noorteamet (HARNO), Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit (ITL), Haridus-

ja Teadusministeerium, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Kultuuriministeerium,

Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet, Politsei- ja Piirivalve Amet.

Seisukohtade ettevalmistamise käigus konsulteeriti ka Digiühiskonna arengukava juhtrühmaga

ning noorte sotsiaalmeedia mõjude ja vaimse tervise nõukoja liikmetega. Saadud tagasiside

võeti arvesse teksti koostamisel.

Seisukohad saadeti kooskõlastamiseks Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile,

Sotsiaalministeeriumile, Haridus- ja Teadusministeeriumile, Kultuuriministeeriumile ning

Siseministeeriumile

SELETUSKIRI

Vabariigi Valitsuse otsuse juurde

„Eesti seisukohad alaealiste turvalisuse kohta veebikeskkonnas ja sotsiaalmeedia

kasutamise võimalike piirangute osas“

Euroopa Komisjon on viimastel aastatel seadnud alaealiste kaitse digikeskkonnas prioriteediks.

Valdkonna keskseks õigusraamistikuks on praegu ELi digiteenuste määrus (DSA), kuid asjasse

puutuvad on ka mitmed teised õigusaktid, sh isikuandmete kaitse üldmäärus (IKÜM),

audiovisuaalmeedia direktiiv (AVMSD), tehisintellekti määrus jt. Aastatel 2025-2026 avaldati

komisjoni poolt DSA art 28 lg 4 põhjal alaealiste kaitse suunised, arendati ELi ühtset

vanusekontrolli lahendust ning käivitati arutelu võimaliku ühtse sotsiaalmeedia kasutamise

miinimumvanuse üle. 29. aprillil 2026 esitas komisjon soovituse kogu ELi hõlmava

vanusekontrolli tehnoloogia ühise raamistiku loomise kohta, millega soovitatakse

liikmesriikidel võtta 2026. aasta lõpuks kasutusele ELi ühisele raamistikule vastav

vanusekontrolli lahendus ning teha selle väljatöötamisel ja rakendamisel tihedat koostööd

komisjoni ja teiste liikmesriikidega, sealhulgas kaaluda ELi nõuetele vastavate

vanusekontrollimeetodite kohustuslikku kasutamist.

2026. aasta juulis avaldati komisjoni moodustatud töörühma töö tulemusena laste

internetiturvalisuse raport, mille soovitusi kavatseb komisjon kasutada alaealiste kaitset

puudutavate edasiste seadusandlike algatuste ettevalmistamisel. Raportis soovitati mh

kehtestada Euroopa-ülene sotsiaalmeedia kasutamise miinimumvanus, suurendada

platvormide vastutust laste turvalisuse tagamisel, rakendada usaldusväärset ja privaatsust

kaitsvat vanusekontrolli rakendust ning suurendada lapsevanemate võimalusi laste

digikeskkonna kasutamise suunamisel ja kontrollimisel. Raporti järelmina esitas komisjon

17.09.2026 EL laste määruse ettepaneku (“EU KIDS Act: EU Internet Digital Spaces

Accountable and Trustworthy”), millega soovitakse kehtestada kogu ELis ühtsed reeglid

alaealiste kaitseks, et vältida liikmesriikide erinevatest lähenemistest tulenevat siseturu

killustumist ning tagada lastele võrdselt kõrge kaitsetase kõigis liikmesriikides. Ettepaneku

õiguslikuks aluseks on ELTL artikkel 14 ehk siseturu toimimine ning see tugineb alaealiste

veebiohutuse eripaneeli kaasjuhtide raportile. Eelnõu skoobis on sotsiaalmeedia+ ehk

teenused, mis kujutavad alaealistele suurimat riski, sh sotsiaalmeedia- ja

videojagamisplatvormid, veebimängud ning tehisaru vestlusrobotid ja AI-kaaslased.

Hariduslikel eesmärkidel loodud teenused ning avaliku sektori teenused jäävad ettepaneku

kohaldamisalast välja. Eelnõuga kehtestatakse alla 15-aastastele sotsiaalmeedia ja

videojagamisplatvormide kasutamise keeld ning teatud tingimustel erisus 13-15-aastastele,

reguleeritakse platvormide kohustusi alaealistele teenuse pakkumisel, sh sõltuvust tekitava

disaini, privaatsussätete jms asjus, luuakse õiguslikud alused vanemluskontrollile ja

vanusekontrollile ning pakutakse meetmeid järelevalve tõhustamiseks.

Teema ise on mitme ministeeriumi vastutusalas. Sotsiaalministeerium vastutab vaimse

tervise, vanemlushariduse ning ohvriabi valdkondade eest; Haridus- ja teadusministeerium

vastutab laste ja noorte digipädevuste arendamise eest formaalhariduses ja noorsootöös;

Kultuuriministeerium vastutab ELi audiovisuaal- ja meediaküsimuste direktiivi ja vastava

nõukogu töörühma (AVMWP) osaluse eest, kus praegune ELi nõukogu eesistuja Iirimaa seda

teemat käsitleb. Justiits- ja digiministeerium vastutab teema eest üldise digiühiskonna poliitika

kujundajana ning tehnoloogilisest vaatest ka ühtse vanusekontrolli lahenduse poole pealt.

Lisaks eelpool nimetatud EL laste määrusele esitab komisjon käesoleva aasta sügisel digitaalse

õigluse määruse (Digital Fairness Act) ettepaneku, mis käsitleb muu hulgas sõltuvust

tekitavaid algoritme. Lisaks läheb ülevaatamisele audiovisuaalmeedia teenuste direktiiv, mille

eesmärk on aidata kaasa audiovisuaalmeedia teenuste valdkonnas ühtse turu nõuetekohasele

toimimisele ning tagada tarbija- ja lastekaitse piisav tase. Selleks, et veel avaldamata

õigusaktides ennetavalt kaasa rääkida ning olla valmis osalema EL laste määruse eelnõu

läbirääkimistes juba nende algfaasis, on vajalik Vabariigi Valitsuse poolt seisukohtade

kujundamine, mida on võimalik hiljem täpsustada tavapärases EL õigusakti siseriiklike

seisukohtade koostamise protsessis.

Eesti peamised seisukohad on järgnevad:

 Eesti ei toeta alaealistele ligipääsetavate sotsiaalmeedia platvormide ja teiste digiteenuste

suhtes üldise katuskeelu kehtestamist. Eesmärk peab olema kõigile kasutajatele turvaliste

digiteenuste kujundamine.

 Alaealiste kaitseks kavandatavad meetmed peavad olema proportsionaalsed, riskipõhised

ja lähtuma lapse õigustest tervikuna. Need peavad arvestama erinevate kasutajarühmade

vajadusi, toetama digiühiskonnas osalemist ning tagama privaatsuse ja isikuandmete kaitse.

Samuti on oluline säilitada ühiskonna usaldus digiteenuste vastu.

 Laste ja noorte kaitsmisel veebikeskkonnas, sh sotsiaalmeedias, peab suurenema

platvormide ja digiteenuste pakkujate vastutus oma teenustest tulenevate riskide

maandamisel. Toetame üldist eesmärki tugevdada Euroopa Komisjoni poolt väga suurte

veebiplatvormide ja otsingumootorite üle tehtavat järelevalvet, et tagada ELi digiteenuste

määruse tõhus rakendamine ja nõuete täitmine.

 Eesti peab vajalikuks süsteemset ning elukaarepõhist digipädevuste tõstmist laste, noorte,

lapsevanemate ja õpetajate seas ning ühiskonnas laiemalt. Seejuures on eriti oluline

lapsevanemate teadlikkuse suurendamine ja nende toetamine laiemalt, et aidata kaasa laste

turvaliste ja eakohaste digiharjumuste kujundamisele.

 Eesti ei toeta sõltuvust tekitava disaini rakendamist digiteenustes. Eesti hinnangul peaks

Euroopa Komisjon analüüsima, kas DSA artikli 28 lõike 4 alusel antud soovitused

alaealiste kontode privaatsussätete, kasutajate teavitus-, tagasiside- ja kaebuste esitamise

mehhanismide ning eestkostjale mõeldud vahendite kohta vajaksid õiguslikult siduvamat

regulatsiooni, et tagada alaealiste eraelu puutumatuse, ohutuse ja turvalisuse kõrge tase.

 Eesti leiab, et liikmesriikidele peab jääma õigus valida riiklikul tasandil sobivaimad

vanusekontrolli lahendused. Eesti ei toeta üle-euroopalise vanusekontrolli lahenduse

kohustuslikuks muutmist. Euroopa Komisjonil tuleb tagada, et alaealiste kaitseks

rakendatavad vanusekontrolli meetmed ei kahjustaks põhjendamatult privaatsust,

sõnumisaladust ega muid põhiõigusi.

 Eesti leiab, et EL tasandil on vaja suurendada õigusselgust erinevate digiplatvorme

reguleerivate õigusaktide omavahelise koostoime ja jõustamise osas.

1. Sissejuhatus

Euroopa Komisjon (edaspidi komisjon) on viimastel aastatel seadnud alaealiste kaitse

digikeskkonnas üheks oma prioriteediks. Teema käsitlemine on liikunud üldistelt veebiohutuse

põhimõtetelt järjest konkreetsemate meetmete suunas, keskendudes eelkõige alaealiste

kokkupuutele sotsiaalmeedia platvormidega, vanusekontrolli lahendustele ning platvormide

vastutuse suurendamisele. Samal ajal on mitmed liikmesriigid algatanud arutelu võimalike

ühtsete vanusepiirangute üle sotsiaalmeedia kasutamisel ning kutsunud komisjoni hindama

täiendavate Euroopa Liidu (EL) tasandi meetmete vajadust.

Tänaseks on ELis juba olemas ulatuslik õigusraamistik, mis käsitleb alaealiste kaitset

veebikeskkonnas. Keskse tähtsusega on seejuures digiteenuste määrus (Digital Services Act,

DSA), mis kohaldub täies mahus alates 2024. aastast. DSA seab veebiplatvormidele

kohustused kasutajate, sealhulgas alaealiste, kaitsmiseks. Muu hulgas kehtestati määrusega

platvormidele kohustus hinnata ja vähendada alaealistele kaasnevaid süsteemseid riske ning

tagada lastele kõrgem kaitsetase. 2025. aastal avaldas komisjon DSA artikkel 28 lõike 4 alusel

alaealiste kaitse suunised1, mille eesmärk on aidata teenusepakkujatel täita DSAst tulenevaid

konkreetseid kohustusi. Nende nõuete täitmise üle teostab järelevalvet komisjon, kes on

tänaseks alustanud suurimate sotsiaalmeediaplatvormide suhtes ka mitmeid

järelevalvemenetlusi (sh TikTok, Meta).2, 3

Paralleelselt on käimas ka arutelud selle üle, kuidas veebikeskkonnas kasutajate vanust

usaldusväärselt kontrollida. Komisjon tutvustas 2025. aastal ELi vanusekontrolli lahenduse

prototüüpi, mille eesmärk on võimaldada kasutajatel tõendada oma vanust privaatsust säästval

viisil. 2026. aasta aprillis kuulutati lahendus tehniliselt kasutusvalmiks ning 29. aprillil avaldas

komisjon soovituse (EL) 2026/1035 kogu ELi hõlmava vanusekontrolli tehnoloogia ühise

raamistiku loomise kohta4, millega soovitatakse liikmesriikidel võtta 2026. aasta lõpuks

kasutusele ELi ühisele raamistikule vastav vanusekontrolli lahendus.

2026. aasta alguses kutsus komisjoni president Ursula von der Leyen kokku eripaneeli, kuhu

kuulusid teadlased, praktikud, noorte ja lapsevanemate esindajad ning teised eksperdid eri

valdkondadest üle Euroopa. Eripaneeli eesmärk oli koondada teaduspõhised seisukohad ja

praktilised kogemused ning koostada komisjonile aruanne soovitustega, kuidas muuta

digikeskkond lastele turvalisemaks. Paneel avaldas oma lõpparuande 2026. aasta juulis5.

Aruandes tuuakse välja peamised probleemid, millega lapsed internetis silmitsi seisavad, ning

antakse soovitusi nende paremaks kaitsmiseks ja võimestamiseks, samuti sotsiaalmeedia ja

muude digiteenuste eakohaseks kasutamiseks.

1 Guidelines under the Digital Services Act | Shaping Europe’s digital future 2 Commission preliminarily finds the addictive design of Instagram and Facebook in breach of the Digital

Services Act | Shaping Europe’s digital future 3 Commission preliminary finds TikTok in breach of Digital Services Act for failing to ensure safe accounts for

minors | Shaping Europe’s digital future 4 Komisjoni soovitus (EL) 2026/1035, 29. aprill 2026, kogu ELi hõlmava vanusekontrolli tehnoloogia ühise

raamistiku loomise kohta 5 Special panel report: "Child Safety Online: Protecting and Empowering Minors in a Digital world"

Raportis teadvustatakse laste ja noorte sotsiaalmeedia ja muude digiteenuste kasutusega

kaasnevaid riske (nt kokkupuude kahjuliku sisuga, küberkiusamine, veebipõhine ahistamine ja

seksuaalne väärkohtlemine, negatiivne mõju vaimsele tervisele ja heaolule), mida

võimendavad tehisaru areng ning sõltuvust tekitavad teenusedisaini elemendid (nt lõputu

kerimine (infinite scroll), automaatesitus ja isikustatud soovitussüsteemid). Lisaks juhitakse

raportis tähelepanu privaatsus- ja andmekaitseriskidele, algoritmilisele mõjutamisele ning

tehisaruga seotud ohtudele nagu valeinfo ja sünteetiline sisu. Seejuures märgitakse, et riskid ja

kahjulik mõju on eri vanuse- ja sotsiaalmajanduslike rühmade puhul erinevad. Raportis

soovitatakse muu hulgas kehtestada EL-ülene sotsiaalmeedia kasutamise miinimumvanus,

suurendada platvormide vastutust laste turvalisuse tagamisel, rakendada usaldusväärset ja

privaatsust kaitsvat vanusekontrolli rakendust ning suurendada lapsevanemate võimalusi laste

digikeskkonna kasutamise suunamisel ja kontrollimisel.

Raporti avalikustamisel tõi komisjoni president välja 3 sammast, millega komisjon edasi

töötab, muu hulgas plaani esitada 2026. a sügisel vastavad õigusaktide eelnõud:

1. Platvormid peavad vastutama laste turvalisuse eest. Sotsiaalmeediaplatvormid peavad tõendama, et nende teenused ei kahjusta lapsi.

Komisjon peab oluliseks rakendada lõimitud turvalisuse (safety-by-design) põhimõtet

– nagu autotootjad vastutavad autode ohutuse eest, peavad ka tehnoloogiaettevõtted

eemaldama sõltuvust tekitavad algoritmid, eksitavad disainivõtted ja muu kahjuliku

sisu. Komisjon lubas DSA reegleid järjekindlalt jõustada ning vajadusel muuta.

2. Vajalikud on vanusele vastavad piirangud ja usaldusväärne vanusekontroll. Komisjoni president tõi välja, et küsimus ei ole selles, kas lapsed tohivad kasutada

sotsiaalmeediat, vaid millal ja kuidas pääseb sotsiaalmeedia lastele ligi. Selleks

toetatakse vanuse kontrollimise lahendusi (nt komisjoni vanusekontrolli rakendus), mis

kaitsevad privaatsust ja annavad vanematele suurema kontrolli.

3. Euroopas tuleks kehtestada sotsiaalmeedia kasutamise miinimumvanus. Komisjoni presidendi sõnul tuleks kokku leppida, millal lastele sotsiaalmeediale

ligipääs antakse, sest nende aju on alles arengujärgus ning uuringud näitavad, et

varajane kokkupuude võib põhjustada vaimse tervise probleeme ja sõltuvust. Ligipääsu

tuleks lubada järk-järgult vastavalt vanusele, et anda lastele rohkem aega areneda

väljaspool digikeskkonda.

Komisjon esitas 17.09.2026 EL laste määruse (EU KIDS ACT) eelnõu6, mille peamine

eesmärk on luua kogu ELis ühtsed reeglid alaealiste paremaks kaitsmiseks veebis. 16.09

toimunud kõnes olukorrast ELis märkis komisjoni president, et sõltuvust tekitavad

disainivõtted mõjutavad mitte ainult alaealisi, vaid kõiki kasutajaid, mistõttu on sügisel kavas

esitada laiem digitaalset õiglust käsitlev ettepanek (Digital Fairness Act).

Kuivõrd teema hõlmab nii äsja avaldatud EL laste määruse eelnõud kui ka võimalikke tulevasi

algatusi, on aktuaalne ka muudes rahvusvahelistes formaatides (sh OECD-s) ning sellel on

Eesti ühiskonnale ulatuslik sotsiaalne mõju, on vajalik Vabariigi Valitsuse seisukohavõtt

võimalikult varajases faasis ning enne seda, kui komisjon esitab ka teised seadusandlikud

ettepanekud. Käesolevad seisukohad võimaldavad Eestil osaleda aktiivselt peagi algavates EL

laste määruse läbirääkimistes ELi Nõukogus ning vajadusel töötada samal ajal täpsustatud

seisukohtadega.

EL tasandil on seni teemat arutatud mitmetes nõukogu formaatides, sh nii ministrite

kohtumistel kui ka töögrupi tasandil. 2025. a sügisel Taanis toimunud

6 EU KIDS Act to restrict social media platforms’ access to children in the EU | Shaping Europe’s digital future

telekommunikatsiooniministrite mitteametlikul kohtumisel vastu võetud Jutlandi

deklaratsioonis7 tehti komisjonile üleskutse astuda täiendavaid samme laste kaitseks

veebikeskkonnas ning kaaluda mh sotsiaalmeedia miinimumvanuse kehtestamist (Eesti ja

Belgia deklaratsiooni ei allkirjastanud). Teemat käsitleti ka 2026. a aprillis toimunud

mitteametlikul telekommunikatsiooniministrite kohtumisel. Iirimaa eesistumise ajal jätkuvad

arutelud nõukogu audiovisuaalmeedia töögrupis ja vastutavaks nõukoguks hariduse, noorte,

kultuuri ja spordi nõukogu (EYCS). Teemat on arutanud ka Euroopa Parlament, kes võttis

2025. a sügisel vastu omaalgatusliku raporti alaealiste kaitsmise kohta internetis, milles tehti

samuti üleskutse komisjonile kehtestada sotsiaalmeedia platvormide kasutamisele ELis 16-

aastane vanuse alampiir8.

Koostajad

Seletuskirja koostasid Justiits- ja Digiministeeriumi digiriigi poliitika ja arenduse talituse

juhataja Birgit Lüüs-Jakobs ([email protected]) ja digiarengu valdkonna

strateegiajuht Anna-Liisa Pärnalaas ([email protected]). Valdkonna eest

vastutab digiarengu asekantsler Lauri Luht.

2. Sisu ja võrdlev analüüs

2.1. Platvormide vastutus

Alaealiste kaitset veebikeskkonnas käsitlevad eri nurkade alt mitmed õigusaktid. Alates 2024.

aastast kohaldub ELis digiteenuste määrus (DSA), mis keskendub turvalisema

veebikeskkonna loomisele ning põhiõiguste kaitsele, seades veebiplatvormidele kohustused

ebaseadusliku sisu ja kasutajatele tekitatava kahju vähendamiseks ning riskide maandamiseks.

Erilise fookuse all on seejuures alaealised - DSA artikkel 28 kohustab kõiki alaealistele

ligipääsetavaid veebiplatvorme võtma proportsionaalseid meetmeid laste eraelu puutumatuse,

ohutuse ja turvalisuse tagamiseks. Määruse järelevalvemudel järgib päritoluriigi printsiipi:

teenuseosutaja üle teeb järelevalvet liikmesriik, kus teenuseosutaja on asutatud või määranud

seadusliku esindaja, v.a. väga suured digiplatvormid ja otsingumootorid (alates 45 miljonit

aktiivset kasutajat ELis), kelle erikohustuste täitmise üle teeb järelevalvet Euroopa Komisjon.

Eesti teenuseosutajate üle teeb järelevalvet Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet.

DSA artikkel 28 alaealiste kaitse nõuet on sisustatud komisjoni poolt 2025. aastal vastuvõetud

suunistega, mis täidavad olulist võrdlusstandardi rolli nõude täitmise järgimisel. Suunised

põhinevad riskipõhisel lähenemisel: platvormid peavad hindama alaealistele kaasnevaid riske

(nt kahjulik sisu, küberkiusamine, kahjulikud äripraktikad, sõltuvust tekitav disain jne) oma

teenustes ning rakendama proportsionaalseid kaitsemeetmeid. Olulised põhimõtted siin on

laste õiguste kaitse, privaatsus ja eakohane disain. Soovitatud meetmete hulka kuuluvad mh

alaealiste kontode vaikimisi privaatseteks muutmine, soovitussüsteemide kohandamine

kahjuliku sisu vältimiseks, kasutajate blokeerimise võimalused, sõltuvust tekitavate

funktsioonide piiramine ning tõhusad vanuse kontrollimise lahendused.

Ka vanusetuvastusmeetmete puhul on suuniste lähenemine riskipõhine, st meetmete rangus

ja usaldusväärsus peavad olema proportsionaalsed teenuse või funktsiooniga kaasnevate

riskide olemuse ja ulatusega. Vanusetuvastusmeetmed jagunevad üldjoontes kolme

kategooriasse, mis erinevad oma täpsusastme poolest: inimese enda kinnitus, vanuse

hindamine ja vanuse kontrollimine. Suuniste kohaselt peavad digiplatvormid rakendama

vanuse kontrollimist juhtudel, kui nende tooted või teenused kujutavad endast alaealistele

7 EU ministers united: Minors must be protected better online 8 RAPORT alaealiste kaitsmise kohta internetis | A10-0213/2025 | Euroopa parlament

märkimisväärset riski (nt juurdepääs pornograafilisele sisule) ning neid riske ei ole võimalik

piisavalt tõhusalt maandada vähem piiravate meetmetega.

DSA alaealiste kaitse suunised sisaldavad mitmeid praktilisi viise alaealiste kaitse

tugevdamiseks, samas tuleb arvestada, et need võeti vastu alles aasta tagasi ning mitmed

alaealiste kaitset puudutavad järelevalvemenetlused on endiselt käimas. Komisjon on tänaseks

DSA rakendamise käigus alustanud järelevalvet mitmete suurte veebiplatvormide pakkujate

üle ning pööranud erilist tähelepanu muu hulgas sõltuvust tekitavale disainile,

soovitusalgoritmide mõjule ning vanusekontrolli tõhususele. 2026. a juulis avaldas komisjon

Meta suhtes algatatud uurimise esialgsed järeldused9, mille kohaselt rikuvad Facebooki ja

Instagrami sõltuvust tekitavad disainilahendused DSA-d. Komisjoni hinnangul ei ole Meta

piisavalt hinnanud ega maandanud funktsioonidest nagu lõputu kerimine (infinite scroll),

automaatesitus, tõuketeavitused ja personaliseeritud soovitussüsteemid tulenevaid riske

kasutajatele, sh alaealistele. Uurimine hõlmab lisaks ka Meta vanusetuvastusmeetmeid alla 13-

aastaste kasutajate puhul, mille osas avaldati komisjoni esialgsed järeldused10 k.a aprillis.

Arvestades, et DSA hindamine seisab ees juba 2027. aastal, oleks asjakohane analüüsida, kas

teatud praktilisi soovitusi, millel on alaealiste kaitse vaatest suurim positiivne mõju, tuleks

täiendavalt reguleerida. Näiteks võiksid nende teemade hulka kuuluda suuniste osad, mis

käsitlevad vanusekontrolli, vahendeid eestkostjale ning alaealiste kontode vaikesätteid.

Suuniste kohaselt peaks olema võimalik rakendada alaealistele eraldi turvalisemaid

vaikesätteid ning teatud funktsioonid, nagu tõuketeavitused, teiste kontode soovitamine või

meeldimiste ja reaktsioonide arvu kuvamine, võiksid olla alaealiste kontodel vaikimisi välja

lülitatud. Samuti peaksid platvormid tagama, et kui alaealine muudab seadeid viisil, mis võib

tema riske suurendada, aitaksid süsteemi lahendused neid riske maandada, näiteks võimaldades

vaikesätted hõlpsalt taastada või teavitades kasutajat turvalisust mõjutavatest muudatustest.

Lisaks DSA-le on ka teisi õigusakte, mis panustavad turvalise veebikeskkonna loomisesse.

Näiteks keelustab ELi tehisintellekti määruse artikkel 5 tehisarul põhinevad süsteemid, mis

manipuleerivad või petavad haavatavaid inimesi (sh lapsi) kahjulikul viisil ning süsteemid, mis

on ette nähtud lapse seksuaalse väärkohtlemise materjali või nõusolekuta intiimse kujutise

loomiseks või manipuleerimiseks. Lisaks sisaldab määrus mitmeid läbipaistvuskohustusi ning

seab üldotstarbelistele tehisaru mudelitele täiendavad kohustused süsteemsete riskide

hindamiseks ja maandamiseks. ELi audiovisuaalmeedia teenuste direktiiv sisaldab reegleid,

mille eesmärk on kaitsta lapsi neile sobimatu või kahjuliku sisu eest veebipõhistes tellitavates

meediateenustes. Isikuandmete kaitse üldmäärus (IKÜM) piirab juba täna laste andmete

töötlemist infoühiskonna teenuste pakkumise eesmärkidel. IKÜMi artikkel 8 näeb üldjuhul

ette, et laps peab olema vähemalt 16-aastane, et anda ise nõusolek infoühiskonna teenuse

osutajale oma isikuandmete töötlemiseks. Samas võimaldab IKÜM liikmesriikidel seda

vanusepiiri langetada kuni 13. eluaastani11. Kui laps on alla 16-aastane või alla liikmesriigi

kehtestatud vanusepiiri, on nõusolekupõhine isikuandmete töötlemine õiguspärane ainult juhul,

kui nõusoleku on andnud või heaks kiitnud vanem või eestkostja. Paralleelselt toimuvad

läbirääkimised ka laste seksuaalse väärtkohtlemise ennetamise ja tõkestamise määruse üle

(Child Sexual Abuse Regulation), millega seatakse teenuseosutajatele kohustused internetis

toimuva laste seksuaalse väärkohtlemise ennetamiseks ja tõkestamiseks.

9 Commission preliminarily finds the addictive design of Instagram and Facebook in breach of the Digital

Services Act | Shaping Europe’s digital future 10 Commission preliminarily finds Meta in breach of Digital Services Act for failing to prevent minors under 13

from using Instagram and Facebook | Shaping Europe’s digital future 11 Eesti on seda võimalust kasutanud, vt isikuandmete kaitse seaduse § 8.

Juulis avaldatud ekspertpaneeli raportis rõhutatakse samuti teenusepakkujate vastutust

ning tehakse mitmeid seotud soovitusi. Muuhulgas soovitatakse ühtlustada ja laiendada

sotsiaalmeedia ning teiste digiteenuste turvalise disaini nõudeid - teenustes peaksid olema

vaikimisi kasutusel alaealisi kaitsvad sätted ning piirata tuleks sõltuvust tekitavaid funktsioone

nagu lõputu kerimine, automaatesitus. Parandada tuleks kaebuste esitamise mehhanisme,

käsitledes laste ja noorukite teavitusi prioriteetsena ning tagades, et vastavad lahendused

oleksid eakohased, kasutajasõbralikud ja piisavalt tõhusad. Kasutusele tuleks võtta tõhusad,

proportsionaalsed ja privaatsust austavad vanusekontrollilahendused, vältides vanuse

hindamisel isikut tõendavate dokumentide ja biomeetriliste andmete töötlemist. Arvestades

alaealiste kaitset käsitlevate õigusaktide hulka, tuleks tugevdada ka järelevalveasutuste

koostööd ning hinnata nende ressursivajadust. See aitaks tagada õigusraamistiku ühtse ja

tõhusa rakendamise ning vältida vastuolulisi tõlgendusi. Raportis tõdetakse, et kuigi

olemasolevate õigusaktide rakendamine ja jõustamine on paljudel juhtudel alles algusjärgus,

võib eeldada, et piisava aja ja ressursside korral mõjutavad need märkimisväärselt

sotsiaalmeedia ja teiste digiteenuste pakkujate ärimudeleid.

2.2. Vanusekontrolli rakendus

29. aprillil 2026 esitas komisjon soovituse kogu ELi hõlmava vanusekontrolli tehnoloogia

ühise raamistiku loomise kohta12, millega soovitas liikmesriikidel teha 31. detsembriks 2026

kättesaadavaks ELi ühisele raamistikule vastava vanusekontrolli lahenduse, mis võib olla

integreeritud Euroopa digiidentiteedikukrusse või toimida eraldiseisva teenusena. Selleks

soovitab komisjon liikmesriikidel:

 koostada ja esitada komisjonile rakenduskava ning teha koostööd teiste liikmesriikide

ja komisjoniga lahenduste väljatöötamisel ja rakendamisel;

 arendada riiklikke vanusekontrollisüsteeme kooskõlas ELi ühise usaldusraamistikuga

ning tagada nende kooskõla Euroopa digiidentiteedi raamistikuga;

 teha koostööd digiteenuste koordinaatorite, Euroopa digiidentiteedi koostöörühma,

teadlaste ja kodanikuühiskonna organisatsioonidega;

 luua ELi süsteemiga kooskõlas olevad vanusetõendite süsteemid ning kaaluda

kohustust kasutada ELi vanusekontrolli süsteemile vastavaid vanusekontrolli

meetodeid.

Lisaks soovitas komisjon liikmesriikidel kaasata komisjoni juba riiklike vanusekontrolli

käsitlevate õigusaktide ettevalmistamise varases etapis, et tagada nende kooskõla ELi õigusega

ja vältida siseturu killustumist.

2.3. Sotsiaalmeedia miinimumvanuse kehtestamine

Viimastel aastatel on nii ELis kui ka väljaspool seda märgatavalt kasvanud poliitiline surve

piirata alaealiste ligipääsu sotsiaalmeediale. Kuna DSA on täielikult ühtlustav ja vahetult

kohalduv määrus, ei või ELi liikmesriigid kehtestada siseriiklikke õigusakte, mis dubleerivad

DSA sätteid või kehtestavad vahendusteenuse osutajatele täiendavaid kohustusi (sh

vanusekontrolli kohustus), kuna see kahjustab reeglite vahetut ja ühetaolist kohaldamist ELi

siseturul. Samas võivad liikmesriigid kooskõlas liidu õigusega kehtestada teatavatele toodetele

või teenustele juurdepääsuks miinimumvanuse, nagu on välja toodud ka komisjoni alaealiste

kaitse suunistes. Mitmed ELi liikmesriigid, sh Prantsusmaa, Kreeka, Taani, Rootsi ja Hispaania

on kas juba vastu võtnud või ette valmistamas meetmeid, mis näevad ette vanusepiirangud ja

12 Komisjoni soovitus (EL) 2026/1035, 29. aprill 2026, kogu ELi hõlmava vanusekontrolli tehnoloogia ühise

raamistiku loomise kohta

vanusekontrolli tugevdamise eesmärgiga piirata alaealiste ligipääsu

sotsiaalmeediaplatvormidele. Liikmesriikide lähenemised erinevad nii vanusepiiri,

kohaldamisala, hõlmatud teenuste kui ka selle poolest, kas vanusepiiri on võimalik ületada

vanema nõusolekul või mitte. See suurendab riski, et ELi ühtne turg killustub ning alaealiste

kaitsetase kujuneb liikmesriigiti ebaühtlaseks, mistõttu on ka järjest enam kõlamas üleskutseid

kujundada selles küsimuses ELi tasandil ühtne ja harmoneeritud lähenemine, et vältida reeglite

killustatust, mis on omakorda ajendanud komisjoni arutama võimalikke ELi-üleseid lahendusi.

Komisjoni presidendi poolt kokku kutsutud ekspertpaneeli raportis peeti vajalikuks kehtestada

alla 13-aastastele lastele EL-ülene sotsiaalmeedia ja muude digiteenuste ligipääsupiirang

(raportis kasutatakse väljendit sotsiaalmeedia+, mis hõlmab nii traditsioonilist sotsiaalmeediat

ja kui ka muid digiteenuseid, mis võivad olla alaealistele kättesaadavad ning sisaldada vanusele

sobimatuid ja/või riskantseid funktsioone). Raportis leiti, et alla 13-aastastel lastel peaks olema

juurdepääs üksnes eakohastele ja turvalistele sotsiaalmeedia+ keskkondadele ning sedagi

vanema või eestkostja loal ja järelevalve all või hariduslikus kontekstis. ELi-ülese

miinimumraamistiku kõrval võiks samas liikmesriikidele jääda võimalus kehtestada üle 13-

aastastele noortele täiendavaid piiranguid, kui nad peavad seda vajalikuks.

Vanusepiirangute ja alaealiste kaitse küsimused ei ole aktuaalsed üksnes ELis, vaid pälvivad

üha suuremat tähelepanu ka mujal maailmas. OECD andmetel on huvi vanusepiirangute vastu

kiiresti kasvanud: kui 2023. aasta lõpus kaalus neid vaid üks riik, siis 2026. aasta aprilliks oli

vastavaid algatusi arutamas juba 25 riiki.13 Rahvusvahelisel tasandil on kõige tuntum näide

Austraalia, kus 2025. aasta lõpus jõustus alla 16-aastaste sotsiaalmeediakeeld, mida peetakse

esimeseks sedalaadi riiklikuks meetmeks maailmas. Keelu skoobis on

sotsiaalmeediaplatvormid nagu Facebook, Instagram, Reddit, Snapchat, X, Youtube, kuid välja

jäävad mitmed populaarsed platvormid nagu Discord, Roblox, Whatsapp. K.a aprillis

Austraalia e-ohutuse voliniku (eSafety Commissioner) avaldatud raportis14 tõdetakse, et

regulatsiooni rakendamine on keeruline ning nenditi, et paljud lapsed suudavad piirangutest

endiselt mööda minna ning platvormide rakendatud vanusekontrollimeetmed ei ole olnud

piisavalt tõhusad. Sarnaste piirangute kehtestamist kaaluvad ka mitmed teised riigid, sealhulgas

Ühendkuningriik.15

2.4. ELi laste määrus (EU KIDS ACT)

Komisjoni poolt 17.09.2026 avaldatud määruse eelnõu eesmärk on kehtestada kogu ELis

ühtsed reeglid alaealiste kaitseks, et vältida liikmesriikide erinevatest lähenemistest tulenevat

siseturu killustumist ning tagada lastele võrdselt kõrge kaitsetase kõigis liikmesriikides.

Õiguslikuks aluseks on TFEU artikkel 14 ehk siseturu toimimine. Ettepanek tugineb alaealiste

veebiohutuse eripaneeli kaasjuhtide raportile, milles kirjeldatakse peamisi riske, millega lapsed

veebikeskkonnas kokku puutuvad. Eelnõu skoobis on sotsiaalmeedia+ ehk teenused, mis

kujutavad alaealistele suurimat riski, sh sotsiaalmeedia- ja videojagamisplatvormid,

veebimängud ning tehisaru vestlusrobotid ja AI-kaaslased. Hariduslikel eesmärkidel loodud

teenused ning avaliku sektori teenused jäävad ettepaneku kohaldamisalast välja.

Eelnõu keskmes on platvormidele kehtestatavad nõuded.

 Eelnõuga soovitakse kehtestada keeld sõltuvust tekitavale disainile:platvormidel

on keelatud disainida teenuseid viisil, mis soodustab kompulsiivset või liigset

kasutamist alaealiste poolt (hõlmab mh automaatset videode või muu sisu järjestikust

esitust ilma loomulike pausideta; teavitusi ja muid võtteid, mis meelitavad kasutajat

13 Social media age restrictions for children: Why they are rising and what comes next 14 Social Media Minimum Age: Compliance Update (eSafety Report March 2026) 15 Fact sheet: New rules to protect children online - GOV.UK

tagasi ka siis, kui ta ise teenusega parasjagu ei suhtle; lahendusi, mis premeerivad või

innustavad alaealisi rohkem sisu postitama või otseülekandeid tegema).

 Ajajuhtimisvahendid: platvormid peavad kasutusele võtma tõhusad

ajajuhtimisvahendid, mis aitavad kaitsta laste uneaega ning koolipäeva jooksul

õppimiseks vajalikku aega.

 Kontode vaikesätted: alaealiste kontodel peaksid olema vaikimisi aktiveeritud kõrge

privaatsuse ja turvalisuse tasemega seadistused, et lapsed ei peaks neid ise eraldi sisse

lülitama.

 Kahjulike funktsioonide piiramine: platvormid peavad tagama, et alaealistele ei ole

kättesaadavad funktsioonid, millel on negatiivne mõju nende privaatsusele või

turvalisusele.

 Vanemluse tõendamine: liikmesriigid peavad looma privaatsust kaitsva lahenduse,

mille abil saavad vanemad või eestkostjad tõendada, et neil on lapse suhtes vanemlik

vastutus. See peab põhinema ametlikel andmetel, olema vanematele tasuta ning jagama

platvormiga ainult kinnitust, et isikul on vanemlik vastutus.

 Vanusetuvastus: platvormid peavad konto loomisel kontrollima kasutaja vanust.

Lisaks peavad platvormid mõistliku aja jooksul kontrollima, kas olemasolevate kontode

omanikud vastavad vanusenõuetele. Uuesti vanust tõendama ei pea kasutajad, kelle

vanust on juba võimalik usaldusväärselt tuvastada, nt olemasoleva kontoandmete

põhjal (nt kui kontoga on seotud krediitkaart). Videomängude puhul tuleb kehtestada

kõikidele mängudele vanusesoovitus ning enne mängu allalaadimist peavad rakenduste

poed kontrollima, kas kasutaja vastab nõutud vanusele. Liikmesriigid peavad tegema

kättesaadavaks vähemalt ühe vanusetuvastusvahendi.

 Väga suured sotsiaalmeedia- ja videojagamisplatvormid peavad komisjonile esitama

üksikasjaliku tegevuskava, mis selgitab, kuidas nad kavatsevad täita uue määruse

alaealiste kaitset käsitlevaid nõudeid.

 Järelevalvemenetluste kiirendamine: EL tasandi menetluste puhul üritatakse jõuda

otsuseni 90 päeva jooksul ning esialgseid tulemusi jagatakse teenusepakkujaga 30

päeva jooksul alates uurimise algusest.

Eelnõuga soovitakse kehtestada sotsiaalmeedia ja videojagamisplatvormide kasutamise

keeld alla 15-aastastele. Platvormid ei tohi lubada alla 15-aastastel luua ega kasutada kontosid

teenustes, mis võivad kujutada ohtu nende privaatsusele, turvalisusele või heaolule.

Erandkorras võivad lapsevanemad või eestkostjad luua konto 13–14-aastasele lapsele, kuid

selliste kontode funktsionaalsus on piiratud. Tingimuseks on, et platvorm pakub tõhusaid

vanemliku kontrolli võimalusi. Mh peab vanematel olema võimalik seada teenusele päevane

kasutuslimiit (maksimaalselt 1 tund päevas), heaks kiita uute kontaktide lisamine, piirata

kontaktide arvu. Lisaks peavad platvormid rakendama meetmeid, et veenduda, et kontot loov

isik on tõepoolest lapse vanem ning kasutama vanusetuvastust veendumaks, et laps on

vähemalt 13-aastane. 6 kuu jooksul pärast määruse jõustumist peavad platvormid kontrollima

olemasolevate kasutajate vanust ning sulgema nende kasutajate kontod, kes on alla 15-aastased

või kelle vanust ei ole võimalik usaldusväärselt tuvastada.

Eelnõu kohaselt võivad alla 13-aastastele mõeldud videojagamisplatvormid lubada lapsel

teenust kasutada vanema või eestkostja konto kaudu enne 13-aastaseks saamist. Ligipääs on

piiratud ja vanema järelevalve all, lapsele ei tohi luua eraldi kasutajakontot. Platvorm peab

kontrollima, et lapsele ligipääsu võimaldav isik on tõepoolest tema vanem või eestkostja.

Vanem peab lapsele kontot luues deklareerima lapse vanuse ning konto funktsionaalsusi

kohandatakse vastavalt lapse vanusele. Alla 3-aastastele lastele ei tohi sellist ligipääsu

võimaldada. Personaliseerimisfunktsioonid ja soovitussüsteemid peavad olema välja lülitatud.

Sellised kontod deaktiveeritakse automaatselt, kui laps saab 13-aastaseks.

Vanusepõhised juurdepääsupiirangud:

Eelnõu täpsemaid mõjusid tuleb veel täiendavalt analüüsida, kuid üldiselt võib öelda, et

platvormide vastutust käsitlev osa on üldjoontes kooskõlas Eesti seisukohtadega, mis

puudutavad platvormi vastutuse suurenemist. Eelnõus toodud vanusepiiranguid Eesti seni

toetanud pole.

Kuigi sotsiaalmeedia ja tehisaru kaaslaste kasutamisega võivad kaasneda ka mitmed riskid ja

kahjulikud mõjud, pakub see noortele ka palju positiivset, nt olulisi võimalusi

eneseväljenduseks, suhtlemiseks, õppimiseks ja ühiskonnaelus osalemiseks. Seetõttu tuleks

keskenduda sellele, kuidas vähendada riske ja tugevdada sotsiaalmeedia positiivseid

kasutegureid. Ranged ja ühetaolised sotsiaalmeedia piirangud sunniks lapsi ja noori

digiühiskonnast eemale jätma, ning ei võimaldaks anda neile võimalusi ja vajalikke oskuseid,

et neist kujuneksid teadlikud ja vastutustundlikud (digi)ühiskonna liikmed. Ka mitmed laste

õiguste ja privaatsusorganisatsioonid ei pea üldisi sotsiaalmeediakeelde parimaks lahenduseks,

eelistades lähenemist, mis paneb suurema vastutuse veebikeskkonna turvalisuse eest

platvormidele endile.16,17,18 Tehisaru vaatest on hiljuti avaldatud19 PISA testide tulemustes

välja toodud, et tehisaru sage ja eesmärgipärane kasutamine20 õppimiseks on seotud paremate

tulemustega loodusteadustes, eelkõige juhul, kui õpilastele õpetatakse ka tehisaru loodud info

kriitilist hindamist. Näiteks toodi PISA 2025. aasta raportis välja, et õpilased, kes kasutavad

tehisaru iganädalaselt või sagedamini õppimise toetamiseks ning kellele antakse koolis

võimalusi hinnata tehisaru loodud info kvaliteeti, saavutavad keskmiselt mõnevõrra paremaid

tulemusi loodusteadustes kui nende eakaaslased, kes kasutavad tehisaru vähem või kellel on

vähem võimalusi selliseid oskusi arendada. Põhjuslikku seost tuleb veel täiendavalt hinnata,

kuid need tulemused viitavad potentsiaalsetele positiivsetele mõjudele, kui kasutamisega

kaasneb pädevuste arendamine.

Kuigi komisjoni ekspertpaneeli raportis tehti ettepanek sotsiaalmeediale ligipääsu piirata,

rõhutatakse seal ka vajadust leida tasakaal noorte turvalisuse, heaolu ja digikeskkonnas

osalemise võimaluste vahel. Keskset rolli mängivad avatud suhtlus laste ja noorte,

16 Age restrictions alone won't keep children safe online 17 Access limitations must be part of age-appropriate design and effectively restrict companies from exploiting

children 18 Joint-Statement-to-the-President-of-the-EC-on-Child-Online-Safety_12June2026_FIN.pdf 19 PISA 2025 Results (Volume I) | OECD 20 Mõiste „õppimise toetamiseks“ („to help me learn“) ** tähistab PISA uuringus tehisintellekti vestlusrobotite,

näiteks ChatGPT, kasutamist üldisemalt õppimise eesmärgil, mitte ühe konkreetse ülesande täitmiseks.

lapsevanemate ning õpetajate vahel ning piisavad digioskused, mis aitavad veebiriske märgata,

neist teada anda ja vajaduse korral abi otsida.

Sarnaselt paljudele teistele riikidele lähtub Eesti sotsiaalmeedia kasutuse miinimumvanuse

puhul hetkel isikuandmete kaitse üldmäärusest, mis võimaldab lastel anda ise nõusolek

infoühiskonna teenustes isikuandmete töötlemisele alates 13. eluaastast (madalaim võimalik)

selleks, et mitte ebaproportsionaalselt piirata laste juurdepääsu infoühiskonnale. Eesti senine

lähenemine laste kaitsele veebis ühendab regulatsiooni ning digihariduse ja teadlikkuse

tõstmise. Viimane on eriti oluline selleks, et lastel, lapsevanematel ja õpetajatel oleksid

vajalikud digioskused riskidega toimetulekuks. Sellest lähtuvalt õpetatakse Eestis digipädevusi

alates esimesest klassist ning koolides rakendatakse tehisarul põhinevaid lahendusi (sealhulgas

TI-hüppe raames), mis aitavad lastel kujuneda teadlikeks ja vastutustundlikeks (digi)ühiskonna

liikmeteks ning arendada nende kriitilist mõtlemist.

3. Esialgse mõjude analüüsi kokkuvõte

Mõju majandusele

DSA artikkel 28 („Alaealiste kaitse veebis“) kohaldub kõikidele veebiplatvormidele, mis on

alaealistele ligipääsetavad või mida alaealised tõenäoliselt kasutavad, sõltumata sellest, kas

teenus on spetsiaalselt lastele suunatud või mitte. Sellised platvormid peavad võtma

asjakohaseid ja proportsionaalseid meetmeid, et tagada alaealistele eraelu puutumatuse,

turvalisuse ja ohutuse kõrge tase. Digiplatvormidele kohalduvate nõuete karmistamine, sh

kohustusliku vanusekontrolli ja vanemlusekontrolli kehtestamine, tooks ettevõtetele kaasa

suuremad vastavuskulud.

Mitmed liikmesriigid ja Euroopa Parlament on kutsunud üles kaaluma ELi-ülese

sotsiaalmeedia miinimumvanuse kehtestamist, et tagada alaealistele ühtlasem kaitsetase ning

vältida liikmesriikide erinevatest lähenemistest tulenevat siseturu killustatust. Samas tuleb

arvestada, et liikmesriikide olukord võib erineda ning ühetaoline vanusepiir ei pruugi sobida

kõikidele.

Mõju infotehnoloogiale ja infoühiskonnale

Digiühiskond ja digitehnoloogiad pakuvad noortele uusi võimalusi õppimiseks,

eneseväljenduseks, loovuseks, meelelahutuseks ja suhtlemiseks. Sotsiaalmeedial on seejuures

paljude alaealiste igapäevaelus ja suhtluses keskne roll, millega kaasnevad omakorda ka

erinevad riskid. Samas on oluline silmas pidada, et sotsiaalmeedia mõju ei ole üheselt

negatiivne ega positiivne, vaid võib eri sihtrühmade ja kasutusviiside lõikes oluliselt erineda,

sõltuvalt nii kasutamise viisist, intensiivsusest kui ka individuaalsetest ja sotsiaalsetest

teguritest. OECD toob välja, et noorte vaba aja veetmise harjumused digimaailmas erinevad

nii soo kui ka sotsiaal-majandusliku tausta lõikes. Nt kui tüdrukud kasutavad vabal ajal

sagedamini sotsiaalmeediat, siis poisid mängivad rohkem videomänge. Madalama

sotsiaalmajandusliku taustaga lapsed veedavad sotsiaalmeedias märkimisväärselt rohkem aega

kui nende jõukamatest peredest eakaaslased. Ühtlasi on tüdrukud sotsiaalmeedia negatiivsete

mõjude suhtes haavatavamad (sh kehakuvandi surve ja sotsiaalse võrdluse tõttu). OECD toob

ühtlasi välja, et mõõdukas sotsiaalmeedia kasutamine on seotud paremate õpitulemustega,

samas kui liigne kasutamine on seotud õppeedukuse langusega.21

Eesti on seni tugevalt rõhutanud sotsiaalmeediaplatvormide enda vastutust ja kohustust riske

maandada. DSA eesmärk on muuta internetikeskkond turvalisemaks kõigile kasutajatele ning

erilist tähelepanu pööratakse seejuures just alaealiste kaitsele, mille puhul on platvormidele

21 Growing up in the social media age (EN)

seatud täiendavad kohustused. Sotsiaalmeediaplatvormidele vanusepõhiste

juurdepääsupiirangute kehtestamine ei lahenda tõenäoliselt tänaste probleemide algpõhjuseid

ning võib juhtida tähelepanu kõrvale platvormide süsteemsetelt disainivalikutelt, mis on

paljude riskide ja probleemide peamiseks allikaks ning mõjutavad kõiki kasutajaid, mitte ainult

lapsi. Alaealiste ligipääsu piiramine võib vähendada platvormide motivatsiooni probleemidega

tegeleda, misläbi võib omakorda väheneda teenuste turvalisus kõigi kasutajate jaoks.

Vanusepiiri ületamisel jõuavad noored samadesse kahjulikke mõjusid ja liigkasutust

soodustavatesse veebikeskkondadesse, st kokkupuude lükkub lihtsalt hilisemasse vanusesse22.

Samale riskile on tähelepanu juhtinud ka Euroopa Nõukogu inimõiguste volinik, rõhutades, et

sotsiaalmeedia keeld nihutab vastutuse laste kaitse eest platvormidelt kasutajatele ning selle

asemel peaksid riigid tagama, et platvormid ennetaksid ja maandaksid lapsi ohustavaid riske

juba teenusdisaini faasis ning vastutaksid ka nende kohustuste täitmata jätmise eest.23

Täna on keeruline hinnata, kas ranged sotsiaalmeedia juurdepääsupiirangud aitaksid

suurendada laste turvalisust veebikeskkonnas, sest mõjud avalduvad pikema aja jooksul ning

täna on veel vähe pikaajalisi empiirilisi tõendusmaterjale. Esialgsed tulemused riikidest, kus

on taolised vanusepiirangud kehtestatud, näitavad, et kuigi osa alaealisi on sotsiaalmeedia

kasutamisest loobunud, leiab suur osa neist siiski võimalusi kehtestatud piirangutest mööda

minna. Austraalias jõustub 2025. a detsembris sotsiaalmeedia vanusepiirang, mille kohaselt

peavad keelu alla langevad platvormid takistama alla 16-aastastel kasutajatel konto loomist ja

säilitamist. Austraalia e-ohutuse voliniku poolt läbiviidud uuringu24 esialgsed tulemused

näitavad, et kolme kuu jooksul pärast keelu jõustumist vähenes 10–15-aastaste seas konto

omamine 52,4%-lt 42,1%-le. Alla 16-aastaste osakaal, kes teatasid enne seaduse jõustumist

sotsiaalmeediaplatvormi kasutamisest (olenemata sellest, kas neil oli konto või mitte), oli

85,9%. Kolm kuud pärast seaduse jõustumist langes see näitaja 81,5%-ni. Samast aruandest

selgub, et vaatamata piirangutele säilitas enamik alla 16-aastaseid oma sotsiaalmeediakonto

või lõi uue, mille peamiseks põhjuseks peetakse platvormide ebapiisavaid vanusekontrolli

meetmeid. Esialgsed tulemused näitavad ka seda, et lapsed liikusid piirangutest välja jäänud

suhtlusrakendustesse ja mänguplatvormidele. Kolm kuud pärast keelu jõustumist suurenes

igapäevaselt või sagedamini sõnumivahetusrakendusi kasutavate laste osakaal 40,5%-lt 52,3%-

le. Samuti kasvas iga päev veebimänge mängivate laste osakaal 26,4%-lt 29,0%-le. Samal ajal

vähenes lapsevanemate teadlikkus laste sotsiaalmeedia kasutamisest 23,3%-lt 33,3%-le, mis

on murettekitav, kuna väiksem teadlikkus laste veebikäitumisest võib vähendada võimalusi

neid toetada ning probleemide korral õigeaegselt sekkuda.

Austraalia näitel mängib meetmete edukuses olulist rolli ka eakaaslaste efekt. Piirangute

laialdane järgimine eeldab, et neist peab kinni piisavalt suur osa noortest ning nende jaoks peab

olema atraktiivne seda ka edaspidi teha. K.a aprillis avaldatud uuringu25 kohaselt ei ole

praegune keeld saavutanud kumbagi eesmärki. Noorte hinnangul peaks sotsiaalmeedia

kasutamisest loobuma ligikaudu kaks kolmandikku nende eakaaslastest, et nad oleksid valmis

sama tegema, kuid tegelik keelu järgijate osakaal jääb sellest märksa madalamaks. Uuringu

kohaselt usub enamik piiranguga hõlmatud noori, et nende eakaaslased kasutavad keelatud

sotsiaalmeediaplatvorme edasi, ning peab piirangutest kõrvalehoidmist lihtsaks. Piirangut

mittejärgivad noored toovad peamiste põhjustena välja sõprade jätkuva kohaloleku

platvormidel ja ilmajäämishirmu (FOMO). Piirangut järgivad noored omakorda leiavad

sagedamini, et neil on raskem sõpradega sammu pidada ning nad tunnevad rohkem igavust.

22 Age verification gains traction: the EU risks failing to address the root causes of online harm - European

Digital Rights (EDRi) 23 Regulate online platforms, not children - Portal 24 Early days early insights - Social Media Minimum Age restrictions Report (eSafety Report) (August 2026) 25 BFI_WP_2026-57.pdf

Samuti nähakse piirangut järgivaid eakaaslasi vähem populaarsetena, mistõttu jäävad

mõjukamad noored sagedamini platvormidele. Uuringu esmased tulemused viitavad sellele, et

piirangu järgimine võib aja jooksul pigem väheneda kui suureneda.

Mõju põhiõigustele

DSA nõuete tõhusam jõustamine ja järelevalve, sh alaealiste kaitset puhul, aitaks paremini

tagada laste õigust kaitsele, eraelu puutumatusele ja turvalisusele veebikeskkonnas. Seejuures

on oluline, et võimalike uute meetmete kujundamisel järgitaks proportsionaalsuse põhimõtet

ning välditaks põhjendamatuid piiranguid ja põhiõiguste riivet. Sama on rõhutanud ka Euroopa

Liidu Põhiõiguste Amet (FRA)26, märkides, et lisaks laste kaitsmisele veebikeskkonnas

varitsevate ohtude eest tuleb arvestada ka laste teiste õigustega, sh õigusega osaleda ja olla ära

kuulatud, sõna- ja teabevabadusega, diskrimineerimise keeluga ning õigusega eraelu

puutumatusele ja isikuandmete kaitsele. Need õigused on sätestatud nii ELi põhiõiguste hartas

kui ka ÜRO lapse õiguste konventsioonis ja neid õigusi kaitseb ka Eesti Vabariigi Põhiseadus.

Samuti tuleb arvestada, et vanemluskontroll 13-15-aastastele noortele võib

ebaproprotsionaalselt riivata perekonna- ja eraelu puutumatust laiemalt kui vaid laste suhtes.

Seetõttu vajavad vanemluskontrolli lahendused põhjalikku analüüsi mh küsimuses, kui palju

andmeid on vanemluse sideme tõendamise eesmärgil vajalik koguda ja platvormidele

avaldada. Lisaks on oluline täiendavalt analüüsida, mida teha olukordades, kus vanem ei ole

lapse jaoks turvaline isik või on tegemist keeruliste peresuhetega.

Komisjoni avaldatud kokkuvõte 2025. a läbiviidud DSA artikkel 28 suuniste avaliku

konsultatsiooni tagasisidest toob välja, et vastanud suhtusid vanusetuvastuse meetmetesse

pigem kriitiliselt. Mh leiti, et kohustuslik vanusetuvastus võib piirata nii laste kui ka

täiskasvanute õigusi, sealhulgas õigust eraelu puutumatusele ja sõnavabadusele. Samuti

hoiatati, et vanusetuvastuse käsitlemine peamise meetmena alaealiste kaitseks võib jätta osa

kasutajaid teenustest kõrvale ning tuua kaasa ebaproportsionaalseid privaatsusriske.27 Näiteks

võib kohustuslik vanusekontroll süvendada ebavõrdsust, asetades ebasoodsamasse olukorda

inimesed, kellel puuduvad vajalikud dokumendid, ligipääs tehnoloogiale või piisaval tasemel

digioskused vanusekontrolli läbimiseks. UNICEF toob omakorda välja, et eraldatud või

haavatavas olukorras lastele pakub sotsiaalmeedia võimalusi õppimiseks, suhtlemiseks,

eneseväljenduseks ja kogukonda kuulumiseks.28 Mõnel juhul võib see olla üks väheseid viise

eakaaslastega ühenduses püsimiseks, toe leidmiseks või oma identiteedi turvaliseks

avastamiseks. Seetõttu tuleb võimalike piirangute kujundamisel hinnata hoolikalt, et need ei

vähendaks ebaproportsionaalselt laste võimalusi osaleda ühiskonnaelus ja kasutada

digikeskkonna pakutavaid hüvesid.

2026. aasta märtsis avaldatud teadlaste ühispöördumises29 juhitakse tähelepanu sellele, et

miljonite kasutajate vanuse kontrollimine iga kord, kui rakendust kasutatakse, loob täiendavaid

turva- ja privaatsusriske ning võib vähendada anonüümse internetikasutuse võimalusi (st tekib

riive igaühe õigusele saada üldiseks kasutamiseks levitatavat informatsiooni). Kuigi

demokraatlikes riikides võib selline lähenemine näida põhjendatud, kaasneb risk, et laste

kaitseks loodud infrastruktuuri hakatakse tulevikus kasutama ka laiemalt internetikasutuse

jälgimiseks või kontrollimiseks, eriti autokraatlikes süsteemides.

26 Protecting children on social media – Views on age limits | European Union Agency for Fundamental Rights 27 Digital Services Act: Summary report of the targeted public consultation on protection of minors guidelines |

Shaping Europe’s digital future 28 Age restrictions alone won't keep children safe online 29 Joint statement of scientists and researchers on Age Assurance

Olulise arenguna tunnistas Prantsusmaa põhiseadusnõukogu k.a augustis alla 15-aastaste

sotsiaalmeedia kasutamist piirava seaduse põhiseadusvastaseks, leides, et see kujutab endast

ebaproportsionaalset sõnavabaduse riivet. Kohus leidis, et kuigi laste kaitse võib õigustada

sotsiaalmeediale juurdepääsu piiramist, ei sisaldanud seadus nõukogu hinnangul

vanusetuvastuse kontekstis piisavaid tagatisi eraelu puutumatuse kaitseks.30 Hiljuti välja

pakutud eelnõu uus versioon31 sarnaneb EL laste määruse ettepanekule, nähes ette

sotsiaalmeedia keelu alla 13-aastastele ning selle lubamise 13–15-aastastele üksnes vanemate

nõusolekul, kohustades samal ajal platvorme tõhusamalt vanust kontrollima ja lapsi kaitsma.

Lisaks kasutajate põhiõigustele mõjutavad potentsiaalsed piirangud ning platvormide vastutuse

suurendamine täiendavate nõuete näol ka ettevõtjate põhiõigusi, eelkõige ettevõtlusvabadust.

Seetõttu on oluline tagada meetmete proportsionaalsus ja õiglane tasakaal erinevate kasutajate

ning ettevõtjate õiguste ja huvide vahel.

Mõju küberturvalisusele ja julgeolekule

Kohustuslik vanusekontroll sotsiaalmeedia platvormidel võib teatud määral aidata vähendada

alaealiste kokkupuudet küberohtudega, kahjuliku sisu, veebipettuste ja muude

veebikeskkonnas esinevate riskidega. Samal ajal eeldab vanusetuvastus tavaliselt täiendavate

isikuandmete kogumist ja töötlemist (valitud lahendusest sõltuvalt nt isikut tõendavad

dokumendid või biomeetrilised andmed), mis olenevalt võib suurendada andmeleketest,

identiteedivargustest ja andmete väärkasutusest tulenevaid riske. Nt lekkis 2025. a sügisel

populaarse suhtlusplatvormi Discord ligi 70 000 kasutaja isikut tõendava dokumendi andmed,

mida kasutajad olid esitanud oma vanuse tuvastamiseks.32

Levinumatele sotsiaalmeediaplatvormidele täiendavate vanusepiirangute kehtestamisega

kaasneb risk, et kasutajad liiguvad vähem tuntud ja vähem reguleeritud alternatiivsetele

platvormidele, kus kaitsemeetmed on nõrgemad ning kus on suurem oht puutuda kokku

ebasobiva või kahjuliku sisuga. See puudutab ka täisealisi kasutajaid, kes ei pruugi eri põhjustel

soovida vanusetuvastust läbida (nt ei soovita privaatsuskaalutlustel

sotsiaalmeediaplatvormidega jagada täiendavaid isikuandmeid või ei usaldata vanusekontrolli

lahendust). Samuti on võimalik kasutada rakendusi, kus konto omamine/sisselogimine ei ole

vajalikud, mille puhul on suurem risk, et seal pakutav sisu ei ole eakohane (nt keelustati

Austraalias alla 16-aastastele YouTube, kus ei ole võimalik uusi kontosid luua ning

olemasolevad deaktiveeriti, kuid sama platvormi on võimalik kasutada ka ilma kontot

omamata).

Oluline on ka see, kui turvalised ja privaatsust säilitavad on kasutatavad vanusetuvastamise

lahendused. Nt juhtisid 2026. aasta aprillis küberturbeeksperdid tähelepanu komisjoni

vanusetuvastuse rakenduse prototüübis tuvastatud turva- ja privaatsusnõrkustele, seades

küsimärgi alla vanusekontrolli lahenduste tehnilise küpsuse ja turvalisuse.33

Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele

Digiplatvormidele kehtestatavate täiendavate kohustustega võivad kaasneda avaliku sektori

jaoks suuremad järelevalvekulud. Nende ulatus sõltub meetmete iseloomust, kohaldamisalast

ning sellest, kas järelevalve toimub liikmesriigi või EL tasandil.

Kui ELi tasandil kehtestatakse teatud sotsiaalmeedia platvormidele või muudele digiteenustele

kohustuslik vanusekontroll ning liikmesriikidelt oodatakse ELi vanusekontrolli lahenduse

30 France's top court blocks social media ban for under-15s 31 France pivots to lighter social media bans for teens | Euractiv 32 Update on a Security Incident Involving Third-Party Customer Service 33 The EU's Age Verification Fix Nay Create More Problems Than it Solves | TechPolicy.Press

kasutuselevõttu, kaasneksid sellega Eesti riigile täiendavad rahalised kulud. Vanusekontrolli

rakendamiseks on Eestis erinevaid võimalusi. Hetkel on väljatöötamisel digikukkur ehk ELi

digiidentiteedirakendus (EUDI Wallet), mille liikmesriigid peavad ELi eIDAS määruse alusel

2026. a lõpuks kättesaadavaks tegema. Digikukru näol on tegemist eID vahendiga, mis mh

võimaldab inimestel end digitaalselt tuvastada ja autentida. Digikukruga saab vajadusel

tõendada oma vanust viisil, mis jagab teenuseosutajaga ainult selleks vajalikku teavet ega

avalda rohkem isikuandmeid kui vaja (st platvorm saab üksnes kinnituse, et kasutaja vastab

vanusenõudele). Digikukrul vanusepiirangut ei ole, seega saaksid seda vajadusel kasutada ka

alaealised vanusetõendi näitamiseks, kuid selleks on vaja luua eraldi alaealiste onboarding

protsess ning kaasnevad kulud sõltuvad sellest, mis vanusest alates peaks olema digikukkur

kättesaadav, isikustatav, kasutatav. Alternatiivina oleks võimalik on kasutada

vanusetuvastuseks komisjoni loodud lahendust.

Ka vanemliku vastutuse tõendamise vahendite kättesaadavaks tegemisega kaasnevad kulud

vajavad täiendavat hindamist nii rakendamise kui ka järelevalvega seotud rahaliste kulude

ulatuse vaates.

4. Eesti seisukohad

Võimalikud sotsiaalmeedia piirangud

4.1. Eesti leiab, et laste ja noorte kaitsmisel veebikeskkonnas, sealhulgas

sotsiaalmeedias, peab suurenema platvormide ja digiteenuste pakkujate vastutus

oma teenustest tulenevate riskide maandamisel. Toetame üldist eesmärki tugevdada

Euroopa Komisjoni poolt väga suurte veebiplatvormide ja otsingumootorite üle

tehtavat järelevalvet, et tagada ELi digiteenuste määruse tõhus rakendamine ja

nõuete täitmine. Euroopa Komisjon peab hindama, kas kehtiv õigusraamistik ja

olemasolevad järelevalvevahendid on piisavad rikkumiste tõhusaks ja tempokaks

menetlemiseks kiiresti muutuvas digimaailmas, ning leidma viise menetluste

kiirendamiseks.

Selgitus: Eesti hinnangul peab fookus jätkuvalt jääma platvormide enda vastutusele ja

kohustusele riske maandada. ELis kehtib alates 2024. aastast digiteenuste määrus (DSA), mille

üks keskseid eesmärke on suurendada kasutajate, sh alaealiste, turvalisust veebikeskkonnas.

DSA artikkel 28 kohustab kõiki alaealistele ligipääsetavaid veebiplatvorme võtma

proportsionaalseid meetmeid laste eraelu puutumatuse, ohutuse ja turvalisuse tagamiseks. DSA

artikkel 28 alaealiste kaitse nõuet on sisustatud komisjoni poolt 2025. aastal sama artikli lõike

4 alusel vastuvõetud suunistega, mis täidavad olulist võrdlusstandardi rolli nõude täitmise

järgimisel. Nende nõuete täitmise üle teostab järelevalvet komisjon, kes on nõuete

rikkumise kahtluse tõttu algatanud suurimate sotsiaalmeediaplatvormide suhtes ka mitmeid

menetlusi (sh TikTok, Facebook, Instagram).

Eesti leiab, et enne uue ja potentsiaalselt ebaefektiivsete piirangute kehtestamist tuleks

keskenduda olemasolevate õigusaktide (eeskätt DSA) tõhusale rakendamisele. Näiteks on

sõltuvust tekitav disain ning kahjulikud äripraktikad tänase õigusraamistiku alusel juba

keelustatud ning seda kõigile kasutajatele olenemata nende vanusest. DSA ja artikkel 28

alaealiste kaitse suunised jõustusid üsna hiljuti, mistõttu pole meetmed veel saavutanud oma

täit mõju. Senine praktika aga näitab, et alaealiste kaitset puudutavate juhtumite menetlemine

ELi tasandil võib olla ajamahukas. Eesti leiab, et DSA rakendamine saaks olla efektiivsem ning

oleme ka kutsunud komisjoni üles oma rolli põhjalikult täitma ning tõhustama DSA jõustamist

ja järelevalvet. Seejuures peaks komisjon hindama, kas olemasolevad järelevalve- ja

menetlusmehhanismid võimaldavad tagada õigusraamistiku piisavalt tõhusa ja õigeaegse

jõustamise.

4.2.Eesti ei toeta alaealistele ligipääsetavate sotsiaalmeedia platvormide ja teiste

digiteenuste, sh tehisaru kaaslaste suhtes üldise katuskeelu kehtestamist. Eesmärk

peab olema kõigile kasutajatele turvaliste digiteenuste kujundamine.

Selgitus: sotsiaalmeedia platvormidele ja teistele digiteenustele vanusepõhiste

juurdepääsupiirangute kehtestamine ei lahenda Eesti hinnangul tänaste probleemide

algpõhjuseid ning võib juhtida tähelepanu kõrvale platvormide süsteemsetelt disainivalikutelt,

mis on paljude riskide ja probleemide peamiseks allikaks ning mõjutavad kõiki kasutajaid,

mitte ainult lapsi. Enne uute ja ebaefektiivsete piirangute kehtestamist tuleks keskenduda

olemasolevate õigusaktide (eeskätt DSA) tulemuslikule rakendamisele, et tagada platvormide

suurem vastutus ning turvalisem veebikeskkond kõigile kasutajatele. Kuigi mitmed riigid

otsivad vanusepiirangute kaudu lahendusi laste veebiohutuse parandamiseks, ei ole praegu veel

piisavalt tõendusmaterjali, mis kinnitaks selliste meetmete pikaajalist tõhusust. Samuti

näitavad senised kogemused (nt Austraalias), et vanusepõhistest piirangutest on lihtne mööda

hiilida ning nende mõju on olnud tagasihoidlikum ja rakendamisega kaasnenud väljakutsed

suuremad, kui algselt eeldati. Eesti lähtub sotsiaalmeedia kasutuse miinimumvanuse osas

hetkel isikuandmete kaitse üldmäärusest, mis võimaldab kuni lapse 13. aastaseks (madalaim

võimalik) saamiseni anda nõusoleku lapsele infoühiskonna teenuse pakkumiseks tema suhtes

vanemlikku vastutust omaval isikul ja peale 13. eluaastat lapsel endal selleks, et mitte

ebaproportsionaalselt piirata laste juurdepääsu infoühiskonnale. Peame oluliseks, et ELis laste

sotsiaalmeedia kasutuse murede lahendamise meetod oleks praktiliselt rakendatav, perekonna-

ja eraelu puutumatust ning teisi põhiõigusi, laste heaolu ja õigusi kaitsev ning lähtuks meetmete

tegelikust mõjust laste kaitsele ega looks vaid näilist turvatunnet. Fookus peab jätkuvalt jääma

platvormide enda vastutusele ja kohustusele riske maandada.

Tehisaru kaaslaste puhul on oluline, et piirangute tulemusena ei jääks realiseerimata

potentsiaalsed positiivsed mõjud, nt kui tehisaru kasutatakse regulaarselt õppimise toetamiseks

ning sellega kaasnevad oskused tehisaru loodud info kriitiliseks hindamiseks ja sobiv

juhendamine, on sellel positiivsed mõjud ka õpitulemustele. Samas võib olla põhjendatud

kehtestada kõrgemad vanusepiirangud teatud tehisaru seltsi- või kaaslasrakendustele (nn

companionship apps nagu nt Chracter AI või Replica), mille funktsionaalsus ja kasutusviis

võivad kujutada alaealistele suuremaid riske. Arvestama peab, et meediamaailma mõjudele on

haavatavateks sihtrühmadeks teiste seas ka täisealiseks saanud noored, kelle ümber olevate

toetavate ja professionaalsete täiskasvanute võrgustik väheneb oluliselt pärast

üldhariduskoolist lahkumist.

4.3. Eesti leiab, et digiteenustele ligipääsu ei tohi piirata ebaproportsionaalsete

meetmetega. Alaealiste kaitseks kavandatavate meetmete väljatöötamisel tuleb

lähtuda lapse õigustest tervikuna. Meetmed peavad olema riskipõhised,

eesmärgipärased, proportsionaalsed, eri kasutajarühmade võimeid ja vajadusi

arvestavad ning toetama digiühiskonnas osalemist, vältides põhjendamatu

halduskoormuse tekitamist. Seejuures tuleb tagada isikuandmete ja eraelu

puutumatuse kõrgetasemeline kaitse ning vältida lahendusi, mis nõuavad

ebavajalikku või ülemäärast isikuandmete kogumist, töötlemist või avaldamist.

Ühiskonna usaldus digiteenuste toimivuse ja usaldusväärsuse vastu peab säilima.

Selgitus: digiühiskond peab olema ligipääsetav kõigile ühiskonna liikmetele, mistõttu on

oluline vältida lahendusi, mis piiravad põhjendamatult juurdepääsu üldiseks kasutamiseks

mõeldud teabele ja digiteenustele või digitaalset osalust. Eesti peab oluliseks, et laste kaitseks

kavandatavate meetmete väljatöötamisel lähtutaks terviklikult lapse õigustest ning tagataks

tasakaal erinevate õiguste vahel. Laste kaitse eesmärgil kehtestatavad meetmed ei tohi

põhjendamatult piirata laste muid õigusi, sh õigust infot hankida, end vabalt väljendada või

eakaaslastega lävida. Seejuures tuleb arvestada eri kasutajarühmade vajaduste, võimete ja

digioskustega. Lahendused peavad olema proportsionaalsed, riskipõhised ning arvestama laste

vanust, arengutaset ja erinevaid vajadusi.

Lisaks on oluline, et laste kaitseks kavandatavad meetmed arvestavad digiteenuse iseloomu,

kasutajate arvu, teenuse mõju ulatust ning teenuseosutaja võimekust. Meetmeid tuleks

kohaldada nende ettevõtjate ja teenuste suhtes, kelle puhul on see konkreetse eesmärgi

saavutamiseks vajalik, lähtudes riskipõhisest lähenemisest. Meetmete kehtestamisega ei tohiks

kaasneda ebaproportsionaalset halduskoormuse ja kulude kasvu teenuseosutajatele, eriti

mikro- ja väikeettevõtjatele.

Ühtlasi on oluline vältida ebaproportsionaalset sekkumist kasutajate perekonna- ja eraelu

puutumatusse. Täiendav kasutajate andmete kogumine ja töötlemine, näiteks vanusekontrolli

või vanemluse tõendamise eesmärgil, võib kaasa tuua uusi turva- ja andmekaitseriske.

Võimalike meetmete tulemusena ei tohi väheneda inimeste usaldus digiühiskonna ja

digiteenuste vastu. Seetõttu tuleb alaealiste kaitse meetmete väljatöötamisel hoolikalt hinnata

nende võimalikku mõju nii kasutajatele kui ka digiühiskonna toimimisele laiemalt.

Digioskused ja teadlikkus

4.4.Selleks, et lahendada alaealiste sotsiaalmeedia kasutamisega seotud muresid, peab

Eesti oluliseks tasakaalustada alaealiste kaitse, haridus ning tehnoloogilised

arengud. Vajalik on süsteemne ning elukaarepõhine digiteadlikkuse tõstmine laste,

noorte, lapsevanemate ja õpetajate seas ning ühiskonnas laiemalt. Laiapindset

digipädevuste tõstmist tuleb toetada nii Euroopa Liidu kui ka liikmesriikide

tasandil.

Selgitus: laste võimestamine järjepideva ja eakohase hariduse ning kriitilise mõtlemise

arendamisega on võtmetähtsusega, et tagada vajalikud tööriistad digikeskkonnas turvaliselt

navigeerimiseks, võimaldades samas neil eakohaselt kasutada digiühiskonna eeliseid.

Digipädevuste tõstmine annab lastele ja noortele vajalikud oskused, et hinnata veebis leviva

teabe usaldusväärsust, ära tunda väärinfot, manipuleerimisvõtteid ja muid veebiriske ning teha

teadlikke valikuid oma digikäitumises. Samuti toetavad digioskused arusaamist sellest, kuidas

digitaalset sisu luuakse ja levitatakse ning kuidas algoritmid mõjutavad kasutajate kogemusi ja

nähtavat sisu. EL ja liikmesriigid peaksid seetõttu suurendama investeeringuid digipädevusse,

meediakirjaoskusse ja kriitilise mõtlemise õpetamisse juba algklassidest ja soovitavalt juba

lasteaiast alates. Samaväärselt oluliseks peame investeerimist noorsootöö, sh mobiilse

noorsootöö arendamisse, mis annab täiendavaid võimalusi noorte toetamiseks. Lastele ja

noortele tuleb õpetada muu hulgas seda, kuidas toimivad soovitussüsteemid ja algoritmid,

kuidas ära tunda manipuleerivat või eksitavat sisu, kuidas kaitsta oma privaatsust ning kuidas

kujundada tervislikke digiharjumusi. Sama oluline on ka lapsevanemate ning ka noortega

tegelevate ekspertide (nt õpetajate, noorsootöötajate) digipädevuste tõstmine, et nad suudaksid

lapsi tõhusamalt juhendada, riske varakult märgata ning toetada laste teadlikku ja turvalist

osalemist digikeskkonnas.

4.5.Eesti toetab laste internetiturvalisuse töörühma kaaseesistujate aruandes toodud

soovitust mitte lubada alla 3-aastastel lastel kasutada sotsiaalmeediat ega muid

digiteenuseid ning hoolitseda selle eest, et nende kokkupuude ekraaniga oleks

võimalikult väike. Seejuures peab Eesti oluliseks lapsevanemate teadlikkuse

suurendamist ja nende toetamist laiemalt, et aidata kaasa laste turvaliste ja

eakohaste digiharjumuste kujundamisele.

Selgitus: Euroopa Komisjon kutsus 2026. a alguses kokku spetsiaalse ekspertpaneeli, mis

tegeles laste internetiturvalisuse ning sotsiaalmeedia kasutamise võimalike

vanusepiirangutega. Üheks paneeli aruandes toodud soovituseks on vältida alla 3 aastaste laste

puhul sotsiaalmeedia ja muude digiteenuste kasutamist ning vältida väikelaste liiga pikalt

ekraani ees viibimist, kuivõrd see võib mõjutada laste keskendumisvõimet, keele omandamist

ning neurobiololoogilist ja kognitiivsest arengut. Tegemist ei ole keeluga, vaid ennetava

suunisega, mille eesmärk on toetada laste heaolu ja arengut, vähendada varases eas liigse

ekraaniajaga kaasnevaid riske ning aidata vanematel teha teadlikke valikuid digiseadmete

kasutamisel. Sama ettepanek on ka 17.09.2026 avaldatud EL laste määruse eelnõus.

Antud meetme rakendamise oluliseks eelduseks on lapsevanemate teadlikkus, et nad

mõistaksid varajase digikasutuse võimalikke mõjusid ning oskaksid teha teadlikke valikuid

laste digiseadmete ja -teenuste kasutamise suunamisel. Seetõttu on oluline, et Euroopa Liit ja

liikmesriigid investeeriksid vanemaharidusse ning praktilistesse tugimeetmetesse, mis aitavad

lapsevanematel toetada laste turvalist ja eakohast digikäitumist ning kasutada vanemliku

kontrolli ja muid kaitsemeetmeid mõistlikult ja lapse õigusi arvestades. Vanematel peab olema

parem arusaam sellest, kuidas laste kasutatavad platvormid toimivad, milliseid riske need

võivad põhjustada ning millised võimalused on laste kaitsmiseks. Eeltoodu olulisust

rõhutatakse ka ekspertpaneeli aruande soovitustes.

Sotsiaalmeedia platvormide vastutus alaealiste kaitsel

4.6. Eesti ei toeta sõltuvust tekitava disaini rakendamist digiteenustes. Eesti leiab, et

praktiliste probleemide lahendamiseks on vaja tõhustada olemasolevate nõuete

jõustamist ja järelevalvet.

Selgitus: olemasolevad ELi õigusaktid sisaldavad juba täna mitmeid kohustusi ja keelde, mis

käsitlevad sõltuvust tekitavat disaini. Muu hulgas on DSA artikkel 25 alusel digiplatvormide

pakkujatel keelatud kasutada eksitavaid või manipuleerivaid kasutajaliideseid ja disainivõtteid,

mis moonutavad kasutajate võimet teha sõltumatuid ning teadlikke otsuseid või kallutavad neid

platvormi huvides käituma viisil, mis ei pruugi olla nende endi huvides (kehtib kõigile

kasutajatele olenemata nende vanuses). Arvestades, et praktikas esineb jätkuvalt probleeme

platvormide ohutuse tagamisega ning riskid ei ole vaatamata olemasolevatele nõuetele

maandatud, peab Eesti oluliseks keskenduda eelkõige platvormide kohustuste tulemuslikule

täitmisele ja jõustamisele.

4.7. Eesti leiab, et Euroopa Komisjon peaks analüüsima, kas DSA artikli 28 lõike 4

alusel antud suunised alaealiste privaatsussätete kohta vajavad täpsemat ja

õiguslikult siduvamat regulatsiooni, et tagada alaealiste eraelu puutumatuse ja

isikuandmete kaitse ühtlane ning tõhus tase kogu Euroopa Liidus.

Selgitus: komisjoni hinnangul on vaikseseaded oluline vahend, mida alaealistele

ligipääsetavate platvormide pakkujad saavad kasutada selleks, et maandada alaealiste eraelu

puutumatust, ohutust ja turvalisust ohustavaid riske, nt soovimatud kontaktid neid kahjustada

püüdvate isikutega. Seetõttu soovitab komisjon DSA artikkel 28 alaealiste kaitse suunistes, et

alaealiste kontod võiksid olla vaikimisi privaatseks seadistatud. See tähendab mh, et alaealiste

profiilid ja nende sisu on nähtavad üksnes kasutajatele, kellelt saadud kontaktikutse on

alaealine varem vastu võtnud; võõrastel on piiratud võimalused alaealistega ühendust võtta;

asukoha jagamine ning muud jälgimis- ja andmekogumisfunktsioonid on vaikimisi välja

lülitatud; vaikimisi video automaatesitus, voogedastusülekannete tegemise funktsioon ning

muud liigset kasutamist soodustavad funktsioonid on välja lülitatud. Mh soovitatakse, et kui

alaealine muudab vaikeseadeid, peaks platvorm teda teavitama sellega kaasnevatest riskidest

ning võimaldama seadete hilisemat lihtsat ja kiiret taastamist.

Suunistes toodud vaikeseadeid puudutavad meetmed ei ole digiplatvormide pakkujatele täna

otseselt kohustuslikud, sest teenuseosutajad võivad kasutada alternatiivseid meetmeid sarnase

kaitsetaseme saavutamiseks. Alaealiste kontode automaatselt maksimaalsetele

privaatsussätetele seadistamine võimaldaks vähendada mittesoovitud kontaktide, sealhulgas

alaealiste peibutamise ja küberkiusamise ohvriks langemise riski, mistõttu peaks komisjon

analüüsima, kas antud meetmed vajaksid õiguslikult siduvamat regulatsiooni. Seejuures on

oluline, et alaealistele antaks eakohast infot kontosätete mõjutamise ja kaasnevate riskide

kohta, samas ei tohiks privaatsusmeetmed ebaproportsionaalselt piirata alaealiste õigust

ühiskonnaelus osaleda, infot hankida, end vabalt väljendada ja eakaaslastega lävida.

Vaikeseadete olulisust rõhutatakse ka komisjoni poolt kokku kutsutud laste internetiturvalisuse

töörühma aruande soovitustes ning reguleeritakse ka eraldi 17.09.2026 esitatud eelnõus.

4.8.Eesti leiab, et Euroopa Komisjon peaks analüüsima, kas DSA artikli 28 lõike 4 alusel

antud soovitused kasutajate teavitus-, tagasiside- ja kaebuste esitamise

mehhanismide kohta vajavad alaealiste tõhusama kaitse tagamiseks täpsemat ja

õiguslikult siduvamat regulatsiooni. Sealhulgas tuleks hinnata võimalust käsitleda

laste ja noorte esitatud kaebusi kiirendatud korras, et tagada probleemidele

operatiivne reageerimine. Alaealiste vanus ei tohi olla põhjuseks, miks nende

teavitustele, kaebustele või õiguste rikkumistele pööratakse vähem tähelepanu.

Selgitus: DSA artikkel 28 alaealiste kaitse suunistes soovitab komisjon, et platvormid pakuksid

alaealistele lihtsaid, arusaadavaid ja eakohaseid võimalusi kahjulikust sisust, käitumisest või

isikutest teatamiseks ning tagaksid, et teadetele reageeritakse kiiresti ja läbipaistvalt. Samuti

tuleks alaealistele anda arusaadavat tagasisidet nende teadete menetlemise tulemuste kohta

ning võimalus esitada kaebusi platvormi otsuste peale. Vastavad mehhanismid peaksid olema

alaealistele kergesti kasutatavad ja mõistetavad, eakohased ja tähelepanu köitvad.

Eesti hinnangul peaks komisjon hindama, kas lapsesõbralike, tõhusate ja kättesaadavate

mehhanismide miinimumnõuded peaksid tulevikus olema siduvamalt reguleeritud, et muuta

sotsiaalmeedia platvormid alaealistele turvalisemaks ja ohutumaks. Muude meetmete kõrval

aitaksid eakohased teavitus-, tagasiside- ja kaebuste esitamise mehhanismid lapsi võimestada

ning suurendada nende teadlikkust ja osalust, võimaldades neil veebiriskidest tõhusamalt teada

anda ja vajadusel kiiresti tagasisidet ja abi saada. Seejuures on oluline tagada, et vastavad

mehhanismid oleksid eakohased, st alaealistele kergesti kasutatavad ja mõistetavad.

Platvormide teavitus-, tagasiside- ja kaebuste esitamise funktsioonidpeavad olema hõlpsasti

leitavad ning koostatud ja kirjeldatud kõikidele erinevatele kasutajarühmadele eakohaselt.

Lapse kaebus ei peaks menetlemata jääma põhjusel, et see ei kategoriseeru etteantud liigituste

alla. Eesti peab oluliseks, et platvormid võtaksid alaealistelt kasutajatelt laekunud kaebusi

menetlusse, täiendaksid pöördumise aluseks olevaid kaebuste kategooriaid ning reageeriksid

noorte kasutajate pöördumistele mõistliku aja jooksul. Sarnane soovitus on tehtud ka

ekspertpaneeli aruandes, kus soovitatakse, et sotsiaalmeedia- ja teiste digiteenuste pakkujad

käsitleksid laste ja noorte esitatud teavitusi ja kaebusi prioriteetselt.

4.9.Komisjon peaks analüüsima, kas DSA artikkel 28 lõike 4 alusel antud soovitused

eestkostjatele mõeldud vahendite kohta alaealiste veebikasutamise kontrollimiseks

ja toetamiseks vajavad täpsemat ja õiguslikult siduvamat regulatsiooni.

Eestkostjatele mõeldud vahendid peaksid tagama alaealiste eraelu puutumatuse,

ohutuse ja turvalisuse kõrge taseme.

Selgitus: eestkostjale mõeldud vahendid hõlmavad funktsioone ja rakendusi, mis võimaldavad

kontrollida alaealise veebitegevust, nt hallata lapse kontol vaikeseadeid, seada piiranguid

ekraaniajale, vaadata kontosid, millega laps suhtleb või seada vaikimisi piiranguid kulutustele,

mida alaealine saab teha. DSA artikkel 28 alaealiste kaitse suunistes soovitab komisjon, et

platvormid pakuksid lapsevanematele ja eestkostjatele kasutajasõbralikke vahendeid alaealiste

veebikasutuse kontrollimiseks, turvalise kasutuse toetamiseks ja riskide maandamiseks.

Seejuures peetakse oluliseks, et antud vahendid austaksid laste õigusi ja privaatsust. Suunistes

käsitletakse vanemliku kontrolli vahendeid kui olulist lisameedet laste turvalisuse

suurendamisel, kuid need ei tohi olla ainsaks alaealiste kaitse tagamise vahendiks ega asendada

platvormide vastutust.

Eesti hinnangul peaks komisjon hindama, kas eestkostjale mõeldud vahendid võiksid tulevikus

olla õiguslikult siduvamalt reguleeritud, et tugevdada seeläbi alaealiste kaitset internetis.

Eestkostjatele mõeldud vahendite kasutamise võimalus ei peaks olema rangelt seotud lapse

vanusega, vaid võimaldama arvestada nii lapse individuaalset küpsust kui ka liikmesriikide

erinevaid õiguslikke lähenemisi. Samuti tuleb arvestada olukordi, kus peresuhted on keerulised

ning vanemluskontroll võib mõjuda lapse õigustele kitsendavalt. Ühtlasi on eestkostja

kontseptsioon ka täisealiste puhul eestkostja olemasolu korral vajalik ning täna paljuski puudu.

Vanusekontroll ja ELi vanusekontrolli lahendus

4.10. Eesti toetab riskipõhist lähenemist vanuse kontrollimisele ning peab alaealiste

kaitse eesmärgil põhjendatuks vanuse kontrollimise siduvamat reguleerimist

eeldusel, et selliste meetmete rakendamine ei piira ebaproportsionaalselt

digiteenustele juurdepääsu ega vii ülemäärase privaatsusriiveni.

Selgitus: vanusetuvastusmeetmete rakendamine aitab teenusepakkujatel vähendada ohtu, et

alaealised puutuvad kokku nende vanusele sobimatu veebisisu või muude ohtudega.

Vanusetuvastusmeetmeid on komisjon käsitletud ka DSA artikkel 28 alaealiste kaitse

suunistes, mille kohaselt tuleks vanusetuvastust kasutada üksnes siis, kui see on alaealiste

kaitseks vajalik ja proportsionaalne. Üldjoontes jagunevad vanusetuvastusmeetmed kolme

kategooriasse: inimese enda kinnitus, vanuse hindamine ja vanuse kontrollimine, millest

viimane on kõige usaldusväärsem ja täpsem (see, kas kasutaja iga vastab konkreetsele

vanusepiirile, tehakse kindlaks e-identimise vahendeid kasutades, kuid kogu infot platvormile

ei edastata, ainult vanusepiirangu osas jah/ei vastus).

DSA alaealiste kaitse suunistes käsitleb komisjon vanuse kontrollimist ühe meetmena, mis võib

olla teatud juhtudel asjakohane, et tagada alaealiste eraelu puutumatuse, ohutuse ja turvalisuse

kõrge tase. Eelkõige peetakse vanusekontrolli asjakohaseks selleks, et piirata alaealiste

juurdepääsu suure riskiga toodetele või teenustele (nt pornograafiline sisu, hasartmängud,

alkoholi, tubaka või nikotiiniga seotud toodete ja ravimite müük) või järgmistel juhtudel:

 juhul kui platvorm on ise kehtestanud teenuse kasutamiseks vähemalt 18-aastase

vanusenõude, kuna on tuvastanud olulised riskid alaealistele;

 muudes olukordades, kus platvorm on tuvastanud alaealiste kaasnevad riskid, mida ei

saa sama tõhusalt maandada vähem sekkuvate meetmetega;

 juhul, kui ELi või liikmesriigi õigusaktidega on kehtestatud konkreetne vanusepiirang.

Eesti hinnangul riskipõhine lähenemine vanuse kontrollimisele põhjendatud, kuna võimaldab

kohaldada vanuse kontrollimist eelkõige seal, kus alaealistele kaasnevad riskid on suuremad

ning tugevamad kaitsemeetmed seega asjakohased. Vanuse kontrollimise siduvam

reguleerimine määruse tasandil võimaldaks tagada vanusekontrolli nõuete ühetaolise

rakendamise kogu ELis, looks selgema aluse järelevalveks ja jõustamiseks ning suurendaks

õiguskindlust nii kasutajatele, platvormidele kui ka liikmesriikidele. Seejuures on oluline

tagada, et vanuse kontrollimiseks kasutatavad tehnilised lahendused on turvalised ning

privaatsust säilitavad.

Eesti hinnangul tuleks vanuse kontrollimisel rakendada tehnilisi standardeid nagu

„nullteadmisega tõestus“ (zero-knowledge proof), tagamaks, et ei vanuse kontrollimise teenuse

pakkuja ega platvorm ei saaks teavet, mis võimaldaks kasutajat jälgida või tuvastada. Vanuse

tuvastamiseks rakendatavad meetodid peavad olema täpsed, töökindlad ning praktikas ja

reaalsetes tingimustes hõlpsasti ja usaldusväärselt kasutatavad, et oleks võimalik vältida

nendele seatud piirangutest möödahiilimist ja küberohte, kuid ka võrdselt kättesaadavad

kõigile, kes peavad neid kasutama.

4.11. Eesti leiab, et liikmesriikidele peab jääma õigus valida riiklikul tasandil

sobivaimad vanusekontrolli lahendused, mis võimaldaksid vanusekontrolli ELis

ühtselt rakendada, kuid ei kirjutaks ette konkreetset tehnoloogilist lahendust. Eesti

ei toeta üle-euroopalise vanusekontrolli lahenduse kohustuslikuks muutmist.

Euroopa Komisjonil tuleb tagada, et alaealiste kaitseks rakendatavad

vanusekontrolli meetmed ei kahjustaks põhjendamatult privaatsust,

sõnumisaladust ega muid põhiõigusi.

Selgitus: komisjon avaldas 2026. a kevadel ELi vanusekontrolli tehnilise lahenduse. Tegemist

on avatud lähtekoodiga lahendusega, mida liikmesriigid ja teenusepakkujad saavad oma

vajadustele vastavalt kasutusele võtta ja kohandada. Lahendus on eelkõige mõeldud

kasutamiseks kuni saab hakata kasutama ELi digikukrut (EUDI Wallet), mille liikmesriigid

peaksid tegema kodanikele kättesaadavaks 2026. a lõpuks (reaalne kasutuselevõtt 2026. aasta

lõpuks kõikide EL liikmesriikide poolt tõenäoliselt siiski ei realiseeru). Tulevikus saab ELi

digikukru abil vanust tõendada privaatsust säästvalt, edastades teenuseosutajale üksnes teabe

selle kohta, kas kasutaja ületab teenuses kehtestatud vanusepiiri. 2026. aasta aprillis avaldatud

soovituses, mis käsitleb kogu ELi hõlmava vanusekontrolli tehnoloogia ühise raamistiku

loomist, soovitab komisjon teha liikmesriikidel ELi vanusekontrolli lahenduse kättesaadavaks

hiljemalt 31. detsembriks 2026, integreerides selle digikukrusse või pakkudes eraldiseisva

teenusena. Eesti hinnangul jääb ebaselgeks eraldiseisva ELi vanusekontrolli lahenduse

täiendav väärtus võrreldes ELi digikukru raames kavandatavate vanusetõendamise

võimalustega. Arvestades vajadust vältida dubleerivaid lahendusi ning tagada avalike

ressursside tõhus kasutamine, ei pea Eesti praeguses etapis üle-euroopalise vanusekontrolli

rakenduse kohustuslikuks muutmist põhjendatuks. Liikmesriikidele peab jääma

otsustusvabadus valida riiklikul tasandil sobiv vanusekontrolli lahendus, mis siiski tagaks EL-

is ühtse ja turvalise rakendamise, kuid ei kirjutaks tehnoloogilist lahendust liikmesriikidele

liiga detailselt ette.

Alaealiste kaitset käsitlevate EL õigusaktide koosmõju

4.12. Eesti leiab, et EL tasandil on vaja suurendada õigusselgust erinevate

digiplatvorme reguleerivate õigusaktide omavahelise koostoime ja jõustamise osas.

Näiteks tuleks analüüsida digiteenuste määruse ja audiovisuaalmeedia teenuste

direktiivi omavahelist koostoimet, mis mõlemad sisaldavad alaealiste kaitset

puudutavaid nõudeid. Samuti tuleks analüüsida, kuidas kavandatav EL laste

määrus suhestub olemasoleva ELi õigusraamistikuga, sealhulgas isikuandmete

kaitse üldmääruse ja tehisintellekti määrusega.

Selgitus: alaealiste kaitset veebikeskkonnas reguleerivad erinevate nurkade alt mitmed ELi

õigusaktid, mistõttu on ELi tasandil vaja suuremat õigusselgust erinevate regulatsioonide

kohaldumise ning nende jõustamise asjus digiplatvormidel. Lisaks DSA-le sisaldab nõudeid

alaealiste kaitseks ka audiovisuaalmeedia teenuste direktiiv (AVMSD), mis on ELi peamine

audiovisuaalset sisu reguleeriv õigusakt. Direktiiviga kehtestatakse valdkonnapõhised

kohustused audiovisuaalmeedia teenuste osutajatele ning videojagamisplatvormidele, et kaitsta

alaealisi kahjuliku audiovisuaalse sisu eest. Eelkõige vajab selgitamist DSA ja AVMSD

omavaheline suhe, kuna mõlemad sisaldavad alaealiste kaitsele suunatud nõudeid, kuid

kohalduvad erinevatele teenustele. DSA kehtestab kohustused digiplatvormidele, AVMSD aga

audiovisuaalmeedia teenustele ja videojagamisplatvormidele. Praktikas võivad need rollid

kattuda, kuna digiplatvorm võib samal ajal kvalifitseeruda videojagamisplatvormiks ning

vahendada erinevate meediateenuse osutajate, sealhulgas mõjuisikute, audiovisuaalset sisu.

Eesti hinnangul tuleks need ebaselgused lahendada, et tagada õigusraamistiku sidusus ja

normide tõhus jõustamine, arvestades, et AVMSD osas on Euroopa Komisjonil plaanis ka

suure tõenäosusega lähiajal muudatusettepanek esitada.

5. Arvamuse saamine ja seisukohtade kooskõlastamine

Seisukohtade ettevalmistamise käigus korraldas Justiits- ja Digiministeerium k.a augustis kaks

arutelupäeva, kuhu olid kutsutud järgmiste asutuste ja organisatsioonide esindajad: Eesti

Õpilasesinduste Liit, Eesti Noorteühenduste Liit, Eesti Üliõpilaskondade Liit, Eesti

Lastevanemate Liit, Eesti Õpetajate Liit, Eesti Haridustöötajate Liit, Lastekaitse

Liit, Heaoluteaduste tippkeskus EstWell, Eesti Vaimse Tervise ja Heaolu Koalitsioon

(VATEK), Eesti Inimõiguste Keskus, Tartu Ülikool, TalTech, MTÜ Peaasjad, MTÜ

Vaikuseminutid, SA Kiusamisvaba Kool, Targalt Internetis,Eesti Väitlusselts, Eesti Skautide

Ühing, MTÜ YFU Eesti, Eesti Gaidide Liit, Eesti Puuetega Inimeste Koda, MTÜ Mondo, Eesti

Haridustehnoloogide Liit, Eesti Psühholoogide Liit, Tervise Arengu Instituut

(TAI), Õiguskantsleri Kantselei, Sotsiaalkindlustus Amet, Haridus-

ja Noorteamet (HARNO), Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit (ITL), Haridus-

ja Teadusministeerium, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Kultuuriministeerium,

Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet, Politsei- ja Piirivalve Amet.

Seisukohtade ettevalmistamise käigus konsulteeriti ka Digiühiskonna arengukava juhtrühmaga

ning noorte sotsiaalmeedia mõjude ja vaimse tervise nõukoja liikmetega. Saadud tagasiside

võeti arvesse teksti koostamisel.

Seisukohad saadeti kooskõlastamiseks Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile,

Sotsiaalministeeriumile, Haridus- ja Teadusministeeriumile, Kultuuriministeeriumile ning

Siseministeeriumile