Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjoni

istungi protokoll nr 178

Tallinn, Toompea Esmaspäev, 28. september 2026

Algus 13.30, lõpp 14.23

Juhataja: Peeter Tali (esimees)

Protokollija: Roosmarii Kukk (konsultant)

Võtsid osa:

Komisjoni liikmed: Vladimir Arhipov, Lea Danilson-Järg, Enn Eesmaa, Anti Poolamets,

Aivar Sõerd, Kadri Tali, Tarmo Tamm, Urve Tiidus, Luisa Värk

Komisjoni ametnikud: Teele Taklaja (nõunik)

Puudusid: Arvo Aller, Rain Epler, Tiit Maran, Maido Ruusmann ja Kristo Enn Vaga

Kutsutud: siseminister Igor Taro, siseministri nõunik Katarina Budrik, Siseministeeriumi

nõunikud ning Justiits- ja Digiministeeriumi kommunikatsiooni ja väliskoostöö talituse

Euroopa Liidu asjade nõunik Reet Kase (2. päevakorrapunkt); Justiits- ja Digiministeeriumi

andmekaitseõiguse talituse juhataja Kristi Värk ja talituse nõunik Helen Uustalu (3.

päevakorrapunkt); Riigikantselei EL sekretariaadi nõunik Age Inkinen (3. päevakorrapunkt);

Riigikogu Kantselei avalike suhete osakonna pressinõunik Maris Meiessaar (2.–4.

päevakorrapunkt)

Päevakord:

1. Nädala töökava kinnitamine

2. Eesti seisukohad 1.-2. oktoobril 2026 toimuval Euroopa Liidu justiits- ja siseküsimuste

nõukogu istungil

3. Seisukoha andmine: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus millega muudetakse Euroopa

Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2018/1725, mis käsitleb füüsiliste isikute kaitset

isikuandmete töötlemisel liidu institutsioonides, organites ja asutustes ning isikuandmete vaba

liikumist - COM(2026) 314

4. Info ja muud küsimused

1. Nädala töökava kinnitamine

Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjoni nädala (28.09–04.10.2026) töökava

Euroopa Liidu asjade komisjoni istung esmaspäev, 28.09.2026 kell 13.30

1. Nädala töökava kinnitamine

2. Eesti seisukohad 1.-2. oktoobril 2026 toimuval Euroopa Liidu justiits- ja siseküsimuste

nõukogu istungil

3. Seisukoha andmine: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus millega muudetakse Euroopa

Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2018/1725, mis käsitleb füüsiliste isikute kaitset

isikuandmete töötlemisel liidu institutsioonides, organites ja asutustes ning isikuandmete vaba

2

liikumist - COM(2026) 314

4. Info ja muud küsimused

Euroopa Liidu asjade komisjoni istung reede, 02.10.2026 kell 09.00

1. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus liidu pooljuhiökosüsteemi tugevdamise meetmete

raamistiku kohta, millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) 2023/1781 (kiibimäärus 2.0)

COM(2026) 504

2. Seisukoha andmine: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, milles käsitletakse

ühtlustatud 2 GHz sagedusala kasutavate mobiilsete satelliitsideteenuste süsteemidele loa

andmise menetlust ja millega tunnistatakse kehtetuks otsus nr 626/2008/EÜ - COM(2026) 311

3. COSAC küsimustiku vastuste kinnitamine

4. Info ja muud küsimused

Peeter Tali andis teada, et ELAKi 9. oktoobri istungit juhatab aseesimees Vladimir Arhipov.

P. Tali märkis, et esialgselt ELAKi 2. oktoobri istungile planeeritud 1. päevakorrapunkt Eesti

seisukohad 8. oktoobril 2026 toimuval eurorühma kohtumisel ja 9. oktoobril 2026 toimuval

majandus- ja rahandusnõukogu istungil lükkub edasi 9. oktoobri istungile

rahandusministeeriumi palvel.

Otsustati:

1.1. Kinnitada nädala töökava (konsensus: Vladimir Arhipov, Enn Eesmaa, Aivar Sõerd,

Peeter Tali, Kadri Tali, Tarmo Tamm, Urve Tiidus, Luisa Värk).

2. Eesti seisukohad 1.-2. oktoobril 2026 toimuval Euroopa Liidu justiits- ja

siseküsimuste nõukogu istungil

Igor Taro andis ülevaate Eesti seisukohtadest siseküsimustes 1.-2. oktoobril 2026 toimuval

Euroopa Liidu (edaspidi EL) justiits- ja siseküsimuste nõukogu istungil. Siseminister sõnas, et

siseküsimuste päev keskendub eelkõige rändele, kuid hõlmab ka sisejulgeolekut. Schengeni

nõukogu formaadis antakse esmalt ülevaade Schengeni ala olukorrast ning arutatakse

nõukogu tsükli prioriteetide rakendamist. Schengeni baromeetri kohaselt on rände- ja

julgeolekuolukord aastaga paranenud, sest ebaseaduslikud piiriületused vähenesid 32% ning

tagasisaatmiste arv kasvas 11%. Eesti peab oluliseks, et baromeeter kajastaks Venemaa

kodanikele väljastatud viisade arvu koos viisasid väljastanud riikidega. Eesti hinnangul ei ole

Venemaa Ukraina-vastase agressioonisõja ajal eetiline väljastada viisasid Venemaa ja

Valgevene kodanikele. Teine päevakorrapunkt keskendub Ceuta rändekriisi kontekstis

tagasisaatmiste tõhustamisele koostöös kolmandate riikidega. Eesti toetab kiireid ja tõhusaid

tagasisaatmisi ning tagasisaatmiskeskuste loomist eelkõige EL-i tasandil. Koostöös tuleb

päritoluriikide kõrval enam tähelepanu pöörata transiidiriikidele ja smugeldajate vastutusele

võtmisele. Valgevenega Eestil koostöö puudub, mistõttu rakendame smugeldajate suhtes

nulltolerantsi ning oleme tegelenud ka karistusseadustiku muudatustega, et karmistada

inimsmugeldamise karistusi. Eesti teeb Lätiga tagasisaatmisel tihedat koostööd ning Eestist

tabatud isikud, kelle saabumine Läti kaudu on tõendatud, võtab Läti tagasi. Siseminister

sõnas, et varem käsitleti antud teema kontekstis peamiselt teiste riikide kogemusi, kuid nüüd

on probleem jõudnud ka Eestisse. Ülevaates koostalitusvõime rakendamisest ja EL-i

rändepaketi rakendamise hetkeseisust püsib Eesti mõlema puhul ajakavas. Kahele ülevaatele

järgneb arutelu rändealase olukorrateadlikkuse tugevdamise, teabevahetuse parandamise ja

tehniliste lahenduste kasutamise üle. Ministritelt oodatakse seisukohta, milliseid varajase

hoiatuse võimekusi tuleks edasi arendada ning kas EL-i ametitele nagu Europol ja Frontex

tuleks anda mandaat sotsiaalmeedia süstemaatiliseks seireks rändekontekstis. Eesti peab

oluliseks rändealase varajase hoiatuse ja olukorrateadlikkuse tugevdamist, sealhulgas

3

sotsiaalmeedia seirevõimekuse ning innovaatiliste, kaasa arvatud tehisintellektil põhinevate,

lahenduste arendamist. Vajadusel toetame EL-i ametite mandaatide laiendamist, et tuvastada

kiiremini rändesurvet, smugeldajate tegevust ja desinformatsiooni ning neile reageerida.

Siseminister märkis, et samuti võiks Frontex ise tegutseda juba kolmandates riikides.

Siseministrid arutavad ka EL-i uimastistrateegia rakendamist, keskendudes uimastitega seotud

ähvardamistaktikatele. Eesti toetab terviklikku ja tasakaalustatud käsitlust, milles õiguskaitse

ja organiseeritud kuritegevuse vastase tegevuse kõrval on võrdselt olulised ennetus, ravi,

rehabilitatsioon ning kaasnevate kahjude vähendamine. Liikmesriikide sisejulgeolekuasutuste

ülevaatele akuutsetest ohtudest järgneb poliitiline arutelu droonide, tulirelvade

smuugeldamise ja Venemaa endiste kombatantide imbumise üle Schengeni alale. Fookuses on

Ukrainas kasutatavate tulirelvade sattumine ebaseaduslikku ringlusse, sõjaliste oskustega

endiste kombatantide värbamine kuritegelikesse või terroristlikesse organisatsioonidesse ning

droonide kasutamine Venemaa hübriidtegevuses. Arutatakse, kas olemasolevad meetmed on

Venemaa agressioonisõjast tulenevate muutuvate julgeolekuohtude maandamiseks piisavad

või on vaja täiendavaid EL-i ja liikmesriikide tasandi meetmeid. Euroopa Komisjon ei ole

endiste võitlejate küsimuses veel ettepanekut esitanud, kuid Eesti jätkab agressioonisõjas

Ukraina vastu osalenud Venemaa kodanike suhtes piirangute rakendamist. Eesti leiab, et EL-i

ja NATO liitlased peavad nii sõnumite kui ka konkreetsete sammudega näitama, et Venemaa

ähvardused ja vaenulik tegevus ei kõiguta meie ühtsust ega vähenda toetust Ukrainale.

Vladimir Arhipov märkis, et on solidaarne Rae Valla rändeolukorraga ja küsis, kust

alaealistena esinevad isikud saabuvad ja mis neist edasi saab.

Igor Taro vastas, et alaealisust võidakse teeselda kohese tagasisaatmise vältimiseks, sest

alaealiste menetlus on täiskasvanute omast pikem. Siiski on isikute vanus võimalik kindlaks

teha ekspertiisi käigus. Siseminister sõnas, et Rae vallale langev koormus on ajutine ning

Sotsiaalkindlustusamet tegeleb vajalike ressursside jaotamisega. Eesti põhitähelepanu on

suunatud Läti-Valgevene välispiirile, et tõkestada ebaseaduslikud piiriületused võimalikult

varakult. Eestis kinni peetud isikute suhtes viiakse tagasisaatmismenetlused läbi võimalikult

kiiresti. Siseminister märkis, et sisserändajad on näiteks Alžeeriast, Eritreast ja Bangladeshist.

Urve Tiidus sõnas, et kuigi ebaseaduslik ränne näitab vähenemise märke on Europoli

andmetel inimsmugeldamine ja muu piiriülene kuritegevus, sealhulgas uimastikaubandus,

olnud aastaid väga tulus. U. Tiidus küsis, kas on esitatud selle kohta, kas ebaseadusliku

rändega seotud kuritegelike võrgustike tulud või tegevuse ulatus on vähenenud. Samuti küsis

U. Tiidus, kui palju alaealisena käsitatavaid sisserändajaid viibib praegu Rae vallas.

Igor Taro vastas, et Rae vallas viibivate alaealisena käsitatavate isikute täpset arvu praegu

öelda ei saa, kuid neid on mitukümmend. Kinnipidamiskeskuses oli umbes 150 inimest, üle

80 isiku on saadetud tagasi Lätti ning tabamisi on olnud kokku üle 200. Valgevenest Läti,

Leedu ja Poola suunal toimuv erineb Vahemere piirkonna rändest nii ulatuse kui ka

korralduse poolest. Valgevene suunal viitavad kasutatavad vahendid ja rajatud tunnelid

riiklikule toetusele, samas kui Põhja-Aafrikas tegutsevad teistsugused kuritegelikud

võrgustikud. Smugeldajad võivad ühe sõidu eest pakkuda näiteks 6000 eurot Lätis määratakse

smugeldajatele kiiresti vanglakaristusi ning ka Eesti karistusseadustik näeb

inimsmugeldamise eest ette vangistuse.

Aivar Sõerd küsis, et kui Eesti viib läbi isikute tuvastamismenetluse ja annab nad seejärel

Lätile üle, siis kuidas Läti nende suhtes edasi tegutseb. Kõneleja märkis, et Vahemere

piirkonnas on EL-il Aafrika riikidega tagasisaatmist toetavad kokkulepped, kuid Valgevenega

4

mitte. A. Sõerd küsis, kas Läti saadab need isikud otse nende päritoluriikidesse.

Igor Taro vastas, et antud isikute puhul kuulub edasine menetlus Läti pädevusse. Lätil on

Valgevenega tagasisaatmise korraldamiseks teatud kokkulepped ja menetlused ning osa

isikuid saadetakse otse päritoluriiki.

Enn Eesmaa küsis, kas Põhja-Aafrika riigid on valmis tegema EL-iga koostööd, et alustada

isikute kontrollimist ja filtreerimist juba nende territooriumil.

Igor Taro vastas, et koostöövalmidus erineb riigiti. Seda soodustavad legaalse rände

võimalused, näiteks õppimine ja töötamine, ning EL-i majanduslikud hoovad. Rändekoostöö

sidumine muude kokkulepete ja majandussuhetega võimaldab mõjutada riike tõhusamalt

koostööd tegema. Näiteks arutati Pakistani siseministriga varasemat kokkulepet, mille

kohaselt võinuks 160 000 Pakistani kodanikku minna Valgevenesse tööle. Pakistan ei ole neid

inimesi Valgevenesse saatnud, sest on mõistetud, et nende tegelik eesmärk ei pruugi olla

töötamine. Legaalse rände ja muude koostöövormide säilitamine eeldab riikidelt

vastutustundlikku tegutsemist ka ebaseadusliku rände tõkestamisel.

Peeter Tali küsis, kas arutatakse ka Kremli režiimi toime pandud rünnakuid EL-i

territooriumil, mida käsitletakse sageli hübriidtegevusena ning millist tulemust sellelt arutelult

on oodata.

Igor Taro vastas, et sisejulgeoleku poliitilises arutelus käsitletakse ka Venemaa rünnakuid.

Siseminister peab vajalikuks loobuda hübriidrünnaku terminist ning kasutada täpsemat

mõistet nagu riiklikult toetatud terrorism. Eesmärk on muuta iga Venemaa korraldatud rünnak

talle kulukamaks kui sellest saadav strateegiline kasu. Samal põhimõttel arutatakse Eesti

sisejulgeolekuasutustega vastumeetmeid, mis muudaksid Eesti või siinsete ettevõtete vastu

suunatud rünnakud Venemaa jaoks ebamõistlikult kulukaks.

Peeter Tali märkis, et hübriidsõda on püütud mitmeti määratleda, kuid definitsioonide

paljususe tõttu on see muutunud eufemismiks. Venemaa tegelik eesmärk on tekitada hirmu ja

viia Eesti tasakaalust välja ning seda on korduvalt püütud saavutada.

Peeter Tali tegi ettepaneku toetada siseministri esitatud Eesti põhisõnumeid.

Reet Kase andis ülevaate Eesti seisukohtadest justiitsküsimustes 1.-2. oktoobril 2026

toimuval Euroopa Liidu justiits- ja siseküsimuste nõukogu istungil. Justiits- ja

Digiministeeriumi kommunikatsiooni ja väliskoostöö talituse Euroopa Liidu asjade nõunik

sõnas, et justiits- ja digiminister Liisa-Ly Pakosta ei saa nõukogu istungil osaleda ning teda

asendab siseminister Igor Taro. Päevakorras on kolm olulisemat aruteluteemat, millest

esimene on Eurojusti määruse läbivaatamine. Euroopa Komisjon esitas 2026. aasta juunis

hindamisaruande põhjal ettepaneku Eurojusti töökorralduse tõhustamiseks ning ministritelt

oodatakse eelnõu kohta seisukohti. Eesti seisukohad on koostamisel ja peaksid valmima

kolme nädala jooksul. Eeldatavasti ei ole ka teised liikmesriigid oma seisukohti veel lõplikult

kujundanud. Eesti lähtub arutelus lähtuda eelnõu ettevalmistamise ajal esitatud

seisukohtadest. Eesti on Eurojusti töö ja senise koostööga rahul ning oleme põhjendatud

vajaduse korral valmis kaaluma selle mandaadi laiendamist. Eesti toetab Eurojusti olulist rolli

koostöös kolmandate riikidega organiseeritud kuritegevuse vastu võitlemisel, mis on

väikeriigile lisatoe saamiseks oluline. Peame vajalikuks vähendada Eurojusti liikmete

halduskoormust ja ühtlustada nende volitusi. Eelnõu peab siiski arvestama liikmesriikide,

sealhulgas väikeriikide eripäradega. Teise arutelupunktina esitatakse ministritele

heakskiitmiseks järeldused rassismi ja rassilise diskrimineerimise vastu võitlemise kohta.

5

Läbirääkimised on kulgenud edukalt ning Eesti toetab järeldusi toetab. EL-i tasandil me

praegu lisameetmeid ei paku, kuid tunnustame olemasolevaid algatusi, sealhulgas

rassismivastast strateegiat 2026–2030, selle riikliku rakendamise eksperdirühma ning

Põhiõiguste Ameti tööd rassismi ja sellega seotud diskrimineerimise kohta andmete

kogumisel. Samuti peame vajalikuks jätkata EL-i rahalist toetust liikmesriikide projektidele,

mis edendavad mitmekesisust ja kodanikuõigusi. Lõunalaua arutelul käsitletakse

kodanikuühiskonna ja ajakirjanike kaitset. Ajakirjandusel on õigusriigis keskne roll võimu

teostamise jälgimisel, läbipaistvuse edendamisel ja ühiskondliku arutelu toetamisel. Samas

piiratakse mõnes liikmesriigis kodanikuühiskonna rahastamist ja kaasamist, ajakirjanikke

rünnatakse ning väärinfo kahjustab usaldusväärsust. Ministritelt oodatakse ettepanekuid

kohtumenetluste kajastamise ja kohtusüsteemi töö tutvustamise parandamiseks. Eesti peab

oluliseks kohtuotsuste avalikku kättesaadavust, kohtute aktiivset kommunikatsiooni,

usaldusväärse teabe kättesaadavust ajakirjanikele, selgeid suhtluskanaleid, digitaalseid

andmebaase ning ajakirjanike teadlikkuse suurendamist kohtumenetluse eripäradest.

Kodanikuühiskonna rahastamise läbipaistvuse nõuded peavad olema õiguspärased ja

riskipõhised ning tuginema olemasolevatele aruandlusmehhanismidele, vältides dubleerivat

halduskoormust. Välisrahastust ei tohi iseenesest pidada kahtlaseks, kuid tuleb eristada

järelevalveasutustele ja avalikkusele esitatavat teavet ning järelevalvemehhanismide

kujundamisse tuleb kaasata kodanikuühiskond. Eesti ei pea uut EL-i õigusraamistikku

vajalikuks, vaid toetab olemasoleva raamistiku tulemuslikku rakendamist kõigis

liikmesriikides. EL-i tasandil võiks rakendada täiendavaid praktilisi tugimeetmeid, nagu

ekspertnõustamine, õigusabi ning teadmiste ja heade tavade vahetamine.

Urve Tiidus küsis, täpsustust väikeriikide eripäraga arvestamise osas Eurojusti määruse

puhul.

Reet Kase vastas, et eelnõu kohaselt peaks näiteks Eesti lähetama Eurojusti kolm inimest,

kuigi praegu töötab seal üks Eesti kontaktisik ning assistendid ja eksperdid tegutsevad Eestist.

Väikeriigina puudub meil ressurss kolme inimese lähetamiseks, mistõttu on see nõue Eesti

jaoks probleemne. Kuna Vabariigi Valitsuse seisukoht eelnõu osas on alles kujundamisel ja

küsimus on detailne, ei pruugi seda ministrite tasandil veel käsitleda.

Enn Eesmaa küsis, milliste tunnuste alusel käsitletakse praegu inimesi ja riike rassismi

kontekstis ning kas rassismi mõiste tõlgendus on muutunud.

Reet Kase vastas, et rassismi puudutav teema kuulub Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeeriumi vastutusvaldkonda ning tema teada ei ole käsitluses

märkimisväärseid muudatusi toimunud.

Peeter Tali tegi ettepaneku toetada Justiits- ja Digiministeeriumi esindaja esitatud Eesti

põhisõnumeid.

Otsustati:

2.1. Toetada siseministri esitatud Eesti põhisõnumeid (konsensus: Vladimir Arhipov, Enn

Eesmaa, Anti Poolamets, Aivar Sõerd, Peeter Tali, Kadri Tali, Tarmo Tamm, Urve Tiidus,

Luisa Värk).

2.2. Toetada Justiits- ja Digiministeeriumi esindaja esitatud Eesti põhisõnumeid (konsensus:

Vladimir Arhipov, Lea Danilson-Järg, Enn Eesmaa, Anti Poolamets, Aivar Sõerd, Peeter Tali,

Kadri Tali, Tarmo Tamm, Urve Tiidus).

3. Seisukoha andmine: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus millega muudetakse

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2018/1725, mis käsitleb füüsiliste isikute

6

kaitset isikuandmete töötlemisel liidu institutsioonides, organites ja asutustes ning

isikuandmete vaba liikumist - COM(2026) 314

Helen Uustalu andis ülevaate Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusest millega muudetakse

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2018/1725, mis käsitleb füüsiliste isikute

kaitset isikuandmete töötlemisel liidu institutsioonides, organites ja asutustes ning

isikuandmete vaba liikumist - COM(2026) 314. Ta sõnas, et määrus reguleerib isikuandmete

kaitset EL-i institutsioonides ja asutustes ning kuulub laiemasse paketti, mis hõlmab ka

Eurojusti ja Europoli põhimääruse ning digivaldkonna Omnibusi kaudu isikuandmete kaitse

üldmääruse muutmist. Eelnõuga laiendatakse määruse kohaldamisala Europolile, Eurojustile

ja Euroopa Prokuratuurile, et ühtlustada nende andmekaitsereeglid. Praegu on

õiguskaitseasutuste erireeglid nende põhimäärustes, mida muudetakse paralleelselt. Eesti

toetab ühtlustamist ning Euroopa Andmekaitseinspektorile õigust määrata ettekirjutuste

täitmata jätmise korral trahv. Samuti täpsustatakse andmete edastamise tingimusi, et

edastamiseks peab olema õiguslik alus ja kolmanda riigi kohta tehtud kaitse piisavuse otsus

ning erandjuhtudel võimaldatakse edastamist ka erimenetluse alusel. Eesti toetab neid

muudatusi, sest need parandavad andmevahetust Schengeni ala institutsioonide ja asutuste

vahel. Lisaks peavad selle määruse muudatused olema kooskõlas isikuandmete kaitse

üldmääruse muudatustega, näiteks rikkumisest teatamise tähtaja pikendamisega 72 tunnilt 96

tunnile ja teatamiskünnise tõstmisega ohult suurele ohule. Siiski on oluline vältida

põhjendamatuid erinevusi EL-i institutsioonidele ja liikmesriikidele kohalduvates nõuetes.

Peeter Tali andis ülevaate põhiseaduskomisjoni arvamusest ning märkis, et komisjon otsustas

konsensuslikult toetada Vabariigi Valitsuse esitatud seisukohti.

Urve Tiidus palus defineerida erinevust ohu ja suure ohu vahel.

Helen Uustalu vastas, et tegemist on määratlemata õigusmõistega, mille määratlemise kohta

peaks andma juhise Euroopa Andmekaitse Nõukoda.

Peeter Tali sõnas, et peaks siiski olema selge hindamiskriteerium.

Helen Uustalu vastas, et ka Eesti kasutatakse määratlemata õigusmõisteid, mille osas lõpliku

otsuse teeb kohus.

Lea Danilson-Järg küsis, kas EL-i institutsioonidele kehtivad isikuandmete kaitse

üldmäärusest erinevad volitused või nõuded ning miks on neile vaja eraldi regulatsiooni.

Helen Uustalu vastas, et hetkel on vastav määrus olemas, kuid eriregulatsioonid kohalduvad

õiguskaitseasutuste puhul. Õiguskaitse- ja kriminaalvaldkonna eripära arvestades koondatakse

ühised normid ühte määrusesse ning asutusepõhised erinormid jäetakse vastava

õiguskaitseasutuse põhimäärusesse.

Kristi Värk täiendas, et kui isikuandmete kaitse üldmäärus 2016. aastal vastu võeti, siis tehti

eraldi EL-i institutsioonidele määrus, mis tugineb aluslepingutele. Kõikidele EL-i

institutsioonide andmekaitsenormidele on eraldi määrus, mis on sarnased isikuandmete kaitse

üldmäärusega. Siiski on oluline see õigustehniliselt eraldi reguleerida EL-i õiguses.

Peeter Tali tegi ettepaneku Vabariigi Valitsuse seisukohti kooskõlas põhiseaduskomisjoni

arvamusega.

Otsustati:

3.1. Toetada Vabariigi Valitsuse seisukohti kooskõlas põhiseaduskomisjoni arvamusega

(konsensus: Vladimir Arhipov, Lea Danilson-Järg, Enn Eesmaa, Anti Poolamets, Aivar Sõerd,

Peeter Tali, Kadri Tali, Tarmo Tamm, Urve Tiidus).

7

4. Info ja muud küsimused

Peeter Tali andis teada, et järgmine ELAKi istung toimub 2. oktoobril kell 9.00 MS Teamsis.

(allkirjastatud digitaalselt)

Peeter Tali

juhataja

(allkirjastatud digitaalselt)

Roosmarii Kukk

protokollija

Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjoni

istungi protokoll nr 178

Tallinn, Toompea Esmaspäev, 28. september 2026

Algus 13.30, lõpp 14.23

Juhataja: Peeter Tali (esimees)

Protokollija: Roosmarii Kukk (konsultant)

Võtsid osa:

Komisjoni liikmed: Vladimir Arhipov, Lea Danilson-Järg, Enn Eesmaa, Anti Poolamets,

Aivar Sõerd, Kadri Tali, Tarmo Tamm, Urve Tiidus, Luisa Värk

Komisjoni ametnikud: Teele Taklaja (nõunik)

Puudusid: Arvo Aller, Rain Epler, Tiit Maran, Maido Ruusmann ja Kristo Enn Vaga

Kutsutud: siseminister Igor Taro, siseministri nõunik Katarina Budrik, Siseministeeriumi

nõunikud ning Justiits- ja Digiministeeriumi kommunikatsiooni ja väliskoostöö talituse

Euroopa Liidu asjade nõunik Reet Kase (2. päevakorrapunkt); Justiits- ja Digiministeeriumi

andmekaitseõiguse talituse juhataja Kristi Värk ja talituse nõunik Helen Uustalu (3.

päevakorrapunkt); Riigikantselei EL sekretariaadi nõunik Age Inkinen (3. päevakorrapunkt);

Riigikogu Kantselei avalike suhete osakonna pressinõunik Maris Meiessaar (2.–4.

päevakorrapunkt)

Päevakord:

1. Nädala töökava kinnitamine

2. Eesti seisukohad 1.-2. oktoobril 2026 toimuval Euroopa Liidu justiits- ja siseküsimuste

nõukogu istungil

3. Seisukoha andmine: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus millega muudetakse Euroopa

Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2018/1725, mis käsitleb füüsiliste isikute kaitset

isikuandmete töötlemisel liidu institutsioonides, organites ja asutustes ning isikuandmete vaba

liikumist - COM(2026) 314

4. Info ja muud küsimused

1. Nädala töökava kinnitamine

Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjoni nädala (28.09–04.10.2026) töökava

Euroopa Liidu asjade komisjoni istung esmaspäev, 28.09.2026 kell 13.30

1. Nädala töökava kinnitamine

2. Eesti seisukohad 1.-2. oktoobril 2026 toimuval Euroopa Liidu justiits- ja siseküsimuste

nõukogu istungil

3. Seisukoha andmine: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus millega muudetakse Euroopa

Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2018/1725, mis käsitleb füüsiliste isikute kaitset

isikuandmete töötlemisel liidu institutsioonides, organites ja asutustes ning isikuandmete vaba

2

liikumist - COM(2026) 314

4. Info ja muud küsimused

Euroopa Liidu asjade komisjoni istung reede, 02.10.2026 kell 09.00

1. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus liidu pooljuhiökosüsteemi tugevdamise meetmete

raamistiku kohta, millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) 2023/1781 (kiibimäärus 2.0)

COM(2026) 504

2. Seisukoha andmine: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, milles käsitletakse

ühtlustatud 2 GHz sagedusala kasutavate mobiilsete satelliitsideteenuste süsteemidele loa

andmise menetlust ja millega tunnistatakse kehtetuks otsus nr 626/2008/EÜ - COM(2026) 311

3. COSAC küsimustiku vastuste kinnitamine

4. Info ja muud küsimused

Peeter Tali andis teada, et ELAKi 9. oktoobri istungit juhatab aseesimees Vladimir Arhipov.

P. Tali märkis, et esialgselt ELAKi 2. oktoobri istungile planeeritud 1. päevakorrapunkt Eesti

seisukohad 8. oktoobril 2026 toimuval eurorühma kohtumisel ja 9. oktoobril 2026 toimuval

majandus- ja rahandusnõukogu istungil lükkub edasi 9. oktoobri istungile

rahandusministeeriumi palvel.

Otsustati:

1.1. Kinnitada nädala töökava (konsensus: Vladimir Arhipov, Enn Eesmaa, Aivar Sõerd,

Peeter Tali, Kadri Tali, Tarmo Tamm, Urve Tiidus, Luisa Värk).

2. Eesti seisukohad 1.-2. oktoobril 2026 toimuval Euroopa Liidu justiits- ja

siseküsimuste nõukogu istungil

Igor Taro andis ülevaate Eesti seisukohtadest siseküsimustes 1.-2. oktoobril 2026 toimuval

Euroopa Liidu (edaspidi EL) justiits- ja siseküsimuste nõukogu istungil. Siseminister sõnas, et

siseküsimuste päev keskendub eelkõige rändele, kuid hõlmab ka sisejulgeolekut. Schengeni

nõukogu formaadis antakse esmalt ülevaade Schengeni ala olukorrast ning arutatakse

nõukogu tsükli prioriteetide rakendamist. Schengeni baromeetri kohaselt on rände- ja

julgeolekuolukord aastaga paranenud, sest ebaseaduslikud piiriületused vähenesid 32% ning

tagasisaatmiste arv kasvas 11%. Eesti peab oluliseks, et baromeeter kajastaks Venemaa

kodanikele väljastatud viisade arvu koos viisasid väljastanud riikidega. Eesti hinnangul ei ole

Venemaa Ukraina-vastase agressioonisõja ajal eetiline väljastada viisasid Venemaa ja

Valgevene kodanikele. Teine päevakorrapunkt keskendub Ceuta rändekriisi kontekstis

tagasisaatmiste tõhustamisele koostöös kolmandate riikidega. Eesti toetab kiireid ja tõhusaid

tagasisaatmisi ning tagasisaatmiskeskuste loomist eelkõige EL-i tasandil. Koostöös tuleb

päritoluriikide kõrval enam tähelepanu pöörata transiidiriikidele ja smugeldajate vastutusele

võtmisele. Valgevenega Eestil koostöö puudub, mistõttu rakendame smugeldajate suhtes

nulltolerantsi ning oleme tegelenud ka karistusseadustiku muudatustega, et karmistada

inimsmugeldamise karistusi. Eesti teeb Lätiga tagasisaatmisel tihedat koostööd ning Eestist

tabatud isikud, kelle saabumine Läti kaudu on tõendatud, võtab Läti tagasi. Siseminister

sõnas, et varem käsitleti antud teema kontekstis peamiselt teiste riikide kogemusi, kuid nüüd

on probleem jõudnud ka Eestisse. Ülevaates koostalitusvõime rakendamisest ja EL-i

rändepaketi rakendamise hetkeseisust püsib Eesti mõlema puhul ajakavas. Kahele ülevaatele

järgneb arutelu rändealase olukorrateadlikkuse tugevdamise, teabevahetuse parandamise ja

tehniliste lahenduste kasutamise üle. Ministritelt oodatakse seisukohta, milliseid varajase

hoiatuse võimekusi tuleks edasi arendada ning kas EL-i ametitele nagu Europol ja Frontex

tuleks anda mandaat sotsiaalmeedia süstemaatiliseks seireks rändekontekstis. Eesti peab

oluliseks rändealase varajase hoiatuse ja olukorrateadlikkuse tugevdamist, sealhulgas

3

sotsiaalmeedia seirevõimekuse ning innovaatiliste, kaasa arvatud tehisintellektil põhinevate,

lahenduste arendamist. Vajadusel toetame EL-i ametite mandaatide laiendamist, et tuvastada

kiiremini rändesurvet, smugeldajate tegevust ja desinformatsiooni ning neile reageerida.

Siseminister märkis, et samuti võiks Frontex ise tegutseda juba kolmandates riikides.

Siseministrid arutavad ka EL-i uimastistrateegia rakendamist, keskendudes uimastitega seotud

ähvardamistaktikatele. Eesti toetab terviklikku ja tasakaalustatud käsitlust, milles õiguskaitse

ja organiseeritud kuritegevuse vastase tegevuse kõrval on võrdselt olulised ennetus, ravi,

rehabilitatsioon ning kaasnevate kahjude vähendamine. Liikmesriikide sisejulgeolekuasutuste

ülevaatele akuutsetest ohtudest järgneb poliitiline arutelu droonide, tulirelvade

smuugeldamise ja Venemaa endiste kombatantide imbumise üle Schengeni alale. Fookuses on

Ukrainas kasutatavate tulirelvade sattumine ebaseaduslikku ringlusse, sõjaliste oskustega

endiste kombatantide värbamine kuritegelikesse või terroristlikesse organisatsioonidesse ning

droonide kasutamine Venemaa hübriidtegevuses. Arutatakse, kas olemasolevad meetmed on

Venemaa agressioonisõjast tulenevate muutuvate julgeolekuohtude maandamiseks piisavad

või on vaja täiendavaid EL-i ja liikmesriikide tasandi meetmeid. Euroopa Komisjon ei ole

endiste võitlejate küsimuses veel ettepanekut esitanud, kuid Eesti jätkab agressioonisõjas

Ukraina vastu osalenud Venemaa kodanike suhtes piirangute rakendamist. Eesti leiab, et EL-i

ja NATO liitlased peavad nii sõnumite kui ka konkreetsete sammudega näitama, et Venemaa

ähvardused ja vaenulik tegevus ei kõiguta meie ühtsust ega vähenda toetust Ukrainale.

Vladimir Arhipov märkis, et on solidaarne Rae Valla rändeolukorraga ja küsis, kust

alaealistena esinevad isikud saabuvad ja mis neist edasi saab.

Igor Taro vastas, et alaealisust võidakse teeselda kohese tagasisaatmise vältimiseks, sest

alaealiste menetlus on täiskasvanute omast pikem. Siiski on isikute vanus võimalik kindlaks

teha ekspertiisi käigus. Siseminister sõnas, et Rae vallale langev koormus on ajutine ning

Sotsiaalkindlustusamet tegeleb vajalike ressursside jaotamisega. Eesti põhitähelepanu on

suunatud Läti-Valgevene välispiirile, et tõkestada ebaseaduslikud piiriületused võimalikult

varakult. Eestis kinni peetud isikute suhtes viiakse tagasisaatmismenetlused läbi võimalikult

kiiresti. Siseminister märkis, et sisserändajad on näiteks Alžeeriast, Eritreast ja Bangladeshist.

Urve Tiidus sõnas, et kuigi ebaseaduslik ränne näitab vähenemise märke on Europoli

andmetel inimsmugeldamine ja muu piiriülene kuritegevus, sealhulgas uimastikaubandus,

olnud aastaid väga tulus. U. Tiidus küsis, kas on esitatud selle kohta, kas ebaseadusliku

rändega seotud kuritegelike võrgustike tulud või tegevuse ulatus on vähenenud. Samuti küsis

U. Tiidus, kui palju alaealisena käsitatavaid sisserändajaid viibib praegu Rae vallas.

Igor Taro vastas, et Rae vallas viibivate alaealisena käsitatavate isikute täpset arvu praegu

öelda ei saa, kuid neid on mitukümmend. Kinnipidamiskeskuses oli umbes 150 inimest, üle

80 isiku on saadetud tagasi Lätti ning tabamisi on olnud kokku üle 200. Valgevenest Läti,

Leedu ja Poola suunal toimuv erineb Vahemere piirkonna rändest nii ulatuse kui ka

korralduse poolest. Valgevene suunal viitavad kasutatavad vahendid ja rajatud tunnelid

riiklikule toetusele, samas kui Põhja-Aafrikas tegutsevad teistsugused kuritegelikud

võrgustikud. Smugeldajad võivad ühe sõidu eest pakkuda näiteks 6000 eurot Lätis määratakse

smugeldajatele kiiresti vanglakaristusi ning ka Eesti karistusseadustik näeb

inimsmugeldamise eest ette vangistuse.

Aivar Sõerd küsis, et kui Eesti viib läbi isikute tuvastamismenetluse ja annab nad seejärel

Lätile üle, siis kuidas Läti nende suhtes edasi tegutseb. Kõneleja märkis, et Vahemere

piirkonnas on EL-il Aafrika riikidega tagasisaatmist toetavad kokkulepped, kuid Valgevenega

4

mitte. A. Sõerd küsis, kas Läti saadab need isikud otse nende päritoluriikidesse.

Igor Taro vastas, et antud isikute puhul kuulub edasine menetlus Läti pädevusse. Lätil on

Valgevenega tagasisaatmise korraldamiseks teatud kokkulepped ja menetlused ning osa

isikuid saadetakse otse päritoluriiki.

Enn Eesmaa küsis, kas Põhja-Aafrika riigid on valmis tegema EL-iga koostööd, et alustada

isikute kontrollimist ja filtreerimist juba nende territooriumil.

Igor Taro vastas, et koostöövalmidus erineb riigiti. Seda soodustavad legaalse rände

võimalused, näiteks õppimine ja töötamine, ning EL-i majanduslikud hoovad. Rändekoostöö

sidumine muude kokkulepete ja majandussuhetega võimaldab mõjutada riike tõhusamalt

koostööd tegema. Näiteks arutati Pakistani siseministriga varasemat kokkulepet, mille

kohaselt võinuks 160 000 Pakistani kodanikku minna Valgevenesse tööle. Pakistan ei ole neid

inimesi Valgevenesse saatnud, sest on mõistetud, et nende tegelik eesmärk ei pruugi olla

töötamine. Legaalse rände ja muude koostöövormide säilitamine eeldab riikidelt

vastutustundlikku tegutsemist ka ebaseadusliku rände tõkestamisel.

Peeter Tali küsis, kas arutatakse ka Kremli režiimi toime pandud rünnakuid EL-i

territooriumil, mida käsitletakse sageli hübriidtegevusena ning millist tulemust sellelt arutelult

on oodata.

Igor Taro vastas, et sisejulgeoleku poliitilises arutelus käsitletakse ka Venemaa rünnakuid.

Siseminister peab vajalikuks loobuda hübriidrünnaku terminist ning kasutada täpsemat

mõistet nagu riiklikult toetatud terrorism. Eesmärk on muuta iga Venemaa korraldatud rünnak

talle kulukamaks kui sellest saadav strateegiline kasu. Samal põhimõttel arutatakse Eesti

sisejulgeolekuasutustega vastumeetmeid, mis muudaksid Eesti või siinsete ettevõtete vastu

suunatud rünnakud Venemaa jaoks ebamõistlikult kulukaks.

Peeter Tali märkis, et hübriidsõda on püütud mitmeti määratleda, kuid definitsioonide

paljususe tõttu on see muutunud eufemismiks. Venemaa tegelik eesmärk on tekitada hirmu ja

viia Eesti tasakaalust välja ning seda on korduvalt püütud saavutada.

Peeter Tali tegi ettepaneku toetada siseministri esitatud Eesti põhisõnumeid.

Reet Kase andis ülevaate Eesti seisukohtadest justiitsküsimustes 1.-2. oktoobril 2026

toimuval Euroopa Liidu justiits- ja siseküsimuste nõukogu istungil. Justiits- ja

Digiministeeriumi kommunikatsiooni ja väliskoostöö talituse Euroopa Liidu asjade nõunik

sõnas, et justiits- ja digiminister Liisa-Ly Pakosta ei saa nõukogu istungil osaleda ning teda

asendab siseminister Igor Taro. Päevakorras on kolm olulisemat aruteluteemat, millest

esimene on Eurojusti määruse läbivaatamine. Euroopa Komisjon esitas 2026. aasta juunis

hindamisaruande põhjal ettepaneku Eurojusti töökorralduse tõhustamiseks ning ministritelt

oodatakse eelnõu kohta seisukohti. Eesti seisukohad on koostamisel ja peaksid valmima

kolme nädala jooksul. Eeldatavasti ei ole ka teised liikmesriigid oma seisukohti veel lõplikult

kujundanud. Eesti lähtub arutelus lähtuda eelnõu ettevalmistamise ajal esitatud

seisukohtadest. Eesti on Eurojusti töö ja senise koostööga rahul ning oleme põhjendatud

vajaduse korral valmis kaaluma selle mandaadi laiendamist. Eesti toetab Eurojusti olulist rolli

koostöös kolmandate riikidega organiseeritud kuritegevuse vastu võitlemisel, mis on

väikeriigile lisatoe saamiseks oluline. Peame vajalikuks vähendada Eurojusti liikmete

halduskoormust ja ühtlustada nende volitusi. Eelnõu peab siiski arvestama liikmesriikide,

sealhulgas väikeriikide eripäradega. Teise arutelupunktina esitatakse ministritele

heakskiitmiseks järeldused rassismi ja rassilise diskrimineerimise vastu võitlemise kohta.

5

Läbirääkimised on kulgenud edukalt ning Eesti toetab järeldusi toetab. EL-i tasandil me

praegu lisameetmeid ei paku, kuid tunnustame olemasolevaid algatusi, sealhulgas

rassismivastast strateegiat 2026–2030, selle riikliku rakendamise eksperdirühma ning

Põhiõiguste Ameti tööd rassismi ja sellega seotud diskrimineerimise kohta andmete

kogumisel. Samuti peame vajalikuks jätkata EL-i rahalist toetust liikmesriikide projektidele,

mis edendavad mitmekesisust ja kodanikuõigusi. Lõunalaua arutelul käsitletakse

kodanikuühiskonna ja ajakirjanike kaitset. Ajakirjandusel on õigusriigis keskne roll võimu

teostamise jälgimisel, läbipaistvuse edendamisel ja ühiskondliku arutelu toetamisel. Samas

piiratakse mõnes liikmesriigis kodanikuühiskonna rahastamist ja kaasamist, ajakirjanikke

rünnatakse ning väärinfo kahjustab usaldusväärsust. Ministritelt oodatakse ettepanekuid

kohtumenetluste kajastamise ja kohtusüsteemi töö tutvustamise parandamiseks. Eesti peab

oluliseks kohtuotsuste avalikku kättesaadavust, kohtute aktiivset kommunikatsiooni,

usaldusväärse teabe kättesaadavust ajakirjanikele, selgeid suhtluskanaleid, digitaalseid

andmebaase ning ajakirjanike teadlikkuse suurendamist kohtumenetluse eripäradest.

Kodanikuühiskonna rahastamise läbipaistvuse nõuded peavad olema õiguspärased ja

riskipõhised ning tuginema olemasolevatele aruandlusmehhanismidele, vältides dubleerivat

halduskoormust. Välisrahastust ei tohi iseenesest pidada kahtlaseks, kuid tuleb eristada

järelevalveasutustele ja avalikkusele esitatavat teavet ning järelevalvemehhanismide

kujundamisse tuleb kaasata kodanikuühiskond. Eesti ei pea uut EL-i õigusraamistikku

vajalikuks, vaid toetab olemasoleva raamistiku tulemuslikku rakendamist kõigis

liikmesriikides. EL-i tasandil võiks rakendada täiendavaid praktilisi tugimeetmeid, nagu

ekspertnõustamine, õigusabi ning teadmiste ja heade tavade vahetamine.

Urve Tiidus küsis, täpsustust väikeriikide eripäraga arvestamise osas Eurojusti määruse

puhul.

Reet Kase vastas, et eelnõu kohaselt peaks näiteks Eesti lähetama Eurojusti kolm inimest,

kuigi praegu töötab seal üks Eesti kontaktisik ning assistendid ja eksperdid tegutsevad Eestist.

Väikeriigina puudub meil ressurss kolme inimese lähetamiseks, mistõttu on see nõue Eesti

jaoks probleemne. Kuna Vabariigi Valitsuse seisukoht eelnõu osas on alles kujundamisel ja

küsimus on detailne, ei pruugi seda ministrite tasandil veel käsitleda.

Enn Eesmaa küsis, milliste tunnuste alusel käsitletakse praegu inimesi ja riike rassismi

kontekstis ning kas rassismi mõiste tõlgendus on muutunud.

Reet Kase vastas, et rassismi puudutav teema kuulub Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeeriumi vastutusvaldkonda ning tema teada ei ole käsitluses

märkimisväärseid muudatusi toimunud.

Peeter Tali tegi ettepaneku toetada Justiits- ja Digiministeeriumi esindaja esitatud Eesti

põhisõnumeid.

Otsustati:

2.1. Toetada siseministri esitatud Eesti põhisõnumeid (konsensus: Vladimir Arhipov, Enn

Eesmaa, Anti Poolamets, Aivar Sõerd, Peeter Tali, Kadri Tali, Tarmo Tamm, Urve Tiidus,

Luisa Värk).

2.2. Toetada Justiits- ja Digiministeeriumi esindaja esitatud Eesti põhisõnumeid (konsensus:

Vladimir Arhipov, Lea Danilson-Järg, Enn Eesmaa, Anti Poolamets, Aivar Sõerd, Peeter Tali,

Kadri Tali, Tarmo Tamm, Urve Tiidus).

3. Seisukoha andmine: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus millega muudetakse

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2018/1725, mis käsitleb füüsiliste isikute

6

kaitset isikuandmete töötlemisel liidu institutsioonides, organites ja asutustes ning

isikuandmete vaba liikumist - COM(2026) 314

Helen Uustalu andis ülevaate Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusest millega muudetakse

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2018/1725, mis käsitleb füüsiliste isikute

kaitset isikuandmete töötlemisel liidu institutsioonides, organites ja asutustes ning

isikuandmete vaba liikumist - COM(2026) 314. Ta sõnas, et määrus reguleerib isikuandmete

kaitset EL-i institutsioonides ja asutustes ning kuulub laiemasse paketti, mis hõlmab ka

Eurojusti ja Europoli põhimääruse ning digivaldkonna Omnibusi kaudu isikuandmete kaitse

üldmääruse muutmist. Eelnõuga laiendatakse määruse kohaldamisala Europolile, Eurojustile

ja Euroopa Prokuratuurile, et ühtlustada nende andmekaitsereeglid. Praegu on

õiguskaitseasutuste erireeglid nende põhimäärustes, mida muudetakse paralleelselt. Eesti

toetab ühtlustamist ning Euroopa Andmekaitseinspektorile õigust määrata ettekirjutuste

täitmata jätmise korral trahv. Samuti täpsustatakse andmete edastamise tingimusi, et

edastamiseks peab olema õiguslik alus ja kolmanda riigi kohta tehtud kaitse piisavuse otsus

ning erandjuhtudel võimaldatakse edastamist ka erimenetluse alusel. Eesti toetab neid

muudatusi, sest need parandavad andmevahetust Schengeni ala institutsioonide ja asutuste

vahel. Lisaks peavad selle määruse muudatused olema kooskõlas isikuandmete kaitse

üldmääruse muudatustega, näiteks rikkumisest teatamise tähtaja pikendamisega 72 tunnilt 96

tunnile ja teatamiskünnise tõstmisega ohult suurele ohule. Siiski on oluline vältida

põhjendamatuid erinevusi EL-i institutsioonidele ja liikmesriikidele kohalduvates nõuetes.

Peeter Tali andis ülevaate põhiseaduskomisjoni arvamusest ning märkis, et komisjon otsustas

konsensuslikult toetada Vabariigi Valitsuse esitatud seisukohti.

Urve Tiidus palus defineerida erinevust ohu ja suure ohu vahel.

Helen Uustalu vastas, et tegemist on määratlemata õigusmõistega, mille määratlemise kohta

peaks andma juhise Euroopa Andmekaitse Nõukoda.

Peeter Tali sõnas, et peaks siiski olema selge hindamiskriteerium.

Helen Uustalu vastas, et ka Eesti kasutatakse määratlemata õigusmõisteid, mille osas lõpliku

otsuse teeb kohus.

Lea Danilson-Järg küsis, kas EL-i institutsioonidele kehtivad isikuandmete kaitse

üldmäärusest erinevad volitused või nõuded ning miks on neile vaja eraldi regulatsiooni.

Helen Uustalu vastas, et hetkel on vastav määrus olemas, kuid eriregulatsioonid kohalduvad

õiguskaitseasutuste puhul. Õiguskaitse- ja kriminaalvaldkonna eripära arvestades koondatakse

ühised normid ühte määrusesse ning asutusepõhised erinormid jäetakse vastava

õiguskaitseasutuse põhimäärusesse.

Kristi Värk täiendas, et kui isikuandmete kaitse üldmäärus 2016. aastal vastu võeti, siis tehti

eraldi EL-i institutsioonidele määrus, mis tugineb aluslepingutele. Kõikidele EL-i

institutsioonide andmekaitsenormidele on eraldi määrus, mis on sarnased isikuandmete kaitse

üldmäärusega. Siiski on oluline see õigustehniliselt eraldi reguleerida EL-i õiguses.

Peeter Tali tegi ettepaneku Vabariigi Valitsuse seisukohti kooskõlas põhiseaduskomisjoni

arvamusega.

Otsustati:

3.1. Toetada Vabariigi Valitsuse seisukohti kooskõlas põhiseaduskomisjoni arvamusega

(konsensus: Vladimir Arhipov, Lea Danilson-Järg, Enn Eesmaa, Anti Poolamets, Aivar Sõerd,

Peeter Tali, Kadri Tali, Tarmo Tamm, Urve Tiidus).

7

4. Info ja muud küsimused

Peeter Tali andis teada, et järgmine ELAKi istung toimub 2. oktoobril kell 9.00 MS Teamsis.

(allkirjastatud digitaalselt)

Peeter Tali

juhataja

(allkirjastatud digitaalselt)

Roosmarii Kukk

protokollija