| Dokumendiregister | Riigikogu |
| Viit | |
| Registreeritud | 30.09.2026 |
| Sünkroonitud | 11.10.2026 |
| Liik | Protokoll |
| Funktsioon | |
| Sari | |
| Toimik | Komisjoni istung teisipäev, 29.09.2026 kell 14.00 |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Adressaat | |
| Saabumis/saatmisviis | |
| Vastutaja | |
| Originaal | Ava uues aknas |
| Taotle dokumendi eemaldamist või parandamist |
Riigikogu maaelukomisjoni
istungi protokoll nr 168
Tallinn, Toompea Teisipäev, 29. september 2026
Algus 14.00, lõpp 14.52
Juhataja: Urmas Kruuse (esimees)
Protokollija: Jaanika Lokk (konsultant)
Võtsid osa:
Komisjoni liikmed: Anti Allas, Andrus Seeme
Komisjoni ametnikud: Marin Daniel (nõunik-sekretariaadijuhataja), Merle Kruusimägi
(nõunik)
Puudusid: Siim Pohlak, Maido Ruusmann ja Kalev Stoicescu
Kutsutud: Kliimaministeeriumi teede- ja raudteeosakonna juhataja Ain Tatter,
Transpordiameti teehoiuteenistuse direktor Janno Sammul ja järelevalve osakonna juhataja
Siim Jaksi (1. päevakorrapunkt)
Päevakord:
1. Ülevaade liiklusväliste teabevahendite paigaldamise korrast ja elektrikaubikute
juhtimisõigusest
2. Info ja muud küsimused
1. Ülevaade liiklusväliste teabevahendite paigaldamise korrast ja elektrikaubikute
juhtimisõigusest
Urmas Kruuse juhatas sisse päevakorrapunkti arutelu. Ta märkis, et sel suvel tõusis
päevakorda liiklusväliste teabevahendite ehk teeäärsete müügisiltide teema. Komisjon soovib
saada ülevaadet liiklusväliste teabevahendite paigaldamise olukorrast ja kitsaskohtadest ning
elektrikaubikute kasutamisega seonduvast. Ta andis sõna ministeeriumi esindajale.
Ain Tatter andis ülevaate liiklusväliste teabevahendite paigaldamisega seonduvast
Kliimaministeeriumi vaatest. Ta märkis, et seaduse kohaselt on Transpordiameti ülesanne
korraldada teehoidu ja liiklust ning tagada liiklusohutus. Liiklusvälise teabevahendi
paigaldamine oli esialgu reguleeritud teeseaduses, kuid selle kehtetuks tunnistamisel viidi
liiklusväliseid teabevahendeid puudutavad sätted üle liiklusseadusesse ja osaliselt ka
ehitusseadustikku. Liiklusseaduse kohaselt võib liiklusvälise teabevahendi omavolilise
paigaldamise eest karistada füüsilist isikut kuni 50 trahviühiku ja juriidilist isikut kuni 3200
euro suuruse rahatrahviga. Ehitusseadustiku kohaselt võib nõuetele mittevastava tegevuse eest
ehitise kaitsevööndis, kui sellega kaasneb oht inimese elule, tervisele, varale või keskkonnale,
karistada füüsilist isikut kuni 300 trahviühiku ja juriidilist isikut kuni 100 000 euro suuruse
2
rahatrahviga. Ministeeriumile teadaolevalt ei ole kedagi nimetatud sätete alusel karistatud.
Liiklusseaduse muudatuste ettevalmistamisel on võrreldud lähiriikide praktikat. Ka seal
kasutatakse põllumajandustoodangu müügikohtade nähtavamaks muutmiseks eelkõige
ametlikke liiklusmärke ja viidasüsteeme. Ükski lähiriik ei ole seda küsimust lahendanud
reklaamierandite kehtestamisega. Ministeerium on koos Transpordiametiga arutanud
võimalusi, kuidas liiklusväliste teabevahendite kasutamist veelgi lihtsustada ning on leidnud,
et selleks ei ole vaja muuta seadust. Esmalt tuleks keskenduda liiklusväliste teabevahendite
menetluse lihtsustamisele. Ta märkis, et Transpordiameti esindajad annavad täpsema ülevaate
süsteemi senisest toimimisest, probleemidest ja võimalikest lahendustest. Ministeerium on
seisukohal, et täna on leitud tasakaal liiklusohutuse ning tootja huvi vahel. Põhimaanteedele
on Euroopa Liidu (EL) õigusest tulenevalt kõrged ohutusnõuded, kuid kõrvalteedel oleks
võimalik ilmselt liiklusväliste teabevahendite paigaldamisega seonduvat mõnevõrra
lihtsustada. Ta nõustus, et liiklusväliste teabevahendite paigaldamisega seonduv võib olla
väikeettevõtjatele koormav.
Janno Sammul andis ülevaate liiklusväliste teabevahendite paigaldamisel tekkinud
küsimustest, hetkeolukorrast ning võimalikest leevendusettepanekutest. Ta märkis, et eristada
tuleb kahte tegevust: müügikoha pidamist ja müügikohale suunavate teabevahendite
kasutamist. Transpordiameti eesmärk ei ole karistada, vaid suunata inimesi seaduskuulekale
käitumisele. Amet on huvitatud bürokraatia vähendamisest. Peamine eesmärk on tagada
liiklusohutus ning hoida korras teekaitsevööndid. Amet on seaduse alusel kehtestanud
liiklusväliste teabevahendite paigaldamise nõuded. Ta lisas, et viimase kolme aasta jooksul on
liiklusväliste teabevahendite kasutamisega seonduvalt tehtud 13 ettekirjutust. Käesoleval
aastal ei ole tehtud ühtegi ettekirjutust ning rahatrahve ei ole määratud ühelgi aastal. Ameti
järelevalveosakond jälgib ja hindab teede ohutust. Kui tee ääres märgatakse nõuetele
mittevastavat müügisilti, viiakse see müügikohta, kus selgitatakse sildi omanikule, milliseid
nõudeid tuleb sildi kasutamisel täita. Eristada tuleb kahte menetlust: müügikoha pidamise loa
taotlemist ja liiklusvälise teabevahendi paigaldamise loa taotlemist. Müüjatel, kes müüvad
oma toodangut igal aastal samas kohas, on vastavad load üldjuhul olemas. Taotlused on
lahendatavad e-posti teel u nädala jooksul. Ta nõustus, et menetlust on võimalik lihtsustada.
Ettevõtjad võivad kasutusele võtta maaettevõtlust tähistavad märgid, mida saab paigaldada nii
ajutiselt kui ka püsivalt.
Andrus Seeme küsis, millal võiksid kavandatud lihtsustused rakenduda.
Janno Sammul vastas, et teekaitsevööndis asuva müügikoha jaoks tuleb taotleda luba. Seda
taotlust oleks võimalik menetleda koos teabevahendi paigaldamise loa taotlusega.
Transpordiamet määrab ohutud kaugused ja sobivad alad, kuid ettevõtja valiks ise lubatud alal
teabevahendi asukoha. Nii saaks ettevõtja ühe menetlusega kaks luba. See oleks esimene
samm, mida saaks rakendada suhteliselt kiiresti. Rahandusministeeriumis on praegu
väljatöötamisel taotluste elektroonilise menetlemise süsteem, mis kiirendaks menetlust veelgi.
Ta avaldas arvamust, et kaks-ühes taotlussüsteem võiks käivituda järgmisel aastal.
Andrus Seeme pakkus välja, et Transpordiamet võiks tähistada tee ääres kohad, mida
väiketootjad juba kasutavad oma toodangu müügiks. Nii saaksid ettevõtjad tegutseda ilma
loataotlusi esitamata.
Janno Sammul vastas, et müügikoha kasutus sõltub eelkõige ettevõtte käekäigust. Amet on
seisukohal, et asjakohatuid viitasid ei ole otstarbekas paigaldada. Püsimüüjate jaoks on loa
taotlemise menetlus lihtne ning sellega ei kaasne suurt bürokraatiat.
Ain Tatter küsis, kui palju maksab maaettevõtlust tähistav märk ja kuidas on võimalik seda
tellida.
Janno Sammul vastas, et hind sõltub märgi suurusest ja materjalist. Tegemist on u
100-eurose väljaminekuga, kuid selle kasutusiga olenevalt materjalist on u 20 aastat.
Urmas Kruuse tervitas taotluste ühildamise lahendust. Ettevõtjad on märkinud, et pärast
taotluse esitamist saavad nad esmalt automaatvastuse, mille kohaselt vastatakse neile 30
3
päeva jooksul. Tegelikult saadakse vastus 14–15 päeva pärast. Kõneleja hinnangul on taotluse
menetlusaeg liiga pikk. Ta nõustus, et üldjuhul teavad ettevõtjad, millal nende saak valmib,
mistõttu nad saavad taotluse esitada varakult. Väikeettevõttel võib aga tekkida ad hoc olukord
ehk ootamatu vajadus oma tooteid kiiresti müüa (nt kui mõni leping viimasel minutil üles
öeldakse). Mõne toodangu realiseerimisaeg võib olla väga lühike. Ta märkis, et põhimaanteid
(kiirteid) ja kõrvalteid saab käsitleda erinevalt. Kõneleja hinnangul ei tekita tee ääres olevad
märgid üldjuhul liiklusohtlikku olukorda. Ta küsis, millised peavad olema maaettevõtlust
tähistava märgi mõõtmed.
Janno Sammul vastas, et märk on 600 mm lai ja 900 mm kõrge ning seda saab paigaldada
ajutiselt. Transpordiamet vastutab liiklusruumi ohutuse eest. Üldjuhul ei tohi liiklusruumis
olla ühtegi nõuetele mittevastavat liiklusmärki.
Urmas Kruuse märkis, et väike märk/silt ei pruugi paista silma, kui see asub teeservast liiga
kaugel. Ta küsis, kui kaugele teeservast tuleb märk/silt paigaldada.
Janno Sammul vastas, et maaettevõtlust tähistav liiklusmärk võib liiklusmärgi standardi järgi
asuda teeservast 0,5–5 meetri kaugusel. Tavalised reklaamsildid, mis ei ole
liikluskorraldusvahendid, peavad asuma teeservast 12 meetri kaugusel.
Urmas Kruuse märkis, et ettevõtja käsitleb omatehtud silti eelkõige reklaamina, mistõttu
tuleks see paigaldada teeservast kaugemale.
Janno Sammul vastas, et reklaamsilt peab liiklusseaduse järgi asuma teeservast 12 meetri
kaugusel.
Andrus Seeme küsis, kas tee äärde signaalposti külge paigaldatud maasikate müügisildid on
sel juhul ebaseaduslikud.
Janno Sammul vastas jaatavalt.
Urmas Kruuse küsis, miks käsitletakse ettevõtja valmistatud silti teisiti kui ametlikku
maaettevõtlust tähistavat märki.
Janno Sammul vastas, et ametlike liiklusmärkide paigaldamisel on amet veendunud nende
ohutuses. Reklaame ei lubata paigaldada teele lähemale kui 12 meetrit. Üks võimalus on
kehtestada erandid. Ameti kohustus on tagada liiklusruumi ohutus.
Ain Tatter lisas, et teeäärsele signaalpostile võivad soovida silti paigaldada ka teised, mitte
ainult põllumajandustootjad.Sel juhul tuleb otsustada, kellele teha erand ja kellele mitte.
Urmas Kruuse märkis, ethooajalist talutoodangut võiks käsitleda erandina. Küsimus on
pigem ajutises ja kiires müügis (ad hoc olukord) ning nn autolavkad selle erisuse alla ei
läheks. Ta küsis, kas sildile saaks kehtestada kindlad standardnõuded.
Janno Sammul vastas, et Transpordiamet ei müü liiklusmärke, vaid sellega tegelevad
eraettevõtjad. Märgid on standardiseeritud. Ta juhtis tähelepanu, et küsimus ei ole üksnes
sildis, vaid ka müügikohas, s.t tee ääres toimuvas tegevuses. Eelkõige tuleb veenduda selle
ohutuses. Ka ad hoc olukorraks tuleb ette valmistuda. Ta lisas, et suviseks müügiperioodiks
võib luba taotleda juba veebruaris. Kindlasti ei poolda amet lahendust, mille puhul ametit
üksnes teavitatakse sildi paigaldamisest.
Urmas Kruuse märkis, et tavaliselt ei müüda oma toodangut kiirteede ääres.
Janno Sammul vastas, et on olnud juhtumeid, kus nt lapsed müüvad maasikaid tiheda
liiklusega tee ääres. Müügikoht tuleks enne müügivajaduse tekkimist koos ametiga üle
vaadata.
Anti Allas uuris, kasmõne müügikoha või -tegevusega on olnud probleeme.
Siim Jaksi vastas, et neile teadaolevalt ei ole müügikoha või -tegevusega seotud
liiklusõnnetusi juhtunud. Küll aga on kirjeldatud olukordi, kus inimesed jooksevad üle tiheda
liiklusega tee. Ameti eesmärk on selliseid olukordi ennetada.
4
Janno Sammul lisas, et ametile teadaolevalt ei ole selliseid liiklusõnnetusi juhtunud. Samas
ei saa välistada, et on esinenud kindlustusjuhtumeid, nt äkilisest pidurdamisest tingitud
otsasõite. Küll on amet tuvastanud olukordi, kus mitteametlikult paigaldatud teabevahendid
varjavad nähtavust ristmikel.
Urmas Kruuse palus komisjoni teavitada, milliseid lahendusi kavatseb amet rakendada. Ta
oli seisukohal, et maaettevõtlust tähistava märgi kasutamist tuleks rohkem tutvustada. Ta
nõustus, et standardmärgi kasutamisel võib tootja eripära mõnevõrra kaduda. Tänavapildis on
palju erinevaid märke, mistõttu ei ole põhjendatud väide, et väike müügisilt võib liiklejat
ülemäära eksitada. Aktsepteerida ei saa aga sildi kinnitamist teeäärse posti külge viisil, mis
varjab helkurriba.
Andrus Seeme nõustus, et standardmärgi kasutamine ei ole tootjate seas levinud. Ta küsis,
kes võib märki paigaldada.
Janno Sammul vastas, et ajutise liiklusmärgi tellimisel määrab amet kindlaks ala, kuhu
ettevõtja võib märgi paigaldada. Tegemist on tavapärase ajutise liikluskorraldusega. Ta lubas
maaelukomisjoni teavitada kavandatavatest tegevustest. Plaan on koostada väiketootjatele
vastav juhend. Maaettevõtlust tähistav märk on üks võimalik lahendus.
Urmas Kruuse andis ministeeriumi esindajale sõna, et tutvustada elektrikaubikute
kasutamisega seotud küsimusi. Ettevõtjad on juhtinud tähelepanu, et raskete akude tõttu saab
elektrikaubikusse laadida vähem kaupa, kuna sõiduk peab vastama kehtestatud
täismassinõuetele.
Ain Tatter selgitas, et elektrikaubikutega seonduvat reguleerib liiklusseadus, millega on üle
võetud juhilubade direktiiv, mille kohaselt annab B-kategooria juhtimisõigus õiguse juhtida
kuni 3500-kilogrammise täismassiga sõidukeid. Direktiiv võimaldab liikmesriigil pärast
Euroopa Komisjoniga (EK) konsulteerimist lubada B-kategooria juhtimisõigust omaval isikul
juhtida üksnes oma territooriumil alternatiivkütusel töötavat kuni 4250-kilogrammise
täismassiga kaubaveosõidukit. Tingimus on, et lisakaal tuleneb alternatiivkütuse jõuseadmest
ja selle võrra saab vedada vähem kaupa. Sellise sõidukiga ei saa piiriüleselt liigelda. Eestis
kerkis erandi vajadus esmalt esile alarmsõidukite puhul ning sellega seoses konsulteeriti
EKga. Hiljem tõid vajaduse esile ka kaubavedajate katusorganisatsioonid ja komisjoniga peeti
täiendavaid konsultatsioone. Eelmisel aastal jõustus uus juhilubade direktiiv, mis ajakohastab
muu hulgas alternatiivkütusel töötavate sõidukite juhtimisõiguse norme. Nimetatud direktiivi
peab üle võtma järgmise aasta 26. novembriks. See võimaldab erandit rakendada piiranguteta,
s.t elektrisõidukiga saab liigelda piiriüleselt ning politsei ei pea kontrollima, kas raskema
akupanga tõttu veetakse selle võrra vähem kaupa. Täna on ettevalmistamisel uus
liiklusseaduse muudatus, et direktiiv üle võtta.
Urmas Kruuse küsis, kas direktiivi ülevõtmisega lahenevad elektrikaubikute kasutamisega
seotud kitsaskohad.
Ain Tatter kinnitas, et probleemid lahenevad, sest kõik liikmesriigid peavad direktiivist
tulenevaid nõudeid tunnustama. Ta lisas, et direktiiv võetakse üle mitmes etapis. Kuna
kõnealune säte on kõige kiireloomulisem, saavad liikmesriigid seda rakendada kiiremini.
Urmas Kruuse küsis, kas see tähendab, et massipiirangu tõttu ei pea enam vähem kaupa
vedama.
Ain Tatter vastas, et sel juhul seda piirangut enam ei ole.
Urmas Kruuse märkis, et seega on 2027. aasta 26. novembrist olukord lahenenud. Kuni selle
kuupäevani säilib risk saada politseikontrolli korral ülekaalu eest trahvi, kuid alates järgmise
aasta 26. novembrist mitte.
Ain Tatter nõustus eelkõnelejaga. Direktiiv võimaldab liikmesriikidel vastavat artiklit
kohaldada alates 2027. aasta 26. novembrist.
Andrus Seeme küsis, kas vastav säte jõustatakse seaduses juba varem või on direktiiv
otsekohalduv.
5
Ain Tatter vastas, et direktiiv tuleb üle võtta ning alternatiivkütusel töötavate sõidukite
juhtimisõigust puudutav säte soovitakse lisada juba Riigikogu menetluses olevale
liiklusseaduse muutmise seaduse eelnõule, et seda saaks jõustada kiiremini.
Urmas Kruuse tänas külalisi liiklusväliste teabevahendite paigaldamisest ja elektrikaubikute
juhtimisõigusest ülevaate andmise ja küsimustele vastamise eest.
2. Info ja muud küsimused
Päevakorrapunkti ei arutatud.
(allkirjastatud digitaalselt)
Urmas Kruuse
juhataja
(allkirjastatud digitaalselt)
Jaanika Lokk
protokollija
Riigikogu maaelukomisjoni
istungi protokoll nr 168
Tallinn, Toompea Teisipäev, 29. september 2026
Algus 14.00, lõpp 14.52
Juhataja: Urmas Kruuse (esimees)
Protokollija: Jaanika Lokk (konsultant)
Võtsid osa:
Komisjoni liikmed: Anti Allas, Andrus Seeme
Komisjoni ametnikud: Marin Daniel (nõunik-sekretariaadijuhataja), Merle Kruusimägi
(nõunik)
Puudusid: Siim Pohlak, Maido Ruusmann ja Kalev Stoicescu
Kutsutud: Kliimaministeeriumi teede- ja raudteeosakonna juhataja Ain Tatter,
Transpordiameti teehoiuteenistuse direktor Janno Sammul ja järelevalve osakonna juhataja
Siim Jaksi (1. päevakorrapunkt)
Päevakord:
1. Ülevaade liiklusväliste teabevahendite paigaldamise korrast ja elektrikaubikute
juhtimisõigusest
2. Info ja muud küsimused
1. Ülevaade liiklusväliste teabevahendite paigaldamise korrast ja elektrikaubikute
juhtimisõigusest
Urmas Kruuse juhatas sisse päevakorrapunkti arutelu. Ta märkis, et sel suvel tõusis
päevakorda liiklusväliste teabevahendite ehk teeäärsete müügisiltide teema. Komisjon soovib
saada ülevaadet liiklusväliste teabevahendite paigaldamise olukorrast ja kitsaskohtadest ning
elektrikaubikute kasutamisega seonduvast. Ta andis sõna ministeeriumi esindajale.
Ain Tatter andis ülevaate liiklusväliste teabevahendite paigaldamisega seonduvast
Kliimaministeeriumi vaatest. Ta märkis, et seaduse kohaselt on Transpordiameti ülesanne
korraldada teehoidu ja liiklust ning tagada liiklusohutus. Liiklusvälise teabevahendi
paigaldamine oli esialgu reguleeritud teeseaduses, kuid selle kehtetuks tunnistamisel viidi
liiklusväliseid teabevahendeid puudutavad sätted üle liiklusseadusesse ja osaliselt ka
ehitusseadustikku. Liiklusseaduse kohaselt võib liiklusvälise teabevahendi omavolilise
paigaldamise eest karistada füüsilist isikut kuni 50 trahviühiku ja juriidilist isikut kuni 3200
euro suuruse rahatrahviga. Ehitusseadustiku kohaselt võib nõuetele mittevastava tegevuse eest
ehitise kaitsevööndis, kui sellega kaasneb oht inimese elule, tervisele, varale või keskkonnale,
karistada füüsilist isikut kuni 300 trahviühiku ja juriidilist isikut kuni 100 000 euro suuruse
2
rahatrahviga. Ministeeriumile teadaolevalt ei ole kedagi nimetatud sätete alusel karistatud.
Liiklusseaduse muudatuste ettevalmistamisel on võrreldud lähiriikide praktikat. Ka seal
kasutatakse põllumajandustoodangu müügikohtade nähtavamaks muutmiseks eelkõige
ametlikke liiklusmärke ja viidasüsteeme. Ükski lähiriik ei ole seda küsimust lahendanud
reklaamierandite kehtestamisega. Ministeerium on koos Transpordiametiga arutanud
võimalusi, kuidas liiklusväliste teabevahendite kasutamist veelgi lihtsustada ning on leidnud,
et selleks ei ole vaja muuta seadust. Esmalt tuleks keskenduda liiklusväliste teabevahendite
menetluse lihtsustamisele. Ta märkis, et Transpordiameti esindajad annavad täpsema ülevaate
süsteemi senisest toimimisest, probleemidest ja võimalikest lahendustest. Ministeerium on
seisukohal, et täna on leitud tasakaal liiklusohutuse ning tootja huvi vahel. Põhimaanteedele
on Euroopa Liidu (EL) õigusest tulenevalt kõrged ohutusnõuded, kuid kõrvalteedel oleks
võimalik ilmselt liiklusväliste teabevahendite paigaldamisega seonduvat mõnevõrra
lihtsustada. Ta nõustus, et liiklusväliste teabevahendite paigaldamisega seonduv võib olla
väikeettevõtjatele koormav.
Janno Sammul andis ülevaate liiklusväliste teabevahendite paigaldamisel tekkinud
küsimustest, hetkeolukorrast ning võimalikest leevendusettepanekutest. Ta märkis, et eristada
tuleb kahte tegevust: müügikoha pidamist ja müügikohale suunavate teabevahendite
kasutamist. Transpordiameti eesmärk ei ole karistada, vaid suunata inimesi seaduskuulekale
käitumisele. Amet on huvitatud bürokraatia vähendamisest. Peamine eesmärk on tagada
liiklusohutus ning hoida korras teekaitsevööndid. Amet on seaduse alusel kehtestanud
liiklusväliste teabevahendite paigaldamise nõuded. Ta lisas, et viimase kolme aasta jooksul on
liiklusväliste teabevahendite kasutamisega seonduvalt tehtud 13 ettekirjutust. Käesoleval
aastal ei ole tehtud ühtegi ettekirjutust ning rahatrahve ei ole määratud ühelgi aastal. Ameti
järelevalveosakond jälgib ja hindab teede ohutust. Kui tee ääres märgatakse nõuetele
mittevastavat müügisilti, viiakse see müügikohta, kus selgitatakse sildi omanikule, milliseid
nõudeid tuleb sildi kasutamisel täita. Eristada tuleb kahte menetlust: müügikoha pidamise loa
taotlemist ja liiklusvälise teabevahendi paigaldamise loa taotlemist. Müüjatel, kes müüvad
oma toodangut igal aastal samas kohas, on vastavad load üldjuhul olemas. Taotlused on
lahendatavad e-posti teel u nädala jooksul. Ta nõustus, et menetlust on võimalik lihtsustada.
Ettevõtjad võivad kasutusele võtta maaettevõtlust tähistavad märgid, mida saab paigaldada nii
ajutiselt kui ka püsivalt.
Andrus Seeme küsis, millal võiksid kavandatud lihtsustused rakenduda.
Janno Sammul vastas, et teekaitsevööndis asuva müügikoha jaoks tuleb taotleda luba. Seda
taotlust oleks võimalik menetleda koos teabevahendi paigaldamise loa taotlusega.
Transpordiamet määrab ohutud kaugused ja sobivad alad, kuid ettevõtja valiks ise lubatud alal
teabevahendi asukoha. Nii saaks ettevõtja ühe menetlusega kaks luba. See oleks esimene
samm, mida saaks rakendada suhteliselt kiiresti. Rahandusministeeriumis on praegu
väljatöötamisel taotluste elektroonilise menetlemise süsteem, mis kiirendaks menetlust veelgi.
Ta avaldas arvamust, et kaks-ühes taotlussüsteem võiks käivituda järgmisel aastal.
Andrus Seeme pakkus välja, et Transpordiamet võiks tähistada tee ääres kohad, mida
väiketootjad juba kasutavad oma toodangu müügiks. Nii saaksid ettevõtjad tegutseda ilma
loataotlusi esitamata.
Janno Sammul vastas, et müügikoha kasutus sõltub eelkõige ettevõtte käekäigust. Amet on
seisukohal, et asjakohatuid viitasid ei ole otstarbekas paigaldada. Püsimüüjate jaoks on loa
taotlemise menetlus lihtne ning sellega ei kaasne suurt bürokraatiat.
Ain Tatter küsis, kui palju maksab maaettevõtlust tähistav märk ja kuidas on võimalik seda
tellida.
Janno Sammul vastas, et hind sõltub märgi suurusest ja materjalist. Tegemist on u
100-eurose väljaminekuga, kuid selle kasutusiga olenevalt materjalist on u 20 aastat.
Urmas Kruuse tervitas taotluste ühildamise lahendust. Ettevõtjad on märkinud, et pärast
taotluse esitamist saavad nad esmalt automaatvastuse, mille kohaselt vastatakse neile 30
3
päeva jooksul. Tegelikult saadakse vastus 14–15 päeva pärast. Kõneleja hinnangul on taotluse
menetlusaeg liiga pikk. Ta nõustus, et üldjuhul teavad ettevõtjad, millal nende saak valmib,
mistõttu nad saavad taotluse esitada varakult. Väikeettevõttel võib aga tekkida ad hoc olukord
ehk ootamatu vajadus oma tooteid kiiresti müüa (nt kui mõni leping viimasel minutil üles
öeldakse). Mõne toodangu realiseerimisaeg võib olla väga lühike. Ta märkis, et põhimaanteid
(kiirteid) ja kõrvalteid saab käsitleda erinevalt. Kõneleja hinnangul ei tekita tee ääres olevad
märgid üldjuhul liiklusohtlikku olukorda. Ta küsis, millised peavad olema maaettevõtlust
tähistava märgi mõõtmed.
Janno Sammul vastas, et märk on 600 mm lai ja 900 mm kõrge ning seda saab paigaldada
ajutiselt. Transpordiamet vastutab liiklusruumi ohutuse eest. Üldjuhul ei tohi liiklusruumis
olla ühtegi nõuetele mittevastavat liiklusmärki.
Urmas Kruuse märkis, et väike märk/silt ei pruugi paista silma, kui see asub teeservast liiga
kaugel. Ta küsis, kui kaugele teeservast tuleb märk/silt paigaldada.
Janno Sammul vastas, et maaettevõtlust tähistav liiklusmärk võib liiklusmärgi standardi järgi
asuda teeservast 0,5–5 meetri kaugusel. Tavalised reklaamsildid, mis ei ole
liikluskorraldusvahendid, peavad asuma teeservast 12 meetri kaugusel.
Urmas Kruuse märkis, et ettevõtja käsitleb omatehtud silti eelkõige reklaamina, mistõttu
tuleks see paigaldada teeservast kaugemale.
Janno Sammul vastas, et reklaamsilt peab liiklusseaduse järgi asuma teeservast 12 meetri
kaugusel.
Andrus Seeme küsis, kas tee äärde signaalposti külge paigaldatud maasikate müügisildid on
sel juhul ebaseaduslikud.
Janno Sammul vastas jaatavalt.
Urmas Kruuse küsis, miks käsitletakse ettevõtja valmistatud silti teisiti kui ametlikku
maaettevõtlust tähistavat märki.
Janno Sammul vastas, et ametlike liiklusmärkide paigaldamisel on amet veendunud nende
ohutuses. Reklaame ei lubata paigaldada teele lähemale kui 12 meetrit. Üks võimalus on
kehtestada erandid. Ameti kohustus on tagada liiklusruumi ohutus.
Ain Tatter lisas, et teeäärsele signaalpostile võivad soovida silti paigaldada ka teised, mitte
ainult põllumajandustootjad.Sel juhul tuleb otsustada, kellele teha erand ja kellele mitte.
Urmas Kruuse märkis, ethooajalist talutoodangut võiks käsitleda erandina. Küsimus on
pigem ajutises ja kiires müügis (ad hoc olukord) ning nn autolavkad selle erisuse alla ei
läheks. Ta küsis, kas sildile saaks kehtestada kindlad standardnõuded.
Janno Sammul vastas, et Transpordiamet ei müü liiklusmärke, vaid sellega tegelevad
eraettevõtjad. Märgid on standardiseeritud. Ta juhtis tähelepanu, et küsimus ei ole üksnes
sildis, vaid ka müügikohas, s.t tee ääres toimuvas tegevuses. Eelkõige tuleb veenduda selle
ohutuses. Ka ad hoc olukorraks tuleb ette valmistuda. Ta lisas, et suviseks müügiperioodiks
võib luba taotleda juba veebruaris. Kindlasti ei poolda amet lahendust, mille puhul ametit
üksnes teavitatakse sildi paigaldamisest.
Urmas Kruuse märkis, et tavaliselt ei müüda oma toodangut kiirteede ääres.
Janno Sammul vastas, et on olnud juhtumeid, kus nt lapsed müüvad maasikaid tiheda
liiklusega tee ääres. Müügikoht tuleks enne müügivajaduse tekkimist koos ametiga üle
vaadata.
Anti Allas uuris, kasmõne müügikoha või -tegevusega on olnud probleeme.
Siim Jaksi vastas, et neile teadaolevalt ei ole müügikoha või -tegevusega seotud
liiklusõnnetusi juhtunud. Küll aga on kirjeldatud olukordi, kus inimesed jooksevad üle tiheda
liiklusega tee. Ameti eesmärk on selliseid olukordi ennetada.
4
Janno Sammul lisas, et ametile teadaolevalt ei ole selliseid liiklusõnnetusi juhtunud. Samas
ei saa välistada, et on esinenud kindlustusjuhtumeid, nt äkilisest pidurdamisest tingitud
otsasõite. Küll on amet tuvastanud olukordi, kus mitteametlikult paigaldatud teabevahendid
varjavad nähtavust ristmikel.
Urmas Kruuse palus komisjoni teavitada, milliseid lahendusi kavatseb amet rakendada. Ta
oli seisukohal, et maaettevõtlust tähistava märgi kasutamist tuleks rohkem tutvustada. Ta
nõustus, et standardmärgi kasutamisel võib tootja eripära mõnevõrra kaduda. Tänavapildis on
palju erinevaid märke, mistõttu ei ole põhjendatud väide, et väike müügisilt võib liiklejat
ülemäära eksitada. Aktsepteerida ei saa aga sildi kinnitamist teeäärse posti külge viisil, mis
varjab helkurriba.
Andrus Seeme nõustus, et standardmärgi kasutamine ei ole tootjate seas levinud. Ta küsis,
kes võib märki paigaldada.
Janno Sammul vastas, et ajutise liiklusmärgi tellimisel määrab amet kindlaks ala, kuhu
ettevõtja võib märgi paigaldada. Tegemist on tavapärase ajutise liikluskorraldusega. Ta lubas
maaelukomisjoni teavitada kavandatavatest tegevustest. Plaan on koostada väiketootjatele
vastav juhend. Maaettevõtlust tähistav märk on üks võimalik lahendus.
Urmas Kruuse andis ministeeriumi esindajale sõna, et tutvustada elektrikaubikute
kasutamisega seotud küsimusi. Ettevõtjad on juhtinud tähelepanu, et raskete akude tõttu saab
elektrikaubikusse laadida vähem kaupa, kuna sõiduk peab vastama kehtestatud
täismassinõuetele.
Ain Tatter selgitas, et elektrikaubikutega seonduvat reguleerib liiklusseadus, millega on üle
võetud juhilubade direktiiv, mille kohaselt annab B-kategooria juhtimisõigus õiguse juhtida
kuni 3500-kilogrammise täismassiga sõidukeid. Direktiiv võimaldab liikmesriigil pärast
Euroopa Komisjoniga (EK) konsulteerimist lubada B-kategooria juhtimisõigust omaval isikul
juhtida üksnes oma territooriumil alternatiivkütusel töötavat kuni 4250-kilogrammise
täismassiga kaubaveosõidukit. Tingimus on, et lisakaal tuleneb alternatiivkütuse jõuseadmest
ja selle võrra saab vedada vähem kaupa. Sellise sõidukiga ei saa piiriüleselt liigelda. Eestis
kerkis erandi vajadus esmalt esile alarmsõidukite puhul ning sellega seoses konsulteeriti
EKga. Hiljem tõid vajaduse esile ka kaubavedajate katusorganisatsioonid ja komisjoniga peeti
täiendavaid konsultatsioone. Eelmisel aastal jõustus uus juhilubade direktiiv, mis ajakohastab
muu hulgas alternatiivkütusel töötavate sõidukite juhtimisõiguse norme. Nimetatud direktiivi
peab üle võtma järgmise aasta 26. novembriks. See võimaldab erandit rakendada piiranguteta,
s.t elektrisõidukiga saab liigelda piiriüleselt ning politsei ei pea kontrollima, kas raskema
akupanga tõttu veetakse selle võrra vähem kaupa. Täna on ettevalmistamisel uus
liiklusseaduse muudatus, et direktiiv üle võtta.
Urmas Kruuse küsis, kas direktiivi ülevõtmisega lahenevad elektrikaubikute kasutamisega
seotud kitsaskohad.
Ain Tatter kinnitas, et probleemid lahenevad, sest kõik liikmesriigid peavad direktiivist
tulenevaid nõudeid tunnustama. Ta lisas, et direktiiv võetakse üle mitmes etapis. Kuna
kõnealune säte on kõige kiireloomulisem, saavad liikmesriigid seda rakendada kiiremini.
Urmas Kruuse küsis, kas see tähendab, et massipiirangu tõttu ei pea enam vähem kaupa
vedama.
Ain Tatter vastas, et sel juhul seda piirangut enam ei ole.
Urmas Kruuse märkis, et seega on 2027. aasta 26. novembrist olukord lahenenud. Kuni selle
kuupäevani säilib risk saada politseikontrolli korral ülekaalu eest trahvi, kuid alates järgmise
aasta 26. novembrist mitte.
Ain Tatter nõustus eelkõnelejaga. Direktiiv võimaldab liikmesriikidel vastavat artiklit
kohaldada alates 2027. aasta 26. novembrist.
Andrus Seeme küsis, kas vastav säte jõustatakse seaduses juba varem või on direktiiv
otsekohalduv.
5
Ain Tatter vastas, et direktiiv tuleb üle võtta ning alternatiivkütusel töötavate sõidukite
juhtimisõigust puudutav säte soovitakse lisada juba Riigikogu menetluses olevale
liiklusseaduse muutmise seaduse eelnõule, et seda saaks jõustada kiiremini.
Urmas Kruuse tänas külalisi liiklusväliste teabevahendite paigaldamisest ja elektrikaubikute
juhtimisõigusest ülevaate andmise ja küsimustele vastamise eest.
2. Info ja muud küsimused
Päevakorrapunkti ei arutatud.
(allkirjastatud digitaalselt)
Urmas Kruuse
juhataja
(allkirjastatud digitaalselt)
Jaanika Lokk
protokollija