EN EN

EUROPEAN COMMISSION

Brussels, 28.9.2026 COM(2026) 506 final

REPORT FROM THE COMMISSION TO THE EUROPEAN PARLIAMENT, THE

COUNCIL, THE EUROPEAN ECONOMIC AND SOCIAL COMMITTEE AND THE

COMMITTEE OF THE REGIONS

on the Implementation and Enforcement of EU Trade and Economic Security Policy

1

CONTENTS

I. INTRODUCTION ..................................................................................................................... 2

II. MAKING THE MOST OF EU PREFERENTIAL TRADE AGREEMENTS .................... 4

II.1 EU TRADE WITH PREFERENTIAL PARTNERS IN 2025 ............................................... 4

II.2 PROMOTING EU TRADE AGREEMENTS ........................................................................ 9

II.3 TRADE AND SUSTAINABLE DEVELOPMENT IN FOCUS .......................................... 10

III. HELPING SMES FIND THEIR PLACE IN GLOBAL TRADE ....................................... 13

IV. ADDRESSING BARRIERS AND FINDING SOLUTIONS ............................................... 13

IV.1 UPDATE ON MARKET ACCESS BARRIERS .................................................................. 14

IV.2 UPDATE ON THE SINGLE ENTRY POINT FOR COMPLAINTS ................................ 18

V. BILATERAL AND MULTILATERAL DISPUTE SETTLEMENT ................................. 19

2

I. Introduction

This is the sixth consolidated annual report1 on the implementation and enforcement of

EU trade and economic security policy. It providesan update on the evolution of trade

flows between the EU and its preferential partners for goods and services and gives an

overview of the EU’s main activities and achievements steered by the European

Commission’s Chief Trade Enforcement Officer in 20252.

This report focuses on the implementation and enforcement of international commitments in

EU preferential trade agreements and the WTO. The Commission produces separate reports

on areas relating to trade and economic security, notably foreign direct investment screening

and export control/dual use. Other trade-related areas covered by dedicated Commission

reports include the EU Generalised Scheme of Preferences (GSP), intellectual property rights

and the International Procurement Instrument.

Implementation and enforcement of international trade commitments under the WTO

and bilateral trade agreements continues to lead to concrete benefits, facilitating access to

export markets, strengthening the resilience of the European economy, accelerating

diversification and reducing dependencies.

First, European businesses have been able to benefit from the opportunities created by the

EU’s large network of 44 preferential trade agreements. Their effective implementation and

enforcement continue to lead to strong export growth as the following examples show.

• The ex-post evaluation3 of the EU-Canada Comprehensive Economic and Trade

Agreement (CETA), published in June 2025, suggests that predictable and cooperative

trade works. Since it was first provisionally applied in 2017, CETA has boosted trade

exports and diversified supply chains across all EU Member States and increased the

EU’s gross domestic product by EUR 3.2 billion each year. Direct benefits include a

71% increase in bilateral trade in goods and services between the EU and Canada

(from EUR 72.2 billion in 2016 to EUR 123 billion in 2023), a 64% increase in EU

goods exports and an 81% increase in EU services exports to Canada.

• The EU-Chile Interim Trade Agreement (ITA), in force only since February 2025,

showed robust growth during the first 11 months of its implementation for a total of

1 The Commission’s web page on Implementing and Enforcing EU Trade Agreements contains supplementary

information to this report on: (i) the evolution of EU trade with preferential partners in 2025; (ii) the use of tariff

preferences on EU exports and imports from preferential trading partners, for both the EU and Member States;

and (iii) data on the use of tariff rate quotas under certain trade agreements.

2 Information on individual EU trade agreements can be accessed via the Commission’s EU Trade agreements

website, which links to individual country pages, providing fact sheets, guides and success stories, and a link to

the reports after meetings of joint committees and dialogues.

3 https://policy.trade.ec.europa.eu/analysis-and-assessment/ex-post-evaluations_en.

3

EUR 20.8 billion. EU shipments of machinery and appliances grew by 9.1%, and

exports of chemical products grew by 8.5%.

• EU exports of goods to Japan grew by 14% between 2018 (the year before the EU-

Japan Economic Partnership Agreement entered into force) and 2025. EU services

exports increased by 57%.

Second, EU trade agreements and partnerships continued to support supply chain resilience

by helping the EU to secure critical inputs, such as energy and raw materials, and to reduce

its overdependence on single sources of supply.

EU trade agreements continue to play a significant role in supporting a stable source of

imports of raw materials and energy products needed for the EU economy, as the

following examples show.

• Imports of raw materials and energy products from Canada have sharply increased

since 2022, and this trend continued in 2025, with more than a quarter of the EU’s

mineral product imports coming from Canada. Imports from Canada increased by

14% (in value terms) between 2024 and 2025, continuing the trend observed since

2022, reaching EUR 6.1 billion.

• Since the entry into force of the EU-Chile ITA in February 2025, EU imports of

mineral products have grown by 33%.

• Preferential partners supply a quarter of the EU’s critical raw materials (CRM)

imports. While the total EU imports of critical raw materials4 in value terms remained

relatively stable in 2025 versus 2024 with a slight increase of 0.32%, imports from

some resource-producing trade partners such as Canada and the Democratic

Republic of Congo registered strong increases. Thus, EU critical raw materials

imports from Canada increased by 62% in value terms to EUR 3.3 billion. For the

same reference period EU critical raw materials imports from the Democratic

Republic of Congo increased by 79% in value terms to EUR 2.9 billion.

Non-preferential trading partnerships also tend to facilitate CRM imports, such as the

Economic Partnership Agreement and the Strategic Partnership between the EU and

Kazakhstan. For example, EU imports of raw materials from Kazakhstan5 increased by 32%

in value terms in 2025 compared with 2024, reaching EUR 1.18 billion.

4 Data for critical and strategic raw materials as defined in the Critical Raw Materials Act (CRMA). 5 An Enhanced Partnership and Cooperation Agreement between the EU and Kazakhstan has been in application

since 2016 and in force since 2020. In 2022, the parties concluded a strategic partnership on raw materials: EU

trade relations with Kazakhstan.

4

The EU’s large network of trade agreements has also strengthened its geopolitical presence

in a rapidly deteriorating international environment.

• For example, the EUR 54.5 billion fall in EU exports of goods to Russia in 2025

(compared with the 2019-2021 average) was more than offset by an increase of over

EUR 250 billion in EU exports to EU free trade agreement (FTA) partners that

year.

• The EUR 8 billion fall in exports of vehicles and vehicle parts to Russia in 2025

(compared with the 2019-2021 average) was offset by higher EU exports to the UK

worth EUR 9.7 billion alone. And the EUR 7 billion decrease in electrical machinery

exports to Russia was offset by higher exports (EUR 9 billion) to a range of trading

partners, including Switzerland, the UK, Mexico and Norway.

Beyond market access, EU trade agreements continued to play a major role in strengthening

trade and sustainable development in 2025.

• Japan, Chile and Angola, among others,took steps towards ratifying fundamental

conventions of the International Labour Organization (ILO).

• The Commission closed its preliminary assessment of two external complaints

regarding Viet Nam concerning labour and related human rights issues. It also

received a new complaint about alleged infringements of trade and sustainable

development (TSD) commitments by Ecuador and its first complaint regarding the

GSP, concerning Pakistan.

II. Making the most of EU preferential trade agreements

II.1 EU trade with preferential partners in 2025

At the end of 2025, the EU had 44 preferential trade agreements in place with 76 partners,

corresponding to 46.3% of total EU external trade. Total EU trade with preferential partners

amounted to EUR 2 390 billion, of which EUR 1 340 billion were exports and EUR 1 050

billion were imports. The EU’s trade balance with preferential partners rose from EUR 276

billion in 2024 to EUR 289 billion in 2025.

2025 and the first quarter of 2026 also saw the conclusion of trade agreements with

Mercosur6, Mexico, Indonesia, India and Australia, following intense negotiations with these

partners. Together, they will bring up the share of EU preferential trade to 53.3%, as Figure 1

shows.

6 The trade agreement between the EU and Mercosur has been provisionally applied since 1 May 2026.

5

Figure 1: EU external trade (2025)

Source: DG TRADE calculations based on Eurostat Comment

As shown in Figure 2, the EU’s largest preferential partners remained the United Kingdom

(21.1% of EU trade with preferential partners), followed by Switzerland (15.2%), Türkiye

(9.1%), Norway (6.7%) and Japan (5.4%). Together, these five partners accounted for close to

60% of the EU’s preferential trade in 2025.

Figure 2: EU trade by preferential partner (2025)

Source: DG TRADE calculations based on Eurostat Comext

Trade agreements in

place - Preferential

46,3%

Trade agreements

under adoption or

ratification

7,0%

Other partners

46,6%

United Kingdom

21,1%

Switzerland

15,2%

Türkiye

9,1%Norway

6,7%

Japan

5,4%

South Korea

5,2%

Mexico

3,6%

Canada

3,4%

Vietnam

3,2%

Ukraine

2,9%

Other preferential

partners

24,2%

6

As shown in Figure 3, the EU’s annual trade in goods with preferential partners continued to

outgrow its trade with all partners combined and the subgroup of non-FTA partners.

EU trade with preferential partners increased by 3.1% between 2024 and 2025, more than

trade with all partners and non-FTA partners, which increased by 2.1% and 1.4%,

respectively. Exports of goods to preferential partners rose by 3.3%, while exports to all

partners combined and to the subgroup of non-FTA partners increased more moderately (by

2.0% and 0.6% respectively).

Figure 3: Annual growth in trade of EU goods by type of partner (2024-2025)

Source: DG TRADE calculations based on Eurostat Comext

EU trade agreements in 2025 also continued to boost EU agri-food trade with preferential

partners, which showed stronger growth (6.9%) than with non-FTA partners (1.5%) and all

trading partners (4.6%). Agri-food trade represented 9% of EU total exports and 7.5% of

imports and contributed 37% of the overall EU trade surplus.

As Figure 4 shows, EU agri-food exports to preferential partners grew by 4.6%, EU

exports to all partners combined increased by 1.2%, and EU exports to non-FTA partners

decreased by 3.6%.

Figure 4: Annual growth in trade of EU agri-food products by type of partner (2024-

2025)

Source: DG TRADE calculations based on Eurostat Comext

2,4% 2,0%

2,8%

2,0%

0,6%

3,3%

2,1%

1,4%

3,1%

All trading partners Non-FTA partners Preferential partners

Imports Exports Total trade

9,4% 8,2%

10,2%

1,2%

-3,6%

4,6%4,6%

1,5%

6,9%

All trading partners Non-FTA partners Preferential partners

Imports Exports Total trade

7

In 2025, the UK confirmed its role as the leading destination for EU agri-food exports among

preferential partners and all partners, with exports exceeding EUR 55 billion, up 3%

compared with 2024.EU exports to the second-largest destination, Switzerland, were around

EUR 13 billion in 2025, an increase of 7.5%. Japan was the third-largest destination among

preferential partners, with EU agri-food exports of over EUR 8 billion.

EU trade agreements, such as the EU-Canada CETA, have strongly supported export growth

in agri-food products since their application. According to the ex-post evaluation concluded

in 20257, some agri-food sectors have seen a strong increase in exports.

• For example, EU wine exports to Canadagrew on average by 39% in the period

following the provisional application of the agreement (2018-2025), compared

with the corresponding period before the agreement (2010-2017).

• Exports of extra virgin olive oil rose by 46%, and cheese exports nearly doubled,

increasing by 96%.

EU imports of agri-food products from preferential partners also showed stronger growth

(10.2%) compared with non-preferential partners (8.2%).

• The UK remained the EU’s largest source of preferential agri-food imports in 2025,

accounting for 8% (or EUR 16.0 billion) of total EU agri-food imports, followed by

Ukraine (EUR 11 billion).

• Côte d’Ivoire was the third-largest source of agri-food imports into the EU from

preferential trade partners, with those imports worth EUR 8.9 billion in 2025. Total

imports from Côte d’Ivoire increased by 23% in value between 2024 and 2025,

whereas agri-food imports increased by 31%. Higher cocoa prices contributed to this

growth, but the EU-Côte d’Ivoire Economic Partnership Agreement has helped the

country diversify its exports by lowering tariffs on processed cocoa.8

By the end of 2025, EU geographical indications were protected in 35 non-EU countries

under trade agreements.

• For example, the EU-Chile ITA provides a strengthened framework for the protection

of 216 EU geographical indications (GIs). This is in addition to the existing wines and

spirits agreement, which already safeguards 1 745 EU wine GIs and 257 spirits and

aromatised wine GIs. The ITA ensures a high level of protection for the respective

protected Gis and allows for new GIs to be added in the future.

7 https://policy.trade.ec.europa.eu/analysis-and-assessment/ex-post-evaluations_en.

8 Processed cocoa amounted to 42% of the total value of EU cocoa imports from Ivory Coast in 2025.

8

EU trade in services with preferential partners reached nearly EUR 1.4 trillion in 2024 (latest

figures available), representing 47% of total EU trade in services, and grew by 5.4% in 2024

compared with 2023. As Figure 5 shows, this marked faster growth than in the previous year

(5.0%), but slower than the growth in trade with all partners and non-FTA partners9.

Figure 5: Annual growth in EU trade of services by type of partner (2023-2024)

Source: DG TRADE calculations based on Eurostat table ‘bop_its6_tot’

The EU’s total trade balance in the services sector increased by 21.1%, reaching EUR 193.7

billion in 2024. The trade surplus with preferential partners amounted to EUR 184.3 billion,

compared with EUR 9.4 billion for all trading partners combined.

The value of EU trade agreements for trade in services is also illustrated by the gradual

deepening of market access for services sectors, as made possible by ambitious trade

agreements, such as the one with Canada.

• Bilateral cross-border trade in services between the EU and Canada has increased by

97% since the provisional application of the agreement in 2017, reaching EUR 50.8

billion in 2024, compared with EUR 25.6 billion in 2016.

• In December 2025, a mutual recognition agreement (MRA) on the recognition of

the professional qualifications of architects entered into force. It enables EU

architects to obtain a Canadian architect’s licence and Canadian architects to obtain a

licence in an EU Member State, provided they meet certain qualification and

experience-based criteria. The MRA is part of the EU-Canada CETA, which aims to

strengthen collaboration and facilitate the recognition of professional qualifications

across the Atlantic.

In 2025, the EU remained the world’s leader in both exports and imports of digitally

deliverable services, which amounted to EUR 1.7 trillion in 2024, or 58% of the EU’s total

trade in services.

9 Top EU trading partners without an FTA, such as the US (the EU’s largest services trading partner) and China

(the EU’s fourth-largest services trading partner), saw strong economic growth in 2024, while the United

Kingdom and Switzerland, the EU’s second and third-largest trading partners, saw modest growth overall,

including trade in services.

6,9% 7,8% 5,8%

8,5%

12,1%

5,0%

7,7% 9,9%

5,4%

All trading partners Non-FTA partners Preferential partners

Imports Exports Total trade

9

• Existing trade agreements with digital trade chapters include those with Japan, the

UK, New Zealand and Chile.

• In May 2025 the EU signed its first dedicated digital trade deal with a non-EU

country. The standalone digital trade agreement (DTA) with Singapore10 boosts

digital trade between the two regions by facilitating cross-border data flows and

ensuring legal certainty for businesses. On 10 June 2026, the EU signed a DTA with

the Republic of Korea11. In March 2026, the EU launched negotiations on an EU-

Canada DTA.

• DTAs complement the respective free trade agreements with modern and binding rules

on digital trade. These rules aim to increase transparency and predictability for

businesses, promote a secure online environment for consumers, and counteract digital

trade barriers.

2025 also saw the first full year of implementation of the EU-Angola Sustainable

Investment Facilitation Agreement (SIFA), which focuses on creating a more predictable

business-friendly investment climate. To achieve this, the bilateral Committee on Investment

Facilitation in January 2025 discussed specific steps to cut red tape and increase transparency,

including: (i) modernising Angola’s digital single window for investors; (ii) publishing online

a list of requirements and conditions on foreign investment in Angola; and (iii) granting free

access to the online version of Angola’s Official Journal. In early April 2026, the Commission

concluded negotiations on a SIFA with Ecuador, the EU’s first such agreement with a Latin

American country.

In November 2025, the EU signed its first clean trade and investment partnership (CTIP)

with South Africa. The CTIP will support bilateral trade and investments in clean supply

chains, creating new trade and investment opportunities, and strengthen EU access to raw

materials. The inaugural inter-governmental dialogue took place on 8 and 9 July 2026,

building on a business–to-government dialogue 12 that took place beforehand, which had

gathered business views and priorities for implementing the CTIP.

II.2 Promoting EU trade agreements

In 2025, the Commission, in close cooperation with Member States and business, continued to

step up efforts to promote new agreements.

• The Commission continued to upgrade its main platform Access2Markets13, which

has attracted over 13 million visitors since its launch in 2020, including nearly 3

10 EU-Singapore Digital Trade Agreement | EUR-Lex. 11 Text of the agreement: Circabc. 12 Press release: South Africa –European Union Clean Trade and Investment Partnership enters implementation

phase with inaugural business-to-government dialogue | EEAS. 13 https://trade.ec.europa.eu/access-to-markets/en/home.

10

million in 2025 alone. A survey was launched to collect user feedback, and the

Commission started work on adding new features, such as a new design and video

tutorials. So far, the Commission has trained 16 000 stakeholders to use the platform,

mostly through webinars held in multiple languages.

• In 2025, senior Commission staff participated in Market Access Days organised in

eight Member States. These events gave more than 5 000 businesses (many of them

SMEs) across multiple sectors the opportunity to directly engage with the Chief Trade

Enforcement Officer and other senior Commission representatives.

• Outreach in Brussels and EU capitals was complemented by consolidated outreach

efforts by EU Delegations in partner countries to promote new trade agreements with

stakeholders on the ground. These activities targeted EU companies and importers of

EU products and services who need specialised guidance.

o For example, the first-ever EU-New Zealand Business Summit held on

24 October 2025 in Auckland, brought together 500 business and political

representatives from both sides to help seize the new opportunities created by

the FTA. The EU Delegation in Wellington promoted the FTA in agricultural

shows in Hamilton (June) and Christchurch (November).

o To promote the EU-Chile ITA, the EU Delegation in Santiago rolled out a

campaign ‘Europa está a la vueltITA’ (Europe is just around the corner) and

‘Europa está cerquITA’ (Europe is close by), including broad coverage on

social media and the Chilean radio network. This aimed to bring the ITA closer

to the public, showing how it represents a real opportunity for Chile, its

consumers and its businesses.

II.3 Trade and sustainable development in focus

EU trade agreements play a key role in strengthening trade and sustainability. Provisions

promoting international labour and environmental standards have been part of the 15

agreements concluded since 2012 (starting with the trade agreement between the EU and the

Republic of South Korea) and were applied over the reporting period.

In 2025, work continued to ensure effective implementation of these commitments, and

progress was made with several partner countries.

• Japan, Chile and Angola took steps towards ratifying ILO fundamental conventions

relating to occupational safety and health.

• Japan, following comments by the ILO Committee of Experts on the Application of

Conventions, started moving away from its Technical Intern Training Programme

towards the Employment for Skill Development programme, taking on board

comments of the ILOs Committee of Experts on the Application of Conventions. In

11

addition, Japan also started to move towards a mandatory emission trading scheme

(GX ETS) for its green transition.

• Moldova made good progress in adopting its national energy and climate plan in

2025. It published its nationally determined contributions under the Paris Agreement

and strengthened its monitoring reporting and verification system of greenhouse gas

emissions

Regular meetings of joint TSD committees and boards are where the parties discuss TSD

issues. In 2025 again, bilateral engagement with partner countries delivered concrete

outcomes.

• The EU- New Zealand Trade Committee adopted an amendment to the TSD Chapter,

reflecting the upgrade of occupational safety and health to the status of ‘fundamental

principles and rights at work’, in line with decisions taken by the ILO.

• In November 2025, following the EU-Singapore TSD Board’s confirmation of a

mutual commitment to make continued and sustained efforts towards the ratification

and effective implementation of ILO fundamental conventions, the Singapore

parliament passed the second Workplace Fairness Bill, a key step in advancing the

ratification of fundamental ILO Convention on discrimination in employment and

occupation (C111). The Bill sets out a new framework for workers to seek redress for

workplace discrimination and introduces safeguards against frivolous claims14.

• Following the entry into force of the EU-Chile ITA on 1 February 2025, the EU and

Chile started their review of the TSD provisions. This review is provided for in the

Joint Statement on the TSD Review attached to the ITA and aims to upgrade the

enforcement mechanism and include the Paris Agreement as an ‘essential element’.

In 2025, the Commission continued its close engagement with civil society, including through

domestic advisory groups (DAGs) bringing together business, trade unions and other

stakeholders. DAGs are set up under 16 EU trade agreements15 to engage with civil society

representatives in partner countries and to advise the Commission on implementation issues.

• In 2025, the EU and the Central America DAGs reached a consensus for the first

time to issue a joint statement to propose specific technical cooperation on labour and

environmental matters. The EU and all four Andean DAGs issued their first-ever

unanimous joint declaration, a further step in cross-regional civil society cooperation.

14 A first bill was passed on 8 January 2025. The workplace fairness laws are expected to take effect by the end

of 2027 to give employers sufficient time to implement them effectively. 15 State of play on 1 July 2026: 16 DAGs (including the Cariforum Consultative Committee).

12

• The EU DAG for Japan proposed to deepen exchanges on green shipping corridors,

with a focus on ensuring green and just transition go hand in hand. The Japan DAG

used the joint dialogue with civil society to embrace the EU’s more regulatory-based

approach to the green transition, suggesting that Japan should also step up its

ambitions.

In 2025, the Commission also continued to investigate and make progress on complaints on

alleged TSD infringements.

• The Commission, in 2025, closed its preliminary assessment on two complaints

regarding Viet Nam. The analysis showed that there are still concerns on labour

issues, in particular regarding the ratification of ILO Convention 87. Viet Nam did not

show that the adoption of its amended Law on the Trade Unions and the changes to

the Vietnamese Constitution could be interpreted as steps towards fulfilling the

country’s obligation to make ‘continued and sustained efforts for the ratification of

this ILO convention’. The Commission requested additional detailed information and

clarifications and continues raising this matter at all levels with its Vietnamese

counterparts.

• The Commission received one new complaint concerning Ecuador, claiming that the

country has not fulfilled its obligations under its trade agreement with the EU, such as

on the recognition of sectoral trade unions and freedom of association. The case

covers both labour and environmental matters and is currently under review.

• In 2025, the Commission received the first complaint regarding the Generalised

System of Preferences (concerning Pakistan), which is currently under review.

Finally, to further compliance with TSD commitments and to bring about real change on the

ground in partner countries, the EU continued to offer technical assistance to its trading

partners in 2025.

• The EU continued its collaboration with the ILO to implement the Trade for Decent

Work programme16. The programme serves to promote social dialogue and supports

better application of international labour standards in priority partner countries,

particularly in Africa and Asia.

• The EU, in 2025, partnered up with the Food and Agriculture Organization (FAO) and

the private sector to launch the Boosting Sustainable Food Production in Kenya

programme. This EUR 10 million EU-funded project targets 40 000 smallholder

farmers and supports climate resilient food production in five counties in Western

Kenya.

16 Trade for Decent Work.

13

III. Helping SMEs find their place in global trade

In 2025, the Commission used a variety of instruments again to help EU businesses make the

most of EU trade agreements, with special consideration for the specific needs of smaller and

medium-sized enterprises (SMEs)17.

First, this is done via dedicated SME chapters 18 in EU trade agreements with specific

commitments to facilitate market access by smaller companies. Contact points on both sides

regularly meet to consider SME-relevant issues across the whole agreement. For example,

following the entry into force of the EU-New Zealand trade agreement, the SME contact

points met twice to ensure that specific content is provided on websites and information

platforms that cater to SMEs.

Second, the Commission pursued its successful and well-established cooperation with the

Enterprise Europe Network19 (EEN) in 2025. The Network offers guidance and services to

SMEs with international ambitions, including start-ups and scale-ups. This is done with the

help of its established nodes in over 20 strategic markets outside the EU, such as Brazil,

Canada, India, Japan, Mexico, Singapore, the United Kingdom and Viet Nam.

IV. Addressing barriers and finding solutions

In 2025, a combination of ongoing geopolitical tensions, economic fluctuations and shifts in

trade policies continued to shape the global trade landscape.One of the main challenges

involved managing volatile relations with China and the US, the EU’s largest non-

preferential trading partners.

The EU-US trade deal of 27 July 2025 and the EU-US Joint Statement of 21 August 202520

set out the political commitment on both sides to work towards restoring stability and

predictability in the EU-US trade and investment relationship, for the benefit of businesses

and citizens. The EU remains convinced that high tariffs are detrimental to the global

economy. However, the negotiated outcome creates a basis for continued dialogue and the

development of the transatlantic relationship, including by lowering tariffs and pursuing

cooperation in areas of shared strategic interest. For instance, on 24 April 2026, in the area of

critical minerals, the EU and the US signed a Memorandum of Understanding21 on a strategic

partnership on critical minerals and agreed on an EU-US Critical Minerals Action Plan22. The

EU continues to work with the US to find solutions, especially where EU exports face tariffs

17 Nearly 682 000 EU SMEs were exporting goods and services in 2023 (latest figures available). 18 EU trade agreements in place in 2025 with SME chapters: Canada, Japan, the UK, New Zealand and Chile. 19 https://een.ec.europa.eu/. 20 Joint Statement on a United States-European Union framework on an agreement on reciprocal, fair and

balanced trade - Trade and Economic Security. 21 Circabc. 22 Circabc.

14

exceeding the 15% tariff ceiling, including on steel and aluminium, copper and their

derivatives, as well as trucks and truck components. In this regard, the US has already de-

listed certain products from the steel and aluminium derivative list, reduced tariff treatment

for industrial machinery products, as well as simplified and provided clarity on how the tariffs

are applied. While this is a step in the right direction, the EU will continue to engage with the

US to ensure that all EU exports of derivatives should benefit from the 15% tariff ceiling and

should not be subject to any further administrative requirements, in line with the EU-US Joint

Statement.

With China, progress was made on preserving the ability of European technology companies

to effectively defend their intellectual property rights (standard essential patents, such as those

used in mobile communications).

Countries and trade blocs worldwide continue to grapple with finding a balance between

protecting domestic industries and ensuring a free and fair-trading system is in place.

Therefore, the monitoring of market access commitments taken by EU trading partners

remains a key priority.

IV.1 Update on market access barriers

New barriers registered in 202523

A total of 13 new barriers were registered in the Commission’s Market Access Database in

2025. Import tariff measures and taxes constituted 6 new barriers: 3 of them concerned

sanitary and phytosanitary measures and technical barriers to trade, and 1 measure concerned

restrictions to government procurement.

The US and Canada registered the highest number of new trade barriers (4 and 2,

respectively). The Southern Mediterranean region24 registered 3 new trade barriers (compared

with 8 in 2024). This was closely followed by the region of South and Southeast Asia,

Australia and New Zealand, which registered 2 new barriers (compared with 6 in 2024). The

Far East and Africa and Pacific registered 1 barrier each.

Barriers partially or fully resolved and positive developments in 202525

Progress was made in tackling trade barriers, with 20 barriers fully or partially removed in

14 partner countries.This was achieved through a combination of diplomatic outreach and

the effective use of institutional mechanisms under bilateral trade agreements and in the

WTO, as the following examples show.

23 See list on DG TRADE’s implementation and enforcement page: Implementing and enforcing EU trade

agreements - Trade and Economic Security. 24 Southern Neighbours, Middle East, Türkiye, Russia and Central Asia. 25 See list on DG TRADE’s implementation and enforcement page: Implementing and enforcing EU trade

agreements - Trade and Economic Security.

15

• Japan lifted import suspensions of animal products, following confirmation by the

respective countries that animal health conditions are respected (for instance, for

Swedish pork, processed Polish beef products and Belgian beef and beef products).

• Viet Nam, following its Law on Pharmacy of 21 November 2024, issued a new

circular regulating the registration of drugs and drug ingredients. The circular, which

entered into force on 1 July 2025, included a fast-track authorisation mechanism that

reduces the evaluation period from four or five years to nine months for innovative

medicines already authorised by stringent regulatory authorities, such as the European

Medicines Agency.

• Following regular engagement between the EU and Argentina, Argentina

permanently reduced export duties on major agricultural commodities and their by-

products. A new decree adopted in December 2025 set lower export-duty rates for

several grain chains, including soybeans, wheat and barley.

As shown in Figure 6, most of the barriers tackled (45%) related to the agriculture and

fisheries sector. Additionally, 20% of cases addressed cross-sectoral issues.

Figure 6: Percentage of barriers tackled per sector (2025)

The Commission made additional progress in tackling barriers over the reporting period in

close cooperation with Member States’ trade counsellors and industry associations. This has a

direct positive impact on European businesses in the sectors concerned, helping them to

reduce costs and improve market access for EU exporters and securing the supply of

important industrial inputs.

16

Continuous engagement with partner countries again brought positive developments in 2025,

as illustrated below.

• Singapore recognised the EU regionalisation measures for highly pathogenic avian

influenza, African swine fever and foot-and-mouth disease, paving the way for more

EU agri-food exports. The country also put in place trade-facilitating measures on the

‘born and raised certificate’ and granted country approval to Greece and Lithuania for

several types of egg and meat products.

• Viet Nam authorised the import of 14 animal products and 2 plant products from the

EU, while 4 additional products reached the final stage of the approval process, which

reduced the backlog of market access authorisations. In addition to progress on

individual files, the Vietnamese authorities agreed to conduct combined audits

covering several Member States and products, a step which helps save time and

resources.

• Following a high-level mission by the Commission to Brazil in October 2025, the

country approved several plant products and pre-listed 48 animal products from 18

Member States.

Positive developments were also registered on behind-the-border measures, such as

technical barriers to trade and regulatory obstacles, which has facilitated European

companies’ market access in a variety of sectors.

• Colombia, thanks to intense bilateral discussions with the EU, decided to recognise

the EU’s free sales certificates to prove product compliance with Colombia’s technical

regulations. Consequently, EU wine producers who want to export to Colombia will

no longer be required to go through additional testing. EU wine exports to Colombia

in 2025 amounted to around EUR 33 million, about four times higher than in 2013

when the agreement first started to apply.

• Thanks to the EU’s work at bilateral and multilateral level, India removed quality

control orders on 115 EU products exported to India. EU exports had previously been

affected or sometimes halted 26 by technical regulations referencing India-specific

standards (despite the existence of international standards) and stricter-than-necessary

conformity assessment procedures, such as mandatory testing by Indian laboratories.

In 2025, the Commission continued to tackle restrictions imposed by certain trading partners,

particularly on raw materials exports, ranging from export bans to export licensing

26 For example, the EU exported on average EUR 1.4 million of viscose staple fibre to India before 2023 when

the quality control orders were introduced; after they were introduced, EU exports were essentially halted.

17

requirements and quotas. The Commission has been tackling these restrictions directly at

bilateral level, at dedicated government-to-government meetings and through the relevant

WTO channels.

• For example, recent engagement between the Commission and the government of the

Democratic Republic of Congo (DRC) helped to avert a ban, introduced in February

2025, on exports of all cobalt derivatives. The ban would have had negative

consequences for some EU refineries dependent on these raw materials. In October

2025, the DRC replaced the ban with a quota system capping 2026 and 2027 exports

(alongside a strategic reserve) to stabilise prices and increase domestic value. The

Commission continues to monitor the situation to ensure that the EU’s interests are not

undermined.

As shown in Figure 7, most of the barriers fully or partially removed (9 out of 20)

concerned countries in the region comprising South and Southeast Asia, Australia and

New Zealand. This was followed by countries in the Latin America and Caribbean region,

with 4 barriers removed in 2025.

Figure 7: Percentage of barriers tackled per region (2025)

African and Pacific

10% Europe and Eastern

Neighbourhood

5%

Far East

15%

Latin America and

Caribbean

20%

South and South

East Asia, Australia

and New Zealand

45%

Southern Neighbours, Middle

East, Türkiye, Russia and

Central Asia

5%

18

IV.2 Update on the Single Entry Point for complaints

The Commission’s Single Entry Point 27 is a centralised platform for companies, trade

associations and other EU stakeholders to report trade barriers more easily. Complaints may

be submitted using dedicated online forms on the Access2Markets platform.

EU stakeholders need to complete these forms to give the Commission sufficient information

to carry out a preliminary assessment and determine the appropriate course of action. The

Commission may also, if necessary, launch a complaint on its own initiative (ex officio).

A practical example: Malaysia’s food regulations

Complaint: On 23 November 2023, the Single Entry Point received a complaint concerning

an amendment introduced by Malaysia to its Food Regulation. The amendment mandated a

minimum/maximum alcohol content (by volume) for certain wines and spirits, effectively

preventing imports of certain EU wines and spirits into the country.

Action taken:Following the EU’s sustained engagement with Malaysia both bilaterally and in

the WTO Technical Barriers to Trade Committee, Malaysia agreed to adjust its provisions in

its Food regulation on alcohol content in liqueurs and wine, as well as updates on

preservatives, colourants and other technical aspects. In October 2025, Malaysia officially

published in its Federal Gazette amendments addressing the EU’s concerns relating to some

alcoholic beverage standards (rum, sloe gin and liqueurs). Other amendments are still

outstanding, and bilateral engagement continues.

Impact: EU exporters can benefit from these updated rules, marking a concrete achievement

in improving market access.

As shown in Figure 8, in 2025, the Single Entry Point received 40 external complaints about

trade barriers in 21 partner countries. The largest number (28%) concerned the Southern

Neighbours, the Middle East, Türkiye, Russia and Central Asia, followed by South and

Southeast Asia, Australia and New Zealand (27%).

27 https://trade.ec.europa.eu/access-to-markets/en/content/single-entry-point-0.

19

Figure 8: External complaints submitted in 2025 by region

Since its launch in 2020, the Single Entry Point has received an average of 40 external

complaints per year. In 2025, most external complaints concerned horizontal measures and

services (6 complaints each) and the agriculture and fisheries sector (5). Most complainants

were individual EU businesses (18) and trade associations (15), followed by other

stakeholders (4) and EU Member States (3). The Commission launched 1 ex officio complaint.

V. Bilateral and multilateral dispute settlement

While most barriers continue to be tackled by bilateral engagement with the trading partner

through bilateral trade committees or WTO committees, it remains necessary in some cases to

move to initiate formal dispute settlement procedures, either under a bilateral agreement or in

the WTO.

Dispute settlement remains an important avenue for EU enforcement action. It is a well-

established, rules-based approach to dispute resolution that provides legal certainty and

predictability to traders, businesses and governments.

In 2020, to address the paralysis of the WTO’s Appellate Body, the EU and other WTO

Members put in place the Multi-Party Interim Appeal Arbitration Agreement (MPIA).

The MPIA ensures that WTO rules can be enforced through adjudication in the WTO and

cannot be ‘appealed into the void’. After several accessions in 2025 and in the beginning of

5%

15%

5%

15%

25%

28%

8%

African and Pacific

Europe and Eastern

Neighbourhood

Far East

Latin America and Caribbean

South and South East Asia,

Australia and New Zealand

Southern Neighbours, Middle

East, Türkiye, Russia and Central

Asia

US, Canada

20

2026 in the lead-up to the WTO 14th Ministerial Conference, the MPIA28 now covers 61 of

the WTO’s 166 members (counting EU Member States), accounting for 60% of world trade.

In January 2025, the EU launched a WTO dispute against China on worldwide licensing

terms for standard essential patents (DS632). The panel proceedings are currently ongoing.

In July 2025, the EU launched arbitration proceedings under the EU-Algeria Association

Agreement in relation to Algeria’s trade and investment restrictions.

The following disputes concluded in 2025, resulting in the removal of trade barriers in

partner countries.

• In July 2025, in DS611 (China- Enforcement of International Property Rights), the

WTO Appeal Arbitrator found that China’s unwritten anti-suit injunction policy

violated the Agreement on Trade-Related Aspects of Intellectual Property Rights

(TRIPS). China subsequently announced that it had withdrawn this policy. Given

the unwritten nature of China’s anti-suit injunction policy, the European Commission

will continue to closely monitor the situation. The arbitration decision boosts the

protection of European intellectual property rights internationally by ensuring that key

trading partners, such as China, meet the commitments made under the TRIPS

Agreement. It safeguards the protection of European innovators’ rights in key

technologies, such as 5G and wireless, which are major assets for the EU economy.

• In October 2025, in DS591 (Colombia – Anti-Dumping Duties on Frozen Fries from

Belgium, Germany and the Netherlands), the EU won compliance proceedings in this

dispute. As a result, Colombia repealed the WTO-inconsistent duties in March

2026.

In November 2025, the EU terminated the dispute DS610 (China – Measures Concerning

Trade in Goods), given the key objectives behind the dispute had been met and the relevant

trade had resumed.

In December 2025, the EU – following arbitration on the level of countermeasures – received

the WTO’s authorisation to adopt countermeasures in dispute DS577 (US – Ripe olives)

concerning US measures on ripe olives from Spain.

28 A list of members can be accessed here: Multi-Party Interim Appeal Arbitration Arrangement (MPIA).

ET ET

EUROOPA KOMISJON

Brüssel, 28.9.2026 COM(2026) 506 final

KOMISJONI ARUANNE EUROOPA PARLAMENDILE, NÕUKOGULE, EUROOPA

MAJANDUS- JA SOTSIAALKOMITEELE NING REGIOONIDE KOMITEELE

ELi kaubandus- ja majandusjulgeolekupoliitika rakendamise ja täitmise tagamise

kohta

1

SISUKORD

I. SISSEJUHATUS ....................................................................................................................... 2

II. ELI SOODUSKAUBANDUSLEPINGUTE VÕIMALIKULT TÕHUS RAKENDAMINE

..................................................................................................................................................... 4

II.1 ELI KAUBAVAHETUS SOODUSKAUBANDUSPARTNERITEGA 2025. AASTAL ..... 4

II.2 ELI KAUBANDUSLEPINGUTE EDENDAMINE .............................................................. 10

II.3 TÄHELEPANU KESKMES ON KAUBANDUS JA KESTLIK ARENG ......................... 11

III. VKEDE ABISTAMINE OMA KOHA LEIDMISEL MAAILMAKAUBANDUSES ....... 14

IV. TÕKETEGA TEGELEMINE JA LAHENDUSTE OTSIMINE ........................................ 14

IV.1 TURULEPÄÄSUTÕKETE AJAKOHASTATUD ÜLEVAADE ........................................ 15

IV.2 ÜHTNE KONTAKTPUNKT KAEBUSTE ESITAMISEKS .............................................. 19

V. KAHE- JA MITMEPOOLSETE VAIDLUSTE LAHENDAMINE ................................... 21

2

I. Sissejuhatus

Käesolev aruanne on kuues konsolideeritud aastaaruanne 1 ELi kaubandus- ja

majandusjulgeolekupoliitika rakendamise ja täitmise tagamise kohta.Selles antakse

ajakohastatud ülevaade ELi ja tema sooduskaubanduspartnerite vaheliste kauba- ja

teenusevoogude arengust ning tehakse kokkuvõte komisjoni kaubandusvaldkonna juhtiva

järelevalveametniku juhtimisel võetud peamistest meetmetest ja saavutatud tulemustest

2025. aastal2.

Käesolevas aruandes keskendutakse ELi sooduskaubanduslepingute ja WTO raames võetud

rahvusvaheliste kohustuste rakendamisele ja täitmise tagamisele. Komisjon koostab eraldi

aruanded kaubanduse ja majandusjulgeolekuga seotud valdkondade kohta, eelkõige

välismaiste otseinvesteeringute taustauuringute ning ekspordikontrolli ja kahesuguse

kasutusega kaupade kontrolli kohta. Muud kaubandusega seotud valdkonnad, mida

käsitletakse komisjoni eraldi aruannetes, on ELi üldiste tariifsete soodustuste kava,

intellektuaalomandi õigused ja rahvusvaheliste hangete instrument.

WTO raames ja kahepoolsete kaubanduslepingutega võetud rahvusvaheliste

kaubanduskohustuste rakendamine ja täitmise tagamine toob jätkuvalt konkreetset kasu,

hõlbustades juurdepääsu eksporditurgudele, tugevdades Euroopa majanduse vastupanuvõimet,

kiirendades mitmekesistamist ja vähendades sõltuvusi.

Esiteks on Euroopa ettevõtjad saanud kasu võimalustest, mille loob ELi

44 sooduskaubanduslepingul põhinev suur kaubandusvõrgustik. Nende lepingute tulemusliku

rakendamise ja täitmise tagamisega kaasneb endiselt ekspordi jõuline kasv, nagu kinnitavad

järgmised näited.

• ELi ja Kanada laiaulatusliku majandus- ja kaubanduslepingu (CETA) kohta

2025. aasta juunis avaldatud järelhindamise aruandest3 nähtub, et prognoositav ja

koostööl põhinev kaubandus toimib. Alates laiaulatusliku majandus- ja

kaubanduslepingu ajutise kohaldamise algusest 2017. aastal on see ergutanud eksporti

ja mitmekesistanud tarneahelaid kõigis ELi liikmesriikides ning suurendanud ELi

sisemajanduse koguprodukti 3,2 miljardi euro võrra aastas. Otsene kasu on ELi ja

Kanada vahelise kahepoolse kaupade ja teenustega kauplemise mahu kasv 71 %

1 Komisjoni veebilehel „ELi kaubanduslepingute rakendamine ja täitmise tagamine“ on selle aruande kohta

lisateavet seoses järgmisega: i) kuidas arenes 2025. aastal ELi kauplemine sooduskaubanduspartneritega,

ii) kuidas ELi eksportijad ja importijad kasutasid sooduskaubanduspartnerite puhul tariifisoodustusi nii ELis

tervikuna kui ka liikmesriikide lõikes ning iii) andmed tariifikvootide kasutamise kohta teatavate

kaubanduslepingute alusel.

2 Teave ELi üksikute kaubanduslepingute kohta on kättesaadav komisjoni ELi kaubanduslepingute veebisaidil,

mis sisaldab linke riigipõhistele veebilehtedele, kus on esitatud teabelehed, suunised ja edulood ning lingid

ühiskomiteede koosolekute ja dialoogide järel koostatud aruannetele.

3 https://policy.trade.ec.europa.eu/analysis-and-assessment/ex-post-evaluations_en.

3

(72,2 miljardilt eurolt 2016. aastal 123 miljardi euroni 2023. aastal) ning Kanadasse

suunatud ELi kaupade ja teenuste ekspordi kasv vastavalt 64 % ja 81 %.

• Alles 2025. aasta veebruaris jõustunud ELi ja Tšiili kaubanduse vahelepingu

kohaldamise esimese 11 kuu jooksul kasvas kaubavahetus jõudsalt ja selle rahaline

maht oli kokku 20,8 miljardit eurot. ELi masinate ja seadmete eksport kasvas 9,1 %

ning keemiatoodete eksport 8,5 %.

• ELi kaupade eksport Jaapanisse kasvas 2018. aastast (ELi-Jaapani

majanduspartnerluslepingu jõustumisele eelnenud aasta) 2025. aastani 14 %. ELi

teenuste eksport suurenes 57 %.

Teiseks toetasid ELi kaubanduslepingud ja partnerlused jätkuvalt tarneahelate

vastupidavusvõime tagamist, aidates ELil kindlustada kriitilise tähtsusega sisendid, nagu

energia ja toorained, ning vähendada liigset sõltuvust ühest tarneallikast.

ELi kaubanduslepingutel on endiselt oluline toetav roll ELi majandusele vajalike toorainete

ja energiatoodete stabiilse impordi tagamisel, nagu kinnitavad järgmised näited.

• Tooraine ja energiatoodete import Kanadast on alates 2022. aastast järsult suurenenud

ning sama suundumus jätkus 2025. aastal, mil üle veerandi ELi mineraaltoodete

impordist pärines Kanadast. Kanadast pärineva impordi maht suurenes 2024.–

2025. aastal (rahalise väärtuse poolest) 14 % (6,1 miljardi euroni), mis tähendab alates

2022. aastast valitsenud kasvusuundumuse jätkumist.

• Alates ELi ja Tšiili kaubanduse vahelepingu jõustumisest 2025. aasta veebruaris on

mineraaltoodete import ELi kasvanud 33 %.

• Sooduskaubanduspartnerid tarnivad veerandi ELi imporditavatest kriitilistest

toormetest. ELi kriitiliste toormete koguimport4 rahalises väärtuses jäi 2025. aastal

2024. aastaga võrreldes suhteliselt samale tasemele, kasvades vaid veidi (0,32 %), ent

samas suurenes import märkimisväärselt mõnest ressursse tootvast partnerriigist, nagu

näiteks Kanada ja Kongo Demokraatlik Vabariik. Seega suurenes ELi kriitiliste

toormete import Kanadast rahalises väärtuses 62 % ehk 3,3 miljardi euroni. Samal

aruandlusperioodil suurenes ELi kriitiliste toormete import Kongo Demokraatlikust

Vabariigist rahalises väärtuses 79 % ehk 2,9 miljardi euroni.

Kriitiliste toormete importi hõlbustavad tavaliselt ka muudel kui sooduskaubanduslepingutel

põhinevad partnerlused, nagu ELi ja Kasahstani partnerlus, mis põhineb

majanduspartnerluslepingul ning strateegilise partnerluse lepingul. Näiteks suurenes ELi

4 Andmed kriitiliste ja strateegiliste toormete kohta, nagu need on määratletud kriitiliste toormete määruses.

4

tooraineimport Kasahstanist5 2025. aastal 2024. aastaga võrreldes rahalises väärtuses 32 %

ehk 1,18 miljardi euroni.

ELi ulatuslik kaubanduslepingute võrgustik on samuti tugevdanud ELi geopoliitilist

kohalolekut kiiresti halvenevas rahvusvahelises keskkonnas.

• Näiteks kompenseeris ELi kaupade Venemaale suunatud ekspordi 54,5 miljardi euro

suuruse vähenemise 2025. aastal (võrreldes 2019.–2021. aasta keskmisega)

mitmekordselt vabakaubanduslepinguga hõlmatud partnerriikidesse suunatud

ELi ekspordi enam kui 250 miljardi euro suurune kasv samal aastal.

• Sõidukite ja sõidukiosade Venemaale suunatud ekspordi 8 miljardi euro suuruse

vähenemise 2025. aastal (võrreldes 2019.–2021. aasta keskmisega) kompenseeris juba

ainuüksi Ühendkuningriiki suunatud ELi ekspordi 9,7 miljardi euro suurune kasv.

Elektrimasinate Venemaale suunatud ekspordi 7 miljardi euro suuruse vähenemise

tasakaalustas mitmesse partnerriiki, sealhulgas Šveitsi, Ühendkuningriiki, Mehhikosse

ja Norrasse suunatud ekspordi kasv (9 miljardi euro võrra).

Lisaks turulepääsu võimaldamisele oli ELi kaubanduslepingutel 2025. aastal endiselt oluline

roll kaubanduse ja kestliku arengu edendamisel.

• Teiste hulgas astusid Jaapan, Tšiili ja Angola samme Rahvusvahelise

Tööorganisatsiooni (ILO) põhikonventsioonide ratifitseerimiseks.

• Komisjon lõpetas Vietnamit puudutava töötajate õiguste ja nendega seotud

inimõiguste alaseid küsimusi käsitleva kahe välise kaebuse esialgse hindamise. Samuti

sai komisjon uue kaebuse Ecuadori kohta seoses kaubanduse ja kestliku arenguga

seotud kohustuste väidetavate rikkumistega ning oma esimese üldist soodustuste

süsteemi käsitleva kaebuse, mis puudutas Pakistani.

II. ELi sooduskaubanduslepingute võimalikult tõhus rakendamine

II.1 ELi kaubavahetus sooduskaubanduspartneritega 2025. aastal

2025. aasta lõpu seisuga oli ELil 76 partneriga sõlmitud 44 sooduskaubanduslepingut, millel

põhineva kaubanduse maht moodustas kogu ELi väliskaubanduse mahust 46,3 %. ELi ja

sooduskaubanduspartnerite vahelise kaubanduse kogumaht oli rahalises väärtuses

2 390 miljardit eurot, millest ekspordi osa oli 1 340 miljardit eurot ja impordi oma

5 ELi ja Kasahstani vahelist laiendatud partnerlus- ja koostöölepingut on kohaldatud alates 2016. aastast ning see

jõustus 2020. aastal. 2022. aastal sõlmisid pooled toormeid käsitleva strateegilise partnerluse, millega seotud

teave on esitatud veebilehel „ELi kaubandussuhted Kasahstaniga“.

5

1 050 miljardit eurot. Kaubavahetuses sooduskaubanduspartneritega kasvas ELi

kaubandusbilansi ülejääk 276 miljardilt eurolt 2024. aastal 289 miljardi euroni 2025. aastal.

Pärast pingelisi läbirääkimisi asjaomaste partneritega sõlmiti 2025. aastal ja 2026. aasta

esimeses kvartalis kaubanduslepingud ka Mercosuri, 6 Mehhiko, Indoneesia, India ja

Austraaliaga. Koos suurendavad need ELi sooduskaubanduse osakaalu 53,3 %ni, nagu on

näidatud joonisel 1.

Joonis 1. ELi väliskaubandus (2025)

Allikas: kaubanduse peadirektoraadi arvutused Eurostati andmete põhjal

Jooniselt 2 on näha, et ELi suurim sooduskaubanduspartner oli endiselt Ühendkuningriik

(21,1 % ELi kaubandusest sooduskaubanduspartneritega), kellele järgnesid Šveits (15,2 %),

Türgi (9,1 %), Norra (6,7 %) ja Jaapan (5,4 %). Kokku moodustas kaubavahetus nende viie

partneriga 2025. aastal ligi 60 % ELi sooduskaubandusest.

6 ELi ja Mercosuri vahelist kaubanduslepingut on ajutiselt kohaldatud alates 1. maist 2026.

Sooduskaubandusleping

sõlmitud

46,3%

Kaubandusleping

vastuvõtmisel või

ratifitseerimisel

7,0%

Muud partnerid

46,6%

6

Joonis 2. ELi kaubavahetus sooduskaubanduspartnerite kaupa (2025)

Allikas: kaubanduse peadirektoraadi arvutused Eurostati Comexti andmebaasi põhjal

Nagu nähtub jooniselt 3, oli kaubavahetuse aastane kasv ELi ja sooduskaubanduspartnerite

vahelise kaubanduse puhul endiselt suurem kui ELi ja kõigi partnerite vahelise kaubanduse

ning ELi ja vabakaubanduslepinguga hõlmamata partnerite vahelise kaubanduse puhul.

ELi kaubavahetus sooduskaubanduspartneritega kasvas 2024.–2025. aastal 3,1 % ehk rohkem

kui kaubavahetus kõigi partneritega kokku ja enam kui kaubavahetus

vabakaubanduslepinguga hõlmamata partneritega, mille puhul oli kasv vastavalt 2,1 % ja

1,4 %. Kaupade eksport sooduskaubanduspartneritest riikidesse suurenes 3,3 %, kõikidesse

partneritest riikidesse kokku eksporditud kauba ja vabakaubanduslepinguga hõlmamata

partneritest riikidesse eksporditud kauba puhul oli kasv tagasihoidlikum (vastavalt 2,0 % ja

0,6 %).

Joonis 3. ELi kaubavahetuse aastane kasv partneriliikide kaupa (2024–2025)

Ühendkuningriik

21,1%

Šveits

15,2%

Türgi

9,1%

Norra

6,7%

Jaapan

5,4%

Lõuna-Korea

5,2%

Mehhiko

3,6%

Kanada

3,4%

Vietnam

3,2%

Ukraina

2,9%

Muud

sooduskaubanduspartnerid

24,2%

7

Allikas: kaubanduse peadirektoraadi arvutused Eurostati Comexti andmebaasi põhjal

ELi kaubanduslepingud hoogustasid ka 2025. aastal ELi ja sooduskaubanduspartnerite

vahelist põllumajanduslike toiduainetega kauplemist, mille kasv (6,9 %) ületas ELi ja

vabakaubanduslepinguga hõlmamata partnerite vahelise kauplemise kasvu (1,5 %) ning ELi ja

kõigi kaubanduspartnerite vahelise kauplemise kogukasvu (4,6 %). Põllumajanduslike

toiduainetega kauplemise osatähtsus ELi koguekspordis oli 9 % ja koguimpordis 7,5 % ning

see andis 37 % ELi kaubandusbilansi koguülejäägist.

Nagu nähtub jooniselt 4, kasvas ELi põllumajanduslike toiduainete eksport

sooduskaubanduspartneritest riikidesse 4,6 %; nende eksport kõikidesse partneritest

riikidesse kokku kasvas 1,2 % ja nende eksport vabakaubanduslepinguga hõlmamata

partneritest riikidesse vähenes 3,6 %.

Joonis 4. ELi põllumajanduslike toiduainete kaubavahetuse aastane kasv partneriliikide

kaupa (2024–2025)

Allikas: kaubanduse peadirektoraadi arvutused Eurostati Comexti andmebaasi põhjal

2025. aasta kinnitas Ühendkuningriigi rolli ELi põllumajanduslike toiduainete ekspordi

peamise sihtkohana nii sooduskaubanduspartnerite seas kui ka üldiselt, kõigi partnerite seas:

Ühendkuningriiki suunatud ekspordi rahaline maht ületas 55 miljardit eurot ehk oli 3 %

suurem kui 2024. aastal.Oma järgmisesse peamisse ekspordisihtkohta Šveitsi eksportis EL

2025. aastal neid kaupu ligikaudu 13 miljardi euro eest, mis tähendab eelmise aastaga

võrreldes 7,5 % kasvu. Ekspordimahult kolmas peamine sihtkoht sooduskaubanduspartnerite

8

seas oli Jaapan, kuhu eksporditi ELi põllumajanduslikke toiduaineid üle 8 miljardi euro

väärtuses.

ELi kaubanduslepingud, nagu ELi ja Kanada laiaulatuslik majandus- ja kaubandusleping

(CETA), on alates nende kohaldamise algusest põllumajanduslike toiduainete ekspordi kasvu

tugevalt toetanud. 2025. aastal lõpule viidud järelhindamise7 tulemuste kohaselt on eksport mõnes

põllumajandusliku toidutööstuse sektoris märkimisväärselt suurenenud.

• Näiteks kasvas ELi veinieksport Kanadasse lepingu ajutise kohaldamise ajal (2018–

2025) keskmiselt 39 % võrreldes lepingueelse perioodiga (2010–2017).

• Ekstra-väärisoliiviõli eksport kasvas 46 % ja juustu eksport peaaegu kahekordistus ehk

kasvas 96 %.

ELi põllumajanduslike toiduainete import sooduskaubanduspartneriks olevatest

riikidest kasvas samuti kiiremini (10,2 %) kui import riikidest, kelle suhtes sooduskorda ei

kohaldata (8,2 %).

• Ka 2025. aastal oli ELi peamine sooduskaubanduspartner põllumajanduslike

toiduainete impordi mahu poolest Ühendkuningriik, kust pärit import moodustas 8 %

(ehk 16,0 miljardit eurot) ELi põllumajanduslike toiduainete koguimpordist, ja talle

järgnes Ukraina (11 miljardit eurot).

• Kolmas peamine sooduskaubanduspartner põllumajanduslike toiduainete impordi

mahu poolest oli Côte d’Ivoire, kust pärit impordi väärtus oli 2025. aastal

8,9 miljardit eurot. Côte d’Ivoire’ist pärit koguimpordi väärtus suurenes 2024.–

2025. aastal 23 %, kuid sealt pärit põllumajanduslike toiduainete impordi oma 31 %.

See kasv tulenes osaliselt kõrgematest kakaohindadest, kuid ELi ja Côte d’Ivoire’i

majanduspartnerlusleping on aidanud riigil eksporti mitmekesistada, vähendades

töödeldud kakao suhtes kehtivaid tollimakse8.

2025. aasta lõpu seisuga olid ELi geograafilised tähised kaubanduslepingute alusel kaitstud

35 ELi mittekuuluvas riigis.

• Näiteks nähti ELi ja Tšiili kaubanduse vahelepinguga ette tugevam raamistik 216 ELi

geograafilise tähise kaitseks. Sellega täiendati kehtivat veini ja piiritusjookide

lepingut, mille alusel on juba ette nähtud 1 745 ELi veini geograafilise tähise ning

257 piiritusjoogi ja aromatiseeritud veini geograafilise tähise kaitse. Kaubanduse

vaheleping tagab asjaomastele geograafilistele tähistele kõrgetasemelise kaitse ja

võimaldab tulevikus lisada uusi geograafilisi tähiseid.

7 https://policy.trade.ec.europa.eu/analysis-and-assessment/ex-post-evaluations_en.

8 Töödeldud kakao väärtus moodustas 2025. aastal Côte d’Ivoire’ist ELi imporditud kakao koguväärtusest 42 %.

9

ELi ja sooduskaubanduspartnerite vahelise teenuskaubanduse rahaline maht küündis

2024. aastal peaaegu 1,4 triljoni euroni (viimaste kättesaadavate andmete põhjal), mis

moodustas ELi teenuskaubanduse kogumahust 47 %, ning kasvas 2024. aastal 2023. aastaga

võrreldes 5,4 %. Nagu jooniselt 5 nähtub, oli kasv eelmise aasta kasvuga (5,0 %) võrreldes

kiirem, kuid ELi ja kõigi partnerite ning ELi ja vabakaubanduslepinguga hõlmamata

partnerite vahelise kaubanduse kasvust aeglasem9.

Joonis 5. ELi teenuskaubanduse aastane kasv partneriliikide kaupa (2023–2024)

Allikas: kaubanduse peadirektoraadi arvutused Eurostati tabeli „bop_its6_tot“ põhjal

ELi teenuskaubanduse kogubilansi ülejääk suurenes 21,1 % ja küündis 2024. aastal

193,7 miljardi euroni. Kaubandusbilansi ülejääk kaubavahetuses

sooduskaubanduspartneritega oli 184,3 miljardit eurot, kõiki kaubanduspartnereid arvesse

võttes oli see näitaja aga 9,4 miljardit eurot.

ELi kaubanduslepingute väärtust teenuskaubanduse jaoks kinnitab ka turulepääsu

järkjärguline paranemine teenusesektorites, mida võimaldavad sellised kaugeleulatuvad

kaubanduslepingud nagu Kanadaga sõlmitud leping.

• Kahepoolne piiriülene teenuskaubandus ELi ja Kanada vahel, mille maht oli

2016. aastal 25,6 miljardit eurot, on alates lepingu ajutisest kohaldamisest 2017. aastal

suurenenud 97 %, jõudes 2024. aastal 50,8 miljardi euro tasemele.

• 2025. aasta detsembris jõustus arhitektide kutsekvalifikatsioonide tunnustamist

käsitlev vastastikuse tunnustamise leping. See võimaldab ELi arhitektidel saada

Kanadas arhitektina tegutsemise loa ja Kanada arhitektidel saada sellise loa ELi

liikmesriigis, tingimusel et nad vastavad teatavatele kvalifikatsioonil ja kogemusel

põhinevatele kriteeriumidele. Vastastikuse tunnustamise leping on osa ELi ja Kanada

9 Mis puutub ELi vabakaubanduslepinguga hõlmamata peamistest kaubanduspartneritest riike, siis oli USAs

(ELi suurim kaubanduspartner teenuste valdkonnas) ja Hiinas (ELi suuruselt neljas kaubanduspartner teenuste

valdkonnas) 2024. aastal suur majanduskasv, ent Ühendkuningriigis ja Šveitsis, mis olid vastavalt ELi suuruselt

teine ja kolmas kaubanduspartner, jäi üldine kasv tagasihoidlikuks, sealhulgas teenuskaubanduse valdkonnas.

10

laiaulatuslikust majandus- ja kaubanduslepingust, mille eesmärk on tugevdada

koostööd ja hõlbustada kutsekvalifikatsioonide tunnustamist Atlandi-üleselt.

EL jäi 2025. aastal maailmas esikohale digitaalselt osutatavate teenuste ekspordi ja

impordi poolest, mille rahaline maht oli 2024. aastal kokku 1,7 triljonit eurot, moodustades

ELi teenuskaubanduse kogumahust 58 %.

• Digikaubanduse peatükke hõlmavad muu hulgas Jaapani, Ühendkuningriigi, Uus-

Meremaa ja Tšiiliga sõlmitud kehtivad kaubanduslepingud.

• 2025. aasta mais sõlmis EL oma esimese konkreetselt digikaubandust käsitleva

lepingu kolmanda riigiga. Singapuriga sõlmitud eraldiseisev digikaubanduse

leping10 hoogustab kahe piirkonna vahelist digikaubandust, hõlbustades piiriüleseid

andmevooge ja tagades ettevõtjatele õiguskindluse. 10. juunil 2026 sõlmis EL

digikaubanduse lepingu Korea Vabariigiga 11 . 2026. aasta märtsis alustas EL

läbirääkimisi ELi ja Kanada vahelise digikaubanduse lepingu sõlmimise üle.

• Digikaubanduse lepingud täiendavad vastavaid vabakaubanduslepinguid ajakohaste ja

siduvate digikaubanduse eeskirjadega. Nende eeskirjade eesmärk on suurendada

ettevõtjate jaoks läbipaistvust ja prognoositavust, edendada tarbijate jaoks turvalist

veebikeskkonda ning võidelda digikaubanduse tõkete vastu.

2025. aasta oli ka esimene ELi ja Angola vahelise kestlike investeeringute hõlbustamise

lepingu rakendamise täisaasta. Selle lepingu keskne eesmärk on luua prognoositavam ja

ettevõtjasõbralikum investeerimiskliima. Selle eesmärgi saavutamise nimel arutas kahepoolne

investeeringute hõlbustamise komitee 2025. aasta jaanuaris konkreetseid samme, mida tuleb

võtta bürokraatia vähendamiseks ja läbipaistvuse suurendamiseks, sealhulgas järgmisi samme:

i) Angola investoritele mõeldud digitaalse ühtse kontaktpunkti ajakohastamine; ii) Angolasse

tehtavate välisinvesteeringute suhtes kehtivate nõuete ja tingimuste loetelu avaldamine

internetis ning iii) Angola ametliku väljaande veebiversioonile tasuta juurdepääsu

võimaldamine. 2026. aasta aprilli alguses viis komisjon lõpule läbirääkimised kestlike

investeeringute hõlbustamise lepingu üle Ecuadoriga, kellega sõlmitud leping on ELi

esimene niisugune leping Ladina-Ameerika riigiga.

2025. aasta novembris sõlmis EL Lõuna-Aafrikaga oma esimese puhta kaubanduse ja

keskkonnasäästlike investeeringute partnerluse lepingu. See partnerlus toetab kahepoolset

kaubandust ja investeeringuid puhastesse tarneahelatesse, loob uusi kaubandus- ja

investeerimisvõimalusi ning parandab ELi juurdepääsu toorainetele. Esimene

valitsustevaheline dialoog leidis aset 8. ja 9. juulil 2026 ning tugines varasemale ettevõtjate ja

10 ELi ja Singapuri digikaubanduse leping | EUR-Lex. 11 Lepingu tekst on esitatud veebilehel Circabc.

11

valitsuse vahelisele dialoogile,12 mille käigus koguti ettevõtjate seisukohti ja seati prioriteete

puhta kaubanduse ja keskkonnasäästlike investeeringute partnerluse rakendamise valdkonnas.

II.2 ELi kaubanduslepingute edendamine

2025. aastal jätkas komisjon tihedas koostöös liikmesriikide ja ettevõtjatega jõupingutuste

suurendamist uute lepingute edendamiseks.

• Komisjon ajakohastas edasi oma peamist platvormi Access2Markets,13 millel on

alates selle käivitamisest 2020. aastal käinud üle 13 miljoni külastaja, sealhulgas ligi

kolm miljonit ainuüksi 2025. aastal. Kasutajate tagasiside kogumiseks korraldati

küsitlus ning komisjon alustas tööd uuenduste tegemiseks, näiteks uue kujunduse

loomiseks ja videojuhendite lisamiseks. Seni on komisjon koolitanud platvormi

kasutama 16 000 sidusrühmade esindajat, peamiselt mitmes keeles toimunud

veebiseminaride kaudu.

• 2025. aastal osalesid komisjoni kõrgemad ametnikud kaheksas liikmesriigis

korraldatud turulepääsu päevadel. Need üritused andsid rohkem kui 5 000 ettevõtjale

(paljud neist VKEd) eri sektoritest võimaluse suhelda vahetult kaubandusvaldkonna

juhtiva järelevalveametniku ja teiste komisjoni kõrgemate esindajatega.

• Teavitustegevust Brüsselis ja ELi pealinnades täiendas ELi delegatsioonide

koordineeritud teavitustegevus partnerriikides, kus tutvustati uusi kaubanduslepinguid

kohalikele sidusrühmadele. Need meetmed olid suunatud ELi ettevõtjatele ning ELi

toodete ja teenuste importijatele, kes vajavad erisuuniseid.

o Näiteks tõi 24. oktoobril 2025 Aucklandis toimunud esimene ELi ja Uus-

Meremaa äritippkohtumine kokku 500 mõlema poole ettevõtlus- ja

poliitikavaldkonna esindajat, et aidata neil kasutada vabakaubanduslepinguga

loodud uusi võimalusi. ELi delegatsioon Wellingtonis osales

vabakaubanduslepingute edendamise eesmärgil põllumajandusmessidel

Hamiltonis (juunis) ja Christchurchis (novembris).

o ELi ja Tšiili kaubanduse vahelepingu edendamiseks käivitas ELi delegatsioon

Santiagos kampaania „Europa está a la vueltITA“ (Euroopa kaubanduse

vaheleping (ITA) on nurga taga ootel) ja „Europa está cerquITA“ (Euroopa

kaubanduse vahelepingu (ITA) sõlmimine on lähedal), mida kajastati

ulatuslikult sotsiaalmeedias ja Tšiili raadiovõrgus. Selle eesmärk oli tutvustada

kaubanduse vahelepingut üldsusele, näidates, kuidas see kujutab endast Tšiili,

tema tarbijate ja ettevõtjate jaoks tõelist võimalust.

12 Pressiteade: Lõuna-Aafrika ja Euroopa Liidu puhta kaubanduse ja keskkonnasäästlike investeeringute

partnerlus jõuab esimese ettevõtjate ja valitsuse vahelise dialoogi kaudu rakendusetappi | Euroopa välisteenistus. 13 https://trade.ec.europa.eu/access-to-markets/en/home.

12

II.3 Tähelepanu keskmes on kaubandus ja kestlik areng

ELi kaubanduslepingutel on oluline roll kaubanduse ja kestlikkuse edendamisel.

Rahvusvahelisi töö- ja keskkonnastandardeid edendavad sätted sisalduvad alates 2012. aastast

sõlmitud 15 lepingus (st alates ELi ja Korea Vabariigi vahelisest kaubanduslepingust) ning

neid kohaldati aruandeperioodil.

2025. aastal jätkati tööd nendest tulenevate kohustuste tõhusa täitmise tagamiseks ja mitme

partnerriigi puhul tehti sellega seoses edusamme.

• Jaapan, Tšiili ja Angola astusid samme, et ratifitseerida ILO tööohutust ja

töötervishoidu käsitlevad põhikonventsioonid.

• Pärast ILO konventsioonide kohaldamise eksperdikomitee tehtud märkusi hakkas

Jaapan neid märkusi arvesse võttes oskuste arendamiseks üle minema tehniliselt

praktikantide koolitusprogrammilt töölevõtu programmile. Lisaks alustas Jaapan

rohepöörde eesmärgil üleminekut kohustuslikule heitkogustega kauplemise süsteemile

(GX ETS).

• Moldova tegi 2025. aastal oma riikliku energia- ja kliimakava vastuvõtmisel

märkimisväärseid edusamme. Ta avaldas Pariisi kokkuleppe kohased riiklikult

kindlaksmääratud panused ning tugevdas oma kasvuhoonegaaside heite seire-,

aruandlus- ja kontrollisüsteemi.

Kaubanduse ja kestliku arengu küsimusi arutatakse kaubanduse ja kestliku arengu

ühiskomiteede ja -nõukogude korrapärastel koosolekutel. Ka 2025. aastal andis kahepoolne

koostöö partnerriikidega konkreetseid tulemusi.

• ELi ja Uus-Meremaa kaubanduskomitee võttis vastu kaubanduse ja kestliku arengu

peatüki muudatuse, mis kajastab tööohutuse ja töötervishoiu arvamist tööalaste

aluspõhimõtete ja -õiguste hulka kooskõlas ILO otsustega.

• Pärast seda, kui ELi ja Singapuri kaubanduse ja kestliku arengu nõukogu kinnitas

vastastikust kohustust teha jätkuvaid ja püsivaid jõupingutusi ILO

põhikonventsioonide ratifitseerimiseks ja tõhusaks rakendamiseks, võttis Singapuri

parlament 2025. aasta novembris vastu teise tööalase õigluse seaduse eelnõu; see oli

oluline samm töö- ja kutsealast diskrimineerimist käsitleva ILO põhikonventsiooni

(nr 111) ratifitseerimise suunas. Seaduseelnõuga nähakse ette uus raamistik, mille

alusel töötajad saavad taotleda õiguskaitset töökohal diskrimineerimise juhtumite

korral, ning kaitsemeetmed põhjendamatute nõuete vastu14.

14 Esimene eelnõu võeti vastu 8. jaanuaril 2025. Tööalase õigluse seadused peaksid jõustuma 2027. aasta lõpuks,

et tööandjatel jääks piisavalt aega nende tõhusaks rakendamiseks.

13

• Pärast ELi ja Tšiili kaubanduse vahelepingu jõustumist 1. veebruaril 2025 alustasid

EL ja Tšiili kaubanduse ja kestliku arengu sätete läbivaatamist. Läbivaatamine on ette

nähtud vahelepingule lisatud kaubanduse ja kestliku arengu läbivaatamist käsitlevas

ühisavalduses ning selle eesmärk on ajakohastada täitmise tagamise mehhanismi ja

lisada lepingu olulise osana Pariisi kliimakokkulepe.

2025. aastal jätkas komisjon tihedat koostööd kodanikuühiskonnaga, sealhulgas

sisenõuanderühmade kaudu, mis toovad kokku ettevõtjad, ametiühingud ja muud

sidusrühmad. Sisenõuanderühmad on moodustatud 16 ELi kaubanduslepingu 15 alusel, et

pidada suhtlust partnerriikide kodanikuühiskonna esindajatega ja nõustada komisjoni

rakendamisküsimustes.

• 2025. aastal jõudsid ELi ja Kesk-Ameerika sisenõuanderühmad esimest korda

konsensusele otsuses teha ühisavaldus, mis käsitleb ettepanekut teha töö- ja

keskkonnaküsimustes konkreetset tehnilist koostööd. EL ja kõik neli Andide

piirkonna sisenõuanderühma avaldasid oma esimese ühehäälsel otsusel põhineva

ühisdeklaratsiooni, mis oli veel üks samm edasi piirkondadevahelises

kodanikuühiskonna koostöös.

• ELi Jaapani sisenõuanderühm tegi ettepaneku süvendada teabevahetust roheliste

laevanduskoridoride teemal, keskendudes selle tagamisele, et rohe- ja õiglane

üleminek toimuksid üheskoos. Jaapani sisenõuanderühm kasutas ühist dialoogi

kodanikuühiskonnaga, et Jaapanis võetaks omaks ELile omane normipõhisem

lähenemisviis rohepöördele, ja soovitas Jaapanil seada selles valdkonnas omale

kõrgemad eesmärgid.

2025. aastal jätkas komisjon ka kaubanduse ja kestliku arengu sätete väidetavate

rikkumistega seotud kaebuste uurimist ja tegi nende menetlemisel edusamme.

• 2025. aastal lõpetas komisjon Vietnami puudutava kahe kaebuse esialgse hindamise.

Analüüs näitas, et tööjõu valdkonnas esineb endiselt probleeme, eelkõige seoses ILO

konventsiooni nr 87 ratifitseerimisega. Vietnam ei tõendanud, et muudetud

ametiühingute seaduse vastuvõtmist ja Vietnami põhiseaduses muudatuste tegemist

saaks käsitada sammudena, millega täidetakse riigi kohustust teha „jätkuvaid ja

püsivaid jõupingutusi selle ILO konventsiooni ratifitseerimiseks“. Komisjon palus

esitada täiendavat üksikasjalikku teavet ja selgitusi ning jätkab selle küsimuse

tõstatamist Vietnami partneritega kõigil tasanditel.

• Komisjon sai ühe uue kaebuse Ecuadori kohta, milles väideti, et riik ei ole täitnud

ELiga sõlmitud kaubanduslepingust tulenevaid kohustusi, näiteks valdkonnapõhiste

15 2026. aasta 1. juuli seisuga oli moodustatud 16 sisenõuanderühma (sh CARIFORUMi nõuandekomitee).

14

ametiühingute tunnustamise ja ühinemisvabaduse vallas. Juhtum puudutab nii töö- kui

ka keskkonnaküsimusi ning on praegu läbivaatamisel.

• 2025. aastal sai komisjon esimese üldiste soodustuste süsteemi käsitleva kaebuse

(Pakistani kohta), mida praegu läbi vaadatakse.

Lisaks jätkas EL 2025. aastal oma kaubanduspartneritele tehnilise abi pakkumist, et edendada

kaubanduse ja kestliku arengu kohustuste täitmist ning tegelike muutuste toimumist

partnerriikides.

• EL jätkas koostööd ILOga, et rakendada programmi „Kaubandus inimväärse töö

jaoks“16. Programmi eesmärk on edendada sotsiaaldialoogi ja toetada rahvusvaheliste

tööstandardite paremat kohaldamist prioriteetsetes partnerriikides, eelkõige Aafrikas ja

Aasias.

• EL tegi 2025. aastal koostööd ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsiooni (FAO)

ning erasektoriga, et käivitada programm „Kestliku toidutootmise edendamine

Keenias“. Selle 10 miljoni eurose eelarvega ELi rahastatud projekti sihtrühm on

40 000 väiketalunikku ja sellega toetatakse kliimamuutustele vastupidavamat

toidutootmist viies Lääne-Keenia maakonnas.

III. VKEde abistamine oma koha leidmisel maailmakaubanduses

2025. aastal kasutas komisjon taas mitmesuguseid vahendeid, et aidata ELi ettevõtjatel ELi

kaubanduslepingutega kaasnevaid võimalusi võimalikult hästi ära kasutada, pöörates erilist

tähelepanu väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate (VKEde) erivajadustele17.

Esiteks tehakse seda ELi kaubanduslepingute VKEsid käsitlevate peatükkide 18 kaudu,

milles on sätestatud konkreetsed kohustused seoses väiksemate ettevõtjate turulepääsu

hõlbustamisega. Mõlema poole kontaktpunktide esindajad kohtuvad korrapäraselt, et arutada

VKEdega seotud küsimusi lepingu kõigis aspektides. Näiteks pärast ELi ja Uus-Meremaa

kaubanduslepingu jõustumist kohtusid VKEde kontaktpunkti esindajad kaks korda

eesmärgiga tagada asjaomastel veebisaitidel ja teabeplatvormidel VKEde vajadustele vastava

sisu esitamine.

Teiseks jätkus 2025. aastal komisjoni tulemuslik ja juba väljakujunenud koostöö Euroopa

ettevõtlusvõrgustikuga 19 . See võrgustik pakub suuniseid ja teenuseid rahvusvaheliste

ambitsioonidega VKEdele, sealhulgas idu- ja kasvufirmadele. Seda tehakse võrgustiku

16 Projekt „Kaubandus inimväärse töö jaoks“. 17 2023. aastal eksportis kaupu ja teenuseid peaaegu 682 000 ELi VKEd (viimaste kättesaadavate andmete

põhjal). 18 2025. aastal kehtinud ELi kaubanduslepingutest hõlmavad VKEsid käsitlevat peatükki järgmiste riikidega

sõlmitud lepingud: Kanada, Jaapan, Ühendkuningriik, Uus-Meremaa ja Tšiili. 19 https://een.ec.europa.eu/.

15

väljakujunenud kontaktpunktide abil enam kui 20 strateegilisel turul väljaspool ELi, näiteks

Brasiilias, Kanadas, Indias, Jaapanis, Mehhikos, Singapuris, Ühendkuningriigis ja Vietnamis.

IV. Tõketega tegelemine ja lahenduste otsimine

2025. aastal kujundas üleilmset kaubandusmaastikku endiselt jätkuvate geopoliitiliste pingete,

majanduslike kõikumiste ja kaubanduspoliitika muudatuste koosmõju.Üks peamisi

väljakutseid oli hallata heitlikke suhteid Hiina ja USAga, kes on ELi peamised

sooduskaubanduslepingutega hõlmamata kaubanduspartnerid.

ELi ja USA vahelises 27. juuli 2025. aasta kaubanduslepingus ning ELi ja USA 21. augusti

2025. aasta ühisavalduses20 sätestati kummagi poole poliitiline kohustus teha tööd ELi ja USA

kaubandus- ja investeerimissuhete stabiilsuse ja prognoositavuse taastamise nimel ettevõtjate

ja kodanike hüvanguks. EL on endiselt veendunud, et kõrged tollimaksud kahjustavad

maailmamajandust. Läbirääkimiste tulemus loob siiski aluse dialoogi jätkamiseks ja Atlandi-

üleste suhete arendamiseks, sealhulgas tollimaksude vähendamise ja ühist strateegilist huvi

pakkuvates valdkondades koostöö tegemise kaudu. Näiteks allkirjastasid EL ja USA

24. aprillil 2026 kriitiliste mineraalide valdkonnas vastastikuse mõistmise memorandumi21

kriitilisi mineraale käsitleva strateegilise partnerluse kohta ning leppisid kokku kriitilisi

mineraale käsitlevas ELi ja USA tegevuskavas 22 . EL jätkab koostööd USAga, et leida

lahendusi, eelkõige ELi ekspordi puhul, mille suhtes kohaldatavad tollimaksud ületavad 15 %

tariifilage, sealhulgas terase, alumiiniumi ja vase ning nende derivaatidest valmistatud toodete

ning veokite ja veokiosade eksport. Sellega seoses on USA juba eemaldanud teatavad tooted

terase ja alumiiniumi derivaatidest valmistatud toodete loetelust, vähendanud tööstusmasinate

suhtes kehtivaid tollimakse ning lihtsustanud ja selgitanud tollimaksude kohaldamist. See on

aga vaid esimene samm õiges suunas ning seega jätkab EL koostööd USAga kooskõlas ELi ja

USA ühisavaldusega, tagamaks, et kõigi ELi asjaomastest derivaatidest toodete ekspordi

suhtes kohaldataks 15 % tariifilage ning et nende suhtes ei kehtestataks täiendavaid

haldusnõudeid.

Suhetes Hiinaga tehti edusamme seoses ülesandega säilitada Euroopa tehnoloogiaettevõtete

suutlikkus kaitsta tulemuslikult oma intellektuaalomandi õigusi (standardi rakendamiseks

olulised patendid, näiteks mobiilside valdkonnas kasutatavad).

Riigid ja kaubandusblokid üle kogu maailma nägid jätkuvalt vaeva selle nimel, et saavutada

tasakaal oma tööstuse kaitsmise ning vaba ja õiglase kauplemise süsteemi tagamise vahel.

Seega on ELi kaubanduspartnerite võetud turulepääsu käsitlevate kohustuste täitmise

jälgimine endiselt üks peamisi prioriteete.

20 Ühisavaldus Ameerika Ühendriikide ja Euroopa Liidu vastastikuse, õiglase ja tasakaalustatud kaubanduse

lepingu raamistiku kohta. 21 Circabc. 22 Circabc.

16

IV.1 Turulepääsutõkete ajakohastatud ülevaade

2025. aastal registreeritud uued tõkked23

2025. aastal registreeriti komisjoni turulepääsu andmebaasis kokku 13 uut tõket. Kuus uut

tõket olid impordiga seotud tariifsed meetmed ja maksud: kolm neist olid seotud sanitaar- ja

fütosanitaarmeetmete ning tehniliste kaubandustõketega ning üks meede oli seotud

riigihankeid käsitlevate piirangutega.

Kõige rohkem uusi kaubandustõkkeid registreeriti USAs ja Kanadas (vastavalt neli ja kaks).

Vahemere lõunapiirkonnas 24 registreeriti kolm uut kaubandustõket (2024. aastal oli neid

registreeritud kaheksa). Järgnesid Lõuna- ja Kagu-Aasia, Austraalia ja Uus-Meremaa

piirkond, kus uusi tõkkeid registreeriti napilt vähem ehk kaks (2024. aastal registreeriti neid

kuus). Nii Kaug-Ida kui ka Aafrika ja Vaikse ookeani piirkonnas registreeriti üks tõke.

2025. aastal osaliselt või täielikult kõrvaldatud tõkked ja täheldatud positiivsed

arengusuunad25

Kaubandustõkete kõrvaldamisel tehti edusamme – 14 partnerriigis kaotati täielikult või

osaliselt 20 tõket.See oli võimalik tänu diplomaatilistele jõupingutustele ning kahepoolsete

kaubanduslepingute raames ja WTOs loodud institutsiooniliste mehhanismide tõhusale

kasutamisele, nagu kinnitavad järgmised näited.

• Jaapan tühistas loomsete saaduste impordi peatamise pärast seda, kui asjaomased

riigid olid kinnitanud, et järgitakse loomatervisenõudeid (nt Rootsi sealiha, Poola

töödeldud veiselihatoodete ning Belgia veiseliha ja veiselihatoodete puhul).

• Vietnam andis oma 21. novembri 2024. aasta ravimiseaduse alusel välja uue ringkirja,

millega reguleeritakse ravimite ja ravimi koostisainete registreerimist. 1. juulil 2025

jõustunud ringkirjas nähti ette ka lubade andmise kiirmehhanism, millega

lühendatakse rangete reguleerivate asutuste, näiteks Euroopa Ravimiameti poolt juba

heaks kiidetud uuenduslike ravimite hindamise aega neljalt või viielt aastalt üheksale

kuule.

• ELi ja Argentina korrapärase koostöö tulemusena vähendas Argentina püsivalt

peamiste põllumajandustoodete ja nende kõrvalsaaduste eksporditollimakse.

2025. aasta detsembris vastu võetud uue dekreediga kehtestati mitme teravilja

tarneahela suhtes, sealhulgas sojaubade, nisu ja odra puhul, madalamad

eksporditollimaksumäärad.

23 Vt loetelu kaubanduse peadirektoraadi rakendamise ja täitmise tagamise veebilehel. ELi kaubanduslepingute

rakendamine ja täitmise tagamine - kaubandus ja majandusjulgeolek. 24 Lõunanaabrus, Lähis-Ida, Türgi, Venemaa ja Kesk-Aasia. 25 Vt loetelu kaubanduse peadirektoraadi rakendamise ja täitmise tagamise veebilehel. ELi kaubanduslepingute

rakendamine ja täitmise tagamine - kaubandus ja majandusjulgeolek.

17

Nagu on näha jooniselt 6, oli suurim osa kõrvaldatud tõkkeid (45 %) seotud põllumajandus-

ja kalandussektoriga. Lisaks käsitleti 20 % juhtumite puhul valdkonnaüleseid küsimusi.

Joonis 6. Kõrvaldatud tõkete protsent sektorite kaupa (2025)

Komisjon tegi aruandeperioodil täiendavaid edusamme tõkete kõrvaldamisel tihedas koostöös

liikmesriikide kaubandusnõunike ja tööstusliitudega. Sellel on otsene positiivne mõju

asjaomaste sektorite Euroopa ettevõtjatele, kuna see aitab neil vähendada kulusid, parandada

ELi eksportijate turulepääsu ja tagada oluliste tööstussisendite tarned.

Pidev koostöö partnerriikidega andis ka 2025. aastal positiivseid tulemusi, mida kirjeldavad

järgmised näited.

• Singapur tunnustas ELi piirkondadeks jaotamise meetmeid seoses lindude kõrge

patogeensusega gripi, sigade Aafrika seakatku ning suu- ja sõrataudiga, luues sellega

eeldused ELi põllumajanduslike toiduainete ekspordi suurenemisele. Riik kehtestas ka

kaubandust hõlbustavad meetmed seoses sünni- ja kasvatamiskohta käsitleva

sertifikaadiga ning andis Kreekale ja Leedule riigipõhise heakskiidu mitut liiki muna-

ja lihatoodete ekspordiks.

• Vietnam andis loa importida EList 14 loomset ja kaht taimset saadust ning veel nelja

toote puhul jõuti heakskiitmismenetluse viimasesse etappi, tänu millele vähenes turule

juurdepääsu lubade menetlemisel tekkinud mahajäämus. Lisaks üksiktoimikute

menetlemisel tehtud edusammudele nõustusid Vietnami ametiasutused tegema mitut

liikmesriiki ja toodet hõlmavaid ühisauditeid, mis aitab säästa aega ja ressursse.

18

• Pärast komisjoni kõrgetasemelist visiiti Brasiiliasse 2025. aasta oktoobris kiitis riik

heaks mitu taimset saadust ja eelregistreeris 48 loomset saadust 18 liikmesriigist.

Positiivseid arengusuundi täheldati ka piiritaguste meetmete osas, näiteks tehniliste

kaubandustõkete ja regulatiivsete takistuste valdkonnas, mis hõlbustasid Euroopa ettevõtjate

turulepääsu mitmes sektoris.

• Colombia otsustas ELiga peetud intensiivsete kahepoolsete arutelude tulemusena

tunnustada ELi vabamüügisertifikaate, millega tõendatakse toodete vastavust

Colombia tehnilistele normidele. Tänu sellele ei pea ELi veinitootjad, kes soovivad

oma tooteid Colombiasse eksportida, enam läbima selleks täiendavaid katseid. ELi

veine eksporditi Colombiasse 2025. aastal ligikaudu 33 miljoni euro väärtuses ehk

ligikaudu neli korda suuremas mahus kui 2013. aastal, mil lepingut esimest korda

kohaldama hakati.

• Tänu ELi tööle kahe- ja mitmepoolsel tasandil tühistas India 115 Indiasse

eksporditava ELi toote suhtes kohaldatud kvaliteedikontrolli korraldused. Varem

mõjutasid ELi eksporti või mõnikord põhjustasid selle peatamise26 tehnilised normid,

mille puhul viidati Indias kehtivatele standarditele (hoolimata kehtivatest

rahvusvahelistest standarditest), ja vajalikust rangemad vastavushindamismenetlused,

näiteks kohustuslikud katsed India laborites.

2025. aastal jätkas komisjon tegelemist teatavate kaubanduspartnerite kehtestatud piirangute

küsimustega, käsitledes eelkõige toormete ekspordi suhtes kehtivaid piiranguid, alates

ekspordikeeldudest kuni ekspordilitsentsinõuete ja ekspordikvootideni. Komisjon on

käsitlenud nende piirangutega seotud küsimusi otse kahepoolsel tasandil, selleks ette nähtud

valitsustevahelistel kohtumistel ja asjaomaste WTO kanalite kaudu.

• Näiteks aitas komisjoni ja Kongo Demokraatliku Vabariigi (Kongo DV) valitsuse

vaheline hiljutine koostöö hoida ära 2025. aasta veebruaris kehtestatud ekspordikeelu

kohaldamise kõigi koobaltiderivaatide ekspordi suhtes. Keelul oleksid olnud

negatiivsed tagajärjed mõnele neist toorainetest sõltuvale ELi rafineerimistehasele.

2025. aasta oktoobris asendas Kongo DV keelu kvoodisüsteemiga, millega piiratakse

2026. ja 2027. aasta eksporti (koos strateegilise reserviga), et stabiliseerida hindu ja

suurendada omamaist lisandväärtust. Komisjon jätkab olukorra jälgimist, tagamaks, et

ELi huve ei kahjustata.

Nagu nähtub jooniselt 7, puudutas suurim osa täielikult või osaliselt kõrvaldatud tõkkeid

(üheksa tõket 20st) Lõuna- ja Kagu-Aasiat, Austraaliat ja Uus-Meremaad hõlmava

26 Näiteks eksportis EL enne 2023. aastat, mil kehtestati kvaliteedikontrolli korraldused, Indiasse keskmiselt

1,4 miljoni euro väärtuses viskoospaariskiudu; pärast nende korralduste kehtestamist ELi eksport praktiliselt

peatus.

19

piirkonna riike. Järgnesid Ladina-Ameerika ja Kariibi mere piirkonna riigid, kus 2025. aastal

kaotati neli tõket.

Joonis 7. Kõrvaldatud tõkete protsent piirkondade kaupa (2025)

IV.2 Ühtne kontaktpunkt kaebuste esitamiseks

Komisjoni ühtne kontaktpunkt 27 on ettevõtjatele, kaubandusliitudele ja teistele ELi

sidusrühmadele mõeldud tsentraliseeritud platvorm, mis võimaldab kaubandustõketest

hõlpsamalt teatada. Kaebuse esitamiseks saab kasutada asjakohaseid veebivorme platvormil

Access2Markets.

ELi sidusrühmadel tuleb need vormid täita, et anda komisjonile piisavalt teavet esialgse

hindamise läbiviimiseks ja sobiva edasise tegevuse üle otsustamiseks. Komisjon võib ka

vajaduse korral käivitada kaebuse menetlemise omal algatusel (ex officio).

27 https://trade.ec.europa.eu/access-to-markets/en/content/single-entry-point-0.

20

Praktiline näide. Malaisia toidueeskirjad

Kaebus. 23. novembril 2023 sai ühtne kontaktpunkt kaebuse Malaisia toidualase määruse

muudatuse kohta. Muudatusega kehtestati teatavate veinide ja piiritusjookide puhul

minimaalne ja maksimaalne lubatud alkoholisisaldus (mahuprotsentides), takistades sellega

teatavate ELi veinide ja piiritusjookide importimist riiki.

Võetud meede.Pärast ELi järjepidevat suhtlust Malaisiaga nii kahepoolsel tasandil kui ka

WTO tehniliste kaubandustõkete komitees nõustus Malaisia kohandama oma toidualase

määruse sätteid likööride ja veini alkoholisisalduse kohta ning ka ajakohastama säilitus- ja

värvaineid ning muid tehnilisi aspekte käsitlevaid sätteid. 2025. aasta oktoobris avaldas

Malaisia oma ametlikus väljaandes muudatused, millega käsitleti ELi mureküsimusi seoses

teatavate alkohoolsete jookide (rumm, Sloe gin ja liköörid) suhtes kohaldatavate normidega.

Osa muudatustest on veel tegemata ning kahepoolne suhtlus jätkub.

Mõju. Need ajakohastatud normid on ELi eksportijate jaoks soodsad ning tähistavad olulist

saavutust turulepääsu parandamisel.

Nagu on näha jooniselt 8, sai ühtne kontaktpunkt 2025. aastal 40 välist kaebust

kaubandustõkete kohta 21 partnerriigis. Suurim hulk kaebusi (28 %) oli seotud lõunanaabruse

riikide, Lähis-Ida, Türgi, Venemaa ja Kesk-Aasiaga, järgnesid Lõuna- ja Kagu-Aasia,

Austraalia ja Uus-Meremaa (27 %).

Joonis 8. 2025. aastal esitatud välised kaebused piirkondade kaupa

21

Alates ühtse kontaktpunkti loomisest 2020. aastal on see saanud keskmiselt 40 välist kaebust

aastas. 2025. aastal puudutas enamik väliskaebusi horisontaalseid meetmeid ja teenuseid

(kummagi kohta kuus kaebust) ning põllumajandus- ja kalandussektorit (viis kaebust).

Enamik kaebuse esitajatest olid ELi ettevõtjad (18) ja kaubandusliidud (15), järgmisena tulid

muud sidusrühmad (neli) ja ELi liikmesriigid (kolm). Komisjon käivitas omal algatusel (ex

officio) ühe kaebuse menetlemise.

V. Kahe- ja mitmepoolsete vaidluste lahendamine

Kuigi enamik tõketest kaotatakse jätkuvalt tänu kahepoolsele suhtlusele kaubanduspartneriga

kahepoolsetes kaubanduskomiteedes või WTO komitees, on mõnel juhul endiselt vaja

algatada ametlik vaidluste lahendamise menetlus, mis on kehtestatud kas kahepoolse

lepinguga või WTO raames.

Vaidluste lahendamine on endiselt ELi täitmise tagamise alases tegevuses oluline vahend.

See on hästi toimiv reeglipõhine viis lahendada vaidlusi, mis pakub kauplejatele, ettevõtjatele

ja valitsustele õiguskindlust ja prognoositavust.

2020. aastal lõid EL ja teised WTO liikmed WTO apellatsioonikogu töö seiskumisest

tingituna mitmepoolse vahekokkuleppe. Mitmepoolse vahekokkuleppega tagatakse, et WTO

eeskirju saab jõustada WTOs vaidluste lahendamise menetluse teel ning et nendega seotud

otsuseid ei saa edasi kaevata n-ö tühjusesse (mittetoimivale apellatsioonikogule). Pärast mitut

ühinemist 2025. aastal ja 2026. aasta alguses WTO 14. ministrite konverentsi eel hõlmab

mitmepoolne vahekokkulepe 28 nüüd 61 liiget WTO 166 liikmest (kui arvestada ELi

liikmesriike eraldi), kelle arvele langeb kokku 60 % maailmakaubandusest.

28 Liikmete loetelu on esitatud veebilehel „Mitmepoolne vahekokkulepe“.

22

2025. aasta jaanuaris algatas EL WTOs Hiina vastu vaidluse standardi rakendamiseks

oluliste patentide ülemaailmsete litsentsimistingimuste üle (DS632). Vahekohtumenetlus on

praegu pooleli.

2025. aasta juulis algatas EL ELi ja Alžeeria assotsieerimislepingu alusel

vahekohtumenetluse seoses Alžeeria kaubandus- ja investeerimispiirangutega.

2025. aastal lahendati järgmised vaidlused, mille tulemusena kaotati kaubandustõkked

partnerriikides.

• 2025. aasta juulis leidis WTO vahekohtunik vaidluses DS611 (Hiina –

intellektuaalomandi õiguste kaitse tagamine), et Hiina hagi esitamise keeldude

kirjutamata poliitikaga rikuti intellektuaalomandi õiguste kaubandusaspektide

lepingut. Selle tulemusena teatas Hiina, et on sellest poliitikast loobunud. Kuna

Hiina hagi esitamise keeldude poliitika ei olnud kirjalikult vormistatud, jätkab

Euroopa Komisjon olukorra tähelepanelikku jälgimist. Kõnealune vahekohtuotsus

tõhustab Euroopa intellektuaalomandi õiguste kaitset rahvusvahelisel tasandil, tagades,

et peamised kaubanduspartnerid, nagu seda on Hiina, täidavad intellektuaalomandi

õiguste kaubandusaspektide lepingu alusel võetud kohustusi. Sellega kaitstakse

Euroopa novaatorite õigusi olulistes tehnoloogiavaldkondades, nagu 5G ja traadita

side, mis on ELi majanduse jaoks väga tähtsad.

• 2025. aasta oktoobris sai EL vaidluse DS591 (Colombia – Belgiast, Saksamaalt ja

Madalmaadest pärit külmutatud friikartulitele kehtestatud dumpinguvastased

tollimaksud) nõuete täitmise menetluses võidu. Selle tulemusena tunnistas Colombia

2026. aasta märtsis WTO eeskirjadega vastuolus olevad tollimaksud kehtetuks.

2025. aasta novembris lõpetas EL vaidluse DS610 (Hiina – kaubavahetust käsitlevad

meetmed), kuna vaidluse peamised eesmärgid olid saavutatud ja asjaomane kaubandus oli

taastunud.

2025. aasta detsembris sai EL pärast vastumeetmete ulatust käsitlenud vahekohtumenetlust

WTO loa võtta vastumeetmeid vaidluses DS577 (USA – küpsed oliivid), mis käsitleb

Hispaaniast pärit küpsete oliivide suhtes kohaldatavaid USA meetmeid.