Hr Kuldar Leis Taristuminister

30.september 2026.a.

ARUPARIMINE

Korterelamute renoveerimise toetuste väheudamine ja Eesti kliimaeesmürkide täitmine

Eesti on vOtnud endale ambitsioonikad kliima- ja energiatohususe eesmargid fling nende

saavutamiseks on tehtud ulatuslikice ja uhiskonnale kulukaid otsuseid. KliimaeesmLirkidega on

pOhjendatud muu hulgas pOievkivisektori piiranguid ja energiamajanduse umberkorraldamist.

Samas on hoonete energiatôhususe suurendamine uks olulisemaid voimalusi energiatarbimise

ja kasvuhoonegaaside heite vahendamiseks. Euroopa Liidu energiatOhususe direktiiv seab

Eestile konkreetsed eesmargid elamufondi energiakasutuse vahendamiseks ning Eesti

pikaajalise renoveerimisstrateegia kohaselt tuleb 2050. aastaks rekonstrueerida ligikaudu 14

000 korterelamut. Eesti riikliku renoveerimiskava kohaselt on alates 2010. aastast Eestis

renoveeritud vaid ligikaudu 4200 kortermaja.

Seda arvestades on vastuoluline, et korterelamute renoveerimise riiklikku toetust vahendatakse

seniselt 30—50 protsendilt 20 protsendile. Valitsus on kavandanud järgmise neija aasta jooksul

korterelamute renoveerimiseks 160 miljonit eurot, kuid samal ajal on korteriuhistute huvi

toetuse järele oluliselt suurem ning 2025. aasta taotlusvoorus jai ligi 350 korteriuhistut

rahastuseta.

Eriti kusitav on olukord, kus riik nOuab Uhiskonnalt ja ettevotetelt suuri kulutusi rohepoorde ja

kliimaeesmarkide saavutamiseks, kuid Uhe koige otsesema energiatarbimise vahendamise

meetme puhul vahendatakse riigi toetuse osakaalu. Kui eesmark on vahendada energiatarbimist

ja kasvuhoonegaaside heidet, peaks riik looma selleks ka reaalsed vOimalused.

Eeltoodust tulenevalt palume Tell vastavalt Riigikogu tOo- ja kodukorra seaduse paragrahvile

139 vastata järgmistele kUsimustele:

1. Kuidas pOhjendate korterelamute renoveerimise toetuse vihendamist seniselt 30—50

protsendilt 20 protsendile olukorras, kus Eesti peab samal ajal täitma järjest rangemaid

hoonete energiatohususe ja kliimaeesmarke?

2. Kas ministeerium on hinnanud, kui paiju aeglustab toetuse vahendarnine Eesti korterelamute renoveerimise tempot fling milline mOju on sellel Eesti kliima- ja energiatOhususe eesmarkide taitmisele?

3. Kuidas on valitsus pOhjendanud olukorda, kus Eesti on kliimaeesmarkide nimel valmis

tegema suuri muudatusi ja piiranguid pOlevkivisektoris, kuid samal ajal vahendab riik

toetust meetmele, mis voimaldab korterelamutes otseselt energiatarbimist vahendada?

Ampathnine

4. Kas Te peate realistlikuks Festi eesmärki renoveerida 2050. aastaks ligikaudu 14 000 korterelamut, kui riigi toetusmäar samal ajal vaheneb?

5. Milline on Teie hinnangul riigi roll korterelamute renoveerimise juures olukorras, kus renoveerimisest saadav energiakokkuhoid ja vaiksem heide aitavad täita riigi voetud kliirnaeesmarke?

Lugupidamisega

2 —-

4

//JMy; 4S/

C

tI

C C

(

Lp hr Keit Kasemets .10.2026 nr 2-2/15-1090

Riigisekretär

Arupärimise edastamine

Edastan nelja Riigikogu liikme esitatud arupärimise taristuminister Kuldar Leisile.

Vastavalt Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse § 140 lõikele 1 tuleb arupärimisele vastata

Riigikogu istungil 20 istungipäeva jooksul arvates arupärimise adressaadile edastamisest.

Palun ministril teatada Riigikogu juhatusele kirjalikult DHX kaudu, millal ta arupärimisele

Riigikogu istungil vastab.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Lauri Hussar

Lisad: arupärimine kahel lehel

Hr Kuldar Leis Taristuminister

30.september 2026.a.

ARUPARIMINE

Korterelamute renoveerimise toetuste väheudamine ja Eesti kliimaeesmürkide täitmine

Eesti on vOtnud endale ambitsioonikad kliima- ja energiatohususe eesmargid fling nende

saavutamiseks on tehtud ulatuslikice ja uhiskonnale kulukaid otsuseid. KliimaeesmLirkidega on

pOhjendatud muu hulgas pOievkivisektori piiranguid ja energiamajanduse umberkorraldamist.

Samas on hoonete energiatôhususe suurendamine uks olulisemaid voimalusi energiatarbimise

ja kasvuhoonegaaside heite vahendamiseks. Euroopa Liidu energiatOhususe direktiiv seab

Eestile konkreetsed eesmargid elamufondi energiakasutuse vahendamiseks ning Eesti

pikaajalise renoveerimisstrateegia kohaselt tuleb 2050. aastaks rekonstrueerida ligikaudu 14

000 korterelamut. Eesti riikliku renoveerimiskava kohaselt on alates 2010. aastast Eestis

renoveeritud vaid ligikaudu 4200 kortermaja.

Seda arvestades on vastuoluline, et korterelamute renoveerimise riiklikku toetust vahendatakse

seniselt 30—50 protsendilt 20 protsendile. Valitsus on kavandanud järgmise neija aasta jooksul

korterelamute renoveerimiseks 160 miljonit eurot, kuid samal ajal on korteriuhistute huvi

toetuse järele oluliselt suurem ning 2025. aasta taotlusvoorus jai ligi 350 korteriuhistut

rahastuseta.

Eriti kusitav on olukord, kus riik nOuab Uhiskonnalt ja ettevotetelt suuri kulutusi rohepoorde ja

kliimaeesmarkide saavutamiseks, kuid Uhe koige otsesema energiatarbimise vahendamise

meetme puhul vahendatakse riigi toetuse osakaalu. Kui eesmark on vahendada energiatarbimist

ja kasvuhoonegaaside heidet, peaks riik looma selleks ka reaalsed vOimalused.

Eeltoodust tulenevalt palume Tell vastavalt Riigikogu tOo- ja kodukorra seaduse paragrahvile

139 vastata järgmistele kUsimustele:

1. Kuidas pOhjendate korterelamute renoveerimise toetuse vihendamist seniselt 30—50

protsendilt 20 protsendile olukorras, kus Eesti peab samal ajal täitma järjest rangemaid

hoonete energiatohususe ja kliimaeesmarke?

2. Kas ministeerium on hinnanud, kui paiju aeglustab toetuse vahendarnine Eesti korterelamute renoveerimise tempot fling milline mOju on sellel Eesti kliima- ja energiatOhususe eesmarkide taitmisele?

3. Kuidas on valitsus pOhjendanud olukorda, kus Eesti on kliimaeesmarkide nimel valmis

tegema suuri muudatusi ja piiranguid pOlevkivisektoris, kuid samal ajal vahendab riik

toetust meetmele, mis voimaldab korterelamutes otseselt energiatarbimist vahendada?

Ampathnine

4. Kas Te peate realistlikuks Festi eesmärki renoveerida 2050. aastaks ligikaudu 14 000 korterelamut, kui riigi toetusmäar samal ajal vaheneb?

5. Milline on Teie hinnangul riigi roll korterelamute renoveerimise juures olukorras, kus renoveerimisest saadav energiakokkuhoid ja vaiksem heide aitavad täita riigi voetud kliirnaeesmarke?

Lugupidamisega

2 —-

4

//JMy; 4S/

C

tI

C C

(

Lp hr Keit Kasemets .10.2026 nr 2-2/15-1090

Riigisekretär

Arupärimise edastamine

Edastan nelja Riigikogu liikme esitatud arupärimise taristuminister Kuldar Leisile.

Vastavalt Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse § 140 lõikele 1 tuleb arupärimisele vastata

Riigikogu istungil 20 istungipäeva jooksul arvates arupärimise adressaadile edastamisest.

Palun ministril teatada Riigikogu juhatusele kirjalikult DHX kaudu, millal ta arupärimisele

Riigikogu istungil vastab.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Lauri Hussar

Lisad: arupärimine kahel lehel