Riigikogu riigikaitsekomisjoni

istungi protokoll nr 236

Tallinn, Toompea Esmaspäev, 28. september 2026

Algus 11.10, lõpp 12.22

Juhataja: Peeter Tali (esimees)

Protokollija: Irene Kiil (konsultant)

Võtsid osa:

Komisjoni liikmed: Vladimir Arhipov, Enn Eesmaa, Meelis Kiili, Leo Kunnas, Alar

Laneman, Mati Raidma, Andres Sutt, Toomas Uibo

Komisjoni ametnikud: Aivar Engel (nõunik-sekretariaadijuhataja), Külli Jõgeda (nõunik)

Puudusid: Raimond Kaljulaid, Priit Sibul ja Kristo Enn Vaga

Kutsutud: Riigikogu liige Varro Vooglaid (2. päevakorrapunkt)

Päevakord:

1. Nädala töökava kinnitamine

2. Riigikogu liikme Varro Vooglaiu algatatud riigikaitseseaduse täiendamise seaduse

(tuumarelvade Eestis viibimine) eelnõu (960 SE) esimese lugemise ettevalmistamine

3. Riigikaitsekomisjoni esimehe Peeter Tali ja nõunik-sekretariaadijuhataja Aivar Engeli

lähetamine k.a 4.–6. novembril Dublinis toimuvale Euroopa Liidu parlamentidevahelisele

ühise kaitse-, välis- ja julgeolekupoliitika konverentsile

4. Riigikaitsekomisjoni esimehe Peeter Tali lähetamine Brüsselis k.a 26. oktoobril toimuvale

NATO Parlamentaarse Assamblee parlamentide delegatsioonide juhtide ja NATO

parlamentide riigikaitsekomisjonide esimeeste ühiskohtumisele

5. Info ja muud küsimused

1. Nädala töökava kinnitamine

Riigikogu riigikaitsekomisjoni nädala (28.09.2026-04.10.2026) töökava

Komisjoni istung esmaspäeval, 28.09.2026 kell 11.10

1. Nädala töökava kinnitamine

2. Riigikogu liikme Varro Vooglaiu algatatud riigikaitseseaduse täiendamise seaduse

(tuumarelvade Eestis viibimine) eelnõu (960 SE) esimese lugemise ettevalmistamine

3. Riigikaitsekomisjoni esimehe Peeter Tali ja nõunik-sekretariaadijuhataja Aivar Engeli

lähetamine k.a 4.–6. novembril Dublinis toimuvale Euroopa Liidu parlamentidevahelisele

ühise kaitse-, välis- ja julgeolekupoliitika konverentsile

4. Riigikaitsekomisjoni esimehe Peeter Tali lähetamine Brüsselis k.a 26. oktoobril toimuvale

NATO Parlamentaarse Assamblee parlamentide delegatsioonide juhtide ja NATO

parlamentide riigikaitsekomisjonide esimeeste ühiskohtumisele

5. Info ja muud küsimused

Komisjoni väljasõiduistung teisipäeval, 29.09.2026 kell 15.00

1. Riigikontrolli kontrolliaruande "Riigi 2025. aasta raamatupidamise aastaaruande õigsus ja

tehingute seaduslikkus" Kaitseväe kohta käiv osa

2

Kohtumine kolmapäeval, 30.09.2026 kell 14.15

1. Riigikaitsekomisjoni esimees Peeter Tali kohtub Norra Kuningriigi suursaadikuga Eestis

Juliana Baffoega

Komisjoni istung neljapäeval, 1.10.2026 kell 14.00

1. Kaitseväkke värbamisest

Otsustati:

1.1. Kinnitada nädala töökava (konsensus: Enn Eesmaa, Meelis Kiili, Leo Kunnas, Alar

Laneman, Mati Raidma, Andres Sutt, Peeter Tali, Toomas Uibo).

2. Riigikogu liikme Varro Vooglaiu algatatud riigikaitseseaduse täiendamise seaduse

(tuumarelvade Eestis viibimine) eelnõu (960 SE) esimese lugemise ettevalmistamine

Varro Vooglaid tutvustas eelnõu. Eelnõu algataja sõnul on eelnõu eesmärk tagada, et

parlamentaarses demokraatias otsustaks Riigikogu, kas ja millistel tingimustel võib Eesti

territooriumil viibida tuumarelv. Kehtivates seadustes ei ole selgelt sätestatud, kes sellise

otsuse teeb, mistõttu võib praeguse korra järgi jääda otsustusõigus valitsusele. Eelnõuga

tehakse ettepanek täiendada riigikaitseseadust §-ga 36¹, mille kohaselt oleks tuumarelvade

Eesti territooriumile toomine, seal hoidmine või muu viibimine rahuajal lubatud üksnes

Riigikogu otsuse alusel ja selles sätestatud tingimustel. Eelnõu ei keela tuumarelvade

paigutamist Eestisse ei rahu- ega sõjaajal. Kõneleja märkis, et muudetav riigikaitseseadus

kaotab kehtivuse juba käesoleva nädala lõpus, kuid see ei vähenda tema hinnangul küsimuse

sisulist tähtsust ega vajadust seda arutada. Kaitseministeeriumi 20.07.2026 nr 5-1/26/15-5

arvamuse kohaselt võib eelnõu ja sellega kaasnev avalik debatt kahjustada NATO

tuumaheidutuse ühtsust ning raskendada tuumarelva kiiret paigutamist Eestisse. Kõneleja

peab seda vastuväidet problemaatiliseks, kuna tema hinnangul peaks parlamentaarse

demokraatia ja Riigikogu otsustusõiguse põhimõte olema olulisem kui praktilised kaalutlused,

mis võimaldaksid selliseid otsuseid teha parlamendist mööda minnes. Kõneleja tõi esile ka A.

Engeli arvamuses käsitletud küsimuse, kas NATO liikmesusest tuleneb Eestile automaatselt

kohustus lubada oma territooriumile tuumarelvi. V. Vooglaiu hinnangul ei tulene NATO

liikmesusest sellist kohustust. Teisalt, A. Engeli arvamuse kohaselt võib tuumarelvade

paigutamine Eestisse eeldada riikidevahelist kokkulepet. Sellisel juhul ei oleks Riigikogust

võimalik mööda minna, kui tegemist on välislepinguga, millega Eesti võtab endale sõjalisi või

varalisi kohustusi, sest sellised lepingud kuuluvad Riigikogus ratifitseerimisele.

Toomas Uibo sõnul tekib dilemma demokraatliku läbipaistvuse ja riigi julgeoleku vahel.

Ühest küljest peaksid kodanikud olema informeeritud, teisalt võib liigne avalikustamine

nõrgestada riigi kaitsevõimet. Kuidas näeb eelnõu algataja nende kahe põhimõtte

tasakaalustamist?

Varro Vooglaiu arvates peaks parlamentaarse demokraatia põhimõttest lähtudes olema

seadusandlikus raamistikus selgelt sätestatud, kas ja millistel tingimustel võib tuumarelvi

Eestisse paigutada. Küsimus ei ole kogu teabe avalikustamises, vaid selles, et otsustamise

põhimõtted ja kord oleksid seaduses selgelt määratletud. Vastasel juhul võivad liigne

salastatus ja ulatuslik otsustusvabadus viia korruptiivsete otsusteni.

Meelis Kiili arvates võiks Eesti tuumaheidutuse kujundamisel võtta arvesse Soome ja Norra

kogemusi.

Peeter Tali sõnul on tuumaheidutuse eesmärk see, et tuumasõda ei tuleks.

Alar Laneman sõnas, et eelnõu tekstis on fraas „Eesti Vabariigi territooriumil viibimine on

3

rahuajal lubatud”. Kõneleja arvates võib olla olukord, kus ametlikult on rahuaeg, kuid

tegelikult käib hübriidsõda, madala intensiivsusega konflikt vms. Kuidas on fikseeritud, et me

ei piiraks oma võimalusi Eesti riiki kaitsta, sealhulgas näiteks tuumarelvade toomisega?

Varro Vooglaid rõhutas vajadust kaaluda rahu- ja sõjaaja erinevat regulatsiooni. Ta juhtis

tähelepanu sellele, et riigikaitselisi otsuseid ei pruugita alati teha Eesti julgeolekuhuvidest

lähtuvalt. Tuumarelvade paigutamine Eestisse võib tema hinnangul suurendada

julgeolekuohtu, s.o Venemaa võimalikku reaktsiooni.

Mati Raidma tõstatas küsimuse, kuidas määratleda õiguslikult „rahuaega“, sealhulgas

riigikaitselise kriisi olukorras, ning kuidas peaks olema reguleeritud tegevus mitterahuajal. M.

Raidma arvates võib praegune rahuaja tõlgendusruum olla liiga lai.

Varro Vooglaiu sõnullähtus ta eeldusest, et kui on sõjaseisukord, siis on sõjaseisukord, ja

kui ei ole sõjaseisukord, siis on rahuaeg. Sõja ajal peaks täitevvõimul olema kiireks

tegutsemiseks avaram tegevusvabadus, kuigi selle ulatus jääb arutelu küsimuseks. Varro

Vooglaid nõustus, et sõnastust saab täpsustada.

Andres Sutt rõhutas, et oht on idapiiri taga ning küsimus on selles, millised heidutusmeetmed

on kohased, et Venemaa ei suudaks oma ambitsioone teostada. Tuumaheidutus on üks osa

nendest heidutusmeetmetest.

Varro Vooglaid rääkis Venemaa tuumadoktriinis öeldust. Kui Eestisse paigutatakse

tuumarelvad, siis venelased käsitlevad seda tõenäoliselt talumatu strateegilise

julgeolekuohuna ja võivad astuda samme, et seda julgeolekuohtu kõrvaldada.

Andres Suti hinnangul ei saa Venemaa ähvardustele toetudes loobuda Eestis liitlasvägede

kohalolust ega oma kaitsevõimekuse arendamisest. Ta märkis, et samad riskid kehtiksid ka

juhul, kui NATO tuumarelvad paikneksid näiteks Soomes või Lätis.

Varro Vooglaiu arvates peab mõtlema sellele, millised asjaolud võivad sellise stsenaariumi

teostumise tõenäosust suurendada või vähendada.

Leo Kunnas sõnas, et algatatud eelnõu rakendada ei saa, kuna peagi jõustub uus kriisolukorra

ja riigikaitseseadus. Tema sõnul tuleb arutada, kas säilitada strateegiline ambivalentsus seoses

tuumaheidutusega ning kujundada Prantsusmaa pakutud alternatiivse tuumaheidutuse suhtes

ühine lähenemine. Ta peab oluliseks, et Põhjamaad ja Balti riigid leiaksid võimalikult ühtse

seisukoha ning soovitab esmalt koguda ministeeriumilt ja teistelt riikidelt infot.

Varro Vooglaid küsis A. Engelilt eelnõu menetluskäigu kohta kui riigikaitseseadus kaotab

k.a 1. oktoobril kehtivuse. Kas Riigikogu saab kehtetu seaduse muutmise eelnõu menetleda

või langeb see automaatselt menetlusest välja?

Aivar Engel selgitas menetluskäiku. Eelnõu ei lange automaatselt menetlusest välja, kuid

algataja saab selle soovi korral tagasi võtta. Juhtivkomisjon peab eelnõuga seoses tegema

seaduses ettenähtud menetluslikud otsused.

Varro Vooglaid sõnas, et kaalub eelnõu tagasivõtmist, ning vastas L. Kunnase

kommentaarile, et strateegiline ambivalentsus võib olla vastuolus õigusriigi põhimõttega,

kuna annab täitevvõimule liiga suure otsustusvabaduse. Tema hinnangul oleks Põhjala-Balti

riikidel mõistlik tegutseda ühiselt. Prantsusmaa tuumaheidutuse puhul kahtleb ta, kas

Prantsusmaa suudaks oma tuumarelvi reaalselt piirkonna riikidesse paigutada.

4

Leo Kunnase sõnul ei ole Prantsusmaal enam maismaalt käivitatavaid tuumarakette, kuid

riigil on tuumaallveelaevad ja tuumarelvastusega lennukid. Seetõttu ei ole Prantsusmaal

võimalik rahuajal tuumarakette Eesti territooriumile paigutada.

Meelis Kiili sõnul on eelnõu keskne küsimus, kes otsustab tuumarelva Eestisse paigutamise

üle. Tema sõnul võib tuumarelv Eestisse jõuda ka ilma eraldi kokkuleppeta, näiteks

tuumarelva kandva lennuki maandumisel Eesti territooriumil. Ta tõstatas küsimuse, kas pärast

uue seaduse jõustumist saab sama küsimuse kohta esitada uue eelnõu ning kas riigikaitse- ja

õiguskomisjon peaks senisest selgemalt määratlema, millal on rahu ja millal sõda.

Andres Suti sõnul on Soome ja Leedu Prantsusmaa tuumaheidutuse algatusega juba liitunud

ja Eestis on teemat arutatud. Tema hinnangul on väikeriigi huvides kuuluda tuumaheidutuse

„vihmavarjude“ alla ning Prantsusmaa tuumavõimekus on reaalselt toimiv ja regulaarselt

testitav. A. Suti arvates tuleks teemat arutada, kuid ei ole kindel, kas seda peaks täiendavalt

seadusega reguleerima.

Vladimir Arhipov tõstatas repliigi korras küsimuse, kas tuumarelvade paigutamine Eestisse

suurendaks või vähendaks Eesti julgeolekut ning kas Prantsusmaa tuumaheidutuse

toimimiseks peab tuumarelv paiknema mandril või võib see asuda ka merel.

Peeter Tali selgitas, et Eestis viibivad kolme NATO tuumariigi – USA, Ühendkuningriigi ja

Prantsusmaa – sõjaväelased, kelle kohalolu toimib heidutusena. Tema sõnul peaks Eesti

hoidma strateegilist ebamäärasust ega avalikustama, milliseid relvasüsteeme Eesti või liitlased

vajadusel kasutaksid. Ta peab oluliseks põhimõtet, et Eesti kaitseks kasutatakse kõiki

vajalikke vahendeid. Sõja ja rahu küsimuses leiab ta, et otsustamine kuulub parlamendi

pädevusse ning vajadusel tuleks arutada ka põhiseaduse muutmist seoses sõjaseisukorra ja

mobilisatsiooni väljakuulutamisega. Samuti toetab ta NB8+ formaadis koostööd, kuhu on

kaasatud ka Poola ja Saksamaa, ning peab oluliseks, et riigid kujundaksid tuumaheidutuse

küsimuses ühise lähenemise. Ta tõi näiteks Ottawa konventsioonist väljumise.

Varro Vooglaiu arvatestuumarelvade rahuaegne paigutamine Eestisse ei suurendaks Eesti

kaitstust. Ta tõi näiteks Kuuba ning rõhutas, et oluline on hinnata iga sammu tegelikku mõju

Eesti julgeolekule.

Peeter Tali sõnul ei ole näha, et Eestisse hakataks tuumarelvi paigutama, ning tema

hinnangul oleks selline samm strateegiliselt ebamõistlik. Samuti peab ta meelevaldseks

tuumarelvade paigutamise seostamist võimaliku korruptsiooniga ning rõhutab, et poliitikute,

ametnike ja sõjaväelaste eesmärk on Eesti kaitsmine, mitte korruptsioon.

Enn Eesmaa tõstatas küsimuse Soome seisukoha kohta seoses tuumarelvade paigutamisega

Soome territooriumile.

Aivar Engeli sõnul otsustas Eduskunta loobuda piirangust, mis keelas riigi territooriumile

paigutada tuumarelva.

Alar Laneman rõhutas, et otsused peavad olema demokraatlike põhimõtetega kooskõlas ja

lähtuma Eesti huvidest. Samuti juhtis ta tähelepanu Venemaa sõjalisele doktriinile ja

tuumaähvarduste kasutamisele teise poole otsustusprotsessi mõjutamiseks.

Mati Raidma tegi ettepaneku lisada komisjoni töökavva aruteluteemadena tuumaheidutus ja

koostöö regionaalses raamistikus.

Varro Vooglaiu sõnul võiks seadus ette näha mitteavaliku riigikaitsekomisjoni arutelu

5

formaadi, et säiliks parlamentaarne kontroll ja välditaks olukorda, kus otsused tehakse

täitevvõimu tasandil.

Peeter Tali arvates ei peaks tuumarelva käsitlema erandliku relvasüsteemina ega laskma

Venemaa tuumaähvardustel mõjutada Eesti kaitseotsuseid. Tema hinnangul on strateegiline

määramatus oluline ning konkreetsete relvasüsteemide paigutamise üle ei peaks avalikult

arutlema. P. Tali sõnas, et ei ole näha vajadust tuumarelvade Eestisse paigutamiseks, kuid

praktilisi küsimusi tekitaks näiteks tuumarelva kandva lennuki maandumine Eestis. P. Tali

tegi ettepaneku teha eelnõu kohta menetluslikud otsused.

Otsustati:

2.1. Teha ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda 14.10.2026 (konsensus: Vladimir

Arhipov, Enn Eesmaa, Meelis Kiili, Leo Kunnas, Alar Laneman, Mati Raidma, Andres Sutt,

Peeter Tali, Toomas Uibo).

2.2. Teha ettepanek eelnõu tagasi lükata (konsensus: Vladimir Arhipov, Enn Eesmaa, Meelis

Kiili, Leo Kunnas, Alar Laneman, Mati Raidma, Andres Sutt, Peeter Tali, Toomas Uibo).

2.3. Määrata juhtivkomisjoni esindajaks Peeter Tali (konsensus: Vladimir Arhipov, Enn

Eesmaa, Meelis Kiili, Leo Kunnas, Alar Laneman, Mati Raidma, Andres Sutt, Peeter Tali,

Toomas Uibo).

3. Riigikaitsekomisjoni esimehe Peeter Tali ja nõunik-sekretariaadijuhataja Aivar Engeli

lähetamine k.a 4.–6. novembril Dublinis toimuvale Euroopa Liidu

parlamentidevahelisele ühise kaitse-, välis- ja julgeolekupoliitika konverentsile

Otsustati:

3.1. Lähetada (konsensus: Vladimir Arhipov, Enn Eesmaa, Meelis Kiili, Leo Kunnas, Alar

Laneman, Mati Raidma, Andres Sutt, Peeter Tali, Toomas Uibo).

3.2. Lähetuskulud katta riigikaitsekomisjoni välislähetuste eelarvest (konsensus: Vladimir

Arhipov, Enn Eesmaa, Meelis Kiili, Leo Kunnas, Alar Laneman, Mati Raidma, Andres Sutt,

Peeter Tali, Toomas Uibo).

4. Riigikaitsekomisjoni esimehe Peeter Tali lähetamine Brüsselis k.a 26. oktoobril

toimuvale NATO Parlamentaarse Assamblee parlamentide delegatsioonide juhtide ja

NATO parlamentide riigikaitsekomisjonide esimeeste ühiskohtumisele

Otsustati:

4.1. Lähetada (konsensus: Vladimir Arhipov, Enn Eesmaa, Meelis Kiili, Leo Kunnas, Alar

Laneman, Mati Raidma, Andres Sutt, Peeter Tali, Toomas Uibo).

4.2. Lähetuskulud katta riigikaitsekomisjoni välislähetuste eelarvest (konsensus: Vladimir

Arhipov, Enn Eesmaa, Meelis Kiili, Leo Kunnas, Alar Laneman, Mati Raidma, Andres Sutt,

Peeter Tali, Toomas Uibo).

5. Info ja muud küsimused

Peeter Tali ja Enn Eesmaa andsid ülevaate riigikaitsekomisjoni delegatsiooni töövisiidist

Soome Vabariiki k.a 24.–25.09.

(allkirjastatud digitaalselt)

Peeter Tali

juhataja

(allkirjastatud digitaalselt)

Irene Kiil

protokollija

Riigikogu riigikaitsekomisjoni

istungi protokoll nr 236

Tallinn, Toompea Esmaspäev, 28. september 2026

Algus 11.10, lõpp 12.22

Juhataja: Peeter Tali (esimees)

Protokollija: Irene Kiil (konsultant)

Võtsid osa:

Komisjoni liikmed: Vladimir Arhipov, Enn Eesmaa, Meelis Kiili, Leo Kunnas, Alar

Laneman, Mati Raidma, Andres Sutt, Toomas Uibo

Komisjoni ametnikud: Aivar Engel (nõunik-sekretariaadijuhataja), Külli Jõgeda (nõunik)

Puudusid: Raimond Kaljulaid, Priit Sibul ja Kristo Enn Vaga

Kutsutud: Riigikogu liige Varro Vooglaid (2. päevakorrapunkt)

Päevakord:

1. Nädala töökava kinnitamine

2. Riigikogu liikme Varro Vooglaiu algatatud riigikaitseseaduse täiendamise seaduse

(tuumarelvade Eestis viibimine) eelnõu (960 SE) esimese lugemise ettevalmistamine

3. Riigikaitsekomisjoni esimehe Peeter Tali ja nõunik-sekretariaadijuhataja Aivar Engeli

lähetamine k.a 4.–6. novembril Dublinis toimuvale Euroopa Liidu parlamentidevahelisele

ühise kaitse-, välis- ja julgeolekupoliitika konverentsile

4. Riigikaitsekomisjoni esimehe Peeter Tali lähetamine Brüsselis k.a 26. oktoobril toimuvale

NATO Parlamentaarse Assamblee parlamentide delegatsioonide juhtide ja NATO

parlamentide riigikaitsekomisjonide esimeeste ühiskohtumisele

5. Info ja muud küsimused

1. Nädala töökava kinnitamine

Riigikogu riigikaitsekomisjoni nädala (28.09.2026-04.10.2026) töökava

Komisjoni istung esmaspäeval, 28.09.2026 kell 11.10

1. Nädala töökava kinnitamine

2. Riigikogu liikme Varro Vooglaiu algatatud riigikaitseseaduse täiendamise seaduse

(tuumarelvade Eestis viibimine) eelnõu (960 SE) esimese lugemise ettevalmistamine

3. Riigikaitsekomisjoni esimehe Peeter Tali ja nõunik-sekretariaadijuhataja Aivar Engeli

lähetamine k.a 4.–6. novembril Dublinis toimuvale Euroopa Liidu parlamentidevahelisele

ühise kaitse-, välis- ja julgeolekupoliitika konverentsile

4. Riigikaitsekomisjoni esimehe Peeter Tali lähetamine Brüsselis k.a 26. oktoobril toimuvale

NATO Parlamentaarse Assamblee parlamentide delegatsioonide juhtide ja NATO

parlamentide riigikaitsekomisjonide esimeeste ühiskohtumisele

5. Info ja muud küsimused

Komisjoni väljasõiduistung teisipäeval, 29.09.2026 kell 15.00

1. Riigikontrolli kontrolliaruande "Riigi 2025. aasta raamatupidamise aastaaruande õigsus ja

tehingute seaduslikkus" Kaitseväe kohta käiv osa

2

Kohtumine kolmapäeval, 30.09.2026 kell 14.15

1. Riigikaitsekomisjoni esimees Peeter Tali kohtub Norra Kuningriigi suursaadikuga Eestis

Juliana Baffoega

Komisjoni istung neljapäeval, 1.10.2026 kell 14.00

1. Kaitseväkke värbamisest

Otsustati:

1.1. Kinnitada nädala töökava (konsensus: Enn Eesmaa, Meelis Kiili, Leo Kunnas, Alar

Laneman, Mati Raidma, Andres Sutt, Peeter Tali, Toomas Uibo).

2. Riigikogu liikme Varro Vooglaiu algatatud riigikaitseseaduse täiendamise seaduse

(tuumarelvade Eestis viibimine) eelnõu (960 SE) esimese lugemise ettevalmistamine

Varro Vooglaid tutvustas eelnõu. Eelnõu algataja sõnul on eelnõu eesmärk tagada, et

parlamentaarses demokraatias otsustaks Riigikogu, kas ja millistel tingimustel võib Eesti

territooriumil viibida tuumarelv. Kehtivates seadustes ei ole selgelt sätestatud, kes sellise

otsuse teeb, mistõttu võib praeguse korra järgi jääda otsustusõigus valitsusele. Eelnõuga

tehakse ettepanek täiendada riigikaitseseadust §-ga 36¹, mille kohaselt oleks tuumarelvade

Eesti territooriumile toomine, seal hoidmine või muu viibimine rahuajal lubatud üksnes

Riigikogu otsuse alusel ja selles sätestatud tingimustel. Eelnõu ei keela tuumarelvade

paigutamist Eestisse ei rahu- ega sõjaajal. Kõneleja märkis, et muudetav riigikaitseseadus

kaotab kehtivuse juba käesoleva nädala lõpus, kuid see ei vähenda tema hinnangul küsimuse

sisulist tähtsust ega vajadust seda arutada. Kaitseministeeriumi 20.07.2026 nr 5-1/26/15-5

arvamuse kohaselt võib eelnõu ja sellega kaasnev avalik debatt kahjustada NATO

tuumaheidutuse ühtsust ning raskendada tuumarelva kiiret paigutamist Eestisse. Kõneleja

peab seda vastuväidet problemaatiliseks, kuna tema hinnangul peaks parlamentaarse

demokraatia ja Riigikogu otsustusõiguse põhimõte olema olulisem kui praktilised kaalutlused,

mis võimaldaksid selliseid otsuseid teha parlamendist mööda minnes. Kõneleja tõi esile ka A.

Engeli arvamuses käsitletud küsimuse, kas NATO liikmesusest tuleneb Eestile automaatselt

kohustus lubada oma territooriumile tuumarelvi. V. Vooglaiu hinnangul ei tulene NATO

liikmesusest sellist kohustust. Teisalt, A. Engeli arvamuse kohaselt võib tuumarelvade

paigutamine Eestisse eeldada riikidevahelist kokkulepet. Sellisel juhul ei oleks Riigikogust

võimalik mööda minna, kui tegemist on välislepinguga, millega Eesti võtab endale sõjalisi või

varalisi kohustusi, sest sellised lepingud kuuluvad Riigikogus ratifitseerimisele.

Toomas Uibo sõnul tekib dilemma demokraatliku läbipaistvuse ja riigi julgeoleku vahel.

Ühest küljest peaksid kodanikud olema informeeritud, teisalt võib liigne avalikustamine

nõrgestada riigi kaitsevõimet. Kuidas näeb eelnõu algataja nende kahe põhimõtte

tasakaalustamist?

Varro Vooglaiu arvates peaks parlamentaarse demokraatia põhimõttest lähtudes olema

seadusandlikus raamistikus selgelt sätestatud, kas ja millistel tingimustel võib tuumarelvi

Eestisse paigutada. Küsimus ei ole kogu teabe avalikustamises, vaid selles, et otsustamise

põhimõtted ja kord oleksid seaduses selgelt määratletud. Vastasel juhul võivad liigne

salastatus ja ulatuslik otsustusvabadus viia korruptiivsete otsusteni.

Meelis Kiili arvates võiks Eesti tuumaheidutuse kujundamisel võtta arvesse Soome ja Norra

kogemusi.

Peeter Tali sõnul on tuumaheidutuse eesmärk see, et tuumasõda ei tuleks.

Alar Laneman sõnas, et eelnõu tekstis on fraas „Eesti Vabariigi territooriumil viibimine on

3

rahuajal lubatud”. Kõneleja arvates võib olla olukord, kus ametlikult on rahuaeg, kuid

tegelikult käib hübriidsõda, madala intensiivsusega konflikt vms. Kuidas on fikseeritud, et me

ei piiraks oma võimalusi Eesti riiki kaitsta, sealhulgas näiteks tuumarelvade toomisega?

Varro Vooglaid rõhutas vajadust kaaluda rahu- ja sõjaaja erinevat regulatsiooni. Ta juhtis

tähelepanu sellele, et riigikaitselisi otsuseid ei pruugita alati teha Eesti julgeolekuhuvidest

lähtuvalt. Tuumarelvade paigutamine Eestisse võib tema hinnangul suurendada

julgeolekuohtu, s.o Venemaa võimalikku reaktsiooni.

Mati Raidma tõstatas küsimuse, kuidas määratleda õiguslikult „rahuaega“, sealhulgas

riigikaitselise kriisi olukorras, ning kuidas peaks olema reguleeritud tegevus mitterahuajal. M.

Raidma arvates võib praegune rahuaja tõlgendusruum olla liiga lai.

Varro Vooglaiu sõnullähtus ta eeldusest, et kui on sõjaseisukord, siis on sõjaseisukord, ja

kui ei ole sõjaseisukord, siis on rahuaeg. Sõja ajal peaks täitevvõimul olema kiireks

tegutsemiseks avaram tegevusvabadus, kuigi selle ulatus jääb arutelu küsimuseks. Varro

Vooglaid nõustus, et sõnastust saab täpsustada.

Andres Sutt rõhutas, et oht on idapiiri taga ning küsimus on selles, millised heidutusmeetmed

on kohased, et Venemaa ei suudaks oma ambitsioone teostada. Tuumaheidutus on üks osa

nendest heidutusmeetmetest.

Varro Vooglaid rääkis Venemaa tuumadoktriinis öeldust. Kui Eestisse paigutatakse

tuumarelvad, siis venelased käsitlevad seda tõenäoliselt talumatu strateegilise

julgeolekuohuna ja võivad astuda samme, et seda julgeolekuohtu kõrvaldada.

Andres Suti hinnangul ei saa Venemaa ähvardustele toetudes loobuda Eestis liitlasvägede

kohalolust ega oma kaitsevõimekuse arendamisest. Ta märkis, et samad riskid kehtiksid ka

juhul, kui NATO tuumarelvad paikneksid näiteks Soomes või Lätis.

Varro Vooglaiu arvates peab mõtlema sellele, millised asjaolud võivad sellise stsenaariumi

teostumise tõenäosust suurendada või vähendada.

Leo Kunnas sõnas, et algatatud eelnõu rakendada ei saa, kuna peagi jõustub uus kriisolukorra

ja riigikaitseseadus. Tema sõnul tuleb arutada, kas säilitada strateegiline ambivalentsus seoses

tuumaheidutusega ning kujundada Prantsusmaa pakutud alternatiivse tuumaheidutuse suhtes

ühine lähenemine. Ta peab oluliseks, et Põhjamaad ja Balti riigid leiaksid võimalikult ühtse

seisukoha ning soovitab esmalt koguda ministeeriumilt ja teistelt riikidelt infot.

Varro Vooglaid küsis A. Engelilt eelnõu menetluskäigu kohta kui riigikaitseseadus kaotab

k.a 1. oktoobril kehtivuse. Kas Riigikogu saab kehtetu seaduse muutmise eelnõu menetleda

või langeb see automaatselt menetlusest välja?

Aivar Engel selgitas menetluskäiku. Eelnõu ei lange automaatselt menetlusest välja, kuid

algataja saab selle soovi korral tagasi võtta. Juhtivkomisjon peab eelnõuga seoses tegema

seaduses ettenähtud menetluslikud otsused.

Varro Vooglaid sõnas, et kaalub eelnõu tagasivõtmist, ning vastas L. Kunnase

kommentaarile, et strateegiline ambivalentsus võib olla vastuolus õigusriigi põhimõttega,

kuna annab täitevvõimule liiga suure otsustusvabaduse. Tema hinnangul oleks Põhjala-Balti

riikidel mõistlik tegutseda ühiselt. Prantsusmaa tuumaheidutuse puhul kahtleb ta, kas

Prantsusmaa suudaks oma tuumarelvi reaalselt piirkonna riikidesse paigutada.

4

Leo Kunnase sõnul ei ole Prantsusmaal enam maismaalt käivitatavaid tuumarakette, kuid

riigil on tuumaallveelaevad ja tuumarelvastusega lennukid. Seetõttu ei ole Prantsusmaal

võimalik rahuajal tuumarakette Eesti territooriumile paigutada.

Meelis Kiili sõnul on eelnõu keskne küsimus, kes otsustab tuumarelva Eestisse paigutamise

üle. Tema sõnul võib tuumarelv Eestisse jõuda ka ilma eraldi kokkuleppeta, näiteks

tuumarelva kandva lennuki maandumisel Eesti territooriumil. Ta tõstatas küsimuse, kas pärast

uue seaduse jõustumist saab sama küsimuse kohta esitada uue eelnõu ning kas riigikaitse- ja

õiguskomisjon peaks senisest selgemalt määratlema, millal on rahu ja millal sõda.

Andres Suti sõnul on Soome ja Leedu Prantsusmaa tuumaheidutuse algatusega juba liitunud

ja Eestis on teemat arutatud. Tema hinnangul on väikeriigi huvides kuuluda tuumaheidutuse

„vihmavarjude“ alla ning Prantsusmaa tuumavõimekus on reaalselt toimiv ja regulaarselt

testitav. A. Suti arvates tuleks teemat arutada, kuid ei ole kindel, kas seda peaks täiendavalt

seadusega reguleerima.

Vladimir Arhipov tõstatas repliigi korras küsimuse, kas tuumarelvade paigutamine Eestisse

suurendaks või vähendaks Eesti julgeolekut ning kas Prantsusmaa tuumaheidutuse

toimimiseks peab tuumarelv paiknema mandril või võib see asuda ka merel.

Peeter Tali selgitas, et Eestis viibivad kolme NATO tuumariigi – USA, Ühendkuningriigi ja

Prantsusmaa – sõjaväelased, kelle kohalolu toimib heidutusena. Tema sõnul peaks Eesti

hoidma strateegilist ebamäärasust ega avalikustama, milliseid relvasüsteeme Eesti või liitlased

vajadusel kasutaksid. Ta peab oluliseks põhimõtet, et Eesti kaitseks kasutatakse kõiki

vajalikke vahendeid. Sõja ja rahu küsimuses leiab ta, et otsustamine kuulub parlamendi

pädevusse ning vajadusel tuleks arutada ka põhiseaduse muutmist seoses sõjaseisukorra ja

mobilisatsiooni väljakuulutamisega. Samuti toetab ta NB8+ formaadis koostööd, kuhu on

kaasatud ka Poola ja Saksamaa, ning peab oluliseks, et riigid kujundaksid tuumaheidutuse

küsimuses ühise lähenemise. Ta tõi näiteks Ottawa konventsioonist väljumise.

Varro Vooglaiu arvatestuumarelvade rahuaegne paigutamine Eestisse ei suurendaks Eesti

kaitstust. Ta tõi näiteks Kuuba ning rõhutas, et oluline on hinnata iga sammu tegelikku mõju

Eesti julgeolekule.

Peeter Tali sõnul ei ole näha, et Eestisse hakataks tuumarelvi paigutama, ning tema

hinnangul oleks selline samm strateegiliselt ebamõistlik. Samuti peab ta meelevaldseks

tuumarelvade paigutamise seostamist võimaliku korruptsiooniga ning rõhutab, et poliitikute,

ametnike ja sõjaväelaste eesmärk on Eesti kaitsmine, mitte korruptsioon.

Enn Eesmaa tõstatas küsimuse Soome seisukoha kohta seoses tuumarelvade paigutamisega

Soome territooriumile.

Aivar Engeli sõnul otsustas Eduskunta loobuda piirangust, mis keelas riigi territooriumile

paigutada tuumarelva.

Alar Laneman rõhutas, et otsused peavad olema demokraatlike põhimõtetega kooskõlas ja

lähtuma Eesti huvidest. Samuti juhtis ta tähelepanu Venemaa sõjalisele doktriinile ja

tuumaähvarduste kasutamisele teise poole otsustusprotsessi mõjutamiseks.

Mati Raidma tegi ettepaneku lisada komisjoni töökavva aruteluteemadena tuumaheidutus ja

koostöö regionaalses raamistikus.

Varro Vooglaiu sõnul võiks seadus ette näha mitteavaliku riigikaitsekomisjoni arutelu

5

formaadi, et säiliks parlamentaarne kontroll ja välditaks olukorda, kus otsused tehakse

täitevvõimu tasandil.

Peeter Tali arvates ei peaks tuumarelva käsitlema erandliku relvasüsteemina ega laskma

Venemaa tuumaähvardustel mõjutada Eesti kaitseotsuseid. Tema hinnangul on strateegiline

määramatus oluline ning konkreetsete relvasüsteemide paigutamise üle ei peaks avalikult

arutlema. P. Tali sõnas, et ei ole näha vajadust tuumarelvade Eestisse paigutamiseks, kuid

praktilisi küsimusi tekitaks näiteks tuumarelva kandva lennuki maandumine Eestis. P. Tali

tegi ettepaneku teha eelnõu kohta menetluslikud otsused.

Otsustati:

2.1. Teha ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda 14.10.2026 (konsensus: Vladimir

Arhipov, Enn Eesmaa, Meelis Kiili, Leo Kunnas, Alar Laneman, Mati Raidma, Andres Sutt,

Peeter Tali, Toomas Uibo).

2.2. Teha ettepanek eelnõu tagasi lükata (konsensus: Vladimir Arhipov, Enn Eesmaa, Meelis

Kiili, Leo Kunnas, Alar Laneman, Mati Raidma, Andres Sutt, Peeter Tali, Toomas Uibo).

2.3. Määrata juhtivkomisjoni esindajaks Peeter Tali (konsensus: Vladimir Arhipov, Enn

Eesmaa, Meelis Kiili, Leo Kunnas, Alar Laneman, Mati Raidma, Andres Sutt, Peeter Tali,

Toomas Uibo).

3. Riigikaitsekomisjoni esimehe Peeter Tali ja nõunik-sekretariaadijuhataja Aivar Engeli

lähetamine k.a 4.–6. novembril Dublinis toimuvale Euroopa Liidu

parlamentidevahelisele ühise kaitse-, välis- ja julgeolekupoliitika konverentsile

Otsustati:

3.1. Lähetada (konsensus: Vladimir Arhipov, Enn Eesmaa, Meelis Kiili, Leo Kunnas, Alar

Laneman, Mati Raidma, Andres Sutt, Peeter Tali, Toomas Uibo).

3.2. Lähetuskulud katta riigikaitsekomisjoni välislähetuste eelarvest (konsensus: Vladimir

Arhipov, Enn Eesmaa, Meelis Kiili, Leo Kunnas, Alar Laneman, Mati Raidma, Andres Sutt,

Peeter Tali, Toomas Uibo).

4. Riigikaitsekomisjoni esimehe Peeter Tali lähetamine Brüsselis k.a 26. oktoobril

toimuvale NATO Parlamentaarse Assamblee parlamentide delegatsioonide juhtide ja

NATO parlamentide riigikaitsekomisjonide esimeeste ühiskohtumisele

Otsustati:

4.1. Lähetada (konsensus: Vladimir Arhipov, Enn Eesmaa, Meelis Kiili, Leo Kunnas, Alar

Laneman, Mati Raidma, Andres Sutt, Peeter Tali, Toomas Uibo).

4.2. Lähetuskulud katta riigikaitsekomisjoni välislähetuste eelarvest (konsensus: Vladimir

Arhipov, Enn Eesmaa, Meelis Kiili, Leo Kunnas, Alar Laneman, Mati Raidma, Andres Sutt,

Peeter Tali, Toomas Uibo).

5. Info ja muud küsimused

Peeter Tali ja Enn Eesmaa andsid ülevaate riigikaitsekomisjoni delegatsiooni töövisiidist

Soome Vabariiki k.a 24.–25.09.

(allkirjastatud digitaalselt)

Peeter Tali

juhataja

(allkirjastatud digitaalselt)

Irene Kiil

protokollija