| Dokumendiregister | Riigikogu |
| Viit | |
| Registreeritud | 30.09.2026 |
| Sünkroonitud | 11.10.2026 |
| Liik | Protokoll |
| Funktsioon | |
| Sari | |
| Toimik | Komisjoni istung teisipäev, 22.09.2026 kell 13.30 |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Adressaat | |
| Saabumis/saatmisviis | |
| Vastutaja | |
| Originaal | Ava uues aknas |
| Taotle dokumendi eemaldamist või parandamist |
Riigikogu riigikaitsekomisjoni
istungi protokoll nr 235
Tallinn, Toompea Teisipäev, 22. september 2026
Algus 13.30, lõpp 16.12
Juhataja: Peeter Tali (esimees)
Protokollija: Airi Ausmees (konsultant)
Võtsid osa:
Komisjoni liikmed: Vladimir Arhipov, Enn Eesmaa, Raimond Kaljulaid, Meelis Kiili, Leo
Kunnas, Alar Laneman, Mati Raidma, Priit Sibul, Andres Sutt, Toomas Uibo
Komisjoni ametnikud: Aivar Engel (nõunik-sekretariaadijuhataja), Külli Jõgeda (nõunik)
Puudus: Kristo Enn Vaga
Kutsutud: Kaitseministeeriumi kaitsepoliitika asekantsler Mariliis Gross ja rahvusvahelise
koostöö osakonna ametnik (1. päevakorrapunkt); kaitseminister Martin Herem,
Kaitseministeeriumi kaitsevõime asekantsler Kadri Peeters, Kaitseväe juhataja kindralleitnant
Andrus Merilo, Kaitseväe juhataja nõunik, Riigikontrolli peakontrolör Ines Metsalu-
Nurminen, Riigikontrolli kommunikatsioonijuht Priit Simson, Riigi Kaitseinvesteeringute
Keskuse peadirektor Elmar Vaher, kaitseministri nõunik Erko Siitan (2. päevakorrapunkt)
Päevakord:
1. Eesti-Soome kaitsekoostöö ülevaade Läänemere piirkonna taustal
2. Riigikontrolli kontrolliaruannete ja riigikaitsekomisjoni 13.11.2025. aasta raportis
väljatoodud Kaitseministeeriumi valitsemisala puuduste kõrvaldamise tegevuskava
1. Eesti-Soome kaitsekoostöö ülevaade Läänemere piirkonna taustal
Mariliis Gross andis ülevaate Eesti-Soome kaitsekoostööst Läänemere piirkonnas ning vastas
komisjoni liikmete küsimustele. Esitatud informatsioon on juurdepääsupiiranguga
asutusesiseseks kasutamiseks.
2. Riigikontrolli kontrolliaruannete ja riigikaitsekomisjoni 13.11.2025. aasta raportis
väljatoodud Kaitseministeeriumi valitsemisala puuduste kõrvaldamise tegevuskava
Peeter Tali tervitas külalisi ning andis sõna Riigikontrolli peakontrolörile.
Ines Metsalu-Nurminen tutvustas Riigikontrolli auditi „Riigi 2025. aasta raamatupidamise
aastaaruande õigsus ja tehingute seaduslikkus“ (lisa 1) ning tõi välja, et ei ole võimalik
kinnitada Kaitseministeeriumi valitsemisala 1,2 miljardi euro väärtuses varude arvestuse
õigsust, sest Kaitseväe varade haldamise andmestik sisaldab olulisi puudusi. Kontrollimisel
2
leiti korrastamata andmeid, sealhulgas null- ja negatiivsete väärtustega kirjeid ning juhtumeid,
kus varad ei olnud infosüsteemides korrektselt kajastatud. Lisaks üksuste ülemate teadmistele
peab varude arvestus olema usaldusväärselt digitaliseeritud ja ajakohane. Auditis juhiti
tähelepanu ka korduvatele puudustele hangete ja finantsjuhtimise dokumenteerimises, näiteks
lepingute muudatuste fikseerimata jätmisele, ebakorrektsetele ettemaksetele ning
dokumentide mittevastavusele lepingutingimustega. Riigikontrolli hinnangul suureneb
probleemide risk veelgi kaitsekulutuste kasvades. Auditis käsitleti mh Ukraina toetuseks
tehtud hangetega seotud lepinguid, mille puhul olid kõik osapooled teadlikud riskidest, kuid
lepingute järgi jäi nende riskide kandmise kohustus peamiselt Riigi Kaitseinvesteeringute
Keskusele (RKIK). I. Metsalu-Nurmineni hinnangul on kõige olulisem küsimus see, kuidas
Euroopa Komisjon hindab RKIK-i ja Kaitseministeeriumi tegevust, sest sellest sõltub, kas
tehtud kulutused loetakse abikõlblikuks või mitte. Peamine risk riigieelarvele tuleneb
võimalikest Euroopa Komisjoni edasistest otsustest nende kulude ja toetuste õiguspärasuse
hindamisel.
Peeter Tali andis sõna kaitseminister Martin Heremile ning palus selgitada, kuidas
kavatsetakse Riigikontrolli auditis tuvastatud probleemid lahendada, milline on konkreetne
tegevuskava ning mida on võimalik järgmise nelja kuni kuue kuu jooksul saavutada.
Martin Herem nõustus Riigikontrolli auditi järeldustega ning ütles, et tegevuskava
probleemide lahendamiseks on olemas. M. Heremi sõnul tuleb lähikuudel keskenduda mitte
ainult auditis välja toodud puuduste kõrvaldamisele, vaid laiemalt Eesti riigikaitse
valmisoleku suurendamisele. Vajadus on hinnata kaitsevõimet ajaperspektiivis, lähtudes
võimalikust Venemaa ohust, ning eemaldada bürokraatlikud ja regulatiivsed takistused, mis
aeglustavad olulisi kaitseprotsesse. Kaitseministeerium peab võtma aktiivsema rolli teiste
valdkondade, näiteks hariduse, tervishoiu, energeetika ja elanikkonnakaitse ettevalmistamisel
sõjalisteks kriisideks, pakkudes neile riskihinnanguid ja praktilisi juhiseid. Ühiskond peab
olema paremini informeeritud võimalikest ohtudest ja nende maandamise võimalustest, et
vähendada põhjendamatuid hirme ning suurendada valmisolekut. Olulisteks eesmärkideks
nimetas ta Läänemere ühenduste kindlustamist, õhukaitse tugevdamist, Balti kaitsevööndi
kiiremat arendamist ning kriitilise taristu kaitse parandamist. Vajalik on teha tihedamat
koostööd ettevõtjatega, et need mõistaksid oma võimalikku rolli kriisi- ja sõjaolukorras ning
oskaksid oma tegevust vastavalt planeerida. M. Herem tõi esile digitaliseerimise vajaduse,
sealhulgas kaitsevaldkonna infosüsteemide arendamise ja andmehalduse parandamise, mida
võivad praegu takistada liigsed riigisaladuse piirangud. Oluline on suurendada kogu
ühiskonna valmisolekut võimalikeks julgeolekuohtudeks ning muuta kaitsesüsteem
paindlikumaks ja tõhusamaks.
Kadri Peeters sõnas, et Kaitseministeerium on alates juuli lõpust tegelenud Riigikontrolli
märkuste ja kontrollaruande põhjaliku analüüsimisega ning koostanud tegevuskava puuduste
kõrvaldamiseks. Varasemast üldsõnalisemast lähenemisest on loobutud ning probleemid on
jagatud konkreetseteks tegevusteks. Käesolevaks aastaks on kokku lepitud üheksa
prioriteetset sammu, sealhulgas ladudes oleva vara ja varude ühtne käsitlemine
kaitseotstarbelise varana, seisukorrakoodide kontrollimine, ostutellimuste korrastamine ning
inventuuride läbiviimine. Inventuuride katseprojekt viiakse läbi Viru ja Alutaguse pataljonis,
mille esialgsed tulemused on olnud positiivsed. Samuti tegeletakse Kaitseväe ja RKIK-i
finantsjuhtimise korrastamisega, kuigi töö on osutunud keerulisemaks kui algselt eeldati.
Protsessi juhtimine antakse uuele kaitseministeeriumi kantslerile ning vastutusalad on jagatud
ministeeriumi, Kaitseväe ja RKIK-i juhtide vahel. Teemat on arutatud ka Vabariigi Valitsuses
ning tegevuskava rakendamine juba käib.
Meelis Kiili tunnustas M. Heremi valmisolekut teemasid sisuliselt arutada ning küsis tema
hinnangut senisele kaitsepoliitikale ning vajalikele poliitilistele muudatustele. M. Kiili sõnas,
et oluline on koostöö Kliimaministeeriumiga, sest praeguses energiajulgeoleku- ja
3
energiapoliitikas nähakse uut ohtu. Ta soovis ülevaadet meetmetest, mida on rakendatud
Kaitseväe haldussuutlikkuse parandamiseks olukorras, kus kaitsekulud ja töökoormus on
kiiresti kasvanud.
Martin Herem vastas, et Eesti kaitsepoliitika suurim puudus on olnud see, et riik ei planeeri
oma kaitsevõime arendamist piisavalt selgelt ajaperspektiivis, lähtudes võimalikest ohtudest
ja nende eeldatavast tekkimise ajast. Tema hinnangul takistavad valmisoleku parandamist nii
hirm sõjateemadest avalikult rääkida kui ka liigne salastatus, mille tõttu ei pruugi näiteks
energeetikasektor saada vajalikke ohuhinnanguid ja juhiseid. Kaitseministeeriumi ülesanne on
anda teistele valdkondadele aus riskikirjeldus ja võimalikud vastumeetmed, kuid nende
elluviimine jääb teiste ministeeriumide ja organisatsioonide vastutada. Ta väljendas
valmisolekut kõiki neid teemasid aktiivselt arutada ja edasi viia ning sõnas, et probleem ei
seisne niivõrd Kaitseväe tegevuses, kuivõrd selles, et senine poliitika ei ole olnud Eesti
julgeolekuvajaduste jaoks piisav.
Mati Raidma tõi välja võimaliku segaduse mõistete „vara” ja „varu” kasutamises ning küsis
nii ministrilt kui ka Riigikontrollilt, kas neid kasutatakse sünonüümidena või tähistavad need
erinevaid asju. Ta leidis, et terminoloogia peaks olema üheselt mõistetav, sest selgus aitaks
paremini aru saada nii auditi tähelepanekutest kui ka varade ja varude arvestusest ning
kasutamisest. Näitena tõi ta küsimuse, kas õppustel kasutatakse varu või vara ning kas nende
mõistete eristamine on kõigile osapooltele üheselt selge või kasutatakse neid praktikas
läbisegi.
Ines Metsalu-Nurminen selgitas, et mõisted „vara” ja „varu” ei ole sünonüümid, vaid neil on
raamatupidamises ja riigimajanduse arvestuses erinev tähendus. „Vara” on üldmõiste, mille
alla kuuluvad nii põhivarad, varud kui ka väheväärtuslikud varad. Põhivarad on suurema
väärtusega ja pikaajaliseks kasutamiseks mõeldud esemed, näiteks relvasüsteemid. Varud on
seevastu tavaliselt tarbitavad või ühekordselt kasutatavad esemed, näiteks laskemoon, mille
kõrge maksumus ei muuda selle olemust varuna. Lisaks on olemas väheväärtuslikud varad,
nagu näiteks väikese väärtusega tarbeesemed, mille üle ei peeta tavapärast
raamatupidamislikku arvestust. Auditis käsitletud 1,2 miljardi euro suurune summa puudutas
just varusid, mille hulka kuulub ka suur osa kallist laskemoonast, laskeseadmed ise on
põhivarad, mitte varud.
Raimond Kaljulaid tõi võrdluseks varude arvestuse erasektori suurte organisatsioonidega
ning leidis, et tegemist peaks olema hallatava suurusega süsteemiga. Ta küsis, kas
probleemide lahendamisel tuleks prioriteediks seada sellise süsteemi loomine, mis tagaks, et
kõik uued tehingud ja varade liikumised kajastatakse edaspidi korrektselt, ning alles seejärel
tegeleda minevikus tekkinud vigade parandamisega, või tuleks mõlemat teha paralleelselt?
Kas Kaitseministeeriumi tegevuskava on piisavalt konkreetne, ajastatud ja vastutajatega
seotud, et selle täitmist oleks võimalik regulaarselt jälgida ning hinnata? Avalikkuse jaoks on
oluline täielik ülevaade ja usaldus selle vastu, et kogu vara ja varud on korrektselt arvel ning
riigi raha kasutatakse läbipaistvalt.
Ines Metsalu-Nurminen vastas, et probleemide lahendamine koosneb kahest paralleelsest
ülesandest. Esmalt tuleb korrastada tänased tööprotsessid, et kõik uued ostud ja varade
liikumised jõuaksid edaspidi õigesti ning õigeaegselt infosüsteemidesse nii koguseliselt kui ka
väärtuseliselt. Selleks ei piisa üksnes tegevuskavast, vaid oluline on, et töötajad mõistaksid
oma rolle, saaksid vajalikku väljaõpet ning kasutaksid uusi infosüsteeme korrektselt. Vastasel
juhul jätkub vigade kuhjumine ka tulevikus. Samal ajal tuleb parandada ka minevikust
pärinevad puudused. Selleks on vajalikud inventuurid, mille käigus tuvastatud erinevused
tuleb põhjalikult selgitada ja infosüsteemides korrektselt kajastada. Ainuüksi varade üle
lugemisest ei piisa, kui tulemusi ei kanta süsteemidesse ja arvestust ei korrigeerita.
Tegevuskavas peavad olema konkreetsed vastutajad ja tähtajad, Riigikontrollile augusti lõpus
4
esitatud versioonis ei olnud kõik tähtajad veel lõplikult kokku lepitud ning täpsustamist vajab,
kas nüüdseks on nii tähtajad kui ka vastutajad tegevuskavas selgelt määratud.
Kadri Peeters sõnas, et tänaseks on tähtajad olemas ja ka vastutajad.
Andrus Merilo sõnas, et Kaitseväe varade ja varude haldamist ei saa täielikult võrrelda
tavapärase kaubandussektoriga, sest kaitsevarustuse väärtus muutub kasutuse käigus ja selle
üle tuleb pidada märksa keerukamat arvestust. Näiteks võib uus kiiver olla ostuhetkel kindla
väärtusega, kuid pärast kasutamist ja tagastamist tuleb selle seisukord ja väärtus uuesti
hinnata. Kaitseväe põhitegevus ei ole laomajandus ning aastate jooksul toimunud
tsentraliseerimine on vähendanud üksuste juures olevat tugipersonali, sealhulgas finants- ja
haldusspetsialistide tuge, mis muudab arvestuse pidamise keerulisemaks. Probleemide
lahendamiseks on koostatud konkreetne tegevusplaan koos tähtaegade ja vastutajatega.
Vastutus on selgelt paika pandud: sisulise töö eest vastutab peastaabiülem, kuid lõplik
vastutus jääb Kaitseväe juhatajale. Plaan on mõõdetav ning võimaldab jälgida, kas
kokkulepitud tegevused saavad õigeaegselt ja nõuetekohaselt ellu viidud. Samas möönis ta, et
muutunud julgeolekuolukord võib teatud tegevuste tähtaegu mõjutada. Oluline on
infosüsteemide ajakohastamine ja suurem automatiseerimine, mis aitaks vähendada käsitööna
tehtava arvestuse vigu. Üle tuleb vaadata salastatuse nõuded, sest osa andmeid võiks olla
paremini hallatavad ilma liigsete piiranguteta. Põhivara arvestuse valdkonnas on juba
märgatavat edenemist saavutatud ning ülejäänud probleemid on lahendatavad selge
tegevuskava alusel.
Priit Sibul küsis, kas kaitseminister kavatseb lähikuudel üle vaadata ka strateegilised
dokumendid, näiteks riigikaitse arengukava? P. Sibul tõstatas küsimuse energiataristu
julgeoleku kohta, viidates Eleringi korraldatavale gaasijaamade hankele. Ta sõnas, et erinevalt
riigieelarvest rahastatavatest kaitsehanketest ei läbi sellised investeeringud otseselt valitsuse
ega parlamendi kontrolli, kuna nende kulud kajastuvad võrgutariifides. Millised võimalused
on kaitseministril mõjutada otsuseid selle üle, kuidas ja kui hästi kaitstult kriitilist
energiataristut rajatakse, kas rajatised ehitatakse maa peale, tugevdatud kaitseehitistena või
maa alla, ning kuidas tagada, et riigikaitselised kaalutlused oleksid nende investeeringute
tegemisel piisavalt arvesse võetud?
Martin Herem vastas, et ei ole veel piisavalt kursis kõigi detailidega ega soovi anda lõplikke
hinnanguid strateegiliste dokumentide võimalike muudatuste kohta. Energiataristu küsimuses
rõhutas ta aga põhimõtet, et Kaitseministeeriumi roll on anda teistele asutustele ja ettevõtetele
selge ohuhinnang ning kirjeldada võimalikke lahendusi, mitte teha nende eest lõplikke
investeerimis- või ärilisi otsuseid. Kaitsevaldkond saab pakkuda vajalikke sisendeid ja
hinnanguid riskide kohta, lõplikud rahalised ja juhtimisotsused kuuluvad ministrite ning
vastutavate organisatsioonide pädevusse.
Alar Laneman tänas ministrit senisest avatuma ja aktiivsema lähenemise eest, selline hoiak
on olnud ammu vajalik. Ta märkis ajaloolise täpsuse huvides, et kriitilise taristu, eriti
energeetika kaitsmise teemadel on Kaitseministeerium ja kaitsevaldkonna esindajad ettevõtete
ning Eleringiga rääkinud juba aastaid. Probleem ei olnud niivõrd teavitamise puudumises,
vaid selles, et hoiatusi ja soovitusi ei võetud alati piisava tõsidusega. A. Laneman küsis, millal
on realistlik tähtaeg, mil kõik peamised puudused on kõrvaldatud? Kes vastutab tegevuskava
elluviimise eest praegu, enne uue kantsleri ametisse asumist, ning kelle kinnitatud ja juhitud
plaaniga täpselt tegemist on. Uue kantsleri tulek ei tohiks tähendada juhtimisvaakumit ning
vastutus peab olema selgelt määratud juba praegu.
Kadri Peeters sõnas, et tegevuskava on üles ehitatud kolmes etapis ning selle elluviimist
nähakse mitmeaastase protsessina. Esimene etapp kestab 2026. aasta augustist kuni 2027.
aasta veebruarini ja keskendub puudustele, mis on seotud 2026. aasta majandusaasta aruande
auditiga ning Riigikontrolli poolt välja toodud tähelepanekutega. Teine etapp hõlmab järgmise
auditi käigus esile kerkivate probleemide lahendamist ning kolmas etapp kestab 2028. aasta
5
märtsist kuni 2029. aasta veebruarini, keskendudes järgmise majandusaasta aruande puuduste
kõrvaldamisele. Selline lähenemine valiti, kuna ministeerium on jõudnud järeldusele, et
probleeme ei ole võimalik kiiresti lahendada ning vaja on pikaajalist ja järjepidevat tööd. Uue
kantsleri ametisse asumiseni juhib protsessi kantsleri kohusetäitja, õigushalduse asekantsler
Margit Gross. Tegevuskava on ametlikult kinnitatud ning sellel on endise kaitseministri
Hanno Pevkuri allkiri. Uut kaitseministrit Martin Heremit on tegevuskava sisust juba lühidalt
teavitatud ning talle antakse peagi põhjalikum ülevaade.
Leo Kunnas sõnas, et avalikkusele tuleks selgemalt kommunikeerida, et kaitsevõime
seisukohalt kriitilised relvad ja laskemoon on olemas ning probleem puudutab eelkõige nende
kajastamist ja haldamist. Ta viitas varasematele raskustele TAKS-süsteemi kasutamisel, mille
puhul ranged riigisaladuse nõuded olevat takistanud süsteemi tõhusat toimimist. Kas uus
pilvepõhine TAKS 365 võimaldaks kasutada kaasaegseid tehnoloogiaid nii, et samal ajal
oleks lahendatud ka riigisaladuse kaitsega seotud vastuolud. Varade inventeerimine ja
infosüsteemide uuendamine tuleks siduda ühtseks tervikuks, et pärast inventuure jõuaks
korrastatud teave kohe uude süsteemi ega tekiks olukorda, kus probleemid mõne aja pärast
uuesti korduvad. Aastaid kestnud vastuolu arvestusvajaduste ja salastatusnõuete vahel vajab
lõplikku lahendamist, et kogu süsteem muutuks usaldusväärseks ja jätkusuutlikuks.
Andrus Merilo sõnas, etkaitsevaldkonna infosüsteemide ja andmehalduse probleemide
lahendamisel ei ole pilveteenustele üleminekule sisuliselt alternatiivi. See üleminek tuleb teha
võimalikult kiiresti, kuid samas turvaliselt, sest vastasel juhul jäädakse tehnoloogilises
arengus maha. Tegemist ei ole ainult Eesti, vaid ka NATO ees seisva väljakutsega.
Tehnoloogia on vaid osa lahendusest ning paralleelselt tuleb lihtsustada ja korrastada ka
organisatsiooni enda protsesse ja töökorraldust. Relvastuse ja sõjapidamiseks vajalike varude
olemasolus probleemi ei nähta ning peamised raskused puudutavad varade väärtuse arvestust,
ümberhindamist ja finantshalduse protsesse. Oluline on järjepidev areng ja liikumine õiges
suunas. Tehnoloogilised uuendused, sealhulgas pilvelahendused, ei valmi kiiresti ning osa
protsessidest jääb veel mõneks ajaks käsitsi hallatavaks. Süsteemi toimimist mõjutavad
mitmed tegurid, mis ei sõltu üksnes Kaitseväest või Kaitseministeeriumist. Plaanis on läbi viia
mahukas täisinventuur eesmärgiga saada olukorrast täielik ülevaade. Inventuur hõlmab 18.
oktoobri seisuga olemasolevat vara ning selle tulemused peavad olema valmis 7. detsembriks.
Selle eesmärk ei ole üksnes auditi soovituste täitmine, vaid ka usaldusväärse lähtepunkti
loomine enne uutele infosüsteemidele üleminekut, et olemasolevaid vigu ei kantaks
automaatselt edasi uude süsteemi. Vajadus on leida tasakaal riigisaladuse nõuete ja
kaasaegsete digilahenduste kasutamise vahel, sest liiga jäik salastatus võib hakata takistama
nii juhtimist kui ka igapäevast töökorraldust.
Mati Raidma küsis Riigikontrolli ettekandes mainitud 1,2 miljardi euro suuruse varude mahu
kohta, kui suure osa see summa moodustab kogu kaitsevaldkonna varudest ning, kas kogu
varude kogumaht on avalik teave või mitte? Kas 1,2 miljardi euro suurusesse varude
arvestusse kuuluvad ka HIMARS-süsteemidega seotud varad?
Ines Metsalu-Nurminen vastas, et 1,2 miljardit eurot kajastab kaitsevaldkonna varusid, mis
olid finantsarvestuses arvele võetud. Tegelik varude väärtus peaks olema suurem, sest osa
varusid on jäänud arvele võtmata kahel põhjusel: mõnel juhul muudeti Kaitseministeeriumi
valitsemisalas arvestusreegleid, mille mõju hinnatakse vähemalt 100 miljonile eurole, ning
teistel juhtudel ei jõudnud soetatud varud õigeaegselt raamatupidamisse, mille mõju on
ligikaudu 300 miljonit eurot. Seetõttu ei saa Riigikontroll kinnitada, milline oli varude tegelik
väärtus 31. detsembri 2025 seisuga. 1,2 miljardi euro suurune saldo ei kajasta tõenäoliselt
kogu varude tegelikku mahtu ning Riigikontroll ei suutnud auditi käigus täpselt hinnata, kui
palju suurem õige summa olema peaks. Auditi peamine tähelepanek oligi, et varude arvestus
ei ole piisavalt usaldusväärne. HIMARS-süsteemid kuuluvad tõenäoliselt põhivara hulka,
mitte varude hulka.
6
Priit Sibul juhtis tähelepanu näilisele vastuolule: kui õppustel antakse varustus välja ja
võetakse tagasi täpsete nimekirjade, ülelugemiste ning allkirjade alusel, siis kuidas saavad
samal ajal tekkida olulised probleemid varude arvestuses. Kas probleem peitub Riigi
Tugiteenuste Keskuse (RTK), Kaitseministeeriumi, RKIK-i ja Kaitseväe vahelises süsteemis
või hoopis kaitsevaldkonna sisemistes protsessides, millal on oodata kaasaegseid lahendusi,
mis sellised vead välistaksid.
Ines Metsalu-Nurminen vastas, et RTK kehtestab küll riigiasutustele üldised
raamatupidamise ja arvestuse põhimõtted, kuid ta saab tugineda ainult sellele
informatsioonile, mille Kaitsevägi ja Kaitseministeeriumi valitsemisala talle edastavad. RTK-l
puudub võimalus kaitsevaldkonna andmeid iseseisvalt kontrollida ning seetõttu sõltub
arvestuse õigsus sellest, kui korrektselt ja õigeaegselt info süsteemidesse sisestatakse.
Varasemalt kehtis kaitsevaldkonnas erand, mille tõttu kõiki varusid bilansis ei kajastatud, kuid
see erand kaotati Kaitseministeeriumi ja Rahandusministeeriumi kokkuleppel. Kuigi
andmevahetuse protsesse on aja jooksul parandatud, näitab audit, et süsteem ei toimi endiselt
piisavalt hästi ja osa infot ei jõua õigel ajal arvestusse. Mõnes laos kasutatakse endiselt suurel
määral paberipõhiseid töövõtteid ning laopidajad eelistavad osa arvestusest teha käsitsi.
Kasvavate varumahtude ja ladude arvu juures ei ole selline lähenemine enam jätkusuutlik.
Enne uute tehnoloogiliste lahenduste kasutuselevõttu tuleb esmalt korrastada olemasolevad
andmed ja protsessid, sest vastasel juhul kantakse olemasolevad vead lihtsalt uude süsteemi
üle.
Andrus Merilo sõnas, et reservväelaste varustamine toimub praegu suures osas paberkandjal:
varustus antakse inimesele välja üksikute esemete kaupa, need kontrollitakse üle ja
allkirjastatakse ning sama toimub varustuse tagastamisel. Kuigi süsteem toimib, on see
töömahukas ega sobi hästi suurte mahtude või kiire mobilisatsiooni vajadustega. Ladudes on
kaupade asukohad küll korrektselt märgistatud, kuid väljastamine toimub endiselt käsitsi
dokumente täites, mitte digitaalsete lahenduste abil. Seetõttu ei liigu andmed automaatselt
infosüsteemidesse ning hiljem tuleb teha täiendavaid käsitsi sisestusi, mis suurendab vigade
tekkimise riski. Probleemi lahendaks terviklik digitaliseerimine, kus varustuse väljastamine,
tagastamine ja laoliikumised registreeritakse automaatselt ning info liigub otse vastavatesse
süsteemidesse. Ühe sõduri varustusse kuulub sadu erinevaid esemeid ning nende haldamine
eraldi kirjetena on ebaefektiivne, seetõttu soovitakse üle minna üksikesemete asemel
komplektipõhisele arvestusele. Paralleelselt tehniliste lahendustega vaadatakse üle ka senised
protseduurid, et muuta süsteem lihtsamaks ja kasutajasõbralikumaks. Lõppeesmärk on teha
protsess võimalikult lihtsaks võitleja jaoks, samal ajal kui vajalik arvestus ja haldus toimivad
taustal automaatselt.
Kadri Peeters selgitas, et arvestusprobleemidel on kaks omavahel seotud, kuid erinevat
poolt. Üks puudutab finantsarvestuse infosüsteeme, kus praegune lahendus vajab
väljavahetamist, sest olemasolev süsteem liigub pilvepõhisele platvormile, mida
Kaitseministeeriumi valitsemisalas praeguste nõuete järgi kasutada ei saa. Seetõttu töötatakse
välja uut materjalimajanduse infosüsteemi, mille kasutuselevõtt on hinnanguliselt
mitmeaastane protsess. Teine ja laiem eesmärk on viia kogu Kaitseväe materjalimajandus
nüüdisaegsele tasemele. Selleks on käivitatud programm, mis keskendub protsesside
digitaliseerimisele, uue taristu arendamisele (sealhulgas ladude süsteemile) ning andmepõhise
juhtimise juurutamisele. Plaanis on kasutada muu hulgas triipkoode ja muid lahendusi, mis
muudaksid varustuse arvestuse ja väljastamise kiiremaks ning täpsemaks. Tegemist on
Kaitseväe jaoks väga suure organisatsioonilise muutusega, mis eeldab tööprotsesside
ümberkorraldamist ning on seetõttu keerukam ja ajamahukam, kui esialgu loodeti.
Raimond Kaljulaid sõnas, et auditi eesmärk ei ole väita, et varud või vara puuduvad, vaid
hinnata, kas esitatud andmed on usaldusväärsed. Nagu eraettevõtete puhul kinnitab audiitor
majandustulemuste õigsust, peab ka Riigikontroll saama kinnitada, et Kaitseministeeriumi
valitsemisala varade ja varude kohta esitatud andmed on korrektsed. Seni, kuni sellist
7
kinnitust ei ole võimalik anda, jääb nende andmete usaldusväärsus küsimärgi alla.
Laoarvestus ja raamatupidamine ei ole ühegi organisatsiooni põhitegevus, kuid need on
vajalikud tugifunktsioonid, et tagada vara ja raha korrektne kasutamine. Lisaks varude
arvestuse probleemidele viidati auditis tuvastatud puudustele hangete ja lepingute haldamisel,
sealhulgas juhtumitele, kus ettemakseid ei tasaarveldatud pärast kaupade saabumist või kus
probleemsetele tarnijatele tehti jätkuvalt makseid vaatamata kohustuste täitmata jätmisele.
Kuidas sellised juhtumid said süsteemis tekkida ning miks ei käivitunud piisavad
kontrollimehhanismid riskide varaseks avastamiseks ja lahendamiseks?
Elmar Vaher vastas, et probleem oli selles, et Ukraina abistamiseks kasutatud välisvahendite
ja doonorrahaga seotud hangete menetlemine ei allunud samadele kontrolli- ja
juhtimisprotsessidele, mida rakendatakse riigieelarveliste vahendite kasutamisel. Seetõttu ei
olnud tehingud piisavalt dokumenteeritud ega jälgitavad ning nüüd tuleb tagantjärele otsida ja
taastada otsuste ning tegevuste kohta käivaid materjale. Ettemaksetega seotud probleem
tulenes suuresti sellest, et doonorrahaga tehtud hanked toimusid tavapärasest
kontrollisüsteemist väljaspool. Kui need oleksid olnud kaasatud samadesse protsessidesse
nagu riigieelarvelised hanked, oleksid ettemaksed, nende põhjendatus ja hilisem
tasaarvestamine olnud paremini dokumenteeritud ning ka Kaitseministeeriumi järelevalve all.
Praktikas sõlmiti lepinguid ja tehti korduvaid ettemakseid ilma piisava ülevaate ja kontrollita,
mis võimaldas probleemidel tekkida ja pikalt märkamata jääda.
Peeter Tali küsis, kas Riigikontroll on Kaitseministeeriumi koostatud tegevuskavaga rahul?
Ines Metsalu-Nurminen vastas, et Kaitseministeeriumi koostatud tegevuskava on
Riigikontrolli poolt läbi vaadatud ning nende hinnangul sisaldab see kõiki vajalikke tegevusi
auditis tuvastatud probleemide lahendamiseks. Kava on väga ambitsioonikas nii tegevuste
mahu kui ka tähtaegade poolest ning selle elluviimine saab olema keeruline. Ta sõnas, et
tegevuskava edu ei sõltu üksnes protseduuride ja reeglite muutmisest, vaid eelkõige
inimestest, kes peavad neid muudatusi igapäevatöös rakendama. Seetõttu on oluline, et
töötajad kõikidel tasanditel mõistaksid, mis nende töös muutub, millised on uued nõuded ning
kuidas neid praktikas täita. Riigikontrolli hinnangul õnnestub tegevuskava ainult siis, kui
kogu organisatsioon tuleb muudatustega kaasa ning ühine arusaam jõuab kõigi osapoolteni,
kes vastutavad selle elluviimise eest.
Peeter Tali sõnas, et riigikaitse rahastamise maht eeldab avalikkuse tugevat usaldust ning
küsis, milliseid täiendavaid samme võiksid poliitiline juhtkond, Kaitseministeerium,
Kaitsevägi ja Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus usalduse taastamiseks teha. Millised on
Riigikontrolli soovitused lisaks juba koostatud tegevuskavale?
Ines Metsalu-Nurminen vastas, et varasema tegevuskava peamine puudus oli see, et see jäi
liiga üldsõnaliseks: tegevustele ei olnud määratud konkreetseid vastutajaid ega tähtaegu ning
nende täitmist ei jälgitud järjepidevalt. Seekord tuleb iga tegevus siduda selgete vastutajate ja
ajakavaga ning kontrollida regulaarselt, kuidas eesmärkide täitmine edeneb. Tegevuskava ei
tohiks jääda ainult formaalseks dokumendiks, vaid selle täitmist tuleb pidevalt üle vaadata nii
ministeeriumi juhtkonna tasandil kui vajadusel ka riigikogu komisjonis. Kui mõni tegevus
jääb tegemata või venib, tuleb välja selgitada põhjused ning otsustada, kas probleem tuleneb
ressursside puudusest, õiguslikest takistustest või muudest asjaoludest, ning seejärel
rakendada vajalikud lahendused, et eesmärgid saaksid siiski täidetud.
Kadri Peeters nõustus Riigikontrolli tähelepanekutega ning rõhutas, et varasema aasta
tegevused ei olnud olematud, kuid muudatused ei jõudnud piisavalt hästi kogu
organisatsioonini. Tema hinnangul ei ole suurim probleem enam see, mida tuleb teha, sest
vajalikud tegevused on teada, vaid see, kuidas need tegelikult ellu viia. Edu sõltub sellest, kas
nii Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus kui ka Kaitsevägi suudavad vajalikud muudatused
omaks võtta, neid järjepidevalt rakendada ning tagada töötajate pühendumuse nende
8
elluviimisele. Peamiseks väljakutseks peetakse seega praktilist teostust ja
organisatsioonisisest muutuste juhtimist.
Raimond Kaljulaid juhtis tähelepanu sellele, et kui Riigikontroll peab tegevuskava
ambitsioonikaks, siis võib tekkida risk, et seatud tähtajad ei ole saavutatavad. Ta soovitas
Kaitseministeeriumil tegevuskava veel kord üle vaadata ja hinnata realistlikult, kui palju aega
erinevad tegevused tegelikult nõuavad, et vältida olukorda, kus eesmärke ei suudeta lubatud
ajaks täita ning tekib mulje tegevuskava ebaõnnestumisest.
Kadri Peeters ütles, et kuigi mõni tegevus võib esialgu tunduda väga ambitsioonikas, ei
tohiks see automaatselt tähendada, et sellest tuleb loobuda või tähtaegu pidevalt edasi lükata.
Parem seada nõudlikud eesmärgid ja püüda tulemusi saavutada, kui lükata lahendusi lõputult
tulevikku. Näitena tõi ta Kaitseväe inventuuride läbiviimise, mille puhul peeti veel paar kuud
tagasi aasta lõpuks lõpetamist ebarealistlikuks, kuid nüüd nähakse seda juba saavutatava
eesmärgina ning ambitsiooniks on inventuurid siiski selleks ajaks lõpule viia.
Andrus Merilo lisas, et tegevuskava ambitsioonikus tuleneb eelkõige muutlikust
julgeolekuolukorrast ja põhineb praegustel teadmistel ning võimalustel. Kui
julgeolekuolukord muutub ja Kaitseväel tuleb keskenduda uutele prioriteetidele või tõsta
valmisolekut, võib see mõjutada ka tegevuskava tähtaegu ning siis tuleb sellest ausalt teada
anda. Varasema tegevuskava eesmärkide mittetäitmist põhjendas ta sellega, et Kaitsevägi pidi
reageerima ootamatutele ja kiireloomulistele julgeolekualastele arengutele, mis võtsid
tähelepanu ja ressursid muudelt tegevustelt. Praeguse tegevuskava puhul on Kaitsevägi seatud
eesmärkidega nõus ja püüab need saavutada, kuid vajadusel ollakse valmis plaane ümber
hindama ning muudatustest avatult teavitama.
Alar Laneman sõnas, et usaldus on riigikaitse oluline osa ning kuigi auditi tulemused on
tekitanud suurt tähelepanu, ei tähenda see automaatselt, et kogu süsteem oleks läbi kukkunud.
Tema hinnangul tuleb avalikkusele selgelt kommunikeerida, millises etapis tegevuskava
täitmine parasjagu on, millised sammud on juba tehtud ja kui palju tööd on veel ees.
Tegevuskava elluviimine ja Riigikontrolli lõplik hinnang selle tulemustele on kaks erinevat
asja ning kõiki organisatsioone hinnatakse samade põhimõtete alusel. Lõppeesmärk peab
olema kaitsevõime ja lahinguvalmidus, kuigi samal ajal tuleb tagada ka korrektne vara- ja
laoarvestus. Kas uued protseduurid, infosüsteemid ja juhtimismudelid toimivad ka kriisi- või
sõjaolukorras, mitte ainult rahuajal?
Ines Metsalu-Nurminen selgitas, et auditi eesmärk ei olnud hinnata Kaitseväe
lahinguvalmidust ega sõjalist võimekust, vaid keskendus varade ja varude arvestuse
korrektsusele. Auditi keskmes on ka strateegiliselt olulised ja väga suure väärtusega varud,
eelkõige laskemoon. Laskemoon moodustab olulise osa Kaitseväe varudest ning peab olema
õigesti arvele võetud, nõuetekohaselt kajastatud ja selle väärtus peab jõudma
raamatupidamisse. Seetõttu on täpne varude arvestus oluline nii finantsjuhtimise kui ka
riigivara üle kontrolli tagamise seisukohalt.
Priit Simson lisas, et Kaitseväe valmisoleku hindamine ei olnud käsitletava auditi eesmärk,
kuid selle kohta on valmimas eraldi Riigikontrolli audit. Ressursside ja sõjalise võime
vaheline seos on otsene ning varade ja varude korrektne arvestus ei ole pelgalt bürokraatlik
küsimus. Kui varade arvestus ei ole korras või dokumentatsioon puudulik, on keeruline väita,
et süsteem tervikuna toimib hästi. Seetõttu on korrektne arvepidamine oluline nii
finantsjuhtimise, läbipaistvuse kui ka kaitsevõime toetamise seisukohalt.
Andrus Merilo ütles, et materiaalne lahinguvalmidus on Kaitseväe jaoks väga oluline ning
auditis esile toodud puudusi ei tohi tõlgendada nii, nagu neid ei teadvustataks või nendega ei
tegeletaks. Just üksuste ülemate paremaks toetamiseks on tehtud ettepanek luua täiendavaid
ametikohti, millele on saadud põhimõtteline heakskiit. Eesmärk on kaasata spetsialiste, kes
9
aitaksid üksustel toime tulla varade, laskemoona ja raamatupidamislike protseduuridega
seotud ülesannetega, mis ei kuulu otseselt sõjalise juhtimise põhikompetentsi. Senine
lähenemine, kus ülem teadis küll oma lao tegelikku seisu, kuid dokumentatsioon ja arvestus ei
olnud korras, ei ole vastuvõetav. Seetõttu on vajadus tugevdada tugisüsteeme ja kompetentsi,
et nii tegelik materiaalne valmisolek kui ka selle dokumenteerimine ja arvestus oleksid
võrdselt korrektsed.
Andres Sutt küsis Riigikontrolli esindajalt, kas auditi käigus jõuti järeldusele, et Kaitseväe
varade haldamisel kasutatav analoogne või osaliselt käsitsi toimiv süsteem on sisuliselt vigane
ja ebausaldusväärne või seisneb probleem peamiselt selles, et süsteem on ajale jalgu jäänud,
aeglane ning ei võimalda töötada tänapäeva ootustele vastava kiiruse ja tõhususega.
Ines Metsalu-Nurminen sõnas, et auditis tuvastatud probleemid ei sõltu sellest, kas
kasutatakse analoog-, digi- või hübriidsüsteemi, vaid sellest, et varude arvestuse alusandmed
ei ole korras. Kontrolli käigus leiti varusid, millel puudus kogus või väärtus, esines kirjeid,
kus väärtus oli olemas, kuid kogust mitte, ning juhtumeid, kus varud ja põhivarad olid
omavahel segunenud. Sellised anomaaliad näitavad, et varude arvestus vajab põhjalikku
korrastamist sõltumata kasutatavast infosüsteemist. Korrektne raamatupidamine saab tugineda
ainult korrektsele varude arvestusele. Kuigi raamatupidamisnäitajad on olulised, peeti veel
tähtsamaks, et Kaitseväel oleks täpne ja usaldusväärne ülevaade oma varudest, eriti arvestades
nende hulka kuuluvat strateegiliselt olulist ja suure väärtusega laskemoona. Riigikontrolli
hinnangul peab varude arvestus olema laitmatus korras ning selles ei tohi esineda selliseid
vastuolusid ja andmekvaliteedi probleeme, mida auditis Kaitseväe infosüsteemides tuvastati.
Andres Sutt täpsustas, kas probleem seisneb peamiselt töökorralduses ja kasutusmugavuses
või on tegemist sügavamate süsteemsete vigadega, mis mõjutavad kogu varude arvestuse
kvaliteeti.
Ines Metsalu-Nurminen sõnas, et probleem ei seisne üksnes infosüsteemides. Varem peeti
arvestust edukalt ka paberil, mistõttu ei saa väita, et kõik puudused tulenevad tehnoloogiast.
Auditi põhjal on olulised probleemid seotud ka tööprotsesside, vastutuse ja töökorraldusega
ehk küsimusega, kuidas ja kelle poolt andmeid hallatakse ning uuendatakse. Need puudused
on kirjeldatud nii auditiraportis kui ka juhtkonnale saadetud märgukirjas.
Andres Sutt küsis Kaitseministeeriumi esindajalt uue ERP (Enterprise Resource Planning)
süsteemi kasutuselevõtu kohta. ERP-i valik ja juurutamine on iga organisatsiooni jaoks väga
suur ja keeruline projekt, eriti nii suure ja keeruka valitsemisala puhul nagu
Kaitseministeerium. Kas süsteemi valikul ja rakendamise ettevalmistamisel on kaasatud
väliseid nõustajaid või eksperte ning kui plaanitakse tugineda ainult oma töötajatele, siis
millistel põhjustel selline lähenemine on valitud.
Kadri Peeters selgitas, et uue ERP-süsteemi kasutuselevõtt on mitmeaastane projekt, mille
valmimine võib võtta ligikaudu kolm aastat. Projekti juhitakse töörühma ja juhtrühma kaudu
ning praegu ollakse eelanalüüsi etapis. Peagi plaanitakse välja kuulutada hange, mille kaudu
kaasatakse väline partner, kes aitab hinnata organisatsiooni vajadusi ja määrata, milline
süsteem oleks kõige sobivam. Alles pärast seda minnakse edasi põhisüsteemi hankega.
Priit Sibul küsis, millised Riigikontrolli auditites välja toodud probleemid on võimalik
kõrvaldada juba käesoleva aasta lõpuks ning millised süsteemsed puudused jäävad järgmisse
auditisse kindlasti alles?
Kadri Peeters vastas, et kuna Microsofti lahendused liiguvad pilvepõhiseks ja
Kaitseministeeriumi valitsemisalas ei ole pilvelahenduste kasutamine lubatud, tuleb leida uus
infosüsteemne lahendus. Käimas on intensiivne üheksast sammust koosnev tegevuskava,
mille eesmärk on saavutada aasta lõpuks märgatavaid tulemusi varude arvestuse ja süsteemide
10
korrastamisel. Vajalikud tegevused on käivitatud, kuid lõpliku hinnangu nende mõjule saab
anda alles pärast nende elluviimist ja tulemuste hindamist.
Ines Metsalu-Nurminen sõnas, et käesoleva aasta auditis keskendutakse eelkõige
probleemile, mille tõttu jäi ligikaudu 300 miljoni euro väärtuses juba Kaitseväkke saabunud
vara raamatupidamises ja infosüsteemides korrektselt arvele võtmata. Selle kordumise
vältimine on seatud üheks peamiseks prioriteediks.
Leo Kunnas ütles, et kuna samad probleemid on jõudnud komisjoni ette juba teist korda, ei
piisa tegevuskava kinnitamisest, vaid selle täitmist tuleb regulaarselt jälgida. Komisjonil on
vaja saada perioodilisi ülevaateid, näiteks kord kuus või mõne muu mõistliku intervalliga, et
hinnata, kuidas probleemide lahendamine edeneb.
Meelis Kiili leidis, et praegune arutelu keskendub peamiselt tagajärgedele, mille juured
ulatuvad aastate taha tehtud juhtimis- ja reformiotsustesse. Tema hinnangul lõhkusid
varasemad reformid kaitsevaldkonna tervikliku ja toimiva süsteemi, võttes Kaitseväe
juhatajalt ära olulised tugifunktsioonid, mis peaksid toetama lahinguvalmiduse eest
vastutamist. See on ka riigikaitseraporti üks peamisi järeldusi. Kas Kaitseväes kehtib endiselt
vara üleandmise ja vastuvõtmise süsteem, kus üksuste üleandmisel vormistatakse akt ning
kogu vara loetletakse ja kontrollitakse detailselt üle, nagu tema teenistusajal tavaks oli.
Andrus Merilo vastas, et see süsteem kehtib. Kaitseväes tehakse regulaarselt inventuure, eriti
seoses võtmeametikohtade rotatsioonidega, mida toimub ligikaudu kolmandikus juhtudest igal
aastal. Kaitseväe juhtkonna vahetumisel viiakse läbi üleandmisprotsessid ja inventuurid.
Suurim muutus võrreldes varasemaga on aga varustuse ja varude mahu märkimisväärne kasv,
mis muudab sama protsessi rakendamise oluliselt keerukamaks.
Kadri Peeters täiendas, et Riigikontrolli peamine tähelepanek oli, et sellest ei piisa kui
üksuste ülemad teavad oma vastutusalas olevate varude tegelikku seisu. See teadmine peab
olema ka korrektselt dokumenteeritud, digitaliseeritud ja infosüsteemides kajastatud, et
organisatsioonil tervikuna oleks usaldusväärne ülevaade varadest ja varudest.
Enn Eesmaa küsis, kas kõik kavandatavad muudatused, arenguplaanid ja ambitsioonikad
eesmärgid on seotud ka järgmise aasta eelarvega ning kas nende elluviimist on võimalik
mõõta konkreetsete rahaliste näitajate kaudu?
Kadri Peeters vastas, et eelarveläbirääkimised on lõppjärgus. Kaitseministeeriumi
arengukava (MAK) kirjeldab valitsemisala järgmise nelja aasta eesmärke ja tegevusi.
Enn Eesmaa küsis, kas kavandatud tegevused ja arenguplaanid on rahaliselt kaetud ning kas
nende elluviimine algab juba järgmise aasta eelarve raames?
Kadri Peeters kinnitas, et järgmise aasta plaanid on olemas ning neid tutvustatakse edaspidi
põhjalikumalt.
Andrus Merilo sõnas, et kaitse-eelarve ei koosne ainult uute relvasüsteemide hankimisest,
vaid selle eest tuleb tagada ka igapäevane kaitsevõime, sealhulgas varustus, vormid,
laskemoon ja muu vajalik. Suurim väljakutse on siiski uute võimete ja relvasüsteemide
soetamine, sest samade toodete ja tootmisvõimsuste pärast konkureerivad paljud riigid ning
tootmisvõimekus ei kasva piisavalt kiiresti. Seetõttu ei sõltu hangete edukus ainult rahast,
vaid ka sellest, kas vajalikku tehnikat ja relvastust on üldse võimalik soovitud ajaks saada.
Kuigi üle 2 miljardi euro suurune kaitse-eelarve tundub Eesti jaoks väga suur summa ja
kujutab maksumaksjale märkimisväärset koormust, on Eesti rahvusvahelisel relvaturul siiski
suhteliselt väike ostja võrreldes suuremate liitlastega, näiteks Saksamaaga. Seetõttu ei
11
võimalda ka väga suur kaitse-eelarve automaatselt kõiki soovitud võimeid kiiresti välja
arendada ning tuleb arvestada nii turu piirangute kui ka tootmisvõimsuste tegeliku olukorraga.
Peeter Tali küsis, kas vastab tõele väide, et HIMARS-süsteemide arvelevõtmisel ilma nende
relvastuseta tekib arvestussüsteemis väga suur hulk üksikkirjeid, ulatudes sadade või isegi
tuhandete kanneteni?
Elmar Vaher vastas, et seal on sadu kirjeid.
Kadri Peeters täiendas, et HIMARS-i ja teiste keerukate relvasüsteemide arvestuses on
oluline probleem see, kuidas võtta süsteemi osi arvele siis, kui need saabuvad eri aegadel. Kui
kogu HIMARS käsitleda ühe tervikliku objektina, tekib raskus, sest kõik komponendid ei jõua
kohale korraga. Seetõttu peab arvestussüsteem võimaldama relvasüsteemi osade ja etappide
kaupa arvele võtta.
Andrus Merilo tegi komisjonile ettepaneku korraldada 29. septembril Ämaris
väljasõiduistung, et tutvuda kohapeal ladude ja varude haldamisega ning arutada auditis
tõstatatud küsimusi vahetult tegelikus keskkonnas. Ta kinnitas, et osaleb isiklikult ning koos
vajalike ekspertidega, et komisjoni liikmete küsimustele kohapeal vastata.
Ines Metsalu-Nurminen sõnas, et järgmise auditi ettevalmistus algab juba k.a oktoobris ning
aega tegevuskava elluviimiseks on vähe. Ta avaldas lootust, et vähemalt osa kavandatud
meetmetest jõutakse rakendada nii, et järgmise aasta audit ja raport ei oleks enam sama
kriitilised. Kuigi avalikkuse tähelepanu on keskendunud ka teistele kaitsevaldkonna
teemadele, peetakse Riigikontrolli hinnangul kõige olulisemaks ülesandeks varade ja varude
arvestuse korrastamist. Rõhutati, et tegemist ei ole pelgalt raamatupidamisliku küsimusega,
vaid kaitsevõime seisukohast kriitilise teemaga. Usaldusväärne ülevaade olemasolevatest
ressurssidest on lahutamatu osa arusaamast, milline on tegelik kaitsevõime. Seetõttu peetakse
just varude arvestuse korda saamist kogu probleemide kogumist kõige olulisemaks
prioriteediks.
Peeter Tali sõnas kokkuvõtvalt, et Riigikontrolli esindaja(d) on oodatud komisjoni auditit
tutvustama juba päev või paar enne auditi avalikustamist. Ühtlasi oodatakse
Kaitseministeeriumilt igakuist ülevaadet Riigikontrolli poolt välja toodud kaitsevaldkonna
puuduste kõrvaldamiseks läbiviidud tegevustest.
Kadri Peeters lubas järgmisel päeval edastada komisjoni liikmetele parendusprogrammi
tegevuskava.
(allkirjastatud digitaalselt)
Peeter Tali
juhataja
(allkirjastatud digitaalselt)
Airi Ausmees
protokollija
Riigikogu riigikaitsekomisjoni
istungi protokoll nr 235
Tallinn, Toompea Teisipäev, 22. september 2026
Algus 13.30, lõpp 16.12
Juhataja: Peeter Tali (esimees)
Protokollija: Airi Ausmees (konsultant)
Võtsid osa:
Komisjoni liikmed: Vladimir Arhipov, Enn Eesmaa, Raimond Kaljulaid, Meelis Kiili, Leo
Kunnas, Alar Laneman, Mati Raidma, Priit Sibul, Andres Sutt, Toomas Uibo
Komisjoni ametnikud: Aivar Engel (nõunik-sekretariaadijuhataja), Külli Jõgeda (nõunik)
Puudus: Kristo Enn Vaga
Kutsutud: Kaitseministeeriumi kaitsepoliitika asekantsler Mariliis Gross ja rahvusvahelise
koostöö osakonna ametnik (1. päevakorrapunkt); kaitseminister Martin Herem,
Kaitseministeeriumi kaitsevõime asekantsler Kadri Peeters, Kaitseväe juhataja kindralleitnant
Andrus Merilo, Kaitseväe juhataja nõunik, Riigikontrolli peakontrolör Ines Metsalu-
Nurminen, Riigikontrolli kommunikatsioonijuht Priit Simson, Riigi Kaitseinvesteeringute
Keskuse peadirektor Elmar Vaher, kaitseministri nõunik Erko Siitan (2. päevakorrapunkt)
Päevakord:
1. Eesti-Soome kaitsekoostöö ülevaade Läänemere piirkonna taustal
2. Riigikontrolli kontrolliaruannete ja riigikaitsekomisjoni 13.11.2025. aasta raportis
väljatoodud Kaitseministeeriumi valitsemisala puuduste kõrvaldamise tegevuskava
1. Eesti-Soome kaitsekoostöö ülevaade Läänemere piirkonna taustal
Mariliis Gross andis ülevaate Eesti-Soome kaitsekoostööst Läänemere piirkonnas ning vastas
komisjoni liikmete küsimustele. Esitatud informatsioon on juurdepääsupiiranguga
asutusesiseseks kasutamiseks.
2. Riigikontrolli kontrolliaruannete ja riigikaitsekomisjoni 13.11.2025. aasta raportis
väljatoodud Kaitseministeeriumi valitsemisala puuduste kõrvaldamise tegevuskava
Peeter Tali tervitas külalisi ning andis sõna Riigikontrolli peakontrolörile.
Ines Metsalu-Nurminen tutvustas Riigikontrolli auditi „Riigi 2025. aasta raamatupidamise
aastaaruande õigsus ja tehingute seaduslikkus“ (lisa 1) ning tõi välja, et ei ole võimalik
kinnitada Kaitseministeeriumi valitsemisala 1,2 miljardi euro väärtuses varude arvestuse
õigsust, sest Kaitseväe varade haldamise andmestik sisaldab olulisi puudusi. Kontrollimisel
2
leiti korrastamata andmeid, sealhulgas null- ja negatiivsete väärtustega kirjeid ning juhtumeid,
kus varad ei olnud infosüsteemides korrektselt kajastatud. Lisaks üksuste ülemate teadmistele
peab varude arvestus olema usaldusväärselt digitaliseeritud ja ajakohane. Auditis juhiti
tähelepanu ka korduvatele puudustele hangete ja finantsjuhtimise dokumenteerimises, näiteks
lepingute muudatuste fikseerimata jätmisele, ebakorrektsetele ettemaksetele ning
dokumentide mittevastavusele lepingutingimustega. Riigikontrolli hinnangul suureneb
probleemide risk veelgi kaitsekulutuste kasvades. Auditis käsitleti mh Ukraina toetuseks
tehtud hangetega seotud lepinguid, mille puhul olid kõik osapooled teadlikud riskidest, kuid
lepingute järgi jäi nende riskide kandmise kohustus peamiselt Riigi Kaitseinvesteeringute
Keskusele (RKIK). I. Metsalu-Nurmineni hinnangul on kõige olulisem küsimus see, kuidas
Euroopa Komisjon hindab RKIK-i ja Kaitseministeeriumi tegevust, sest sellest sõltub, kas
tehtud kulutused loetakse abikõlblikuks või mitte. Peamine risk riigieelarvele tuleneb
võimalikest Euroopa Komisjoni edasistest otsustest nende kulude ja toetuste õiguspärasuse
hindamisel.
Peeter Tali andis sõna kaitseminister Martin Heremile ning palus selgitada, kuidas
kavatsetakse Riigikontrolli auditis tuvastatud probleemid lahendada, milline on konkreetne
tegevuskava ning mida on võimalik järgmise nelja kuni kuue kuu jooksul saavutada.
Martin Herem nõustus Riigikontrolli auditi järeldustega ning ütles, et tegevuskava
probleemide lahendamiseks on olemas. M. Heremi sõnul tuleb lähikuudel keskenduda mitte
ainult auditis välja toodud puuduste kõrvaldamisele, vaid laiemalt Eesti riigikaitse
valmisoleku suurendamisele. Vajadus on hinnata kaitsevõimet ajaperspektiivis, lähtudes
võimalikust Venemaa ohust, ning eemaldada bürokraatlikud ja regulatiivsed takistused, mis
aeglustavad olulisi kaitseprotsesse. Kaitseministeerium peab võtma aktiivsema rolli teiste
valdkondade, näiteks hariduse, tervishoiu, energeetika ja elanikkonnakaitse ettevalmistamisel
sõjalisteks kriisideks, pakkudes neile riskihinnanguid ja praktilisi juhiseid. Ühiskond peab
olema paremini informeeritud võimalikest ohtudest ja nende maandamise võimalustest, et
vähendada põhjendamatuid hirme ning suurendada valmisolekut. Olulisteks eesmärkideks
nimetas ta Läänemere ühenduste kindlustamist, õhukaitse tugevdamist, Balti kaitsevööndi
kiiremat arendamist ning kriitilise taristu kaitse parandamist. Vajalik on teha tihedamat
koostööd ettevõtjatega, et need mõistaksid oma võimalikku rolli kriisi- ja sõjaolukorras ning
oskaksid oma tegevust vastavalt planeerida. M. Herem tõi esile digitaliseerimise vajaduse,
sealhulgas kaitsevaldkonna infosüsteemide arendamise ja andmehalduse parandamise, mida
võivad praegu takistada liigsed riigisaladuse piirangud. Oluline on suurendada kogu
ühiskonna valmisolekut võimalikeks julgeolekuohtudeks ning muuta kaitsesüsteem
paindlikumaks ja tõhusamaks.
Kadri Peeters sõnas, et Kaitseministeerium on alates juuli lõpust tegelenud Riigikontrolli
märkuste ja kontrollaruande põhjaliku analüüsimisega ning koostanud tegevuskava puuduste
kõrvaldamiseks. Varasemast üldsõnalisemast lähenemisest on loobutud ning probleemid on
jagatud konkreetseteks tegevusteks. Käesolevaks aastaks on kokku lepitud üheksa
prioriteetset sammu, sealhulgas ladudes oleva vara ja varude ühtne käsitlemine
kaitseotstarbelise varana, seisukorrakoodide kontrollimine, ostutellimuste korrastamine ning
inventuuride läbiviimine. Inventuuride katseprojekt viiakse läbi Viru ja Alutaguse pataljonis,
mille esialgsed tulemused on olnud positiivsed. Samuti tegeletakse Kaitseväe ja RKIK-i
finantsjuhtimise korrastamisega, kuigi töö on osutunud keerulisemaks kui algselt eeldati.
Protsessi juhtimine antakse uuele kaitseministeeriumi kantslerile ning vastutusalad on jagatud
ministeeriumi, Kaitseväe ja RKIK-i juhtide vahel. Teemat on arutatud ka Vabariigi Valitsuses
ning tegevuskava rakendamine juba käib.
Meelis Kiili tunnustas M. Heremi valmisolekut teemasid sisuliselt arutada ning küsis tema
hinnangut senisele kaitsepoliitikale ning vajalikele poliitilistele muudatustele. M. Kiili sõnas,
et oluline on koostöö Kliimaministeeriumiga, sest praeguses energiajulgeoleku- ja
3
energiapoliitikas nähakse uut ohtu. Ta soovis ülevaadet meetmetest, mida on rakendatud
Kaitseväe haldussuutlikkuse parandamiseks olukorras, kus kaitsekulud ja töökoormus on
kiiresti kasvanud.
Martin Herem vastas, et Eesti kaitsepoliitika suurim puudus on olnud see, et riik ei planeeri
oma kaitsevõime arendamist piisavalt selgelt ajaperspektiivis, lähtudes võimalikest ohtudest
ja nende eeldatavast tekkimise ajast. Tema hinnangul takistavad valmisoleku parandamist nii
hirm sõjateemadest avalikult rääkida kui ka liigne salastatus, mille tõttu ei pruugi näiteks
energeetikasektor saada vajalikke ohuhinnanguid ja juhiseid. Kaitseministeeriumi ülesanne on
anda teistele valdkondadele aus riskikirjeldus ja võimalikud vastumeetmed, kuid nende
elluviimine jääb teiste ministeeriumide ja organisatsioonide vastutada. Ta väljendas
valmisolekut kõiki neid teemasid aktiivselt arutada ja edasi viia ning sõnas, et probleem ei
seisne niivõrd Kaitseväe tegevuses, kuivõrd selles, et senine poliitika ei ole olnud Eesti
julgeolekuvajaduste jaoks piisav.
Mati Raidma tõi välja võimaliku segaduse mõistete „vara” ja „varu” kasutamises ning küsis
nii ministrilt kui ka Riigikontrollilt, kas neid kasutatakse sünonüümidena või tähistavad need
erinevaid asju. Ta leidis, et terminoloogia peaks olema üheselt mõistetav, sest selgus aitaks
paremini aru saada nii auditi tähelepanekutest kui ka varade ja varude arvestusest ning
kasutamisest. Näitena tõi ta küsimuse, kas õppustel kasutatakse varu või vara ning kas nende
mõistete eristamine on kõigile osapooltele üheselt selge või kasutatakse neid praktikas
läbisegi.
Ines Metsalu-Nurminen selgitas, et mõisted „vara” ja „varu” ei ole sünonüümid, vaid neil on
raamatupidamises ja riigimajanduse arvestuses erinev tähendus. „Vara” on üldmõiste, mille
alla kuuluvad nii põhivarad, varud kui ka väheväärtuslikud varad. Põhivarad on suurema
väärtusega ja pikaajaliseks kasutamiseks mõeldud esemed, näiteks relvasüsteemid. Varud on
seevastu tavaliselt tarbitavad või ühekordselt kasutatavad esemed, näiteks laskemoon, mille
kõrge maksumus ei muuda selle olemust varuna. Lisaks on olemas väheväärtuslikud varad,
nagu näiteks väikese väärtusega tarbeesemed, mille üle ei peeta tavapärast
raamatupidamislikku arvestust. Auditis käsitletud 1,2 miljardi euro suurune summa puudutas
just varusid, mille hulka kuulub ka suur osa kallist laskemoonast, laskeseadmed ise on
põhivarad, mitte varud.
Raimond Kaljulaid tõi võrdluseks varude arvestuse erasektori suurte organisatsioonidega
ning leidis, et tegemist peaks olema hallatava suurusega süsteemiga. Ta küsis, kas
probleemide lahendamisel tuleks prioriteediks seada sellise süsteemi loomine, mis tagaks, et
kõik uued tehingud ja varade liikumised kajastatakse edaspidi korrektselt, ning alles seejärel
tegeleda minevikus tekkinud vigade parandamisega, või tuleks mõlemat teha paralleelselt?
Kas Kaitseministeeriumi tegevuskava on piisavalt konkreetne, ajastatud ja vastutajatega
seotud, et selle täitmist oleks võimalik regulaarselt jälgida ning hinnata? Avalikkuse jaoks on
oluline täielik ülevaade ja usaldus selle vastu, et kogu vara ja varud on korrektselt arvel ning
riigi raha kasutatakse läbipaistvalt.
Ines Metsalu-Nurminen vastas, et probleemide lahendamine koosneb kahest paralleelsest
ülesandest. Esmalt tuleb korrastada tänased tööprotsessid, et kõik uued ostud ja varade
liikumised jõuaksid edaspidi õigesti ning õigeaegselt infosüsteemidesse nii koguseliselt kui ka
väärtuseliselt. Selleks ei piisa üksnes tegevuskavast, vaid oluline on, et töötajad mõistaksid
oma rolle, saaksid vajalikku väljaõpet ning kasutaksid uusi infosüsteeme korrektselt. Vastasel
juhul jätkub vigade kuhjumine ka tulevikus. Samal ajal tuleb parandada ka minevikust
pärinevad puudused. Selleks on vajalikud inventuurid, mille käigus tuvastatud erinevused
tuleb põhjalikult selgitada ja infosüsteemides korrektselt kajastada. Ainuüksi varade üle
lugemisest ei piisa, kui tulemusi ei kanta süsteemidesse ja arvestust ei korrigeerita.
Tegevuskavas peavad olema konkreetsed vastutajad ja tähtajad, Riigikontrollile augusti lõpus
4
esitatud versioonis ei olnud kõik tähtajad veel lõplikult kokku lepitud ning täpsustamist vajab,
kas nüüdseks on nii tähtajad kui ka vastutajad tegevuskavas selgelt määratud.
Kadri Peeters sõnas, et tänaseks on tähtajad olemas ja ka vastutajad.
Andrus Merilo sõnas, et Kaitseväe varade ja varude haldamist ei saa täielikult võrrelda
tavapärase kaubandussektoriga, sest kaitsevarustuse väärtus muutub kasutuse käigus ja selle
üle tuleb pidada märksa keerukamat arvestust. Näiteks võib uus kiiver olla ostuhetkel kindla
väärtusega, kuid pärast kasutamist ja tagastamist tuleb selle seisukord ja väärtus uuesti
hinnata. Kaitseväe põhitegevus ei ole laomajandus ning aastate jooksul toimunud
tsentraliseerimine on vähendanud üksuste juures olevat tugipersonali, sealhulgas finants- ja
haldusspetsialistide tuge, mis muudab arvestuse pidamise keerulisemaks. Probleemide
lahendamiseks on koostatud konkreetne tegevusplaan koos tähtaegade ja vastutajatega.
Vastutus on selgelt paika pandud: sisulise töö eest vastutab peastaabiülem, kuid lõplik
vastutus jääb Kaitseväe juhatajale. Plaan on mõõdetav ning võimaldab jälgida, kas
kokkulepitud tegevused saavad õigeaegselt ja nõuetekohaselt ellu viidud. Samas möönis ta, et
muutunud julgeolekuolukord võib teatud tegevuste tähtaegu mõjutada. Oluline on
infosüsteemide ajakohastamine ja suurem automatiseerimine, mis aitaks vähendada käsitööna
tehtava arvestuse vigu. Üle tuleb vaadata salastatuse nõuded, sest osa andmeid võiks olla
paremini hallatavad ilma liigsete piiranguteta. Põhivara arvestuse valdkonnas on juba
märgatavat edenemist saavutatud ning ülejäänud probleemid on lahendatavad selge
tegevuskava alusel.
Priit Sibul küsis, kas kaitseminister kavatseb lähikuudel üle vaadata ka strateegilised
dokumendid, näiteks riigikaitse arengukava? P. Sibul tõstatas küsimuse energiataristu
julgeoleku kohta, viidates Eleringi korraldatavale gaasijaamade hankele. Ta sõnas, et erinevalt
riigieelarvest rahastatavatest kaitsehanketest ei läbi sellised investeeringud otseselt valitsuse
ega parlamendi kontrolli, kuna nende kulud kajastuvad võrgutariifides. Millised võimalused
on kaitseministril mõjutada otsuseid selle üle, kuidas ja kui hästi kaitstult kriitilist
energiataristut rajatakse, kas rajatised ehitatakse maa peale, tugevdatud kaitseehitistena või
maa alla, ning kuidas tagada, et riigikaitselised kaalutlused oleksid nende investeeringute
tegemisel piisavalt arvesse võetud?
Martin Herem vastas, et ei ole veel piisavalt kursis kõigi detailidega ega soovi anda lõplikke
hinnanguid strateegiliste dokumentide võimalike muudatuste kohta. Energiataristu küsimuses
rõhutas ta aga põhimõtet, et Kaitseministeeriumi roll on anda teistele asutustele ja ettevõtetele
selge ohuhinnang ning kirjeldada võimalikke lahendusi, mitte teha nende eest lõplikke
investeerimis- või ärilisi otsuseid. Kaitsevaldkond saab pakkuda vajalikke sisendeid ja
hinnanguid riskide kohta, lõplikud rahalised ja juhtimisotsused kuuluvad ministrite ning
vastutavate organisatsioonide pädevusse.
Alar Laneman tänas ministrit senisest avatuma ja aktiivsema lähenemise eest, selline hoiak
on olnud ammu vajalik. Ta märkis ajaloolise täpsuse huvides, et kriitilise taristu, eriti
energeetika kaitsmise teemadel on Kaitseministeerium ja kaitsevaldkonna esindajad ettevõtete
ning Eleringiga rääkinud juba aastaid. Probleem ei olnud niivõrd teavitamise puudumises,
vaid selles, et hoiatusi ja soovitusi ei võetud alati piisava tõsidusega. A. Laneman küsis, millal
on realistlik tähtaeg, mil kõik peamised puudused on kõrvaldatud? Kes vastutab tegevuskava
elluviimise eest praegu, enne uue kantsleri ametisse asumist, ning kelle kinnitatud ja juhitud
plaaniga täpselt tegemist on. Uue kantsleri tulek ei tohiks tähendada juhtimisvaakumit ning
vastutus peab olema selgelt määratud juba praegu.
Kadri Peeters sõnas, et tegevuskava on üles ehitatud kolmes etapis ning selle elluviimist
nähakse mitmeaastase protsessina. Esimene etapp kestab 2026. aasta augustist kuni 2027.
aasta veebruarini ja keskendub puudustele, mis on seotud 2026. aasta majandusaasta aruande
auditiga ning Riigikontrolli poolt välja toodud tähelepanekutega. Teine etapp hõlmab järgmise
auditi käigus esile kerkivate probleemide lahendamist ning kolmas etapp kestab 2028. aasta
5
märtsist kuni 2029. aasta veebruarini, keskendudes järgmise majandusaasta aruande puuduste
kõrvaldamisele. Selline lähenemine valiti, kuna ministeerium on jõudnud järeldusele, et
probleeme ei ole võimalik kiiresti lahendada ning vaja on pikaajalist ja järjepidevat tööd. Uue
kantsleri ametisse asumiseni juhib protsessi kantsleri kohusetäitja, õigushalduse asekantsler
Margit Gross. Tegevuskava on ametlikult kinnitatud ning sellel on endise kaitseministri
Hanno Pevkuri allkiri. Uut kaitseministrit Martin Heremit on tegevuskava sisust juba lühidalt
teavitatud ning talle antakse peagi põhjalikum ülevaade.
Leo Kunnas sõnas, et avalikkusele tuleks selgemalt kommunikeerida, et kaitsevõime
seisukohalt kriitilised relvad ja laskemoon on olemas ning probleem puudutab eelkõige nende
kajastamist ja haldamist. Ta viitas varasematele raskustele TAKS-süsteemi kasutamisel, mille
puhul ranged riigisaladuse nõuded olevat takistanud süsteemi tõhusat toimimist. Kas uus
pilvepõhine TAKS 365 võimaldaks kasutada kaasaegseid tehnoloogiaid nii, et samal ajal
oleks lahendatud ka riigisaladuse kaitsega seotud vastuolud. Varade inventeerimine ja
infosüsteemide uuendamine tuleks siduda ühtseks tervikuks, et pärast inventuure jõuaks
korrastatud teave kohe uude süsteemi ega tekiks olukorda, kus probleemid mõne aja pärast
uuesti korduvad. Aastaid kestnud vastuolu arvestusvajaduste ja salastatusnõuete vahel vajab
lõplikku lahendamist, et kogu süsteem muutuks usaldusväärseks ja jätkusuutlikuks.
Andrus Merilo sõnas, etkaitsevaldkonna infosüsteemide ja andmehalduse probleemide
lahendamisel ei ole pilveteenustele üleminekule sisuliselt alternatiivi. See üleminek tuleb teha
võimalikult kiiresti, kuid samas turvaliselt, sest vastasel juhul jäädakse tehnoloogilises
arengus maha. Tegemist ei ole ainult Eesti, vaid ka NATO ees seisva väljakutsega.
Tehnoloogia on vaid osa lahendusest ning paralleelselt tuleb lihtsustada ja korrastada ka
organisatsiooni enda protsesse ja töökorraldust. Relvastuse ja sõjapidamiseks vajalike varude
olemasolus probleemi ei nähta ning peamised raskused puudutavad varade väärtuse arvestust,
ümberhindamist ja finantshalduse protsesse. Oluline on järjepidev areng ja liikumine õiges
suunas. Tehnoloogilised uuendused, sealhulgas pilvelahendused, ei valmi kiiresti ning osa
protsessidest jääb veel mõneks ajaks käsitsi hallatavaks. Süsteemi toimimist mõjutavad
mitmed tegurid, mis ei sõltu üksnes Kaitseväest või Kaitseministeeriumist. Plaanis on läbi viia
mahukas täisinventuur eesmärgiga saada olukorrast täielik ülevaade. Inventuur hõlmab 18.
oktoobri seisuga olemasolevat vara ning selle tulemused peavad olema valmis 7. detsembriks.
Selle eesmärk ei ole üksnes auditi soovituste täitmine, vaid ka usaldusväärse lähtepunkti
loomine enne uutele infosüsteemidele üleminekut, et olemasolevaid vigu ei kantaks
automaatselt edasi uude süsteemi. Vajadus on leida tasakaal riigisaladuse nõuete ja
kaasaegsete digilahenduste kasutamise vahel, sest liiga jäik salastatus võib hakata takistama
nii juhtimist kui ka igapäevast töökorraldust.
Mati Raidma küsis Riigikontrolli ettekandes mainitud 1,2 miljardi euro suuruse varude mahu
kohta, kui suure osa see summa moodustab kogu kaitsevaldkonna varudest ning, kas kogu
varude kogumaht on avalik teave või mitte? Kas 1,2 miljardi euro suurusesse varude
arvestusse kuuluvad ka HIMARS-süsteemidega seotud varad?
Ines Metsalu-Nurminen vastas, et 1,2 miljardit eurot kajastab kaitsevaldkonna varusid, mis
olid finantsarvestuses arvele võetud. Tegelik varude väärtus peaks olema suurem, sest osa
varusid on jäänud arvele võtmata kahel põhjusel: mõnel juhul muudeti Kaitseministeeriumi
valitsemisalas arvestusreegleid, mille mõju hinnatakse vähemalt 100 miljonile eurole, ning
teistel juhtudel ei jõudnud soetatud varud õigeaegselt raamatupidamisse, mille mõju on
ligikaudu 300 miljonit eurot. Seetõttu ei saa Riigikontroll kinnitada, milline oli varude tegelik
väärtus 31. detsembri 2025 seisuga. 1,2 miljardi euro suurune saldo ei kajasta tõenäoliselt
kogu varude tegelikku mahtu ning Riigikontroll ei suutnud auditi käigus täpselt hinnata, kui
palju suurem õige summa olema peaks. Auditi peamine tähelepanek oligi, et varude arvestus
ei ole piisavalt usaldusväärne. HIMARS-süsteemid kuuluvad tõenäoliselt põhivara hulka,
mitte varude hulka.
6
Priit Sibul juhtis tähelepanu näilisele vastuolule: kui õppustel antakse varustus välja ja
võetakse tagasi täpsete nimekirjade, ülelugemiste ning allkirjade alusel, siis kuidas saavad
samal ajal tekkida olulised probleemid varude arvestuses. Kas probleem peitub Riigi
Tugiteenuste Keskuse (RTK), Kaitseministeeriumi, RKIK-i ja Kaitseväe vahelises süsteemis
või hoopis kaitsevaldkonna sisemistes protsessides, millal on oodata kaasaegseid lahendusi,
mis sellised vead välistaksid.
Ines Metsalu-Nurminen vastas, et RTK kehtestab küll riigiasutustele üldised
raamatupidamise ja arvestuse põhimõtted, kuid ta saab tugineda ainult sellele
informatsioonile, mille Kaitsevägi ja Kaitseministeeriumi valitsemisala talle edastavad. RTK-l
puudub võimalus kaitsevaldkonna andmeid iseseisvalt kontrollida ning seetõttu sõltub
arvestuse õigsus sellest, kui korrektselt ja õigeaegselt info süsteemidesse sisestatakse.
Varasemalt kehtis kaitsevaldkonnas erand, mille tõttu kõiki varusid bilansis ei kajastatud, kuid
see erand kaotati Kaitseministeeriumi ja Rahandusministeeriumi kokkuleppel. Kuigi
andmevahetuse protsesse on aja jooksul parandatud, näitab audit, et süsteem ei toimi endiselt
piisavalt hästi ja osa infot ei jõua õigel ajal arvestusse. Mõnes laos kasutatakse endiselt suurel
määral paberipõhiseid töövõtteid ning laopidajad eelistavad osa arvestusest teha käsitsi.
Kasvavate varumahtude ja ladude arvu juures ei ole selline lähenemine enam jätkusuutlik.
Enne uute tehnoloogiliste lahenduste kasutuselevõttu tuleb esmalt korrastada olemasolevad
andmed ja protsessid, sest vastasel juhul kantakse olemasolevad vead lihtsalt uude süsteemi
üle.
Andrus Merilo sõnas, et reservväelaste varustamine toimub praegu suures osas paberkandjal:
varustus antakse inimesele välja üksikute esemete kaupa, need kontrollitakse üle ja
allkirjastatakse ning sama toimub varustuse tagastamisel. Kuigi süsteem toimib, on see
töömahukas ega sobi hästi suurte mahtude või kiire mobilisatsiooni vajadustega. Ladudes on
kaupade asukohad küll korrektselt märgistatud, kuid väljastamine toimub endiselt käsitsi
dokumente täites, mitte digitaalsete lahenduste abil. Seetõttu ei liigu andmed automaatselt
infosüsteemidesse ning hiljem tuleb teha täiendavaid käsitsi sisestusi, mis suurendab vigade
tekkimise riski. Probleemi lahendaks terviklik digitaliseerimine, kus varustuse väljastamine,
tagastamine ja laoliikumised registreeritakse automaatselt ning info liigub otse vastavatesse
süsteemidesse. Ühe sõduri varustusse kuulub sadu erinevaid esemeid ning nende haldamine
eraldi kirjetena on ebaefektiivne, seetõttu soovitakse üle minna üksikesemete asemel
komplektipõhisele arvestusele. Paralleelselt tehniliste lahendustega vaadatakse üle ka senised
protseduurid, et muuta süsteem lihtsamaks ja kasutajasõbralikumaks. Lõppeesmärk on teha
protsess võimalikult lihtsaks võitleja jaoks, samal ajal kui vajalik arvestus ja haldus toimivad
taustal automaatselt.
Kadri Peeters selgitas, et arvestusprobleemidel on kaks omavahel seotud, kuid erinevat
poolt. Üks puudutab finantsarvestuse infosüsteeme, kus praegune lahendus vajab
väljavahetamist, sest olemasolev süsteem liigub pilvepõhisele platvormile, mida
Kaitseministeeriumi valitsemisalas praeguste nõuete järgi kasutada ei saa. Seetõttu töötatakse
välja uut materjalimajanduse infosüsteemi, mille kasutuselevõtt on hinnanguliselt
mitmeaastane protsess. Teine ja laiem eesmärk on viia kogu Kaitseväe materjalimajandus
nüüdisaegsele tasemele. Selleks on käivitatud programm, mis keskendub protsesside
digitaliseerimisele, uue taristu arendamisele (sealhulgas ladude süsteemile) ning andmepõhise
juhtimise juurutamisele. Plaanis on kasutada muu hulgas triipkoode ja muid lahendusi, mis
muudaksid varustuse arvestuse ja väljastamise kiiremaks ning täpsemaks. Tegemist on
Kaitseväe jaoks väga suure organisatsioonilise muutusega, mis eeldab tööprotsesside
ümberkorraldamist ning on seetõttu keerukam ja ajamahukam, kui esialgu loodeti.
Raimond Kaljulaid sõnas, et auditi eesmärk ei ole väita, et varud või vara puuduvad, vaid
hinnata, kas esitatud andmed on usaldusväärsed. Nagu eraettevõtete puhul kinnitab audiitor
majandustulemuste õigsust, peab ka Riigikontroll saama kinnitada, et Kaitseministeeriumi
valitsemisala varade ja varude kohta esitatud andmed on korrektsed. Seni, kuni sellist
7
kinnitust ei ole võimalik anda, jääb nende andmete usaldusväärsus küsimärgi alla.
Laoarvestus ja raamatupidamine ei ole ühegi organisatsiooni põhitegevus, kuid need on
vajalikud tugifunktsioonid, et tagada vara ja raha korrektne kasutamine. Lisaks varude
arvestuse probleemidele viidati auditis tuvastatud puudustele hangete ja lepingute haldamisel,
sealhulgas juhtumitele, kus ettemakseid ei tasaarveldatud pärast kaupade saabumist või kus
probleemsetele tarnijatele tehti jätkuvalt makseid vaatamata kohustuste täitmata jätmisele.
Kuidas sellised juhtumid said süsteemis tekkida ning miks ei käivitunud piisavad
kontrollimehhanismid riskide varaseks avastamiseks ja lahendamiseks?
Elmar Vaher vastas, et probleem oli selles, et Ukraina abistamiseks kasutatud välisvahendite
ja doonorrahaga seotud hangete menetlemine ei allunud samadele kontrolli- ja
juhtimisprotsessidele, mida rakendatakse riigieelarveliste vahendite kasutamisel. Seetõttu ei
olnud tehingud piisavalt dokumenteeritud ega jälgitavad ning nüüd tuleb tagantjärele otsida ja
taastada otsuste ning tegevuste kohta käivaid materjale. Ettemaksetega seotud probleem
tulenes suuresti sellest, et doonorrahaga tehtud hanked toimusid tavapärasest
kontrollisüsteemist väljaspool. Kui need oleksid olnud kaasatud samadesse protsessidesse
nagu riigieelarvelised hanked, oleksid ettemaksed, nende põhjendatus ja hilisem
tasaarvestamine olnud paremini dokumenteeritud ning ka Kaitseministeeriumi järelevalve all.
Praktikas sõlmiti lepinguid ja tehti korduvaid ettemakseid ilma piisava ülevaate ja kontrollita,
mis võimaldas probleemidel tekkida ja pikalt märkamata jääda.
Peeter Tali küsis, kas Riigikontroll on Kaitseministeeriumi koostatud tegevuskavaga rahul?
Ines Metsalu-Nurminen vastas, et Kaitseministeeriumi koostatud tegevuskava on
Riigikontrolli poolt läbi vaadatud ning nende hinnangul sisaldab see kõiki vajalikke tegevusi
auditis tuvastatud probleemide lahendamiseks. Kava on väga ambitsioonikas nii tegevuste
mahu kui ka tähtaegade poolest ning selle elluviimine saab olema keeruline. Ta sõnas, et
tegevuskava edu ei sõltu üksnes protseduuride ja reeglite muutmisest, vaid eelkõige
inimestest, kes peavad neid muudatusi igapäevatöös rakendama. Seetõttu on oluline, et
töötajad kõikidel tasanditel mõistaksid, mis nende töös muutub, millised on uued nõuded ning
kuidas neid praktikas täita. Riigikontrolli hinnangul õnnestub tegevuskava ainult siis, kui
kogu organisatsioon tuleb muudatustega kaasa ning ühine arusaam jõuab kõigi osapoolteni,
kes vastutavad selle elluviimise eest.
Peeter Tali sõnas, et riigikaitse rahastamise maht eeldab avalikkuse tugevat usaldust ning
küsis, milliseid täiendavaid samme võiksid poliitiline juhtkond, Kaitseministeerium,
Kaitsevägi ja Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus usalduse taastamiseks teha. Millised on
Riigikontrolli soovitused lisaks juba koostatud tegevuskavale?
Ines Metsalu-Nurminen vastas, et varasema tegevuskava peamine puudus oli see, et see jäi
liiga üldsõnaliseks: tegevustele ei olnud määratud konkreetseid vastutajaid ega tähtaegu ning
nende täitmist ei jälgitud järjepidevalt. Seekord tuleb iga tegevus siduda selgete vastutajate ja
ajakavaga ning kontrollida regulaarselt, kuidas eesmärkide täitmine edeneb. Tegevuskava ei
tohiks jääda ainult formaalseks dokumendiks, vaid selle täitmist tuleb pidevalt üle vaadata nii
ministeeriumi juhtkonna tasandil kui vajadusel ka riigikogu komisjonis. Kui mõni tegevus
jääb tegemata või venib, tuleb välja selgitada põhjused ning otsustada, kas probleem tuleneb
ressursside puudusest, õiguslikest takistustest või muudest asjaoludest, ning seejärel
rakendada vajalikud lahendused, et eesmärgid saaksid siiski täidetud.
Kadri Peeters nõustus Riigikontrolli tähelepanekutega ning rõhutas, et varasema aasta
tegevused ei olnud olematud, kuid muudatused ei jõudnud piisavalt hästi kogu
organisatsioonini. Tema hinnangul ei ole suurim probleem enam see, mida tuleb teha, sest
vajalikud tegevused on teada, vaid see, kuidas need tegelikult ellu viia. Edu sõltub sellest, kas
nii Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus kui ka Kaitsevägi suudavad vajalikud muudatused
omaks võtta, neid järjepidevalt rakendada ning tagada töötajate pühendumuse nende
8
elluviimisele. Peamiseks väljakutseks peetakse seega praktilist teostust ja
organisatsioonisisest muutuste juhtimist.
Raimond Kaljulaid juhtis tähelepanu sellele, et kui Riigikontroll peab tegevuskava
ambitsioonikaks, siis võib tekkida risk, et seatud tähtajad ei ole saavutatavad. Ta soovitas
Kaitseministeeriumil tegevuskava veel kord üle vaadata ja hinnata realistlikult, kui palju aega
erinevad tegevused tegelikult nõuavad, et vältida olukorda, kus eesmärke ei suudeta lubatud
ajaks täita ning tekib mulje tegevuskava ebaõnnestumisest.
Kadri Peeters ütles, et kuigi mõni tegevus võib esialgu tunduda väga ambitsioonikas, ei
tohiks see automaatselt tähendada, et sellest tuleb loobuda või tähtaegu pidevalt edasi lükata.
Parem seada nõudlikud eesmärgid ja püüda tulemusi saavutada, kui lükata lahendusi lõputult
tulevikku. Näitena tõi ta Kaitseväe inventuuride läbiviimise, mille puhul peeti veel paar kuud
tagasi aasta lõpuks lõpetamist ebarealistlikuks, kuid nüüd nähakse seda juba saavutatava
eesmärgina ning ambitsiooniks on inventuurid siiski selleks ajaks lõpule viia.
Andrus Merilo lisas, et tegevuskava ambitsioonikus tuleneb eelkõige muutlikust
julgeolekuolukorrast ja põhineb praegustel teadmistel ning võimalustel. Kui
julgeolekuolukord muutub ja Kaitseväel tuleb keskenduda uutele prioriteetidele või tõsta
valmisolekut, võib see mõjutada ka tegevuskava tähtaegu ning siis tuleb sellest ausalt teada
anda. Varasema tegevuskava eesmärkide mittetäitmist põhjendas ta sellega, et Kaitsevägi pidi
reageerima ootamatutele ja kiireloomulistele julgeolekualastele arengutele, mis võtsid
tähelepanu ja ressursid muudelt tegevustelt. Praeguse tegevuskava puhul on Kaitsevägi seatud
eesmärkidega nõus ja püüab need saavutada, kuid vajadusel ollakse valmis plaane ümber
hindama ning muudatustest avatult teavitama.
Alar Laneman sõnas, et usaldus on riigikaitse oluline osa ning kuigi auditi tulemused on
tekitanud suurt tähelepanu, ei tähenda see automaatselt, et kogu süsteem oleks läbi kukkunud.
Tema hinnangul tuleb avalikkusele selgelt kommunikeerida, millises etapis tegevuskava
täitmine parasjagu on, millised sammud on juba tehtud ja kui palju tööd on veel ees.
Tegevuskava elluviimine ja Riigikontrolli lõplik hinnang selle tulemustele on kaks erinevat
asja ning kõiki organisatsioone hinnatakse samade põhimõtete alusel. Lõppeesmärk peab
olema kaitsevõime ja lahinguvalmidus, kuigi samal ajal tuleb tagada ka korrektne vara- ja
laoarvestus. Kas uued protseduurid, infosüsteemid ja juhtimismudelid toimivad ka kriisi- või
sõjaolukorras, mitte ainult rahuajal?
Ines Metsalu-Nurminen selgitas, et auditi eesmärk ei olnud hinnata Kaitseväe
lahinguvalmidust ega sõjalist võimekust, vaid keskendus varade ja varude arvestuse
korrektsusele. Auditi keskmes on ka strateegiliselt olulised ja väga suure väärtusega varud,
eelkõige laskemoon. Laskemoon moodustab olulise osa Kaitseväe varudest ning peab olema
õigesti arvele võetud, nõuetekohaselt kajastatud ja selle väärtus peab jõudma
raamatupidamisse. Seetõttu on täpne varude arvestus oluline nii finantsjuhtimise kui ka
riigivara üle kontrolli tagamise seisukohalt.
Priit Simson lisas, et Kaitseväe valmisoleku hindamine ei olnud käsitletava auditi eesmärk,
kuid selle kohta on valmimas eraldi Riigikontrolli audit. Ressursside ja sõjalise võime
vaheline seos on otsene ning varade ja varude korrektne arvestus ei ole pelgalt bürokraatlik
küsimus. Kui varade arvestus ei ole korras või dokumentatsioon puudulik, on keeruline väita,
et süsteem tervikuna toimib hästi. Seetõttu on korrektne arvepidamine oluline nii
finantsjuhtimise, läbipaistvuse kui ka kaitsevõime toetamise seisukohalt.
Andrus Merilo ütles, et materiaalne lahinguvalmidus on Kaitseväe jaoks väga oluline ning
auditis esile toodud puudusi ei tohi tõlgendada nii, nagu neid ei teadvustataks või nendega ei
tegeletaks. Just üksuste ülemate paremaks toetamiseks on tehtud ettepanek luua täiendavaid
ametikohti, millele on saadud põhimõtteline heakskiit. Eesmärk on kaasata spetsialiste, kes
9
aitaksid üksustel toime tulla varade, laskemoona ja raamatupidamislike protseduuridega
seotud ülesannetega, mis ei kuulu otseselt sõjalise juhtimise põhikompetentsi. Senine
lähenemine, kus ülem teadis küll oma lao tegelikku seisu, kuid dokumentatsioon ja arvestus ei
olnud korras, ei ole vastuvõetav. Seetõttu on vajadus tugevdada tugisüsteeme ja kompetentsi,
et nii tegelik materiaalne valmisolek kui ka selle dokumenteerimine ja arvestus oleksid
võrdselt korrektsed.
Andres Sutt küsis Riigikontrolli esindajalt, kas auditi käigus jõuti järeldusele, et Kaitseväe
varade haldamisel kasutatav analoogne või osaliselt käsitsi toimiv süsteem on sisuliselt vigane
ja ebausaldusväärne või seisneb probleem peamiselt selles, et süsteem on ajale jalgu jäänud,
aeglane ning ei võimalda töötada tänapäeva ootustele vastava kiiruse ja tõhususega.
Ines Metsalu-Nurminen sõnas, et auditis tuvastatud probleemid ei sõltu sellest, kas
kasutatakse analoog-, digi- või hübriidsüsteemi, vaid sellest, et varude arvestuse alusandmed
ei ole korras. Kontrolli käigus leiti varusid, millel puudus kogus või väärtus, esines kirjeid,
kus väärtus oli olemas, kuid kogust mitte, ning juhtumeid, kus varud ja põhivarad olid
omavahel segunenud. Sellised anomaaliad näitavad, et varude arvestus vajab põhjalikku
korrastamist sõltumata kasutatavast infosüsteemist. Korrektne raamatupidamine saab tugineda
ainult korrektsele varude arvestusele. Kuigi raamatupidamisnäitajad on olulised, peeti veel
tähtsamaks, et Kaitseväel oleks täpne ja usaldusväärne ülevaade oma varudest, eriti arvestades
nende hulka kuuluvat strateegiliselt olulist ja suure väärtusega laskemoona. Riigikontrolli
hinnangul peab varude arvestus olema laitmatus korras ning selles ei tohi esineda selliseid
vastuolusid ja andmekvaliteedi probleeme, mida auditis Kaitseväe infosüsteemides tuvastati.
Andres Sutt täpsustas, kas probleem seisneb peamiselt töökorralduses ja kasutusmugavuses
või on tegemist sügavamate süsteemsete vigadega, mis mõjutavad kogu varude arvestuse
kvaliteeti.
Ines Metsalu-Nurminen sõnas, et probleem ei seisne üksnes infosüsteemides. Varem peeti
arvestust edukalt ka paberil, mistõttu ei saa väita, et kõik puudused tulenevad tehnoloogiast.
Auditi põhjal on olulised probleemid seotud ka tööprotsesside, vastutuse ja töökorraldusega
ehk küsimusega, kuidas ja kelle poolt andmeid hallatakse ning uuendatakse. Need puudused
on kirjeldatud nii auditiraportis kui ka juhtkonnale saadetud märgukirjas.
Andres Sutt küsis Kaitseministeeriumi esindajalt uue ERP (Enterprise Resource Planning)
süsteemi kasutuselevõtu kohta. ERP-i valik ja juurutamine on iga organisatsiooni jaoks väga
suur ja keeruline projekt, eriti nii suure ja keeruka valitsemisala puhul nagu
Kaitseministeerium. Kas süsteemi valikul ja rakendamise ettevalmistamisel on kaasatud
väliseid nõustajaid või eksperte ning kui plaanitakse tugineda ainult oma töötajatele, siis
millistel põhjustel selline lähenemine on valitud.
Kadri Peeters selgitas, et uue ERP-süsteemi kasutuselevõtt on mitmeaastane projekt, mille
valmimine võib võtta ligikaudu kolm aastat. Projekti juhitakse töörühma ja juhtrühma kaudu
ning praegu ollakse eelanalüüsi etapis. Peagi plaanitakse välja kuulutada hange, mille kaudu
kaasatakse väline partner, kes aitab hinnata organisatsiooni vajadusi ja määrata, milline
süsteem oleks kõige sobivam. Alles pärast seda minnakse edasi põhisüsteemi hankega.
Priit Sibul küsis, millised Riigikontrolli auditites välja toodud probleemid on võimalik
kõrvaldada juba käesoleva aasta lõpuks ning millised süsteemsed puudused jäävad järgmisse
auditisse kindlasti alles?
Kadri Peeters vastas, et kuna Microsofti lahendused liiguvad pilvepõhiseks ja
Kaitseministeeriumi valitsemisalas ei ole pilvelahenduste kasutamine lubatud, tuleb leida uus
infosüsteemne lahendus. Käimas on intensiivne üheksast sammust koosnev tegevuskava,
mille eesmärk on saavutada aasta lõpuks märgatavaid tulemusi varude arvestuse ja süsteemide
10
korrastamisel. Vajalikud tegevused on käivitatud, kuid lõpliku hinnangu nende mõjule saab
anda alles pärast nende elluviimist ja tulemuste hindamist.
Ines Metsalu-Nurminen sõnas, et käesoleva aasta auditis keskendutakse eelkõige
probleemile, mille tõttu jäi ligikaudu 300 miljoni euro väärtuses juba Kaitseväkke saabunud
vara raamatupidamises ja infosüsteemides korrektselt arvele võtmata. Selle kordumise
vältimine on seatud üheks peamiseks prioriteediks.
Leo Kunnas ütles, et kuna samad probleemid on jõudnud komisjoni ette juba teist korda, ei
piisa tegevuskava kinnitamisest, vaid selle täitmist tuleb regulaarselt jälgida. Komisjonil on
vaja saada perioodilisi ülevaateid, näiteks kord kuus või mõne muu mõistliku intervalliga, et
hinnata, kuidas probleemide lahendamine edeneb.
Meelis Kiili leidis, et praegune arutelu keskendub peamiselt tagajärgedele, mille juured
ulatuvad aastate taha tehtud juhtimis- ja reformiotsustesse. Tema hinnangul lõhkusid
varasemad reformid kaitsevaldkonna tervikliku ja toimiva süsteemi, võttes Kaitseväe
juhatajalt ära olulised tugifunktsioonid, mis peaksid toetama lahinguvalmiduse eest
vastutamist. See on ka riigikaitseraporti üks peamisi järeldusi. Kas Kaitseväes kehtib endiselt
vara üleandmise ja vastuvõtmise süsteem, kus üksuste üleandmisel vormistatakse akt ning
kogu vara loetletakse ja kontrollitakse detailselt üle, nagu tema teenistusajal tavaks oli.
Andrus Merilo vastas, et see süsteem kehtib. Kaitseväes tehakse regulaarselt inventuure, eriti
seoses võtmeametikohtade rotatsioonidega, mida toimub ligikaudu kolmandikus juhtudest igal
aastal. Kaitseväe juhtkonna vahetumisel viiakse läbi üleandmisprotsessid ja inventuurid.
Suurim muutus võrreldes varasemaga on aga varustuse ja varude mahu märkimisväärne kasv,
mis muudab sama protsessi rakendamise oluliselt keerukamaks.
Kadri Peeters täiendas, et Riigikontrolli peamine tähelepanek oli, et sellest ei piisa kui
üksuste ülemad teavad oma vastutusalas olevate varude tegelikku seisu. See teadmine peab
olema ka korrektselt dokumenteeritud, digitaliseeritud ja infosüsteemides kajastatud, et
organisatsioonil tervikuna oleks usaldusväärne ülevaade varadest ja varudest.
Enn Eesmaa küsis, kas kõik kavandatavad muudatused, arenguplaanid ja ambitsioonikad
eesmärgid on seotud ka järgmise aasta eelarvega ning kas nende elluviimist on võimalik
mõõta konkreetsete rahaliste näitajate kaudu?
Kadri Peeters vastas, et eelarveläbirääkimised on lõppjärgus. Kaitseministeeriumi
arengukava (MAK) kirjeldab valitsemisala järgmise nelja aasta eesmärke ja tegevusi.
Enn Eesmaa küsis, kas kavandatud tegevused ja arenguplaanid on rahaliselt kaetud ning kas
nende elluviimine algab juba järgmise aasta eelarve raames?
Kadri Peeters kinnitas, et järgmise aasta plaanid on olemas ning neid tutvustatakse edaspidi
põhjalikumalt.
Andrus Merilo sõnas, et kaitse-eelarve ei koosne ainult uute relvasüsteemide hankimisest,
vaid selle eest tuleb tagada ka igapäevane kaitsevõime, sealhulgas varustus, vormid,
laskemoon ja muu vajalik. Suurim väljakutse on siiski uute võimete ja relvasüsteemide
soetamine, sest samade toodete ja tootmisvõimsuste pärast konkureerivad paljud riigid ning
tootmisvõimekus ei kasva piisavalt kiiresti. Seetõttu ei sõltu hangete edukus ainult rahast,
vaid ka sellest, kas vajalikku tehnikat ja relvastust on üldse võimalik soovitud ajaks saada.
Kuigi üle 2 miljardi euro suurune kaitse-eelarve tundub Eesti jaoks väga suur summa ja
kujutab maksumaksjale märkimisväärset koormust, on Eesti rahvusvahelisel relvaturul siiski
suhteliselt väike ostja võrreldes suuremate liitlastega, näiteks Saksamaaga. Seetõttu ei
11
võimalda ka väga suur kaitse-eelarve automaatselt kõiki soovitud võimeid kiiresti välja
arendada ning tuleb arvestada nii turu piirangute kui ka tootmisvõimsuste tegeliku olukorraga.
Peeter Tali küsis, kas vastab tõele väide, et HIMARS-süsteemide arvelevõtmisel ilma nende
relvastuseta tekib arvestussüsteemis väga suur hulk üksikkirjeid, ulatudes sadade või isegi
tuhandete kanneteni?
Elmar Vaher vastas, et seal on sadu kirjeid.
Kadri Peeters täiendas, et HIMARS-i ja teiste keerukate relvasüsteemide arvestuses on
oluline probleem see, kuidas võtta süsteemi osi arvele siis, kui need saabuvad eri aegadel. Kui
kogu HIMARS käsitleda ühe tervikliku objektina, tekib raskus, sest kõik komponendid ei jõua
kohale korraga. Seetõttu peab arvestussüsteem võimaldama relvasüsteemi osade ja etappide
kaupa arvele võtta.
Andrus Merilo tegi komisjonile ettepaneku korraldada 29. septembril Ämaris
väljasõiduistung, et tutvuda kohapeal ladude ja varude haldamisega ning arutada auditis
tõstatatud küsimusi vahetult tegelikus keskkonnas. Ta kinnitas, et osaleb isiklikult ning koos
vajalike ekspertidega, et komisjoni liikmete küsimustele kohapeal vastata.
Ines Metsalu-Nurminen sõnas, et järgmise auditi ettevalmistus algab juba k.a oktoobris ning
aega tegevuskava elluviimiseks on vähe. Ta avaldas lootust, et vähemalt osa kavandatud
meetmetest jõutakse rakendada nii, et järgmise aasta audit ja raport ei oleks enam sama
kriitilised. Kuigi avalikkuse tähelepanu on keskendunud ka teistele kaitsevaldkonna
teemadele, peetakse Riigikontrolli hinnangul kõige olulisemaks ülesandeks varade ja varude
arvestuse korrastamist. Rõhutati, et tegemist ei ole pelgalt raamatupidamisliku küsimusega,
vaid kaitsevõime seisukohast kriitilise teemaga. Usaldusväärne ülevaade olemasolevatest
ressurssidest on lahutamatu osa arusaamast, milline on tegelik kaitsevõime. Seetõttu peetakse
just varude arvestuse korda saamist kogu probleemide kogumist kõige olulisemaks
prioriteediks.
Peeter Tali sõnas kokkuvõtvalt, et Riigikontrolli esindaja(d) on oodatud komisjoni auditit
tutvustama juba päev või paar enne auditi avalikustamist. Ühtlasi oodatakse
Kaitseministeeriumilt igakuist ülevaadet Riigikontrolli poolt välja toodud kaitsevaldkonna
puuduste kõrvaldamiseks läbiviidud tegevustest.
Kadri Peeters lubas järgmisel päeval edastada komisjoni liikmetele parendusprogrammi
tegevuskava.
(allkirjastatud digitaalselt)
Peeter Tali
juhataja
(allkirjastatud digitaalselt)
Airi Ausmees
protokollija