.09.2026 nr 1-2/26-638/2

ARVAMUS

Kellele: väliskomisjon

Istungi kuupäev: 28.09.2026

Võtsid osa: Komisjoni liikmed: Marek Reinaas, Jaak Aab, Vladimir Arhipov (Aleksei

Jevgrafovi asendusliige), Mario Kadastik, Rene Kokk, Mart Maastik, Tõnis Mölder, Heljo

Pikhof (Reili Rand asendusliige), Urve Tiidus, Kristina Šmigun-Vähi

Komisjoni ametnikud: Eve-Ly Kübard (nõunik-sekretariaadijuhataja), Mari Tänav (nõunik),

Kristiina Reinfeldt (nõunik), Maria Haas (konsultant)

Kutsutud: Välisministeeriumi väliskaubanduspoliitika ja rahvusvaheliste majandus-

organisatsioonide osakonna peadirektor Kenneth Kopamees ning sama osakonna esindaja

Kätlin Joala

Teema: Arvamuse andmine Euroopa Liidu ja Indoneesia vahelise laiaulatusliku

majanduspartnerluslepingu ning investeeringute kaitse lepingu allkirjastamise kohta -

COM(2026) 341, COM(2026) 342

Ülevaade arutelust

Kenneth Kopamees sõnas, et Euroopa Liit (EL) on viimasel ajal lõpetanud läbirääkimised

mitme vabakaubanduslepingu osas. Kui mõned aastad tagasi tundus, et

vabakaubanduslepingute sõlmimine on äärmiselt keeruline, siis nüüd on viimase aasta jooksul

mitmeid läbirääkimisi lõpetatud. Leping Indoneesiaga on järjekordne leping läbirääkimiste

jadas. Vabariigi Valitsus on andnud seisukoha kahe lepingu kohta, milleks on EL-i ja

Indoneesia vahelise majanduspartnerluslepingu ning investeeringute kaitse lepingu

allkirjastamine. Allkirjastaja on Euroopa Komisjon, kuna kaubanduspoliitika puhul on Eesti

andnud oma allkirjastamispädevuse neile. Seega Eesti annab heakskiidu, et Euroopa

Komisjon saab minna allkirja andma. Veel ei ole teada, millal allkirjastamine toimub. On

teada, et Euroopa Liidu Nõukogu liikmesriigid peaksid andma lepingu allkirjastamisele

heakskiidu käesoleva aasta oktoobri jooksul. Seega tõenäoliselt käesoleva aasta jooksul leping

allkirjastatakse. Rääkides lepingust, siis toimus 19 läbirääkimisvooru. Lepinguga kaotatakse

valdav enamus mõlemapoolsetest tollimaksudest ehk enam kui 98% ulatuses erinevate

kaupade puhul. Ligikaudu 80% tollidest vabastatakse lepingu jõustumisel ja peale viieaastast

üleminekuperioodi on kaotusprotsent 96%. Seega tolle vabastatakse järkjärguliselt. Nt kui

mootorsõidukite puhul oli varasem tollimaks 50%, siis järgmise viie aasta jooksul see kaob.

Eesti puhul on oluline välja tuua ka piimatooted, kuna riigi põllumajandustooted on need, mis

Indoneesia turul huvi pakuvad. Rääkides EL-i kasu saamisest, siis on erinevad mudelid, mis

ütlevad, et EL-i SKP peaks lepingu jõustumisel tõusma ligikaudu 16,1 mld euro võrra.

Summa on suur, aga see moodustab tegelikult ainult 0,01% EL-i SKP-st. Indoneesia puhul

peaks SKP tõusma lausa 26,8 mld euro võrra, mis on nende SKP-st 0,13%. Eesti näeb

mõjuhinnangu kohaselt lisaks põllumajandustoodetele positiivset mõju Eesti teenuste ja

digikaubanduse valdkonnas, kuna riigi teenuse eksport aastatega kasvab, k.a. Indoneesiasse.

Indoneesia on Eesti jaoks 77. kaubanduspartner. Küll aga annavad kõik

vabakaubanduslepingud kumulatiivselt Eesti ettevõtetele väga head võimalused kolmandates

riikides kaupa teha. Nt 2025. aastal oli Eesti puhul Indoneesiasse eksporditavate kaupade

2

väärtus 4,6 mln eurot, kuid imporditi 33,7 mln euro väärtuses kaupa. Seega puudujääk on

üsna suur. Loodetavasti puudujääk väheneb peale vabakaubanduslepingu jõustumist, kuna

Eesti ettevõtetel on siis rohkem võimalusi oma kaupa Indoneesiasse eksportida.

Investeeringute kaitse leping loob stabiilsema keskkonna ja prognoositavama õigusliku

raamistiku. Kui peaks juhtuma, et kas Eesti või teistel EL-i ettevõtetel tekib Indoneesia turul

mingi probleem, siis on olemas raamistik, kuidas sellele lahendus leida.

Kätlin Joala lisas, et arvestades digiteenuste olulisust Eesti majanduses ja nende rolli

rahvusvahelise konkurentsivõime tagamisel, on oluline, et lepingus Indoneesiaga on sees

punkt, et digiteenustele tollitariifid ei kehti. See on ainulaadne, kuna Indoneesia teadaolevalt

ei ole teiste riikidega sellist kokkulepet sõlminud. Maailma Kaubandusorganisatsiooni

raamistikus on seni lähtutud poliitilisest memorandumist, mille kohaselt ei kohaldata

digiteenustele tollitariife. Kuna kõnealune kokkulepe ei ole praegu jõus, on väga oluline, et

vastav punkt oleks lepingus sees.

Otsus

Komisjon otsustas Vabariigi Valitsuse seisukohti toetada.

Komisjoni otsus oli konsensuslik (Jaak Aab, Mario Kadastik, Rene Kokk, Mart Maastik,

Tõnis Mölder, Marek Reinaas, Urve Tiidus, Kristina Šmigun-Vähi).

(allkirjastatud digitaalselt)

Marek Reinaas

majanduskomisjoni esimees

Koostaja: Maria Haas

631 6436 [email protected]

.09.2026 nr 1-2/26-638/2

ARVAMUS

Kellele: väliskomisjon

Istungi kuupäev: 28.09.2026

Võtsid osa: Komisjoni liikmed: Marek Reinaas, Jaak Aab, Vladimir Arhipov (Aleksei

Jevgrafovi asendusliige), Mario Kadastik, Rene Kokk, Mart Maastik, Tõnis Mölder, Heljo

Pikhof (Reili Rand asendusliige), Urve Tiidus, Kristina Šmigun-Vähi

Komisjoni ametnikud: Eve-Ly Kübard (nõunik-sekretariaadijuhataja), Mari Tänav (nõunik),

Kristiina Reinfeldt (nõunik), Maria Haas (konsultant)

Kutsutud: Välisministeeriumi väliskaubanduspoliitika ja rahvusvaheliste majandus-

organisatsioonide osakonna peadirektor Kenneth Kopamees ning sama osakonna esindaja

Kätlin Joala

Teema: Arvamuse andmine Euroopa Liidu ja Indoneesia vahelise laiaulatusliku

majanduspartnerluslepingu ning investeeringute kaitse lepingu allkirjastamise kohta -

COM(2026) 341, COM(2026) 342

Ülevaade arutelust

Kenneth Kopamees sõnas, et Euroopa Liit (EL) on viimasel ajal lõpetanud läbirääkimised

mitme vabakaubanduslepingu osas. Kui mõned aastad tagasi tundus, et

vabakaubanduslepingute sõlmimine on äärmiselt keeruline, siis nüüd on viimase aasta jooksul

mitmeid läbirääkimisi lõpetatud. Leping Indoneesiaga on järjekordne leping läbirääkimiste

jadas. Vabariigi Valitsus on andnud seisukoha kahe lepingu kohta, milleks on EL-i ja

Indoneesia vahelise majanduspartnerluslepingu ning investeeringute kaitse lepingu

allkirjastamine. Allkirjastaja on Euroopa Komisjon, kuna kaubanduspoliitika puhul on Eesti

andnud oma allkirjastamispädevuse neile. Seega Eesti annab heakskiidu, et Euroopa

Komisjon saab minna allkirja andma. Veel ei ole teada, millal allkirjastamine toimub. On

teada, et Euroopa Liidu Nõukogu liikmesriigid peaksid andma lepingu allkirjastamisele

heakskiidu käesoleva aasta oktoobri jooksul. Seega tõenäoliselt käesoleva aasta jooksul leping

allkirjastatakse. Rääkides lepingust, siis toimus 19 läbirääkimisvooru. Lepinguga kaotatakse

valdav enamus mõlemapoolsetest tollimaksudest ehk enam kui 98% ulatuses erinevate

kaupade puhul. Ligikaudu 80% tollidest vabastatakse lepingu jõustumisel ja peale viieaastast

üleminekuperioodi on kaotusprotsent 96%. Seega tolle vabastatakse järkjärguliselt. Nt kui

mootorsõidukite puhul oli varasem tollimaks 50%, siis järgmise viie aasta jooksul see kaob.

Eesti puhul on oluline välja tuua ka piimatooted, kuna riigi põllumajandustooted on need, mis

Indoneesia turul huvi pakuvad. Rääkides EL-i kasu saamisest, siis on erinevad mudelid, mis

ütlevad, et EL-i SKP peaks lepingu jõustumisel tõusma ligikaudu 16,1 mld euro võrra.

Summa on suur, aga see moodustab tegelikult ainult 0,01% EL-i SKP-st. Indoneesia puhul

peaks SKP tõusma lausa 26,8 mld euro võrra, mis on nende SKP-st 0,13%. Eesti näeb

mõjuhinnangu kohaselt lisaks põllumajandustoodetele positiivset mõju Eesti teenuste ja

digikaubanduse valdkonnas, kuna riigi teenuse eksport aastatega kasvab, k.a. Indoneesiasse.

Indoneesia on Eesti jaoks 77. kaubanduspartner. Küll aga annavad kõik

vabakaubanduslepingud kumulatiivselt Eesti ettevõtetele väga head võimalused kolmandates

riikides kaupa teha. Nt 2025. aastal oli Eesti puhul Indoneesiasse eksporditavate kaupade

2

väärtus 4,6 mln eurot, kuid imporditi 33,7 mln euro väärtuses kaupa. Seega puudujääk on

üsna suur. Loodetavasti puudujääk väheneb peale vabakaubanduslepingu jõustumist, kuna

Eesti ettevõtetel on siis rohkem võimalusi oma kaupa Indoneesiasse eksportida.

Investeeringute kaitse leping loob stabiilsema keskkonna ja prognoositavama õigusliku

raamistiku. Kui peaks juhtuma, et kas Eesti või teistel EL-i ettevõtetel tekib Indoneesia turul

mingi probleem, siis on olemas raamistik, kuidas sellele lahendus leida.

Kätlin Joala lisas, et arvestades digiteenuste olulisust Eesti majanduses ja nende rolli

rahvusvahelise konkurentsivõime tagamisel, on oluline, et lepingus Indoneesiaga on sees

punkt, et digiteenustele tollitariifid ei kehti. See on ainulaadne, kuna Indoneesia teadaolevalt

ei ole teiste riikidega sellist kokkulepet sõlminud. Maailma Kaubandusorganisatsiooni

raamistikus on seni lähtutud poliitilisest memorandumist, mille kohaselt ei kohaldata

digiteenustele tollitariife. Kuna kõnealune kokkulepe ei ole praegu jõus, on väga oluline, et

vastav punkt oleks lepingus sees.

Otsus

Komisjon otsustas Vabariigi Valitsuse seisukohti toetada.

Komisjoni otsus oli konsensuslik (Jaak Aab, Mario Kadastik, Rene Kokk, Mart Maastik,

Tõnis Mölder, Marek Reinaas, Urve Tiidus, Kristina Šmigun-Vähi).

(allkirjastatud digitaalselt)

Marek Reinaas

majanduskomisjoni esimees

Koostaja: Maria Haas

631 6436 [email protected]