Stenbocki maja / Rahukohtu 3 / 15161 Tallinn / Estonia / registrikood 70004809 +372 693 5555 / [email protected] / www.riigikantselei.ee

Riigikogu juhatus   Meie: 01.10.2026 nr 2-5/26-01401-4

      Eesti seisukohad reisijate paketi määruste eelnõude kohta

  Austatud Riigikogu juhatus      Edastan  Vabariigi  Valitsuse  1.  oktoobri  2026.  a  istungil  heaks  kiidetud  järgmised  Eesti  seisukohad järgmiste reisijate paketi määruste eelnõude kohta:   • Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, mis käsitleb rongipiletite müüki; • Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega muudetakse määrust (EL) 2021/782 seoses  ühtse piletiga reisijate kaitsega.   1.1 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse, mis käsitleb rongipiletite müüki, eelnõu   1.1.1  Eesti  toetab  Euroopa  Liidu  ühtse  raudteepiirkonna  kontekstis  rongipiletite  määruse  eelnõu eesmärki parandada sõltumatute piletimüüjate  ligipääsu rongipiletitele  ja  -andmetele,  kuna  see võib  suurendada konkurentsi piletimüügiturul, parandada  reisijate valikuvõimalusi  ning toetada rahvusvaheliste ja mitut vedajat hõlmavate reiside müüki.   1.1.2  Eesti  taotleb  turu  väiksusest  tulenevalt  määruse  kohaldamisel  erandit,  soovides  riigisiseste piletimüügiteenuste kohta kehtivate nõuete eraldamist piirüleste teenuste nõuetest.   1.1.3  Juhul, kui  taotletavat  erandit  ei peeta võimalikuks kohaldada, peab Eesti oluliseks,  et  ettepanekutega ei kaasne väikese turu jaoks ebaproportsionaalset halduskoormuse kasvu ega  rahalisi  kulutusi  ettevõtjatele  ja  avalikule  sektorile.  Raudteeveo-ettevõtjate  ja  piletimüügiteenuse  osutajate  vahelise  koostöö  tehnilised  nõuded  ja  tasustamise  tingimused  peavad olema selgelt kindlaks määratud.   1.1.4  Eesti  toetab  transpordiandmete  kättesaadavuse  ja  jagamise  hõlbustamist,  kuid  peab  sellisel juhul väga oluliseks, et andmevahetus põhineks kogu Euroopa Liidus ühtsel semantikal  (vahetatava  teabe  tähendus  on  kõigi  jaoks  selge  ja  üheselt  mõistetav),  standardiseeritud  andmemudelitel ning ühistel andmeformaatidel. Eesti peab rongipiletite müügi määruse eelnõu  puhul  oluliseks,  et  lisaks  regulatiivsele  konkurentsiolukorra  edendamisele  tekiksid  ka  tegelikult  tingimused,  sealhulgas  selged  tehnilised  standardid,  isikuandmete  kaitse  nõuded  ning  piletitulude  jagamise  põhimõtted,  mis  võimaldavad  väiksematel  ettevõtetel  ligipääsu  piletimüügiturule.   1.1.5 Eesti jaoks on oluline, et määruse eelnõus sätestatu, sh täitevasutuste poolt järelevalve 

.

2 (2)

1.1.5 Eesti jaoks on oluline, et määruse eelnõus sätestatu, sh täitevasutuste poolt järelevalve  teostamine ja kaebuste lahendamine, sobitub Eesti õiguskorda ega sekku kohtu pädevusse.   1.1.6  Eesti  peab  oluliseks,  et  rongipiletite  müügi  lihtsustamisega  kaasnevad  selged  vastutusreeglid nii teenuse osutamisega seotud osaliste kui ka reisijate jaoks. Reisijate õiguste  tagamisega  seotud  ülesanded  ei  saa  õigusaktiti  erineda,  eelkõige  rongireisijate  õiguste  ja  kohustuste määruses (EL) 2021/782 sätestatust.   1.2  Euroopa  Parlamendi  ja  nõukogu määruse, millega muudetakse määrust  (EL)  2021/782  seoses ühtse piletiga reisijate kaitsega, eelnõu   1.2.1  Eesti  toetab  reisijate  õiguste  tugevdamist  ühtse  pileti  korral,  kuid  peab  oluliseks  raudteeveo-ettevõtja  ja  piletimüüja  või  reisikorraldaja  vastutuse  selget  piiritlemist  ning  rahalise vastutuse proportsionaalsust.     Lugupidamisega     (allkirjastatud digitaalselt) Heili Tõnisson Valitsuse nõunik     Lisad:  1. Seletuskiri 2. Kaasamistabel 3. Huvigruppide nimekiri 4. Eelnõu COM(2026) 232 5. Eelnõu COM(2026) 233      Teadmiseks:  Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjon   Sandra Metste [email protected]

ET ET

EUROOPA KOMISJON

Brüssel, 13.5.2026

COM(2026) 232 final

2026/0115 (COD)

Ettepanek:

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS,

mis käsitleb rongipiletite müüki

{SEC(2026) 300 final} - {SWD(2026) 300 final} - {SWD(2026) 301 final}

(EMPs kohaldatav tekst)

ET 1 ET

SELETUSKIRI

1. ETTEPANEKU TAUST

• Ettepaneku põhjused ja eesmärgid

Komisjoni teatises „Euroopa roheline kokkulepe“1 ja Euroopa kliimamääruses2 ning nende

hilisemates muudatustes3 on sätestatud i) kliimaneutraalsuse eesmärk, mille EL peab

saavutama 2050. aastaks, ja ii) selge eesmärk vähendada kasvuhoonegaaside netoheidet

2030. aastaks vähemalt 55 % ja 2040. aastaks 90 % võrreldes 1990. aasta tasemega. Teatises

kutsutakse ka üles vähendama transpordist tulenevat kasvuhoonegaaside heidet 2050. aastaks

90 % võrreldes 1990. aasta tasemega, püüdes samal ajal saavutada nullsaaste eesmärki4.

Lisaks kutsutakse selles üles vähendama i) õhusaasteainete heite mõju tervisele 2030. aastaks

rohkem kui 55 % võrreldes 1990. aasta tasemega ning ii) transpordimürast pidevalt häiritud

inimeste osakaalu 2030. aastaks 30 % võrreldes 1990. aasta tasemega. Transport tekitab

ligikaudu 25 % ELi kasvuhoonegaaside koguheitest ning see heide on viimastel aastatel

suurenenud. Kuna raudteetransport on suures osas elektrifitseeritud ja energiatõhus

transpordiliik, peaks raudteeveoteenuste laialdasem kasutuselevõtt aitama vähendada

transpordisektori kasvuhoonegaaside heidet ja energiatarbimist.

2020. aastal hõlmas raudteetransport 5,1 % ELi liikmesriikide vahelisest reisijateveost ja

11,5 % ELi liikmesriikide vahelisest kaubaveost, kuid üksnes 0,4 % ELi transpordist

tulenevast kasvuhoonegaaside heitest5. Raudteetransport on väga energiatõhus – see

moodustab vaid 0,6 % kõigi transpordiliikide energiatarbimisest6 ELis – ja enamik

raudteeliiklusest toimub elektrifitseeritud liinidel. ELi poliitikaga on raudteetransporti

järjepidevalt edendatud, tuginedes mitte üksnes energia ja heitega seotud eelistele, vaid ka

raudteetranspordi selgele sotsiaal-majanduslikule kasule, kõrgele ohutustasemele ja

suutlikkusele edendada territoriaalset ühtekuuluvust.

Tõhus piletimüügisüsteem on raudtee-reisijateveo turu toimimiseks hädavajalik. ELi

rongipiletituru ebaoptimaalset toimimist on muu hulgas esile toodud järgmistes

dokumentides: i) komisjoni 2021. aasta teatis „Pikamaa- ja piiriülese raudtee-reisijateveo

1 Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, Euroopa Ülemkogule, nõukogule, Euroopa Majandus- ja

Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele, „Euroopa roheline kokkulepe“, COM(2019) 640 final,

https://commission.europa.eu/publications/communication-european-green-deal_et. 2 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. juuni 2021. aasta määrus (EL) 2021/1119, millega kehtestatakse

kliimaneutraalsuse saavutamise raamistik ning muudetakse määruseid (EÜ) nr 401/2009 ja

(EL) 2018/1999 (Euroopa kliimamäärus) (ELT L 243, 9.7.2021, lk 1). 3 Euroopa Liidu Nõukogu, 2040. aasta kliimaeesmärk: nõukogu andis lõpliku rohelise tule, pressiteade,

5. märts 2026, https://www.consilium.europa.eu/et/press/press-releases/2026/03/05/2040-climate-

target-council-gives-final-green-light/. 4 Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning

Regioonide Komiteele „Heas seisundis planeet kõigi jaoks. ELi tegevuskava „Õhu, vee ja pinnase

nullsaaste suunas““, (COM(2021) 400 final), https://eur-lex.europa.eu/legal-

content/ET/TXT/?uri=CELEX%3A52021DC0400&qid=1623311742827. 5 Euroopa Parlamendi uuringuteenistus, Briefing – Improving Use of Rail Infrastructure Capacity,

PE 754.599,

https://www.europarl.europa.eu/RegData/etudes/BRIE/2023/754599/EPRS_BRI%282023%29754599_

EN.pdf. 6 Komisjoni aruanne Euroopa Parlamendile ja nõukogule, Üheksas aruanne raudteeturu arengu seire

kohta vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2012/34/EL artikli 15 lõikele 4,

COM(2025) 439 final, https://transport.ec.europa.eu/document/download/49ed336c-86ea-461c-b20c-

1397fab497f5_en?filename=COM_2025_439_F1_REPORT_FROM_COMMISSION_EN_V2_P1_419

1768.PDF.

ET 2 ET

edendamise tegevuskava“,7 ii) poliitilised suunised Euroopa Komisjonile aastateks 2024–

20298 ning iii) komisjoni 2025. aasta teatis „Euroopa ühendamine kiirraudtee kaudu“9.

Pärast nelja seadusandliku raudteepaketi vastuvõtmist on ühtne Euroopa raudteepiirkond

konkurentsile avatud, mille tulemuseks on parema, mitmekesisema ja taskukohasema teenuse

pakkumine reisijatele. 2024. aastal kasvas ELi raudteedel reisijate läbitud kilomeetrite arv

5,8 %,10 mis oli tingitud tarbijate suurest nõudlusest ja uute teenuste, sh uute raudteeveo-

ettevõtjate teenuste turuletoomisest. Kuigi ühtse Euroopa raudteepiirkonna muude

põhielementide (nt ühise taristu arendamine, parem koostalitlusvõime ja läbilaskevõime

parem haldamine) puhul on tehtud märkimisväärseid edusamme, kujutab rongipiletite müük

endast endiselt märkimisväärset struktuurset nõrkust. Jaemüügisektori digipööre, mis on

toimunud teistes sektorites (hotellindus ja lennureisid), ei ole raudteesektoris teoks saanud.

Raudteeveoturu aeglasem avamistempo võrreldes näiteks lennureisiteenustega on toonud

kaasa märkimisväärsed erinevused vastavatel internetipõhise piletimüügi turgudel.

Turgu valitsevad ettevõtjad tegutsevad pääsuvalitsejatena ja osutavad valdavat enamikku

raudtee-reisijateveo teenustest, omades samal ajal ka oma internetipõhise piletimüügiteenuse

osutajat. Need ettevõtjad võivad teha järgmist: i) kasutada oma turgu valitsevat seisundit

selleks, et seada konkureerivad internetipõhise piletimüügiteenuse osutajad ebasoodsasse

olukorda, jagades andmeid ja teenuseid valikuliselt ning ii) välistada konkureerivad

raudteeveo-ettevõtjad, keeldudes müümast asjaomaste konkureerivate ettevõtjate pakutavaid

pileteid oma peamise internetipõhise piletimüügiteenuse kaudu. Selline olukord piirab

hindade läbipaistvust ja vähendab uute ettevõtjate nähtavust tarbijate jaoks, õõnestades uute

raudteeveoteenuste ärilist põhjendatust, mis muul juhul suurendaksid taskukohasust ja

soodustaksid üleminekut ühelt transpordiliigilt teisele. Uute veoettevõtjate puhul on tõhus

internetipõhine piletimüügiteenus klientideni jõudmiseks väga oluline. Tarbijate jaoks on

rongipiletite ostmine liiga keeruline, eelkõige kui reisitakse piiriüleselt või kui reis hõlmab

mitme eri ettevõtja rongide kasutamist. Seda tunnistati 2024.–2029. aasta poliitilistes

suunistes,11 kus märgiti, et inimestel peaks olema võimalus kasutada avatud

broneerimissüsteeme, et osta üleeuroopalisi reise mitme teenuseosutaja käest. Probleemi

olemasolu on leidnud veelgi kinnitust nii Letta aruandes ühtse turu tuleviku kohta12 kui ka

7 Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile ja nõukogule „Pikamaa- ja piiriülese raudtee-reisijateveo

edendamise tegevuskava“ (COM(2021) 810 final, https://eur-lex.europa.eu/legal-

content/ET/TXT/?uri=CELEX%3A52021DC0810). 8 Ursula von der Leyen, „Europe’s Choice – Political guidelines for the next European Commission

2024-2029“ (Euroopa valik – poliitilised suunised järgmisele Euroopa Komisjonile 2024–2029),

https://commission.europa.eu/document/download/e6cd4328-673c-4e7a-8683-

f63ffb2cf648_en?filename=Political%20Guidelines%202024-2029_EN.pdf. 9 Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning

Regioonide Komiteele „Euroopa ühendamine kiirraudtee kaudu“ (COM(2025) 903 final,

https://transport.ec.europa.eu/document/download/774e79c9-1ece-4514-8f16-

a2b98049c82e_en?filename=COM_2025_903_HSR.pdf). 10 Eurostat, „Rail passenger transport increased by 5.8 % in 2024“ (Raudtee-reisijatevedu suurenes 2024.

aastal 5,8 %), uudisartikkel, 31. oktoober 2025, https://ec.europa.eu/eurostat/web/products-eurostat-

news/w/ddn-20251031-1. 11 Ursula von der Leyen, „Europe’s Choice – Political guidelines for the next European Commission

2024-2029“ (Euroopa valik – poliitilised suunised järgmisele Euroopa Komisjonile 2024–2029),

https://commission.europa.eu/document/download/e6cd4328-673c-4e7a-8683-

f63ffb2cf648_en?filename=Political%20Guidelines%202024-2029_EN.pdf. 12 Enrico Letta, „Much More Than a Market - Speed, Security, Solidarity - Empowering the Single

Market to Deliver a Sustainable Future and Prosperity for All EU Citizens“ (Palju enamat kui turg.

Kiirus, turvalisus, solidaarsus: siseturu võimestamine kõigile ELi kodanikele kestliku tuleviku ja

jõukuse tagamiseks), https://www.consilium.europa.eu/media/ny3j24sm/much-more-than-a-market-

report-by-enrico-letta.pdf.

ET 3 ET

Draghi aruandes Euroopa konkurentsivõime tuleviku kohta13. Seda kinnitavad samuti

Eurobaromeetri kiiruuringu 551 tulemused14.

ELi toimimise lepingu (artikli 102) kohaselt on ettevõtjatel keelatud kuritarvitada turgu

valitsevat seisundit. Komisjon ning ELi liikmesriikide kohtud ja konkurentsiasutused

algatasid ELi toimimise lepingu artikli 102 alusel menetluse, mis tõi ilmsiks turgu valitsevate

ettevõtjate tavad, nagu otseturustuskanalite eelistamine, piletimüügiteenuse sisule ja -

andmetele juurdepääsu piiramine ning põhjendamatute tasude ja tehniliste nõuete

kehtestamine kolmandatest isikutest internetipõhise piletimüügiteenuse osutajatele.

Esile on kerkimas sõltumatud internetipõhise piletimüügiteenuse osutajad, kuid nende kasv

piletimüügiturul on endiselt tagasihoidlik. Kuna raudteeveo-ettevõtjate arv kasvab ja

piletimüügiteenused võivad killustuda, on reisijate jaoks üha olulisem, et pileteid oleks

võimalik leida, võrrelda, kombineerida ja broneerida ühes kohas.

Käesolevas ettepanekus käsitletakse eespool nimetatud probleeme piletimüügiturul. Esiteks

kohustab see raudteeveoteenuste osutajaid ja -korraldajaid jagama taotluse saamise korral

oma raudteetooteid internetipõhise piletimüügiteenuse osutajatega.

Teiseks kohustab käesolev ettepanek raudteeveo-ettevõtjaid, kelle turuosa on vähemalt 50 %

riiklikest raudteeveoteenustest, avama oma internetipõhise piletimüügiteenuse igale taotluse

esitanud raudteeveoteenuste osutajale ja -korraldajale. Praegu omavad raudtee-

reisijateveoteenuste turul 50 % või sellest suuremat turuosa ainult turgu valitsevad riigi

omandis olevad ettevõtjad ning nagu eespool selgitatud, on neil tänu oma omandatud

kaubamärgi tuntusele ja väljakujunenud internetipõhisele piletimüügiteenusele

märkimisväärne turuosa ka riiklikel rongipiletiturgudel. See 50 % künnis põhineb asjaomasel

kohtupraktikal ja komisjoni otsustuspraktikal ELi konkurentsieeskirjade kohaldamisel. Mõiste

„märkimisväärne turuosa“ on kooskõlas mõistega „märkimisväärne turujõud“ komisjoni

teatises „Suunised turuanalüüsi ja märkimisväärse turujõu hindamise kohta vastavalt ELi

elektrooniliste sidevõrkude ja -teenuste reguleerivale raamistikule“ (C/2018/2374) (EUR-Lex

– 52018XC0507(01) – ET – EUR-Lex), milles tuletatakse meelde, et väljakujunenud

kohtupraktika kohaselt on see,15 kui ettevõtja omab mõnda aega väga suurt turuosa – üle 50 %

– iseenesest tõend turgu valitseva seisundi olemasolu kohta, välja arvatud erandlikel

asjaoludel.

Käesoleva ettepanekuga kehtestatakse teatavad tingimused lepingutele, mis sõlmitakse

eespool nimetatud kohustuste täitmiseks. Nende tingimustega tagatakse, et pooltele, kellel on

õigus või kohustus sõlmida ärileping, ei kehtestata ebamõistlikke tingimusi ja ka nemad ei saa

kehtestada selliseid tingimusi.

See algatus lisati nii komisjoni 2022. aasta tööprogrammi kui ka kestliku ja aruka liikuvuse

strateegia meetmetesse 37 ja 65. Algatus on välja töötatud tihedas seoses ettepanekuga võtta

vastu mitmeliigilist broneerimist käsitlev määrus, mille puhul kasutatakse sama

mõjuhinnangut nagu käesolevas algatuses.

13 Mario Draghi, Draghi aruanne ELi konkurentsivõime kohta,

https://commission.europa.eu/topics/competitiveness/draghi-report_en#paragraph_47059. 14 Teabevahetuse peadirektoraat, Eurobaromeetri kiiruuring FL551: mitmeliigilise liikuvuse digiteenus,

https://data.europa.eu/data/datasets/s3178_fl551_eng?locale=et. 15 Kohtuotsus, 13. veebruar 1979, Hoffmann-La Roche vs. komisjon, 85/76, EU:C:1979:36, punkt 41;

kohtuotsus, 3. juuli 1991, Akzo vs. komisjon, C-62/86, EU:C:1991:286, punkt 60 ja kohtuotsus,

12. detsember 1991, Hilti vs. komisjon, T-30/89, EU:T:1991:70.

ET 4 ET

• Kooskõla poliitikavaldkonnas praegu kehtivate õigusnormidega

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2012/34/EL,16 millega luuakse ühtne Euroopa

raudteepiirkond, tunnistatakse turupõhiste ühiste teabe- ja otsepiletisüsteemide tähtsust.

Direktiivi kohaselt peaksid need süsteemid olema koostalitlusvõimelised ja

mittediskrimineerivad ning võimaldama reisijatel kavandada reise ja broneerida pileteid kogu

ELis. Direktiiv võimaldab liikmesriikidel nõuda, et riigisisese reisijateveoteenuse osutajad

osaleksid ühistes teavitus- ja integreeritud piletimüügisüsteemides, et pakkuda pileteid,

otsepileteid ja broneeringuid, tingimusel et need süsteemid ei moonuta turgu ega

diskrimineeri raudteeveo-ettevõtjaid. Direktiiviga nõutakse komisjonilt aruande esitamist

Euroopa Parlamendile ja nõukogule ühiste teavitus- ja otsepiletisüsteemide kättesaadavuse

kohta ning nähakse ette, et sellele aruandele tuleks vajaduse korral lisada seadusandlikud

ettepanekud. Varasemates dokumentides on komisjon kindlaks teinud, et otsepiletite

kättesaadavus on praegu piiratud. Käesoleva ettepanekuga kavatseb komisjon luua

raamtingimused, mis võimaldaksid internetipõhise piletimüügiteenuse osutajatel pakkuda

raudteeveotooteid täies mahus, ning nad saaksid õiguse neid tarbija soovi kohaselt

kombineerida (tingimusel, et jaamades, kus on vaja vahetada ronge, peetakse kinni

minimaalsetest ümberistumisaegadest).

Euroopa Parlamendi ja nõukogu raudteesüsteemi koostalitluse direktiivi (EL) 2016/79717

alusel töötas komisjon välja telemaatikarakenduste funktsionaalsed ja tehnilised kirjeldused

(komisjoni rakendusmäärus (EL) 2026/25318 ehk koostalitluse tehniline kirjeldus (telemaatika

KTK)), mis toetavad raudteetranspordi andmete jagamise koostalitlusvõimet. Selleks on vaja

jagada raudteeveoteenuste sõiduplaaniandmeid riiklike juurdepääsupunktide kaudu, mille

liikmesriigid on kasutusele võtnud kogu ELi hõlmavate mitmeliigilise transpordi

infosüsteemide tarbeks. Samuti sätestatakse selles Euroopa standarditel põhinev

andmevorming ja litsentsid, mida kasutatakse selliste andmete jagamisel rongireiside puhul.

• Kooskõla muude liidu tegevuspõhimõtetega

Euroopa rohelist kokkulepet käsitlevas teatises kinnitati ELi eesmärki saavutada 2050. aastaks

kliimaneutraalsus ja vajadust vähendada transpordist tulenevat heidet 2050. aastaks 90 %

võrreldes 1990. aasta tasemega. Kestliku ja aruka liikuvuse strateegias arendati edasi teatise

transpordialaseid eesmärke. Strateegias kutsuti üles võtma jõulisemaid meetmeid, et

stimuleerida mitmeliigilise transpordi kasutamist. Kestliku ja aruka liikuvuse strateegias

seatud vahe-eesmärgid hõlmasid alla 500 km pikkuste reiside puhul graafikujärgsete

ühisreiside CO2-neutraalseks muutmist, kiirreisiliikluse kahekordistamist 2030. aastaks ja

selle kolmekordistamist 2050. aastaks võrreldes 2015. aasta tasemega. 

Transpordi digitaliseerimise poliitika valdkonnas on intelligentsete transpordisüsteemide

direktiivis19 sätestatud raamistik nii intelligentsete transpordisüsteemide kasutuselevõtuks

maanteetranspordi sektoris kui ka liideste jaoks nende maanteetranspordi süsteemide ja teiste

16 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. novembri 2012. aasta direktiiv 2012/34/EL, millega luuakse ühtne

Euroopa raudteepiirkond (uuesti sõnastatud) (ELT L 343, 14.12.2012, lk 32). 17 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. mai 2016. aasta direktiiv (EL) 2016/797 Euroopa Liidu

raudteesüsteemi koostalitluse kohta (uuesti sõnastatud) (ELT L 138, 26.5.2016, lk 44). 18 Komisjoni 6. veebruari 2026. aasta rakendusmäärus (EL) 2026/253, milles käsitletakse Euroopa Liidu

raudteesüsteemi telemaatikarakenduste allsüsteemi tehnilist kirjeldust andmete jagamise

koostalitlusvõime tagamiseks raudteetranspordis (telemaatika KTK) ning millega tunnistatakse

kehtetuks määrused (EL) nr 454/2011 (reisijateveoteenuste telemaatikarakenduste KTK) ja

(EL) nr 1305/2014 (kaubaveoteenuste telemaatikarakenduste KTK) (ELT L, 2026/253, 10.2.2026). 19 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 7. juuli 2010. aasta direktiiv 2010/40/EL, mis käsitleb raamistikku

intelligentsete transpordisüsteemide kasutuselevõtmiseks maanteetranspordis ja liideste jaoks teiste

transpordiliikidega (ELT L 207, 6.8.2010, lk 1).

ET 5 ET

transpordiliikide süsteemide vahel. Komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2017/192620

(mitmeliigilisi liikumisvõimalusi käsitlevate teabeteenuste kohta kogu ELis) kohaselt peavad

liikmesriigid looma riiklikud juurdepääsupunktid reisiteabele, sealhulgas reaalaja-andmetele

kõigi transpordiliikide kohta, kuid üksnes teavitamise eesmärgil. 

Nagu on märgitud Euroopa andmestrateegias, töötab komisjon välja meetmeid, et luua

Euroopa ühtne liikuvusandmeruum, mis hõlbustaks juurdepääsu transpordi- ja

liikuvusandmetele ning nende andmete koondamist ja jagamist. Kõnealuste meetmete puhul

võetakse arvesse transpordifoorumites ja asjakohastes õigusaktides välja töötatud

andmejagamismehhanisme, sealhulgas mitmeliigilist broneerimist käsitlevat määrust, ja

käesolevat ettepanekut.

Mis puudutab üldist andmepoliitikat, siis internetipõhise piletimüügiteenuse osutajate suhtes

valdkondlike meetmete kehtestamisega täiendab käesolev ettepanek platvormide ja ettevõtjate

vahelisi suhteid käsitleva määruse,21 digiteenuste määruse,22 digiturgude määruse23 ja

andmemääruse24 kohaldamist ega mõjuta seda. Eelkõige omab andmemäärus suurt tähtsust ka

andmete jagamist käsitlevate ühtlustatud normide, sealhulgas ebaõiglasi lepingutingimusi

käsitlevate normide kaudu. 

Ebaausate kaubandustavade direktiiv25 ja selle läbivaadatud versioon keelavad varjatud

reklaami ja tasulise müügiedenduse, mille tulemuseks on toodete parem positsioon

otsingutulemustes. Käesolev ettepanek on seotud mitmeliigilist broneerimist käsitleva

määruse ettepanekuga, mis täiendab eespool nimetatud õigusakte meetmetega,

millega: i) tagatakse, et mitmeliigiliste transpordivahendite piletimüügiteenuste

otsingutulemused kuvatakse neutraalsel viisil; ii) keelatakse oma toodete ja teenuste

eelistamine ja tasuline esiletõstmine, lubades kasutada reklaamsisu üksnes teatavatel

tingimustel ning iii) esitatakse kohustuslike paremusjärjestuse kriteeriumide loetelu.

Rongireisijate õigusi käsitleva poliitika osas on käesolev ettepanek tihedalt seotud määrusega

(EL) 2021/782 rongireisijate õiguste ja kohustuste kohta26. Määrus rongireisijate õiguste ja

kohustuste kohta jõustus 2021. aasta juunis ning seda kohaldatakse alates 2023. aasta

juunist. Sellega asendati algsed valdkondlikud ELi normid, mida kohaldati alates

2009. aastast. Muu hulgas tehakse määrusega järgmist: i) parandatakse reaalajas reisiteabe

pakkumist; ii) kehtestatakse andmete jagamise eeskirjad ettevõtjatele ja kolmandatele

isikutele (sealhulgas piletimüüjad ja muud raudteeveo-ettevõtjad), kui neil on vastav leping;

iii) lisatakse õigus ise marsruuti muuta ning iv) nõutakse, et ühise omanikuga ettevõtjad

pakuksid otsepileteid. Paralleelselt käesoleva ettepanekuga toimub kõnealuse määruse

sihipärane läbivaatamine, et suurendada rongireisijate õigusi ühtse piletiga reiside puhul, mis

20 Komisjoni 31. mai 2017. aasta delegeeritud määrus (EL) 2017/1926, millega täiendatakse Euroopa

Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2010/40/EL seoses mitmeliigilisi liikumisvõimalusi käsitlevate

teabeteenuste osutamisega kogu ELis (ELT L 272, 21.10.2017, lk 1). 21 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. juuni 2019. aasta määrus (EL) 2019/1150, mis käsitleb õigluse ja

läbipaistvuse edendamist veebipõhiste vahendusteenuste ärikasutajate jaoks (ELT L 186, 11.7.2019,

lk 57). 22 ELT L 277, 27.10.2022, lk 1. 23 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. septembri 2022. aasta määrus (EL) 2022/1925, mis käsitleb

konkurentsile avatud ja õiglaseid turge digisektoris ning millega muudetakse direktiive (EL) 2019/1937

ja (EL) 2020/1828 (digiturgude määrus) (ELT L 265, 12.10.2022, lk 1). 24 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. detsembri 2023. aasta määrus (EL) 2023/2854 ühtlustatud

õigusnormide kohta, millega reguleeritakse õiglast juurdepääsu andmetele ja andmete kasutamist,

millega muudetakse määrust (EL) 2017/2394 ja direktiivi (EL) 2020/1828 (andmemäärus) (ELT L,

2023/2854, 22.12.2023). 25 ELT L 149, 11.6.2005, lk 22. 26 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2021. aasta määrus (EL) 2021/782 rongireisijate õiguste ja

kohustuste kohta (uuesti sõnastatud) (ELT L 172, 17.5.2021, lk 1).

ET 6 ET

hõlmavad mitut raudteeveo-ettevõtjat ja mis on broneeritud ühe tehingu raames ühe

internetipõhise piletimüügiteenuse kaudu.  Käesolev algatus täiendab määruse läbivaatamist,

luues tingimused, mis võimaldaksid rongireisijatel selliseid ühtseid pileteid broneerida. Lisaks

võttis komisjon 2023. aastal vastu ettepaneku reisijate õiguste kohta mitut transpordiliiki

hõlmavate reiside puhul, millega kehtestatakse eeskirjad reisijate kaitse tagamiseks juhul, kui

nad lähevad ühelt transpordiliigilt üle teisele. 

2. ÕIGUSLIK ALUS, SUBSIDIAARSUS JA PROPORTSIONAALSUS

• Õiguslik alus

Ettepaneku õiguslik alus on Euroopa Liidu toimimise lepingu VI jaotise artikli 91 lõike 1

punkt d. Artiklis 91 on sätestatud ELi eesõigus püüelda aluslepingute eesmärkide poole ühise

transpordipoliitika raames ning kehtestada selleks asjakohased eeskirjad. Aidates kaasa

transpordipiletite turu toimimisele kooskõlas kestliku ja aruka liikuvuse strateegias sätestatud

eesmärkidega, on käesolev algatus osa ühisest transpordipoliitikast. Transpordipiletite turg

hõlmab veoteenustega olemuslikult seotud teenuseid. Seega võetakse algatuses arvesse

transpordivaldkonna eripära. Käesoleva algatuse kohaldamine ei mõjuta oluliselt elatustaset ja

tööhõivet teatavates piirkondades ega transpordirajatiste käitamist.

• Subsidiaarsus (ainupädevusse mittekuuluva valdkonna puhul)

Mõnes liikmesriigis on kehtestatud õigusaktid, milles juba käsitletakse rongipiletimüüki või

sellise müügi aspekte.  ELi-sisesed piiriülesed ja pikamaareisid nõuavad siiski kogu ELi

hõlmavat lähenemisviisi, et tagada ühtlustatud eeskirjad nii ettevõtjatele, avaliku sektori

asutustele kui ka piletimüüjatele. Lisaks tagatakse ELi tasandi õigusaktidega, et kõigi

liikmesriikide kodanikud saavad kasu raudteepiletite paremast kättesaadavusest ja

broneeritavusest, mis annab neile võimaluse valida oma reiside, sealhulgas piiriüleste reiside

tarbeks kestlik transpordiliik. Kuna turu avamisel on tehtud edusamme ja raudteeveoturule on

ilmunud uusi ettevõtjaid, aitavad ELi tasandi õigusaktid muuta need uued turuletulijad

nähtavaks ELis tegutsevatel piletimüügisaitidel. See on eriti oluline piiriüleste teenuste puhul,

et tagada raudteeveotoodete võrdne kättesaadavus kodanikele mõlemal pool

piiri.   Internetipõhise piletimüügi eeskirjade erinev rakendamine liikmesriikide ja kohalike

omavalitsuste poolt võib turgu veelgi killustada. See võib suurendada kulusid ning vähendada

internetipõhise piletimüügiteenuse osutajate, ametiasutuste, ettevõtjate ja transpordikasutajate

saadavat kasu. ELi tasandi sekkumine on vajalik, et vältida lahknevaid soovimatu mõjuga

strateegiaid.

• Proportsionaalsus

Käesolev ettepanek võimaldab tarbijatel saada kasu suuremast raudteeveotoodete valikust ja

nende lihtsamast valikuprotsessist. Samal ajal tugevdab see rongipiletite internetipõhise

müügiteenuse osutajate positsiooni ning laiendab väiksemate raudteeveo-ettevõtjate ja uute

turuletulijate juurdepääsu rongipiletite asendamatutele müügikanalitele. Seda tehes

parandatakse käesoleva ettepanekuga ühtse Euroopa raudteepiirkonna toimimist (ja ühtse turu

toimimist üldisemalt) ning toetatakse ELi majandusliku, sotsiaalse ja territoriaalse

ühtekuuluvuse eesmärki. Selgete ja ühtlustatud eeskirjadega ELi tasandi meetmed

kõrvaldavad raudteeveo-ettevõtjate ja internetipõhise piletimüügiteenuse osutajate ees seisvad

takistused ning muudavad rongireisid atraktiivsemaks. See omakorda toetab ELi tasandi

eesmärke muuta transpordisektor keskkonnahoidlikumaks. 

• Vahendi valik

Kuna määrus võimaldab sätestada ühtlustatud ja vahetult kohaldatava raamistiku

raudteeveotoodete kohustuslikuks jagamiseks ning selliste toodete kohustuslikuks

ET 7 ET

majutamiseks turgu valitsevate ettevõtjate internetipõhiste piletimüügiteenuste juures, on see

algatuse eesmärkide saavutamiseks parem viis kui direktiiv. Määrusega välditakse

liikmesriikide eeskirjade ja tavade erinevusi, mis võivad luua takistusi internetipõhise

piletimüügiteenuse osutajatele ja piiriüleselt tegutsevatele raudteeveo-ettevõtjatele.

Raudteeveoturu jätkuva avamise tõttu peaks ühtses Euroopa raudteepiirkonnas tegutsevate

raudteeveo-ettevõtjate arv kasvama. Seetõttu on oluline, et nendele ettevõtjatele kehtiksid

võrdsed õigused ja kohustused, et nad saaksid tegutseda võrdses õiguslikus raamistikus, eriti

kui nad omavahel konkureerivad.

3. JÄRELHINDAMISE, SIDUSRÜHMADEGA KONSULTEERIMISE JA MÕJU

HINDAMISE TULEMUSED

• Praegu kehtivate õigusaktide järelhindamine või toimivuse kontroll

Ei kohaldata

• Konsulteerimine sidusrühmadega

Käesolev ettepanek ja digitaalseid mitmeliigilise liikuvuse teenuseid käsitlev seadusandlik

ettepanek põhinevad ühel ja samal mõjuhinnangul.

Mõjuhinnangu koostamise raames konsulteeriti sidusrühmadega mitmel viisil, et saada nii

kvalitatiivset (arvamused, seisukohad, ettepanekud) kui ka kvantitatiivset (andmed, statistika)

teavet. Selline konsulteerimine kestis 2020. aastast 2025. aastani, hõlmates arvutipõhiste

ettetellimissüsteemide toimimisjuhendi läbivaatamist 2020. aasta detsembris ja hiljem

mõjuhinnangu koostamist mitmeliigilise liikuvuse digiteenuste ja käesoleva ettepaneku

toetuseks. Kodanikelt küsiti arvamust viiel korral: kahe esialgse mõjuhinnangu, kahe

veebipõhise avaliku konsultatsiooni ja ühe Eurobaromeetri uuringu raames.

Arvutipõhiste ettetellimissüsteemide toimimisjuhendit käsitleva esialgse mõjuhinnangu

koostamine, mille raames küsiti tagasisidet kõigilt huvitatud sidusrühmadelt, toimus 9. juulist

2020 kuni 4. septembrini 2020. Vastuseid saadi 13. Mitmeliigilise liikuvuse digiteenuste

ettepanekuga seoses koostati esialgne mõjuhinnang, mille raames küsiti 5. oktoobrist 2021

kuni 2. novembrini 2021 tagasisidet kõigilt huvitatud sidusrühmadelt. Vastuseid saadi 40.

23. veebruaril 2021 algatati komisjoni kesksel platvormil „Avaldage arvamust!“

arvutipõhiseid ettetellimissüsteeme käsitlev veebipõhine avalik konsultatsioon, mis oli avatud

kuni 18. maini 2021 ning mille käigus saadi kodanikelt ja organisatsioonidelt 23 vastust

arvutipõhiste ettetellimissüsteemide toimimisjuhendi võimaliku läbivaatamise kohta.

Mitmeliigilise liikuvuse digiteenuste kohta algatati 1. detsembril 2021 komisjoni kesksel

platvormil „Avaldage arvamust!“ veebipõhine avalik konsultatsioon,27 mis oli avatud kuni

23. veebruarini 2022 ja mille käigus saadi kodanikelt ja organisatsioonidelt 336 vastust

mitmeliigilise liikuvuse digiteenust käsitleva uue ettepaneku kohta.

2024. aasta suvel korraldati Eurobaromeetri uuring,28 mille tulemused avaldasid komisjoni

talitused 1. aprillil 2025. Selle uuringu käigus koguti andmeid broneerimis- ja

piletimüügitavade ning -kogemuste kohta ELi elanikkonna esindusliku valimi (15aastased ja

vanemad) alusel kõigis 27 ELi liikmesriigis. Veebiküsitluse raames tehti kokku

25 805 intervjuud. Uuring annab ülevaate ELi kodanike reisiharjumustest, -eelistustest ja -

kogemustest, eelkõige piirkondlike ja pikamaareiside puhul. Selles uuriti põhiaspekte, nagu

1) puhkuse- ja tööreiside sagedus, 2) reisi planeerimist ja broneerimisotsuseid mõjutavad

tegurid, 3) suhtumine keskkonnasõbralikesse reisidesse, 4) eri transpordiliikide ja mitut

27 Vt https://ec.europa.eu/info/law/better-regulation/have-your-say/initiatives/13133-Multimodal-Digital-

Mobility- Services/Public-consultation_et. 28 Vt https://europa.eu/eurobarometer/surveys/detail/3178.

ET 8 ET

transpordiliiki hõlmavate reiside kasutamine, 5) mitut transpordiliiki hõlmavate ja mitme

veoettevõtjaga reiside broneerimise lihtsus ning 6) eri transpordiliikide või veoettevõtjate

kombineerimisega seotud takistused. Tulemused toovad eelkõige esile takistused, millega

kodanikud veebis kestlikke reisivõimalusi otsides kokku puutuvad, ning näitavad nende

valmisolekut selliseid reise broneerida. Uuringus kirjeldati kodanike probleeme mitut

transpordiliiki hõlmavate ja mitme veoettevõtjaga reiside broneerimisel ning kodanike jaoks

mitme veoettevõtjaga rongireiside broneerimisel tekkivat lisakoormust.

• Eksperdiarvamuste kogumine ja kasutamine

Käesoleva ettepanekuga kaasnev mõjuhinnang põhineb toetaval välisuuringul, mille on

koostanud konsultant.

Sidusrühmad esitasid sihtkonsultatsioonide (küsitlused, intervjuud ja seminarid) raames

hulgaliselt lisateavet. See hõlmas üksikasjalikku teavet transpordituru struktuuri,

mitmeliigilise liikuvuse digiteenuse eri segmentide (ettevõtjalt tarbijale ja ettevõtjalt

ettevõtjale) turustruktuuri ja äritavade kohta, mis aitas kinnitada varasematest uuringutest

saadud teavet ning pakkuda infot modelleerimise eelduste ja analüüsi jaoks.

Teave hõlmas järgmisi aspekte: ärilepingute tüüptingimused, mida internetipõhise

piletimüügiteenuse osutajad pakuvad veoettevõtjatele mitmeliigilise liikuvuse digiteenuste

puhul, eelkõige seoses turustamistasudega; internetipõhise piletimüügiteenuse osutajate

kuvamistavad mitmeliigilise liikuvuse digiteenuste puhul; internetipõhise piletimüügi turu

suundumused ja ettevõtjatevahelise piletimüügituru areng; arvutipõhiste

ettetellimissüsteemide, reisibüroode ja vedajate vaheline suhtlus ning VKEde osakaal ja roll

eri liiki digiteenuste osutamisel mitmeliigilise liikuvuse valdkonnas.

Kokkuvõttes kasutati mõjuhinnangu koostamisel palju allikaid, need olid ammendavad ja eri

sidusrühmi esindavad.

• Mõjuhinnang

Käesolevale ettepanekule on lisatud mõjuhinnang. Mõjuhinnangu kavand esitati

õiguskontrollikomiteele 10. märtsil 2026. Õiguskontrollikomitee esitas 13. aprillil 2026

reservatsioonidega positiivse arvamuse. Mõjuhinnangut kohandati vastavalt

õiguskontrollikomitee märkustele.

Mõjuhinnangus vaadati läbi võimalike poliitikameetmete ja -variantide põhjalik loetelu,

lähtudes kavandatud meetmete tõenäolisest tulemuslikkusest, tõhususest ja

proportsionaalsusest, arvestades seatud eesmärke, ning nende õiguslikust ja tehnilisest

teostatavusest.

Mõju hindamise raames kaaluti nelja poliitikavarianti, mida hinnati koos mitmeliigilist

broneerimist käsitleva määruse ettepanekuga.

Poliitikavariandiga 1 esitati minimalistlik lähenemisviis. See sisaldas kõigi nelja

poliitikavariandi ühiseid poliitikameetmeid, sealhulgas meetmeid, millega kehtestatakse

miinimumnõuded mitmeliigilise liikuvuse digiteenustega seotud teabe ja andmete õiglase

käsitlemise tagamiseks. Samuti on selles esitatud peamised põhimõtted kõigi ärilepingute

jaoks, mis on sõlmitud mitmeliigilise liikuvuse digiteenuste asendamatute osutajate ja

veoettevõtjate vahel ning asendamatute raudteeveo-ettevõtjate ja mitmeliigilise liikuvuse

digiteenuste osutajate vahel.

See variant vastab täielikult esimesele erieesmärgile, milleks on suurendada läbipaistvust ja

luua veoettevõtjatele võrdsed tingimused seoses mitmeliigilise liikuvuse digiteenustega,

laiendades arvutipõhiste ettetellimissüsteemide toimimisjuhendi eeskirju kõigile

mitmeliigilise liikuvuse digiteenuste osutajatele. Sellega kehtestatakse künnised

ET 9 ET

märkimisväärse turuosaga mitmeliigilise liikuvuse digiteenuste osutajate ja raudteeveo-

ettevõtjate kindlaksmääramiseks, millega tegeleksid riiklikud täitevasutused või Euroopa

Komisjon sõltuvalt turust, kus nimetatud ettevõtjatel on märkimisväärne turuosa. Komisjon

avaldab märkimisväärse turuosaga mitmeliigilise liikuvuse digiteenuste osutajate

nimekirja. Neid meetmeid oleks vaja selleks, et tagada veoettevõtjate kaitse mitmeliigilise

liikuvuse digiteenuste asendamatute osutajatega sõlmitavate ärilepingute puhul, sealhulgas

sätete abil, millega 1) kaitstakse ettevõtjate tundlikke äriandmeid, 2) keelatakse lisada

põhjendamatuid või tarbetuid lepingutingimusi, mis võivad takistada lepingu sõlmimist, ning

3) tagatakse, et internetipõhise piletimüügiteenuse osutajate saadav tasu põhineb õiglastel,

mõistlikel ja mittediskrimineerivatel kriteeriumidel. Selle poliitikavariandi kohaselt peaksid

liikmesriigid määrama riikliku asutuse, kes lahendab võimalikke pooltevahelisi vaidlusi.

Lisaks tuleks luua asjaomaste asutuste ELi tasandi võrgustik, et tagada nõuete järjepidev

täitmine kogu ELis. Peale selle peaksid mitmeliigilise liikuvuse digiteenuste osutajad kuvama

teavet kasvuhoonegaaside heite kohta, kui veoettevõtja selle teabe esitab, samas kui ettevõtjalt

tarbijale pakutava mitmeliigilise liikuvuse digiteenusega seotud internetipõhise

piletimüügiteenuse osutajad peaksid jagama andmeid avaliku sektori asutustega liikuvuse

haldamise eesmärgil.

Tagamaks, et mitmeliigilise liikuvuse digiteenuste raames osutatavate raudteeveoteenuste

valik oleks suurem, pakub see poliitikavariant rongipiletite müüki käsitleva määruse

ettepaneku alusel mitmeliigilise liikuvuse digiteenuste osutajatele kaitset seoses asendamatute

raudteeveo-ettevõtjatega sõlmitavate ärilepingutega, kehtestades eeskirjad turustamistasude

kohta ja keelates lepingutes piiravate klauslite kasutamise (välistavad klauslid, ebaõiglased ja

põhjendamatud tingimused, turundusklauslid ja muud tehnilised piirangud), et tagada

ärilepingute üle peetavatel läbirääkimistel suurem tasakaal läbirääkimispositsioonide vahel.

Poliitikavariandid 2, 3 ja 4 tuginevad poliitikavariandile 1 ning on konkreetselt seotud

rongipiletite müüki käsitleva määruse ettepanekuga.

Poliitikavariandiga 2 tugevdatakse rongipiletite müüki käsitleva määruse ettepanekut,

volitades raudteeveo-ettevõtjaid sõlmima ärilepinguid taotluse esitanud internetipõhise

piletimüügiteenuse osutajatega, tingimusel et need teenuseosutajad vastavad

miinimumnõuetele. Raudteeveo-ettevõtjate ja mitmeliigilise liikuvuse digiteenuste osutajate

vahelised ärilepingud peaksid rajanema õiglastel, mõistlikel ja mittediskrimineerivatel

tingimustel. Eelkõige ei tohi raudteeveo-ettevõtjad takistada oma piletite kombineerimist

teiste veoettevõtjate piletitega, võimaldades internetipõhise piletimüügiteenuse osutajatel

müüa neid ühtse piletina. See poliitikavariant võimaldaks mitmeliigilise liikuvuse digiteenuste

osutajatel laieneda ja lõppkokkuvõttes osutada terviklikku teenust.

Poliitikavariant 3 tugineb poliitikavariandile 2 ning sisaldab rongipiletite müüki käsitleva

määruse ettepaneku sätet, mille kohaselt peavad raudteeveo-ettevõtjate internetipõhise

piletimüügiteenuse asendamatud osutajad sõlmima lepingud taotluse esitanud raudteeveo-

ettevõtjatega, kes tegutsevad samas geograafilises piirkonnas kui raudteeveo-ettevõtjate

internetipõhise piletimüügiteenuse asendamatud osutajad, sealhulgas asjaomasesse

liikmesriiki suunduvate ja sealt väljuvate piiriüleste teenuste puhul. Nad peavad kohaldama

õiglasi, mittediskrimineerivaid ja mõistlikke lepingutingimusi. Poliitikavariant 3 edendaks

seega tervikliku teenuse kättesaadavust nii sõltumatute mitmeliigilise liikuvuse digiteenuste

kui ka raudteeveo-ettevõtjate internetipõhise piletimüügiteenuse asendamatute osutajate

puhul, pakkudes reisijatele rohkelt valikuvõimalusi kõigi internetipõhise piletimüügiteenuse

osutajate, sealhulgas nende seas, keda nad kõige sagedamini on eelistanud.

Poliitikavariandiga 4 pakutakse rongipiletite müüki käsitleva määruse ettepanekule

alternatiivi, millega tehakse kohustuslikuks raudtee-reisijateveo ja internetipõhise

ET 10 ET

piletimüügiteenuse osutajate eraldamine (st loobudes raudteeveo-ettevõtja internetipõhise

piletimüügiteenuse osutajatest), et kaotada nende stiimul oma konkurente diskrimineerida.

• Õigusnormide toimivus ja lihtsustamine

Ettepanek põhineb asjaolul, et liikmesriigid juba koguvad raudteeturu seirekava raames

teatavaid andmeid, mida kasutatakse raudteeveo-ettevõtjate turuosade hindamiseks

liikmesriikide lõikes. Lisaks tugineb ettepanek liikmesriikidele, kes on juba loonud

raudteevaldkonda reguleerivad asutused riikliku raudteeveoturu täitevasutustena, sealhulgas

piiriülese koostöö ja koordineerimise mehhanismi. Käesoleva ettepanekuga ei kaasne

VKEdele mingeid kohustusi.

• Põhiõigused

Ettepanek ei mõjuta põhiõiguste kaitset. Isikuandmete töötlemine nii internetipõhise

piletimüügiteenuse osutajate kui ka raudteeveo-ettevõtjate või raudteeveoteenuse korraldajate

poolt peab olema kooskõlas kehtiva Euroopa õigusraamistikuga, eelkõige isikuandmete kaitse

üldmäärusega.

4. MÕJU EELARVELE

Selleks et toetada Euroopa Komisjoni käesoleva ettepanekuga kehtestatud turuosa määramise

protsessi, ühtlustada koordineerimist riiklike täitevasutustega ning pidada täpset ja ajakohast

märkimisväärse turuosaga raudteeveo-ettevõtjate nimekirja, tagades turu läbipaistvuse ja

tulemusliku täitmise, on vaja kahte täistööajale taandatud töötajat.

5. MUU TEAVE

• Rakenduskavad ning järelevalve, hindamise ja aruandluse kord

Komisjon jälgib asjaomaste algatuste rakendamist mitme meetme ja põhinäitaja abil, millega

mõõdetakse eesmärkide saavutamisel tehtud edusamme. Lisaks on algatuste rakendamise

järelevalves keskne roll riiklikel täitevasututel. Hiljemalt viis aastat pärast õigusaktide

rakendamise algust kavatseb komisjon teha hindamise, et kontrollida, mil määral on

asjaomaste algatuste eesmärgid saavutatud. Hindamine tuleb teha ajal, mil tegeliku

rakendamise kohta on piisavalt andmeid. Sel viisil saab tagantjärele hinnata, kas algatused on

tõhusad, tulemuslikud, sidusad ja asjakohased ning kas neil on ELi lisaväärtus. Selline

analüüs hõlmab koostoimet mitmeliigilist broneerimist käsitleva määrusega ning

rongireisijate õigusi käsitleva määruse sihipärast läbivaatamist.

Üksikasjalikum teave järelevalve kohta on esitatud käesolevale ettepanekule lisatud komisjoni

talituste töödokumendi 9. peatükis.

• Ettepaneku sätete üksikasjalik selgitus

Artiklis 1 määratletakse määruse reguleerimisese.

Artiklis 2 sätestatakse määruse kohaldamisala.

Artiklis 3 esitatakse rida mõisteid.

Artiklis 4 sätestatakse kohustus pakkuda internetipõhise piletimüügiteenuse osutajatele sisu.

Artiklis 5 sätestatakse internetipõhise rongipiletimüügi teenuse asendamatute osutajate

kohustus majutada raudteeveotooteid.

Artiklis 6 sätestatakse eeskirjad õiglaste ja mittediskrimineerivate lepingutingimuste kohta.

ET 11 ET

Artiklis 7 kirjeldatakse märkimisväärse turuosaga raudteeveo-ettevõtjate kindlakstegemise

protsessi.

Artiklis 8 sätestatakse eeskirjad broneerimisperioodide kohta.

Artiklis 9 määratakse kindlaks pädevad riiklikud täitevasutused.

Artiklis 10 kirjeldatakse üksikasjalikult riiklike täitevasutuste ülesandeid ja pädevust.

Artiklis 11 kirjeldatakse üksikasjalikult kaebuste esitamise eeskirju.

Artiklis 12 sätestatakse käesoleva määruse rikkumise korral kohaldatavad karistused.

Artiklis 13 sätestatakse delegeeritud volituste rakendamise tingimused.

Artiklis 14 sätestatakse aruandluskohustused.

Artiklis 15 sätestatakse määruse jõustumise kuupäev.

ET 12 ET

2026/0115 (COD)

Ettepanek:

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS,

mis käsitleb rongipiletite müüki

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 91 lõike 1 punkti d,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele,

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust29,

võttes arvesse Regioonide Komitee arvamust30,

toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt

ning arvestades järgmist:

(1) Kuna raudteetransport on suures osas elektrifitseeritud ja energiatõhus, peaks

raudteeveoteenuste laialdasem kasutuselevõtt aitama vähendada transpordist tulenevat

heidet ja energiatarbimist. Selleks et saavutada liidu kestliku, aruka ja vastupidava

liikuvuse eesmärgid, peaks raudteetransport muutuma atraktiivsemaks, eelkõige seoses

taskukohasuse, usaldusväärsuse ja teenustega, mis vastavad paremini reisijate

vajadustele.

(2) Tõhus internetipõhine piletimüügisüsteem on raudtee-reisijateveo turu toimimiseks

hädavajalik. Mitmesugused konkurentsijuhtumid liidu ja liikmesriikide tasandil

näitavad, et internetipõhine rongipiletimüügi turg ei toimi optimaalselt. Uute

turuletulijate väljastatavate piletite vähene kättesaadavus turgu valitsevate raudteeveo-

ettevõtjate väljakujunenud internetimüügikanalites muudab tervikliku ülevaate

saamise olemasolevatest raudteeveoteenustest reisijate jaoks keeruliseks. Samamoodi

vähendab sõltumatute internetipõhiste piletimüügiteenuse osutajate atraktiivsust tarbija

silmis asjaolu, et neil on võimalik pakkuda turgu valitsevate raudteeveo-ettevõtjate

raudteetooteid vaid piiratud ulatuses.

(3) Raudtee sõiduplaanide teabe ja piletimüügi killustatus liidus takistab raudtee-

reisijateveo teenuste siseturu tõhusat toimimist. Lihtne juurdepääs kõigile

raudteetoodetele, alustades konkureerivate raudteeveo-ettevõtjate pakutavaid

alternatiive käsitlevast teabest, on keskse tähtsusega, et muuta raudteesüsteem

tarbijatele kättesaadavaks, atraktiivseks ja taskukohaseks. Reisijatele peaks olema

tagatud võimalus leida, võrrelda, kombineerida ja osta rongipileteid oma valitud

ühtsete piletite müügikanalist, säästes seeläbi aega ja vaeva oma vajadustele kõige

paremini vastava teenuse leidmisel. Internetipõhise piletimüügiteenuse osutajatel ja

29 ELT C , , lk . 30 ELT C , , lk .

ET 13 ET

raudteeveo-ettevõtjatel peaks olema võimalus pakkuda klientidele üha

integreeritumaid ja konkurentsivõimelisemaid teenuseid, sealhulgas ühtseid pileteid,

milles on ühendatud eri veoettevõtjate teenused, et reisijad saaksid täielikult ära

kasutada Euroopa raudteesüsteemi potentsiaali.

(4) Raudteeveo-ettevõtjatel ei pruugi olla huvi turustada oma toodete pileteid

internetipõhise piletimüügiteenuse osutajate kaudu, keda nad ei kontrolli või keda

kasutavad ka konkurendid. See võib jätta kliendid ilma võimalusest saada pakkumine

ühtse pileti ostuks. Seega peaks internetipõhise piletimüügiteenuse osutajatele olema

tagatud võimalus müüa ja kombineerida raudteeveoteenuse osutajate pakutavaid

tooteid ning neil peaks olema õigus sõlmida raudteeveoteenuse osutajatega

ärilepinguid raudteetoodete kuvamiseks, edasisuunamiseks, edasimüümiseks ja

turustamiseks.

(5) Tuleks kehtestada konkreetsed regulatiivsed nõuded, et vältida võimalikke

turumoonutusi, mis tulenevad raudteeveoteenuste turul internetipõhise

piletimüügiteenuse osutajate ja märkimisväärse turuosaga raudteeveo-ettevõtjate

vahelistest omandi- või kontrollisuhetest. Tuginedes asjakohasele kohtupraktikale ja

komisjoni otsustuspraktikale liidu konkurentsieeskirjade kohaldamisel, saab

märkimisväärse turuosa olemasolu eeldada, kui raudteeveo-ettevõtja turuosa on

vähemalt 50 %31.

(6) Liikmesriigis märkimisväärset turuosa omava raudteeveo-ettevõtja omandis või

kontrolli all olevad internetipõhise piletimüügiteenuse osutajad on rongipiletite turul

omandanud peaaegu monopoolse seisundi ning on rongireisijate jaoks standardseks

võrdlusaluseks. Isegi pärast sõltumatute internetipõhise piletimüügiteenuse osutajate ja

raudteeveo-ettevõtjate turule sisenemist on nende kliendibaas kaubamärgi tuntuse ja

püsivate ostuharjumuste poolest ning alternatiivsete internetipõhise piletimüügiteenuse

osutajate raskuste tõttu reisijate usalduse võitmisel endiselt ülekaalukalt suurim. Oma

suure turuosa tõttu on liikmesriigis märkimisväärse turuosaga raudteeveo-ettevõtja

omandis või kontrolli all olevad internetipõhise piletimüügiteenuse osutajad

asendamatud iga raudteeveo-ettevõtja jaoks, kes pakub veoteenuseid vastaval

riigisisesel turul, kuid sageli ei soovi nad majutada oma vertikaalselt integreeritud

raudteeveo-ettevõtjaga konkureerivate raudteeveoteenuse osutajate tooteid. See

takistab internetipõhise rongipiletimüügi teenuse asendamatute osutajate klientide

juurdepääsu terviklikule piletimüügiteenusele. Selleks et pakkuda tarbijale rohkem

valikuvõimalusi ja vältida teiste raudteeveo-ettevõtjate kahjustamist, peaksid sellised

internetipõhise rongipiletimüügi teenuse asendamatud osutajad pakkuma oma

teenuseid mittediskrimineerivatel tingimustel igale taotluse esitanud poolele ning alati

esitama teavet konkureerivaid teenuseid pakkuvate raudteeveo-ettevõtjate

sõiduplaanide kohta. Seega peaks nendel riigisisestel turgudel tegutsevatel raudteeveo-

ettevõtjatel olema õigus sõlmida asjaomaste teenuseosutajatega ärilepinguid

raudteetoodete edasisuunamiseks, edasimüümiseks ja turustamiseks.

(7) Kuigi ärilepingud on aluseks vastavate kohustuste ja eeliste kehtestamisele, ei pruugi

turuprotsessid tagada rongipiletite turul õiglast majanduslikku väljundit. Kuigi

internetipõhise piletimüügiteenuse osutajate tegevuse suhtes kohaldatakse Euroopa

Liidu toimimise lepingu artikleid 101 ja 102, kuuluvad nende sätete kohaldamisalasse

31 Kohtuotsus, Euroopa Kohus, 13. veebruar 1979, Hoffmann-La Roche vs. komisjon, 85/76,

EU:C:1979:36, punkt 41; kohtuotsus, Euroopa Kohus, 3. juuli 1991, Akzo vs. komisjon, C-62/86,

EU:C:1991:286, punkt 60 ning kohtuotsus, Üldkohus, 12. detsember 1991, Hilti vs. komisjon, T-30/89,

EU:T:1991:70.

ET 14 ET

vaid teatavad turuvõimu (näiteks turgu valitsev seisund konkreetsel turul) ja

konkurentsivastase tegevuse juhud ning nende täitmise tagamine toimub tagantjärele

ja eeldab sageli väga keerukate asjaolude põhjalikku juhtumipõhist uurimist. Lisaks ei

käsitleta kehtivas liidu õiguses tulemuslikult neid siseturu tõhusa toimimisega seotud

probleeme, mida oma tegevusega tekitavad internetipõhise piletimüügiteenuse

osutajad, kes konkurentsiõiguse käsituses ei pruugi turgu valitseda, või jäetakse need

probleemid üldse käsitlemata.

(8) Selleks et tagada, et internetipõhise piletimüügiteenuse osutajatele ja raudteeveo-

ettevõtjatele ei seataks ebamõistlikke kohustusi, tuleks selliste lepingute pooltelt nõuda

õiglaste, mõistlike ja mittediskrimineerivate lepingutingimuste

aktsepteerimist. Eelkõige tuleks ebaõiglaseks pidada raudteeveo-ettevõtjate poolt

kolmandatest isikutest internetipõhise rongipiletimüügi teenuse osutajate tasustamist ja

internetipõhise rongipiletimüügi teenuse asendamatute osutajate hinnakujundust, kui

see annab asjaomastele teenuseosutajatele või raudteeveo-ettevõtjatele eelise, mis on

ebaproportsionaalne raudteeveo-ettevõtjatele osutatava teenuse maksumusega.

Hinnakujunduse ja muude üldtingimuste õigluse kindlaksmääramisel võib

mõõdupuuna kasutada järgmisi võrdlusaluseid: hinnad või tingimused, mille on

kehtestanud teised teenuseosutajad samade või sarnaste teenuste suhtes; hinnad või

tingimused, mille on kehtestanud teenuseosutaja mitmesuguste seotud teenuste või

sarnaste teenuste või eri liiki kasutajate suhtes; hinnad või tingimused, mille on

kehtestanud teenuseosutaja sama teenuse suhtes erinevates geograafilistes

piirkondades; hinnad või tingimused, mille on kehtestanud teenuseosutaja sama

teenuse suhtes, mida ta osutab platvormiga vertikaalselt integreeritud raudteeveo-

ettevõtjale.

(9) Selleks et edendada raudteed kui atraktiivset alternatiivi vähem kestlikele

reisimisvõimalustele, peaks raudteeveo-ettevõtjad tegema raudteeveoteenuste piletid

kättesaadavaks piisavalt aegsasti, et reisijad saaksid reise tõhusalt planeerida, ning

internetipõhise piletimüügiteenuse osutajad ja muud raudteeveoteenuse osutajad

peaksid saama pakkuda oma teenuseid, näiteks ühtseid pileteid, eelkõige mitut

veoettevõtjat hõlmavate raudteeühenduste koordineerimise korral. [Taristu

läbilaskevõime kasutamist käsitleva uue määruse] kohaselt peavad taristuettevõtjad

avaldama liiklusgraafiku 5,25 kuud enne liiklusgraafikuperioodi algust. Seega niipea,

kui liiklusgraafikus eraldatakse teenuste jaoks taristu läbilaskevõime, peaksid

asjaomased piletid olema kättesaadavad ning raudteeveo-ettevõtjatel ja piletiteenuse

osutajatel peaks olema võimalus müüa asjaomaste raudteeveoteenuste pileteid

vähemalt viis kuud ette.

(10) Selleks et anda klientidele täielik ülevaade olemasolevatest raudteeühendustest ja

tagada kõigile teenuseosutajatele ühesugune nähtavus, peaksid internetipõhise

rongipiletimüügi teenuse asendamatud osutajad olenemata raudteeveoteenuse

osutajatelt vastavate taotluste saamisest avaldama oma veebisaidil kõigi

teenuseosutajate kõik raudteeveoteenuse pakkumised ning lisama need klientide

otsingutulemustesse. Selleks tuleks neil kasutada teavet, mis on kättesaadav komisjoni

delegeeritud määruse (EL) 2017/192632 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu

32 Komisjoni 31. mai 2017. aasta delegeeritud määrus (EL) 2017/1926, millega täiendatakse Euroopa

Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2010/40/EL seoses mitmeliigilisi liikumisvõimalusi käsitlevate

teabeteenuste osutamisega kogu ELis (ELT L 272, 21.10.2017, lk 1, ELI:

http://data.europa.eu/eli/reg_del/2017/1926/oj).

ET 15 ET

direktiivi 2010/40/EL33 alusel loodud riiklike juurdepääsupunktide kaudu, mis on

andmekasutajate jaoks ühtne juurdepääsupunkt eri transpordiliikidega seotud

liikumisvõimalusi ja liiklust käsitlevatele staatilistele, varasemaid perioode

hõlmavatele, jälgitavatele ja dünaamilistele andmetele ning mis on olulised ausa

konkurentsi ja tarbijate valikuvõimaluste toetamiseks.

(11) Vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile (EL) 2016/79734 sätestati

komisjoni rakendusmääruses (EL) 2026/25335 liidu raudteesüsteemi allsüsteemi

„telemaatikarakendused reisijate- ja kaubaveo teenuste jaoks“ koostalitluse tehniline

kirjeldus (KTK). Asjaomase määrusega kehtestati ühised, spetsiifilised ja liideste

nõuded raudteetranspordiandmete jagamisele, sealhulgas andmete jagamise ja

edasisuunamisega seotud kohustused. See hõlmab sõiduplaane, ümberistumisaegu,

raudteejaamade juurdepääsetavust, tariife, veotingimusi ning reaalajas saadavaid ja

prognoositavaid rongiliikluse andmeid. Raudteetranspordi puhul peavad need

andmekogumid olema terviklikud, raudteeveo-ettevõtjate poolt regulaarselt

ajakohastatavad ja kättesaadavad vähemalt riiklike juurdepääsupunktide kaudu ning

neid peab saama kasutada ka turustamise eesmärgil. Kui andmed on endiselt

puudulikud ja killustatud, raskendab see ühtsete piletite väljastamist, eelkõige

piiriüleste reiside puhul. Kõigi 27 riikliku juurdepääsupunkti kaudu toimiv ühtne

kontaktpunkt andmetega tutvumiseks lihtsustaks juurdepääsu asjakohastele andmetele

kogu ELis ja edendaks üleeuroopaliste raudteeveoteenuste osutamist.

(12) Selleks et tagada käesoleva määruse ühetaolised rakendamistingimused, tuleks

komisjonile anda rakendamisvolitused, et ta saaks kehtestada üksikasjalikud nõuded

raudteeveoteenuse osutajate ja internetipõhise piletimüügiteenuse osutajate vaheliste

õiglaste ja mittediskrimineerivate lepingutingimuste ühtlustatud tõlgendamiseks.

Komisjonile tuleks anda rakendamisvolitused ka selleks, et võimaldada tal määrata

kindlaks märkimisväärse turuosaga raudteeveo-ettevõtjaid või kustutada ettevõtjaid

märkimisväärse turuosaga raudteeveo-ettevõtjate nimekirjast. Neid volitusi tuleks

teostada kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 182/201136.

(13) Kuna käesoleva määruse eesmärke, mis hõlmavad piiriüleste rongireiside teenuse

edendamist kestliku liikuvuse vahendina ja sellest tulenevat vajadust eeskirjade järele,

mida ühetaoliselt kohaldatakse piiriüleste piletite suhtes, ei suuda liikmesriigid

vajalikul määral saavutada, küll aga saab neid internetipõhise piletimüügiteenuse

piiriüleste aspektide tõttu paremini saavutada liidu tasandil, võib liit võtta meetmeid

kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega.

33 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 7. juuli 2010. aasta direktiiv 2010/40/EL, mis käsitleb raamistikku

intelligentsete transpordisüsteemide kasutuselevõtmiseks maanteetranspordis ja liideste jaoks teiste

transpordiliikidega (ELT L 207, 6.8.2010, lk 1, ELI: http://data.europa.eu/eli/dir/2010/40/oj). 34 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. mai 2016. aasta direktiiv (EL) 2016/797 Euroopa Liidu

raudteesüsteemi koostalitluse kohta (uuesti sõnastatud) (ELT L 138, 26.5.2016, lk 44, ELI:

http://data.europa.eu/eli/dir/2016/797/oj). 35 Komisjoni 6. veebruari 2026. aasta rakendusmäärus (EL) 2026/253, milles käsitletakse Euroopa Liidu

raudteesüsteemi telemaatikarakenduste allsüsteemi tehnilist kirjeldust andmete jagamise

koostalitlusvõime tagamiseks raudteetranspordis (telemaatika KTK) ning millega tunnistatakse

kehtetuks määrused (EL) nr 454/2011 (reisijateveoteenuste telemaatikarakenduste KTK) ja

(EL) nr 1305/2014 (kaubaveoteenuste telemaatikarakenduste KTK)

(ELT L, 2026/253, 10.2.2026, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg_impl/2026/253/oj). 36 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 2011. aasta määrus (EL) nr 182/2011, millega

kehtestatakse eeskirjad ja üldpõhimõtted, mis käsitlevad liikmesriikide läbiviidava kontrolli

mehhanisme, mida kohaldatakse komisjoni rakendamisvolituste teostamise suhtes (ELT L 55,

28.2.2011, lk 13, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2011/182/oj).

ET 16 ET

Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev

määrus nimetatud eesmärkide saavutamiseks vajalikust kaugemale.

(14) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2022/206537 on sätestatud täielikult

ühtlustatud horisontaalsed normid vahendusteenuste, sealhulgas digiplatvormide ja

internetipõhiste otsingumootorite pakkumise kohta liidus. Käesoleva määrusega ei

tuleks muuta kõnealuse määruse kohaldamisala.

(15) Kui raudteeveoteenuse osutajad, internetipõhise piletimüügiteenuse osutajad ja

internetipõhise rongipiletimüügi teenuse asendamatud osutajad peavad vahetama

isikuandmeid raudteetoodete kuvamiseks, edasisuunamiseks, edasimüümiseks või

turustamiseks, peaks selline teabevahetus olema kooskõlas Euroopa Parlamendi ja

nõukogu määrusega (EL) 2016/67938. Kui need pooled lepivad lepingutingimuste

raames kokku konkreetsete küberturvalisuse meetmete rakendamises, tuleks nende

meetmetega tagada ka isikuandmete kaitset ohustavatele riskidele vastav turbeaste.

(16) Käesoleva määrusega raudteeveoteenuse osutajatele ja teatavatele rongipiletite

veebimüügiteenuse osutajatele kehtestatud kohustused ei tohiks piirata Euroopa Liidu

toimimise lepingu artiklite 101 ja 102 ega riigisiseste konkurentsieeskirjade

kohaldamist. Käesoleva määruse eesmärk on kaitsta liidu konkurentsieeskirjadega

kaitstud huvidest erinevaid õiguslikke huve,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Reguleerimisese

Käesolevas määruses sätestatakse raudteeveoteenuse osutajate ja teatavate internetipõhise

rongipiletimüügi teenuse osutajate kohustused seoses raudteeveoteenuse kohta teabe

esitamisega ning ärilepingute sõlmimisega raudteetoodete kuvamiseks, edasisuunamiseks,

edasimüümiseks või turustamiseks.

Artikkel 2

Kohaldamisala

1. Käesolevat määrust kohaldatakse järgmise suhtes:

(a) raudteeveoteenuse osutajad,

(b) internetipõhise piletimüügiteenuse osutajad.

Määrust kohaldatakse osaliselt või täielikult liidus osutatavate raudteeveoteenuste

suhtes.

37 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 19. oktoobri 2022. aasta määrus (EL) 2022/2065, mis käsitleb

digiteenuste ühtset turgu ja millega muudetakse direktiivi 2000/31/EÜ (digiteenuste määrus) (ELT L

277, 27.10.2022, lk 1, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2022/2065/oj). 38 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. aprilli 2016. aasta määrus (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse

kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks

tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus) (ELT L 119, 4.5.2016, lk 1, ELI:

http://data.europa.eu/eli/reg/2016/679/oj).

ET 17 ET

2. Käesolev määrus ei piira määruse (EL) XX [määrus, mis käsitleb mitmeliigilist

broneerimist]39 ja infoühiskonna teenuste osutamise muid aspekte reguleerivate

muude liidu õigusaktide kohaldamist.

3. Käesolev määrus ei piira Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 101 ja 102 ega

liikmesriikide konkurentsieeskirjade kohaldamist.

4. Käesolevat määrust ei kohaldata järgmise suhtes:

(a) metroo- ja trammiteenused;

(b) üksnes ajaloolisel või turismi eesmärgil osutatavad raudteeveoteenused, mis

harilikult ei ole mõeldud tavapäraste transpordivajaduste rahuldamiseks;

(c) raudteeveoteenused eraldiseisvatel võrkudel, mis on ette nähtud üksnes linna-

või linnalähiliinide käitamiseks;

(d) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/115040 artikli 2 punktis 5

määratletud internetipõhised otsingumootorid.

Artikkel 3

Mõisted

Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:

(1) „raudteeveo-ettevõtja“ – Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2012/34/EL40

artikli 3 punktis 1 määratletud raudteeveo-ettevõtja;

(2) „pilet“ – Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2021/78241 artikli 3

punktis 7 määratletud pilet;

(3) „internetipõhine piletimüügiteenus“ – infoühiskonna teenus, mis hõlmab lisaks

raudteetoodete kuvamisele nende edasisuunamist, edasimüümist ja turustamist kas

ettevõtjalt tarbijale või ettevõtjalt ettevõtjale pakutavas teenuses;

(4) „raudteeveoteenuse osutaja“ – raudteeveo-ettevõtja, raudtee avaliku teenindamise

lepingu eest vastutav pädev asutus või mis tahes muu juriidiline isik, kes osutab või

korraldab raudtee-reisijateveo teenuseid;

(5) „edasisuunamine“ – lõppkasutaja suunamine asjaomasele internetipõhisele

piletimüügiteenusele, mille abil saab kontrollida ühe või mitme kuvatava

raudteetoote kättesaadavust ja osta lõppkasutaja valitud raudteetooteid;

(6) „edasimüümine“ – ühe või mitme raudteetootega seotud teenus, mida osutab

rakendusmääruse (EL) 2026/253 artikli 3 punktis 42 määratletud vahendaja;

(7) „turustamine“ – ühe või mitme raudteetootega seotud teenus, mida osutab

rakendusmääruse (EL) 2026/253 artikli 3 punktis 38 määratletud turustaja;

(8) „ärileping“ – raudteeveoteenuse osutaja ja internetipõhise piletimüügiteenuse osutaja

vaheline kirjalik leping, milles käsitletakse raudteetoodete kuvamist, edasisuunamist,

edasimüümist või turustamist;

39 Määrus (EL) XX, mis käsitleb mitmeliigilist broneerimist. 40 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. novembri 2012. aasta direktiiv 2012/34/EL, millega luuakse ühtne

Euroopa raudteepiirkond (ELT L 343, 14.12.2012, lk 32, ELI: http://data.europa.eu/eli/dir/2012/34/oj). 41 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2021. aasta määrus (EL) 2021/782 rongireisijate õiguste ja

kohustuste kohta (ELT L 172, 17.5.2021, lk 1, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2021/782/oj).

ET 18 ET

(9) „reisivõimaluste otsijate ja reisi broneerijate suhe“ – raudteeveoteenuse osutaja

internetipõhise piletimüügiteenuse kaudu esitatud piletimüügiga seotud päringute

arvu ja teatava ajavahemiku jooksul tegelikult müüdud piletite suhtarv;

(10) „raudteetoode“ – rakendusmääruse (EL) 2026/253 artikli 3 punktis 4 määratletud

raudteetoode;

(11) „broneering“ – määruse (EL) 2021/782 artikli 3 punktis 8 määratletud broneering;

(12) „vertikaalselt integreeritud“ – asjaomaste üksuste organisatsiooniline, rahaline ja

halduslik integreerumine tingimustel, mis võimaldavad ühel neist teostada teise üle

otsest või kaudset kontrolli nõukogu määruse (EÜ) nr 139/200442 artikli 3

tähenduses;

(13) „ühtne pilet“ – määruse (EL) 2021/782 artikli 3 punktis 9a määratletud ühtne pilet;

(14) „sisu“ – kõik raudteetooted ning nendega seotud allahindlused ja kasutusviisid,

sealhulgas reaalaja-andmed, mis on seotud raudteeveoteenuse osutaja raudtee-

reisijateveo teenustega ja mis kuvatakse kokkuleppel raudteeveoteenuse osutajaga

raudteeveoteenuse osutaja enda internetipõhises kasutajaliideses või muus digitaalses

kanalis;

(15) „internetipõhine kasutajaliides“ – internetipõhine kasutajaliides määruse

(EL) 2022/2065 artikli 3 punktis m määratletud tähenduses.

Artikkel 4

Kohustus pakkuda internetipõhise piletimüügiteenuse osutajatele sisu

(jagamiskohustus)

1. Raudteeveoteenuse osutaja sõlmib taotluse esitanud internetipõhise

piletimüügiteenuse osutajaga ärilepingu, et pakkuda sisu oma raudteetoodete

kuvamiseks, edasisuunamiseks, edasimüümiseks või turustamiseks.

Esimeses lõigus osutatud leping ei hõlma pileteid, mis võimaldavad nende omanikel

reisida mitme transpordiliigiga, kui asjaomase raudteeveoteenuse piletid on tehtud

kättesaadavaks ja neid saab osta eraldiseisva raudteetootena.

Raudteeveoteenuse osutaja alustab läbirääkimisi esimeses lõigus osutatud lepingu

sõlmimiseks kahe kuu jooksul alates internetipõhise piletimüügiteenuse osutaja

taotluse saamisest. Kui pooled ei ole kokku leppinud teisiti, sõlmitakse leping

kaheksa kuu jooksul alates taotluse saamisest.

2. Kui artikli 11 lõike 5 kohasest otsusest ei tulene teisiti, ei kohaldata käesoleva artikli

lõiget 1 juhul, kui taotluse esitanud internetipõhise piletimüügiteenuse osutaja

keeldub täitmast tingimusi, mida raudteeveoteenuse osutaja nõuab vastavalt artikli 6

lõikele 2.

42 Nõukogu 20. jaanuari 2004. aasta määrus (EÜ) nr 139/2004 kontrolli kehtestamise kohta ettevõtjate

koondumiste üle (EÜ ühinemismäärus) (ELT L 24, 29.1.2004, lk 1, ELI:

http://data.europa.eu/eli/reg/2004/139/oj).

ET 19 ET

Artikkel 5

Internetipõhise rongipiletimüügi teenuse asendamatute osutajate kohustus majutada

raudteetooteid (majutamiskohustus)

1. Internetipõhise piletimüügiteenuse osutajaid käsitatakse internetipõhise

rongipiletimüügi teenuse asendamatute osutajatena, kui nad on vertikaalselt

integreeritud raudteeveo-ettevõtjaga, kes artikli 7 kohaselt on määratud asjaomases

liikmesriigis märkimisväärset turuosa omavaks raudteeveo-ettevõtjaks.

2. Internetipõhise rongipiletimüügi teenuse asendamatu osutaja sõlmib taotluse esitanud

raudteeveoteenuse osutajaga ärilepingu, et kuvada, edasi suunata, edasi müüa või

turustada asjaomase raudtee-reisijateveo teenuse osutaja raudteetooteid seoses

teenustega, mida pakutakse liikmesriigis või mille lähte- või sihtkoht on

liikmesriigis, kus internetipõhise piletimüügiteenuse osutajaga vertikaalselt

integreeritud raudteeveo-ettevõtjal on raudteeveoturul märkimisväärne turuosa

artikli 7 tähenduses.

Internetipõhise rongipiletimüügi teenuse asendamatu osutaja alustab läbirääkimisi

esimeses lõigus osutatud lepingu sõlmimiseks kahe kuu jooksul alates

raudteeveoteenuse osutaja taotluse saamisest. Kui pooled ei ole kokku leppinud

teisiti, sõlmitakse leping kaheksa kuu jooksul alates taotluse saamisest.

3. Kui artikli 11 lõike 5 kohasest otsusest ei tulene teisiti, ei kohaldata käesoleva artikli

lõiget 2 juhul, kui taotluse esitanud raudteeveoteenuse osutaja keeldub täitmast

tingimusi, mida internetipõhise rongipiletimüügi teenuse asendamatu osutaja nõuab

vastavalt artikli 6 lõikele 4.

4. Olenemata taotlusest ja mitte hiljem kui [Euroopa Liidu Väljaannete Talitus, palun

lisada kuupäev – 12 kuud pärast käesoleva määruse jõustumist] lisab internetipõhise

rongipiletimüügi teenuse asendamatu osutaja asjakohastesse otsingutulemustesse

kõik kättesaadavad raudteeveoteenused, mida osutatakse või mille lähte- või sihtkoht

on liikmesriigis, kus internetipõhise piletimüügiteenuse osutajaga vertikaalselt

integreeritud raudteeveo-ettevõtjal on raudteeturul märkimisväärne turuosa käesoleva

määruse artikli 7 tähenduses, ning kuvab neid teenuseid asjakohastes

otsingutulemustes. Kättesaadavate teenuste sõiduplaanid esitatakse teabe põhjal, mis

on kättesaadav delegeeritud määrusega (EL) 2017/1926 loodud riiklike

juurdepääsupunktide kaudu.

Artikkel 6

Õiglased ja mittediskrimineerivad tingimused

1. Artikli 4 lõike 1 alusel ärilepinguid sõlmivad raudteeveoteenuse osutajad:

(a) ei lisa ärilepingule ebaõiglasi tingimusi ega nõua nõustumist lisatingimustega,

mis ei ole vajalikud nende raudteetoodete kuvamiseks, edasisuunamiseks,

edasimüümiseks ega turustamiseks;

(b) teevad internetipõhise piletimüügiteenuse osutaja nõudmise korral talle

kättesaadavaks kogu oma raudteetoodetega seotud sisu, sealhulgas selliste

toodete kohta, mis sõltuvad kättesaadavusest ja broneeringutest või

indekseeritud hinnast rakendusmääruse (EL) 2026/253 artikli 3 punkti 45

tähenduses;

ET 20 ET

(c) teevad internetipõhise piletimüügiteenuse osutaja nõudmise korral talle

kättesaadavaks kõik reaalaja-andmed seoses raudtee-reisijateveo teenustega,

mille need raudteeveoteenuse osutajad teevad tarbijatele kättesaadavaks oma

internetipõhise kasutajaliidese, digitaalse piletimüügi- või teabevahetuskanali

kaudu;

(d) tagavad, et kõik ärilepingu rakendamise raames esitatavad andmed, sealhulgas

sisu, on täpsed, täielikud ja ajakohased;

(e) võimaldavad internetipõhise piletimüügiteenuse osutajal kombineerida mis

tahes raudteetooteid, sealhulgas erinevate raudteeveoteenuse osutajate tooteid,

tingimusel et kohaldatakse rakendusmääruse (EL) 2026/253 artikli 15 kohaselt

kehtestatud minimaalseid ümberistumisaegu;

(f) lubavad internetipõhise piletimüügiteenuse osutajal raudteetoodete

kombineerimise korral müüa seda kombinatsiooni ühtse piletina;

(g) tagavad, et kui lepitakse kokku tasu kohaldamises, on selline tasu õiglane,

mõistlik ja mittediskrimineeriv;

(h) tagavad, et reisivõimaluste otsijate ja reisi broneerijate suhet käsitlevad nõuded

on õiglased, mõistlikud ja mittediskrimineerivad, ning eelkõige, et vajaduse

korral on need nõuded vähemalt samad, mis on kokku lepitud nende endi

vertikaalselt integreeritud internetipõhise piletimüügiteenuse osutajaga;

(i) ei tohi osaleda üheski tegevuses, mis kahjustab punktides a–h sätestatud

kohustuste tõhusat täitmist, olenemata sellest, kas selline tegevus on

lepingulist, ärilist, tehnilist või muud laadi.

2. Raudteeveoteenuse osutajad võivad nõuda, et artikli 4 lõike 1 alusel ärilepinguid

sõlmivad internetipõhise piletimüügiteenuse osutajad nõustuksid mõistlike

tingimustega, sealhulgas järgmisega:

(a) internetipõhise piletimüügiteenuse kaudu tehtud päringute ja tehingutega

seotud andmete edastamine;

(b) minimaalse tehnilise suutlikkuse tagamine vastavalt rakendusmääruse

(EL) 2026/253 artiklitele 4, 6, 7, 9, 10, 11, 13, 14, 15 ja 18 ning selle lisale;

(c) finantsstabiilsuse ja maksevõime tõendamine, sealhulgas vastavus

kohaldatavatele raamatupidamiseeskirjadele, ning piisavate rahaliste vahendite

olemasolu tõendamine ärilepingust tulenevate kohustuste täitmiseks;

(d) talitluspidevuse kavade esitamine;

(e) küberturvalisuse meetmete rakendamine ja haldamine, et tagada kaitse loata

juurdepääsu, andmetega seotud rikkumiste ja muude küberohtude eest;

(f) tagamine, et nende raudteetoodete kõrval ei kuvata kahjulikku ega ebasündsat

reklaamsisu;

(g) andmevahetuse ja maksete õigeaegsus.

Mõistlikud ühekordsed kulud, mis on seotud raudteeveoteenuse osutaja vastavate

operatsioonisüsteemidega ühenduse loomisega, kannab taotluse esitanud

internetipõhise piletimüügiteenuse osutaja.

3. Artikli 5 alusel ärilepingut sõlmiv internetipõhise rongipiletimüügi teenuse

asendamatu osutaja:

ET 21 ET

(a) ei lisa ärilepingule ebaõiglasi tingimusi ega nõua nõustumist lisatingimustega,

mis ei ole vajalikud raudteetoodete kuvamiseks, edasisuunamiseks,

edasimüümiseks ega turustamiseks;

(b) tagab, et kõik ärilepingu rakendamise raames esitatavad andmed, sealhulgas

sisu, on täpsed, täielikud ja ajakohased;

(c) tagab, et kui lepitakse kokku tasu kohaldamises, on selline tasu õiglane,

mõistlik ja mittediskrimineeriv;

(d) nõustub reisivõimaluste otsijate ja reisi broneerijate suhet käsitlevate nõuetega,

mis on õiglased, mõistlikud ja mittediskrimineerivad;

(e) vajaduse korral tagab vajaliku kaitse ja käitlemise järgmise puhul:

i) isikuandmed vastavalt määrusele (EL) 2016/679;

ii) tundlikud äriandmed;

(f) ei osale üheski tegevuses, mis kahjustab punktides a–e sätestatud kohustuste

tõhusat täitmist, olenemata sellest, kas selline tegevus on lepingulist, ärilist,

tehnilist või muud laadi.

4. Internetipõhise rongipiletimüügi teenuse asendamatud osutajad võivad artikli 5 alusel

ärilepinguid sõlmivatelt raudteeveoteenuse osutajatelt nõuda nõustumist mõistlike

käitamis- ja tehniliste tingimustega, sealhulgas järgmisega:

(a) minimaalse tehnilise suutlikkuse tagamine vastavalt rakendusmääruse

(EL) 2026/253 artiklitele 7, 10, 11 ja 14 ning selle lisale;

(b) küberturvalisuse meetmete rakendamine ja haldamine, et tagada kaitse loata

juurdepääsu, andmetega seotud rikkumiste ja muude küberohtude eest;

(c) vajaduse korral tagavad vajaliku kaitse ja käitlemise järgmise puhul:

i) isikuandmed kooskõlas määrusega (EL) 2016/679;

ii) tundlikud äriandmed;

(d) andmevahetuse ja maksete õigeaegsus.

5. Komisjon võib rakendusaktidega kehtestada üksikasjalikud sätted õiglaste ja

mittediskrimineerivate tingimuste ühtlustatud tõlgendamise kohta ärilepingutes, mis

sõlmitakse raudteeveoteenuse osutajate ja internetipõhise piletimüügiteenuse

osutajate vahel artiklite 4 ja 5 alusel. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu

kooskõlas artikli 13 lõikes 2 osutatud nõuandemenetlusega.

Artikkel 7

Märkimisväärse turuosaga raudteeveo-ettevõtjad

1. Raudteeveo-ettevõtja määratakse asjaomase liikmesriigi raudteeveoturul

märkimisväärset turuosa omavaks raudteeveo-ettevõtjaks, kui ta osutab selles

liikmesriigis vähemalt 50 % raudtee-reisijateveo teenustest, väljendatuna

reisijakilomeetrites.

ET 22 ET

2. Käesoleva artikli lõikes 1 osutatud turuosa määratakse kindlaks andmete põhjal,

mille liikmesriigid esitavad komisjonile vastavalt komisjoni rakendusmäärusele

(EL) 2015/110043.

3. Komisjon võtab kuue kuu jooksul pärast käesoleva artikli lõikes 2 osutatud andmete

saamist rakendusaktiga vastu otsuse, mille kohaselt raudteeveo-ettevõtja määratakse

käesoleva artikli lõike 1 kohaselt raudteeveoturul märkimisväärset turuosa omavaks

raudteeveo-ettevõtjaks. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 13

lõikes 2 osutatud nõuandemenetlusega. Komisjon avaldab põhjendamatu viivituseta

spetsiaalsel veebisaidil nimekirja raudteeveo-ettevõtjatest, kellel on raudteeveoturul

märkimisväärne turuosa, ja ajakohastab seda.

4. Kui raudteeveo-ettevõtja määramisega seotud asjaolud on muutunud, st raudteeveo-

ettevõtja raudtee-reisijateveo turuosa on tema määramisega seotud liikmesriigis ühe

aasta pikkuse katkematu ajavahemiku jooksul olnud väiksem kui 50 %, võib

raudteeveo-ettevõtja paluda komisjonil lõpetada tema määramise asjaomase

liikmesriigi märkimisväärse turuosaga raudteeveo-ettevõtjaks ja kustutada ta

käesoleva artikli lõikes 3 osutatud nimekirjast. Komisjon hindab taotlust käesoleva

artikli lõikes 2 osutatud viimaste kättesaadavate andmete põhjal ning võtab juhul, kui

taotlus on hinnatud põhjendatuks, vastu rakendusakti, millega lõpetatakse asjaomase

raudteeveo-ettevõtja käsitamine märkimisväärse turuosaga ettevõtjana ja

kustutatakse ta asjaomasest nimekirjast. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu

kooskõlas artikli 13 lõikes 2 osutatud nõuandemenetlusega.

Artikkel 8

Broneerimisperiood

Raudteeveoteenuse osutajad teevad raudteeveoteenuse piletid müügiks kättesaadavaks

vähemalt viis kuud enne asjaomase raudteeveoteenuse osutamist, tingimusel et see on kantud

[määrus, mis käsitleb raudteetaristu läbilaskevõime kasutamist] artikli 5 punktis 14

määratletud liiklusgraafikusse. See nõue ei piira raudteeveoteenuse osutaja võimalust muuta

edaspidi oma hindu või lisada liiklusgraafikusse uusi teenuseid. Lisandunud teenuste piletid

tehakse kättesaadavaks viivitamata pärast liiklusgraafikusse lisamist.

Artikkel 9

Riiklikud täitevasutused

1. Liikmesriigid määravad käesoleva määruse kohaseks riiklikuks täitevasutuseks

direktiivi 2012/34/EL artiklis 55 osutatud reguleeriva asutuse.

Liikmesriigid, kelle suhtes ei kohaldata direktiivi 2012/34/EL artiklit 55, määravad

riiklikuks täitevasutuseks täitevasutuse, mille nad on määranud määruse [määrus, mis

käsitleb mitmeliigilist broneerimist] alusel.

2. Selle liikmesriigi riiklikul täitevasutusel, kus raudteeveoteenuse osutaja on asutatud,

on õigus nõuda asjaomaselt raudteeveoteenuse osutajalt käesoleva määruse täitmist.

3. Selle liikmesriigi riiklikul täitevasutusel, kus internetipõhise rongipiletimüügi

teenuse osutaja on asutatud, on õigus nõuda asjaomaselt teenuseosutajalt käesoleva

määruse täitmist.

43 Komisjoni 7. juuli 2015. aasta rakendusmäärus (EL) 2015/1100 liikmesriikide aruandekohustuste kohta

raudteeturu järelevalve raames (ELT L 181, 9.7.2015, lk 1, ELI:

http://data.europa.eu/eli/reg_impl/2015/1100/oj).

ET 23 ET

4. Kui internetipõhise rongipiletimüügi teenuse osutaja ei ole liidus asutatud, on kõikide

liikmesriikide riiklikel täitevasutustel õigus nõuda asjaomaselt piletimüügiteenuse

osutajalt käesoleva määruse täitmist.

Artikkel 10

Riiklike täitevasutuste ülesanded ja pädevus

1. Liikmesriigid tagavad, et riikliku täitevasutuse ülesanded ja kohustused on selgelt

määratletud ning hõlmavad vähemalt järgmist:

(a) käesoleva määruse järgimise seire ja meetmete võtmine määruse nõuetekohase

rakendamise tagamiseks;

(b) käesoleva määruse väidetavate rikkumiste kohta esitatud kaebuste käsitlemine;

(c) omal algatusel tegutsemine, et tagada käesoleva määruse järgimine;

(d) kooskõlas artikliga 12 kehtestatud karistuste määramine, kui riiklik täitevasutus

teeb kindlaks, et käesoleva määruse sätteid on rikutud;

(e) koostöö tegemine teiste liikmesriikide riiklike täitevasutuste ja komisjoniga, et

tagada käesoleva määruse ühtne täitmine.

2. Seoses lõike 1 kohaldamisega esitavad raudteeveoteenuse osutajad, internetipõhise

piletimüügiteenuse osutajad ja vajaduse korral kõik muud üksused pädevale

riiklikule täitevasutusele sellelt taotluse saamisel asjakohased dokumendid ja teabe

põhjendamatu viivituseta ja hiljemalt ühe kuu jooksul alates vastava taotluse

kättesaamisest. Keerukate juhtumite puhul võib riiklik täitevasutus taotluse korral

seda tähtaega pikendada maksimaalselt kolme kuuni alates vastava taotluse

kättesaamisest.

3. Riikliku täitevasutuse otsus on siduv kõigile selles otsuses osutatud isikutele. See ei

allu teise haldusorgani kontrollile. Riiklikul täitevasutusel on õigus nõuda oma

otsuste täitmist, rakendades asjakohaseid karistusi.

4. Liikmesriigid tagavad, et riikliku täitevasutuse tehtud otsuseid on võimalik kohtus

vaidlustada. Riikliku täitevasutuse otsuse peale esitatud kaebusel võib olla otsuse

täitmist peatav toime üksnes siis, kui otsuse vahetu õigusmõju võib põhjustada otsuse

vaidlustajale pöördumatut või ilmselgelt ülemäärast kahju.

5. Liikmesriigid tagavad, et riikliku täitevasutuse tehtud otsused avaldatakse.

6. Riiklikud täitevasutused teevad koostööd teiste liikmesriikide riiklike

täitevasutustega ja komisjoniga, et tagada käesoleva määruse ühtne täitmine,

vastastikune abi turujärelevalvega seotud ülesannete puhul, täitmise tagamine,

turuosa määramise protsess ja kaebuste käsitlemine, sealhulgas asjakohase teabe

vahetamise kaudu, samal ajal nõuetekohaselt austades tundlike äriandmete

konfidentsiaalsust. Riiklikud täitevasutused teevad direktiivi 2012/34/EL artikli 57

lõikes 1 osutatud reguleerivate asutuste võrgustiku raames koostööd seoses ühiste

konsultatsioonide ja uurimiste, arvamuste või soovituste vastuvõtmise või muu

asjakohase tegevusega. Kui käesoleva määruse artikli 9 lõike 1 teise lõigu kohaselt

on määratud riiklik täitevasutus, kutsutakse seda asutust käesoleva määruse

kohaldamiseks võrgustikuga ühinema. 

7. Riiklikud täitevasutused avaldavad [30. juuniks 2030] ja seejärel iga kahe aasta

tagant aruanded statistikaga oma käesolevast määrusest tuleneva tegevuse, sealhulgas

ET 24 ET

kohaldatud karistuste kohta. Aruanded tehakse avalikult kättesaadavaks

täitevasutuste veebisaitidel.

Artikkel 11

Kaebused

1. Internetipõhise piletimüügiteenuse osutajatel on õigus esitada kaebus käesoleva

määruse väidetava rikkumise kohta selle liikmesriigi riiklikule täitevasutusele, kus

nad on asutatud.

2. Raudteeveoteenuse osutajatel on õigus esitada kaebusi käesoleva määruse väidetava

rikkumise kohta selle liikmesriigi riiklikule täitevasutusele, kus nad on asutatud.

3. Internetipõhise piletimüügiteenuse osutajal, kes ei ole asutatud liidus, on õigus

esitada käesoleva määruse väidetava rikkumise kohta kaebus selle liikmesriigi

pädevale riiklikule täitevasutusele, kus väidetava rikkumise toime pannud pool on

asutatud või mille territooriumil asjaomaseid raudteeveoteenuseid või osa neist

teenustest osutati.

4. Käesoleva artikli lõigete 1, 2 ja 3 kohase kaebuse saanud riiklik täitevasutus hindab

kaebust. Vajaduse korral edastab ta selle viivitamata pädevale riiklikule

täitevasutusele vastavalt artiklile 9.

5. Pädev riiklik täitevasutus käsitleb kaebusi mõistliku aja jooksul. Kui kaebus

puudutab artikli 4 lõikes 1 ja artikli 5 lõikes 2 osutatud ärilepingu sõlmimata jätmist

kaheksa kuu jooksul, teeb riiklik täitevasutus kuue kuu jooksul alates kaebuse

saamisest otsuse, milles määratakse kindlaks sõlmimisele kuuluva lepingu

tingimused.

6. Riiklikud täitevasutused keelduvad kaebust menetlemast, kui teine samateemaline

kaebus samade poolte vahel on juba esitatud teisele riiklikule täitevasutusele või kui

mõne liikmesriigi kohtus on taotletud tõhusat õiguskaitsevahendit.

7. Selle liikmesriigi riiklik täitevasutus, kus internetipõhise piletimüügiteenuse osutaja

on asutatud, ja selle liikmesriigi riiklik täitevasutus, kus asjaomast raudteeveoteenust

või osa sellest osutatakse, teevad koostööd kooskõlas artikli 10 lõikega 6.

8. Riiklikud täitevasutused esitavad kaebuse olemasolu kohta teavet nende

liikmesriikide riiklikele täitevasutustele,

(a) kus on asutatud kaebusega seotud internetipõhise piletimüügiteenuse osutaja;

(b) kus on asutatud kaebusega seotud raudteeveo-ettevõtja;

(c) mille territooriumil veoteenuseid osutati.

Kaebust menetlev riiklik täitevasutus võib taotleda asjakohast teavet ka esimeses

lõigus osutatud riiklikelt täitevasutustelt ning võtab seda teavet enne otsuse tegemist

arvesse.

Artikkel 12

Karistused

1. Liikmesriigid kehtestavad käesoleva määruse rikkumise korral kohaldatavad

karistusnormid ja võtavad kõik vajalikud meetmed, et tagada nende rakendamine ja

ET 25 ET

täitmine. Nimetatud karistused peavad olema tõhusad, proportsionaalsed, hoiatavad

ja mittediskrimineerivad.

2. Liikmesriik teatab komisjonile need normid ja meetmed hiljemalt [käesoleva

määruse kohaldamise alguskuupäev] ja annab komisjonile viivitamata teada kõigist

nende muudatustest.

Artikkel 13

Komiteemenetlus

1. Komisjoni abistab direktiivi 2012/34/EL artikli 62 lõike 1 alusel loodud Euroopa

ühtse raudteepiirkonna komitee (SERAC). Nimetatud komitee on komitee määruse

(EL) nr 182/2011 tähenduses.

2. Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artiklit 4.

Artikkel 14

Aruanne

Hiljemalt [Euroopa Liidu Väljaannete Talitus, palun lisada kuupäev viis aastat pärast

käesoleva määruse kohaldamise alguskuupäeva] hindab komisjon käesoleva määruse

rakendamist ning esitab Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande selle rakendamisega

seotud peamiste järelduste kohta.

Artikkel 15

Jõustumine

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu

Teatajas.

Käesolevat määrust kohaldatakse alates [12 kuud pärast jõustumist].

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel,

Euroopa Parlamendi nimel Nõukogu nimel

president eesistuja

ET 26 ET

FINANTS- JA DIGISELGITUS

1. ETTEPANEKU/ALGATUSE RAAMISTIK

1.1. Ettepaneku/algatuse nimetus

Ettepanek: EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS, mis käsitleb

rongipiletite müüki

1.2. Asjaomased poliitikavaldkonnad

Transport, digiteenused.

1.3. Eesmärgid

1.3.1. Üldeesmärgid

Edendada mitme veoettevõtjaga reiside puhul ühtsete rongipiletite kasutamist.

1.3.2. Erieesmärgid

Parandada internetipõhise piletimüügiteenuse osutajate pakutava raudteeveoteenuse

terviklikkust.

1.3.3. Oodatavad tulemused ja mõju

Märkige, milline peaks olema ettepaneku/algatuse oodatav mõju toetusesaajatele/sihtrühmale.

Ettepanek peaks suurendama raudteeveo atraktiivsust, tehes rohkem olemasolevaid

teenuseid internetipõhise piletimüügiteenuse osutajate kaudu hõlpsasti

kättesaadavaks ning edendades selliste toodete kombineerimist ühtse pileti vormis,

seda ka mitme veoettevõtjaga reiside puhul. See peaks soodustama üleminekut ühelt

transpordiliigilt teisele ja aitama seeläbi kaasa rohelise kokkuleppe eesmärkide

saavutamisele.

1.3.4. Tulemusnäitajad

Märkige, milliste näitajate abil jälgitakse edusamme ja saavutusi.

Peamised vahe-eesmärgid, mida eesmärgi edusammude ja saavutuste jälgimiseks

kaalutakse, on i) suurendada rongipiletite, sealhulgas mitme veoettevõtjaga reiside

ühtsete piletite internetipõhist pakkumist ning ii) tagada õiglased ja

mittediskrimineerivad ärilepingu läbirääkimised raudtee-reisijateveo teenuste

korraldajate ja internetipõhise piletimüügiteenuse osutajate vahel. Selle eesmärgi

saavutamiseks tehtud edusamme jälgitakse kahe põhinäitaja abil: asjaomaste raudtee-

reisijateveo teenuse osutajate arv i) internetipõhise rongipiletimüügi teenuse

asendamatute osutajate hulgas ning ii) internetipõhise piletimüügiteenuse peamiste

osutajate hulgas.

1.4. Ettepanek/algatus käsitleb

☑uut meedet

uut meedet, mis tuleneb katseprojektist / ettevalmistavast meetmest44

olemasoleva meetme pikendamist

ühe või mitme meetme ümbersuunamist teise või uude meetmesse või ühendamist

teise või uue meetmega

44 Vastavalt finantsmääruse artikli 58 lõike 2 punktile a või b.

ET 27 ET

1.5. Ettepaneku/algatuse põhjendused

1.5.1. Lühi- või pikaajalises perspektiivis täidetavad vajadused, sealhulgas algatuse

rakendamise üksikasjalik ajakava

Põhinõuded hõlmavad järgmist:

(a) 2026. aasta alguses vastu võetud telemaatikarakenduste koostalitluse tehnilises

kirjelduses esitatud andmevahetusnõuete rakendamine raudteesektoris;

(b) käesoleva määruse täitmise piisav tagamine raudteevaldkonda reguleerivate

riiklike asutuste poolt. Määrust hakatakse kohaldama kaksteist kuud pärast

selle jõustumist, mis peaks toimuma ligikaudu 2028. aasta teises pooles;

(c) enne jõustumist kavatseb liikuvuse ja transpordi peadirektoraat korraldada

teabekohtumisi sidusrühmadega, et tagada määruse sujuv rakendamine.

1.5.2. ELi meetme lisaväärtus (see võib tuleneda eri teguritest, nagu kooskõlastamisest

saadav kasu, õiguskindlus, suurem tõhusus või vastastikune täiendavus). Käesoleva

punkti kohaldamisel tähendab „ELi meetme lisaväärtus“ väärtust, mis tuleneb liidu

sekkumisest ja lisandub väärtusele, mille liikmesriigid oleksid muidu üksi loonud.

ELi tasandi meede on põhjendatud, sest liikmesriigid üksi ei suuda kavandatud

meetme eesmärke piisaval määral saavutada. Kuigi raudtee-reisijateveo teenuste

korraldajaid ja internetipõhist piletimüügiteenust käsitlevaid õiguslikke meetmeid

saab välja töötada piirkondlikul või riiklikul tasandil, on ELi transpordisüsteemi

järjepidevuse tagamiseks vaja kohaldada kogu ELi hõlmavat lähenemisviisi, eelkõige

raudteesektoris. Killustunud piletimüügiteenus takistab sujuvat rahvusvahelist

reisimist, piirab mitmeliigilise transpordi lahenduste tõhusust ning raudteetaristu ja

avaliku teenindamise kohustuse alla kuuluvate teenuste avaliku sektori poolse

rahastamise tõhusust. ELi tasandi sekkumine võib aidata neid takistusi ületada,

ühtlustades andmete jagamise tavasid, muutes lepingute üle peetavad läbirääkimised

kohustuslikuks, lihtsustades neid ja edendades konkurentsi.

1.5.3. Samalaadsetest kogemustest saadud õppetunnid

Õppida oleks võimalik lennundussektori, täpsemalt arvutipõhiste

ettetellimissüsteemide toimimisjuhendiga seotud kogemustest. Nõukogu määrus nr

2299/8945 võeti vastu selleks, et tagada kõikide selliste lennuettevõtjate võrdne

kohtlemine, kelle lennud olid hõlmatud arvutipõhise ettetellimissüsteemiga, et

edendada lennuettevõtjate vahelist konkurentsi lennupiletite kaudse turustamise

sektoris. Sellega kehtestati nõue näidata tulemusi erapooletul kuval, mis ei soosinud

arvutipõhise ettetellimissüsteemi emaettevõtjaid (või muid vedajaid), ning tagada, et

emaettevõtjad ei eelistaks oma arvutipõhist ettetellimissüsteemi teistele, samuti

tagada, et reisibüroodel ja kokkuvõttes tarbijatel oleks teenustele erapooletu

juurdepääs. Arvutipõhiste ettetellimissüsteemide toimimisjuhendit hinnati

2020. aastal. Hindamisel jõuti järeldusele, et i) võrdsete tingimuste tagamise ja

ii) läbipaistvuse suurendamise eesmärgid on endiselt asjakohased. Hindamine näitas,

et toimimisjuhend ei ole täielikult taganud kõigile osalevatele lennuettevõtjatele

võrdseid võimalusi arvutipõhiste ettetellimissüsteemide teenuste kättesaadavuse ja

45 Nõukogu 24. juuli 1989. aasta määrus (EMÜ) nr 2299/89 toimimisjuhendi kohta arvutipõhiste

ettetellimissüsteemide puhul (ELT L 220, 29.7.1989, lk 1).

ET 28 ET

kasutamise osas, kuna see ei ole kaasa toonud eri suurusega lennuettevõtjate

paremini tasakaalustatud läbirääkimispositsiooni arvutipõhiste ettetellimissüsteemide

suhtes. Hindamise käigus jõuti siiski järeldusele, et neutraalse andmeesituse vormis

kehtestatud läbipaistvusnõuded on endiselt olulised, sest reisikorraldajad ning nii

veebis kui ka väljaspool seda tegutsevad reisibürood sõltuvad endiselt suurel määral

arvutipõhiste ettetellimissüsteemide andmetest, eelkõige ärireiside puhul.

Hindamises jõuti ka järeldusele, et kuigi raudtee- ja mitmeliigilise transpordi

edendamine on endiselt oluline, tuleks seda teha pigem laiemate algatuste kui

arvutipõhiseid ettetellimissüsteeme käsitlevate eeskirjade kaudu.

1.5.4. Kooskõla mitmeaastase finantsraamistikuga ja võimalik koostoime muude

asjakohaste vahenditega

Ettepanek on kooskõlas muude ELi vahendite ja asjakohaste ELi

poliitikavaldkondadega, eelkõige järgmisega.

Transpordi digitaliseerimise poliitika. Mitmeliigiliste liikumisvõimalustega seotud

teabeteenuseid käsitleva delegeeritud määruse kohaselt peavad liikmesriigid

mitmeliigilisi liikumisvõimalusi käsitlevate teabeteenuste osutamiseks looma

riiklikud juurdepääsupunktid, mis on andmekasutajate jaoks ühtne juurdepääsupunkt

eri transpordiliikidega seotud liikumisvõimalusi ja liiklust käsitlevatele staatilistele,

varasemaid perioode hõlmavatele, jälgitavatele ja dünaamilistele andmetele.

Internetipõhise piletimüügiteenuse osutajate vaheline teabevahetus, mis võimaldab

teha broneeringuid ja korraldada piletimüüki, nõuab siiski täiendavaid andmeid (nt

reaalajas piletihinnad).

Horisontaalne andmepoliitika. Digiturgude määruse üldpõhimõtete täiendamiseks on

rongipiletite müüki käsitleva määruse ettepanekusse lisatud valdkondlikud meetmed,

et muuta tarbijatele pakutav teave läbipaistvamaks ja luua sidusrühmadele võrdsed

võimalused rongipiletite müügiks. Rongipiletite müüki käsitleva määruse ettepanek

täiendab digiteenuste määruse sätteid, kuna see toetab samuti turvalist,

prognoositavat ja usaldusväärset veebikeskkonda. Koostoime andmemäärusega

tagatakse andmete jagamist käsitlevate ühtlustatud normide, sealhulgas andmete

jagamist ettevõtetelt riigile käsitlevate normide ja ebaõiglasi lepingutingimusi

käsitlevate normide kaudu.

Kaubandustavade poliitika. Ebaausate kaubandustavade direktiivi muudatustega

keelatakse varjatud reklaam ja tasuline müügiedendus toodete paremusjärjestuses

parema positsiooni saamiseks internetipõhiste turustamisplatvormide

otsingutulemustes. Need normid täiendavad rongipiletite müüki käsitleva määruse

ettepanekut, millega antakse raudteeveoteenuse osutajatele õigus olla esindatud kõige

olulisemate internetipõhise rongipiletimüügi teenuse osutajate juures.

1.5.5. Erinevate kasutada olevate rahastamisvõimaluste, sealhulgas vahendite

ümberpaigutamise võimaluste hinnang

Euroopa Komisjoni korduvad kohandamiskulud on seotud nõudega, mis puudutab

Euroopa Komisjoni tegevust seoses märkimisväärset turuosa omavate internetipõhise

rongipiletimüügi teenuse asendamatute osutajate kindlaksmääramisega, tegevuse

koordineerimist riiklike reguleerivate asutustega ja vastavate riigisiseste turgude

jälgimist. Eeldatakse, et alates 2028. aastast on selleks vaja kaks täistööajale

taandatud töötajat aastas.

ET 29 ET

1.6. Ettepaneku/algatuse ja selle finantsmõju kestus

Piiratud kestusega

 hõlmab ajavahemikku [PP/KK]AAAA–[PP/KK]AAAA

 finantsmõju kulukohustuste assigneeringutele avaldub ajavahemikul

AAAA–AAAA ja maksete assigneeringutele ajavahemikul AAAA–

AAAA.

☑Piiramatu kestusega

Rakendamise käivitumisperiood hõlmab ajavahemikku 2028–2030,

millele järgneb täieulatuslik rakendamine.

1.7. Kavandatud eelarve täitmise viis(id)

☑Eelarve otsene täitmine komisjoni poolt

☑ tema talituste kaudu, sealhulgas kasutades liidu delegatsioonides töötavat

komisjoni personali;

 rakendusametite kaudu

Eelarve jagatud täitmine koostöös liikmesriikidega

Eelarve kaudne täitmine, mille puhul eelarve täitmise ülesanded on delegeeritud:

 kolmandatele riikidele või nende määratud asutustele

 rahvusvahelistele organisatsioonidele ja nende allasutustele (nimetage)

 Euroopa Investeerimispangale ja Euroopa Investeerimisfondile

 finantsmääruse artiklites 70 ja 71 osutatud asutustele

 avalik-õiguslikele asutustele

 avalikke teenuseid osutavatele eraõiguslikele asutustele, sel määral, mil

neile antakse piisavad finantstagatised

 liikmesriigi eraõigusega reguleeritud asutustele, kellele on delegeeritud

avaliku ja erasektori partnerluse rakendamine ja kellele antakse piisavad

finantstagatised

 asutustele või isikutele, kellele on delegeeritud Euroopa Liidu lepingu

V jaotise kohaste ühise välis- ja julgeolekupoliitika erimeetmete

rakendamine ja kes on kindlaks määratud asjaomases alusaktis

 liikmesriigis asutatud asutustele, kelle suhtes kohaldatakse liikmesriigi

eraõigust või liidu õigust ja kellele võib kooskõlas valdkondlike

normidega usaldada liidu rahaliste vahendite või eelarveliste tagatiste

haldamise niivõrd, kuivõrd selliseid asutusi kontrollivad avalik-

õiguslikud asutused või avalikke teenuseid osutavad eraõiguslikud

asutused ja kontrollivad organid annavad neile solidaarvastutuse vormis

piisavad finantstagatised või samaväärsed finantstagatised, mis võivad

iga meetme puhul piirduda liidu toetuse maksimumsummaga.

Märkused

ET 30 ET

2. HALDUSMEETMED

2.1. Järelevalve ja aruandluse reeglid

Kavandatud meede keskendub poliitikameetmetele ja järelevalvele ning sellega ei

nähta ette tulude ega kulude haldamist, vaid üksnes täiendavate inimressursside

värbamist (kaks täistööajale taandatud töötajat).

2.2. Haldus- ja kontrollisüsteem(id)

2.2.1. Eelarve täitmise viisi(de), rahastuse rakendamise mehhanismi(de), maksete tegemise

korra ja kavandatava kontrollistrateegia selgitus

Asjaomaste meetmetega seotud kulusid hallatakse vastavalt komisjoni

sisemenetlustele.

2.2.2. Teave kindlakstehtud riskide ja nende vähendamiseks kasutusele võetud

sisekontrollisüsteemi(de) kohta

Komisjon kontrollib põhjalikult töölepingute haldamist ning liikuvuse ja transpordi

peadirektoraat järgib rangeid eetikastandardeid. Seadusandlik ettepanek ei hõlma

tulude kogumist ega nõua täiendavat kontrollimehhanismi.

2.2.3. Kontrollimeetmete hinnanguline kulutõhusus (kontrollikulude suhe hallatavate

vahendite väärtusse), selle põhjendus ja oodatav veariski tase (maksete tegemise ja

sulgemise ajal)

Üldine vearisk on eeldatavasti väga väike ja see on juba hõlmatud olemasoleva

kontrollikeskkonnaga. Automaatseid kontrolle ei ole eeldatavasti vaja.

2.3. Pettuste ja õigusnormide rikkumise ärahoidmise meetmed

Seadusandlik ettepanek ei hõlma tulude kogumist liikuvuse ja transpordi

peadirektoraadi poolt. Mis puudutab kulusid, siis need on ette nähtud täiendavate

inimressursside värbamiseks. Pettuse ja eeskirjade eiramise ohtu peetakse väga

väikeseks ja see kaetakse olemasolevate kontrollidega. Liikuvuse ja transpordi

peadirektoraat vaatas 2020. aastal kooskõlas OLAFi suunistega läbi oma

pettustevastase võitluse strateegia ja kavatseb seda 2026. aastal ajakohastada.

Kohalik strateegia sisaldab asjakohaseid meetmeid, et tagada teadlikkuse

suurendamine pettuste ennetamise kohta ja sihtotstarbelised riskihindamismeetmed,

ning tagab tulemusliku ja tõhusa koostöö uurimisasutustega. Organisatsiooni

raamistik tagab välisaudiitorite (Euroopa Kontrollikoda) ja siseaudiitorite (IAS)

juurdepääsuõiguse teabele, ruumidele ja töötajatele.

ET 31 ET

3. ETTEPANEKU/ALGATUSE HINNANGULINE FINANTSMÕJU

3.1. Mitmeaastase finantsraamistiku rubriigid ja kulude eelarveread, millele mõju

avaldub

Olemasolevad eelarveread

Järjestage mitmeaastase finantsraamistiku rubriigiti ja iga rubriigi sees

eelarveridade kaupa

Mitmeaasta

se

finantsraam

istiku

rubriik

Eelarverida Kulu liik Rahaline osalus

Nr

Liigendatud

/liigendama

ta46

EFTA

riigid47

Kandidaatri

igid ja

potentsiaals

ed

kandidaadi

d48

Muud

kolmanda

d riigid

Muu

sihtotstarbeline

tulu

4

Eelarverida muutub kättesaadavaks pärast

mitmeaastase finantsraamistiku uue

eelarvestruktuuri vastuvõtmist.

Liigenda

mata EI EI EI EI

46 Liigendatud = liigendatud assigneeringud / liigendamata = liigendamata assigneeringud. 47 EFTA: Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsioon. 48 Kandidaatriigid ja vajaduse korral Lääne-Balkani potentsiaalsed kandidaadid.

ET 32 ET

3.2. Ettepaneku hinnanguline finantsmõju assigneeringutele

3.2.1. Hinnanguline mõju tegevusassigneeringutele – ülevaade

☑ Ettepanek/algatus ei nõua tegevusassigneeringute kasutamist

 Ettepanek/algatus nõuab tegevusassigneeringute kasutamist, mis toimub järgmiselt:

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

Mitmeaastase finantsraamistiku rubriik 4 „Haldus

kulud“49

DG: MOVE

A

as

ta

20

28

A

a

s

t

a

2

0

2

9

A

a

s

t

a

2

0

3

0

A

a

s

t

a

2

0

3

1

A

a

s

t

a

2

0

3

2

A

a

s

t

a

2

0

3

3

A

a

s

t

a

2

0

3

4

M

I

T

M

E

A

A

S

T

A

N

E

F

I

N

A

N

T

49 Vajalike assigneeringute kindlaksmääramiseks tuleks kasutada aastaseid keskmisi kulunäitajaid, mis on kättesaadavad BUDGpedia veebilehel.

ET 33 ET

S

R

A

A

M

I

S

T

I

K

2

0

2

8

–

2

0

3

4

K

O

K

K

U

Personalikulud

0,

38

8

0

,

3

8

0

,

3

8

0

,

3

8

0

,

3

8

0

,

3

8

0

,

3

8

2

,

7

1

ET 34 ET

8 8 8 8 8 8 6

Muud halduskulud

0,

01

0

0

,

0

1

0

0

,

0

1

0

0

,

0

1

0

0

,

0

1

0

0

,

0

1

0

0

,

0

1

0

0

,

0

7

0

DG

MO

VE

KOK

KU

Assigneeringud

0,

39

8

0

,

3

9

8

0

,

3

9

8

0

,

3

9

8

0

,

3

9

8

0

,

3

9

8

0

,

3

9

8

2

,

7

8

6

Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIGI 4 assigneeringud KOKKU

(

K

u

l

u

k

o

h

u

s

t

u

s

t

e

k

o

g

u

0,

39

8

0

,

3

9

8

0

,

3

9

8

0

,

3

9

8

0

,

3

9

8

0

,

3

9

8

0

,

3

9

8

2

,

7

8

6

ET 35 ET

s

u

m

m

a

=

m

a

k

s

e

t

e

k

o

g

u

s

u

m

m

a

)

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

Aasta Aasta Aasta Aasta Aasta Aasta Aasta

Mitmeaastane

finantsraamistik

2028–2034

KOKKU 2028 2029 2030 2031 2032 2033 2034

Mitmeaastase

finantsraamistiku

RUBRIIKIDE 1–4

Kulukohustused 0,3980,3980,3980,3980,3980,3980,398 2,786

assigneeringud

KOKKU Maksed 0,3980,3980,3980,3980,3980,3980,398 2,786

ET 36 ET

3.2.3. Hinnanguline mõju haldusassigneeringutele – ülevaade

 Ettepanek/algatus ei nõua haldusassigneeringute kasutamist

☑ Ettepanek/algatus nõuab haldusassigneeringute kasutamist, mis toimub

järgmiselt:

3.2.3.1. Heakskiidetud eelarvest saadavad assigneeringud

HEAKSKIIDETUD EELARVE Aasta Aasta Aasta Aasta Aasta Aasta Aasta 2028–

2034

KOKKU 2028 2029 2030 2031 2032 2033 2034

RUBRIIK 4

Personalikulud 0,388 0,388 0,388 0,388 0,388 0,388 0,388 2,716

Muud halduskulud 0,010 0,010 0,010 0,010 0,0100,0100,010 0,070

RUBRIIK 4 kokku 0,398 0,398 0,398 0,398 0,398 0,398 0,398 2,786

RUBRIIGIST 4 välja jäävad kulud

Personalikulud 0,000 0,000 0,000 0,000 0,0000,0000,000 0,000

Muud halduskulud 0,000 0,000 0,000 0,000 0,0000,0000,000 0,000

RUBRIIGIST 4 välja jäävad kulud

kokku 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000

KOKKU 0,398 0,398 0,398 0,398 0,398 0,398 0,398 2,786

Hinnang alates 2028. aastast kuludele ja personalile avalduva mõju kohta on lisatud näitlikustamise

eesmärgil ega mõjuta järgmist mitmeaastast finantsraamistikku. Rahastamisallikas ja liidu rahaliste

kohustuste ulatus 2027. aasta järgsel perioodil sõltuvad mitmeaastase finantsraamistiku 2028–2034

üle peetavate institutsioonidevaheliste läbirääkimiste tulemustest ning seejärel määratakse need

kindlaks iga-aastase eelarvemenetluse kaudu. Kõik assigneeringud ja töötajate arv alates

2028. aastast on soovituslikud.

3.2.4. Hinnanguline personalivajadus

 Ettepanek/algatus ei nõua personali kasutamist

☑ Ettepanek/algatus nõuab personali kasutamist, mis toimub järgmiselt:

3.2.4.1. Rahastatakse heakskiidetud eelarvest

Hinnanguline väärtus täistööaja ekvivalendina

HEAKSKIIDETUD EELARVE Aasta Aasta Aasta Aasta Aasta Aasta Aasta

2028 2029 2030 2031 2032 2033 2034

 Ametikohtade loeteluga ette nähtud ametikohad (ametnikud ja ajutised töötajad)

20 01 02 01 (komisjoni peakorteris ja esindustes)

2 2 2 2 2 2 2

20 01 02 03 (ELi delegatsioonides) 0 0 0 0 0 0 0

(kaudne teadustegevus) 0 0 0 0 0 0 0

(otsene teadustegevus) 0 0 0 0 0 0 0

Muud eelarveread (märkige) 0 0 0 0 0 0 0

ET 37 ET

HEAKSKIIDETUD EELARVE Aasta Aasta Aasta Aasta Aasta Aasta Aasta

2028 2029 2030 2031 2032 2033 2034

• Koosseisuväline personal (täistööaja ekvivalendina)

20 02 01 (üldvahenditest

rahastatavad lepingulised töötajad ja

riikide lähetatud eksperdid)

0 0 0 0 0 0 0

20 02 03 (lepingulised töötajad, kohalikud töötajad, riikide lähetatud

eksperdid ja noored eksperdid ELi

delegatsioonides)

0 0 0 0 0 0 0

Haldustoetuse

eelarverida • peakorteris 0 0 0 0 0 0 0

[XX.01.YY.YY] • ELi

delegatsiooni

des

0 0 0 0 0 0 0

(lepingulised töötajad ja riikide lähetatud eksperdid kaudse

teadustegevuse valdkonnas)

0 0 0 0 0 0 0

(lepingulised töötajad ja riikide

lähetatud eksperdid otsese teadustegevuse valdkonnas)

0 0 0 0 0 0 0

Muud eelarveread (märkige) - Rubriik 4

0 0 0 0 0 0 0

Muud eelarveread (märkige) - Rubriigist 4 välja jäävad kulud

0 0 0 0 0 0 0

KOKKU 2 2 2 2 2 2 2

Ettepaneku rakendamiseks vajatav personal (täistööaja ekvivalendina)

Kaetakse

komisjoni talituste

olemasolevast

personalist

Erakorraline lisapersonal*

Rahastatakse

rubriigist 7 või

teadusuuringute

eelarveridadelt

Rahastatakse BA

ridadelt Rahastatakse tasudest

Ametikohtade

loeteluga ette

nähtud

ametikohad

2 ei kohaldata 0

Koosseisuväline

personal

(lepingulised

töötajad, riikide

lähetatud

eksperdid ja

renditööjõud)

0 0 0

ET 38 ET

Ülesannete kirjeldus:

Ametnikud ja ajutised töötajad Määruse rakendamisega seotud lisaülesannete täitmiseks on vajalik kahe

ametikohtade loeteluga ette nähtud ametikoha sisemine

ümberpaigutamine alates määruse vastuvõtmisest. Täiendav töö on

seotud järgmisega – internetipõhise rongipiletimüügi teenuse

asendamatute osutajate turuosa kindlaksmääramine liikmesriigi tasandil.

Määrusega kehtestatakse nõue, et Euroopa Komisjon määraks

internetipõhise rongipiletimüügi teenuse asendamatu osutaja – selleks

peab komisjon menetlema liikmesriikidelt saadud teateid, jälgima turgu

ja suundumusi, et tagada kõigi asjaomaste teenuseosutajate teavitamine.

Euroopa Komisjonil võib olla vaja tegeleda ka turuosa

kindlaksmääramise protsessiga seotud kaebuste / täiendavate

uurimistega. Pikemas perspektiivis peab Euroopa Komisjon tegelema

turusuundumuste jälgimisega ja haldama märkimisväärse turuosaga

üksuste nimekirja (koos võimalike nimekirja täienduste või sellest

väljaarvamistega). Lisaks on vaja koordineerimist riiklike reguleerivate

asutustega. Euroopa Komisjon peab kontrollima liikmesriikidelt saadud

teateid, koordineerima oma tegevust riiklike täitevasutustega ning

avaldama ja ajakohastama dünaamilisi nimekirju, mis on avaldatud

Euroopa Komisjoni veebisaidil. Saadud teadete korduv hindamine,

ELi turu järelevalve ja koordineerimine riiklike reguleerivate

asutustega nõuab sihtotstarbelist ja väga spetsiifilist suutlikkust,

pidades eelkõige silmas konkreetseid raudteeveo nõudeid.

Seepärast on ette nähtud kaks täistööajale taandatud töötajat, et

ühtlustada koordineerimist, vähendada viivitusi turuosa

kindlaksmääramisel ning pidada täpset ja ajakohast avalikku registrit,

tagades turu läbipaistvuse ja tõhusa täitmise uue õigusraamistiku alusel.

Võttes arvesse nõutavaid väga spetsiifilisi teadmisi ja pädevuste

kombinatsiooni (erialane taust ja õigusaktide koostamise oskus), oleks

asjaomaste vajaduste täitmiseks vaja kahte AD-kategooria ametnikku.

Koosseisuvälised töötajad

3.2.5. Hinnanguline mõju digitehnoloogiaga seotud investeeringutele – ülevaade

Kohustuslik: järgmises tabelis tuleks esitada parim hinnang ettepanekust/algatusest

tulenevate digitehnoloogiaga seotud investeeringute kohta.

Erandkorras, kui see on vajalik ettepaneku/algatuse rakendamiseks, tuleks rubriigi 7

assigneeringud esitada selleks ettenähtud eelarvereal.

Rubriikide 1–6 assigneeringuid tuleks kajastada „tegevusvaldkonna IT-kuludena, mis

on eraldatud rakenduskavadele“. Nende kulud kuuluvad tegevuseelarvesse, mida

kasutatakse otseselt algatuse rakendamisega seotud IT-platvormide/vahendite

taaskasutamiseks/ostmiseks/arendamiseks ja nendega seotud investeeringuteks (nt

litsentsid, uuringud, andmete säilitamine jne). Selles tabelis esitatud teave peaks

olema kooskõlas 4. jaos „Digimõõde“ esitatud üksikasjadega.

ET 39 ET

Digi- ja IT-assigneeringud

KOKKU

Aasta

2024

Aasta

2025

Aasta

2026

Aasta

2027

MITMEAA

STANE

FINANTSR

AAMISTIK

2021–2027

KOKKU

RUBRIIK 7

Institutsiooni tasandi IT-kulud 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000

RUBRIIK 7 kokku 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000

RUBRIIGIST 7 välja jäävad kulud

Poliitikavaldkondade IT-

kulud rakenduskavadele 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000

RUBRIIGIST 7 välja

jäävad kulud kokku 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000

KOKKU 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000

3.2.6. Kooskõla kehtiva mitmeaastase finantsraamistikuga

Ettepanek/algatus:

☑ on täielikult rahastatav mitmeaastase finantsraamistiku asjaomase rubriigi

sisese vahendite ümberpaigutamise kaudu

 tingib mitmeaastase finantsraamistiku asjaomase rubriigi mittesihtotstarbelise

varu ja/või mitmeaastase finantsraamistiku määruses sätestatud erivahendite

kasutuselevõtu

 nõuab mitmeaastase finantsraamistiku muutmist

3.2.7. Kolmandate isikute rahaline osalus

Ettepanek/algatus:

☑ ei näe ette kolmandate isikute poolset kaasrahastamist

 näeb ette kolmandate isikute poolse kaasrahastuse, mille hinnanguline summa

on järgmine:

assigneeringud miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

ET 40 ET

Aasta

2024

Aasta 2025

Aasta 2026

Aasta 2027

Kokku

Nimetage kaasrahastav asutus

Kaasrahastatavad assigneeringud

KOKKU

3.3. Hinnanguline mõju tuludele

☑ Ettepanekul/algatusel puudub finantsmõju tuludele

 Ettepanekul/algatusel on järgmine finantsmõju:

 omavahenditele

 muudele tuludele

 märkige, kas see on kulude eelarveridasid mõjutav sihtotstarbeline tulu

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

Tulude eelarverida

Jooksval

eelarveaastal

kättesaadavad

assigneeringud

Ettepaneku/algatuse mõju50

Aasta 2024 Aasta 2025 Aasta 2026 Aasta 2027

Artikkel ….

Sihtotstarbeliste tulude puhul märkige, milliseid kulude eelarveridasid ettepanek

mõjutab.

Muud märkused (nt tuludele avaldatava mõju arvutamise meetod/valem või muu

teave).

4. DIGIMÕÕDE

4.1. Diginõuded

Kui leitakse, et poliitikaalgatus ei ole seotud diginõuetega, esitage selgitus selle kohta, miks

digivahendeid ei kasutata.

See algatus ei ole seotud diginõuetega: see ei puuduta avaliku teenuse osutamist. Sellega

kehtestatakse teatavatele turuosalistele kohustused internetipõhise rongipiletimüügi

valdkonnas. Nendest kohustustest tulenev andmevahetus tuleb struktureerida kooskõlas

kehtivate õigusaktidega, eelkõige 2026. aasta veebruaris vastu võetud komisjoni

rakendusmäärusega (EL) 2026/253, milles käsitletakse telemaatikarakenduste koostalitluse

tehnilisi kirjeldusi (telemaatika KTK).

Muul juhul loetlege diginõuded allpool esitatud tabelis.

50 Traditsiooniliste omavahendite (tollimaksud ja suhkrumaksud) korral tuleb märkida netosummad, st

brutosumma pärast 20 % sissenõudmiskulude mahaarvamist.

ET 41 ET

Viide nõudele Nõude kirjeldus

Nõudest

mõjutatud või

sellega seotud

osaleja(d)

Üldised

protsessid Kategooria

4.2. Andmed

Algatusega ei kehtestata uut aruandluskohustust, kuna rakendatakse komisjoni

rakendusmäärusest (EL) 2015/1100 tulenevaid kehtivaid kohustusi. Mis tahes

andmevahetus, mis on sidusrühmade vahel vajalik, põhineb ärilepingul ja seda

reguleeritakse komisjoni rakendusmäärusega (EL) 2026/253 (telemaatika KTK).

4.3. Digilahendused

4.4. Koostalitlusvõime hindamine

4.5. Digimõõtme rakendamist toetavad meetmed

Algatusega ei võeta kasutusele digilahendusi.

Algatusega ei võeta kasutusele avalikke digiteenuseid.

Punktis 4.1 ei ole kindlaks määratud digimõõtmega seotud nõudeid.

ET ET

EUROOPA KOMISJON

Brüssel, 13.5.2026

COM(2026) 233 final

2026/0114 (COD)

Ettepanek:

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS,

millega muudetakse määrust (EL) 2021/782 seoses ühtse piletiga reisijate kaitsega

{SWD(2026) 233 final}

ET 1 ET

SELETUSKIRI

1. ETTEPANEKU TAUST

• Ettepaneku põhjused ja eesmärgid

Euroopa Liit on pikka aega pidanud oma kohustuseks tagada transpordisektoris reisijate

kõrgetasemeline kaitse, mis on ELi transpordi- ja tarbijapoliitika nurgakivi. EL paistab kogu

maailmas silma ulatuslike õigustega, mis on tagatud reisijatele kõigi transpordiliikide,

sealhulgas raudteetranspordi puhul. Samal ajal on ELi õigusraamistikku järk-järgult

kohandatud vastavalt muutuvatele liikuvusmustritele ja reisijate ootustele. Raudteetransport

on selles raamistikus eriti tähtsal kohal seoses oma rolliga ühenduvuse ja konkurentsivõime

parandamisel, siseturu toetamisel ja ELi kliimaeesmärkide saavutamisele kaasaaitamisel.

Raudteetranspordi kasutamine on üks kestlikumaid viise reisimiseks ning seda edendatakse

üha enam maantee- ja lennutranspordi alternatiivina, eriti pikamaa- ja piiriüleste reiside jaoks.

Sellele vaatamata on ühtne Euroopa raudteepiirkond endiselt täielikult välja kujundamata,

hoolimata aastakümneid kestnud turu avamisest. Sujuvat piiriülest rongiga reisimist

takistavad jätkuvalt turu killustatus, püsivad monopoolsed struktuurid ning tehnilised ja

korralduslikud tõkked. Sellel on negatiivne mõju reisijate kogemusele.

Peamine probleem, mida käesoleva ettepanekuga püütakse lahendada, on selliste reisijate

ebapiisav kaitse, kes teevad mitme veoettevõtja teenuseid hõlmavaid rongireise. Reisijad on

sunnitud kasutama mitme raudteeveo-ettevõtja teenuseid paljude rongireiside, eelkõige

piiriüleste ja pikamaareiside puhul. Isegi kui reisija ostab kogu reisi jaoks pileti ühe tehinguga

ühel broneerimisplatvormil, ei liigitu ostetud pilet liidus kehtiva õiguse alusel sageli

otsepiletiks. Selle tulemusena võib reisijal, kes on teenuse hilinemise või tühistamise tõttu

ühendusreisist maha jäänud, puududa õigus abile, marsruudi muutmisele, tagasimaksele või

hüvitisele, hoolimata tema mõistlikest ootustest, et ta on kaitstud kogu reisi vältel.

Kuigi Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2021/7821 tugevdati rongireisijate

õigusi ja kehtestati mõned kohustused pakkuda otsepileteid, on nende kohustuste

kohaldamisala endiselt väga piiratud. Raudteeveo-ettevõtjate vahel on sõlmitud mõned

vabatahtlikud koostöökokkulepped, nagu kokkulepe reisi jätkamise kohta (Agreement on

Journey Continuation (AJC))2 ja järgmise kättesaadava rongi kasutamise teenuse kohta („Hop

on the next available train“ (HOTNAT))3. Paraku pakuvad need vaid osalisi ja mittesiduvaid

lahendusi ega taga reisijate ühetaolist kaitset kogu liidus. Selle tagajärjeks on reisijate

ebavõrdne kohtlemine sõltuvalt asjaomasest veoettevõtjast ja liikmesriigist. See omakorda

1 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2021. aasta määrus (EL) 2021/782 rongireisijate õiguste ja

kohustuste kohta (uuesti sõnastatud) (ELT L 172, 17.5.2021, lk 1). 2 Euroopa raudteeveo-ettevõtjate vabatahtlik kokkulepe, mis võimaldab reisijal ilma lisatasuta jätkata

katkenud rahvusvahelist reisi järgmise kättesaadava rongiga

(https://www.cer.be/cer-eu-projects-initiatives/agreement-on-journey-continuation-ajc). 3 HOTNAT on Railteami liidu teenus, mis võimaldab reisijal kasutada ilma lisatasuta järgmist

kättesaadavat Railteami liikmeks oleva veoettevõtja kiirrongi, kui ta on reisi hilinemise või tühistamise

tõttu ühendusreisist maha jäänud

(https://www.railteam.eu/en/services-on-your-journey/hop-on-the-next-available-train-hotnat/).

ET 2 ET

kahjustab usaldust rongireiside vastu ja vähendab nende atraktiivsust võrreldes teiste

transpordiliikidega, eelkõige lennureisidega.

Poliitilised suunised Euroopa Komisjonile aastateks 2024–2029 sisaldavad selget eesmärki

tagada, et eurooplastel on võimalik osta ühtne pilet ühel broneerimisplatvormil ja kasutada

reisija õigusi kogu reisi vältel. Sidusrühmadega peetud konsultatsioonid näitasid, et tarbija- ja

reisijaorganisatsioonid toetavad tugevalt reisijate kaitses ilmnenud lünkade kaotamist. Seda

toetust väljendati tagasisidekorjes, mille komisjon viis läbi 2025. aasta juulist septembrini.

Seevastu raudteeveo-ettevõtjad on väljendanud selle algatuse suhtes kahtlusi, hoiatades

rongipiletite hinna tõusu eest.

Käesolev ettepanek põhineb seega vajadusel kaotada olemasolevad lüngad reisijate kaitses ja

kohandada õigusraamistikku üha laiemalt leviva tavaga osta mitme veoettevõtja teenuseid

hõlmavaid mitmest etapist koosnevaid reise ühe tehinguga ühel broneerimisplatvormil.

Ettepaneku kohaselt on isikule, kellel on pilet mitme veoettevõtja teenuseid hõlmava reisi

jaoks, tagatud kaitse (abi, tagasimakse, marsruudi muutmine, hüvitis), kui ta jääb varasema

teenuse hilinemise või tühistamise tõttu ühendusreisist maha. Selleks võetakse ettepanekuga

kasutusele mõiste „ühtne pilet“, mis on määratletud kui „kehtiv mis tahes vormis tõend, mis

kinnitab otsepileti olemasolu või kahe või enama veolepingu sõlmimist reisi jaoks, mis

ostetakse raudteeveo-ettevõtjalt, piletimüüjalt või reisikorraldajalt ühe äritehingu raames“.

Selleks et reisijad saaksid neid ühtseid pileteid osta, ei tohiks raudteeveo-ettevõtjatel,

piletimüüjatel ja reisikorraldajatel lubada jagada osadeks reise või müüa eraldi pileteid reiside

puhul, mille jaoks saaks müüa ühtse pileti. Samal ajal peaks selliste ühtse piletiga reiside

puhul, mis kestavad üle 12 tunni, olema õigus hüvitisele üksnes seoses konkreetset reisilõiku

(või otsepiletit) mõjutava hilinemisega. Seda ei tuleks kohaldada juhul, kui ühtse piletiga reis

hõlmab öörongiteenust või kui ühtne pilet koosneb ainult ühest otsepiletist. Lisaks ei peaks

raudteeveo-ettevõtjad vastutama käesolevast määrusest tulenevate õiguste eest, kui

piletimüüja või reisikorraldaja kombineerib oma teenused ühtseks piletiks, arvestamata

kohaldatavate minimaalsete ümberistumisaegadega.

Ehkki reisijate õiguste eest vastutavad üldjuhul raudteeveo-ettevõtjad, võivad nad usaldada

tagasimakse, marsruudi muutmise, abi ja hüvitise saamisega seotud õiguste menetlemise

mõnele teisele raudteeveo-ettevõtjale, piletimüüjale või reisikorraldajale. Reisijaid tuleks enne

ühtse pileti ostmist sellisest ülesannete üleandmisest selgelt teavitada. Üleandmine ei tohiks

mõjutada üleandva raudteeveo-ettevõtja vastutust.

Käesolev ettepanek põhineb ELile Euroopa Liidu toimimise lepingu (edaspidi „ELi toimimise

leping“) artikli 91 kohaselt antudpädevusel transpordi valdkonnas. Ettepanek täiendab sellega

koos vastu võetud ettepanekuid mitmeliigilist broneerimist käsitleva määruse ja rongipiletite

müüki käsitleva määruse kohta4. Tugevdades reisijate õigusi mitme veoettevõtja teenuseid

hõlmavate reiside puhul, püütakse ettepanekuga

• tagada kõrge ja ühetaoline kaitse tase kogu liidus;

4 COM(2026) 231 ja COM(2026) 232.

ET 3 ET

• toetada üleminekut kestlikumale transpordile;

• aidata kaasa tõeliselt integreeritud ja konkurentsivõimelise Euroopa raudteesüsteemi

väljakujundamisele.

Algatus ei ole tehtud õigusloome kvaliteedi ja tulemuslikkuse programmi raames.

• Kooskõla poliitikavaldkonnas praegu kehtivate õigusnormidega

EL on loonud tervikliku ja areneva reisijate õiguste raamistiku, mis hõlmab kõiki

transpordiliike, sealhulgas raudteetransporti. Raudteesektoris kehtestati see raamistik

peamiselt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 1371/20075. See määrus

asendati uuesti sõnastatud määrusega (EL) 2021/782, millega tugevdati ja ühtlustati

rongireisijate õigusi kogu liidus. Määrusega (EL) 2021/782 tehtud paranduste hulka kuuluvad

täiustatud teavitamisnõuded, tõhustatud täitmise tagamise mehhanismid ning puuetega

inimeste ja piiratud liikumisvõimega isikute tugevam kaitse. Lisaks tõhustati määrusega

standardseid hüvitamis- ja tagasimaksemenetlusi, sealhulgas nähti asjaomaste taotluste jaoks

ette ühtne vorm, mille kasutamist tuleks veelgi edendada6.

Käesolev ettepanek on kooskõlas kehtiva õigusraamistikuga ja täiendab seda. Sellega ei

asendata kehtivaid õigusnorme, vaid arendatakse edasi määrust (EL) 2021/782, keskendudes

kindlakstehtud konkreetsele lüngale selle kohaldamises. Selleks lüngaks on reisijate piiratud

kaitse mitme veo-ettevõtja teenuseid hõlmaval reisil, kui pilet on ostetud ühe tehinguga ühel

broneerimisplatvormil, kuid ei liigitu otsepiletiks. Kuigi kehtiva määrusega julgustatakse

raudteeveo-ettevõtjaid pakkuma otsepileteid ja sellega on kehtestatud piiratud kohustus seda

teha, laiendatakse ettepanekuga reisijate kaitset olukordades, mis jäävad väljapoole kehtivate

sätete kohaldamisala.

Sel viisil tugevdatakse ettepanekuga kehtiva poliitikaraamistiku eesmärke. Sellega tagatakse

rongireisijate ühetaolisem ja tõhusam kaitse, eelkõige piiriülestel ja ühendusreisidel. Samuti

täiendab see seonduvaid ettepanekuid võtta vastu määrus mitmeliigilise transpordi

broneerimissüsteemi kohta ja määrus rongipiletite müügi kohta. Nende ettepanekute eesmärk

on parandada juurdepääsu integreeritud piletimüügi- ja reisiteabele, kuid nendega ei

reguleerita reisijate õigusi ühendusreisist mahajäämise korral.

Käesolev ettepanek on kooskõlas ka ettepanekuga reisijate õiguste järgimise tagamist

käsitleva koondpaketi kohta (COM(2023) 753) ja ettepanekuga, milles käsitletakse reisijate

õigusi mitmeliigilisel reisil (COM(2023) 752). Kõigil kolmel ettepanekul on ühine

kõrgetasemeline eesmärk tugevdada reisijate kaitset selliste tõrgete korral nagu ühendusreisist

mahajäämine olukorras, kus kasutatakse mitme veoettevõtja teenuseid või mitut liiki

5 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. oktoobri 2007. aasta määrus (EÜ) nr 1371/2007 rongireisijate

õiguste ja kohustuste kohta (ELT L 315, 3.12.2007, lk 14). 6 Komisjoni 27. märtsi 2024. aasta rakendusmäärus (EL) 2024/949, millega kehtestatakse ühtne vorm

rongireisijatele tagasimakse- ja hüvitamistaotluste esitamiseks hilinemise, ühendusreisist mahajäämise

ja rongireisi teenuse tühistamise korral kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega

(EL) 2021/782 (ELT L, 2024/949, 2.4.2024). Ühtne vorm on kättesaadav komisjoni veebisaidil ja see

on kohandatud nägemispuudega inimeste vajadustele: https://transport.ec.europa.eu/reimbursement-

and-compensation-requests-form_en.

ET 4 ET

transporti. Nende kõigiga püütakse tagada täielik õigus abile ja marsruudi muutmisele ning

õiguste jõustamine ilma lünkadeta.

• Kooskõla muude liidu tegevuspõhimõtetega

Komisjon on võtnud oma säästva ja aruka liikuvuse strateegias7 kohustuse parandada ELi

reisijate õiguste rakendamist. See tähendab õiguste selgemaks muutmist nii vedajate kui ka

reisijate jaoks, piisava abi ja tagasimaksete tagamist reisikatkestuste korral ning asjakohaste

karistuste kohaldamist, kui eeskirju ei järgita nõuetekohaselt. Strateegias on rõhutatud ka

kasu, mida võib tuua reisijate õiguste laiendamine mitmeliigilise transpordi raamistikus (vt

strateegia meede 63). Käesolev ettepanek on nende eesmärkidega täielikult kooskõlas,

tugevdades ELi reisijate õiguste poliitikat ja täiendades olemasolevaid seadusandlikke

meetmeid. Algatus on kooskõlas ka ELi puuetega inimeste õiguste strateegiaga

aastateks 2021–2030,8 tagades, et kõik reisijad, sealhulgas piiratud liikumisvõimega reisijad,

saavad kogu oma reisi vältel terviklikku kaitset ja abi, sealhulgas juhul, kui nad jäävad mitme

raudteeveo-ettevõtja teenuseid kasutades ühendusreisist maha. Peale selle toetab algatus ELi

kiirraudteekava9 eesmärki laiendada usaldusväärset ja juurdepääsetavat piiriülest

raudteeühendust, minimeerides ühendusreisist mahajäämisest tulenevaid reisikatkestusi.

Lisaks on algatus kooskõlas Euroopa rohelise kokkuleppe eesmärkide ja Euroopa

kliimamäärusega10. Poliitiline sekkumine eeldatavasti ei põhjusta olulist kahju keskkonnale.

Algatus aitab saavutada kestliku arengu 13. eesmärki (kliimameetmed).

Käesoleval ettepanekul puudub digimõju. Sellega ei nähta ette, muudeta ega mõjutata

digivahendite kasutamist, andmeaspekte ega digitaalsete avalike teenuste osutamist.

Ettepanek piirdub õiguste kehtestamisega reisijatele, kellel on mitme veo-ettevõtja teenuseid

hõlmava reisi jaoks ühtne pilet, ning seetõttu ei jää ettepanek põhimõtte „vaikimisi digitaalne“

kohaldamisalasse.

2. ÕIGUSLIK ALUS, SUBSIDIAARSUS JA PROPORTSIONAALSUS

• Õiguslik alus

Ühise transpordipoliitika alase ELi õigusakti vastuvõtmise õiguslik alus on ELi toimimise

lepingu artikli 91 lõige 1. See on aluseks ka praegu kehtivatele reisijate õigusi käsitlevatele

määrustele.

• Subsidiaarsus (ainupädevusse mittekuuluva valdkonna puhul)

Rongiga reisimine ELis tähendab üha sagedamini piiriülest või pikamaareisi, mis hõlmab

mitme raudteeveo-ettevõtja teenuseid. Sellises olukorras ei piisa üksnes riiklikest meetmetest,

kuna reisijate õigused ja veoettevõtjate kohustused ulatuvad tihti kaugemale ühe liikmesriigi

territoriaalsest pädevusest. Erinevad riigisisesed õigusnormid kohaldamisala ja täitmise

tagamise kohta tekitaksid vastuolusid ja õiguskindlusetust. Ettepanekuga tagatakse reisijate

7 https://eur-lex.europa.eu/resource.html?uri=cellar:5e601657-3b06-11eb-b27b-

01aa75ed71a1.0016.02/DOC_1&format=PDF. 8 https://commission.europa.eu/strategy-and-policy/policies/justice-and-fundamental-

rights/disability/union-equality-strategy-rights-persons-disabilities-2021-2030_en. 9 https://transport.ec.europa.eu/transport-modes/rail/high-speed-rail-plan_en. 10 Määrus (EL) 2021/1119, millega kehtestatakse kliimaneutraalsuse saavutamise raamistik.

ET 5 ET

kaitse ühesugune tase kogu ELis. Olemasolevad vabatahtlikud koostöökokkulepped ei ole

siduvad ega taga reisijatele piisavalt ulatuslikku kaitset ega õiguskindlust. Kuna paljud

raudteeveo-ettevõtjad tegutsevad üha enam mitmes liikmesriigis, on ühetaoliste õiguste

tagamine ja reisijate kaitsmine ühendusreisist mahajäämise korral võimalik vaid liidu tasandil.

ELi tasandi meetmed tagaksid ühtlustatud ja kohtulikult kaitstava õiguse tagasimaksele,

marsruudi muutmisele, hüvitisele ja abile reiside puhul, mis hõlmavad mitme raudteeveo-

ettevõtja teenuseid. Need toetaksid siseturu nõuetekohast toimimist, tagaksid veoettevõtjatele

võrdsed tingimused ja kindlustaksid reisijatele samal tasemel kaitse olenemata sellest, kus nad

liidus reisivad. Samuti suurendaksid ühtlustatud õigused raudteetranspordi atraktiivsust ja

toetaksid laiemaid ELi eesmärke, nagu keskkonna- ja transpordipoliitikas seatud sihid.

• Proportsionaalsus

Käesolevas ettepanekus esitatud poliitilised valikud ei lähe kaugemale sellest, mis on vajalik

kindlakstehtud puuduste kõrvaldamiseks rongireisijate kaitses, eriti juhul, kui ostetud ühtne

pilet hõlmab mitme raudteeveo-ettevõtja teenuseid. Nagu on näidatud käesolevale algatusele

lisatud komisjoni talituste töödokumendis, tagavad valitud meetmed asjakohase tasakaalu

reisijate õiguste suurenemise ning raudteeveo-ettevõtjate, vahendajate ja riiklike

haldusasutuste tarbetu koormuse vältimise vahel. Kavandatud muudatused võimaldavad

sihipäraselt laiendada olemasolevaid õigusi (teave, tagasimakse, marsruudi muutmine, abi ja

hüvitis), et tagada nende tõhus kohaldamine ühendusreisist mahajäämise korral. Asjaomased

meetmed piirduvad rangelt sellega, mis on vajalik õiguskindluse ja reisijate ühetaolise kaitse

tagamiseks kogu liidus. Samal ajal ei tekitata nendega veoettevõtjatele ega riiklikele

täitevasutustele ebaproportsionaalseid haldus- või rahalisi kohustusi. Ettepanek sisaldab kõige

sobivamat vahendit, et i) saavutada reisijate kaitse soovitud tase; ii) tagada õiguste järjekindel

kohaldamine piiriüleste ja mitme veoettevõtja teenuseid hõlmavate reiside puhul ning

iii) toetada siseturu nõuetekohast toimimist. Ettepanek on kooskõlas Euroopa Liidu lepingu

artiklis 5 sätestatud proportsionaalsuse põhimõttega. Üksikasjalikum selgitus on esitatud

ettepanekule lisatud komisjoni talituste töödokumendis, millest nähtub, et valitud meetmed on

tulemuslikud ja tõhusad ega lähe poliitiliste eesmärkide saavutamiseks vajalikust kaugemale.

• Vahendi valik

Kuna ettepanek käsitleb kehtiva määruse (määrus (EL) 2021/782 rongireisijate õiguste ja

kohustuste kohta) läbivaatamist, on valitud vahend samuti määrus.

3. JÄRELHINDAMISE, SIDUSRÜHMADEGA KONSULTEERIMISE JA MÕJU

HINDAMISE TULEMUSED

• Konsulteerimine sidusrühmadega

Vastustes tagasisidekorjele, mille komisjon korraldas seoses käesoleva ettepanekuga,

väljendati kindlat toetust ELi rongireisijate õiguste tugevdamisele, eelkõige mitme

veoettevõtja teenuseid hõlmavate reiside ja piiriüleste reiside puhul. Samal ajal ilmnesid

vastustest erinevad seisukohad reisijate õiguste ulatuse, vastutuse jaotumise ja

raudteesektorile avalduva võimaliku mõju osas. Üldsus, tarbijaorganisatsioonid ja

valitsusvälised organisatsioonid toetasid kindlalt reisijate õiguste laiendamist, rõhutades, et

hilinemise, tühistamise ja ühendusreisist mahajäämise korral jääb suurem osa riskist praegu

reisijate kanda. Nad juhtisid tähelepanu ka piletimüügisüsteemide killustatusele, ebaselgele

vastutusele ja ebajärjekindlatele hüvitamistavadele ning paljud neist leidsid, et reisijate

õiguste suhtes tuleks kohaldada reisipõhist lähenemisviisi. Ettepanek kajastab neid seisukohti,

tugevdades kaitset ühe tehinguga ostetud reiside puhul, selgitades kohustusi ja tagades

reisijatele õiguskindluse.

ET 6 ET

Ettevõtjate sidusrühmad väljendasid vastandlikumaid seisukohti. Suured turgu valitsevad

raudteeveo-ettevõtjad ja nende ühendused põhimõtteliselt toetasid tugevamat kaitset, kuid

pooldasid vabatahtlikke kavu, nagu AJC ja HOTNAT. Samuti hoiatasid nad ülereguleerimise

ja teenuste osutamisele avalduva negatiivse mõju eest. Uued turuletulijad, vahendajad ja

muud ettevõtjate sidusrühmad toetasid algatust üldjuhul rohkem, rõhutades samas vajadust

realistlike minimaalsete ümberistumisaegade kindlaksmääramise ning vastutuse selge ja

toimiva jaotamise järele. Ettepanekus võetakse neid kaalutlusi arvesse, rakendades sihipärast

lähenemisviisi, mille eesmärk on tugevdada reisijate kaitset, tagades samal ajal käitamise

teostatavuse ja proportsionaalsuse.

Avaliku sektori asutused valdavalt toetasid reisijate õiguste tugevdamist ja otsepileteid

käsitlevate eeskirjade selgitamist, kuid olid eri meelt kohustuste asjakohase ulatuse osas. Nad

rõhutasid ka, et vajalik on kooskõla kehtivate õigusaktidega ja tõhus täitmise tagamine,

mistõttu ettepanekus keskendutakse õigusselgusele ja määruse järjekindlale kohaldamisele

kõigis liikmesriikides.

• Eksperdiarvamuste kogumine ja kasutamine

Toetavat uuringut aitasid ette valmistada kaks välistöövõtjat: Milieu Consulting ja Transport

& Mobility Leuven. Uuring ja käesolev ettepanek on üldsusele kättesaadavad.

• Mõjuhinnang

Ettepanekut toetab komisjoni talituste töödokument ettepaneku kulude ja kasu kohta. Mõju

hindamisel tugineti mõjuhinnangule, mis on lisatud rongireisijate õigusi ja kohustusi käsitleva

määruse ettepanekule,11 ja ajakohastati seda mõjuhinnangut seoses kahe olulise meetmega.

Neist esimene on poliitiline meede, mille kohaselt raudteeveo-ettevõtjad ja piletimüüjad

peavad käsitama reisi, mille jaoks müüakse mitu piletit ühe veolepingu alusel ühe tehinguga,

alati otsepiletiga reisina. Sellega tagatakse reisijatele määrusest tulenevad õigused (st õigus

teabele, abile, tagasimaksele, marsruudi muutmisele ja hüvitisele) kogu reisi vältel. Teise

meetme kohaselt tuleb alati, kui see on tehniliselt võimalik, pakkuda võimalust osta otsepilet.

Sellega ei tohiks siiski kohustada raudteeveo-ettevõtjaid sõlmima omavahel lepinguid, kuna

niiviisi sekkutaks nende äritegevusse ja kahjustataks nende ärivabadust. Kuna selle kulude-

tulude analüüsiga ajakohastati varasemat mõjuhinnangut, ei olnud uut mõjuhinnangut vaja.

Ettepanekust saavad kasu eeskätt reisijad, kuna neile antakse täiendavad õigused. Ettepanek

võimaldab neil ka aega ja jõudu säästa. ELi tasandil on reisijate kogukasu aastatel 2028–2050

lähtestsenaariumiga võrreldes hinnanguliselt 7,78 miljardit eurot (nüüdisväärtuses).

Hindamine näitas, et raudteeveo-ettevõtjate kogukulud aastatel 2028–2050 oleksid

lähtestsenaariumiga võrreldes 2,14 miljardit eurot (nüüdisväärtuses). Need tuleneksid

sammudest, mida nad peaksid astuma seoses vajadusega i) määrata kindlaks oma

finantsvastutuse ulatus; ii) koordineerida häireid käsitlevaid kokkuleppeid teiste raudteeveo-

ettevõtjatega; iii) ajakohastada tehnilisi taotluste menetlemise protsesse; iv) vaadata läbi

tingimused ja reisijatele esitatav teave; v) koolitada müügi- ja tugipersonali; vi) vaadata läbi

õiguslikud ja finantstagajärjed; vii) pakkuda reisijatele abi, tagasimakseid, marsruudi

muutmist ja hüvitist, millega kaasnevad halduskulud12 seoses vajadusega tegeleda lisanduvate

taotlustega reisijatelt, kes on jäänud mitme veoettevõtja teenuseid hõlmava reisi raames maha

11 https://eur-lex.europa.eu/legal-content/EN/TXT/PDF/?uri=CELEX:52017SC0318. 12 Raudteeveo-ettevõtjate iga-aastased korduvad halduskulud kümne aasta jooksul on lähtestsenaariumiga

võrreldes hinnanguliselt 96,1 miljonit eurot aastas.

ET 7 ET

ühendusreisist. Teisest küljest on oodata, et raudteeveo-ettevõtjad saavad kasu kasvavast

nõudlusest rongireiside järele, mille põhjuseks on tarbijate usalduse suurenemine.

Vahendajatel tekivad eeldatavasti teatavad ühekordsed kohandamiskulud (12,84 miljonit

eurot), mis tulenevad IT-kohandustest ja lepingute läbivaatamisest, kuid nad saavad kasu

piletimüügi mahu suurenemisest.

Eeldatakse, et riiklikel täitevasutustel tekivad liidu tasandil 0,03 miljoni euro suurused

ühekordsed kohandamiskulud, mis on seotud muudatuste mõistmisega, õiguslike tagajärgede

hindamisega ja kaebuste menetlemises tehtavate kohandustega. Kuigi kaebuste arv võib

ühtsete piletite arvu suurenemise tõttu kasvada, lihtsustab suurem õigusselgus täitmise

tagamist. Riiklike täitevasutuste ja muude kaebusi käsitlevate asutuste puhul lisanduvad

täitmise tagamise kulud peaksid üldjuhul jääma väga väikeseks.

Hindamine näitas, et ettepanekuga kaasnev puhaskasu on aastatel 2028–2050

lähtestsenaariumiga võrreldes hinnanguliselt 5,63 miljardit eurot (nüüdisväärtuses). Kasu ja

kulude suhe on hinnanguliselt 3,6.

Kontrollitud on kooskõla kliimaeesmärkidega. Nagu on näha komisjoni talituste

töödokumendist, on ettepanek kooskõlas Euroopa rohelise kokkuleppe ja Euroopa

kliimamääruse keskkonnaeesmärkidega.

• Põhiõigused

Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklis 38 nõutakse, et liidu poliitikaga tuleb tagada

tarbijakaitse kõrge tase. Mitme veoettevõtja teenuseid kasutavate rongireisijate õiguste

tugevdamine ELis tõstab veelgi tarbijakaitse üldiselt kõrget taset.

4. MÕJU EELARVELE

Käesolev ettepanek ei mõjuta ELi eelarvet.

5. MUU TEAVE

• Rakenduskavad ning järelevalve, hindamise ja aruandluse kord

Komisjon kontrollib käesoleva algatuse rakendamist ja tulemuslikkust. Edunäitajad hõlmavad

müüdud ühtsete piletite arvu, müüdud otsepiletite arvu ning kaebuste ja hüvitismaksete arvu.

Komisjon kogub seda teavet määruse (EL) 2021/782 alusel koostatavatest riiklike

täitevasutuste korrapärastest aruannetest.

• Ettepaneku sätete üksikasjalik selgitus

Ettepanekuga täiendatakse rongireisijate õigusi käsitlevat kehtivat õigusraamistikku, tehes

määrusesse (EL) 2021/782 piiratud sihipärased muudatused.

Artikliga 1 muudetakse määrust (EL) 2021/782.

Sellega võetakse kasutusele mõiste „ühtne pilet“, sätestatakse sellise piletiga reisijate kaitse

kord, sealhulgas õigus hüvitisele üle 12 tunni kestvate rongireiside puhul, ning lisatakse nõue,

et selliste piletite müüjad peavad arvesse võtma minimaalseid ümberistumisaegu.

Artikkel 2 sisaldab üldsätteid määruse jõustumise kohta.

ET 1 ET

2026/0114 (COD)

Ettepanek:

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS,

millega muudetakse määrust (EL) 2021/782 seoses ühtse piletiga reisijate kaitsega

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 91 lõiget 1,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele,

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust13,

võttes arvesse Regioonide Komitee arvamust14,

toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt

ning arvestades järgmist:

(1) Tõhusad rongireisijate õigused peaksid soodustama rongiga reisimise kasvu. Komisjon

on selle eesmärgi seadnud 2020. aasta detsembris vastu võetud säästva ja aruka

liikuvuse strateegias15.

(2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/78216 eesmärk on tagada, et

reisijad oleksid liidus reisides kaitstud. Reisijatel peaksid olema ühetaolised õigused ja

kõrgetasemeline kaitse kogu reisi vältel. Reisijatel, kes ostavad piletimüüjalt ühe

äritehinguga pileti reisile, mis hõlmab mitme raudteeveo-ettevõtja teenuseid, sellist

kaitset praegu sageli ei ole, mis võib kaasa tuua nende reisi katkemise ning põhjustada

ettenägematuid reisi-, majutus- ja toitlustuskulusid.

(3) Praegu on olemas piiratud arv vabatahtlikke kokkuleppeid asjaomaste raudteeveo-

ettevõtjate vahelise koostöö hõlbustamiseks selles valdkonnas. Selliste kokkulepete

eesmärk on tagada reisi jätkumine reisijatele, kelle reis hõlmab mitut piletit mitme

raudteeveo-ettevõtja pakutavate teenuste jaoks. Paraku on need kokkulepped sageli

mittesiduvad ja piiratud ulatusega ning reisijad ei ole nendest teadlikud, mille

tulemuseks on järjekindluse puudumine kokkulepete kohaldamisel.

(4) Selleks et kõrvaldada puudused praeguses tavas, tuleks määruses (EL) 2021/782

sätestatud õigust tagasimaksele, marsruudi muutmisele, hüvitisele ja abile laiendada

kõigile reisidele, mis hõlmavad mitut eri raudteeveo-ettevõtjate osutatavat

rongiteenust ja mille jaoks müüakse ühtne pilet. See võimaldab suurendada reisijate

13 ELT C […], lk […]. 14 ELT C […], lk […]. 15 Komisjoni 9. detsembri 2020. aasta teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja

Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Säästva ja aruka liikuvuse strateegia – Euroopa

transpordivaldkonna edasise arengu suunad“, COM(2020) 789 final. 16 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2021. aasta määrus (EL) 2021/782 rongireisijate õiguste ja

kohustuste kohta (ELT L 172, 17.5.2021, lk 1, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2021/782/oj).

ET 2 ET

heaolu ja tagada ulatusliku kaitse kogu reisi vältel, eelkõige juhul, kui reisija jääb

mitme raudteeveo-ettevõtja teenuste kasutamise käigus ühendusreisist maha.

(5) Õigust hüvitisele tuleks kohaldada kogu ühtse piletiga toimuva reisi suhtes, välja

arvatud juhul, kui ühtne pilet hõlmab mitut veolepingut ja reis kestab sõiduplaani järgi

üle 12 tunni, millisel juhul tuleks hüvitis määrata iga konkreetse veolepingu kohta.

Seda piirangut õigustavad sedavõrd pika reisiga kaasnevad finantsriskid ja sellest

tulenevad võimalikud märkimisväärsed hüvitamiskulud, mis hõlmavad nii hüvitist

ennast kui ka selle menetlemise ja maksmisega seotud halduskulusid. Samal ajal ei

tohiks seda piirangut kohaldada ühtse pileti suhtes, mis on samaväärne otsepiletiga,

kuna otsepilet hõlmab üht veolepingut, mida pakub kas üks raudteeveo-ettevõtja või

mitu koostööd tegevat raudteeveo-ettevõtjat. Samuti ei tohiks seda piirangut kohaldada

juhul, kui reis, mille jaoks kasutatakse ühtset piletit, hõlmab öörongiteenust, võttes

arvesse selliste teenuste eripära, sealhulgas nende sagedust ja kestust, mis jätab ühtse

pileti omaniku ühendusreisist mahajäämise korral eriti kaitsetusse olukorda, ning

arvestades ka vajadust edendada öörongide kasutamist kui kestlikku ja usaldusväärset

viisi pikamaareiside tegemiseks.

(6) Selleks et tagada kõnealuste õiguste tõhus kasutamine, peaks reisijatel olema võimalik

osta ühtseid pileteid. Seepärast ei tohiks raudteeveo-ettevõtjatel, piletimüüjatel ja

reisikorraldajatel lasta jagada osadeks reise või müüa pileteid eraldi äritehingute

raames reiside puhul, mille jaoks saaks müüa ühtse pileti.

(7) Ühtsete piletite pakkumisel tuleks arvestada realistlike ja kohaldatavate minimaalsete

ümberistumisaegadega, et vähendada ühendusreisist mahajäämise ohtu.

(8) Tagasimakse ja hüvitise taotlemine määruse (EL) 2021/782 alusel peaks olema

reisijate jaoks lihtne. Raudteeveo-ettevõtjad peavad teavitama reisijaid nende õigustest

ning reisijatel on õigus esitada taotlus, kasutades komisjoni määrusega

(EL) 2024/94917 kehtestatud ühtset vormi.

(9) Minimaalsete ümberistumisaegade eesmärk on vähendada ühendusreisist mahajäämise

ohtu broneerimise etapis, mistõttu tuleks nendega arvestada, kui reisija ostab

piletimüüjalt või reisikorraldajalt, kes kombineerib mitme raudteeveo-ettevõtja

teenuseid, ühtse pileti. Kui piletimüüja või reisikorraldaja seda nõuet ühtse pileti

pakkumisel ei täida ja reisija jääb ühest või mitmest ühendusreisist reisi jooksul maha,

peaks piletimüüja või reisikorraldaja olema kohustatud reisijat kaitsma, pakkudes talle

võimalust valida kas marsruudi muutmisel tekkinud kulude hüvitamine või kogu ühtse

pileti eest tasutud summa tagasimaksmine. Lisaks peaksid nad olema kohustatud

maksma ühtse pileti eest tasutud summal põhinevat lisahüvitist. Sellise piletimüüjate

ja reisikorraldajate vastutuse eesmärk on tagada minimaalse ümberistumisaja

arvessevõtmine. Lisaks, kui raudteeveo-ettevõtja müüb ühtse pileti, mis hõlmab

vähemalt üht tema enda teenust, pidamata kinni minimaalsest ümberistumisajast,

peaks reisijal olema õigus igakülgsele kaitsele.

(10) Raudteeveo-ettevõtjaid, piletimüüjaid ja reisikorraldajaid tuleks julgustada tegema

ühtse piletiga reisijate huvides koostööd. Seega, kuigi ühtse piletiga toimuva rongireisi

käigus ühendusreisist mahajäämise korral peaksid jääma vastutavaks raudteeveo-

ettevõtjad, peaks neil olema lubatud usaldada tagasimakse, marsruudi muutmise, abi ja

17 Komisjoni 27. märtsi 2024. aasta rakendusmäärus (EL) 2024/949, millega kehtestatakse ühtne vorm

rongireisijatele tagasimakse- ja hüvitamistaotluste esitamiseks hilinemise, ühendusreisist mahajäämise

ja rongireisi teenuse tühistamise korral kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega

(EL) 2021/782 (ELT L, 2024/949, 2.4.2024, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg_impl/2024/949/oj).

ET 3 ET

hüvitise saamise õiguse menetlemine mõnele teisele raudteeveo-ettevõtjale,

piletimüüjale või reisikorraldajale. Reisijaid tuleks enne ühtse pileti ostmist sellisest

ülesannete üleandmisest selgelt teavitada. Üleandmine ei tohiks mõjutada üleandva

raudteeveo-ettevõtja vastutust.

(11) Vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2018/172518 artikli 42

lõikele 1 konsulteeriti Euroopa Andmekaitseinspektoriga, kes esitas oma arvamuse [],

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määrust (EL) 2021/782 muudetakse järgmiselt.

1) Artiklit 3 muudetakse järgmiselt:

a) punkt 9 asendatakse järgmisega:

„9) „otsepilet“ – pilet või piletid, mis tõendavad sellise veolepingu olemasolu,

mis on sõlmitud järjestikusteks raudteeveoteenusteks, mida osutab üks

või mitu raudteeveo-ettevõtjat;“;

b) lisatakse punkt 9a:

„9a) „ühtne pilet“ – kehtiv mis tahes vormis tõend, mis kinnitab otsepileti

olemasolu või kahe või enama veolepingu sõlmimist reisi kohta, mis on

ostetud raudteeveo-ettevõtjalt, piletimüüjalt või reisikorraldajalt ühe

äritehingu raames;“;

c) punkt 20 asendatakse järgmisega:

„20) „ühendusreisist mahajäämine“ – olukord, kus reisijal jääb rongireisi

vältel, mille jaoks on ostetud ühtne pilet, kasutamata üks või mitu teenust

seetõttu, et üks või mitu eelnevat teenust hilines või tühistati, või

seetõttu, et teenus väljus enne sõiduplaanis märgitud aega;“;

d) lisatakse punkt 23:

e) „23) „öörongiteenus“ – raudtee-reisijateveo teenus, mida sõiduplaani kohaselt

osutatakse peamiselt öösel, kasutades täielikult või osaliselt veeremit, mis on

varustatud spetsiaalsete magamiskohtadega, nagu magamisasemed, kupeed või

magamiskabiinid.“.

2) Artiklit 12 muudetakse järgmiselt:

a) pealkiri asendatakse järgmisega:

„Piletid reisideks, mis hõlmavad üht või mitut ühendusreisi“;

b) lõike 1 esimese lõigu teine lause jäetakse välja;

c) lõiked 2–7 asendatakse järgmisega:

„2. Reiside puhul, mis hõlmavad ühtse pileti alla kuuluvaid pikamaa- või

piirkondlikud raudtee reisijateveo teenuseid, vastutab raudteeveo-

18 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. oktoobri 2018. aasta määrus (EL) 2018/1725, mis käsitleb

füüsiliste isikute kaitset isikuandmete töötlemisel liidu institutsioonides, organites ja asutustes ning

isikuandmete vaba liikumist, ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 45/2001 ja otsus

nr 1247/2002/EÜ (ELT L 295, 21.11.2018, lk 39, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2018/1725/oj).

ET 4 ET

ettevõtja, kelle hilinenud, tühistatud või liiga vara väljunud teenuse tõttu

jääb reisija maha ühest või mitmest ühtse piletiga hõlmatud

ühendusreisist, kõigi asjaomase reisi jooksul tekkivate seonduvate häirete

eest vastavalt artiklitele 18, 19 ja 20. Raudteeveo-ettevõtja, kelle ühtse

piletiga hõlmatud teenusest reisija ühendusreisist mahajäämise tõttu ilma

jääb, võimaldab reisijal kasutada reisi jätkamiseks oma järgmist teenust,

kui sinna on vabu kohti.

3. Reiside puhul, mille jaoks saaks müüa ühtse pileti, ei jaga raudteeveo-

ettevõtjad, piletimüüjad ja reisikorraldajad neid reise osadeks ega paku

pileteid eraldi äritehingute raames.

4. Ühtse pileti pakkumisel järgivad raudteeveo-ettevõtjad, piletimüüjad ja

reisikorraldajad vähemalt kohaldatavaid minimaalseid ümberistumisaegu,

mis on sätestatud kooskõlas komisjoni määrusega (EL) 2026/253*.

5. Kui raudteeveo-ettevõtja, piletimüüja või reisikorraldaja müüb reisi jaoks

ühtse pileti, mille puhul ei ole kinni peetud lõikes 4 osutatud

minimaalsetest ümberistumisaegadest, ja reisija jääb ühest või mitmest

ühendusreisist maha,

a) ei ole raudteeveo-ettevõtja lõike 2 kohaselt vastutav, välja arvatud

juhul, kui ta müüs selle ühtse pileti ja osutab vähemalt üht selle

piletiga hõlmatud teenust;

b) on asjaomane piletimüüja või reisikorraldaja kohustatud maksma

hüvitist, mille suurus on 75 % ühtse pileti eest tasutud

kogusummast, ning pakkuma võimalust valida kas kogu ühtse pileti

eest tasutud summa tagasimaksmise või marsruudi muutmisel

tekkinud vajalike, asjakohaste ja mõistlike kulude hüvitamise

vahel.

6. Lõike 2 kohaselt vastutav raudteeveo-ettevõtja võib usaldada käesolevast

määrusest tulenevate õiguste menetlemise mõnele teisele raudteeveo-

ettevõtjale, piletimüüjale või reisikorraldajale, tingimusel et reisijaid

teavitatakse sellisest ülesannete üleandmisest enne ühtse pileti ostmist.

Ülesannete üleandmine ei mõjuta üleandva raudteeveo-ettevõtja

vastutust.

7. Lõikeid 3–5 ei kohaldata selliste ühtsete piletite suhtes, mis koosnevad

ainult ühest otsepiletist.“

_____________

* Komisjoni 6. veebruari 2026. aasta rakendusmäärus (EL) 2026/253, milles käsitletakse

Euroopa Liidu raudteesüsteemi telemaatikarakenduste allsüsteemi tehnilist kirjeldust andmete

jagamise koostalitlusvõime tagamiseks raudteetranspordis (telemaatika KTK) ning millega

tunnistatakse kehtetuks määrused (EL) nr 454/2011 (reisijateveoteenuste

telemaatikarakenduste KTK) ja (EL) nr 1305/2014 (kaubaveoteenuste telemaatikarakenduste

KTK) (ELT L, 2026/253, 10.2.2026, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg_impl/2026/253/oj).“

3) Artikli 19 lõige 1 asendatakse järgmisega:

„1. Kaotamata õigust transpordile, on reisijal õigus saada hilinemise korral

raudteeveo-ettevõtjalt hüvitist nende hilinemiste eest piletil või ühtsel piletil

ET 5 ET

märgitud lähte- ja lõppsihtkoha vahel, mida ei ole hüvitatud vastavalt artiklile 18.

Hilinemiste eest makstavad miinimumhüvitised on järgmised:

a) 25 % piletihinnast 60–119minutilise hilinemise korral;

b) 50 % piletihinnast 120minutilise või pikema hilinemise korral.

Kui reisijal on ühtne pilet reisi jaoks, mille puhul kulub piletil märgitud lähtekohast

lõppsihtkoha jõudmiseks sõiduplaani järgi 12 või enam tundi, on reisijal õigus saada

esimese lõigu alusel hüvitist üksnes seoses nende veolepingutega, mille täitmisel

hilinemine aset leidis. Kui see on asjakohane, teavitatakse reisijaid sellest piirangust

enne ühtse pileti ostmist.

Teist lõiku ei kohaldata selliste ühtsete piletite suhtes, mis hõlmavad öörongiteenust,

ega selliste ühtsete piletite suhtes, mis koosnevad ainult ühest otsepiletist.“

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu

Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel,

Euroopa Parlamendi nimel Nõukogu nimel

president eesistuja

LISA 1: Huvigruppide nimekiri

Asutus E-post

Konkurentsiamet [email protected]

Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet [email protected]

Transpordiamet [email protected]

Elron [email protected] [email protected]

Rail Baltic [email protected]

Reisibüroode Liit [email protected]

Eesti Turismi- ja Reisifirmade Liit [email protected]

Eesti Linnade ja Valdade Liit [email protected]

Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit [email protected]

Ridango AS [email protected]

Turnit OÜ [email protected]

Eesti Puuetega Inimeste Koda [email protected]

Andmekaitse Inspektsioon [email protected]

Eesti Kaubandus-Tööstuskoda [email protected]

Lisa 2. Kaasamise käigus esitatud märkuste arvestamise tabel

Partner Märkus, ettepanek või kommentaar Arvestamine Majandus- ja Kommunikatsiooni- ministeerium

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi tagasiside EL reisijate paketile – rongipiletite müügi määrus ja ühtse piletiga reisijate kaitse määrus Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi vaates vaatasime algatusi järgmistest teemavaldkondadest lähtuvalt: turismivaldkond ja tarbijaõigused, innovatsiooni nurga alt digitaalsete andmete jagamine, platvormimajandus ja digiplatvormid, andmeruumid ja digitaalne ühtne turg. Toome välja järgmised ettepanekud:

Seisukoht: Tuleb tagada, et internetipõhistele piletimüügi teenuse pakkujatele jm vahendajatele kehtestatavad nõuded on asjakohased ja proportsionaalsed ega too endaga kaasa ebavajalikku halduskoormust. Nõuete kohaldamisel tuleb arvestada mõju väikese- ja keskmise suurusega ettevõtetele (VKE) ning jätta piisav ettevalmistusaeg nõuete rakendamiseks. Vajadusel tuleks kaaluda pikema kohaldamisaja kehtestamist VKE-dele.

Selgitus: Eelnõudega nähakse ette mitmete kohustuste kehtestamine internetipõhistele piletimüügi teenuse pakkujatele, millega kaasneb vajadus teha arendusi piletimüügi IT-süsteemides, luua uusi liidestusi, sõlmida lepinguid jne. Nõuete täitmine tähendab ettevõtjatele kulude ja halduskoormuse suurenemist, mis võib omada märkimisväärset mõju eriti VKE-dele. Seetõttu peame oluliseks, et nõuete kehtestamisel lähtutakse asjakohasuse ja proportsionaalsuse põhimõtetest ning et nõuete rakendamiseks jäetakse ettevõtjatele piisav kohaldamisaeg. Mõjude leevendamiseks tuleks võimalusel kaaluda VKE-dele pikema kohaldamisaja kehtestamist, nt mis puudutab internetipõhise rongipiletimüügi teenuse asendamatute osutajate majutamiskohustusega seotud tähtaegu, piletimüüjate kohustust arvestada minimaalsete ümberistumisaegadega jne.

Arvestatud.

Seisukoht: Tuleb tagada, et reisijate õiguste tagamise ülesanne jääb reisi teostavatele raudteefirmadele, mitte kolmandatest isikutest piletimüüjatele. Igasugune ülesannete üleandmine peab toimuma vabatahtlikkuse baasil ja eeldama kokkulepet.

Selgitus: Ühtse piletiga reisijate kaitse määruse eelnõu näeb reisija ühendusest mahajäämise eest vastutavatele raudteeveo-ettevõtjatele ette võimaluse usaldada reisija õiguste menetlemine piletimüüjatele või muudele osapooltele, tingimusel, et reisijaid teavitatakse sellisest ülesannete üleandmisest. Läbirääkimiste käigus tuleks tagada, et reisijate õiguste tagamise põhikoorem jääb raudteeveo-ettevõtjatele ning et igasugune ülesannete üleandmine jääb poolte vaba kokkuleppe põhiseks. MKM ei pea vahendajate kohustuslikus korras kaasamist mõistlikuks, kuna eriti internetipõhistel vahendajatel ei pruugi olla kohapealset personali ja võimekust osutada kiires korras abi.

TURISM: (232) Seisukoht: MKM toetab määruse eesmärki muuta rahvusvaheliste rongiühenduste leidmine, võrdlemine ja broneerimine reisijatele lihtsamaks.

Selgitus: Toetame eesmärki parandada sõltumatute piletimüüjate ligipääsu rongipiletitele ja -andmetele, kuna see võib suurendada konkurentsi piletimüügi turul, parandada reisijate valikuvõimalusi ning toetada rahvusvaheliste ja mitut vedajat hõlmavate reiside müüki. Võimalus osta eri vedajate teenuseid ühe tehinguga ning piletite varasem kättesaadavus aitavad reisijatel, reisikorraldajatel ja turismisektoril reise paremini planeerida ning võivad tervikuna parandada Eesti ligipääsetavust rahvusvahelistel turgudel. Algatus võib suurendada ka Eesti ja tulevase Rail Baltica nähtavust Euroopa reisiplaneerimise ja piletimüügi kanalites ning toetada kestlikumat reisimist. Samas ei ole selge, kas meede saavutab soovitud eesmärgi, kuna see võib tugevdada suurte vedajate positsiooni piletimüügis, selle asemel et avada turgu laiemalt sõltumatute piletimüügiplatvormide jaoks. Mõju konkurentsile vajaks selles osas

eraldi hinnangut.

Varasem piletimüük toetab turismi ja laiendab liikumisvõimalusi. Pikaajaline reiside planeerimine on oluline nii turistidele kui ka reisikorraldajatele ning varasema broneerimisvõimaluse puudumist on käsitletud ühe kitsaskohana ka Eesti turismi pika vaate eesmärkide saavutamisel. Näiteks on Elron märkinud, et rahvusvaheliste rongiühenduste pileteid on olnud võimalik müüa vaid ligikaudu kaks nädalat ette, mis raskendab reiside varajast planeerimist ja müüki. Varasema ettemüügivõimaluse piiratus võib suunata reisijaid valima muid transpordiliike. Konkreetne ajavahemik, mille jooksul peavad rongipiletid enne reisi müüki jõudma (ettepaneku kohaselt viis kuud), võib jääda läbirääkimistel ka eraldi arutelukohaks.

(232) Seisukoht: Peame oluliseks, et piletimüügi lihtsustamisega kaasneksid selged ja reisijale arusaadavad vastutusreeglid.

Selgitus: Mitut vedajat hõlmavate reiside puhul peab olema üheselt mõistetav, kes vastutab hilinemiste, ümberistumistest mahajäämise, ümberbroneerimise, võimaliku valeinfo ning hüvitiste eest. Reisija õigused ei tohiks selle algatuse tulemusena muutuda keerukamaks kui ühe vedaja teenuse kasutamisel. Praegusel kujul ei tule see selgelt ettepaneku tekstist välja. Samuti muudab tarbija jaoks süsteemi keerukamaks asjaolu, et rongireisidega seotud õigused ja kohustused jagunevad mitme õigusakti vahel. Lisaks käesolevale määrusele reguleerivad sama valdkonda rongireisijate õiguste ja kohustuste määrus (EL) 2021/782 ning paralleelselt menetletav mitmeliigilise broneerimise määrus. Selle tulemusena ei pruugi reisijale olla selge, milline õigusakt millist olukorda reguleerib ja kes on see kontaktpunkt, kelle poole ta vajadusel pöörduda saab, see aga vähendab õigusselgust ja suurendab regulatsiooni keerukust. Seetõttu peame oluliseks, et käesoleva määruse seoseid teiste asjakohaste õigusaktidega selgitataks ja seostataks paremini. Piletimüüki ja reisijate õigusi käsitlevad normid peaksid moodustama

tarbija vaates ühe tervikliku, arusaadava ja hästi toimiva süsteemi.

(233) Seisukoht: Vajab täiendavat hindamist (COM(2026)233 puhul), kas piletimüüjatele kavandatud vastutus ja eriti 75% hüvitis on proportsionaalne ega hakka pärssima just nende mitut vedajat hõlmavate reisilahenduste pakkumist, mida komisjon soovib edendada.

Selgitus: Kuigi toetame eesmärki vältida ebarealistlike ühendustega piletite müüki ja tagada reisijatele parem kaitse mitut vedajat hõlmavate reiside korral, vajab piletimüüjatele ja reisikorraldajatele kavandatav vastutus täiendavat analüüsi. Ettepaneku kohaselt peab piletimüüja või reisikorraldaja maksma reisijale 75% ühtse pileti hinnast hüvitisena ning lisaks tagama piletiraha tagasimakse või hüvitama ümbermarsruudi kulud, kui müüdud pileti puhul ei ole järgitud minimaalseid ümberistumisaegu ja reisija jääb seetõttu ühendusrongist maha. Selline hüvitismäär erineb märkimisväärselt teistest EL reisijate õiguste regulatsioonidest, kus kasutatakse üldjuhul madalamaid hüvitismäärasid või fikseeritud hüvitissummasid. Samal ajal kohaldatakse vedajatele tavapäraseid hilinemishüvitisi, mis on üldjuhul 25% või 50% piletihinnast. Seetõttu vajab selgitamist ja põhjendamist, kas kavandatud vastutus on rikkumise raskusega võrreldes proportsionaalne. Kõrge vastutus võib olla eriti problemaatiline väiksemate vahendajate jaoks. Praktikas võib mõne euro suuruse vahendustasu eest müüdud mitmesaja eurose pileti puhul tekkida kohustus maksta 75% piletihinnast hüvitisena ning lisaks kanda tagasimakse või ümbermarsruudiga seotud kulud. Sellisel juhul võib piletimüüja vastutus ületada tema teenustasu mitmekümnekordselt. Samuti võib see vähendada valmisolekut pakkuda keerukamaid või mitut vedajat hõlmavaid reisilahendusi. Riskide vähendamiseks võivad piletimüüjad eelistada pikema ümberistumisajaga või väiksema ühenduste arvuga marsruute. Selle tulemusena võivad just piiriülesed ja mitut vedajat hõlmavad reisid muutuda vähem nähtavaks või vähem kättesaadavaks, kuigi ettepaneku eesmärk on nende kasutamist suurendada. Seetõttu peame oluliseks täiendavalt hinnata,

kas kavandatud 75% hüvitismäär on eesmärgi saavutamiseks proportsionaalne ning kas see ei too kaasa soovimatut mõju konkurentsile, innovatsioonile, reisivalikute mitmekesisusele ja piiriüleste rongiühenduste müügile.

RTE: Seisukoht: MKM toetab määruse eesmärki parandada transpordiandmete kättesaadavust ja jagamist, kuid peab vajalikuks, et andmevahetus põhineks kogu Euroopa Liidus ühtsel semantikal, standardiseeritud andmemudelitel ning ühistel andmeformaatidel.

Selgitus: Määruse eesmärk ei saa olla üksnes andmete tehniline kättesaadavus. Reaalajamajanduse vaatest tekib tegelik väärtus alles siis, kui erinevad süsteemid mõistavad vahetatavaid andmeid ühtemoodi. Selleks peavad kasutatavad andmekoosseisud, mõisted, andmeelemendid ja klassifikaatorid olema harmoniseeritud kogu Euroopa Liidus. Vastasel juhul jääb andmete ristkasutus piiratud ning liikmesriikides tekivad täiendavad ümberkujundamise ja tõlkimise kulud. MKM peab oluliseks, et määruse rakendamisel eelistataks ühiseid Euroopa andmemudeleid ning välditaks liikmesriigi või teenusepakkuja põhiseid erilahendusi

Seisukoht: MKM toetab nõuet, et andmed oleksid kättesaadavad standardiseeritud ja universaalsete liideste kaudu ning et andmevahetuslahendused oleksid tehnoloogiliselt neutraalsed ja avatult kasutatavad.

Selgitus: Määruse eesmärk edendada konkurentsi ja digitaalsete teenuste arengut on saavutatav üksnes juhul, kui kõik turuosalised saavad kasutada samu andmevahetusmehhanisme võrdsetel tingimustel. Universaalsed liidesed ja avatud standardid vähendavad sõltuvust üksikutest platvormidest ning võimaldavad uutel teenusepakkujatel liituda ökosüsteemiga ilma täiendavate tehniliste erilahendusteta. Reaalajamajanduse seisukohast on oluline, et andmete jagamine toimuks standardiseeritud masin-masin liideste

kaudu ning et ettevõtetel ei tekiks vajadust luua paralleelseid ühendusi või kohandusi erinevate liikmesriikide või platvormide jaoks.

Seisukoht: MKM peab oluliseks, et määruse rakendamisel lähtutaks põhimõttest „loo andmed üks kord, kasuta mitu korda" ning et uued andmete jagamise kohustused ei tooks ettevõtjatele kaasa täiendavaid aruandlus- ega halduskohustusi.

Selgitus: Reaalajamajanduse eesmärk on vähendada ettevõtjate halduskoormust automatiseeritud andmevahetuse kaudu. Määruse rakendamine peaks põhinema ettevõtete olemasolevates infosüsteemides tekkivate andmete korduvkasutamisel, mitte uute käsitsi täidetavate andmekohustuste loomisel. Ettevõtjalt ei tohiks nõuda samade andmete esitamist erinevates formaatides või erinevatele osapooltele. Uued nõuded peaksid soodustama automaatset andmevahetust olemasolevate äriprotsesside baasil ning looma eeldused halduskoormuse vähenemiseks nii ettevõtjate kui ka avaliku sektori jaoks.

PIIRIÜLESED TEENUSED: Seisukoht: Peame piletimüügituru vastastikust avamist põhjendatuks.

Selgitus: Piiriüleste teenuste vaatest on ettepanekus kavandatud piletimüügituru vastastikune avamine põhjendatud. Määruse ühetaolise ja tõhusa kohaldamise huvides on oluline, et KOM täpsustaks rakendusaktiga, kuidas hinnata raudteeteenuse osutajate ja internetipõhiste piletimüüjate vaheliste lepingute tasude ning tehniliste ja muude tingimuste mõistlikkust ja mittediskrimineerivust. Samuti tasuks digitaalse piletimüügituru dünaamilisust arvestades hinnata, kas lepingute sõlmimiseks ja kaebuste lahendamiseks ette nähtud tähtajad on põhjendatud ning kas lihtsamate juhtumite jaoks võiks ette näha kiirema menetluse. Piiriüleste vaidluste korral peaks ettevõtjal olema ühtne kontaktpunkt ning vajalik teabevahetus toimuma otse pädevate asutuste vahel.

Justiits- ja Digiministeerium

IOT hinnang Reisijate paketile COM(2026)232 Regulatsiooni praktiline konkurentsiõiguslik ja majanduslik mõju Eestile on väike, sest:

 Elron on sisuliselt ainus siseriiklik reisirongivedaja;

 puuduvad konkureerivad reisijateveo operaatorid, kes sooviksid oma pileteid Elroni müügikanalis müüa.

Mõju võib tekkida tulevikus kui:  käivitub Rail Baltica reisijatevedu;

 tekivad piiriülesed regulaarühendused Läti ja Leeduga;

 Eesti turule ilmuvad uued reisirongioperaatorid.

Sellisel juhul võib Elroni piletimüügisüsteem muutuda sarnaseks lennunduse broneerimissüsteemidega, kus samas kanalis kuvatakse mitme vedaja pakkumised.

Märkusena võib aga välja tuua küsimuse, kas regulatsioon on proportsionaalne väikeste riikide turgude suhtes, eelkõige kas 50% künnis on põhjendatud või kas see võiks väikestes liikmesriikides olla kõrgem või paindlikum? Praeguse ettepaneku järgi võib antud künnis tähendada sisuliselt automaatset reguleerimist isegi siis, kui tegelik konkurentsisurve tuleb piiriülestelt teenustelt või muudelt transpordiliikidelt (bussid, lennukid). Komisjoni tuvastatud probleemid tulenevad peamiselt suurte liikmesriikide ja nende platvormide turustruktuuridest. Seetõttu tuleks hinnata, kas kavandatud kohustused on väikeste turgude puhul proportsionaalsed ning kas nendega kaasnev halduskoormus on põhjendatud.

JDM andmekaitseõiguslik arvamus algatuse nr COM(2026) 232 kohta Palume Eesti seisukohtade koostamisse ja edasisse läbirääkimisprotsessi kaasata kindlasti asutuse andmekaitsespetsialist. Isikuandmete kaitse üldmääruse (IKÜM) kohaselt on vastav ametikoht avalikus sektoris kohustuslik [vt artikkel 37(1)(a)] ning seda isikut peab kaasama kõikidesse

Arvestatud.

isikuandmete kaitsega seotud küsimustesse [vt artikkel 38(1) ja täpsemalt ka ülesandeid art 39(1), nt punktis (a) mainitud spetsiifilisemalt nõu andmine seoses nende kohustustega, mis tulenevad IKÜMist ja muudest liidu või liikmesriikide andmekaitsenormidest].

Täpsustame, et me oleme valmis kaasuma juhul kui tekivad konkreetsed küsimused/kaasa mõtlemise vajadused andmekaitsespetsialistiga konsulteerimise järgselt. Samas me ei saa omalt poolt üle võtta asutus(t)e andmekaitsespetsialisti rolli. Ehk siis, kui konkreetse ministeeriumi valitsemisala vastutada olev eelnõu või plaanid puudutavad isikuandmete töötlemist, on oluline, et sellega tegeleks ka teie asutuse andmekaitsespetsialist, kes saaks teid nõustada esimeses etapis (mh teades paremini vastava valdkonna eripärasid ja vajadusi) ning kui ka temal tekivad küsimused IKÜM-i jt andmekaitsealaste õigusaktide põhimõtete tõlgendamisel, siis alles pöördutakse JDM-i poole. Eeldame, et rakendate neid põhimõtteid läbivalt eelnõu läbirääkimisprotsessi jooksul.

Täiendavalt juhime tähelepanu, et JDM-il ei ole isikuandmete kaitse järelevalveasutuste sõltumatuse nõudest tulenevalt võimalik kohustada Andmekaitse Inspektsiooni (AKI) andma oma sisendit valitsemisala ühtse seisukoha kujundamiseks. Palume AKI poole pöörduda arvamuse saamiseks eraldi, kuivõrd algatusega reguleeritakse ka järelevalve teostamist isikuandmete kaitse nõuete täitmise üle.

Hetkel saame teha eelnõu kohta järgmised tähelepanekud. Eelnõu seletuskirjas on põhiõiguste kontekstis öeldud, et eelnõuga ei mõjuta põhiõiguste kaitset, sest isikuandmete töötlemine nii internetipõhise piletimüügiteenuse osutajate kui ka raudteeveo-ettevõtjate või raudteeveoteenuse korraldajate poolt peab olema kooskõlas kehtiva Euroopa õigusraamistikuga, eelkõige isikuandmete kaitse üldmäärusega.

Eelnõu sätete sõnastusest võib siiski jääda mulje, justkui isikuandmete kaitset tuleb tagada üksnes vajaduse korral (vt art 6 lõige 3 punkt e alapunkt i ja 6 lõige 4 punkt c alapunkt i). Eelnõu koostajad võisid kasutada sõnu „vajaduse korral“ rõhutamaks, et neid nõudeid tuleb rakendada vaid siis, kui toimub isikuandmete töötlemine. Samas ei ole vastasel juhul IKÜM-it vaja niikuinii kohaldada ning seetõttu võib normi subjektidel jääda mulje, et neil on ka isikuandmete töötlemise puhul teatav kaalumisruum, kas IKÜMit järgida või mitte. Viimast siiski IKÜM oma laia kohaldamisala tõttu ei võimalda.

Eelnõu artikliga 10 kohustatakse liikmesriike tagama, et riiklikud täitevasutused omaksid järelevalve pädevust määruse nõuete täitmise üle. Kuivõrd määrusega kohustatakse erinevaid internetipõhise piletimüügi teenuse osutajaid tagama IKÜMi nõuete täitmist, siis tuleb eeldada, et riiklik täitevasutus peab omama piisavat pädevust oma valdkonnas ka kontrollida IKÜMi nõuete täitmist (ehk riiklik täitevasutus peab oma pädevuse teostamisel kontrollima ka internetipõhise piletimüügi teenuse osutaja tegevuse vastavust IKÜM-i sätetele). Riiklik täitevasutus ei asenda siin IKÜMi kohast järelevalveasutust (AKI), kuid ta peab AKI-ga koostööd tegema ning järgima ka AKI ja Euroopa Kohtu praktikat sarnastes küsimustes (vt selle kohta pikemalt analoogia korras Euroopa Kohtu otsus kaasuses C-252/21 Meta Platforms jt, pp-d 36-63 ja otsuse p 1).

Ridango AS Sissejuhatus Esitame kommentaarid reisijate paketi kahe algatuse kohta, millede tagasiside koguja on Kliimaministeerium: COM(2026)232 (rongipiletite müük) ja COM(2026)233 (ühtse piletiga reisijate kaitse). Toetame eesmärki muuta rongipiletite müük läbipaistvamaks ja reisijate kaitse selgemaks, kuid rõhutame, et tehnilise juurdepääsu ja vastutuse reeglid peavad olema proportsionaalsed, äriliselt jätkusuutlikud ning sobima ka väikese turu tingimustesse.

A. COM(2026)232 – rongipiletite müük: toetame, koos

Arvestatud.

täpsustustega Ettepanek looks raudtee-teenuse osutajale kohustuse sõlmida taotleva online-piletimüügiteenuse osutajaga ärileping sisu kuvamiseks, edasi suunamiseks, edasimüügiks või turustamiseks. Läbirääkimisi tuleb alustada kahe kuu jooksul ja leping sõlmida üldjuhul kaheksa kuu jooksul. [Viide: COM(2026)232, art 4(1)]

Proportsionaalsed juurdepääsutingimused ja õiglane kulude jagamine. Tingimused peavad olema objektiivsed, proportsionaalsed ja mittediskrimineerivad ning tuginema ühtsetele ELi standardliidestele. Ühekordsed liidestamise kulud ja püsikulud ei tohiks jääda ebaproportsionaalselt ühe osapoole kanda. [COM(2026)232, art 6(1)(g), 6(2)]

Juurdepääsu peatamine peab olema proportsionaalne ja heastatav. Juurdepääsu piiramine peaks olema lubatud üksnes olulise ja püsiva rikkumise korral, pärast kirjalikku teadet ja mõistlikku heastamistähtaega. [COM(2026)232, art 4(2), art 11(5)]

Õiguslik selgus teenusepakkujate osas. Tuleb kinnitada, kas sõltumatud piletimüügi- ja turustustehnoloogia pakkujad on online- piletimüügiteenuse osutajad, kellel on ligipääsuõigus, mitte üksnes kohustused. [COM(2026)232, art 3, art 4]

Tasustamine peab olema läbipaistev. Kui rakendatakse tasu, peab see olema õiglane, mõistlik ja mittediskrimineeriv ning soovitatavalt seotud avaliku tasumetoodika või kulupõhisuse põhimõttega. [COM(2026)232, art 6(1)(g)] Liidestus peab olema kooskõlas mitmeliigilise broneerimise reeglitega, et raudtee- ja mitmeliigiliste pakkumiste koostamine ei jääks kahe õigusakti vahele. [COM(2026)231, art 7; COM(2026)232, art 4(1)]

B. COM(2026)233 – ühtse piletiga reisijate kaitse: toetame eesmärki, palume täpsustusi

Toetame reisijate kaitse tugevdamist, kuid vastutus tuleb siduda selgelt sellega, kes sõlmib reisijaga piletilepingu ja kes otsustab ühe pileti koostamise. Ettepanek näeb ette, et ühtse pileti korral vastutab häire põhjustanud raudtee-ettevõtja reisija õiguste eest, kuid kui piletimüüja või reisikorraldaja ei järgi minimaalseid ümberistumisaegu, võib vastutus liikuda temale. [Viide: COM(2026)233, art 12(2), 12(4), 12(5)]

Tehnoloogia- või valgemärgistuse pakkuja, kes ei sõlmi piletilepingut oma nimel, ei saa olla vastutav piletimüüja. Vastutus peab jääma osapoolele, kes müüb ühtse pileti reisijale oma nimel. [COM(2026)233, art 12(5)(b)]

Minimaalsed ümberistumisajad peavad olema masinloetavad, ajakohased ja tasuta või mõistliku kuluga kättesaadavad. Heauskne tuginemine avaldatud minimaalsetele ümberistumisaegadele peaks andma vastutuskaitse. [COM(2026)233, art 12(4), põhjendus 7 ja 9]

Üleminekuperiood peab olema seotud andmete tegeliku kättesaadavusega. Kui minimaalseid ümberistumisaegu või muud vajalikku sisu ei ole masinloetaval kujul kättesaadav, ei tohiks vastutusnorm olla täies ulatuses kohaldatav. [COM(2026)233, art 2; COM(2026)232, art 15]

Reisijale antav info peab olema selge: kes on pileti müüja, kes täidab klienditoe ja hüvitise menetlemise ülesandeid ning milline on vastutuse jaotus. [COM(2026)233, art 12(6)]

C. Riskid ja halduskoormus Regulatsioon võib parandada turu läbipaistvust, kuid väikese turu ja tehnilise piletitaristu puhul tuleb eraldi hinnata ärilist jätkusuutlikkust, püsikulusid ja vastutuse jaotust. Alljärgnevad riskid vajavad Eesti seisukoha kujundamisel eraldi käsitlemist.

Arendus- ja püsikulu risk. APIde avamine ei piirdu tehnilise endpoint’iga: vaja on dokumentatsiooni, testkeskkonda, autentimist, partnerite sertifitseerimist, seiret, versioonihaldust, intsidentide lahendamist ja kliendituge. COM(2026)232 lubab nõuda minimaalseid tehnilisi võimekusi, ärikatkematuse plaane ja küberturbe meetmeid, mis kinnitab, et ligipääs tekitab püsivaid tegevuskulusid. [COM(2026)232, art 6(2)(b), 6(2)(d), 6(2)(e)]

Tulu ja kliendisuhte kannibaliseerimise risk. Kui piletitooteid müüakse kolmandate kanalite kaudu ilma samaväärse tasumudelita, võib väheneda ametliku müügikanali külastatavus ja võime rahastada piletimüügi arendust, töökindlust ning klienditeenindust. Seetõttu peab ligipääsuõigus olema seotud õiglase tasustamisega. [COM(2026)232, art 6(1)(g)]

Vastutuse hägustumise risk. Kui lõppkasutaja ostab pileti kolmandalt osapoolelt, peab olema enne ostu selge, kes vastutab tagasimaksete, ümberbroneerimise, klienditoe ja hüvitiste eest. COM(2026)233 võimaldab ülesannete töötlemise üle anda, kuid vastutuse üleminek või säilimine peab olema reisijale arusaadav. [COM(2026)233, art 12(5), 12(6)] Andmekvaliteedi risk. Reaalajaandmed, saadavus, dünaamilised hinnad, minimaalsed ümberistumisajad ja piletitingimused peavad olema ajakohased. Kui algandmed on puudulikud, võib müüja sattuda vastutusse asjaolude eest, mida ta ise ei kontrolli. [COM(2026)232, art 6(1)(b), 6(1)(c); COM(2026)233, art 12(4)]

Väikese turu ebaproportsionaalsuse risk. Täieliku mitmeliigilise või üleeuroopalise turustusvõimekuse arendamine võib väikese kasutajabaasi korral olla majanduslikult ebamõistlik. Kui ühiskondlik eesmärk on laiem ligipääs või MaaS-tüüpi teenus, tuleb kulude kandja ja rahastusmudel eelnevalt selgelt määrata.

Järelevalve ja sanktsioonide risk. Liikmesriigid peavad kehtestama

tõhusad, proportsionaalsed, hoiatavad ja mittediskrimineerivad karistused, mistõttu peavad kohustused olema piisavalt selged, et ettevõtjad saaksid nõudeid praktikas täita. [COM(2026)232, art 12]

D. API ligipääsu tingimused, milledele tähelepanu pöörata APIde avamine võib olla mõistlik ainult siis, kui see toimub kontrollitud, turvalise ja äriliselt tasakaalustatud mudeli alusel. Regulatsioonis tuleks vältida muljet, et ligipääs peab olema tasuta, piiramatu või ilma vastutusjaotuseta.

Lepinguline ligipääs. API ligipääs peab põhinema ärilepingul, kus on määratletud kasutusjuht, teenuse ulatus, lubatud müügikanalid, andmekasutus ja vastutus. [COM(2026)232, art 4(1)]

Õiglane tasumudel. Kui API kaudu müüakse pileteid või kasutatakse piletitoote sisu ärilisel eesmärgil, peab teenuseosutajal olema õigus õiglasele jamõistlikule tasule, sh ühekordsete ja püsikulude katmisele. [COM(2026)232, art 6(1)(g)]

Tehniline sertifitseerimine. Partner peab läbima testimise ja sertifitseerimise enne tootmiskeskkonna ligipääsu, eriti kui ta algatab ostu, väljastab pileti või vahendab makset.

Infoturve ja ärikatkematus. Ligipääsu eelduseks peaks olema autentimine, autoriseerimine, logimine, rate limit’id, intsidentidest teavitamine, küberturbe meetmed ja ärikatkematuse plaan. [COM(2026)232, art 6(2)(d), 6(2)(e)]

Kasutusmahu ja päringute piirangud. Look-to-book suhtarvud, päringumahud ja tehnilised limiidid peavad olema õiglased ja mittediskrimineerivad, kuid vajalikud süsteemi töökindluse kaitseks. [COM(2026)232, art 6(1)(h)]

Andmete kasutamise piirangud. Päringu-, tehingu- ja müügiandmete kasutus tuleb piirata lepingu eesmärgiga ning kooskõlastada andmekaitse ja ärisaladuse nõuetega. [COM(2026)232, art 6(2)(a); COM(2026)231, art 8]

Selge seller-of-record põhimõte. Kui kolmas osapool müüb pileti oma nimel, peab ta võtma vastutuse klienditoe, tagasimaksete, vaidluste ja reisija teavitamise eest. [COM(2026)233, art 12(5)(b), 12(6)]

Kvaliteedi- ja vastutuskaitse algandmete osas. API pakkuja ei tohiks vastutada kolmanda osapoole valesti kuvatud hinna, eksitava info, valesti kombineeritud teekonna või minimaalse ümberistumisaja eiramise eest. [COM(2026)233, art 12(4), 12(5)]

Õigus ligipääs peatada turvariski või olulise rikkumise korral. Peatamine peaks olema seotud kirjaliku teavituse ja heastamistähtajaga, välja arvatud vahetu turvarisk või süsteemi töökindluse oht.

Avaliku huvi või MaaS-tüüpi integratsiooni rahastus. Kui riik soovib laiemat kolmandate osapoolte ligipääsu, peab regulatsioon võimaldama kulude hüvitamist riigi, tellija või API kasutaja poolt, mitte kandma kulusid vaikimisi tehnilise süsteemi omanikule.

E. Lõpetuseks Toetame läbipaistvat ja kasutajasõbralikku piletimüüki, kuid rõhutame vajadust hoida juurdepääsu-, API- ja vastutusreeglid proportsionaalsed. Eesti seisukoht peaks vältima üldist tasuta avamiskohustust ning eelistama kontrollitud ligipääsu koos selge tasumudeli, infoturbe, andmekvaliteedi ja vastutuse jaotusega.

Eesti Linnade ja Valdade Liit

Eelnõud COM(2026)232 ja COM(2026)233 ei too Eesti kohalikele omavalitsustele kaasa olulisi uusi õiguslikke ega halduslikke

Arvestatud.

kohustusi. Nende peamine mõju on kaudne ning seisneb võimaluses parandada kohaliku ja riigisisese ühistranspordi sidusust, suurendada ühistranspordi atraktiivsust ning hõlbustada elanike liikumist. Võimalikud täiendavad kulud või kohustused sõltuvad eelkõige sellest, kuidas Eesti korraldab tulevikus integreeritud piletisüsteeme ja ühistranspordi koostööd.

Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet

Selgitame, et Kliimaministeerium küsis samuti sisendit reisijate paketi (kolme määruse: COM(2026)231; COM(2026)232 ja COM(2026)233) osas ning esitas ka küsimused. Edastan ka Teile TTJA sisendi, milles TTJA on vastanud KliM-i esitatud küsimustele.

1) Kas teie hinnangul on sellise määruse kehtestamine ELi tasandil vajalik? Kas Eesti või Euroopa Liidu reisiteenuste digitaalsel turul esineb probleeme, mille lahendamisele käesolev ettepanek võiks kaasa aidata? TTJA toetab üldiselt meetmeid, mille eesmärk on tugevdada reisijate õigusi, suurendada õigusselgust ning lihtsustada reisijate jaoks nende õiguste kasutamist. Positiivsena võib hinnata ettepanekuid, mis parandavad reisijate kaitset eelkõige mitme vedaja või multimodaalsete reiside puhul ning aitavad vähendada olukordi, kus reisija jääb erinevate ettevõtjate vastutuse piiride tõttu tõhusa õiguskaitseta. Samas peab uute regulatsioonide väljatöötamisel pöörama erilist tähelepanu ettevõtjatevahelise vastutuse selgele reguleerimisele. Reisija jaoks peab olema üheselt arusaadav, millise ettevõtja või platvormi poole tuleb probleemi tekkimisel pöörduda, kes vastutab reisija õiguste tagamise eest ning kuidas on võimalik kiiresti ja tõhusalt saada ümbermarsruutimist, abi, hüvitist või muud määrusest tulenevat kaitset. Tuleks vältida olukordi, kus reisijat suunatakse erinevate ettevõtjate või platvormide vahel, mistõttu muutub määrusest tulenevate õiguste tegelik kasutamine keeruliseks või ebamõistlikult aeganõudvaks.

Arvestatud.

Mida keerukam on reisiahel (mitu vedajat, platvorm, piletimüüja), seda olulisem on, et reisija õiguste täitmise eest vastutaks reisija suhtes üks selgelt määratletud kontaktpunkt. Ettevõtjate omavaheline vastutuse jaotus või regressisuhted ei tohiks mõjutada reisija võimalust oma õigusi kiiresti ja tõhusalt kasutada. Mitmeliigilised digitaalsed reisiplatvormid tegutsevad enamasti piiriüleselt ning erinevad liikmesriikide nõuded võivad põhjustada turu killustumist. Tarbijate seisukohast on oluline, et pakkumiste kuvamise põhimõtted oleksid kogu ELis ühtsed ja läbipaistvad. Tarbijakaitse vaates võib probleemiks olla see, kui platvormid järjestavad või eelistavad teatud pakkujaid äriliste kokkulepete alusel, ilma et see oleks kasutajale selgelt arusaadav. Ettepanek aitab suurendada võrreldavust ning toetab teadlikku tarbijaotsust, eriti juhul, kui kasutajale kuvatakse objektiivsed võrdluskriteeriumid (hind, sõiduaeg, ümberistumised, CO2-heide, ligipääsetavus). Samas ei ole TTJA-le teada olulisi Eesti-spetsiifilisi turuprobleeme tarbijakaitse vallas, mis vajaksid täiendavat sekkumist riigisisesel tasandil. Probleemid on pigem seotud Euroopa-ülese reisituru ja suurte digiplatvormide tegevusega. 2) Kas teie hinnangul tagavad olemasolevad turutingimused ja konkurentsiõiguslik raamistik juba praegu mittediskrimineerivad lepingusuhted MDMS-teenuse osutajate ja nende äriklientide vahel või on selle eesmärgi saavutamiseks vaja täiendavat regulatsiooni? Osaliselt küll, kuid mitte täielikult. Konkurentsiõigus võimaldab sekkuda turgu kahjustavate kokkulepete, turgu valitseva seisundi kuritarvitamise või muu konkurentsi kahjustava käitumise korral. Samas on konkurentsiõigus oma olemuselt tagantjärele rakendatav ning menetlused võivad olla ajamahukad. Käesolev ettepanek sisaldab ex ante reegleid, mis loovad selgemad käitumisreeglid juba enne võimalike probleemide tekkimist. Selline lähenemine võib suurendada õigusselgust nii platvormide kui ka

ärikasutajate jaoks. TTJA hinnangul võib põhjendamatu diskrimineerimise, ebaõiglaste lepingutingimuste või läbipaistmatute kuvamispraktikate osas olla sektoripõhisel regulatsioonil lisandväärtus võrreldes üksnes üldise konkurentsiõigusega. 3) Samuti palume hinnata ettepanekuga kaasnevaid võimalikke riske ja halduskoormust. Regulatsioon peab võimaldama pädevatel asutustel õigusi tõhusalt jõustada. Uute kohustuste loomisel tuleks hinnata, kas need on praktikas kontrollitavad ning kas vastutuse jaotus ettevõtjate vahel võimaldab rikkumiste korral tõhusat järelevalvet. Positiivsed mõjud

 tarbijatele selgemad ja võrreldavamad reisivalikud;  väiksem risk, et pakkumiste järjestus põhineb varjatud

ärilistel kokkulepetel;  suurem läbipaistvus digitaalsetel platvormidel.

Riskid  keerukus neutraalse kuvamise nõuete tõlgendamisel ja

järelevalves;  võimalik regulatiivne kattuvus konkurentsiõiguse,

digiteenuste regulatsiooni või platvormimajanduse reeglitega;

 oht, et kohustused täidavad eelkõige suuremad turuosalised, kuid tegelik konkurentsiolukord ei parane.

Kuna Eestis puuduvad teadaolevalt ettepaneku künniseid ületavad MDMS-id, võib otsene mõju Eesti ettevõtjatele olla piiratud. Samuti näib järelevalvevajadus Eestis esialgsel hinnangul olevat pigem väike. TTJA peab oluliseks ka rakendusasutuste pädevust käsitlevate

ettepanekute mõju põhjalikku analüüsimist. Kuigi siduvate otsuste tegemise pädevus võib aidata suurendada õiguste tõhusat jõustamist, eeldaks sellise mudeli rakendamine Eestis tõenäoliselt olulisi seadusandlikke muudatusi ning täiendavaid ressursse. Seetõttu tuleks hinnata nii rakendusasutuste ülesannete mahtu kui ka nende rahastamise ja ressursside vajadust. Täiendavalt, kui leiate, et teil on algatusega suurem puutumus, siis palume hinnata ka: 4) Kas teie hinnangul on ettepaneku praegune fookus asjakohane? Kas teil on ettepanekule muudatus- või täiendusettepanekuid? Üldiselt jah. Tarbijakaitse vaates on põhjendatud keskenduda:

 pakkumiste neutraalsele kuvamisele;  algoritmilise järjestamise läbipaistvusele;  mittediskrimineerivatele tingimustele;  tarbijale oluliste võrdlusnäitajate esitamisele.

Ettepanekuna toome välja, et regulatsioonis tuleks täpsemalt määratleda, mida praktikas tähendab "neutraalne" ja "mittediskrimineeriv" kuvamine, et vältida erinevaid tõlgendusi ning vähendada järelevalve keerukust. 5) Kas teie hinnangul on ettepaneku ulatus piisav, kui see keskendub MDMSides juba olemasolevate piletitoodete neutraalse kuvamise ning õiglaste lepingutingimuste tagamisele. Või peaks määrus olema ambitsioonikam ja looma täiendavad eeldused piletitoodete tegelikuks avamiseks ning uute teenuste arenguks, näiteks kehtestades kohustuse teha piletitooted kättesaadavaks standardiseeritud tehniliste liideste kaudu? TTJA vaates võib küsida, kas ettepanek lahendab turu peamise kitsaskoha. Kui vedajad ei ole kohustatud oma pileteid mõistlikel

tingimustel kättesaadavaks tegema, võib neutraalse kuvamise kohustus jääda piiratud mõjuga. Platvorm saab neutraalselt kuvada üksnes seda, millele tal on juurdepääs. Seetõttu võib kaaluda ambitsioonikamat lähenemist, mis looks vähemalt suurtele vedajatele või turgu mõjutavatele ettevõtjatele kohustuse võimaldada piletitoodete kättesaadavus standardiseeritud ja mittediskrimineerivatel tingimustel. See võiks paremini toetada innovatsiooni, konkurentsi ja uute teenuste arengut. Samas tuleks sellise kohustuse kehtestamisel hoolikalt hinnata proportsionaalsust ning ettevõtjatele tekkivaid kulusid. 6) Kas teie hinnangul tagaks ettepanek veoettevõtjatele ja vahendajatele võrdsed konkurentsitingimused või säiliksid turueelised eelkõige suurematel platvormidel, kelle käsutuses on juba olemasolevad lepingulised suhted, tehnilised liidestused ja tugev läbirääkimispositsioon? Milliseid täiendavaid meetmeid peaks määrus sisaldama, et toetada väiksemate ja innovaatiliste teenusepakkujate turuletulekut ning vähendada turule sisenemise tõkkeid? Praegusel kujul mitte täielikult. Kuigi ettepanek vähendab võimalusi diskrimineerivaks kuvamiseks ja ebaõiglasteks lepingutingimusteks, võivad suuremate platvormide eelised jätkuvalt püsida:

 olemasolevad ärisuhted vedajatega;  väljakujunenud tehnilised integratsioonid;  suuremad andmemahud;  tugevam läbirääkimispositsioon;  tuntud kaubamärgid ja suurem kasutajaskond.

Seetõttu võib tekkida olukord, kus formaalselt on tingimused võrdsed, kuid tegelikud turule sisenemise tõkked jäävad alles. Võimalikud täiendavad meetmed:

 FRAND-põhimõttel (fair, reasonable and non-discriminatory) juurdepääs olulistele piletitoodetele;

 standardiseeritud tehniliste liideste kasutamise edendamine;

 suuremate vedajate läbipaistvuskohustused seoses piletitoodete kättesaadavuse tingimustega;

 tõhusad vaidluste lahendamise mehhanismid MDMS-ide ja vedajate vahel;

 regulaarne järelevalve, mida viiakse läbi EL-i üleselt, et tagada kogu EL-is nõuetele vastavus.

Kokkuvõttes TTJA teenuste järelevalve vaatest on ettepaneku eesmärgid toetatavad, kuna need suurendavad tarbijate jaoks läbipaistvust ja aitavad vähendada diskrimineerivaid kuvamispraktikaid digitaalsetel reisiplatvormidel. Samas võib ettepaneku mõju konkurentsile jääda piiratuks, kuna see ei lahenda täielikult piletite kättesaadavuse küsimust. Seetõttu võiks kaaluda täiendavaid meetmeid, mis soodustaksid uute turuosaliste ligipääsu piletitoodetele ning vähendaksid turule sisenemise tõkkeid.

AS Eesti Liinirongid Elroni hinnangul on ELi tasandil ühtse regulatsiooni kehtestamine põhimõtteliselt vajalik, kuna multimodaalsete ja piiriüleste reisiteenuste digitaalne turg on oma olemuselt Euroopa-ülene. Nii Eestis kui ka Euroopa Liidus esineb jätkuvalt probleeme erinevate transpordiliikide piletimüügi, andmevahetuse ja reisiplaneerimise integreerimisel. Kavandatav määrus võib aidata parandada reisijate ligipääsu terviklikele reisilahendustele ning suurendada avaliku transpordi atraktiivsust.

Samas näeme, et suurim probleem Euroopa tasandil ei ole ainult reisiteabe leitavus, vaid ka erinevate vedajate piletite broneerimise ja ostmise killustatus. Seetõttu on oluline, et regulatsioon toetaks lisaks neutraalsele kuvamisele ka tehniliselt toimivate ja reisijale arusaadavate ühtsete piletitoodete tekkimist. Kuna raudtee reisijateveo valdkonnas on pigem tegemist riiklike vedajatega, mida olulisel määral rahastatakse ATL (PSO) põhiselt, võiks kaaluda ka süsteemi muutmisel EL poolseid toetusvõimalusi piletimüügisüsteemide uuendamiseks. Paljud piletimüügisüsteemid on loodud eelkõige siseriiklikuks kasutamiseks, nende ajakohastamine määruse valguses võib tekitada olulisi lisakulusid.

Arvestatud.

Ühe tähelepanekuna tooksime veel välja selle, et oluline on, et ei rakenduks EU tasemel täiendavaid nõudeid, kuna doteerimise määr on Euroopas erinev ja väiksemad riigid või riiklikud operaatorid ei pruugi suuta sammu pidada.

Olemasolev konkurentsiõiguslik raamistik üksi ei taga praktikas täielikult mittediskrimineerivaid lepingusuhteid MDMS-teenuse osutajate ja vedajate vahel, kuigi see annab juba täna teatava kaitse. Seetõttu on täiendav sektoriülene regulatsioon vähemalt osaliselt põhjendatud.

Elroni hinnangul loob olemasolev konkurentsiõiguslik raamistik olulise aluse mittediskrimineerivateks turusuheteks, kuid praktikas ei pruugi see olla piisav, et tagada multimodaalse piletimüügi turu kiire ja ühtlane areng kogu Euroopa Liidus. Seetõttu võib piiratud ulatuses sektorispetsiifiline regulatsioon olla põhjendatud, eelkõige andmete, API-de ja müügiliideste mittediskrimineeriva kättesaadavuse tagamiseks. Samas peaks regulatsioon olema proportsionaalne, tehnoloogianeutraalne ning arvestama väiksemate vedajate rakenduskulusid ja halduskoormust.

Ettepanekuga kaasnevad võimalikud riskid:  nõue sõlmida lepingud piletimüüjatega võib vähendada meie

kontrolli oma müügikanalite üle;  reisijate ootused ühtsele reisile ja ühtsele vastutusele

suurenevad, kuid tegelik vastutusahel erinevate vedajate ja vahendajate vahel võib muutuda keerulisemaks ning tekitada vaidlusi kulude ja kohustuste jagamisel;

 kolmandate osapoolte roll piletimüügil kasvab;  otsene piletimüük Elroni kanalites väheneb, täiendava

piletimüüja tulek vahele koos lisanduva vahendustasuga võib tõsta piletite hinda ehk halvenda konkreetse veoliiki konkurentsivõimet; täielik äriline avatud (andmed) võib ohustada ettevõtte konkurentsivõimet;

 andmevahetus – vajalik suurem avatuse tase;  tulude juhtimine võib keerukam olla;  vedajate vaheline vastutus muutub oluliselt keerulisemaks;  piletitulu vähenemine läbi kolmandatele osapooltele

makstavate teenus(vahendus)tasude;  võib väheneda otsekontakt kliendiga ning kliendiandmed

võivad muutuda puudulikuks;  keerulisem rakendada lojaalsusprogramme,

kampaaniahindasid jne.

Ettepanekuga kaasnev halduskoormus:  kohustus jagada kogu piletisisu, hinnastamise, allahindluste

ja reaalajaandmete osas kolmandate osapooltega võib tekitada täiendavaid IT-arendusi ja halduskoormust;

 vajadus sõlmida uusi kahe- või mitmepoolseid koostöölepinguid teiste vedajate ja piletimüüjatega;

 vajadus täiendada klienditeeninduse, hüvitiste ja reisija teavitamise protsesse mitme vedajaga reiside teenindamiseks.

Elroni hinnangul on ettepaneku üldine fookus asjakohane ning see käsitleb olulisi takistusi multimodaalsete reisiteenuste arengus Euroopa Liidus. Toetame eesmärke parandada reisijate juurdepääsu transporditeabele, suurendada piletimüügisüsteemide koostalitlusvõimet ning tagada mittediskrimineeriv juurdepääs asjakohastele andmetele. Samas leiame, et määrust tuleks täiendada selgemate proportsionaalsuse põhimõtetega, arvestada väiksemate vedajate piiratud ressurssidega, tugevdada küberturvalisuse käsitlust ning tagada õiglane kulude ja kasude jaotus vedajate ning digitaalsete liikuvusplatvormide vahel. Samuti peaks määrus selgemalt käsitlema kliendiandmete kasutamist ja vastutuse jaotust reisijate teenindamisel.

Lisaks peame oluliseks, et määruse rakendamisel säiliks vedaja võimalus arendada oma müügikanaleid, lojaalsuslahendusi ja kliendisuhteid. Regulatsiooni eesmärk ei peaks olema vedajate ja

vahendajate ärimudelite ühtlustamine, vaid ausa ligipääsu ja konkurentsi tagamine. Juurdepääsu andmine ei tohiks olla lausaline ja korraldatud viisil, mis kahjustab vedaja konkurentsivõimet.

Elroni hinnangul on ettepaneku praegune fookus neutraalse kuvamise ja õiglaste lepingutingimuste tagamisel vajalik ning oluline esimene samm. Samas ei pruugi üksnes nende eesmärkide saavutamine olla piisav multimodaalsete reisiteenuste täiemahuliseks arenguks. Pikemas perspektiivis tuleks kaaluda standardiseeritud tehniliste liideste kasutuselevõttu, mis võimaldaksid lisaks reisiteabe kuvamisele ka piletite broneerimist ja müüki. Selliste kohustuste kehtestamine peaks siiski olema järkjärguline, proportsionaalne ning arvestama väiksemate vedajate rakenduskulusid, olemasolevate süsteemide tehnilist valmisolekut ning küberturvalisuse nõudeid. Seetõttu toetame etapiviisilist lähenemist, kus esmalt tagatakse juurdepääs reisiteabele ja hinnainfole ning seejärel liigutakse standardiseeritud müügi- ja broneerimisliideste suunas

Elroni hinnangul parandaks ettepanek konkurentsitingimusi ning vähendaks teatud turule sisenemise tõkkeid, kuid ainuüksi mittediskrimineeriva ligipääsu nõuded ei pruugi kõrvaldada suuremate platvormide olemasolevaid turueeliseid. Suurtel MDMS- teenuse osutajatel säilivad eelised, mis tulenevad nende olemasolevast kliendibaasist, tehnilistest integratsioonidest, kaubamärgi tuntusest ja läbirääkimisjõust. Väiksemate ja innovaatiliste teenusepakkujate turuletuleku toetamiseks võiks määrus ette näha standardiseeritud tehnilised liidesed, selgemad FRAND-põhimõtted, selgeid reegleid ja kiire vaidluste lahendamise mehhanismi, tulemuste kuvamise suurema läbipaistvuse ning proportsionaalse lähenemise väiksematele turuosalistele. Sellised meetmed aitaksid luua tegelikult avatud ja konkurentsivõimelise Euroopa digitaalse liikuvusteenuste turu.

Transpordiamet Regionaal- ja Põllumajandusministeerium kogub ettepanekuid Vabariigi Valitsuse seisukohtade kujundamiseks dokumendile reisijate pakett – Euroopa Komisjoni määruse ettepanek ning palus

Arvestatud osaliselt. Ettepaneku COM(233) kontekstis täidab Transpordiamet juba reisijate õiguste järelevalveasutuse rolli. Ettepaneku COM(232)

esitada Transpordiametil ettepanekuid.

Transpordiameti strateegilise planeerimise teenistuse veonduse järelevalve osakonna hinnangud ja kommentaarid:

1. Ettepanek COM(2026)232: Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrus, mis käsitleb rongipiletite müüki

Ettepanekus on kirjas, et kui uus raudtee-ettevõte hakkab turul tegutsema, siis ei pruugi tema pileteid müüa suurte ja juba tuntud raudtee-ettevõtete veebilehed või piletimüügikanalid. Selle tõttu ei näe reisijad ühest kohast kõiki olemasolevaid rongiühendusi ja pileteid. Sobiva reisi leidmine muutub keerulisemaks. Lühidalt öeldes on probleemi sisu see, et rongipiletite müük ei ole koondatud ühte müügisüsteemi, mistõttu ei ole kõigi rongiettevõtjate piletid reisijatele ühest kohast kätte saadavad. See raskendab reisijatel erinevate rongiühenduste võrdlemist ja kogu reisi planeerimist.

Eestis sellist probleemi ei ole, kuna meil on üks raudtee-ettevõtja. Seetõttu ei ole siin olukorda, kus mitu raudtee-ettevõtet konkureeriksid samadel liinidel ja nende pileteid oleks vaja ühes müügikeskkonnas kokku koondada. Reisijad saavad osta Eesti rongipileteid otse ELRONi kanalitest (veebileht, jaama kassa, rongi sees) ning puudub suur vajadus võrrelda erinevate rongiettevõtete pakkumisi. Kui Eesti turule tuleks tulevikus rohkem rongioperaatoreid, muutuks küsimus aga oluliseks. Samuti on oluline, et Eesti piletimüügisüsteemid oleksid ühendatavad teiste Euroopa süsteemidega, et piiriüleseid reise oleks lihtsam planeerida. Seega, arvan, et määrus muutub oluliseks rahvusvaheliste rongiühenduste ja Rail Baltica valmimise järel, kui turule võib lisanduda rohkem vedajaid ning reisijad soovivad osta kogu reisi pileti ühest kohast.

2. Ettepanek COM 233, millega muudetakse määrust (EL) 2021/782 seoses ühtse rongipiletiga reisijate kaitsega

kontekstis tegeleb ette nähtav täitevasutus konkurentsiõiguse alaste menetlustega, mitte reisijate õiguse kaitsega. Transpordiametil vastav pädevus puudub. Seetõttu on mõistlik komisjoni ettepanek määrata täitevasutuse roll raudtee tururegulaatorile, kelleks on Konkurentsiamet.

Tehakse ettepanek täiendada määrus 2021/782 art l, ehk võetakse kasutusele mõiste „ühtne pilet“, sätestatakse sellise piletiga reisijate kaitse kord, sealhulgas õigus hüvitisele üle 12 tunni kestvate rongireiside puhul, ning lisatakse nõue, et selliste piletite müüjad peavad arvesse võtma minimaalseid ümberistumisaegu.

Peamised muudatused on järgmised:  Võetakse kasutusele ühtse pileti mõiste – ühe ostuga ostetud

reis mitme rongifirma teenustega loetakse üheks tervikuks.  Kui reisija jääb ühe rongi hilinemise või tühistamise tõttu

järgmisest rongist maha, vastutab selle eest hilinemise põhjustanud rongifirma. Reisijal on õigus jätkata reisi järgmise võimaliku rongiga.

 Rongifirmad, piletimüüjad ja reisikorraldajad ei tohi kunstlikult jagada ühte reisi mitmeks eraldi piletiks, kui seda saaks müüa ühtse piletina.

 Ühtse pileti müümisel tuleb arvestada minimaalsete ümberistumisaegadega. Kui seda ei tehta, vastutab piletimüüja või reisikorraldaja ning peab maksma hüvitist või tagastama raha.

 Raudtee-ettevõtja võib anda hüvitiste ja nõuete menetlemise üle teisele ettevõttele, kuid lõplik vastutus jääb siiski raudtee- ettevõttele.

 Hilinemise korral jäävad hüvitised üldiselt samaks (25% või 50% piletihinnast), kuid üle 12 tunni kestvate reiside puhul makstakse hüvitist tavaliselt ainult selle reisiosa eest, kus hilinemine toimus. See piirang ei kehti öö rongide ega ühe otsepiletiga reiside puhul.

See ettepanek ei mõjuta Eesti siseseid rongireise, aga parandab märgatavalt rahvusvaheliste rongireisijate kaitset.

Ettepanek COM(2026)231: Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrus, mis käsitleb mitmeliigilist broneerimist ja millega tunnistatakse

kehtetuks määrus (EÜ) nr 80/2009: eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/HTML/? uri=CELEX:52026PC0231

Peamine eesmärk on muuta turg läbipaistvamaks ja tagada transpordiettevõtjatele võrdsed võimalused. Selleks laiendatakse olemasolevaid broneerimissüsteemide reegleid kõigile mitme liigiliste liikuvusteenuste pakkujatele.

Ausa konkurentsi ja innovatsiooni toetamiseks tuleks kehtestada ühised eeskirjad, et tagada piletimüügiturul võrdsed tingimused, eelkõige seoses liidus pakutavate pikamaa- ja piirkondliku transpordi teenuste nähtavuse, juurdepääsetavuse ja levitamisega. Need normid peaksid tagama, et lõpp- ja ärikasutajad saavad osta kõige sobivama reisivõimaluse, sealhulgas reise, mille puhul on ühendatud ühe või mitme transpordiliigi teenused või mida osutavad mitu veoettevõtjat. Ehk soovitakse kehtestada ühtsed reeglid, et kõik transpordiettevõtted oleksid piletimüügis võrdselt esindatud ning reisijatel oleks lihtne võrrelda ja osta ka selliseid reise, mis ühendavad erinevaid transpordiliike või mitme ettevõtte teenuseid üheks tervikuks. Leian, et see tõesti muudab piletimüügiturgu õiglasemaks, võrreldavamaks ja läbipaistvamaks. Reisivõimalused peavad olema kuvatud neutraalselt ning kasutajale tuleb esitada tegelik lõpphind. Samuti peab olema võimalik järjestada ja võrrelda pakkumisi erinevate kriteeriumide alusel, näiteks hinna, sõiduaja, ligipääsetavuse või keskkonnamõju järgi. Määrusest tulenevalt tuleb Eestil määrata riiklik täitevasutus, kes vastutab määruse täitmise järelevalve eest. Ilmselgelt selleks asutuseks on Transpordiamet.

Konkurentsiamet Euroopa Komisjon on avaldanud reisijate paketi raames järgmised eelnõud:

 Ettepanek COM(2026)232: Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrus, mis käsitleb rongipiletite müüki: COM(2026)232 - Register of Commission Documents

 Ettepanek COM(2026)233: Euroopa Parlamendi ja Nõukogu

Arvestatud.

määrus, millega muudetakse määrust (EL) 2021/782 seoses ühtse piletiga reisijate kaitsega: EUR-Lex - 52026PC0233 - EN - EUR-Lex

Konkurentsiamet peab oluliseks, et Vabariigi Valitsuse seisukohtade kujundamisel arvestataks raudteeseaduses sätestatud Konkurentsiameti pädevuse ulatusega. Konkurentsiameti ülesanded raudteevaldkonnas on eelkõige seotud raudteeteenuste turul diskrimineeriva või muul viisil ebaõiglase kohtlemise kõrvaldamisega ning raudteeveoettevõtjate kaebuste lahendamisega küsimustes, mis puudutavad muu hulgas läbilaskevõime jaotamist, juurdepääsu raudteeinfrastruktuurile ja teenindusrajatistele, liiklusjuhtimist ja kasutustasusid. Ettepanek COM 232, mis käsitleb rongipiletite müüki – eelnõu peamine eesmärk reguleerida ELis raudteevedajate kohustust jagada andmeid ja teenuseid online piletimüüjatega ja sõlmida nendega lepinguid, et nende pileteid saaks müüa kõik piletimüüjad, kes seda soovivad ja vastupidi, et kõikide vedajate piletid kajastuksid piletimüüjate platvormidel.

Konkurentsiameti hinnangul võib ettepanekul olla puutumus raudteeteenuste turu toimimise ja konkurentsitingimustega osas, milles see puudutab raudteevedajate, piletimüüjate ja digitaalsete müügikanalite vahelist juurdepääsu andmetele ning teenustele. Samas ei kuulu reisijatele piletite müügi korraldus kui selline raudteeseadusest tulenevalt Konkurentsiameti otsese järelevalvepädevuse keskmesse. Seetõttu on asjakohane rõhutada, et kavandatavad kohustused ja nende täitmise järelevalve peaksid olema liikmesriigi tasandil selgelt piiritletud ning mitte laiendama Konkurentsiameti ülesandeid ilma vastava õigusliku aluse, menetlusnormide ja ressursita. Ettepanek COM 233, millega muudetakse määrust (EL) 2021/782 seoses ühtse rongipiletiga reisijate kaitsega – eelnõu peamine

eesmärk reguleerida ELis rongioperaatorite kohustusi tagada ühtse pileti omanikule reisi katkemisel või hilinemisel õigus saada igakülgset abi, ümberbroneerimist, hüvitist.

Ettepanek keskendub eeskätt reisijate õigustele reisi katkemise või hilinemise korral, sealhulgas abile, ümberbroneerimisele ja hüvitistele. Need küsimused seonduvad peamiselt reisijate kaitse ning veolepingu täitmisega, mitte Konkurentsiameti raudteeseadusest tulenevate põhiülesannetega raudteeturul diskrimineeriva või ebaõiglase kohtlemise kõrvaldamisel. Konkurentsiametil ei ole ettepaneku eesmärkide suhtes sisulisi vastuväiteid, kuid peab vajalikuks, et võimalike riigisiseste rakendus- või järelevalveülesannete määramisel eristataks selgelt reisijate õiguste kaitse pädevus raudteeturu regulatiivse järelevalve pädevusest. Kokkuvõttes toetab Konkurentsiamet üldiselt läbipaistvama ja mittediskrimineerivama raudteeteenuste turu kujundamist ning reisijate kaitse tugevdamist. Samas tuleb Eesti seisukohtades rõhutada, et määruste rakendamisel ei tohi ebaselgelt või põhjendamatult laiendada Konkurentsiameti raudteeseadusest tulenevat pädevust ning vajaduse korral tuleb riigisisesed pädevused õigusaktides täpselt määratleda.

Eesti Puuetega Inimeste Koda

Eesti Puuetega Inimeste Koda (EPIKoda) on sõltumatu ja professionaalne puude ja krooniliste haiguste valdkonna poliitika ning ühiskonna arvamuse kujundaja, koondades katusorganisatsioonina enam kui 50 ühingut ja liitu üle Eesti. Meie missiooniks on puudega inimeste ja krooniliste haigete elukvaliteedi, ühiskonda kaasatuse ning eneseteostuse võimaluste tõstmine läbi huvikaitse ja koostöö.

Tervitame ühiste eeskirjade kehtestamist piletite levitamise turu toimimise parandamiseks. Algatus aitab tagada piletimüügiturul võrdsed tingimused ning parandada Euroopa Liidus pakutavate pikamaa- ja piirkondlike transporditeenuste nähtavust,

Arvestatud osaliselt. Ligipääsetavuse informatsioon peab piletiostjale olema ostu tegemisel selgelt nähtav ja aru saadav. Samas tuleb arvestada, et ei raudteeveo-ettevõtja ega piletimüügiteenuse pakkuja ei saa vastutada taristuettevõtja omanduses või valduses olevate ehitiste ligipääsetavuse ning selliste ehitiste ja rajatiste andmete esitamise eest. Käsitletavad ettepanekud ei reguleeri taristuettevõtjate õigusi ja kohustusi. Taristut puudutavad küsimused on pigem raudteetaristu registri tehniliste nõuete reguleerimisalas.

ligipääsetavust ja levitamist. Kuigi Eur-Lex Europa eestikeelses tõlkes kasutatakse terminit „juurdepääsetavus“, on Eestis valdkondliku terminina kasutusel „ligipääsetavus“.1

Juhime tähelepanu olukordadele, mis mõjutavad teenuste kasutamist just puuetega inimeste vaatenurgast. Riigil tuleb tagada, et puudega reisijad saaksid kavandatavast määrusest teistega võrdsetel alustel kasu. Selleks teeb EPIKoda järgmised ettepanekud: 1) Veebileht või rakendus, mille kaudu piletiostja saab eri

transpordiliikidega reise otsida, võrrelda või broneerida, peab olema ligipääsetav ka puudega inimestele ning vastama direktiivile (EL) 2019/882 ja selle Eesti õigusesse ülevõetud toodete ja teenuste ligipääsetavuse seadusest tulenevatele nõuetele.

Praktikas tähendab see, et ettevõtjalt tarbijale pakutav mitmeliigiline liikuvuse digiteenus peab olema tajutav mitme meele kaudu. Ekraanil kuvatav teave peab olema kasutatav ekraanilugeja, klaviatuuri ja tugitehnoloogiate abil. Visuaalsele teabele tuleb pakkuda helilist või tekstilist alternatiivi ning helis edastatav teave peab olema kättesaadav ka teksti või muu visuaalse teabena. Videotele tuleb lisada subtiitrid ning vajaduse korral kirjeldustõlge, tekstiline alternatiiv või eesti viipekeeletõlge.

Reisi hilinemisest, tühistamisest või ümberistumise muudatusest tuleb teavitada viisil, mis ei sõltu üksnes helist või värvist. Veebis peab infotekst olema suurendatav, piisava kontrastsusega, selge ja üheselt mõistetav.

2) Piletiostja peab saama teenuseosutajalt enne reisi ligipääsetavas vormingus teavet veeremi ja ümberistumiste ligipääsetavuse, abi saamise võimaluste, ratastoolikohtade, ligipääsetavate tualettruumide, sealhulgas jaamades asuvate tualettruumide, ning liikumisabivahendite vedamise tingimuste kohta. Oluline reisiteave

1 Riigikantselei, 2021

peab olema kättesaadav ka eesti viipekeeles.

3) Jaamas või peatuses abi saamiseks nõutavat etteteatamisaega tuleb lühendada või etteteatamise nõue kaotada, et võimaldada iseseisvat ja spontaanset riigisisest reisimist. Piletiostjal peab olema võimalik broneerida abi- ja saatmisteenuseid võimaluse korral juba pileti ostmise ajal.

4) Internetipõhisel broneerimisplatvormil esitatav ligipääsetavusteave peab olema piisav, täpne ja ajakohane.

5) Puude või liikumistakistusega reisijale ligipääsetavad reisimisvõimalused tuleb paigutada otsingutulemustes ettepoole. Samuti peab ligipääsetavust olema võimalik kasutada otsingu-, filtreerimis- ja järjestamiskriteeriumina.

6) Digiteenuse osutaja poolt ligipääsetavana esitletav reis peab olema ligipääsetav kogu reisiahela ulatuses, sealhulgas sõidukite, peatuste, jaamade, ümberistumiste ja abi osutamise puhul.

7) Teenuseosutaja vastutus ning hüvitamise kord peavad olema selgelt kindlaks määratud liikumisabivahendi kahjustumise või kadumise korral.

8) Reisi katkemise korral tuleb tagada vajalik abi sõidukis, peatuses või jaamas ning ümberistumisel.

9) Kaebuse esitamine ja menetlemine ning sellekohane info peavad olema ligipääsetavad, sh eesti viipekeeles. Kaebust peab olema võimalik ka esitada eesti viipekeeles.

10) Tagasimakse ja hüvitise taotlemine peavad olema ligipääsetavad nii veebis kui klienditeenindusega suhtlemisel. 11) Vedajad ja piletimüüjad peavad koguma ning avaldama andmeid osutatud abi, abi osutamisest keeldumise, ebaõnnestunud ümberistumiste ning puudega või piiratud liikumisvõimega reisijate esitatud kaebuste kohta.

Eesti Kaubandus- Tööstuskoda

Eesti Kaubandus-Tööstuskoda (edaspidi: Kaubanduskoda) tänab Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumit võimaluse eest avaldada arvamust reisijate paketti COM(2026)232 ja COM(2026)233 ettepanekute kohta. Järgnevalt esitame oma seisukoha ettepaneku kohta.

Määruse (COM(2026) 232) ettepaneku artikkel 4 lg 1 kohaselt sõlmib raudteeveoteenuse osutaja taotluse esitanud internetipõhise piletimüügiteenuse osutajaga ärilepingu, et pakkuda sisu oma raudteetoodete kuvamiseks, edasisuunamiseks, edasimüümiseks või turustamiseks. Artikli 6 kohaselt kaasnevad sellise koostööga muu hulgas kohustused teha piletimüügiteenuse osutajale kättesaadavaks kogu raudteetoodetega seotud sisu ja asjakohased reaalajaandmed ning tagada edastatavate andmete täpsus, täielikkus ja ajakohasus.

Muudatus tähendab turuosalistele vajadust kohandada oma tarkvaralahendusi ja lepingulisi suhteid. Kaubanduskoda peab seetõttu oluliseks, et eelnõu rakendamisel arvestataks proportsionaalselt VKE-de tehnilise võimekusega ning ettevõtjatele oleks enne uute kohustuste kohaldamist tagatud piisav aeg IT- süsteemide ja lepinguliste suhete kohandamiseks. Samuti palume, et Euroopa Komisjon väljastaks enne sätete jõustumist VKEdele suunatud selged ja praktilised juhendmaterjalid.

Kokkuvõtteks on oluline tagada, et uued kohustused ei tekitaks ebaproportsionaalset kulusid ja koormust ning tagaksid turul õiglase konkurentsi.

Arvestatud.

Eesti Turismi- ja Reisifirmade Liit (ETFL)

ETFL toetab määruse eesmärki muuta reisiteenuste digitaalne turg läbipaistvamaks ja konkurentsipõhisemaks. Meie hinnangul ei pruugi üldine konkurentsiõigus üksi olla piisav, sest väiksematel ettevõtjatel on piiratud võimalused vaidlustada suurte rahvusvaheliste platvormide tingimusi. Seetõttu toetame selgemaid reegleid, mis piiravad põhjendamatuid ainuõigus- ja muid konkurentsi takistavaid tingimusi ning tagavad neutraalse pakkumiste kuvamise. Reisibüroode ja reisikorraldajate jaoks on

Arvestatud.

oluline, et transporditeenuste pakkumised oleksid võrreldavad ning platvormide lepingutingimused õiglased ja mittediskrimineerivad.

Täiendavalt soovime juhtida tähelepanu ettepanekule COM(2026)233. ETFL toetab eesmärki tagada ühtse rongipileti omanikule reisi katkemise või hilinemise korral selged õigused abile, ümberbroneerimisele ja hüvitisele. Samas peab olema selgelt tagatud, et juhul kui operaatori kohustuste praktilise täitmise – näiteks ümberbroneerimise, tagasimakse või klienditeeninduse – teeb piletivahendaja või reisiettevõtja, oleks see töö operaatori poolt mõistlikult tasustatud. Operaatori teenuse tühistamisest või häirest tulenevad teeninduskulud ei tohiks jääda vahendaja kanda.

ETFL peab oluliseks, et:  piletisisule ja broneerimisfunktsioonidele oleks võimalik ligi

pääseda standardiseeritud ja mittediskrimineerivatel tingimustel;

 välditaks suurte platvormide põhjendamatuid konkurentsieeliseid;

 uued nõuded ei suurendaks väikeste reisiettevõtjate halduskoormust ega teenustasusid.

Kokkuvõttes toetab ETFL ettepaneku suunda, kuid soovitab suuremat rõhku tegelikule turulepääsule ja väiksemate vahendajate võrdsete konkurentsitingimuste tagamisele.

Stenbocki maja / Rahukohtu 3 / 15161 Tallinn / Estonia / registrikood 70004809 +372 693 5555 / [email protected] / www.riigikantselei.ee

Riigikogu juhatus   Meie: 01.10.2026 nr 2-5/26-01401-4

      Eesti seisukohad reisijate paketi määruste eelnõude kohta

  Austatud Riigikogu juhatus      Edastan  Vabariigi  Valitsuse  1.  oktoobri  2026.  a  istungil  heaks  kiidetud  järgmised  Eesti  seisukohad järgmiste reisijate paketi määruste eelnõude kohta:   • Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, mis käsitleb rongipiletite müüki; • Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega muudetakse määrust (EL) 2021/782 seoses  ühtse piletiga reisijate kaitsega.   1.1 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse, mis käsitleb rongipiletite müüki, eelnõu   1.1.1  Eesti  toetab  Euroopa  Liidu  ühtse  raudteepiirkonna  kontekstis  rongipiletite  määruse  eelnõu eesmärki parandada sõltumatute piletimüüjate  ligipääsu rongipiletitele  ja  -andmetele,  kuna  see võib  suurendada konkurentsi piletimüügiturul, parandada  reisijate valikuvõimalusi  ning toetada rahvusvaheliste ja mitut vedajat hõlmavate reiside müüki.   1.1.2  Eesti  taotleb  turu  väiksusest  tulenevalt  määruse  kohaldamisel  erandit,  soovides  riigisiseste piletimüügiteenuste kohta kehtivate nõuete eraldamist piirüleste teenuste nõuetest.   1.1.3  Juhul, kui  taotletavat  erandit  ei peeta võimalikuks kohaldada, peab Eesti oluliseks,  et  ettepanekutega ei kaasne väikese turu jaoks ebaproportsionaalset halduskoormuse kasvu ega  rahalisi  kulutusi  ettevõtjatele  ja  avalikule  sektorile.  Raudteeveo-ettevõtjate  ja  piletimüügiteenuse  osutajate  vahelise  koostöö  tehnilised  nõuded  ja  tasustamise  tingimused  peavad olema selgelt kindlaks määratud.   1.1.4  Eesti  toetab  transpordiandmete  kättesaadavuse  ja  jagamise  hõlbustamist,  kuid  peab  sellisel juhul väga oluliseks, et andmevahetus põhineks kogu Euroopa Liidus ühtsel semantikal  (vahetatava  teabe  tähendus  on  kõigi  jaoks  selge  ja  üheselt  mõistetav),  standardiseeritud  andmemudelitel ning ühistel andmeformaatidel. Eesti peab rongipiletite müügi määruse eelnõu  puhul  oluliseks,  et  lisaks  regulatiivsele  konkurentsiolukorra  edendamisele  tekiksid  ka  tegelikult  tingimused,  sealhulgas  selged  tehnilised  standardid,  isikuandmete  kaitse  nõuded  ning  piletitulude  jagamise  põhimõtted,  mis  võimaldavad  väiksematel  ettevõtetel  ligipääsu  piletimüügiturule.   1.1.5 Eesti jaoks on oluline, et määruse eelnõus sätestatu, sh täitevasutuste poolt järelevalve 

.

2 (2)

1.1.5 Eesti jaoks on oluline, et määruse eelnõus sätestatu, sh täitevasutuste poolt järelevalve  teostamine ja kaebuste lahendamine, sobitub Eesti õiguskorda ega sekku kohtu pädevusse.   1.1.6  Eesti  peab  oluliseks,  et  rongipiletite  müügi  lihtsustamisega  kaasnevad  selged  vastutusreeglid nii teenuse osutamisega seotud osaliste kui ka reisijate jaoks. Reisijate õiguste  tagamisega  seotud  ülesanded  ei  saa  õigusaktiti  erineda,  eelkõige  rongireisijate  õiguste  ja  kohustuste määruses (EL) 2021/782 sätestatust.   1.2  Euroopa  Parlamendi  ja  nõukogu määruse, millega muudetakse määrust  (EL)  2021/782  seoses ühtse piletiga reisijate kaitsega, eelnõu   1.2.1  Eesti  toetab  reisijate  õiguste  tugevdamist  ühtse  pileti  korral,  kuid  peab  oluliseks  raudteeveo-ettevõtja  ja  piletimüüja  või  reisikorraldaja  vastutuse  selget  piiritlemist  ning  rahalise vastutuse proportsionaalsust.     Lugupidamisega     (allkirjastatud digitaalselt) Heili Tõnisson Valitsuse nõunik     Lisad:  1. Seletuskiri 2. Kaasamistabel 3. Huvigruppide nimekiri 4. Eelnõu COM(2026) 232 5. Eelnõu COM(2026) 233      Teadmiseks:  Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjon   Sandra Metste [email protected]

ET ET

EUROOPA KOMISJON

Brüssel, 13.5.2026

COM(2026) 232 final

2026/0115 (COD)

Ettepanek:

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS,

mis käsitleb rongipiletite müüki

{SEC(2026) 300 final} - {SWD(2026) 300 final} - {SWD(2026) 301 final}

(EMPs kohaldatav tekst)

ET 1 ET

SELETUSKIRI

1. ETTEPANEKU TAUST

• Ettepaneku põhjused ja eesmärgid

Komisjoni teatises „Euroopa roheline kokkulepe“1 ja Euroopa kliimamääruses2 ning nende

hilisemates muudatustes3 on sätestatud i) kliimaneutraalsuse eesmärk, mille EL peab

saavutama 2050. aastaks, ja ii) selge eesmärk vähendada kasvuhoonegaaside netoheidet

2030. aastaks vähemalt 55 % ja 2040. aastaks 90 % võrreldes 1990. aasta tasemega. Teatises

kutsutakse ka üles vähendama transpordist tulenevat kasvuhoonegaaside heidet 2050. aastaks

90 % võrreldes 1990. aasta tasemega, püüdes samal ajal saavutada nullsaaste eesmärki4.

Lisaks kutsutakse selles üles vähendama i) õhusaasteainete heite mõju tervisele 2030. aastaks

rohkem kui 55 % võrreldes 1990. aasta tasemega ning ii) transpordimürast pidevalt häiritud

inimeste osakaalu 2030. aastaks 30 % võrreldes 1990. aasta tasemega. Transport tekitab

ligikaudu 25 % ELi kasvuhoonegaaside koguheitest ning see heide on viimastel aastatel

suurenenud. Kuna raudteetransport on suures osas elektrifitseeritud ja energiatõhus

transpordiliik, peaks raudteeveoteenuste laialdasem kasutuselevõtt aitama vähendada

transpordisektori kasvuhoonegaaside heidet ja energiatarbimist.

2020. aastal hõlmas raudteetransport 5,1 % ELi liikmesriikide vahelisest reisijateveost ja

11,5 % ELi liikmesriikide vahelisest kaubaveost, kuid üksnes 0,4 % ELi transpordist

tulenevast kasvuhoonegaaside heitest5. Raudteetransport on väga energiatõhus – see

moodustab vaid 0,6 % kõigi transpordiliikide energiatarbimisest6 ELis – ja enamik

raudteeliiklusest toimub elektrifitseeritud liinidel. ELi poliitikaga on raudteetransporti

järjepidevalt edendatud, tuginedes mitte üksnes energia ja heitega seotud eelistele, vaid ka

raudteetranspordi selgele sotsiaal-majanduslikule kasule, kõrgele ohutustasemele ja

suutlikkusele edendada territoriaalset ühtekuuluvust.

Tõhus piletimüügisüsteem on raudtee-reisijateveo turu toimimiseks hädavajalik. ELi

rongipiletituru ebaoptimaalset toimimist on muu hulgas esile toodud järgmistes

dokumentides: i) komisjoni 2021. aasta teatis „Pikamaa- ja piiriülese raudtee-reisijateveo

1 Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, Euroopa Ülemkogule, nõukogule, Euroopa Majandus- ja

Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele, „Euroopa roheline kokkulepe“, COM(2019) 640 final,

https://commission.europa.eu/publications/communication-european-green-deal_et. 2 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. juuni 2021. aasta määrus (EL) 2021/1119, millega kehtestatakse

kliimaneutraalsuse saavutamise raamistik ning muudetakse määruseid (EÜ) nr 401/2009 ja

(EL) 2018/1999 (Euroopa kliimamäärus) (ELT L 243, 9.7.2021, lk 1). 3 Euroopa Liidu Nõukogu, 2040. aasta kliimaeesmärk: nõukogu andis lõpliku rohelise tule, pressiteade,

5. märts 2026, https://www.consilium.europa.eu/et/press/press-releases/2026/03/05/2040-climate-

target-council-gives-final-green-light/. 4 Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning

Regioonide Komiteele „Heas seisundis planeet kõigi jaoks. ELi tegevuskava „Õhu, vee ja pinnase

nullsaaste suunas““, (COM(2021) 400 final), https://eur-lex.europa.eu/legal-

content/ET/TXT/?uri=CELEX%3A52021DC0400&qid=1623311742827. 5 Euroopa Parlamendi uuringuteenistus, Briefing – Improving Use of Rail Infrastructure Capacity,

PE 754.599,

https://www.europarl.europa.eu/RegData/etudes/BRIE/2023/754599/EPRS_BRI%282023%29754599_

EN.pdf. 6 Komisjoni aruanne Euroopa Parlamendile ja nõukogule, Üheksas aruanne raudteeturu arengu seire

kohta vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2012/34/EL artikli 15 lõikele 4,

COM(2025) 439 final, https://transport.ec.europa.eu/document/download/49ed336c-86ea-461c-b20c-

1397fab497f5_en?filename=COM_2025_439_F1_REPORT_FROM_COMMISSION_EN_V2_P1_419

1768.PDF.

ET 2 ET

edendamise tegevuskava“,7 ii) poliitilised suunised Euroopa Komisjonile aastateks 2024–

20298 ning iii) komisjoni 2025. aasta teatis „Euroopa ühendamine kiirraudtee kaudu“9.

Pärast nelja seadusandliku raudteepaketi vastuvõtmist on ühtne Euroopa raudteepiirkond

konkurentsile avatud, mille tulemuseks on parema, mitmekesisema ja taskukohasema teenuse

pakkumine reisijatele. 2024. aastal kasvas ELi raudteedel reisijate läbitud kilomeetrite arv

5,8 %,10 mis oli tingitud tarbijate suurest nõudlusest ja uute teenuste, sh uute raudteeveo-

ettevõtjate teenuste turuletoomisest. Kuigi ühtse Euroopa raudteepiirkonna muude

põhielementide (nt ühise taristu arendamine, parem koostalitlusvõime ja läbilaskevõime

parem haldamine) puhul on tehtud märkimisväärseid edusamme, kujutab rongipiletite müük

endast endiselt märkimisväärset struktuurset nõrkust. Jaemüügisektori digipööre, mis on

toimunud teistes sektorites (hotellindus ja lennureisid), ei ole raudteesektoris teoks saanud.

Raudteeveoturu aeglasem avamistempo võrreldes näiteks lennureisiteenustega on toonud

kaasa märkimisväärsed erinevused vastavatel internetipõhise piletimüügi turgudel.

Turgu valitsevad ettevõtjad tegutsevad pääsuvalitsejatena ja osutavad valdavat enamikku

raudtee-reisijateveo teenustest, omades samal ajal ka oma internetipõhise piletimüügiteenuse

osutajat. Need ettevõtjad võivad teha järgmist: i) kasutada oma turgu valitsevat seisundit

selleks, et seada konkureerivad internetipõhise piletimüügiteenuse osutajad ebasoodsasse

olukorda, jagades andmeid ja teenuseid valikuliselt ning ii) välistada konkureerivad

raudteeveo-ettevõtjad, keeldudes müümast asjaomaste konkureerivate ettevõtjate pakutavaid

pileteid oma peamise internetipõhise piletimüügiteenuse kaudu. Selline olukord piirab

hindade läbipaistvust ja vähendab uute ettevõtjate nähtavust tarbijate jaoks, õõnestades uute

raudteeveoteenuste ärilist põhjendatust, mis muul juhul suurendaksid taskukohasust ja

soodustaksid üleminekut ühelt transpordiliigilt teisele. Uute veoettevõtjate puhul on tõhus

internetipõhine piletimüügiteenus klientideni jõudmiseks väga oluline. Tarbijate jaoks on

rongipiletite ostmine liiga keeruline, eelkõige kui reisitakse piiriüleselt või kui reis hõlmab

mitme eri ettevõtja rongide kasutamist. Seda tunnistati 2024.–2029. aasta poliitilistes

suunistes,11 kus märgiti, et inimestel peaks olema võimalus kasutada avatud

broneerimissüsteeme, et osta üleeuroopalisi reise mitme teenuseosutaja käest. Probleemi

olemasolu on leidnud veelgi kinnitust nii Letta aruandes ühtse turu tuleviku kohta12 kui ka

7 Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile ja nõukogule „Pikamaa- ja piiriülese raudtee-reisijateveo

edendamise tegevuskava“ (COM(2021) 810 final, https://eur-lex.europa.eu/legal-

content/ET/TXT/?uri=CELEX%3A52021DC0810). 8 Ursula von der Leyen, „Europe’s Choice – Political guidelines for the next European Commission

2024-2029“ (Euroopa valik – poliitilised suunised järgmisele Euroopa Komisjonile 2024–2029),

https://commission.europa.eu/document/download/e6cd4328-673c-4e7a-8683-

f63ffb2cf648_en?filename=Political%20Guidelines%202024-2029_EN.pdf. 9 Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning

Regioonide Komiteele „Euroopa ühendamine kiirraudtee kaudu“ (COM(2025) 903 final,

https://transport.ec.europa.eu/document/download/774e79c9-1ece-4514-8f16-

a2b98049c82e_en?filename=COM_2025_903_HSR.pdf). 10 Eurostat, „Rail passenger transport increased by 5.8 % in 2024“ (Raudtee-reisijatevedu suurenes 2024.

aastal 5,8 %), uudisartikkel, 31. oktoober 2025, https://ec.europa.eu/eurostat/web/products-eurostat-

news/w/ddn-20251031-1. 11 Ursula von der Leyen, „Europe’s Choice – Political guidelines for the next European Commission

2024-2029“ (Euroopa valik – poliitilised suunised järgmisele Euroopa Komisjonile 2024–2029),

https://commission.europa.eu/document/download/e6cd4328-673c-4e7a-8683-

f63ffb2cf648_en?filename=Political%20Guidelines%202024-2029_EN.pdf. 12 Enrico Letta, „Much More Than a Market - Speed, Security, Solidarity - Empowering the Single

Market to Deliver a Sustainable Future and Prosperity for All EU Citizens“ (Palju enamat kui turg.

Kiirus, turvalisus, solidaarsus: siseturu võimestamine kõigile ELi kodanikele kestliku tuleviku ja

jõukuse tagamiseks), https://www.consilium.europa.eu/media/ny3j24sm/much-more-than-a-market-

report-by-enrico-letta.pdf.

ET 3 ET

Draghi aruandes Euroopa konkurentsivõime tuleviku kohta13. Seda kinnitavad samuti

Eurobaromeetri kiiruuringu 551 tulemused14.

ELi toimimise lepingu (artikli 102) kohaselt on ettevõtjatel keelatud kuritarvitada turgu

valitsevat seisundit. Komisjon ning ELi liikmesriikide kohtud ja konkurentsiasutused

algatasid ELi toimimise lepingu artikli 102 alusel menetluse, mis tõi ilmsiks turgu valitsevate

ettevõtjate tavad, nagu otseturustuskanalite eelistamine, piletimüügiteenuse sisule ja -

andmetele juurdepääsu piiramine ning põhjendamatute tasude ja tehniliste nõuete

kehtestamine kolmandatest isikutest internetipõhise piletimüügiteenuse osutajatele.

Esile on kerkimas sõltumatud internetipõhise piletimüügiteenuse osutajad, kuid nende kasv

piletimüügiturul on endiselt tagasihoidlik. Kuna raudteeveo-ettevõtjate arv kasvab ja

piletimüügiteenused võivad killustuda, on reisijate jaoks üha olulisem, et pileteid oleks

võimalik leida, võrrelda, kombineerida ja broneerida ühes kohas.

Käesolevas ettepanekus käsitletakse eespool nimetatud probleeme piletimüügiturul. Esiteks

kohustab see raudteeveoteenuste osutajaid ja -korraldajaid jagama taotluse saamise korral

oma raudteetooteid internetipõhise piletimüügiteenuse osutajatega.

Teiseks kohustab käesolev ettepanek raudteeveo-ettevõtjaid, kelle turuosa on vähemalt 50 %

riiklikest raudteeveoteenustest, avama oma internetipõhise piletimüügiteenuse igale taotluse

esitanud raudteeveoteenuste osutajale ja -korraldajale. Praegu omavad raudtee-

reisijateveoteenuste turul 50 % või sellest suuremat turuosa ainult turgu valitsevad riigi

omandis olevad ettevõtjad ning nagu eespool selgitatud, on neil tänu oma omandatud

kaubamärgi tuntusele ja väljakujunenud internetipõhisele piletimüügiteenusele

märkimisväärne turuosa ka riiklikel rongipiletiturgudel. See 50 % künnis põhineb asjaomasel

kohtupraktikal ja komisjoni otsustuspraktikal ELi konkurentsieeskirjade kohaldamisel. Mõiste

„märkimisväärne turuosa“ on kooskõlas mõistega „märkimisväärne turujõud“ komisjoni

teatises „Suunised turuanalüüsi ja märkimisväärse turujõu hindamise kohta vastavalt ELi

elektrooniliste sidevõrkude ja -teenuste reguleerivale raamistikule“ (C/2018/2374) (EUR-Lex

– 52018XC0507(01) – ET – EUR-Lex), milles tuletatakse meelde, et väljakujunenud

kohtupraktika kohaselt on see,15 kui ettevõtja omab mõnda aega väga suurt turuosa – üle 50 %

– iseenesest tõend turgu valitseva seisundi olemasolu kohta, välja arvatud erandlikel

asjaoludel.

Käesoleva ettepanekuga kehtestatakse teatavad tingimused lepingutele, mis sõlmitakse

eespool nimetatud kohustuste täitmiseks. Nende tingimustega tagatakse, et pooltele, kellel on

õigus või kohustus sõlmida ärileping, ei kehtestata ebamõistlikke tingimusi ja ka nemad ei saa

kehtestada selliseid tingimusi.

See algatus lisati nii komisjoni 2022. aasta tööprogrammi kui ka kestliku ja aruka liikuvuse

strateegia meetmetesse 37 ja 65. Algatus on välja töötatud tihedas seoses ettepanekuga võtta

vastu mitmeliigilist broneerimist käsitlev määrus, mille puhul kasutatakse sama

mõjuhinnangut nagu käesolevas algatuses.

13 Mario Draghi, Draghi aruanne ELi konkurentsivõime kohta,

https://commission.europa.eu/topics/competitiveness/draghi-report_en#paragraph_47059. 14 Teabevahetuse peadirektoraat, Eurobaromeetri kiiruuring FL551: mitmeliigilise liikuvuse digiteenus,

https://data.europa.eu/data/datasets/s3178_fl551_eng?locale=et. 15 Kohtuotsus, 13. veebruar 1979, Hoffmann-La Roche vs. komisjon, 85/76, EU:C:1979:36, punkt 41;

kohtuotsus, 3. juuli 1991, Akzo vs. komisjon, C-62/86, EU:C:1991:286, punkt 60 ja kohtuotsus,

12. detsember 1991, Hilti vs. komisjon, T-30/89, EU:T:1991:70.

ET 4 ET

• Kooskõla poliitikavaldkonnas praegu kehtivate õigusnormidega

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2012/34/EL,16 millega luuakse ühtne Euroopa

raudteepiirkond, tunnistatakse turupõhiste ühiste teabe- ja otsepiletisüsteemide tähtsust.

Direktiivi kohaselt peaksid need süsteemid olema koostalitlusvõimelised ja

mittediskrimineerivad ning võimaldama reisijatel kavandada reise ja broneerida pileteid kogu

ELis. Direktiiv võimaldab liikmesriikidel nõuda, et riigisisese reisijateveoteenuse osutajad

osaleksid ühistes teavitus- ja integreeritud piletimüügisüsteemides, et pakkuda pileteid,

otsepileteid ja broneeringuid, tingimusel et need süsteemid ei moonuta turgu ega

diskrimineeri raudteeveo-ettevõtjaid. Direktiiviga nõutakse komisjonilt aruande esitamist

Euroopa Parlamendile ja nõukogule ühiste teavitus- ja otsepiletisüsteemide kättesaadavuse

kohta ning nähakse ette, et sellele aruandele tuleks vajaduse korral lisada seadusandlikud

ettepanekud. Varasemates dokumentides on komisjon kindlaks teinud, et otsepiletite

kättesaadavus on praegu piiratud. Käesoleva ettepanekuga kavatseb komisjon luua

raamtingimused, mis võimaldaksid internetipõhise piletimüügiteenuse osutajatel pakkuda

raudteeveotooteid täies mahus, ning nad saaksid õiguse neid tarbija soovi kohaselt

kombineerida (tingimusel, et jaamades, kus on vaja vahetada ronge, peetakse kinni

minimaalsetest ümberistumisaegadest).

Euroopa Parlamendi ja nõukogu raudteesüsteemi koostalitluse direktiivi (EL) 2016/79717

alusel töötas komisjon välja telemaatikarakenduste funktsionaalsed ja tehnilised kirjeldused

(komisjoni rakendusmäärus (EL) 2026/25318 ehk koostalitluse tehniline kirjeldus (telemaatika

KTK)), mis toetavad raudteetranspordi andmete jagamise koostalitlusvõimet. Selleks on vaja

jagada raudteeveoteenuste sõiduplaaniandmeid riiklike juurdepääsupunktide kaudu, mille

liikmesriigid on kasutusele võtnud kogu ELi hõlmavate mitmeliigilise transpordi

infosüsteemide tarbeks. Samuti sätestatakse selles Euroopa standarditel põhinev

andmevorming ja litsentsid, mida kasutatakse selliste andmete jagamisel rongireiside puhul.

• Kooskõla muude liidu tegevuspõhimõtetega

Euroopa rohelist kokkulepet käsitlevas teatises kinnitati ELi eesmärki saavutada 2050. aastaks

kliimaneutraalsus ja vajadust vähendada transpordist tulenevat heidet 2050. aastaks 90 %

võrreldes 1990. aasta tasemega. Kestliku ja aruka liikuvuse strateegias arendati edasi teatise

transpordialaseid eesmärke. Strateegias kutsuti üles võtma jõulisemaid meetmeid, et

stimuleerida mitmeliigilise transpordi kasutamist. Kestliku ja aruka liikuvuse strateegias

seatud vahe-eesmärgid hõlmasid alla 500 km pikkuste reiside puhul graafikujärgsete

ühisreiside CO2-neutraalseks muutmist, kiirreisiliikluse kahekordistamist 2030. aastaks ja

selle kolmekordistamist 2050. aastaks võrreldes 2015. aasta tasemega. 

Transpordi digitaliseerimise poliitika valdkonnas on intelligentsete transpordisüsteemide

direktiivis19 sätestatud raamistik nii intelligentsete transpordisüsteemide kasutuselevõtuks

maanteetranspordi sektoris kui ka liideste jaoks nende maanteetranspordi süsteemide ja teiste

16 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. novembri 2012. aasta direktiiv 2012/34/EL, millega luuakse ühtne

Euroopa raudteepiirkond (uuesti sõnastatud) (ELT L 343, 14.12.2012, lk 32). 17 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. mai 2016. aasta direktiiv (EL) 2016/797 Euroopa Liidu

raudteesüsteemi koostalitluse kohta (uuesti sõnastatud) (ELT L 138, 26.5.2016, lk 44). 18 Komisjoni 6. veebruari 2026. aasta rakendusmäärus (EL) 2026/253, milles käsitletakse Euroopa Liidu

raudteesüsteemi telemaatikarakenduste allsüsteemi tehnilist kirjeldust andmete jagamise

koostalitlusvõime tagamiseks raudteetranspordis (telemaatika KTK) ning millega tunnistatakse

kehtetuks määrused (EL) nr 454/2011 (reisijateveoteenuste telemaatikarakenduste KTK) ja

(EL) nr 1305/2014 (kaubaveoteenuste telemaatikarakenduste KTK) (ELT L, 2026/253, 10.2.2026). 19 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 7. juuli 2010. aasta direktiiv 2010/40/EL, mis käsitleb raamistikku

intelligentsete transpordisüsteemide kasutuselevõtmiseks maanteetranspordis ja liideste jaoks teiste

transpordiliikidega (ELT L 207, 6.8.2010, lk 1).

ET 5 ET

transpordiliikide süsteemide vahel. Komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2017/192620

(mitmeliigilisi liikumisvõimalusi käsitlevate teabeteenuste kohta kogu ELis) kohaselt peavad

liikmesriigid looma riiklikud juurdepääsupunktid reisiteabele, sealhulgas reaalaja-andmetele

kõigi transpordiliikide kohta, kuid üksnes teavitamise eesmärgil. 

Nagu on märgitud Euroopa andmestrateegias, töötab komisjon välja meetmeid, et luua

Euroopa ühtne liikuvusandmeruum, mis hõlbustaks juurdepääsu transpordi- ja

liikuvusandmetele ning nende andmete koondamist ja jagamist. Kõnealuste meetmete puhul

võetakse arvesse transpordifoorumites ja asjakohastes õigusaktides välja töötatud

andmejagamismehhanisme, sealhulgas mitmeliigilist broneerimist käsitlevat määrust, ja

käesolevat ettepanekut.

Mis puudutab üldist andmepoliitikat, siis internetipõhise piletimüügiteenuse osutajate suhtes

valdkondlike meetmete kehtestamisega täiendab käesolev ettepanek platvormide ja ettevõtjate

vahelisi suhteid käsitleva määruse,21 digiteenuste määruse,22 digiturgude määruse23 ja

andmemääruse24 kohaldamist ega mõjuta seda. Eelkõige omab andmemäärus suurt tähtsust ka

andmete jagamist käsitlevate ühtlustatud normide, sealhulgas ebaõiglasi lepingutingimusi

käsitlevate normide kaudu. 

Ebaausate kaubandustavade direktiiv25 ja selle läbivaadatud versioon keelavad varjatud

reklaami ja tasulise müügiedenduse, mille tulemuseks on toodete parem positsioon

otsingutulemustes. Käesolev ettepanek on seotud mitmeliigilist broneerimist käsitleva

määruse ettepanekuga, mis täiendab eespool nimetatud õigusakte meetmetega,

millega: i) tagatakse, et mitmeliigiliste transpordivahendite piletimüügiteenuste

otsingutulemused kuvatakse neutraalsel viisil; ii) keelatakse oma toodete ja teenuste

eelistamine ja tasuline esiletõstmine, lubades kasutada reklaamsisu üksnes teatavatel

tingimustel ning iii) esitatakse kohustuslike paremusjärjestuse kriteeriumide loetelu.

Rongireisijate õigusi käsitleva poliitika osas on käesolev ettepanek tihedalt seotud määrusega

(EL) 2021/782 rongireisijate õiguste ja kohustuste kohta26. Määrus rongireisijate õiguste ja

kohustuste kohta jõustus 2021. aasta juunis ning seda kohaldatakse alates 2023. aasta

juunist. Sellega asendati algsed valdkondlikud ELi normid, mida kohaldati alates

2009. aastast. Muu hulgas tehakse määrusega järgmist: i) parandatakse reaalajas reisiteabe

pakkumist; ii) kehtestatakse andmete jagamise eeskirjad ettevõtjatele ja kolmandatele

isikutele (sealhulgas piletimüüjad ja muud raudteeveo-ettevõtjad), kui neil on vastav leping;

iii) lisatakse õigus ise marsruuti muuta ning iv) nõutakse, et ühise omanikuga ettevõtjad

pakuksid otsepileteid. Paralleelselt käesoleva ettepanekuga toimub kõnealuse määruse

sihipärane läbivaatamine, et suurendada rongireisijate õigusi ühtse piletiga reiside puhul, mis

20 Komisjoni 31. mai 2017. aasta delegeeritud määrus (EL) 2017/1926, millega täiendatakse Euroopa

Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2010/40/EL seoses mitmeliigilisi liikumisvõimalusi käsitlevate

teabeteenuste osutamisega kogu ELis (ELT L 272, 21.10.2017, lk 1). 21 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. juuni 2019. aasta määrus (EL) 2019/1150, mis käsitleb õigluse ja

läbipaistvuse edendamist veebipõhiste vahendusteenuste ärikasutajate jaoks (ELT L 186, 11.7.2019,

lk 57). 22 ELT L 277, 27.10.2022, lk 1. 23 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. septembri 2022. aasta määrus (EL) 2022/1925, mis käsitleb

konkurentsile avatud ja õiglaseid turge digisektoris ning millega muudetakse direktiive (EL) 2019/1937

ja (EL) 2020/1828 (digiturgude määrus) (ELT L 265, 12.10.2022, lk 1). 24 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. detsembri 2023. aasta määrus (EL) 2023/2854 ühtlustatud

õigusnormide kohta, millega reguleeritakse õiglast juurdepääsu andmetele ja andmete kasutamist,

millega muudetakse määrust (EL) 2017/2394 ja direktiivi (EL) 2020/1828 (andmemäärus) (ELT L,

2023/2854, 22.12.2023). 25 ELT L 149, 11.6.2005, lk 22. 26 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2021. aasta määrus (EL) 2021/782 rongireisijate õiguste ja

kohustuste kohta (uuesti sõnastatud) (ELT L 172, 17.5.2021, lk 1).

ET 6 ET

hõlmavad mitut raudteeveo-ettevõtjat ja mis on broneeritud ühe tehingu raames ühe

internetipõhise piletimüügiteenuse kaudu.  Käesolev algatus täiendab määruse läbivaatamist,

luues tingimused, mis võimaldaksid rongireisijatel selliseid ühtseid pileteid broneerida. Lisaks

võttis komisjon 2023. aastal vastu ettepaneku reisijate õiguste kohta mitut transpordiliiki

hõlmavate reiside puhul, millega kehtestatakse eeskirjad reisijate kaitse tagamiseks juhul, kui

nad lähevad ühelt transpordiliigilt üle teisele. 

2. ÕIGUSLIK ALUS, SUBSIDIAARSUS JA PROPORTSIONAALSUS

• Õiguslik alus

Ettepaneku õiguslik alus on Euroopa Liidu toimimise lepingu VI jaotise artikli 91 lõike 1

punkt d. Artiklis 91 on sätestatud ELi eesõigus püüelda aluslepingute eesmärkide poole ühise

transpordipoliitika raames ning kehtestada selleks asjakohased eeskirjad. Aidates kaasa

transpordipiletite turu toimimisele kooskõlas kestliku ja aruka liikuvuse strateegias sätestatud

eesmärkidega, on käesolev algatus osa ühisest transpordipoliitikast. Transpordipiletite turg

hõlmab veoteenustega olemuslikult seotud teenuseid. Seega võetakse algatuses arvesse

transpordivaldkonna eripära. Käesoleva algatuse kohaldamine ei mõjuta oluliselt elatustaset ja

tööhõivet teatavates piirkondades ega transpordirajatiste käitamist.

• Subsidiaarsus (ainupädevusse mittekuuluva valdkonna puhul)

Mõnes liikmesriigis on kehtestatud õigusaktid, milles juba käsitletakse rongipiletimüüki või

sellise müügi aspekte.  ELi-sisesed piiriülesed ja pikamaareisid nõuavad siiski kogu ELi

hõlmavat lähenemisviisi, et tagada ühtlustatud eeskirjad nii ettevõtjatele, avaliku sektori

asutustele kui ka piletimüüjatele. Lisaks tagatakse ELi tasandi õigusaktidega, et kõigi

liikmesriikide kodanikud saavad kasu raudteepiletite paremast kättesaadavusest ja

broneeritavusest, mis annab neile võimaluse valida oma reiside, sealhulgas piiriüleste reiside

tarbeks kestlik transpordiliik. Kuna turu avamisel on tehtud edusamme ja raudteeveoturule on

ilmunud uusi ettevõtjaid, aitavad ELi tasandi õigusaktid muuta need uued turuletulijad

nähtavaks ELis tegutsevatel piletimüügisaitidel. See on eriti oluline piiriüleste teenuste puhul,

et tagada raudteeveotoodete võrdne kättesaadavus kodanikele mõlemal pool

piiri.   Internetipõhise piletimüügi eeskirjade erinev rakendamine liikmesriikide ja kohalike

omavalitsuste poolt võib turgu veelgi killustada. See võib suurendada kulusid ning vähendada

internetipõhise piletimüügiteenuse osutajate, ametiasutuste, ettevõtjate ja transpordikasutajate

saadavat kasu. ELi tasandi sekkumine on vajalik, et vältida lahknevaid soovimatu mõjuga

strateegiaid.

• Proportsionaalsus

Käesolev ettepanek võimaldab tarbijatel saada kasu suuremast raudteeveotoodete valikust ja

nende lihtsamast valikuprotsessist. Samal ajal tugevdab see rongipiletite internetipõhise

müügiteenuse osutajate positsiooni ning laiendab väiksemate raudteeveo-ettevõtjate ja uute

turuletulijate juurdepääsu rongipiletite asendamatutele müügikanalitele. Seda tehes

parandatakse käesoleva ettepanekuga ühtse Euroopa raudteepiirkonna toimimist (ja ühtse turu

toimimist üldisemalt) ning toetatakse ELi majandusliku, sotsiaalse ja territoriaalse

ühtekuuluvuse eesmärki. Selgete ja ühtlustatud eeskirjadega ELi tasandi meetmed

kõrvaldavad raudteeveo-ettevõtjate ja internetipõhise piletimüügiteenuse osutajate ees seisvad

takistused ning muudavad rongireisid atraktiivsemaks. See omakorda toetab ELi tasandi

eesmärke muuta transpordisektor keskkonnahoidlikumaks. 

• Vahendi valik

Kuna määrus võimaldab sätestada ühtlustatud ja vahetult kohaldatava raamistiku

raudteeveotoodete kohustuslikuks jagamiseks ning selliste toodete kohustuslikuks

ET 7 ET

majutamiseks turgu valitsevate ettevõtjate internetipõhiste piletimüügiteenuste juures, on see

algatuse eesmärkide saavutamiseks parem viis kui direktiiv. Määrusega välditakse

liikmesriikide eeskirjade ja tavade erinevusi, mis võivad luua takistusi internetipõhise

piletimüügiteenuse osutajatele ja piiriüleselt tegutsevatele raudteeveo-ettevõtjatele.

Raudteeveoturu jätkuva avamise tõttu peaks ühtses Euroopa raudteepiirkonnas tegutsevate

raudteeveo-ettevõtjate arv kasvama. Seetõttu on oluline, et nendele ettevõtjatele kehtiksid

võrdsed õigused ja kohustused, et nad saaksid tegutseda võrdses õiguslikus raamistikus, eriti

kui nad omavahel konkureerivad.

3. JÄRELHINDAMISE, SIDUSRÜHMADEGA KONSULTEERIMISE JA MÕJU

HINDAMISE TULEMUSED

• Praegu kehtivate õigusaktide järelhindamine või toimivuse kontroll

Ei kohaldata

• Konsulteerimine sidusrühmadega

Käesolev ettepanek ja digitaalseid mitmeliigilise liikuvuse teenuseid käsitlev seadusandlik

ettepanek põhinevad ühel ja samal mõjuhinnangul.

Mõjuhinnangu koostamise raames konsulteeriti sidusrühmadega mitmel viisil, et saada nii

kvalitatiivset (arvamused, seisukohad, ettepanekud) kui ka kvantitatiivset (andmed, statistika)

teavet. Selline konsulteerimine kestis 2020. aastast 2025. aastani, hõlmates arvutipõhiste

ettetellimissüsteemide toimimisjuhendi läbivaatamist 2020. aasta detsembris ja hiljem

mõjuhinnangu koostamist mitmeliigilise liikuvuse digiteenuste ja käesoleva ettepaneku

toetuseks. Kodanikelt küsiti arvamust viiel korral: kahe esialgse mõjuhinnangu, kahe

veebipõhise avaliku konsultatsiooni ja ühe Eurobaromeetri uuringu raames.

Arvutipõhiste ettetellimissüsteemide toimimisjuhendit käsitleva esialgse mõjuhinnangu

koostamine, mille raames küsiti tagasisidet kõigilt huvitatud sidusrühmadelt, toimus 9. juulist

2020 kuni 4. septembrini 2020. Vastuseid saadi 13. Mitmeliigilise liikuvuse digiteenuste

ettepanekuga seoses koostati esialgne mõjuhinnang, mille raames küsiti 5. oktoobrist 2021

kuni 2. novembrini 2021 tagasisidet kõigilt huvitatud sidusrühmadelt. Vastuseid saadi 40.

23. veebruaril 2021 algatati komisjoni kesksel platvormil „Avaldage arvamust!“

arvutipõhiseid ettetellimissüsteeme käsitlev veebipõhine avalik konsultatsioon, mis oli avatud

kuni 18. maini 2021 ning mille käigus saadi kodanikelt ja organisatsioonidelt 23 vastust

arvutipõhiste ettetellimissüsteemide toimimisjuhendi võimaliku läbivaatamise kohta.

Mitmeliigilise liikuvuse digiteenuste kohta algatati 1. detsembril 2021 komisjoni kesksel

platvormil „Avaldage arvamust!“ veebipõhine avalik konsultatsioon,27 mis oli avatud kuni

23. veebruarini 2022 ja mille käigus saadi kodanikelt ja organisatsioonidelt 336 vastust

mitmeliigilise liikuvuse digiteenust käsitleva uue ettepaneku kohta.

2024. aasta suvel korraldati Eurobaromeetri uuring,28 mille tulemused avaldasid komisjoni

talitused 1. aprillil 2025. Selle uuringu käigus koguti andmeid broneerimis- ja

piletimüügitavade ning -kogemuste kohta ELi elanikkonna esindusliku valimi (15aastased ja

vanemad) alusel kõigis 27 ELi liikmesriigis. Veebiküsitluse raames tehti kokku

25 805 intervjuud. Uuring annab ülevaate ELi kodanike reisiharjumustest, -eelistustest ja -

kogemustest, eelkõige piirkondlike ja pikamaareiside puhul. Selles uuriti põhiaspekte, nagu

1) puhkuse- ja tööreiside sagedus, 2) reisi planeerimist ja broneerimisotsuseid mõjutavad

tegurid, 3) suhtumine keskkonnasõbralikesse reisidesse, 4) eri transpordiliikide ja mitut

27 Vt https://ec.europa.eu/info/law/better-regulation/have-your-say/initiatives/13133-Multimodal-Digital-

Mobility- Services/Public-consultation_et. 28 Vt https://europa.eu/eurobarometer/surveys/detail/3178.

ET 8 ET

transpordiliiki hõlmavate reiside kasutamine, 5) mitut transpordiliiki hõlmavate ja mitme

veoettevõtjaga reiside broneerimise lihtsus ning 6) eri transpordiliikide või veoettevõtjate

kombineerimisega seotud takistused. Tulemused toovad eelkõige esile takistused, millega

kodanikud veebis kestlikke reisivõimalusi otsides kokku puutuvad, ning näitavad nende

valmisolekut selliseid reise broneerida. Uuringus kirjeldati kodanike probleeme mitut

transpordiliiki hõlmavate ja mitme veoettevõtjaga reiside broneerimisel ning kodanike jaoks

mitme veoettevõtjaga rongireiside broneerimisel tekkivat lisakoormust.

• Eksperdiarvamuste kogumine ja kasutamine

Käesoleva ettepanekuga kaasnev mõjuhinnang põhineb toetaval välisuuringul, mille on

koostanud konsultant.

Sidusrühmad esitasid sihtkonsultatsioonide (küsitlused, intervjuud ja seminarid) raames

hulgaliselt lisateavet. See hõlmas üksikasjalikku teavet transpordituru struktuuri,

mitmeliigilise liikuvuse digiteenuse eri segmentide (ettevõtjalt tarbijale ja ettevõtjalt

ettevõtjale) turustruktuuri ja äritavade kohta, mis aitas kinnitada varasematest uuringutest

saadud teavet ning pakkuda infot modelleerimise eelduste ja analüüsi jaoks.

Teave hõlmas järgmisi aspekte: ärilepingute tüüptingimused, mida internetipõhise

piletimüügiteenuse osutajad pakuvad veoettevõtjatele mitmeliigilise liikuvuse digiteenuste

puhul, eelkõige seoses turustamistasudega; internetipõhise piletimüügiteenuse osutajate

kuvamistavad mitmeliigilise liikuvuse digiteenuste puhul; internetipõhise piletimüügi turu

suundumused ja ettevõtjatevahelise piletimüügituru areng; arvutipõhiste

ettetellimissüsteemide, reisibüroode ja vedajate vaheline suhtlus ning VKEde osakaal ja roll

eri liiki digiteenuste osutamisel mitmeliigilise liikuvuse valdkonnas.

Kokkuvõttes kasutati mõjuhinnangu koostamisel palju allikaid, need olid ammendavad ja eri

sidusrühmi esindavad.

• Mõjuhinnang

Käesolevale ettepanekule on lisatud mõjuhinnang. Mõjuhinnangu kavand esitati

õiguskontrollikomiteele 10. märtsil 2026. Õiguskontrollikomitee esitas 13. aprillil 2026

reservatsioonidega positiivse arvamuse. Mõjuhinnangut kohandati vastavalt

õiguskontrollikomitee märkustele.

Mõjuhinnangus vaadati läbi võimalike poliitikameetmete ja -variantide põhjalik loetelu,

lähtudes kavandatud meetmete tõenäolisest tulemuslikkusest, tõhususest ja

proportsionaalsusest, arvestades seatud eesmärke, ning nende õiguslikust ja tehnilisest

teostatavusest.

Mõju hindamise raames kaaluti nelja poliitikavarianti, mida hinnati koos mitmeliigilist

broneerimist käsitleva määruse ettepanekuga.

Poliitikavariandiga 1 esitati minimalistlik lähenemisviis. See sisaldas kõigi nelja

poliitikavariandi ühiseid poliitikameetmeid, sealhulgas meetmeid, millega kehtestatakse

miinimumnõuded mitmeliigilise liikuvuse digiteenustega seotud teabe ja andmete õiglase

käsitlemise tagamiseks. Samuti on selles esitatud peamised põhimõtted kõigi ärilepingute

jaoks, mis on sõlmitud mitmeliigilise liikuvuse digiteenuste asendamatute osutajate ja

veoettevõtjate vahel ning asendamatute raudteeveo-ettevõtjate ja mitmeliigilise liikuvuse

digiteenuste osutajate vahel.

See variant vastab täielikult esimesele erieesmärgile, milleks on suurendada läbipaistvust ja

luua veoettevõtjatele võrdsed tingimused seoses mitmeliigilise liikuvuse digiteenustega,

laiendades arvutipõhiste ettetellimissüsteemide toimimisjuhendi eeskirju kõigile

mitmeliigilise liikuvuse digiteenuste osutajatele. Sellega kehtestatakse künnised

ET 9 ET

märkimisväärse turuosaga mitmeliigilise liikuvuse digiteenuste osutajate ja raudteeveo-

ettevõtjate kindlaksmääramiseks, millega tegeleksid riiklikud täitevasutused või Euroopa

Komisjon sõltuvalt turust, kus nimetatud ettevõtjatel on märkimisväärne turuosa. Komisjon

avaldab märkimisväärse turuosaga mitmeliigilise liikuvuse digiteenuste osutajate

nimekirja. Neid meetmeid oleks vaja selleks, et tagada veoettevõtjate kaitse mitmeliigilise

liikuvuse digiteenuste asendamatute osutajatega sõlmitavate ärilepingute puhul, sealhulgas

sätete abil, millega 1) kaitstakse ettevõtjate tundlikke äriandmeid, 2) keelatakse lisada

põhjendamatuid või tarbetuid lepingutingimusi, mis võivad takistada lepingu sõlmimist, ning

3) tagatakse, et internetipõhise piletimüügiteenuse osutajate saadav tasu põhineb õiglastel,

mõistlikel ja mittediskrimineerivatel kriteeriumidel. Selle poliitikavariandi kohaselt peaksid

liikmesriigid määrama riikliku asutuse, kes lahendab võimalikke pooltevahelisi vaidlusi.

Lisaks tuleks luua asjaomaste asutuste ELi tasandi võrgustik, et tagada nõuete järjepidev

täitmine kogu ELis. Peale selle peaksid mitmeliigilise liikuvuse digiteenuste osutajad kuvama

teavet kasvuhoonegaaside heite kohta, kui veoettevõtja selle teabe esitab, samas kui ettevõtjalt

tarbijale pakutava mitmeliigilise liikuvuse digiteenusega seotud internetipõhise

piletimüügiteenuse osutajad peaksid jagama andmeid avaliku sektori asutustega liikuvuse

haldamise eesmärgil.

Tagamaks, et mitmeliigilise liikuvuse digiteenuste raames osutatavate raudteeveoteenuste

valik oleks suurem, pakub see poliitikavariant rongipiletite müüki käsitleva määruse

ettepaneku alusel mitmeliigilise liikuvuse digiteenuste osutajatele kaitset seoses asendamatute

raudteeveo-ettevõtjatega sõlmitavate ärilepingutega, kehtestades eeskirjad turustamistasude

kohta ja keelates lepingutes piiravate klauslite kasutamise (välistavad klauslid, ebaõiglased ja

põhjendamatud tingimused, turundusklauslid ja muud tehnilised piirangud), et tagada

ärilepingute üle peetavatel läbirääkimistel suurem tasakaal läbirääkimispositsioonide vahel.

Poliitikavariandid 2, 3 ja 4 tuginevad poliitikavariandile 1 ning on konkreetselt seotud

rongipiletite müüki käsitleva määruse ettepanekuga.

Poliitikavariandiga 2 tugevdatakse rongipiletite müüki käsitleva määruse ettepanekut,

volitades raudteeveo-ettevõtjaid sõlmima ärilepinguid taotluse esitanud internetipõhise

piletimüügiteenuse osutajatega, tingimusel et need teenuseosutajad vastavad

miinimumnõuetele. Raudteeveo-ettevõtjate ja mitmeliigilise liikuvuse digiteenuste osutajate

vahelised ärilepingud peaksid rajanema õiglastel, mõistlikel ja mittediskrimineerivatel

tingimustel. Eelkõige ei tohi raudteeveo-ettevõtjad takistada oma piletite kombineerimist

teiste veoettevõtjate piletitega, võimaldades internetipõhise piletimüügiteenuse osutajatel

müüa neid ühtse piletina. See poliitikavariant võimaldaks mitmeliigilise liikuvuse digiteenuste

osutajatel laieneda ja lõppkokkuvõttes osutada terviklikku teenust.

Poliitikavariant 3 tugineb poliitikavariandile 2 ning sisaldab rongipiletite müüki käsitleva

määruse ettepaneku sätet, mille kohaselt peavad raudteeveo-ettevõtjate internetipõhise

piletimüügiteenuse asendamatud osutajad sõlmima lepingud taotluse esitanud raudteeveo-

ettevõtjatega, kes tegutsevad samas geograafilises piirkonnas kui raudteeveo-ettevõtjate

internetipõhise piletimüügiteenuse asendamatud osutajad, sealhulgas asjaomasesse

liikmesriiki suunduvate ja sealt väljuvate piiriüleste teenuste puhul. Nad peavad kohaldama

õiglasi, mittediskrimineerivaid ja mõistlikke lepingutingimusi. Poliitikavariant 3 edendaks

seega tervikliku teenuse kättesaadavust nii sõltumatute mitmeliigilise liikuvuse digiteenuste

kui ka raudteeveo-ettevõtjate internetipõhise piletimüügiteenuse asendamatute osutajate

puhul, pakkudes reisijatele rohkelt valikuvõimalusi kõigi internetipõhise piletimüügiteenuse

osutajate, sealhulgas nende seas, keda nad kõige sagedamini on eelistanud.

Poliitikavariandiga 4 pakutakse rongipiletite müüki käsitleva määruse ettepanekule

alternatiivi, millega tehakse kohustuslikuks raudtee-reisijateveo ja internetipõhise

ET 10 ET

piletimüügiteenuse osutajate eraldamine (st loobudes raudteeveo-ettevõtja internetipõhise

piletimüügiteenuse osutajatest), et kaotada nende stiimul oma konkurente diskrimineerida.

• Õigusnormide toimivus ja lihtsustamine

Ettepanek põhineb asjaolul, et liikmesriigid juba koguvad raudteeturu seirekava raames

teatavaid andmeid, mida kasutatakse raudteeveo-ettevõtjate turuosade hindamiseks

liikmesriikide lõikes. Lisaks tugineb ettepanek liikmesriikidele, kes on juba loonud

raudteevaldkonda reguleerivad asutused riikliku raudteeveoturu täitevasutustena, sealhulgas

piiriülese koostöö ja koordineerimise mehhanismi. Käesoleva ettepanekuga ei kaasne

VKEdele mingeid kohustusi.

• Põhiõigused

Ettepanek ei mõjuta põhiõiguste kaitset. Isikuandmete töötlemine nii internetipõhise

piletimüügiteenuse osutajate kui ka raudteeveo-ettevõtjate või raudteeveoteenuse korraldajate

poolt peab olema kooskõlas kehtiva Euroopa õigusraamistikuga, eelkõige isikuandmete kaitse

üldmäärusega.

4. MÕJU EELARVELE

Selleks et toetada Euroopa Komisjoni käesoleva ettepanekuga kehtestatud turuosa määramise

protsessi, ühtlustada koordineerimist riiklike täitevasutustega ning pidada täpset ja ajakohast

märkimisväärse turuosaga raudteeveo-ettevõtjate nimekirja, tagades turu läbipaistvuse ja

tulemusliku täitmise, on vaja kahte täistööajale taandatud töötajat.

5. MUU TEAVE

• Rakenduskavad ning järelevalve, hindamise ja aruandluse kord

Komisjon jälgib asjaomaste algatuste rakendamist mitme meetme ja põhinäitaja abil, millega

mõõdetakse eesmärkide saavutamisel tehtud edusamme. Lisaks on algatuste rakendamise

järelevalves keskne roll riiklikel täitevasututel. Hiljemalt viis aastat pärast õigusaktide

rakendamise algust kavatseb komisjon teha hindamise, et kontrollida, mil määral on

asjaomaste algatuste eesmärgid saavutatud. Hindamine tuleb teha ajal, mil tegeliku

rakendamise kohta on piisavalt andmeid. Sel viisil saab tagantjärele hinnata, kas algatused on

tõhusad, tulemuslikud, sidusad ja asjakohased ning kas neil on ELi lisaväärtus. Selline

analüüs hõlmab koostoimet mitmeliigilist broneerimist käsitleva määrusega ning

rongireisijate õigusi käsitleva määruse sihipärast läbivaatamist.

Üksikasjalikum teave järelevalve kohta on esitatud käesolevale ettepanekule lisatud komisjoni

talituste töödokumendi 9. peatükis.

• Ettepaneku sätete üksikasjalik selgitus

Artiklis 1 määratletakse määruse reguleerimisese.

Artiklis 2 sätestatakse määruse kohaldamisala.

Artiklis 3 esitatakse rida mõisteid.

Artiklis 4 sätestatakse kohustus pakkuda internetipõhise piletimüügiteenuse osutajatele sisu.

Artiklis 5 sätestatakse internetipõhise rongipiletimüügi teenuse asendamatute osutajate

kohustus majutada raudteeveotooteid.

Artiklis 6 sätestatakse eeskirjad õiglaste ja mittediskrimineerivate lepingutingimuste kohta.

ET 11 ET

Artiklis 7 kirjeldatakse märkimisväärse turuosaga raudteeveo-ettevõtjate kindlakstegemise

protsessi.

Artiklis 8 sätestatakse eeskirjad broneerimisperioodide kohta.

Artiklis 9 määratakse kindlaks pädevad riiklikud täitevasutused.

Artiklis 10 kirjeldatakse üksikasjalikult riiklike täitevasutuste ülesandeid ja pädevust.

Artiklis 11 kirjeldatakse üksikasjalikult kaebuste esitamise eeskirju.

Artiklis 12 sätestatakse käesoleva määruse rikkumise korral kohaldatavad karistused.

Artiklis 13 sätestatakse delegeeritud volituste rakendamise tingimused.

Artiklis 14 sätestatakse aruandluskohustused.

Artiklis 15 sätestatakse määruse jõustumise kuupäev.

ET 12 ET

2026/0115 (COD)

Ettepanek:

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS,

mis käsitleb rongipiletite müüki

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 91 lõike 1 punkti d,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele,

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust29,

võttes arvesse Regioonide Komitee arvamust30,

toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt

ning arvestades järgmist:

(1) Kuna raudteetransport on suures osas elektrifitseeritud ja energiatõhus, peaks

raudteeveoteenuste laialdasem kasutuselevõtt aitama vähendada transpordist tulenevat

heidet ja energiatarbimist. Selleks et saavutada liidu kestliku, aruka ja vastupidava

liikuvuse eesmärgid, peaks raudteetransport muutuma atraktiivsemaks, eelkõige seoses

taskukohasuse, usaldusväärsuse ja teenustega, mis vastavad paremini reisijate

vajadustele.

(2) Tõhus internetipõhine piletimüügisüsteem on raudtee-reisijateveo turu toimimiseks

hädavajalik. Mitmesugused konkurentsijuhtumid liidu ja liikmesriikide tasandil

näitavad, et internetipõhine rongipiletimüügi turg ei toimi optimaalselt. Uute

turuletulijate väljastatavate piletite vähene kättesaadavus turgu valitsevate raudteeveo-

ettevõtjate väljakujunenud internetimüügikanalites muudab tervikliku ülevaate

saamise olemasolevatest raudteeveoteenustest reisijate jaoks keeruliseks. Samamoodi

vähendab sõltumatute internetipõhiste piletimüügiteenuse osutajate atraktiivsust tarbija

silmis asjaolu, et neil on võimalik pakkuda turgu valitsevate raudteeveo-ettevõtjate

raudteetooteid vaid piiratud ulatuses.

(3) Raudtee sõiduplaanide teabe ja piletimüügi killustatus liidus takistab raudtee-

reisijateveo teenuste siseturu tõhusat toimimist. Lihtne juurdepääs kõigile

raudteetoodetele, alustades konkureerivate raudteeveo-ettevõtjate pakutavaid

alternatiive käsitlevast teabest, on keskse tähtsusega, et muuta raudteesüsteem

tarbijatele kättesaadavaks, atraktiivseks ja taskukohaseks. Reisijatele peaks olema

tagatud võimalus leida, võrrelda, kombineerida ja osta rongipileteid oma valitud

ühtsete piletite müügikanalist, säästes seeläbi aega ja vaeva oma vajadustele kõige

paremini vastava teenuse leidmisel. Internetipõhise piletimüügiteenuse osutajatel ja

29 ELT C , , lk . 30 ELT C , , lk .

ET 13 ET

raudteeveo-ettevõtjatel peaks olema võimalus pakkuda klientidele üha

integreeritumaid ja konkurentsivõimelisemaid teenuseid, sealhulgas ühtseid pileteid,

milles on ühendatud eri veoettevõtjate teenused, et reisijad saaksid täielikult ära

kasutada Euroopa raudteesüsteemi potentsiaali.

(4) Raudteeveo-ettevõtjatel ei pruugi olla huvi turustada oma toodete pileteid

internetipõhise piletimüügiteenuse osutajate kaudu, keda nad ei kontrolli või keda

kasutavad ka konkurendid. See võib jätta kliendid ilma võimalusest saada pakkumine

ühtse pileti ostuks. Seega peaks internetipõhise piletimüügiteenuse osutajatele olema

tagatud võimalus müüa ja kombineerida raudteeveoteenuse osutajate pakutavaid

tooteid ning neil peaks olema õigus sõlmida raudteeveoteenuse osutajatega

ärilepinguid raudteetoodete kuvamiseks, edasisuunamiseks, edasimüümiseks ja

turustamiseks.

(5) Tuleks kehtestada konkreetsed regulatiivsed nõuded, et vältida võimalikke

turumoonutusi, mis tulenevad raudteeveoteenuste turul internetipõhise

piletimüügiteenuse osutajate ja märkimisväärse turuosaga raudteeveo-ettevõtjate

vahelistest omandi- või kontrollisuhetest. Tuginedes asjakohasele kohtupraktikale ja

komisjoni otsustuspraktikale liidu konkurentsieeskirjade kohaldamisel, saab

märkimisväärse turuosa olemasolu eeldada, kui raudteeveo-ettevõtja turuosa on

vähemalt 50 %31.

(6) Liikmesriigis märkimisväärset turuosa omava raudteeveo-ettevõtja omandis või

kontrolli all olevad internetipõhise piletimüügiteenuse osutajad on rongipiletite turul

omandanud peaaegu monopoolse seisundi ning on rongireisijate jaoks standardseks

võrdlusaluseks. Isegi pärast sõltumatute internetipõhise piletimüügiteenuse osutajate ja

raudteeveo-ettevõtjate turule sisenemist on nende kliendibaas kaubamärgi tuntuse ja

püsivate ostuharjumuste poolest ning alternatiivsete internetipõhise piletimüügiteenuse

osutajate raskuste tõttu reisijate usalduse võitmisel endiselt ülekaalukalt suurim. Oma

suure turuosa tõttu on liikmesriigis märkimisväärse turuosaga raudteeveo-ettevõtja

omandis või kontrolli all olevad internetipõhise piletimüügiteenuse osutajad

asendamatud iga raudteeveo-ettevõtja jaoks, kes pakub veoteenuseid vastaval

riigisisesel turul, kuid sageli ei soovi nad majutada oma vertikaalselt integreeritud

raudteeveo-ettevõtjaga konkureerivate raudteeveoteenuse osutajate tooteid. See

takistab internetipõhise rongipiletimüügi teenuse asendamatute osutajate klientide

juurdepääsu terviklikule piletimüügiteenusele. Selleks et pakkuda tarbijale rohkem

valikuvõimalusi ja vältida teiste raudteeveo-ettevõtjate kahjustamist, peaksid sellised

internetipõhise rongipiletimüügi teenuse asendamatud osutajad pakkuma oma

teenuseid mittediskrimineerivatel tingimustel igale taotluse esitanud poolele ning alati

esitama teavet konkureerivaid teenuseid pakkuvate raudteeveo-ettevõtjate

sõiduplaanide kohta. Seega peaks nendel riigisisestel turgudel tegutsevatel raudteeveo-

ettevõtjatel olema õigus sõlmida asjaomaste teenuseosutajatega ärilepinguid

raudteetoodete edasisuunamiseks, edasimüümiseks ja turustamiseks.

(7) Kuigi ärilepingud on aluseks vastavate kohustuste ja eeliste kehtestamisele, ei pruugi

turuprotsessid tagada rongipiletite turul õiglast majanduslikku väljundit. Kuigi

internetipõhise piletimüügiteenuse osutajate tegevuse suhtes kohaldatakse Euroopa

Liidu toimimise lepingu artikleid 101 ja 102, kuuluvad nende sätete kohaldamisalasse

31 Kohtuotsus, Euroopa Kohus, 13. veebruar 1979, Hoffmann-La Roche vs. komisjon, 85/76,

EU:C:1979:36, punkt 41; kohtuotsus, Euroopa Kohus, 3. juuli 1991, Akzo vs. komisjon, C-62/86,

EU:C:1991:286, punkt 60 ning kohtuotsus, Üldkohus, 12. detsember 1991, Hilti vs. komisjon, T-30/89,

EU:T:1991:70.

ET 14 ET

vaid teatavad turuvõimu (näiteks turgu valitsev seisund konkreetsel turul) ja

konkurentsivastase tegevuse juhud ning nende täitmise tagamine toimub tagantjärele

ja eeldab sageli väga keerukate asjaolude põhjalikku juhtumipõhist uurimist. Lisaks ei

käsitleta kehtivas liidu õiguses tulemuslikult neid siseturu tõhusa toimimisega seotud

probleeme, mida oma tegevusega tekitavad internetipõhise piletimüügiteenuse

osutajad, kes konkurentsiõiguse käsituses ei pruugi turgu valitseda, või jäetakse need

probleemid üldse käsitlemata.

(8) Selleks et tagada, et internetipõhise piletimüügiteenuse osutajatele ja raudteeveo-

ettevõtjatele ei seataks ebamõistlikke kohustusi, tuleks selliste lepingute pooltelt nõuda

õiglaste, mõistlike ja mittediskrimineerivate lepingutingimuste

aktsepteerimist. Eelkõige tuleks ebaõiglaseks pidada raudteeveo-ettevõtjate poolt

kolmandatest isikutest internetipõhise rongipiletimüügi teenuse osutajate tasustamist ja

internetipõhise rongipiletimüügi teenuse asendamatute osutajate hinnakujundust, kui

see annab asjaomastele teenuseosutajatele või raudteeveo-ettevõtjatele eelise, mis on

ebaproportsionaalne raudteeveo-ettevõtjatele osutatava teenuse maksumusega.

Hinnakujunduse ja muude üldtingimuste õigluse kindlaksmääramisel võib

mõõdupuuna kasutada järgmisi võrdlusaluseid: hinnad või tingimused, mille on

kehtestanud teised teenuseosutajad samade või sarnaste teenuste suhtes; hinnad või

tingimused, mille on kehtestanud teenuseosutaja mitmesuguste seotud teenuste või

sarnaste teenuste või eri liiki kasutajate suhtes; hinnad või tingimused, mille on

kehtestanud teenuseosutaja sama teenuse suhtes erinevates geograafilistes

piirkondades; hinnad või tingimused, mille on kehtestanud teenuseosutaja sama

teenuse suhtes, mida ta osutab platvormiga vertikaalselt integreeritud raudteeveo-

ettevõtjale.

(9) Selleks et edendada raudteed kui atraktiivset alternatiivi vähem kestlikele

reisimisvõimalustele, peaks raudteeveo-ettevõtjad tegema raudteeveoteenuste piletid

kättesaadavaks piisavalt aegsasti, et reisijad saaksid reise tõhusalt planeerida, ning

internetipõhise piletimüügiteenuse osutajad ja muud raudteeveoteenuse osutajad

peaksid saama pakkuda oma teenuseid, näiteks ühtseid pileteid, eelkõige mitut

veoettevõtjat hõlmavate raudteeühenduste koordineerimise korral. [Taristu

läbilaskevõime kasutamist käsitleva uue määruse] kohaselt peavad taristuettevõtjad

avaldama liiklusgraafiku 5,25 kuud enne liiklusgraafikuperioodi algust. Seega niipea,

kui liiklusgraafikus eraldatakse teenuste jaoks taristu läbilaskevõime, peaksid

asjaomased piletid olema kättesaadavad ning raudteeveo-ettevõtjatel ja piletiteenuse

osutajatel peaks olema võimalus müüa asjaomaste raudteeveoteenuste pileteid

vähemalt viis kuud ette.

(10) Selleks et anda klientidele täielik ülevaade olemasolevatest raudteeühendustest ja

tagada kõigile teenuseosutajatele ühesugune nähtavus, peaksid internetipõhise

rongipiletimüügi teenuse asendamatud osutajad olenemata raudteeveoteenuse

osutajatelt vastavate taotluste saamisest avaldama oma veebisaidil kõigi

teenuseosutajate kõik raudteeveoteenuse pakkumised ning lisama need klientide

otsingutulemustesse. Selleks tuleks neil kasutada teavet, mis on kättesaadav komisjoni

delegeeritud määruse (EL) 2017/192632 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu

32 Komisjoni 31. mai 2017. aasta delegeeritud määrus (EL) 2017/1926, millega täiendatakse Euroopa

Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2010/40/EL seoses mitmeliigilisi liikumisvõimalusi käsitlevate

teabeteenuste osutamisega kogu ELis (ELT L 272, 21.10.2017, lk 1, ELI:

http://data.europa.eu/eli/reg_del/2017/1926/oj).

ET 15 ET

direktiivi 2010/40/EL33 alusel loodud riiklike juurdepääsupunktide kaudu, mis on

andmekasutajate jaoks ühtne juurdepääsupunkt eri transpordiliikidega seotud

liikumisvõimalusi ja liiklust käsitlevatele staatilistele, varasemaid perioode

hõlmavatele, jälgitavatele ja dünaamilistele andmetele ning mis on olulised ausa

konkurentsi ja tarbijate valikuvõimaluste toetamiseks.

(11) Vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile (EL) 2016/79734 sätestati

komisjoni rakendusmääruses (EL) 2026/25335 liidu raudteesüsteemi allsüsteemi

„telemaatikarakendused reisijate- ja kaubaveo teenuste jaoks“ koostalitluse tehniline

kirjeldus (KTK). Asjaomase määrusega kehtestati ühised, spetsiifilised ja liideste

nõuded raudteetranspordiandmete jagamisele, sealhulgas andmete jagamise ja

edasisuunamisega seotud kohustused. See hõlmab sõiduplaane, ümberistumisaegu,

raudteejaamade juurdepääsetavust, tariife, veotingimusi ning reaalajas saadavaid ja

prognoositavaid rongiliikluse andmeid. Raudteetranspordi puhul peavad need

andmekogumid olema terviklikud, raudteeveo-ettevõtjate poolt regulaarselt

ajakohastatavad ja kättesaadavad vähemalt riiklike juurdepääsupunktide kaudu ning

neid peab saama kasutada ka turustamise eesmärgil. Kui andmed on endiselt

puudulikud ja killustatud, raskendab see ühtsete piletite väljastamist, eelkõige

piiriüleste reiside puhul. Kõigi 27 riikliku juurdepääsupunkti kaudu toimiv ühtne

kontaktpunkt andmetega tutvumiseks lihtsustaks juurdepääsu asjakohastele andmetele

kogu ELis ja edendaks üleeuroopaliste raudteeveoteenuste osutamist.

(12) Selleks et tagada käesoleva määruse ühetaolised rakendamistingimused, tuleks

komisjonile anda rakendamisvolitused, et ta saaks kehtestada üksikasjalikud nõuded

raudteeveoteenuse osutajate ja internetipõhise piletimüügiteenuse osutajate vaheliste

õiglaste ja mittediskrimineerivate lepingutingimuste ühtlustatud tõlgendamiseks.

Komisjonile tuleks anda rakendamisvolitused ka selleks, et võimaldada tal määrata

kindlaks märkimisväärse turuosaga raudteeveo-ettevõtjaid või kustutada ettevõtjaid

märkimisväärse turuosaga raudteeveo-ettevõtjate nimekirjast. Neid volitusi tuleks

teostada kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 182/201136.

(13) Kuna käesoleva määruse eesmärke, mis hõlmavad piiriüleste rongireiside teenuse

edendamist kestliku liikuvuse vahendina ja sellest tulenevat vajadust eeskirjade järele,

mida ühetaoliselt kohaldatakse piiriüleste piletite suhtes, ei suuda liikmesriigid

vajalikul määral saavutada, küll aga saab neid internetipõhise piletimüügiteenuse

piiriüleste aspektide tõttu paremini saavutada liidu tasandil, võib liit võtta meetmeid

kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega.

33 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 7. juuli 2010. aasta direktiiv 2010/40/EL, mis käsitleb raamistikku

intelligentsete transpordisüsteemide kasutuselevõtmiseks maanteetranspordis ja liideste jaoks teiste

transpordiliikidega (ELT L 207, 6.8.2010, lk 1, ELI: http://data.europa.eu/eli/dir/2010/40/oj). 34 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. mai 2016. aasta direktiiv (EL) 2016/797 Euroopa Liidu

raudteesüsteemi koostalitluse kohta (uuesti sõnastatud) (ELT L 138, 26.5.2016, lk 44, ELI:

http://data.europa.eu/eli/dir/2016/797/oj). 35 Komisjoni 6. veebruari 2026. aasta rakendusmäärus (EL) 2026/253, milles käsitletakse Euroopa Liidu

raudteesüsteemi telemaatikarakenduste allsüsteemi tehnilist kirjeldust andmete jagamise

koostalitlusvõime tagamiseks raudteetranspordis (telemaatika KTK) ning millega tunnistatakse

kehtetuks määrused (EL) nr 454/2011 (reisijateveoteenuste telemaatikarakenduste KTK) ja

(EL) nr 1305/2014 (kaubaveoteenuste telemaatikarakenduste KTK)

(ELT L, 2026/253, 10.2.2026, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg_impl/2026/253/oj). 36 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 2011. aasta määrus (EL) nr 182/2011, millega

kehtestatakse eeskirjad ja üldpõhimõtted, mis käsitlevad liikmesriikide läbiviidava kontrolli

mehhanisme, mida kohaldatakse komisjoni rakendamisvolituste teostamise suhtes (ELT L 55,

28.2.2011, lk 13, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2011/182/oj).

ET 16 ET

Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev

määrus nimetatud eesmärkide saavutamiseks vajalikust kaugemale.

(14) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2022/206537 on sätestatud täielikult

ühtlustatud horisontaalsed normid vahendusteenuste, sealhulgas digiplatvormide ja

internetipõhiste otsingumootorite pakkumise kohta liidus. Käesoleva määrusega ei

tuleks muuta kõnealuse määruse kohaldamisala.

(15) Kui raudteeveoteenuse osutajad, internetipõhise piletimüügiteenuse osutajad ja

internetipõhise rongipiletimüügi teenuse asendamatud osutajad peavad vahetama

isikuandmeid raudteetoodete kuvamiseks, edasisuunamiseks, edasimüümiseks või

turustamiseks, peaks selline teabevahetus olema kooskõlas Euroopa Parlamendi ja

nõukogu määrusega (EL) 2016/67938. Kui need pooled lepivad lepingutingimuste

raames kokku konkreetsete küberturvalisuse meetmete rakendamises, tuleks nende

meetmetega tagada ka isikuandmete kaitset ohustavatele riskidele vastav turbeaste.

(16) Käesoleva määrusega raudteeveoteenuse osutajatele ja teatavatele rongipiletite

veebimüügiteenuse osutajatele kehtestatud kohustused ei tohiks piirata Euroopa Liidu

toimimise lepingu artiklite 101 ja 102 ega riigisiseste konkurentsieeskirjade

kohaldamist. Käesoleva määruse eesmärk on kaitsta liidu konkurentsieeskirjadega

kaitstud huvidest erinevaid õiguslikke huve,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Reguleerimisese

Käesolevas määruses sätestatakse raudteeveoteenuse osutajate ja teatavate internetipõhise

rongipiletimüügi teenuse osutajate kohustused seoses raudteeveoteenuse kohta teabe

esitamisega ning ärilepingute sõlmimisega raudteetoodete kuvamiseks, edasisuunamiseks,

edasimüümiseks või turustamiseks.

Artikkel 2

Kohaldamisala

1. Käesolevat määrust kohaldatakse järgmise suhtes:

(a) raudteeveoteenuse osutajad,

(b) internetipõhise piletimüügiteenuse osutajad.

Määrust kohaldatakse osaliselt või täielikult liidus osutatavate raudteeveoteenuste

suhtes.

37 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 19. oktoobri 2022. aasta määrus (EL) 2022/2065, mis käsitleb

digiteenuste ühtset turgu ja millega muudetakse direktiivi 2000/31/EÜ (digiteenuste määrus) (ELT L

277, 27.10.2022, lk 1, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2022/2065/oj). 38 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. aprilli 2016. aasta määrus (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse

kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks

tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus) (ELT L 119, 4.5.2016, lk 1, ELI:

http://data.europa.eu/eli/reg/2016/679/oj).

ET 17 ET

2. Käesolev määrus ei piira määruse (EL) XX [määrus, mis käsitleb mitmeliigilist

broneerimist]39 ja infoühiskonna teenuste osutamise muid aspekte reguleerivate

muude liidu õigusaktide kohaldamist.

3. Käesolev määrus ei piira Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 101 ja 102 ega

liikmesriikide konkurentsieeskirjade kohaldamist.

4. Käesolevat määrust ei kohaldata järgmise suhtes:

(a) metroo- ja trammiteenused;

(b) üksnes ajaloolisel või turismi eesmärgil osutatavad raudteeveoteenused, mis

harilikult ei ole mõeldud tavapäraste transpordivajaduste rahuldamiseks;

(c) raudteeveoteenused eraldiseisvatel võrkudel, mis on ette nähtud üksnes linna-

või linnalähiliinide käitamiseks;

(d) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/115040 artikli 2 punktis 5

määratletud internetipõhised otsingumootorid.

Artikkel 3

Mõisted

Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:

(1) „raudteeveo-ettevõtja“ – Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2012/34/EL40

artikli 3 punktis 1 määratletud raudteeveo-ettevõtja;

(2) „pilet“ – Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2021/78241 artikli 3

punktis 7 määratletud pilet;

(3) „internetipõhine piletimüügiteenus“ – infoühiskonna teenus, mis hõlmab lisaks

raudteetoodete kuvamisele nende edasisuunamist, edasimüümist ja turustamist kas

ettevõtjalt tarbijale või ettevõtjalt ettevõtjale pakutavas teenuses;

(4) „raudteeveoteenuse osutaja“ – raudteeveo-ettevõtja, raudtee avaliku teenindamise

lepingu eest vastutav pädev asutus või mis tahes muu juriidiline isik, kes osutab või

korraldab raudtee-reisijateveo teenuseid;

(5) „edasisuunamine“ – lõppkasutaja suunamine asjaomasele internetipõhisele

piletimüügiteenusele, mille abil saab kontrollida ühe või mitme kuvatava

raudteetoote kättesaadavust ja osta lõppkasutaja valitud raudteetooteid;

(6) „edasimüümine“ – ühe või mitme raudteetootega seotud teenus, mida osutab

rakendusmääruse (EL) 2026/253 artikli 3 punktis 42 määratletud vahendaja;

(7) „turustamine“ – ühe või mitme raudteetootega seotud teenus, mida osutab

rakendusmääruse (EL) 2026/253 artikli 3 punktis 38 määratletud turustaja;

(8) „ärileping“ – raudteeveoteenuse osutaja ja internetipõhise piletimüügiteenuse osutaja

vaheline kirjalik leping, milles käsitletakse raudteetoodete kuvamist, edasisuunamist,

edasimüümist või turustamist;

39 Määrus (EL) XX, mis käsitleb mitmeliigilist broneerimist. 40 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. novembri 2012. aasta direktiiv 2012/34/EL, millega luuakse ühtne

Euroopa raudteepiirkond (ELT L 343, 14.12.2012, lk 32, ELI: http://data.europa.eu/eli/dir/2012/34/oj). 41 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2021. aasta määrus (EL) 2021/782 rongireisijate õiguste ja

kohustuste kohta (ELT L 172, 17.5.2021, lk 1, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2021/782/oj).

ET 18 ET

(9) „reisivõimaluste otsijate ja reisi broneerijate suhe“ – raudteeveoteenuse osutaja

internetipõhise piletimüügiteenuse kaudu esitatud piletimüügiga seotud päringute

arvu ja teatava ajavahemiku jooksul tegelikult müüdud piletite suhtarv;

(10) „raudteetoode“ – rakendusmääruse (EL) 2026/253 artikli 3 punktis 4 määratletud

raudteetoode;

(11) „broneering“ – määruse (EL) 2021/782 artikli 3 punktis 8 määratletud broneering;

(12) „vertikaalselt integreeritud“ – asjaomaste üksuste organisatsiooniline, rahaline ja

halduslik integreerumine tingimustel, mis võimaldavad ühel neist teostada teise üle

otsest või kaudset kontrolli nõukogu määruse (EÜ) nr 139/200442 artikli 3

tähenduses;

(13) „ühtne pilet“ – määruse (EL) 2021/782 artikli 3 punktis 9a määratletud ühtne pilet;

(14) „sisu“ – kõik raudteetooted ning nendega seotud allahindlused ja kasutusviisid,

sealhulgas reaalaja-andmed, mis on seotud raudteeveoteenuse osutaja raudtee-

reisijateveo teenustega ja mis kuvatakse kokkuleppel raudteeveoteenuse osutajaga

raudteeveoteenuse osutaja enda internetipõhises kasutajaliideses või muus digitaalses

kanalis;

(15) „internetipõhine kasutajaliides“ – internetipõhine kasutajaliides määruse

(EL) 2022/2065 artikli 3 punktis m määratletud tähenduses.

Artikkel 4

Kohustus pakkuda internetipõhise piletimüügiteenuse osutajatele sisu

(jagamiskohustus)

1. Raudteeveoteenuse osutaja sõlmib taotluse esitanud internetipõhise

piletimüügiteenuse osutajaga ärilepingu, et pakkuda sisu oma raudteetoodete

kuvamiseks, edasisuunamiseks, edasimüümiseks või turustamiseks.

Esimeses lõigus osutatud leping ei hõlma pileteid, mis võimaldavad nende omanikel

reisida mitme transpordiliigiga, kui asjaomase raudteeveoteenuse piletid on tehtud

kättesaadavaks ja neid saab osta eraldiseisva raudteetootena.

Raudteeveoteenuse osutaja alustab läbirääkimisi esimeses lõigus osutatud lepingu

sõlmimiseks kahe kuu jooksul alates internetipõhise piletimüügiteenuse osutaja

taotluse saamisest. Kui pooled ei ole kokku leppinud teisiti, sõlmitakse leping

kaheksa kuu jooksul alates taotluse saamisest.

2. Kui artikli 11 lõike 5 kohasest otsusest ei tulene teisiti, ei kohaldata käesoleva artikli

lõiget 1 juhul, kui taotluse esitanud internetipõhise piletimüügiteenuse osutaja

keeldub täitmast tingimusi, mida raudteeveoteenuse osutaja nõuab vastavalt artikli 6

lõikele 2.

42 Nõukogu 20. jaanuari 2004. aasta määrus (EÜ) nr 139/2004 kontrolli kehtestamise kohta ettevõtjate

koondumiste üle (EÜ ühinemismäärus) (ELT L 24, 29.1.2004, lk 1, ELI:

http://data.europa.eu/eli/reg/2004/139/oj).

ET 19 ET

Artikkel 5

Internetipõhise rongipiletimüügi teenuse asendamatute osutajate kohustus majutada

raudteetooteid (majutamiskohustus)

1. Internetipõhise piletimüügiteenuse osutajaid käsitatakse internetipõhise

rongipiletimüügi teenuse asendamatute osutajatena, kui nad on vertikaalselt

integreeritud raudteeveo-ettevõtjaga, kes artikli 7 kohaselt on määratud asjaomases

liikmesriigis märkimisväärset turuosa omavaks raudteeveo-ettevõtjaks.

2. Internetipõhise rongipiletimüügi teenuse asendamatu osutaja sõlmib taotluse esitanud

raudteeveoteenuse osutajaga ärilepingu, et kuvada, edasi suunata, edasi müüa või

turustada asjaomase raudtee-reisijateveo teenuse osutaja raudteetooteid seoses

teenustega, mida pakutakse liikmesriigis või mille lähte- või sihtkoht on

liikmesriigis, kus internetipõhise piletimüügiteenuse osutajaga vertikaalselt

integreeritud raudteeveo-ettevõtjal on raudteeveoturul märkimisväärne turuosa

artikli 7 tähenduses.

Internetipõhise rongipiletimüügi teenuse asendamatu osutaja alustab läbirääkimisi

esimeses lõigus osutatud lepingu sõlmimiseks kahe kuu jooksul alates

raudteeveoteenuse osutaja taotluse saamisest. Kui pooled ei ole kokku leppinud

teisiti, sõlmitakse leping kaheksa kuu jooksul alates taotluse saamisest.

3. Kui artikli 11 lõike 5 kohasest otsusest ei tulene teisiti, ei kohaldata käesoleva artikli

lõiget 2 juhul, kui taotluse esitanud raudteeveoteenuse osutaja keeldub täitmast

tingimusi, mida internetipõhise rongipiletimüügi teenuse asendamatu osutaja nõuab

vastavalt artikli 6 lõikele 4.

4. Olenemata taotlusest ja mitte hiljem kui [Euroopa Liidu Väljaannete Talitus, palun

lisada kuupäev – 12 kuud pärast käesoleva määruse jõustumist] lisab internetipõhise

rongipiletimüügi teenuse asendamatu osutaja asjakohastesse otsingutulemustesse

kõik kättesaadavad raudteeveoteenused, mida osutatakse või mille lähte- või sihtkoht

on liikmesriigis, kus internetipõhise piletimüügiteenuse osutajaga vertikaalselt

integreeritud raudteeveo-ettevõtjal on raudteeturul märkimisväärne turuosa käesoleva

määruse artikli 7 tähenduses, ning kuvab neid teenuseid asjakohastes

otsingutulemustes. Kättesaadavate teenuste sõiduplaanid esitatakse teabe põhjal, mis

on kättesaadav delegeeritud määrusega (EL) 2017/1926 loodud riiklike

juurdepääsupunktide kaudu.

Artikkel 6

Õiglased ja mittediskrimineerivad tingimused

1. Artikli 4 lõike 1 alusel ärilepinguid sõlmivad raudteeveoteenuse osutajad:

(a) ei lisa ärilepingule ebaõiglasi tingimusi ega nõua nõustumist lisatingimustega,

mis ei ole vajalikud nende raudteetoodete kuvamiseks, edasisuunamiseks,

edasimüümiseks ega turustamiseks;

(b) teevad internetipõhise piletimüügiteenuse osutaja nõudmise korral talle

kättesaadavaks kogu oma raudteetoodetega seotud sisu, sealhulgas selliste

toodete kohta, mis sõltuvad kättesaadavusest ja broneeringutest või

indekseeritud hinnast rakendusmääruse (EL) 2026/253 artikli 3 punkti 45

tähenduses;

ET 20 ET

(c) teevad internetipõhise piletimüügiteenuse osutaja nõudmise korral talle

kättesaadavaks kõik reaalaja-andmed seoses raudtee-reisijateveo teenustega,

mille need raudteeveoteenuse osutajad teevad tarbijatele kättesaadavaks oma

internetipõhise kasutajaliidese, digitaalse piletimüügi- või teabevahetuskanali

kaudu;

(d) tagavad, et kõik ärilepingu rakendamise raames esitatavad andmed, sealhulgas

sisu, on täpsed, täielikud ja ajakohased;

(e) võimaldavad internetipõhise piletimüügiteenuse osutajal kombineerida mis

tahes raudteetooteid, sealhulgas erinevate raudteeveoteenuse osutajate tooteid,

tingimusel et kohaldatakse rakendusmääruse (EL) 2026/253 artikli 15 kohaselt

kehtestatud minimaalseid ümberistumisaegu;

(f) lubavad internetipõhise piletimüügiteenuse osutajal raudteetoodete

kombineerimise korral müüa seda kombinatsiooni ühtse piletina;

(g) tagavad, et kui lepitakse kokku tasu kohaldamises, on selline tasu õiglane,

mõistlik ja mittediskrimineeriv;

(h) tagavad, et reisivõimaluste otsijate ja reisi broneerijate suhet käsitlevad nõuded

on õiglased, mõistlikud ja mittediskrimineerivad, ning eelkõige, et vajaduse

korral on need nõuded vähemalt samad, mis on kokku lepitud nende endi

vertikaalselt integreeritud internetipõhise piletimüügiteenuse osutajaga;

(i) ei tohi osaleda üheski tegevuses, mis kahjustab punktides a–h sätestatud

kohustuste tõhusat täitmist, olenemata sellest, kas selline tegevus on

lepingulist, ärilist, tehnilist või muud laadi.

2. Raudteeveoteenuse osutajad võivad nõuda, et artikli 4 lõike 1 alusel ärilepinguid

sõlmivad internetipõhise piletimüügiteenuse osutajad nõustuksid mõistlike

tingimustega, sealhulgas järgmisega:

(a) internetipõhise piletimüügiteenuse kaudu tehtud päringute ja tehingutega

seotud andmete edastamine;

(b) minimaalse tehnilise suutlikkuse tagamine vastavalt rakendusmääruse

(EL) 2026/253 artiklitele 4, 6, 7, 9, 10, 11, 13, 14, 15 ja 18 ning selle lisale;

(c) finantsstabiilsuse ja maksevõime tõendamine, sealhulgas vastavus

kohaldatavatele raamatupidamiseeskirjadele, ning piisavate rahaliste vahendite

olemasolu tõendamine ärilepingust tulenevate kohustuste täitmiseks;

(d) talitluspidevuse kavade esitamine;

(e) küberturvalisuse meetmete rakendamine ja haldamine, et tagada kaitse loata

juurdepääsu, andmetega seotud rikkumiste ja muude küberohtude eest;

(f) tagamine, et nende raudteetoodete kõrval ei kuvata kahjulikku ega ebasündsat

reklaamsisu;

(g) andmevahetuse ja maksete õigeaegsus.

Mõistlikud ühekordsed kulud, mis on seotud raudteeveoteenuse osutaja vastavate

operatsioonisüsteemidega ühenduse loomisega, kannab taotluse esitanud

internetipõhise piletimüügiteenuse osutaja.

3. Artikli 5 alusel ärilepingut sõlmiv internetipõhise rongipiletimüügi teenuse

asendamatu osutaja:

ET 21 ET

(a) ei lisa ärilepingule ebaõiglasi tingimusi ega nõua nõustumist lisatingimustega,

mis ei ole vajalikud raudteetoodete kuvamiseks, edasisuunamiseks,

edasimüümiseks ega turustamiseks;

(b) tagab, et kõik ärilepingu rakendamise raames esitatavad andmed, sealhulgas

sisu, on täpsed, täielikud ja ajakohased;

(c) tagab, et kui lepitakse kokku tasu kohaldamises, on selline tasu õiglane,

mõistlik ja mittediskrimineeriv;

(d) nõustub reisivõimaluste otsijate ja reisi broneerijate suhet käsitlevate nõuetega,

mis on õiglased, mõistlikud ja mittediskrimineerivad;

(e) vajaduse korral tagab vajaliku kaitse ja käitlemise järgmise puhul:

i) isikuandmed vastavalt määrusele (EL) 2016/679;

ii) tundlikud äriandmed;

(f) ei osale üheski tegevuses, mis kahjustab punktides a–e sätestatud kohustuste

tõhusat täitmist, olenemata sellest, kas selline tegevus on lepingulist, ärilist,

tehnilist või muud laadi.

4. Internetipõhise rongipiletimüügi teenuse asendamatud osutajad võivad artikli 5 alusel

ärilepinguid sõlmivatelt raudteeveoteenuse osutajatelt nõuda nõustumist mõistlike

käitamis- ja tehniliste tingimustega, sealhulgas järgmisega:

(a) minimaalse tehnilise suutlikkuse tagamine vastavalt rakendusmääruse

(EL) 2026/253 artiklitele 7, 10, 11 ja 14 ning selle lisale;

(b) küberturvalisuse meetmete rakendamine ja haldamine, et tagada kaitse loata

juurdepääsu, andmetega seotud rikkumiste ja muude küberohtude eest;

(c) vajaduse korral tagavad vajaliku kaitse ja käitlemise järgmise puhul:

i) isikuandmed kooskõlas määrusega (EL) 2016/679;

ii) tundlikud äriandmed;

(d) andmevahetuse ja maksete õigeaegsus.

5. Komisjon võib rakendusaktidega kehtestada üksikasjalikud sätted õiglaste ja

mittediskrimineerivate tingimuste ühtlustatud tõlgendamise kohta ärilepingutes, mis

sõlmitakse raudteeveoteenuse osutajate ja internetipõhise piletimüügiteenuse

osutajate vahel artiklite 4 ja 5 alusel. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu

kooskõlas artikli 13 lõikes 2 osutatud nõuandemenetlusega.

Artikkel 7

Märkimisväärse turuosaga raudteeveo-ettevõtjad

1. Raudteeveo-ettevõtja määratakse asjaomase liikmesriigi raudteeveoturul

märkimisväärset turuosa omavaks raudteeveo-ettevõtjaks, kui ta osutab selles

liikmesriigis vähemalt 50 % raudtee-reisijateveo teenustest, väljendatuna

reisijakilomeetrites.

ET 22 ET

2. Käesoleva artikli lõikes 1 osutatud turuosa määratakse kindlaks andmete põhjal,

mille liikmesriigid esitavad komisjonile vastavalt komisjoni rakendusmäärusele

(EL) 2015/110043.

3. Komisjon võtab kuue kuu jooksul pärast käesoleva artikli lõikes 2 osutatud andmete

saamist rakendusaktiga vastu otsuse, mille kohaselt raudteeveo-ettevõtja määratakse

käesoleva artikli lõike 1 kohaselt raudteeveoturul märkimisväärset turuosa omavaks

raudteeveo-ettevõtjaks. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 13

lõikes 2 osutatud nõuandemenetlusega. Komisjon avaldab põhjendamatu viivituseta

spetsiaalsel veebisaidil nimekirja raudteeveo-ettevõtjatest, kellel on raudteeveoturul

märkimisväärne turuosa, ja ajakohastab seda.

4. Kui raudteeveo-ettevõtja määramisega seotud asjaolud on muutunud, st raudteeveo-

ettevõtja raudtee-reisijateveo turuosa on tema määramisega seotud liikmesriigis ühe

aasta pikkuse katkematu ajavahemiku jooksul olnud väiksem kui 50 %, võib

raudteeveo-ettevõtja paluda komisjonil lõpetada tema määramise asjaomase

liikmesriigi märkimisväärse turuosaga raudteeveo-ettevõtjaks ja kustutada ta

käesoleva artikli lõikes 3 osutatud nimekirjast. Komisjon hindab taotlust käesoleva

artikli lõikes 2 osutatud viimaste kättesaadavate andmete põhjal ning võtab juhul, kui

taotlus on hinnatud põhjendatuks, vastu rakendusakti, millega lõpetatakse asjaomase

raudteeveo-ettevõtja käsitamine märkimisväärse turuosaga ettevõtjana ja

kustutatakse ta asjaomasest nimekirjast. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu

kooskõlas artikli 13 lõikes 2 osutatud nõuandemenetlusega.

Artikkel 8

Broneerimisperiood

Raudteeveoteenuse osutajad teevad raudteeveoteenuse piletid müügiks kättesaadavaks

vähemalt viis kuud enne asjaomase raudteeveoteenuse osutamist, tingimusel et see on kantud

[määrus, mis käsitleb raudteetaristu läbilaskevõime kasutamist] artikli 5 punktis 14

määratletud liiklusgraafikusse. See nõue ei piira raudteeveoteenuse osutaja võimalust muuta

edaspidi oma hindu või lisada liiklusgraafikusse uusi teenuseid. Lisandunud teenuste piletid

tehakse kättesaadavaks viivitamata pärast liiklusgraafikusse lisamist.

Artikkel 9

Riiklikud täitevasutused

1. Liikmesriigid määravad käesoleva määruse kohaseks riiklikuks täitevasutuseks

direktiivi 2012/34/EL artiklis 55 osutatud reguleeriva asutuse.

Liikmesriigid, kelle suhtes ei kohaldata direktiivi 2012/34/EL artiklit 55, määravad

riiklikuks täitevasutuseks täitevasutuse, mille nad on määranud määruse [määrus, mis

käsitleb mitmeliigilist broneerimist] alusel.

2. Selle liikmesriigi riiklikul täitevasutusel, kus raudteeveoteenuse osutaja on asutatud,

on õigus nõuda asjaomaselt raudteeveoteenuse osutajalt käesoleva määruse täitmist.

3. Selle liikmesriigi riiklikul täitevasutusel, kus internetipõhise rongipiletimüügi

teenuse osutaja on asutatud, on õigus nõuda asjaomaselt teenuseosutajalt käesoleva

määruse täitmist.

43 Komisjoni 7. juuli 2015. aasta rakendusmäärus (EL) 2015/1100 liikmesriikide aruandekohustuste kohta

raudteeturu järelevalve raames (ELT L 181, 9.7.2015, lk 1, ELI:

http://data.europa.eu/eli/reg_impl/2015/1100/oj).

ET 23 ET

4. Kui internetipõhise rongipiletimüügi teenuse osutaja ei ole liidus asutatud, on kõikide

liikmesriikide riiklikel täitevasutustel õigus nõuda asjaomaselt piletimüügiteenuse

osutajalt käesoleva määruse täitmist.

Artikkel 10

Riiklike täitevasutuste ülesanded ja pädevus

1. Liikmesriigid tagavad, et riikliku täitevasutuse ülesanded ja kohustused on selgelt

määratletud ning hõlmavad vähemalt järgmist:

(a) käesoleva määruse järgimise seire ja meetmete võtmine määruse nõuetekohase

rakendamise tagamiseks;

(b) käesoleva määruse väidetavate rikkumiste kohta esitatud kaebuste käsitlemine;

(c) omal algatusel tegutsemine, et tagada käesoleva määruse järgimine;

(d) kooskõlas artikliga 12 kehtestatud karistuste määramine, kui riiklik täitevasutus

teeb kindlaks, et käesoleva määruse sätteid on rikutud;

(e) koostöö tegemine teiste liikmesriikide riiklike täitevasutuste ja komisjoniga, et

tagada käesoleva määruse ühtne täitmine.

2. Seoses lõike 1 kohaldamisega esitavad raudteeveoteenuse osutajad, internetipõhise

piletimüügiteenuse osutajad ja vajaduse korral kõik muud üksused pädevale

riiklikule täitevasutusele sellelt taotluse saamisel asjakohased dokumendid ja teabe

põhjendamatu viivituseta ja hiljemalt ühe kuu jooksul alates vastava taotluse

kättesaamisest. Keerukate juhtumite puhul võib riiklik täitevasutus taotluse korral

seda tähtaega pikendada maksimaalselt kolme kuuni alates vastava taotluse

kättesaamisest.

3. Riikliku täitevasutuse otsus on siduv kõigile selles otsuses osutatud isikutele. See ei

allu teise haldusorgani kontrollile. Riiklikul täitevasutusel on õigus nõuda oma

otsuste täitmist, rakendades asjakohaseid karistusi.

4. Liikmesriigid tagavad, et riikliku täitevasutuse tehtud otsuseid on võimalik kohtus

vaidlustada. Riikliku täitevasutuse otsuse peale esitatud kaebusel võib olla otsuse

täitmist peatav toime üksnes siis, kui otsuse vahetu õigusmõju võib põhjustada otsuse

vaidlustajale pöördumatut või ilmselgelt ülemäärast kahju.

5. Liikmesriigid tagavad, et riikliku täitevasutuse tehtud otsused avaldatakse.

6. Riiklikud täitevasutused teevad koostööd teiste liikmesriikide riiklike

täitevasutustega ja komisjoniga, et tagada käesoleva määruse ühtne täitmine,

vastastikune abi turujärelevalvega seotud ülesannete puhul, täitmise tagamine,

turuosa määramise protsess ja kaebuste käsitlemine, sealhulgas asjakohase teabe

vahetamise kaudu, samal ajal nõuetekohaselt austades tundlike äriandmete

konfidentsiaalsust. Riiklikud täitevasutused teevad direktiivi 2012/34/EL artikli 57

lõikes 1 osutatud reguleerivate asutuste võrgustiku raames koostööd seoses ühiste

konsultatsioonide ja uurimiste, arvamuste või soovituste vastuvõtmise või muu

asjakohase tegevusega. Kui käesoleva määruse artikli 9 lõike 1 teise lõigu kohaselt

on määratud riiklik täitevasutus, kutsutakse seda asutust käesoleva määruse

kohaldamiseks võrgustikuga ühinema. 

7. Riiklikud täitevasutused avaldavad [30. juuniks 2030] ja seejärel iga kahe aasta

tagant aruanded statistikaga oma käesolevast määrusest tuleneva tegevuse, sealhulgas

ET 24 ET

kohaldatud karistuste kohta. Aruanded tehakse avalikult kättesaadavaks

täitevasutuste veebisaitidel.

Artikkel 11

Kaebused

1. Internetipõhise piletimüügiteenuse osutajatel on õigus esitada kaebus käesoleva

määruse väidetava rikkumise kohta selle liikmesriigi riiklikule täitevasutusele, kus

nad on asutatud.

2. Raudteeveoteenuse osutajatel on õigus esitada kaebusi käesoleva määruse väidetava

rikkumise kohta selle liikmesriigi riiklikule täitevasutusele, kus nad on asutatud.

3. Internetipõhise piletimüügiteenuse osutajal, kes ei ole asutatud liidus, on õigus

esitada käesoleva määruse väidetava rikkumise kohta kaebus selle liikmesriigi

pädevale riiklikule täitevasutusele, kus väidetava rikkumise toime pannud pool on

asutatud või mille territooriumil asjaomaseid raudteeveoteenuseid või osa neist

teenustest osutati.

4. Käesoleva artikli lõigete 1, 2 ja 3 kohase kaebuse saanud riiklik täitevasutus hindab

kaebust. Vajaduse korral edastab ta selle viivitamata pädevale riiklikule

täitevasutusele vastavalt artiklile 9.

5. Pädev riiklik täitevasutus käsitleb kaebusi mõistliku aja jooksul. Kui kaebus

puudutab artikli 4 lõikes 1 ja artikli 5 lõikes 2 osutatud ärilepingu sõlmimata jätmist

kaheksa kuu jooksul, teeb riiklik täitevasutus kuue kuu jooksul alates kaebuse

saamisest otsuse, milles määratakse kindlaks sõlmimisele kuuluva lepingu

tingimused.

6. Riiklikud täitevasutused keelduvad kaebust menetlemast, kui teine samateemaline

kaebus samade poolte vahel on juba esitatud teisele riiklikule täitevasutusele või kui

mõne liikmesriigi kohtus on taotletud tõhusat õiguskaitsevahendit.

7. Selle liikmesriigi riiklik täitevasutus, kus internetipõhise piletimüügiteenuse osutaja

on asutatud, ja selle liikmesriigi riiklik täitevasutus, kus asjaomast raudteeveoteenust

või osa sellest osutatakse, teevad koostööd kooskõlas artikli 10 lõikega 6.

8. Riiklikud täitevasutused esitavad kaebuse olemasolu kohta teavet nende

liikmesriikide riiklikele täitevasutustele,

(a) kus on asutatud kaebusega seotud internetipõhise piletimüügiteenuse osutaja;

(b) kus on asutatud kaebusega seotud raudteeveo-ettevõtja;

(c) mille territooriumil veoteenuseid osutati.

Kaebust menetlev riiklik täitevasutus võib taotleda asjakohast teavet ka esimeses

lõigus osutatud riiklikelt täitevasutustelt ning võtab seda teavet enne otsuse tegemist

arvesse.

Artikkel 12

Karistused

1. Liikmesriigid kehtestavad käesoleva määruse rikkumise korral kohaldatavad

karistusnormid ja võtavad kõik vajalikud meetmed, et tagada nende rakendamine ja

ET 25 ET

täitmine. Nimetatud karistused peavad olema tõhusad, proportsionaalsed, hoiatavad

ja mittediskrimineerivad.

2. Liikmesriik teatab komisjonile need normid ja meetmed hiljemalt [käesoleva

määruse kohaldamise alguskuupäev] ja annab komisjonile viivitamata teada kõigist

nende muudatustest.

Artikkel 13

Komiteemenetlus

1. Komisjoni abistab direktiivi 2012/34/EL artikli 62 lõike 1 alusel loodud Euroopa

ühtse raudteepiirkonna komitee (SERAC). Nimetatud komitee on komitee määruse

(EL) nr 182/2011 tähenduses.

2. Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artiklit 4.

Artikkel 14

Aruanne

Hiljemalt [Euroopa Liidu Väljaannete Talitus, palun lisada kuupäev viis aastat pärast

käesoleva määruse kohaldamise alguskuupäeva] hindab komisjon käesoleva määruse

rakendamist ning esitab Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande selle rakendamisega

seotud peamiste järelduste kohta.

Artikkel 15

Jõustumine

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu

Teatajas.

Käesolevat määrust kohaldatakse alates [12 kuud pärast jõustumist].

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel,

Euroopa Parlamendi nimel Nõukogu nimel

president eesistuja

ET 26 ET

FINANTS- JA DIGISELGITUS

1. ETTEPANEKU/ALGATUSE RAAMISTIK

1.1. Ettepaneku/algatuse nimetus

Ettepanek: EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS, mis käsitleb

rongipiletite müüki

1.2. Asjaomased poliitikavaldkonnad

Transport, digiteenused.

1.3. Eesmärgid

1.3.1. Üldeesmärgid

Edendada mitme veoettevõtjaga reiside puhul ühtsete rongipiletite kasutamist.

1.3.2. Erieesmärgid

Parandada internetipõhise piletimüügiteenuse osutajate pakutava raudteeveoteenuse

terviklikkust.

1.3.3. Oodatavad tulemused ja mõju

Märkige, milline peaks olema ettepaneku/algatuse oodatav mõju toetusesaajatele/sihtrühmale.

Ettepanek peaks suurendama raudteeveo atraktiivsust, tehes rohkem olemasolevaid

teenuseid internetipõhise piletimüügiteenuse osutajate kaudu hõlpsasti

kättesaadavaks ning edendades selliste toodete kombineerimist ühtse pileti vormis,

seda ka mitme veoettevõtjaga reiside puhul. See peaks soodustama üleminekut ühelt

transpordiliigilt teisele ja aitama seeläbi kaasa rohelise kokkuleppe eesmärkide

saavutamisele.

1.3.4. Tulemusnäitajad

Märkige, milliste näitajate abil jälgitakse edusamme ja saavutusi.

Peamised vahe-eesmärgid, mida eesmärgi edusammude ja saavutuste jälgimiseks

kaalutakse, on i) suurendada rongipiletite, sealhulgas mitme veoettevõtjaga reiside

ühtsete piletite internetipõhist pakkumist ning ii) tagada õiglased ja

mittediskrimineerivad ärilepingu läbirääkimised raudtee-reisijateveo teenuste

korraldajate ja internetipõhise piletimüügiteenuse osutajate vahel. Selle eesmärgi

saavutamiseks tehtud edusamme jälgitakse kahe põhinäitaja abil: asjaomaste raudtee-

reisijateveo teenuse osutajate arv i) internetipõhise rongipiletimüügi teenuse

asendamatute osutajate hulgas ning ii) internetipõhise piletimüügiteenuse peamiste

osutajate hulgas.

1.4. Ettepanek/algatus käsitleb

☑uut meedet

uut meedet, mis tuleneb katseprojektist / ettevalmistavast meetmest44

olemasoleva meetme pikendamist

ühe või mitme meetme ümbersuunamist teise või uude meetmesse või ühendamist

teise või uue meetmega

44 Vastavalt finantsmääruse artikli 58 lõike 2 punktile a või b.

ET 27 ET

1.5. Ettepaneku/algatuse põhjendused

1.5.1. Lühi- või pikaajalises perspektiivis täidetavad vajadused, sealhulgas algatuse

rakendamise üksikasjalik ajakava

Põhinõuded hõlmavad järgmist:

(a) 2026. aasta alguses vastu võetud telemaatikarakenduste koostalitluse tehnilises

kirjelduses esitatud andmevahetusnõuete rakendamine raudteesektoris;

(b) käesoleva määruse täitmise piisav tagamine raudteevaldkonda reguleerivate

riiklike asutuste poolt. Määrust hakatakse kohaldama kaksteist kuud pärast

selle jõustumist, mis peaks toimuma ligikaudu 2028. aasta teises pooles;

(c) enne jõustumist kavatseb liikuvuse ja transpordi peadirektoraat korraldada

teabekohtumisi sidusrühmadega, et tagada määruse sujuv rakendamine.

1.5.2. ELi meetme lisaväärtus (see võib tuleneda eri teguritest, nagu kooskõlastamisest

saadav kasu, õiguskindlus, suurem tõhusus või vastastikune täiendavus). Käesoleva

punkti kohaldamisel tähendab „ELi meetme lisaväärtus“ väärtust, mis tuleneb liidu

sekkumisest ja lisandub väärtusele, mille liikmesriigid oleksid muidu üksi loonud.

ELi tasandi meede on põhjendatud, sest liikmesriigid üksi ei suuda kavandatud

meetme eesmärke piisaval määral saavutada. Kuigi raudtee-reisijateveo teenuste

korraldajaid ja internetipõhist piletimüügiteenust käsitlevaid õiguslikke meetmeid

saab välja töötada piirkondlikul või riiklikul tasandil, on ELi transpordisüsteemi

järjepidevuse tagamiseks vaja kohaldada kogu ELi hõlmavat lähenemisviisi, eelkõige

raudteesektoris. Killustunud piletimüügiteenus takistab sujuvat rahvusvahelist

reisimist, piirab mitmeliigilise transpordi lahenduste tõhusust ning raudteetaristu ja

avaliku teenindamise kohustuse alla kuuluvate teenuste avaliku sektori poolse

rahastamise tõhusust. ELi tasandi sekkumine võib aidata neid takistusi ületada,

ühtlustades andmete jagamise tavasid, muutes lepingute üle peetavad läbirääkimised

kohustuslikuks, lihtsustades neid ja edendades konkurentsi.

1.5.3. Samalaadsetest kogemustest saadud õppetunnid

Õppida oleks võimalik lennundussektori, täpsemalt arvutipõhiste

ettetellimissüsteemide toimimisjuhendiga seotud kogemustest. Nõukogu määrus nr

2299/8945 võeti vastu selleks, et tagada kõikide selliste lennuettevõtjate võrdne

kohtlemine, kelle lennud olid hõlmatud arvutipõhise ettetellimissüsteemiga, et

edendada lennuettevõtjate vahelist konkurentsi lennupiletite kaudse turustamise

sektoris. Sellega kehtestati nõue näidata tulemusi erapooletul kuval, mis ei soosinud

arvutipõhise ettetellimissüsteemi emaettevõtjaid (või muid vedajaid), ning tagada, et

emaettevõtjad ei eelistaks oma arvutipõhist ettetellimissüsteemi teistele, samuti

tagada, et reisibüroodel ja kokkuvõttes tarbijatel oleks teenustele erapooletu

juurdepääs. Arvutipõhiste ettetellimissüsteemide toimimisjuhendit hinnati

2020. aastal. Hindamisel jõuti järeldusele, et i) võrdsete tingimuste tagamise ja

ii) läbipaistvuse suurendamise eesmärgid on endiselt asjakohased. Hindamine näitas,

et toimimisjuhend ei ole täielikult taganud kõigile osalevatele lennuettevõtjatele

võrdseid võimalusi arvutipõhiste ettetellimissüsteemide teenuste kättesaadavuse ja

45 Nõukogu 24. juuli 1989. aasta määrus (EMÜ) nr 2299/89 toimimisjuhendi kohta arvutipõhiste

ettetellimissüsteemide puhul (ELT L 220, 29.7.1989, lk 1).

ET 28 ET

kasutamise osas, kuna see ei ole kaasa toonud eri suurusega lennuettevõtjate

paremini tasakaalustatud läbirääkimispositsiooni arvutipõhiste ettetellimissüsteemide

suhtes. Hindamise käigus jõuti siiski järeldusele, et neutraalse andmeesituse vormis

kehtestatud läbipaistvusnõuded on endiselt olulised, sest reisikorraldajad ning nii

veebis kui ka väljaspool seda tegutsevad reisibürood sõltuvad endiselt suurel määral

arvutipõhiste ettetellimissüsteemide andmetest, eelkõige ärireiside puhul.

Hindamises jõuti ka järeldusele, et kuigi raudtee- ja mitmeliigilise transpordi

edendamine on endiselt oluline, tuleks seda teha pigem laiemate algatuste kui

arvutipõhiseid ettetellimissüsteeme käsitlevate eeskirjade kaudu.

1.5.4. Kooskõla mitmeaastase finantsraamistikuga ja võimalik koostoime muude

asjakohaste vahenditega

Ettepanek on kooskõlas muude ELi vahendite ja asjakohaste ELi

poliitikavaldkondadega, eelkõige järgmisega.

Transpordi digitaliseerimise poliitika. Mitmeliigiliste liikumisvõimalustega seotud

teabeteenuseid käsitleva delegeeritud määruse kohaselt peavad liikmesriigid

mitmeliigilisi liikumisvõimalusi käsitlevate teabeteenuste osutamiseks looma

riiklikud juurdepääsupunktid, mis on andmekasutajate jaoks ühtne juurdepääsupunkt

eri transpordiliikidega seotud liikumisvõimalusi ja liiklust käsitlevatele staatilistele,

varasemaid perioode hõlmavatele, jälgitavatele ja dünaamilistele andmetele.

Internetipõhise piletimüügiteenuse osutajate vaheline teabevahetus, mis võimaldab

teha broneeringuid ja korraldada piletimüüki, nõuab siiski täiendavaid andmeid (nt

reaalajas piletihinnad).

Horisontaalne andmepoliitika. Digiturgude määruse üldpõhimõtete täiendamiseks on

rongipiletite müüki käsitleva määruse ettepanekusse lisatud valdkondlikud meetmed,

et muuta tarbijatele pakutav teave läbipaistvamaks ja luua sidusrühmadele võrdsed

võimalused rongipiletite müügiks. Rongipiletite müüki käsitleva määruse ettepanek

täiendab digiteenuste määruse sätteid, kuna see toetab samuti turvalist,

prognoositavat ja usaldusväärset veebikeskkonda. Koostoime andmemäärusega

tagatakse andmete jagamist käsitlevate ühtlustatud normide, sealhulgas andmete

jagamist ettevõtetelt riigile käsitlevate normide ja ebaõiglasi lepingutingimusi

käsitlevate normide kaudu.

Kaubandustavade poliitika. Ebaausate kaubandustavade direktiivi muudatustega

keelatakse varjatud reklaam ja tasuline müügiedendus toodete paremusjärjestuses

parema positsiooni saamiseks internetipõhiste turustamisplatvormide

otsingutulemustes. Need normid täiendavad rongipiletite müüki käsitleva määruse

ettepanekut, millega antakse raudteeveoteenuse osutajatele õigus olla esindatud kõige

olulisemate internetipõhise rongipiletimüügi teenuse osutajate juures.

1.5.5. Erinevate kasutada olevate rahastamisvõimaluste, sealhulgas vahendite

ümberpaigutamise võimaluste hinnang

Euroopa Komisjoni korduvad kohandamiskulud on seotud nõudega, mis puudutab

Euroopa Komisjoni tegevust seoses märkimisväärset turuosa omavate internetipõhise

rongipiletimüügi teenuse asendamatute osutajate kindlaksmääramisega, tegevuse

koordineerimist riiklike reguleerivate asutustega ja vastavate riigisiseste turgude

jälgimist. Eeldatakse, et alates 2028. aastast on selleks vaja kaks täistööajale

taandatud töötajat aastas.

ET 29 ET

1.6. Ettepaneku/algatuse ja selle finantsmõju kestus

Piiratud kestusega

 hõlmab ajavahemikku [PP/KK]AAAA–[PP/KK]AAAA

 finantsmõju kulukohustuste assigneeringutele avaldub ajavahemikul

AAAA–AAAA ja maksete assigneeringutele ajavahemikul AAAA–

AAAA.

☑Piiramatu kestusega

Rakendamise käivitumisperiood hõlmab ajavahemikku 2028–2030,

millele järgneb täieulatuslik rakendamine.

1.7. Kavandatud eelarve täitmise viis(id)

☑Eelarve otsene täitmine komisjoni poolt

☑ tema talituste kaudu, sealhulgas kasutades liidu delegatsioonides töötavat

komisjoni personali;

 rakendusametite kaudu

Eelarve jagatud täitmine koostöös liikmesriikidega

Eelarve kaudne täitmine, mille puhul eelarve täitmise ülesanded on delegeeritud:

 kolmandatele riikidele või nende määratud asutustele

 rahvusvahelistele organisatsioonidele ja nende allasutustele (nimetage)

 Euroopa Investeerimispangale ja Euroopa Investeerimisfondile

 finantsmääruse artiklites 70 ja 71 osutatud asutustele

 avalik-õiguslikele asutustele

 avalikke teenuseid osutavatele eraõiguslikele asutustele, sel määral, mil

neile antakse piisavad finantstagatised

 liikmesriigi eraõigusega reguleeritud asutustele, kellele on delegeeritud

avaliku ja erasektori partnerluse rakendamine ja kellele antakse piisavad

finantstagatised

 asutustele või isikutele, kellele on delegeeritud Euroopa Liidu lepingu

V jaotise kohaste ühise välis- ja julgeolekupoliitika erimeetmete

rakendamine ja kes on kindlaks määratud asjaomases alusaktis

 liikmesriigis asutatud asutustele, kelle suhtes kohaldatakse liikmesriigi

eraõigust või liidu õigust ja kellele võib kooskõlas valdkondlike

normidega usaldada liidu rahaliste vahendite või eelarveliste tagatiste

haldamise niivõrd, kuivõrd selliseid asutusi kontrollivad avalik-

õiguslikud asutused või avalikke teenuseid osutavad eraõiguslikud

asutused ja kontrollivad organid annavad neile solidaarvastutuse vormis

piisavad finantstagatised või samaväärsed finantstagatised, mis võivad

iga meetme puhul piirduda liidu toetuse maksimumsummaga.

Märkused

ET 30 ET

2. HALDUSMEETMED

2.1. Järelevalve ja aruandluse reeglid

Kavandatud meede keskendub poliitikameetmetele ja järelevalvele ning sellega ei

nähta ette tulude ega kulude haldamist, vaid üksnes täiendavate inimressursside

värbamist (kaks täistööajale taandatud töötajat).

2.2. Haldus- ja kontrollisüsteem(id)

2.2.1. Eelarve täitmise viisi(de), rahastuse rakendamise mehhanismi(de), maksete tegemise

korra ja kavandatava kontrollistrateegia selgitus

Asjaomaste meetmetega seotud kulusid hallatakse vastavalt komisjoni

sisemenetlustele.

2.2.2. Teave kindlakstehtud riskide ja nende vähendamiseks kasutusele võetud

sisekontrollisüsteemi(de) kohta

Komisjon kontrollib põhjalikult töölepingute haldamist ning liikuvuse ja transpordi

peadirektoraat järgib rangeid eetikastandardeid. Seadusandlik ettepanek ei hõlma

tulude kogumist ega nõua täiendavat kontrollimehhanismi.

2.2.3. Kontrollimeetmete hinnanguline kulutõhusus (kontrollikulude suhe hallatavate

vahendite väärtusse), selle põhjendus ja oodatav veariski tase (maksete tegemise ja

sulgemise ajal)

Üldine vearisk on eeldatavasti väga väike ja see on juba hõlmatud olemasoleva

kontrollikeskkonnaga. Automaatseid kontrolle ei ole eeldatavasti vaja.

2.3. Pettuste ja õigusnormide rikkumise ärahoidmise meetmed

Seadusandlik ettepanek ei hõlma tulude kogumist liikuvuse ja transpordi

peadirektoraadi poolt. Mis puudutab kulusid, siis need on ette nähtud täiendavate

inimressursside värbamiseks. Pettuse ja eeskirjade eiramise ohtu peetakse väga

väikeseks ja see kaetakse olemasolevate kontrollidega. Liikuvuse ja transpordi

peadirektoraat vaatas 2020. aastal kooskõlas OLAFi suunistega läbi oma

pettustevastase võitluse strateegia ja kavatseb seda 2026. aastal ajakohastada.

Kohalik strateegia sisaldab asjakohaseid meetmeid, et tagada teadlikkuse

suurendamine pettuste ennetamise kohta ja sihtotstarbelised riskihindamismeetmed,

ning tagab tulemusliku ja tõhusa koostöö uurimisasutustega. Organisatsiooni

raamistik tagab välisaudiitorite (Euroopa Kontrollikoda) ja siseaudiitorite (IAS)

juurdepääsuõiguse teabele, ruumidele ja töötajatele.

ET 31 ET

3. ETTEPANEKU/ALGATUSE HINNANGULINE FINANTSMÕJU

3.1. Mitmeaastase finantsraamistiku rubriigid ja kulude eelarveread, millele mõju

avaldub

Olemasolevad eelarveread

Järjestage mitmeaastase finantsraamistiku rubriigiti ja iga rubriigi sees

eelarveridade kaupa

Mitmeaasta

se

finantsraam

istiku

rubriik

Eelarverida Kulu liik Rahaline osalus

Nr

Liigendatud

/liigendama

ta46

EFTA

riigid47

Kandidaatri

igid ja

potentsiaals

ed

kandidaadi

d48

Muud

kolmanda

d riigid

Muu

sihtotstarbeline

tulu

4

Eelarverida muutub kättesaadavaks pärast

mitmeaastase finantsraamistiku uue

eelarvestruktuuri vastuvõtmist.

Liigenda

mata EI EI EI EI

46 Liigendatud = liigendatud assigneeringud / liigendamata = liigendamata assigneeringud. 47 EFTA: Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsioon. 48 Kandidaatriigid ja vajaduse korral Lääne-Balkani potentsiaalsed kandidaadid.

ET 32 ET

3.2. Ettepaneku hinnanguline finantsmõju assigneeringutele

3.2.1. Hinnanguline mõju tegevusassigneeringutele – ülevaade

☑ Ettepanek/algatus ei nõua tegevusassigneeringute kasutamist

 Ettepanek/algatus nõuab tegevusassigneeringute kasutamist, mis toimub järgmiselt:

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

Mitmeaastase finantsraamistiku rubriik 4 „Haldus

kulud“49

DG: MOVE

A

as

ta

20

28

A

a

s

t

a

2

0

2

9

A

a

s

t

a

2

0

3

0

A

a

s

t

a

2

0

3

1

A

a

s

t

a

2

0

3

2

A

a

s

t

a

2

0

3

3

A

a

s

t

a

2

0

3

4

M

I

T

M

E

A

A

S

T

A

N

E

F

I

N

A

N

T

49 Vajalike assigneeringute kindlaksmääramiseks tuleks kasutada aastaseid keskmisi kulunäitajaid, mis on kättesaadavad BUDGpedia veebilehel.

ET 33 ET

S

R

A

A

M

I

S

T

I

K

2

0

2

8

–

2

0

3

4

K

O

K

K

U

Personalikulud

0,

38

8

0

,

3

8

0

,

3

8

0

,

3

8

0

,

3

8

0

,

3

8

0

,

3

8

2

,

7

1

ET 34 ET

8 8 8 8 8 8 6

Muud halduskulud

0,

01

0

0

,

0

1

0

0

,

0

1

0

0

,

0

1

0

0

,

0

1

0

0

,

0

1

0

0

,

0

1

0

0

,

0

7

0

DG

MO

VE

KOK

KU

Assigneeringud

0,

39

8

0

,

3

9

8

0

,

3

9

8

0

,

3

9

8

0

,

3

9

8

0

,

3

9

8

0

,

3

9

8

2

,

7

8

6

Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIGI 4 assigneeringud KOKKU

(

K

u

l

u

k

o

h

u

s

t

u

s

t

e

k

o

g

u

0,

39

8

0

,

3

9

8

0

,

3

9

8

0

,

3

9

8

0

,

3

9

8

0

,

3

9

8

0

,

3

9

8

2

,

7

8

6

ET 35 ET

s

u

m

m

a

=

m

a

k

s

e

t

e

k

o

g

u

s

u

m

m

a

)

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

Aasta Aasta Aasta Aasta Aasta Aasta Aasta

Mitmeaastane

finantsraamistik

2028–2034

KOKKU 2028 2029 2030 2031 2032 2033 2034

Mitmeaastase

finantsraamistiku

RUBRIIKIDE 1–4

Kulukohustused 0,3980,3980,3980,3980,3980,3980,398 2,786

assigneeringud

KOKKU Maksed 0,3980,3980,3980,3980,3980,3980,398 2,786

ET 36 ET

3.2.3. Hinnanguline mõju haldusassigneeringutele – ülevaade

 Ettepanek/algatus ei nõua haldusassigneeringute kasutamist

☑ Ettepanek/algatus nõuab haldusassigneeringute kasutamist, mis toimub

järgmiselt:

3.2.3.1. Heakskiidetud eelarvest saadavad assigneeringud

HEAKSKIIDETUD EELARVE Aasta Aasta Aasta Aasta Aasta Aasta Aasta 2028–

2034

KOKKU 2028 2029 2030 2031 2032 2033 2034

RUBRIIK 4

Personalikulud 0,388 0,388 0,388 0,388 0,388 0,388 0,388 2,716

Muud halduskulud 0,010 0,010 0,010 0,010 0,0100,0100,010 0,070

RUBRIIK 4 kokku 0,398 0,398 0,398 0,398 0,398 0,398 0,398 2,786

RUBRIIGIST 4 välja jäävad kulud

Personalikulud 0,000 0,000 0,000 0,000 0,0000,0000,000 0,000

Muud halduskulud 0,000 0,000 0,000 0,000 0,0000,0000,000 0,000

RUBRIIGIST 4 välja jäävad kulud

kokku 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000

KOKKU 0,398 0,398 0,398 0,398 0,398 0,398 0,398 2,786

Hinnang alates 2028. aastast kuludele ja personalile avalduva mõju kohta on lisatud näitlikustamise

eesmärgil ega mõjuta järgmist mitmeaastast finantsraamistikku. Rahastamisallikas ja liidu rahaliste

kohustuste ulatus 2027. aasta järgsel perioodil sõltuvad mitmeaastase finantsraamistiku 2028–2034

üle peetavate institutsioonidevaheliste läbirääkimiste tulemustest ning seejärel määratakse need

kindlaks iga-aastase eelarvemenetluse kaudu. Kõik assigneeringud ja töötajate arv alates

2028. aastast on soovituslikud.

3.2.4. Hinnanguline personalivajadus

 Ettepanek/algatus ei nõua personali kasutamist

☑ Ettepanek/algatus nõuab personali kasutamist, mis toimub järgmiselt:

3.2.4.1. Rahastatakse heakskiidetud eelarvest

Hinnanguline väärtus täistööaja ekvivalendina

HEAKSKIIDETUD EELARVE Aasta Aasta Aasta Aasta Aasta Aasta Aasta

2028 2029 2030 2031 2032 2033 2034

 Ametikohtade loeteluga ette nähtud ametikohad (ametnikud ja ajutised töötajad)

20 01 02 01 (komisjoni peakorteris ja esindustes)

2 2 2 2 2 2 2

20 01 02 03 (ELi delegatsioonides) 0 0 0 0 0 0 0

(kaudne teadustegevus) 0 0 0 0 0 0 0

(otsene teadustegevus) 0 0 0 0 0 0 0

Muud eelarveread (märkige) 0 0 0 0 0 0 0

ET 37 ET

HEAKSKIIDETUD EELARVE Aasta Aasta Aasta Aasta Aasta Aasta Aasta

2028 2029 2030 2031 2032 2033 2034

• Koosseisuväline personal (täistööaja ekvivalendina)

20 02 01 (üldvahenditest

rahastatavad lepingulised töötajad ja

riikide lähetatud eksperdid)

0 0 0 0 0 0 0

20 02 03 (lepingulised töötajad, kohalikud töötajad, riikide lähetatud

eksperdid ja noored eksperdid ELi

delegatsioonides)

0 0 0 0 0 0 0

Haldustoetuse

eelarverida • peakorteris 0 0 0 0 0 0 0

[XX.01.YY.YY] • ELi

delegatsiooni

des

0 0 0 0 0 0 0

(lepingulised töötajad ja riikide lähetatud eksperdid kaudse

teadustegevuse valdkonnas)

0 0 0 0 0 0 0

(lepingulised töötajad ja riikide

lähetatud eksperdid otsese teadustegevuse valdkonnas)

0 0 0 0 0 0 0

Muud eelarveread (märkige) - Rubriik 4

0 0 0 0 0 0 0

Muud eelarveread (märkige) - Rubriigist 4 välja jäävad kulud

0 0 0 0 0 0 0

KOKKU 2 2 2 2 2 2 2

Ettepaneku rakendamiseks vajatav personal (täistööaja ekvivalendina)

Kaetakse

komisjoni talituste

olemasolevast

personalist

Erakorraline lisapersonal*

Rahastatakse

rubriigist 7 või

teadusuuringute

eelarveridadelt

Rahastatakse BA

ridadelt Rahastatakse tasudest

Ametikohtade

loeteluga ette

nähtud

ametikohad

2 ei kohaldata 0

Koosseisuväline

personal

(lepingulised

töötajad, riikide

lähetatud

eksperdid ja

renditööjõud)

0 0 0

ET 38 ET

Ülesannete kirjeldus:

Ametnikud ja ajutised töötajad Määruse rakendamisega seotud lisaülesannete täitmiseks on vajalik kahe

ametikohtade loeteluga ette nähtud ametikoha sisemine

ümberpaigutamine alates määruse vastuvõtmisest. Täiendav töö on

seotud järgmisega – internetipõhise rongipiletimüügi teenuse

asendamatute osutajate turuosa kindlaksmääramine liikmesriigi tasandil.

Määrusega kehtestatakse nõue, et Euroopa Komisjon määraks

internetipõhise rongipiletimüügi teenuse asendamatu osutaja – selleks

peab komisjon menetlema liikmesriikidelt saadud teateid, jälgima turgu

ja suundumusi, et tagada kõigi asjaomaste teenuseosutajate teavitamine.

Euroopa Komisjonil võib olla vaja tegeleda ka turuosa

kindlaksmääramise protsessiga seotud kaebuste / täiendavate

uurimistega. Pikemas perspektiivis peab Euroopa Komisjon tegelema

turusuundumuste jälgimisega ja haldama märkimisväärse turuosaga

üksuste nimekirja (koos võimalike nimekirja täienduste või sellest

väljaarvamistega). Lisaks on vaja koordineerimist riiklike reguleerivate

asutustega. Euroopa Komisjon peab kontrollima liikmesriikidelt saadud

teateid, koordineerima oma tegevust riiklike täitevasutustega ning

avaldama ja ajakohastama dünaamilisi nimekirju, mis on avaldatud

Euroopa Komisjoni veebisaidil. Saadud teadete korduv hindamine,

ELi turu järelevalve ja koordineerimine riiklike reguleerivate

asutustega nõuab sihtotstarbelist ja väga spetsiifilist suutlikkust,

pidades eelkõige silmas konkreetseid raudteeveo nõudeid.

Seepärast on ette nähtud kaks täistööajale taandatud töötajat, et

ühtlustada koordineerimist, vähendada viivitusi turuosa

kindlaksmääramisel ning pidada täpset ja ajakohast avalikku registrit,

tagades turu läbipaistvuse ja tõhusa täitmise uue õigusraamistiku alusel.

Võttes arvesse nõutavaid väga spetsiifilisi teadmisi ja pädevuste

kombinatsiooni (erialane taust ja õigusaktide koostamise oskus), oleks

asjaomaste vajaduste täitmiseks vaja kahte AD-kategooria ametnikku.

Koosseisuvälised töötajad

3.2.5. Hinnanguline mõju digitehnoloogiaga seotud investeeringutele – ülevaade

Kohustuslik: järgmises tabelis tuleks esitada parim hinnang ettepanekust/algatusest

tulenevate digitehnoloogiaga seotud investeeringute kohta.

Erandkorras, kui see on vajalik ettepaneku/algatuse rakendamiseks, tuleks rubriigi 7

assigneeringud esitada selleks ettenähtud eelarvereal.

Rubriikide 1–6 assigneeringuid tuleks kajastada „tegevusvaldkonna IT-kuludena, mis

on eraldatud rakenduskavadele“. Nende kulud kuuluvad tegevuseelarvesse, mida

kasutatakse otseselt algatuse rakendamisega seotud IT-platvormide/vahendite

taaskasutamiseks/ostmiseks/arendamiseks ja nendega seotud investeeringuteks (nt

litsentsid, uuringud, andmete säilitamine jne). Selles tabelis esitatud teave peaks

olema kooskõlas 4. jaos „Digimõõde“ esitatud üksikasjadega.

ET 39 ET

Digi- ja IT-assigneeringud

KOKKU

Aasta

2024

Aasta

2025

Aasta

2026

Aasta

2027

MITMEAA

STANE

FINANTSR

AAMISTIK

2021–2027

KOKKU

RUBRIIK 7

Institutsiooni tasandi IT-kulud 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000

RUBRIIK 7 kokku 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000

RUBRIIGIST 7 välja jäävad kulud

Poliitikavaldkondade IT-

kulud rakenduskavadele 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000

RUBRIIGIST 7 välja

jäävad kulud kokku 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000

KOKKU 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000

3.2.6. Kooskõla kehtiva mitmeaastase finantsraamistikuga

Ettepanek/algatus:

☑ on täielikult rahastatav mitmeaastase finantsraamistiku asjaomase rubriigi

sisese vahendite ümberpaigutamise kaudu

 tingib mitmeaastase finantsraamistiku asjaomase rubriigi mittesihtotstarbelise

varu ja/või mitmeaastase finantsraamistiku määruses sätestatud erivahendite

kasutuselevõtu

 nõuab mitmeaastase finantsraamistiku muutmist

3.2.7. Kolmandate isikute rahaline osalus

Ettepanek/algatus:

☑ ei näe ette kolmandate isikute poolset kaasrahastamist

 näeb ette kolmandate isikute poolse kaasrahastuse, mille hinnanguline summa

on järgmine:

assigneeringud miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

ET 40 ET

Aasta

2024

Aasta 2025

Aasta 2026

Aasta 2027

Kokku

Nimetage kaasrahastav asutus

Kaasrahastatavad assigneeringud

KOKKU

3.3. Hinnanguline mõju tuludele

☑ Ettepanekul/algatusel puudub finantsmõju tuludele

 Ettepanekul/algatusel on järgmine finantsmõju:

 omavahenditele

 muudele tuludele

 märkige, kas see on kulude eelarveridasid mõjutav sihtotstarbeline tulu

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

Tulude eelarverida

Jooksval

eelarveaastal

kättesaadavad

assigneeringud

Ettepaneku/algatuse mõju50

Aasta 2024 Aasta 2025 Aasta 2026 Aasta 2027

Artikkel ….

Sihtotstarbeliste tulude puhul märkige, milliseid kulude eelarveridasid ettepanek

mõjutab.

Muud märkused (nt tuludele avaldatava mõju arvutamise meetod/valem või muu

teave).

4. DIGIMÕÕDE

4.1. Diginõuded

Kui leitakse, et poliitikaalgatus ei ole seotud diginõuetega, esitage selgitus selle kohta, miks

digivahendeid ei kasutata.

See algatus ei ole seotud diginõuetega: see ei puuduta avaliku teenuse osutamist. Sellega

kehtestatakse teatavatele turuosalistele kohustused internetipõhise rongipiletimüügi

valdkonnas. Nendest kohustustest tulenev andmevahetus tuleb struktureerida kooskõlas

kehtivate õigusaktidega, eelkõige 2026. aasta veebruaris vastu võetud komisjoni

rakendusmäärusega (EL) 2026/253, milles käsitletakse telemaatikarakenduste koostalitluse

tehnilisi kirjeldusi (telemaatika KTK).

Muul juhul loetlege diginõuded allpool esitatud tabelis.

50 Traditsiooniliste omavahendite (tollimaksud ja suhkrumaksud) korral tuleb märkida netosummad, st

brutosumma pärast 20 % sissenõudmiskulude mahaarvamist.

ET 41 ET

Viide nõudele Nõude kirjeldus

Nõudest

mõjutatud või

sellega seotud

osaleja(d)

Üldised

protsessid Kategooria

4.2. Andmed

Algatusega ei kehtestata uut aruandluskohustust, kuna rakendatakse komisjoni

rakendusmäärusest (EL) 2015/1100 tulenevaid kehtivaid kohustusi. Mis tahes

andmevahetus, mis on sidusrühmade vahel vajalik, põhineb ärilepingul ja seda

reguleeritakse komisjoni rakendusmäärusega (EL) 2026/253 (telemaatika KTK).

4.3. Digilahendused

4.4. Koostalitlusvõime hindamine

4.5. Digimõõtme rakendamist toetavad meetmed

Algatusega ei võeta kasutusele digilahendusi.

Algatusega ei võeta kasutusele avalikke digiteenuseid.

Punktis 4.1 ei ole kindlaks määratud digimõõtmega seotud nõudeid.

ET ET

EUROOPA KOMISJON

Brüssel, 13.5.2026

COM(2026) 233 final

2026/0114 (COD)

Ettepanek:

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS,

millega muudetakse määrust (EL) 2021/782 seoses ühtse piletiga reisijate kaitsega

{SWD(2026) 233 final}

ET 1 ET

SELETUSKIRI

1. ETTEPANEKU TAUST

• Ettepaneku põhjused ja eesmärgid

Euroopa Liit on pikka aega pidanud oma kohustuseks tagada transpordisektoris reisijate

kõrgetasemeline kaitse, mis on ELi transpordi- ja tarbijapoliitika nurgakivi. EL paistab kogu

maailmas silma ulatuslike õigustega, mis on tagatud reisijatele kõigi transpordiliikide,

sealhulgas raudteetranspordi puhul. Samal ajal on ELi õigusraamistikku järk-järgult

kohandatud vastavalt muutuvatele liikuvusmustritele ja reisijate ootustele. Raudteetransport

on selles raamistikus eriti tähtsal kohal seoses oma rolliga ühenduvuse ja konkurentsivõime

parandamisel, siseturu toetamisel ja ELi kliimaeesmärkide saavutamisele kaasaaitamisel.

Raudteetranspordi kasutamine on üks kestlikumaid viise reisimiseks ning seda edendatakse

üha enam maantee- ja lennutranspordi alternatiivina, eriti pikamaa- ja piiriüleste reiside jaoks.

Sellele vaatamata on ühtne Euroopa raudteepiirkond endiselt täielikult välja kujundamata,

hoolimata aastakümneid kestnud turu avamisest. Sujuvat piiriülest rongiga reisimist

takistavad jätkuvalt turu killustatus, püsivad monopoolsed struktuurid ning tehnilised ja

korralduslikud tõkked. Sellel on negatiivne mõju reisijate kogemusele.

Peamine probleem, mida käesoleva ettepanekuga püütakse lahendada, on selliste reisijate

ebapiisav kaitse, kes teevad mitme veoettevõtja teenuseid hõlmavaid rongireise. Reisijad on

sunnitud kasutama mitme raudteeveo-ettevõtja teenuseid paljude rongireiside, eelkõige

piiriüleste ja pikamaareiside puhul. Isegi kui reisija ostab kogu reisi jaoks pileti ühe tehinguga

ühel broneerimisplatvormil, ei liigitu ostetud pilet liidus kehtiva õiguse alusel sageli

otsepiletiks. Selle tulemusena võib reisijal, kes on teenuse hilinemise või tühistamise tõttu

ühendusreisist maha jäänud, puududa õigus abile, marsruudi muutmisele, tagasimaksele või

hüvitisele, hoolimata tema mõistlikest ootustest, et ta on kaitstud kogu reisi vältel.

Kuigi Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2021/7821 tugevdati rongireisijate

õigusi ja kehtestati mõned kohustused pakkuda otsepileteid, on nende kohustuste

kohaldamisala endiselt väga piiratud. Raudteeveo-ettevõtjate vahel on sõlmitud mõned

vabatahtlikud koostöökokkulepped, nagu kokkulepe reisi jätkamise kohta (Agreement on

Journey Continuation (AJC))2 ja järgmise kättesaadava rongi kasutamise teenuse kohta („Hop

on the next available train“ (HOTNAT))3. Paraku pakuvad need vaid osalisi ja mittesiduvaid

lahendusi ega taga reisijate ühetaolist kaitset kogu liidus. Selle tagajärjeks on reisijate

ebavõrdne kohtlemine sõltuvalt asjaomasest veoettevõtjast ja liikmesriigist. See omakorda

1 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2021. aasta määrus (EL) 2021/782 rongireisijate õiguste ja

kohustuste kohta (uuesti sõnastatud) (ELT L 172, 17.5.2021, lk 1). 2 Euroopa raudteeveo-ettevõtjate vabatahtlik kokkulepe, mis võimaldab reisijal ilma lisatasuta jätkata

katkenud rahvusvahelist reisi järgmise kättesaadava rongiga

(https://www.cer.be/cer-eu-projects-initiatives/agreement-on-journey-continuation-ajc). 3 HOTNAT on Railteami liidu teenus, mis võimaldab reisijal kasutada ilma lisatasuta järgmist

kättesaadavat Railteami liikmeks oleva veoettevõtja kiirrongi, kui ta on reisi hilinemise või tühistamise

tõttu ühendusreisist maha jäänud

(https://www.railteam.eu/en/services-on-your-journey/hop-on-the-next-available-train-hotnat/).

ET 2 ET

kahjustab usaldust rongireiside vastu ja vähendab nende atraktiivsust võrreldes teiste

transpordiliikidega, eelkõige lennureisidega.

Poliitilised suunised Euroopa Komisjonile aastateks 2024–2029 sisaldavad selget eesmärki

tagada, et eurooplastel on võimalik osta ühtne pilet ühel broneerimisplatvormil ja kasutada

reisija õigusi kogu reisi vältel. Sidusrühmadega peetud konsultatsioonid näitasid, et tarbija- ja

reisijaorganisatsioonid toetavad tugevalt reisijate kaitses ilmnenud lünkade kaotamist. Seda

toetust väljendati tagasisidekorjes, mille komisjon viis läbi 2025. aasta juulist septembrini.

Seevastu raudteeveo-ettevõtjad on väljendanud selle algatuse suhtes kahtlusi, hoiatades

rongipiletite hinna tõusu eest.

Käesolev ettepanek põhineb seega vajadusel kaotada olemasolevad lüngad reisijate kaitses ja

kohandada õigusraamistikku üha laiemalt leviva tavaga osta mitme veoettevõtja teenuseid

hõlmavaid mitmest etapist koosnevaid reise ühe tehinguga ühel broneerimisplatvormil.

Ettepaneku kohaselt on isikule, kellel on pilet mitme veoettevõtja teenuseid hõlmava reisi

jaoks, tagatud kaitse (abi, tagasimakse, marsruudi muutmine, hüvitis), kui ta jääb varasema

teenuse hilinemise või tühistamise tõttu ühendusreisist maha. Selleks võetakse ettepanekuga

kasutusele mõiste „ühtne pilet“, mis on määratletud kui „kehtiv mis tahes vormis tõend, mis

kinnitab otsepileti olemasolu või kahe või enama veolepingu sõlmimist reisi jaoks, mis

ostetakse raudteeveo-ettevõtjalt, piletimüüjalt või reisikorraldajalt ühe äritehingu raames“.

Selleks et reisijad saaksid neid ühtseid pileteid osta, ei tohiks raudteeveo-ettevõtjatel,

piletimüüjatel ja reisikorraldajatel lubada jagada osadeks reise või müüa eraldi pileteid reiside

puhul, mille jaoks saaks müüa ühtse pileti. Samal ajal peaks selliste ühtse piletiga reiside

puhul, mis kestavad üle 12 tunni, olema õigus hüvitisele üksnes seoses konkreetset reisilõiku

(või otsepiletit) mõjutava hilinemisega. Seda ei tuleks kohaldada juhul, kui ühtse piletiga reis

hõlmab öörongiteenust või kui ühtne pilet koosneb ainult ühest otsepiletist. Lisaks ei peaks

raudteeveo-ettevõtjad vastutama käesolevast määrusest tulenevate õiguste eest, kui

piletimüüja või reisikorraldaja kombineerib oma teenused ühtseks piletiks, arvestamata

kohaldatavate minimaalsete ümberistumisaegadega.

Ehkki reisijate õiguste eest vastutavad üldjuhul raudteeveo-ettevõtjad, võivad nad usaldada

tagasimakse, marsruudi muutmise, abi ja hüvitise saamisega seotud õiguste menetlemise

mõnele teisele raudteeveo-ettevõtjale, piletimüüjale või reisikorraldajale. Reisijaid tuleks enne

ühtse pileti ostmist sellisest ülesannete üleandmisest selgelt teavitada. Üleandmine ei tohiks

mõjutada üleandva raudteeveo-ettevõtja vastutust.

Käesolev ettepanek põhineb ELile Euroopa Liidu toimimise lepingu (edaspidi „ELi toimimise

leping“) artikli 91 kohaselt antudpädevusel transpordi valdkonnas. Ettepanek täiendab sellega

koos vastu võetud ettepanekuid mitmeliigilist broneerimist käsitleva määruse ja rongipiletite

müüki käsitleva määruse kohta4. Tugevdades reisijate õigusi mitme veoettevõtja teenuseid

hõlmavate reiside puhul, püütakse ettepanekuga

• tagada kõrge ja ühetaoline kaitse tase kogu liidus;

4 COM(2026) 231 ja COM(2026) 232.

ET 3 ET

• toetada üleminekut kestlikumale transpordile;

• aidata kaasa tõeliselt integreeritud ja konkurentsivõimelise Euroopa raudteesüsteemi

väljakujundamisele.

Algatus ei ole tehtud õigusloome kvaliteedi ja tulemuslikkuse programmi raames.

• Kooskõla poliitikavaldkonnas praegu kehtivate õigusnormidega

EL on loonud tervikliku ja areneva reisijate õiguste raamistiku, mis hõlmab kõiki

transpordiliike, sealhulgas raudteetransporti. Raudteesektoris kehtestati see raamistik

peamiselt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 1371/20075. See määrus

asendati uuesti sõnastatud määrusega (EL) 2021/782, millega tugevdati ja ühtlustati

rongireisijate õigusi kogu liidus. Määrusega (EL) 2021/782 tehtud paranduste hulka kuuluvad

täiustatud teavitamisnõuded, tõhustatud täitmise tagamise mehhanismid ning puuetega

inimeste ja piiratud liikumisvõimega isikute tugevam kaitse. Lisaks tõhustati määrusega

standardseid hüvitamis- ja tagasimaksemenetlusi, sealhulgas nähti asjaomaste taotluste jaoks

ette ühtne vorm, mille kasutamist tuleks veelgi edendada6.

Käesolev ettepanek on kooskõlas kehtiva õigusraamistikuga ja täiendab seda. Sellega ei

asendata kehtivaid õigusnorme, vaid arendatakse edasi määrust (EL) 2021/782, keskendudes

kindlakstehtud konkreetsele lüngale selle kohaldamises. Selleks lüngaks on reisijate piiratud

kaitse mitme veo-ettevõtja teenuseid hõlmaval reisil, kui pilet on ostetud ühe tehinguga ühel

broneerimisplatvormil, kuid ei liigitu otsepiletiks. Kuigi kehtiva määrusega julgustatakse

raudteeveo-ettevõtjaid pakkuma otsepileteid ja sellega on kehtestatud piiratud kohustus seda

teha, laiendatakse ettepanekuga reisijate kaitset olukordades, mis jäävad väljapoole kehtivate

sätete kohaldamisala.

Sel viisil tugevdatakse ettepanekuga kehtiva poliitikaraamistiku eesmärke. Sellega tagatakse

rongireisijate ühetaolisem ja tõhusam kaitse, eelkõige piiriülestel ja ühendusreisidel. Samuti

täiendab see seonduvaid ettepanekuid võtta vastu määrus mitmeliigilise transpordi

broneerimissüsteemi kohta ja määrus rongipiletite müügi kohta. Nende ettepanekute eesmärk

on parandada juurdepääsu integreeritud piletimüügi- ja reisiteabele, kuid nendega ei

reguleerita reisijate õigusi ühendusreisist mahajäämise korral.

Käesolev ettepanek on kooskõlas ka ettepanekuga reisijate õiguste järgimise tagamist

käsitleva koondpaketi kohta (COM(2023) 753) ja ettepanekuga, milles käsitletakse reisijate

õigusi mitmeliigilisel reisil (COM(2023) 752). Kõigil kolmel ettepanekul on ühine

kõrgetasemeline eesmärk tugevdada reisijate kaitset selliste tõrgete korral nagu ühendusreisist

mahajäämine olukorras, kus kasutatakse mitme veoettevõtja teenuseid või mitut liiki

5 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. oktoobri 2007. aasta määrus (EÜ) nr 1371/2007 rongireisijate

õiguste ja kohustuste kohta (ELT L 315, 3.12.2007, lk 14). 6 Komisjoni 27. märtsi 2024. aasta rakendusmäärus (EL) 2024/949, millega kehtestatakse ühtne vorm

rongireisijatele tagasimakse- ja hüvitamistaotluste esitamiseks hilinemise, ühendusreisist mahajäämise

ja rongireisi teenuse tühistamise korral kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega

(EL) 2021/782 (ELT L, 2024/949, 2.4.2024). Ühtne vorm on kättesaadav komisjoni veebisaidil ja see

on kohandatud nägemispuudega inimeste vajadustele: https://transport.ec.europa.eu/reimbursement-

and-compensation-requests-form_en.

ET 4 ET

transporti. Nende kõigiga püütakse tagada täielik õigus abile ja marsruudi muutmisele ning

õiguste jõustamine ilma lünkadeta.

• Kooskõla muude liidu tegevuspõhimõtetega

Komisjon on võtnud oma säästva ja aruka liikuvuse strateegias7 kohustuse parandada ELi

reisijate õiguste rakendamist. See tähendab õiguste selgemaks muutmist nii vedajate kui ka

reisijate jaoks, piisava abi ja tagasimaksete tagamist reisikatkestuste korral ning asjakohaste

karistuste kohaldamist, kui eeskirju ei järgita nõuetekohaselt. Strateegias on rõhutatud ka

kasu, mida võib tuua reisijate õiguste laiendamine mitmeliigilise transpordi raamistikus (vt

strateegia meede 63). Käesolev ettepanek on nende eesmärkidega täielikult kooskõlas,

tugevdades ELi reisijate õiguste poliitikat ja täiendades olemasolevaid seadusandlikke

meetmeid. Algatus on kooskõlas ka ELi puuetega inimeste õiguste strateegiaga

aastateks 2021–2030,8 tagades, et kõik reisijad, sealhulgas piiratud liikumisvõimega reisijad,

saavad kogu oma reisi vältel terviklikku kaitset ja abi, sealhulgas juhul, kui nad jäävad mitme

raudteeveo-ettevõtja teenuseid kasutades ühendusreisist maha. Peale selle toetab algatus ELi

kiirraudteekava9 eesmärki laiendada usaldusväärset ja juurdepääsetavat piiriülest

raudteeühendust, minimeerides ühendusreisist mahajäämisest tulenevaid reisikatkestusi.

Lisaks on algatus kooskõlas Euroopa rohelise kokkuleppe eesmärkide ja Euroopa

kliimamäärusega10. Poliitiline sekkumine eeldatavasti ei põhjusta olulist kahju keskkonnale.

Algatus aitab saavutada kestliku arengu 13. eesmärki (kliimameetmed).

Käesoleval ettepanekul puudub digimõju. Sellega ei nähta ette, muudeta ega mõjutata

digivahendite kasutamist, andmeaspekte ega digitaalsete avalike teenuste osutamist.

Ettepanek piirdub õiguste kehtestamisega reisijatele, kellel on mitme veo-ettevõtja teenuseid

hõlmava reisi jaoks ühtne pilet, ning seetõttu ei jää ettepanek põhimõtte „vaikimisi digitaalne“

kohaldamisalasse.

2. ÕIGUSLIK ALUS, SUBSIDIAARSUS JA PROPORTSIONAALSUS

• Õiguslik alus

Ühise transpordipoliitika alase ELi õigusakti vastuvõtmise õiguslik alus on ELi toimimise

lepingu artikli 91 lõige 1. See on aluseks ka praegu kehtivatele reisijate õigusi käsitlevatele

määrustele.

• Subsidiaarsus (ainupädevusse mittekuuluva valdkonna puhul)

Rongiga reisimine ELis tähendab üha sagedamini piiriülest või pikamaareisi, mis hõlmab

mitme raudteeveo-ettevõtja teenuseid. Sellises olukorras ei piisa üksnes riiklikest meetmetest,

kuna reisijate õigused ja veoettevõtjate kohustused ulatuvad tihti kaugemale ühe liikmesriigi

territoriaalsest pädevusest. Erinevad riigisisesed õigusnormid kohaldamisala ja täitmise

tagamise kohta tekitaksid vastuolusid ja õiguskindlusetust. Ettepanekuga tagatakse reisijate

7 https://eur-lex.europa.eu/resource.html?uri=cellar:5e601657-3b06-11eb-b27b-

01aa75ed71a1.0016.02/DOC_1&format=PDF. 8 https://commission.europa.eu/strategy-and-policy/policies/justice-and-fundamental-

rights/disability/union-equality-strategy-rights-persons-disabilities-2021-2030_en. 9 https://transport.ec.europa.eu/transport-modes/rail/high-speed-rail-plan_en. 10 Määrus (EL) 2021/1119, millega kehtestatakse kliimaneutraalsuse saavutamise raamistik.

ET 5 ET

kaitse ühesugune tase kogu ELis. Olemasolevad vabatahtlikud koostöökokkulepped ei ole

siduvad ega taga reisijatele piisavalt ulatuslikku kaitset ega õiguskindlust. Kuna paljud

raudteeveo-ettevõtjad tegutsevad üha enam mitmes liikmesriigis, on ühetaoliste õiguste

tagamine ja reisijate kaitsmine ühendusreisist mahajäämise korral võimalik vaid liidu tasandil.

ELi tasandi meetmed tagaksid ühtlustatud ja kohtulikult kaitstava õiguse tagasimaksele,

marsruudi muutmisele, hüvitisele ja abile reiside puhul, mis hõlmavad mitme raudteeveo-

ettevõtja teenuseid. Need toetaksid siseturu nõuetekohast toimimist, tagaksid veoettevõtjatele

võrdsed tingimused ja kindlustaksid reisijatele samal tasemel kaitse olenemata sellest, kus nad

liidus reisivad. Samuti suurendaksid ühtlustatud õigused raudteetranspordi atraktiivsust ja

toetaksid laiemaid ELi eesmärke, nagu keskkonna- ja transpordipoliitikas seatud sihid.

• Proportsionaalsus

Käesolevas ettepanekus esitatud poliitilised valikud ei lähe kaugemale sellest, mis on vajalik

kindlakstehtud puuduste kõrvaldamiseks rongireisijate kaitses, eriti juhul, kui ostetud ühtne

pilet hõlmab mitme raudteeveo-ettevõtja teenuseid. Nagu on näidatud käesolevale algatusele

lisatud komisjoni talituste töödokumendis, tagavad valitud meetmed asjakohase tasakaalu

reisijate õiguste suurenemise ning raudteeveo-ettevõtjate, vahendajate ja riiklike

haldusasutuste tarbetu koormuse vältimise vahel. Kavandatud muudatused võimaldavad

sihipäraselt laiendada olemasolevaid õigusi (teave, tagasimakse, marsruudi muutmine, abi ja

hüvitis), et tagada nende tõhus kohaldamine ühendusreisist mahajäämise korral. Asjaomased

meetmed piirduvad rangelt sellega, mis on vajalik õiguskindluse ja reisijate ühetaolise kaitse

tagamiseks kogu liidus. Samal ajal ei tekitata nendega veoettevõtjatele ega riiklikele

täitevasutustele ebaproportsionaalseid haldus- või rahalisi kohustusi. Ettepanek sisaldab kõige

sobivamat vahendit, et i) saavutada reisijate kaitse soovitud tase; ii) tagada õiguste järjekindel

kohaldamine piiriüleste ja mitme veoettevõtja teenuseid hõlmavate reiside puhul ning

iii) toetada siseturu nõuetekohast toimimist. Ettepanek on kooskõlas Euroopa Liidu lepingu

artiklis 5 sätestatud proportsionaalsuse põhimõttega. Üksikasjalikum selgitus on esitatud

ettepanekule lisatud komisjoni talituste töödokumendis, millest nähtub, et valitud meetmed on

tulemuslikud ja tõhusad ega lähe poliitiliste eesmärkide saavutamiseks vajalikust kaugemale.

• Vahendi valik

Kuna ettepanek käsitleb kehtiva määruse (määrus (EL) 2021/782 rongireisijate õiguste ja

kohustuste kohta) läbivaatamist, on valitud vahend samuti määrus.

3. JÄRELHINDAMISE, SIDUSRÜHMADEGA KONSULTEERIMISE JA MÕJU

HINDAMISE TULEMUSED

• Konsulteerimine sidusrühmadega

Vastustes tagasisidekorjele, mille komisjon korraldas seoses käesoleva ettepanekuga,

väljendati kindlat toetust ELi rongireisijate õiguste tugevdamisele, eelkõige mitme

veoettevõtja teenuseid hõlmavate reiside ja piiriüleste reiside puhul. Samal ajal ilmnesid

vastustest erinevad seisukohad reisijate õiguste ulatuse, vastutuse jaotumise ja

raudteesektorile avalduva võimaliku mõju osas. Üldsus, tarbijaorganisatsioonid ja

valitsusvälised organisatsioonid toetasid kindlalt reisijate õiguste laiendamist, rõhutades, et

hilinemise, tühistamise ja ühendusreisist mahajäämise korral jääb suurem osa riskist praegu

reisijate kanda. Nad juhtisid tähelepanu ka piletimüügisüsteemide killustatusele, ebaselgele

vastutusele ja ebajärjekindlatele hüvitamistavadele ning paljud neist leidsid, et reisijate

õiguste suhtes tuleks kohaldada reisipõhist lähenemisviisi. Ettepanek kajastab neid seisukohti,

tugevdades kaitset ühe tehinguga ostetud reiside puhul, selgitades kohustusi ja tagades

reisijatele õiguskindluse.

ET 6 ET

Ettevõtjate sidusrühmad väljendasid vastandlikumaid seisukohti. Suured turgu valitsevad

raudteeveo-ettevõtjad ja nende ühendused põhimõtteliselt toetasid tugevamat kaitset, kuid

pooldasid vabatahtlikke kavu, nagu AJC ja HOTNAT. Samuti hoiatasid nad ülereguleerimise

ja teenuste osutamisele avalduva negatiivse mõju eest. Uued turuletulijad, vahendajad ja

muud ettevõtjate sidusrühmad toetasid algatust üldjuhul rohkem, rõhutades samas vajadust

realistlike minimaalsete ümberistumisaegade kindlaksmääramise ning vastutuse selge ja

toimiva jaotamise järele. Ettepanekus võetakse neid kaalutlusi arvesse, rakendades sihipärast

lähenemisviisi, mille eesmärk on tugevdada reisijate kaitset, tagades samal ajal käitamise

teostatavuse ja proportsionaalsuse.

Avaliku sektori asutused valdavalt toetasid reisijate õiguste tugevdamist ja otsepileteid

käsitlevate eeskirjade selgitamist, kuid olid eri meelt kohustuste asjakohase ulatuse osas. Nad

rõhutasid ka, et vajalik on kooskõla kehtivate õigusaktidega ja tõhus täitmise tagamine,

mistõttu ettepanekus keskendutakse õigusselgusele ja määruse järjekindlale kohaldamisele

kõigis liikmesriikides.

• Eksperdiarvamuste kogumine ja kasutamine

Toetavat uuringut aitasid ette valmistada kaks välistöövõtjat: Milieu Consulting ja Transport

& Mobility Leuven. Uuring ja käesolev ettepanek on üldsusele kättesaadavad.

• Mõjuhinnang

Ettepanekut toetab komisjoni talituste töödokument ettepaneku kulude ja kasu kohta. Mõju

hindamisel tugineti mõjuhinnangule, mis on lisatud rongireisijate õigusi ja kohustusi käsitleva

määruse ettepanekule,11 ja ajakohastati seda mõjuhinnangut seoses kahe olulise meetmega.

Neist esimene on poliitiline meede, mille kohaselt raudteeveo-ettevõtjad ja piletimüüjad

peavad käsitama reisi, mille jaoks müüakse mitu piletit ühe veolepingu alusel ühe tehinguga,

alati otsepiletiga reisina. Sellega tagatakse reisijatele määrusest tulenevad õigused (st õigus

teabele, abile, tagasimaksele, marsruudi muutmisele ja hüvitisele) kogu reisi vältel. Teise

meetme kohaselt tuleb alati, kui see on tehniliselt võimalik, pakkuda võimalust osta otsepilet.

Sellega ei tohiks siiski kohustada raudteeveo-ettevõtjaid sõlmima omavahel lepinguid, kuna

niiviisi sekkutaks nende äritegevusse ja kahjustataks nende ärivabadust. Kuna selle kulude-

tulude analüüsiga ajakohastati varasemat mõjuhinnangut, ei olnud uut mõjuhinnangut vaja.

Ettepanekust saavad kasu eeskätt reisijad, kuna neile antakse täiendavad õigused. Ettepanek

võimaldab neil ka aega ja jõudu säästa. ELi tasandil on reisijate kogukasu aastatel 2028–2050

lähtestsenaariumiga võrreldes hinnanguliselt 7,78 miljardit eurot (nüüdisväärtuses).

Hindamine näitas, et raudteeveo-ettevõtjate kogukulud aastatel 2028–2050 oleksid

lähtestsenaariumiga võrreldes 2,14 miljardit eurot (nüüdisväärtuses). Need tuleneksid

sammudest, mida nad peaksid astuma seoses vajadusega i) määrata kindlaks oma

finantsvastutuse ulatus; ii) koordineerida häireid käsitlevaid kokkuleppeid teiste raudteeveo-

ettevõtjatega; iii) ajakohastada tehnilisi taotluste menetlemise protsesse; iv) vaadata läbi

tingimused ja reisijatele esitatav teave; v) koolitada müügi- ja tugipersonali; vi) vaadata läbi

õiguslikud ja finantstagajärjed; vii) pakkuda reisijatele abi, tagasimakseid, marsruudi

muutmist ja hüvitist, millega kaasnevad halduskulud12 seoses vajadusega tegeleda lisanduvate

taotlustega reisijatelt, kes on jäänud mitme veoettevõtja teenuseid hõlmava reisi raames maha

11 https://eur-lex.europa.eu/legal-content/EN/TXT/PDF/?uri=CELEX:52017SC0318. 12 Raudteeveo-ettevõtjate iga-aastased korduvad halduskulud kümne aasta jooksul on lähtestsenaariumiga

võrreldes hinnanguliselt 96,1 miljonit eurot aastas.

ET 7 ET

ühendusreisist. Teisest küljest on oodata, et raudteeveo-ettevõtjad saavad kasu kasvavast

nõudlusest rongireiside järele, mille põhjuseks on tarbijate usalduse suurenemine.

Vahendajatel tekivad eeldatavasti teatavad ühekordsed kohandamiskulud (12,84 miljonit

eurot), mis tulenevad IT-kohandustest ja lepingute läbivaatamisest, kuid nad saavad kasu

piletimüügi mahu suurenemisest.

Eeldatakse, et riiklikel täitevasutustel tekivad liidu tasandil 0,03 miljoni euro suurused

ühekordsed kohandamiskulud, mis on seotud muudatuste mõistmisega, õiguslike tagajärgede

hindamisega ja kaebuste menetlemises tehtavate kohandustega. Kuigi kaebuste arv võib

ühtsete piletite arvu suurenemise tõttu kasvada, lihtsustab suurem õigusselgus täitmise

tagamist. Riiklike täitevasutuste ja muude kaebusi käsitlevate asutuste puhul lisanduvad

täitmise tagamise kulud peaksid üldjuhul jääma väga väikeseks.

Hindamine näitas, et ettepanekuga kaasnev puhaskasu on aastatel 2028–2050

lähtestsenaariumiga võrreldes hinnanguliselt 5,63 miljardit eurot (nüüdisväärtuses). Kasu ja

kulude suhe on hinnanguliselt 3,6.

Kontrollitud on kooskõla kliimaeesmärkidega. Nagu on näha komisjoni talituste

töödokumendist, on ettepanek kooskõlas Euroopa rohelise kokkuleppe ja Euroopa

kliimamääruse keskkonnaeesmärkidega.

• Põhiõigused

Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklis 38 nõutakse, et liidu poliitikaga tuleb tagada

tarbijakaitse kõrge tase. Mitme veoettevõtja teenuseid kasutavate rongireisijate õiguste

tugevdamine ELis tõstab veelgi tarbijakaitse üldiselt kõrget taset.

4. MÕJU EELARVELE

Käesolev ettepanek ei mõjuta ELi eelarvet.

5. MUU TEAVE

• Rakenduskavad ning järelevalve, hindamise ja aruandluse kord

Komisjon kontrollib käesoleva algatuse rakendamist ja tulemuslikkust. Edunäitajad hõlmavad

müüdud ühtsete piletite arvu, müüdud otsepiletite arvu ning kaebuste ja hüvitismaksete arvu.

Komisjon kogub seda teavet määruse (EL) 2021/782 alusel koostatavatest riiklike

täitevasutuste korrapärastest aruannetest.

• Ettepaneku sätete üksikasjalik selgitus

Ettepanekuga täiendatakse rongireisijate õigusi käsitlevat kehtivat õigusraamistikku, tehes

määrusesse (EL) 2021/782 piiratud sihipärased muudatused.

Artikliga 1 muudetakse määrust (EL) 2021/782.

Sellega võetakse kasutusele mõiste „ühtne pilet“, sätestatakse sellise piletiga reisijate kaitse

kord, sealhulgas õigus hüvitisele üle 12 tunni kestvate rongireiside puhul, ning lisatakse nõue,

et selliste piletite müüjad peavad arvesse võtma minimaalseid ümberistumisaegu.

Artikkel 2 sisaldab üldsätteid määruse jõustumise kohta.

ET 1 ET

2026/0114 (COD)

Ettepanek:

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS,

millega muudetakse määrust (EL) 2021/782 seoses ühtse piletiga reisijate kaitsega

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 91 lõiget 1,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele,

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust13,

võttes arvesse Regioonide Komitee arvamust14,

toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt

ning arvestades järgmist:

(1) Tõhusad rongireisijate õigused peaksid soodustama rongiga reisimise kasvu. Komisjon

on selle eesmärgi seadnud 2020. aasta detsembris vastu võetud säästva ja aruka

liikuvuse strateegias15.

(2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/78216 eesmärk on tagada, et

reisijad oleksid liidus reisides kaitstud. Reisijatel peaksid olema ühetaolised õigused ja

kõrgetasemeline kaitse kogu reisi vältel. Reisijatel, kes ostavad piletimüüjalt ühe

äritehinguga pileti reisile, mis hõlmab mitme raudteeveo-ettevõtja teenuseid, sellist

kaitset praegu sageli ei ole, mis võib kaasa tuua nende reisi katkemise ning põhjustada

ettenägematuid reisi-, majutus- ja toitlustuskulusid.

(3) Praegu on olemas piiratud arv vabatahtlikke kokkuleppeid asjaomaste raudteeveo-

ettevõtjate vahelise koostöö hõlbustamiseks selles valdkonnas. Selliste kokkulepete

eesmärk on tagada reisi jätkumine reisijatele, kelle reis hõlmab mitut piletit mitme

raudteeveo-ettevõtja pakutavate teenuste jaoks. Paraku on need kokkulepped sageli

mittesiduvad ja piiratud ulatusega ning reisijad ei ole nendest teadlikud, mille

tulemuseks on järjekindluse puudumine kokkulepete kohaldamisel.

(4) Selleks et kõrvaldada puudused praeguses tavas, tuleks määruses (EL) 2021/782

sätestatud õigust tagasimaksele, marsruudi muutmisele, hüvitisele ja abile laiendada

kõigile reisidele, mis hõlmavad mitut eri raudteeveo-ettevõtjate osutatavat

rongiteenust ja mille jaoks müüakse ühtne pilet. See võimaldab suurendada reisijate

13 ELT C […], lk […]. 14 ELT C […], lk […]. 15 Komisjoni 9. detsembri 2020. aasta teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja

Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Säästva ja aruka liikuvuse strateegia – Euroopa

transpordivaldkonna edasise arengu suunad“, COM(2020) 789 final. 16 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2021. aasta määrus (EL) 2021/782 rongireisijate õiguste ja

kohustuste kohta (ELT L 172, 17.5.2021, lk 1, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2021/782/oj).

ET 2 ET

heaolu ja tagada ulatusliku kaitse kogu reisi vältel, eelkõige juhul, kui reisija jääb

mitme raudteeveo-ettevõtja teenuste kasutamise käigus ühendusreisist maha.

(5) Õigust hüvitisele tuleks kohaldada kogu ühtse piletiga toimuva reisi suhtes, välja

arvatud juhul, kui ühtne pilet hõlmab mitut veolepingut ja reis kestab sõiduplaani järgi

üle 12 tunni, millisel juhul tuleks hüvitis määrata iga konkreetse veolepingu kohta.

Seda piirangut õigustavad sedavõrd pika reisiga kaasnevad finantsriskid ja sellest

tulenevad võimalikud märkimisväärsed hüvitamiskulud, mis hõlmavad nii hüvitist

ennast kui ka selle menetlemise ja maksmisega seotud halduskulusid. Samal ajal ei

tohiks seda piirangut kohaldada ühtse pileti suhtes, mis on samaväärne otsepiletiga,

kuna otsepilet hõlmab üht veolepingut, mida pakub kas üks raudteeveo-ettevõtja või

mitu koostööd tegevat raudteeveo-ettevõtjat. Samuti ei tohiks seda piirangut kohaldada

juhul, kui reis, mille jaoks kasutatakse ühtset piletit, hõlmab öörongiteenust, võttes

arvesse selliste teenuste eripära, sealhulgas nende sagedust ja kestust, mis jätab ühtse

pileti omaniku ühendusreisist mahajäämise korral eriti kaitsetusse olukorda, ning

arvestades ka vajadust edendada öörongide kasutamist kui kestlikku ja usaldusväärset

viisi pikamaareiside tegemiseks.

(6) Selleks et tagada kõnealuste õiguste tõhus kasutamine, peaks reisijatel olema võimalik

osta ühtseid pileteid. Seepärast ei tohiks raudteeveo-ettevõtjatel, piletimüüjatel ja

reisikorraldajatel lasta jagada osadeks reise või müüa pileteid eraldi äritehingute

raames reiside puhul, mille jaoks saaks müüa ühtse pileti.

(7) Ühtsete piletite pakkumisel tuleks arvestada realistlike ja kohaldatavate minimaalsete

ümberistumisaegadega, et vähendada ühendusreisist mahajäämise ohtu.

(8) Tagasimakse ja hüvitise taotlemine määruse (EL) 2021/782 alusel peaks olema

reisijate jaoks lihtne. Raudteeveo-ettevõtjad peavad teavitama reisijaid nende õigustest

ning reisijatel on õigus esitada taotlus, kasutades komisjoni määrusega

(EL) 2024/94917 kehtestatud ühtset vormi.

(9) Minimaalsete ümberistumisaegade eesmärk on vähendada ühendusreisist mahajäämise

ohtu broneerimise etapis, mistõttu tuleks nendega arvestada, kui reisija ostab

piletimüüjalt või reisikorraldajalt, kes kombineerib mitme raudteeveo-ettevõtja

teenuseid, ühtse pileti. Kui piletimüüja või reisikorraldaja seda nõuet ühtse pileti

pakkumisel ei täida ja reisija jääb ühest või mitmest ühendusreisist reisi jooksul maha,

peaks piletimüüja või reisikorraldaja olema kohustatud reisijat kaitsma, pakkudes talle

võimalust valida kas marsruudi muutmisel tekkinud kulude hüvitamine või kogu ühtse

pileti eest tasutud summa tagasimaksmine. Lisaks peaksid nad olema kohustatud

maksma ühtse pileti eest tasutud summal põhinevat lisahüvitist. Sellise piletimüüjate

ja reisikorraldajate vastutuse eesmärk on tagada minimaalse ümberistumisaja

arvessevõtmine. Lisaks, kui raudteeveo-ettevõtja müüb ühtse pileti, mis hõlmab

vähemalt üht tema enda teenust, pidamata kinni minimaalsest ümberistumisajast,

peaks reisijal olema õigus igakülgsele kaitsele.

(10) Raudteeveo-ettevõtjaid, piletimüüjaid ja reisikorraldajaid tuleks julgustada tegema

ühtse piletiga reisijate huvides koostööd. Seega, kuigi ühtse piletiga toimuva rongireisi

käigus ühendusreisist mahajäämise korral peaksid jääma vastutavaks raudteeveo-

ettevõtjad, peaks neil olema lubatud usaldada tagasimakse, marsruudi muutmise, abi ja

17 Komisjoni 27. märtsi 2024. aasta rakendusmäärus (EL) 2024/949, millega kehtestatakse ühtne vorm

rongireisijatele tagasimakse- ja hüvitamistaotluste esitamiseks hilinemise, ühendusreisist mahajäämise

ja rongireisi teenuse tühistamise korral kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega

(EL) 2021/782 (ELT L, 2024/949, 2.4.2024, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg_impl/2024/949/oj).

ET 3 ET

hüvitise saamise õiguse menetlemine mõnele teisele raudteeveo-ettevõtjale,

piletimüüjale või reisikorraldajale. Reisijaid tuleks enne ühtse pileti ostmist sellisest

ülesannete üleandmisest selgelt teavitada. Üleandmine ei tohiks mõjutada üleandva

raudteeveo-ettevõtja vastutust.

(11) Vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2018/172518 artikli 42

lõikele 1 konsulteeriti Euroopa Andmekaitseinspektoriga, kes esitas oma arvamuse [],

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määrust (EL) 2021/782 muudetakse järgmiselt.

1) Artiklit 3 muudetakse järgmiselt:

a) punkt 9 asendatakse järgmisega:

„9) „otsepilet“ – pilet või piletid, mis tõendavad sellise veolepingu olemasolu,

mis on sõlmitud järjestikusteks raudteeveoteenusteks, mida osutab üks

või mitu raudteeveo-ettevõtjat;“;

b) lisatakse punkt 9a:

„9a) „ühtne pilet“ – kehtiv mis tahes vormis tõend, mis kinnitab otsepileti

olemasolu või kahe või enama veolepingu sõlmimist reisi kohta, mis on

ostetud raudteeveo-ettevõtjalt, piletimüüjalt või reisikorraldajalt ühe

äritehingu raames;“;

c) punkt 20 asendatakse järgmisega:

„20) „ühendusreisist mahajäämine“ – olukord, kus reisijal jääb rongireisi

vältel, mille jaoks on ostetud ühtne pilet, kasutamata üks või mitu teenust

seetõttu, et üks või mitu eelnevat teenust hilines või tühistati, või

seetõttu, et teenus väljus enne sõiduplaanis märgitud aega;“;

d) lisatakse punkt 23:

e) „23) „öörongiteenus“ – raudtee-reisijateveo teenus, mida sõiduplaani kohaselt

osutatakse peamiselt öösel, kasutades täielikult või osaliselt veeremit, mis on

varustatud spetsiaalsete magamiskohtadega, nagu magamisasemed, kupeed või

magamiskabiinid.“.

2) Artiklit 12 muudetakse järgmiselt:

a) pealkiri asendatakse järgmisega:

„Piletid reisideks, mis hõlmavad üht või mitut ühendusreisi“;

b) lõike 1 esimese lõigu teine lause jäetakse välja;

c) lõiked 2–7 asendatakse järgmisega:

„2. Reiside puhul, mis hõlmavad ühtse pileti alla kuuluvaid pikamaa- või

piirkondlikud raudtee reisijateveo teenuseid, vastutab raudteeveo-

18 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. oktoobri 2018. aasta määrus (EL) 2018/1725, mis käsitleb

füüsiliste isikute kaitset isikuandmete töötlemisel liidu institutsioonides, organites ja asutustes ning

isikuandmete vaba liikumist, ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 45/2001 ja otsus

nr 1247/2002/EÜ (ELT L 295, 21.11.2018, lk 39, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2018/1725/oj).

ET 4 ET

ettevõtja, kelle hilinenud, tühistatud või liiga vara väljunud teenuse tõttu

jääb reisija maha ühest või mitmest ühtse piletiga hõlmatud

ühendusreisist, kõigi asjaomase reisi jooksul tekkivate seonduvate häirete

eest vastavalt artiklitele 18, 19 ja 20. Raudteeveo-ettevõtja, kelle ühtse

piletiga hõlmatud teenusest reisija ühendusreisist mahajäämise tõttu ilma

jääb, võimaldab reisijal kasutada reisi jätkamiseks oma järgmist teenust,

kui sinna on vabu kohti.

3. Reiside puhul, mille jaoks saaks müüa ühtse pileti, ei jaga raudteeveo-

ettevõtjad, piletimüüjad ja reisikorraldajad neid reise osadeks ega paku

pileteid eraldi äritehingute raames.

4. Ühtse pileti pakkumisel järgivad raudteeveo-ettevõtjad, piletimüüjad ja

reisikorraldajad vähemalt kohaldatavaid minimaalseid ümberistumisaegu,

mis on sätestatud kooskõlas komisjoni määrusega (EL) 2026/253*.

5. Kui raudteeveo-ettevõtja, piletimüüja või reisikorraldaja müüb reisi jaoks

ühtse pileti, mille puhul ei ole kinni peetud lõikes 4 osutatud

minimaalsetest ümberistumisaegadest, ja reisija jääb ühest või mitmest

ühendusreisist maha,

a) ei ole raudteeveo-ettevõtja lõike 2 kohaselt vastutav, välja arvatud

juhul, kui ta müüs selle ühtse pileti ja osutab vähemalt üht selle

piletiga hõlmatud teenust;

b) on asjaomane piletimüüja või reisikorraldaja kohustatud maksma

hüvitist, mille suurus on 75 % ühtse pileti eest tasutud

kogusummast, ning pakkuma võimalust valida kas kogu ühtse pileti

eest tasutud summa tagasimaksmise või marsruudi muutmisel

tekkinud vajalike, asjakohaste ja mõistlike kulude hüvitamise

vahel.

6. Lõike 2 kohaselt vastutav raudteeveo-ettevõtja võib usaldada käesolevast

määrusest tulenevate õiguste menetlemise mõnele teisele raudteeveo-

ettevõtjale, piletimüüjale või reisikorraldajale, tingimusel et reisijaid

teavitatakse sellisest ülesannete üleandmisest enne ühtse pileti ostmist.

Ülesannete üleandmine ei mõjuta üleandva raudteeveo-ettevõtja

vastutust.

7. Lõikeid 3–5 ei kohaldata selliste ühtsete piletite suhtes, mis koosnevad

ainult ühest otsepiletist.“

_____________

* Komisjoni 6. veebruari 2026. aasta rakendusmäärus (EL) 2026/253, milles käsitletakse

Euroopa Liidu raudteesüsteemi telemaatikarakenduste allsüsteemi tehnilist kirjeldust andmete

jagamise koostalitlusvõime tagamiseks raudteetranspordis (telemaatika KTK) ning millega

tunnistatakse kehtetuks määrused (EL) nr 454/2011 (reisijateveoteenuste

telemaatikarakenduste KTK) ja (EL) nr 1305/2014 (kaubaveoteenuste telemaatikarakenduste

KTK) (ELT L, 2026/253, 10.2.2026, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg_impl/2026/253/oj).“

3) Artikli 19 lõige 1 asendatakse järgmisega:

„1. Kaotamata õigust transpordile, on reisijal õigus saada hilinemise korral

raudteeveo-ettevõtjalt hüvitist nende hilinemiste eest piletil või ühtsel piletil

ET 5 ET

märgitud lähte- ja lõppsihtkoha vahel, mida ei ole hüvitatud vastavalt artiklile 18.

Hilinemiste eest makstavad miinimumhüvitised on järgmised:

a) 25 % piletihinnast 60–119minutilise hilinemise korral;

b) 50 % piletihinnast 120minutilise või pikema hilinemise korral.

Kui reisijal on ühtne pilet reisi jaoks, mille puhul kulub piletil märgitud lähtekohast

lõppsihtkoha jõudmiseks sõiduplaani järgi 12 või enam tundi, on reisijal õigus saada

esimese lõigu alusel hüvitist üksnes seoses nende veolepingutega, mille täitmisel

hilinemine aset leidis. Kui see on asjakohane, teavitatakse reisijaid sellest piirangust

enne ühtse pileti ostmist.

Teist lõiku ei kohaldata selliste ühtsete piletite suhtes, mis hõlmavad öörongiteenust,

ega selliste ühtsete piletite suhtes, mis koosnevad ainult ühest otsepiletist.“

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu

Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel,

Euroopa Parlamendi nimel Nõukogu nimel

president eesistuja

LISA 1: Huvigruppide nimekiri

Asutus E-post

Konkurentsiamet [email protected]

Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet [email protected]

Transpordiamet [email protected]

Elron [email protected] [email protected]

Rail Baltic [email protected]

Reisibüroode Liit [email protected]

Eesti Turismi- ja Reisifirmade Liit [email protected]

Eesti Linnade ja Valdade Liit [email protected]

Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit [email protected]

Ridango AS [email protected]

Turnit OÜ [email protected]

Eesti Puuetega Inimeste Koda [email protected]

Andmekaitse Inspektsioon [email protected]

Eesti Kaubandus-Tööstuskoda [email protected]

Lisa 2. Kaasamise käigus esitatud märkuste arvestamise tabel

Partner Märkus, ettepanek või kommentaar Arvestamine Majandus- ja Kommunikatsiooni- ministeerium

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi tagasiside EL reisijate paketile – rongipiletite müügi määrus ja ühtse piletiga reisijate kaitse määrus Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi vaates vaatasime algatusi järgmistest teemavaldkondadest lähtuvalt: turismivaldkond ja tarbijaõigused, innovatsiooni nurga alt digitaalsete andmete jagamine, platvormimajandus ja digiplatvormid, andmeruumid ja digitaalne ühtne turg. Toome välja järgmised ettepanekud:

Seisukoht: Tuleb tagada, et internetipõhistele piletimüügi teenuse pakkujatele jm vahendajatele kehtestatavad nõuded on asjakohased ja proportsionaalsed ega too endaga kaasa ebavajalikku halduskoormust. Nõuete kohaldamisel tuleb arvestada mõju väikese- ja keskmise suurusega ettevõtetele (VKE) ning jätta piisav ettevalmistusaeg nõuete rakendamiseks. Vajadusel tuleks kaaluda pikema kohaldamisaja kehtestamist VKE-dele.

Selgitus: Eelnõudega nähakse ette mitmete kohustuste kehtestamine internetipõhistele piletimüügi teenuse pakkujatele, millega kaasneb vajadus teha arendusi piletimüügi IT-süsteemides, luua uusi liidestusi, sõlmida lepinguid jne. Nõuete täitmine tähendab ettevõtjatele kulude ja halduskoormuse suurenemist, mis võib omada märkimisväärset mõju eriti VKE-dele. Seetõttu peame oluliseks, et nõuete kehtestamisel lähtutakse asjakohasuse ja proportsionaalsuse põhimõtetest ning et nõuete rakendamiseks jäetakse ettevõtjatele piisav kohaldamisaeg. Mõjude leevendamiseks tuleks võimalusel kaaluda VKE-dele pikema kohaldamisaja kehtestamist, nt mis puudutab internetipõhise rongipiletimüügi teenuse asendamatute osutajate majutamiskohustusega seotud tähtaegu, piletimüüjate kohustust arvestada minimaalsete ümberistumisaegadega jne.

Arvestatud.

Seisukoht: Tuleb tagada, et reisijate õiguste tagamise ülesanne jääb reisi teostavatele raudteefirmadele, mitte kolmandatest isikutest piletimüüjatele. Igasugune ülesannete üleandmine peab toimuma vabatahtlikkuse baasil ja eeldama kokkulepet.

Selgitus: Ühtse piletiga reisijate kaitse määruse eelnõu näeb reisija ühendusest mahajäämise eest vastutavatele raudteeveo-ettevõtjatele ette võimaluse usaldada reisija õiguste menetlemine piletimüüjatele või muudele osapooltele, tingimusel, et reisijaid teavitatakse sellisest ülesannete üleandmisest. Läbirääkimiste käigus tuleks tagada, et reisijate õiguste tagamise põhikoorem jääb raudteeveo-ettevõtjatele ning et igasugune ülesannete üleandmine jääb poolte vaba kokkuleppe põhiseks. MKM ei pea vahendajate kohustuslikus korras kaasamist mõistlikuks, kuna eriti internetipõhistel vahendajatel ei pruugi olla kohapealset personali ja võimekust osutada kiires korras abi.

TURISM: (232) Seisukoht: MKM toetab määruse eesmärki muuta rahvusvaheliste rongiühenduste leidmine, võrdlemine ja broneerimine reisijatele lihtsamaks.

Selgitus: Toetame eesmärki parandada sõltumatute piletimüüjate ligipääsu rongipiletitele ja -andmetele, kuna see võib suurendada konkurentsi piletimüügi turul, parandada reisijate valikuvõimalusi ning toetada rahvusvaheliste ja mitut vedajat hõlmavate reiside müüki. Võimalus osta eri vedajate teenuseid ühe tehinguga ning piletite varasem kättesaadavus aitavad reisijatel, reisikorraldajatel ja turismisektoril reise paremini planeerida ning võivad tervikuna parandada Eesti ligipääsetavust rahvusvahelistel turgudel. Algatus võib suurendada ka Eesti ja tulevase Rail Baltica nähtavust Euroopa reisiplaneerimise ja piletimüügi kanalites ning toetada kestlikumat reisimist. Samas ei ole selge, kas meede saavutab soovitud eesmärgi, kuna see võib tugevdada suurte vedajate positsiooni piletimüügis, selle asemel et avada turgu laiemalt sõltumatute piletimüügiplatvormide jaoks. Mõju konkurentsile vajaks selles osas

eraldi hinnangut.

Varasem piletimüük toetab turismi ja laiendab liikumisvõimalusi. Pikaajaline reiside planeerimine on oluline nii turistidele kui ka reisikorraldajatele ning varasema broneerimisvõimaluse puudumist on käsitletud ühe kitsaskohana ka Eesti turismi pika vaate eesmärkide saavutamisel. Näiteks on Elron märkinud, et rahvusvaheliste rongiühenduste pileteid on olnud võimalik müüa vaid ligikaudu kaks nädalat ette, mis raskendab reiside varajast planeerimist ja müüki. Varasema ettemüügivõimaluse piiratus võib suunata reisijaid valima muid transpordiliike. Konkreetne ajavahemik, mille jooksul peavad rongipiletid enne reisi müüki jõudma (ettepaneku kohaselt viis kuud), võib jääda läbirääkimistel ka eraldi arutelukohaks.

(232) Seisukoht: Peame oluliseks, et piletimüügi lihtsustamisega kaasneksid selged ja reisijale arusaadavad vastutusreeglid.

Selgitus: Mitut vedajat hõlmavate reiside puhul peab olema üheselt mõistetav, kes vastutab hilinemiste, ümberistumistest mahajäämise, ümberbroneerimise, võimaliku valeinfo ning hüvitiste eest. Reisija õigused ei tohiks selle algatuse tulemusena muutuda keerukamaks kui ühe vedaja teenuse kasutamisel. Praegusel kujul ei tule see selgelt ettepaneku tekstist välja. Samuti muudab tarbija jaoks süsteemi keerukamaks asjaolu, et rongireisidega seotud õigused ja kohustused jagunevad mitme õigusakti vahel. Lisaks käesolevale määrusele reguleerivad sama valdkonda rongireisijate õiguste ja kohustuste määrus (EL) 2021/782 ning paralleelselt menetletav mitmeliigilise broneerimise määrus. Selle tulemusena ei pruugi reisijale olla selge, milline õigusakt millist olukorda reguleerib ja kes on see kontaktpunkt, kelle poole ta vajadusel pöörduda saab, see aga vähendab õigusselgust ja suurendab regulatsiooni keerukust. Seetõttu peame oluliseks, et käesoleva määruse seoseid teiste asjakohaste õigusaktidega selgitataks ja seostataks paremini. Piletimüüki ja reisijate õigusi käsitlevad normid peaksid moodustama

tarbija vaates ühe tervikliku, arusaadava ja hästi toimiva süsteemi.

(233) Seisukoht: Vajab täiendavat hindamist (COM(2026)233 puhul), kas piletimüüjatele kavandatud vastutus ja eriti 75% hüvitis on proportsionaalne ega hakka pärssima just nende mitut vedajat hõlmavate reisilahenduste pakkumist, mida komisjon soovib edendada.

Selgitus: Kuigi toetame eesmärki vältida ebarealistlike ühendustega piletite müüki ja tagada reisijatele parem kaitse mitut vedajat hõlmavate reiside korral, vajab piletimüüjatele ja reisikorraldajatele kavandatav vastutus täiendavat analüüsi. Ettepaneku kohaselt peab piletimüüja või reisikorraldaja maksma reisijale 75% ühtse pileti hinnast hüvitisena ning lisaks tagama piletiraha tagasimakse või hüvitama ümbermarsruudi kulud, kui müüdud pileti puhul ei ole järgitud minimaalseid ümberistumisaegu ja reisija jääb seetõttu ühendusrongist maha. Selline hüvitismäär erineb märkimisväärselt teistest EL reisijate õiguste regulatsioonidest, kus kasutatakse üldjuhul madalamaid hüvitismäärasid või fikseeritud hüvitissummasid. Samal ajal kohaldatakse vedajatele tavapäraseid hilinemishüvitisi, mis on üldjuhul 25% või 50% piletihinnast. Seetõttu vajab selgitamist ja põhjendamist, kas kavandatud vastutus on rikkumise raskusega võrreldes proportsionaalne. Kõrge vastutus võib olla eriti problemaatiline väiksemate vahendajate jaoks. Praktikas võib mõne euro suuruse vahendustasu eest müüdud mitmesaja eurose pileti puhul tekkida kohustus maksta 75% piletihinnast hüvitisena ning lisaks kanda tagasimakse või ümbermarsruudiga seotud kulud. Sellisel juhul võib piletimüüja vastutus ületada tema teenustasu mitmekümnekordselt. Samuti võib see vähendada valmisolekut pakkuda keerukamaid või mitut vedajat hõlmavaid reisilahendusi. Riskide vähendamiseks võivad piletimüüjad eelistada pikema ümberistumisajaga või väiksema ühenduste arvuga marsruute. Selle tulemusena võivad just piiriülesed ja mitut vedajat hõlmavad reisid muutuda vähem nähtavaks või vähem kättesaadavaks, kuigi ettepaneku eesmärk on nende kasutamist suurendada. Seetõttu peame oluliseks täiendavalt hinnata,

kas kavandatud 75% hüvitismäär on eesmärgi saavutamiseks proportsionaalne ning kas see ei too kaasa soovimatut mõju konkurentsile, innovatsioonile, reisivalikute mitmekesisusele ja piiriüleste rongiühenduste müügile.

RTE: Seisukoht: MKM toetab määruse eesmärki parandada transpordiandmete kättesaadavust ja jagamist, kuid peab vajalikuks, et andmevahetus põhineks kogu Euroopa Liidus ühtsel semantikal, standardiseeritud andmemudelitel ning ühistel andmeformaatidel.

Selgitus: Määruse eesmärk ei saa olla üksnes andmete tehniline kättesaadavus. Reaalajamajanduse vaatest tekib tegelik väärtus alles siis, kui erinevad süsteemid mõistavad vahetatavaid andmeid ühtemoodi. Selleks peavad kasutatavad andmekoosseisud, mõisted, andmeelemendid ja klassifikaatorid olema harmoniseeritud kogu Euroopa Liidus. Vastasel juhul jääb andmete ristkasutus piiratud ning liikmesriikides tekivad täiendavad ümberkujundamise ja tõlkimise kulud. MKM peab oluliseks, et määruse rakendamisel eelistataks ühiseid Euroopa andmemudeleid ning välditaks liikmesriigi või teenusepakkuja põhiseid erilahendusi

Seisukoht: MKM toetab nõuet, et andmed oleksid kättesaadavad standardiseeritud ja universaalsete liideste kaudu ning et andmevahetuslahendused oleksid tehnoloogiliselt neutraalsed ja avatult kasutatavad.

Selgitus: Määruse eesmärk edendada konkurentsi ja digitaalsete teenuste arengut on saavutatav üksnes juhul, kui kõik turuosalised saavad kasutada samu andmevahetusmehhanisme võrdsetel tingimustel. Universaalsed liidesed ja avatud standardid vähendavad sõltuvust üksikutest platvormidest ning võimaldavad uutel teenusepakkujatel liituda ökosüsteemiga ilma täiendavate tehniliste erilahendusteta. Reaalajamajanduse seisukohast on oluline, et andmete jagamine toimuks standardiseeritud masin-masin liideste

kaudu ning et ettevõtetel ei tekiks vajadust luua paralleelseid ühendusi või kohandusi erinevate liikmesriikide või platvormide jaoks.

Seisukoht: MKM peab oluliseks, et määruse rakendamisel lähtutaks põhimõttest „loo andmed üks kord, kasuta mitu korda" ning et uued andmete jagamise kohustused ei tooks ettevõtjatele kaasa täiendavaid aruandlus- ega halduskohustusi.

Selgitus: Reaalajamajanduse eesmärk on vähendada ettevõtjate halduskoormust automatiseeritud andmevahetuse kaudu. Määruse rakendamine peaks põhinema ettevõtete olemasolevates infosüsteemides tekkivate andmete korduvkasutamisel, mitte uute käsitsi täidetavate andmekohustuste loomisel. Ettevõtjalt ei tohiks nõuda samade andmete esitamist erinevates formaatides või erinevatele osapooltele. Uued nõuded peaksid soodustama automaatset andmevahetust olemasolevate äriprotsesside baasil ning looma eeldused halduskoormuse vähenemiseks nii ettevõtjate kui ka avaliku sektori jaoks.

PIIRIÜLESED TEENUSED: Seisukoht: Peame piletimüügituru vastastikust avamist põhjendatuks.

Selgitus: Piiriüleste teenuste vaatest on ettepanekus kavandatud piletimüügituru vastastikune avamine põhjendatud. Määruse ühetaolise ja tõhusa kohaldamise huvides on oluline, et KOM täpsustaks rakendusaktiga, kuidas hinnata raudteeteenuse osutajate ja internetipõhiste piletimüüjate vaheliste lepingute tasude ning tehniliste ja muude tingimuste mõistlikkust ja mittediskrimineerivust. Samuti tasuks digitaalse piletimüügituru dünaamilisust arvestades hinnata, kas lepingute sõlmimiseks ja kaebuste lahendamiseks ette nähtud tähtajad on põhjendatud ning kas lihtsamate juhtumite jaoks võiks ette näha kiirema menetluse. Piiriüleste vaidluste korral peaks ettevõtjal olema ühtne kontaktpunkt ning vajalik teabevahetus toimuma otse pädevate asutuste vahel.

Justiits- ja Digiministeerium

IOT hinnang Reisijate paketile COM(2026)232 Regulatsiooni praktiline konkurentsiõiguslik ja majanduslik mõju Eestile on väike, sest:

 Elron on sisuliselt ainus siseriiklik reisirongivedaja;

 puuduvad konkureerivad reisijateveo operaatorid, kes sooviksid oma pileteid Elroni müügikanalis müüa.

Mõju võib tekkida tulevikus kui:  käivitub Rail Baltica reisijatevedu;

 tekivad piiriülesed regulaarühendused Läti ja Leeduga;

 Eesti turule ilmuvad uued reisirongioperaatorid.

Sellisel juhul võib Elroni piletimüügisüsteem muutuda sarnaseks lennunduse broneerimissüsteemidega, kus samas kanalis kuvatakse mitme vedaja pakkumised.

Märkusena võib aga välja tuua küsimuse, kas regulatsioon on proportsionaalne väikeste riikide turgude suhtes, eelkõige kas 50% künnis on põhjendatud või kas see võiks väikestes liikmesriikides olla kõrgem või paindlikum? Praeguse ettepaneku järgi võib antud künnis tähendada sisuliselt automaatset reguleerimist isegi siis, kui tegelik konkurentsisurve tuleb piiriülestelt teenustelt või muudelt transpordiliikidelt (bussid, lennukid). Komisjoni tuvastatud probleemid tulenevad peamiselt suurte liikmesriikide ja nende platvormide turustruktuuridest. Seetõttu tuleks hinnata, kas kavandatud kohustused on väikeste turgude puhul proportsionaalsed ning kas nendega kaasnev halduskoormus on põhjendatud.

JDM andmekaitseõiguslik arvamus algatuse nr COM(2026) 232 kohta Palume Eesti seisukohtade koostamisse ja edasisse läbirääkimisprotsessi kaasata kindlasti asutuse andmekaitsespetsialist. Isikuandmete kaitse üldmääruse (IKÜM) kohaselt on vastav ametikoht avalikus sektoris kohustuslik [vt artikkel 37(1)(a)] ning seda isikut peab kaasama kõikidesse

Arvestatud.

isikuandmete kaitsega seotud küsimustesse [vt artikkel 38(1) ja täpsemalt ka ülesandeid art 39(1), nt punktis (a) mainitud spetsiifilisemalt nõu andmine seoses nende kohustustega, mis tulenevad IKÜMist ja muudest liidu või liikmesriikide andmekaitsenormidest].

Täpsustame, et me oleme valmis kaasuma juhul kui tekivad konkreetsed küsimused/kaasa mõtlemise vajadused andmekaitsespetsialistiga konsulteerimise järgselt. Samas me ei saa omalt poolt üle võtta asutus(t)e andmekaitsespetsialisti rolli. Ehk siis, kui konkreetse ministeeriumi valitsemisala vastutada olev eelnõu või plaanid puudutavad isikuandmete töötlemist, on oluline, et sellega tegeleks ka teie asutuse andmekaitsespetsialist, kes saaks teid nõustada esimeses etapis (mh teades paremini vastava valdkonna eripärasid ja vajadusi) ning kui ka temal tekivad küsimused IKÜM-i jt andmekaitsealaste õigusaktide põhimõtete tõlgendamisel, siis alles pöördutakse JDM-i poole. Eeldame, et rakendate neid põhimõtteid läbivalt eelnõu läbirääkimisprotsessi jooksul.

Täiendavalt juhime tähelepanu, et JDM-il ei ole isikuandmete kaitse järelevalveasutuste sõltumatuse nõudest tulenevalt võimalik kohustada Andmekaitse Inspektsiooni (AKI) andma oma sisendit valitsemisala ühtse seisukoha kujundamiseks. Palume AKI poole pöörduda arvamuse saamiseks eraldi, kuivõrd algatusega reguleeritakse ka järelevalve teostamist isikuandmete kaitse nõuete täitmise üle.

Hetkel saame teha eelnõu kohta järgmised tähelepanekud. Eelnõu seletuskirjas on põhiõiguste kontekstis öeldud, et eelnõuga ei mõjuta põhiõiguste kaitset, sest isikuandmete töötlemine nii internetipõhise piletimüügiteenuse osutajate kui ka raudteeveo-ettevõtjate või raudteeveoteenuse korraldajate poolt peab olema kooskõlas kehtiva Euroopa õigusraamistikuga, eelkõige isikuandmete kaitse üldmäärusega.

Eelnõu sätete sõnastusest võib siiski jääda mulje, justkui isikuandmete kaitset tuleb tagada üksnes vajaduse korral (vt art 6 lõige 3 punkt e alapunkt i ja 6 lõige 4 punkt c alapunkt i). Eelnõu koostajad võisid kasutada sõnu „vajaduse korral“ rõhutamaks, et neid nõudeid tuleb rakendada vaid siis, kui toimub isikuandmete töötlemine. Samas ei ole vastasel juhul IKÜM-it vaja niikuinii kohaldada ning seetõttu võib normi subjektidel jääda mulje, et neil on ka isikuandmete töötlemise puhul teatav kaalumisruum, kas IKÜMit järgida või mitte. Viimast siiski IKÜM oma laia kohaldamisala tõttu ei võimalda.

Eelnõu artikliga 10 kohustatakse liikmesriike tagama, et riiklikud täitevasutused omaksid järelevalve pädevust määruse nõuete täitmise üle. Kuivõrd määrusega kohustatakse erinevaid internetipõhise piletimüügi teenuse osutajaid tagama IKÜMi nõuete täitmist, siis tuleb eeldada, et riiklik täitevasutus peab omama piisavat pädevust oma valdkonnas ka kontrollida IKÜMi nõuete täitmist (ehk riiklik täitevasutus peab oma pädevuse teostamisel kontrollima ka internetipõhise piletimüügi teenuse osutaja tegevuse vastavust IKÜM-i sätetele). Riiklik täitevasutus ei asenda siin IKÜMi kohast järelevalveasutust (AKI), kuid ta peab AKI-ga koostööd tegema ning järgima ka AKI ja Euroopa Kohtu praktikat sarnastes küsimustes (vt selle kohta pikemalt analoogia korras Euroopa Kohtu otsus kaasuses C-252/21 Meta Platforms jt, pp-d 36-63 ja otsuse p 1).

Ridango AS Sissejuhatus Esitame kommentaarid reisijate paketi kahe algatuse kohta, millede tagasiside koguja on Kliimaministeerium: COM(2026)232 (rongipiletite müük) ja COM(2026)233 (ühtse piletiga reisijate kaitse). Toetame eesmärki muuta rongipiletite müük läbipaistvamaks ja reisijate kaitse selgemaks, kuid rõhutame, et tehnilise juurdepääsu ja vastutuse reeglid peavad olema proportsionaalsed, äriliselt jätkusuutlikud ning sobima ka väikese turu tingimustesse.

A. COM(2026)232 – rongipiletite müük: toetame, koos

Arvestatud.

täpsustustega Ettepanek looks raudtee-teenuse osutajale kohustuse sõlmida taotleva online-piletimüügiteenuse osutajaga ärileping sisu kuvamiseks, edasi suunamiseks, edasimüügiks või turustamiseks. Läbirääkimisi tuleb alustada kahe kuu jooksul ja leping sõlmida üldjuhul kaheksa kuu jooksul. [Viide: COM(2026)232, art 4(1)]

Proportsionaalsed juurdepääsutingimused ja õiglane kulude jagamine. Tingimused peavad olema objektiivsed, proportsionaalsed ja mittediskrimineerivad ning tuginema ühtsetele ELi standardliidestele. Ühekordsed liidestamise kulud ja püsikulud ei tohiks jääda ebaproportsionaalselt ühe osapoole kanda. [COM(2026)232, art 6(1)(g), 6(2)]

Juurdepääsu peatamine peab olema proportsionaalne ja heastatav. Juurdepääsu piiramine peaks olema lubatud üksnes olulise ja püsiva rikkumise korral, pärast kirjalikku teadet ja mõistlikku heastamistähtaega. [COM(2026)232, art 4(2), art 11(5)]

Õiguslik selgus teenusepakkujate osas. Tuleb kinnitada, kas sõltumatud piletimüügi- ja turustustehnoloogia pakkujad on online- piletimüügiteenuse osutajad, kellel on ligipääsuõigus, mitte üksnes kohustused. [COM(2026)232, art 3, art 4]

Tasustamine peab olema läbipaistev. Kui rakendatakse tasu, peab see olema õiglane, mõistlik ja mittediskrimineeriv ning soovitatavalt seotud avaliku tasumetoodika või kulupõhisuse põhimõttega. [COM(2026)232, art 6(1)(g)] Liidestus peab olema kooskõlas mitmeliigilise broneerimise reeglitega, et raudtee- ja mitmeliigiliste pakkumiste koostamine ei jääks kahe õigusakti vahele. [COM(2026)231, art 7; COM(2026)232, art 4(1)]

B. COM(2026)233 – ühtse piletiga reisijate kaitse: toetame eesmärki, palume täpsustusi

Toetame reisijate kaitse tugevdamist, kuid vastutus tuleb siduda selgelt sellega, kes sõlmib reisijaga piletilepingu ja kes otsustab ühe pileti koostamise. Ettepanek näeb ette, et ühtse pileti korral vastutab häire põhjustanud raudtee-ettevõtja reisija õiguste eest, kuid kui piletimüüja või reisikorraldaja ei järgi minimaalseid ümberistumisaegu, võib vastutus liikuda temale. [Viide: COM(2026)233, art 12(2), 12(4), 12(5)]

Tehnoloogia- või valgemärgistuse pakkuja, kes ei sõlmi piletilepingut oma nimel, ei saa olla vastutav piletimüüja. Vastutus peab jääma osapoolele, kes müüb ühtse pileti reisijale oma nimel. [COM(2026)233, art 12(5)(b)]

Minimaalsed ümberistumisajad peavad olema masinloetavad, ajakohased ja tasuta või mõistliku kuluga kättesaadavad. Heauskne tuginemine avaldatud minimaalsetele ümberistumisaegadele peaks andma vastutuskaitse. [COM(2026)233, art 12(4), põhjendus 7 ja 9]

Üleminekuperiood peab olema seotud andmete tegeliku kättesaadavusega. Kui minimaalseid ümberistumisaegu või muud vajalikku sisu ei ole masinloetaval kujul kättesaadav, ei tohiks vastutusnorm olla täies ulatuses kohaldatav. [COM(2026)233, art 2; COM(2026)232, art 15]

Reisijale antav info peab olema selge: kes on pileti müüja, kes täidab klienditoe ja hüvitise menetlemise ülesandeid ning milline on vastutuse jaotus. [COM(2026)233, art 12(6)]

C. Riskid ja halduskoormus Regulatsioon võib parandada turu läbipaistvust, kuid väikese turu ja tehnilise piletitaristu puhul tuleb eraldi hinnata ärilist jätkusuutlikkust, püsikulusid ja vastutuse jaotust. Alljärgnevad riskid vajavad Eesti seisukoha kujundamisel eraldi käsitlemist.

Arendus- ja püsikulu risk. APIde avamine ei piirdu tehnilise endpoint’iga: vaja on dokumentatsiooni, testkeskkonda, autentimist, partnerite sertifitseerimist, seiret, versioonihaldust, intsidentide lahendamist ja kliendituge. COM(2026)232 lubab nõuda minimaalseid tehnilisi võimekusi, ärikatkematuse plaane ja küberturbe meetmeid, mis kinnitab, et ligipääs tekitab püsivaid tegevuskulusid. [COM(2026)232, art 6(2)(b), 6(2)(d), 6(2)(e)]

Tulu ja kliendisuhte kannibaliseerimise risk. Kui piletitooteid müüakse kolmandate kanalite kaudu ilma samaväärse tasumudelita, võib väheneda ametliku müügikanali külastatavus ja võime rahastada piletimüügi arendust, töökindlust ning klienditeenindust. Seetõttu peab ligipääsuõigus olema seotud õiglase tasustamisega. [COM(2026)232, art 6(1)(g)]

Vastutuse hägustumise risk. Kui lõppkasutaja ostab pileti kolmandalt osapoolelt, peab olema enne ostu selge, kes vastutab tagasimaksete, ümberbroneerimise, klienditoe ja hüvitiste eest. COM(2026)233 võimaldab ülesannete töötlemise üle anda, kuid vastutuse üleminek või säilimine peab olema reisijale arusaadav. [COM(2026)233, art 12(5), 12(6)] Andmekvaliteedi risk. Reaalajaandmed, saadavus, dünaamilised hinnad, minimaalsed ümberistumisajad ja piletitingimused peavad olema ajakohased. Kui algandmed on puudulikud, võib müüja sattuda vastutusse asjaolude eest, mida ta ise ei kontrolli. [COM(2026)232, art 6(1)(b), 6(1)(c); COM(2026)233, art 12(4)]

Väikese turu ebaproportsionaalsuse risk. Täieliku mitmeliigilise või üleeuroopalise turustusvõimekuse arendamine võib väikese kasutajabaasi korral olla majanduslikult ebamõistlik. Kui ühiskondlik eesmärk on laiem ligipääs või MaaS-tüüpi teenus, tuleb kulude kandja ja rahastusmudel eelnevalt selgelt määrata.

Järelevalve ja sanktsioonide risk. Liikmesriigid peavad kehtestama

tõhusad, proportsionaalsed, hoiatavad ja mittediskrimineerivad karistused, mistõttu peavad kohustused olema piisavalt selged, et ettevõtjad saaksid nõudeid praktikas täita. [COM(2026)232, art 12]

D. API ligipääsu tingimused, milledele tähelepanu pöörata APIde avamine võib olla mõistlik ainult siis, kui see toimub kontrollitud, turvalise ja äriliselt tasakaalustatud mudeli alusel. Regulatsioonis tuleks vältida muljet, et ligipääs peab olema tasuta, piiramatu või ilma vastutusjaotuseta.

Lepinguline ligipääs. API ligipääs peab põhinema ärilepingul, kus on määratletud kasutusjuht, teenuse ulatus, lubatud müügikanalid, andmekasutus ja vastutus. [COM(2026)232, art 4(1)]

Õiglane tasumudel. Kui API kaudu müüakse pileteid või kasutatakse piletitoote sisu ärilisel eesmärgil, peab teenuseosutajal olema õigus õiglasele jamõistlikule tasule, sh ühekordsete ja püsikulude katmisele. [COM(2026)232, art 6(1)(g)]

Tehniline sertifitseerimine. Partner peab läbima testimise ja sertifitseerimise enne tootmiskeskkonna ligipääsu, eriti kui ta algatab ostu, väljastab pileti või vahendab makset.

Infoturve ja ärikatkematus. Ligipääsu eelduseks peaks olema autentimine, autoriseerimine, logimine, rate limit’id, intsidentidest teavitamine, küberturbe meetmed ja ärikatkematuse plaan. [COM(2026)232, art 6(2)(d), 6(2)(e)]

Kasutusmahu ja päringute piirangud. Look-to-book suhtarvud, päringumahud ja tehnilised limiidid peavad olema õiglased ja mittediskrimineerivad, kuid vajalikud süsteemi töökindluse kaitseks. [COM(2026)232, art 6(1)(h)]

Andmete kasutamise piirangud. Päringu-, tehingu- ja müügiandmete kasutus tuleb piirata lepingu eesmärgiga ning kooskõlastada andmekaitse ja ärisaladuse nõuetega. [COM(2026)232, art 6(2)(a); COM(2026)231, art 8]

Selge seller-of-record põhimõte. Kui kolmas osapool müüb pileti oma nimel, peab ta võtma vastutuse klienditoe, tagasimaksete, vaidluste ja reisija teavitamise eest. [COM(2026)233, art 12(5)(b), 12(6)]

Kvaliteedi- ja vastutuskaitse algandmete osas. API pakkuja ei tohiks vastutada kolmanda osapoole valesti kuvatud hinna, eksitava info, valesti kombineeritud teekonna või minimaalse ümberistumisaja eiramise eest. [COM(2026)233, art 12(4), 12(5)]

Õigus ligipääs peatada turvariski või olulise rikkumise korral. Peatamine peaks olema seotud kirjaliku teavituse ja heastamistähtajaga, välja arvatud vahetu turvarisk või süsteemi töökindluse oht.

Avaliku huvi või MaaS-tüüpi integratsiooni rahastus. Kui riik soovib laiemat kolmandate osapoolte ligipääsu, peab regulatsioon võimaldama kulude hüvitamist riigi, tellija või API kasutaja poolt, mitte kandma kulusid vaikimisi tehnilise süsteemi omanikule.

E. Lõpetuseks Toetame läbipaistvat ja kasutajasõbralikku piletimüüki, kuid rõhutame vajadust hoida juurdepääsu-, API- ja vastutusreeglid proportsionaalsed. Eesti seisukoht peaks vältima üldist tasuta avamiskohustust ning eelistama kontrollitud ligipääsu koos selge tasumudeli, infoturbe, andmekvaliteedi ja vastutuse jaotusega.

Eesti Linnade ja Valdade Liit

Eelnõud COM(2026)232 ja COM(2026)233 ei too Eesti kohalikele omavalitsustele kaasa olulisi uusi õiguslikke ega halduslikke

Arvestatud.

kohustusi. Nende peamine mõju on kaudne ning seisneb võimaluses parandada kohaliku ja riigisisese ühistranspordi sidusust, suurendada ühistranspordi atraktiivsust ning hõlbustada elanike liikumist. Võimalikud täiendavad kulud või kohustused sõltuvad eelkõige sellest, kuidas Eesti korraldab tulevikus integreeritud piletisüsteeme ja ühistranspordi koostööd.

Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet

Selgitame, et Kliimaministeerium küsis samuti sisendit reisijate paketi (kolme määruse: COM(2026)231; COM(2026)232 ja COM(2026)233) osas ning esitas ka küsimused. Edastan ka Teile TTJA sisendi, milles TTJA on vastanud KliM-i esitatud küsimustele.

1) Kas teie hinnangul on sellise määruse kehtestamine ELi tasandil vajalik? Kas Eesti või Euroopa Liidu reisiteenuste digitaalsel turul esineb probleeme, mille lahendamisele käesolev ettepanek võiks kaasa aidata? TTJA toetab üldiselt meetmeid, mille eesmärk on tugevdada reisijate õigusi, suurendada õigusselgust ning lihtsustada reisijate jaoks nende õiguste kasutamist. Positiivsena võib hinnata ettepanekuid, mis parandavad reisijate kaitset eelkõige mitme vedaja või multimodaalsete reiside puhul ning aitavad vähendada olukordi, kus reisija jääb erinevate ettevõtjate vastutuse piiride tõttu tõhusa õiguskaitseta. Samas peab uute regulatsioonide väljatöötamisel pöörama erilist tähelepanu ettevõtjatevahelise vastutuse selgele reguleerimisele. Reisija jaoks peab olema üheselt arusaadav, millise ettevõtja või platvormi poole tuleb probleemi tekkimisel pöörduda, kes vastutab reisija õiguste tagamise eest ning kuidas on võimalik kiiresti ja tõhusalt saada ümbermarsruutimist, abi, hüvitist või muud määrusest tulenevat kaitset. Tuleks vältida olukordi, kus reisijat suunatakse erinevate ettevõtjate või platvormide vahel, mistõttu muutub määrusest tulenevate õiguste tegelik kasutamine keeruliseks või ebamõistlikult aeganõudvaks.

Arvestatud.

Mida keerukam on reisiahel (mitu vedajat, platvorm, piletimüüja), seda olulisem on, et reisija õiguste täitmise eest vastutaks reisija suhtes üks selgelt määratletud kontaktpunkt. Ettevõtjate omavaheline vastutuse jaotus või regressisuhted ei tohiks mõjutada reisija võimalust oma õigusi kiiresti ja tõhusalt kasutada. Mitmeliigilised digitaalsed reisiplatvormid tegutsevad enamasti piiriüleselt ning erinevad liikmesriikide nõuded võivad põhjustada turu killustumist. Tarbijate seisukohast on oluline, et pakkumiste kuvamise põhimõtted oleksid kogu ELis ühtsed ja läbipaistvad. Tarbijakaitse vaates võib probleemiks olla see, kui platvormid järjestavad või eelistavad teatud pakkujaid äriliste kokkulepete alusel, ilma et see oleks kasutajale selgelt arusaadav. Ettepanek aitab suurendada võrreldavust ning toetab teadlikku tarbijaotsust, eriti juhul, kui kasutajale kuvatakse objektiivsed võrdluskriteeriumid (hind, sõiduaeg, ümberistumised, CO2-heide, ligipääsetavus). Samas ei ole TTJA-le teada olulisi Eesti-spetsiifilisi turuprobleeme tarbijakaitse vallas, mis vajaksid täiendavat sekkumist riigisisesel tasandil. Probleemid on pigem seotud Euroopa-ülese reisituru ja suurte digiplatvormide tegevusega. 2) Kas teie hinnangul tagavad olemasolevad turutingimused ja konkurentsiõiguslik raamistik juba praegu mittediskrimineerivad lepingusuhted MDMS-teenuse osutajate ja nende äriklientide vahel või on selle eesmärgi saavutamiseks vaja täiendavat regulatsiooni? Osaliselt küll, kuid mitte täielikult. Konkurentsiõigus võimaldab sekkuda turgu kahjustavate kokkulepete, turgu valitseva seisundi kuritarvitamise või muu konkurentsi kahjustava käitumise korral. Samas on konkurentsiõigus oma olemuselt tagantjärele rakendatav ning menetlused võivad olla ajamahukad. Käesolev ettepanek sisaldab ex ante reegleid, mis loovad selgemad käitumisreeglid juba enne võimalike probleemide tekkimist. Selline lähenemine võib suurendada õigusselgust nii platvormide kui ka

ärikasutajate jaoks. TTJA hinnangul võib põhjendamatu diskrimineerimise, ebaõiglaste lepingutingimuste või läbipaistmatute kuvamispraktikate osas olla sektoripõhisel regulatsioonil lisandväärtus võrreldes üksnes üldise konkurentsiõigusega. 3) Samuti palume hinnata ettepanekuga kaasnevaid võimalikke riske ja halduskoormust. Regulatsioon peab võimaldama pädevatel asutustel õigusi tõhusalt jõustada. Uute kohustuste loomisel tuleks hinnata, kas need on praktikas kontrollitavad ning kas vastutuse jaotus ettevõtjate vahel võimaldab rikkumiste korral tõhusat järelevalvet. Positiivsed mõjud

 tarbijatele selgemad ja võrreldavamad reisivalikud;  väiksem risk, et pakkumiste järjestus põhineb varjatud

ärilistel kokkulepetel;  suurem läbipaistvus digitaalsetel platvormidel.

Riskid  keerukus neutraalse kuvamise nõuete tõlgendamisel ja

järelevalves;  võimalik regulatiivne kattuvus konkurentsiõiguse,

digiteenuste regulatsiooni või platvormimajanduse reeglitega;

 oht, et kohustused täidavad eelkõige suuremad turuosalised, kuid tegelik konkurentsiolukord ei parane.

Kuna Eestis puuduvad teadaolevalt ettepaneku künniseid ületavad MDMS-id, võib otsene mõju Eesti ettevõtjatele olla piiratud. Samuti näib järelevalvevajadus Eestis esialgsel hinnangul olevat pigem väike. TTJA peab oluliseks ka rakendusasutuste pädevust käsitlevate

ettepanekute mõju põhjalikku analüüsimist. Kuigi siduvate otsuste tegemise pädevus võib aidata suurendada õiguste tõhusat jõustamist, eeldaks sellise mudeli rakendamine Eestis tõenäoliselt olulisi seadusandlikke muudatusi ning täiendavaid ressursse. Seetõttu tuleks hinnata nii rakendusasutuste ülesannete mahtu kui ka nende rahastamise ja ressursside vajadust. Täiendavalt, kui leiate, et teil on algatusega suurem puutumus, siis palume hinnata ka: 4) Kas teie hinnangul on ettepaneku praegune fookus asjakohane? Kas teil on ettepanekule muudatus- või täiendusettepanekuid? Üldiselt jah. Tarbijakaitse vaates on põhjendatud keskenduda:

 pakkumiste neutraalsele kuvamisele;  algoritmilise järjestamise läbipaistvusele;  mittediskrimineerivatele tingimustele;  tarbijale oluliste võrdlusnäitajate esitamisele.

Ettepanekuna toome välja, et regulatsioonis tuleks täpsemalt määratleda, mida praktikas tähendab "neutraalne" ja "mittediskrimineeriv" kuvamine, et vältida erinevaid tõlgendusi ning vähendada järelevalve keerukust. 5) Kas teie hinnangul on ettepaneku ulatus piisav, kui see keskendub MDMSides juba olemasolevate piletitoodete neutraalse kuvamise ning õiglaste lepingutingimuste tagamisele. Või peaks määrus olema ambitsioonikam ja looma täiendavad eeldused piletitoodete tegelikuks avamiseks ning uute teenuste arenguks, näiteks kehtestades kohustuse teha piletitooted kättesaadavaks standardiseeritud tehniliste liideste kaudu? TTJA vaates võib küsida, kas ettepanek lahendab turu peamise kitsaskoha. Kui vedajad ei ole kohustatud oma pileteid mõistlikel

tingimustel kättesaadavaks tegema, võib neutraalse kuvamise kohustus jääda piiratud mõjuga. Platvorm saab neutraalselt kuvada üksnes seda, millele tal on juurdepääs. Seetõttu võib kaaluda ambitsioonikamat lähenemist, mis looks vähemalt suurtele vedajatele või turgu mõjutavatele ettevõtjatele kohustuse võimaldada piletitoodete kättesaadavus standardiseeritud ja mittediskrimineerivatel tingimustel. See võiks paremini toetada innovatsiooni, konkurentsi ja uute teenuste arengut. Samas tuleks sellise kohustuse kehtestamisel hoolikalt hinnata proportsionaalsust ning ettevõtjatele tekkivaid kulusid. 6) Kas teie hinnangul tagaks ettepanek veoettevõtjatele ja vahendajatele võrdsed konkurentsitingimused või säiliksid turueelised eelkõige suurematel platvormidel, kelle käsutuses on juba olemasolevad lepingulised suhted, tehnilised liidestused ja tugev läbirääkimispositsioon? Milliseid täiendavaid meetmeid peaks määrus sisaldama, et toetada väiksemate ja innovaatiliste teenusepakkujate turuletulekut ning vähendada turule sisenemise tõkkeid? Praegusel kujul mitte täielikult. Kuigi ettepanek vähendab võimalusi diskrimineerivaks kuvamiseks ja ebaõiglasteks lepingutingimusteks, võivad suuremate platvormide eelised jätkuvalt püsida:

 olemasolevad ärisuhted vedajatega;  väljakujunenud tehnilised integratsioonid;  suuremad andmemahud;  tugevam läbirääkimispositsioon;  tuntud kaubamärgid ja suurem kasutajaskond.

Seetõttu võib tekkida olukord, kus formaalselt on tingimused võrdsed, kuid tegelikud turule sisenemise tõkked jäävad alles. Võimalikud täiendavad meetmed:

 FRAND-põhimõttel (fair, reasonable and non-discriminatory) juurdepääs olulistele piletitoodetele;

 standardiseeritud tehniliste liideste kasutamise edendamine;

 suuremate vedajate läbipaistvuskohustused seoses piletitoodete kättesaadavuse tingimustega;

 tõhusad vaidluste lahendamise mehhanismid MDMS-ide ja vedajate vahel;

 regulaarne järelevalve, mida viiakse läbi EL-i üleselt, et tagada kogu EL-is nõuetele vastavus.

Kokkuvõttes TTJA teenuste järelevalve vaatest on ettepaneku eesmärgid toetatavad, kuna need suurendavad tarbijate jaoks läbipaistvust ja aitavad vähendada diskrimineerivaid kuvamispraktikaid digitaalsetel reisiplatvormidel. Samas võib ettepaneku mõju konkurentsile jääda piiratuks, kuna see ei lahenda täielikult piletite kättesaadavuse küsimust. Seetõttu võiks kaaluda täiendavaid meetmeid, mis soodustaksid uute turuosaliste ligipääsu piletitoodetele ning vähendaksid turule sisenemise tõkkeid.

AS Eesti Liinirongid Elroni hinnangul on ELi tasandil ühtse regulatsiooni kehtestamine põhimõtteliselt vajalik, kuna multimodaalsete ja piiriüleste reisiteenuste digitaalne turg on oma olemuselt Euroopa-ülene. Nii Eestis kui ka Euroopa Liidus esineb jätkuvalt probleeme erinevate transpordiliikide piletimüügi, andmevahetuse ja reisiplaneerimise integreerimisel. Kavandatav määrus võib aidata parandada reisijate ligipääsu terviklikele reisilahendustele ning suurendada avaliku transpordi atraktiivsust.

Samas näeme, et suurim probleem Euroopa tasandil ei ole ainult reisiteabe leitavus, vaid ka erinevate vedajate piletite broneerimise ja ostmise killustatus. Seetõttu on oluline, et regulatsioon toetaks lisaks neutraalsele kuvamisele ka tehniliselt toimivate ja reisijale arusaadavate ühtsete piletitoodete tekkimist. Kuna raudtee reisijateveo valdkonnas on pigem tegemist riiklike vedajatega, mida olulisel määral rahastatakse ATL (PSO) põhiselt, võiks kaaluda ka süsteemi muutmisel EL poolseid toetusvõimalusi piletimüügisüsteemide uuendamiseks. Paljud piletimüügisüsteemid on loodud eelkõige siseriiklikuks kasutamiseks, nende ajakohastamine määruse valguses võib tekitada olulisi lisakulusid.

Arvestatud.

Ühe tähelepanekuna tooksime veel välja selle, et oluline on, et ei rakenduks EU tasemel täiendavaid nõudeid, kuna doteerimise määr on Euroopas erinev ja väiksemad riigid või riiklikud operaatorid ei pruugi suuta sammu pidada.

Olemasolev konkurentsiõiguslik raamistik üksi ei taga praktikas täielikult mittediskrimineerivaid lepingusuhteid MDMS-teenuse osutajate ja vedajate vahel, kuigi see annab juba täna teatava kaitse. Seetõttu on täiendav sektoriülene regulatsioon vähemalt osaliselt põhjendatud.

Elroni hinnangul loob olemasolev konkurentsiõiguslik raamistik olulise aluse mittediskrimineerivateks turusuheteks, kuid praktikas ei pruugi see olla piisav, et tagada multimodaalse piletimüügi turu kiire ja ühtlane areng kogu Euroopa Liidus. Seetõttu võib piiratud ulatuses sektorispetsiifiline regulatsioon olla põhjendatud, eelkõige andmete, API-de ja müügiliideste mittediskrimineeriva kättesaadavuse tagamiseks. Samas peaks regulatsioon olema proportsionaalne, tehnoloogianeutraalne ning arvestama väiksemate vedajate rakenduskulusid ja halduskoormust.

Ettepanekuga kaasnevad võimalikud riskid:  nõue sõlmida lepingud piletimüüjatega võib vähendada meie

kontrolli oma müügikanalite üle;  reisijate ootused ühtsele reisile ja ühtsele vastutusele

suurenevad, kuid tegelik vastutusahel erinevate vedajate ja vahendajate vahel võib muutuda keerulisemaks ning tekitada vaidlusi kulude ja kohustuste jagamisel;

 kolmandate osapoolte roll piletimüügil kasvab;  otsene piletimüük Elroni kanalites väheneb, täiendava

piletimüüja tulek vahele koos lisanduva vahendustasuga võib tõsta piletite hinda ehk halvenda konkreetse veoliiki konkurentsivõimet; täielik äriline avatud (andmed) võib ohustada ettevõtte konkurentsivõimet;

 andmevahetus – vajalik suurem avatuse tase;  tulude juhtimine võib keerukam olla;  vedajate vaheline vastutus muutub oluliselt keerulisemaks;  piletitulu vähenemine läbi kolmandatele osapooltele

makstavate teenus(vahendus)tasude;  võib väheneda otsekontakt kliendiga ning kliendiandmed

võivad muutuda puudulikuks;  keerulisem rakendada lojaalsusprogramme,

kampaaniahindasid jne.

Ettepanekuga kaasnev halduskoormus:  kohustus jagada kogu piletisisu, hinnastamise, allahindluste

ja reaalajaandmete osas kolmandate osapooltega võib tekitada täiendavaid IT-arendusi ja halduskoormust;

 vajadus sõlmida uusi kahe- või mitmepoolseid koostöölepinguid teiste vedajate ja piletimüüjatega;

 vajadus täiendada klienditeeninduse, hüvitiste ja reisija teavitamise protsesse mitme vedajaga reiside teenindamiseks.

Elroni hinnangul on ettepaneku üldine fookus asjakohane ning see käsitleb olulisi takistusi multimodaalsete reisiteenuste arengus Euroopa Liidus. Toetame eesmärke parandada reisijate juurdepääsu transporditeabele, suurendada piletimüügisüsteemide koostalitlusvõimet ning tagada mittediskrimineeriv juurdepääs asjakohastele andmetele. Samas leiame, et määrust tuleks täiendada selgemate proportsionaalsuse põhimõtetega, arvestada väiksemate vedajate piiratud ressurssidega, tugevdada küberturvalisuse käsitlust ning tagada õiglane kulude ja kasude jaotus vedajate ning digitaalsete liikuvusplatvormide vahel. Samuti peaks määrus selgemalt käsitlema kliendiandmete kasutamist ja vastutuse jaotust reisijate teenindamisel.

Lisaks peame oluliseks, et määruse rakendamisel säiliks vedaja võimalus arendada oma müügikanaleid, lojaalsuslahendusi ja kliendisuhteid. Regulatsiooni eesmärk ei peaks olema vedajate ja

vahendajate ärimudelite ühtlustamine, vaid ausa ligipääsu ja konkurentsi tagamine. Juurdepääsu andmine ei tohiks olla lausaline ja korraldatud viisil, mis kahjustab vedaja konkurentsivõimet.

Elroni hinnangul on ettepaneku praegune fookus neutraalse kuvamise ja õiglaste lepingutingimuste tagamisel vajalik ning oluline esimene samm. Samas ei pruugi üksnes nende eesmärkide saavutamine olla piisav multimodaalsete reisiteenuste täiemahuliseks arenguks. Pikemas perspektiivis tuleks kaaluda standardiseeritud tehniliste liideste kasutuselevõttu, mis võimaldaksid lisaks reisiteabe kuvamisele ka piletite broneerimist ja müüki. Selliste kohustuste kehtestamine peaks siiski olema järkjärguline, proportsionaalne ning arvestama väiksemate vedajate rakenduskulusid, olemasolevate süsteemide tehnilist valmisolekut ning küberturvalisuse nõudeid. Seetõttu toetame etapiviisilist lähenemist, kus esmalt tagatakse juurdepääs reisiteabele ja hinnainfole ning seejärel liigutakse standardiseeritud müügi- ja broneerimisliideste suunas

Elroni hinnangul parandaks ettepanek konkurentsitingimusi ning vähendaks teatud turule sisenemise tõkkeid, kuid ainuüksi mittediskrimineeriva ligipääsu nõuded ei pruugi kõrvaldada suuremate platvormide olemasolevaid turueeliseid. Suurtel MDMS- teenuse osutajatel säilivad eelised, mis tulenevad nende olemasolevast kliendibaasist, tehnilistest integratsioonidest, kaubamärgi tuntusest ja läbirääkimisjõust. Väiksemate ja innovaatiliste teenusepakkujate turuletuleku toetamiseks võiks määrus ette näha standardiseeritud tehnilised liidesed, selgemad FRAND-põhimõtted, selgeid reegleid ja kiire vaidluste lahendamise mehhanismi, tulemuste kuvamise suurema läbipaistvuse ning proportsionaalse lähenemise väiksematele turuosalistele. Sellised meetmed aitaksid luua tegelikult avatud ja konkurentsivõimelise Euroopa digitaalse liikuvusteenuste turu.

Transpordiamet Regionaal- ja Põllumajandusministeerium kogub ettepanekuid Vabariigi Valitsuse seisukohtade kujundamiseks dokumendile reisijate pakett – Euroopa Komisjoni määruse ettepanek ning palus

Arvestatud osaliselt. Ettepaneku COM(233) kontekstis täidab Transpordiamet juba reisijate õiguste järelevalveasutuse rolli. Ettepaneku COM(232)

esitada Transpordiametil ettepanekuid.

Transpordiameti strateegilise planeerimise teenistuse veonduse järelevalve osakonna hinnangud ja kommentaarid:

1. Ettepanek COM(2026)232: Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrus, mis käsitleb rongipiletite müüki

Ettepanekus on kirjas, et kui uus raudtee-ettevõte hakkab turul tegutsema, siis ei pruugi tema pileteid müüa suurte ja juba tuntud raudtee-ettevõtete veebilehed või piletimüügikanalid. Selle tõttu ei näe reisijad ühest kohast kõiki olemasolevaid rongiühendusi ja pileteid. Sobiva reisi leidmine muutub keerulisemaks. Lühidalt öeldes on probleemi sisu see, et rongipiletite müük ei ole koondatud ühte müügisüsteemi, mistõttu ei ole kõigi rongiettevõtjate piletid reisijatele ühest kohast kätte saadavad. See raskendab reisijatel erinevate rongiühenduste võrdlemist ja kogu reisi planeerimist.

Eestis sellist probleemi ei ole, kuna meil on üks raudtee-ettevõtja. Seetõttu ei ole siin olukorda, kus mitu raudtee-ettevõtet konkureeriksid samadel liinidel ja nende pileteid oleks vaja ühes müügikeskkonnas kokku koondada. Reisijad saavad osta Eesti rongipileteid otse ELRONi kanalitest (veebileht, jaama kassa, rongi sees) ning puudub suur vajadus võrrelda erinevate rongiettevõtete pakkumisi. Kui Eesti turule tuleks tulevikus rohkem rongioperaatoreid, muutuks küsimus aga oluliseks. Samuti on oluline, et Eesti piletimüügisüsteemid oleksid ühendatavad teiste Euroopa süsteemidega, et piiriüleseid reise oleks lihtsam planeerida. Seega, arvan, et määrus muutub oluliseks rahvusvaheliste rongiühenduste ja Rail Baltica valmimise järel, kui turule võib lisanduda rohkem vedajaid ning reisijad soovivad osta kogu reisi pileti ühest kohast.

2. Ettepanek COM 233, millega muudetakse määrust (EL) 2021/782 seoses ühtse rongipiletiga reisijate kaitsega

kontekstis tegeleb ette nähtav täitevasutus konkurentsiõiguse alaste menetlustega, mitte reisijate õiguse kaitsega. Transpordiametil vastav pädevus puudub. Seetõttu on mõistlik komisjoni ettepanek määrata täitevasutuse roll raudtee tururegulaatorile, kelleks on Konkurentsiamet.

Tehakse ettepanek täiendada määrus 2021/782 art l, ehk võetakse kasutusele mõiste „ühtne pilet“, sätestatakse sellise piletiga reisijate kaitse kord, sealhulgas õigus hüvitisele üle 12 tunni kestvate rongireiside puhul, ning lisatakse nõue, et selliste piletite müüjad peavad arvesse võtma minimaalseid ümberistumisaegu.

Peamised muudatused on järgmised:  Võetakse kasutusele ühtse pileti mõiste – ühe ostuga ostetud

reis mitme rongifirma teenustega loetakse üheks tervikuks.  Kui reisija jääb ühe rongi hilinemise või tühistamise tõttu

järgmisest rongist maha, vastutab selle eest hilinemise põhjustanud rongifirma. Reisijal on õigus jätkata reisi järgmise võimaliku rongiga.

 Rongifirmad, piletimüüjad ja reisikorraldajad ei tohi kunstlikult jagada ühte reisi mitmeks eraldi piletiks, kui seda saaks müüa ühtse piletina.

 Ühtse pileti müümisel tuleb arvestada minimaalsete ümberistumisaegadega. Kui seda ei tehta, vastutab piletimüüja või reisikorraldaja ning peab maksma hüvitist või tagastama raha.

 Raudtee-ettevõtja võib anda hüvitiste ja nõuete menetlemise üle teisele ettevõttele, kuid lõplik vastutus jääb siiski raudtee- ettevõttele.

 Hilinemise korral jäävad hüvitised üldiselt samaks (25% või 50% piletihinnast), kuid üle 12 tunni kestvate reiside puhul makstakse hüvitist tavaliselt ainult selle reisiosa eest, kus hilinemine toimus. See piirang ei kehti öö rongide ega ühe otsepiletiga reiside puhul.

See ettepanek ei mõjuta Eesti siseseid rongireise, aga parandab märgatavalt rahvusvaheliste rongireisijate kaitset.

Ettepanek COM(2026)231: Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrus, mis käsitleb mitmeliigilist broneerimist ja millega tunnistatakse

kehtetuks määrus (EÜ) nr 80/2009: eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/HTML/? uri=CELEX:52026PC0231

Peamine eesmärk on muuta turg läbipaistvamaks ja tagada transpordiettevõtjatele võrdsed võimalused. Selleks laiendatakse olemasolevaid broneerimissüsteemide reegleid kõigile mitme liigiliste liikuvusteenuste pakkujatele.

Ausa konkurentsi ja innovatsiooni toetamiseks tuleks kehtestada ühised eeskirjad, et tagada piletimüügiturul võrdsed tingimused, eelkõige seoses liidus pakutavate pikamaa- ja piirkondliku transpordi teenuste nähtavuse, juurdepääsetavuse ja levitamisega. Need normid peaksid tagama, et lõpp- ja ärikasutajad saavad osta kõige sobivama reisivõimaluse, sealhulgas reise, mille puhul on ühendatud ühe või mitme transpordiliigi teenused või mida osutavad mitu veoettevõtjat. Ehk soovitakse kehtestada ühtsed reeglid, et kõik transpordiettevõtted oleksid piletimüügis võrdselt esindatud ning reisijatel oleks lihtne võrrelda ja osta ka selliseid reise, mis ühendavad erinevaid transpordiliike või mitme ettevõtte teenuseid üheks tervikuks. Leian, et see tõesti muudab piletimüügiturgu õiglasemaks, võrreldavamaks ja läbipaistvamaks. Reisivõimalused peavad olema kuvatud neutraalselt ning kasutajale tuleb esitada tegelik lõpphind. Samuti peab olema võimalik järjestada ja võrrelda pakkumisi erinevate kriteeriumide alusel, näiteks hinna, sõiduaja, ligipääsetavuse või keskkonnamõju järgi. Määrusest tulenevalt tuleb Eestil määrata riiklik täitevasutus, kes vastutab määruse täitmise järelevalve eest. Ilmselgelt selleks asutuseks on Transpordiamet.

Konkurentsiamet Euroopa Komisjon on avaldanud reisijate paketi raames järgmised eelnõud:

 Ettepanek COM(2026)232: Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrus, mis käsitleb rongipiletite müüki: COM(2026)232 - Register of Commission Documents

 Ettepanek COM(2026)233: Euroopa Parlamendi ja Nõukogu

Arvestatud.

määrus, millega muudetakse määrust (EL) 2021/782 seoses ühtse piletiga reisijate kaitsega: EUR-Lex - 52026PC0233 - EN - EUR-Lex

Konkurentsiamet peab oluliseks, et Vabariigi Valitsuse seisukohtade kujundamisel arvestataks raudteeseaduses sätestatud Konkurentsiameti pädevuse ulatusega. Konkurentsiameti ülesanded raudteevaldkonnas on eelkõige seotud raudteeteenuste turul diskrimineeriva või muul viisil ebaõiglase kohtlemise kõrvaldamisega ning raudteeveoettevõtjate kaebuste lahendamisega küsimustes, mis puudutavad muu hulgas läbilaskevõime jaotamist, juurdepääsu raudteeinfrastruktuurile ja teenindusrajatistele, liiklusjuhtimist ja kasutustasusid. Ettepanek COM 232, mis käsitleb rongipiletite müüki – eelnõu peamine eesmärk reguleerida ELis raudteevedajate kohustust jagada andmeid ja teenuseid online piletimüüjatega ja sõlmida nendega lepinguid, et nende pileteid saaks müüa kõik piletimüüjad, kes seda soovivad ja vastupidi, et kõikide vedajate piletid kajastuksid piletimüüjate platvormidel.

Konkurentsiameti hinnangul võib ettepanekul olla puutumus raudteeteenuste turu toimimise ja konkurentsitingimustega osas, milles see puudutab raudteevedajate, piletimüüjate ja digitaalsete müügikanalite vahelist juurdepääsu andmetele ning teenustele. Samas ei kuulu reisijatele piletite müügi korraldus kui selline raudteeseadusest tulenevalt Konkurentsiameti otsese järelevalvepädevuse keskmesse. Seetõttu on asjakohane rõhutada, et kavandatavad kohustused ja nende täitmise järelevalve peaksid olema liikmesriigi tasandil selgelt piiritletud ning mitte laiendama Konkurentsiameti ülesandeid ilma vastava õigusliku aluse, menetlusnormide ja ressursita. Ettepanek COM 233, millega muudetakse määrust (EL) 2021/782 seoses ühtse rongipiletiga reisijate kaitsega – eelnõu peamine

eesmärk reguleerida ELis rongioperaatorite kohustusi tagada ühtse pileti omanikule reisi katkemisel või hilinemisel õigus saada igakülgset abi, ümberbroneerimist, hüvitist.

Ettepanek keskendub eeskätt reisijate õigustele reisi katkemise või hilinemise korral, sealhulgas abile, ümberbroneerimisele ja hüvitistele. Need küsimused seonduvad peamiselt reisijate kaitse ning veolepingu täitmisega, mitte Konkurentsiameti raudteeseadusest tulenevate põhiülesannetega raudteeturul diskrimineeriva või ebaõiglase kohtlemise kõrvaldamisel. Konkurentsiametil ei ole ettepaneku eesmärkide suhtes sisulisi vastuväiteid, kuid peab vajalikuks, et võimalike riigisiseste rakendus- või järelevalveülesannete määramisel eristataks selgelt reisijate õiguste kaitse pädevus raudteeturu regulatiivse järelevalve pädevusest. Kokkuvõttes toetab Konkurentsiamet üldiselt läbipaistvama ja mittediskrimineerivama raudteeteenuste turu kujundamist ning reisijate kaitse tugevdamist. Samas tuleb Eesti seisukohtades rõhutada, et määruste rakendamisel ei tohi ebaselgelt või põhjendamatult laiendada Konkurentsiameti raudteeseadusest tulenevat pädevust ning vajaduse korral tuleb riigisisesed pädevused õigusaktides täpselt määratleda.

Eesti Puuetega Inimeste Koda

Eesti Puuetega Inimeste Koda (EPIKoda) on sõltumatu ja professionaalne puude ja krooniliste haiguste valdkonna poliitika ning ühiskonna arvamuse kujundaja, koondades katusorganisatsioonina enam kui 50 ühingut ja liitu üle Eesti. Meie missiooniks on puudega inimeste ja krooniliste haigete elukvaliteedi, ühiskonda kaasatuse ning eneseteostuse võimaluste tõstmine läbi huvikaitse ja koostöö.

Tervitame ühiste eeskirjade kehtestamist piletite levitamise turu toimimise parandamiseks. Algatus aitab tagada piletimüügiturul võrdsed tingimused ning parandada Euroopa Liidus pakutavate pikamaa- ja piirkondlike transporditeenuste nähtavust,

Arvestatud osaliselt. Ligipääsetavuse informatsioon peab piletiostjale olema ostu tegemisel selgelt nähtav ja aru saadav. Samas tuleb arvestada, et ei raudteeveo-ettevõtja ega piletimüügiteenuse pakkuja ei saa vastutada taristuettevõtja omanduses või valduses olevate ehitiste ligipääsetavuse ning selliste ehitiste ja rajatiste andmete esitamise eest. Käsitletavad ettepanekud ei reguleeri taristuettevõtjate õigusi ja kohustusi. Taristut puudutavad küsimused on pigem raudteetaristu registri tehniliste nõuete reguleerimisalas.

ligipääsetavust ja levitamist. Kuigi Eur-Lex Europa eestikeelses tõlkes kasutatakse terminit „juurdepääsetavus“, on Eestis valdkondliku terminina kasutusel „ligipääsetavus“.1

Juhime tähelepanu olukordadele, mis mõjutavad teenuste kasutamist just puuetega inimeste vaatenurgast. Riigil tuleb tagada, et puudega reisijad saaksid kavandatavast määrusest teistega võrdsetel alustel kasu. Selleks teeb EPIKoda järgmised ettepanekud: 1) Veebileht või rakendus, mille kaudu piletiostja saab eri

transpordiliikidega reise otsida, võrrelda või broneerida, peab olema ligipääsetav ka puudega inimestele ning vastama direktiivile (EL) 2019/882 ja selle Eesti õigusesse ülevõetud toodete ja teenuste ligipääsetavuse seadusest tulenevatele nõuetele.

Praktikas tähendab see, et ettevõtjalt tarbijale pakutav mitmeliigiline liikuvuse digiteenus peab olema tajutav mitme meele kaudu. Ekraanil kuvatav teave peab olema kasutatav ekraanilugeja, klaviatuuri ja tugitehnoloogiate abil. Visuaalsele teabele tuleb pakkuda helilist või tekstilist alternatiivi ning helis edastatav teave peab olema kättesaadav ka teksti või muu visuaalse teabena. Videotele tuleb lisada subtiitrid ning vajaduse korral kirjeldustõlge, tekstiline alternatiiv või eesti viipekeeletõlge.

Reisi hilinemisest, tühistamisest või ümberistumise muudatusest tuleb teavitada viisil, mis ei sõltu üksnes helist või värvist. Veebis peab infotekst olema suurendatav, piisava kontrastsusega, selge ja üheselt mõistetav.

2) Piletiostja peab saama teenuseosutajalt enne reisi ligipääsetavas vormingus teavet veeremi ja ümberistumiste ligipääsetavuse, abi saamise võimaluste, ratastoolikohtade, ligipääsetavate tualettruumide, sealhulgas jaamades asuvate tualettruumide, ning liikumisabivahendite vedamise tingimuste kohta. Oluline reisiteave

1 Riigikantselei, 2021

peab olema kättesaadav ka eesti viipekeeles.

3) Jaamas või peatuses abi saamiseks nõutavat etteteatamisaega tuleb lühendada või etteteatamise nõue kaotada, et võimaldada iseseisvat ja spontaanset riigisisest reisimist. Piletiostjal peab olema võimalik broneerida abi- ja saatmisteenuseid võimaluse korral juba pileti ostmise ajal.

4) Internetipõhisel broneerimisplatvormil esitatav ligipääsetavusteave peab olema piisav, täpne ja ajakohane.

5) Puude või liikumistakistusega reisijale ligipääsetavad reisimisvõimalused tuleb paigutada otsingutulemustes ettepoole. Samuti peab ligipääsetavust olema võimalik kasutada otsingu-, filtreerimis- ja järjestamiskriteeriumina.

6) Digiteenuse osutaja poolt ligipääsetavana esitletav reis peab olema ligipääsetav kogu reisiahela ulatuses, sealhulgas sõidukite, peatuste, jaamade, ümberistumiste ja abi osutamise puhul.

7) Teenuseosutaja vastutus ning hüvitamise kord peavad olema selgelt kindlaks määratud liikumisabivahendi kahjustumise või kadumise korral.

8) Reisi katkemise korral tuleb tagada vajalik abi sõidukis, peatuses või jaamas ning ümberistumisel.

9) Kaebuse esitamine ja menetlemine ning sellekohane info peavad olema ligipääsetavad, sh eesti viipekeeles. Kaebust peab olema võimalik ka esitada eesti viipekeeles.

10) Tagasimakse ja hüvitise taotlemine peavad olema ligipääsetavad nii veebis kui klienditeenindusega suhtlemisel. 11) Vedajad ja piletimüüjad peavad koguma ning avaldama andmeid osutatud abi, abi osutamisest keeldumise, ebaõnnestunud ümberistumiste ning puudega või piiratud liikumisvõimega reisijate esitatud kaebuste kohta.

Eesti Kaubandus- Tööstuskoda

Eesti Kaubandus-Tööstuskoda (edaspidi: Kaubanduskoda) tänab Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumit võimaluse eest avaldada arvamust reisijate paketti COM(2026)232 ja COM(2026)233 ettepanekute kohta. Järgnevalt esitame oma seisukoha ettepaneku kohta.

Määruse (COM(2026) 232) ettepaneku artikkel 4 lg 1 kohaselt sõlmib raudteeveoteenuse osutaja taotluse esitanud internetipõhise piletimüügiteenuse osutajaga ärilepingu, et pakkuda sisu oma raudteetoodete kuvamiseks, edasisuunamiseks, edasimüümiseks või turustamiseks. Artikli 6 kohaselt kaasnevad sellise koostööga muu hulgas kohustused teha piletimüügiteenuse osutajale kättesaadavaks kogu raudteetoodetega seotud sisu ja asjakohased reaalajaandmed ning tagada edastatavate andmete täpsus, täielikkus ja ajakohasus.

Muudatus tähendab turuosalistele vajadust kohandada oma tarkvaralahendusi ja lepingulisi suhteid. Kaubanduskoda peab seetõttu oluliseks, et eelnõu rakendamisel arvestataks proportsionaalselt VKE-de tehnilise võimekusega ning ettevõtjatele oleks enne uute kohustuste kohaldamist tagatud piisav aeg IT- süsteemide ja lepinguliste suhete kohandamiseks. Samuti palume, et Euroopa Komisjon väljastaks enne sätete jõustumist VKEdele suunatud selged ja praktilised juhendmaterjalid.

Kokkuvõtteks on oluline tagada, et uued kohustused ei tekitaks ebaproportsionaalset kulusid ja koormust ning tagaksid turul õiglase konkurentsi.

Arvestatud.

Eesti Turismi- ja Reisifirmade Liit (ETFL)

ETFL toetab määruse eesmärki muuta reisiteenuste digitaalne turg läbipaistvamaks ja konkurentsipõhisemaks. Meie hinnangul ei pruugi üldine konkurentsiõigus üksi olla piisav, sest väiksematel ettevõtjatel on piiratud võimalused vaidlustada suurte rahvusvaheliste platvormide tingimusi. Seetõttu toetame selgemaid reegleid, mis piiravad põhjendamatuid ainuõigus- ja muid konkurentsi takistavaid tingimusi ning tagavad neutraalse pakkumiste kuvamise. Reisibüroode ja reisikorraldajate jaoks on

Arvestatud.

oluline, et transporditeenuste pakkumised oleksid võrreldavad ning platvormide lepingutingimused õiglased ja mittediskrimineerivad.

Täiendavalt soovime juhtida tähelepanu ettepanekule COM(2026)233. ETFL toetab eesmärki tagada ühtse rongipileti omanikule reisi katkemise või hilinemise korral selged õigused abile, ümberbroneerimisele ja hüvitisele. Samas peab olema selgelt tagatud, et juhul kui operaatori kohustuste praktilise täitmise – näiteks ümberbroneerimise, tagasimakse või klienditeeninduse – teeb piletivahendaja või reisiettevõtja, oleks see töö operaatori poolt mõistlikult tasustatud. Operaatori teenuse tühistamisest või häirest tulenevad teeninduskulud ei tohiks jääda vahendaja kanda.

ETFL peab oluliseks, et:  piletisisule ja broneerimisfunktsioonidele oleks võimalik ligi

pääseda standardiseeritud ja mittediskrimineerivatel tingimustel;

 välditaks suurte platvormide põhjendamatuid konkurentsieeliseid;

 uued nõuded ei suurendaks väikeste reisiettevõtjate halduskoormust ega teenustasusid.

Kokkuvõttes toetab ETFL ettepaneku suunda, kuid soovitab suuremat rõhku tegelikule turulepääsule ja väiksemate vahendajate võrdsete konkurentsitingimuste tagamisele.

1

1

SELETUSKIRI

Eesti seisukohad reisijate paketi määruste ettepanekutele, mis käsitlevad rongipiletite müüki ja millega muudetakse määrust (EL) 2021/782 seoses ühtse piletiga reisijate kaitsega

1. SISSEJUHATUS

Vabariigi Valitsuse seisukohad esitatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruste ettepanekute kohta, mis käsitlevad rongipiletite müüki ja millega muudetakse määrust (EL) 2021/782 seoses ühtse piletiga reisijate kaitsega.

Määruste ettepanekute üldine eesmärk on toetada Euroopa Liidu säästva ja aruka liikuvuse strateegia elluviimist ning erinevate transpordiliikide reisijate õiguste tugevdamist aidates sellega stimuleerida ühistranspordi kasutamist ning sellest tulenevalt täita roheleppe eesmärke. Rongipiletite müüki käsitleva määruse ettepaneku1 eesmärgiks on soodustada konkurentsiolukorda internetipõhise piletimüügi turul, reguleerides reisijaveoteenuse pakkujate ja internetipõhise piletimüügi teenuse pakkujate vahelisi suhteid ning kehtestades turujärelevalve reeglid.

Määruse (EL) 2021/782 muutmise ettepaneku2 eesmärgiks on lahendada selliste reisijate ebapiisav kaitse, kes teevad mitme veoettevõtja teenuseid hõlmavaid rongireise. Reisijad on sunnitud kasutama mitme raudteeveo-ettevõtja teenuseid paljude rongireiside, eelkõige piiriüleste ja pikamaareiside puhul. Isegi kui reisija ostab kogu reisi jaoks pileti ühe tehinguga ühel broneerimisplatvormil, ei liigitu ostetud pilet liidus kehtiva õiguse alusel sageli otsepiletiks. Selle tulemusena võib reisijal, kes on teenuse hilinemise või tühistamise tõttu ühendusreisist maha jäänud, puududa õigus abile, marsruudi muutmisele, tagasimaksele või hüvitisele, hoolimata tema mõistlikest ootustest, et ta on kaitstud kogu reisi vältel.

Ettepanekute näol on tegemist osaga komisjon poolt 2026. aasta mais välja toodud reisijate paketiga3, mille eesmärk on muuta ELis riigisiseste ja piiriüleste reiside planeerimine, broneerimine ja piletite ostmine reisijate jaoks lihtsamaks, läbipaistvamaks ja sujuvamaks. Kuigi paketi keskmes on raudteetransport, ei piirdu see ainult sellega. Lisaks rongipiletite ja raudteereisijate õiguste reformile sisaldab pakett ka mitmeliigilise broneerimise määruse ettepanekut, mis käsitleb erinevate transpordiliikide, sealhulgas raudtee-, lennu-, maantee- ja veetranspordi teenuste otsimist, võrdlemist ja broneerimist.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse eelnõu, mis käsitleb rongipiletite müüki (COM(2026)232)

Transport tekitab ligikaudu 25 % ELi kasvuhoonegaaside koguheitest ning see heide on viimastel aastatel suurenenud. Kuna raudteetransport on suures osas elektrifitseeritud ja energiatõhus transpordiliik, peaks raudteeveoteenuste laialdasem kasutuselevõtt aitama

1 Euroopa Komisjon. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, mis käsitleb rongipiletite müüki. 2 Euroopa Komisjon. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega muudetakse määrust (EL) 2021/782 seoses ühtse piletiga reisijate kaitsega. 3 European Commission. Passenger Package. – Passenger Package - Mobility and Transport - European Commission.

2

2

vähendada transpordisektori kasvuhoonegaaside heidet ja energiatarbimist.

2020. aastal hõlmas raudteetransport 5,1 % ELi liikmesriikide vahelisest reisijateveost ja 11,5 % ELi liikmesriikide vahelisest kaubaveost, kuid üksnes 0,4 % ELi transpordist tulenevast kasvuhoonegaaside heitest. Raudteetransport on väga energiatõhus – see moodustab vaid 0,6 % kõigi transpordiliikide energiatarbimisest4 ELis – ja enamik raudteeliiklusest toimub elektrifitseeritud liinidel. ELi poliitikaga on raudteetransporti järjepidevalt edendatud, tuginedes mitte üksnes energia ja heitega seotud eelistele, vaid ka raudteetranspordi selgele sotsiaal-majanduslikule kasule, kõrgele ohutustasemele ja suutlikkusele edendada territoriaalset ühtekuuluvust.

Tõhus piletimüügisüsteem on raudtee-reisijateveo turu toimimiseks hädavajalik. Pärast nelja seadusandliku raudteepaketi vastuvõtmist on ühtne Euroopa raudteepiirkond konkurentsile avatud, mille tulemuseks on parema, mitmekesisema ja taskukohasema teenuse pakkumine reisijatele. 2024. aastal kasvas ELi raudteedel reisijate läbitud kilomeetrite arv 5,8 %5, mis oli tingitud tarbijate suurest nõudlusest ja uute teenuste, sh uute raudteeveoettevõtjate teenuste turuletoomisest. Kuigi ühtse Euroopa raudteepiirkonna muude põhielementide (nt ühise taristu arendamine, parem koostalitlusvõime ja läbilaskevõime parem haldamine) puhul on tehtud märkimisväärseid edusamme, kujutab rongipiletite müük endast endiselt märkimisväärset struktuurset nõrkust. Jaemüügisektori digipööre, mis on toimunud teistes sektorites (hotellindus ja lennureisid), ei ole raudteesektoris teoks saanud. Raudteeveoturu aeglasem avamistempo võrreldes näiteks lennureisiteenustega on toonud kaasa märkimisväärsed erinevused vastavatel internetipõhise piletimüügi turgudel.

Turgu valitsevad ettevõtjad tegutsevad pääsuvalitsejatena ja osutavad valdavat enamikku raudtee-reisijateveo teenustest, omades samal ajal ka oma internetipõhise piletimüügiteenuse osutajat. Need ettevõtjad võivad teha järgmist: i) kasutada oma turgu valitsevat seisundit selleks, et seada konkureerivad internetipõhise piletimüügiteenuse osutajad ebasoodsasse olukorda, jagades andmeid ja teenuseid valikuliselt ning ii) välistada konkureerivad raudteeveo-ettevõtjad, keeldudes müümast asjaomaste konkureerivate ettevõtjate pakutavaid pileteid oma peamise internetipõhise piletimüügiteenuse kaudu. Selline olukord piirab hindade läbipaistvust ja vähendab uute ettevõtjate nähtavust tarbijate jaoks, õõnestades uute raudteeveoteenuste ärilist põhjendatust, mis muul juhul suurendaksid taskukohasust ja soodustaksid üleminekut ühelt transpordiliigilt teisele. Uute veoettevõtjate puhul on tõhus internetipõhine piletimüügiteenus klientideni jõudmiseks väga oluline. Tarbijate jaoks on rongipiletite ostmine liiga keeruline, eelkõige kui reisitakse piiriüleselt või kui reis hõlmab mitme eri ettevõtja rongide kasutamist. Seda tunnistati 2024.–2029. aasta poliitilistes suunistes6, kus märgiti, et inimestel peaks olema võimalus kasutada avatud broneerimissüsteeme, et osta üleeuroopalisi reise mitme teenuseosutaja käest.

Esile on kerkimas sõltumatud internetipõhise piletimüügiteenuse osutajad, kuid nende kasv piletimüügiturul on endiselt tagasihoidlik. Kuna raudteeveo-ettevõtjate arv kasvab ja

4 Komisjoni aruanne Euroopa Parlamendile ja nõukogule, Üheksas aruanne raudteeturu arengu seire kohta vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2012/34/EL artikli 15 lõikele 4, COM(2025) 439 final, https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:52025DC0439 5 Eurostat, „Rail passenger transport increased by 5.8 % in 2024“ (Raudtee-reisijatevedu suurenes 2024. aastal 5,8 %), uudisartikkel, 31. oktoober 2025, Rail passenger transport increased by 5.8% in 2024 - News articles - Eurostat 6 Ursula von der Leyen, „Europe’s Choice – Political guidelines for the next European Commission 2024-2029“ (Euroopa valik – poliitilised suunised järgmisele Euroopa Komisjonile 2024–2029), https://commission.europa.eu/document/download/e6cd4328-673c-4e7a-8683-f63ffb2cf648_en

3

3

piletimüügiteenused võivad killustuda, on reisijate jaoks üha olulisem, et pileteid oleks võimalik leida, võrrelda, kombineerida ja broneerida ühes kohas.

Käesolevas ettepanekus käsitletakse eespool nimetatud probleeme piletimüügiturul. Esiteks kohustab see raudteeveoteenuste osutajaid ja -korraldajaid jagama taotluse saamise korral oma raudteetooteid internetipõhise piletimüügiteenuse osutajatega.

Teiseks kohustab käesolev ettepanek raudteeveo-ettevõtjaid, kelle turuosa on vähemalt 50 % riiklikest raudteeveoteenustest, avama oma internetipõhise piletimüügiteenuse igale taotluse esitanud raudteeveoteenuste osutajale ja -korraldajale. Praegu omavad raudtee reisijateveoteenuste turul 50 % või sellest suuremat turuosa ainult turgu valitsevad riigi omandis olevad ettevõtjad ning nagu eespool selgitatud, on neil tänu oma omandatud kaubamärgi tuntusele ja väljakujunenud internetipõhisele piletimüügiteenusele märkimisväärne turuosa ka riiklikel rongipiletiturgudel. See 50 % künnis põhineb asjaomasel kohtupraktikal ja komisjoni otsustuspraktikal ELi konkurentsieeskirjade kohaldamisel.

Ettepanekuga kehtestatakse teatavad tingimused lepingutele, mis sõlmitakse eespool nimetatud kohustuste täitmiseks. Nende tingimustega tagatakse, et pooltele, kellel on õigus või kohustus sõlmida ärileping, ei kehtestata ebamõistlikke tingimusi ja ka nemad ei saa kehtestada selliseid tingimusi.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse eelnõu, millega muudetakse määrust (EL) 2021/782 seoses ühtse piletiga reisijate kaitsega (COM(2026)233)

Peamine probleem, mida käesoleva ettepanekuga püütakse lahendada, on selliste reisijate ebapiisav kaitse, kes teevad mitme veoettevõtja teenuseid hõlmavaid rongireise. Reisijad on sunnitud kasutama mitme raudteeveo-ettevõtja teenuseid paljude rongireiside, eelkõige piiriüleste ja pikamaareiside puhul. Isegi kui reisija ostab kogu reisi jaoks pileti ühe tehinguga ühel broneerimisplatvormil, ei liigitu ostetud pilet liidus kehtiva õiguse alusel sageli otsepiletiks. Selle tulemusena võib reisijal, kes on teenuse hilinemise või tühistamise tõttu ühendusreisist maha jäänud, puududa õigus abile, marsruudi muutmisele, tagasimaksele või hüvitisele, hoolimata tema mõistlikest ootustest, et ta on kaitstud kogu reisi vältel.

Poliitilised suunised Euroopa Komisjonile aastateks 2024–2029 sisaldavad selget eesmärki tagada, et eurooplastel on võimalik osta ühtne pilet ühel broneerimisplatvormil ja kasutada reisija õigusi kogu reisi vältel. Sidusrühmadega peetud konsultatsioonid näitasid, et tarbija- ja reisijaorganisatsioonid toetavad tugevalt reisijate kaitses ilmnenud lünkade kaotamist. Seda toetust väljendati tagasisidekorjes, mille komisjon viis läbi 2025. aasta juulist septembrini. Seevastu raudteeveo-ettevõtjad on väljendanud selle algatuse suhtes kahtlusi, hoiatades rongipiletite hinna tõusu eest.

Ettepanek põhineb vajadusel kaotada olemasolevad lüngad reisijate kaitses ja kohandada õigusraamistikku üha laiemalt leviva tavaga osta mitme veoettevõtja teenuseid hõlmavaid mitmest etapist koosnevaid reise ühe tehinguga ühel broneerimisplatvormil. Ettepaneku kohaselt on isikule, kellel on pilet mitme veoettevõtja teenuseid hõlmava reisi jaoks, tagatud kaitse (abi, tagasimakse, marsruudi muutmine, hüvitis), kui ta jääb varasema teenuse hilinemise või tühistamise tõttu ühendusreisist maha. Selleks võetakse ettepanekuga kasutusele mõiste „ühtne pilet“, mis on määratletud kui „kehtiv mis tahes vormis tõend, mis kinnitab otsepileti olemasolu või kahe või enama veolepingu sõlmimist reisi jaoks, mis ostetakse raudteeveo-ettevõtjalt, piletimüüjalt või reisikorraldajalt ühe äritehingu raames“.

4

4

Üldpõhimõttena on tegemist teretulnud algatustega EL-sisese liikuvuse parendamiseks. Siiski jääb praeguste uute määruste kehtestamise ettepanekute puhul küsimus regulatsioonide üleküllusest. Osaliselt kattuvate õigusaktide puhul tuleb vältida ohtu, kus reisijate õigusi reguleeriv raamistik muutub sedavõrd ebaselgeks, et lõpptulemusena soovitud eesmärki ei saavutata. Lisaks jääb tänasel kujul ettepanekute puhul täpsustamata olulisi tehnilisi detaile, mis võivad lõpptulemusena muuta teenuste pakkumise tänasest keerulisemaks, kuid ei täida siiski eesmärki pakkuda kõigile turuosalistele ühtne stardiplatvorm.

Koostajad

Seisukohad ja seletuskirja Vabariigi Valitsuse protokollilise otsuse eelnõule on koostanud Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi ühistranspordiosakonna nõunik Jaak Simon ([email protected]).

Valdkonna eest vastutab Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi regionaalarengu asekantsler Sigrid Soomlais.

2. EUROOPA LIIDU ASJA SISU JA VÕRDLEV ANALÜÜS

2.1 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse eelnõu, mis käsitleb rongipiletite müüki (COM(2026)232)

Koos Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse eelnõuga, mis käsitleb mitmeliigilist broneerimist ja millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 80/2009 ((COM(2026)231), on algatuse eesmärk lihtsustada reisijate jaoks mitmeliigilise transpordi puhul piletite leidmist, võrdlemist ja broneerimist, kasutades mitmeliigilise transpordi digiplatvormide pakutavaid teenuseid. Ettepanek COM(2026)232 keskendub raudteetranspordile, soodustades rongipiletite kättesaadavust veebiplatvormidel ja asjaomaseid hindu.

Ettepanekuga sätestatakse uus määrus, mille struktuur ja sisu on järgmine:

Artikkel 1 määrab kindlaks määruse reguleerimiseseme. Määruse esemeks on raudteeveoteenuse osutajate ja teatavate internetipõhise rongipiletimüügi teenuse osutajate kohustused seoses raudteeveoteenuse kohta teabe esitamisega ning ärilepingute sõlmimisega raudteetoodete kuvamiseks, edasisuunamiseks, edasimüümiseks või turustamiseks.

Artikkel 2 sätestab määruse kohaldamisala. Määrust kohaldatakse raudteeveoteenuse osutajatele ja internetipõhise piletimüügiteenuse osutajatele. Rööbasteede kontekstis määrust ei kohaldata muuhulgas trammidele, ajaloolistele ja puhtalt turismiotstarbelistele raudteeteenustele (raudteeseaduse kontekstis kitsarööpmeline raudtee) ning raudteedele, mis ei ole ühenduses avaliku raudteega. Määrus ei kohaldu ka veebipõhistele otsingumootoritele.

Artikkel 3 esitab mõistete loetelu.

Artikkel 4 kehtestab raudteeveoteenuse osutajatele kohustuse pakkuda internetipõhise piletimüügiteenuse osutajatele sisu (jagamiskohustus). Sisu, s.o oma raudteetoodete kuvamiseks, edasisuunamiseks, edasimüümiseks või turustamiseks piletimüügikeskkonnas peab raudteeveoteenuse osutaja sõlmima piletimüügiteenuse osutajaga ärilepingu. Artikkel

5

5

sätestab ka nimetatud ärilepingu sõlmimise tähtajad. Läbirääkimised lepingu sõlmimiseks peavad algama kahe kuu jooksul alates internetipõhise piletimüügiteenuse osutaja taotluse saamisest ning üldjuhul sõlmitakse leping kaheksa kuu jooksul alates taotluse saamisest.

Artikkel 5 kehtestab internetipõhise rongipiletimüügi teenuse asendamatute osutajate kohustuse majutada raudteetooteid (majutamiskohustus). Internetipõhise piletimüügiteenuse osutajaid käsitatakse internetipõhise rongipiletimüügi teenuse asendamatute osutajatena, kui nad on vertikaalselt integreeritud raudteeveo-ettevõtjaga, kes määruse artikli 7 kohaselt on määratud asjaomases liikmesriigis märkimisväärset turuosa omavaks raudteeveo-ettevõtjaks.

Artikkel 6 kehtestab piirangud tingimustele, mida raudteeveoettevõtjad ja internetipõhise rongipiletimüügi teenuse asendamatud osutajad, mida peab sõlmitavates ärilepingutes järgima. Artikliga jäetakse komisjonile õigus rakendusaktidega kehtestada üksikasjalikud sätted õiglaste ja mittediskrimineerivate tingimuste ühtlustatud tõlgendamise kohta ärilepingutes.

Artikkel 7 defineerib märkimisväärse turuosaga raudteeveo-ettevõtja mõiste. Raudteeveo- ettevõtja määratakse liikmesriigi raudteeveoturul märkimisväärset turuosa omavaks raudteeveo-ettevõtjaks, kui ta selles liikmesriigis osutab reisijakilomeetrites vähemalt 50 % raudtee-reisijateveo teenustest.

Artikkel 8 kehtestab broneerimisperioodi, mille jooksul peavad piletid olema müügiks kätte saadavad. Raudteeveoteenuse osutajad teevad raudteeveoteenuse piletid müügiks kättesaadavaks vähemalt viis kuud enne asjaomase raudteeveoteenuse osutamist, tingimusel et see on kantud liiklusgraafikusse. See nõue ei piira raudteeveoteenuse osutaja võimalust muuta edaspidi oma hindu või lisada liiklusgraafikusse uusi teenuseid. Lisandunud teenuste piletid tehakse kättesaadavaks viivitamata pärast liiklusgraafikusse lisamist.

Artikkel 9 kirjeldab riikliku täitevasutuse määramist.

Artikkel 10 kirjeldab riikliku täitevasutuse ülesandeid. Täitevasutuse ülesandeks on määruse täitmise seire, kaebuste menetlemine ning rikkumiste korral karistuste määramine. Täitevasutuse otsused on avalikud.

Artikkel 11 kirjeldab täitevasutusele kaebuste esitamise ja menetlemise korda.

Artikkel 12 sätestab liikmesriikidele määruse rikkumise eest karistuste kehtestamise kohustuse.

Artikkel 13 sätestab komiteemenetluse.

Artikkel 14 sätestab komisjoni kohustuse esitada viis aastat pärast määruse kohaldamise algust aruanne määruse rakendamise ja mõju kohta.

Artikkel 15 sätestab määruse jõustumise kuupäeva.

2.2 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse eelnõu, millega muudetakse määrust (EL) 2021/782 seoses ühtse piletiga reisijate kaitsega (COM(2026)233)

Ettepanekuga muudetakse määrust (EL) 2021/782. Eelnõu koosneb kahest artiklist:

Artikkel 1 sisaldab seni kehtivas määruses tehtavaid muudatusi. Lõikega 1 lisanduvad

6

6

täiendavad mõisted „otsepilet“7, „ühendusreisist mahajäämine“8, „ühtne pilet“ ja „öörongiteenus“9. Lõikes 2 sätestatakse raudteeveo-ettevõtjate, piletimüüjate ja reisikorraldajate vastutus ühtse pileti pakkumisel. Lõikega kolm täiendatakse sätet, millega kehtestatakse hüvitise miinimummäärad, mida on reisijal õigus saada hilinemise korral. Läbi täienduse kehtivad hüvitise määrad ka ühtse pileti ostnud reisijatele.

Artikkel 2 sätestab määruse jõustumise kuupäeva.

3. EUROOPA LIIDU ASJADE VASTAVUS SUBSIDIAARSUSE JA PROPORTSIONAALSUSE PÕHIMÕTETELE

Subsidiaarsus Mõnes liikmesriigis on kehtestatud õigusaktid, milles juba käsitletakse rongipiletimüüki või sellise müügi aspekte.  ELi-sisesed piiriülesed ja pikamaareisid nõuavad siiski kogu ELi hõlmavat lähenemisviisi, et tagada ühtlustatud eeskirjad nii ettevõtjatele, avaliku sektori asutustele kui ka piletimüüjatele. Lisaks tagatakse ELi tasandi õigusaktidega, et kõigi liikmesriikide kodanikud saavad kasu raudteepiletite paremast kättesaadavusest ja broneeritavusest, mis annab neile võimaluse valida oma reiside, sealhulgas piiriüleste reiside tarbeks kestlik transpordiliik. Kuna turu avamisel on tehtud edusamme ja raudteeveoturule on ilmunud uusi ettevõtjaid, aitavad ELi tasandi õigusaktid muuta need uued turuletulijad nähtavaks ELis tegutsevatel piletimüügisaitidel. See on eriti oluline piiriüleste teenuste puhul, et tagada raudteeveotoodete võrdne kättesaadavus kodanikele mõlemal pool piiri.   Internetipõhise piletimüügi eeskirjade erinev rakendamine liikmesriikide ja kohalike omavalitsuste poolt võib turgu veelgi killustada. See võib suurendada kulusid ning vähendada internetipõhise piletimüügiteenuse osutajate, ametiasutuste, ettevõtjate ja transpordikasutajate saadavat kasu. ELi tasandi sekkumine on vajalik, et vältida lahknevaid soovimatu mõjuga strateegiaid.

Rongiga reisimine ELis tähendab üha sagedamini piiriülest või pikamaareisi, mis hõlmab mitme raudteeveo-ettevõtja teenuseid. Sellises olukorras ei piisa üksnes riiklikest meetmetest, kuna reisijate õigused ja veoettevõtjate kohustused ulatuvad tihti kaugemale ühe liikmesriigi territoriaalsest pädevusest. Erinevad riigisisesed õigusnormid kohaldamisala ja täitmise tagamise kohta tekitaksid vastuolusid ja õiguskindlusetust. Ettepanekuga tagatakse reisijate kaitse ühesugune tase kogu ELis. Olemasolevad vabatahtlikud koostöökokkulepped ei ole siduvad ega taga reisijatele piisavalt ulatuslikku kaitset ega õiguskindlust. Kuna paljud raudteeveo-ettevõtjad tegutsevad üha enam mitmes liikmesriigis, on ühetaoliste õiguste tagamine ja reisijate kaitsmine ühendusreisist mahajäämise korral võimalik vaid liidu tasandil. ELi tasandi meetmed tagaksid ühtlustatud ja kohtulikult kaitstava õiguse tagasimaksele, marsruudi muutmisele, hüvitisele ja abile reiside puhul, mis hõlmavad mitme raudteeveo- ettevõtja teenuseid. Need toetaksid siseturu nõuetekohast toimimist, tagaksid veoettevõtjatele võrdsed tingimused ja kindlustaksid reisijatele samal tasemel kaitse olenemata sellest, kus nad

7 pilet või piletid, mis tõendavad sellise veolepingu olemasolu, mis on sõlmitud järjestikusteks raudteeveoteenusteks, mida osutab üks või mitu raudteeveo-ettevõtjat. 8 olukord, kus reisijal jääb rongireisi vältel, mille jaoks on ostetud ühtne pilet, kasutamata üks või mitu teenust seetõttu, et üks või mitu eelnevat teenust hilines või tühistati, või seetõttu, et teenus väljus enne sõiduplaanis märgitud aega. 9 raudtee-reisijateveo teenus, mida sõiduplaani kohaselt osutatakse peamiselt öösel, kasutades täielikult või osaliselt veeremit, mis on varustatud spetsiaalsete magamiskohtadega, nagu magamisasemed, kupeed või magamiskabiinid.

7

7

liidus reisivad. Samuti suurendaksid ühtlustatud õigused raudteetranspordi atraktiivsust ja toetaksid laiemaid ELi eesmärke, nagu keskkonna- ja transpordipoliitikas seatud sihid.

Proportsionaalsus Käesolev ettepanek võimaldab tarbijatel saada kasu suuremast raudteeveotoodete valikust ja nende lihtsamast valikuprotsessist. Samal ajal tugevdab see rongipiletite internetipõhise müügiteenuse osutajate positsiooni ning laiendab väiksemate raudteeveo-ettevõtjate ja uute turuletulijate juurdepääsu rongipiletite asendamatutele müügikanalitele. Seda tehes parandatakse käesoleva ettepanekuga ühtse Euroopa raudteepiirkonna toimimist (ja ühtse turu toimimist üldisemalt) ning toetatakse ELi majandusliku, sotsiaalse ja territoriaalse ühtekuuluvuse eesmärki. Selgete ja ühtlustatud eeskirjadega ELi tasandi meetmed kõrvaldavad raudteeveo-ettevõtjate ja internetipõhise piletimüügiteenuse osutajate ees seisvad takistused ning muudavad rongireisid atraktiivsemaks. See omakorda toetab ELi tasandi eesmärke muuta transpordisektor keskkonnahoidlikumaks. 

Käesolevas ettepanekus esitatud poliitilised valikud ei lähe kaugemale sellest, mis on vajalik kindlakstehtud puuduste kõrvaldamiseks rongireisijate kaitses, eriti juhul, kui ostetud ühtne pilet hõlmab mitme raudteeveo-ettevõtja teenuseid. Nagu on näidatud käesolevale algatusele lisatud komisjoni talituste töödokumendis, tagavad valitud meetmed asjakohase tasakaalu reisijate õiguste suurenemise ning raudteeveo-ettevõtjate, vahendajate ja riiklike haldusasutuste tarbetu koormuse vältimise vahel. Kavandatud muudatused võimaldavad sihipäraselt laiendada olemasolevaid õigusi (teave, tagasimakse, marsruudi muutmine, abi ja hüvitis), et tagada nende tõhus kohaldamine ühendusreisist mahajäämise korral. Asjaomased meetmed piirduvad rangelt sellega, mis on vajalik õiguskindluse ja reisijate ühetaolise kaitse tagamiseks kogu liidus. Samal ajal ei tekitata nendega veoettevõtjatele ega riiklikele täitevasutustele ebaproportsionaalseid haldus- või rahalisi kohustusi. Ettepanek sisaldab kõige sobivamat vahendit, et i) saavutada reisijate kaitse soovitud tase; ii) tagada õiguste järjekindel kohaldamine piiriüleste ja mitme veoettevõtja teenuseid hõlmavate reiside puhul ning iii) toetada siseturu nõuetekohast toimimist. Ettepanek on kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud proportsionaalsuse põhimõttega. Üksikasjalikum selgitus on esitatud ettepanekule lisatud komisjoni talituste töödokumendis, millest nähtub, et valitud meetmed on tulemuslikud ja tõhusad ega lähe poliitiliste eesmärkide saavutamiseks vajalikust kaugemale.

4. ESIALGSETE MÕJUDE ANALÜÜSI KOKKUVÕTE

4.1. Mõju majandusele ja ettevõtete halduskoormusele

Ettepaneku COM(2026)232 otsest mõju Eesti ettevõtjatele on esialgselt keeruline hinnata. Eestis kvalifitseerub märkimisväärse turuosaga raudteeveo-ettevõtjaks riigi omanduses olev äriühing AS Eesti Liinirongid (edaspidi Elron), kes käesoleval hetkel vastutab kogu reisijateveoteenuse pakkumise eest Eesti territooriumil. Internetipõhise rongipiletimüügi teenuse asendamatu osutaja definitsioonile vastavat ettevõtet täna Eestis ei ole ning teadaolevalt puudub kavatsus ka sellise ettevõtte loomiseks. Piletimüük toimub täna läbi hankemenetluse leitud piletimüügiteenuse pakkuja, seda ka juhul, kui pilet ostetakse läbi Elroni veebilehe.

Määrusega täpsustuvad sisuliselt Elroni miinimumkohustused tulevaste lepingute sõlmimisel. Samas ei ole selge, millisel määral mõjutab määruse rakendamine Elroni võimalust hoida ja arendada välja kujunenud kliendisuhteid, mõjutades sellega potentsiaalset piletitulu. Eesti turu väiksusest tulenevalt ei ole üheselt selge ka see, kuidas mõjutab uute reeglite rakendamine võimekust uute platvormidega turule tulla või olemasolevaid lahendusi uuendada. Tulubaasi killustumine võib väiksemate turuosaliste liitumise soodustamise asemel viia hoopis

8

8

olukorrani, kus kaovad käibevahendid teenuste töös hoidmiseks.

Ettepanek COM(2026)233 täpsustab Eesti kontekstis veoettevõtjate vastutust täna toimival Tallinn-Vilnius rongiliinil. Tartu-Riia liini teenindab täies ulatuses Elron. Täiendav potentsiaalne mõju tekib Rail Balticu piiriüleste teenuste käivitumisel. Reisijate kaitse põhimõtete laiendamine ühtse pileti ostjatele ja potentsiaalse öörongiga reisijatele eemaldab õigusliku lünga nende teenuste osutamisel.

Ettepanekud ei näe ette uut regulaarset aruandekohustust. Täiendav halduskoormus saab tekkida täitevasutuse järelevalve teostamisest, kui osutub vajalikuks seire käigus või kaebuste esitamisel andmete koondamist ja täitevasutusele esitamist. Elroni puhul saab täiendava halduskoormusena käsitleda ka vajadust koostada ja sõlmida ärilepinguid tänasest suurema hulga piletimüügiteenuse pakkujatega.

4.2. Mõju riigiasutuste töökorraldusele ja riigieelarvele

Mõju riigieelarvele ja riigiasutuste töökorraldusele tuleneb kohustusest määrata määruse rakendamise järelevalveks täitevasutus ning tagada sellele ülesannete täitmiseks vajalikud volitused, valdkondlik pädevus ja ressursid. Eestis ei täida praegu ükski ametkond määruses kavandatud ülesandeid, mistõttu eeldaks täitevasutuse määramine siseriikliku õiguse muutmist, olemasolevate ülesannete laiendamist ning täiendava haldus- ja järelevalvevõimekuse loomist. 16.07.2026 toimunud mitmeliigilise transpordi töögrupis avaldas Euroopa Komisjon seisukoha, et täitevasutuseks peaks olema liikmesriigi raudtee tururegulaator. Eestis täidab tururegulaatori rolli Konkurentsiamet. Täiendav kulu võib tekkida muu hulgas kaebuste menetlemisest, olulise turupositsiooniga teenuseosutajate tuvastamisest, järelevalvemenetlustest, karistuste kohaldamisest ning koostööst teiste liikmesriikide täitevasutustega.

Arvestades turu väiksust, siis menetlustoimingute aastane maht on eeldatavalt väike. Sellest hoolimata tuleb arvestada vajaliku pädevuse (sh isikuandmete kaitse alase) tekitamise ja hoidmisega seotud kulutustega.

4.3. Sotsiaalne mõju

Määrus puudutab teenusepakkujate omavahelisi suhteid, seega otsene sotsiaalne mõju puudub. Piiratud kaudne sotsiaalne mõju võib tekkida eelkõige sellest, et täpsemalt määratletud õigused ja kohustused soodustavad ja lihtsustavad rongipiletite pakkumist. Piletimüügiteenuse areng muudab rongitranspordi teenuse kättesaadavamaks, laiendades inimeste liikumisvõimalusi.

Ühtse piletiga reisijate kaitse ettepanekud laiendavad reisijate õigusi ka toodetele ja teenustele, mis täna on üheselt reguleerimata. Täna on see mõju Eesti kontekstis piiratud, sest on seotud vaid väikesemahuliste rahvusvaheliste teenustega. Rail Balticu valmimisel on prognoositav sotsiaalse mõju oluline kasv, sest ettepanek tõstab rahvusvahelistel raudteeliinidel reisijate kindlustunnet, millel on positiivne mõju teenuse atraktiivsusele.

5. EESTI SEISUKOHAD JA PÕHJENDUSED

1. Eesti toetab Euroopa Liidu ühtse raudteepiirkonna kontekstis rongipiletite määruse ettepaneku eesmärki parandada sõltumatute piletimüüjate ligipääsu rongipiletitele ja -andmetele, kuna see võib suurendada konkurentsi piletimüügi turul, parandada reisijate valikuvõimalusi ning toetada rahvusvaheliste ja mitut vedajat hõlmavate reiside müüki.

9

9

Algatuse positiivse küljena võivad võimalus osta eri vedajate teenuseid ühe tehinguga ning piletite varasem kättesaadavus aidata reisijatel, reisikorraldajatel ja turismisektoril reise paremini planeerida ning seeläbi tervikuna parandada Eesti, kui sihtpunkti ligipääsetavust rahvusvahelistel turgudel. Algatus võib suurendada ka Eesti ja tulevase Rail Balticu nähtavust Euroopa reisiplaneerimise ja piletimüügi kanalites ning toetada kestlikumat reisimist.

Varasem piletimüük toetab turismi ja laiendab liikumisvõimalusi. Pikaajaline reiside planeerimine on oluline nii turistidele kui ka reisikorraldajatele ning varasema broneerimisvõimaluse puudumist on käsitletud ühe kitsaskohana ka Eesti turismi pika vaate eesmärkide saavutamisel. Näiteks on Elron märkinud, et rahvusvaheliste rongiühenduste pileteid on olnud võimalik müüa vaid ligikaudu kaks nädalat ette, mis raskendab reiside varajast planeerimist ja müüki. Varasema ettemüügivõimaluse piiratus võib suunata reisijaid valima muid transpordiliike. Konkreetne ajavahemik, mille jooksul peavad rongipiletid enne reisi müüki jõudma (ettepaneku kohaselt viis kuud), võib jääda läbirääkimistel ka eraldi arutelukohaks.

2. Eesti taotleb turu väiksusest tulenevalt erandit määruse kohaldamisel, soovides riigisiseste piletimüügiteenuste kohta kehtivate nõuete eraldamist piirüleste teenuste nõuetest.

Komisjoni tuvastatud probleemid tulenevad peamiselt suurte liikmesriikide ja nende platvormide turustruktuuridest. Eesti reisijateveo turg on väike ning ülejäänud ühtsest raudteepiirkonnast võrdlemisi eraldatud. Teenuse maht on jätkuvalt jäänud alla 7 miljoni rongkilomeetri aastas. Lisandunud Tallinn-Riia-Vilnius ja Tartu-Riia raudteeliinid teenuse mahtu olulisel määral ei mõjuta. Reisijate aastane koguarv on käesoleval kümnendil jäänud alla 8 miljoni reisija aastas. See tähendab, et tulu, mida piletimüügiettevõtja saab piletite müügi vahendamisest ka monopoolses seisundis olles, jääb paratamatult piiratuks. Seetõttu ei ole selge, kas pakutav meede saavutab soovitud eesmärgi, kuna see võib tugevdada suurte ettevõtjate positsiooni piletimüügis, selle asemel et avada turgu laiemalt sõltumatute piletimüügiplatvormide jaoks. Vaba ligipääsu korral on oht olukorraks, kus turul juba lepingute alusel tegutsevate piletimüügipakkujate jaoks jääb piletimüügikäive sedavõrd madalaks, et ei võimalda enam vajalikke hooldus- ja arendustegevusi teha. Sellisel juhul on tegemist olukorraga, kus regulatiivselt on turule vaba ligipääs, kuid tegelikult eksisteerib oluline finantsbarjäär, mis võimaldab turul tegutseda vaid suurtel, mitme liikmesriigi turul tegutsevatel ettevõtjatel. Turu vabanemisel võib toimuda hetkeliselt mitmete pakkujate lisandumine, kuid lõppkokkuvõttes jääb tegutsema ikkagi vaid üks, suurimat finantsvõimekust omav teenusepakkuja.

Täna puudub Eestis määruse ettepaneku mõistes rongipiletimüügi teenuse asendamatu osutaja, s.o Elron ei paku piletimüügiteenust läbi tütarettevõtte. Erinevate piletimüügiettevõtjate võimalus teenuse pakkumiseks on tagatud läbi riigihankemenetluse, millega Elron hangib omale piiratud ajavahemikuks piletimüügiteenust. Võrreldes määruse ettepanekus sisalduva avatud ligipääsuga mudeli kasutuselevõtuga seotud võimalike mõjudega, on sellise mudeli sisenemisbarjäärid madalamad ning see sobib väikesel ja piiratud mahuga turul konkurentsiolukorra tagamiseks.

Hoolimata sellest, et täna ei paku Elron piletimüügiteenust, on laekuv piletitulu ja kliendisuhted avaliku teenuse osutamise jätkusuutlikkuse jaoks väga olulised. Lisaks ausa ligipääsu ja konkurentsi tagamisele on oluline, et raudteeveo-ettevõtjale säiliks võimalus vajadusel arendada lisaks oma müügikanalitele ka lojaalsuslahendusi ja kliendisuhteid. Ettepaneku

10

10

eelnõu artikkel 8 näeb ette raudteeveo-ettevõtja võimalust muuta edaspidi oma hindu või lisada liiklusgraafikusse uusi teenuseid, mille piletid tehakse kättesaadavaks viivitamata pärast liiklusgraafikusse lisamist. Sättest jääb ebaselgeks, kas raudteeveo-ettevõtjal on võimalik pakkuda ka selliseid lojaalsuslahendusi, mis ei sisaldu üldises piletimüügis.

Rahvusvaheliste ühenduste laienemisel on sellise reisijateveoteenuse puhul otstarbekam kohaldada määruse ettepaneku nõudeid, sest sellisel juhul on tegemist otseselt ühtse raudteepiirkonna koostalitlusvõimet toetavate meetmetega.

Juhul, kui erandi tegemist ei peeta võimalikuks, on ettepaneku kontekstis vajalik täpsemalt hinnata ettepaneku mõju väikestele turgudele.

3. Juhul, kui taotletavat erandit ei peeta võimalikuks kohaldada, peab Eesti oluliseks, et ettepanekutega ei kaasne väikese turu jaoks ebaproportsionaalset halduskoormuse kasvu ning rahalisi kulutusi ettevõtjatele ning avalikule sektorile. Raudteeveo-ettevõtjate ja piletimüügiteenuse osutajate vahelise koostöö tehnilised nõuded ja tasustamise tingimused peavad olema selgelt määratletud.

Eesti puhul tuleb arvestada, et raudtee reisijateveoteenuse ja sellega seotult ka piletimüügi teenuse turg on ELi kontekstis väga väike. See loob suuremate liikmesriikidega võrreldes teistsugused konkurentsitingimused, sh raudteeveoteenuse pakkumise mõistlikule korraldusele. Lisaks seab turu väiksus piiranguid ettevõtjate võimekusele teha investeeringuid piletimüügisüsteemi loomiseks ja arendamiseks.

Järelevalvefunktsiooni täitmise kontekstis oleks vajalik hinnata, kas regulatsioon on proportsionaalne väikeste riikide turgude suhtes, eelkõige kas märkimisväärse turuosaga raudteeveo-ettevõtja määratlemise 50% künnis on põhjendatud või kas see võiks väikestes liikmesriikides olla kõrgem või paindlikum. Täna on Eestis Elroni turuosa raudtee reisijateveol 100%. Praeguse ettepaneku järgi tähendab antud künnis sisuliselt automaatset reguleerimist isegi siis, kui tegelik konkurentsisurve tuleb piiriülestelt teenustelt või muudelt transpordiliikidelt (bussid, lennukid). Seetõttu ei saa üheselt öelda, et kavandatud kohustused on väikeste turgude puhul proportsionaalsed ning kas nendega kaasnev halduskoormus on põhjendatud.

Investeeringuvõimekuse vaates on oluline, et regulatsioon toetaks lisaks neutraalsele kuvamisele ka tehniliselt toimivate ja reisijale arusaadavate ühtsete piletitoodete tekkimist. Raudtee reisijateveo turul on reeglina tegutsemas riigi omanduses olevad veoettevõtjad, mida olulisel määral rahastatakse avaliku teenindamise lepingute alusel, võiks kaaluda EL-poolseid toetusmeetmeid piletimüügisüsteemide uuendamiseks. Hoolimata üleeuroopalise raudteevõrgustiku olemasolust, on paljud olemasolevad piletimüügisüsteemid loodud eelkõige siseriiklikuks kasutamiseks, nende ajakohastamine määruse valguses võib tekitada olulisi lisakulusid. Arvestada tuleb ka sellega, et nii piletitulu kui reisijateveo doteerimise määr ja põhimõtted on liikmesriigiti erinevad, mistõttu väiksemate riikide riiklikud raudteeveo- ettevõtjad ei pruugi suuta suuremate liikmesriikidega sammu pidada. Arvestades võimalike investeeringute vajadust kehtib sama ka väiksemate liikmesriikide turgudel piletimüügiteenust pakkuvate ettevõtete kohta.

Täieliku mitmeliigilise või üleeuroopalise turustusvõimekuse arendamine võib väikese kasutajabaasi korral olla majanduslikult ebamõistlik. Kui ühiskondlik eesmärk on laiem ligipääs või MaaS-tüüpi teenus, tuleb kulude kandja ja rahastusmudel eelnevalt selgelt määrata.

11

11

On oluline, et uued andmete jagamise kohustused ei tooks ettevõtjatele kaasa täiendavaid aruandlus- ega halduskohustusi. Reaalajamajanduse eesmärk on vähendada ettevõtjate halduskoormust automatiseeritud andmevahetuse kaudu. Määruse rakendamine peaks põhinema ettevõtete olemasolevates infosüsteemides tekkivate andmete korduvkasutamisel, mitte uute käsitsi täidetavate andmekohustuste loomisel. Ettevõtjalt ei tohiks nõuda samade andmete esitamist erinevates formaatides või erinevatele osapooltele. Uued nõuded peaksid soodustama automaatset andmevahetust olemasolevate äriprotsesside baasil ning looma eeldused halduskoormuse vähenemiseks nii ettevõtjate kui ka avaliku sektori jaoks.

Tehniliste lahenduste kontekstis on vajalik jälgida, et seatavad tingimused peavad olema objektiivsed, proportsionaalsed ja mittediskrimineerivad ning tuginema ühtsetele ELi standardliidestele. Ühekordsed liidestamise kulud ja püsikulud ei tohiks jääda ebaproportsionaalselt ühe osapoole kanda. Sellega seonduvalt tuleb järgida, et tasustamine peab olema läbipaistev. Kui rakendatakse tasu, peab see olema õiglane, mõistlik ja mittediskrimineeriv ning soovitatavalt seotud avaliku tasumetoodika või kulupõhisuse põhimõttega.

Kokkuvõtlikult ei tohiks turu avamine kaasa tuua ettevõtjatele ebaproportsionaalset investeerimis- või halduskoormust ega piirata põhjendamatult veoettevõtjate võimalust kujundada oma müügikanaleid ja ärimudeleid. Seetõttu peaksid võimalikud juurdepääsu- ja tehnilised nõuded olema järkjärgulised, tehnoloogianeutraalsed ning arvestama eelkõige ühenduse väiksemate veoettevõtjate olemasolevate süsteemide tehnilist valmisolekut ja arenduskulusid. Nõuete kavandamisel tuleb pidada silmas, et ettevõtjatele jääb võimalike lisakohustuste jaoks piisav ettevalmistusaeg, eriti kui kohustused eeldavad süsteemide arendamist, uute liidestuste loomist jne.

4. Eesti toetab transpordiandmete kättesaadavuse ja jagamise hõlbustamist, kuid peab sellisel juhul väga oluliseks, et andmevahetus põhineks kogu Euroopa Liidus ühtsel semantikal (vahetatava teabe tähendus on kõigi jaoks selge ja üheselt mõistetav), standardiseeritud andmemudelitel ning ühistel andmeformaatidel. Eesti peab rongipiletite müügi määruse ettepaneku puhul oluliseks, et lisaks regulatiivsele konkurentsiolukorra edendamisele tekiksid ka tegelikult tingimused, sealhulgas selged tehnilised standardid, isikuandmete kaitse nõuded, ning piletitulude jagamise põhimõtted, mis võimaldavad väiksematel ettevõtetel ligipääsu piletimüügiturule.

Määruse eesmärk ei saa olla üksnes andmete tehniline kättesaadavus. Reaalajamajanduse vaatest tekib tegelik väärtus alles siis, kui erinevad süsteemid mõistavad vahetatavaid andmeid ühtemoodi. Selleks peavad kasutatavad andmekoosseisud, mõisted, andmeelemendid ja klassifikaatorid olema harmoneeritud kogu Euroopa Liidus. Vastasel juhul jääb andmete ristkasutus piiratud ning liikmesriikides tekivad täiendavad ümberkujundamise ja tõlkimise kulud. On oluline, et määruse rakendamisel eelistataks ühiseid Euroopa andmemudeleid ning välditaks liikmesriigi või teenusepakkuja põhiseid erilahendusi.

Määruse eesmärk edendada konkurentsi ja digitaalsete teenuste arengut on saavutatav üksnes juhul, kui kõik turuosalised saavad kasutada samu andmevahetusmehhanisme võrdsetel tingimustel. Universaalsed liidesed ja avatud standardid vähendavad sõltuvust üksikutest platvormidest ning võimaldavad uutel teenusepakkujatel liituda ökosüsteemiga ilma täiendavate tehniliste erilahendusteta. Reaalajamajanduse seisukohast on oluline, et andmete jagamine toimuks standardiseeritud masin-masin liideste kaudu ning et ettevõtetel ei tekiks vajadust luua paralleelseid ühendusi või kohandusi erinevate liikmesriikide või platvormide

12

12

jaoks.

Kuigi ettepanek vähendab võimalusi diskrimineerivaks kuvamiseks ja ebaõiglasteks lepingutingimusteks, ei taga see, et suuremate piletimüügiteenuse pakkujate eelised püsivad jätkuvalt, sest eksisteerivad olemasolevad ärisuhted vedajatega, väljakujunenud tehnilised integratsioonid, tugevam läbirääkimispositsioon jne. Seega võib tekkida olukord, kus formaalselt on tingimused võrdsed, kuid tegelikud turule sisenemise tõkked jäävad alles või seisukohas number 2 väljendatud põhjustel väikese turu tingimustes hoopis kasvavad. See tähendab, et väiksemate ettevõtjate jaoks ei piisa väikesel avatud turul teenuse osutamiseks piletimüügikäibest genereeritu tulust.

Eelnõu ettepaneku artikli 6 lõike 1 punkti g kohaselt peab kohaldatav tasu olema „õiglane, mõistlik ja mittediskrimineeriv“. Määruse ühetaolise ja tõhusa kohaldamise huvides on oluline, et komisjon täpsustaks rakendusaktiga, kuidas hinnata raudteeteenuse osutajate ja internetipõhiste piletimüüjate vaheliste lepingute tasude ning tehniliste ja muude tingimuste mõistlikkust ja mittediskrimineerivust. Erinevate turusituatsioonide korral pole päriselt selge, kas nendele kriteeriumitele vastavus võib sõltuda turu iseloomust. Juhul, kui avatud turul tuleb väikeste ettevõtete ligipääsu tagamiseks rakendada olulisel määral täiendavat tasu, on sellel oluline mõju raudteeveo teenuse maksumusele. Eesti raudteeveoturg põhineb 100 % avaliku teenuse tellimisel riigi poolt ning sellega on seotud märkimisväärne avaliku reisijateveo toetus. Lisanduvad piletimüügiga seotud kulud tähendavad kas kallimaid pileteid või täiendavat koormust riigieelarvele.

Arvestada tuleb riskiga, et väiksemates liikmesriikides tegutsevate piletimüügiteenuse pakkujate suhtes realiseerub tulu ja kliendisuhte kannibaliseerimise risk. Juhul, kui piletitooteid müüakse mitmete kanalite kaudu ilma püsiva tasumudelita, võivad ka puhtas konkurentsiolukorras väheneda väiksemate pakkujate müügikanali käive. Sellega kahaneb või kaob omakorda võime rahastada piletimüügi arendust, süsteemide töökindlust ning kvaliteetset klienditeenindust.

Väiksemate ettevõtete turupositsiooni kontekstis tuleks määruse koostamisel kokkuvõtlikult arvestada väiksemate turuosaliste piiratud ressurssidega, luua ühtsed tehnilised standardid, et ei tekiks vajadust kohandada piletimüügiga seotud süsteeme erineva andmestruktuuriga. ning tagada õiglane vastutuse ning kulude ja kasude jaotus raudteeveo-ettevõtjate ning piletiteenuse pakkujate vahel.

Vajalik on tugevdada küberturvalisuse käsitlust. Eelnõu ettepaneku seletuskirjas on põhiõiguste kontekstis öeldud, et eelnõuga ei mõjuta põhiõiguste kaitset, sest isikuandmete töötlemine nii internetipõhise piletimüügiteenuse osutajate kui ka raudteeveo-ettevõtjate või raudteeveoteenuse korraldajate poolt peab olema kooskõlas kehtiva Euroopa õigusraamistikuga, eelkõige isikuandmete kaitse üldmäärusega (edaspidi IKÜM). Eelnõu ettepaneku sätete sõnastusest võib jääda mulje, justkui isikuandmete kaitset tuleb tagada üksnes vajaduse korral (vt art 6 lõige 3 punkt e alapunkt i ja 6 lõige 4 punkt c alapunkt i). Eelnõu ettepaneku koostajad võisid kasutada sõnu „vajaduse korral“ rõhutamaks, et neid nõudeid tuleb rakendada vaid siis, kui toimub isikuandmete töötlemine. Samas ei ole vastasel juhul IKÜMit vaja kohaldada ning seetõttu võib normi subjektidel jääda mulje, et neil on ka isikuandmete töötlemise puhul teatav kaalumisruum, kas IKÜMit järgida või mitte. Viimast siiski IKÜM oma laia kohaldamisala tõttu ei võimalda.

5. Eesti jaoks on oluline, et määruse ettepanekus sätestatu, sh täitevasutuste poolt järelevalve teostamine ja kaebuste lahendamine sobitub Eesti õiguskorda ega

13

13

sekku kohtu pädevusse.

Algatusega reguleeritakse rongipiletite müüki, mh nähakse ette kontraheerimissund ehk lepingu sõlmimise sund nii artiklis 4 kui ka artiklis 5, samuti on algatuses lepingutingimuste regulatsioon (mh keeld ebaõiglasteks lepingutingimusteks). Eesti võlaõiguse loogikas on lepinguvabadus keskne põhimõte ning lepingu sõlmimise sund on erandlik. Selline kohustus peab olema selgelt piiritletud, vajalik ja proportsionaalne ning sellega ei tohiks kaasneda ebamäärast kohustust sõlmida leping tingimustel, mis ei arvesta poolte tegelikke kulusid, riske ja vastutust.

Järelevalve osas teeb Eestis Konkurentsiamet juba riiklikku järelevalvet muuhulgas konkurentsi, raudtee ja sadama valdkondades. Justiitsministri 19. augusti 2015 määruse nr 27 „Konkurentsiameti põhimäärus“ § 6 lõigete 1 ja 2 kohaselt täidab Konkurentsiamet ülesandeid konkurentsivaldkonnas, aga tegeleb ka sadamate osas kaebuste lahendamisega, samuti ka raudtee osas tegevuslubade väljastamise, konkurentsiolukorra jälgimise ning ebaõiglase kohtlemise kõrvaldamisega. Eeltoodule tuginedes on vähemalt osaliselt täitevasutuse ülesanded teiste asutuste poolt juba täidetud ning puudub vajadus selleks täiendava asutuse määramiseks ning piisab Konkurentsiameti raudteealaste pädevuste täpsustamisest.

Järelevalve kontekstis on väga oluline tähele panna, et juhul, kui määruse alusel peaks riiklikul täitevasutusel olema ka tsiviilõiguslike vaidluste lahendamise pädevus, ei saa Eesti toetada kohtuväliste organite pädevuse laiendamist selliselt, et need hakkaksid tegema mingis valdkonnas kohtu asemel siduvaid otsuseid tsiviilvaidluste lahendamise kohta (põhiseaduse § 146). Vastavasisuline uuring10 ütleb, et kohtuvälise komisjonide sellise pädevuse põhiseaduspärasus on kaheldav ja kui sellise pädevusega komisjone ei ole võimalik ära kaotada, ei tohiks igatahes nende pädevusi laiendada.Eeltoodule tuginedes olenemata sellest, milline amet määratakse täitevasutuseks, ei saa Eesti toetada täitevasutuse pädevuste laiendamist nii, et need sisaldavad tsiviilvaidluste osas kohtu asemel siduvate otsuste tegemist.

Lisaks on eelnõu ettepanekus järelevalve teostamise kontekstis oluline IKÜM alane pädevus. Eelnõu ettepaneku artikliga 10 kohustatakse liikmesriike tagama, et riiklikud täitevasutused omaksid järelevalve pädevust määruse nõuete täitmise üle. Kuivõrd eelnõu ettepanekuga kohustatakse erinevaid internetipõhise piletimüügi teenuse osutajaid tagama IKÜMi nõuete täitmist, siis tuleb eeldada, et riiklik täitevasutus peab omama piisavat pädevust oma valdkonnas ka kontrollida IKÜMi nõuete täitmist (ehk riiklik täitevasutus peab oma pädevuse teostamisel kontrollima ka internetipõhise piletimüügi teenuse osutaja tegevuse vastavust IKÜMi sätetele). Riiklik täitevasutus ei asenda siin IKÜMi kohast järelevalveasutust (AKI), kuid ta peab AKIga koostööd tegema ning järgima ka AKI ja Euroopa Kohtu praktikat sarnastes küsimustes.

Järelevalve teostamise kontekstis tasuks digitaalse piletimüügituru dünaamilisust arvestades hinnata, kas kaebuste lahendamiseks ette nähtud tähtajad on põhjendatud ning kas lihtsamate juhtumite jaoks võiks ette näha kiirema menetluse. Piiriüleste vaidluste korral peaks ettevõtjal olema ühtne kontaktpunkt ning vajalik teabevahetus toimuma otse pädevate asutuste vahel.

6. Eesti peab oluliseks, et rongipiletite müügi lihtsustamisega kaasnevad selged vastutusreeglid nii teenuse osutamisega seotud osapoolte kui reisijate jaoks. Reisijate õiguste tagamisega seotud ülesanded ei saa erineda õigusaktide lõikes,

10 Kõve, V., Liin, V-P., Jäätma, J., Kreutzberg, M., Stein, D., Ojavee, G., Viirsalu, M-L. (2025) Tsiviilasjade kohtuväliste vaidluste lahendamise põhiseaduspärasuse analüüs.

14

14

eelkõige rongireisijate õiguste ja kohustuste määruses (EL) 2021/782 sätestatust.

Reisijate paketis sisalduvate eelnõude ettepanekutega lisanduvad kaks uut Euroopa Liidu õigusakti, mis reguleerivad rongipileti müüki ning sellega seotud õigusi ning kohustusi. Lisaks käesolevale määruse ettepanekule reguleerivad sama valdkonda rongireisijate õiguste ja kohustuste määrus (EL) 2021/782 ning paralleelselt menetletav ettepanek COM (2026)231. Valdkonda reguleerivate õigusaktide paljusus tekitab küsimuse, kas täiendavate õigusaktide ja reeglite kehtestamine on mõistlik ja vajalik ning ei tekita probleeme õigusselguse tagamisel. Esitatud ettepanekute koosmõjus ei tohiks reisija õigused algatuse tulemusena muutuda keerukamaks kui seni.

Konkreetse eelnõu ettepaneku puhul on esmatähtis tagada õiguslik selgus määruse kohaldamisalasse kuuluvate teenuseosutajate puhul. Ettepaneku põhjal ei ole üheselt selge, kas nõuded kehtivad vaid veoteenuse osutajaga seotud piletimüügiteenuse pakkujate kohta. Tuleb kinnitada, kas sõltumatud piletimüügi- ja turustustehnoloogia pakkujad on online- piletimüügiteenuse osutajad, kellel on ligipääsuõigus, mitte üksnes kohustused.

Piletimüügisüsteemide loomine, arendamine ja liidestuste avamine võib olla mõistlik ainult siis, kui see toimub kontrollitud, turvalise ja äriliselt tasakaalustatud mudeli alusel. Regulatsioonis tuleks vältida muljet, et ligipääs peab olema tasuta, piiramatu või ilma vastutusjaotuseta. Juurdepääsu andmine ei tohiks olla lausaline ja korraldatud ka viisil, mis kahjustab raudteeveo- ettevõtja vedaja konkurentsivõimet.

Ärilepingus seatav juurdepääsu peatamine peab olema proportsionaalne ja heastatav. Juurdepääsu piiramine peaks olema lubatud üksnes olulise ja püsiva rikkumise korral, pärast kirjalikku teadet ja mõistlikku heastamistähtaega.

Peab olema üheselt mõistetav, kes vastutab hilinemiste, ümberistumistest mahajäämise, ümberbroneerimise, võimaliku valeinfo ning hüvitiste eest ning kuidas see sobitub rongireisijate õiguste ja kohustuste määruses (EL) 2021/782 sätestatuga. Vajalik on tagada, et eelnõu ettepanekus nimetatud info oleks kätte saadav ka puuetega reisijatele, sh peavad olema selgelt kindlaks määratud vastutus ja hüvitamiskohustus liikumisabivahendi kahjustumise või kadumise korral. Samuti on vajalik, et puudega reisijale oleks pileti ostmisel üheselt selge, kes vastutab katkemise korral vajaliku abi pakkumise eest sõidukis, peatuses või jaamas ning ümberistumisel.

Samuti muudab tarbija jaoks süsteemi keerukamaks asjaolu, et rongireisidega seotud õigused ja kohustused jagunevad mitme õigusakti vahel. Lisaks on vajadus tagada, et puudega reisijad saaksid kavandatavast määrusest teistega võrdsetel alustel kasu. Veebileht või rakendus, mille kaudu piletiostja saab eri transpordiliikidega reise otsida, võrrelda või broneerida, peab olema ligipääsetav ka puudega inimestele ning vastama direktiivile (EL) 2019/882 ja selle Eesti õigusesse ülevõetud toodete ja teenuste ligipääsetavuse seadusest tulenevatele nõuetele.

Selle tulemusena ei pruugi reisijale olla selge, milline õigusakt, millist olukorda reguleerib ja kes on see kontaktpunkt, kelle poole ta vajadusel pöörduda saab, see aga vähendab õigusselgust ja suurendab regulatsiooni keerukust.

Näitena ettepanekute sisulisest kattuvusest näeb ühtse piletiga reisijate kaitse määruse eelnõu reisija ühendusest mahajäämise eest vastutavatele raudteeveo-ettevõtjatele ette võimaluse usaldada reisija õiguste menetlemine piletimüüjatele või muudele osapooltele, tingimusel, et reisijaid teavitatakse sellisest ülesannete üleandmisest. Selline võimalus mõjutab otseselt

15

15

rongipiletite müügi määruses kajastatud ärilepingute tingimusi. Läbirääkimiste käigus tuleks tagada, et reisijate õiguste tagamise põhikoorem jääb raudteeveo-ettevõtjatele ning et igasugune sellest erinev ülesannete üleandmine jääb poolte vaba kokkuleppe põhiseks. Eesti ei pea vahendajate kohustuslikus korras kaasamist mõistlikuks, kuna eriti internetipõhistel vahendajatel ei pruugi olla kohapealset personali ja võimekust osutada kiires korras abi. Näiteks reisitõrgete korral saab reisijaid eelkõige abistada reisi teostav raudtee-ettevõtja, kes omab reaalajas ülevaadet liiklusolukorrast, kontrollib rongiliiklust ja personali ning saab kohapeal operatiivselt korraldada ümberistumisi, asendusvedu või muud vajalikku abi, mida vahendajatel üldjuhul võimalik pakkuda ei ole.

On oluline, et käesoleva määruse seoseid teiste asjakohaste õigusaktidega selgitataks ja seostataks paremini. Piletimüüki ja reisijate õigusi käsitlevad normid peaksid moodustama tarbija vaates ühe tervikliku, arusaadava ja hästi toimiva süsteemi. Väga oluline on jälgida, et rongipiletite müügiga seotud reeglid on kooskõlas ettepaneku COM (2026)231 reeglitega, et raudtee- ja mitmeliigiliste piletimüügiteenuste reguleerimisel ei tekiks vastuolusid kahe õigusakti vahel.

7. Eesti toetab reisijate õiguste tugevdamist ühtse pileti korral, kuid peab oluliseks raudteeveo-ettevõtja ja piletimüüja või reisikorraldaja vastutuse selget piiritlemist ning rahalise vastutuse proportsionaalsust.

Ettepanekuga ei soovita kehtestada uut õigusakti vaid laiendada olemasolevaid õigusi uute turul eksisteerivate piletitoodete ja teenuste tarbijatele. Eesti kontekstis on ettepaneku mõju praegu piiratud Tallinn-Vilnius rahvusvahelise reisirongiliiniga. Tartu-Riia rahvusvahelist reisirongiliini teenindab vedajana täies ulatuses Elron. Rail Balticu valmimisel laieneb ettepaneku mõju eeldatavasti oluliselt.

Toetame reisijate kaitse tugevdamist, kuid vastutus tuleb siduda selgelt sellega, kes sõlmib reisijaga piletilepingu ja kes otsustab ühtse pileti koostamise. Ettepanek näeb ette, et ühtse pileti korral vastutab häire põhjustanud raudtee-ettevõtja reisija õiguste eest, kuid kui piletimüüja või reisikorraldaja ei järgi minimaalseid ümberistumisaegu, võib vastutus liikuda temale.

Tehnoloogia- või valgemärgistuse pakkuja, kes ei sõlmi piletilepingut oma nimel, ei saa olla vastutav piletimüüja. Vastutus peab jääma osapoolele, kes müüb ühtse pileti reisijale oma nimel. Minimaalsed ümberistumisajad peavad olema masinloetavad, ajakohased ja tasuta või mõistliku kuluga kättesaadavad. Heauskne tuginemine avaldatud minimaalsetele ümberistumisaegadele peaks andma vastutuskaitse.

Üleminekuperiood peab olema seotud andmete tegeliku kättesaadavusega. Kui minimaalseid ümberistumisaegu või muud vajalikku sisu ei ole masinloetaval kujul kättesaadav, ei tohiks vastutusnorm olla täies ulatuses kohaldatav.

Reisijale antav info peab olema selge: kes on pileti müüja, kes täidab klienditoe ja hüvitise menetlemise ülesandeid ning milline on vastutuse jaotus.

Piletimüüjatele ja reisikorraldajatele kavandatav rahaline vastutus vajab täiendavat analüüsi. Ettepaneku kohaselt peab piletimüüja või reisikorraldaja maksma reisijale 75% ühtse pileti hinnast hüvitisena ning lisaks tagama piletiraha tagasimakse või hüvitama ümbermarsruudi kulud, kui müüdud pileti puhul ei ole järgitud minimaalseid ümberistumisaegu ja reisija jääb seetõttu ühendusrongist maha. Selline hüvitismäär erineb märkimisväärselt teistest EL reisijate õiguste regulatsioonidest, kus kasutatakse üldjuhul madalamaid hüvitismäärasid või fikseeritud

16

16

hüvitissummasid. Samal ajal kohaldatakse vedajatele tavapäraseid hilinemishüvitisi, mis on üldjuhul 25% või 50% piletihinnast. Seetõttu vajab selgitamist ja põhjendamist, kas kavandatud vastutus on rikkumise raskusega võrreldes proportsionaalne. Kõrge vastutus võib olla eriti problemaatiline väiksemate vahendajate jaoks. Praktikas võib mõne euro suuruse vahendustasu eest müüdud mitmesaja eurose pileti puhul tekkida kohustus maksta 75% piletihinnast hüvitisena ning lisaks kanda tagasimakse või ümbermarsruudiga seotud kulud. Sellisel juhul võib piletimüüja vastutus ületada tema teenustasu mitmekümnekordselt. Samuti võib see vähendada valmisolekut pakkuda keerukamaid või mitut vedajat hõlmavaid reisilahendusi. Riskide vähendamiseks võivad piletimüüjad eelistada pikema ümberistumisajaga või väiksema ühenduste arvuga marsruute. Selle tulemusena võivad just piiriülesed ja mitut vedajat hõlmavad reisid muutuda vähem nähtavaks või vähem kättesaadavaks, kuigi ettepaneku eesmärk on nende kasutamist suurendada. Määruse ettepanekus pakutud automaatne hüvitus reisijale 75% ulatuses piletihinnast on kaheldav ka võlaõiguslikust vaatepunktist, kuivõrd toimib selliselt rohkem sanktsiooni kui hüvitisena. Võlaõiguslikult peaks hüvitise suurus olema seotud rikkumisega tekitatud kahju, riski või vähemalt rikkumise olulisusega, mitte kujunema karistusliku iseloomuga makseks. Seetõttu peame oluliseks täiendavalt hinnata, kas kavandatud 75% hüvitismäär on eesmärgi saavutamiseks proportsionaalne ning kas see ei too kaasa soovimatut mõju konkurentsile, innovatsioonile, reisivalikute mitmekesisusele ja piiriüleste rongiühenduste müügile.

6. KAASAMINE JA KOOSKÕLASTAMINE

Seisukohtade ettevalmistamisel on küsitud määruste eelnõude kohta sisendit ja seisukohti Justiits- ja Digiministeeriumilt, Kliimaministeeriumilt ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumilt.

Kaasatud sektoriorganisatsioonide nimekiri on lisatud lisas 1. Kaasatud osapoolte märkused ja ettepanekud ning nendega arvestamine on esitatud seletuskirja lisas 2.

1

1

SELETUSKIRI

Eesti seisukohad reisijate paketi määruste ettepanekutele, mis käsitlevad rongipiletite müüki ja millega muudetakse määrust (EL) 2021/782 seoses ühtse piletiga reisijate kaitsega

1. SISSEJUHATUS

Vabariigi Valitsuse seisukohad esitatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruste ettepanekute kohta, mis käsitlevad rongipiletite müüki ja millega muudetakse määrust (EL) 2021/782 seoses ühtse piletiga reisijate kaitsega.

Määruste ettepanekute üldine eesmärk on toetada Euroopa Liidu säästva ja aruka liikuvuse strateegia elluviimist ning erinevate transpordiliikide reisijate õiguste tugevdamist aidates sellega stimuleerida ühistranspordi kasutamist ning sellest tulenevalt täita roheleppe eesmärke. Rongipiletite müüki käsitleva määruse ettepaneku1 eesmärgiks on soodustada konkurentsiolukorda internetipõhise piletimüügi turul, reguleerides reisijaveoteenuse pakkujate ja internetipõhise piletimüügi teenuse pakkujate vahelisi suhteid ning kehtestades turujärelevalve reeglid.

Määruse (EL) 2021/782 muutmise ettepaneku2 eesmärgiks on lahendada selliste reisijate ebapiisav kaitse, kes teevad mitme veoettevõtja teenuseid hõlmavaid rongireise. Reisijad on sunnitud kasutama mitme raudteeveo-ettevõtja teenuseid paljude rongireiside, eelkõige piiriüleste ja pikamaareiside puhul. Isegi kui reisija ostab kogu reisi jaoks pileti ühe tehinguga ühel broneerimisplatvormil, ei liigitu ostetud pilet liidus kehtiva õiguse alusel sageli otsepiletiks. Selle tulemusena võib reisijal, kes on teenuse hilinemise või tühistamise tõttu ühendusreisist maha jäänud, puududa õigus abile, marsruudi muutmisele, tagasimaksele või hüvitisele, hoolimata tema mõistlikest ootustest, et ta on kaitstud kogu reisi vältel.

Ettepanekute näol on tegemist osaga komisjon poolt 2026. aasta mais välja toodud reisijate paketiga3, mille eesmärk on muuta ELis riigisiseste ja piiriüleste reiside planeerimine, broneerimine ja piletite ostmine reisijate jaoks lihtsamaks, läbipaistvamaks ja sujuvamaks. Kuigi paketi keskmes on raudteetransport, ei piirdu see ainult sellega. Lisaks rongipiletite ja raudteereisijate õiguste reformile sisaldab pakett ka mitmeliigilise broneerimise määruse ettepanekut, mis käsitleb erinevate transpordiliikide, sealhulgas raudtee-, lennu-, maantee- ja veetranspordi teenuste otsimist, võrdlemist ja broneerimist.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse eelnõu, mis käsitleb rongipiletite müüki (COM(2026)232)

Transport tekitab ligikaudu 25 % ELi kasvuhoonegaaside koguheitest ning see heide on viimastel aastatel suurenenud. Kuna raudteetransport on suures osas elektrifitseeritud ja energiatõhus transpordiliik, peaks raudteeveoteenuste laialdasem kasutuselevõtt aitama

1 Euroopa Komisjon. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, mis käsitleb rongipiletite müüki. 2 Euroopa Komisjon. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega muudetakse määrust (EL) 2021/782 seoses ühtse piletiga reisijate kaitsega. 3 European Commission. Passenger Package. – Passenger Package - Mobility and Transport - European Commission.

2

2

vähendada transpordisektori kasvuhoonegaaside heidet ja energiatarbimist.

2020. aastal hõlmas raudteetransport 5,1 % ELi liikmesriikide vahelisest reisijateveost ja 11,5 % ELi liikmesriikide vahelisest kaubaveost, kuid üksnes 0,4 % ELi transpordist tulenevast kasvuhoonegaaside heitest. Raudteetransport on väga energiatõhus – see moodustab vaid 0,6 % kõigi transpordiliikide energiatarbimisest4 ELis – ja enamik raudteeliiklusest toimub elektrifitseeritud liinidel. ELi poliitikaga on raudteetransporti järjepidevalt edendatud, tuginedes mitte üksnes energia ja heitega seotud eelistele, vaid ka raudteetranspordi selgele sotsiaal-majanduslikule kasule, kõrgele ohutustasemele ja suutlikkusele edendada territoriaalset ühtekuuluvust.

Tõhus piletimüügisüsteem on raudtee-reisijateveo turu toimimiseks hädavajalik. Pärast nelja seadusandliku raudteepaketi vastuvõtmist on ühtne Euroopa raudteepiirkond konkurentsile avatud, mille tulemuseks on parema, mitmekesisema ja taskukohasema teenuse pakkumine reisijatele. 2024. aastal kasvas ELi raudteedel reisijate läbitud kilomeetrite arv 5,8 %5, mis oli tingitud tarbijate suurest nõudlusest ja uute teenuste, sh uute raudteeveoettevõtjate teenuste turuletoomisest. Kuigi ühtse Euroopa raudteepiirkonna muude põhielementide (nt ühise taristu arendamine, parem koostalitlusvõime ja läbilaskevõime parem haldamine) puhul on tehtud märkimisväärseid edusamme, kujutab rongipiletite müük endast endiselt märkimisväärset struktuurset nõrkust. Jaemüügisektori digipööre, mis on toimunud teistes sektorites (hotellindus ja lennureisid), ei ole raudteesektoris teoks saanud. Raudteeveoturu aeglasem avamistempo võrreldes näiteks lennureisiteenustega on toonud kaasa märkimisväärsed erinevused vastavatel internetipõhise piletimüügi turgudel.

Turgu valitsevad ettevõtjad tegutsevad pääsuvalitsejatena ja osutavad valdavat enamikku raudtee-reisijateveo teenustest, omades samal ajal ka oma internetipõhise piletimüügiteenuse osutajat. Need ettevõtjad võivad teha järgmist: i) kasutada oma turgu valitsevat seisundit selleks, et seada konkureerivad internetipõhise piletimüügiteenuse osutajad ebasoodsasse olukorda, jagades andmeid ja teenuseid valikuliselt ning ii) välistada konkureerivad raudteeveo-ettevõtjad, keeldudes müümast asjaomaste konkureerivate ettevõtjate pakutavaid pileteid oma peamise internetipõhise piletimüügiteenuse kaudu. Selline olukord piirab hindade läbipaistvust ja vähendab uute ettevõtjate nähtavust tarbijate jaoks, õõnestades uute raudteeveoteenuste ärilist põhjendatust, mis muul juhul suurendaksid taskukohasust ja soodustaksid üleminekut ühelt transpordiliigilt teisele. Uute veoettevõtjate puhul on tõhus internetipõhine piletimüügiteenus klientideni jõudmiseks väga oluline. Tarbijate jaoks on rongipiletite ostmine liiga keeruline, eelkõige kui reisitakse piiriüleselt või kui reis hõlmab mitme eri ettevõtja rongide kasutamist. Seda tunnistati 2024.–2029. aasta poliitilistes suunistes6, kus märgiti, et inimestel peaks olema võimalus kasutada avatud broneerimissüsteeme, et osta üleeuroopalisi reise mitme teenuseosutaja käest.

Esile on kerkimas sõltumatud internetipõhise piletimüügiteenuse osutajad, kuid nende kasv piletimüügiturul on endiselt tagasihoidlik. Kuna raudteeveo-ettevõtjate arv kasvab ja

4 Komisjoni aruanne Euroopa Parlamendile ja nõukogule, Üheksas aruanne raudteeturu arengu seire kohta vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2012/34/EL artikli 15 lõikele 4, COM(2025) 439 final, https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:52025DC0439 5 Eurostat, „Rail passenger transport increased by 5.8 % in 2024“ (Raudtee-reisijatevedu suurenes 2024. aastal 5,8 %), uudisartikkel, 31. oktoober 2025, Rail passenger transport increased by 5.8% in 2024 - News articles - Eurostat 6 Ursula von der Leyen, „Europe’s Choice – Political guidelines for the next European Commission 2024-2029“ (Euroopa valik – poliitilised suunised järgmisele Euroopa Komisjonile 2024–2029), https://commission.europa.eu/document/download/e6cd4328-673c-4e7a-8683-f63ffb2cf648_en

3

3

piletimüügiteenused võivad killustuda, on reisijate jaoks üha olulisem, et pileteid oleks võimalik leida, võrrelda, kombineerida ja broneerida ühes kohas.

Käesolevas ettepanekus käsitletakse eespool nimetatud probleeme piletimüügiturul. Esiteks kohustab see raudteeveoteenuste osutajaid ja -korraldajaid jagama taotluse saamise korral oma raudteetooteid internetipõhise piletimüügiteenuse osutajatega.

Teiseks kohustab käesolev ettepanek raudteeveo-ettevõtjaid, kelle turuosa on vähemalt 50 % riiklikest raudteeveoteenustest, avama oma internetipõhise piletimüügiteenuse igale taotluse esitanud raudteeveoteenuste osutajale ja -korraldajale. Praegu omavad raudtee reisijateveoteenuste turul 50 % või sellest suuremat turuosa ainult turgu valitsevad riigi omandis olevad ettevõtjad ning nagu eespool selgitatud, on neil tänu oma omandatud kaubamärgi tuntusele ja väljakujunenud internetipõhisele piletimüügiteenusele märkimisväärne turuosa ka riiklikel rongipiletiturgudel. See 50 % künnis põhineb asjaomasel kohtupraktikal ja komisjoni otsustuspraktikal ELi konkurentsieeskirjade kohaldamisel.

Ettepanekuga kehtestatakse teatavad tingimused lepingutele, mis sõlmitakse eespool nimetatud kohustuste täitmiseks. Nende tingimustega tagatakse, et pooltele, kellel on õigus või kohustus sõlmida ärileping, ei kehtestata ebamõistlikke tingimusi ja ka nemad ei saa kehtestada selliseid tingimusi.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse eelnõu, millega muudetakse määrust (EL) 2021/782 seoses ühtse piletiga reisijate kaitsega (COM(2026)233)

Peamine probleem, mida käesoleva ettepanekuga püütakse lahendada, on selliste reisijate ebapiisav kaitse, kes teevad mitme veoettevõtja teenuseid hõlmavaid rongireise. Reisijad on sunnitud kasutama mitme raudteeveo-ettevõtja teenuseid paljude rongireiside, eelkõige piiriüleste ja pikamaareiside puhul. Isegi kui reisija ostab kogu reisi jaoks pileti ühe tehinguga ühel broneerimisplatvormil, ei liigitu ostetud pilet liidus kehtiva õiguse alusel sageli otsepiletiks. Selle tulemusena võib reisijal, kes on teenuse hilinemise või tühistamise tõttu ühendusreisist maha jäänud, puududa õigus abile, marsruudi muutmisele, tagasimaksele või hüvitisele, hoolimata tema mõistlikest ootustest, et ta on kaitstud kogu reisi vältel.

Poliitilised suunised Euroopa Komisjonile aastateks 2024–2029 sisaldavad selget eesmärki tagada, et eurooplastel on võimalik osta ühtne pilet ühel broneerimisplatvormil ja kasutada reisija õigusi kogu reisi vältel. Sidusrühmadega peetud konsultatsioonid näitasid, et tarbija- ja reisijaorganisatsioonid toetavad tugevalt reisijate kaitses ilmnenud lünkade kaotamist. Seda toetust väljendati tagasisidekorjes, mille komisjon viis läbi 2025. aasta juulist septembrini. Seevastu raudteeveo-ettevõtjad on väljendanud selle algatuse suhtes kahtlusi, hoiatades rongipiletite hinna tõusu eest.

Ettepanek põhineb vajadusel kaotada olemasolevad lüngad reisijate kaitses ja kohandada õigusraamistikku üha laiemalt leviva tavaga osta mitme veoettevõtja teenuseid hõlmavaid mitmest etapist koosnevaid reise ühe tehinguga ühel broneerimisplatvormil. Ettepaneku kohaselt on isikule, kellel on pilet mitme veoettevõtja teenuseid hõlmava reisi jaoks, tagatud kaitse (abi, tagasimakse, marsruudi muutmine, hüvitis), kui ta jääb varasema teenuse hilinemise või tühistamise tõttu ühendusreisist maha. Selleks võetakse ettepanekuga kasutusele mõiste „ühtne pilet“, mis on määratletud kui „kehtiv mis tahes vormis tõend, mis kinnitab otsepileti olemasolu või kahe või enama veolepingu sõlmimist reisi jaoks, mis ostetakse raudteeveo-ettevõtjalt, piletimüüjalt või reisikorraldajalt ühe äritehingu raames“.

4

4

Üldpõhimõttena on tegemist teretulnud algatustega EL-sisese liikuvuse parendamiseks. Siiski jääb praeguste uute määruste kehtestamise ettepanekute puhul küsimus regulatsioonide üleküllusest. Osaliselt kattuvate õigusaktide puhul tuleb vältida ohtu, kus reisijate õigusi reguleeriv raamistik muutub sedavõrd ebaselgeks, et lõpptulemusena soovitud eesmärki ei saavutata. Lisaks jääb tänasel kujul ettepanekute puhul täpsustamata olulisi tehnilisi detaile, mis võivad lõpptulemusena muuta teenuste pakkumise tänasest keerulisemaks, kuid ei täida siiski eesmärki pakkuda kõigile turuosalistele ühtne stardiplatvorm.

Koostajad

Seisukohad ja seletuskirja Vabariigi Valitsuse protokollilise otsuse eelnõule on koostanud Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi ühistranspordiosakonna nõunik Jaak Simon ([email protected]).

Valdkonna eest vastutab Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi regionaalarengu asekantsler Sigrid Soomlais.

2. EUROOPA LIIDU ASJA SISU JA VÕRDLEV ANALÜÜS

2.1 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse eelnõu, mis käsitleb rongipiletite müüki (COM(2026)232)

Koos Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse eelnõuga, mis käsitleb mitmeliigilist broneerimist ja millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 80/2009 ((COM(2026)231), on algatuse eesmärk lihtsustada reisijate jaoks mitmeliigilise transpordi puhul piletite leidmist, võrdlemist ja broneerimist, kasutades mitmeliigilise transpordi digiplatvormide pakutavaid teenuseid. Ettepanek COM(2026)232 keskendub raudteetranspordile, soodustades rongipiletite kättesaadavust veebiplatvormidel ja asjaomaseid hindu.

Ettepanekuga sätestatakse uus määrus, mille struktuur ja sisu on järgmine:

Artikkel 1 määrab kindlaks määruse reguleerimiseseme. Määruse esemeks on raudteeveoteenuse osutajate ja teatavate internetipõhise rongipiletimüügi teenuse osutajate kohustused seoses raudteeveoteenuse kohta teabe esitamisega ning ärilepingute sõlmimisega raudteetoodete kuvamiseks, edasisuunamiseks, edasimüümiseks või turustamiseks.

Artikkel 2 sätestab määruse kohaldamisala. Määrust kohaldatakse raudteeveoteenuse osutajatele ja internetipõhise piletimüügiteenuse osutajatele. Rööbasteede kontekstis määrust ei kohaldata muuhulgas trammidele, ajaloolistele ja puhtalt turismiotstarbelistele raudteeteenustele (raudteeseaduse kontekstis kitsarööpmeline raudtee) ning raudteedele, mis ei ole ühenduses avaliku raudteega. Määrus ei kohaldu ka veebipõhistele otsingumootoritele.

Artikkel 3 esitab mõistete loetelu.

Artikkel 4 kehtestab raudteeveoteenuse osutajatele kohustuse pakkuda internetipõhise piletimüügiteenuse osutajatele sisu (jagamiskohustus). Sisu, s.o oma raudteetoodete kuvamiseks, edasisuunamiseks, edasimüümiseks või turustamiseks piletimüügikeskkonnas peab raudteeveoteenuse osutaja sõlmima piletimüügiteenuse osutajaga ärilepingu. Artikkel

5

5

sätestab ka nimetatud ärilepingu sõlmimise tähtajad. Läbirääkimised lepingu sõlmimiseks peavad algama kahe kuu jooksul alates internetipõhise piletimüügiteenuse osutaja taotluse saamisest ning üldjuhul sõlmitakse leping kaheksa kuu jooksul alates taotluse saamisest.

Artikkel 5 kehtestab internetipõhise rongipiletimüügi teenuse asendamatute osutajate kohustuse majutada raudteetooteid (majutamiskohustus). Internetipõhise piletimüügiteenuse osutajaid käsitatakse internetipõhise rongipiletimüügi teenuse asendamatute osutajatena, kui nad on vertikaalselt integreeritud raudteeveo-ettevõtjaga, kes määruse artikli 7 kohaselt on määratud asjaomases liikmesriigis märkimisväärset turuosa omavaks raudteeveo-ettevõtjaks.

Artikkel 6 kehtestab piirangud tingimustele, mida raudteeveoettevõtjad ja internetipõhise rongipiletimüügi teenuse asendamatud osutajad, mida peab sõlmitavates ärilepingutes järgima. Artikliga jäetakse komisjonile õigus rakendusaktidega kehtestada üksikasjalikud sätted õiglaste ja mittediskrimineerivate tingimuste ühtlustatud tõlgendamise kohta ärilepingutes.

Artikkel 7 defineerib märkimisväärse turuosaga raudteeveo-ettevõtja mõiste. Raudteeveo- ettevõtja määratakse liikmesriigi raudteeveoturul märkimisväärset turuosa omavaks raudteeveo-ettevõtjaks, kui ta selles liikmesriigis osutab reisijakilomeetrites vähemalt 50 % raudtee-reisijateveo teenustest.

Artikkel 8 kehtestab broneerimisperioodi, mille jooksul peavad piletid olema müügiks kätte saadavad. Raudteeveoteenuse osutajad teevad raudteeveoteenuse piletid müügiks kättesaadavaks vähemalt viis kuud enne asjaomase raudteeveoteenuse osutamist, tingimusel et see on kantud liiklusgraafikusse. See nõue ei piira raudteeveoteenuse osutaja võimalust muuta edaspidi oma hindu või lisada liiklusgraafikusse uusi teenuseid. Lisandunud teenuste piletid tehakse kättesaadavaks viivitamata pärast liiklusgraafikusse lisamist.

Artikkel 9 kirjeldab riikliku täitevasutuse määramist.

Artikkel 10 kirjeldab riikliku täitevasutuse ülesandeid. Täitevasutuse ülesandeks on määruse täitmise seire, kaebuste menetlemine ning rikkumiste korral karistuste määramine. Täitevasutuse otsused on avalikud.

Artikkel 11 kirjeldab täitevasutusele kaebuste esitamise ja menetlemise korda.

Artikkel 12 sätestab liikmesriikidele määruse rikkumise eest karistuste kehtestamise kohustuse.

Artikkel 13 sätestab komiteemenetluse.

Artikkel 14 sätestab komisjoni kohustuse esitada viis aastat pärast määruse kohaldamise algust aruanne määruse rakendamise ja mõju kohta.

Artikkel 15 sätestab määruse jõustumise kuupäeva.

2.2 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse eelnõu, millega muudetakse määrust (EL) 2021/782 seoses ühtse piletiga reisijate kaitsega (COM(2026)233)

Ettepanekuga muudetakse määrust (EL) 2021/782. Eelnõu koosneb kahest artiklist:

Artikkel 1 sisaldab seni kehtivas määruses tehtavaid muudatusi. Lõikega 1 lisanduvad

6

6

täiendavad mõisted „otsepilet“7, „ühendusreisist mahajäämine“8, „ühtne pilet“ ja „öörongiteenus“9. Lõikes 2 sätestatakse raudteeveo-ettevõtjate, piletimüüjate ja reisikorraldajate vastutus ühtse pileti pakkumisel. Lõikega kolm täiendatakse sätet, millega kehtestatakse hüvitise miinimummäärad, mida on reisijal õigus saada hilinemise korral. Läbi täienduse kehtivad hüvitise määrad ka ühtse pileti ostnud reisijatele.

Artikkel 2 sätestab määruse jõustumise kuupäeva.

3. EUROOPA LIIDU ASJADE VASTAVUS SUBSIDIAARSUSE JA PROPORTSIONAALSUSE PÕHIMÕTETELE

Subsidiaarsus Mõnes liikmesriigis on kehtestatud õigusaktid, milles juba käsitletakse rongipiletimüüki või sellise müügi aspekte.  ELi-sisesed piiriülesed ja pikamaareisid nõuavad siiski kogu ELi hõlmavat lähenemisviisi, et tagada ühtlustatud eeskirjad nii ettevõtjatele, avaliku sektori asutustele kui ka piletimüüjatele. Lisaks tagatakse ELi tasandi õigusaktidega, et kõigi liikmesriikide kodanikud saavad kasu raudteepiletite paremast kättesaadavusest ja broneeritavusest, mis annab neile võimaluse valida oma reiside, sealhulgas piiriüleste reiside tarbeks kestlik transpordiliik. Kuna turu avamisel on tehtud edusamme ja raudteeveoturule on ilmunud uusi ettevõtjaid, aitavad ELi tasandi õigusaktid muuta need uued turuletulijad nähtavaks ELis tegutsevatel piletimüügisaitidel. See on eriti oluline piiriüleste teenuste puhul, et tagada raudteeveotoodete võrdne kättesaadavus kodanikele mõlemal pool piiri.   Internetipõhise piletimüügi eeskirjade erinev rakendamine liikmesriikide ja kohalike omavalitsuste poolt võib turgu veelgi killustada. See võib suurendada kulusid ning vähendada internetipõhise piletimüügiteenuse osutajate, ametiasutuste, ettevõtjate ja transpordikasutajate saadavat kasu. ELi tasandi sekkumine on vajalik, et vältida lahknevaid soovimatu mõjuga strateegiaid.

Rongiga reisimine ELis tähendab üha sagedamini piiriülest või pikamaareisi, mis hõlmab mitme raudteeveo-ettevõtja teenuseid. Sellises olukorras ei piisa üksnes riiklikest meetmetest, kuna reisijate õigused ja veoettevõtjate kohustused ulatuvad tihti kaugemale ühe liikmesriigi territoriaalsest pädevusest. Erinevad riigisisesed õigusnormid kohaldamisala ja täitmise tagamise kohta tekitaksid vastuolusid ja õiguskindlusetust. Ettepanekuga tagatakse reisijate kaitse ühesugune tase kogu ELis. Olemasolevad vabatahtlikud koostöökokkulepped ei ole siduvad ega taga reisijatele piisavalt ulatuslikku kaitset ega õiguskindlust. Kuna paljud raudteeveo-ettevõtjad tegutsevad üha enam mitmes liikmesriigis, on ühetaoliste õiguste tagamine ja reisijate kaitsmine ühendusreisist mahajäämise korral võimalik vaid liidu tasandil. ELi tasandi meetmed tagaksid ühtlustatud ja kohtulikult kaitstava õiguse tagasimaksele, marsruudi muutmisele, hüvitisele ja abile reiside puhul, mis hõlmavad mitme raudteeveo- ettevõtja teenuseid. Need toetaksid siseturu nõuetekohast toimimist, tagaksid veoettevõtjatele võrdsed tingimused ja kindlustaksid reisijatele samal tasemel kaitse olenemata sellest, kus nad

7 pilet või piletid, mis tõendavad sellise veolepingu olemasolu, mis on sõlmitud järjestikusteks raudteeveoteenusteks, mida osutab üks või mitu raudteeveo-ettevõtjat. 8 olukord, kus reisijal jääb rongireisi vältel, mille jaoks on ostetud ühtne pilet, kasutamata üks või mitu teenust seetõttu, et üks või mitu eelnevat teenust hilines või tühistati, või seetõttu, et teenus väljus enne sõiduplaanis märgitud aega. 9 raudtee-reisijateveo teenus, mida sõiduplaani kohaselt osutatakse peamiselt öösel, kasutades täielikult või osaliselt veeremit, mis on varustatud spetsiaalsete magamiskohtadega, nagu magamisasemed, kupeed või magamiskabiinid.

7

7

liidus reisivad. Samuti suurendaksid ühtlustatud õigused raudteetranspordi atraktiivsust ja toetaksid laiemaid ELi eesmärke, nagu keskkonna- ja transpordipoliitikas seatud sihid.

Proportsionaalsus Käesolev ettepanek võimaldab tarbijatel saada kasu suuremast raudteeveotoodete valikust ja nende lihtsamast valikuprotsessist. Samal ajal tugevdab see rongipiletite internetipõhise müügiteenuse osutajate positsiooni ning laiendab väiksemate raudteeveo-ettevõtjate ja uute turuletulijate juurdepääsu rongipiletite asendamatutele müügikanalitele. Seda tehes parandatakse käesoleva ettepanekuga ühtse Euroopa raudteepiirkonna toimimist (ja ühtse turu toimimist üldisemalt) ning toetatakse ELi majandusliku, sotsiaalse ja territoriaalse ühtekuuluvuse eesmärki. Selgete ja ühtlustatud eeskirjadega ELi tasandi meetmed kõrvaldavad raudteeveo-ettevõtjate ja internetipõhise piletimüügiteenuse osutajate ees seisvad takistused ning muudavad rongireisid atraktiivsemaks. See omakorda toetab ELi tasandi eesmärke muuta transpordisektor keskkonnahoidlikumaks. 

Käesolevas ettepanekus esitatud poliitilised valikud ei lähe kaugemale sellest, mis on vajalik kindlakstehtud puuduste kõrvaldamiseks rongireisijate kaitses, eriti juhul, kui ostetud ühtne pilet hõlmab mitme raudteeveo-ettevõtja teenuseid. Nagu on näidatud käesolevale algatusele lisatud komisjoni talituste töödokumendis, tagavad valitud meetmed asjakohase tasakaalu reisijate õiguste suurenemise ning raudteeveo-ettevõtjate, vahendajate ja riiklike haldusasutuste tarbetu koormuse vältimise vahel. Kavandatud muudatused võimaldavad sihipäraselt laiendada olemasolevaid õigusi (teave, tagasimakse, marsruudi muutmine, abi ja hüvitis), et tagada nende tõhus kohaldamine ühendusreisist mahajäämise korral. Asjaomased meetmed piirduvad rangelt sellega, mis on vajalik õiguskindluse ja reisijate ühetaolise kaitse tagamiseks kogu liidus. Samal ajal ei tekitata nendega veoettevõtjatele ega riiklikele täitevasutustele ebaproportsionaalseid haldus- või rahalisi kohustusi. Ettepanek sisaldab kõige sobivamat vahendit, et i) saavutada reisijate kaitse soovitud tase; ii) tagada õiguste järjekindel kohaldamine piiriüleste ja mitme veoettevõtja teenuseid hõlmavate reiside puhul ning iii) toetada siseturu nõuetekohast toimimist. Ettepanek on kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud proportsionaalsuse põhimõttega. Üksikasjalikum selgitus on esitatud ettepanekule lisatud komisjoni talituste töödokumendis, millest nähtub, et valitud meetmed on tulemuslikud ja tõhusad ega lähe poliitiliste eesmärkide saavutamiseks vajalikust kaugemale.

4. ESIALGSETE MÕJUDE ANALÜÜSI KOKKUVÕTE

4.1. Mõju majandusele ja ettevõtete halduskoormusele

Ettepaneku COM(2026)232 otsest mõju Eesti ettevõtjatele on esialgselt keeruline hinnata. Eestis kvalifitseerub märkimisväärse turuosaga raudteeveo-ettevõtjaks riigi omanduses olev äriühing AS Eesti Liinirongid (edaspidi Elron), kes käesoleval hetkel vastutab kogu reisijateveoteenuse pakkumise eest Eesti territooriumil. Internetipõhise rongipiletimüügi teenuse asendamatu osutaja definitsioonile vastavat ettevõtet täna Eestis ei ole ning teadaolevalt puudub kavatsus ka sellise ettevõtte loomiseks. Piletimüük toimub täna läbi hankemenetluse leitud piletimüügiteenuse pakkuja, seda ka juhul, kui pilet ostetakse läbi Elroni veebilehe.

Määrusega täpsustuvad sisuliselt Elroni miinimumkohustused tulevaste lepingute sõlmimisel. Samas ei ole selge, millisel määral mõjutab määruse rakendamine Elroni võimalust hoida ja arendada välja kujunenud kliendisuhteid, mõjutades sellega potentsiaalset piletitulu. Eesti turu väiksusest tulenevalt ei ole üheselt selge ka see, kuidas mõjutab uute reeglite rakendamine võimekust uute platvormidega turule tulla või olemasolevaid lahendusi uuendada. Tulubaasi killustumine võib väiksemate turuosaliste liitumise soodustamise asemel viia hoopis

8

8

olukorrani, kus kaovad käibevahendid teenuste töös hoidmiseks.

Ettepanek COM(2026)233 täpsustab Eesti kontekstis veoettevõtjate vastutust täna toimival Tallinn-Vilnius rongiliinil. Tartu-Riia liini teenindab täies ulatuses Elron. Täiendav potentsiaalne mõju tekib Rail Balticu piiriüleste teenuste käivitumisel. Reisijate kaitse põhimõtete laiendamine ühtse pileti ostjatele ja potentsiaalse öörongiga reisijatele eemaldab õigusliku lünga nende teenuste osutamisel.

Ettepanekud ei näe ette uut regulaarset aruandekohustust. Täiendav halduskoormus saab tekkida täitevasutuse järelevalve teostamisest, kui osutub vajalikuks seire käigus või kaebuste esitamisel andmete koondamist ja täitevasutusele esitamist. Elroni puhul saab täiendava halduskoormusena käsitleda ka vajadust koostada ja sõlmida ärilepinguid tänasest suurema hulga piletimüügiteenuse pakkujatega.

4.2. Mõju riigiasutuste töökorraldusele ja riigieelarvele

Mõju riigieelarvele ja riigiasutuste töökorraldusele tuleneb kohustusest määrata määruse rakendamise järelevalveks täitevasutus ning tagada sellele ülesannete täitmiseks vajalikud volitused, valdkondlik pädevus ja ressursid. Eestis ei täida praegu ükski ametkond määruses kavandatud ülesandeid, mistõttu eeldaks täitevasutuse määramine siseriikliku õiguse muutmist, olemasolevate ülesannete laiendamist ning täiendava haldus- ja järelevalvevõimekuse loomist. 16.07.2026 toimunud mitmeliigilise transpordi töögrupis avaldas Euroopa Komisjon seisukoha, et täitevasutuseks peaks olema liikmesriigi raudtee tururegulaator. Eestis täidab tururegulaatori rolli Konkurentsiamet. Täiendav kulu võib tekkida muu hulgas kaebuste menetlemisest, olulise turupositsiooniga teenuseosutajate tuvastamisest, järelevalvemenetlustest, karistuste kohaldamisest ning koostööst teiste liikmesriikide täitevasutustega.

Arvestades turu väiksust, siis menetlustoimingute aastane maht on eeldatavalt väike. Sellest hoolimata tuleb arvestada vajaliku pädevuse (sh isikuandmete kaitse alase) tekitamise ja hoidmisega seotud kulutustega.

4.3. Sotsiaalne mõju

Määrus puudutab teenusepakkujate omavahelisi suhteid, seega otsene sotsiaalne mõju puudub. Piiratud kaudne sotsiaalne mõju võib tekkida eelkõige sellest, et täpsemalt määratletud õigused ja kohustused soodustavad ja lihtsustavad rongipiletite pakkumist. Piletimüügiteenuse areng muudab rongitranspordi teenuse kättesaadavamaks, laiendades inimeste liikumisvõimalusi.

Ühtse piletiga reisijate kaitse ettepanekud laiendavad reisijate õigusi ka toodetele ja teenustele, mis täna on üheselt reguleerimata. Täna on see mõju Eesti kontekstis piiratud, sest on seotud vaid väikesemahuliste rahvusvaheliste teenustega. Rail Balticu valmimisel on prognoositav sotsiaalse mõju oluline kasv, sest ettepanek tõstab rahvusvahelistel raudteeliinidel reisijate kindlustunnet, millel on positiivne mõju teenuse atraktiivsusele.

5. EESTI SEISUKOHAD JA PÕHJENDUSED

1. Eesti toetab Euroopa Liidu ühtse raudteepiirkonna kontekstis rongipiletite määruse ettepaneku eesmärki parandada sõltumatute piletimüüjate ligipääsu rongipiletitele ja -andmetele, kuna see võib suurendada konkurentsi piletimüügi turul, parandada reisijate valikuvõimalusi ning toetada rahvusvaheliste ja mitut vedajat hõlmavate reiside müüki.

9

9

Algatuse positiivse küljena võivad võimalus osta eri vedajate teenuseid ühe tehinguga ning piletite varasem kättesaadavus aidata reisijatel, reisikorraldajatel ja turismisektoril reise paremini planeerida ning seeläbi tervikuna parandada Eesti, kui sihtpunkti ligipääsetavust rahvusvahelistel turgudel. Algatus võib suurendada ka Eesti ja tulevase Rail Balticu nähtavust Euroopa reisiplaneerimise ja piletimüügi kanalites ning toetada kestlikumat reisimist.

Varasem piletimüük toetab turismi ja laiendab liikumisvõimalusi. Pikaajaline reiside planeerimine on oluline nii turistidele kui ka reisikorraldajatele ning varasema broneerimisvõimaluse puudumist on käsitletud ühe kitsaskohana ka Eesti turismi pika vaate eesmärkide saavutamisel. Näiteks on Elron märkinud, et rahvusvaheliste rongiühenduste pileteid on olnud võimalik müüa vaid ligikaudu kaks nädalat ette, mis raskendab reiside varajast planeerimist ja müüki. Varasema ettemüügivõimaluse piiratus võib suunata reisijaid valima muid transpordiliike. Konkreetne ajavahemik, mille jooksul peavad rongipiletid enne reisi müüki jõudma (ettepaneku kohaselt viis kuud), võib jääda läbirääkimistel ka eraldi arutelukohaks.

2. Eesti taotleb turu väiksusest tulenevalt erandit määruse kohaldamisel, soovides riigisiseste piletimüügiteenuste kohta kehtivate nõuete eraldamist piirüleste teenuste nõuetest.

Komisjoni tuvastatud probleemid tulenevad peamiselt suurte liikmesriikide ja nende platvormide turustruktuuridest. Eesti reisijateveo turg on väike ning ülejäänud ühtsest raudteepiirkonnast võrdlemisi eraldatud. Teenuse maht on jätkuvalt jäänud alla 7 miljoni rongkilomeetri aastas. Lisandunud Tallinn-Riia-Vilnius ja Tartu-Riia raudteeliinid teenuse mahtu olulisel määral ei mõjuta. Reisijate aastane koguarv on käesoleval kümnendil jäänud alla 8 miljoni reisija aastas. See tähendab, et tulu, mida piletimüügiettevõtja saab piletite müügi vahendamisest ka monopoolses seisundis olles, jääb paratamatult piiratuks. Seetõttu ei ole selge, kas pakutav meede saavutab soovitud eesmärgi, kuna see võib tugevdada suurte ettevõtjate positsiooni piletimüügis, selle asemel et avada turgu laiemalt sõltumatute piletimüügiplatvormide jaoks. Vaba ligipääsu korral on oht olukorraks, kus turul juba lepingute alusel tegutsevate piletimüügipakkujate jaoks jääb piletimüügikäive sedavõrd madalaks, et ei võimalda enam vajalikke hooldus- ja arendustegevusi teha. Sellisel juhul on tegemist olukorraga, kus regulatiivselt on turule vaba ligipääs, kuid tegelikult eksisteerib oluline finantsbarjäär, mis võimaldab turul tegutseda vaid suurtel, mitme liikmesriigi turul tegutsevatel ettevõtjatel. Turu vabanemisel võib toimuda hetkeliselt mitmete pakkujate lisandumine, kuid lõppkokkuvõttes jääb tegutsema ikkagi vaid üks, suurimat finantsvõimekust omav teenusepakkuja.

Täna puudub Eestis määruse ettepaneku mõistes rongipiletimüügi teenuse asendamatu osutaja, s.o Elron ei paku piletimüügiteenust läbi tütarettevõtte. Erinevate piletimüügiettevõtjate võimalus teenuse pakkumiseks on tagatud läbi riigihankemenetluse, millega Elron hangib omale piiratud ajavahemikuks piletimüügiteenust. Võrreldes määruse ettepanekus sisalduva avatud ligipääsuga mudeli kasutuselevõtuga seotud võimalike mõjudega, on sellise mudeli sisenemisbarjäärid madalamad ning see sobib väikesel ja piiratud mahuga turul konkurentsiolukorra tagamiseks.

Hoolimata sellest, et täna ei paku Elron piletimüügiteenust, on laekuv piletitulu ja kliendisuhted avaliku teenuse osutamise jätkusuutlikkuse jaoks väga olulised. Lisaks ausa ligipääsu ja konkurentsi tagamisele on oluline, et raudteeveo-ettevõtjale säiliks võimalus vajadusel arendada lisaks oma müügikanalitele ka lojaalsuslahendusi ja kliendisuhteid. Ettepaneku

10

10

eelnõu artikkel 8 näeb ette raudteeveo-ettevõtja võimalust muuta edaspidi oma hindu või lisada liiklusgraafikusse uusi teenuseid, mille piletid tehakse kättesaadavaks viivitamata pärast liiklusgraafikusse lisamist. Sättest jääb ebaselgeks, kas raudteeveo-ettevõtjal on võimalik pakkuda ka selliseid lojaalsuslahendusi, mis ei sisaldu üldises piletimüügis.

Rahvusvaheliste ühenduste laienemisel on sellise reisijateveoteenuse puhul otstarbekam kohaldada määruse ettepaneku nõudeid, sest sellisel juhul on tegemist otseselt ühtse raudteepiirkonna koostalitlusvõimet toetavate meetmetega.

Juhul, kui erandi tegemist ei peeta võimalikuks, on ettepaneku kontekstis vajalik täpsemalt hinnata ettepaneku mõju väikestele turgudele.

3. Juhul, kui taotletavat erandit ei peeta võimalikuks kohaldada, peab Eesti oluliseks, et ettepanekutega ei kaasne väikese turu jaoks ebaproportsionaalset halduskoormuse kasvu ning rahalisi kulutusi ettevõtjatele ning avalikule sektorile. Raudteeveo-ettevõtjate ja piletimüügiteenuse osutajate vahelise koostöö tehnilised nõuded ja tasustamise tingimused peavad olema selgelt määratletud.

Eesti puhul tuleb arvestada, et raudtee reisijateveoteenuse ja sellega seotult ka piletimüügi teenuse turg on ELi kontekstis väga väike. See loob suuremate liikmesriikidega võrreldes teistsugused konkurentsitingimused, sh raudteeveoteenuse pakkumise mõistlikule korraldusele. Lisaks seab turu väiksus piiranguid ettevõtjate võimekusele teha investeeringuid piletimüügisüsteemi loomiseks ja arendamiseks.

Järelevalvefunktsiooni täitmise kontekstis oleks vajalik hinnata, kas regulatsioon on proportsionaalne väikeste riikide turgude suhtes, eelkõige kas märkimisväärse turuosaga raudteeveo-ettevõtja määratlemise 50% künnis on põhjendatud või kas see võiks väikestes liikmesriikides olla kõrgem või paindlikum. Täna on Eestis Elroni turuosa raudtee reisijateveol 100%. Praeguse ettepaneku järgi tähendab antud künnis sisuliselt automaatset reguleerimist isegi siis, kui tegelik konkurentsisurve tuleb piiriülestelt teenustelt või muudelt transpordiliikidelt (bussid, lennukid). Seetõttu ei saa üheselt öelda, et kavandatud kohustused on väikeste turgude puhul proportsionaalsed ning kas nendega kaasnev halduskoormus on põhjendatud.

Investeeringuvõimekuse vaates on oluline, et regulatsioon toetaks lisaks neutraalsele kuvamisele ka tehniliselt toimivate ja reisijale arusaadavate ühtsete piletitoodete tekkimist. Raudtee reisijateveo turul on reeglina tegutsemas riigi omanduses olevad veoettevõtjad, mida olulisel määral rahastatakse avaliku teenindamise lepingute alusel, võiks kaaluda EL-poolseid toetusmeetmeid piletimüügisüsteemide uuendamiseks. Hoolimata üleeuroopalise raudteevõrgustiku olemasolust, on paljud olemasolevad piletimüügisüsteemid loodud eelkõige siseriiklikuks kasutamiseks, nende ajakohastamine määruse valguses võib tekitada olulisi lisakulusid. Arvestada tuleb ka sellega, et nii piletitulu kui reisijateveo doteerimise määr ja põhimõtted on liikmesriigiti erinevad, mistõttu väiksemate riikide riiklikud raudteeveo- ettevõtjad ei pruugi suuta suuremate liikmesriikidega sammu pidada. Arvestades võimalike investeeringute vajadust kehtib sama ka väiksemate liikmesriikide turgudel piletimüügiteenust pakkuvate ettevõtete kohta.

Täieliku mitmeliigilise või üleeuroopalise turustusvõimekuse arendamine võib väikese kasutajabaasi korral olla majanduslikult ebamõistlik. Kui ühiskondlik eesmärk on laiem ligipääs või MaaS-tüüpi teenus, tuleb kulude kandja ja rahastusmudel eelnevalt selgelt määrata.

11

11

On oluline, et uued andmete jagamise kohustused ei tooks ettevõtjatele kaasa täiendavaid aruandlus- ega halduskohustusi. Reaalajamajanduse eesmärk on vähendada ettevõtjate halduskoormust automatiseeritud andmevahetuse kaudu. Määruse rakendamine peaks põhinema ettevõtete olemasolevates infosüsteemides tekkivate andmete korduvkasutamisel, mitte uute käsitsi täidetavate andmekohustuste loomisel. Ettevõtjalt ei tohiks nõuda samade andmete esitamist erinevates formaatides või erinevatele osapooltele. Uued nõuded peaksid soodustama automaatset andmevahetust olemasolevate äriprotsesside baasil ning looma eeldused halduskoormuse vähenemiseks nii ettevõtjate kui ka avaliku sektori jaoks.

Tehniliste lahenduste kontekstis on vajalik jälgida, et seatavad tingimused peavad olema objektiivsed, proportsionaalsed ja mittediskrimineerivad ning tuginema ühtsetele ELi standardliidestele. Ühekordsed liidestamise kulud ja püsikulud ei tohiks jääda ebaproportsionaalselt ühe osapoole kanda. Sellega seonduvalt tuleb järgida, et tasustamine peab olema läbipaistev. Kui rakendatakse tasu, peab see olema õiglane, mõistlik ja mittediskrimineeriv ning soovitatavalt seotud avaliku tasumetoodika või kulupõhisuse põhimõttega.

Kokkuvõtlikult ei tohiks turu avamine kaasa tuua ettevõtjatele ebaproportsionaalset investeerimis- või halduskoormust ega piirata põhjendamatult veoettevõtjate võimalust kujundada oma müügikanaleid ja ärimudeleid. Seetõttu peaksid võimalikud juurdepääsu- ja tehnilised nõuded olema järkjärgulised, tehnoloogianeutraalsed ning arvestama eelkõige ühenduse väiksemate veoettevõtjate olemasolevate süsteemide tehnilist valmisolekut ja arenduskulusid. Nõuete kavandamisel tuleb pidada silmas, et ettevõtjatele jääb võimalike lisakohustuste jaoks piisav ettevalmistusaeg, eriti kui kohustused eeldavad süsteemide arendamist, uute liidestuste loomist jne.

4. Eesti toetab transpordiandmete kättesaadavuse ja jagamise hõlbustamist, kuid peab sellisel juhul väga oluliseks, et andmevahetus põhineks kogu Euroopa Liidus ühtsel semantikal (vahetatava teabe tähendus on kõigi jaoks selge ja üheselt mõistetav), standardiseeritud andmemudelitel ning ühistel andmeformaatidel. Eesti peab rongipiletite müügi määruse ettepaneku puhul oluliseks, et lisaks regulatiivsele konkurentsiolukorra edendamisele tekiksid ka tegelikult tingimused, sealhulgas selged tehnilised standardid, isikuandmete kaitse nõuded, ning piletitulude jagamise põhimõtted, mis võimaldavad väiksematel ettevõtetel ligipääsu piletimüügiturule.

Määruse eesmärk ei saa olla üksnes andmete tehniline kättesaadavus. Reaalajamajanduse vaatest tekib tegelik väärtus alles siis, kui erinevad süsteemid mõistavad vahetatavaid andmeid ühtemoodi. Selleks peavad kasutatavad andmekoosseisud, mõisted, andmeelemendid ja klassifikaatorid olema harmoneeritud kogu Euroopa Liidus. Vastasel juhul jääb andmete ristkasutus piiratud ning liikmesriikides tekivad täiendavad ümberkujundamise ja tõlkimise kulud. On oluline, et määruse rakendamisel eelistataks ühiseid Euroopa andmemudeleid ning välditaks liikmesriigi või teenusepakkuja põhiseid erilahendusi.

Määruse eesmärk edendada konkurentsi ja digitaalsete teenuste arengut on saavutatav üksnes juhul, kui kõik turuosalised saavad kasutada samu andmevahetusmehhanisme võrdsetel tingimustel. Universaalsed liidesed ja avatud standardid vähendavad sõltuvust üksikutest platvormidest ning võimaldavad uutel teenusepakkujatel liituda ökosüsteemiga ilma täiendavate tehniliste erilahendusteta. Reaalajamajanduse seisukohast on oluline, et andmete jagamine toimuks standardiseeritud masin-masin liideste kaudu ning et ettevõtetel ei tekiks vajadust luua paralleelseid ühendusi või kohandusi erinevate liikmesriikide või platvormide

12

12

jaoks.

Kuigi ettepanek vähendab võimalusi diskrimineerivaks kuvamiseks ja ebaõiglasteks lepingutingimusteks, ei taga see, et suuremate piletimüügiteenuse pakkujate eelised püsivad jätkuvalt, sest eksisteerivad olemasolevad ärisuhted vedajatega, väljakujunenud tehnilised integratsioonid, tugevam läbirääkimispositsioon jne. Seega võib tekkida olukord, kus formaalselt on tingimused võrdsed, kuid tegelikud turule sisenemise tõkked jäävad alles või seisukohas number 2 väljendatud põhjustel väikese turu tingimustes hoopis kasvavad. See tähendab, et väiksemate ettevõtjate jaoks ei piisa väikesel avatud turul teenuse osutamiseks piletimüügikäibest genereeritu tulust.

Eelnõu ettepaneku artikli 6 lõike 1 punkti g kohaselt peab kohaldatav tasu olema „õiglane, mõistlik ja mittediskrimineeriv“. Määruse ühetaolise ja tõhusa kohaldamise huvides on oluline, et komisjon täpsustaks rakendusaktiga, kuidas hinnata raudteeteenuse osutajate ja internetipõhiste piletimüüjate vaheliste lepingute tasude ning tehniliste ja muude tingimuste mõistlikkust ja mittediskrimineerivust. Erinevate turusituatsioonide korral pole päriselt selge, kas nendele kriteeriumitele vastavus võib sõltuda turu iseloomust. Juhul, kui avatud turul tuleb väikeste ettevõtete ligipääsu tagamiseks rakendada olulisel määral täiendavat tasu, on sellel oluline mõju raudteeveo teenuse maksumusele. Eesti raudteeveoturg põhineb 100 % avaliku teenuse tellimisel riigi poolt ning sellega on seotud märkimisväärne avaliku reisijateveo toetus. Lisanduvad piletimüügiga seotud kulud tähendavad kas kallimaid pileteid või täiendavat koormust riigieelarvele.

Arvestada tuleb riskiga, et väiksemates liikmesriikides tegutsevate piletimüügiteenuse pakkujate suhtes realiseerub tulu ja kliendisuhte kannibaliseerimise risk. Juhul, kui piletitooteid müüakse mitmete kanalite kaudu ilma püsiva tasumudelita, võivad ka puhtas konkurentsiolukorras väheneda väiksemate pakkujate müügikanali käive. Sellega kahaneb või kaob omakorda võime rahastada piletimüügi arendust, süsteemide töökindlust ning kvaliteetset klienditeenindust.

Väiksemate ettevõtete turupositsiooni kontekstis tuleks määruse koostamisel kokkuvõtlikult arvestada väiksemate turuosaliste piiratud ressurssidega, luua ühtsed tehnilised standardid, et ei tekiks vajadust kohandada piletimüügiga seotud süsteeme erineva andmestruktuuriga. ning tagada õiglane vastutuse ning kulude ja kasude jaotus raudteeveo-ettevõtjate ning piletiteenuse pakkujate vahel.

Vajalik on tugevdada küberturvalisuse käsitlust. Eelnõu ettepaneku seletuskirjas on põhiõiguste kontekstis öeldud, et eelnõuga ei mõjuta põhiõiguste kaitset, sest isikuandmete töötlemine nii internetipõhise piletimüügiteenuse osutajate kui ka raudteeveo-ettevõtjate või raudteeveoteenuse korraldajate poolt peab olema kooskõlas kehtiva Euroopa õigusraamistikuga, eelkõige isikuandmete kaitse üldmäärusega (edaspidi IKÜM). Eelnõu ettepaneku sätete sõnastusest võib jääda mulje, justkui isikuandmete kaitset tuleb tagada üksnes vajaduse korral (vt art 6 lõige 3 punkt e alapunkt i ja 6 lõige 4 punkt c alapunkt i). Eelnõu ettepaneku koostajad võisid kasutada sõnu „vajaduse korral“ rõhutamaks, et neid nõudeid tuleb rakendada vaid siis, kui toimub isikuandmete töötlemine. Samas ei ole vastasel juhul IKÜMit vaja kohaldada ning seetõttu võib normi subjektidel jääda mulje, et neil on ka isikuandmete töötlemise puhul teatav kaalumisruum, kas IKÜMit järgida või mitte. Viimast siiski IKÜM oma laia kohaldamisala tõttu ei võimalda.

5. Eesti jaoks on oluline, et määruse ettepanekus sätestatu, sh täitevasutuste poolt järelevalve teostamine ja kaebuste lahendamine sobitub Eesti õiguskorda ega

13

13

sekku kohtu pädevusse.

Algatusega reguleeritakse rongipiletite müüki, mh nähakse ette kontraheerimissund ehk lepingu sõlmimise sund nii artiklis 4 kui ka artiklis 5, samuti on algatuses lepingutingimuste regulatsioon (mh keeld ebaõiglasteks lepingutingimusteks). Eesti võlaõiguse loogikas on lepinguvabadus keskne põhimõte ning lepingu sõlmimise sund on erandlik. Selline kohustus peab olema selgelt piiritletud, vajalik ja proportsionaalne ning sellega ei tohiks kaasneda ebamäärast kohustust sõlmida leping tingimustel, mis ei arvesta poolte tegelikke kulusid, riske ja vastutust.

Järelevalve osas teeb Eestis Konkurentsiamet juba riiklikku järelevalvet muuhulgas konkurentsi, raudtee ja sadama valdkondades. Justiitsministri 19. augusti 2015 määruse nr 27 „Konkurentsiameti põhimäärus“ § 6 lõigete 1 ja 2 kohaselt täidab Konkurentsiamet ülesandeid konkurentsivaldkonnas, aga tegeleb ka sadamate osas kaebuste lahendamisega, samuti ka raudtee osas tegevuslubade väljastamise, konkurentsiolukorra jälgimise ning ebaõiglase kohtlemise kõrvaldamisega. Eeltoodule tuginedes on vähemalt osaliselt täitevasutuse ülesanded teiste asutuste poolt juba täidetud ning puudub vajadus selleks täiendava asutuse määramiseks ning piisab Konkurentsiameti raudteealaste pädevuste täpsustamisest.

Järelevalve kontekstis on väga oluline tähele panna, et juhul, kui määruse alusel peaks riiklikul täitevasutusel olema ka tsiviilõiguslike vaidluste lahendamise pädevus, ei saa Eesti toetada kohtuväliste organite pädevuse laiendamist selliselt, et need hakkaksid tegema mingis valdkonnas kohtu asemel siduvaid otsuseid tsiviilvaidluste lahendamise kohta (põhiseaduse § 146). Vastavasisuline uuring10 ütleb, et kohtuvälise komisjonide sellise pädevuse põhiseaduspärasus on kaheldav ja kui sellise pädevusega komisjone ei ole võimalik ära kaotada, ei tohiks igatahes nende pädevusi laiendada.Eeltoodule tuginedes olenemata sellest, milline amet määratakse täitevasutuseks, ei saa Eesti toetada täitevasutuse pädevuste laiendamist nii, et need sisaldavad tsiviilvaidluste osas kohtu asemel siduvate otsuste tegemist.

Lisaks on eelnõu ettepanekus järelevalve teostamise kontekstis oluline IKÜM alane pädevus. Eelnõu ettepaneku artikliga 10 kohustatakse liikmesriike tagama, et riiklikud täitevasutused omaksid järelevalve pädevust määruse nõuete täitmise üle. Kuivõrd eelnõu ettepanekuga kohustatakse erinevaid internetipõhise piletimüügi teenuse osutajaid tagama IKÜMi nõuete täitmist, siis tuleb eeldada, et riiklik täitevasutus peab omama piisavat pädevust oma valdkonnas ka kontrollida IKÜMi nõuete täitmist (ehk riiklik täitevasutus peab oma pädevuse teostamisel kontrollima ka internetipõhise piletimüügi teenuse osutaja tegevuse vastavust IKÜMi sätetele). Riiklik täitevasutus ei asenda siin IKÜMi kohast järelevalveasutust (AKI), kuid ta peab AKIga koostööd tegema ning järgima ka AKI ja Euroopa Kohtu praktikat sarnastes küsimustes.

Järelevalve teostamise kontekstis tasuks digitaalse piletimüügituru dünaamilisust arvestades hinnata, kas kaebuste lahendamiseks ette nähtud tähtajad on põhjendatud ning kas lihtsamate juhtumite jaoks võiks ette näha kiirema menetluse. Piiriüleste vaidluste korral peaks ettevõtjal olema ühtne kontaktpunkt ning vajalik teabevahetus toimuma otse pädevate asutuste vahel.

6. Eesti peab oluliseks, et rongipiletite müügi lihtsustamisega kaasnevad selged vastutusreeglid nii teenuse osutamisega seotud osapoolte kui reisijate jaoks. Reisijate õiguste tagamisega seotud ülesanded ei saa erineda õigusaktide lõikes,

10 Kõve, V., Liin, V-P., Jäätma, J., Kreutzberg, M., Stein, D., Ojavee, G., Viirsalu, M-L. (2025) Tsiviilasjade kohtuväliste vaidluste lahendamise põhiseaduspärasuse analüüs.

14

14

eelkõige rongireisijate õiguste ja kohustuste määruses (EL) 2021/782 sätestatust.

Reisijate paketis sisalduvate eelnõude ettepanekutega lisanduvad kaks uut Euroopa Liidu õigusakti, mis reguleerivad rongipileti müüki ning sellega seotud õigusi ning kohustusi. Lisaks käesolevale määruse ettepanekule reguleerivad sama valdkonda rongireisijate õiguste ja kohustuste määrus (EL) 2021/782 ning paralleelselt menetletav ettepanek COM (2026)231. Valdkonda reguleerivate õigusaktide paljusus tekitab küsimuse, kas täiendavate õigusaktide ja reeglite kehtestamine on mõistlik ja vajalik ning ei tekita probleeme õigusselguse tagamisel. Esitatud ettepanekute koosmõjus ei tohiks reisija õigused algatuse tulemusena muutuda keerukamaks kui seni.

Konkreetse eelnõu ettepaneku puhul on esmatähtis tagada õiguslik selgus määruse kohaldamisalasse kuuluvate teenuseosutajate puhul. Ettepaneku põhjal ei ole üheselt selge, kas nõuded kehtivad vaid veoteenuse osutajaga seotud piletimüügiteenuse pakkujate kohta. Tuleb kinnitada, kas sõltumatud piletimüügi- ja turustustehnoloogia pakkujad on online- piletimüügiteenuse osutajad, kellel on ligipääsuõigus, mitte üksnes kohustused.

Piletimüügisüsteemide loomine, arendamine ja liidestuste avamine võib olla mõistlik ainult siis, kui see toimub kontrollitud, turvalise ja äriliselt tasakaalustatud mudeli alusel. Regulatsioonis tuleks vältida muljet, et ligipääs peab olema tasuta, piiramatu või ilma vastutusjaotuseta. Juurdepääsu andmine ei tohiks olla lausaline ja korraldatud ka viisil, mis kahjustab raudteeveo- ettevõtja vedaja konkurentsivõimet.

Ärilepingus seatav juurdepääsu peatamine peab olema proportsionaalne ja heastatav. Juurdepääsu piiramine peaks olema lubatud üksnes olulise ja püsiva rikkumise korral, pärast kirjalikku teadet ja mõistlikku heastamistähtaega.

Peab olema üheselt mõistetav, kes vastutab hilinemiste, ümberistumistest mahajäämise, ümberbroneerimise, võimaliku valeinfo ning hüvitiste eest ning kuidas see sobitub rongireisijate õiguste ja kohustuste määruses (EL) 2021/782 sätestatuga. Vajalik on tagada, et eelnõu ettepanekus nimetatud info oleks kätte saadav ka puuetega reisijatele, sh peavad olema selgelt kindlaks määratud vastutus ja hüvitamiskohustus liikumisabivahendi kahjustumise või kadumise korral. Samuti on vajalik, et puudega reisijale oleks pileti ostmisel üheselt selge, kes vastutab katkemise korral vajaliku abi pakkumise eest sõidukis, peatuses või jaamas ning ümberistumisel.

Samuti muudab tarbija jaoks süsteemi keerukamaks asjaolu, et rongireisidega seotud õigused ja kohustused jagunevad mitme õigusakti vahel. Lisaks on vajadus tagada, et puudega reisijad saaksid kavandatavast määrusest teistega võrdsetel alustel kasu. Veebileht või rakendus, mille kaudu piletiostja saab eri transpordiliikidega reise otsida, võrrelda või broneerida, peab olema ligipääsetav ka puudega inimestele ning vastama direktiivile (EL) 2019/882 ja selle Eesti õigusesse ülevõetud toodete ja teenuste ligipääsetavuse seadusest tulenevatele nõuetele.

Selle tulemusena ei pruugi reisijale olla selge, milline õigusakt, millist olukorda reguleerib ja kes on see kontaktpunkt, kelle poole ta vajadusel pöörduda saab, see aga vähendab õigusselgust ja suurendab regulatsiooni keerukust.

Näitena ettepanekute sisulisest kattuvusest näeb ühtse piletiga reisijate kaitse määruse eelnõu reisija ühendusest mahajäämise eest vastutavatele raudteeveo-ettevõtjatele ette võimaluse usaldada reisija õiguste menetlemine piletimüüjatele või muudele osapooltele, tingimusel, et reisijaid teavitatakse sellisest ülesannete üleandmisest. Selline võimalus mõjutab otseselt

15

15

rongipiletite müügi määruses kajastatud ärilepingute tingimusi. Läbirääkimiste käigus tuleks tagada, et reisijate õiguste tagamise põhikoorem jääb raudteeveo-ettevõtjatele ning et igasugune sellest erinev ülesannete üleandmine jääb poolte vaba kokkuleppe põhiseks. Eesti ei pea vahendajate kohustuslikus korras kaasamist mõistlikuks, kuna eriti internetipõhistel vahendajatel ei pruugi olla kohapealset personali ja võimekust osutada kiires korras abi. Näiteks reisitõrgete korral saab reisijaid eelkõige abistada reisi teostav raudtee-ettevõtja, kes omab reaalajas ülevaadet liiklusolukorrast, kontrollib rongiliiklust ja personali ning saab kohapeal operatiivselt korraldada ümberistumisi, asendusvedu või muud vajalikku abi, mida vahendajatel üldjuhul võimalik pakkuda ei ole.

On oluline, et käesoleva määruse seoseid teiste asjakohaste õigusaktidega selgitataks ja seostataks paremini. Piletimüüki ja reisijate õigusi käsitlevad normid peaksid moodustama tarbija vaates ühe tervikliku, arusaadava ja hästi toimiva süsteemi. Väga oluline on jälgida, et rongipiletite müügiga seotud reeglid on kooskõlas ettepaneku COM (2026)231 reeglitega, et raudtee- ja mitmeliigiliste piletimüügiteenuste reguleerimisel ei tekiks vastuolusid kahe õigusakti vahel.

7. Eesti toetab reisijate õiguste tugevdamist ühtse pileti korral, kuid peab oluliseks raudteeveo-ettevõtja ja piletimüüja või reisikorraldaja vastutuse selget piiritlemist ning rahalise vastutuse proportsionaalsust.

Ettepanekuga ei soovita kehtestada uut õigusakti vaid laiendada olemasolevaid õigusi uute turul eksisteerivate piletitoodete ja teenuste tarbijatele. Eesti kontekstis on ettepaneku mõju praegu piiratud Tallinn-Vilnius rahvusvahelise reisirongiliiniga. Tartu-Riia rahvusvahelist reisirongiliini teenindab vedajana täies ulatuses Elron. Rail Balticu valmimisel laieneb ettepaneku mõju eeldatavasti oluliselt.

Toetame reisijate kaitse tugevdamist, kuid vastutus tuleb siduda selgelt sellega, kes sõlmib reisijaga piletilepingu ja kes otsustab ühtse pileti koostamise. Ettepanek näeb ette, et ühtse pileti korral vastutab häire põhjustanud raudtee-ettevõtja reisija õiguste eest, kuid kui piletimüüja või reisikorraldaja ei järgi minimaalseid ümberistumisaegu, võib vastutus liikuda temale.

Tehnoloogia- või valgemärgistuse pakkuja, kes ei sõlmi piletilepingut oma nimel, ei saa olla vastutav piletimüüja. Vastutus peab jääma osapoolele, kes müüb ühtse pileti reisijale oma nimel. Minimaalsed ümberistumisajad peavad olema masinloetavad, ajakohased ja tasuta või mõistliku kuluga kättesaadavad. Heauskne tuginemine avaldatud minimaalsetele ümberistumisaegadele peaks andma vastutuskaitse.

Üleminekuperiood peab olema seotud andmete tegeliku kättesaadavusega. Kui minimaalseid ümberistumisaegu või muud vajalikku sisu ei ole masinloetaval kujul kättesaadav, ei tohiks vastutusnorm olla täies ulatuses kohaldatav.

Reisijale antav info peab olema selge: kes on pileti müüja, kes täidab klienditoe ja hüvitise menetlemise ülesandeid ning milline on vastutuse jaotus.

Piletimüüjatele ja reisikorraldajatele kavandatav rahaline vastutus vajab täiendavat analüüsi. Ettepaneku kohaselt peab piletimüüja või reisikorraldaja maksma reisijale 75% ühtse pileti hinnast hüvitisena ning lisaks tagama piletiraha tagasimakse või hüvitama ümbermarsruudi kulud, kui müüdud pileti puhul ei ole järgitud minimaalseid ümberistumisaegu ja reisija jääb seetõttu ühendusrongist maha. Selline hüvitismäär erineb märkimisväärselt teistest EL reisijate õiguste regulatsioonidest, kus kasutatakse üldjuhul madalamaid hüvitismäärasid või fikseeritud

16

16

hüvitissummasid. Samal ajal kohaldatakse vedajatele tavapäraseid hilinemishüvitisi, mis on üldjuhul 25% või 50% piletihinnast. Seetõttu vajab selgitamist ja põhjendamist, kas kavandatud vastutus on rikkumise raskusega võrreldes proportsionaalne. Kõrge vastutus võib olla eriti problemaatiline väiksemate vahendajate jaoks. Praktikas võib mõne euro suuruse vahendustasu eest müüdud mitmesaja eurose pileti puhul tekkida kohustus maksta 75% piletihinnast hüvitisena ning lisaks kanda tagasimakse või ümbermarsruudiga seotud kulud. Sellisel juhul võib piletimüüja vastutus ületada tema teenustasu mitmekümnekordselt. Samuti võib see vähendada valmisolekut pakkuda keerukamaid või mitut vedajat hõlmavaid reisilahendusi. Riskide vähendamiseks võivad piletimüüjad eelistada pikema ümberistumisajaga või väiksema ühenduste arvuga marsruute. Selle tulemusena võivad just piiriülesed ja mitut vedajat hõlmavad reisid muutuda vähem nähtavaks või vähem kättesaadavaks, kuigi ettepaneku eesmärk on nende kasutamist suurendada. Määruse ettepanekus pakutud automaatne hüvitus reisijale 75% ulatuses piletihinnast on kaheldav ka võlaõiguslikust vaatepunktist, kuivõrd toimib selliselt rohkem sanktsiooni kui hüvitisena. Võlaõiguslikult peaks hüvitise suurus olema seotud rikkumisega tekitatud kahju, riski või vähemalt rikkumise olulisusega, mitte kujunema karistusliku iseloomuga makseks. Seetõttu peame oluliseks täiendavalt hinnata, kas kavandatud 75% hüvitismäär on eesmärgi saavutamiseks proportsionaalne ning kas see ei too kaasa soovimatut mõju konkurentsile, innovatsioonile, reisivalikute mitmekesisusele ja piiriüleste rongiühenduste müügile.

6. KAASAMINE JA KOOSKÕLASTAMINE

Seisukohtade ettevalmistamisel on küsitud määruste eelnõude kohta sisendit ja seisukohti Justiits- ja Digiministeeriumilt, Kliimaministeeriumilt ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumilt.

Kaasatud sektoriorganisatsioonide nimekiri on lisatud lisas 1. Kaasatud osapoolte märkused ja ettepanekud ning nendega arvestamine on esitatud seletuskirja lisas 2.