.09.2026 nr 1-2/26-338/4

ARVAMUS

Kellele: Euroopa Liidu asjade komisjon

Istungi kuupäev: 28.09.2026

Võtsid osa: Komisjoni liikmed: Marek Reinaas, Jaak Aab, Vladimir Arhipov (Aleksei

Jevgrafovi asendusliige), Mario Kadastik, Rene Kokk, Mart Maastik, Tõnis Mölder, Heljo

Pikhof (Reili Rand asendusliige), Urve Tiidus, Kristina Šmigun-Vähi

Komisjoni ametnikud: Eve-Ly Kübard (nõunik-sekretariaadijuhataja), Mari Tänav (nõunik),

Kristiina Reinfeldt (nõunik), Maria Haas (konsultant)

Kutsutud: Justiits- ja Digiministeeriumi digitaristu- ja küberturvalisuse osakonna sideturgude

talituse juhataja asetäitja Mart Laas

Teema: Arvamuse andmine Euroopa Liidu 2 GHz sagedusalas kasutatavale mobiilse

satelliitsideteenuse süsteemidele lubade andmise menetluse õigusakti eelnõu kohta -

COM(2026) 311

Ülevaade arutelust

Mart Laas sõnas, et käesoleva algatuse puhul ei ole tegemist Euroopa Komisjoni (Komisjon)

poolt täiesti uue ettevõtmisega. Kõnealuses sagedusvahemikus on sagedusload juba 2009.

aastal kahele ettevõtjale antud. Hetkel on aga saabumas sageduslubade lõpptähtaeg ja

Komisjon peab töötama välja menetluskorra, kuidas ja kellele sagedused uuesti välja jagada.

Tegemist on korraga, mis ütleb, et kes ja kuidas saaksid sagedusi endale taotleda. Eesti on

eelnõu osas võrdlemisi positiivselt meelestatud. Komisjoni lähenemine tundub olevat õige.

Sageduste jaotamisel tuleks arvestada ka Euroopa ettevõtjate huve. Hetkel on sagedusala

jagatud kaheks. Mõlemad ettevõtted on Ameerika taustaga. On teada, et Starlink on mobiilse

satelliitside vallas üsna tugeval positsioonil. Euroopa mõtleb samuti kogu aeg sellele, kuidas

saaks oma digisuveräänsust suurendada. Kõnealune teema on üks väga selge koht, kust võiks

sellega alustada. Eelnõu mõte on uue konkursiga sagedusala kolmeks jagada. Üks kolmandik

läheks riigisidele ja osaleda saavad Euroopa Liidu (EL) taustaga ettevõtted, üks kolmandik

kommertssideks ja osaleda saavad EL-i taustaga ettevõtted ja üks kolmandik oleks

osalemiseks kõigile ettevõtetele vabalt avatud sõltumata nende asukohamaast. Seoses

andmeside kiirusega, tekkis diskussioon ka selle üle, et kuna hetkel on sagedusala kaheks

jagatud, siis kas kolmeks jagamine on mõistlik. Üldiselt aga tundub sagedusala kolmeks

jagamine mõistlik. Ühtlasi on oluline muudatus, et sageduskonkursi järgselt annaks

sagedusloa välja Komisjon ja see hakkaks kehtima kõikides liikmesriikides ühekorraga, mis

on samuti Eesti arvates positiivne, kuna vähendab ettevõtja jaoks bürokraatiat. Senine

konkursikord nägi ette, et ettevõtjad said küll õiguse tegutseda EL-is, aga nad pidid ükshaaval

EL-i liikmesriigid läbi käima ja küsima selles liikmesriigis eraldi regulaatori käest

sagedusluba. See tundub ebamõistlik, kui eesmärk on, et teenust osutatakse üleeuroopaliselt.

Urve Tiidus lausus, et sagedusala soovitakse jagada kolmeks ja üks kolmandik on

osalemiseks kõigile avatud. Kõneleja uuris, kas on olemas prognoos, kes sooviksid selle osaga

liituda.

2

Mart Laas ütles, et see tähendab, et osalema võivad tulla satelliitsideteenuse pakkujad, kuid

esimese kahe sagedusloa puhul saavad selleks olla Euroopa ettevõtjad, kolmanda sagedusloa

puhul saab pakkuda kommertsteenust, aga sinna võivad tulla ka nt Starlink, Viasat või

EchoStar Corporation. Seega sellele osale sagedusalast võib ettevõte kandideerida sõltumata

asukohariigist. Küll aga kehtivad neile ettevõtetele loomulikult põhjalikud kriteeriumid,

millele nad peavad vastama (andmekaitse, turvalisus jne).

Marek Reinaas sõnas, et komisjoni liige Mario Kadastik on esitanud oma ettepanekud Eesti

seisukohtade täiendamiseks ja andis sõna Mario Kadastikule tema ettepanekute

tutvustamiseks. Mario Kadastiku esitatud ettepanekud on järgnevad:

1.7. Eesti leiab, et Euroopa ettevõtjatele sagedusressursi reserveerimisega peavad kaasnema

siduvad ja kontrollitavad kasutuselevõtu vahe-eesmärgid. Kui loa saaja ei suuda neid täita või

teenuse osutamist põhjendamatult edasi lükkab, peab komisjonil olema võimalus avada

kasutamata sagedusosa teistele nõuetele vastavatele ettevõtjatele enne viie aasta möödumist.

Vahe-eesmärkide määramisel tuleb arvestada turvalise riigiside ja kommertsteenuse erinevat

arendusaega.

1.8. Eesti toetab kasutamata sagedusosa ajutist kasutamist teiste valikumenetluses nõuetele

vastavaks tunnistatud ettevõtjate poolt. Selleks tuleb määruses ette näha komisjoni antav,

näiteks kuuekuuline pikendatav ajutine kasutusõigus koos selgete häirete vältimise, teenuse

järjepidevuse ja õiguse lõppemise tingimustega. Põhiloa saajal peab säilima võimalus sagedus

ise kasutusele võtta pärast ette kindlaks määratud etteteatamisaega. Ajutine kasutaja ei saa

sellest eelist järgmises valikumenetluses.

1.9. Eesti peab vajalikuks võimaldada kitsaribaliste satelliitsideteenuste pakkujatele

juurdepääs sagedusala tehniliselt sobivale osale ka siis, kui nende teenus vajab vaid väikest

osa 5 MHz paarissagedusplokist. Komisjon peaks valikumenetluses hindama mitme ettevõtja

ühiskasutust, kehtestama sellele selged koordineerimistingimused ning vältima olukorda, kus

terve plokk jääb väiksema sagedusvajadusega ettevõtjatele ligipääsmatuks.

1.10. Eesti leiab, et kommertsteenuse sagedusloa saaja peab pakkuma satelliidivõrgule

hulgijuurdepääsu kõigile nõuetele vastavatele Euroopa sideoperaatoritele õiglastel, mõistlikel

ja mittediskrimineerivatel tingimustel. Ühe sideoperaatoriga sõlmitud ainuõiguslik kokkulepe

ei tohi takistada teiste operaatorite klientidel teenust kasutada. See nõue peab kehtima teenuse

käivitamisest alates.

Mario Kadastik ütles, et probleem on, et praegune määrus annab sagedusalad hankega

maksimaalselt kuuele ettevõttele ja seejärel viis aastat teemat ei käsitleta. Viis aastat on

periood, mille järgselt hakatakse alles uuesti teemat avama, kui ettevõte ei ole suutnud hakata

teenust pakkuma. Kõneleja esimene ettepanek toob välja, et defineerida tuleks ka vahe-

eesmärgid. Kui ettevõte ei ole kolme aastaga ühtegi satelliiti orbiidile saatnud ega

testprototüüpi suutnud teha, siis tõenäoliselt ei suudeta ka teenust pakkuda. Seega võiks olla

vahe-eesmärgid, et saaks spektri uuesti kellelegi teisele avada. Võimalikke tulijaid küll on,

aga oletades, et esimesed kaks võidavad ja tegelikult teenust ei paku, siis on spekter lihtsalt

kinni. M. Kadastik lisas informatsiooniks, et spekter on mõeldud nt selleks, et kui inimene

läheb metsa, kus tal kaob mobiililevi, siis saab satelliit selle üle võtta ja inimesel on endiselt

mobiililevi. Teiseks soovib kõneleja maandada riski, et spekter on viis aastat kinni. Üsna

tõenäoline on, et kaks avalikku ja kõigile kättesaadavat spektri osa võidab SpaceX, kuna nad

on ainsad, kes on reaalselt orbiidil ja kaks kolmandikku spektrist on kasutamata. Sellest üks

kolmandik täitub umbes kolme kuni viie aasta pärast, kui IRIS² satelliidid hakkavad orbiidile

jõudma ja seal teenust pakkuma. Kommertskasutuse osas on aga teadmata, millal Euroopa

operaatorid tulevad. Kaks kuni kolm operaatorit oleksid selleks võimelised, kuid hetkel ei ole

neil piisavalt rahalisi vahendeid. Nad alles otsivad rahastust ja litsentsi saamine on selles üks

samm. Seega pakkus kõneleja välja, et tekkida võiks lühiajaline vaba spektri kasutamise

õigus. Juba orbiidil olev ettevõte võiks saada kasutamata spektrit ajutiselt litsentseerida, nt

3

kuue kuu kaupa. Samas kui mõni teine ettevõte midagi reaalselt orbiidile saadab, siis litsentsi

lihtsalt ei pikendata enam. Kolmas punkt on seotud väikeste satelliiditootjatega ja võib ka

Eestile, kus arendatakse väiksemaid satelliite, kasulik olla. Sagedusressurssi antakse

suhteliselt suurte osadena ehk 10 MHz suurustena. Osad ettevõtted vajavad aga ainult

kilohertse. Komisjon võiks mõelda, et teises sektsioonis, mis kuulub Euroopa ettevõtetele,

kaaluda nt ribade üleminekualal teatud sektsioone, mida saaksid ühiskasutada ka väiksemad

ettevõtted. Selline võimekus võiks olla, kuna vastasel juhul antakse kogu spekter pikaks ajaks

3-6 ettevõttele. Rääkides neljandast punktist, siis on kuulda, et osade riikide

mobiilioperaatorid üritavad saavutada eksklusiivnõudeid. Kuna hetkel ei ole määruses

konkurentsikeeldu välistatud ega toetatud, siis kõneleja ettepanek on, et kõik pakkujad

peaksid pakkuma hulgi ehk kõik saavad sagedust kasutada ja kõigil läheb levi paremaks.

Marek Reinaas palus nende täienduste kohta Justiits- ja Digiministeeriumi kommentaari.

Mart Laas sõnas, et nad on ettepanekutega tutvunud ning nendega ei ole üldiselt probleeme.

Rääkides plaanist, mida sideettevõtja hakkab loa saamisel täitma ehk et millal ja mida ta teeb

ning kas vahe-eesmärgid on olemas, siis eelnõus on teatud kohustused sees. Nt tuleb esitada

kümne aasta plaan ja et kui ettevõtja loa saab, siis mida ta tegema hakkab. Need on vahe-

eesmärgid, mida Komisjon hakkab hindama. Erinevad ettevõtted esitavad oma kümne aasta

plaanid ja kellel on kõige parem plaan, võidab sagedusloa. Rääkides võrdsest juurdepääsust ja

kasutusest, siis see on ka Eesti sideettevõtjatele olnud oluline teema. Küll aga määruse

artikkel 15 ütleb, et kui kosmoseside ettevõtja tuleb sagedusluba taotlema, siis ta peab

arvestama, et ta peab kõigile pakkuma juurdepääsu avatud ja mittediskrimineerival viisil.

Rääkides ajutisest sagedusloast, siis selles osas on ilmselt mõeldud ettevõtjat, kellel hetkel on

juba teatud võrgu konstellatsioon olemas ja ta saab sageduse kohe kasutusse võtta.

Mario Kadastik ütles seoses viimase kommentaariga, et alguse faasis on tõenäoliselt ainult

üks ettevõte, kes seda saaks teha. Arvestades, et on maksimaalselt kuus ettevõtet, kes saavad

pakkumised võita, siis kui lisaks SpaceX-ile ka üks esimesi Euroopa ettevõtteid viib oma

satelliidid orbiidile, saaks ka nemad kasutada sellel ajal vaba spektriala. Mõte on, et mida

rohkem on sagedusala kasutusel, seda rohkemates kohtades saab kvaliteetset teenust. Seega

põhivõitja on lõpuks tarbija. Peamine on, et ei hoitaks kahte kolmandikku spektrist tühjana.

Küll aga kindlasti tuleb spektrit reserveerida Euroopa ettevõtetele, sest vastasel juhul võib

konkurentsitingimuste erinevus kujuneda liiga suureks.

Mart Laas ütles, et Komisjon näeb hetkel ette, et kahel olemasoleval sideettevõtjal

pikendatakse olemasolevat sagedusluba, kuna on näha, et sagedusloa väljaandmise protsess

kipub venima. Seega ehkki load lõppevad 2027. aasta mais, siis kaheaastane pikendus on sisse

kirjutatud. Küll aga ei ole hetkel võimalik öelda, kes konkursil osalevad ja kui kiiresti nad

oma satelliidid orbiidile saadavad. Eelkõneleja pakutud kuuekuuline ajutine kasutusperiood

on üsna lühike ja see pakuks huvi ilmselt sellisele sideettevõtjale, kellel on juba hetkel kõik

olemas ja ta saab lihtsalt oma süsteemi sisse lülitada. Investeeringuid ei ole ilmselt nii

lühikese aja peale mõistlik teha.

Mario Kadastik lausus, et see ettepanek ei olegi mõeldud täiesti uutele sideettevõtjatele, vaid

kellelegi, kes igal juhul ühe ala võidab ja peale seda, kui ta on orbiidil, saab ta laieneda ka

teistesse spektri aladesse, kuni sinna tulev ettevõte ei ole ennast veel orbiidile saanud.

Ettepaneku mõte on, et saaks spektri võimalikult laias ulatuses ära kasutada.

Mart Laas sõnas seoses kitsaribaliste satelliitteenustega, et need on määruse eelnõu

põhjenduspunktides mainitud. Artiklis, mis konkursi tingimusi seab, ei pruugi see olla nii

üheselt ja selgelt väljaloetav, kuid seal on kirjas, et saab kandideerida ka väiksematele

4

ribadele, mille puhul on ilmselgelt mõeldud kitsaribalisi satelliitsideteenuseid. Tuleb ka

kaaluda, kuidas kitsaribaline vs lai omavahel konkureerivad. Justiits- ja Digiministeerium ei

ole neid eraldi positsioonidena hetkel esitanud, kuna vaadati kriteeriume, et

andmekaitsetingimused, juurdepääs jne peavad olema tagatud, seega tekib küsimus, miks

teatud kriteeriumid eraldi esile tuua. Üldiselt on aga komisjoni liikme poolt pakutud

ettepanekud mõistlikud.

Marek Reinaas uuris, kas nii Vabariigi Valitsuse seisukohad kui ka uued võimalikud

täiendustega majanduskomisjoni seisukohad soodustavad konkurentsi. Ühtlasi, kas tegemist

on lõpptarbijale heade lahenduste ja ettepanekutega.

Mart Laas vastas jaatavalt. Rääkides kõigile võrdsest juurdepääsust võrdsetel tingimustel ja

ka teenuse kättesaadavusest võimalikult kiiresti, siis need peaksid olema tarbijate huvides.

Urve Tiidus palus täpsustada vahe-etappide mõtet.

Mario Kadastik ütles, et ettevõte võib esitada kümneaastase plaani koos vaheetappidega,

kuid juhul, kui enne viie aasta möödumist kavandatud tegevusi ei teostata, ei järgne sellele

hetkel midagi. Nt kui ettevõtja on kavandanud testsatelliidi saatmise orbiidile juba esimestel

aastatel, kuid kolmandaks aastaks ei ole seda teinud, käsitletakse seda alles viienda aasta

hindamise käigus. Seega välja tuleks mõelda regulatsioon, et kui ettevõte ei ole vahe-

eesmärke täitnud, siis saaks sagedusloa üle vaadata. Vahehindamine peaks muutuma

reaalsemaks.

Otsus

Komisjon otsustas Vabariigi Valitsuse seisukohti toetada, täiendades seisukohti järgnevalt:

1.7. Eesti leiab, et Euroopa ettevõtjatele sagedusressursi reserveerimisega peavad kaasnema

siduvad ja kontrollitavad kasutuselevõtu vahe-eesmärgid. Kui loa saaja ei suuda neid täita või

teenuse osutamist põhjendamatult edasi lükkab, peab komisjonil olema võimalus avada

kasutamata sagedusosa teistele nõuetele vastavatele ettevõtjatele enne viie aasta möödumist.

Vahe-eesmärkide määramisel tuleb arvestada turvalise riigiside ja kommertsteenuse erinevat

arendusaega.

1.8. Eesti toetab kasutamata sagedusosa ajutist kasutamist teiste valikumenetluses nõuetele

vastavaks tunnistatud ettevõtjate poolt. Selleks tuleb määruses ette näha komisjoni antav,

näiteks kuuekuuline pikendatav ajutine kasutusõigus koos selgete häirete vältimise, teenuse

järjepidevuse ja õiguse lõppemise tingimustega. Põhiloa saajal peab säilima võimalus sagedus

ise kasutusele võtta pärast ette kindlaks määratud etteteatamisaega. Ajutine kasutaja ei saa

sellest eelist järgmises valikumenetluses.

1.9. Eesti peab vajalikuks võimaldada kitsaribaliste satelliitsideteenuste pakkujatele

juurdepääs sagedusala tehniliselt sobivale osale ka siis, kui nende teenus vajab vaid väikest

osa 5 MHz paarissagedusplokist. Komisjon peaks valikumenetluses hindama mitme ettevõtja

ühiskasutust, kehtestama sellele selged koordineerimistingimused ning vältima olukorda, kus

terve plokk jääb väiksema sagedusvajadusega ettevõtjatele ligipääsmatuks.

1.10. Eesti leiab, et kommertsteenuse sagedusloa saaja peab pakkuma satelliidivõrgule

hulgijuurdepääsu kõigile nõuetele vastavatele Euroopa sideoperaatoritele õiglastel, mõistlikel

ja mittediskrimineerivatel tingimustel. Ühe sideoperaatoriga sõlmitud ainuõiguslik kokkulepe

ei tohi takistada teiste operaatorite klientidel teenust kasutada. See nõue peab kehtima teenuse

käivitamisest alates.

Komisjoni otsus oli konsensuslik (Jaak Aab, Mario Kadastik, Rene Kokk, Mart Maastik,

Tõnis Mölder, Marek Reinaas, Urve Tiidus, Kristina Šmigun-Vähi).

5

(allkirjastatud digitaalselt)

Marek Reinaas

majanduskomisjoni esimees

Koostaja: Maria Haas

631 6436 [email protected]

.09.2026 nr 1-2/26-338/4

ARVAMUS

Kellele: Euroopa Liidu asjade komisjon

Istungi kuupäev: 28.09.2026

Võtsid osa: Komisjoni liikmed: Marek Reinaas, Jaak Aab, Vladimir Arhipov (Aleksei

Jevgrafovi asendusliige), Mario Kadastik, Rene Kokk, Mart Maastik, Tõnis Mölder, Heljo

Pikhof (Reili Rand asendusliige), Urve Tiidus, Kristina Šmigun-Vähi

Komisjoni ametnikud: Eve-Ly Kübard (nõunik-sekretariaadijuhataja), Mari Tänav (nõunik),

Kristiina Reinfeldt (nõunik), Maria Haas (konsultant)

Kutsutud: Justiits- ja Digiministeeriumi digitaristu- ja küberturvalisuse osakonna sideturgude

talituse juhataja asetäitja Mart Laas

Teema: Arvamuse andmine Euroopa Liidu 2 GHz sagedusalas kasutatavale mobiilse

satelliitsideteenuse süsteemidele lubade andmise menetluse õigusakti eelnõu kohta -

COM(2026) 311

Ülevaade arutelust

Mart Laas sõnas, et käesoleva algatuse puhul ei ole tegemist Euroopa Komisjoni (Komisjon)

poolt täiesti uue ettevõtmisega. Kõnealuses sagedusvahemikus on sagedusload juba 2009.

aastal kahele ettevõtjale antud. Hetkel on aga saabumas sageduslubade lõpptähtaeg ja

Komisjon peab töötama välja menetluskorra, kuidas ja kellele sagedused uuesti välja jagada.

Tegemist on korraga, mis ütleb, et kes ja kuidas saaksid sagedusi endale taotleda. Eesti on

eelnõu osas võrdlemisi positiivselt meelestatud. Komisjoni lähenemine tundub olevat õige.

Sageduste jaotamisel tuleks arvestada ka Euroopa ettevõtjate huve. Hetkel on sagedusala

jagatud kaheks. Mõlemad ettevõtted on Ameerika taustaga. On teada, et Starlink on mobiilse

satelliitside vallas üsna tugeval positsioonil. Euroopa mõtleb samuti kogu aeg sellele, kuidas

saaks oma digisuveräänsust suurendada. Kõnealune teema on üks väga selge koht, kust võiks

sellega alustada. Eelnõu mõte on uue konkursiga sagedusala kolmeks jagada. Üks kolmandik

läheks riigisidele ja osaleda saavad Euroopa Liidu (EL) taustaga ettevõtted, üks kolmandik

kommertssideks ja osaleda saavad EL-i taustaga ettevõtted ja üks kolmandik oleks

osalemiseks kõigile ettevõtetele vabalt avatud sõltumata nende asukohamaast. Seoses

andmeside kiirusega, tekkis diskussioon ka selle üle, et kuna hetkel on sagedusala kaheks

jagatud, siis kas kolmeks jagamine on mõistlik. Üldiselt aga tundub sagedusala kolmeks

jagamine mõistlik. Ühtlasi on oluline muudatus, et sageduskonkursi järgselt annaks

sagedusloa välja Komisjon ja see hakkaks kehtima kõikides liikmesriikides ühekorraga, mis

on samuti Eesti arvates positiivne, kuna vähendab ettevõtja jaoks bürokraatiat. Senine

konkursikord nägi ette, et ettevõtjad said küll õiguse tegutseda EL-is, aga nad pidid ükshaaval

EL-i liikmesriigid läbi käima ja küsima selles liikmesriigis eraldi regulaatori käest

sagedusluba. See tundub ebamõistlik, kui eesmärk on, et teenust osutatakse üleeuroopaliselt.

Urve Tiidus lausus, et sagedusala soovitakse jagada kolmeks ja üks kolmandik on

osalemiseks kõigile avatud. Kõneleja uuris, kas on olemas prognoos, kes sooviksid selle osaga

liituda.

2

Mart Laas ütles, et see tähendab, et osalema võivad tulla satelliitsideteenuse pakkujad, kuid

esimese kahe sagedusloa puhul saavad selleks olla Euroopa ettevõtjad, kolmanda sagedusloa

puhul saab pakkuda kommertsteenust, aga sinna võivad tulla ka nt Starlink, Viasat või

EchoStar Corporation. Seega sellele osale sagedusalast võib ettevõte kandideerida sõltumata

asukohariigist. Küll aga kehtivad neile ettevõtetele loomulikult põhjalikud kriteeriumid,

millele nad peavad vastama (andmekaitse, turvalisus jne).

Marek Reinaas sõnas, et komisjoni liige Mario Kadastik on esitanud oma ettepanekud Eesti

seisukohtade täiendamiseks ja andis sõna Mario Kadastikule tema ettepanekute

tutvustamiseks. Mario Kadastiku esitatud ettepanekud on järgnevad:

1.7. Eesti leiab, et Euroopa ettevõtjatele sagedusressursi reserveerimisega peavad kaasnema

siduvad ja kontrollitavad kasutuselevõtu vahe-eesmärgid. Kui loa saaja ei suuda neid täita või

teenuse osutamist põhjendamatult edasi lükkab, peab komisjonil olema võimalus avada

kasutamata sagedusosa teistele nõuetele vastavatele ettevõtjatele enne viie aasta möödumist.

Vahe-eesmärkide määramisel tuleb arvestada turvalise riigiside ja kommertsteenuse erinevat

arendusaega.

1.8. Eesti toetab kasutamata sagedusosa ajutist kasutamist teiste valikumenetluses nõuetele

vastavaks tunnistatud ettevõtjate poolt. Selleks tuleb määruses ette näha komisjoni antav,

näiteks kuuekuuline pikendatav ajutine kasutusõigus koos selgete häirete vältimise, teenuse

järjepidevuse ja õiguse lõppemise tingimustega. Põhiloa saajal peab säilima võimalus sagedus

ise kasutusele võtta pärast ette kindlaks määratud etteteatamisaega. Ajutine kasutaja ei saa

sellest eelist järgmises valikumenetluses.

1.9. Eesti peab vajalikuks võimaldada kitsaribaliste satelliitsideteenuste pakkujatele

juurdepääs sagedusala tehniliselt sobivale osale ka siis, kui nende teenus vajab vaid väikest

osa 5 MHz paarissagedusplokist. Komisjon peaks valikumenetluses hindama mitme ettevõtja

ühiskasutust, kehtestama sellele selged koordineerimistingimused ning vältima olukorda, kus

terve plokk jääb väiksema sagedusvajadusega ettevõtjatele ligipääsmatuks.

1.10. Eesti leiab, et kommertsteenuse sagedusloa saaja peab pakkuma satelliidivõrgule

hulgijuurdepääsu kõigile nõuetele vastavatele Euroopa sideoperaatoritele õiglastel, mõistlikel

ja mittediskrimineerivatel tingimustel. Ühe sideoperaatoriga sõlmitud ainuõiguslik kokkulepe

ei tohi takistada teiste operaatorite klientidel teenust kasutada. See nõue peab kehtima teenuse

käivitamisest alates.

Mario Kadastik ütles, et probleem on, et praegune määrus annab sagedusalad hankega

maksimaalselt kuuele ettevõttele ja seejärel viis aastat teemat ei käsitleta. Viis aastat on

periood, mille järgselt hakatakse alles uuesti teemat avama, kui ettevõte ei ole suutnud hakata

teenust pakkuma. Kõneleja esimene ettepanek toob välja, et defineerida tuleks ka vahe-

eesmärgid. Kui ettevõte ei ole kolme aastaga ühtegi satelliiti orbiidile saatnud ega

testprototüüpi suutnud teha, siis tõenäoliselt ei suudeta ka teenust pakkuda. Seega võiks olla

vahe-eesmärgid, et saaks spektri uuesti kellelegi teisele avada. Võimalikke tulijaid küll on,

aga oletades, et esimesed kaks võidavad ja tegelikult teenust ei paku, siis on spekter lihtsalt

kinni. M. Kadastik lisas informatsiooniks, et spekter on mõeldud nt selleks, et kui inimene

läheb metsa, kus tal kaob mobiililevi, siis saab satelliit selle üle võtta ja inimesel on endiselt

mobiililevi. Teiseks soovib kõneleja maandada riski, et spekter on viis aastat kinni. Üsna

tõenäoline on, et kaks avalikku ja kõigile kättesaadavat spektri osa võidab SpaceX, kuna nad

on ainsad, kes on reaalselt orbiidil ja kaks kolmandikku spektrist on kasutamata. Sellest üks

kolmandik täitub umbes kolme kuni viie aasta pärast, kui IRIS² satelliidid hakkavad orbiidile

jõudma ja seal teenust pakkuma. Kommertskasutuse osas on aga teadmata, millal Euroopa

operaatorid tulevad. Kaks kuni kolm operaatorit oleksid selleks võimelised, kuid hetkel ei ole

neil piisavalt rahalisi vahendeid. Nad alles otsivad rahastust ja litsentsi saamine on selles üks

samm. Seega pakkus kõneleja välja, et tekkida võiks lühiajaline vaba spektri kasutamise

õigus. Juba orbiidil olev ettevõte võiks saada kasutamata spektrit ajutiselt litsentseerida, nt

3

kuue kuu kaupa. Samas kui mõni teine ettevõte midagi reaalselt orbiidile saadab, siis litsentsi

lihtsalt ei pikendata enam. Kolmas punkt on seotud väikeste satelliiditootjatega ja võib ka

Eestile, kus arendatakse väiksemaid satelliite, kasulik olla. Sagedusressurssi antakse

suhteliselt suurte osadena ehk 10 MHz suurustena. Osad ettevõtted vajavad aga ainult

kilohertse. Komisjon võiks mõelda, et teises sektsioonis, mis kuulub Euroopa ettevõtetele,

kaaluda nt ribade üleminekualal teatud sektsioone, mida saaksid ühiskasutada ka väiksemad

ettevõtted. Selline võimekus võiks olla, kuna vastasel juhul antakse kogu spekter pikaks ajaks

3-6 ettevõttele. Rääkides neljandast punktist, siis on kuulda, et osade riikide

mobiilioperaatorid üritavad saavutada eksklusiivnõudeid. Kuna hetkel ei ole määruses

konkurentsikeeldu välistatud ega toetatud, siis kõneleja ettepanek on, et kõik pakkujad

peaksid pakkuma hulgi ehk kõik saavad sagedust kasutada ja kõigil läheb levi paremaks.

Marek Reinaas palus nende täienduste kohta Justiits- ja Digiministeeriumi kommentaari.

Mart Laas sõnas, et nad on ettepanekutega tutvunud ning nendega ei ole üldiselt probleeme.

Rääkides plaanist, mida sideettevõtja hakkab loa saamisel täitma ehk et millal ja mida ta teeb

ning kas vahe-eesmärgid on olemas, siis eelnõus on teatud kohustused sees. Nt tuleb esitada

kümne aasta plaan ja et kui ettevõtja loa saab, siis mida ta tegema hakkab. Need on vahe-

eesmärgid, mida Komisjon hakkab hindama. Erinevad ettevõtted esitavad oma kümne aasta

plaanid ja kellel on kõige parem plaan, võidab sagedusloa. Rääkides võrdsest juurdepääsust ja

kasutusest, siis see on ka Eesti sideettevõtjatele olnud oluline teema. Küll aga määruse

artikkel 15 ütleb, et kui kosmoseside ettevõtja tuleb sagedusluba taotlema, siis ta peab

arvestama, et ta peab kõigile pakkuma juurdepääsu avatud ja mittediskrimineerival viisil.

Rääkides ajutisest sagedusloast, siis selles osas on ilmselt mõeldud ettevõtjat, kellel hetkel on

juba teatud võrgu konstellatsioon olemas ja ta saab sageduse kohe kasutusse võtta.

Mario Kadastik ütles seoses viimase kommentaariga, et alguse faasis on tõenäoliselt ainult

üks ettevõte, kes seda saaks teha. Arvestades, et on maksimaalselt kuus ettevõtet, kes saavad

pakkumised võita, siis kui lisaks SpaceX-ile ka üks esimesi Euroopa ettevõtteid viib oma

satelliidid orbiidile, saaks ka nemad kasutada sellel ajal vaba spektriala. Mõte on, et mida

rohkem on sagedusala kasutusel, seda rohkemates kohtades saab kvaliteetset teenust. Seega

põhivõitja on lõpuks tarbija. Peamine on, et ei hoitaks kahte kolmandikku spektrist tühjana.

Küll aga kindlasti tuleb spektrit reserveerida Euroopa ettevõtetele, sest vastasel juhul võib

konkurentsitingimuste erinevus kujuneda liiga suureks.

Mart Laas ütles, et Komisjon näeb hetkel ette, et kahel olemasoleval sideettevõtjal

pikendatakse olemasolevat sagedusluba, kuna on näha, et sagedusloa väljaandmise protsess

kipub venima. Seega ehkki load lõppevad 2027. aasta mais, siis kaheaastane pikendus on sisse

kirjutatud. Küll aga ei ole hetkel võimalik öelda, kes konkursil osalevad ja kui kiiresti nad

oma satelliidid orbiidile saadavad. Eelkõneleja pakutud kuuekuuline ajutine kasutusperiood

on üsna lühike ja see pakuks huvi ilmselt sellisele sideettevõtjale, kellel on juba hetkel kõik

olemas ja ta saab lihtsalt oma süsteemi sisse lülitada. Investeeringuid ei ole ilmselt nii

lühikese aja peale mõistlik teha.

Mario Kadastik lausus, et see ettepanek ei olegi mõeldud täiesti uutele sideettevõtjatele, vaid

kellelegi, kes igal juhul ühe ala võidab ja peale seda, kui ta on orbiidil, saab ta laieneda ka

teistesse spektri aladesse, kuni sinna tulev ettevõte ei ole ennast veel orbiidile saanud.

Ettepaneku mõte on, et saaks spektri võimalikult laias ulatuses ära kasutada.

Mart Laas sõnas seoses kitsaribaliste satelliitteenustega, et need on määruse eelnõu

põhjenduspunktides mainitud. Artiklis, mis konkursi tingimusi seab, ei pruugi see olla nii

üheselt ja selgelt väljaloetav, kuid seal on kirjas, et saab kandideerida ka väiksematele

4

ribadele, mille puhul on ilmselgelt mõeldud kitsaribalisi satelliitsideteenuseid. Tuleb ka

kaaluda, kuidas kitsaribaline vs lai omavahel konkureerivad. Justiits- ja Digiministeerium ei

ole neid eraldi positsioonidena hetkel esitanud, kuna vaadati kriteeriume, et

andmekaitsetingimused, juurdepääs jne peavad olema tagatud, seega tekib küsimus, miks

teatud kriteeriumid eraldi esile tuua. Üldiselt on aga komisjoni liikme poolt pakutud

ettepanekud mõistlikud.

Marek Reinaas uuris, kas nii Vabariigi Valitsuse seisukohad kui ka uued võimalikud

täiendustega majanduskomisjoni seisukohad soodustavad konkurentsi. Ühtlasi, kas tegemist

on lõpptarbijale heade lahenduste ja ettepanekutega.

Mart Laas vastas jaatavalt. Rääkides kõigile võrdsest juurdepääsust võrdsetel tingimustel ja

ka teenuse kättesaadavusest võimalikult kiiresti, siis need peaksid olema tarbijate huvides.

Urve Tiidus palus täpsustada vahe-etappide mõtet.

Mario Kadastik ütles, et ettevõte võib esitada kümneaastase plaani koos vaheetappidega,

kuid juhul, kui enne viie aasta möödumist kavandatud tegevusi ei teostata, ei järgne sellele

hetkel midagi. Nt kui ettevõtja on kavandanud testsatelliidi saatmise orbiidile juba esimestel

aastatel, kuid kolmandaks aastaks ei ole seda teinud, käsitletakse seda alles viienda aasta

hindamise käigus. Seega välja tuleks mõelda regulatsioon, et kui ettevõte ei ole vahe-

eesmärke täitnud, siis saaks sagedusloa üle vaadata. Vahehindamine peaks muutuma

reaalsemaks.

Otsus

Komisjon otsustas Vabariigi Valitsuse seisukohti toetada, täiendades seisukohti järgnevalt:

1.7. Eesti leiab, et Euroopa ettevõtjatele sagedusressursi reserveerimisega peavad kaasnema

siduvad ja kontrollitavad kasutuselevõtu vahe-eesmärgid. Kui loa saaja ei suuda neid täita või

teenuse osutamist põhjendamatult edasi lükkab, peab komisjonil olema võimalus avada

kasutamata sagedusosa teistele nõuetele vastavatele ettevõtjatele enne viie aasta möödumist.

Vahe-eesmärkide määramisel tuleb arvestada turvalise riigiside ja kommertsteenuse erinevat

arendusaega.

1.8. Eesti toetab kasutamata sagedusosa ajutist kasutamist teiste valikumenetluses nõuetele

vastavaks tunnistatud ettevõtjate poolt. Selleks tuleb määruses ette näha komisjoni antav,

näiteks kuuekuuline pikendatav ajutine kasutusõigus koos selgete häirete vältimise, teenuse

järjepidevuse ja õiguse lõppemise tingimustega. Põhiloa saajal peab säilima võimalus sagedus

ise kasutusele võtta pärast ette kindlaks määratud etteteatamisaega. Ajutine kasutaja ei saa

sellest eelist järgmises valikumenetluses.

1.9. Eesti peab vajalikuks võimaldada kitsaribaliste satelliitsideteenuste pakkujatele

juurdepääs sagedusala tehniliselt sobivale osale ka siis, kui nende teenus vajab vaid väikest

osa 5 MHz paarissagedusplokist. Komisjon peaks valikumenetluses hindama mitme ettevõtja

ühiskasutust, kehtestama sellele selged koordineerimistingimused ning vältima olukorda, kus

terve plokk jääb väiksema sagedusvajadusega ettevõtjatele ligipääsmatuks.

1.10. Eesti leiab, et kommertsteenuse sagedusloa saaja peab pakkuma satelliidivõrgule

hulgijuurdepääsu kõigile nõuetele vastavatele Euroopa sideoperaatoritele õiglastel, mõistlikel

ja mittediskrimineerivatel tingimustel. Ühe sideoperaatoriga sõlmitud ainuõiguslik kokkulepe

ei tohi takistada teiste operaatorite klientidel teenust kasutada. See nõue peab kehtima teenuse

käivitamisest alates.

Komisjoni otsus oli konsensuslik (Jaak Aab, Mario Kadastik, Rene Kokk, Mart Maastik,

Tõnis Mölder, Marek Reinaas, Urve Tiidus, Kristina Šmigun-Vähi).

5

(allkirjastatud digitaalselt)

Marek Reinaas

majanduskomisjoni esimees

Koostaja: Maria Haas

631 6436 [email protected]