EN EN

EUROPEAN COMMISSION

Brussels, 28.9.2026 COM(2026) 481 final

2026/0276 (NLE)

Proposal for a

COUNCIL RECOMMENDATION

on cardiovascular health checks: an EU approach to early detection and screening

EN 1 EN

EXPLANATORY MEMORANDUM

1. CONTEXT OF THE PROPOSAL

• Reasons for and objectives of the proposal

Cardiovascular diseases are the leading cause of death and disability in the EU.

According to the OECD report on the State of Cardiovascular Health in the EU1,

cardiovascular diseases claim 1.7 million lives every year and impact 62 million people, with

the economic burden exceeding EUR 282 billion per year equating to approximately 2% of

GDP. Almost half of this is attributable to healthcare expenses. There are inequalities between

countries, regions and population groups, with women and socioeconomically disadvantaged

individuals facing higher risks and poorer health outcomes. These inequalities may be

compounded by structural barriers and discrimination, which can affect access to preventive

services, early diagnosis, treatment and continuity of care.

On 16 December 2025, the Commission adopted a Communication on an EU cardiovascular

health plan - the Safe Hearts Plan2. This Plan sets an objective to decrease cardiovascular

premature mortality by 25% by 2035. To support this goal, the Plan also announced a flagship

initiative on early detection and screening for cardiovascular diseases.

The Council has called for improvement of cardiovascular health in the Union3 and invited

the Member States to scale up secondary prevention through evidence-based cardiovascular

health checks. In addition, the European Parliament, in its report on an EU cardiovascular

diseases strategy4, stressed that EU guidance on health checks must be evidence-based,

respect Member State competence, reduce inequalities and avoid low-value practices.

Early detection and screening of cardiovascular diseases through health checks are key

for prevention, as over 75% of cardiovascular deaths are linked to modifiable risk factors

such as hypertension, diabetes and obesity5. Referring to the European Health Interview

Survey 2019 data6 34% of adults aged 25 to 64 reported not having had their blood pressure

measured in the previous year, compared with 32% of adults aged 45 to 54 and 14% aged 65

and over.

Cardiovascular health checks can help to detect structural and rare heart diseases, and studies

show that timely intervention reduces the likelihood of heart attacks and stroke in such cases7.

However, the potential benefit of screening for risk factors has remained largely

underestimated across the EU.

1 OECD (2025), The State of Cardiovascular Health in the European Union, OECD Publishing, Paris,

https://doi.org/10.1787/ea7a15f4-en. 2 Communication from the Commission to the European Parliament, the Council, the European

Economic and Social Committee and the Committee of the Regions on an EU cardiovascular health

plan: the Safe Hearts Plan, COM(2025) 1024 final, 16.12.2025. Available on: EUR-Lex. 3 Conclusions on the improvement of cardiovascular health in the European Union, General Secretariat of

the Council, 14 November 2024. Available at: Consilium. 4 European Parliament, Report on an EU cardiovascular diseases strategy, 2026. Available on: European

Parliament. 5 OECD (2025), The State of Cardiovascular Health in the European Union, OECD Publishing, Paris,

https://doi.org/10.1787/ea7a15f4-en.. 6 Eurostat (online data code hlth_ehis_pa2u ). 7 OECD (2025), The State of Cardiovascular Health in the European Union, OECD Publishing, Paris,

https://doi.org/10.1787/ea7a15f4-en.

EN 2 EN

At present, less than half of the Member States have cardiovascular health checks in place that

differ in their approaches8. In addition, the current fragmentation and insufficient

interoperability of health data at the EU level limit the ability to monitor cardiovascular risk

factors and health checks and hence the capacity to support research on prevention and

treatment strategies.

As vaccination can play a role in the prevention of cardiovascular diseases and their

associated risks and complications9, relevant vaccines can be considered as part of

cardiovascular health checks.

Coordinated action at EU level is therefore needed to support Member States in designing and

implementing evidence-based, targeted and coherent cardiovascular health checks. Such

action will contribute to a reduction in health inequalities between and within Member States,

and between population groups, including gender differences.

Objectives of the proposal

This proposal for a Council Recommendation aims to support Member States in developing

and implementing cardiovascular health checks. It provides recommendations on their

preparation, implementation and evaluation.

The proposed Council Recommendation will support Member States in achieving the

Sustainable Development Goal, in particular target 3.4, to reduce premature deaths from non-

communicable diseases (NCDs) by one third and promote mental health and well-being by

2030, and to improve public health by providing a tool to identify people at a higher risk, to

act in a timely manner and reduce the burden on health systems.

It will support Member States in reaching the objective10 and specific targets of the Safe

Hearts Plan to increase the percentage of adults who undergo regular monitoring of their

blood pressure, cholesterol and sugar levels. The proposal also aims to support the use of

digital solutions, including where appropriate artificial intelligence (AI)-based tools, to

improve the implementation of health checks, as well as to leverage the secondary use of

health data to strengthen evidence-based design, monitoring and evaluation of screening

strategies.

• Consistency with existing policy provisions in the policy area

The proposal is consistent with other initiatives in the area of prevention and management of

NCDs. It complements and builds on the ‘Healthier Together’ EU NCDs initiative11, the

strategic framework to support to Member States to prevent and manage NCDs, including

cardiovascular diseases and diabetes. It also links with Europe’s Beating Cancer Plan12 and its

objectives related to cancer screening, in particular through reinforcing organised screening

programmes and improving early detection. Furthermore, it builds on the Communication on

8 OECD (2025), The State of Cardiovascular Health in the European Union, OECD Publishing, Paris,

https://doi.org/10.1787/ea7a15f4-en. 9 A recent clinical consensus document from the European Society of Cardiology, Heidecker, B. et al.,

"Vaccination as a new form of cardiovascular prevention: a European Society of Cardiology clinical

consensus statement", European Heart Journal, Vol. 46, Issue 36, 2025, pp. 3518–3531,

https://doi.org/10.1093/eurheartj/ehaf384. 10 To decrease cardiovascular premature mortality by 25% by 2035. 11 European Commission: Directorate-General for Health and Food Safety, Healthier Together – EU Non-

Communicable Diseases Initiative, Publications Office of the European Union, Luxembourg, 2021.

Guidance document. 12 Communication from the Commission to the European Parliament and the Council – Europe's Beating

Cancer Plan, COM(2021) 44 final, 3.2.2021. Available on: EUR-Lex.

EN 3 EN

a comprehensive approach to mental health13 which promotes a mental health across all

policies approach.

The proposal has close links with the European Health Data Space (EHDS)14, which will

enable patients to securely access and share their health data in an interoperable electronic

format between healthcare providers and across EU borders, thereby supporting continuity of

care. The EHDS will also facilitate the secondary use of health data for research, innovation

and policy-making, by: a) establishing a common EU framework for the secure access and

reuse of data, thereby contributing to strengthening the evidence base for cardiovascular risk

prediction; b) improving the effectiveness of screening programmes: and c) supporting the

development of innovative tools for prevention and early detection.

• Consistency with other Union policies

The initiative is consistent with the priorities set in this research area and the Horizon

Europe15 framework programme for research and innovation, which is a major component of

the Union’s investment in the prevention and management of cardiovascular diseases and

other NCDs.

It is also consistent with the Apply AI Strategy16 and the Union’s broader efforts to support

the uptake of artificial intelligence in healthcare, in particular to enhance risk stratification

and support more targeted and effective screening approaches, where such tools are clinically

validated and deployed under appropriate human oversight.

Furthermore, the proposal is consistent with the legislation on medicinal products17 and

medical devices18, the proposed Critical Medicines Act19 and the proposal for a European

Biotech Act20, as these legislative acts are linked to personalised prevention, diagnosis and

13 Communication from the Commission to the European Parliament, the Council, the European

Economic and Social Committee and the Committee of the Regions “A comprehensive approach to

mental health”, COM(2023) 298 final, 7.6.2023. Available on: EUR-Lex. 14 Regulation (EU) 2025/327 of the European Parliament and of the Council of 11 February 2025 on the

European Health Data Space and amending Directive 2011/24/EU and Regulation (EU) 2024/2847, OJ

L, 2025/327, 5.3.2025, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2025/327/oj. 15 Regulation (EU) 2021/695 of the European Parliament and of the Council of 28 April 2021 establishing

Horizon Europe – the Framework Programme for Research and Innovation, laying down its rules for

participation and dissemination, and repealing Regulations (EU) No 1290/2013 and (EU) No

1291/2013, OJ L 170, 12.5.2021, p. 1, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2021/695/oj. 16 Communication from the Commission to the European Parliament and the Council, Apply AI Strategy,

COM(2025) 723 final, 8.10.2025. Available at: EUR-Lex. 17 Proposal for a Regulation of the European Parliament and of the Council laying down Union procedures

for the authorisation and supervision of medicinal products for human use and establishing rules

governing the European Medicines Agency, amending Regulation (EC) No 1394/2007 and Regulation

(EU) No 536/2014 and repealing Regulation (EC) No 726/2004, Regulation (EC) No 141/2000 and

Regulation (EC) No 1901/2006, COM(2023) 193 final, 26.4.2023. Available at: EUR-Lex. 18 European Commission, "Medical devices sector", Directorate-General for Health and Food Safety,

accessed 10 July 2026, Medical devices sector. 19 Proposal for a Regulation of the European Parliament and of the Council laying a framework for

strengthening the availability and security of supply of critical medicinal products as well as the

availability of, and accessibility to, medicinal products of common interest, and amending Regulation

(EU) 2024/795. Available at: EUR-Lex. 20 Proposal for a Regulation of the European Parliament and of the Council on establishing a framework

of measures for strengthening the Union’s biotechnology and biomanufacturing sectors particularly in

the area of health and amending Regulations (EC) No 178/2002, (EC) No 1394/2007, (EU) No

536/2014, (EU) 2019/6, (EU) 2024/795 and (EU) 2024/1938 (European Biotech Act), COM(2025)

1022 final, 16.12.2025.

EN 4 EN

treatment of cardiovascular diseases. The proposal also aligns with the Life Sciences

Strategy21.

2. LEGAL BASIS, SUBSIDIARITY AND PROPORTIONALITY

• Legal basis

The proposal will support the Union’s aims set out in Article 168 of the Treaty of the

Functioning of the European Union (TFEU). Pursuant to Article 168(1), a high level of

human health protection is to be ensured in the definition and implementation of all Union

policies and activities. Union action, which is to complement national policies, is to be

directed towards improving public health, preventing physical and mental illnesses and

diseases, and obviating sources of danger to physical and mental health, including

cardiovascular diseases.

The proposed Council Recommendation is based on Article 168(6) TFEU which provides that

the Council, on a proposal from the Commission, may adopt recommendations for the

purposes set out in that Article. The proposal focuses on the early detection and screening of

cardiovascular diseases and aims to complement the efforts of the Member States in reducing

the burden of cardiovascular diseases, which are the leading cause of death and disability in

the EU.

• Subsidiarity (for non-exclusive competence)

While Member States are responsible for the definition of their health policy and for the

organisation and delivery of health services and medical care, the Union has the competence

to support and complement their actions.

Cardiovascular diseases affect all Member States even if the burden varies from one country

to another. As Member States face common challenges, action at EU level can provide a real

added value through the identification of shared solutions and transfer of knowledge and

information. Coordinated EU-level action on health checks is needed to support Member

States in organising evidence-based, targeted cardiovascular health checks. This will help to

reduce health inequalities between and within Member States, with the aim of reducing the

key risk factors in the short term and the cardiovascular disease burden in the long term.

The proposed Council Recommendation provides recommendations to Member States to

improve the early detection and diagnosis of cardiovascular diseases, while allowing for

adaptation to national needs and context. Progress in this area will help to reduce the

individual, societal and economic burden of these diseases and to address inequalities in

access to preventive cardiovascular care.

• Proportionality

The proposal supports Member States’ efforts in preventing cardiovascular diseases. It

respects Member State practices and the diversity of national systems. It recognises that

different national, regional or local situations could lead to differences in how the

Recommendation is implemented. The proposal does not impose any binding commitments

21 Communication from the Commission to the European Parliament, the Council, the European

Economic and Social Committee and the Committee of the Regions, Choose Europe for life sciences: A

strategy to position the EU as the world's most attractive place for life sciences by 2030, COM(2025)

525 final, 2.7.2025.

EN 5 EN

on Member States. Member States remain free to decide, having regard to their national

circumstances, to which extent they implement the Council Recommendation.

• Choice of the instrument

The instrument is a proposal for a Council Recommendation, which abides by the principles

of subsidiarity and proportionality. It builds on existing Union policies and conforms with the

type of instruments available for EU actions in the area of health policy. The proposed

instrument supports Member States in reducing the burden of cardiovascular diseases, while

fully respecting their responsibilities for the definition of their health policy and for the

organisation and delivery of health services and medical care.

3. RESULTS OF EX-POST EVALUATIONS, STAKEHOLDER

CONSULTATIONS AND IMPACT ASSESSMENTS

• Ex-post evaluations/fitness checks of existing legislation

N/A

• Stakeholder consultations

Stakeholders were given the opportunity to provide feedback based on a call for evidence.

Moreover, targeted consultations included webinars with stakeholders and meetings with

Member State representatives in the Expert Group on Public Health’s subgroup on prevention

of non-communicable diseases22 (11 February and 22 May 2026).

On 26 February 2026, a policy dialogue on health checks was organised in collaboration with

the OECD to exchange views and best practices on national health check policies with

Member States and stakeholders, including patient organisations.

During the 2026 European Youth Week23, an event on ‘Young hearts, healthy futures:

engaging youth in shaping Europe’s cardiovascular health priorities’, was held in Brussels on

24 April to collect young people’s views on cardiovascular health, including health checks

and screening.

The call for evidence published on the Have your Say portal24 from 21 April to 19 May 2026,

received 237 contributions25. The largest share of submissions came from NGOs (32%),

followed by academic and research organisations (16%), companies (10%), business

associations (6%) and public authorities (5%). Stakeholders underlined the need for

structured, protocol-based health checks as a cornerstone of prevention, systematically linked

to follow-up care. A broad consensus emerged in favour of an age-based, life-course approach

to cardiovascular health checks that allows Member States sufficient flexibility in their

implementation. As a core minimum set of parameters, blood pressure, lipid profile,

glucose/HbA1c, kidney function, body mass index, lifestyle information, and family history

were identified. Primary care was identified as the principal setting for delivery,

22 European Commission, "Sub-group on non-communicable diseases", Expert Group on Public Health,

Directorate-General for Health and Food Safety, accessed 10 July 2026. 23 European Commission, "European Youth Week", European Youth Portal, accessed 10 July 2026,

European Youth Week. 24 European Commission, "Cardiovascular diseases – health checks", Have Your Say – Better Regulation

Portal, accessed 10 July 2026, https://ec.europa.eu/info/law/better-regulation/have-your-

say/initiatives/17812-Cardiovascular-diseases-health-checks_en. 25 These are unique contributions, excluding coordinated campaigns.

EN 6 EN

complemented, where appropriate, with community-based settings such as pharmacies,

workplaces and mobile units in order to extend outreach. A major theme was ensuring equal

access to cardiovascular health checks, in particular for vulnerable groups such as migrants,

people in rural or underserved areas and socio-economically disadvantaged groups.

Respondents repeatedly stated that screening should be embedded within integrated care

pathways, so as to ensure equal access and effective follow-up care.

The opinions, suggestions and recommendations of stakeholders were analysed and taken into

account as much as possible. Some of the more technical issues raised will be taken into

account in the implementation phase.

• Collection and use of expertise

The proposal for a Council Recommendation on cardiovascular health checks is underpinned

by the evidence and recommendations gathered through the work of the Member States in the

Joint Action JACARDI, which includes a work package specifically dedicated to early

detection and screening. Under this Joint Action, the participating countries published a Short

Guide26 to Screening for Individuals at Increased Risk of Developing Cardiovascular Diseases

and type 2 diabetes which provides evidence-based recommendations for organising and

implementing cardiovascular health checks, focusing on high-risk populations and

individuals.

Furthermore, consideration was given to the evidence compiled by the WHO on the

effectiveness of systematic population-level screening programmes for reducing the burden of

cardiovascular diseases27, and the WHO HEARTS technical package for risk-based

cardiovascular disease management in primary health care28.

The OECD, through an EU-funded project, published a report on the State of Cardiovascular

Health in the EU29 which provides a comprehensive assessment of cardiovascular health

across the EU to inform EU and national policy efforts. In the report, health checks and

targeted prevention initiatives are highlighted as effective and cost-effective approaches for

identifying and managing cardiovascular risk factors, particularly among disadvantaged

populations. It also identifies persistent inequalities in cardiovascular outcomes, pointing to

the importance of ensuring equitable and accessible prevention and care for all. In addition, an

OECD policy brief30 outlines the available evidence for the effective design and

implementation of cardiovascular health checks.

26 Leysen, W., Cardinale, A., Alexandra, C., Lampaert, A., Formenti, B., Armocida, B., et al., Short Guide

for Screening Individuals at Increased Risk of Developing Cardiovascular Diseases and Type 2

Diabetes, Version 1.0.0, Zenodo, 2026, https://doi.org/10.5281/zenodo.18415472. 27 Jørgensen, T., Rotar, O., Juhl, C. B. and Linneberg, A., What is the effectiveness of systematic

population-level screening programmes for reducing the burden of cardiovascular diseases? 2nd

edition, WHO Health Evidence Network Synthesis Report No. 78, WHO Regional Office for Europe,

Copenhagen, 2024, ISBN 978-92-890-6088-2, https://www.who.int/europe/publications/i/item/978-92-

890-6088-2. 28 World Health Organization, HEARTS: technical package for cardiovascular disease management in

primary health care – Risk based CVD management, World Health Organization, Geneva, 2020, ISBN

978-92-4-000136-7, https://www.who.int/publications/i/item/9789240001367. 29 OECD (2025), The State of Cardiovascular Health in the European Union, OECD Publishing, Paris,

https://doi.org/10.1787/ea7a15f4-en. 30 OECD (2026), Strengthening health checks for the prevention and management of cardiovascular

disease, OECD Publishing, Paris, https://doi.org/10.1787/95c9ccdb-en. It incorporates the key elements

of the discussions during the policy dialogue, as well as written feedback from Member States, the

EN 7 EN

Finally, the recommendations for EU-wide cardiometabolic health checks developed by the

European Society of Cardiology31 provided a basis for the proposal.

• Impact assessment

No impact assessment is required. The proposed instrument only offers recommendations to

Member States on how to improve the early detection and screening of cardiovascular

diseases through cardiovascular health checks.

• Regulatory fitness and simplification

N/A

• Fundamental rights

This proposed Recommendation respects the fundamental rights and observes the principles

recognised by the Charter of Fundamental Rights of the European Union. In particular, the

proposed Recommendation respects the rights of access to preventive health care and the right

to benefit from medical treatment under the conditions established by national laws and

practices (Article 35 of the Charter). It also respects the principle of non-discrimination

(Article 21 of the Charter).

4. BUDGETARY IMPLICATIONS

This proposal has no financial implications for the Union budget.

5. OTHER ELEMENTS

• Implementation plans and monitoring, evaluation and reporting arrangements

A monitoring framework will track progress of the implementation of the Safe Hearts Plan.

• Explanatory documents (for directives)

Not applicable.

• Detailed explanation of the specific provisions of the proposal

Not applicable.

European Society of Cardiology , the Joint Action on cardiovascular diseases and diabetes (JACARDI),

and the Global Heart Hub, which is the alliance of heart patient organisations. 31 European Society of Cardiology, "Recommendations for EU-wide cardiometabolic health checks", ESC

Newsroom, 15 January 2026, accessed 10 July 2026, https://www.escardio.org/news/news-

room/recommendations-for-eu-wide-cardiometabolic-health-checks/.

EN 8 EN

2026/0276 (NLE)

Proposal for a

COUNCIL RECOMMENDATION

on cardiovascular health checks: an EU approach to early detection and screening

THE COUNCIL OF THE EUROPEAN UNION,

Having regard to the Treaty on the Functioning of the European Union, and in particular

Article 168(6) thereof,

Having regard to the proposal from the European Commission,

Whereas:

(1) Article 168(1) of the Treaty on the Functioning of the European Union, requires that a

high level of human health protection be ensured in the definition and implementation

of all Union policies and activities. It establishes the Union’s role in complementing

national policies, encouraging cooperation between Member States, and promoting the

coordination of health-related initiatives, while respecting national responsibilities for

the organisation and delivery of health services.

(2) Cardiovascular diseases are the leading cause of death and disability in the Union1.

They claim 1.7 million lives every year and affect around 62 million people, and their

economic costs exceed EUR 282 billion per year2.

(3) The 2024 Council Conclusions on cardiovascular health3 invited the Member States to

scale up secondary prevention through evidence-based cardiovascular health checks.

(4) On 16 December 2025, the Commission adopted a Communication on an EU

cardiovascular health plan: the Safe Hearts Plan4, which aims to support Member

States in reducing the burden of cardiovascular diseases.

(5) Cardiovascular health checks support the early detection of cardiovascular risk factors,

such as high blood pressure, cholesterol, diabetes and obesity, which together with

appropriate patient-centred follow-up care, including diagnosis and treatment, can

reduce cardiovascular events, such as heart attacks and stroke.

(6) This Recommendation aims to support Member States in their progress towards

achieving target 3.4 of the Sustainable Development Goals, to reduce premature

mortality from non-communicable diseases by one-third and promote mental health

and well-being by 2030, and in reaching the objective of the Safe Hearts Plan to

decrease cardiovascular premature mortality by 25%, by 2035, and the specific targets

1 OECD (2025), The State of Cardiovascular Health in the European Union, OECD Publishing, Paris,

https://doi.org/10.1787/ea7a15f4-en. 2 OECD (2025), The State of Cardiovascular Health in the European Union, OECD Publishing, Paris,

https://doi.org/10.1787/ea7a15f4-en.3 Conclusions on the improvement of cardiovascular health in the European Union, General Secretariat of

the Council, 14 November 2024. Available at: Consilium. 4 Communication from the Commission to the European Parliament, the Council, the European

Economic and Social Committee and the Committee of the Regions on an EU cardiovascular health

plan: the Safe Hearts Plan, COM(2025) 1024 final, 16.12.2025. Available on: EUR-Lex.

EN 9 EN

on blood pressure, cholesterol and glucose measurements in people aged 25 to 34, 35

to 64 and those aged 65 and over.

(7) It aims to support Member States in setting up cardiovascular health checks to

improve the early detection and diagnosis of cardiovascular diseases through timely

detection and management of risk factors, while allowing adaptation to national and

regional needs and context, and respecting the diversity of healthcare systems,

including their financing.

(8) Cardiovascular health checks are available in fewer than half of the Member States

and vary significantly in their approach5, in that some offer dedicated national

programmes, whereas others integrate cardiovascular risk assessment across the life

course through primary care and community-based services.

(9) Cardiovascular health inequalities persist between and within Member States6, and

enhancing access to cardiovascular health checks can contribute to reducing

inequalities across the patient pathway.

(10) Evidence shows the effectiveness of population-level interventions which focus on

population groups at a higher risk, such as those with type 2 diabetes, in the early

detection of cardiovascular diseases7. Targeting individuals at a higher risk can

improve the effectiveness and efficiency of cardiovascular health checks by increasing

the likelihood of preventing avoidable cardiovascular events8.

(11) In line with guidance from the World Health Organization (WHO)9, Member States

should target those individuals who may be at a higher risk due to age or a risk factor

as entry points for cardiovascular risk assessment.

(12) Cardiovascular diseases develop gradually over the life course. As an individual’s risk

for cardiovascular disease increases with age, cardiovascular health checks should be

adapted according to age to ensure their effectiveness in the timely detection of risk

factors. The Expert Task Force of the European Society of Cardiology10 recommends

specific cardiometabolic health checks to detect risk early in individuals under 35

years of age, in those aged 35 to 64 years and for older adults (over 65 years). Member

States may consider offering personalised health checks for those under 35 years of

age in the case of existing risk factors.

(13) The cost-effectiveness of cardiovascular health checks depends on several factors,

such as the prevalence and incidence of cardiovascular diseases and their risk factors,

5 OECD (2025), The State of Cardiovascular Health in the European Union, OECD Publishing, Paris,

https://doi.org/10.1787/ea7a15f4-en. 6 OECD (2025), The State of Cardiovascular Health in the European Union, OECD Publishing, Paris,

https://doi.org/10.1787/ea7a15f4-en. 7 OECD (2025), The State of Cardiovascular Health in the European Union, OECD Publishing, Paris,

https://doi.org/10.1787/ea7a15f4-en. 8 Leysen, W., Cardinale, A., Alexandra, C., Lampaert, A., Formenti, B., Armocida, B., et al., Short Guide

for Screening Individuals at Increased Risk of Developing Cardiovascular Diseases and Type 2

Diabetes, Version 1.0.0, Zenodo, 2026, https://doi.org/10.5281/zenodo.18415472. 9 Jørgensen, T., Rotar, O., Juhl, C. B. and Linneberg, A., What is the effectiveness of systematic

population-level screening programmes for reducing the burden of cardiovascular diseases? 2nd

edition, WHO Health Evidence Network Synthesis Report No. 78, WHO Regional Office for Europe,

Copenhagen, 2024, ISBN 978-92-890-6088-2, https://www.who.int/europe/publications/i/item/978-92-

890-6088-2. 10 European Society of Cardiology, "Recommendations for EU-wide cardiometabolic health checks", ESC

Newsroom, 15 January 2026, accessed 10 July 2026, https://www.escardio.org/news/news-

room/recommendations-for-eu-wide-cardiometabolic-health-checks.

EN 10 EN

healthcare system context and implementation approach for cardiovascular health

checks. New evidence is emerging on the cost-effectiveness of cardiovascular health

checks from implementation pilot projects in the Member States11 and modelling

estimates by the OECD12. While existing analyses13,14 indicate that targeted

approaches focusing on individuals at a higher risk15 tend to present more favourable

cost-effectiveness profiles than systematic population-level health checks, further

evidence from implementation projects and modelling exercises is expected to refine

these estimates.

(14) Cardiovascular health check approaches are subject to ongoing scientific development,

and the implementation of cardiovascular health checks should, therefore, be

accompanied by continuous assessment of their quality, applicability and cost-

effectiveness, where supported by available evidence and in line with national or

regional priorities. Emerging scientific developments, including digitally enabled and

artificial intelligence-based tools, where clinically validated and used under

appropriate human oversight and avoiding gender and other bias, may contribute to the

development of new approaches for cardiovascular health checks.

(15) Cardiovascular health checks should involve the systematic application of tests and

assessments within a defined target population, with the aim of detecting risk factors

in the target population to facilitate their management, before symptoms appear or are

detected.

(16) There are various approaches for identifying the target population to be invited for

cardiovascular health checks. Eligible population groups may be identified using

relevant epidemiological and healthcare data sources, including health examination

surveys, disease registries and, where appropriate, healthcare records. The Joint Action

on cardiovascular diseases and diabetes (JACARDI) provides an overview of such

approaches16.

(17) Ensuring that cardiovascular health checks are acceptable to the target population is

important to enable their safe, affordable, efficient and effective implementation.

Higher acceptability for individuals, including through appropriate targeting, clear

communication, and minimising the perceived burden, supports the uptake of a

cardiovascular health check and strengthens its overall effectiveness.

11 Joint Action on Cardiovascular Diseases and Diabetes (JACARDI), EU4Health Joint Action (Grant

Agreement No 101126953), 1 November 2023–31 October 2027, European Health and Digital

Executive Agency (HaDEA). Available at: https://jacardi.eu/. 12 EU4Health 2025 work programme: CR/CV&NCD-CA-25-89 Investing in health promotion and disease

prevention across the lifespan. 13 OECD (2025), The State of Cardiovascular Health in the European Union, OECD Publishing, Paris,

https://doi.org/10.1787/ea7a15f4-en. 14 Zanfina Ademi, Sheridan E. Rodda, Karl Vivoda, Susan Hennessy, Olive Fenton and James S. Ware on

behalf of Global Heart Hub Manifesto, published in PharmacoEconomics, volume 43, issue 11, pages

1281–1292 (2025), https://link.springer.com/article/10.1007/s40273-025-01537-5. 15 Jørgensen, T., Rotar, O., Juhl, C. B. and Linneberg, A., What is the effectiveness of systematic

population-level screening programmes for reducing the burden of cardiovascular diseases? 2nd

edition, WHO Health Evidence Network Synthesis Report No. 78, WHO Regional Office for Europe,

Copenhagen, 2024, ISBN 978-92-890-6088-2, https://www.who.int/europe/publications/i/item/978-92-

890-6088-2. 16 Leysen, W., Cardinale, A., Alexandra, C., Lampaert, A., Formenti, B., Armocida, B., et al., Short Guide

for Screening Individuals at Increased Risk of Developing Cardiovascular Diseases and Type 2

Diabetes, Version 1.0.0, Zenodo, 2026, https://doi.org/10.5281/zenodo.18415472.

EN 11 EN

(18) Health literacy and awareness among individuals of their risk for cardiovascular

diseases should be improved, in particular among vulnerable groups and those at

higher risk, with community engagement and culturally appropriate communication,

because such literacy and awareness help to ensure participation and improve uptake

of cardiovascular health checks.

(19) To effectively reduce the burden of cardiovascular diseases, cardiovascular health

checks should be linked to appropriate and personalised diagnostic testing and follow-

up care, through an integrated, patient-centred care pathway.

(20) Access to existing electronic health data in the context of an individual’s

cardiovascular health check can help improve its quality and continuity. The European

Health Data Space17 (EHDS) establishes a framework for the secure access and

exchange of priority categories of electronic health data, including data on medication,

problems, procedures and medical test results, which may contain information relevant

for cardiovascular risk assessment and follow-up care.

(21) Sex- and gender-specific risk differences should be considered in the design and

implementation of cardiovascular health checks, as men generally develop

cardiovascular diseases earlier in life, but women’s risk increases after menopause and

is affected by other life events, such as pregnancy.

(22) To ensure the effectiveness of cardiovascular health checks and to reduce health

inequalities, due account should be taken of the specific needs of vulnerable

population groups, such as older people, socio-economically disadvantaged or

marginalised groups and difficult-to-reach persons, as they are more likely to face

barriers to participation and lower access to prevention and care.

(23) Primary care can be used for the delivery of cardiovascular health checks and to help

individuals identified as being at higher risk to reduce their risk through personalised

prevention and management of risk factors. Additionally, community-based

cardiovascular health checks led by healthcare professionals, for example in

pharmacies or using mobile delivery models, can help to identify previously

undetected cardiovascular risk in populations who may not otherwise have access to

preventive services and follow-up care.

(24) Broader campaigns, incorporating dedicated screening events, that bring

cardiovascular health checks closer to people could improve early detection rates, in

particular in remote, rural or underserved areas.

(25) Personalised prevention should include relevant vaccination, such as for influenza,

which can contribute to reducing cardiovascular risks and complications.

(26) The effective implementation of cardiovascular health checks should ensure a

sufficiently trained and adequately resourced health workforce, which should carry out

the health checks and provide personalised support and care through a

multidisciplinary and patient-centred approach.

(27) The effective implementation, monitoring and evaluation of cardiovascular health

checks should be supported by appropriate and proportionate data arrangements and

digital tools, including for the identification of eligible population groups, the

recording of checks performed, and their outcomes. Where those arrangements involve

17 Regulation (EU) 2025/327 of the European Parliament and of the Council of 11 February 2025 on the

European Health Data Space and amending Directive 2011/24/EU and Regulation (EU) 2024/2847, OJ

L, 2025/327, 5.3.2025, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2025/327/oj.

EN 12 EN

electronic health data, Regulation (EU) 2025/327 on the EHDS provides the relevant

Union framework for the secure and interoperable use of such data.

(28) The availability and use of data from relevant sources, including disease and mortality

registries, data generated through cardiovascular health checks and, where appropriate,

genomic and other relevant omics data, can contribute to more effective cardiovascular

health checks. The secondary use of such data can support research, innovation and

policy-making in cardiovascular care, in particular by improving the understanding of

risk factors and higher-risk population groups, informing prevention priorities, and

supporting the design and evaluation of prevention strategies. The EHDS facilitates

such secondary use by establishing a common Union framework for the secure and

trustworthy use of electronic health data for secondary purposes across the Union.

(29) Emerging data-driven and AI-supported risk assessment approaches may further

improve the identification of individuals at a higher risk, provided that such

approaches are clinically validated, deployed and are used under appropriate human

oversight in accordance with applicable Union regulatory frameworks.

(30) Ethical, legal, social, medical, organisational, socio-economic, gender equality, and

healthcare capacity and resource aspects should be considered before decisions can be

made on the design and implementation of cardiovascular health checks.

(31) Effective design and implementation of cardiovascular health checks should entail

appropriate governance, including multidisciplinary involvement, collaboration among

relevant stakeholders at national and regional level, as appropriate, and the

consideration of patient perspectives, to ensure quality and acceptability.

(32) A quality assurance framework should ensure the effective roll-out and monitoring of

cardiovascular health checks.

(33) This Recommendation is without prejudice to Member States’ competences to

organise and finance their health systems and medical care.

HAS ADOPTED THIS RECOMMENDATION:

Objective

(1) This Recommendation aims to support Member States in reaching the following

objective and specific targets of the Safe Hearts Plan, by 2035:

(a) to reduce premature cardiovascular mortality by 25%;

(b) at least 75% of people aged 25 to 64, and at least 90% of people aged 65 and

older, have their blood pressure measured once a year by a health professional;

(c) at least 65% of people aged 25 to 64, and at least 80% of people aged 65 and

older, have their cholesterol measured once a year by a health professional;

(d) at least 65% of people aged 25 to 64, and at least 80% of people aged 65 and

older, have their blood sugar measured once a year by a health professional.

HEREBY RECOMMENDS MEMBER STATES:

Design and implementation of cardiovascular health checks

(2) to design and implement accessible cardiovascular health checks, taking into

consideration the basic principles of safety, ethics, public engagement and equity;

(3) to base the cardiovascular health checks on available and emerging scientific

evidence, while assessing and taking decisions on the national or regional level

EN 13 EN

depending on the disease burden and the healthcare resources available, including on

the healthcare workforce, within national or regional priorities;

(4) to designate a governance structure for decision-making on the design and

implementation of cardiovascular health checks, including assessing and adapting the

health checks based on outcomes, ensuring a multi-disciplinary approach and

including relevant stakeholders such as patient representatives;

(5) to integrate sex- and gender-specific considerations in the design and implementation

of cardiovascular health checks;

(6) to recognise the needs of vulnerable groups in the design and implementation of

cardiovascular health checks, such as migrants, socio-economically disadvantaged

groups, those living in rural areas, and those living with disabilities or co-

morbidities;

(7) to ensure equitable access to cardiovascular health checks through broader

campaigns which support such checks in accessible primary and community settings,

such as pharmacies, local community centres, and to consider mobile delivery

models, such as in market places and shopping centres, to bring them directly to

people and improve early detection rates, in particular in rural or underserved areas;

(8) to ensure acceptability of cardiovascular health checks to the target population,

including through clear and culturally-appropriate communication, health literacy

and awareness-raising activities, adaptation of delivery models to their needs and

sex-and gender-sensitive approaches;

(9) to use innovative technological solutions, including data-driven and AI-based tools,

to support risk assessment and cardiovascular health checks, provided that such tools

are evidence-based, clinically validated and used under appropriate human oversight

and implemented in accordance with applicable Union law;

(10) to ensure availability and accessibility of referral pathways for follow-up assessment

and care of individuals at a higher risk through an integrated, patient-centred care

pathway;

(11) to consider a personalised prevention approach in managing individuals at higher risk

through evidence-based lifestyle interventions, treatment and regular follow-up

health checks to adjust interventions through a patient-centred approach;

(12) to consider appropriate recommendations for vaccination within the personalised

prevention approach;

(13) to consider the components of cardiovascular health checks provided in the Annex;

Registration and management of data from cardiovascular health checks

(14) to use appropriate arrangements and digital tools, in accordance with applicable

Union and national law, including Regulation (EU) 2025/327 on the EHDS where

relevant, to support the implementation and recording of cardiovascular health

checks performed and the outcomes, including the identification of eligible

population groups;

(15) to take appropriate and proportionate measures to ensure that persons eligible for

cardiovascular health checks are informed about and invited to participate in the

health checks;

EN 14 EN

(16) to ensure accessible and easy-to-read information about health checks for persons

with disabilities;

(17) to collect, manage and evaluate relevant data relating to tests, assessments and

diagnoses, where applicable, in the context of cardiovascular health checks;

(18) to take into account, where applicable and in accordance with Union law, including

Regulation (EU) 2025/327 on the EHDS, the potential of relevant electronic health

data generated through cardiovascular health checks to support research, innovation

and policy-making purposes, including the development and evaluation of prevention

and early detection strategies;

Monitoring and evaluation

(19) to regularly monitor the process and outcome of cardiovascular health checks;

(20) to evaluate the effectiveness, cost-efficiency, resource utilisation, population

engagement and participant outcomes of cardiovascular health checks;

Training and capacity building

(21) to make use of existing and invest in further training programmes for healthcare

professionals to enhance skills in conducting cardiovascular health checks and

engaging patients effectively;

Participation

(22) to ensure a high level of participation in cardiovascular health checks and follow-up

care, based on fully informed consent, when cardiovascular health checks are

offered;

(23) to consider incentives to ensure participation of the target population in the

cardiovascular health checks, including possibilities to take part in a personalised

prevention programme;

Awareness: community engagement and collaboration

(24) to encourage collaboration and engagement among stakeholders, such as research

institutions, patient organisations, civil society organisations, public health and

professionals' organisations and clinical bodies, at national and international level to

maximise resources and foster cross-border collaboration between relevant

stakeholders;

(25) to improve public awareness and citizen engagement in cardiovascular health checks,

including through awareness campaigns and improved lifelong health literacy;

Implementation report and follow-up

(26) to report to the Commission on the implementation of this Recommendation within

three years of its adoption and, subsequently, every four years to help monitor the

implementation of this Recommendation in the Union.

Done at Brussels,

For the Council

The President

EN EN

EUROPEAN COMMISSION

Brussels, 28.9.2026 COM(2026) 481 final

ANNEX

ANNEX

to the

Proposal for a

COUNCIL RECOMMENDATION

on cardiovascular health checks: an EU approach to early detection and screening

EN 1 EN

ANNEX

Recommended components of cardiovascular health checks

Member States are invited to design and implement cardiovascular health checks that include

the systematic application of tests and assessments within a defined target population for the

early detection of cardiovascular risk factors.

The WHO recommends, in its assessment of the available evidence1, targeting those

individuals in primary care who may be at a higher risk for cardiovascular diseases, because

of their age or the presence of a risk factor. The WHO HEARTS technical package2 that

includes risk prediction charts, takes a similar approach by using risk factors as entry points in

primary health care settings for cardiovascular risk assessment.

The Joint Action JACARDI3 provides practical recommendations for the design and

implementation of a cardiovascular health check, including an overview of approaches to

identify the target population to be invited for a health check, choice of cardiovascular risk

assessment tool and frequency of follow-up of a health check4.

The definition of the target population to be invited for a cardiovascular health check,

including the age group and risk profiles, should depend on the national or regional context,

including cardiovascular disease epidemiology, health inequalities and gender differences.

Health data collected through existing data sources, such as the European Health Interview

Survey (EHIS)5, health examination surveys and other relevant sources, can guide the

selection of the target population in which a cardiovascular health check can provide a

significant impact. Cardiovascular risk assessment tools, such as the WHO cardiovascular risk

prediction charts6, SCORE27 and other nationally validated tools may be used during a

cardiovascular health check, to estimate the probability of an individual suffering a

cardiovascular event over a period of time. The choice of a cardiovascular risk assessment

tool should be carefully considered based on the specificities of available tools and the

country or region’s characteristics. It should also depend on the target group identified.

The frequency of follow-up for a cardiovascular health check should be based on individual

cardiovascular risk and should be decided based on the local and national context and follow

1 Jørgensen, T., Rotar, O., Juhl, C. B. and Linneberg, A., What is the effectiveness of systematic

population-level screening programmes for reducing the burden of cardiovascular diseases? 2nd

edition, WHO Health Evidence Network Synthesis Report No. 78, WHO Regional Office for Europe,

Copenhagen, 2024, ISBN 978-92-890-6088-2, https://www.who.int/europe/publications/i/item/978-92-

890-6088-2. 2 World Health Organization, HEARTS: technical package for cardiovascular disease management in

primary health care – Risk based CVD management, World Health Organization, Geneva, 2020, ISBN

978-92-4-000136-7, https://www.who.int/publications/i/item/9789240001367. 3 Joint Action on Cardiovascular Diseases and Diabetes (JACARDI), EU4Health Joint Action (Grant

Agreement No 101126953), 1 November 2023–31 October 2027, European Health and Digital

Executive Agency (HaDEA), available at: https://jacardi.eu/. 4 Leysen, W., Cardinale, A., Alexandra, C., Lampaert, A., Formenti, B., Armocida, B., et al., Short Guide

for Screening Individuals at Increased Risk of Developing Cardiovascular Diseases and Type 2

Diabetes, Version 1.0.0, Zenodo, 2026, https://doi.org/10.5281/zenodo.18415472. 5 Information on EHIS can be found in the dedicated section about health on Eurostat’s website:

Overview - Health - Eurostat. 6 World Health Organization, ‘WHO updates Cardiovascular Risk Charts’, WHO website, 2 September

2019, accessed 10 July 2026. https://www.who.int/news/item/02-09-2019-who-updates-cardiovascular-

risk-charts. 7 SCORE2 working group and ESC Cardiovascular risk collaboration, ‘SCORE2 risk prediction

algorithms: new models to estimate 10-year risk of cardiovascular disease in Europe’, European Heart

Journal, Vol. 42, Issue 25, 2021, pp. 2439–2454, https://doi.org/10.1093/eurheartj/ehab309.

EN 2 EN

national guidelines, as relevant. Opportunistic health checks should also be offered through

broader campaigns (e.g. screening days), and when individuals come into contact with the

healthcare system (e.g. primary care).

Member States are invited to consider the following cardiovascular health checks in order to

achieve the objectives of this Council Recommendation.

Individuals under 35 years

At least one cardiovascular health check, including assessment of health behaviours,

measurement of biological risk factors (including blood pressure), glucose, kidney function

tests, body mass index, respiratory function8 in the case of shortness of breath, mental health

status and reproductive history, if needed. In individuals with a family history of premature

cardiovascular disease or sudden cardiac death, risk assessment and further evaluation should

be individualised according to clinical context.

Individuals aged 35 to 64 years

Systematic cardiovascular health checks are recommended for this age group, carried out at

minimum every 5 years, adapting the frequency according to individual or local risk profiles

based on family history and other risk factors.

The cardiovascular health check includes the following elements:

Medical history, including family history of premature cardiovascular disease,

reproductive health status and mental health, diet, physical activity, respiratory

function, smoking, vaping and using smokeless nicotine products and consumption

of alcohol;

Measurement of cardiovascular risk factors, including blood pressure, lipid profile

(total cholesterol, LDL, HDL, triglycerides), and lipoprotein(a) (one measurement in

adulthood), fasting plasma glucose and glycated haemoglobin (HbA1c);

Kidney health, including serum creatinine and albuminuria measurement;

Electrocardiogram (ECG), as needed;

Body mass index and waist circumference or waist-to-height ratio.

Individuals 65 and older

A cardiovascular health check as outlined above should be performed every 3-5 years,

including an ECG, natriuretic peptide tests (NT-proBNP), pulse assessment to detect or

exclude atrial fibrillation (heart rate and rhythm), cardio-pulmonary auscultation and

evaluation of peripheral artery disease, as needed.

Further considerations

Member States may consider relevant inherited or genetically influenced cardiovascular risk

factors and conditions, including elevated Lp(a), Familial Hypercholesterolaemia and type 1

diabetes, tailored to the national situation.

8 European Respiratory Society and European Lung Foundation, ‘Safe hearts require safe lungs: ERS and

ELF response to the European Commission’s proposal for Council Recommendations on health checks

for cardiovascular diseases’, position paper submitted in response to the European Commission call for

evidence, 2026. Available here: https://ec.europa.eu/info/law/better-regulation/have-your-

say/initiatives/17812-Cardiovascular-diseases-health-checks/F33401934_en

ET ET

EUROOPA KOMISJON

Brüssel, 28.9.2026 COM(2026) 481 final

2026/0276 (NLE)

Ettepanek:

NÕUKOGU SOOVITUS

südame-veresoonkonna tervisekontrollide kohta: varajast avastamist ja sõeluuringuid

käsitlev ELi lähenemisviis

ET 1 ET

SELETUSKIRI

1. ETTEPANEKU TAUST

• Ettepaneku põhjused ja eesmärgid

Südame-veresoonkonna haigused on ELis peamine surma ja puude põhjus. Vastavalt

OECD aruandele südame-veresoonkonna tervise olukorra kohta ELis1 nõuavad südame-

veresoonkonna haigused igal aastal 1,7 miljonit elu ja mõjutavad 62 miljonit inimest,

kusjuures majanduslik koormus ületab 282 miljardit eurot aastas, mis võrdub ligikaudu 2 %ga

SKPst. Peaaegu pool nendest kuludest läheb tervishoiule. Riikide, piirkondade ja

elanikkonnarühmade vahel valitseb ebavõrdsus, sest naised ja sotsiaal-majanduslikult

ebasoodsas olukorras olevad inimesed seisavad silmitsi suuremate riskide ja kehvemate

tervisenäitajatega. Seda ebavõrdsust võivad veelgi süvendada struktuursed tõkked ja

diskrimineerimine, mis mõjutavad juurdepääsu ennetusteenustele, varajasele diagnoosimisele,

ravile ja ravi järjepidevusele.

16. detsembril 2025 võttis komisjon vastu teatise „ELi südame-veresoonkonna tervise kava:

kava „Kaitstud südamed““2. Kavas seatakse eesmärk vähendada 2035. aastaks enneaegset

suremust südame-veresoonkonna haigustesse 25 % võrra. Selle eesmärgi toetamiseks

kuulutati kavas välja ka juhtalgatus südame-veresoonkonna haiguste varajaseks avastamiseks

ja sõeluuringuteks.

Nõukogu on kutsunud üles parandama südame-veresoonkonna tervist liidus3 ja palunud

liikmesriikidel laiendada teisest ennetust südame-veresoonkonna tõenduspõhiste

tervisekontrollide abil. Lisaks rõhutas Euroopa Parlament oma raportis ELi südame-

veresoonkonna haiguste strateegia kohta,4 et tervisekontrolli käsitlevad ELi suunised peavad

olema tõenduspõhised, austama liikmesriikide pädevust, vähendama ebavõrdsust ja vältima

väikese väärtusega tavasid.

Tervisekontrollide raames toimuv südame-veresoonkonna haiguste varajane avastamine

ja sõeluuringud on ennetamise seisukohalt äärmiselt olulised, kuna üle 75 % südame-

veresoonkonna haigustest tingitud surmajuhtumitest on seotud mõjutatavate riskiteguritega,

nagu kõrge vererõhk, diabeet ja rasvumine5. Euroopa terviseküsitlusuuringu 2019. aasta

andmetel6 väitis 34 % 25–64aastastest täiskasvanutest, et nende vererõhku ei ole viimase aasta

jooksul mõõdetud, võrdluseks võib tuua, et 45–54aastaste puhul oli see näitaja 32 % ning

65aastaste ja vanemate puhul 14 %.

Südame-veresoonkonna tervisekontrollid võivad aidata avastada ka struktuursete ja haruldaste

südamehaigustega patsiente, sest uurimused näitavad, et õigeaegne sekkumine vähendab

1 OECD (2025), „The State of Cardiovascular Health in the European Union“, OECD Publishing, Pariis,

https://doi.org/10.1787/ea7a15f4-en. 2 Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning

Regioonide Komiteele „ELi südame-veresoonkonna tervise kava: kava „Kaitstud südamed“

(COM(2025) 1024 final, 16.12.2025). Kättesaadav aadressil: EUR-Lex: 3 Järeldused, milles käsitletakse südame-veresoonkonna tervise parandamist Euroopa Liidus, nõukogu

peasekretariaat, 14. november 2024. Kättesaadav: Consilium. 4 Euroopa Parlament, „Raport ELi südame-veresoonkonna haiguste strateegia kohta“, 2026. Kättesaadav

aadressil: Euroopa Parlament. 5 OECD (2025), „The State of Cardiovascular Health in the European Union“, OECD Publishing, Pariis,

https://doi.org/10.1787/ea7a15f4-en. 6 Eurostat (veebipõhine andmekood hlth_ehis_pa2u ).

ET 2 ET

südameinfarkti ja insuldi tõenäosust7. Riskitegurite sõeluuringute võimalikku kasu on kogu

ELis siiski suuresti alahinnatud.

Praegu on vähem kui pooltes liikmesriikides kasutusel südame-veresoonkonna

tervisekontrollid, mille lähenemisviisid on erinevad8. Lisaks on terviseandmed ELi tasandil

killustatud ja nende ühilduvus on ebapiisav, mistõttu on keeruline jälgida südame-

veresoonkonna riskitegureid ja tervisekontrolle ning toetada ennetus- ja ravistrateegiate alast

teadustööd.

Kuna vaktsineerimine võib aidata ennetada südame-veresoonkonna haigusi ning nendega

seotud riske ja tüsistusi,9 võib asjakohaseid vaktsiine käsitada osana südame-veresoonkonna

tervisekontrollist.

Seepärast on vaja kooskõlastatud tegevust ELi tasandil, et toetada liikmesriike

tõenduspõhiste, sihipäraste ja sidusate südame-veresoonkonna tervisekontrollide

kavandamisel ja rakendamisel. Sellised meetmed aitavad vähendada tervisealast ebavõrdsust

liikmesriikide vahel ja nende sees ning elanikkonnarühmade vahel, sealhulgas soolisi

erinevusi.

Ettepaneku eesmärgid

Käesoleva nõukogu soovituse ettepaneku eesmärk on toetada liikmesriike südame-

veresoonkonna tervisekontrollide väljatöötamisel ja rakendamisel. Selles antakse

soovitusi tervisekontrollide ettevalmistamiseks, rakendamiseks ja hindamiseks.

Kavandatud nõukogu soovitusega toetatakse liikmesriike kestliku arengu eesmärkide,

eelkõige alaeesmärgi 3.4 saavutamisel (2030. aastaks mittenakkuslikest haigustest tuleneva

enneaegse suremuse vähendamine ühe kolmandiku võrra ning vaimse tervise ja heaolu

edendamine) ning rahvatervise parandamisel, pakkudes vahendit suurema riskiga inimeste

kindlakstegemiseks, õigeaegseks tegutsemiseks ja tervishoiusüsteemide koormuse

vähendamiseks.

Soovitus aitab liikmesriikidel saavutada kava „Kaitstud südamed“ eesmärki10 ja konkreetseid

sihte, et suurendada nende täiskasvanute osakaalu, kelle vererõhku, kolesterooli ja

veresuhkrut jälgitakse korrapäraselt. Ettepaneku eesmärk on toetada ka digilahenduste,

sealhulgas vajaduse korral tehisintellektil põhinevate vahendite kasutamist, et parandada

tervisekontrollide rakendamist ning suurendada terviseandmete teisest kasutust, et tugevdada

sõeluuringustrateegiate tõenduspõhist kavandamist, seiret ja hindamist.

• Kooskõla poliitikavaldkonnas praegu kehtivate õigusnormidega

Ettepanek on kooskõlas muude algatustega mittenakkuslike haiguste ennetamise ja ohjamise

valdkonnas. See täiendab ELi mittenakkuslike haiguste vastast algatust „Koos oleme

tervemad“,11 mis on strateegiline raamistik liikmesriikide toetamiseks mittenakkuslike

haiguste, sealhulgas südame-veresoonkonna haiguste ja diabeedi ennetamisel ja ohjamisel.

7 OECD (2025), „The State of Cardiovascular Health in the European Union“, OECD Publishing, Pariis,

https://doi.org/10.1787/ea7a15f4-en. 8 OECD (2025), „The State of Cardiovascular Health in the European Union“, OECD Publishing, Pariis,

https://doi.org/10.1787/ea7a15f4-en. 9 Euroopa kardioloogide seltsi hiljutine kliinilise konsensuse dokument, Heidecker, B. jt, „Vaccination as

a new form of cardiovascular prevention: a European Society of Cardiology clinical consensus

statement“, European Heart Journal, kd 46, väljaanne 36, 2025, lk 3518–3531,

https://doi.org/10.1093/eurheartj/ehaf384. 10 Vähendada 2035. aastaks enneaegset suremust südame-veresoonkonna haigustesse 25 % võrra. 11 Euroopa Komisjon, tervise ja toiduohutuse peadirektoraat, „Healthier Together – EU Non-

communicable Diseases Initiative“, Euroopa Liidu Väljaannete Talitus, Luxembourg, 2021.

Juhenddokument

ET 3 ET

Samuti on ettepanek seotud Euroopa vähktõvevastase võitluse kava12 ja selle vähktõve

sõeluuringuid puudutavate eesmärkidega, eelkõige organiseeritud sõeluuringuprogrammide

tugevdamise ja varajase avastamise parandamise kaudu. Lisaks tugineb ettepanek järeldustele

vaimset tervist käsitleva tervikliku lähenemisviisi kohta,13 millega edendatakse vaimse tervise

lõimimist kõigisse poliitikavaldkondadesse.

Ettepanek on tihedalt seotud Euroopa terviseandmeruumiga,14 mis võimaldab patsientidel

oma terviseandmetele turvaliselt juurde pääseda ja neid tervishoiuteenuste osutajatega

koostalitlusvõimelises elektroonilises vormingus ja piiriüleselt jagada, toetades seeläbi ravi

järjepidevust. Euroopa terviseandmeruum hõlbustab ka terviseandmete teisest kasutamist

teadusuuringutes, innovatsioonis ja poliitikakujundamises järgmiselt: a) kehtestades ühtse ELi

raamistiku andmetele turvaliseks juurdepääsuks ja nende taaskasutamiseks, aidates seeläbi

tugevdada tõendusbaasi südame-veresoonkonna riskide prognoosimiseks; b) parandades

sõeluuringuprogrammide tõhusust ning c) toetades ennetamise ja varajase avastamise

uuenduslike vahendite väljatöötamist.

• Kooskõla muude liidu tegevuspõhimõtetega

Algatus on kooskõlas selles teadusvaldkonnas seatud prioriteetidega ning teadusuuringute ja

innovatsiooni raamprogrammiga „Euroopa horisont“,15 mis on oluline osa liidu

investeeringutest südame-veresoonkonna haiguste ja muude mittenakkuslike haiguste

ennetamisse ja ohjamisse.

Samuti on see kooskõlas tehisintellekti kasutamise strateegiaga16 ja liidu laiemate

jõupingutustega toetada tehisintellekti kasutuselevõttu tervishoius, eelkõige selleks, et

parandada riski stratifitseerimist ning toetada sihipärasemaid ja tõhusamaid

sõeluuringumeetodeid, kui sellised vahendid on kliiniliselt valideeritud ja neid kasutatakse

asjakohase inimjärelevalve all.

Lisaks on ettepanek kooskõlas ravimeid17 ja meditsiiniseadmeid18 käsitlevate õigusaktidega,

esmatähtsate ravimite määruse ettepanekuga19 ja Euroopa biotehnoloogia määruse

12 Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile ja nõukogule „Euroopa vähktõvevastase võitluse kava“

(COM(2021) 44 final, 3.2.2021). Kättesaadav aadressil: EUR-Lex: 13 Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning

Regioonide Komiteele, milles käsitletakse kõikehõlmavat lähenemisviisi vaimsele tervisele

(COM(2023) 298 final, 7.6.2023). Kättesaadav aadressil: EUR-Lex: 14 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. veebruari 2025. aasta määrus (EL) 2025/327, mis käsitleb ühtset

Euroopa terviseandmeruumi ning millega muudetakse direktiivi 2011/24/EL ja määrust (EL) 2024/2847

(ELT L, 2025/327, 5.3.2025, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2025/327/oj). 15 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 28. aprilli 2021. aasta määrus (EÜ) nr 2021/695, millega luuakse

teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogramm „Euroopa horisont“ ja kehtestatakse selle osalemis- ja

levitamisreeglid ning tunnistatakse kehtetuks määrused (EL) nr 1290/2013 ja (EL) nr 1291/2013

(ELT L 170, 12.5.2021, lk 1, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2021/695/oj). 16 Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile ja nõukogule „Tehisintellekti kasutamise strateegia“

(COM(2025) 723 final, 8.10.2025). Kättesaadav: EUR-Lex: 17 Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, milles sätestatakse liidu kord inimtervishoius

kasutatavate ravimite müügilubade andmise ja järelevalve kohta ning millega kehtestatakse Euroopa

Ravimiametit reguleerivad eeskirjad, muudetakse määrust (EÜ) nr 1394/2007 ja määrust (EL) nr

536/2014 ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 726/2004, määrus (EÜ) nr 141/2000 ja määrus

(EÜ) nr 1901/2006 (COM(2023) 193 final, 26.4.2023). Kättesaadav: EUR-Lex: 18 Euroopa Komisjon, „Medical devices sector“, tervise ja toiduohutuse peadirektoraat, vaadatud 10. juulil

2026, Medical devices sector. 19 Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega kehtestatakse raamistik selleks, et

parandada esmatähtsate ravimite kättesaadavust ja tarnekindlust ning ühist huvi pakkuvate ravimite

kättesaadavust ja juurdepääsetavust, ning muudetakse määrust (EL) 2024/795. Kättesaadav aadressil:

EUR-Lex:

ET 4 ET

ettepanekuga,20 kuna need õigusaktid on seotud südame-veresoonkonna haiguste personaalse

ennetamise, diagnoosimise ja raviga. Ettepanek on kooskõlas ka bioteaduste strateegiaga21.

2. ÕIGUSLIK ALUS, SUBSIDIAARSUS JA PROPORTSIONAALSUS

• Õiguslik alus

Ettepanek toetab Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 168 sätestatud liidu eesmärke. ELi

toimimise lepingu artikli 168 lõike 1 kohaselt tuleb kogu liidu poliitika ja meetmete

määratlemisel ja rakendamisel tagada inimeste tervise kõrgetasemeline kaitse. Liidu tegevus,

mille eesmärk on täiendada liikmesriikide poliitikat, peaks olema suunatud rahvatervise

parandamisele, füüsilise ja vaimse tervise häirete ja haiguste ennetamisele ning füüsilist ja

vaimset tervist ohustavate tegurite, sealhulgas südame-veresoonkonna haiguste ennetamisele.

Nõukogu soovitus põhineb ELi toimimise lepingu artikli 168 lõikel 6, milles on sätestatud, et

nõukogu võtab komisjoni ettepaneku põhjal vastu soovitusi kõnealuses artiklis sätestatud

eesmärkidel. Ettepanekus keskendutakse südame-veresoonkonna haiguste varajasele

avastamisele ja sõeluuringutele ning selle eesmärk on täiendada liikmesriikide jõupingutusi

südame-veresoonkonna haiguste koormuse vähendamisel, mis on peamine surma ja puude

põhjus ELis.

• Subsidiaarsus (ainupädevusse mittekuuluva valdkonna puhul)

Kuigi liikmesriigid vastutavad oma tervishoiupoliitika määratlemise ning tervishoiuteenuste

ja arstiabi korraldamise ja pakkumise eest ise, on liit pädev nende meetmeid toetama ja

täiendama.

Südame-veresoonkonna haigused mõjutavad kõiki liikmesriike, isegi kui koormus on riigiti

erinev. Kuna liikmesriikidel on samad probleemid, võivad ELi tasandil võetavad meetmed

pakkuda tõelist lisaväärtust, aidates leida ühiseid lahendusi ning edastada teadmisi ja teavet.

Selleks et toetada liikmesriike südame-veresoonkonna haigustele keskenduvate

tõenduspõhiste ja sihipäraste tervisekontrollide korraldamisel, on vaja tervisekontrolli

käsitlevaid koordineeritud ELi tasandi meetmeid. Need aitaksid vähendada tervisealast

ebavõrdsust liikmesriikide vahel ja liikmesriikides ning nende abil vähendataks peamisi

riskitegureid lühikeses perspektiivis ja südame-veresoonkonna haigustest tulenevat koormust

pikas perspektiivis.

Kavandatavas nõukogu soovituses antakse liikmesriikidele soovitusi südame-veresoonkonna

haiguste varajase avastamise ja diagnoosimise parandamiseks, võimaldades samal ajal neid

kohandada riikide vajaduste ja kontekstiga. Edusammud selles valdkonnas aitavad vähendada

nende haigustega seotud koormust üksikisikute, ühiskonna ja majanduse jaoks ning

kõrvaldada ebavõrdsust juurdepääsul ennetavale südame-veresoonkonna ravile.

20 Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega kehtestatakse meetmete raamistik liidu

biotehnoloogia- ja biotootmissektorite tugevdamiseks eelkõige tervisevaldkonnas ning muudetakse

määrusi (EÜ) nr 178/2002, (EÜ) nr 1394/2007, (EL) nr 536/2014, (EL) 2019/6, (EL) 2024/795 ja

(EL) 2024/1938 (Euroopa biotehnoloogiamäärus) (COM(2025) 1022 final, 16.12.2025). 21 Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning

Regioonide Komiteele „Vali bioteadustega tegelemise kohaks Euroopa.Strateegia ELi muutmiseks

maailma kõige atraktiivsemaks bioteadustega tegelemise kohaks aastaks 2030“ (COM(2025) 525 final,

2.7.2025).

ET 5 ET

• Proportsionaalsus

Ettepanekuga toetatakse liikmesriikide jõupingutusi südame-veresoonkonna haiguste

ennetamisel. Selles võetakse arvesse liikmesriikide tavasid ja riiklike süsteemide

mitmekesisust. Ettepanekus tunnistatakse, et erinevad riigisisesed, piirkondlikud või

kohalikud olud võivad kaasa tuua erinevused soovituse rakendamises. Ettepanekuga ei

kehtestata liikmesriikidele siduvaid kohustusi. Liikmesriikidele jääb õigus otsustada, võttes

arvesse oma riigi olusid, millises ulatuses nad nõukogu soovitust rakendavad.

• Vahendi valik

Kavandatud õigusakt on ettepanek nõukogu soovituse kohta, milles järgitakse subsidiaarsuse

ja proportsionaalsuse põhimõtet. See tugineb olemasolevale liidu poliitikale ja on kooskõlas

vahenditega, mis on kättesaadavad ELi meetmete jaoks tervishoiupoliitika valdkonnas.

Kavandatava õigusaktiga toetatakse liikmesriike südame-veresoonkonna haiguste koormuse

vähendamisel ning austatakse samal ajal liikmesriikide vastutust oma tervishoiupoliitika

kujundamise ning tervishoiuteenuste ja arstiabi korraldamise ja osutamise eest.

3. JÄRELHINDAMISE, SIDUSRÜHMADEGA KONSULTEERIMISE JA MÕJU

HINDAMISE TULEMUSED

• Praegu kehtivate õigusaktide järelhindamine või toimivuse kontroll

Ei kohaldata.

• Konsulteerimine sidusrühmadega

Sidusrühmadele anti võimalus anda tagasisidet tagasisidekorje käigus. Lisaks hõlmasid

sihipärased konsultatsioonid veebiseminare sidusrühmadega ja kohtumisi liikmesriikide

esindajatega rahvatervise eksperdirühma mittenakkuslike haiguste ennetamise alarühmas22

(11. veebruar ja 22. mai 2026).

26. veebruaril 2026 korraldati koostöös OECDga tervisekontrolle käsitlev poliitiline dialoog,

et vahetada liikmesriikide ja sidusrühmadega, sealhulgas patsiendiorganisatsioonidega,

arvamusi ja parimaid tavasid riikliku tervisekontrollipoliitika kohta.

24. aprillil 2026 toimus Brüsselis Euroopa noortenädala23 raames üritus „Noored südamed,

tervislik tulevik: noorte kaasamine Euroopa südame-veresoonkonna tervise prioriteetide

kujundamisse“, et koguda noorte arvamusi südame-veresoonkonna tervise, sealhulgas

tervisekontrollide ja sõeluuringute kohta.

Portaalis „Avaldage arvamust!“24 21. aprillist kuni 19. maini 2026 avaldatud tagasisidekorjele

laekus 237 vastust25. Kõige rohkem vastuseid saadi valitsusvälistelt organisatsioonidelt

(32 %), kellele järgnesid akadeemilised ja teadusasutused (16 %), ettevõtjad (10 %),

ettevõtjate ühendused (6 %) ja avaliku sektori asutused (5 %). Sidusrühmad rõhutasid

vajadust struktureeritud ja protokollipõhiste tervisekontrollide kui ennetuse nurgakivi järele,

22 Euroopa Komisjon, rahvatervise eksperdirühma mittenakkuslike haiguste ennetamise alarühm, tervise

ja toiduohutuse peadirektoraat, vaadatud 10. juulil 2026. 23 Euroopa Komisjon, „Euroopa noortenädal“, Euroopa Noorteportaal, vaadatud 10. juulil 2026, Euroopa

noortenädal. 24 Euroopa Komisjon, „Südame-veresoonkonna haigused – tervisekontroll“, parema õigusloome portaal

„Avaldage arvamust!“, vaadatud 10. juulil 2026, https://ec.europa.eu/info/law/better-regulation/have-

your-say/initiatives/17812-Cardiovascular-diseases-health-checks_et. 25 Unikaalsed vastused, välja arvatud koordineeritud kampaaniad.

ET 6 ET

mis on süstemaatiliselt seotud järelraviga. Üldiselt oldi üksmeelel selles, et südame-

veresoonkonna tervisekontrollide puhul tuleb järgida vanusepõhist ja kogu elu hõlmavat

lähenemisviisi, mis võimaldab liikmesriikidele tervisekontrollide rakendamisel piisavat

paindlikkust. Peamiste miinimumnäitajatena määrati kindlaks vererõhk, lipiidide profiil,

glükoos/HbA1c, neerutalitlus, kehamassiindeks, elustiil ja pärilikkus. Teenuse osutamise

peamiseks kohaks määrati esmatasandi tervishoiuteenused, mida vajaduse korral täiendavad

kogukonnapõhised võimalused, nagu apteegid, töökohad ja mobiilsed üksused, et laiendada

teenuse kättesaadavust. Oluline teema oli võrdse juurdepääsu tagamine südame-

veresoonkonna tervisekontrollidele, eelkõige haavatavate rühmade puhul, nagu rändajad,

maapiirkondade või alateenindatud piirkondade inimesed ning sotsiaal-majanduslikult

ebasoodsas olukorras olevad rühmad. Vastajad märkisid korduvalt, et sõeluuringud tuleks

lõimida integreeritud raviteekondadesse, et tagada võrdne juurdepääs ja tõhus järelravi.

Sidusrühmade arvamusi, ettepanekuid ja soovitusi analüüsiti ning neid võeti võimalikult palju

arvesse. Tehnilisemaid tõstatatud küsimusi võetakse arvesse rakendusetapis.

• Eksperdiarvamuste kogumine ja kasutamine

Ettepanek võtta vastu nõukogu soovitus südame-veresoonkonna tervisekontrollide kohta

põhineb tõenditel ja soovitustel, mis koguti liikmesriikide töö käigus ühismeetme JACARDI

raames, mis sisaldab spetsiaalselt varajasele avastamisele ja sõeluuringutele pühendatud

tööpaketti. Selle ühismeetme raames avaldasid osalevad riigid lühijuhendi südame-

veresoonkonna haiguste ja 2. tüüpi diabeedi suurenenud riskiga inimeste sõeluuringute

kohta,26 milles antakse tõenduspõhiseid soovitusi südame-veresoonkonna tervisekontrollide

korraldamiseks ja rakendamiseks, keskendudes suure riskiga elanikkonnarühmadele ja

üksikisikutele.

Lisaks võeti arvesse WHO kogutud tõendeid süstemaatiliste elanikkonna tasandi

sõeluuringuprogrammide tõhususe kohta südame-veresoonkonna haiguste koormuse

vähendamisel27 ning WHO HEARTSi tehnilist paketti südame-veresoonkonna haiguste

riskipõhiseks ohjamiseks esmatasandi tervishoius28.

OECD avaldas ELi rahastatud projekti raames aruande südame-veresoonkonna tervise

olukorra kohta ELis,29 milles antakse põhjalik hinnang südame-veresoonkonna tervisele kogu

ELis, et aidata kujundada ELi ja liikmesriikide poliitikat. Aruandes tõstetakse esile

tervisekontrollid ja sihipärased ennetusmeetmed kui toimivad ja kulutõhusad lähenemisviisid

südame-veresoonkonna riskitegurite kindlakstegemiseks ja ohjamiseks, eelkõige ebasoodsas

olukorras olevate elanikkonnarühmade seas. Samuti tuuakse aruandes välja püsiv ebavõrdsus

südame-veresoonkonna haiguste tulemuste osas, rõhutades, kui oluline on tagada kõigile

26 Leysen, W., Cardinale, A., Alexandra, C., Lampaert, A., Formenti, B., Armocida, B., et al., „Short

Guide for Screening Individuals at Increased Risk of Developing Cardiovascular Diseases and Type 2

Diabetes“, versioon 1.0.0, Zenodo, 2026, https://doi.org/10.5281/zenodo.18415472. 27 Jørgensen, T., Rotar, O., Juhl, C. B. ja Linneberg, A., „What is the effectiveness of systematic

population-level screening programmes for reducing the burden of cardiovascular diseases?“, 2.

väljaanne, WHO Health Evidence Network Synthesis Report No. 78, WHO Euroopa piirkondlik büroo,

Kopenhaagen, 2024, ISBN 978-92-890-6088-2, https://www.who.int/europe/publications/i/item/978-

92-890-6088-2. 28 Maailma Terviseorganisatsioon, „HEARTS:technical package for cardiovascular disease management

in primary health care – Risk based CVD management“, Maailma Terviseorganisatsioon, Genf, 2020,

ISBN 978-92-4-000136-7, https://www.who.int/publications/i/item/9789240001367. 29 OECD (2025), „The State of Cardiovascular Health in the European Union“, OECD Publishing, Pariis,

https://doi.org/10.1787/ea7a15f4-en.

ET 7 ET

võrdne ja kättesaadav ennetus ja ravi. Lisaks on OECD poliitikaülevaates30 esitatud

olemasolevad tõendid südame-veresoonkonna tervisekontrollide tõhusa kavandamise ja

läbiviimise kohta.

Ettepaneku aluseks olid ka Euroopa kardioloogide seltsi välja töötatud soovitused31 kogu ELi

hõlmavate kardiometaboolsete tervisekontrollide kohta.

• Mõju hindamine

Mõju hindamine ei ole vajalik. Kavandatavas õigusaktis antakse liikmesriikidele üksnes

soovitusi selle kohta, kuidas parandada südame-veresoonkonna haiguste varajast avastamist ja

sõeluuringuid südame-veresoonkonna tervisekontrollide kaudu.

• Õigusnormide toimivus ja lihtsustamine

Ei kohaldata.

• Põhiõigused

Käesolevas soovituses austatakse põhiõigusi ja järgitakse Euroopa Liidu põhiõiguste hartas

tunnustatud põhimõtteid. Eelkõige austatakse kavandatavas soovituses õigust ennetavale

tervishoiule ning ravile siseriiklike õigusaktide ja tavadega ettenähtud tingimustel (harta

artikkel 35). Samuti järgitakse selles diskrimineerimiskeelu põhimõtet (harta artikkel 21).

4. MÕJU EELARVELE

Ettepanekul ei ole finantsmõju liidu eelarvele.

5. MUU TEAVE

• Rakenduskavad ning järelevalve, hindamise ja aruandluse kord

Seireraamistikuga jälgitakse edusamme, mida on tehtud kava „Kaitstud südamed“

rakendamisel.

• Selgitavad dokumendid (direktiivide puhul)

Ei kohaldata.

• Ettepaneku sätete üksikasjalik selgitus

Ei kohaldata.

30 OECD (2026), „Strengthening health checks for the prevention and management of cardiovascular

disease“, OECD Publishing, Pariis, https://doi.org/10.1787/95c9ccdb-en. See sisaldab poliitilise

dialoogi käigus peetud arutelude põhielemente ning kirjalikku tagasisidet liikmesriikidelt, Euroopa

kardioloogiaseltsilt, südame-veresoonkonna haiguste ja diabeedi ühismeetmelt (JACARDI) ning

südamepatsientide organisatsioonide liidult Global Heart Hub. 31 Euroopa kardioloogide selts, „Recommendations for EU-wide cardiometabolic health checks“, ESC

Newsroom, 15. jaanuar 2026, vaadatud 10. juulil 2026, https://www.escardio.org/news/news-

room/recommendations-for-eu-wide-cardiometabolic-health-checks/.

ET 8 ET

2026/0276 (NLE)

Ettepanek:

NÕUKOGU SOOVITUS

südame-veresoonkonna tervisekontrollide kohta: varajast avastamist ja sõeluuringuid

käsitlev ELi lähenemisviis

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 168 lõiget 6,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut

ning arvestades järgmist:

(1) Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 168 lõikes 1 on märgitud, et kogu liidu

poliitika ja meetmete määratlemisel ja rakendamisel tuleb tagada inimeste tervise

kõrgetasemeline kaitse. Selles sätestatakse liidu roll liikmesriikide poliitika

täiendamisel, liikmesriikidevahelise koostöö soodustamisel ja tervisega seotud

algatuste koordineerimise edendamisel, võttes samal ajal arvesse riikide vastutust

tervishoiuteenuste korraldamise ja osutamise eest.

(2) Südame-veresoonkonna haigused on liidus peamine surma ja puude põhjus1.

Kõnealused haigused nõuavad igal aastal 1,7 miljonit elu, mõjutavad 62 miljonit

inimest ning nende majanduslik koormus ületab 282 miljardit eurot aastas2.

(3) Nõukogu 2024. aasta järeldustes südame-veresoonkonna tervise kohta 3 kutsuti

liikmesriike üles laiendama teisest ennetust südame-veresoonkonna tõenduspõhiste

tervisekontrollide abil.

(4) 16. detsembril 2025 võttis komisjon vastu teatise „ELi südame-veresoonkonna tervise

kava: kava „Kaitstud südamed““,4 mille eesmärk on toetada liikmesriike südame-

veresoonkonna haiguste koormuse vähendamisel.

(5) Südame-veresoonkonna tervisekontrollid aitavad varakult avastada südame-

veresoonkonna riskitegureid, nagu kõrge vererõhk, kõrge kolesteroolitase, diabeet ja

rasvumine, mis koos asjakohase patsiendikeskse järelraviga, sealhulgas diagnoosimine

ja ravi, võivad vähendada südameinfarkti ja insuldi esinemist.

(6) Käesoleva soovituse eesmärk on toetada liikmesriike kestliku arengu eesmärgi 3.4

saavutamisel (2030. aastaks mittenakkuslikest haigustest tuleneva enneaegse suremuse

vähendamine ühe kolmandiku võrra ning vaimse tervise ja heaolu edendamine) ning

kava „Kaitstud südamed“ eesmärgi saavutamisel (vähendada 2035. aastaks enneaegset

1 OECD (2025), „The State of Cardiovascular Health in the European Union“, OECD Publishing, Pariis,

https://doi.org/10.1787/ea7a15f4-en. 2 OECD (2025), „The State of Cardiovascular Health in the European Union“, OECD Publishing, Pariis,

https://doi.org/10.1787/ea7a15f4-en.3 Järeldused, milles käsitletakse südame-veresoonkonna tervise parandamist Euroopa Liidus, nõukogu

peasekretariaat, 14. november 2024. Kättesaadav: Consilium. 4 Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning

Regioonide Komiteele „ELi südame-veresoonkonna tervise kava: kava „Kaitstud südamed“

(COM(2025) 1024 final, 16.12.2025). Kättesaadav aadressil: EUR-Lex:

ET 9 ET

suremust südame-veresoonkonna haigustesse 25 %) ning konkreetsete vererõhu,

kolesterooli ja veresuhkru mõõtmise sihtväärtusteni jõudmisel 25–34aastaste, 35–

64aastaste ning 65aastaste ja vanemate inimeste puhul.

(7) Soovitusega tahetakse toetada liikmesriike südame-veresoonkonna tervisekontrollide

korraldamisel, et parandada südame-veresoonkonna haiguste varajast avastamist ja

diagnoosimist riskitegurite õigeaegse avastamise ja ohjamise kaudu, võimaldades

samal ajal kohandamist riiklike ja piirkondlike vajaduste ja olukorraga ning austades

tervishoiusüsteemide mitmekesisust, sealhulgas nende rahastamist.

(8) Südame-veresoonkonna tervisekontrollid on kättesaadavad vähem kui pooltes

liikmesriikides ning nende lähenemisviisid erinevad märkimisväärselt:5 mõnes riigis

pakutakse spetsiaalseid riiklikke programme, teistes aga toimub südame-

veresoonkonna riskide hindamine kogu elu jooksul esmatasandi tervishoiu ja

kogukonnapõhiste teenuste kaudu.

(9) Südame-veresoonkonna tervisega seotud ebavõrdsus on liikmesriikide vahel ja sees

püsiv6 ning südame-veresoonkonna tervisekontrollide kättesaadavuse parandamine

võib aidata vähendada ebavõrdsust kogu patsiendi raviteekonnal.

(10) Uuringud näitavad, et rahvastiku tasandil rakendatavad meetmed, mis keskenduvad

suurema riskiga elanikkonnarühmadele, näiteks 2. tüüpi diabeediga inimestele, on

südame-veresoonkonna haiguste varajasel avastamisel tõhusad7. Suurema riskiga

inimestele keskendumine võib parandada südame-veresoonkonna tervisekontrollide

tulemuslikkust ja tõhusust ning suurendada välditavate kardiovaskulaarsete sündmuste

ennetamise tõenäosust8.

(11) Kooskõlas Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) suunistega9 peaksid liikmesriigid

suunama südame-veresoonkonna riskide hindamise lähtepunktina tähelepanu

inimestele, kes võivad vanuse või riskiteguri tõttu olla suuremas ohus.

(12) Südame-veresoonkonna haigused arenevad järk-järgult kogu elu jooksul. Kuna

inimese südame-veresoonkonna haiguste risk vanusega suureneb, tuleks südame-

veresoonkonna tervisekontrolle kohandada vastavalt vanusele, et tagada nende tõhusus

riskitegurite õigeaegsel avastamisel. Euroopa kardioloogide seltsi eksperdirühm

soovitab spetsiaalseid kardiometaboolseid tervisekontrolle,10 et avastada riske varakult

alla 35aastastel, 35–64aastastel ja vanematel (üle 65aastastel) inimestel. Liikmesriigid

võivad kaaluda individuaalsete tervisekontrollide pakkumist alla 35aastastele, kui on

olemas riskitegurid.

5 OECD (2025), „The State of Cardiovascular Health in the European Union“, OECD Publishing, Pariis,

https://doi.org/10.1787/ea7a15f4-en. 6 OECD (2025), „The State of Cardiovascular Health in the European Union“, OECD Publishing, Pariis,

https://doi.org/10.1787/ea7a15f4-en. 7 OECD (2025), „The State of Cardiovascular Health in the European Union“, OECD Publishing, Pariis,

https://doi.org/10.1787/ea7a15f4-en. 8 Leysen, W., Cardinale, A., Alexandra, C., Lampaert, A., Formenti, B., Armocida, B., et al., „Short

Guide for Screening Individuals at Increased Risk of Developing Cardiovascular Diseases and Type 2

Diabetes“, versioon 1.0.0, Zenodo, 2026, https://doi.org/10.5281/zenodo.18415472. 9 Jørgensen, T., Rotar, O., Juhl, C. B. ja Linneberg, A., „What is the effectiveness of systematic

population-level screening programmes for reducing the burden of cardiovascular diseases?“ 2.

väljaanne, WHO Health Evidence Network Synthesis Report No. 78, WHO Euroopa piirkondlik büroo,

Kopenhaagen, 2024, ISBN 978-92-890-6088-2, https://www.who.int/europe/publications/i/item/978-

92-890-6088-2. 10 Euroopa kardioloogide selts, „Recommendations for EU-wide cardiometabolic health checks“, ESC

Newsroom, 15. jaanuar 2026, vaadatud 10. juulil 2026, https://www.escardio.org/news/news-

room/recommendations-for-eu-wide-cardiometabolic-health-checks/.

ET 10 ET

(13) Südame-veresoonkonna tervisekontrollide kulutõhusus sõltub mitmest tegurist, nagu

südame-veresoonkonna haiguste ja nende riskitegurite levimus ja esinemissagedus,

tervishoiusüsteemi kontekst ning südame-veresoonkonna tervisekontrollide

rakendamise lähenemisviis. Liikmesriikides läbiviidud katseprojektidest11 ja OECD

modelleerimishinnangutest12 on saadud uusi tõendeid südame-veresoonkonna

tervisekontrollide kulutõhususe kohta. Kuigi olemasolevad analüüsid13 14 näitavad, et

suurema riskiga inimestele suunatud lähenemisviisid15 on kulutõhususe seisukohast

üldjuhul soodsamad kui süstemaatilised elanikkonna tasandi tervisekontrollid, peaksid

rakendusprojektidest ja modelleerimistest saadud täiendavad andmed neid hinnanguid

täpsustama.

(14) Südame-veresoonkonna tervisekontrollide lähenemisviisid on pidevas teaduslikus

arengus ning seetõttu peaks nende rakendamisega kaasnema kvaliteedi, kohaldatavuse

ja kulutõhususe pidev hindamine, kui seda toetavad olemasolevad tõendid ja see on

kooskõlas riiklike või piirkondlike prioriteetidega. Uued teadussaavutused, sealhulgas

digitaalsed ja tehisintellektil põhinevad vahendid, kui need on kliiniliselt valideeritud

ja neid kasutatakse asjakohase inimjärelevalve all ning vältides soolist ja muud

kallutatust, võivad aidata kaasa südame-veresoonkonna tervisekontrollide uute

lähenemisviiside väljatöötamisele.

(15) Südame-veresoonkonna tervisekontrollide raames tuleks kindlaksmääratud sihtrühmas

süstemaatiliselt läbi viia teste ja hindamisi, et tuvastada riskitegureid ja hõlbustada

nende ohjamist enne sümptomite ilmnemist või avastamist.

(16) Südame-veresoonkonna tervisekontrollile kutsutava sihtrühma kindlaksmääramiseks

on erinevaid lähenemisviise. Uuringutele kutsutavate elanikkonnarühmade

kindlakstegemiseks võib kasutada asjakohaseid epidemioloogilisi ja tervishoiuandmete

allikaid, sealhulgas tervisekontrolli uuringuid, haigusregistreid ja vajaduse korral

terviseandmeid. Sellistest lähenemisviisidest annab ülevaate südame-veresoonkonna

haiguste ja diabeedi ühismeede (JACARDI)16.

(17) Selleks et südame-veresoonkonna tervisekontrollid oleksid sihtrühmale vastuvõetavad,

on oluline tagada nende ohutu, taskukohane, tõhus ja tulemuslik läbiviimine. Suurem

vastuvõetavus inimeste seas – sealhulgas asjakohase sihtrühma valiku, selge

teavitamise ja tajutava koormuse minimeerimise kaudu – soodustab südame-

veresoonkonna tervisekontrollide kasutuselevõttu ja tugevdab nende üldist tõhusust.

11 Südame-veresoonkonna haiguste ja diabeedi ühismeede (JACARDI), ühismeede „EL tervise heaks“

(toetusleping nr 101126953), 1. november 2023 – 31. oktoober 2027, Euroopa Tervishoiu ja

Digitaalvaldkonna Rakendusamet (HaDEA). Kättesaadav aadressil: https://jacardi.eu/. 12 Programmi „EL tervise heaks“ 2025. aasta tööprogramm: CR/CV&NCD-CA-25-89 „Investeerimine

tervise edendamisse ja haiguste ennetamisse kogu eluea jooksul“. 13 OECD (2025), „The State of Cardiovascular Health in the European Union“, OECD Publishing, Pariis,

https://doi.org/10.1787/ea7a15f4-en. 14 Zanfina Ademi, Sheridan E. Rodda, Karl Vivoda, Susan Hennessy, Olive Fenton ja James S. Ware,

Global Heart Hub Manifesto nimel, avaldatud väljaandes PharmacoEconomics, 43. köide, 11.

väljaanne, lk 1281–1292 (2025), https://link.springer.com/article/10.1007/s40273-025-01537-5. 15 Jørgensen, T., Rotar, O., Juhl, C. B. ja Linneberg, A., „What is the effectiveness of systematic

population-level screening programmes for reducing the burden of cardiovascular diseases?“, 2.

väljaanne, WHO Health Evidence Network Synthesis Report No. 78, WHO Euroopa piirkondlik büroo,

Kopenhaagen, 2024, ISBN 978-92-890-6088-2, https://www.who.int/europe/publications/i/item/978-

92-890-6088-2. 16 Leysen, W., Cardinale, A., Alexandra, C., Lampaert, A., Formenti, B., Armocida, B., et al., „Short

Guide for Screening Individuals at Increased Risk of Developing Cardiovascular Diseases and Type 2

Diabetes“, versioon 1.0.0, Zenodo, 2026, https://doi.org/10.5281/zenodo.18415472.

ET 11 ET

(18) Inimeste terviseteadlikkust ja teadlikkust südame-veresoonkonna haiguste riskist

tuleks parandada, eelkõige haavatavate rühmade ja suurema riskiga inimeste seas,

kaasates kogukonda ja kasutades kultuuriliselt sobivat suhtlust, sest selline teadlikkus

aitab tagada osalemise ja parandada südame-veresoonkonna tervisekontrollide

kasutuselevõttu.

(19) Südame-veresoonkonna haigustest tuleneva koormuse tõhusaks vähendamiseks tuleks

tervisekontroll siduda asjakohase ja personaalse diagnostilise testimise ja järelraviga

patsiendikeskse integreeritud raviteekonna kaudu.

(20) Juurdepääs olemasolevatele elektroonilistele terviseandmetele isiku südame-

veresoonkonna tervisekontrolli raames võib aidata parandada selle kvaliteeti ja

järjepidevust. Ühtse Euroopa terviseandmeruumiga17 on loodud raamistik turvaliseks

juurdepääsuks prioriteetsetesse kategooriatesse kuuluvatele elektroonilistele

terviseandmetele ja nende vahetamiseks, sealhulgas andmetele ravimite, probleemide,

protseduuride ja meditsiiniliste testide tulemuste kohta, mis võivad sisaldada südame-

veresoonkonna riskide hindamise ja järelravi seisukohast olulist teavet.

(21) Südame-veresoonkonna tervisekontrollide kavandamisel ja läbiviimisel tuleks arvesse

võtta soost tulenevaid riski erinevusi, kuna meestel tekivad südame-veresoonkonna

haigused üldjuhul varem, kuid naiste risk suureneb pärast menopausi ning seda

mõjutavad ka muud elusündmused, näiteks rasedus.

(22) Südame-veresoonkonna tervisekontrollide tõhususe tagamiseks ja tervisealase

ebavõrdsuse vähendamiseks tuleks nõuetekohaselt arvesse võtta haavatavate

elanikkonnarühmade, näiteks eakate, sotsiaal-majanduslikult ebasoodsas olukorras

olevate või tõrjutud rühmade ja raskesti kättesaadavate inimeste erivajadusi, kuna neil

on suurema tõenäosusega takistused osalemisel ning kehvem juurdepääs ennetusele ja

hooldusele.

(23) Esmatasandi tervishoiuteenuseid saab kasutada südame-veresoonkonna

tervisekontrollide tegemiseks ja selleks, et aidata suurema riskiga inimestel vähendada

oma riskitegureid personaalse ennetamise ja ohjamise kaudu. Lisaks võivad

kogukonnapõhised südame-veresoonkonna tervisekontrollid, mida juhivad

tervishoiutöötajad, näiteks apteekides või mobiilsete lahenduste abil, aidata tuvastada

varem avastamata südame-veresoonkonna riske elanikkonnarühmades, kellel ei pruugi

muidu olla juurdepääsu ennetavatele teenustele ja järelravile.

(24) Laiemad kampaaniad, mis hõlmavad spetsiaalseid sõeluuringuid ja toovad südame-

veresoonkonna tervisekontrollid inimestele lähemale, võivad parandada varajase

avastamise määra, eelkõige äärealadel, maapiirkondades või alateenindatud

piirkondades.

(25) Personaalne ennetus peaks hõlmama asjakohast vaktsineerimist, näiteks gripi vastu,

mis võib aidata vähendada südame-veresoonkonna riske ja tüsistusi.

(26) Südame-veresoonkonna tervisekontrollide tõhusa läbiviimise peaks tagama piisavalt

koolitatud ja vajalike ressurssidega varustatud tervishoiutöötajad, kes peaksid

pakkuma valdkonnaülest ja patsiendikeskset lähenemisviisi kasutades personaalset

tuge ja hooldust.

17 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. veebruari 2025. aasta määrus (EL) 2025/327, mis käsitleb ühtset

Euroopa terviseandmeruumi ning millega muudetakse direktiivi 2011/24/EL ja määrust (EL) 2024/2847

(ELT L, 2025/327, 5.3.2025, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2025/327/oj).

ET 12 ET

(27) Südame-veresoonkonna tervisekontrollide tulemuslikku rakendamist, seiret ja

hindamist tuleks toetada asjakohase ja proportsionaalse andmekorralduse ja

digivahenditega, sealhulgas sobivate elanikkonnarühmade kindlakstegemiseks ning

läbiviidud kontrollide ja nende tulemuste dokumenteerimiseks. Kui selline

andmekorraldus hõlmab elektroonilisi terviseandmeid, on ühtset Euroopa

terviseandmeruumi käsitlevas määruses (EL) 2025/327 sätestatud asjakohane liidu

raamistik selliste andmete turvaliseks ja koostalitlusvõimeliseks kasutamiseks.

(28) Südame-veresoonkonna tervisekontrolle võib aidata tõhustada asjakohastest allikatest

pärit andmete, sealhulgas haigus- ja suremusregistrite, südame-veresoonkonna

tervisekontrollide käigus saadud andmete ning vajaduse korral genoomika- ja muude

oomikaandmete kättesaadavus ja kasutamine. Selliste andmete teisene kasutus võib

toetada teadusuuringuid, innovatsiooni ja poliitika kujundamist südame-

veresoonkonna haiguste ravi valdkonnas ning eelkõige parandada arusaamist

riskiteguritest ja suurema riskiga elanikkonnarühmadest, anda teavet

ennetusprioriteetide kohta ning toetada ennetusstrateegiate kavandamist ja hindamist.

Ühtne Euroopa terviseandmeruum hõlbustab sellist teisest kasutust, luues ühise liidu

raamistiku elektrooniliste terviseandmete turvaliseks ja usaldusväärseks kasutamiseks

teisestel eesmärkidel kogu liidus.

(29) Uued andmepõhised ja tehisintellektile toetuvad riskihindamise lähenemisviisid

võivad veelgi parandada suurema riskiga isikute kindlakstegemist, tingimusel et

sellised lähenemisviisid on kliiniliselt valideeritud, kasutusele võetud ja neid

kasutatakse asjakohase inimjärelevalve all kooskõlas kohaldatavate liidu

õigusraamistikega.

(30) Enne südame-veresoonkonna tervisekontrollide kavandamist ja nende kohta otsuse

tegemist tuleks kaaluda eetilisi, õiguslikke, sotsiaalseid, meditsiinilisi, korralduslikke,

sotsiaal-majanduslikke, soolise võrdõiguslikkuse ning tervishoiusuutlikkuse ja -

ressursside aspekte.

(31) Südame-veresoonkonna tervisekontrollide tõhus kavandamine ja rakendamine peaks

hõlmama asjakohast juhtimist, sealhulgas valdkondadevahelist kaasamist, vajaduse

korral koostööd asjaomaste sidusrühmade vahel riiklikul ja piirkondlikul tasandil ning

patsientide seisukohtade arvessevõtmist, et tagada kvaliteet ja vastuvõetavus.

(32) Kvaliteedi tagamise raamistik peaks kindlustama südame-veresoonkonna

tervisekontrollide tõhusa kasutuselevõtu ja järelevalve.

(33) Käesolev soovitus ei piira liikmesriikide pädevust korraldada ja rahastada oma

tervishoiusüsteeme ja arstiabi,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA SOOVITUSE:

Eesmärk

(1) Käesoleva soovituse eesmärk on toetada liikmesriike kava „Kaitstud südamed“

järgmiste eesmärkide ja sihtväärtuste saavutamisel 2035. aastaks:

(a) vähendada enneaegset suremust südame-veresoonkonna haigustesse 25 %

võrra;

(b) vähemalt 75 % 25–64aastastest inimestest ja vähemalt 90 % 65aastastest ja

vanematest lasevad tervishoiutöötajal kord aastas oma vererõhku mõõta;

(c) vähemalt 65 % 25–64aastastest inimestest ja vähemalt 80 % 65aastastest ja

vanematest lasevad tervishoiutöötajal kord aastas oma kolesteroolitaset mõõta;

ET 13 ET

(d) vähemalt 65 % 25–64aastastest inimestest ja vähemalt 80 % 65aastastest ja

vanematest lasevad tervishoiutöötajal kord aastas oma veresuhkrutaset mõõta.

SOOVITAB LIIKMESRIIKIDEL:

Südame-veresoonkonna tervisekontrollide kavandamine ja rakendamine

(2) kavandada ja rakendada kõigile kättesaadavaid südame-veresoonkonna

tervisekontrolle, võttes arvesse ohutuse, eetika, üldsuse kaasamise ja võrdsuse

aluspõhimõtteid;

(3) tugineda südame-veresoonkonna tervisekontrollides olemasolevatele ja uutele

teaduslikele tõenditele, hinnates haiguskoormust ja olemasolevaid

tervishoiuressursse, sealhulgas tervishoiutöötajaid, ning tehes nende kohta otsuseid

riiklikul või piirkondlikul tasandil vastavalt riiklikele või piirkondlikele

prioriteetidele;

(4) määrata juhtimisstruktuur, et teha otsuseid südame-veresoonkonna tervisekontrollide

kavandamise ja rakendamise kohta, sealhulgas hinnata ja kohandada tervisekontrolle

tulemuste põhjal, tagades valdkondadevahelise lähenemisviisi ja kaasates

asjaomaseid sidusrühmi, näiteks patsientide esindajaid;

(5) lõimida soopõhised kaalutlused südame-veresoonkonna tervisekontrollide

kavandamisse ja rakendamisse;

(6) võtta südame-veresoonkonna tervisekontrollide kavandamisel ja rakendamisel

arvesse haavatavate rühmade, näiteks rändajate, sotsiaal-majanduslikult ebasoodsas

olukorras olevate rühmade, maapiirkondades elavate inimeste ning puuetega või

kaasuvate haigustega inimeste vajadusi;

(7) tagada võrdne juurdepääs südame-veresoonkonna tervisekontrollidele laiemate

kampaaniate kaudu, mis toetavad selliste kontrollide läbiviimist ligipääsetavates

esmatasandi ja kogukonnapõhistes asutustes, nagu apteegid ja kohalikud

kogukonnakeskused, ning kaaluda mobiilseid lahendusi, näiteks turgudel või

kaubanduskeskustes, et viia tervisekontrollid otse inimesteni ja parandada varajase

avastamise määra, eelkõige maapiirkondades või alateenindatud piirkondades;

(8) tagada südame-veresoonkonna tervisekontrollide vastuvõetavus sihtrühmale,

sealhulgas selge ja kultuuriliselt sobiva teabevahetuse, tervise- ja muu teadlikkuse

suurendamise meetmete, rakendamismudelite sihtrühma vajadustele kohandamise

ning sootundlike lähenemisviiside abil;

(9) kasutada uuenduslikke tehnoloogilisi lahendusi, sealhulgas andme- ja

tehisintellektipõhiseid vahendeid, et toetada riskihindamist ja südame-veresoonkonna

tervisekontrolle, tingimusel et sellised vahendid on tõenduspõhised ja kliiniliselt

valideeritud ning neid kasutatakse asjakohase inimjärelevalve all ja rakendatakse

kooskõlas kohaldatava liidu õigusega;

(10) tagada suurema riskiga inimeste järelhindamise ja ravi suunamisvõimaluste

kättesaadavus ja ligipääsetavus integreeritud, patsiendikeskse raviteekonna kaudu;

(11) kaaluda suurema riskiga inimeste puhul personaalset ennetust, kasutades selleks

tõenditel põhinevaid elustiili muutmisi, ravi ja regulaarseid järelkontrolle, et

kohandada sekkumisi patsiendikeskse lähenemisviisi kaudu;

(12) kaaluda personaalse ennetuse raames asjakohaseid vaktsineerimissoovitusi;

(13) võtta arvesse lisas esitatud südame-veresoonkonna tervisekontrolli komponente;

ET 14 ET

Südame-veresoonkonna tervisekontrolli andmete registreerimine ja haldamine

(14) kasutada kooskõlas kohaldatava liidu ja riigisisese õigusega, sealhulgas asjakohasel

juhul Euroopa terviseandmeruumi käsitleva määrusega (EL) 2025/327, asjakohast

korda ja digivahendeid, et toetada tehtud südame-veresoonkonna tervisekontrollide ja

nende tulemuste rakendamist ja registreerimist, sealhulgas sobivate

elanikkonnarühmade kindlakstegemist;

(15) võtta asjakohaseid ja proportsionaalseid meetmeid tagamaks, et südame-

veresoonkonna tervisekontrolliks sobivaid inimesi teavitatakse tervisekontrollist ja

kutsutakse selles osalema;

(16) tagada puuetega inimestele ligipääsetav ja kergesti loetav teave tervisekontrollide

kohta;

(17) koguda, hallata ja analüüsida asjakohaseid andmeid, mis on seotud uuringute,

hinnangute ja vajaduse korral diagnoosidega südame-veresoonkonna

tervisekontrollide raames;

(18) võtta asjakohasel juhul ja kooskõlas liidu õigusega, sealhulgas Euroopa

terviseandmeruumi käsitleva määrusega (EL) 2025/327, arvesse südame-

veresoonkonna tervisekontrollide käigus loodud asjakohaste elektrooniliste

terviseandmete potentsiaali toetada teadusuuringuid, innovatsiooni ja

poliitikakujundamist, sealhulgas ennetus- ja varajase avastamise strateegiate

väljatöötamist ja hindamist;

Seire ja hindamine

(19) korrapäraselt jälgida südame-veresoonkonna tervisekontrollide protsessi ja tulemusi;

(20) hinnata südame-veresoonkonna tervisekontrollide tulemuslikkust, kulutõhusust,

ressursside kasutamist, elanikkonna kaasamist ja osalejate tulemusi;

Koolitus ja suutlikkuse suurendamine

(21) kasutada ära olemasolevaid tervishoiutöötajate koolitusprogramme ja investeerida

uutesse, et parandada südame-veresoonkonna tervisekontrollide tegemise ja

patsientide tõhusa kaasamise oskusi;

Osalemine

(22) tagada südame-veresoonkonna tervisekontrollides ja järelravis osalemise kõrge tase,

mis tugineb teadlikule nõusolekule, kui südame-veresoonkonna tervisekontrolle

pakutakse;

(23) kaaluda stiimuleid, et tagada sihtrühma osalemine südame-veresoonkonna

tervisekontrollides, sealhulgas võimalusi osaleda personaalses ennetusprogrammis;

Teadlikkus: kogukonna kaasamine ja koostöö

(24) soodustada sidusrühmade, näiteks teadusasutuste, patsiendiorganisatsioonide,

kodanikuühiskonna organisatsioonide, rahvatervise- ja kutseorganisatsioonide ning

kliiniliste asutuste koostööd ja kaasamist nii riiklikul kui ka rahvusvahelisel tasandil,

et ressursse maksimaalselt ära kasutada ja edendada piiriülest koostööd asjaomaste

sidusrühmade vahel;

(25) suurendada üldsuse teadlikkust ja inimeste kaasamist südame-veresoonkonna

tervisekontrollidesse, sealhulgas teadlikkuse tõstmise kampaaniate ja elukestva

terviseteadlikkuse parandamise kaudu;

ET 15 ET

Rakendamise aruanne ja järelmeetmed

(26) esitada komisjonile käesoleva soovituse rakendamise kohta aruanne kolme aasta

jooksul alates selle vastuvõtmisest ning seejärel iga nelja aasta tagant järelaruanne, et

aidata jälgida käesoleva soovituse rakendamist liidus.

Brüssel,

Nõukogu nimel

eesistuja

ET ET

EUROOPA KOMISJON

Brüssel, 28.9.2026 COM(2026) 481 final

ANNEX

LISA

järgmise dokumendi juurde:

Ettepanek:

NÕUKOGU SOOVITUS

südame-veresoonkonna tervisekontrollide kohta: varajast avastamist ja sõeluuringuid

käsitlev ELi lähenemisviis

ET 1 ET

LISA

Südame-veresoonkonna tervisekontrolli soovitatavad komponendid

Liikmesriike kutsutakse üles välja töötama ja rakendama selliseid südame-veresoonkonna

tervisekontrolle, mis sisaldavad testide ja hindamiste süstemaatilist läbiviimist

kindlaksmääratud sihtrühmas südame-veresoonkonna riskitegurite varajaseks avastamiseks.

WHO soovitab olemasolevate tõendite põhjal1 suunata esmatasandi tervishoius tähelepanu

nendele isikutele, kellel võib vanuse või riskiteguri olemasolu tõttu olla suurem südame-

veresoonkonna haiguste risk. WHO HEARTSi tehnilises paketis,2 mis sisaldab riskide

prognoosimise graafikuid, rakendatakse sarnast lähenemisviisi, kasutades riskitegureid

esmatasandi tervishoius südame-veresoonkonna haiguste riski hindamise lähtepunktidena.

Ühismeetmes JACARDI3 esitatakse praktilisi soovitusi südame-veresoonkonna

tervisekontrollide kavandamiseks ja rakendamiseks, sealhulgas ülevaade lähenemisviisidest

tervisekontrolli kutsutava sihtrühma kindlakstegemiseks, südame-veresoonkonna riskide

hindamise vahendi valik ja tervisekontrolli järelmeetmete võtmise sagedus4.

Südame-veresoonkonna tervisekontrolli kutsutava sihtrühma määratlus, sealhulgas

vanuserühm ja riskiprofiilid, peaks sõltuma riiklikust või piirkondlikust kontekstist,

sealhulgas südame-veresoonkonna haiguste epidemioloogia, tervisealane ebavõrdsus ja

soolised erinevused.

Olemasolevatest andmeallikatest, nagu Euroopa terviseküsitlusuuring (EHIS),5

terviseuuringud ja muud asjakohased allikad, kogutud terviseandmed võivad aidata valida

sihtrühma, kellele südame-veresoonkonna tervisekontroll võib avaldada märkimisväärset

mõju. Südame-veresoonkonna haiguste riski hindamise vahendeid, nagu WHO

kardiovaskulaarse riski prognoosimise graafikud,6 SCORE27 ja muud riiklikult valideeritud

vahendid, võib kasutada südame-veresoonkonna tervisekontrolli käigus selleks, et hinnata, kui

tõenäoline on, et inimesel esineb teatava aja jooksul kardiovaskulaarne haigusjuht. Südame-

veresoonkonna haiguste riski hindamise vahendi valikut tuleks hoolikalt kaaluda, võttes

arvesse olemasolevate vahendite eripära ning riigi või piirkonna iseärasusi. Vahendi valik

peaks sõltuma ka kindlaksmääratud sihtrühmast.

1 Jørgensen, T., Rotar, O., Juhl, C. B. ja Linneberg, A., „What is the effectiveness of systematic

population-level screening programmes for reducing the burden of cardiovascular diseases?“, 2.

väljaanne, WHO Health Evidence Network Synthesis Report No. 78, WHO Euroopa piirkondlik büroo,

Kopenhaagen, 2024, ISBN 978-92-890-6088-2, https://www.who.int/europe/publications/i/item/978-

92-890-6088-2. 2 Maailma Terviseorganisatsioon, „HEARTS:technical package for cardiovascular disease management

in primary health care – Risk based CVD management“, Maailma Terviseorganisatsioon, Genf, 2020,

ISBN 978-92-4-000136-7, https://www.who.int/publications/i/item/9789240001367. 3 Südame-veresoonkonna haiguste ja diabeedi ühismeede (JACARDI), ühismeede „EL tervise heaks“

(toetusleping nr 101126953), 1. november 2023 – 31. oktoober 2027, Euroopa Tervishoiu ja

Digitaalvaldkonna Rakendusamet (HaDEA), kättesaadavad aadressil: https://jacardi.eu/. 4 Leysen, W., Cardinale, A., Alexandra, C., Lampaert, A., Formenti, B., Armocida, B., et al., „Short

Guide for Screening Individuals at Increased Risk of Developing Cardiovascular Diseases and Type 2

Diabetes“, versioon 1.0.0, Zenodo, 2026, https://doi.org/10.5281/zenodo.18415472. 5 Teavet EHISe kohta leiab Eurostati veebisaidi tervishoidu käsitlevast jaotisest: Overview - Health -

Eurostat. 6 Maailma Terviseorganisatsioon, „WHO updates Cardiovascular Risk Charts“, WHO veebisait, 2.

september 2019, vaadatud 10. juulil 2026, https://www.who.int/news/item/02-09-2019-who-updates-

cardiovascular-risk-charts. 7 SCORE2 töörühm ja Euroopa kardioloogiaühingu südame-veresoonkonna haiguste riski alane koostöö,

„SCORE2 risk predictation algorithms: new models to estimate 10-year risk of cardiovascular disease

in Europe“, European Heart Journal, kd 42, nr 25, 2021, lk 2439–2454,

https://doi.org/10.1093/eurheartj/ehab309.

ET 2 ET

Südame-veresoonkonna tervisekontrolli järelmeetmete sagedus peaks põhinema

individuaalsel südame-veresoonkonna haiguste riskil ning selle üle tuleks otsustada kohaliku

ja riikliku konteksti alusel, järgides vajaduse korral riiklikke suuniseid. Oportunistlikke

tervisekontrolle tuleks pakkuda ka laiemate kampaaniate kaudu (nt sõeluuringupäevad) ning

siis, kui inimesed puutuvad kokku tervishoiusüsteemiga (nt esmatasandi tervishoid).

Liikmesriikidel palutakse kaaluda järgmisi südame-veresoonkonna tervisekontrolle, et

saavutada käesoleva nõukogu soovituse eesmärgid.

Alla 35aastased

Vähemalt üks südame-veresoonkonna tervisekontroll, sealhulgas tervisekäitumise hindamine,

bioloogiliste riskitegurite (sealhulgas vererõhu) mõõtmine, veresuhkur, neerufunktsiooni

analüüsid, kehamassiindeks, hingamisfunktsioon8 õhupuuduse korral, vaimse tervise seisund

ja vajaduse korral reproduktiivtervis. Inimeste puhul, kelle perekonnas on esinenud

enneaegseid südame-veresoonkonna haigusi või kardiaalset äkksurma, tuleks riski hindamine

ja edasine uurimine kohandada vastavalt kliinilisele olukorrale.

35–64aastased

Selle vanuserühma puhul soovitatakse süstemaatilisi südame-veresoonkonna tervisekontrolle,

mida tehakse vähemalt iga viie aasta tagant, kohandades sagedust vastavalt individuaalsetele

või kohalikele riskiprofiilidele, tuginedes pärilikkusele ja muudele riskiteguritele.

Südame-veresoonkonna tervisekontroll hõlmab järgmisi elemente:

haiguslugu, sealhulgas enneaegsete südame-veresoonkonna haiguste esinemine

perekonnas, reproduktiivtervis ja vaimne tervis, toitumine, kehaline aktiivsus,

hingamisfunktsioon, suitsetamine, e-sigarettide ja suitsuvabade nikotiinitoodete

kasutamine ning alkoholi tarbimine;

südame-veresoonkonna riskitegurite mõõtmine, sealhulgas vererõhk, lipiidide profiil

(üldkolesterool, LDL, HDL, triglütseriidid) ja lipoproteiin a (üks mõõtmine

täiskasvanueas), tühja kõhu veresuhkur ja glükohemoglobiin (HbA1c);

neerude tervis, sealhulgas seerumi kreatiniinisisaldus ja albumiini sisaldus uriinis;

vajaduse korral elektrokardiogramm (EKG);

kehamassiindeks ja vööümbermõõt või vööümbermõõdu ja pikkuse suhe.

65aastased ja vanemad

Eespool kirjeldatud südame-veresoonkonna tervisekontroll tuleks teha iga 3–5 aasta järel,

sealhulgas EKG, natriureetiliste peptiidide testid (NT-proBNP), pulsi hindamine kodade

virvenduse tuvastamiseks või välistamiseks (südame löögisagedus ja rütm), südame ja

kopsude auskultatsioon ning vajaduse korral perifeersete arterite haiguse hindamine.

Muud kaalutlused

Liikmesriigid võivad riiklikule olukorrale kohandatult arvesse võtta asjakohaseid pärilikke või

geneetiliselt mõjutatud südame-veresoonkonna riskitegureid ja haigusi, sealhulgas

kõrgenenud Lp(a) tase, pärilik hüperkolesteroleemia ja 1. tüüpi diabeet.

8 Euroopa Kopsuarstide Selts ja Euroopa Kopsufond, „Safe hearts require safe lungs: ERS and ELF

response to the European Commission’s proposal for Council Recommendations on health checks for

cardiovascular diseases“, seisukohavõtt, mis esitati vastusena Euroopa Komisjoni tagasisidekorjele,

2026. Kättesaadav aadressil https://ec.europa.eu/info/law/better-regulation/have-your-

say/initiatives/17812-Cardiovascular-diseases-health-checks/F33401934_en.