Riigikogu maaelukomisjoni

istungi protokoll nr 168

Tallinn, Toompea Teisipäev, 29. september 2026

Algus 14.00, lõpp 14.52

Juhataja: Urmas Kruuse (esimees)

Protokollija: Jaanika Lokk (konsultant)

Võtsid osa:

Komisjoni liikmed: Anti Allas, Andrus Seeme

Komisjoni ametnikud: Marin Daniel (nõunik-sekretariaadijuhataja), Merle Kruusimägi

(nõunik)

Puudusid: Siim Pohlak, Maido Ruusmann ja Kalev Stoicescu

Kutsutud: Kliimaministeeriumi teede- ja raudteeosakonna juhataja Ain Tatter,

Transpordiameti teehoiuteenistuse direktor Janno Sammul ja järelevalve osakonna juhataja

Siim Jaksi (1. päevakorrapunkt)

Päevakord:

1. Ülevaade liiklusväliste teabevahendite paigaldamise korrast ja elektrikaubikute

juhtimisõigusest

2. Info ja muud küsimused

1. Ülevaade liiklusväliste teabevahendite paigaldamise korrast ja elektrikaubikute

juhtimisõigusest

Urmas Kruuse juhatas sisse päevakorrapunkti arutelu. Ta märkis, et sel suvel tõusis

päevakorda liiklusväliste teabevahendite ehk teeäärsete müügisiltide teema. Komisjon soovib

saada ülevaadet liiklusväliste teabevahendite paigaldamise olukorrast ja kitsaskohtadest ning

elektrikaubikute kasutamisega seonduvast. Ta andis sõna ministeeriumi esindajale.

Ain Tatter andis ülevaate liiklusväliste teabevahendite paigaldamisega seonduvast

Kliimaministeeriumi vaatest. Ta märkis, et seaduse kohaselt on Transpordiameti ülesanne

korraldada teehoidu ja liiklust ning tagada liiklusohutus. Liiklusvälise teabevahendi

paigaldamine oli esialgu reguleeritud teeseaduses, kuid selle kehtetuks tunnistamisel viidi

liiklusväliseid teabevahendeid puudutavad sätted üle liiklusseadusesse ja osaliselt ka

ehitusseadustikku. Liiklusseaduse kohaselt võib liiklusvälise teabevahendi omavolilise

paigaldamise eest karistada füüsilist isikut kuni 50 trahviühiku ja juriidilist isikut kuni 3200

euro suuruse rahatrahviga. Ehitusseadustiku kohaselt võib nõuetele mittevastava tegevuse eest

ehitise kaitsevööndis, kui sellega kaasneb oht inimese elule, tervisele, varale või keskkonnale,

karistada füüsilist isikut kuni 300 trahviühiku ja juriidilist isikut kuni 100 000 euro suuruse

2

rahatrahviga. Ministeeriumile teadaolevalt ei ole kedagi nimetatud sätete alusel karistatud.

Liiklusseaduse muudatuste ettevalmistamisel on võrreldud lähiriikide praktikat. Ka seal

kasutatakse põllumajandustoodangu müügikohtade nähtavamaks muutmiseks eelkõige

ametlikke liiklusmärke ja viidasüsteeme. Ükski lähiriik ei ole seda küsimust lahendanud

reklaamierandite kehtestamisega. Ministeerium on koos Transpordiametiga arutanud

võimalusi, kuidas liiklusväliste teabevahendite kasutamist veelgi lihtsustada ning on leidnud,

et selleks ei ole vaja muuta seadust. Esmalt tuleks keskenduda liiklusväliste teabevahendite

menetluse lihtsustamisele. Ta märkis, et Transpordiameti esindajad annavad täpsema ülevaate

süsteemi senisest toimimisest, probleemidest ja võimalikest lahendustest. Ministeerium on

seisukohal, et täna on leitud tasakaal liiklusohutuse ning tootja huvi vahel. Põhimaanteedele

on Euroopa Liidu (EL) õigusest tulenevalt kõrged ohutusnõuded, kuid kõrvalteedel oleks

võimalik ilmselt liiklusväliste teabevahendite paigaldamisega seonduvat mõnevõrra

lihtsustada. Ta nõustus, et liiklusväliste teabevahendite paigaldamisega seonduv võib olla

väikeettevõtjatele koormav.

Janno Sammul andis ülevaate liiklusväliste teabevahendite paigaldamisel tekkinud

küsimustest, hetkeolukorrast ning võimalikest leevendusettepanekutest. Ta märkis, et eristada

tuleb kahte tegevust: müügikoha pidamist ja müügikohale suunavate teabevahendite

kasutamist. Transpordiameti eesmärk ei ole karistada, vaid suunata inimesi seaduskuulekale

käitumisele. Amet on huvitatud bürokraatia vähendamisest. Peamine eesmärk on tagada

liiklusohutus ning hoida korras teekaitsevööndid. Amet on seaduse alusel kehtestanud

liiklusväliste teabevahendite paigaldamise nõuded. Ta lisas, et viimase kolme aasta jooksul on

liiklusväliste teabevahendite kasutamisega seonduvalt tehtud 13 ettekirjutust. Käesoleval

aastal ei ole tehtud ühtegi ettekirjutust ning rahatrahve ei ole määratud ühelgi aastal. Ameti

järelevalveosakond jälgib ja hindab teede ohutust. Kui tee ääres märgatakse nõuetele

mittevastavat müügisilti, viiakse see müügikohta, kus selgitatakse sildi omanikule, milliseid

nõudeid tuleb sildi kasutamisel täita. Eristada tuleb kahte menetlust: müügikoha pidamise loa

taotlemist ja liiklusvälise teabevahendi paigaldamise loa taotlemist. Müüjatel, kes müüvad

oma toodangut igal aastal samas kohas, on vastavad load üldjuhul olemas. Taotlused on

lahendatavad e-posti teel u nädala jooksul. Ta nõustus, et menetlust on võimalik lihtsustada.

Ettevõtjad võivad kasutusele võtta maaettevõtlust tähistavad märgid, mida saab paigaldada nii

ajutiselt kui ka püsivalt.

Andrus Seeme küsis, millal võiksid kavandatud lihtsustused rakenduda.

Janno Sammul vastas, et teekaitsevööndis asuva müügikoha jaoks tuleb taotleda luba. Seda

taotlust oleks võimalik menetleda koos teabevahendi paigaldamise loa taotlusega.

Transpordiamet määrab ohutud kaugused ja sobivad alad, kuid ettevõtja valiks ise lubatud alal

teabevahendi asukoha. Nii saaks ettevõtja ühe menetlusega kaks luba. See oleks esimene

samm, mida saaks rakendada suhteliselt kiiresti. Rahandusministeeriumis on praegu

väljatöötamisel taotluste elektroonilise menetlemise süsteem, mis kiirendaks menetlust veelgi.

Ta avaldas arvamust, et kaks-ühes taotlussüsteem võiks käivituda järgmisel aastal.

Andrus Seeme pakkus välja, et Transpordiamet võiks tähistada tee ääres kohad, mida

väiketootjad juba kasutavad oma toodangu müügiks. Nii saaksid ettevõtjad tegutseda ilma

loataotlusi esitamata.

Janno Sammul vastas, et müügikoha kasutus sõltub eelkõige ettevõtte käekäigust. Amet on

seisukohal, et asjakohatuid viitasid ei ole otstarbekas paigaldada. Püsimüüjate jaoks on loa

taotlemise menetlus lihtne ning sellega ei kaasne suurt bürokraatiat.

Ain Tatter küsis, kui palju maksab maaettevõtlust tähistav märk ja kuidas on võimalik seda

tellida.

Janno Sammul vastas, et hind sõltub märgi suurusest ja materjalist. Tegemist on u

100-eurose väljaminekuga, kuid selle kasutusiga olenevalt materjalist on u 20 aastat.

Urmas Kruuse tervitas taotluste ühildamise lahendust. Ettevõtjad on märkinud, et pärast

taotluse esitamist saavad nad esmalt automaatvastuse, mille kohaselt vastatakse neile 30

3

päeva jooksul. Tegelikult saadakse vastus 14–15 päeva pärast. Kõneleja hinnangul on taotluse

menetlusaeg liiga pikk. Ta nõustus, et üldjuhul teavad ettevõtjad, millal nende saak valmib,

mistõttu nad saavad taotluse esitada varakult. Väikeettevõttel võib aga tekkida ad hoc olukord

ehk ootamatu vajadus oma tooteid kiiresti müüa (nt kui mõni leping viimasel minutil üles

öeldakse). Mõne toodangu realiseerimisaeg võib olla väga lühike. Ta märkis, et põhimaanteid

(kiirteid) ja kõrvalteid saab käsitleda erinevalt. Kõneleja hinnangul ei tekita tee ääres olevad

märgid üldjuhul liiklusohtlikku olukorda. Ta küsis, millised peavad olema maaettevõtlust

tähistava märgi mõõtmed.

Janno Sammul vastas, et märk on 600 mm lai ja 900 mm kõrge ning seda saab paigaldada

ajutiselt. Transpordiamet vastutab liiklusruumi ohutuse eest. Üldjuhul ei tohi liiklusruumis

olla ühtegi nõuetele mittevastavat liiklusmärki.

Urmas Kruuse märkis, et väike märk/silt ei pruugi paista silma, kui see asub teeservast liiga

kaugel. Ta küsis, kui kaugele teeservast tuleb märk/silt paigaldada.

Janno Sammul vastas, et maaettevõtlust tähistav liiklusmärk võib liiklusmärgi standardi järgi

asuda teeservast 0,5–5 meetri kaugusel. Tavalised reklaamsildid, mis ei ole

liikluskorraldusvahendid, peavad asuma teeservast 12 meetri kaugusel.

Urmas Kruuse märkis, et ettevõtja käsitleb omatehtud silti eelkõige reklaamina, mistõttu

tuleks see paigaldada teeservast kaugemale.

Janno Sammul vastas, et reklaamsilt peab liiklusseaduse järgi asuma teeservast 12 meetri

kaugusel.

Andrus Seeme küsis, kas tee äärde signaalposti külge paigaldatud maasikate müügisildid on

sel juhul ebaseaduslikud.

Janno Sammul vastas jaatavalt.

Urmas Kruuse küsis, miks käsitletakse ettevõtja valmistatud silti teisiti kui ametlikku

maaettevõtlust tähistavat märki.

Janno Sammul vastas, et ametlike liiklusmärkide paigaldamisel on amet veendunud nende

ohutuses. Reklaame ei lubata paigaldada teele lähemale kui 12 meetrit. Üks võimalus on

kehtestada erandid. Ameti kohustus on tagada liiklusruumi ohutus.

Ain Tatter lisas, et teeäärsele signaalpostile võivad soovida silti paigaldada ka teised, mitte

ainult põllumajandustootjad.Sel juhul tuleb otsustada, kellele teha erand ja kellele mitte.

Urmas Kruuse märkis, ethooajalist talutoodangut võiks käsitleda erandina. Küsimus on

pigem ajutises ja kiires müügis (ad hoc olukord) ning nn autolavkad selle erisuse alla ei

läheks. Ta küsis, kas sildile saaks kehtestada kindlad standardnõuded.

Janno Sammul vastas, et Transpordiamet ei müü liiklusmärke, vaid sellega tegelevad

eraettevõtjad. Märgid on standardiseeritud. Ta juhtis tähelepanu, et küsimus ei ole üksnes

sildis, vaid ka müügikohas, s.t tee ääres toimuvas tegevuses. Eelkõige tuleb veenduda selle

ohutuses. Ka ad hoc olukorraks tuleb ette valmistuda. Ta lisas, et suviseks müügiperioodiks

võib luba taotleda juba veebruaris. Kindlasti ei poolda amet lahendust, mille puhul ametit

üksnes teavitatakse sildi paigaldamisest.

Urmas Kruuse märkis, et tavaliselt ei müüda oma toodangut kiirteede ääres.

Janno Sammul vastas, et on olnud juhtumeid, kus nt lapsed müüvad maasikaid tiheda

liiklusega tee ääres. Müügikoht tuleks enne müügivajaduse tekkimist koos ametiga üle

vaadata.

Anti Allas uuris, kasmõne müügikoha või -tegevusega on olnud probleeme.

Siim Jaksi vastas, et neile teadaolevalt ei ole müügikoha või -tegevusega seotud

liiklusõnnetusi juhtunud. Küll aga on kirjeldatud olukordi, kus inimesed jooksevad üle tiheda

liiklusega tee. Ameti eesmärk on selliseid olukordi ennetada.

4

Janno Sammul lisas, et ametile teadaolevalt ei ole selliseid liiklusõnnetusi juhtunud. Samas

ei saa välistada, et on esinenud kindlustusjuhtumeid, nt äkilisest pidurdamisest tingitud

otsasõite. Küll on amet tuvastanud olukordi, kus mitteametlikult paigaldatud teabevahendid

varjavad nähtavust ristmikel.

Urmas Kruuse palus komisjoni teavitada, milliseid lahendusi kavatseb amet rakendada. Ta

oli seisukohal, et maaettevõtlust tähistava märgi kasutamist tuleks rohkem tutvustada. Ta

nõustus, et standardmärgi kasutamisel võib tootja eripära mõnevõrra kaduda. Tänavapildis on

palju erinevaid märke, mistõttu ei ole põhjendatud väide, et väike müügisilt võib liiklejat

ülemäära eksitada. Aktsepteerida ei saa aga sildi kinnitamist teeäärse posti külge viisil, mis

varjab helkurriba.

Andrus Seeme nõustus, et standardmärgi kasutamine ei ole tootjate seas levinud. Ta küsis,

kes võib märki paigaldada.

Janno Sammul vastas, et ajutise liiklusmärgi tellimisel määrab amet kindlaks ala, kuhu

ettevõtja võib märgi paigaldada. Tegemist on tavapärase ajutise liikluskorraldusega. Ta lubas

maaelukomisjoni teavitada kavandatavatest tegevustest. Plaan on koostada väiketootjatele

vastav juhend. Maaettevõtlust tähistav märk on üks võimalik lahendus.

Urmas Kruuse andis ministeeriumi esindajale sõna, et tutvustada elektrikaubikute

kasutamisega seotud küsimusi. Ettevõtjad on juhtinud tähelepanu, et raskete akude tõttu saab

elektrikaubikusse laadida vähem kaupa, kuna sõiduk peab vastama kehtestatud

täismassinõuetele.

Ain Tatter selgitas, et elektrikaubikutega seonduvat reguleerib liiklusseadus, millega on üle

võetud juhilubade direktiiv, mille kohaselt annab B-kategooria juhtimisõigus õiguse juhtida

kuni 3500-kilogrammise täismassiga sõidukeid. Direktiiv võimaldab liikmesriigil pärast

Euroopa Komisjoniga (EK) konsulteerimist lubada B-kategooria juhtimisõigust omaval isikul

juhtida üksnes oma territooriumil alternatiivkütusel töötavat kuni 4250-kilogrammise

täismassiga kaubaveosõidukit. Tingimus on, et lisakaal tuleneb alternatiivkütuse jõuseadmest

ja selle võrra saab vedada vähem kaupa. Sellise sõidukiga ei saa piiriüleselt liigelda. Eestis

kerkis erandi vajadus esmalt esile alarmsõidukite puhul ning sellega seoses konsulteeriti

EKga. Hiljem tõid vajaduse esile ka kaubavedajate katusorganisatsioonid ja komisjoniga peeti

täiendavaid konsultatsioone. Eelmisel aastal jõustus uus juhilubade direktiiv, mis ajakohastab

muu hulgas alternatiivkütusel töötavate sõidukite juhtimisõiguse norme. Nimetatud direktiivi

peab üle võtma järgmise aasta 26. novembriks. See võimaldab erandit rakendada piiranguteta,

s.t elektrisõidukiga saab liigelda piiriüleselt ning politsei ei pea kontrollima, kas raskema

akupanga tõttu veetakse selle võrra vähem kaupa. Täna on ettevalmistamisel uus

liiklusseaduse muudatus, et direktiiv üle võtta.

Urmas Kruuse küsis, kas direktiivi ülevõtmisega lahenevad elektrikaubikute kasutamisega

seotud kitsaskohad.

Ain Tatter kinnitas, et probleemid lahenevad, sest kõik liikmesriigid peavad direktiivist

tulenevaid nõudeid tunnustama. Ta lisas, et direktiiv võetakse üle mitmes etapis. Kuna

kõnealune säte on kõige kiireloomulisem, saavad liikmesriigid seda rakendada kiiremini.

Urmas Kruuse küsis, kas see tähendab, et massipiirangu tõttu ei pea enam vähem kaupa

vedama.

Ain Tatter vastas, et sel juhul seda piirangut enam ei ole.

Urmas Kruuse märkis, et seega on 2027. aasta 26. novembrist olukord lahenenud. Kuni selle

kuupäevani säilib risk saada politseikontrolli korral ülekaalu eest trahvi, kuid alates järgmise

aasta 26. novembrist mitte.

Ain Tatter nõustus eelkõnelejaga. Direktiiv võimaldab liikmesriikidel vastavat artiklit

kohaldada alates 2027. aasta 26. novembrist.

Andrus Seeme küsis, kas vastav säte jõustatakse seaduses juba varem või on direktiiv

otsekohalduv.

5

Ain Tatter vastas, et direktiiv tuleb üle võtta ning alternatiivkütusel töötavate sõidukite

juhtimisõigust puudutav säte soovitakse lisada juba Riigikogu menetluses olevale

liiklusseaduse muutmise seaduse eelnõule, et seda saaks jõustada kiiremini.

Urmas Kruuse tänas külalisi liiklusväliste teabevahendite paigaldamisest ja elektrikaubikute

juhtimisõigusest ülevaate andmise ja küsimustele vastamise eest.

2. Info ja muud küsimused

Päevakorrapunkti ei arutatud.

(allkirjastatud digitaalselt)

Urmas Kruuse

juhataja

(allkirjastatud digitaalselt)

Jaanika Lokk

protokollija

Riigikogu maaelukomisjoni

istungi protokoll nr 168

Tallinn, Toompea Teisipäev, 29. september 2026

Algus 14.00, lõpp 14.52

Juhataja: Urmas Kruuse (esimees)

Protokollija: Jaanika Lokk (konsultant)

Võtsid osa:

Komisjoni liikmed: Anti Allas, Andrus Seeme

Komisjoni ametnikud: Marin Daniel (nõunik-sekretariaadijuhataja), Merle Kruusimägi

(nõunik)

Puudusid: Siim Pohlak, Maido Ruusmann ja Kalev Stoicescu

Kutsutud: Kliimaministeeriumi teede- ja raudteeosakonna juhataja Ain Tatter,

Transpordiameti teehoiuteenistuse direktor Janno Sammul ja järelevalve osakonna juhataja

Siim Jaksi (1. päevakorrapunkt)

Päevakord:

1. Ülevaade liiklusväliste teabevahendite paigaldamise korrast ja elektrikaubikute

juhtimisõigusest

2. Info ja muud küsimused

1. Ülevaade liiklusväliste teabevahendite paigaldamise korrast ja elektrikaubikute

juhtimisõigusest

Urmas Kruuse juhatas sisse päevakorrapunkti arutelu. Ta märkis, et sel suvel tõusis

päevakorda liiklusväliste teabevahendite ehk teeäärsete müügisiltide teema. Komisjon soovib

saada ülevaadet liiklusväliste teabevahendite paigaldamise olukorrast ja kitsaskohtadest ning

elektrikaubikute kasutamisega seonduvast. Ta andis sõna ministeeriumi esindajale.

Ain Tatter andis ülevaate liiklusväliste teabevahendite paigaldamisega seonduvast

Kliimaministeeriumi vaatest. Ta märkis, et seaduse kohaselt on Transpordiameti ülesanne

korraldada teehoidu ja liiklust ning tagada liiklusohutus. Liiklusvälise teabevahendi

paigaldamine oli esialgu reguleeritud teeseaduses, kuid selle kehtetuks tunnistamisel viidi

liiklusväliseid teabevahendeid puudutavad sätted üle liiklusseadusesse ja osaliselt ka

ehitusseadustikku. Liiklusseaduse kohaselt võib liiklusvälise teabevahendi omavolilise

paigaldamise eest karistada füüsilist isikut kuni 50 trahviühiku ja juriidilist isikut kuni 3200

euro suuruse rahatrahviga. Ehitusseadustiku kohaselt võib nõuetele mittevastava tegevuse eest

ehitise kaitsevööndis, kui sellega kaasneb oht inimese elule, tervisele, varale või keskkonnale,

karistada füüsilist isikut kuni 300 trahviühiku ja juriidilist isikut kuni 100 000 euro suuruse

2

rahatrahviga. Ministeeriumile teadaolevalt ei ole kedagi nimetatud sätete alusel karistatud.

Liiklusseaduse muudatuste ettevalmistamisel on võrreldud lähiriikide praktikat. Ka seal

kasutatakse põllumajandustoodangu müügikohtade nähtavamaks muutmiseks eelkõige

ametlikke liiklusmärke ja viidasüsteeme. Ükski lähiriik ei ole seda küsimust lahendanud

reklaamierandite kehtestamisega. Ministeerium on koos Transpordiametiga arutanud

võimalusi, kuidas liiklusväliste teabevahendite kasutamist veelgi lihtsustada ning on leidnud,

et selleks ei ole vaja muuta seadust. Esmalt tuleks keskenduda liiklusväliste teabevahendite

menetluse lihtsustamisele. Ta märkis, et Transpordiameti esindajad annavad täpsema ülevaate

süsteemi senisest toimimisest, probleemidest ja võimalikest lahendustest. Ministeerium on

seisukohal, et täna on leitud tasakaal liiklusohutuse ning tootja huvi vahel. Põhimaanteedele

on Euroopa Liidu (EL) õigusest tulenevalt kõrged ohutusnõuded, kuid kõrvalteedel oleks

võimalik ilmselt liiklusväliste teabevahendite paigaldamisega seonduvat mõnevõrra

lihtsustada. Ta nõustus, et liiklusväliste teabevahendite paigaldamisega seonduv võib olla

väikeettevõtjatele koormav.

Janno Sammul andis ülevaate liiklusväliste teabevahendite paigaldamisel tekkinud

küsimustest, hetkeolukorrast ning võimalikest leevendusettepanekutest. Ta märkis, et eristada

tuleb kahte tegevust: müügikoha pidamist ja müügikohale suunavate teabevahendite

kasutamist. Transpordiameti eesmärk ei ole karistada, vaid suunata inimesi seaduskuulekale

käitumisele. Amet on huvitatud bürokraatia vähendamisest. Peamine eesmärk on tagada

liiklusohutus ning hoida korras teekaitsevööndid. Amet on seaduse alusel kehtestanud

liiklusväliste teabevahendite paigaldamise nõuded. Ta lisas, et viimase kolme aasta jooksul on

liiklusväliste teabevahendite kasutamisega seonduvalt tehtud 13 ettekirjutust. Käesoleval

aastal ei ole tehtud ühtegi ettekirjutust ning rahatrahve ei ole määratud ühelgi aastal. Ameti

järelevalveosakond jälgib ja hindab teede ohutust. Kui tee ääres märgatakse nõuetele

mittevastavat müügisilti, viiakse see müügikohta, kus selgitatakse sildi omanikule, milliseid

nõudeid tuleb sildi kasutamisel täita. Eristada tuleb kahte menetlust: müügikoha pidamise loa

taotlemist ja liiklusvälise teabevahendi paigaldamise loa taotlemist. Müüjatel, kes müüvad

oma toodangut igal aastal samas kohas, on vastavad load üldjuhul olemas. Taotlused on

lahendatavad e-posti teel u nädala jooksul. Ta nõustus, et menetlust on võimalik lihtsustada.

Ettevõtjad võivad kasutusele võtta maaettevõtlust tähistavad märgid, mida saab paigaldada nii

ajutiselt kui ka püsivalt.

Andrus Seeme küsis, millal võiksid kavandatud lihtsustused rakenduda.

Janno Sammul vastas, et teekaitsevööndis asuva müügikoha jaoks tuleb taotleda luba. Seda

taotlust oleks võimalik menetleda koos teabevahendi paigaldamise loa taotlusega.

Transpordiamet määrab ohutud kaugused ja sobivad alad, kuid ettevõtja valiks ise lubatud alal

teabevahendi asukoha. Nii saaks ettevõtja ühe menetlusega kaks luba. See oleks esimene

samm, mida saaks rakendada suhteliselt kiiresti. Rahandusministeeriumis on praegu

väljatöötamisel taotluste elektroonilise menetlemise süsteem, mis kiirendaks menetlust veelgi.

Ta avaldas arvamust, et kaks-ühes taotlussüsteem võiks käivituda järgmisel aastal.

Andrus Seeme pakkus välja, et Transpordiamet võiks tähistada tee ääres kohad, mida

väiketootjad juba kasutavad oma toodangu müügiks. Nii saaksid ettevõtjad tegutseda ilma

loataotlusi esitamata.

Janno Sammul vastas, et müügikoha kasutus sõltub eelkõige ettevõtte käekäigust. Amet on

seisukohal, et asjakohatuid viitasid ei ole otstarbekas paigaldada. Püsimüüjate jaoks on loa

taotlemise menetlus lihtne ning sellega ei kaasne suurt bürokraatiat.

Ain Tatter küsis, kui palju maksab maaettevõtlust tähistav märk ja kuidas on võimalik seda

tellida.

Janno Sammul vastas, et hind sõltub märgi suurusest ja materjalist. Tegemist on u

100-eurose väljaminekuga, kuid selle kasutusiga olenevalt materjalist on u 20 aastat.

Urmas Kruuse tervitas taotluste ühildamise lahendust. Ettevõtjad on märkinud, et pärast

taotluse esitamist saavad nad esmalt automaatvastuse, mille kohaselt vastatakse neile 30

3

päeva jooksul. Tegelikult saadakse vastus 14–15 päeva pärast. Kõneleja hinnangul on taotluse

menetlusaeg liiga pikk. Ta nõustus, et üldjuhul teavad ettevõtjad, millal nende saak valmib,

mistõttu nad saavad taotluse esitada varakult. Väikeettevõttel võib aga tekkida ad hoc olukord

ehk ootamatu vajadus oma tooteid kiiresti müüa (nt kui mõni leping viimasel minutil üles

öeldakse). Mõne toodangu realiseerimisaeg võib olla väga lühike. Ta märkis, et põhimaanteid

(kiirteid) ja kõrvalteid saab käsitleda erinevalt. Kõneleja hinnangul ei tekita tee ääres olevad

märgid üldjuhul liiklusohtlikku olukorda. Ta küsis, millised peavad olema maaettevõtlust

tähistava märgi mõõtmed.

Janno Sammul vastas, et märk on 600 mm lai ja 900 mm kõrge ning seda saab paigaldada

ajutiselt. Transpordiamet vastutab liiklusruumi ohutuse eest. Üldjuhul ei tohi liiklusruumis

olla ühtegi nõuetele mittevastavat liiklusmärki.

Urmas Kruuse märkis, et väike märk/silt ei pruugi paista silma, kui see asub teeservast liiga

kaugel. Ta küsis, kui kaugele teeservast tuleb märk/silt paigaldada.

Janno Sammul vastas, et maaettevõtlust tähistav liiklusmärk võib liiklusmärgi standardi järgi

asuda teeservast 0,5–5 meetri kaugusel. Tavalised reklaamsildid, mis ei ole

liikluskorraldusvahendid, peavad asuma teeservast 12 meetri kaugusel.

Urmas Kruuse märkis, et ettevõtja käsitleb omatehtud silti eelkõige reklaamina, mistõttu

tuleks see paigaldada teeservast kaugemale.

Janno Sammul vastas, et reklaamsilt peab liiklusseaduse järgi asuma teeservast 12 meetri

kaugusel.

Andrus Seeme küsis, kas tee äärde signaalposti külge paigaldatud maasikate müügisildid on

sel juhul ebaseaduslikud.

Janno Sammul vastas jaatavalt.

Urmas Kruuse küsis, miks käsitletakse ettevõtja valmistatud silti teisiti kui ametlikku

maaettevõtlust tähistavat märki.

Janno Sammul vastas, et ametlike liiklusmärkide paigaldamisel on amet veendunud nende

ohutuses. Reklaame ei lubata paigaldada teele lähemale kui 12 meetrit. Üks võimalus on

kehtestada erandid. Ameti kohustus on tagada liiklusruumi ohutus.

Ain Tatter lisas, et teeäärsele signaalpostile võivad soovida silti paigaldada ka teised, mitte

ainult põllumajandustootjad.Sel juhul tuleb otsustada, kellele teha erand ja kellele mitte.

Urmas Kruuse märkis, ethooajalist talutoodangut võiks käsitleda erandina. Küsimus on

pigem ajutises ja kiires müügis (ad hoc olukord) ning nn autolavkad selle erisuse alla ei

läheks. Ta küsis, kas sildile saaks kehtestada kindlad standardnõuded.

Janno Sammul vastas, et Transpordiamet ei müü liiklusmärke, vaid sellega tegelevad

eraettevõtjad. Märgid on standardiseeritud. Ta juhtis tähelepanu, et küsimus ei ole üksnes

sildis, vaid ka müügikohas, s.t tee ääres toimuvas tegevuses. Eelkõige tuleb veenduda selle

ohutuses. Ka ad hoc olukorraks tuleb ette valmistuda. Ta lisas, et suviseks müügiperioodiks

võib luba taotleda juba veebruaris. Kindlasti ei poolda amet lahendust, mille puhul ametit

üksnes teavitatakse sildi paigaldamisest.

Urmas Kruuse märkis, et tavaliselt ei müüda oma toodangut kiirteede ääres.

Janno Sammul vastas, et on olnud juhtumeid, kus nt lapsed müüvad maasikaid tiheda

liiklusega tee ääres. Müügikoht tuleks enne müügivajaduse tekkimist koos ametiga üle

vaadata.

Anti Allas uuris, kasmõne müügikoha või -tegevusega on olnud probleeme.

Siim Jaksi vastas, et neile teadaolevalt ei ole müügikoha või -tegevusega seotud

liiklusõnnetusi juhtunud. Küll aga on kirjeldatud olukordi, kus inimesed jooksevad üle tiheda

liiklusega tee. Ameti eesmärk on selliseid olukordi ennetada.

4

Janno Sammul lisas, et ametile teadaolevalt ei ole selliseid liiklusõnnetusi juhtunud. Samas

ei saa välistada, et on esinenud kindlustusjuhtumeid, nt äkilisest pidurdamisest tingitud

otsasõite. Küll on amet tuvastanud olukordi, kus mitteametlikult paigaldatud teabevahendid

varjavad nähtavust ristmikel.

Urmas Kruuse palus komisjoni teavitada, milliseid lahendusi kavatseb amet rakendada. Ta

oli seisukohal, et maaettevõtlust tähistava märgi kasutamist tuleks rohkem tutvustada. Ta

nõustus, et standardmärgi kasutamisel võib tootja eripära mõnevõrra kaduda. Tänavapildis on

palju erinevaid märke, mistõttu ei ole põhjendatud väide, et väike müügisilt võib liiklejat

ülemäära eksitada. Aktsepteerida ei saa aga sildi kinnitamist teeäärse posti külge viisil, mis

varjab helkurriba.

Andrus Seeme nõustus, et standardmärgi kasutamine ei ole tootjate seas levinud. Ta küsis,

kes võib märki paigaldada.

Janno Sammul vastas, et ajutise liiklusmärgi tellimisel määrab amet kindlaks ala, kuhu

ettevõtja võib märgi paigaldada. Tegemist on tavapärase ajutise liikluskorraldusega. Ta lubas

maaelukomisjoni teavitada kavandatavatest tegevustest. Plaan on koostada väiketootjatele

vastav juhend. Maaettevõtlust tähistav märk on üks võimalik lahendus.

Urmas Kruuse andis ministeeriumi esindajale sõna, et tutvustada elektrikaubikute

kasutamisega seotud küsimusi. Ettevõtjad on juhtinud tähelepanu, et raskete akude tõttu saab

elektrikaubikusse laadida vähem kaupa, kuna sõiduk peab vastama kehtestatud

täismassinõuetele.

Ain Tatter selgitas, et elektrikaubikutega seonduvat reguleerib liiklusseadus, millega on üle

võetud juhilubade direktiiv, mille kohaselt annab B-kategooria juhtimisõigus õiguse juhtida

kuni 3500-kilogrammise täismassiga sõidukeid. Direktiiv võimaldab liikmesriigil pärast

Euroopa Komisjoniga (EK) konsulteerimist lubada B-kategooria juhtimisõigust omaval isikul

juhtida üksnes oma territooriumil alternatiivkütusel töötavat kuni 4250-kilogrammise

täismassiga kaubaveosõidukit. Tingimus on, et lisakaal tuleneb alternatiivkütuse jõuseadmest

ja selle võrra saab vedada vähem kaupa. Sellise sõidukiga ei saa piiriüleselt liigelda. Eestis

kerkis erandi vajadus esmalt esile alarmsõidukite puhul ning sellega seoses konsulteeriti

EKga. Hiljem tõid vajaduse esile ka kaubavedajate katusorganisatsioonid ja komisjoniga peeti

täiendavaid konsultatsioone. Eelmisel aastal jõustus uus juhilubade direktiiv, mis ajakohastab

muu hulgas alternatiivkütusel töötavate sõidukite juhtimisõiguse norme. Nimetatud direktiivi

peab üle võtma järgmise aasta 26. novembriks. See võimaldab erandit rakendada piiranguteta,

s.t elektrisõidukiga saab liigelda piiriüleselt ning politsei ei pea kontrollima, kas raskema

akupanga tõttu veetakse selle võrra vähem kaupa. Täna on ettevalmistamisel uus

liiklusseaduse muudatus, et direktiiv üle võtta.

Urmas Kruuse küsis, kas direktiivi ülevõtmisega lahenevad elektrikaubikute kasutamisega

seotud kitsaskohad.

Ain Tatter kinnitas, et probleemid lahenevad, sest kõik liikmesriigid peavad direktiivist

tulenevaid nõudeid tunnustama. Ta lisas, et direktiiv võetakse üle mitmes etapis. Kuna

kõnealune säte on kõige kiireloomulisem, saavad liikmesriigid seda rakendada kiiremini.

Urmas Kruuse küsis, kas see tähendab, et massipiirangu tõttu ei pea enam vähem kaupa

vedama.

Ain Tatter vastas, et sel juhul seda piirangut enam ei ole.

Urmas Kruuse märkis, et seega on 2027. aasta 26. novembrist olukord lahenenud. Kuni selle

kuupäevani säilib risk saada politseikontrolli korral ülekaalu eest trahvi, kuid alates järgmise

aasta 26. novembrist mitte.

Ain Tatter nõustus eelkõnelejaga. Direktiiv võimaldab liikmesriikidel vastavat artiklit

kohaldada alates 2027. aasta 26. novembrist.

Andrus Seeme küsis, kas vastav säte jõustatakse seaduses juba varem või on direktiiv

otsekohalduv.

5

Ain Tatter vastas, et direktiiv tuleb üle võtta ning alternatiivkütusel töötavate sõidukite

juhtimisõigust puudutav säte soovitakse lisada juba Riigikogu menetluses olevale

liiklusseaduse muutmise seaduse eelnõule, et seda saaks jõustada kiiremini.

Urmas Kruuse tänas külalisi liiklusväliste teabevahendite paigaldamisest ja elektrikaubikute

juhtimisõigusest ülevaate andmise ja küsimustele vastamise eest.

2. Info ja muud küsimused

Päevakorrapunkti ei arutatud.

(allkirjastatud digitaalselt)

Urmas Kruuse

juhataja

(allkirjastatud digitaalselt)

Jaanika Lokk

protokollija