Riigikogu riigikaitsekomisjoni

istungi protokoll nr 235

Tallinn, Toompea Teisipäev, 22. september 2026

Algus 13.30, lõpp 16.12

Juhataja: Peeter Tali (esimees)

Protokollija: Airi Ausmees (konsultant)

Võtsid osa:

Komisjoni liikmed: Vladimir Arhipov, Enn Eesmaa, Raimond Kaljulaid, Meelis Kiili, Leo

Kunnas, Alar Laneman, Mati Raidma, Priit Sibul, Andres Sutt, Toomas Uibo

Komisjoni ametnikud: Aivar Engel (nõunik-sekretariaadijuhataja), Külli Jõgeda (nõunik)

Puudus: Kristo Enn Vaga

Kutsutud: Kaitseministeeriumi kaitsepoliitika asekantsler Mariliis Gross ja rahvusvahelise

koostöö osakonna ametnik (1. päevakorrapunkt); kaitseminister Martin Herem,

Kaitseministeeriumi kaitsevõime asekantsler Kadri Peeters, Kaitseväe juhataja kindralleitnant

Andrus Merilo, Kaitseväe juhataja nõunik, Riigikontrolli peakontrolör Ines Metsalu-

Nurminen, Riigikontrolli kommunikatsioonijuht Priit Simson, Riigi Kaitseinvesteeringute

Keskuse peadirektor Elmar Vaher, kaitseministri nõunik Erko Siitan (2. päevakorrapunkt)

Päevakord:

1. Eesti-Soome kaitsekoostöö ülevaade Läänemere piirkonna taustal

2. Riigikontrolli kontrolliaruannete ja riigikaitsekomisjoni 13.11.2025. aasta raportis

väljatoodud Kaitseministeeriumi valitsemisala puuduste kõrvaldamise tegevuskava

1. Eesti-Soome kaitsekoostöö ülevaade Läänemere piirkonna taustal

Mariliis Gross andis ülevaate Eesti-Soome kaitsekoostööst Läänemere piirkonnas ning vastas

komisjoni liikmete küsimustele. Esitatud informatsioon on juurdepääsupiiranguga

asutusesiseseks kasutamiseks.

2. Riigikontrolli kontrolliaruannete ja riigikaitsekomisjoni 13.11.2025. aasta raportis

väljatoodud Kaitseministeeriumi valitsemisala puuduste kõrvaldamise tegevuskava

Peeter Tali tervitas külalisi ning andis sõna Riigikontrolli peakontrolörile.

Ines Metsalu-Nurminen tutvustas Riigikontrolli auditi „Riigi 2025. aasta raamatupidamise

aastaaruande õigsus ja tehingute seaduslikkus“ (lisa 1) ning tõi välja, et ei ole võimalik

kinnitada Kaitseministeeriumi valitsemisala 1,2 miljardi euro väärtuses varude arvestuse

õigsust, sest Kaitseväe varade haldamise andmestik sisaldab olulisi puudusi. Kontrollimisel

2

leiti korrastamata andmeid, sealhulgas null- ja negatiivsete väärtustega kirjeid ning juhtumeid,

kus varad ei olnud infosüsteemides korrektselt kajastatud. Lisaks üksuste ülemate teadmistele

peab varude arvestus olema usaldusväärselt digitaliseeritud ja ajakohane. Auditis juhiti

tähelepanu ka korduvatele puudustele hangete ja finantsjuhtimise dokumenteerimises, näiteks

lepingute muudatuste fikseerimata jätmisele, ebakorrektsetele ettemaksetele ning

dokumentide mittevastavusele lepingutingimustega. Riigikontrolli hinnangul suureneb

probleemide risk veelgi kaitsekulutuste kasvades. Auditis käsitleti mh Ukraina toetuseks

tehtud hangetega seotud lepinguid, mille puhul olid kõik osapooled teadlikud riskidest, kuid

lepingute järgi jäi nende riskide kandmise kohustus peamiselt Riigi Kaitseinvesteeringute

Keskusele (RKIK). I. Metsalu-Nurmineni hinnangul on kõige olulisem küsimus see, kuidas

Euroopa Komisjon hindab RKIK-i ja Kaitseministeeriumi tegevust, sest sellest sõltub, kas

tehtud kulutused loetakse abikõlblikuks või mitte. Peamine risk riigieelarvele tuleneb

võimalikest Euroopa Komisjoni edasistest otsustest nende kulude ja toetuste õiguspärasuse

hindamisel.

Peeter Tali andis sõna kaitseminister Martin Heremile ning palus selgitada, kuidas

kavatsetakse Riigikontrolli auditis tuvastatud probleemid lahendada, milline on konkreetne

tegevuskava ning mida on võimalik järgmise nelja kuni kuue kuu jooksul saavutada.

Martin Herem nõustus Riigikontrolli auditi järeldustega ning ütles, et tegevuskava

probleemide lahendamiseks on olemas. M. Heremi sõnul tuleb lähikuudel keskenduda mitte

ainult auditis välja toodud puuduste kõrvaldamisele, vaid laiemalt Eesti riigikaitse

valmisoleku suurendamisele. Vajadus on hinnata kaitsevõimet ajaperspektiivis, lähtudes

võimalikust Venemaa ohust, ning eemaldada bürokraatlikud ja regulatiivsed takistused, mis

aeglustavad olulisi kaitseprotsesse. Kaitseministeerium peab võtma aktiivsema rolli teiste

valdkondade, näiteks hariduse, tervishoiu, energeetika ja elanikkonnakaitse ettevalmistamisel

sõjalisteks kriisideks, pakkudes neile riskihinnanguid ja praktilisi juhiseid. Ühiskond peab

olema paremini informeeritud võimalikest ohtudest ja nende maandamise võimalustest, et

vähendada põhjendamatuid hirme ning suurendada valmisolekut. Olulisteks eesmärkideks

nimetas ta Läänemere ühenduste kindlustamist, õhukaitse tugevdamist, Balti kaitsevööndi

kiiremat arendamist ning kriitilise taristu kaitse parandamist. Vajalik on teha tihedamat

koostööd ettevõtjatega, et need mõistaksid oma võimalikku rolli kriisi- ja sõjaolukorras ning

oskaksid oma tegevust vastavalt planeerida. M. Herem tõi esile digitaliseerimise vajaduse,

sealhulgas kaitsevaldkonna infosüsteemide arendamise ja andmehalduse parandamise, mida

võivad praegu takistada liigsed riigisaladuse piirangud. Oluline on suurendada kogu

ühiskonna valmisolekut võimalikeks julgeolekuohtudeks ning muuta kaitsesüsteem

paindlikumaks ja tõhusamaks.

Kadri Peeters sõnas, et Kaitseministeerium on alates juuli lõpust tegelenud Riigikontrolli

märkuste ja kontrollaruande põhjaliku analüüsimisega ning koostanud tegevuskava puuduste

kõrvaldamiseks. Varasemast üldsõnalisemast lähenemisest on loobutud ning probleemid on

jagatud konkreetseteks tegevusteks. Käesolevaks aastaks on kokku lepitud üheksa

prioriteetset sammu, sealhulgas ladudes oleva vara ja varude ühtne käsitlemine

kaitseotstarbelise varana, seisukorrakoodide kontrollimine, ostutellimuste korrastamine ning

inventuuride läbiviimine. Inventuuride katseprojekt viiakse läbi Viru ja Alutaguse pataljonis,

mille esialgsed tulemused on olnud positiivsed. Samuti tegeletakse Kaitseväe ja RKIK-i

finantsjuhtimise korrastamisega, kuigi töö on osutunud keerulisemaks kui algselt eeldati.

Protsessi juhtimine antakse uuele kaitseministeeriumi kantslerile ning vastutusalad on jagatud

ministeeriumi, Kaitseväe ja RKIK-i juhtide vahel. Teemat on arutatud ka Vabariigi Valitsuses

ning tegevuskava rakendamine juba käib.

Meelis Kiili tunnustas M. Heremi valmisolekut teemasid sisuliselt arutada ning küsis tema

hinnangut senisele kaitsepoliitikale ning vajalikele poliitilistele muudatustele. M. Kiili sõnas,

et oluline on koostöö Kliimaministeeriumiga, sest praeguses energiajulgeoleku- ja

3

energiapoliitikas nähakse uut ohtu. Ta soovis ülevaadet meetmetest, mida on rakendatud

Kaitseväe haldussuutlikkuse parandamiseks olukorras, kus kaitsekulud ja töökoormus on

kiiresti kasvanud.

Martin Herem vastas, et Eesti kaitsepoliitika suurim puudus on olnud see, et riik ei planeeri

oma kaitsevõime arendamist piisavalt selgelt ajaperspektiivis, lähtudes võimalikest ohtudest

ja nende eeldatavast tekkimise ajast. Tema hinnangul takistavad valmisoleku parandamist nii

hirm sõjateemadest avalikult rääkida kui ka liigne salastatus, mille tõttu ei pruugi näiteks

energeetikasektor saada vajalikke ohuhinnanguid ja juhiseid. Kaitseministeeriumi ülesanne on

anda teistele valdkondadele aus riskikirjeldus ja võimalikud vastumeetmed, kuid nende

elluviimine jääb teiste ministeeriumide ja organisatsioonide vastutada. Ta väljendas

valmisolekut kõiki neid teemasid aktiivselt arutada ja edasi viia ning sõnas, et probleem ei

seisne niivõrd Kaitseväe tegevuses, kuivõrd selles, et senine poliitika ei ole olnud Eesti

julgeolekuvajaduste jaoks piisav.

Mati Raidma tõi välja võimaliku segaduse mõistete „vara” ja „varu” kasutamises ning küsis

nii ministrilt kui ka Riigikontrollilt, kas neid kasutatakse sünonüümidena või tähistavad need

erinevaid asju. Ta leidis, et terminoloogia peaks olema üheselt mõistetav, sest selgus aitaks

paremini aru saada nii auditi tähelepanekutest kui ka varade ja varude arvestusest ning

kasutamisest. Näitena tõi ta küsimuse, kas õppustel kasutatakse varu või vara ning kas nende

mõistete eristamine on kõigile osapooltele üheselt selge või kasutatakse neid praktikas

läbisegi.

Ines Metsalu-Nurminen selgitas, et mõisted „vara” ja „varu” ei ole sünonüümid, vaid neil on

raamatupidamises ja riigimajanduse arvestuses erinev tähendus. „Vara” on üldmõiste, mille

alla kuuluvad nii põhivarad, varud kui ka väheväärtuslikud varad. Põhivarad on suurema

väärtusega ja pikaajaliseks kasutamiseks mõeldud esemed, näiteks relvasüsteemid. Varud on

seevastu tavaliselt tarbitavad või ühekordselt kasutatavad esemed, näiteks laskemoon, mille

kõrge maksumus ei muuda selle olemust varuna. Lisaks on olemas väheväärtuslikud varad,

nagu näiteks väikese väärtusega tarbeesemed, mille üle ei peeta tavapärast

raamatupidamislikku arvestust. Auditis käsitletud 1,2 miljardi euro suurune summa puudutas

just varusid, mille hulka kuulub ka suur osa kallist laskemoonast, laskeseadmed ise on

põhivarad, mitte varud.

Raimond Kaljulaid tõi võrdluseks varude arvestuse erasektori suurte organisatsioonidega

ning leidis, et tegemist peaks olema hallatava suurusega süsteemiga. Ta küsis, kas

probleemide lahendamisel tuleks prioriteediks seada sellise süsteemi loomine, mis tagaks, et

kõik uued tehingud ja varade liikumised kajastatakse edaspidi korrektselt, ning alles seejärel

tegeleda minevikus tekkinud vigade parandamisega, või tuleks mõlemat teha paralleelselt?

Kas Kaitseministeeriumi tegevuskava on piisavalt konkreetne, ajastatud ja vastutajatega

seotud, et selle täitmist oleks võimalik regulaarselt jälgida ning hinnata? Avalikkuse jaoks on

oluline täielik ülevaade ja usaldus selle vastu, et kogu vara ja varud on korrektselt arvel ning

riigi raha kasutatakse läbipaistvalt.

Ines Metsalu-Nurminen vastas, et probleemide lahendamine koosneb kahest paralleelsest

ülesandest. Esmalt tuleb korrastada tänased tööprotsessid, et kõik uued ostud ja varade

liikumised jõuaksid edaspidi õigesti ning õigeaegselt infosüsteemidesse nii koguseliselt kui ka

väärtuseliselt. Selleks ei piisa üksnes tegevuskavast, vaid oluline on, et töötajad mõistaksid

oma rolle, saaksid vajalikku väljaõpet ning kasutaksid uusi infosüsteeme korrektselt. Vastasel

juhul jätkub vigade kuhjumine ka tulevikus. Samal ajal tuleb parandada ka minevikust

pärinevad puudused. Selleks on vajalikud inventuurid, mille käigus tuvastatud erinevused

tuleb põhjalikult selgitada ja infosüsteemides korrektselt kajastada. Ainuüksi varade üle

lugemisest ei piisa, kui tulemusi ei kanta süsteemidesse ja arvestust ei korrigeerita.

Tegevuskavas peavad olema konkreetsed vastutajad ja tähtajad, Riigikontrollile augusti lõpus

4

esitatud versioonis ei olnud kõik tähtajad veel lõplikult kokku lepitud ning täpsustamist vajab,

kas nüüdseks on nii tähtajad kui ka vastutajad tegevuskavas selgelt määratud.

Kadri Peeters sõnas, et tänaseks on tähtajad olemas ja ka vastutajad.

Andrus Merilo sõnas, et Kaitseväe varade ja varude haldamist ei saa täielikult võrrelda

tavapärase kaubandussektoriga, sest kaitsevarustuse väärtus muutub kasutuse käigus ja selle

üle tuleb pidada märksa keerukamat arvestust. Näiteks võib uus kiiver olla ostuhetkel kindla

väärtusega, kuid pärast kasutamist ja tagastamist tuleb selle seisukord ja väärtus uuesti

hinnata. Kaitseväe põhitegevus ei ole laomajandus ning aastate jooksul toimunud

tsentraliseerimine on vähendanud üksuste juures olevat tugipersonali, sealhulgas finants- ja

haldusspetsialistide tuge, mis muudab arvestuse pidamise keerulisemaks. Probleemide

lahendamiseks on koostatud konkreetne tegevusplaan koos tähtaegade ja vastutajatega.

Vastutus on selgelt paika pandud: sisulise töö eest vastutab peastaabiülem, kuid lõplik

vastutus jääb Kaitseväe juhatajale. Plaan on mõõdetav ning võimaldab jälgida, kas

kokkulepitud tegevused saavad õigeaegselt ja nõuetekohaselt ellu viidud. Samas möönis ta, et

muutunud julgeolekuolukord võib teatud tegevuste tähtaegu mõjutada. Oluline on

infosüsteemide ajakohastamine ja suurem automatiseerimine, mis aitaks vähendada käsitööna

tehtava arvestuse vigu. Üle tuleb vaadata salastatuse nõuded, sest osa andmeid võiks olla

paremini hallatavad ilma liigsete piiranguteta. Põhivara arvestuse valdkonnas on juba

märgatavat edenemist saavutatud ning ülejäänud probleemid on lahendatavad selge

tegevuskava alusel.

Priit Sibul küsis, kas kaitseminister kavatseb lähikuudel üle vaadata ka strateegilised

dokumendid, näiteks riigikaitse arengukava? P. Sibul tõstatas küsimuse energiataristu

julgeoleku kohta, viidates Eleringi korraldatavale gaasijaamade hankele. Ta sõnas, et erinevalt

riigieelarvest rahastatavatest kaitsehanketest ei läbi sellised investeeringud otseselt valitsuse

ega parlamendi kontrolli, kuna nende kulud kajastuvad võrgutariifides. Millised võimalused

on kaitseministril mõjutada otsuseid selle üle, kuidas ja kui hästi kaitstult kriitilist

energiataristut rajatakse, kas rajatised ehitatakse maa peale, tugevdatud kaitseehitistena või

maa alla, ning kuidas tagada, et riigikaitselised kaalutlused oleksid nende investeeringute

tegemisel piisavalt arvesse võetud?

Martin Herem vastas, et ei ole veel piisavalt kursis kõigi detailidega ega soovi anda lõplikke

hinnanguid strateegiliste dokumentide võimalike muudatuste kohta. Energiataristu küsimuses

rõhutas ta aga põhimõtet, et Kaitseministeeriumi roll on anda teistele asutustele ja ettevõtetele

selge ohuhinnang ning kirjeldada võimalikke lahendusi, mitte teha nende eest lõplikke

investeerimis- või ärilisi otsuseid. Kaitsevaldkond saab pakkuda vajalikke sisendeid ja

hinnanguid riskide kohta, lõplikud rahalised ja juhtimisotsused kuuluvad ministrite ning

vastutavate organisatsioonide pädevusse.

Alar Laneman tänas ministrit senisest avatuma ja aktiivsema lähenemise eest, selline hoiak

on olnud ammu vajalik. Ta märkis ajaloolise täpsuse huvides, et kriitilise taristu, eriti

energeetika kaitsmise teemadel on Kaitseministeerium ja kaitsevaldkonna esindajad ettevõtete

ning Eleringiga rääkinud juba aastaid. Probleem ei olnud niivõrd teavitamise puudumises,

vaid selles, et hoiatusi ja soovitusi ei võetud alati piisava tõsidusega. A. Laneman küsis, millal

on realistlik tähtaeg, mil kõik peamised puudused on kõrvaldatud? Kes vastutab tegevuskava

elluviimise eest praegu, enne uue kantsleri ametisse asumist, ning kelle kinnitatud ja juhitud

plaaniga täpselt tegemist on. Uue kantsleri tulek ei tohiks tähendada juhtimisvaakumit ning

vastutus peab olema selgelt määratud juba praegu.

Kadri Peeters sõnas, et tegevuskava on üles ehitatud kolmes etapis ning selle elluviimist

nähakse mitmeaastase protsessina. Esimene etapp kestab 2026. aasta augustist kuni 2027.

aasta veebruarini ja keskendub puudustele, mis on seotud 2026. aasta majandusaasta aruande

auditiga ning Riigikontrolli poolt välja toodud tähelepanekutega. Teine etapp hõlmab järgmise

auditi käigus esile kerkivate probleemide lahendamist ning kolmas etapp kestab 2028. aasta

5

märtsist kuni 2029. aasta veebruarini, keskendudes järgmise majandusaasta aruande puuduste

kõrvaldamisele. Selline lähenemine valiti, kuna ministeerium on jõudnud järeldusele, et

probleeme ei ole võimalik kiiresti lahendada ning vaja on pikaajalist ja järjepidevat tööd. Uue

kantsleri ametisse asumiseni juhib protsessi kantsleri kohusetäitja, õigushalduse asekantsler

Margit Gross. Tegevuskava on ametlikult kinnitatud ning sellel on endise kaitseministri

Hanno Pevkuri allkiri. Uut kaitseministrit Martin Heremit on tegevuskava sisust juba lühidalt

teavitatud ning talle antakse peagi põhjalikum ülevaade.

Leo Kunnas sõnas, et avalikkusele tuleks selgemalt kommunikeerida, et kaitsevõime

seisukohalt kriitilised relvad ja laskemoon on olemas ning probleem puudutab eelkõige nende

kajastamist ja haldamist. Ta viitas varasematele raskustele TAKS-süsteemi kasutamisel, mille

puhul ranged riigisaladuse nõuded olevat takistanud süsteemi tõhusat toimimist. Kas uus

pilvepõhine TAKS 365 võimaldaks kasutada kaasaegseid tehnoloogiaid nii, et samal ajal

oleks lahendatud ka riigisaladuse kaitsega seotud vastuolud. Varade inventeerimine ja

infosüsteemide uuendamine tuleks siduda ühtseks tervikuks, et pärast inventuure jõuaks

korrastatud teave kohe uude süsteemi ega tekiks olukorda, kus probleemid mõne aja pärast

uuesti korduvad. Aastaid kestnud vastuolu arvestusvajaduste ja salastatusnõuete vahel vajab

lõplikku lahendamist, et kogu süsteem muutuks usaldusväärseks ja jätkusuutlikuks.

Andrus Merilo sõnas, etkaitsevaldkonna infosüsteemide ja andmehalduse probleemide

lahendamisel ei ole pilveteenustele üleminekule sisuliselt alternatiivi. See üleminek tuleb teha

võimalikult kiiresti, kuid samas turvaliselt, sest vastasel juhul jäädakse tehnoloogilises

arengus maha. Tegemist ei ole ainult Eesti, vaid ka NATO ees seisva väljakutsega.

Tehnoloogia on vaid osa lahendusest ning paralleelselt tuleb lihtsustada ja korrastada ka

organisatsiooni enda protsesse ja töökorraldust. Relvastuse ja sõjapidamiseks vajalike varude

olemasolus probleemi ei nähta ning peamised raskused puudutavad varade väärtuse arvestust,

ümberhindamist ja finantshalduse protsesse. Oluline on järjepidev areng ja liikumine õiges

suunas. Tehnoloogilised uuendused, sealhulgas pilvelahendused, ei valmi kiiresti ning osa

protsessidest jääb veel mõneks ajaks käsitsi hallatavaks. Süsteemi toimimist mõjutavad

mitmed tegurid, mis ei sõltu üksnes Kaitseväest või Kaitseministeeriumist. Plaanis on läbi viia

mahukas täisinventuur eesmärgiga saada olukorrast täielik ülevaade. Inventuur hõlmab 18.

oktoobri seisuga olemasolevat vara ning selle tulemused peavad olema valmis 7. detsembriks.

Selle eesmärk ei ole üksnes auditi soovituste täitmine, vaid ka usaldusväärse lähtepunkti

loomine enne uutele infosüsteemidele üleminekut, et olemasolevaid vigu ei kantaks

automaatselt edasi uude süsteemi. Vajadus on leida tasakaal riigisaladuse nõuete ja

kaasaegsete digilahenduste kasutamise vahel, sest liiga jäik salastatus võib hakata takistama

nii juhtimist kui ka igapäevast töökorraldust.

Mati Raidma küsis Riigikontrolli ettekandes mainitud 1,2 miljardi euro suuruse varude mahu

kohta, kui suure osa see summa moodustab kogu kaitsevaldkonna varudest ning, kas kogu

varude kogumaht on avalik teave või mitte? Kas 1,2 miljardi euro suurusesse varude

arvestusse kuuluvad ka HIMARS-süsteemidega seotud varad?

Ines Metsalu-Nurminen vastas, et 1,2 miljardit eurot kajastab kaitsevaldkonna varusid, mis

olid finantsarvestuses arvele võetud. Tegelik varude väärtus peaks olema suurem, sest osa

varusid on jäänud arvele võtmata kahel põhjusel: mõnel juhul muudeti Kaitseministeeriumi

valitsemisalas arvestusreegleid, mille mõju hinnatakse vähemalt 100 miljonile eurole, ning

teistel juhtudel ei jõudnud soetatud varud õigeaegselt raamatupidamisse, mille mõju on

ligikaudu 300 miljonit eurot. Seetõttu ei saa Riigikontroll kinnitada, milline oli varude tegelik

väärtus 31. detsembri 2025 seisuga. 1,2 miljardi euro suurune saldo ei kajasta tõenäoliselt

kogu varude tegelikku mahtu ning Riigikontroll ei suutnud auditi käigus täpselt hinnata, kui

palju suurem õige summa olema peaks. Auditi peamine tähelepanek oligi, et varude arvestus

ei ole piisavalt usaldusväärne. HIMARS-süsteemid kuuluvad tõenäoliselt põhivara hulka,

mitte varude hulka.

6

Priit Sibul juhtis tähelepanu näilisele vastuolule: kui õppustel antakse varustus välja ja

võetakse tagasi täpsete nimekirjade, ülelugemiste ning allkirjade alusel, siis kuidas saavad

samal ajal tekkida olulised probleemid varude arvestuses. Kas probleem peitub Riigi

Tugiteenuste Keskuse (RTK), Kaitseministeeriumi, RKIK-i ja Kaitseväe vahelises süsteemis

või hoopis kaitsevaldkonna sisemistes protsessides, millal on oodata kaasaegseid lahendusi,

mis sellised vead välistaksid.

Ines Metsalu-Nurminen vastas, et RTK kehtestab küll riigiasutustele üldised

raamatupidamise ja arvestuse põhimõtted, kuid ta saab tugineda ainult sellele

informatsioonile, mille Kaitsevägi ja Kaitseministeeriumi valitsemisala talle edastavad. RTK-l

puudub võimalus kaitsevaldkonna andmeid iseseisvalt kontrollida ning seetõttu sõltub

arvestuse õigsus sellest, kui korrektselt ja õigeaegselt info süsteemidesse sisestatakse.

Varasemalt kehtis kaitsevaldkonnas erand, mille tõttu kõiki varusid bilansis ei kajastatud, kuid

see erand kaotati Kaitseministeeriumi ja Rahandusministeeriumi kokkuleppel. Kuigi

andmevahetuse protsesse on aja jooksul parandatud, näitab audit, et süsteem ei toimi endiselt

piisavalt hästi ja osa infot ei jõua õigel ajal arvestusse. Mõnes laos kasutatakse endiselt suurel

määral paberipõhiseid töövõtteid ning laopidajad eelistavad osa arvestusest teha käsitsi.

Kasvavate varumahtude ja ladude arvu juures ei ole selline lähenemine enam jätkusuutlik.

Enne uute tehnoloogiliste lahenduste kasutuselevõttu tuleb esmalt korrastada olemasolevad

andmed ja protsessid, sest vastasel juhul kantakse olemasolevad vead lihtsalt uude süsteemi

üle.

Andrus Merilo sõnas, et reservväelaste varustamine toimub praegu suures osas paberkandjal:

varustus antakse inimesele välja üksikute esemete kaupa, need kontrollitakse üle ja

allkirjastatakse ning sama toimub varustuse tagastamisel. Kuigi süsteem toimib, on see

töömahukas ega sobi hästi suurte mahtude või kiire mobilisatsiooni vajadustega. Ladudes on

kaupade asukohad küll korrektselt märgistatud, kuid väljastamine toimub endiselt käsitsi

dokumente täites, mitte digitaalsete lahenduste abil. Seetõttu ei liigu andmed automaatselt

infosüsteemidesse ning hiljem tuleb teha täiendavaid käsitsi sisestusi, mis suurendab vigade

tekkimise riski. Probleemi lahendaks terviklik digitaliseerimine, kus varustuse väljastamine,

tagastamine ja laoliikumised registreeritakse automaatselt ning info liigub otse vastavatesse

süsteemidesse. Ühe sõduri varustusse kuulub sadu erinevaid esemeid ning nende haldamine

eraldi kirjetena on ebaefektiivne, seetõttu soovitakse üle minna üksikesemete asemel

komplektipõhisele arvestusele. Paralleelselt tehniliste lahendustega vaadatakse üle ka senised

protseduurid, et muuta süsteem lihtsamaks ja kasutajasõbralikumaks. Lõppeesmärk on teha

protsess võimalikult lihtsaks võitleja jaoks, samal ajal kui vajalik arvestus ja haldus toimivad

taustal automaatselt.

Kadri Peeters selgitas, et arvestusprobleemidel on kaks omavahel seotud, kuid erinevat

poolt. Üks puudutab finantsarvestuse infosüsteeme, kus praegune lahendus vajab

väljavahetamist, sest olemasolev süsteem liigub pilvepõhisele platvormile, mida

Kaitseministeeriumi valitsemisalas praeguste nõuete järgi kasutada ei saa. Seetõttu töötatakse

välja uut materjalimajanduse infosüsteemi, mille kasutuselevõtt on hinnanguliselt

mitmeaastane protsess. Teine ja laiem eesmärk on viia kogu Kaitseväe materjalimajandus

nüüdisaegsele tasemele. Selleks on käivitatud programm, mis keskendub protsesside

digitaliseerimisele, uue taristu arendamisele (sealhulgas ladude süsteemile) ning andmepõhise

juhtimise juurutamisele. Plaanis on kasutada muu hulgas triipkoode ja muid lahendusi, mis

muudaksid varustuse arvestuse ja väljastamise kiiremaks ning täpsemaks. Tegemist on

Kaitseväe jaoks väga suure organisatsioonilise muutusega, mis eeldab tööprotsesside

ümberkorraldamist ning on seetõttu keerukam ja ajamahukam, kui esialgu loodeti.

Raimond Kaljulaid sõnas, et auditi eesmärk ei ole väita, et varud või vara puuduvad, vaid

hinnata, kas esitatud andmed on usaldusväärsed. Nagu eraettevõtete puhul kinnitab audiitor

majandustulemuste õigsust, peab ka Riigikontroll saama kinnitada, et Kaitseministeeriumi

valitsemisala varade ja varude kohta esitatud andmed on korrektsed. Seni, kuni sellist

7

kinnitust ei ole võimalik anda, jääb nende andmete usaldusväärsus küsimärgi alla.

Laoarvestus ja raamatupidamine ei ole ühegi organisatsiooni põhitegevus, kuid need on

vajalikud tugifunktsioonid, et tagada vara ja raha korrektne kasutamine. Lisaks varude

arvestuse probleemidele viidati auditis tuvastatud puudustele hangete ja lepingute haldamisel,

sealhulgas juhtumitele, kus ettemakseid ei tasaarveldatud pärast kaupade saabumist või kus

probleemsetele tarnijatele tehti jätkuvalt makseid vaatamata kohustuste täitmata jätmisele.

Kuidas sellised juhtumid said süsteemis tekkida ning miks ei käivitunud piisavad

kontrollimehhanismid riskide varaseks avastamiseks ja lahendamiseks?

Elmar Vaher vastas, et probleem oli selles, et Ukraina abistamiseks kasutatud välisvahendite

ja doonorrahaga seotud hangete menetlemine ei allunud samadele kontrolli- ja

juhtimisprotsessidele, mida rakendatakse riigieelarveliste vahendite kasutamisel. Seetõttu ei

olnud tehingud piisavalt dokumenteeritud ega jälgitavad ning nüüd tuleb tagantjärele otsida ja

taastada otsuste ning tegevuste kohta käivaid materjale. Ettemaksetega seotud probleem

tulenes suuresti sellest, et doonorrahaga tehtud hanked toimusid tavapärasest

kontrollisüsteemist väljaspool. Kui need oleksid olnud kaasatud samadesse protsessidesse

nagu riigieelarvelised hanked, oleksid ettemaksed, nende põhjendatus ja hilisem

tasaarvestamine olnud paremini dokumenteeritud ning ka Kaitseministeeriumi järelevalve all.

Praktikas sõlmiti lepinguid ja tehti korduvaid ettemakseid ilma piisava ülevaate ja kontrollita,

mis võimaldas probleemidel tekkida ja pikalt märkamata jääda.

Peeter Tali küsis, kas Riigikontroll on Kaitseministeeriumi koostatud tegevuskavaga rahul?

Ines Metsalu-Nurminen vastas, et Kaitseministeeriumi koostatud tegevuskava on

Riigikontrolli poolt läbi vaadatud ning nende hinnangul sisaldab see kõiki vajalikke tegevusi

auditis tuvastatud probleemide lahendamiseks. Kava on väga ambitsioonikas nii tegevuste

mahu kui ka tähtaegade poolest ning selle elluviimine saab olema keeruline. Ta sõnas, et

tegevuskava edu ei sõltu üksnes protseduuride ja reeglite muutmisest, vaid eelkõige

inimestest, kes peavad neid muudatusi igapäevatöös rakendama. Seetõttu on oluline, et

töötajad kõikidel tasanditel mõistaksid, mis nende töös muutub, millised on uued nõuded ning

kuidas neid praktikas täita. Riigikontrolli hinnangul õnnestub tegevuskava ainult siis, kui

kogu organisatsioon tuleb muudatustega kaasa ning ühine arusaam jõuab kõigi osapoolteni,

kes vastutavad selle elluviimise eest.

Peeter Tali sõnas, et riigikaitse rahastamise maht eeldab avalikkuse tugevat usaldust ning

küsis, milliseid täiendavaid samme võiksid poliitiline juhtkond, Kaitseministeerium,

Kaitsevägi ja Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus usalduse taastamiseks teha. Millised on

Riigikontrolli soovitused lisaks juba koostatud tegevuskavale?

Ines Metsalu-Nurminen vastas, et varasema tegevuskava peamine puudus oli see, et see jäi

liiga üldsõnaliseks: tegevustele ei olnud määratud konkreetseid vastutajaid ega tähtaegu ning

nende täitmist ei jälgitud järjepidevalt. Seekord tuleb iga tegevus siduda selgete vastutajate ja

ajakavaga ning kontrollida regulaarselt, kuidas eesmärkide täitmine edeneb. Tegevuskava ei

tohiks jääda ainult formaalseks dokumendiks, vaid selle täitmist tuleb pidevalt üle vaadata nii

ministeeriumi juhtkonna tasandil kui vajadusel ka riigikogu komisjonis. Kui mõni tegevus

jääb tegemata või venib, tuleb välja selgitada põhjused ning otsustada, kas probleem tuleneb

ressursside puudusest, õiguslikest takistustest või muudest asjaoludest, ning seejärel

rakendada vajalikud lahendused, et eesmärgid saaksid siiski täidetud.

Kadri Peeters nõustus Riigikontrolli tähelepanekutega ning rõhutas, et varasema aasta

tegevused ei olnud olematud, kuid muudatused ei jõudnud piisavalt hästi kogu

organisatsioonini. Tema hinnangul ei ole suurim probleem enam see, mida tuleb teha, sest

vajalikud tegevused on teada, vaid see, kuidas need tegelikult ellu viia. Edu sõltub sellest, kas

nii Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus kui ka Kaitsevägi suudavad vajalikud muudatused

omaks võtta, neid järjepidevalt rakendada ning tagada töötajate pühendumuse nende

8

elluviimisele. Peamiseks väljakutseks peetakse seega praktilist teostust ja

organisatsioonisisest muutuste juhtimist.

Raimond Kaljulaid juhtis tähelepanu sellele, et kui Riigikontroll peab tegevuskava

ambitsioonikaks, siis võib tekkida risk, et seatud tähtajad ei ole saavutatavad. Ta soovitas

Kaitseministeeriumil tegevuskava veel kord üle vaadata ja hinnata realistlikult, kui palju aega

erinevad tegevused tegelikult nõuavad, et vältida olukorda, kus eesmärke ei suudeta lubatud

ajaks täita ning tekib mulje tegevuskava ebaõnnestumisest.

Kadri Peeters ütles, et kuigi mõni tegevus võib esialgu tunduda väga ambitsioonikas, ei

tohiks see automaatselt tähendada, et sellest tuleb loobuda või tähtaegu pidevalt edasi lükata.

Parem seada nõudlikud eesmärgid ja püüda tulemusi saavutada, kui lükata lahendusi lõputult

tulevikku. Näitena tõi ta Kaitseväe inventuuride läbiviimise, mille puhul peeti veel paar kuud

tagasi aasta lõpuks lõpetamist ebarealistlikuks, kuid nüüd nähakse seda juba saavutatava

eesmärgina ning ambitsiooniks on inventuurid siiski selleks ajaks lõpule viia.

Andrus Merilo lisas, et tegevuskava ambitsioonikus tuleneb eelkõige muutlikust

julgeolekuolukorrast ja põhineb praegustel teadmistel ning võimalustel. Kui

julgeolekuolukord muutub ja Kaitseväel tuleb keskenduda uutele prioriteetidele või tõsta

valmisolekut, võib see mõjutada ka tegevuskava tähtaegu ning siis tuleb sellest ausalt teada

anda. Varasema tegevuskava eesmärkide mittetäitmist põhjendas ta sellega, et Kaitsevägi pidi

reageerima ootamatutele ja kiireloomulistele julgeolekualastele arengutele, mis võtsid

tähelepanu ja ressursid muudelt tegevustelt. Praeguse tegevuskava puhul on Kaitsevägi seatud

eesmärkidega nõus ja püüab need saavutada, kuid vajadusel ollakse valmis plaane ümber

hindama ning muudatustest avatult teavitama.

Alar Laneman sõnas, et usaldus on riigikaitse oluline osa ning kuigi auditi tulemused on

tekitanud suurt tähelepanu, ei tähenda see automaatselt, et kogu süsteem oleks läbi kukkunud.

Tema hinnangul tuleb avalikkusele selgelt kommunikeerida, millises etapis tegevuskava

täitmine parasjagu on, millised sammud on juba tehtud ja kui palju tööd on veel ees.

Tegevuskava elluviimine ja Riigikontrolli lõplik hinnang selle tulemustele on kaks erinevat

asja ning kõiki organisatsioone hinnatakse samade põhimõtete alusel. Lõppeesmärk peab

olema kaitsevõime ja lahinguvalmidus, kuigi samal ajal tuleb tagada ka korrektne vara- ja

laoarvestus. Kas uued protseduurid, infosüsteemid ja juhtimismudelid toimivad ka kriisi- või

sõjaolukorras, mitte ainult rahuajal?

Ines Metsalu-Nurminen selgitas, et auditi eesmärk ei olnud hinnata Kaitseväe

lahinguvalmidust ega sõjalist võimekust, vaid keskendus varade ja varude arvestuse

korrektsusele. Auditi keskmes on ka strateegiliselt olulised ja väga suure väärtusega varud,

eelkõige laskemoon. Laskemoon moodustab olulise osa Kaitseväe varudest ning peab olema

õigesti arvele võetud, nõuetekohaselt kajastatud ja selle väärtus peab jõudma

raamatupidamisse. Seetõttu on täpne varude arvestus oluline nii finantsjuhtimise kui ka

riigivara üle kontrolli tagamise seisukohalt.

Priit Simson lisas, et Kaitseväe valmisoleku hindamine ei olnud käsitletava auditi eesmärk,

kuid selle kohta on valmimas eraldi Riigikontrolli audit. Ressursside ja sõjalise võime

vaheline seos on otsene ning varade ja varude korrektne arvestus ei ole pelgalt bürokraatlik

küsimus. Kui varade arvestus ei ole korras või dokumentatsioon puudulik, on keeruline väita,

et süsteem tervikuna toimib hästi. Seetõttu on korrektne arvepidamine oluline nii

finantsjuhtimise, läbipaistvuse kui ka kaitsevõime toetamise seisukohalt.

Andrus Merilo ütles, et materiaalne lahinguvalmidus on Kaitseväe jaoks väga oluline ning

auditis esile toodud puudusi ei tohi tõlgendada nii, nagu neid ei teadvustataks või nendega ei

tegeletaks. Just üksuste ülemate paremaks toetamiseks on tehtud ettepanek luua täiendavaid

ametikohti, millele on saadud põhimõtteline heakskiit. Eesmärk on kaasata spetsialiste, kes

9

aitaksid üksustel toime tulla varade, laskemoona ja raamatupidamislike protseduuridega

seotud ülesannetega, mis ei kuulu otseselt sõjalise juhtimise põhikompetentsi. Senine

lähenemine, kus ülem teadis küll oma lao tegelikku seisu, kuid dokumentatsioon ja arvestus ei

olnud korras, ei ole vastuvõetav. Seetõttu on vajadus tugevdada tugisüsteeme ja kompetentsi,

et nii tegelik materiaalne valmisolek kui ka selle dokumenteerimine ja arvestus oleksid

võrdselt korrektsed.

Andres Sutt küsis Riigikontrolli esindajalt, kas auditi käigus jõuti järeldusele, et Kaitseväe

varade haldamisel kasutatav analoogne või osaliselt käsitsi toimiv süsteem on sisuliselt vigane

ja ebausaldusväärne või seisneb probleem peamiselt selles, et süsteem on ajale jalgu jäänud,

aeglane ning ei võimalda töötada tänapäeva ootustele vastava kiiruse ja tõhususega.

Ines Metsalu-Nurminen sõnas, et auditis tuvastatud probleemid ei sõltu sellest, kas

kasutatakse analoog-, digi- või hübriidsüsteemi, vaid sellest, et varude arvestuse alusandmed

ei ole korras. Kontrolli käigus leiti varusid, millel puudus kogus või väärtus, esines kirjeid,

kus väärtus oli olemas, kuid kogust mitte, ning juhtumeid, kus varud ja põhivarad olid

omavahel segunenud. Sellised anomaaliad näitavad, et varude arvestus vajab põhjalikku

korrastamist sõltumata kasutatavast infosüsteemist. Korrektne raamatupidamine saab tugineda

ainult korrektsele varude arvestusele. Kuigi raamatupidamisnäitajad on olulised, peeti veel

tähtsamaks, et Kaitseväel oleks täpne ja usaldusväärne ülevaade oma varudest, eriti arvestades

nende hulka kuuluvat strateegiliselt olulist ja suure väärtusega laskemoona. Riigikontrolli

hinnangul peab varude arvestus olema laitmatus korras ning selles ei tohi esineda selliseid

vastuolusid ja andmekvaliteedi probleeme, mida auditis Kaitseväe infosüsteemides tuvastati.

Andres Sutt täpsustas, kas probleem seisneb peamiselt töökorralduses ja kasutusmugavuses

või on tegemist sügavamate süsteemsete vigadega, mis mõjutavad kogu varude arvestuse

kvaliteeti.

Ines Metsalu-Nurminen sõnas, et probleem ei seisne üksnes infosüsteemides. Varem peeti

arvestust edukalt ka paberil, mistõttu ei saa väita, et kõik puudused tulenevad tehnoloogiast.

Auditi põhjal on olulised probleemid seotud ka tööprotsesside, vastutuse ja töökorraldusega

ehk küsimusega, kuidas ja kelle poolt andmeid hallatakse ning uuendatakse. Need puudused

on kirjeldatud nii auditiraportis kui ka juhtkonnale saadetud märgukirjas.

Andres Sutt küsis Kaitseministeeriumi esindajalt uue ERP (Enterprise Resource Planning)

süsteemi kasutuselevõtu kohta. ERP-i valik ja juurutamine on iga organisatsiooni jaoks väga

suur ja keeruline projekt, eriti nii suure ja keeruka valitsemisala puhul nagu

Kaitseministeerium. Kas süsteemi valikul ja rakendamise ettevalmistamisel on kaasatud

väliseid nõustajaid või eksperte ning kui plaanitakse tugineda ainult oma töötajatele, siis

millistel põhjustel selline lähenemine on valitud.

Kadri Peeters selgitas, et uue ERP-süsteemi kasutuselevõtt on mitmeaastane projekt, mille

valmimine võib võtta ligikaudu kolm aastat. Projekti juhitakse töörühma ja juhtrühma kaudu

ning praegu ollakse eelanalüüsi etapis. Peagi plaanitakse välja kuulutada hange, mille kaudu

kaasatakse väline partner, kes aitab hinnata organisatsiooni vajadusi ja määrata, milline

süsteem oleks kõige sobivam. Alles pärast seda minnakse edasi põhisüsteemi hankega.

Priit Sibul küsis, millised Riigikontrolli auditites välja toodud probleemid on võimalik

kõrvaldada juba käesoleva aasta lõpuks ning millised süsteemsed puudused jäävad järgmisse

auditisse kindlasti alles?

Kadri Peeters vastas, et kuna Microsofti lahendused liiguvad pilvepõhiseks ja

Kaitseministeeriumi valitsemisalas ei ole pilvelahenduste kasutamine lubatud, tuleb leida uus

infosüsteemne lahendus. Käimas on intensiivne üheksast sammust koosnev tegevuskava,

mille eesmärk on saavutada aasta lõpuks märgatavaid tulemusi varude arvestuse ja süsteemide

10

korrastamisel. Vajalikud tegevused on käivitatud, kuid lõpliku hinnangu nende mõjule saab

anda alles pärast nende elluviimist ja tulemuste hindamist.

Ines Metsalu-Nurminen sõnas, et käesoleva aasta auditis keskendutakse eelkõige

probleemile, mille tõttu jäi ligikaudu 300 miljoni euro väärtuses juba Kaitseväkke saabunud

vara raamatupidamises ja infosüsteemides korrektselt arvele võtmata. Selle kordumise

vältimine on seatud üheks peamiseks prioriteediks.

Leo Kunnas ütles, et kuna samad probleemid on jõudnud komisjoni ette juba teist korda, ei

piisa tegevuskava kinnitamisest, vaid selle täitmist tuleb regulaarselt jälgida. Komisjonil on

vaja saada perioodilisi ülevaateid, näiteks kord kuus või mõne muu mõistliku intervalliga, et

hinnata, kuidas probleemide lahendamine edeneb.

Meelis Kiili leidis, et praegune arutelu keskendub peamiselt tagajärgedele, mille juured

ulatuvad aastate taha tehtud juhtimis- ja reformiotsustesse. Tema hinnangul lõhkusid

varasemad reformid kaitsevaldkonna tervikliku ja toimiva süsteemi, võttes Kaitseväe

juhatajalt ära olulised tugifunktsioonid, mis peaksid toetama lahinguvalmiduse eest

vastutamist. See on ka riigikaitseraporti üks peamisi järeldusi. Kas Kaitseväes kehtib endiselt

vara üleandmise ja vastuvõtmise süsteem, kus üksuste üleandmisel vormistatakse akt ning

kogu vara loetletakse ja kontrollitakse detailselt üle, nagu tema teenistusajal tavaks oli.

Andrus Merilo vastas, et see süsteem kehtib. Kaitseväes tehakse regulaarselt inventuure, eriti

seoses võtmeametikohtade rotatsioonidega, mida toimub ligikaudu kolmandikus juhtudest igal

aastal. Kaitseväe juhtkonna vahetumisel viiakse läbi üleandmisprotsessid ja inventuurid.

Suurim muutus võrreldes varasemaga on aga varustuse ja varude mahu märkimisväärne kasv,

mis muudab sama protsessi rakendamise oluliselt keerukamaks.

Kadri Peeters täiendas, et Riigikontrolli peamine tähelepanek oli, et sellest ei piisa kui

üksuste ülemad teavad oma vastutusalas olevate varude tegelikku seisu. See teadmine peab

olema ka korrektselt dokumenteeritud, digitaliseeritud ja infosüsteemides kajastatud, et

organisatsioonil tervikuna oleks usaldusväärne ülevaade varadest ja varudest.

Enn Eesmaa küsis, kas kõik kavandatavad muudatused, arenguplaanid ja ambitsioonikad

eesmärgid on seotud ka järgmise aasta eelarvega ning kas nende elluviimist on võimalik

mõõta konkreetsete rahaliste näitajate kaudu?

Kadri Peeters vastas, et eelarveläbirääkimised on lõppjärgus. Kaitseministeeriumi

arengukava (MAK) kirjeldab valitsemisala järgmise nelja aasta eesmärke ja tegevusi.

Enn Eesmaa küsis, kas kavandatud tegevused ja arenguplaanid on rahaliselt kaetud ning kas

nende elluviimine algab juba järgmise aasta eelarve raames?

Kadri Peeters kinnitas, et järgmise aasta plaanid on olemas ning neid tutvustatakse edaspidi

põhjalikumalt.

Andrus Merilo sõnas, et kaitse-eelarve ei koosne ainult uute relvasüsteemide hankimisest,

vaid selle eest tuleb tagada ka igapäevane kaitsevõime, sealhulgas varustus, vormid,

laskemoon ja muu vajalik. Suurim väljakutse on siiski uute võimete ja relvasüsteemide

soetamine, sest samade toodete ja tootmisvõimsuste pärast konkureerivad paljud riigid ning

tootmisvõimekus ei kasva piisavalt kiiresti. Seetõttu ei sõltu hangete edukus ainult rahast,

vaid ka sellest, kas vajalikku tehnikat ja relvastust on üldse võimalik soovitud ajaks saada.

Kuigi üle 2 miljardi euro suurune kaitse-eelarve tundub Eesti jaoks väga suur summa ja

kujutab maksumaksjale märkimisväärset koormust, on Eesti rahvusvahelisel relvaturul siiski

suhteliselt väike ostja võrreldes suuremate liitlastega, näiteks Saksamaaga. Seetõttu ei

11

võimalda ka väga suur kaitse-eelarve automaatselt kõiki soovitud võimeid kiiresti välja

arendada ning tuleb arvestada nii turu piirangute kui ka tootmisvõimsuste tegeliku olukorraga.

Peeter Tali küsis, kas vastab tõele väide, et HIMARS-süsteemide arvelevõtmisel ilma nende

relvastuseta tekib arvestussüsteemis väga suur hulk üksikkirjeid, ulatudes sadade või isegi

tuhandete kanneteni?

Elmar Vaher vastas, et seal on sadu kirjeid.

Kadri Peeters täiendas, et HIMARS-i ja teiste keerukate relvasüsteemide arvestuses on

oluline probleem see, kuidas võtta süsteemi osi arvele siis, kui need saabuvad eri aegadel. Kui

kogu HIMARS käsitleda ühe tervikliku objektina, tekib raskus, sest kõik komponendid ei jõua

kohale korraga. Seetõttu peab arvestussüsteem võimaldama relvasüsteemi osade ja etappide

kaupa arvele võtta.

Andrus Merilo tegi komisjonile ettepaneku korraldada 29. septembril Ämaris

väljasõiduistung, et tutvuda kohapeal ladude ja varude haldamisega ning arutada auditis

tõstatatud küsimusi vahetult tegelikus keskkonnas. Ta kinnitas, et osaleb isiklikult ning koos

vajalike ekspertidega, et komisjoni liikmete küsimustele kohapeal vastata.

Ines Metsalu-Nurminen sõnas, et järgmise auditi ettevalmistus algab juba k.a oktoobris ning

aega tegevuskava elluviimiseks on vähe. Ta avaldas lootust, et vähemalt osa kavandatud

meetmetest jõutakse rakendada nii, et järgmise aasta audit ja raport ei oleks enam sama

kriitilised. Kuigi avalikkuse tähelepanu on keskendunud ka teistele kaitsevaldkonna

teemadele, peetakse Riigikontrolli hinnangul kõige olulisemaks ülesandeks varade ja varude

arvestuse korrastamist. Rõhutati, et tegemist ei ole pelgalt raamatupidamisliku küsimusega,

vaid kaitsevõime seisukohast kriitilise teemaga. Usaldusväärne ülevaade olemasolevatest

ressurssidest on lahutamatu osa arusaamast, milline on tegelik kaitsevõime. Seetõttu peetakse

just varude arvestuse korda saamist kogu probleemide kogumist kõige olulisemaks

prioriteediks.

Peeter Tali sõnas kokkuvõtvalt, et Riigikontrolli esindaja(d) on oodatud komisjoni auditit

tutvustama juba päev või paar enne auditi avalikustamist. Ühtlasi oodatakse

Kaitseministeeriumilt igakuist ülevaadet Riigikontrolli poolt välja toodud kaitsevaldkonna

puuduste kõrvaldamiseks läbiviidud tegevustest.

Kadri Peeters lubas järgmisel päeval edastada komisjoni liikmetele parendusprogrammi

tegevuskava.

(allkirjastatud digitaalselt)

Peeter Tali

juhataja

(allkirjastatud digitaalselt)

Airi Ausmees

protokollija

Riigikogu riigikaitsekomisjoni

istungi protokoll nr 235

Tallinn, Toompea Teisipäev, 22. september 2026

Algus 13.30, lõpp 16.12

Juhataja: Peeter Tali (esimees)

Protokollija: Airi Ausmees (konsultant)

Võtsid osa:

Komisjoni liikmed: Vladimir Arhipov, Enn Eesmaa, Raimond Kaljulaid, Meelis Kiili, Leo

Kunnas, Alar Laneman, Mati Raidma, Priit Sibul, Andres Sutt, Toomas Uibo

Komisjoni ametnikud: Aivar Engel (nõunik-sekretariaadijuhataja), Külli Jõgeda (nõunik)

Puudus: Kristo Enn Vaga

Kutsutud: Kaitseministeeriumi kaitsepoliitika asekantsler Mariliis Gross ja rahvusvahelise

koostöö osakonna ametnik (1. päevakorrapunkt); kaitseminister Martin Herem,

Kaitseministeeriumi kaitsevõime asekantsler Kadri Peeters, Kaitseväe juhataja kindralleitnant

Andrus Merilo, Kaitseväe juhataja nõunik, Riigikontrolli peakontrolör Ines Metsalu-

Nurminen, Riigikontrolli kommunikatsioonijuht Priit Simson, Riigi Kaitseinvesteeringute

Keskuse peadirektor Elmar Vaher, kaitseministri nõunik Erko Siitan (2. päevakorrapunkt)

Päevakord:

1. Eesti-Soome kaitsekoostöö ülevaade Läänemere piirkonna taustal

2. Riigikontrolli kontrolliaruannete ja riigikaitsekomisjoni 13.11.2025. aasta raportis

väljatoodud Kaitseministeeriumi valitsemisala puuduste kõrvaldamise tegevuskava

1. Eesti-Soome kaitsekoostöö ülevaade Läänemere piirkonna taustal

Mariliis Gross andis ülevaate Eesti-Soome kaitsekoostööst Läänemere piirkonnas ning vastas

komisjoni liikmete küsimustele. Esitatud informatsioon on juurdepääsupiiranguga

asutusesiseseks kasutamiseks.

2. Riigikontrolli kontrolliaruannete ja riigikaitsekomisjoni 13.11.2025. aasta raportis

väljatoodud Kaitseministeeriumi valitsemisala puuduste kõrvaldamise tegevuskava

Peeter Tali tervitas külalisi ning andis sõna Riigikontrolli peakontrolörile.

Ines Metsalu-Nurminen tutvustas Riigikontrolli auditi „Riigi 2025. aasta raamatupidamise

aastaaruande õigsus ja tehingute seaduslikkus“ (lisa 1) ning tõi välja, et ei ole võimalik

kinnitada Kaitseministeeriumi valitsemisala 1,2 miljardi euro väärtuses varude arvestuse

õigsust, sest Kaitseväe varade haldamise andmestik sisaldab olulisi puudusi. Kontrollimisel

2

leiti korrastamata andmeid, sealhulgas null- ja negatiivsete väärtustega kirjeid ning juhtumeid,

kus varad ei olnud infosüsteemides korrektselt kajastatud. Lisaks üksuste ülemate teadmistele

peab varude arvestus olema usaldusväärselt digitaliseeritud ja ajakohane. Auditis juhiti

tähelepanu ka korduvatele puudustele hangete ja finantsjuhtimise dokumenteerimises, näiteks

lepingute muudatuste fikseerimata jätmisele, ebakorrektsetele ettemaksetele ning

dokumentide mittevastavusele lepingutingimustega. Riigikontrolli hinnangul suureneb

probleemide risk veelgi kaitsekulutuste kasvades. Auditis käsitleti mh Ukraina toetuseks

tehtud hangetega seotud lepinguid, mille puhul olid kõik osapooled teadlikud riskidest, kuid

lepingute järgi jäi nende riskide kandmise kohustus peamiselt Riigi Kaitseinvesteeringute

Keskusele (RKIK). I. Metsalu-Nurmineni hinnangul on kõige olulisem küsimus see, kuidas

Euroopa Komisjon hindab RKIK-i ja Kaitseministeeriumi tegevust, sest sellest sõltub, kas

tehtud kulutused loetakse abikõlblikuks või mitte. Peamine risk riigieelarvele tuleneb

võimalikest Euroopa Komisjoni edasistest otsustest nende kulude ja toetuste õiguspärasuse

hindamisel.

Peeter Tali andis sõna kaitseminister Martin Heremile ning palus selgitada, kuidas

kavatsetakse Riigikontrolli auditis tuvastatud probleemid lahendada, milline on konkreetne

tegevuskava ning mida on võimalik järgmise nelja kuni kuue kuu jooksul saavutada.

Martin Herem nõustus Riigikontrolli auditi järeldustega ning ütles, et tegevuskava

probleemide lahendamiseks on olemas. M. Heremi sõnul tuleb lähikuudel keskenduda mitte

ainult auditis välja toodud puuduste kõrvaldamisele, vaid laiemalt Eesti riigikaitse

valmisoleku suurendamisele. Vajadus on hinnata kaitsevõimet ajaperspektiivis, lähtudes

võimalikust Venemaa ohust, ning eemaldada bürokraatlikud ja regulatiivsed takistused, mis

aeglustavad olulisi kaitseprotsesse. Kaitseministeerium peab võtma aktiivsema rolli teiste

valdkondade, näiteks hariduse, tervishoiu, energeetika ja elanikkonnakaitse ettevalmistamisel

sõjalisteks kriisideks, pakkudes neile riskihinnanguid ja praktilisi juhiseid. Ühiskond peab

olema paremini informeeritud võimalikest ohtudest ja nende maandamise võimalustest, et

vähendada põhjendamatuid hirme ning suurendada valmisolekut. Olulisteks eesmärkideks

nimetas ta Läänemere ühenduste kindlustamist, õhukaitse tugevdamist, Balti kaitsevööndi

kiiremat arendamist ning kriitilise taristu kaitse parandamist. Vajalik on teha tihedamat

koostööd ettevõtjatega, et need mõistaksid oma võimalikku rolli kriisi- ja sõjaolukorras ning

oskaksid oma tegevust vastavalt planeerida. M. Herem tõi esile digitaliseerimise vajaduse,

sealhulgas kaitsevaldkonna infosüsteemide arendamise ja andmehalduse parandamise, mida

võivad praegu takistada liigsed riigisaladuse piirangud. Oluline on suurendada kogu

ühiskonna valmisolekut võimalikeks julgeolekuohtudeks ning muuta kaitsesüsteem

paindlikumaks ja tõhusamaks.

Kadri Peeters sõnas, et Kaitseministeerium on alates juuli lõpust tegelenud Riigikontrolli

märkuste ja kontrollaruande põhjaliku analüüsimisega ning koostanud tegevuskava puuduste

kõrvaldamiseks. Varasemast üldsõnalisemast lähenemisest on loobutud ning probleemid on

jagatud konkreetseteks tegevusteks. Käesolevaks aastaks on kokku lepitud üheksa

prioriteetset sammu, sealhulgas ladudes oleva vara ja varude ühtne käsitlemine

kaitseotstarbelise varana, seisukorrakoodide kontrollimine, ostutellimuste korrastamine ning

inventuuride läbiviimine. Inventuuride katseprojekt viiakse läbi Viru ja Alutaguse pataljonis,

mille esialgsed tulemused on olnud positiivsed. Samuti tegeletakse Kaitseväe ja RKIK-i

finantsjuhtimise korrastamisega, kuigi töö on osutunud keerulisemaks kui algselt eeldati.

Protsessi juhtimine antakse uuele kaitseministeeriumi kantslerile ning vastutusalad on jagatud

ministeeriumi, Kaitseväe ja RKIK-i juhtide vahel. Teemat on arutatud ka Vabariigi Valitsuses

ning tegevuskava rakendamine juba käib.

Meelis Kiili tunnustas M. Heremi valmisolekut teemasid sisuliselt arutada ning küsis tema

hinnangut senisele kaitsepoliitikale ning vajalikele poliitilistele muudatustele. M. Kiili sõnas,

et oluline on koostöö Kliimaministeeriumiga, sest praeguses energiajulgeoleku- ja

3

energiapoliitikas nähakse uut ohtu. Ta soovis ülevaadet meetmetest, mida on rakendatud

Kaitseväe haldussuutlikkuse parandamiseks olukorras, kus kaitsekulud ja töökoormus on

kiiresti kasvanud.

Martin Herem vastas, et Eesti kaitsepoliitika suurim puudus on olnud see, et riik ei planeeri

oma kaitsevõime arendamist piisavalt selgelt ajaperspektiivis, lähtudes võimalikest ohtudest

ja nende eeldatavast tekkimise ajast. Tema hinnangul takistavad valmisoleku parandamist nii

hirm sõjateemadest avalikult rääkida kui ka liigne salastatus, mille tõttu ei pruugi näiteks

energeetikasektor saada vajalikke ohuhinnanguid ja juhiseid. Kaitseministeeriumi ülesanne on

anda teistele valdkondadele aus riskikirjeldus ja võimalikud vastumeetmed, kuid nende

elluviimine jääb teiste ministeeriumide ja organisatsioonide vastutada. Ta väljendas

valmisolekut kõiki neid teemasid aktiivselt arutada ja edasi viia ning sõnas, et probleem ei

seisne niivõrd Kaitseväe tegevuses, kuivõrd selles, et senine poliitika ei ole olnud Eesti

julgeolekuvajaduste jaoks piisav.

Mati Raidma tõi välja võimaliku segaduse mõistete „vara” ja „varu” kasutamises ning küsis

nii ministrilt kui ka Riigikontrollilt, kas neid kasutatakse sünonüümidena või tähistavad need

erinevaid asju. Ta leidis, et terminoloogia peaks olema üheselt mõistetav, sest selgus aitaks

paremini aru saada nii auditi tähelepanekutest kui ka varade ja varude arvestusest ning

kasutamisest. Näitena tõi ta küsimuse, kas õppustel kasutatakse varu või vara ning kas nende

mõistete eristamine on kõigile osapooltele üheselt selge või kasutatakse neid praktikas

läbisegi.

Ines Metsalu-Nurminen selgitas, et mõisted „vara” ja „varu” ei ole sünonüümid, vaid neil on

raamatupidamises ja riigimajanduse arvestuses erinev tähendus. „Vara” on üldmõiste, mille

alla kuuluvad nii põhivarad, varud kui ka väheväärtuslikud varad. Põhivarad on suurema

väärtusega ja pikaajaliseks kasutamiseks mõeldud esemed, näiteks relvasüsteemid. Varud on

seevastu tavaliselt tarbitavad või ühekordselt kasutatavad esemed, näiteks laskemoon, mille

kõrge maksumus ei muuda selle olemust varuna. Lisaks on olemas väheväärtuslikud varad,

nagu näiteks väikese väärtusega tarbeesemed, mille üle ei peeta tavapärast

raamatupidamislikku arvestust. Auditis käsitletud 1,2 miljardi euro suurune summa puudutas

just varusid, mille hulka kuulub ka suur osa kallist laskemoonast, laskeseadmed ise on

põhivarad, mitte varud.

Raimond Kaljulaid tõi võrdluseks varude arvestuse erasektori suurte organisatsioonidega

ning leidis, et tegemist peaks olema hallatava suurusega süsteemiga. Ta küsis, kas

probleemide lahendamisel tuleks prioriteediks seada sellise süsteemi loomine, mis tagaks, et

kõik uued tehingud ja varade liikumised kajastatakse edaspidi korrektselt, ning alles seejärel

tegeleda minevikus tekkinud vigade parandamisega, või tuleks mõlemat teha paralleelselt?

Kas Kaitseministeeriumi tegevuskava on piisavalt konkreetne, ajastatud ja vastutajatega

seotud, et selle täitmist oleks võimalik regulaarselt jälgida ning hinnata? Avalikkuse jaoks on

oluline täielik ülevaade ja usaldus selle vastu, et kogu vara ja varud on korrektselt arvel ning

riigi raha kasutatakse läbipaistvalt.

Ines Metsalu-Nurminen vastas, et probleemide lahendamine koosneb kahest paralleelsest

ülesandest. Esmalt tuleb korrastada tänased tööprotsessid, et kõik uued ostud ja varade

liikumised jõuaksid edaspidi õigesti ning õigeaegselt infosüsteemidesse nii koguseliselt kui ka

väärtuseliselt. Selleks ei piisa üksnes tegevuskavast, vaid oluline on, et töötajad mõistaksid

oma rolle, saaksid vajalikku väljaõpet ning kasutaksid uusi infosüsteeme korrektselt. Vastasel

juhul jätkub vigade kuhjumine ka tulevikus. Samal ajal tuleb parandada ka minevikust

pärinevad puudused. Selleks on vajalikud inventuurid, mille käigus tuvastatud erinevused

tuleb põhjalikult selgitada ja infosüsteemides korrektselt kajastada. Ainuüksi varade üle

lugemisest ei piisa, kui tulemusi ei kanta süsteemidesse ja arvestust ei korrigeerita.

Tegevuskavas peavad olema konkreetsed vastutajad ja tähtajad, Riigikontrollile augusti lõpus

4

esitatud versioonis ei olnud kõik tähtajad veel lõplikult kokku lepitud ning täpsustamist vajab,

kas nüüdseks on nii tähtajad kui ka vastutajad tegevuskavas selgelt määratud.

Kadri Peeters sõnas, et tänaseks on tähtajad olemas ja ka vastutajad.

Andrus Merilo sõnas, et Kaitseväe varade ja varude haldamist ei saa täielikult võrrelda

tavapärase kaubandussektoriga, sest kaitsevarustuse väärtus muutub kasutuse käigus ja selle

üle tuleb pidada märksa keerukamat arvestust. Näiteks võib uus kiiver olla ostuhetkel kindla

väärtusega, kuid pärast kasutamist ja tagastamist tuleb selle seisukord ja väärtus uuesti

hinnata. Kaitseväe põhitegevus ei ole laomajandus ning aastate jooksul toimunud

tsentraliseerimine on vähendanud üksuste juures olevat tugipersonali, sealhulgas finants- ja

haldusspetsialistide tuge, mis muudab arvestuse pidamise keerulisemaks. Probleemide

lahendamiseks on koostatud konkreetne tegevusplaan koos tähtaegade ja vastutajatega.

Vastutus on selgelt paika pandud: sisulise töö eest vastutab peastaabiülem, kuid lõplik

vastutus jääb Kaitseväe juhatajale. Plaan on mõõdetav ning võimaldab jälgida, kas

kokkulepitud tegevused saavad õigeaegselt ja nõuetekohaselt ellu viidud. Samas möönis ta, et

muutunud julgeolekuolukord võib teatud tegevuste tähtaegu mõjutada. Oluline on

infosüsteemide ajakohastamine ja suurem automatiseerimine, mis aitaks vähendada käsitööna

tehtava arvestuse vigu. Üle tuleb vaadata salastatuse nõuded, sest osa andmeid võiks olla

paremini hallatavad ilma liigsete piiranguteta. Põhivara arvestuse valdkonnas on juba

märgatavat edenemist saavutatud ning ülejäänud probleemid on lahendatavad selge

tegevuskava alusel.

Priit Sibul küsis, kas kaitseminister kavatseb lähikuudel üle vaadata ka strateegilised

dokumendid, näiteks riigikaitse arengukava? P. Sibul tõstatas küsimuse energiataristu

julgeoleku kohta, viidates Eleringi korraldatavale gaasijaamade hankele. Ta sõnas, et erinevalt

riigieelarvest rahastatavatest kaitsehanketest ei läbi sellised investeeringud otseselt valitsuse

ega parlamendi kontrolli, kuna nende kulud kajastuvad võrgutariifides. Millised võimalused

on kaitseministril mõjutada otsuseid selle üle, kuidas ja kui hästi kaitstult kriitilist

energiataristut rajatakse, kas rajatised ehitatakse maa peale, tugevdatud kaitseehitistena või

maa alla, ning kuidas tagada, et riigikaitselised kaalutlused oleksid nende investeeringute

tegemisel piisavalt arvesse võetud?

Martin Herem vastas, et ei ole veel piisavalt kursis kõigi detailidega ega soovi anda lõplikke

hinnanguid strateegiliste dokumentide võimalike muudatuste kohta. Energiataristu küsimuses

rõhutas ta aga põhimõtet, et Kaitseministeeriumi roll on anda teistele asutustele ja ettevõtetele

selge ohuhinnang ning kirjeldada võimalikke lahendusi, mitte teha nende eest lõplikke

investeerimis- või ärilisi otsuseid. Kaitsevaldkond saab pakkuda vajalikke sisendeid ja

hinnanguid riskide kohta, lõplikud rahalised ja juhtimisotsused kuuluvad ministrite ning

vastutavate organisatsioonide pädevusse.

Alar Laneman tänas ministrit senisest avatuma ja aktiivsema lähenemise eest, selline hoiak

on olnud ammu vajalik. Ta märkis ajaloolise täpsuse huvides, et kriitilise taristu, eriti

energeetika kaitsmise teemadel on Kaitseministeerium ja kaitsevaldkonna esindajad ettevõtete

ning Eleringiga rääkinud juba aastaid. Probleem ei olnud niivõrd teavitamise puudumises,

vaid selles, et hoiatusi ja soovitusi ei võetud alati piisava tõsidusega. A. Laneman küsis, millal

on realistlik tähtaeg, mil kõik peamised puudused on kõrvaldatud? Kes vastutab tegevuskava

elluviimise eest praegu, enne uue kantsleri ametisse asumist, ning kelle kinnitatud ja juhitud

plaaniga täpselt tegemist on. Uue kantsleri tulek ei tohiks tähendada juhtimisvaakumit ning

vastutus peab olema selgelt määratud juba praegu.

Kadri Peeters sõnas, et tegevuskava on üles ehitatud kolmes etapis ning selle elluviimist

nähakse mitmeaastase protsessina. Esimene etapp kestab 2026. aasta augustist kuni 2027.

aasta veebruarini ja keskendub puudustele, mis on seotud 2026. aasta majandusaasta aruande

auditiga ning Riigikontrolli poolt välja toodud tähelepanekutega. Teine etapp hõlmab järgmise

auditi käigus esile kerkivate probleemide lahendamist ning kolmas etapp kestab 2028. aasta

5

märtsist kuni 2029. aasta veebruarini, keskendudes järgmise majandusaasta aruande puuduste

kõrvaldamisele. Selline lähenemine valiti, kuna ministeerium on jõudnud järeldusele, et

probleeme ei ole võimalik kiiresti lahendada ning vaja on pikaajalist ja järjepidevat tööd. Uue

kantsleri ametisse asumiseni juhib protsessi kantsleri kohusetäitja, õigushalduse asekantsler

Margit Gross. Tegevuskava on ametlikult kinnitatud ning sellel on endise kaitseministri

Hanno Pevkuri allkiri. Uut kaitseministrit Martin Heremit on tegevuskava sisust juba lühidalt

teavitatud ning talle antakse peagi põhjalikum ülevaade.

Leo Kunnas sõnas, et avalikkusele tuleks selgemalt kommunikeerida, et kaitsevõime

seisukohalt kriitilised relvad ja laskemoon on olemas ning probleem puudutab eelkõige nende

kajastamist ja haldamist. Ta viitas varasematele raskustele TAKS-süsteemi kasutamisel, mille

puhul ranged riigisaladuse nõuded olevat takistanud süsteemi tõhusat toimimist. Kas uus

pilvepõhine TAKS 365 võimaldaks kasutada kaasaegseid tehnoloogiaid nii, et samal ajal

oleks lahendatud ka riigisaladuse kaitsega seotud vastuolud. Varade inventeerimine ja

infosüsteemide uuendamine tuleks siduda ühtseks tervikuks, et pärast inventuure jõuaks

korrastatud teave kohe uude süsteemi ega tekiks olukorda, kus probleemid mõne aja pärast

uuesti korduvad. Aastaid kestnud vastuolu arvestusvajaduste ja salastatusnõuete vahel vajab

lõplikku lahendamist, et kogu süsteem muutuks usaldusväärseks ja jätkusuutlikuks.

Andrus Merilo sõnas, etkaitsevaldkonna infosüsteemide ja andmehalduse probleemide

lahendamisel ei ole pilveteenustele üleminekule sisuliselt alternatiivi. See üleminek tuleb teha

võimalikult kiiresti, kuid samas turvaliselt, sest vastasel juhul jäädakse tehnoloogilises

arengus maha. Tegemist ei ole ainult Eesti, vaid ka NATO ees seisva väljakutsega.

Tehnoloogia on vaid osa lahendusest ning paralleelselt tuleb lihtsustada ja korrastada ka

organisatsiooni enda protsesse ja töökorraldust. Relvastuse ja sõjapidamiseks vajalike varude

olemasolus probleemi ei nähta ning peamised raskused puudutavad varade väärtuse arvestust,

ümberhindamist ja finantshalduse protsesse. Oluline on järjepidev areng ja liikumine õiges

suunas. Tehnoloogilised uuendused, sealhulgas pilvelahendused, ei valmi kiiresti ning osa

protsessidest jääb veel mõneks ajaks käsitsi hallatavaks. Süsteemi toimimist mõjutavad

mitmed tegurid, mis ei sõltu üksnes Kaitseväest või Kaitseministeeriumist. Plaanis on läbi viia

mahukas täisinventuur eesmärgiga saada olukorrast täielik ülevaade. Inventuur hõlmab 18.

oktoobri seisuga olemasolevat vara ning selle tulemused peavad olema valmis 7. detsembriks.

Selle eesmärk ei ole üksnes auditi soovituste täitmine, vaid ka usaldusväärse lähtepunkti

loomine enne uutele infosüsteemidele üleminekut, et olemasolevaid vigu ei kantaks

automaatselt edasi uude süsteemi. Vajadus on leida tasakaal riigisaladuse nõuete ja

kaasaegsete digilahenduste kasutamise vahel, sest liiga jäik salastatus võib hakata takistama

nii juhtimist kui ka igapäevast töökorraldust.

Mati Raidma küsis Riigikontrolli ettekandes mainitud 1,2 miljardi euro suuruse varude mahu

kohta, kui suure osa see summa moodustab kogu kaitsevaldkonna varudest ning, kas kogu

varude kogumaht on avalik teave või mitte? Kas 1,2 miljardi euro suurusesse varude

arvestusse kuuluvad ka HIMARS-süsteemidega seotud varad?

Ines Metsalu-Nurminen vastas, et 1,2 miljardit eurot kajastab kaitsevaldkonna varusid, mis

olid finantsarvestuses arvele võetud. Tegelik varude väärtus peaks olema suurem, sest osa

varusid on jäänud arvele võtmata kahel põhjusel: mõnel juhul muudeti Kaitseministeeriumi

valitsemisalas arvestusreegleid, mille mõju hinnatakse vähemalt 100 miljonile eurole, ning

teistel juhtudel ei jõudnud soetatud varud õigeaegselt raamatupidamisse, mille mõju on

ligikaudu 300 miljonit eurot. Seetõttu ei saa Riigikontroll kinnitada, milline oli varude tegelik

väärtus 31. detsembri 2025 seisuga. 1,2 miljardi euro suurune saldo ei kajasta tõenäoliselt

kogu varude tegelikku mahtu ning Riigikontroll ei suutnud auditi käigus täpselt hinnata, kui

palju suurem õige summa olema peaks. Auditi peamine tähelepanek oligi, et varude arvestus

ei ole piisavalt usaldusväärne. HIMARS-süsteemid kuuluvad tõenäoliselt põhivara hulka,

mitte varude hulka.

6

Priit Sibul juhtis tähelepanu näilisele vastuolule: kui õppustel antakse varustus välja ja

võetakse tagasi täpsete nimekirjade, ülelugemiste ning allkirjade alusel, siis kuidas saavad

samal ajal tekkida olulised probleemid varude arvestuses. Kas probleem peitub Riigi

Tugiteenuste Keskuse (RTK), Kaitseministeeriumi, RKIK-i ja Kaitseväe vahelises süsteemis

või hoopis kaitsevaldkonna sisemistes protsessides, millal on oodata kaasaegseid lahendusi,

mis sellised vead välistaksid.

Ines Metsalu-Nurminen vastas, et RTK kehtestab küll riigiasutustele üldised

raamatupidamise ja arvestuse põhimõtted, kuid ta saab tugineda ainult sellele

informatsioonile, mille Kaitsevägi ja Kaitseministeeriumi valitsemisala talle edastavad. RTK-l

puudub võimalus kaitsevaldkonna andmeid iseseisvalt kontrollida ning seetõttu sõltub

arvestuse õigsus sellest, kui korrektselt ja õigeaegselt info süsteemidesse sisestatakse.

Varasemalt kehtis kaitsevaldkonnas erand, mille tõttu kõiki varusid bilansis ei kajastatud, kuid

see erand kaotati Kaitseministeeriumi ja Rahandusministeeriumi kokkuleppel. Kuigi

andmevahetuse protsesse on aja jooksul parandatud, näitab audit, et süsteem ei toimi endiselt

piisavalt hästi ja osa infot ei jõua õigel ajal arvestusse. Mõnes laos kasutatakse endiselt suurel

määral paberipõhiseid töövõtteid ning laopidajad eelistavad osa arvestusest teha käsitsi.

Kasvavate varumahtude ja ladude arvu juures ei ole selline lähenemine enam jätkusuutlik.

Enne uute tehnoloogiliste lahenduste kasutuselevõttu tuleb esmalt korrastada olemasolevad

andmed ja protsessid, sest vastasel juhul kantakse olemasolevad vead lihtsalt uude süsteemi

üle.

Andrus Merilo sõnas, et reservväelaste varustamine toimub praegu suures osas paberkandjal:

varustus antakse inimesele välja üksikute esemete kaupa, need kontrollitakse üle ja

allkirjastatakse ning sama toimub varustuse tagastamisel. Kuigi süsteem toimib, on see

töömahukas ega sobi hästi suurte mahtude või kiire mobilisatsiooni vajadustega. Ladudes on

kaupade asukohad küll korrektselt märgistatud, kuid väljastamine toimub endiselt käsitsi

dokumente täites, mitte digitaalsete lahenduste abil. Seetõttu ei liigu andmed automaatselt

infosüsteemidesse ning hiljem tuleb teha täiendavaid käsitsi sisestusi, mis suurendab vigade

tekkimise riski. Probleemi lahendaks terviklik digitaliseerimine, kus varustuse väljastamine,

tagastamine ja laoliikumised registreeritakse automaatselt ning info liigub otse vastavatesse

süsteemidesse. Ühe sõduri varustusse kuulub sadu erinevaid esemeid ning nende haldamine

eraldi kirjetena on ebaefektiivne, seetõttu soovitakse üle minna üksikesemete asemel

komplektipõhisele arvestusele. Paralleelselt tehniliste lahendustega vaadatakse üle ka senised

protseduurid, et muuta süsteem lihtsamaks ja kasutajasõbralikumaks. Lõppeesmärk on teha

protsess võimalikult lihtsaks võitleja jaoks, samal ajal kui vajalik arvestus ja haldus toimivad

taustal automaatselt.

Kadri Peeters selgitas, et arvestusprobleemidel on kaks omavahel seotud, kuid erinevat

poolt. Üks puudutab finantsarvestuse infosüsteeme, kus praegune lahendus vajab

väljavahetamist, sest olemasolev süsteem liigub pilvepõhisele platvormile, mida

Kaitseministeeriumi valitsemisalas praeguste nõuete järgi kasutada ei saa. Seetõttu töötatakse

välja uut materjalimajanduse infosüsteemi, mille kasutuselevõtt on hinnanguliselt

mitmeaastane protsess. Teine ja laiem eesmärk on viia kogu Kaitseväe materjalimajandus

nüüdisaegsele tasemele. Selleks on käivitatud programm, mis keskendub protsesside

digitaliseerimisele, uue taristu arendamisele (sealhulgas ladude süsteemile) ning andmepõhise

juhtimise juurutamisele. Plaanis on kasutada muu hulgas triipkoode ja muid lahendusi, mis

muudaksid varustuse arvestuse ja väljastamise kiiremaks ning täpsemaks. Tegemist on

Kaitseväe jaoks väga suure organisatsioonilise muutusega, mis eeldab tööprotsesside

ümberkorraldamist ning on seetõttu keerukam ja ajamahukam, kui esialgu loodeti.

Raimond Kaljulaid sõnas, et auditi eesmärk ei ole väita, et varud või vara puuduvad, vaid

hinnata, kas esitatud andmed on usaldusväärsed. Nagu eraettevõtete puhul kinnitab audiitor

majandustulemuste õigsust, peab ka Riigikontroll saama kinnitada, et Kaitseministeeriumi

valitsemisala varade ja varude kohta esitatud andmed on korrektsed. Seni, kuni sellist

7

kinnitust ei ole võimalik anda, jääb nende andmete usaldusväärsus küsimärgi alla.

Laoarvestus ja raamatupidamine ei ole ühegi organisatsiooni põhitegevus, kuid need on

vajalikud tugifunktsioonid, et tagada vara ja raha korrektne kasutamine. Lisaks varude

arvestuse probleemidele viidati auditis tuvastatud puudustele hangete ja lepingute haldamisel,

sealhulgas juhtumitele, kus ettemakseid ei tasaarveldatud pärast kaupade saabumist või kus

probleemsetele tarnijatele tehti jätkuvalt makseid vaatamata kohustuste täitmata jätmisele.

Kuidas sellised juhtumid said süsteemis tekkida ning miks ei käivitunud piisavad

kontrollimehhanismid riskide varaseks avastamiseks ja lahendamiseks?

Elmar Vaher vastas, et probleem oli selles, et Ukraina abistamiseks kasutatud välisvahendite

ja doonorrahaga seotud hangete menetlemine ei allunud samadele kontrolli- ja

juhtimisprotsessidele, mida rakendatakse riigieelarveliste vahendite kasutamisel. Seetõttu ei

olnud tehingud piisavalt dokumenteeritud ega jälgitavad ning nüüd tuleb tagantjärele otsida ja

taastada otsuste ning tegevuste kohta käivaid materjale. Ettemaksetega seotud probleem

tulenes suuresti sellest, et doonorrahaga tehtud hanked toimusid tavapärasest

kontrollisüsteemist väljaspool. Kui need oleksid olnud kaasatud samadesse protsessidesse

nagu riigieelarvelised hanked, oleksid ettemaksed, nende põhjendatus ja hilisem

tasaarvestamine olnud paremini dokumenteeritud ning ka Kaitseministeeriumi järelevalve all.

Praktikas sõlmiti lepinguid ja tehti korduvaid ettemakseid ilma piisava ülevaate ja kontrollita,

mis võimaldas probleemidel tekkida ja pikalt märkamata jääda.

Peeter Tali küsis, kas Riigikontroll on Kaitseministeeriumi koostatud tegevuskavaga rahul?

Ines Metsalu-Nurminen vastas, et Kaitseministeeriumi koostatud tegevuskava on

Riigikontrolli poolt läbi vaadatud ning nende hinnangul sisaldab see kõiki vajalikke tegevusi

auditis tuvastatud probleemide lahendamiseks. Kava on väga ambitsioonikas nii tegevuste

mahu kui ka tähtaegade poolest ning selle elluviimine saab olema keeruline. Ta sõnas, et

tegevuskava edu ei sõltu üksnes protseduuride ja reeglite muutmisest, vaid eelkõige

inimestest, kes peavad neid muudatusi igapäevatöös rakendama. Seetõttu on oluline, et

töötajad kõikidel tasanditel mõistaksid, mis nende töös muutub, millised on uued nõuded ning

kuidas neid praktikas täita. Riigikontrolli hinnangul õnnestub tegevuskava ainult siis, kui

kogu organisatsioon tuleb muudatustega kaasa ning ühine arusaam jõuab kõigi osapoolteni,

kes vastutavad selle elluviimise eest.

Peeter Tali sõnas, et riigikaitse rahastamise maht eeldab avalikkuse tugevat usaldust ning

küsis, milliseid täiendavaid samme võiksid poliitiline juhtkond, Kaitseministeerium,

Kaitsevägi ja Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus usalduse taastamiseks teha. Millised on

Riigikontrolli soovitused lisaks juba koostatud tegevuskavale?

Ines Metsalu-Nurminen vastas, et varasema tegevuskava peamine puudus oli see, et see jäi

liiga üldsõnaliseks: tegevustele ei olnud määratud konkreetseid vastutajaid ega tähtaegu ning

nende täitmist ei jälgitud järjepidevalt. Seekord tuleb iga tegevus siduda selgete vastutajate ja

ajakavaga ning kontrollida regulaarselt, kuidas eesmärkide täitmine edeneb. Tegevuskava ei

tohiks jääda ainult formaalseks dokumendiks, vaid selle täitmist tuleb pidevalt üle vaadata nii

ministeeriumi juhtkonna tasandil kui vajadusel ka riigikogu komisjonis. Kui mõni tegevus

jääb tegemata või venib, tuleb välja selgitada põhjused ning otsustada, kas probleem tuleneb

ressursside puudusest, õiguslikest takistustest või muudest asjaoludest, ning seejärel

rakendada vajalikud lahendused, et eesmärgid saaksid siiski täidetud.

Kadri Peeters nõustus Riigikontrolli tähelepanekutega ning rõhutas, et varasema aasta

tegevused ei olnud olematud, kuid muudatused ei jõudnud piisavalt hästi kogu

organisatsioonini. Tema hinnangul ei ole suurim probleem enam see, mida tuleb teha, sest

vajalikud tegevused on teada, vaid see, kuidas need tegelikult ellu viia. Edu sõltub sellest, kas

nii Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus kui ka Kaitsevägi suudavad vajalikud muudatused

omaks võtta, neid järjepidevalt rakendada ning tagada töötajate pühendumuse nende

8

elluviimisele. Peamiseks väljakutseks peetakse seega praktilist teostust ja

organisatsioonisisest muutuste juhtimist.

Raimond Kaljulaid juhtis tähelepanu sellele, et kui Riigikontroll peab tegevuskava

ambitsioonikaks, siis võib tekkida risk, et seatud tähtajad ei ole saavutatavad. Ta soovitas

Kaitseministeeriumil tegevuskava veel kord üle vaadata ja hinnata realistlikult, kui palju aega

erinevad tegevused tegelikult nõuavad, et vältida olukorda, kus eesmärke ei suudeta lubatud

ajaks täita ning tekib mulje tegevuskava ebaõnnestumisest.

Kadri Peeters ütles, et kuigi mõni tegevus võib esialgu tunduda väga ambitsioonikas, ei

tohiks see automaatselt tähendada, et sellest tuleb loobuda või tähtaegu pidevalt edasi lükata.

Parem seada nõudlikud eesmärgid ja püüda tulemusi saavutada, kui lükata lahendusi lõputult

tulevikku. Näitena tõi ta Kaitseväe inventuuride läbiviimise, mille puhul peeti veel paar kuud

tagasi aasta lõpuks lõpetamist ebarealistlikuks, kuid nüüd nähakse seda juba saavutatava

eesmärgina ning ambitsiooniks on inventuurid siiski selleks ajaks lõpule viia.

Andrus Merilo lisas, et tegevuskava ambitsioonikus tuleneb eelkõige muutlikust

julgeolekuolukorrast ja põhineb praegustel teadmistel ning võimalustel. Kui

julgeolekuolukord muutub ja Kaitseväel tuleb keskenduda uutele prioriteetidele või tõsta

valmisolekut, võib see mõjutada ka tegevuskava tähtaegu ning siis tuleb sellest ausalt teada

anda. Varasema tegevuskava eesmärkide mittetäitmist põhjendas ta sellega, et Kaitsevägi pidi

reageerima ootamatutele ja kiireloomulistele julgeolekualastele arengutele, mis võtsid

tähelepanu ja ressursid muudelt tegevustelt. Praeguse tegevuskava puhul on Kaitsevägi seatud

eesmärkidega nõus ja püüab need saavutada, kuid vajadusel ollakse valmis plaane ümber

hindama ning muudatustest avatult teavitama.

Alar Laneman sõnas, et usaldus on riigikaitse oluline osa ning kuigi auditi tulemused on

tekitanud suurt tähelepanu, ei tähenda see automaatselt, et kogu süsteem oleks läbi kukkunud.

Tema hinnangul tuleb avalikkusele selgelt kommunikeerida, millises etapis tegevuskava

täitmine parasjagu on, millised sammud on juba tehtud ja kui palju tööd on veel ees.

Tegevuskava elluviimine ja Riigikontrolli lõplik hinnang selle tulemustele on kaks erinevat

asja ning kõiki organisatsioone hinnatakse samade põhimõtete alusel. Lõppeesmärk peab

olema kaitsevõime ja lahinguvalmidus, kuigi samal ajal tuleb tagada ka korrektne vara- ja

laoarvestus. Kas uued protseduurid, infosüsteemid ja juhtimismudelid toimivad ka kriisi- või

sõjaolukorras, mitte ainult rahuajal?

Ines Metsalu-Nurminen selgitas, et auditi eesmärk ei olnud hinnata Kaitseväe

lahinguvalmidust ega sõjalist võimekust, vaid keskendus varade ja varude arvestuse

korrektsusele. Auditi keskmes on ka strateegiliselt olulised ja väga suure väärtusega varud,

eelkõige laskemoon. Laskemoon moodustab olulise osa Kaitseväe varudest ning peab olema

õigesti arvele võetud, nõuetekohaselt kajastatud ja selle väärtus peab jõudma

raamatupidamisse. Seetõttu on täpne varude arvestus oluline nii finantsjuhtimise kui ka

riigivara üle kontrolli tagamise seisukohalt.

Priit Simson lisas, et Kaitseväe valmisoleku hindamine ei olnud käsitletava auditi eesmärk,

kuid selle kohta on valmimas eraldi Riigikontrolli audit. Ressursside ja sõjalise võime

vaheline seos on otsene ning varade ja varude korrektne arvestus ei ole pelgalt bürokraatlik

küsimus. Kui varade arvestus ei ole korras või dokumentatsioon puudulik, on keeruline väita,

et süsteem tervikuna toimib hästi. Seetõttu on korrektne arvepidamine oluline nii

finantsjuhtimise, läbipaistvuse kui ka kaitsevõime toetamise seisukohalt.

Andrus Merilo ütles, et materiaalne lahinguvalmidus on Kaitseväe jaoks väga oluline ning

auditis esile toodud puudusi ei tohi tõlgendada nii, nagu neid ei teadvustataks või nendega ei

tegeletaks. Just üksuste ülemate paremaks toetamiseks on tehtud ettepanek luua täiendavaid

ametikohti, millele on saadud põhimõtteline heakskiit. Eesmärk on kaasata spetsialiste, kes

9

aitaksid üksustel toime tulla varade, laskemoona ja raamatupidamislike protseduuridega

seotud ülesannetega, mis ei kuulu otseselt sõjalise juhtimise põhikompetentsi. Senine

lähenemine, kus ülem teadis küll oma lao tegelikku seisu, kuid dokumentatsioon ja arvestus ei

olnud korras, ei ole vastuvõetav. Seetõttu on vajadus tugevdada tugisüsteeme ja kompetentsi,

et nii tegelik materiaalne valmisolek kui ka selle dokumenteerimine ja arvestus oleksid

võrdselt korrektsed.

Andres Sutt küsis Riigikontrolli esindajalt, kas auditi käigus jõuti järeldusele, et Kaitseväe

varade haldamisel kasutatav analoogne või osaliselt käsitsi toimiv süsteem on sisuliselt vigane

ja ebausaldusväärne või seisneb probleem peamiselt selles, et süsteem on ajale jalgu jäänud,

aeglane ning ei võimalda töötada tänapäeva ootustele vastava kiiruse ja tõhususega.

Ines Metsalu-Nurminen sõnas, et auditis tuvastatud probleemid ei sõltu sellest, kas

kasutatakse analoog-, digi- või hübriidsüsteemi, vaid sellest, et varude arvestuse alusandmed

ei ole korras. Kontrolli käigus leiti varusid, millel puudus kogus või väärtus, esines kirjeid,

kus väärtus oli olemas, kuid kogust mitte, ning juhtumeid, kus varud ja põhivarad olid

omavahel segunenud. Sellised anomaaliad näitavad, et varude arvestus vajab põhjalikku

korrastamist sõltumata kasutatavast infosüsteemist. Korrektne raamatupidamine saab tugineda

ainult korrektsele varude arvestusele. Kuigi raamatupidamisnäitajad on olulised, peeti veel

tähtsamaks, et Kaitseväel oleks täpne ja usaldusväärne ülevaade oma varudest, eriti arvestades

nende hulka kuuluvat strateegiliselt olulist ja suure väärtusega laskemoona. Riigikontrolli

hinnangul peab varude arvestus olema laitmatus korras ning selles ei tohi esineda selliseid

vastuolusid ja andmekvaliteedi probleeme, mida auditis Kaitseväe infosüsteemides tuvastati.

Andres Sutt täpsustas, kas probleem seisneb peamiselt töökorralduses ja kasutusmugavuses

või on tegemist sügavamate süsteemsete vigadega, mis mõjutavad kogu varude arvestuse

kvaliteeti.

Ines Metsalu-Nurminen sõnas, et probleem ei seisne üksnes infosüsteemides. Varem peeti

arvestust edukalt ka paberil, mistõttu ei saa väita, et kõik puudused tulenevad tehnoloogiast.

Auditi põhjal on olulised probleemid seotud ka tööprotsesside, vastutuse ja töökorraldusega

ehk küsimusega, kuidas ja kelle poolt andmeid hallatakse ning uuendatakse. Need puudused

on kirjeldatud nii auditiraportis kui ka juhtkonnale saadetud märgukirjas.

Andres Sutt küsis Kaitseministeeriumi esindajalt uue ERP (Enterprise Resource Planning)

süsteemi kasutuselevõtu kohta. ERP-i valik ja juurutamine on iga organisatsiooni jaoks väga

suur ja keeruline projekt, eriti nii suure ja keeruka valitsemisala puhul nagu

Kaitseministeerium. Kas süsteemi valikul ja rakendamise ettevalmistamisel on kaasatud

väliseid nõustajaid või eksperte ning kui plaanitakse tugineda ainult oma töötajatele, siis

millistel põhjustel selline lähenemine on valitud.

Kadri Peeters selgitas, et uue ERP-süsteemi kasutuselevõtt on mitmeaastane projekt, mille

valmimine võib võtta ligikaudu kolm aastat. Projekti juhitakse töörühma ja juhtrühma kaudu

ning praegu ollakse eelanalüüsi etapis. Peagi plaanitakse välja kuulutada hange, mille kaudu

kaasatakse väline partner, kes aitab hinnata organisatsiooni vajadusi ja määrata, milline

süsteem oleks kõige sobivam. Alles pärast seda minnakse edasi põhisüsteemi hankega.

Priit Sibul küsis, millised Riigikontrolli auditites välja toodud probleemid on võimalik

kõrvaldada juba käesoleva aasta lõpuks ning millised süsteemsed puudused jäävad järgmisse

auditisse kindlasti alles?

Kadri Peeters vastas, et kuna Microsofti lahendused liiguvad pilvepõhiseks ja

Kaitseministeeriumi valitsemisalas ei ole pilvelahenduste kasutamine lubatud, tuleb leida uus

infosüsteemne lahendus. Käimas on intensiivne üheksast sammust koosnev tegevuskava,

mille eesmärk on saavutada aasta lõpuks märgatavaid tulemusi varude arvestuse ja süsteemide

10

korrastamisel. Vajalikud tegevused on käivitatud, kuid lõpliku hinnangu nende mõjule saab

anda alles pärast nende elluviimist ja tulemuste hindamist.

Ines Metsalu-Nurminen sõnas, et käesoleva aasta auditis keskendutakse eelkõige

probleemile, mille tõttu jäi ligikaudu 300 miljoni euro väärtuses juba Kaitseväkke saabunud

vara raamatupidamises ja infosüsteemides korrektselt arvele võtmata. Selle kordumise

vältimine on seatud üheks peamiseks prioriteediks.

Leo Kunnas ütles, et kuna samad probleemid on jõudnud komisjoni ette juba teist korda, ei

piisa tegevuskava kinnitamisest, vaid selle täitmist tuleb regulaarselt jälgida. Komisjonil on

vaja saada perioodilisi ülevaateid, näiteks kord kuus või mõne muu mõistliku intervalliga, et

hinnata, kuidas probleemide lahendamine edeneb.

Meelis Kiili leidis, et praegune arutelu keskendub peamiselt tagajärgedele, mille juured

ulatuvad aastate taha tehtud juhtimis- ja reformiotsustesse. Tema hinnangul lõhkusid

varasemad reformid kaitsevaldkonna tervikliku ja toimiva süsteemi, võttes Kaitseväe

juhatajalt ära olulised tugifunktsioonid, mis peaksid toetama lahinguvalmiduse eest

vastutamist. See on ka riigikaitseraporti üks peamisi järeldusi. Kas Kaitseväes kehtib endiselt

vara üleandmise ja vastuvõtmise süsteem, kus üksuste üleandmisel vormistatakse akt ning

kogu vara loetletakse ja kontrollitakse detailselt üle, nagu tema teenistusajal tavaks oli.

Andrus Merilo vastas, et see süsteem kehtib. Kaitseväes tehakse regulaarselt inventuure, eriti

seoses võtmeametikohtade rotatsioonidega, mida toimub ligikaudu kolmandikus juhtudest igal

aastal. Kaitseväe juhtkonna vahetumisel viiakse läbi üleandmisprotsessid ja inventuurid.

Suurim muutus võrreldes varasemaga on aga varustuse ja varude mahu märkimisväärne kasv,

mis muudab sama protsessi rakendamise oluliselt keerukamaks.

Kadri Peeters täiendas, et Riigikontrolli peamine tähelepanek oli, et sellest ei piisa kui

üksuste ülemad teavad oma vastutusalas olevate varude tegelikku seisu. See teadmine peab

olema ka korrektselt dokumenteeritud, digitaliseeritud ja infosüsteemides kajastatud, et

organisatsioonil tervikuna oleks usaldusväärne ülevaade varadest ja varudest.

Enn Eesmaa küsis, kas kõik kavandatavad muudatused, arenguplaanid ja ambitsioonikad

eesmärgid on seotud ka järgmise aasta eelarvega ning kas nende elluviimist on võimalik

mõõta konkreetsete rahaliste näitajate kaudu?

Kadri Peeters vastas, et eelarveläbirääkimised on lõppjärgus. Kaitseministeeriumi

arengukava (MAK) kirjeldab valitsemisala järgmise nelja aasta eesmärke ja tegevusi.

Enn Eesmaa küsis, kas kavandatud tegevused ja arenguplaanid on rahaliselt kaetud ning kas

nende elluviimine algab juba järgmise aasta eelarve raames?

Kadri Peeters kinnitas, et järgmise aasta plaanid on olemas ning neid tutvustatakse edaspidi

põhjalikumalt.

Andrus Merilo sõnas, et kaitse-eelarve ei koosne ainult uute relvasüsteemide hankimisest,

vaid selle eest tuleb tagada ka igapäevane kaitsevõime, sealhulgas varustus, vormid,

laskemoon ja muu vajalik. Suurim väljakutse on siiski uute võimete ja relvasüsteemide

soetamine, sest samade toodete ja tootmisvõimsuste pärast konkureerivad paljud riigid ning

tootmisvõimekus ei kasva piisavalt kiiresti. Seetõttu ei sõltu hangete edukus ainult rahast,

vaid ka sellest, kas vajalikku tehnikat ja relvastust on üldse võimalik soovitud ajaks saada.

Kuigi üle 2 miljardi euro suurune kaitse-eelarve tundub Eesti jaoks väga suur summa ja

kujutab maksumaksjale märkimisväärset koormust, on Eesti rahvusvahelisel relvaturul siiski

suhteliselt väike ostja võrreldes suuremate liitlastega, näiteks Saksamaaga. Seetõttu ei

11

võimalda ka väga suur kaitse-eelarve automaatselt kõiki soovitud võimeid kiiresti välja

arendada ning tuleb arvestada nii turu piirangute kui ka tootmisvõimsuste tegeliku olukorraga.

Peeter Tali küsis, kas vastab tõele väide, et HIMARS-süsteemide arvelevõtmisel ilma nende

relvastuseta tekib arvestussüsteemis väga suur hulk üksikkirjeid, ulatudes sadade või isegi

tuhandete kanneteni?

Elmar Vaher vastas, et seal on sadu kirjeid.

Kadri Peeters täiendas, et HIMARS-i ja teiste keerukate relvasüsteemide arvestuses on

oluline probleem see, kuidas võtta süsteemi osi arvele siis, kui need saabuvad eri aegadel. Kui

kogu HIMARS käsitleda ühe tervikliku objektina, tekib raskus, sest kõik komponendid ei jõua

kohale korraga. Seetõttu peab arvestussüsteem võimaldama relvasüsteemi osade ja etappide

kaupa arvele võtta.

Andrus Merilo tegi komisjonile ettepaneku korraldada 29. septembril Ämaris

väljasõiduistung, et tutvuda kohapeal ladude ja varude haldamisega ning arutada auditis

tõstatatud küsimusi vahetult tegelikus keskkonnas. Ta kinnitas, et osaleb isiklikult ning koos

vajalike ekspertidega, et komisjoni liikmete küsimustele kohapeal vastata.

Ines Metsalu-Nurminen sõnas, et järgmise auditi ettevalmistus algab juba k.a oktoobris ning

aega tegevuskava elluviimiseks on vähe. Ta avaldas lootust, et vähemalt osa kavandatud

meetmetest jõutakse rakendada nii, et järgmise aasta audit ja raport ei oleks enam sama

kriitilised. Kuigi avalikkuse tähelepanu on keskendunud ka teistele kaitsevaldkonna

teemadele, peetakse Riigikontrolli hinnangul kõige olulisemaks ülesandeks varade ja varude

arvestuse korrastamist. Rõhutati, et tegemist ei ole pelgalt raamatupidamisliku küsimusega,

vaid kaitsevõime seisukohast kriitilise teemaga. Usaldusväärne ülevaade olemasolevatest

ressurssidest on lahutamatu osa arusaamast, milline on tegelik kaitsevõime. Seetõttu peetakse

just varude arvestuse korda saamist kogu probleemide kogumist kõige olulisemaks

prioriteediks.

Peeter Tali sõnas kokkuvõtvalt, et Riigikontrolli esindaja(d) on oodatud komisjoni auditit

tutvustama juba päev või paar enne auditi avalikustamist. Ühtlasi oodatakse

Kaitseministeeriumilt igakuist ülevaadet Riigikontrolli poolt välja toodud kaitsevaldkonna

puuduste kõrvaldamiseks läbiviidud tegevustest.

Kadri Peeters lubas järgmisel päeval edastada komisjoni liikmetele parendusprogrammi

tegevuskava.

(allkirjastatud digitaalselt)

Peeter Tali

juhataja

(allkirjastatud digitaalselt)

Airi Ausmees

protokollija